Koolitusleht (november 2018) by Maaleht

Koolitusleht VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A

24.01

Tallinnas

2 9. N O V E M B E R 20 1 8

TURUNDUSTREFF: INTERNETITURUNDUSE KOOLITUSED

TULE TUTVU PROGRAMMIGA

SAAVUTAMISE JA ÕNNESTUMISE PSÜHHOLOOGIA KOOLITUS 23.01 Tallinnas

Koolitajad on Jüri Ennet Anu Virovere Erik Sakkov Inga Lunge

SPETSIALISTIST

JUHIKS KOOLITUS

ARENGUVESTLUSTE

LÄBIVIIMISE

KOOLITUS

23.01

Tallinnas

Koolitajad on Hede Kerstin Luik Mats Soomre Jaanus Kangur TULE TUTVU PROGRAMMIGA

Koolitajad on Tiina Saar-Veelmaa Katrin Alujev Ruti Einpalu

TULE TUTVU PROGRAMMIGA

www.areng.ee

ETTEVÕTTED! TULGE OSALEMA KIIDA TEENINDAJAT KAMPAANIASSE! www.heateenindus.ee/kampaania

UUEST AASTAST ON VÕIMALUS OSALEDA

INTERNETITURUNDUSE ASJATUNDJA ARENGUPROGRAMMIS! KÜSI LISA

Koolitusleht

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Toimetaja Indrek Tark indrek.tark@delfi.ee

Reklaamiprojektijuht Kevin Põld kevin.pold@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

2 Koolitusleht

29. november 2018

Ettevõtluskoolitus naistele: naisi on vaja kõnetada kui inimesi, mitte kui emasid “Naised vajavad eelkõige seda, et neisse suhtutaks kui inimestesse, mitte lihtsalt ema või abikaasa rolli kandjatesse,” leiab koolitaja ja coach Epp Adler, rääkides naistest, kes tema ettevõtl(ikk)uskoolitustele tulevad. Ta peab ennast eelkõige katalüsaatoriks, kes aitab inimestel kasvada. Mis on kõige suuremad probleemid, mida sa koolitusel osalejate hulgas täheldanud oled? Üks suurim komistuskivi on arvamus, et ei tohi karta. Hirm ja ebakindlus on tegelikult midagi, mis meid kaitsevad. Hirme peab lihtsalt haldama õppima, mitte püüdma neist kõigest väest lahti saada. Kõige paremini aitab sellises olukorras, kui keegi tipus olev naine tuleb ja ütleb: “Aga ma kardan kogu aeg!” On päris palju naisi, kes on tipus ja võiksid õpetada, julgustada, inspireerida, aga peavad oma kogemust ja oskusi iseenesestmõistetavateks. See väljendub lausetes: „Ega ma ei teegi

teised küsimused. Milline naine olema peab? Kas naine võib olla ambitsioonikas? Millest võin ma unistada siis, kui olen ema või abikaasa? Kas ma olen naisena piisavalt tõsiseltvõetav, kui ma ei ole veel ema?

Koolitaja Epp Adler püüab oma koolitustega pakkuda vaimset ruumi, kus õppijad saaksid sügavale iseendasse vaadata.

midagi erilist, igaüks võiks sellega hakkama saada.” See on ka üks põhjus, miks naistel pole tihti eeskujusid. Milline on naistele suunatud koolituse eripära? See, kuidas tuleb naistega rääkida, et sügavamale jõuda, on

võrreldes meestega erinev. Paraku on nii, et kodu haldamine täidab naiste elus olulise koha. Aga ma ei taha naisi puudutada kui emasid. Ma tahan rollist või soost edasi minna, jõuda inimese tasandile. Naistega on see vahel raske. Sellepärast pean lauale tooma

