AASTA
KALANDUSTEGU
Kalanduse teabekeskuse erileht, koostaja ja väljaandja Ekspress Meedia AS
Foto: Kristo Elias
2020. aasta suvel noorte kalastuslaagris
Žürii valis aasta kalandusteoks keskkonnasaate "Osoon" ETV keskkonnasaade "Osoon" on juba 28 aastat haaravalt kajastanud ka Eesti kalade käe- või õigemini küll uimekäiku. ÕIE ARUSOO, "Osooni" toimetaja-produtsent "Osoon" on ETV ekraanidel põnevaid ja harivaid loodusning keskkonnalugusid jaganud 1993. aastast saati. Algusest peale on saate eesotsas olnud toimetaja ja produtsent Õie Arusoo, kes aastal 2018 sai Eesti filmi- ja teleauhindade galal parima teletoimetaja tiitli. Väikese meenutusena olgu öeldud, et ajal mil "Osoon" alustas, olid keerulises olukorras nii vastselt taastatud Eesti Vabariik kui ka meie loodus. Sellesse aega mahub nõukogude sõjaväe Eestist lahkumine, võõrvõitlejatest jäid maha suured saastatud piirkonnad ja reostatud jõed.
pole olnud ühtegi hooaega, mil kalade elu poleks kajastatud. Teemasid on olnud seinast seina: kalade seirest, kalapüügist, kalakaitsest kuni veekogude seisundi parandamise ja rändetakistuste eemaldamiseni. Aastatel 2007–2017 juhtis "Osooni" ka tuntud kalamees ning kaladest haaravalt rääkinud ja kirjutanud Vladislav Koržets.
Kaameraga Sindi paisul
Sander Loite, üks saate tegijatest, ütleb, et vete seisund ja kalade elutegevus on läbi kõigi aastate olnud üks olulisi teemasid. Lisaks sellele, et kalad on huvitavad, on nad ka hea peegel ja indikaator, andmaks märku, mis toimub keskkonnas tervikuna. "Veekogude ja kalade jälgimine annab märku, mis seisus on keskkond. Kui on näha, et liigid kaovad või kalu jääb vähemaks või nende populatsioonid on nõrgad, siis on selge, et selles elupaigas on probleeme," arutleb Loite ja ütleb, et "Osoonis"
Üks "Osooni" tegijate suuri töörõõme on seotud eelmise aasta kalandusteo konkursi võiduga – Sindi paisu avamisele eelnesid mitmed saatelõigud läbi aastate ja ka esimesi muutusi on "Osooni" meeskond põhjalikult kajastanud. Pärnu jõgi, kus Sindi pais asus, on ja on olnud suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis – suurem kui ülejäänud lõhejõed kokku. Pärnu jõestikus on 270 jõge ja oja, kokku üle 3000 kilomeetri. Sindi pais asus 15 kilomeetrit Pärnu jõe suudmest sisemaale, täpselt seal, kus asub Pärnu jõe esimene kärestik. Varem sai lõhe sigida Pärnu jões ainult Sindi paisu alusel kärestikul, kus taastootmist on parimatel aastatel hinnatud 300–400 laskujale aastas. Rändetee avamise järel on Pärnu jõe lõheasurkonna taas-
Lehe koostas Ekspress Meedia AS.
Toimetaja Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Veestik ja kalad kui looduse peegel
tootmisvõimeks Keskkonnaagentuuri poolt hinnatud kuni 50 000 laskujat aastas. Kui endistel aegadel oli Sindi pais elektri tootmiseks vajalik, siis kaasajal tal seda funktsiooni enam polnud. 2015. aastal ostis riik Sindi paisu ära – juba siis eesmärgiga see lammutada. Keskkonnaministriks oli toona Mati Raidma ja otsust jõgi kaladele tagasi anda peetakse üheks lähiajaloo olulisemaks keskkonnaalaseks poliitiliseks otsuseks. Sander Loite meenutab, et tegu oli väga hea näitega teadlaste, ametnike ja kogukonna koostööst, tänu millele suudeti teha looduse ja kalade jaoks väga oluline muudatus. ""Osoon" hoidis Pärnu jõel toimuval läbi aastate, isegi läbi aastakümnete silma peal. Sindi paisu eemaldamine ja Pärnu jõe elukeskkonna parandamine oli ju lausa Euroopa tasandil oluline projekt," kinnitab ta. Rõõm avatud jõevetest on ühine nii loodussaate tegijatele, teadlastele kui ka kohalikele inimestele, kelle igapäevaelu rikastus ilusate vaadetega puhkeja jalutuskohtade poolest. Kõige enam on avatud paisust kasu aga loomulikult kaladele!
