Jahile ja kalale (september 2022)

CFMOTO ATV-d CF450 ja CF520 on enimmüüdud nelikveolised 400–500 cm³ töömahuga maastikusõidukid Eestis ja Euroopas.

Töömaht 400 cm³ on aga täiesti piisav, et vedada sõiduki enda massist kaks korda raskemat haa gist või kasutada lumesahka. CF520 (töömahu ga 500 cm³) on pisut luksuslikum ja selle varus tusse kuuluvad lisaks võimsamale mootorile ka kergmetallveljed, kiirkinnituskronsteine võimal davad plastist pakiraamikatted, kätekaitsmed jne. Lisavarustusena on sellel võimalik kohata ka 5-tollist TFT tüüpi näidikute ekraani, täisla hendusega LED-esi- ja -tagalaternaid, T-Boxi ja CF450-st erinevat värvilahendust.

Avastamisrõõmu jätkub selle keskklassi ATV pu hul võrreldes eelmise põlvkonna mudeliga küllaga.

n Optimeeritud, kiirusetundlik roolivõimendi tagab 25% kergemini liikuva juhtraua ja täpse mad sõiduomadused.

n Sõidumugavust lisab väga pehme polstriga sa dul, mis tagab mugavama sõidu kaassõitjale.

n Mootor on täielikult peidetud keredetailide alla, mis teeb uue CF450/CF520 mudeli märki misväärselt vaiksemaks.

n Suurenenud jahutusradiaator aitab mootorit paremini jahutada.

n Kütusepaagi maht 17 liitrit.

n Juhtraud on saanud uued, taustvalgusega ja väga mugavalt kasutatavad lülitid.

Hästi läbimõeldud sõiduasend, pehme ved rustus ja väike pöörderaadius, uuenduslik di sain, suure valgusjõudluse ja kaasliiklejatele häs ti nähtavad tuled nii ees kui ka taga.

Kuidas jahileminekuks riideid valida?

Nagu öeldakse, ei ole olemas halba ilma, on ainult halb riietus. Jahiriiete valik poodides on üsna lai, mis teeb valimise tihtipeale keeruliseks. Kui palju kihte on siis ikkagi vaja ja millesse tasub enim investeerida?

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK

Kihid, kihid, kihid

Kogenud matkasellid ja jahimehed teavad juba hästi, kui oluline on ki hiline riietus külma eemal hoidmise jaoks. Niisiis, kui plaanid aktiivset te gevust õuetingimustes, jäta suured ja rasked joped koju ning keskendu oma riietuses kihtidele. Kihilise riietuse üks suurimaid eeliseid on mitmekülg sus. Sügisesed ilmad võivad olla väga muutlikud, mistõttu on hea jätta enda le võimalus kihte vähemaks võtta või juurde panna.

Kindlasti tasub investeerida korra likku aluskihti. Termopesu on hea ja hiriietuse üks olulisemaid komponen te. See ei tohi olla midagi, mis higis tades niiskust kogub ja hiljem seetõt tu keha temperatuuri alla hakkab too ma. Kõik riided, mis on otsekontaktis sinu nahaga, peaksid olema hingavast materjalist ja kuivama kiiresti. Näiteks on meriinovill aluskihi riietuseks väga hea materjal. See ei ole vastu keha niiske ja hoiab kandja terve jahi vältel mugavalt soojas, mis on keskendumi seks hädavajalik, kui jahitav pikki tun de end näole ei anna.

Kõige pealmist kihti valides võiks aga mõelda enda soovide ja jahi ise loomu peale. Varitsusjahile minnes võiks pilgu pöörata kombinesooni de poole. Kui istud paigal ja ootad,

TASUB TEADA Jahiriietele ei tohiks külge jääda tugevaid lõhnu

Enne jahile minekut veendu, et sinu riietel ei oleks küljeks tuge vaid lõhnu. Lõhnade vältimiseks tuleks nende pesemiseks kasutada lõhnatuid pesuvahendeid ja või maluse korral riided õue kuivama riputada. Lisaks pane tähele, mida pärast jahiriiete selga panemist teed. Ka igapäevased tegevused, nagu auto tankimine või kiire koh vi ostmine, võivad riietele külge jätta äratuntava lõhna.

on külmal kombeks just läbi alasel ja keresse hiilida ja see võib terve ja hilkäigu ära rikkuda. Ühes tükis riide ese kaitseb sind selle eest hästi. Hiili misjahi käigus aga, kus tuleb ette pal ju kõndimist ja ootamatuid peatumisi, oleks hea kanda pükse, millel on põl vekohtades tugevdused.

Otsi praktilisi omadusi

Lisaks mugavusele, soojusele ja tuu lekindlusele võiks jahile minekuks rii deid valides tähelepanu pöörata ka

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@delfi.ee

väiksematele detailidele, mis loodu ses olles suuresti kasuks võivad tulla.

Näiteks vaata alati üle jahiriiete tas kud. Kui seljakott seljas, võib tunduda, et ega neid taskuid nii väga vaja po legi. Tegelikult on jahil olles aga palju asju, mida oleks hea käeulatuses hoi da. Laskemoon, binokkel, kauguse mõõtja – need on kõik asjad, mis võik sid olla kiiresti ja lihtsasti ligipääse tavas kohas. Ideaalis sirutad käe las kemoonataskusse ja leiadki sealt eest ainult laskemoona. Kõigel võiks olla oma kindel koht, nii on neid lihtne lei da. Veel üks asi, mida taskute puhul jälgida, on nende kinnitusviis. Takjari baga taskud ei ole kõige paremad, sest neid ei saa vaikselt avada ega sulgeda. Paremad variandid on näiteks mag netkinnitustega või lukkudega taskud.