Millisel viisil selleni jõuad? Naiste seltskondades ei tegelda kuigi tihti elu mõtestamisega, räägitakse pigem argiteemadel. Peale selle on meil pahatihti levinud komme kommenteerida ja ilkuda. Leida neutraalset ruumi, kus sügavamate teemadega tegeleda, ei ole lihtne. Minu eesmärk on luua koolitusel osalejatele selline vaimne ruum, kus inimene saaks kasvada, kus inimeste vahel tekiks kontakt, kus suudetaks rääkida ja kuulata. Püüan sinna ruumi kindlaid teemasid heita. Nii saavad neil, kelle jaoks sellised mõtted on uued, ideed seemnena idanema hakata. Teised saavad aga seeläbi kinnituse, et nii mõelda on okei. Kuidas ettevõtlus- ja ettevõtlikkuskoolitused täpsemalt välja näevad? Minu koolitused koosnevad kolmest komponendist. Esiteks loeng, millega püüan inimesi inspireerida. Loengule järg-

R A JALEIDJA

Harjutus ettevõtlikkuse poole püüdlejatele Epp Adler pakub välja kaks lihtsat harjutust, et ettevõtlikkust pärssivatest hirmudest jagu saada. Kolme tugevuse harjutus Märgi üles 15 sulle omast tugevust. Sellele aitab kaasa, kui kirjutad üles asjad, mille kohta sulle komplimente tehakse. Vali neist kolm, mis sind alati igalt poolt läbi kannavad, arenda ja kasuta neid teadlikult. Kulude ja tulude harjutus Vali välja üks-kaks takistajat, mis sind elus tagasi hoiavad. Kirjuta viis põhjust, miks takistaja sulle kasulik on. Seejärel pane kirja, millest sa selle takistaja olemasolusse uskudes ilma jääd. Nii näed kõrvuti, millist tulu arvamuse muutumine annab. Harjutuse tegemise hõlbustamiseks üks näide. Oletame, et takistajaks on hirm esinemise ees. Kasulik võib see olla näiteks seetõttu, et niimoodi on võimalik vältida stressi või energia kulutamist mõtete sõnadesse panemisele. Teistpidi ei saa sedasi oma seisukohti väljendada ja ka üksildus võib niimoodi kallale tikkuda.

neb vestlus, kus saavad sõna kõik osalejad. On väga oluline, et kõik saaks ka ise sõna sekka öelda. Seejärel teeme harjutusi. Väga oluline on, et inimesed tegeleksid oma looga. Ma ei anna mitte kunagi abstraktseid harjutusi.

Kui on rohkem aega, saavad osalejad harjutuste käigus ülestäheldatut omavahel paaris jagada. Me ei anna nõu ega hinnanguid, sest harjutuse käigus tekkinud mõtete jagamise eesmärk on anda võimalus vabalt järele mõelda.

Koolitusleht 3

29. november 2018

Bigbank hariduslaen

Laenudele spetsialiseerunud pank

Vaata lähemalt www.bigbank.ee

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 5000-eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 15,9%, lepingutasuga 75 eurot ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 18,58%, igakuine laenu tagasimakse 121,32 eurot, laenu tagasimaksete summa 7279,58 eurot ning Sinu poolt makstav kogusumma 7444,58 eurot. Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nõu spetsialistiga.

4 Koolitusleht

29. november 2018

Töökohapõhine õpe: kasulik kutseõppe vorm nii õppijaile kui ka ettevõtetele ANTON KLINK

Ettevõtjad kipuvad riiklikule kutseharidussüsteemile ette heitma, et kutsekoolid ei õpeta oskusi, mida ettevõtted vajavad ja töötajatelt ootavad. See on põhjus, miks kümmekond aastat tagasi viidi ka Eestis sisse töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe süsteem. Milles see seisneb ja kes sellest kasu saavad? Töökohapõhise õppe projektijuht Piret Lilover selgitab.