Erinevaid räimi tutvustamas Kui Sander Loite aastal 2011 "Osooni" tegijatega liitus, oli tema esimene telelugu muide just kaladest, täpsemalt rahvuskalast räimest. "Tutvustasin sügisräime," meenutab Loite ning selgitab, et rahvuskalal on kaks rassi, üks koeb kevadel ja teine sügisel. Kevadise räimega on enamik kalasõpru hästi tuttavad,
Projektijuht Kati Remmelkoor kati@input.ee
Vladislav teeb Võrumaal kalasuppi (2017)
kuid augustis algab sügisräimede kudemisaeg, mis kestab lausa oktoobri lõpuni välja. Kevadisega võrreldes on sügisräim märksa suurem, mõned peaaegu heeringa mõõtu. Praegu käsitletakse kevad- ja sügisräime sesoonsete rassidena, kuid osa teadlasi on arvamusel, et tegu on lausa kahe erineva liigiga. Kihnlased nimetavad sügisräime ka võrguräimeks. Nimelt püütakse kevadisi räimi kastmõrraga, sügisesi aga suurte ajalooliste võrkudega. Köögipoolelt vaadates on sügisräim veidi rabedam, mistõttu tema välimus pole alati kevadräimega võrdselt kaubanduslik, kuid tegu on väga maitsva kalaga, mis kindlasti väärib kohta toidulaudadel.
Vabatahtlikega kuderahu kaitsmas "Osoon" on alati olnud seal, kus looduses midagi olulist toimub. Vahel on see ilus, vahel muret tekitav, vahel lausa ohtlik. Viimase näitena võiks välja tuua koos vabatahtlike kalakaitsjatega patrullimas käimi-
Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
se, et röövpüüdjate tegevust takistada. Vabatahtlikud kalakaitsjad, kes peamiselt on ka ise harrastuskalastajad, peavad aastast aastasse kuderahu valvet paljudel Eesti jõgedel, kus lõhe ja meriforell kudemas käivad – olgu siinkohal mainitud näiteks Purtse, Kunda, Toolse, Selja, Valgejõgi, Pirita, Vasalemma, Vääna, Keila, Vihterpalu, Piirsalu, Pärnu jõgi koos lisajõgedega ning kõik Saaremaa jõed. Kui "Osooni" tegijad kaameraga vabatahtlike tööd jäädvustasid, õnnestus tabada ka võimalik röövpüüdja, kes küll algul põgeneda üritas. Kättesaamise järel kinnitas mees, et käis niisama hilisõhtul jõevees jalutamas, ometi ei suutnud ta selgitada, miks on tema seljakotis lõhemarja jälgi ja kalapüügikonksud.
Haaravad materjalid kalade eluringist Ühe väga põneva saatetegemisena meenutab Sander Loite selle kajastamist, kuidas RMK Põlula kalakasvatuskeskuse abiga lõhepopulatsiooni turgutati. "90ndatel oli lõhepopulatsioonide seis Põhja-Eesti lõhejõgedes kehv. Et olukorda parandada, võeti Kunda jõkke kudema tulnud kaladelt niiska ja marja ning kasvatati neist Põlulas väikesed kalamaimud, kes siis jõkke tagasi lasti. "Osoon" filmis üles kogu selle tsükli, kalamarja viljastamisest poegade koorumise ja kasvamiseni. See on ilus ja õpetlik lugu, millel on väärtus televisooni jaoks, aga mida saab kasutada ka koolides õppematerjalina." Kui lõhede populatsiooni turgutamisega oli edu saavutatud, siis Sindi paisu avamise aegu tehti sama ka Pärnu jões kudeva siiaga. Ja ikka olid kohal ka "Osooni" tegijad, kes noorsiigade elualgused telepurki püüdsid.
Noortega kalapüügilaagris "Osoon" on saade igale vanuserühmale ja loodusharidus algab teadupoolest juba maast madalast. Kui kalandustarkusest rääkida, siis on "Osoon" käinud külas ka noorte kalastajate laagris, mille üks korraldajaid oli loodusemees Peep Männil. "Osooni" saatejuht Kristo Elias käis vaatamas ja uurimas, kuidas noored kalamehed kala püüavad, vee- ja loodustarkusi omandavad ning keskkonnaga suhestuvad.