Lukkusid võiks riietusel olla roh kemgi. Strateegiliselt paigutatud luk kudega õhutusavad on jahimehe suu red sõbrad. Jahil vaheldumisi liiku des ja peatudes tekib paratamatult va jadus riideid juurde panna või vähe maks võtta, kuid tihti ei saa endale suuri liigutusi ja krabistamist lubada. Õhutusavadega riietuse puhul saab luku ilma suurema kärata lahti teha või kinni panna.

Allikas: sail.ca

Projektijuht: Kristi Juvanen, kristi.juvanen@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee

Trükk: Printall

Jahilkäik on pigem elustiil

Püssiga metsa jahile minemine tekitab paljudes vastakaid tundmusi – kes peab seda julmuseks, kes väärtustab traditsiooni ja näeb vajadust loomapopulatsiooni arvukust kontrollida. Jahindusest pajatab kogenud jahimees Tarvo.

TOIMETAS: TAAVET KASE FOTO: SHUTTERSTOCK

Põlvest põlve leviv traditsioon Tarvo jõudis jahinduseni tänu oma isa le. Mees käis esimest korda jahil kaa sas juba 12-aastaselt. „Käisin isaga re gulaarselt metsas kuni keskkooli lõpu ni, pärast seda tuli sisse pikem paus. Oli vaja maalt linna kolida, tööd teha, pere luua. Nende tegemiste kõrvalt polnud enam aega jahil käia.“ Aastaid hiljem jõudis ta tänu sõpradele aga jahindu se juurde tagasi – lapsena saadud jahi pisik lõi taas lõkkele.

Ka Tarvo lapsed on oma isalt pisiku kaasa saanud. Kahel täiskasvanud po jal on samasugune kirg, ühel rohkem,

teisel vähem. „Kui noorena oli tähtis jahi tulemus, siis nüüd vaatad asju teise pil guga. Värske liha pole enam omaette eesmärk,“ räägib Tarvo. Nüüd on oluli ne metsas veedetud aeg ja metsa tund maõppimine. Jahindusest on saanud pi gem elustiil, mis päädis sellega, et mees ostis endale vana talukoha, mida ae gamisi renoveerib. „Oma metsas karu näha pole enam mingi imeasi.“

Ilustatud arusaam

Paljudel on Tarvo sõnul jahtimisest ilus tatud romantiline arusaam. Tegelikult hakkab suurem töö pärast surmava lasu

Jahiluba

Jahiload jaotatakse kaheks: suurulukiküttimise luba ja teiste ulukite (väikeulukite) küttimise luba. Suurulukid on karu, põder, hirv, metskits, metssiga, hallhül jes, hunt ja ilves. Suurulukikütti mise loale tohib kanda kuni kolm loa kasutajat.

Jahiluba on nõutav mis tahes jahipidamise korral, v.a suurulukijahist osavõtmine jahist osavõtjate nimekirja alusel. Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikult ei nõuta teisi jahipidamist õigus tavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu nõudvat jahipidamisvahendit, näiteks jahi relva. Jahist osavõtjate nimekiri on seaduspärane ainult siis, kui sellele on lisatud vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud suurulu kiküttimise luba.

Jahiloa annab ja selle hinna kehtestab ning jahilubade and mise ja tagastamise arvestust peab jahipiirkonna kasutaja (nt jahiselts). Oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema poolt volitatud, kehtivat jahi tunnistust omavatele isikutele annab väikeuluki jahiloa kinnistu asukohajärgne jahipiirkonna kasutaja.

Jahiloale kantakse andmed jahimehe, kütitava jahiuluki, jahipidamise kohta ja küttimise aja kohta. Jahiloale on keelatud parandusi teha, samuti ei kehti see nende isikute käes, kelle nimi pole loale kantud. Jahilubade vormi kehtestab keskkonnami nister.

Allikas: eesti.ee

tegemist. „Inimesed mõjutavad loodu se tasakaalu paratamatult ning popu latsiooni on tarvis kontrollida,“ selgi tab Tarvo. Mees on ise kaks korda kitse le otsa sõitnud. „Õnnelikud õnnetused, aga autost küll suuremat alles ei jää nud. Ja kujutage nüüd ette, kui teele sa tub põder. Kui loomad jahtimata jäävad, kasvab liiklussurmade arv hüppeliselt.“

Neile, kes jahtimisest huvitatud on, soovitab Tarvo leida endale selts kond või mõni jahiühistu, kellega kam pa lüüa. Kõigepealt tuleks jahil kaasas käia ja näha, mida see üldse tähendab. Kõigile see ei sobigi.

TASUB

Kus suitsu, seal maitset

Ulukilihale hea maitse andmiseks võib kasutada nii külma kui ka kuuma suitsu.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Liha suitsuga töötlemise kombestik on rikas. Üheks traditsioonilisemaks meie laiuskraadidel peetakse saunas suitsutamist. Vanasti pandi soolatud lihatükk suitsusauna sooja küpsema. Kui tegu oli suure kintsu või hirve küljega, võis asi võtta päevi. Sauna suitsu traditsioon elab kõige jõulise malt edasi Lõuna-Eestis ja toodan gut aetakse taga küll poes, küll laata del. Päris kindlad kvaliteedis saavad olla vaid need, kel oma tuttav meis ter võtta.

Niisama kokkamiseks ei ehita tä napäeval sauna keegi. Suitsuahju joo niseid guugeldades leiab nii rikkali ku valiku, et rahule peaks jääma iga üks. Omale ahju ehitades tasub mee les pidada, et kaht täpselt samamoodi toimivat pole olemas ja iga mees õpib oma ahju tundma alles ajapikku. Tööt lemise võimalusi on kaks: kuumsuits ja külmsuits.