Töökohapõhine õpe on kutseõppe vorm, mille lõpetajatest saavad diplomeeritud ametimehed ja -naised nagu kutsekooli lõpetajatestki. Vahe seisneb aga selles, et töökohapõhises õppes toimub kaks kolmandikku õppest töö käigus mõnes ettevõttes ja kolmandik kutseõppeasutuses. Sellest võidavad nii tulevastest ametimeestest ja -naistest õppijad kui ka ettevõtted: õppijatele on ette nähtud igakuiselt vähemalt miinimumpalga suurune summa, ettevõtted saavad aga õppeprotsessi vastavalt oma vajadustele suunata. Ka praegu käivad kutsekoolide õpilased ettevõtetes praktikal, kus ametiõppijad saavad koolis õpitud oskusi reaalses töökeskkonnas proovida. Töökohapõhise õppe mõte seisneb aga selles, et ka töövõtted õpitakse ära ettevõttes. Koolis toi-

muvad valdavalt ainult teoreetilisi küsimusi käsitlevad tunnid.

Kellele õpipoisiõpe sobib? Uues ametis alustamine nõuab paratamatult õppeperioodi läbimist. Töökohapõhine õpe võimaldab oma esimesel töökohal alustaval noorel tabada kaks kärbest ühe hoobiga, sest lisaks konkreetse ametikoha tööülesannete täitmisele saab omandada ulatuslikumad oskused ja teadmised ning lisaks sellele palka teenida. Tegelikult on Eestis töökohapõhine õpe eelkõige juba kogenud töötajate täiendõppe vorm. Keskmine õpipoiste vanus on 39 aastat. Seda põhjusel, et töökohapõhine õpe sobib väga hästi neile, kes on kunagi tööle asudes mõnes kitsamas lõigus töövõtted ära õppi-

Õpipoisiõpe on kasulik ka tööandjatele, sest nii on võimalik õppeprotsessi ettevõtte vajadustest lähtuvalt suunata.

Väga tihti on õpipoisiõppe eestvedajateks tööandjad.

nud, kuid kellel puudub laiem erialane kvalifikatsioon. Töötaja, kes oskab kasutada üht tööpinki, kuid eriala nõuaks kolme tööpingi tundmist, saab niimoodi erialast kompetentsi laiendada. Õpipoisiõppes osalemine aitab mõista ka töövõtete taga-

maid ja aru saada põhjustest, miks üks või teine liigutus vajalik on. Sellest on kasu nii õppijale kui ka ettevõttele.

Töökohapõhise õppe korraldamine Väga tihti on õpipoisiõppe eestvedajateks firmad, kes selle

kaudu oma töötajate kvalifikatsiooni tõstavad või uusi töötajaid välja õpetavad. Praeguseks on projekti kaasatud 300 ettevõtet. Olulist rolli mängib meisterjuhendaja, kellele on ette nähtud ka väike tasu. See varieerub küll ettevõttest ettevõttesse, kuid suurusjärk on umbes 500 eurot aastas. Juhendaja ettevalmistamine on kutsekooli kohustus. Sinna hulka kuulub näiteks õppekavast ülevaate andmine, instrueerimine hindamise ja tagasiside andmise teemal. Praegu on nõrk koht juhendajate koolitamine õppemetoodika alal: kuidas õpetada, milliseid viise ja vahendeid selleks kasutada. Viimastel aastatel on siiski panustatud kutsekoolide võimekusse juhendajaid ka metoodilise poole pealt välja õpetada. Töökohapõhist õpet korraldavad kutsekoolid. Kõik, keda see õppevorm huvitab, nii õppijad kui ka ettevõtted, peaksid esiteks leidma mõne kutsekooli, kus vastavat eriala õpetatakse, ja võtma ühendust kooli töökohapõhise õppe koordinaatoriga. Tema aitab asjaga edasi minna.

29. november 2018

Koolitusleht 5

6 Koolitusleht

29. november 2018

Kas vajad koolitust? Äkki hoopis kursusi, coaching’ut või supervisiooni? Enese või oma töötajate täiendamiseks, probleemide lahendamiseks või efektiivsuse tõstmiseks võetakse tihti ette tee koolitaja juurde. Alati pole aga koolitaja kõige õigem lahendus. Oma abi pakuvad ka coach’id ja superviisorid. Milles seisneb erinevus koolituste, kursuste, coaching’u ja supervisiooni vahel?

nevalt paika ei panda, seetõttu on protsess näiteks koolitusega võrreldes märksa dünaamilisem. Erinevalt kursustest ja koolitusest on üldjuhul individuaalne, kuigi vahel on võimalik ka rühma-coaching.