Keeletoimetaja Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee
Õie Arusoo:
kalateemade käsitlus on olnud järjepidev Pean väga oluliseks, et kalateemade käsitlus meie saadetes on olnud järjepidev. Juba "Osooni" kolmandas saates 22. novembril 1993 "Kuldkala nimi on raha" rääkisime kalavarudest, kalapüügist, kala hinnast ja uuest ametist "kalakaupmees". Väikesed kalatsehhid olid suletud. Kallim ja kvaliteetsem kala müüdi välismaale, kohalikule inimesele jäi põhiliselt räim ja kilu. Tavaline pilt varahommikul rannas oli järelkärudega Žigulide rivi, nii liikus kala otse kalapaadist kalakaupmehele. 1994. aasta 23. mai saate teemaks oli kalade tervis ja veekogude reostuse mõju kaladele. Mereinstituudi teadlaste abiga püüdsime teada saada, kui palju on kalades ladestunud raskmetalle, eriti elavhõbedat, ja kuidas see mõjub inimese tervisele. 1996. aastast olid teemaks takistused kalade kude- ja rändeteedel ning esimeste kalatreppide ehitamine. Looduslikud populatsioonid olid paljudes lõhejõgedes keskkonnareostuse ja avamere ülepüügi tõttu hävinud. Endised lõhejõed asustati Põlula kalakasvatuskeskuses (Põlula kalakasvatuseksperdi Ene Saadre juhtimisel) kunstlikult toodetud noorkalaga. Kalade asustamist Kunda jõkke filmisime 1993. aastal. Rootsi teadlaste uurimus näitab, kui ränk on lõhe teekond. Emakala koeb keskmiselt 8500 marjatera, millest koorub ja saab küpseks ning laskub merre 51 kala. Pikal teekonnal hukkub haiguste ja kalapüügi tõttu 50 lõhet ja ainult üks pääseb oma sünnijõkke tagasi kudema. 1997. aastal kajastasime rahvusvahelist projekti "Time Out!". 26 Läänemere-äärsete riikide keskkonnaorganisatsiooni nõudsid lõhe avamere ja kaldapüügi lõpetamist Läänemerel. Kalade ja kalandusega seotud probleemid on jätkunud läbi 28 hooaja. Üha rohkem oleme keskendunud kalakaitsele, teadusuuringutele ja osalenud seirepüükides. Esimestest saadetest alates oleme teinud koostööd kalateadlastega, nagu Mart Kangur, Rein Järvekülg, Jaak ja Meelis Tambets, Markus Vetemaa, Arvo Tuvikene, Redik Eschbaum, Väino Vaino, Ain Järvalt, Teet Krause, uuema põlvkonna nimedest aga näiteks Martin Kesler, Mehis Rohtla, Roland Svirgsden, Lauri Saks, Priit Bernotas, Elor Sepp jt. Teemade lahtimõtestamisel on suur osa ihtüoloogi haridusega saatejuhtidel. 2005. aastal liitus meiega Randel Kreitsberg ja 2011. aastal Sander Loite.
Trükk Printall
2 AASTA KALANDUSTEGU
22. aprill 2021
Kalandusteo rahvahääletuse
võitis Purtse kalasadam Kui kalurid Purtse kalasadamas esimese Virumaa randade kalameeste päeva korraldasid, ei teadnud neist keegi, et sajand hiljem valivad eestlased selle sadama taastamise aasta kalandusteoks. ANNE-MARI ALVER Täpselt nii see aga juhtus. Ilus ja heas korras Purtse kalasadam on renoveerimise käigus liitnud kogukonda ja toonud sinna lisaks omakandi kalameestele ka kaugemalt tulevaid kalureid.
Pikk ja kirju ajalugu Purtse kalasadamal on olnud teadaolevalt pikk ajalugu. Kui lugeda vanu ajalehti, siis leiab näiteks 1921. aasta kalanduslehtedest uudiseid Purtse sadama tegemistest ja toimetamistest. Nimelt tegutses juba tol ajal Purtse-Jõesuu kalameeste ühistu, mida peeti üheks agaramaks Virumaal ja toodi heaks näiteks üle Eesti. Nende eestvedamisel korraldati 1921. aastal esimene Virumaa randade kalameeste päev, kus arutati kalurite igapäevarõõme ja -muresid ning millest võtsid osa kalurid Mahust kuni Toilani. Vanu artikleid lugedes on huvitav tõdeda, et vaatamata kiiresti muutuvale maailmale on paljud kalurite mured siiski samaks jäänud – kust saada paremaid paate, võrkude ja rüsade kõrged hinnad, madalad kala kokkuostuhinnad jne. Purtse kalasadamas on pikkade aegade jooksul tegutsenud ka erinevate nimedega kalurikolhoosid, näiteks Mereankur ja Oktoober. 2002. aastal lõpetas Viru Rand oma pikaaegse tegevuse Purtse rannas, mille tagajärjel kadusid ka viimased traallaevad. Seejärel hakkas sadam tasapisi lagunema ja alles jäänud kalurid hakkasid otsima võimalusi, kuidas vähemalt mingit osa sadamast rekonstrueerida.
Töö algas 11 aastat tagasi 2010. aastal loodi rannakalurite ühing MTÜ Viis Viimast Kalurit, kes hakkas selles suunas tegutsema. 2013. aastal sõlmiti Lüganuse vallaga hoonestusõigus Viis Viimast Kalurit MTÜ ja Purtse Vabatahtlik Merepääste MTÜ kasuks. Nüüdseks on Purtse endisest suurest kalasadamast rannakaluritel ja merepäästel kasutada umbes üks hektar maad. Suurem osa endise Viru Ranna kompleksist kuulub era-
Purtse kaladasam
Foto: erakogu
omandisse ja on hetkel müügis, nii et sadamarahvas ootab lahkeid naabreid. Sadama taastamise eesmärgiks sai rekonstrueerida sadam selliselt, et tekiks väike, kohalike kalurite paatidele ja püügivahenditele turvalisust pakkuv ning kalurite vajadusi rahuldav sadam, mis annaks rannapüügile juurde uut hoogu – säilitades rannakalanduse ja kalapüügikultuuri traditsioone ning lisaks hoiaks, toetaks ja edendaks kohalikku rannaelu.
