Lähedaste hooldus (Märts 2019)

LÄHEDASTE HOOLDUS L E H E K O O S TA S E K S P R E S S M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D

21 . M Ä R T S 20 19

Bioaktiivsed loodustooted Šveitsist liigeste- ja lihasprobleemide vastu

Puhas loodus, rahvatarkus ja Šveitsi kvaliteet - kolm ühes!

LÄHEDASTE HOOLDUS

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja Ekspress Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

2 LÄHEDASTE HOOLDUS

21. märts 2019

Estkeer ja sinu lähedane on hoitud Estkeer OÜ on eelmise aasta suvel loodud eraettevõte, mis pakub igas eas abivajajatele terviklahendust. Teenuste seast saab valida hooldus-, tugiisiku-, meditsiini- ja taastusraviteenuseid, psühholoogilist nõustamist, kodude kohandamist ja koristamist, transpordija väljakutseteenuseid, ametkondlikku asjaajamist ning palju muud.

TASUB TEADA

Tagasiside Estkeeri tööle Tere! Täna käisid kaks noormeest minu kööki üle vaatamas, väga toredad inimesed.

Kodukohandus Paides 12.03.2019 Tänan Teid meeldiva ja kiire teeninduse eest.

Medõe teenuse tellija Soomest 11.03.2019

Estkeeri tegevjuht Sander Sassi, teie tegevusalade nimekiri on pikk ja kõigi nende teenuste järele kasvab vananevas ühiskonnas vajadus. Millist tahku oma tööst kõige rohkem rõhutaksite?

Loomulikult tellitakse meilt kõige rohkem eaka hooldust. Kõik meie teenused on olulised ja seda just vastava teenuse vajajale. Olgu siis üksikjuhtum, näiteks tahab klient haiglas viibivale emale pediküüri, või korduvtellimus. Näiteks kui meie hooldusteenuse klient vajab invatransporti, kodukohandust või midagi muud, siis meie saame selle korraldada.

Milline on teie tegevuspiirkond?

Meie praegune võimekus ulatub peamiselt üle Tartu- ja Viljandimaa. Üksikteenuseid oleme osutanud ka Harjumaal. Kõik oleneb kliendi vajadusest ja kokkulepetest. Oleme positiivselt meelestatud ja kui meid saadab edu ning klientide rahulolu, on kindlasti plaan laieneda ka teistesse maakondadesse.

Kes on praegu teie teenuse tellijad?

Tavapärane tellija on n-ö töötav laps, kellel elab kodus eakas vanem või vanemad – ühesõnaga, lähedased sugulased. Praeguseks on meiega koostöösoovi realiseerinud ka kaks kohalikku omavalitsust, kes on oma elanikele meie teenust tellinud ja võimaldanud. Tagasiside on olnud positiivne ning teenused jätkuvad. Läbirääkimised kohalike omavalitsuste ja ametkondadega jätkuvad, kuna koduhooldus ei ole ainult inimeste mure, vaid kogu ühiskonna mure, millele tuleb lahendus leida.

Miks nad oma lähedastele teie teenuseid tellivad? Ütleme ausalt – lähedase abivajadus on oluliselt hakanud pärssima töö- ja eraelu. Pange ennast olukorda, kus ema helistab ja vajab abi. Mida te teete?

Käite töö juurest ära või helistate tuttavatele? Kui sellised olukorrad korduvad, kannatab teie töö, mõtted on hajevil, olete mures ja üks hetk löövad lained pea kohal kokku, sest seda kõike on liiga palju, ning tahes-tahtmata hakkad otsima lahendust.

Kas vanem, vanavanem, tädi, onu ei tunne, et teda on hüljatud?

Tugiisikuteenus lapsele

Tänan möödunud nädalavahetusel osutatud kiire abi eest!

Väljakutseteenuse tellija Tartust 09.01.2019 Suured tänusõnad Teile abi eest, kuna olite ainukesed, kes enne ja peale jõule jutule võtsid, kohale tulid ning abi osutasid.

Medõe teenuse tellija Tartust 28.12.2018 Mul on hea meel edastada tänu patsiendilt, kes on südamest tänulik Estkeer OÜ kaudu tellitud arsti, medõe ja hilisema hooldaja heatahtlikult hingelise suhtumise ja teeninduse eest ning on valmis edaspidiseks koos-tööks.

Hooldusteenuse tellija Tartust 24.09.2018

Hooldusteenus

Hooldaja väljakutseteenus

Loodame, et mitte, kuid eestlane on pigem sellist tüüpi, et võõrast ta naljalt oma koju toimetama ei lase. Hülgamisena ei saa seda aga võtta, kuna tegelikult on lähedane ju mures ning teenuse pealepanek näitab suurt armastust ja hoolt. Ta käib külas ja helistab ju ikka. Isekas oleks see, kui ei taheta märgata abivajadust ning lastakse oma eakal sugulasel üksi hakkama saada. Mida rutem märkad kõrvalabi vajadust, seda enam säilitad oma kalli inimese tegevusvõimet. Ütlen juurde, et hüljatuna tunnevad nad end pahatihti siis, kui nad kodust ära hooldekodusse viiakse.

Miks peaksid inimesed koduhooldust eelistama?

On ju teada, et oma kodu hubasus ja turvalisus soodustab stabiilset tervist ning meeleolu.

Hooldekodu on vajalik, aga neile, kelle tervislik seisund nõuab

Oleme ikka kuulnud, et koduhooldus on vajalik, aga hind on liiga kallis.

Me tahaks kummutada selle müüdi, et koduhooldus on hirmkallis. Koos kliendiga arutame, mis mahus teenust on vaja ja klientide igakuised arved on jäänud üle kahe korra väiksemaks kui Eesti keskmine hooldekodutasu. Estkeeri töötajatel on oma kokkupuude erivajadu-

se või omastehooldusega, seega on see pigem meie missioon ja soov lahendada abivajaja probleeme, kui kraapida teiste murede pealt kokku üüratu tulu.

Kodude tingimused on ju erinevad. Kuidas osutate teenust seal – mille tingimused on ebahügieenilised?

Peame siinkohal rõõmuga tõdema, et praegu on olnud klientide kodud korras.

Loomulikult teeme enne teenust kodukülastuse, mille käigus vaatame üle tingimused ning teeme ettepanekud. Minu kui tööandja kohus on tagada oma töötajatele hügieenilised ja ergonoomilised töötingimused ning kui kodu on koristamata ja must, siis tuleb koristada. Lähedane otsustab, kas koristab ise või tellib meilt kodukoristusteenuse. Näiteks lamava haige jaoks tuleb võtta rendile hooldusvoodi, mil-

Kuidas häirekellateenus töötab?

Komplektis on tugijaam ja kell.

Tugijaam on inimese kodus seinal või kapi peal, kell inimese käel. Näiteks inimene kukub, vajutab nuppu. Meile tuleb häire ning umbes ühe minuti jooksul saame tugijaama kaudu kõnesilla abivajajaga. Kui ta vastab, saame teada tema abivajadusest ja vastavalt sellele tegutseda. Kui me tema häält ei kuule, siis tuleb arvestada, et inimene võib olla teadvuseta ja me sõidame kohale. Tegutseme vastavalt juhtunule – abistame ise või kutsume kiirabi.

Pakute ka tugiisiku teenust, vallad pakuvad ju ka. Kas seda tellitakse?

Pakume tugiisikuteenust kui tegevuste ja teenuste komplekti.

Meie eelis on see, et tugiisik osutab ka transporditeenust ja viib lapse koju ning viibib seal kuni täiskasvanu saabumiseni. See võimaldab lapsevanemal oma tööd katkestusteta teha. Sujuvale tööelule lisaks on lapse tegevused toetatud ja järelevalve all.

Praegu on meil enamasti liikumisest tingitud erivajadusega lapsed, keda on vaja toetada koolis, viia füsioteraapiasse ja koju.

le soodne päevarent on alates 30 sendist, et tagada haigele mugavus ja meie töötajale ergonoomiline töökeskkond.

Kodukohandus on teil lausa eraldi teenus. Kuidas sellega läheb? Ütleme, et see töö ei ole pelgalt uksepakkude saagimine, vaid need on mahukad tööd, eelkõige vannitubade, WC-de ja köökide ümberehitused. Just hiljuti käisime kodus, kus kohandasime ratastooliga inimesele köögi, et ta saaks ülevalt kapist oma nõud kätte.