SUPERVISIOON KOOLITUS Koolituse puhul pannakse eelnevalt paika, mida soovitakse saavutada. Seetõttu sobivad koolitused info ja teadmiste edasiandmiseks, samuti mingite kindlate oskuste arendamiseks. Koolituseks pannakse eelnevalt paika õppekava. On koolitusi, mida pakutakse enam-vähem valmiskujul, ja ka selliseid, mis koostatakse vastavalt õppijate spetsiifilistele vajadustele või tellijate soovidele. Õppijad võivad küll anda oma panuse, kirjeldades, mida nad vajavad, kuid tavaliselt detailselt koolituse ülesehituse väljatöötamises kaasa ei tee. Koolituse sisu, materjalid ja tegevused pakub välja koolitaja ning õppijad saavad sellele reageerida. Kestvuse poolest on koolitused pigem piiratud, ula-

tudes tunnist või paarist mõne päevani.

KURSUSED Terminit kursused kasutatakse nüüdisajal vähem kui mõnekümne aasta eest, kuid kasutusel on see siiani. Eriti tihti kohtab seda sõna keelekursuste puhul. Ka autokoolis käimine liigitub kursuste alla. Kursused on lühiajalised õpingud, mis annavad mingist alast põhjalikuma ja komplekssema ülevaate või õpetavad keerulisemaid oskusi. Tihti peaks kursustel õpetatav andma ka teatava vilumuse. Sisuliselt sarnanevad kursused koolitustega, vahe seisneb kestuses – kursused on pikemaajalised. Kuna kursuste käigus tuleb tihti ette ka koduseid töid, peaks enne kursustele minekut kindlasti läbi mõtlema, kas kõigeks selleks jätkub aega.

Coaching aitab leida uusi perspektiive ja vastuseid sügavamatele isiklikele küsimustele.

COACHING Coaching’u eesmärk on aidata kliendil mõnes küsimuses selgusele jõuda ja elu uuest perspektiivist nägema hakata. Selle kaudu toetatakse isiksuse arengut, olgu tegemist isikliku või töösfääriga. Coaching toetab eksistentsiaalsema iseloomuga küsimustele lahenduse leidmisel.

Aluspõhimõte on, et inimesele ei ole võimalik ette öelda, mis on talle parim, vaid peab sellest endasse vaadates ise aru saama. Kui koolitusel annab koolitaja küsimustele vastuseid, siis coaching’u protsess eeldab, et klient jõuab vastuseni seda ise endast otsides. Coach aitab teda omapoolsete küsimuste ja kom-

mentaaridega. Selle poolest on coahing’u meetodid veidi sarnased teraapiaga. Piltlikult öeldes – kui koolituse puhul läheb koolitaja ees ja õppijad tulevad tema järel, siis coaching’u puhul kõnnivad coach ja klient kõrvuti. Ka eesmärk püstitatakse töö käigus ning seda teevad klient ja coach koos. Õppekava eel-

Erialad täiskasvanud õppijale tasuta ja tsükliõppes: -

Kaldkatuseehitaja 1a Tegevusjuhendaja 1a Kangakudumine 1a Plaatija 0,5a UUS!