Ehitus kestis kevadest sügiseni 2018. aastal sai MTÜ Viis Viimast Kalurit PRIA-lt "Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava 2014–2020" meetme "Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine" määruse raames positiivse rahastamisotsuse. MTÜ Viis Viimast Kalurit tegevjuht Reili Soppe ütleb, et sadama taastajatel on väga hea meel, et Virumaa Rannakalurite Ühing on läbi EMKF-i andnud väikesadamate rannakaluritele võimaluse neid renoveerida ja taastada. "Samuti oleme väga tänulikud Lüganuse vallale, kellelt tuli nendepoolne rahaline toetus, arvestava osaga toetasid ka kohalikud rannakalurid ja omapoolne panus tuli ka merepäästelt. Ehitustööd algasid 2020. aasta kevadel ja lõppesid sama aasta sügisel. Ehitustöid tegi Kaurits OÜ, kelle töö oli kiire ja laitmatu ning meie poolt jagub neile ainult suuri kiidusõnu. Taastamise käigus sai renoveeritud igapäevatööks vajalikud rajatised: teeninduskai, slipp, paigaldati ujuvkai, käigusild ja asfaltkate, rajati sissesõidutee, kaldakaitsed ja muul. Territoorium piiritleti aiaga ja paigaldati valvekaamerad," meenutab Reili Soppe.
Kõige raskem oli dokumentide ja rahaga "Kogu protsessi käigus osutus kõige raskemaks kogu dokumentatsiooni korda ajamine, sest puudusid ju igasugused teadmised sadama arendamisest ja sellega kaasnevatest toimingutest," kirjeldab Reili Sop-
Vana slipp
Foto: erakogu
Uus slipp
Foto: erakogu
Rahvahääletuse teine koht: Rääbisefestival Kasepääl Kalasõbrad valisid aasta kalandusteo rahvahääletusel teisele kohale Peipsi vääriskala rääbist tutvustava koguperefestivali. Kolmel aastal peetud kalapidu on toonud eestlaste teadvusesse lisaks rääbisele ka paljud teised head Peipsi kandi maitsed ning samuti kogu selle piirkonna kui atraktiivse ja väärtusliku külastuskoha. Hinnanguliselt külastas Rääbisefestivali eelmisel suvel umbes 6000 inimest. "Rääbis on Eesti kõige maitsvam kala," kinnitab festivali korraldava Peipsi Toidu Võrgustiku juht Tauno Laasik hoogsalt ja lisab, et nagu nimestki aru saada, keskendub festival peamiselt rääbisele, ent tähelepanu pööratakse ka teistele kohalikele kaladele ning väärtuslikule ja maitsvale Peipsi kandi toidule tervikuna. Festivali üheks tõmbenumbriks on põnevad õpitoad, mida tehakse nii suurtele kui ka väikestele. Õpitubades tutvustatakse erinevaid kalu ja õpetatakse neid ka kohe püüdma.
Rahvahääletuse kolmas koht: Jägala jõe taastamine lõhejõena Ajalooliselt on Jägala jõgi olnud suurepärane lõhejõgi, mille eriti kalarikas lõik asus joa lähikonnas. Pärast Jägala jõele hüdroelektrijaama rajamist 1917. aastal kadusid lõhed Jägala jõest, sest nõukogude ajal oli veekvaliteet väga halb. Praeguseks on Jägala jõgi puhtaks saanud, ehkki hüdroelektrijaam töötab endiselt. Lõhejõe taastamise mõte sai alguse piirkonna inimeste algatusest ja protsess toimus suuresti kodanikualgatuse korras. Kalateadlane Martin Kesler hindab, et Jägala jõel on potentsiaali kujuneda taas väga võimsaks kalajõeks. Lisaks lõhedele armastavad seda jõge ka silm, jões kudev siig, vimb ja meriforell.
pe. "Iga tegevuse, mis oli oluline tulemuse saavutamiseks, pidin ma esimest korda läbi tegema ja selgeks õppima – alates maa munitsipaalomandisse taotlemisest ning lõpetades vee-erikasutusloa aastaaruannete esitamisega.
Kuigi rahast ei tahaks kohe üldse rääkida, siis väikeseid tagasilööke tuli siiski ka ette – selgus, et meie visiooni järgi rajatav sadam läheks maksma oluliselt rohkem, kui oli meil eelarveliselt võimalik ning seega pidime leppima n-ö sa-
Sadam
dama miinimumversiooniga. Kuigi alguses tekitas see nördimust, siis nüüd oleme praeguse lahendusega rahul, sest parem varblane peos kui tuvi katusel."