Kui kiire taga, siis kuumsuits

Kuumsuitsutamisel küpseb liha, nagu nimigi ütleb, kuumuses ja suits lisab vaid aroomi. Viimast mõjutab suitsu tamiseks kasutatud puit. Traditsiooni liselt on selleks Eestis kasutatud leppa, ka kadakat. Uuemad maitseandjad on näiteks õunapuu, tamm ja kirss.

Kuumsuitsutamisel on hädavajalik hoida kuumust kontrolli all, soovitata valt alla saja kraadi või vähemalt mit te palju üle. Suitsutamisaeg sõltub li hatüki suurusest ja suitsutustempera tuurist.

Tõeliselt suuri mitmekiloseid tük ke saab suitsetada isegi päeva või roh kemgi, kuid see nõuab juba suitseta mise saladustele pühendumist.

Samuti on võimalik teha nn õrna suitsutamist. Sel juhul suitsutatakse liha pisut suitsuahjus ja valmis küpseb roog hoopis praeahjus. Nii saab suitsu se aroomi praepinnale.

Külmsuits tahab kannatust

Võib öelda isegi meisterlikkust ja ko gemust, kuna mäng käib toorme rik nemise ja delikatessiks muutumise piirimail. Kõnealuse meetodi puhul peab liha olema kindlasti hästi soo latud ja suitsutamisaeg pikk. Töötle mine toimub toatemperatuuril ehk 15–20 kraadi juures. Üks vanimaid külmsuitsetamise viise on ilmselt nn kapisuitsutamine, kus suits jahtub enne lihatükiga kohtumist, sest ju hatatakse lihani mööda pikka suit sutoru.

Kuidas õnnestuda?

Lihtsaim viis hea tulemuseni on suitsutada rasvasemaid tükke. Soo lamisest ei pääse. Liha võiks paar päeva 6–10% soolalahuses leota da või süstida lahust otse lihasse. Mõne supilusikatäie suhkru lisami ne soolveele muudab lõpptulemuse pehmemaks.

Teine võimalus on kuivsoolami ne. Soolale võib lisada vürtse, nagu rosmariin, ja purustatud kadakamar ju. Siingi pehmendab suhkur lõpp tulemust. Enne suitsutamist kuivata liha hoolikalt.

Hea suitsuliha valmib vaid katseta misega. Pane tuli alla!

Allikas: jahtimedia.fi

Alusta lihast, mida pole kahju untsu keerata! Meistriks saamise teekonnal ei lähe kõik päris nii, nagu paistab ajakirjade ilupiltidel.

ON

Jaeger 1-4×24 420 € (500 €)

Kerge ja kompaktne 1-4x suurendusega laiema vaatenurgaga sihik, mis on mõeldud mobiilseks küttimiseks ja ajujahiks. Udukaitsega.

Jaeger 3-9×40 475 € (520 €)

Sobib ideaalselt erinevates valgustustingimustes nii lähemal kui kaugemal asuvate suuremate, keskmiste või väiksemate sihtmärkide sihtimiseks. Udukaitsega. Põrutuskindel.

Jaeger 3-12×56 525 € (625 €)

Kõrge valgusjõud võimaldab kasutada sihikut ööpäev läbi. Mudeli iseloomulik eripära – väikeste märklaudade laskmise võimalus suurte vahemaade korral.

Jaeger 1.5-6×42 485 € (600 €)

Universaalne sihik ajujahil kasutamiseks, lühidistantsidel laskmiseks liikuvatel sihtidel, samuti keskmistel distantsidel.

+372 5660

Eneko Nikiforov: jahindus on relax-tegevus, mis annab ühtekuuluvustunde

Inimene tahab ikka kuhugi kuuluda ning leiab endale oma huvidest ja olemusest lähtuvalt sobivaid väljundeid. Jahimees Eneko Nikiforov (46) sõnab, et jahindus on tema jaoks nii ühtekuuluvustunne ja meeldiv ajaviide kui ka sisukas hobi. Tõsi, tegelikult ka üsna kulukas hobi.

„Selleks et jahinduse kui hobiga edu kalt tegeleda, peab sul kodune õhk kond ehk pereasjad korras olema. Kuna iga hobi võtab aega ja energiat, peab olema ikka 100% hingega asja juures. Kui teed seda vastukarva või negatiiv se alatooniga, siis pole asi õige ega te kita „seda“ tunnet. Oma hobide jaoks peab ka kodunt n-ö heakskiidu saama.

Olen kolme tütre isa ning jahiga tege lemine ei tohi koduseid asju ega laste le pühendatud aega unarusse jätta,“ üt leb jahimees Eneko Nikiforov. Tema sõ nul ei erine jahindus selles mõttes mitte ühestki teisest hobist, sest hea asja saa miseks tuleb aega investeerida ja hoo aja jooksul vaid ühe korra jahile mine misel pole suuremat mõtet.

Teisi jahimehi Eneko peres ega su guvõsas ei ole, seega polnud tal selles osas ka otsest eeskuju. Huvi arenes välja tasapisi Luua Metsanduskoolis õppides, kus üks õppeaine oli jahin dus. „Isa minu elus ei olnud, kasva sin lapsena enamasti vanavanemate hoole all ning vanaema ütles mulle, et võiksin pärast põhikooli edasi te geleda kas toitlustamise või metsan dusega – need valdkonnad ega nõud lus nende järele ei kao kusagile,“ üt leb Eneko.