Töökohapõhises õppes koostöös ettevõtetega: - Abikokk 1a - Toitlustuskorraldaja 1a UUS! - Puhastusteenindaja 0,5a

Supervisioon aitab neid, kelle töö seisneb inimestega suhtlemises. Sellised ametid on näiteks juht, sotsiaaltöötaja, personalitöötaja, arst, õpetaja ja koolitaja, nõustaja jne. Supervisiooni käigus püütakse lahendada kas mingit emotsionaalselt keerulist olukorda, mis töötajal on ette tulnud ja millele pole lahendust leitud, või mõnes konkreetses kollektiivis esile kerkinud tööd takistavaid ja inimestevahelisi suhteid rikkuvaid probleeme. Töö toimub rühmas. Osalejateks võivad olla kas sarnase eriala töötajad (rühmasupervisioon) või mõne ettevõtte võtmeisikud (organisatsioonisupervisioon). Mõnedel juhtudel võib supervisioon hõlmata ka kogu kollektiivi.

Koolitusleht 7

29. november 2018

Kui koolitusel osalejad julgevad kommentaarideks ja küsimusteks sõna küsida, on see märk õppimiseks sobivast vaimsest keskkonnast.

Eduka koolituse möödapääsmatuks eelduseks on vaimselt turvaline keskkond Et uued teadmised saaksid koolitusel õppijani jõuda ja tema maailmapilti sobituda, peab koolituse psüühiline keskkond seda soodustama. Milline on koolituse vaimse raamistiku loomises aga koolitaja roll ja vastutus? INDREK TARK, koolitamise ja haridusteaduste magister

Vastu tahtmist on võimalik inimesi sundida ainult pähe õppima, aga isegi siis võib väga lihtsalt juhtuda, et päheõpitu unustatakse esimesel võimalusel või jääb see lihtsalt tähendusetuks sõnavooks. Et koolitusest jääks õppijasse jälg soovitud suunas, peab õppija mõttel olema ruumi vabalt lennata. Koolitaja ei saa kunagi sundida kedagi arenema või midagi õppima, ta saab ainult selleks võimaluse pakkuda. Samas on koolitaja ülesanne leida viis, kuidas tema jutt võiks kõnetada iga õppijat. Haridusteadlased on küllaltki üksmeelsel seisukohal, et koolituse õnnestumise eelduseks on tagada õppijatele koolituse keskkonnas vaimselt turvaline enesetunne. Selle saavutamiseks peab koolitaja ise olema väga tasakaalukas ja sõbralik. Eesmärk ei tohiks olla aga õppijate äravõlumisest naudingu saamine. Kui tekib hirm või ärevus, on väga oluline seda endale tunnistada ja õppida ärevust haldama. Kindlasti ei tohi õppijad muutuda hirmu maandamise objektiks, näiteks enese autoritaarse kehtestamise kaudu. Mõnel tuleb see välja iseenesest, teisel on abi näiteks supervisioonist (selle kohta saab lähemalt lugeda artiklist lk 6 – toim). Oluline on seegi, et koolitaja suhtuks õppijatesse kui endaga võrdsetesse. Seetõttu tuleks vältida olukordi, kus õppijal võiks tekkida tunne, et koolitaja peab ennast temast paremaks või targemaks. Ka tunne, et koolitaja püüab õppijate-

ga manipuleerida, võib küllaltki lihtsalt tekitada vastupanu ja enesessesulgumist.

Küsimuste tekkimine on märk õnnestumisest Ükskõik missugused on koolitusel käsitletavad teemad, on vajalik, et õppijal tekiks kuulduga mingeid isiklikke seoseid. Koolitaja peakski, kui vähegi võimalik, soodustama arutelude teket. Et osalejate mõte on tööle läinud, ilmneb eriti hästi selles, kui soovitakse sõna kommentaarideks või küsimuste esitamiseks. Küsimused ja kommentaarid hakkavad kõlama aga ainult keskkonnas, kus õppija ei pea kartma seetõttu naeruväärsesse olukorda jääda. Kui õppijad tunduvad osavõtmatud, on üks nende kaasamise võimalus püüda ise õppijatega kontakt saavutada. Selleks peab koolitaja tegema pingutuse, et õppijate usaldus võita. Abi võib olla ise sõbralikult ja avatult õppijate poole pöördumisest ja mõne küsimuse esitamisest. Küsimus peaks käsitlema midagi koolituse teemaga seonduvat, mis puudutaks ka inimeste endi kogemusi.