Tiitlivõit tuli üllatusena Reili Soppe meenutab, et nii tema kui ka teised sadamataastajad olid väga üllatunud, kui said teada, et Viis Viimast Kalurit MTÜ renoveeritud Purtse kalasadam on konkursi "Aasta kalandustegu 2020" rahva lemmiku nominendiks seatud – juba see oli neile piisavaks tunnustuseks. "Kõik teised üheksa nominenti olid meie jaoks aukartust tekitavad ja seda tiitlit väärivad. Seega tuli võit meile siiski suuresti üllatusena. Nagu MTÜ nimi ütleb, on meil kalureid vähe, kuid seda olulisem on see, et see auhind tähendab, et kogukonnale on tähtis, et piirkonnas säiliks ran-
Foto: erakogu
nakalandus ja väike kalasadam, kus kohalikel on võimalus käia värsket kala ostmas," kinnitab ta. Eestis on vanu väikesi sadamaid aga veel. Kui Reili Soppelt uurida, mida ta soovitaks teistele kogukondadele, kes ehk samuti renoveerimisplaane peavead, vastab ta: "Julgen kindlasti soovitada seda, et kui teil on kas väikesed põnevad mõtted või siis suured ideed, aga pole julgust neid teostada, kuna puuduvad teadmised või vahendid, siis alustage väikeste sammudega – üks asi viib teiseni, teine kolmandani ning ootamatult on mõtted teostunud ja ideed realiseerunud." Viis Viimast Kalurit MTÜ poolt veel kord suur, suur aitäh kõigile, kes pidasid Purtse kalasadama taastamist aasta kalandusteo rahva lemmiku vääriliseks!
AASTA KALANDUSTEGU 3
22. aprill 2021
Nutikas veebirakendus aitab kalu määrata Eesti kalateadlaste loodud rakendus KalaAju tunneb juba praegu kodumaiseid kalu päris hästi, kuid õpib meeleldi ka juurde. Selleks aga vajab ta palju kalapilte, mida kõik huvilised saata võiksid. ANNE-MARI ALVER Kalanduse teabekeskuse loodud kalu tundev tehisintellekt on nutikas leiutis, mis aastajagu aega kestnud arendamise peale omamaised kalad kenasti ära tunneb – määrab õigesti umbes neljal juhul viiest. KalaAju on veebirakendus, mis toimib ka nutiseadmetes. Eraldiseisva äpi, mida saab enda telefoni alla laadida ja ka internetiühenduseta kalavetel kasutada, arenduseks tööd käivad. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik kutsub kõiki kalasõpru üles nii rakendust katsetama kui ka uute fotodega varustama. "Hakkasime KalaAju eelmisel suvel arendama," ütleb ta ja selgitab, et tegu on nutimäärajaga, mis põhineb fototuvastusel – tehisintellekt on kasutanud kalade tundmaõppimiseks fotosid. Mida rohkem talle iga kalaliigi kohta erinevaid fotosid näidata, seda kindlamalt ta neid ära tunda suudab. Ideaalis peaksid määrajale kõik siinsed kalaliigid tuttavaks saama, aga praeguseks on ta saanud tundma õppida enamlevinud 79 kalaliiki.
Lihtne kasutada KalaAju kasutamine on väga lihtne. Tuleb minna aadressile kalaaju.ee. Kui siis on soov kala määrata, tuleb kaamera kalale suunata ja teha pilt või valida juba olemasolev foto. Kui rakendus fotolt kala ära tunneb, annab ta kohe koos lühikese lisainfoga vaste. Kui ta kala ära ei tunne, annab ta ju-
Latikas
Säinas
hised, kuidas võiks kala pildistada ja uuesti proovida.
Suurtele ja väikestele kalahuvilistele KalaAju on mõeldud väga erinevatele kalahuvilistele. Abi võib saada nii kutseline kalur kui ka harrastuskalapüüdja, samuti sobib rakendus teadmiste täiendamiseks noortele loodusesõpradele. Kalu määrata võib igal pool – merel või siseveekogul, kalapoes või turuleti juures, rannalt kala leides või klassis Eesti kalu tundma õppides. Kuna tegu on nutivärgiga, on see ilmselt huvitav ka nooremale põlvkonnale, kellele vanemad või õpetajad KalaAju rakendust näidata võiksid. Rakenduse juurest on kerge edasi liikuda ka klassikalise määraja kasutamise juurde, kui selleks vajadus või huvi tekib. Selleks on rakenduses viited aadressile eestikalad.kalateave.ee, kus on ka pikemad kalade kirjeldused, veel pilte ja juba mainitud klassikaline kalamääraja. Viimase kasutamine on küll paras pusimine. Eelmainitud klassikaline kalamääraja on saadav ka allalaaditava äpina – Eesti kalad.
Praktilised väljundid Lisaks sellele, et kalade tundmaõppimine on huvitav, on KalaAjul ka palju praktilisi rakendusvõimalusi, mis kalasõprade elu tunduvalt lihtsamaks teevad. Rakendus aitab teha vahet sarnastel liikidel, mis muidu
Foto: Kristiina Jürgens
Foto: Aimar Rakko
omavahel kergesti segi võiksid minna, kuid õige liigi äratundmisest sõltub vahel see, mida kalasõber tegema peab.