Palju kogemusi erinevate töökohtadega

Eneko on elu jooksul töötanud erine vatel aladel, sest paljud töökohad on ennast lihtsalt ammendanud ja soov

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTOD: ERAKOGU

uute kogemuste järele on innustanud edasi vaatama. Eneko mainib, et alati pole tahetud temast kergesti loobuda. „Olen olnud metsnik, saemotorist ja langetaja, forvarderiga metsamaterja li väljavedaja, samuti maaler ning tee mantpuurimisfirmas puurijana töö tanud. Hetkel läheb aga juba 16. aas ta pehmemööblitööstuses liimitehno loogia valdkonnas ning viimased neli aastat olen ka müügiesindaja. Pean suhtlema ja lahendama teemasid mit mel tasandil – selgitama nii juhatuse le kui tehasetöötajatele, miks üks või teine tehnoloogia vajalik on, ning sa muti tegelema erinevat tüüpi klien disuhtlusega. Kohati üsna keeruli ne, sest klient on kuningas, kes peab minu mõtted ja töö heaks kiitma,“ üt leb Eneko, kelle tööraamat sisaldab li saks veel kaks aastat haldusjuhi tööd ühes rõivafirmas.

Hobid kui elustiil

Nii palju, kui oma perele ja jahinduse le pühendumisest aega üle jääb, paelu vad Enekot veel vanatehnika ja uuni kummootorrattad, mida tal endal on rohkem kui üks. „Üritan nendega jär gemööda tegeleda ja neid renoveeri da. Sellest võib pensionipõlveks kuju neda suurem projekt, millega edasi te geleda.“

Kuni 40. eluaastani oli Eneko elus väga tähtsal kohal aktiivne osalemi ne ülemaailmses Round Table’i lii

Meestega jahil. Eneko vasakul

kumises, mille käigus leidis ta palju uusi sõpru ja tutvusi üle terve maail ma. Selle liikumise raames on Eneko korraldanud ka rahvusvahelisi RT ja hipäevi koos sea grillimisega, mis tõid palju positiivset kõneainet ja häid ko gemusi kõigile. Nüüd naudib ta old tabler’i rolli ja võtab mitteaktiivse liik mena aeg-ajalt osa erinevatest RT sündmustest.

Enekol on aga veel üks hobi, mida armastab terve tema pere – see on mäesuusatamine. Nimelt suusatab ka kogu tema naispere, kellest kõi ge pisem alustas mäesuusatamisega juba 3-aastaselt. Koos on käidud nii Soome suusakeskustes kui ka Aust ria Alpides.

Jahindus kui kuuluvustunne Eneko sõnul annab jahindusega tegele mine ühtekuuluvustunde, mida ta väga väärtustab. Pealegi mõjub nii selleks et tevalmistamine kui ka pimedatel õhtu tel metsas toimetamine rahustava tege vusena. „Jahindus on minu jaoks relax, tõeline zen-tegevus. Kui lähed talvel pukki, istud sisuliselt haudvaikuses ja kuuled võib-olla ainult eemalolevalt sõiduteelt midagi. Suvel kuuled mui dugi ritsikaid ja linnulaulu.“

Kiire ja entusiastliku jutuga Eneko loeb ennast seltskonnainimeseks ning tihtipeale saavad tema huvitavad tege vused nii tuttavatelt kui ka võõrastelt vastukaja. Eneko mainib, et paljud ja hihuvilised kardavad otsekontakti kü titud loomaga. Eneko kuulub aga pi gem nende jahimeeste hulka, kes esi mesena langenud looma juurde lähe vad ja kohe hindama asuvad, kuidas loom kiiremas korras metsast välja toi metada, et jahiga jätkata.

Mõned aastad tagasi kajastas TV3 Eneko seiklusi koprajahil. Muideks, Eneko üks hüüdnimedest ongi Kopraonu ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on ta muu hulgas koprajahi kooli tuspäevi läbi viinud. Koprajaht toi mub koostöös talunike ja maaomani kega, kes kobrastega hädas. „Kobras

Round Table’i liikumise ühispilt

„Tuleb osata enda eest seista ja teemasid lahendada. Iseenesest ei tule midagi.“

„Jahindus on minu jaoks relax, tõeline zen-tegevus.“

on positiivse energiaga loom ja kõiki del, kellel on mingisugused tervise hädad, siis soovitan igal juhul kopra nahast tooteid kasutada. Mul on väga hea meel, et see armsa nunnu näo ja pika vuntsiga loom sai aasta loomaks. Mind on koprajaht väga kütkesta nud,“ ütles Eneko 2019. aastal TV3le. Eneko meenutab selle kohta naer des, kuidas video talle tuttavate po sitiivset tagasisidet tõi: „Tuttavad he listasid ja ütlesid, et Eneko, nii üllatav oli kuulda, et tunned seda teemat nii põhjalikult.“

Järjest rohkem naisi jahinduses

Eneko möönab tõsiasja, mida nagu nii enamik inimesi ka eeldab – jahin dusega tegelevad valdavalt mehed. „Enamasti on jahinduses koos olnud üks suur alfaisaste seltskond, kus oli rohkem omavahelist tögamist ja lõõ pimist. Samuti pidasid kõik ennast kõigist teistest targemaks ning parata matult oli vaja mingeid reegleid. Aga kuna nüüd on rohkem naisi lisandu nud, on ka jahinduse kultuur muutu nud palju mõnusamaks. Seesama üh tekuuluvustunne meelitab nii naisi kui mehi ja mitte ainult maainimesi, vaid ka linnavurlesid,“ ütleb Eneko ja li sab muiates, et naisi meelitab jahin dusse ikka huvi tegevuse enda vastu,

mitte soov endale meest leida. Eneko ise elab põhiliselt Tallinnas, kuid jah ti peab enamasti Peipsi ääres, kus on tema maakodu, kus ta veedab suure ma osa nädalavahetustest ja suvest. Enda jahigrupis kuulub ta ka juhatus se, kellega koos ehitatakse hetkel pike mat perspektiivi silmas pidades ühist jahimaja.