Tunne, et koolitaja püüab õppijatega manipuleerida, võib tekitada vastupanu ja enesessesulgumist.

Koolitus Kosmeetiku algõpe Juuksuri algõpe Kosmeetiku algõpe kaugõpe Juuksuri algõpe kaugõpe Maniküür Pediküür Küünetehniku algõpe Massöör Depilatsioon Jumestaja algõpe Ripsmetehnik Jumestaja-küünetehnik-ripsmetehnik

Algus 21.01.2019 21.01.2019 16.02.2019 16.02.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019

(sisaldab lisaks maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, kangas, geeli- gelakkimise tehnikat)

21.01.2019

Maniküür-küünetehnik Maniküür-pediküür – kehahooldus-massaaz Pediküür-küünetehnik Maniküür – pediküür – küünetehnik Maniküür-pediküür

03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019 03.12.2018 ja 21.01.2019

Kui keegi ei julge esialgu midagi öelda, on oluline, et koolitaja vaikuse välja kannataks ja laseks osalejatel end koguda. Harilikult keegi ikkagi vastab lõpuks midagi. Kui seejärel kipub jutt jälle takerduma, võib vastuse sisust lähtuvalt küsida rääkinult või ka teiselt rühmaliikmelt mõne täpsustava küsimuse. Kui vaikus kisub liiga pikaks, on abi küsimuse ümbersõnastamisest ning osalejatele sõbralikult ja kindlalt otsavaatamisest. Kui kellegi pilgust on näha, et ta justkui tahaks vastata, aga kõhkleb, võib talle sõbralikult otsa vaadata ja küsida: “Mis te arvate?”

Ka vastuseisu tekkimine on samm edasi Tegelikult on koolitaja üldjuhul liikunud tubli sammu edasi juba siis, kui mõni mõte tekitab õppijas tugevat vastuseisu. See tähendab, et koolitaja on suutnud puudutada olulist küsimust. Mõni teema võibki olla osalejate jaoks hell, kuid nõuab siis ka teistest enam lahendamist. Kui koolitaja suudab olukorra kontrolli all hoida, võib ka esialgu vastuseisu tekitanud mõtte abil tublisti edasi liikuda. Sellises olukorras peab koolitaja lihtsalt ettevaatlikult edasi minema, heatahtlikkuse säilitama ning ennast vastuseisust ja võimalikust agressiivsusest mitte kõigutada laskma. Õppijale peab jääma tunne, et teda ei sunnita oma arvamust muutma ja temasse suhtutakse ka pärast oma meelepaha väljendamist sõbralikult.

Eesti Iluteeninduse Erakooli päevastele õpperühmadele toimub infopäev 21.01.2019 ja kaugõppe õpperühmadele 16.02.2019, kell 10.00, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver), 2 korrus. Võimalus kohapeal sõlmida õppelepinguid ja saada vastused küsimustele.

Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 21.01.2019, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti, mis jäävad kursuse lõpetamisel õpilasele.

KONTAKT: Telefon: 641 2214 Info kursuste kohta 506 6520 KADAKA ÕPPEKESKUS Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2 korrus), tel 622 2066 KOCHI DAY SPA Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 680 1665

www.iluteeninduskool.ee

8 Koolitusleht

Ühenda meeldiv kasulikuga- pea seminar Fra Mares! Kaks erineva suurusega seminariruumi mahutavusega kuni 20 ja kuni 80 kohta. Võimalus peale seminari lõõgastuda Day Spaa keskuses (6 sauna, jacuzzi, mereveebassein, välibassein ja lebola) ja hellitada end mõnusate hoolitsustega. Erinevad toitlustuse võimalused. Hubane majutus ning suurepärane asukoht Haapsalu lahe ääres ja männimetsa veeres. Majutuseks oleme kokku pannud Seminaripaketi. Küsi pakkumist!

Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2, Haapsalu 90403 | Tel 472 4609 / 473 4019 | framare@framare.ee

www.framare.ee

29. november 2018