See on eritöö, millele ta sai rahastuse vallale esitatud taotluse alusel. Käime inimeste juures tasuta kodusid üle vaatamas ja hinnapakkumisi tegemas.

Teeme kogu töö alates asjaajamisest kuni kohandustöödeni, et inimene saaks kodus oma igapäevatoimingutega paremini hakkama.

Häirekell, kas seda teenust ka tellitakse?

Jällegi on selle teenuse kohta eelarvamused. Kardetakse, et kuulame salaja pealt, kuid nii see ei ole. Pakkusime mitmele meie hooldusteenuse kliendile kuu aega tasuta häirekellateenust prooviks ning nad otsustasid seda edasi kasutada. Pakkumisi küsitakse ning kõige markantsem juhtum oli eaka meesterahvaga, kelle lapselaps ütles, et tal on tasakaaluhäired ja ta on korduvalt rulaatoriga kukkunud ning mitmeid tunde maas lebanud, kuni keegi ta leidis. Paneme inimestele südamele, et kui teate, et teie lähedasel on oht kukkuda, siis häirekell on sellistel puhkudel hädavajalik. Insuldi ja

Kuidas olete oma töötajad leidnud?

Meie juurde on leidnud tee töötajad, kes varem on haiglas töötanud, kuid kelle jaoks on see töö ennast ammendanud. Oleme töötajate valikul väga ettevaatlikud. Praegu on 90% töötajatest asutajaliikmed või varasemast teada.

Kuna käime teiste kodudes, siis peame olema kindlad, et saadame usaldusväärsed, kohusetundlikud, head suhtlemis- ja käitumistava järgivad töötajad.

Meeskond peab olema tugev ja ühtehoidev, et olla jätkusuutlik.

Loomulikult võtame oma meeskonda täiesti uusi liikmeid. Koolitame inimesi põhjalikult ja juurutame oma põhimõtteid.

Häirekellateenus

ööpäevaringset järelevalvet. Lisaks on intervallhooldus soodsam, kuna teenust saab tellida vastavalt vajadusele ja eelarvele.

Kui aga lähedane jääb ise hooldama, siis on ta tööturult eemal, tema enda vajadused ja tunded on alla surutud. Oleme kõik indiviidid oma vajaduste ja tahtmistega ning elame seda elu ainult ühe korra, seega tuleb hoolikalt oma valikuid teha, et pärast mitte kahetseda.

infarkti puhul võib kiire toimetamine päästa halvimast. Kuna mobiil ei ole alati käepärast ja selle kasutamine terviserikke korral on pärsitud, siis teeb nupuvajutus abi kutsumise kordades lihtsamaks.

21. märts 2019

LÄHEDASTE HOOLDUS

3

Väärikas vananemine on üha olulisem

Aprillis avatakse looduskaunis kohas Erastvere järve kaldal Kanepi Kodu.

Me kõik võime end ühel päeval avastada olukorrast, kus me ise või mõni lähedane on saanud väga vanaks või sattunud mõne keerulise ja praeguse meditsiiniteadmise juures ravimatu haiguse kütkesse. Kindlasti soovime esmalt oma lähedast ise aidata ja talle igapäevaselt toeks olla, kuid kui kaua me seda jõuame? Kuu, aasta, kaks aastat?

Kas oskame lähedasele psühholoogiliselt toeks olla ja jõuame muu elu kõrvalt teda piisavalt toetada nii vaimselt, füüsiliselt kui ka materiaalselt? Kui enam hästi ei jõua, mida siis teha?

Need on keerulised küsimused, mis kahjuks võivad meie kõigi igapäevaellu tulla. Üheks võimaluseks, mida järjest rohkem kasutatakse, on sel juhul hooldekodu.

Hooldekodu olemus on muutunud Eestis on hooldekodu mõiste ja olemus viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutunud.

Nõukogudeaegsed hooldeasutused on praeguseks minevik.

Eesti ühe suurima hooldekodude haldaja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhi Ülo Tuliku sõnul on ühiskonnas toimunud muutused toonud kaasa tradit-

siooni hääbumise, kus eakad või puudega inimesed on eelkõige oma perekondade ja laste hooldada. “Me oleme jõudnud paarikümne aastaga seisu, kus hooldekodusse saatmine pole hoolimatute sugulaste sünonüümiks, vaid üks tavapäraseid võimalusi väärikalt vananeda,” selgitas Tulik.

Erinevates hooldusasutustes üha laienevad teenused ja personali kasvav kvalifikatsioon tähendab eakatele või erihooldust vajavatele inimestele personaalset ja vajaduspõhist hooldust, huvitegevust, mugavaid olmetingimusi ja head seltskonda.

Kauni loodusega vaikses Hellenurme külas 1993. aastal kolme hoolealusega alustanud asutusest välja arenenud Lõuna-Eesti Hooldekeskus tegutseb oma kuue koduga nelja maakonna kuues paigas. Hooldekes-

kus pakub erinevat tüüpi hooldust kokku 675 inimesele ja on sellega Eesti suurim erakapitalil toimiv hooldekoduvõrgustik.

“Soovime pakkuda iseseisva eluga mitte toime tulevatele eakale ja puudega inimesele teenuseid nii, et neil oleks parim võimalik elukvaliteet. Et ta oleks rahul ja tunneks end väärtusliku ühiskonnaliikmena. Meie tegevuse eesmärkideks on vanurite ja puuetega isikute ööpäevaringne eale ning seisundile vastav hooldamine, toetamine ja individuaalsetest vajadustest lähtuv ravi. Samuti peame väga oluliseks teenuste arendamist koostöös kohalike omavalitsustega,” ütles Ülo Tulik.

Lõuna-Eesti Hooldekeskus pakub nii ööpäevaringset üldhooldusteenust kui ka riiklikku erihooldusteenust. Lisaks pakutakse esmatasandi meditsiinilist abi, mis võimaldab saada nõu ja abi enda terviseprobleemidele. Hooldekeskuse kodudes on olemas liikumisjuhendajad ja huvitegevusjuhendajad, kes aitavad hooldekodu elanikel leida päevaseks ajaks tegevusi ning hoida end aktiivsena. Nad motiveerivad ja abistavad inimesi liikuma.

Avatakse uus Kanepi Kodu

Aprillis avab Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi külje all looduskaunis Erastveres uue hooldekodu – Kanepi Kodu. Erastvere järve kaldal avatav kodu pakub suurepärast võimalust nii üldhoolduse kui ka dementsete inimeste abistamisel. Teistest Kagu-Eesti hooldekodudest eristub Kanepi Kodu selle poolest, et seal hakatakse pakkuma ka esmatasandi meditsiinilist teenust. Uues kodus hakkavad tööle nii meditsiiniõed kui ka füsioterapeudid, et pakkuda kõikidele elanikele parimat võimalikku tuge. On ju eakale tähtis, et esmatasandi meditsiiniline abi oleks tema jaoks käegakatsutavas kauguses. Kevadel avatav Kanepi Kodu läbib veel enne avamist sanitaarremondi ja maja sisustatakse uue mööbli ning moodsate seadmetega alates köögitehnikast ja lõpetades vajaminevate hooldusseadmetega. On ju tänapäevased olmetingimused ning maitsev ja mitmekesine toit kvaliteetse hooldusteenuse oluline osa. Uues kodus on tööd alustamas kogenud ja abivalmis personal, kes aitab kodu elanikel nende igapäevaelus paremini hakkama saada.

“Soovime pakkuda võimalikult heal tasemel vaba aja veetmise võimalusi. Selleks võtame tööle kaks huvijuhti, kes tegelevad inimestega vabal ajal, et nende hooldekodus veedetud aeg oleks meeldivam ja rõõmsam,” sõnas Ülo Tulik.

Uues Kanepi Kodus on kokku kohti 130 inimesele, kodus avatakse eraldi dementsete osakond. Selle sammu üks eesmärkidest on soov vältida olukordi, kus dementsed inimesed on ühiselt koos üldhooldekodu elanikega. “See otsus on eelkõige positiivne kindlasti üldhooldes olevatele elanikele. Kahjuks on tõsiasi see, et tavahoolduses olevate ja dementsete inimeste üheskoos olemine teeb ebameeldivamaks ja raskemaks nii elanike kui ka hooldajate elu,” selgitas Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juht Ülo Tulik.