Jahindus populatsiooni reguleerimiseks

„Peame loomaga samastuma ja aru saama, mida loom teatud olukorras teeb, et teda ohjata või tabada. Jahin dus on hobi, mis spetsiifiliselt koos kõlastatud ja reguleeritud nii riigi maadel kui ka erametsades ja erapõl lumaal populatsiooni reguleerimi seks. Varasematel aegadel, kui oli pal ju kährikuid, tuli marutaud, mida ha kati lennukitelt külvatud vaktsiinipa lade abil ohjeldama, et külades ham mustuse saanud koerad samuti ma rutaudi ei haigestuks. Peale marutau di ohjeldamist tuli kärntõbi ...,“ kirjel dab Eneko ja toob võrdluse, et kui võt ta järvest ämbritäis vett ära, ega sinna auku ei jää.

Eestis on jahinduseks head võimalused

Mida soovitab Eneko neile algajatele huvilistele, kes heaks jahimeheks soo vivad saada? „Alguses tuleks käia kaa sas n-ö kandidaatliikmena ja võimali kult palju õppida. Kui tahad hundikar jas olla, pead hundi moodi ulguma. Samas kehtib siin hea ütlus, et liigne agarus on ogarus. Leia aega ja üle pole

TASUB TEADA

Jahi kordaminek sõltub sellest, kui palju jahijumalanna Diana sulle hommikul naeratab

Jahi kordamineku pingerida:

1. Kuuled midagi (okste raginat, müdinat vms).

2. Näed midagi (siluetti, varju, lainetust vms aimamise tasandil).

3. Näed looma (hindad suurust, arvu, sugu vms).

4. Lased looma (nii pihta kui ka mööda), kui see on ohutu.

5. Tabad looma.

6. Trofeeväärilise looma taba mine.

7. Medaliväärilise trofeelooma tabamine on jackpot.

mõtet mõelda, pigem tegeleda asjaga rahulikult step by step.“

Kuidas hindab Eneko aga Eestit ja hinduse perspektiivist ja kas tal on ol nud mõtteid mujale kogemusi hanki ma minna? „Loomulikult olen mõel nud Aafrika savannide peale, aga het kel pole mul Eestis elavatest metsloo madest kogu liigirikkust veel n-ö oma portfellis. Nii kaua ei ole mõtet min na. Meil on kõik võimalused olemas –mets, põllumaa, floora ja fauna on pii savalt rikkalik.“

Eneko koos tütrega mootorrattal

Perega suusatamas

„Tuttavad helistasid ja ütlesid, et Eneko, nii üllatav oli kuulda, et tunned seda teemat nii põhjalikult.“

Kalaretk, nüüd sama põnev kui jahilkäik

Enamasti kujutatakse rahvasuus kalamehi ühe koha peal passivate ullikestena, kes pikkades kummikutes kaldavees seistes tagajärjetult jõllissilmi õngekorki põrnitsevad. Lisaks ohtralt vägijooke tarbivad ja heal juhul õhtuks mõne kõhna kiisa koju tarivad.

Paadist spinninguga röövkalade jah timine on aga sootuks aktiivsem püü giviis, mis eeldab veekogu tundmist, vee peal liikumist ja sagedast takti ka muutmist, et kalapüügil edu saa vutada. Sellise püügiviisi juures an naks suure eelise, kui oleks võimalik vee all kalu näha. Pea vee alla pistmi sest ega ka veealustest kaameratest pole siinkohal suuremat abi, sest ena mikus Eesti kehva läbipaistvusega ve tes on nähtavus inimsilmale vahemi kus 10 cm kuni 3 m. Kuidas siis tea da, kas paadi ümber selliseid kalu üld se leidub, kelle pärast tasuks lanti heit ma hakata?

Maailma tehnoloogiaettevõtted on juba ligi 100 aastat tagasi leiutanud seadme nimega kajalood, mis pee gelduvate helilainete abil kuvab pil

di vee all toimuvast. Algselt allveelae vade avastamiseks mõeldud seadmed on vahepealsete aastakümnete jooksul pidevalt arenenud ja suudavad suure päraselt vee all ka kalade olemasolu või puudumist tuvastada.

Mõned aastad tagasi jõudis kalasta jate kajaloodidesse aga täiesti uus teh noloogia – spetsiaalsete andurite abil on võimalik ekraanil näidata reaalajas liikuvat pilti. Esimesena tuli sellega turule Garmin, kes nimetas enda uue anduri Panoptix Livescope’iks (nüüd juba Livescope Plus). Sellele järgnesid peagi kaks turuliidrit – Navico alguses Lowrance Livesightiga, mis uuendati kiiresti oluliselt kvaliteetsemaks Low rance Active Targetiks, ja veel pisut hiljem Humminbird anduriga MEGA Live Imaging.

Suunatavas Forward-režiimis on võimalik kalu näha nii paadi all kui ka sellest kuni 30 meetri kaugusel.

Andurid näitavad 25–30 meetri kauguseni liikuvat pilti, millel näeb nii kalu ja nende liikumist kui ka landi liikumist paadi poole kerimisel.

Omadustelt ja võimalustelt on need suunatavad andurid üsna sar nased – nendega saab vaadata kind las (18–20-kraadises) sektoris umbes 25–30 meetri kauguseni liikuvat pilti, mis näitab nii kalu ja nende liikumist kui ka landi liikumist paadi poole ke rimisel. Sellise anduriga on võimalik paadiga aeglaselt liikudes ja andurit eri suundadesse keerates kalu otsida. Ja suuremat kala märgates lant sisu liselt uimelise nina eest läbi jooksu tada.

Just 2022. aasta suvel on mitmed kalamehed andnud väga positiivset tagasisidet Lowrance Active Targeti kasutamisel, kus senine üsna passiiv ne kohatrolling Pärnu lahel on asen dunud palju sihikindlama otsimise ja heitepüügiga kalade leidmisel. Kui sel lise püügiviisiga saadakse päevas Pär nu lahelt 30 koha, millest päris paljud on korralikus mõõdus, siis räägib tule mus juba enda eest.