Veaohtlike liikide eristamine Kindlasti on rakendusest palju kasu veaohtlikel liikidel vahet tegemiseks. Näiteks on küllalt
sarnase välimusega kalad nurg ja latikas. Viimasele on aga kehtestatud alammõõt, millest väiksem kala tuleb püügiolukorras kohe vette tagasi lasta. Kui kalapüüdja pole päris kindel, kumma kala ta kätte sai, võib kohe KalaAjult järele küsida. Siis on teada, kuidas edasi tegutseda – alamõõ-
Särg
Tõugjas
Foto: Aimar Rakko
Foto: Aimar Rakko
Nipid KalaAjule fotode saatmiseks Kui soovid kõik oma erinevate kalade fotod korraga üles laadida, jäta liigi valikuks "Määramata". Nutiseadmes saab pildistada ka pärast nupul "Lisa fotod" klõpsamist, valides sõltuvalt seadmest kas "Jäädvusta kujutis" või "Kaamera". Nurg
Foto: Jüri Tenson
duline latikas tuleb lasta edasi kasvama, nuru aga võib sõltumata suurusest kaasa võtta. Mõneti sarnased on ka tõugjas ja suur särg. Tõugjas on aga kaitsealune liik ja teda püüda ei tohi. Ka siin annab KalaAju kiiresti vastuse, mis tagab selle, et harrastuskalapüüdja looduskaitsereeglitega vastuollu ei lähe. Juriidilist kaalu KalaAjul küll pole ja kahtluse korral tuleb käituda pigem ettevaatlikult – lastes suure särje, kes äkki on tõugjas, vette tagasi või kasutada kalateadlase või siis klassikalise määraja abi. Aga esimese kiire vastuse annab kindlasti KalaAju.
Fotosõbrad saavad kaasa aidata Praegu on KalaAju teadmistevakas 79 erinevat kalaliiki ja fotopangas umbes 30 000 pilti, millest eelmiste üleskutsete peale on Eesti kalasõbrad ülitänulikele rakenduse loojatele saatnud umbes 3300 fotot. Ehkki see kogus tundub hiiglaslik, on seda tegelikult pigem vähe. Rakenduse loojad hindavad, et iga liigi kohta võiks KalaAju fotopangas olla vähemalt 500 fotot, selle saavutamiseks on aga veel pikk tee minna. Siin on teretulnud kõik Eesti fotosõbrad! Pildid on oodatud igalt poolt, kus kalu kohatakse – nii loodusest, tuttava
kalamehe juurest kui ka poest või turult.
Pildistamise juhend Oodatud on nii varasemad kui ka äsjapüütud kalade fotod. Kala võib fotol olla nii õnge otsas, käes kui ka maapinnal. Et KalaAjul oleks kergem liiki määrata või hiljem fotolt tunnuseid õppida, on eriti kasulikud fotod, kus kala on asetatud külili ühel toonil taustale – kaadris kindlasti kogu kala ninamikust terve sabauimeni. Kala peaks olema puhas – see tähendab, et mitte näiteks heinane, mullane või lumine.
Auhinnad ja loosimine Üks vaheloosimine on juba toimunud ja auhinnad võitjateni toimetatud. Aga auhindade loosimisi tuleb veel. Kõikide fotosaatjate vahel loositakse välja kolm Shimano spinningukomplekti, kaks ajakirja Kalastaja aastatellimust ja kaks ajakirja Paat & Merendus aastatellimust. Haruldasematest kaladest fotode saatjatel on suurem võiduvõimalus! Järgmine vaheloosimine toimub kõigi 30. juuniks 2021 foto saatnute vahel. Kindlasti ei tasu fotode postitamisega oodata juuni lõpuni, vaid oleks hea, kui neid laekuks pidevalt, sest siis saab KalaAju juba jooksvalt targemaks.
4 AASTA KALANDUSTEGU
22. aprill 2021
Foto: Toomas Tuul
Fotokonkurss kutsub lapsi ja noori kalandust märkama Kalanduse teabekeskus kutsub 7–19-aastaseid lapsi ja noori osalema fotokonkursil "Kalandus fotosilmas". Konkursi ideeks on kutsuda märkama kala teekonda toidulauale ning kalandust tervikuna. Kaamerasilma võivad jääda püügile siirduvad kalurid, kalapaadid merel või siseveekogudel, kalasaak paadis, võrkude ja mõrdade püügileasetamine, õngelkäik või vähipüük pere või sõpradega, püügisaagi töötlemine, õpitoad kalandusfestivalidel, kalakasvanduste toodang või karbikasvatus, suvised kalaõpitoad või -laagrid – kõik kalandusega seonduv. Pidlistamine ei eelda profikaamerat, nutitelefongi on tubli töövahend. Väga oodatud on meeleolu- ja tegevuspildid ning põneva kalandushetke tabamine fotosilmas. Ideede ammutamiseks võid vaadata kalanduse õppefilmi või külastada veebilehte kalateave.ee.