Oma elutee loojangu veetmine hooldekodus on tänapäeval eakamate inimeste jaoks üks tõsiselt kaalumist väärt võimalus. Olme pärast ei pea seal muretsema ja on ka piisavalt seltsilisi, kellega koos möödunud aegu ning maailma asju arutada. See on võimalus väärikalt vananeda.

TASUB TEADA

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kodud on: ll Hellenurme Kodu Elva vallas Tartumaal (alates 1993. aastast); ll Karksi Kodu Mulgi vallas Viljandimaal (alates 2013. aastast); ll Kose Kodu Kose vallas Harjumaal (alates 2015. aastast); ll Sangaste Kodu Otepää vallas Valgamaal (alates 2015. aastast); ll Põltsamaa Kodu Põltsamaa linnas Jõgevamaal (alates 2015. aasta lõpust); ll Kanepi Kodu Kanepi vallas Põlvamaal (alates 2019. aasta aprillist).

Kokku pakub Lõuna-Eesti Hooldekeskus hooldusteenust 675 inimesele, peatselt avatavas Kanepi Kodus luuakse 130 kohta.

4 LÄHEDASTE HOOLDUS

21. märts 2019

FOTO: MATTHIAS ZOMER/PEXELS.COM

mida pole olemas ehk näha hallutsinatsioone.

Vanemas eas muutuvad ka unehäired sagedasemaks, kuid on mitmesuguseid lahendusi.

Kust saab abi?

Kui vana inimese käitumine muutub Eaka lähedase inimese käitumine võib muutuda, ta võib hakata pidevalt küsimusi üle kordama, unustama olulisi fakte, nimesid ja kuupäevi ning kaotada elu vastu huvi.

Kõigi spetsialistide ühine soovitus on, et ärge jääge oma murega üksi koduseinte vahele. Kõigepealt tasub pöörduda perearsti poole, kes saab inimese läbi vaadata ja edasi erialaarstide juurde suunata.

Peab ütlema, et kuigi vananedes kõigi mälu halveneb ja käitumine muutub, ei käi dementsus alati vananemisega kaasas. Dementsus tähendab kahjustunud ajurakke. Haiguse kulgu saab kontrolli all hoi-

da, kuid terveks ravida sellest ei saa.

Soovist panustada dementsuse teadvustamisse ja inimeste abistamisse sai kokku seltskond entusiaste, kelle seas on füsio- ja tegevusterapeute, kliinilisi psühholooge, sotsiaaltöötajaid, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandega kokku puutuvaid riigiametnikke ning dementsusega inimeste lähedasi.

Nad moodustasid dementsuse töögrupi (DTG), mille ees-

märk on leida lahendusi, mis on inimeste endi võimuses. Kodulehekülg www.dementsus.ee, kust saab kõikvõimalikku nõu lähedaste hooldamiseks, on üks selle grupi tegevussuund. Kodulehe algatajad ja autorid on Maarja-Liis Kütt, René Randver, Helen Pikkat ja Sandre Elland, kellega hiljem liitus Kadi Epler.

Millist nõu nad annavad?

Enne dementsuse esmaste sümptomite ilmumist võivad eakat lähedast kimbutada meeleolu- ja ärevushäired. Ta võib ärrituda, kui ei suuda mälu halvenemise tõttu olulisi asju meenutada või end väljendada, ning vihastada, kui ei suuda end enam ise riietada. Võivad tekkida väärkujutelmad, näiteks et teised varastavad tema tagant. Inimene võib näha või kuulda midagi,

Hoolduskoormuse kasvades võivad abivajaja lähedastel tekkida rahalised ja tööalased raskused, suureneda väsimus ja tekkida üksindustunne.

Arst, kellega inimesed kõige sagedamini suhtlevad, on perearst. Temal on oluline osa haiguse esmaste tunnuste märkamisel, patsiendi ja tema lähedaste murede ärakuulamisel, lisauuringute tegemisel ning teiste arstide juurde suunamisel.

Neuroloog on tihti see, kes kinnitab diagnoosi, alustab ravi ja hiljem otsustab ravi jätkamise üle.

Psühhiaater aitab vajadusel jälgida ja kohandada raviskeemi, võib suunata täiendavatele uuringutele või psühhoteraapiasse.

Kliiniline neuropsühholoog püüab täpsustada, kuidas ajukahjustus mõjutab inimese mälu, tähelepanu, käitumist ja meeleolu ning mida on võimalik nende funktsioonide võimalikult pikaajaliseks säilitamiseks ette võtta.

Abi annavad ka psühhoterapeut, radioloog ja kindlasti õde, kes tegeleb patsiendi ja tema lähedaste nõustamisega ning perede suunamisega perearsti konsultatsioonile.

Emotsionaalse abi saamiseks tasub pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi vastuvõtule.

Eestis on loodud ka spetsiaalselt dementsussündroomiga kokkupuutuvatele inimestele mõeldud esindusorganisatsioon MTÜ Elu Dementsusega, kelle moto on: "Sa ei ole üksi, kui oled saanud dementsussündroomi põhjustava diagnoosi või selle on saanud sinu lähedane inimene või sõber."

On päevakeskused, mis pakuvad hooldusteenust tööpäevadel päevasel ajal.

Kohalikult omavalitsuselt võib abi saada nii toetuste kui ka teenuste vallas.

Olemas on riiklikud rehabilitatsiooniteenused, mis parandavad töövõimet ja iseseisva toimetuleku oskusi.

Väga palju on erinevaid abivahendeid, mida saab nii osta kui ka rentida.

Koduõendusteenuse vajaduse selgitab välja eri- või perearst. See hõlmab ka hooldamisnõuandeid abivajaja lähedastele. Kui patsiendil on ravikindlustus, tasub koduõendusteenuse eest haigekassa, aga ravimid tuleb ise osta.

Alati toimiv nõuanne on olla eaka lähedasega suhtlemisel kannatlik. Tal võib minna aega jutu mõistmiseks või enda mõtete väljendamiseks ning kiirustamine ja ärritumine suurendavad tema segadust.

Eestis on umbkaudu 15 000– 17 000 dementset vanurit. Täpset arvu ei teata, sest spetsialistid arvavad ühtmoodi, et dementsus on Eestis aladiagnoositud.

Omastehooldaja vajab õigeaegset ja asjatundlikku informatsiooni Omastehooldajaid on Eestis hinnanguliselt 70 000. Neid kõiki juhib vastutus oma pereliikme või lähedase ees, kes haigusest, puudest või muust erivajadusest tingituna vajab kõrvalabi igapäevaelu toimingutes. Üldjuhul vastutab igaüks iseenda ja oma pere sotsiaalsete riskidega toimetuleku eest. Pereliikme hooldusvajadus toob kaasa lähedaste uue tööjaotuse ja suurendab vastutust abivajava pereliikme heaolu ja toimetuleku tagamisel. Omastehooldus lisab uusi tegevusi, abistamist ja järelevalvet, hooldustoiminguid, abi- ja hooldusvahendite kasutamist ning eeldab koostööd erinevate asjatundjatega nii sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonnast.

Kui inimene oma jõududega hakkama ei saa, lasub abistamiskohustus riigi kõrval ka kohalikul omavalitsusel. Nii tagatakse olukord, kus igaüks saaks kasutada temale seadustega tagatud põhiõigusi ja -vabadusi.

Omastehooldajatele langeb ülemäärane hoolduskoormus oma pereliiget või lähedast hooldades.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Põhjused • Puudub vajalik ettevalmistus hoolduseks • Vajalik informatsioon on raskesti kättesaadav • Kohandamata hoolduskeskkond • Vähene või puudulik sotsiaaltoetuste või -teenuste korraldus, piirkonniti erinev • Perekonna ülalpidamiskohustust tõlgendatakse hoolduskohustusena Tagajärjed • Hooldaja psüühiline ja füüsiline tervis halveneb • Sõltuvussuhe hooldatavaga, omastehooldaja toimetulek on sõltuvuses hooldatavast • Hoolduskulud võivad muutuda liiga koormavaks • Sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus, omastehooldajatele iseloomulike tööturutõkete realiseerumine • Tööhõive ja sissetulekute vähenemine või tööturult väljumine MTÜ Eesti Omastehooldus on loonud omastehooldajatele teabeprogrammi nimega omastehooldaja algkursus. Kursuse läbinu oskab väärtustada omastehooldajaks olemist ja mõistab enda rolli, on julge otsima vajalikku abi ja toetust, annab

adekvaatset infot edasi teistele samade probleemide või muredega lähedaste hooldajatele. Saadud oskused ja teadmised aitavad vähendada hooldus- ja halduskoormust, mis on seotud pereliikme või lähedase võimalikult iseseisva toimetuleku toetamisega just kodustes tingimustes.