Kokkuvõttes võib öelda, et selliseid andureid kasutades muutub tavali ne kalaretk põnevuselt täiesti võrrel davaks jahiretkega – hiilid ja otsid so bivat kala, seda märgates teed täpse heite tema lähedale ja mängitad lanti, muutes selle kalale ahvatlevaks.

Vaata lisaks: www.kalaretk.ee

äsja

Kalasööda ääreala

Kalaretke korraldamine jõuab alati küsimuseni, mida õnge otsa panna. Oleneb, kuhu suunduda! Baikali järves haarab omul ka pesusvammi ja Vahemere kaheksajalg võib jäädagi mängima tinast raskusega, mis maitseb täpselt nagu tina. Meie kalade kohta saab ennekõike kinnitada, et nende maitse on vahelduv.

TEKST: INDREK SILVER EINBERG FOTO: SHUTTERSTOCK

Kord kevadisel vimmapüügil nuk rutsesid Tallinnast tulnud kalastajad ilma ühegi kalata. Üks kohalik siis hõikas eemalt: „Täna võtab maaus si heledama otsaga.“ Kogu jõuk asus kände ja kive pöörama, et lei da toda tavalist helehalli vihmaussi, sest neil endil olid kaasas ainult Poo last imporditud punased ussid. Leitigi „maausse“ ning ennäe, juba hakkasid tonkade kellad helisema – vimba tuli. Eesti kalad on tujukad!

Nuumatud vihmauss

Vihmausse on enne kalapüüki hoi tud kohupiimas ja porgandipürees.

Tulemus on enamasti nii ja naa. Üle öö kohvipaksus hoitud vihmaussid näivad aga tõesti meeldivat enne kõike meie enam levinud karplas tele: hõbekoger, karpkala, särg, säi nas, latikas ja nurg. „Kohvitatud“ uss ei meeldi aga üldse ahvenale ja kiisale.

Seapõrn

Vähemalt teoreetiliselt on angerjat võimalik püüda Emajõe vesikonnast ja saarte ümbrusest. Tuntuimaks söö daks on muidugi kuulus ööuss. Kord aga avaldas üks rannataat saladuse: tegelikult on sea põrn maailma pa rim angerjasööt! Pärast põhjalikku ot simist sai turult leitud üks põrn. Sel lest piisas ridaõnge 40 lipsule, ülejää nud 90 söödeti vihmausside ja kreve titükkidega. Koidu eeli merele minnes sai juba arvutatud, et ka siis, kui vaid pooled põrnaga lipsud angerja püüa vad, saab neid tervel 20 tükki! Õnge de otsas olid kaks säinast, kolm pisi kest ahvenat, üks väiksem angerjas ja nelikümmend täiesti puutumatut põr natükki. Korraga meenus, et saladuse avaldanud taat on hiidlane …

Kuivained

Mais, oder ja nisu on ammusest ajast tuntud karplaste söödad. Et elu hu vitavamaks (ja keerulisemaks) ajada, võib proovida paisutatud mannat, mis on ju tegelikult nisu.

Kõigepealt tuleb tubli näputäis vatti kitkuda nii peenteks lõimedeks, kui viitsitakse. Järgmiseks tuleb pu rustada tähtaniis (müüakse maitse ainete letis) uhmri või kohviveskiga. Õige väike kogus aniisipuru ja vatilõi med segatakse nüüd mannasse, segu kallatakse marlisse (ka vana sokk ajab asja ära) ning pannakse umbes kaheks minutiks keeva vette. Tule museks on lõhnav sitke plönn, mil lest saab veeretada konksule para jaid kuulikesi. Vatt hoiab niigi sitket massi päris kaua konksu küljes ja ka lad seda lahti ei saa.

Olmekeemia

Sääsetõrjevahendeid kasutamata pole mõne veekogu ääres üldse või malik ellu jääda. Kuivõrd aga sääse tõrjevahendite lõhn kalu võib pele tada? Tosina aasta eest otsustas tro bikond soomlastest kalamehi sellele küsimusele vastuse leida. Nad püüd sid terve suve erinevatel Soome jär vedel, kusjuures alati oli kambas sää setõrje kasutajaid ja teisi, kes lihtsalt kannatasid. Sügiseni ei paistnud saa kides mitte mingit vahet. Siis jõud sid nad Turu saarestikku siiapüügi le, kus osa seltskonda pihustas Offi otse lantidele. Offistatud landid tõid peaaegu kaks korda rohkem saaki kui puhtad landid. Kalade maitseeelistused ulatuvad tõesti vahel pii rimaile.

Ahvenad, traavlid ja Reindorff

Enne puhkuste algust teatab pereisa, et ta ei kujuta ette, kui purjus peab olema, laskmaks end teist korda Ka naaridele meelitada. Pereema (ha riduselt graafik) on alati igatsenud näha Günther Reindorffi innustanud maastikke. Poiss number 1 (vanem) tahab ükskord ometi nii palju kala püüda, et isu otsa saab, ja Poiss num ber 2 (noorem) soovib puhtalt kiusu pärast tõestada, et on osavam kala mees kui Poiss nr 1.

Seitse päeva hiljem ollakse vara hommikusel laeval. Keskpäeval on kogu bande juba riigimaanteel E75, kihutamas Lõuna-Savo maakonna poole, kus ootab mökkiloma. See on mõiste, mida õigupoolest polegi või malik eesti keelde tõlkida, kuid mil le sisu on kuhjaga väärt iga kuluta tud senti.