Pildistajaid ootavad auhinnad
Avatud kalasadamate päev lükkub aasta jagu edasi Avatud kalasadamate päev on pakkunud toredaid elamusi kümnetele tuhandetele inimestele. Traditsiooni hoitakse elus ja loodetakse järgmisel aastal taas sadamates kohtuda. ANNE-MARI ALVER Eesti on mere-, ranna- ja sadamateriik, kuid paljud eestlased ei satu sadamatesse kuigi sageli. Eriti nendesse väikestesse, kus kruiisilaevade asemel randuvad kaluripaadid. Avatud sadamate päeva idee oli tuua inimesed sadamatesse ning sadamad eestlaste teadvusesse ja südametesse. See ka õnnestus. Aastal 2017 korraldati esimene avatud sadamate päev ja iga aastaga muutus see üha populaarsemaks. Avatud kalasadamate päeva korraldava kalanduse teabekeskuse juht Toomas Armulik meenutab, et aastal 2019 osales 22 sadamat ja sadamaid külastas üle 20 000 inimese.
Sel aastal oli valmis 23 sadamat "Areng oli tõusvas joones ja oli plaanitud nii ka jätkuma. Sel aastal soovis külalisi oodata juba tervelt 23 kalasadamat," ütleb Toomas Armulik. Ürituse märksõnadeks oli mõeldud värske kala otse paadist, kalanduse ja meisterdamise õpitoad, teadusteater, kalatoitude valmistamine, kalateadlaste etteasted ning kogu päeva saatjaks mereline muusika. Kahjuks tuli plaanides teha korrektiive. Kaasinimeste tervise säästmiseks tuli avatud kalasadamate päev juba eelmisel aastal ära jätta – kogu riik oli koroonaohu tõttu lukustatud ja avalikud üritused olid keelatud.
Nii juhtus ka sel aastal. Nii üldkorraldajatel kui ka sadamatel olid tehtud kõik ettevalmistused, kuid taas tuleb pandeemiaohu tõttu vahva üritus aasta jagu edasi lükata.
Seotud kalapüügihooajaga Võrreldes näiteks avatud talude päevaga on avatud kalasadamate päev keerulisemas olukorras. Kuna avatud kalasadamate päev on otseselt seotud kalapüügihooajaga, ei saa vahvat päeva suvel korraldada – just aprill ja mai on räimehooaeg, Pärnus püütakse siis ka palju meritinti. Toomas Armulik ütleb, et kaalumisel oli ka avatud kalasadamate päeva korraldamine mais, mil samuti veel kala püütakse, kuid ka siis on pandeemiarisk veel liialt kõrge. Juunis aga on veed juba soojad, paljudel kaluritel püügikvoodid täis ja osa püükidest piirangute tõttu juba ka keelatud. "Loodetavasti on elu aasta pärast juba rõõmsam, sest inimesed on siis vaktsineeritud," loodavad avatud kalasadamate päeva korraldajad.
Päev, mis loob palju võimalusi Avatud kalasadamate päeval on mitu head ideed. Külastajatele annab see hea võimaluse tutvuda erinevate Eesti sadamatega, kuhu muidu ehk ei satukski. Mõnusa kogemuse
annab kindlasti ka võimalus osta otse merest toodud kala – vana tõde ju, et kõige värskema kala saab kätte otse sadamast, kui püüdjad merelt tulevad. Kui positiivne elamus mereõhust, saabuvatest kaluritest ja maitsvast värskest kalast käes, tekib soov ehk teinekordki kalale randa vastu tulla ning panni peale või suitsuahju kõige värskemaid kalu soetada. Noorematele külastajatele võib terve kalapüügiprotsess põneva üllatusena tunduda. Tõepoolest, kala jõuab toidulaudadele merest, mitte kalapoe lettidelt või vaakumpakenditest. Mine tea, mõnelegi noorele tundub meri ja kalapüük ehk lausa nii huvitavad, et võimalike elukutsete loetellu lisandub ka rannakaluri oma. Kalurite jaoks on avatud kalasadamate päev heaks võimaluseks oma klientuuri laiendada. Kui rõõmus ostja teada saab, mis päevadel tasub randa kala nõudma tulla, naaseb ta ehk järgmistel kordadel ka ilma suure kampaaniata. Avatud kalasadamate päev on oluline ka sadamate jaoks. Paljud väikesed sadamad on viimase kümne aasta jooksul teinud märkimisväärseid investeeringuid ja muutunud kaasaegsemateks. Nüüd on tore seda ka nii oma kogukonna inimestele kui ka kaugemalt tulnud uudistajatele näidata. "Eesti sadamad näevad head välja ja pakuvad korralikku teenindust," hindab Toomas Armulik ning lisab, et avatud kalasadamate päeva sügav mõte ongi lisaks meelelahutusele ja äri edendamisele ikka Eesti inimeste harimises. "Et noored ikka teaksid, et kala tuleb veest
ja välja püüavad selle kalurid," märgib ta.