Selleks, et asjatundlik ja õigeaegne informatsioon jõuaks omastehooldajani, peavad nii inimene ise kui ka tema elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond olema samal lehel. Vastastikune usaldus, kogemuste vahetamine ja avatud koostöö võimaldavad omastehooldajal korralda oma hoolduskohustuse täitmist, luua suhtevõrgustikke ja võtta enda kanda rollid, mis tagavad mõistliku ja omastehooldajat säästva hoolduskoormuse.

Omastehooldaja algkursus võib saada määravaks omastehooldaja kohustuste täitmisel. Vajalik informatsioon on kättesaadav kõigile, kes selleks soovi avaldavad. Võta ühendust telefonil +372 506 8822 või kirjuta aadressil info@omastehooldus.eu ja sammume koos hooldajasõbraliku ühiskonna suunas.

21. märts 2019

LÄHEDASTE HOOLDUS

5

Abivahendid muudavad lähedase hooldamise lihtsamaks Lähedase hooldamisega kodus käib tihti kaasas mure, kuidas saada hakkama keeruliste hügieenitoimingute, lamatiste vältimise või voodihaige toitmisega. Tänu moodsatele abivahenditele on voodihaige hooldamine lihtsamaks muutunud.

Invaru abivahendikeskuse klienditeeninduse juhi Kadri Tiido sõnul on igapäevaelu lihtsustavad abivahendid nii kasutajate kui ka nende lähedaste seas populaarsed, sest võimaldavad igapäevatoiminguid oluliselt mugavamalt ja kiiremini korraldada.

“Isegi voodihaige puhul, keda on tema seisundi tõttu keeruline teise asendisse liigutada või tõsta, on hooldamine tänu abivahenditele oluliselt lihtsam ning võimaldab voodihaige eest mugavamalt hoolt kanda,” kirjeldab Tiido.

Funktsionaalne hooldusvoodi lihtsustab igapäevaseid toiminguid Kui abivajaja veedab enamiku päevast voodis, on Tiido sõnul abiks funktsionaalvoodi, milles saab abivajaja mugavalt asendit muuta. “Reguleeritava kõrgusega funktsionaalvoodi võimaldab ka säästa hooldaja selga ning teha vajalikke toiminguid

sobivas ergonoomilises asendis,” märgib Tiido.

Voodi lamamispind koosneb mitmetest osadest ning parema asendi leidmiseks saab reguleerida voodi peatsi ja jalutsi kallet: näiteks istuvas asendis on mugavam süüa, raamatut lugeda või telerit vaadata. Voodi reguleerimine sobivale kõrgusele lihtsustab voodist tõusmist ja voodisse minekut neil, kes saavad näiteks ise WC-sse liikuda. Voodist tõusmist hõlbustavad ka voodiohjad, mida saab paigaldada paremale või vasakule pesasse peatsis ning vajadusel eemaldada. Reguleeritavad küljetoed muudavad voodi abivajajale turvaliseks, kuna takistavad voodist kogemata väljakeeramist või -veeremist.

Kodus tuleks voodi paigaldamisel Tiido sõnul meeles pidada, et voodi vajab elektrit ning elektripistik peaks asuma voodi lähedal. Samuti tuleks voodi-

le arvestada veidi rohkem ruumi, et lähedased, kes abiks on, pääseksid hästi ligi. “See on oluline näiteks hügieenitoimingutes, kui abivajajat ei saa toimetada vannituppa ja teda pestakse voodis veeta pesemiseks mõeldud abivahenditega,” märgib Tiido. Ta lisab, et hooldusvoodit ei pea koju tingimata ostma, vaid seda saab abivahendikeskusest ka üürida.

Õige madrats aitab lamatisi vältida Voodihaige hooldamisel on abivahendikeskuse klienditeeninduse juhi kinnitusel üks suure-

maid riske lamatiste tekkimine. “Lamatis on naha või nahaaluskoe kahjustus, mis võib tekkida hõõrdumise ja surve mõjul kehapiirkonda, kus luu on nahale lähedal. Kui lamatised on juba tekkinud, on need tihti valulikud ja nende eest hoolitsemine võib kesta kaua,” märgib Tiido. Seetõttu on tema sõnul oluline lamatiste ennetamine ning seda saab teha järjepideva hooldamisega.

“Voodihaige jaoks on oluline õige madrats – mõistlik oleks mõelda lamatisi vältiva madratsi peale. Madrats aitab kaasa lamatiste ennetamisele ja seda tu-

leks hoolikalt valida. Spetsiaalsed madratsid, mis aitavad vältida lamatisi, kohanduvad lamaja kehakontuuridega ja hajutavad survepunktidele langevat koormust,” toob Tiido välja spetsiaalse madratsi eelise.

Ainult madrats üksi lamatisi ära ei hoia ja kindlasti tuleks abivajaja asendit pidevalt muuta ning tagada, et voodi oleks puhas ja kuiv. “Lamatiste teket soodustavad ka liigne soojus ja niiskus. Seega peaks abivajaja voodipesu olema alati kuiv ja sile – linad tuleb tõmmata pärast asendivahetust pingule, et lina kortsud ei tekitaks nahale survet. Samuti aitavad lamatisi vältida nahahooldus ja täisväärtuslik toitumine,” soovitab Tiido.

Söömist lihtsustavad abivahendid Kui abivajaja ei saa söömiseks voodist tõusta, tuleb söömine korraldada talle mugavalt. Tiido sõnul on siin abiks reguleeritav voodilaud, millega on söömine, raamatu lugemine ja muud tegevused voodis lihtsamad. “Voodilaua kõrgus ja selle kaldenurk on vastavalt vajadusele reguleeritavad ja kõrgem serv takistab esemete kukkumist laualt maha,” toob Tiido välja.

Söömiseks soovitab ta kõrgema servaga taldrikut, kus toit ei lähe kergesti üle ääre ning mida on mugav kasutada nii abivajajal, kes saab ise süüa, kui ka abistajal toites. Tiido sõnul leiab abivahendikeskusest lisaks taldrikutele spetsiaalseid joogitopse – nii tilaga kui ka termostopse, mis on praktiline abivahend neile, kellel on tassi käes hoidmisega raskusi. “Samuti pakume spetsiaalseid lusikaid, kahvleid ja nuge, mida on lihtne käes hoida neil, kellel on käte liikuvus raskendatud,” toob Tiido välja. Samuti on Tiido sõnul hea ja lihtne abivahend riiete kaitseks ühekordne kilest sisepinnaga põll, millel on tasku toidupuru püüdmiseks.

Kuigi lähedase hooldamine võib tunduda esialgu keeruline, tulevad appi spetsiaalselt hooldamiseks välja töötatud abivahendid ja samuti tekib haige hooldamisel ajapikku teatud vilumus. Invaru abivahendikeskuse klienditeeninduse juht julgustab kindlasti abi küsima, kui mõne toiminguga hätta jäädakse: “Pöörduge küsimuste korral abivahendikeskuse klienditeenindaja poole, kes jagab nõu ja soovitab sobivaid abivahendeid.”

6 LÄHEDASTE HOOLDUS

21. märts 2019

Liikumise toimel pidurdub aju vananemine Kehaliselt aktiivsete inimeste aju töötab paremini ja vananemisega kaasnevaid protsesse on võimalik pidurdada või isegi tagasi pöörata nii, et aju muutub nooremaks.

ga umbes sadat kuuekümnendates eluaastates inimese aju.

Selle kaamera abil võime tänapäeval patsienti kahjustamata tema "kaant" kergitada ja pea sisse vaadata, et reaalajas näha, kuidas aju töötab, kui inimene mõtleb ja tegutseb.

Uuringus jaotati 60-aastased kahte rühma. Ühe rühma liikmed käisid aasta jooksul paar korda nädalas jalutamas, teine rühm tegi sama tihti rahulikke harjutusi, mis ei kergitanud pulssi. Enne ja pärast mõlemat sorti liikumist uuriti katseisikute aju magnetkaameraga. Katseisikutel, kes olid aasta jooksul jalutanud, ei paranenud ainult vorm.