Eksinud

Perele puhkuse vahendanud agen tuur saatis ka juhised, kuidas koha le sõita. Mida ligemale jõuab siht punkt, seda segasemaks juhend muutub. Mikkeli linnani läheb kõik ladusalt, kuid sealt alates tuleb aegajalt teha peatus ja kaarti uurida. Ni melt on pereema telefon tühi ja pe reisa ei kasuta põhimõtteliselt GPSi. Hämarduvas õhtus vuhisevad möö da juba üsna reindorfflikud graniit seljakud. Maanteed muutuvad kit samaks ja korraga ollakse kitsukes te metsateede ristmikul. Ümberringi kõrguvad männid ja all on Eesti puh kajaid, kes ei suuda otsustada, kum mas suunas pöörata. Kõik näeb väl ja nii, nagu viimati oleks siin inimesi olnud natuke enne jääaega. Korraga vurab lähima käänaku tagant välja

TEKSTJA FOTOD: INDREK SILVER EINBERG

KÄSITÖÖNA VALMISTATUD KVALITEETSED

(libisemistõkke)

Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga reguleerimisrihm

Topelt tugevdusega kanna-, külje- ja ninaosa

Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald

Stabilisaator sise- ja välistalla vahel

Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus

Väljaulatuv naga kannal lihtsustab kummikute

tugevdusega

Kalapüügiload

Soomes kehtib Eestiga sarnaselt üldine harrastuskalapüügi maks, mille nimi on kalastunhoitomak su.

Luba üheks nädalaks maksab 15 eurot ja seda saab tasuda igas R-kioskis. Sellele liidab R-Kiosk 3 eurot teenindusmaksu.

Alla 18-aastastelt ja üle 64-aastastelt kalastunhoitomak su ei nõuta.

Mõnedel veekogudel on vaja lisaks kohaliku omavalitsuse luba. Selle tasumise kohta saab alati täpset teavet mökki omanikult.

Osal kärestikel võib vaja minna koskikalastuslupa. Selle hind võib olla üsna krõbe – umbes 8 eurot ööpäev.

väike sinine traktor ja peatub. Maail ma kõige suuremate bakenbardidega traktorist uurib juhendit, teatab siis, et tema teab seda mökki’t küll, ja üt leb: „Oodake terake.“ Pool tundi hil jem saabub ta punase Opeliga ja ju hatab seltskonna õigele õuele. Enne lahkumist uurib aga: „Teil ikka kalas tusluba on?“

Pereisa tunnistab häbelikult, et veel ei ole, aga on plaanis see kohe homme lähimast R-kioskist osta.

„Vaata, ma olengi see mees, kes on siinsete järvede kalainspektor,“ kostub padjasuuruste bakenbardide vahelt. Hetk hiljem lisatakse: „Aga püüdke rahulikult, ega ma teid kiu sama tule!“

Saarele

Rendi-mökki asub saarel, kaldast ehk 300 meetrit. Enne saarele sõudmist tuleb aga sooritada vältimatu riitus: tuliäiset! See tähendab saabumise pu huks toodud kingitust. Ei midagi üle pakutut, kuid päris ilma ei sobi. Pe reisa kougib lagedale eestimaise õlle kuuspaki. Kandilise kerega tõsine pe remees muutub välgukiirusel muhe daks ja lausa nagu ümaramaks. See järel ilmub lagedale antiikroosi põõ sas – abikaasale. Peremees on nüüd päris kohmetu kõigi õllede ja roosalt kirendava põõsaga, kuni tuleb idee le: „Kuule, sa rentisid mu kõige oda vama saare. Mul on neid kolm ja kõi ge suurem on praegu vaba. Mine õige sinna!“ Nüüd on eestlased kohmetud. Veidi kohustuslikku puiklemist, kuid seejärel on seltskond paadis ja mõni teist minutit hiljem tonksab vöör saa re kaldaliiva.

Kuidas kirjeldada poole hektari suurust ja sõõrikujulist õdusust? Täpselt õige jämedusega liiv krudi seb vaikselt talla all, ee malt kostab järvekau ri igatsev hõige – need ongi ainsad helid. Enam kui kuue kilomeetri kau gusel sinerdab järve lõu natipp, siinsamas lõh namas loojakus helkiva koorega männid ja nen de vahel künkal kükitab mökki justkui kogu maailma laisku se sünnikodu.

Esimene hommik Millega kalastada Soome järvel, kus kuuldavasti mulistavad ringi poni suurused ahvenad (peremees: „üleei le püüti 1,8-kilone“), aga püügi pea

mine eesmärk on kohad? Vihmaus siga! Need tuleb Eestist kaasa võtta, sest Soome karmis pinnases neid liht salt pole. Poisid pakivad kaasa väikse mad pronksikarva landid, kuna Soo me tarkus õpetab: mida selgem vesi, seda kirkam lant, ning vastupidi. Kohalik järv on selline keskmiselt selge veega. Koha jaoks võetakse eraldi pikemat sorti landid – valge- ja kollasekirjud.

Pärast lühikest ristle mist leitakse kaks kais latesse kasvanud saart ja paat ankurdatakse nende vahele. Pool tun di hiljem teatab Poiss nr 2, et see pole üldse mingi tavaõnge ga püüdmise koht, ja võtab landiga ridva. Tund hiljem jõutakse üksmee lele, et see pole ülepea kalapüügiks sobiv paik. Väinast välja, ringiga üm ber põhjapoolse saarekese ja num ber 2 teeb esimese viske kaislatest vaba veesõõri keskele. Ning siis juh tub korraga mitu asja. Kaislad vap puvad, spinningu tamiil kihutab hul lunult igasse suunda korraga ja hetk hiljem sööstab priske haug korraga veest ning püüab tabada midagi, mis viskleb tamiili otsas. Haug ei taba ja kes iganes oli tamiili veealuses otsas, kaob. Oma ebaõnne siunav number 2 näeb, kuidas number 1 tõstab sa mas sfinksi rahulikkusega paati ki lose haugi. Number kahe kadeduse leevenduseks on see siiski väiksem kui ennist veest välja viskunud haug.