Kala saab ka muul ajal Ehkki taas ära jäävast avatud kalasadamate päevast on väga kahju, soovitab Toomas Armulik vaimu virge hoida ning merd, sadamaid ja kalureid ka vahepeal mitte unustada. "Sadamad on ju alles, kalurid ja kalad samuti," julgustab ta ning loodab väga, et järgmisel aastal saab avatud kalasadamate päevaga taas jätkata. "Aga selleks, et minna randa kala ostma, pole tingimata vaja üht kindlat päeva oodata," kinnitab Armulik ja toob näiteks Pärnu kesklinna lähedal asuva Japsi kai, kus räimekaluritel vastas käimise traditsioon on inimeste jaoks kinnistunud. Erinevates Eesti piirkondades tasub aga inimestel endil huvi tunda, millal kalurid püükidelt tulevad ja kas kohapeal ka kala müüakse. Nii on tagatud mõnus sadamakülastus ning kõige värskem kala, mis otse merest toidulaudadele jõuab. Kui ilm vähegi lubab, on praegu räime ja meritindi püügid väga korralikud.
Traditsioon on mõeldud jätkuma "Järgmine avatud kalasadamate päev toimub 30. aprillil 2022," soovitab Toomas Armulik selle päeva juba täna järgmise aasta kalendritesse märkida, et sellest siis kindlasti osa võtta – kaluritelt äsjapüütud merehõbedat soetades, kalatoite valmistades ja uimelisi määrates. Avatud kalasadamate päeva korraldavad maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus. Korraldust toetab Euroopa merendus- ja kalandusfond.
Esitatud fotosid hinnatakse kahes vanuserühmas: 7–12-aastased ja 13–19-aastased. Vaheauhinnana loositakse 1. juuniks ja 1. augustiks välja spinningukomplektid. Peaauhinnaks on binokkel, teise ja kolmanda koha võitnuid premeeritakse meenetega. Silma jäänud fotod võivad koos autori nimega koha leida kalandusteemalistes trükistes või väljaannetes. Võitjad kuulutatakse välja ning auhinnad antakse üle oktoobris 2021.
Abiks kaluriameti väärtustamisel ja kalatarbimisel Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskuse koolitusspetsialist Ave Menets märgib, et meeleolukate fotode kogumise kõrval loodetakse konkursiga kutsuda noori siduma enda tulevikku kalandusega. Kaluriametis on uus põlvkond väga teretulnud, sest praeguste rannakalurite keskmine vanus küünib üle poolsajandi. Ta meenutab ühe neljandat põlve rannakalurina töötava mehe sõnu, et teist nii head tööd polegi – saab töötada värskes õhus, omaenese tempos, lisaks hasarti ja adrenaliinigi. Ühtlasi loodetakse anda maast madalast hoogu kalatoodete tarbimisele. Praegu süüakse ühe Eesti elaniku kohta veidi üle 15 kg kala aastas – see number võiks meie mereriigis kordadeski suurem olla. Siit ka üleskutse lapsevanematele, klassi- ja loodusainete õpetajatele, koolide huvijuhtidele: miks mitte suunata noorpõlve koos pere, klassikaaslase või sõbraga värskes õhus kalandusvõtteid jäädvustama – liiati pälvib enim fotosid saatnud kool ka eriauhinna. Konkursi tingimuste ja reeglitega saab lähemalt tutvuda veebilehel fotokonkurss.ee, kus leidub ka valik inspiratsioonipilte ning kalandusteemaline filmiklipp.
Aasta kalandustegu valisid nii spetsialistid kui ka rahvas Konkurss „Aasta kalandustegu” toimus sel aastal juba teist korda ning kaasas meeldivalt palju avalikku tähelepanu. Eesmärk on väärtustada ja tunnustada Eestile olulisi kalandustegusid ning tegijaid, tänu millele või kellele saab kalanduse valdkond meie riigis hoogu juurde ning aitab seda säilitada, edendada ja arendada. Auhind anti välja kahes kategoorias: spetsialistidest koosneva žürii valitud aasta kalandustegu ja rahva lemmik. Auhinna välja andnud kalanduse teabekeskuse juhataja ja "Aasta kalandustegu" üks eestvedajatest Toomas Armulik on öelnud, et mõte tiksus asjaosalistel kuklas juba mõnda aega ning valdkonna laia haarde ja selles tehtavate suurte tegude tõttu oli konkursi korraldamiseks põhjust enam kui küll. Just sellepärast ei ole auhind piiratud vaid aasta kaluri või ühe inimese valimisega, vaid väärilise kalandusteo ulatus on märgatavalt laiem, juhtides tähelepanu nii kodanikualgatustele, ettevõtete tegevusele kui ka seadusloomele. Eesti kalandusvaldkonnas on omajagu esiletõstmist väärivat. Igal aastal võtavad avalikku tunnustust vastu nii aasta emad ja isad, arstid ja põllumehed kui ka muude kollektiivsete tegude ja positiivsete muudatuste tegijad, ent kindlasti on seda väärt ka Eesti kui mereriigi majanduses tähtsal kohal olev kalandusvaldkond. Kalanduse kuvand on Eestis hinnatud nii mereäärsetes piirkondades kui ka siseveekogudel. Nii külastatakse siin meeleldi kalapüügi ja kalatoitudega seotud üritusi kui ka tegeletakse ise harrastuskalandusega.