Neil oli nüüd ka tõhusam aju.

EVE KRUUSE Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.

Just aju on tegelikult kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab.

"Miljoneid aastaid on meie esiisad olnud kehaliselt palju aktiivsemad, kui oleme meie tänapäeval. Põhjus on lihtne: peaaegu kogu ajaloo vältel on inimesed olnud sunnitud end liigutama, et hankida toitu ja ellu jääda. Selle tulemusena on meil nüüd keha, mis on loodud liikumiseks, ja samamoodi on loodud liikumiseks meie aju," kirjutab Karolinska instituudi arstina lõpetanud ja psühhiaatrina töötav Anders Hansen raamatus "Tugev aju".

Kuigi me ei pea enam toitu jahtima, vaid võime selle internetist tellida, töötab meie aju ikkagi kõige paremini, kui elame mingil määral esiisade kombel – ja liigutame ennast. Hansen kirjutab, et tema vaadet arstiteadusele ja tervisele ning veidi ka elule laiemalt muutis uuring, mille käigus vaadeldi magnetkaamera-

Ajurakkude või ühenduste hulk ei mängi rolli

Eakad. Võimlemine. Sparta

FOTO: VALLO KRUUSER

Magnetkaamera näitas, et ajuosad olid üksteisega paremini lõimitud ning see tähendas kokkuvõttes, et aju töötas tulemuslikumalt. Kehaline aktiivsus, st jalutamas käimine, mõjutas ajuühendusi positiivselt. Kui 60-aastastega tehtud uuringute tulemusi võrreldi samalaadsetega, mida oli tehtud noorematega, jõuti järeldusele, et end liigutanud inimeste aju näeb noorem välja. Liikumise toimel pidurdus aju vananemine ühes kõige enam vananevas osas.

Psühholoogilised testid näitasid, et katsealustel, kes käisid jalutamas, paranes nn eksekutiivne kontroll, mis muu hulgas hõlmab algatus- ja keskendumisvõimet ning ülesannete plaanimist.

Leidub neid, kes arvavad, et aju hea töö sõltub ajurakkude hulgast ja aju suurusest, kuid see ei ole nii. "Ma ise arvasin kaua

aega, et aju võimekuse määrab ära ajurakkude vaheliste ühenduste hulk, aga ka see ei ole nii.

Nimelt on kaheaastaste laste ajus täiskasvanute omaga võrreldes oluliselt enam ühendusi.

Mida vanemaks laps saab, seda vähemaks jääb ühendusi. Seda protsessi nimetatakse pügamiseks ning kolmandast eluaastast kuni teismeeani kaob igas ööpäevas arvestuslikult kuni kakskümmend miljonit ühendust. Aju eemaldab need ühendused, mida ei kasuta, et teha ruumi neile, mida läbib signaal. Aga kui aju head tööd ei määra ei ajurakkude ega ühenduste arv, siis mis määrab?

Vastus on, et kui me teeme erinevaid tegevusi, sõidame jalgrattaga, loeme raamatut või plaanime õhtusööki, kasutab aju kindlat laadi programmi, mida nimetatakse funktsionaalseks võrgustikuks. Ujumiseks on üks programm, jalgrattasõiduks teine ja allkirja kirjutamiseks kolmas," kirjutab Hansen.

Vaidlus selle üle, kas meid kujundab pärilikkus või keskkond, on lainetanud edasi ja tagasi. Nüüd teame, et loomulikult ei mõjuta meie elu kas pärilikkus või keskkond, vaid oleme nende kahe tulemus. Loomulikult ei mõjuta aju arengut üksnes liikumine – see on osa elustiilist, millest kõneleb Hanseni raamat –, aga uuringud näitavad, et liikumisel on ülitähtis osa. Palju tähtsam, kui enamik inimesi arvab.

Allikas: Anders Hanseni "TUGEV AJU. Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad"

21. märts 2019

LÄHEDASTE HOOLDUS

Kuidas vältida kodus eaka kukkumist ja suurendada tema iseseisvust

FOTO: SHUTTERSTOCK

Eaka igapäevaelu muudavad turvalisemaks ja lihtsamaks tänuväärsed abivahendid.

Abivahendid suurendavad eaka iseseisvust igapäevatoimingutes. Eriti just liikumisraskustega inimestel, et ära hoida libisemist, komistamist ja kukkumist. Invaabitehniliste abivahendite keskus ITAK annab nõu, kuidas kodus kukkumisohtu vähendada ning milliste abivahenditega enda või lähedase igapäevaelu ohutumaks ja mugavamaks muuta.

Magamistuba Voodi kõrvale võiks püsti tõusmiseks ja tasakaalu hoidmiseks panna kas kitse (kõrge tugiraam) või rulaatori.

Niimoodi on püsti tõusmiseks ja stabiilseks liikumiseks tugi alati olemas.

Rulaator on hea abivahend ka õues liiklemiseks, kui kõndimisel peaks lisatuge vaja minema.

Kui voodist tõustes on tualetti minekuga väga kiire, võiks kaaluda voodi kõrval tualetitooli kasutamist. On mudeleid, mis on kaetud pehme plaadiga ja mida saab lisaks kasutada tavalise istmena, et sellel näiteks riietuda.

Haarats on kasulik abivahend igas ruumis ning hea esemete haaramiseks maast ja kõrgelt juhul, kui liigutused on raskendatud, eriti pärast haigestumist või operatsiooni. Selle võib kinnitada näiteks ratastooli või rulaatori külge, et haarats oleks igapäevatoimingute juures kaasas ja hõlpsalt kättesaadav.

Vannituba ja WC

Tualett ja vannituba võivad olla eakale inimesele majapidamises kõige ohtlikumad kohad. Libedad põ-

randad, kõvad keraamilised pinnad ja kitsad nurgad muudavad liikumise keeruliseks ning seal võib kergesti kukkuda, end tõsiselt vigastada.

Vannis libisemise vältimiseks kasuta vanni põhjas või dušikabiinis libisemisvastast matti. Tihti juhtuvad õnnetused just vanni ja dušinurka sisenedes või sealt väljudes, kuna pinnad on libedad ja tihti seebisedki. Vanni põhja asetataval matil on nuppudega mitmetasandiline struktuur. Turvatundele lisaks pakub viimane mõnusat tallamassaaži. Libisemisvastane matt dušinurgas või vannipõhjas aitab eakal inimesel ennast pesemistoimingutes kindlamalt ja turvalisemalt tunda.

Paigalda vannituppa ja tualetti tugikäepidemed. Paljud eakad kasutavad tualetis ja vannitoas tõusmiseks või enda istuma sättimiseks soojendustoru või ruumis leiduvaid esemeid. Õigesti paigaldatud käepide muudab need toimingud märksa turvalisemaks, aitab hoida tasakaalu ja muudab ka madalalt istmelt tõusmise märksa kergemaks. Tugikäepidemed sobivad neile, kellel on piisavalt jõudu, et hoida tugikäepidemest kinni. Tugikäepide võiks olla libisemisvastase kattega, seinast erinevat värvi, et seda paremini näha oleks ja kindlasti tugevalt kinnitatud.

Kui WC-potile istumine ja sealt tõusmine on raske, võiks kasutada potikõrgendust, mis hõlbustab po-

tile istumist ja püsti tõusmist, sest selleks ei pea kasutama nii palju lihasjõudu. Potikõrgendus ei takista teistel inimestel potti kasutamast ning kõrgendust ei ole vaja eemaldada.

Dušinurga võiks varustada spetsiaalse tooliga, mis pakub stabiilsust neile, kellel on raskusi tasakaalu hoidmisega ning kes ei suuda pikalt püsti seista. Dušitool võimaldab ennast mugavas ja turvalises asendis pesta. Tool on kaalult kerge ja seda on lihtne puhastada.

Heal dušitoolil on all ka kummiotsikud, mis vähendavad kukkumise riski, ning selle kõrgus on lihtsasti reguleeritav.

Vanni sisenemisel on hea kasutada tugikäepidemega vannias-

7

tet. Kui eakas kasutab pesemistoiminguteks vanni, peab ta nii sisenemisel kui ka väljumisel astuma üle kõrgest vanniäärest. See võib olla raske ja ohtlik neile, kellel on probleeme tasakaaluga ning kelle liikumine on raskendatud. Turvalisuse tagamiseks on vanni siirdumisel hea kasutada käetoega vanniastet. Tugikäepidemega vanniaste on reguleeritava raamiga ning seda saab kinnitada mõlemale poole vanni.

Köök Köögis on abimeesteks mitmed seadmed: näiteks avajad, mis lihtsustavad kaane ja korgi mahasaamist purkidelt ning pudelitelt.

ITAKi tootevalikus on lisaks mitmesuguseid söögiriistu, mis söömistoiminguid lihtsustavad. Näiteks kõrgendatud servaga kausid ja taldrikud, mis lihtsustavad söömist kätevärina korral, ning pööratavad lusikad, kahvlid ja noad, mida saab vajadusel sobiva nurga alla pöörata.

Kõik artiklis kirjeldatud tooted ja palju muud leiad pood.itak.ee või külasta meid Tartus, Võrus, Põlvas, Viljandis, Jõgeval, Valgas, Jõhvis või Narvas.

Küsi nõu abivahendite kohta!

Kui sul on küsimusi abivahendite valiku või kasutamise kohta, helista palun numbril 737 0070 või kirjuta info@itak.ee.

8 LÄHEDASTE HOOLDUS

21. märts 2019

Ka vanaduses on kõige tähtsam lähedaste juuresolek ja hoolimine Sageli on eakam põlvkond veel mitmele nooremale põlvkonnale abiks elutarga nõuandjana, lastelaste kasvatamisel, majapidamis- ja aiatöödel jne, aga tervise halvenedes võib olukord muutuda ning pere seista probleemi ees, kuidas lähedase hooldamine korraldada.

Abistamisprotsessis alati perekonna sisemisest potentsiaalist ei piisa, rõhutas Kristiine sotsiaalmaja endine juhataja Kaja Susi Maalehele kirjutatud artiklis. Kirjutatu kehtib ka praegu.

Kaja Susi kirjutas, et perel tuleb leida täiendavaid võimalusi, mis sõltuvad paljuski eaka tervislikust seisundist ja pere toimetulekust. Võimalusi on mitmeid. Võib kasutada koduhooldus- ja koduõendusteenuseid abivajaja kodus, taotleda tuba sotsiaalmajas, kus osutatakse ka koduteenuseid, võib kasutada intervallhooldusteenust hooldushaiglas või taotleda suunamist hooldekodusse.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Lähedase inimese hooldekodusse paigutamine ei ole tänapäeval enam nii taunitav kui põlvkond või paar tagasi. Ka hooldekodud on muutunud.

On ehitatud uusi ning vanadest on pärast renoveerimist saanud ajakohased hoolekandeasutused. Seal elades võib eaka elukvaliteet võrreldes kodus elamisega isegi paraneda, sest abivajaja on ööpäev läbi hooldatud ja järelevalve all.

Ka sotsiaalmajad suudavad väärikat elukeskkonda pakkuda Kaja Susi kirjutas, et tema pikaajaline töökogemus eakatega on tõestanud, et ainult hool-

Pärnu mnt 142, Tallinn (Tondi Ärimaja)

21. märts 2019

LÄHEDASTE HOOLDUS damise korraldamisest ei piisa. Eaka inimese jaoks ei ole soe tuba ja toit kõige olulisemad elukvaliteedi näitajad. Ka vanaduses on kõige tähtsam lähedaste inimeste juuresolek ja hoolimine. On ka erandlikke juhtumeid, kus pereliikmete hoolitsus on n-ö välja teenimata, kui vanas eas abi vajav eakas on jätnud kunagi täitmata vanemakohustused või jätnud hoolimatuse, autoritaarsuse või halbade harjumustega laste hinge kibestumise.

Kaja Susi lisas, et sotsiaalmajas elavad eakad omaette tubades, nende elu on turvaline ja abi kättesaadav, aga selle taustal on valus vaadata, kui näiteks keskealine poeg tuleb ema pensionipäeval oma osa saama või vanematelt saadud vara pärast tülitsevad lapsed veeretavad hoolitsemist üksteise õlule. Või kui lapsed elavad eaka vanemaga ühes linnas, aga aega tema juures veetmiseks ei leia. Või raisatakse vanainimesega koos veedetavat aega oma raske elu üle kurtmisele. Üksindus on eakate inimeste suurim vaenlane ja vanaks jäänud lähedaste jaoks tuleb aega leida ka siis, kui nende iseloom ning käitumine ei ole enam endised. Kaja Susi sõnul on tingimusteta armastus ja hoolimine väärtused, mida vanadel inimestel on oma lastele ja lastelastele jagada elu lõpuni ning nooremad põlvkonnad peaksid oskama samaga vastata.

Tooted müügil Euroapteekides ja e-poes www.curaprox.ee Tooted müügil YA Ülikooli apteekides, Euroapteekides

9

TASUB TEADA

Kariina Künnap rääkis eelmise aasta augustis LPle antud intervjuus, kuidas ta oma kiirabitöös puutus sageli kokku vanade inimeste üksindusega.

"Oma tööd tehes ma olen ikka palju mõelnud sellele, et midagi on meil siin riigis valesti – nii palju on üksildasi vanainimesi ja nad elavad nii kehvades tingimustes. Esmalt ma olin lausa hämmingus, et kus on nende inimeste lapsed! Aga nüüdseks olen juba näinud, et asi ei ole ainult selles, et lapsi poleks või lapsed ei tahaks hoolitseda. Pigem on ka lapsed abitus olukorras – vanainimesed kas ei lase enda eest hoolt kanda või on nende käitumine seoses vanuse ja haigusega muutunud selliseks, et lapsed ei oska nendega enam ümber käia. Pole sugugi harvad ka juhtumid, kui lapsed ei saa oma töö või vahemaa tõttu käia vanainimese juures nii tihti, kui ta sooviks, ja siis, selle asemel et öelda oma tütrele või pojale, et kullake, ma igatsen sind, tule külla, ütlevad nemad, et nüüd küll hakkan surema – nii halb on olla.

Ja siis lapsed tormavad kohale, lähevad paanikasse, kutsuvad kiirabi, teeme siis oma mõõtmised ära, aga eks see ole teada, et järjekordne üksilduskutse. Ja kui lapsed lõpuks vanematepoolsest suhtluse eesmärgil haiguse mängimisest ära tüdinevad, siis edasi läheb nii, et lapsed ei võta enam telefoni vastu, nemad jäävad sellest ahelast välja ja vanainimene helistab juba otse kiirabisse. Kiirabi koormus oleks väiksem, kui lapsed oma vanematega rohkem suhtleksid."

10 LÄHEDASTE HOOLDUS

21. märts 2019

Taastusravi pärast insulti peab algama võimalikult vara Uuringud on näidanud, et mida varem insuldijärgset taastusravi alustada, seda tulemuslikum on taastumine.

Põhja-Eesti taastusravikeskus Tallinnas on moodsa neuroloogilise taastusravi suuna rajaja Eestis ning pakub ka varajast ja intensiivset taastusravi pärast insulti. Taastusravikeskuse kodulehel taastusravi.ee saavad nii haiged kui ka nende lähedased ravivõimalustega tutvuda.

Insuldi kulg ja komplikatsioonide esinemine on inimestel väga erinev Kuna neuroteadused on tõestanud, et aju plastilisus ehk paranemisvõime jätkub ka vanemas eas, põhineb taastusravi inimese õppimisprotsessidel ja terapeudid kasutavad metoodikaid, mis põhinevad aju plastilisusel.

Taastusravis on seetõttu väga oluline, et patsient osaleks aktiivselt teraapiates.

Taastumise tulemusena suureneb inimese liikumisvõime, paranevad motoorika, taju ja tundlikkus ning kognitiivsed

FOTO: PÕHJA-EESTI TAASTUSRAVIKESKUS

funktsioonid, nagu kõne, mälu ja orienteerumisvõime. Patsiendi jaoks on kõige olulisem, et paraneb tema toimetulek igapäevaeluga ja lihtsustuvad siirdumine, tualetitoimingud, hügieen, riietumine, toiduvalmistamine jne.

Taastusravi oleneb palju sellest, millised probleemid on inimesel pärast insulti tekkinud.

Sellest lähtuvalt seatakse ka teraapia eesmärgid, et tegevus oleks võimalikult sihipärane.

Meeskondlikult koordineeritud ja spetsiaalsesse taastusravisse kuuluvad füsioteraapia, tegevusteraapia, kõne- ja neelamisravi, mälu ja mõtlemise treenimine ning mitmesugused tugiteenused.

Eaka lähedasega suhtlemisel peaks olema kannatlik.

Füsioteraapia eesmärk on motoorsete oskuste ehk liikumisvõime arendamine Füsioteraapia sisaldab terapeutilisi harjutusi, mille tulemusena paranevad tasakaal ja koordinatsioon, lihasjõud ja liigutuste täpsus. Liigutuste stabiliseerimiseks ja lihtsustamiseks kasutatakse ortoose. Oluline on kõigi liigeste liikuvuse taastamine.

Tegevusteraapia algab patsiendi tegevusvõime hindamisega, kus tehakse kindlaks,

millised probleemid takistavad tal igapäevaeluga hakkamasaamist. Meeskonda kaasatakse ka patsient ja ta lähedased. Vastavalt olukorrale tehakse plaan.

Selleks, et inimene hakkama saaks, harjutatakse raskusi valmistavaid enesehooldustoiminguid, näiteks riietumist, tualetitoiminguid ja pesemist, ning raskusi valmistavaid majapidamis-

toiminguid, näiteks rahaga arveldamist, söögivalmistamist, poeskäimist ja koristamist.

Samuti õpetatakse insuldi läbielanutele kompensatoorseid tehnikaid, näiteks ühe käega riietumist, söögivalmistamist jne, soovitatakse abivahendeid riietumise, pesemise ja söögivalmistamise lihtsustamiseks ning parandatakse tegevuseel-

dusi. Füüsiliste tegevuseelduste parandamisel on väga oluline käeteraapia – käeliste oskuste parandamine tegevuste ja harjutustega.

Insuldi tagajärjel võib tekkida nii kõne- kui ka neelamishäire või mõlemad. Sellisel juhul kuulub patsiendi ravimeeskonda logopeed. Logopeed hindab patsiendi neelamisvõimet

ja probleemide korral määrab joomiseks paksendatud vedeliku ning söömiseks peenestatud toidu. Kui neelamine on väga tugevasti häiritud ja toit võib sattuda hingetorru, pannakse patsiendile nasogastraalsond.

Logopeed tegeleb neelamislihaste treenimisega ning suu ja kurgu tundlikkuse taastamisega, vajadusel ka kõne-, lugemis- ja kirjutamisvõime taastamise treenimisega.

Insuldi taastusravi programmi kuulub kindlasti ka psühholoog, kes hindab patsiendi mälu, mõtlemisvõimet, orineteerumist ja õppimisvõimet.

Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid katseid ning koostatakse individuaalne kognitiivse õppe programm.

Kui vaja, kuulub meeskonda ka sotsiaaltöötaja, kes nõustab edasise hoolduse, hooldusravi või rehabilitatsiooniteenuste asjus.

Insuldi taastusravi programmi juhib raviarst, kes koordineerib kogu taastusravi protsessi ning paneb koos teiste meeskonnaliikmetega paika lühi- ja pikaaegsed eesmärgid. Raviarst nõustab, määrab ja korrigeerib ravimeid ning kontrollib ja monitoorib analüüse.

Lähedase hooldus

M

eie seas elavad imelised inimesed, kellest paraku palju ei teata. Ei teata nende pikkadest tööpäevadest, mis algavad sageli ammu enne kontoriinimese töö algust ja lõpevad alles hilisel õhtutunnil.

Ei teata, et nad ei lakka hetkekski muretsemast või hoolitsemast ning et selle all murdumist vältida, loodavad nad sageli vaid iseendale. Need raudsed inimesed on omastehooldajad. Neid motiveerivad armastus ning kohuse- ja kaastunne.

Sageli ei oska või ei jõua nad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt.

Lähedase või pereliikme hooldamise vajadus võib tekkida üleöö. Inimestega juhtub õnnetusi, haigestutakse ootamatult ning tagajärjed võivad olla väga rasked.

Nii võib siiani hästi toimetulev perekond olla tugevas kriisis. Seda eriti siis, kui haigestub perele peamist sissetulekut teeniv inimene. Lisaks võimalikule majanduslikule raskusele lisandub põetamise kohustus. Pingeid võib tekitada ka haigestunu suhtumine oma seisundisse.

Samuti oleneb olukord haiguse prognoosist.

Kui hooldamise vajadus ei teki üleöö, on aega rohkem seda planeerida, kuid ka

siis tekib palju raskusi ning aja jooksul muutub hooldamine omastele koormavaks. See võib põhjustada konflikte ja tülisid pereliikmete vahel. Paljud eakate või puuetega inimeste hooldajad eemalduvad oma perekonnast või kolivad üksteise aitamiseks kokku ning nii ei saa elada oma perekonnaelu. Tihti võib olla hooldatavaid rohkem kui üks või on hooldaja sama vana kui hooldatav ise ning ka tema enda tervis pole kiita.

Selleks, et hooldajatel endal tervis vastu peaks, on Inkotuba koondanud suure hulga abistavat infot koduste haigete põetamisest „Omastehooldaja käsiraamatusse“, mis on antud välja koostöös Eesti Haigekassaga.

Põetamine on füüsiliselt raske, kui hooldataval on liikumisprobleemid, kui ta on voodihaige või ülekaaluline, ning lahendamist vajavad küsimused on samad, olgu tegemist eaka või noorema hooldatavaga. Raamatus on välja toodud erinevad meetodid ja moodused, kuidas tervist säästvalt kasutada erinevaid tehnikaid ja nippe haige hooldamisel. Samuti on oluline ja pikemalt lahti kirjutatud, kuidas haiget ennast võimalikult palju kaasata. Mida rohkem hooldatavat ennast

kaasata, seda kergem on hooldajal. Hooldatava eest ei tohi ära teha asju, mida ta ise teha suudab. Küll aga peab hooldaja varuma kannatust ja olema järjekindel, et mitte kõike ise ära teha, kuigi see võib teatud hetkedel tunduda lihtsamana.

Selliselt käitudes täidame ka hooldatava päevad tegevusega. Näiteks, las ta sööb ise, kuigi pudistab toitu maha ja aega läheb kauem. Paigutage voodisse nöörid ja kangid, mille abil ta saab ennast ise istuli tõmmata – see on oluline lamatiste vältimiseks ning lihaste treenimiseks. Üheks oluliseks ja täiesti eraldi teemaks omastehoolduses on uriinipidamatus ja sellega kaasnev nahahooldus. Tänapäeval on olemas väga suur valik just uriinipidamatuse jaoks mõeldud spetsiaalseid tooteid – need on erineva imavuse, suuruse ja kujuga sidemed, mähkmed ning imav aluspesu, eraldi nii meestele kui ka naistele, samuti erineva suurusega imavad aluslinad voodisse. Väga oluline on aru saada, et ainult täpne ja õigesti valitud toode (suurus, imavus) tagab kaitse lekete eest ning väldib ebameeldiva lõhna levikut.

Pidamatuse puhul tuleb alati pöörata tähelepanu ka nahahooldusele. Siin on

oluline tarvitada taas spetsiaalseid tooteid, mis tuleb valida vastavalt inimese individuaalsetele vajadustele. Ainult nii saab vältida nahaärritusi ja infektsioone, mis tavatooteid kasutades mõne aja pärast kipuvad tekkima. Tähelepanu tuleb pöörata kõigile tegevustele – puhastamine, pesemine, naha niisutamine, naha kaitsmine.

Leidke lähim Inkotuba, broneerige aeg tasuta nõustamisele ning saage kohe infot kõigi pidamatuse ja koduse omastehooldusega seotud küsimuste, toodete ning abivahendite kohta. Inkotoa klientidele on „Omastehooldaja käsiraamat“ (144 lk) tasuta.

Rohkem infot ja e-pood www.kuivaks.ee

Inkotoad asuvad Tallinnas Hariduse 6, kab 003, tel 646 2121; Endla 59, tel 678 2110; Mahtra 48, kab 103, tel 646 4656; Tartus Puusepa 2 – Ülikooli Kliinikumi Geneetikakeskus, 0-korrus, tel 731 8534; Kohtla-Järvel Keskallee 4, tel 322 2307; Viljandis Tallinna tn 11A (sissepääs Turu tn poolt), tel 433 3190; Pärnus Rüütli 47 (sissepääs Ringi tn poolt hoovist), tel 443 0230; Rakveres Tuleviku 1 – polikliiniku 0-korrus, tel 322 3922; Liikuv Inkotuba tel 5343 9837.

LÄHEDASTE HOOLDUS 11

21. märts 2019

Paindlikud isikuhooldusteenused tagavad hingerahu ja väärika elu Kodu- ja isikuhooldusteenused võimaldavad abivajajatel inimväärselt elada, mis omakorda tagab nende lähedastele hingerahu, ilma et nad peaksid iseend ohverdama. Vananeva rahvastiku seas jagub igapäevase lisaabi vajajaid, kes ei soovi oma eluõhtut hooldekodus veeta ning kelle jaoks võimaldab väike lisaabi elada rahuldust pakkuvat elu omaenda kodus.

Väärikalt elada ja vananeda peab saama ka kodustes tingimustes. Kahjuks ei ole aga kõikidel pereliikmetel võimalik puhtalt oma jõududega enda eaka vanema või puudega pereliikme eest hoolitseda ning tihtipeale ei julge vanemad inimesed ka abi paluda, kuna ei soovi oma pereliikmetele tüliks olla.

CareMate’i tegevus on suunatud just sellistele olukordadele leevendust pakkuma – vajalikku teenust saab tellida paindlikult kas või poole tunni kaupa. CareMate’i sihtgrupi moodustavad pereliikmed, kes ei jõua ise oma eaka vanema või puudega pereliikme eest vajalikul määral hoolitseda ning vajavad selleks abijõudu. Tegevus kannab ka laiemat eesmärki – omastehooldajad suunatakse taas ennast teostama, et neil oleks võimalik tagasi tööturule

pöörduda, ning et nad ei peaks üksnes kohaliku omavalitsuse hooldajatoetuse, töötuabiraha või tervisekindlustuse abil toime tulema. Isiklik pereelu, lapsed, karjäär ning võib-olla ka töö välisriigis tähendavad tihtipeale, et lihtsalt ei jõua oma vanematele vajalikul määral ja ajal appi, mis jätab hinge püsiva koormuse.

Sotsiaalministeeriumi ellu kutsutud Garage48 heaolutalgud võitnud innovaatilise hooldusplatvormi CareMate eesmärk on kodu- ja isikuhooldusteenuste vahendamine professionaalsetelt hooleandjatelt vanemaealistele ja erivajadustega inimestele, leevendades paljude perede muret hoolduskoormusega. Hooldusteenust pakkuda soovivate inimeste kutse või vastava hariduse puudumise korral pakub CareMate ma-

hukat koolitusprogrammi, mh esmaabi- ja ergonoomiakoolitust sobiva väljaõppe saamiseks, mis tagab kvaliteedi ja usalduse.

Lisaabi ei tähenda alati hooldekodu Paljud abivajajad on jäänud pereliikmete hooldada, mis tähendab tuhandetele inimestele omastehoolduse koormat.

Kui see pole aga pereliikmetele nende töö ja muude kohustuste tõttu võimalik, paigutatakse inimene tihti hooldekodusse, olgugi et ta võib vajada isiku- ja koduhooldust visiitidega kokku ainult kaks kuni kolm tundi päevas ning hooldekodusse minemiseks puudub igasugune soov ja vajadus.

Väljatöötatud lahendusega loodab CareMate luua võimalused õnnelikuma ja sidusama ühiskonna tekkeks, mis näeb teiste abistamist tänuväärse tööna, andes üksinda jäänud eakatele ning puudega inimestele vajaliku kindlustunde. Kindel eesmärk on muutuda üleeestiliseks ning juhul kui praegu puudub soovitud piirkond CareMate’i asukohanimistust, on siiski soovitatav kindlasti kontakteeruda, sest sobivuse

korral ja hooldajate olemasolul saab vastava piirkonna ikkagi oma nimistusse lisada.

Mugav ja kasulik kõigile CareMate’ist on lihtne ja mugav hooldusabi tellida – inimene valib välja teenused, mida, mis ajal ja kuhu ta soovib. Teenuste valik hõlmab nii koduhooldust, isikuhooldust kui ka abi kodust väljaspool, näiteks poes või arstitoimingutel käimine. Iga inimene on individuaalne, sestap ei ole standardlahendusi, vaid saab need vastavalt enda vajadustele kokku panna. Vastavalt platvormis sisestatud soovidele pakub CareMate välja sobivamad kandidaadid, kelle seast on võimalik tellijal oma valik teha, mh vajaduse korral kasutada kaht hooldajat või hooleandjat.

CareMate soovib olla kasulik võimalikult paljudele inimestele. Töötajate poolelt on üks põhjus, miks liituda, võimalus töötada endale sobivas piirkonnas meelepärastel aegadel ja mahus. Selline töö sobib nii paindlikele noortele kui ka hea tervisega pensionäridele. Vajalik ja kompaktne väljaõpe aitab omandada väärt kutse. CareMate aitab!

www.caremate.ee facebook.com/CareMateApp

Imastu hooldekodu eakatele

Avame aprillis 2019 Lisainfo: info@imastu.ee | Tel 503 3170

12 LÄHEDASTE HOOLDUS

21. märts 2019

KUULMISEGA KUULMISEGA PROBLEEMID? PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA! SIND JÄLLE KUULMA!

ÜHE VISIIDIGA ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS! KUULJAKS! Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: Meie juurest saad kõik vajaliku ühest • TASUTA kõrva-nina-kurguarsti kohast ühe visiidi käigus: vastuvõtt ja kuulmisuuringud, • TASUTA vajaduselkõrva-nina-kurguarsti puhastame kõrvad vaigust vastuvõtt ja kuulmisuuringud, (aparaadi ostjale) vajadusel puhastame kõrvad vaigust • TASUTA (aparaadikordusvisiidid ostjale)

• USA firma Starkey väga kvaliteetsed TASUTA kordusvisiidid kuulmisaparaadid • USA firma Starkey väga kvaliteetsed • lai valik erinevaid aparaate kohapeal kuulmisaparaadid * saadaval nii eakale inimesele • lai valik erinevaid aparaate kohapeal mõeldud lihtsalt käsitletavad * saadaval kui nii eakale inimesele aparaadid ka tehnoloogia mõeldud lihtsalt käsitletavad viimane sõna aparaadid kui ka tehnoloogia * lai valik lisaseadmeid kohapeal viimane sõna olemas * lai valik lisaseadmeid kohapeal • kõrvasisesed kuulmisaparaadid olemas (valmistatakse ülitäpse 3D • kõrvasisesed tehnoloogiaga)kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D • individuaalsed tehnoloogiaga) kõrvaotsikud (erinevad mudelid,nii pehmed kui kõvad) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad • professionaalne ja kui sõbralik mudelid,nii pehmed kõvad)teenindus • TASUTA parkimine maja eesteenindus professionaalne ja sõbralik • Võimalik 0% intressiga TASUTA parkimine majajärelmaks ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks

HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JATÕSTAB PARANDAB HEA KUULMINE ELUKVALITEETI !

ENESEKINDLUST JA PARANDAB

3 põhjust miks meie poole pöörduda : 3 •põhjust miks meie pöörduda Pead pingutama, etpoole vestluses osaleda: 3 põhjust miks meie poole pöörduda : • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Pead pingutama, et vestluses osaleda • Pead pingutama, et vestluses osaleda Telefonis suhelda onetraske • Lähedased kurdavad, TV on liiga kõvasti • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda onon raske • Telefonis suhelda raske

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), Teeme abivahendi koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku kaardi olemasaolul väljastame Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Väljastaisikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame me riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nikuulmisaparaate riikliku soodustusega.

Väljastakuulmisaparaate riikliku soodustusega.

Väljastana-kurguarsti tõendi.

Eelnev saatekiri pole vajalik me riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nime riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nina-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik. na-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik

ELUKVALITEETI !

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Kuulmiskeskus Audiale ootab(Al Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn.

4-8. korrus Mare maja, Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn.

4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Tallinn, tn.kaubanduskeskuse 4-8. korrus tulla (Al Mare maja, Konsultatsioonile soovitame koos mõne RoccaMõisa al Mare kõrval) Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) lähedase inimesega.tulla Konsultatsioonile soovitame koos Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne mõne lähedase inimesega. lähedase inimesega.

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400 Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400 www.kuulmiskeskus.ee www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170

Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170