Neli ahvenat ja üks haug hiljem on poiste seis võrdne, sest enne lepi ti kokku: üks haug võrdub kaks ah venat. Vanem püüdis veel ühe vähel dase haugi ja noorem sai järjest neli väga ilusat ahvenat.

Mis on see, kui pardipoeg üle su varvaste põrutab? Olemise diskreetne võlu?

TASUB TEADA

Varustust hankima

Esimese retkega tuli kanda ka mõ ningaid kaotusi varustuse osas ja nii otsustati minna Kangasniemisse ost lema. Suurele maale jõudnult mär kab seltskond aga, et nende auto ko jameeste vahele on torgatud ametli ku välimusega paber. Kas tõesti juba trahv? Siiski, see ei ole trahvikvii tung. See on hoopis kohalik kalas tusluba, tembeldatud, allkirjastatud ja ka makstud. Selgub, et mökki pe remees on loaga seonduva omal ku lul korda ajanud – kuuspakk ja roo sipõõsas võivad teinekord väikeseid imesid teha!

Kangasniemi ise on järvede vahele pikaks venitatud madal asula. Mida gi erilist siin vaadata ei ole, aga samas on ta nagu kogu soomlaslikkuse kvin tessents. Loomulikult on siin kohus tuslik R-kiosk, mille üht osa Eestis ei kohta. Selles on suur ekraan, mis kan nab üle traavivõistlusi. Piisab ettevaa tamatust sammust ekraanile ligema le, kui oledki oma poiss. Vasemalt tea tab keegi priske isand, et tema soovi taks neljandasse jooksu märkida võit jaks hobuse number 10, ja paremalt

uuritakse, mida pereisa arvab num ber 7 võimalustest. Tulebki pereisal oma eurone panus teha. Selle panu se eest makstakse talle hiljem Savon linna R-kioskist tervelt neli eurot peo peale!

Naabrid

Kangasniemist saabudes on end kõr valsaarele seadnud teine eestlastest pere – esimese pere tuttavad. Poisse on korraga neli ja nad avastavad, et

saarelt saarele pääseb piki paariküm nemeetrist kivivalli. Vanema selts konna ainsaks transpordivahendiks jääb paat. Sest kas saab olla midagi elegantsemat kui saabuda just paa diga naabrite juurde väikesele õllele.

Perepea pole aga ainsana kätt veel valgeks saanud ja seetõttu otsustab ta hommikul püüda elussöödakala. Kohe pärast esimest viset teeb kork ettevaatliku nõksatuse, siis teise ja hakkab sihikindlalt järve läänekalda

poole ujuma. Haakimine ja konksus tundub olevat midagi hoopis suure mat väikesest särjest. Pärast minuti list pusimist on kaldal kilone latikas – elussöödaks suur mis suur. Pereisa jääb veel hetkeks saaki imetlema, kui kusagilt hästi madalalt kostub vaik set piiksumist. Korraga astub kaldaliivale par diema koos viie pojaga. Kogu jõuk suundub otse joones ligemale, viimasel hetkel pöördub emapart kõrvale, kuid ligem par dipoeg tatsab enesekind lalt üle pereisa varvaste. Öeldakse, et maailmava lu on see, kui hani üle su haua tatsab. Mis on see, kui pardipoeg üle su varvaste põru tab? Olemise diskreetne võlu? Naab riteks pardipere jääbki.

Teise saare pereisa võtab aga ka lastamist nagu palgatööd. Hommi kul pool üheksa järvele, kell 11 tuleb kohvile ja siis tagasi. Muidugi toob selline järjekindlus tasu. Teisel päe val püüab ta kaks koha ja järgnevatel päevadel veel kolm. Ahvenate ja hau

gide üle ei pea arvestust enam kum magi saare rahvas.

Kalapüügi vahelt jõutakse Savon linna – suur ja tuuline. Saab käidud Metsola vägevas metsandusmuuseu mis, mis viib mõlemad poisid mõtte le, et kord võiks proovida tõrvaaja mist. Perepea soovib en dale õnne, kuna Karja la muuseum jäi vahele. Seal nimelt antakse täp seid juhiseid, kuidas pus karit ajada. Enne õndsa puhkuse lõppu on poisid nii palju saunatanud, et neist paistab valgus na tuke läbi. Pereema kin nitab, et järve kaugusse ulatuv vaade on igave seks ta võrkkestale keevitatud, ja pe reisa salvib uhkusega sõudmisest tek kinud rakke.

Tagasiteel – üle lõunapoolse suu re järvistu kaljuste seljandike – saab Reindorffi maastikke nagu putru. Teemoonaks ostetakse Soome rooga nimega kalakukko ja sellega maiusta des taipab kogu seltskond, et koha ju jäigi püüdmata. Ehk järgmisel aastal?

TASUB TEADA Soome rendi-mökki’de lisamaksuta põhivarustusse kuuluvad:

 paat,  päästevestid,  paar õngeritva koos rakendu sega,

vahel ka katiska (mõrra tüüpi kalapüügivahend),

saun,

saunapuud,

tikud,

sool ja suhkur,

elektripliit,

külmik,

tualettpaber,

sääsetõrjevahendid,

kööginõud.

Enamasti on lubatud koerad kaasa võtta. Elektrita mökki’des on tava liselt gaasiga töötav külmik ja pliit.

Poisid on nii palju saunatanud, et neist paistab valgus natuke läbi.

Kalasuitsetamine liidab inimesi ja loomi

Kalasuitsetamine on seltskondlik ettevõtmine, mille keskel on ahi. Ahjuks kõlbab iga õõnesvorm, mis ei ole plastist või seestpoolt värvitud. On nähtud vanu vedurikorstnaid, puust tünne, iidset pesumasinat ja veidrat kasti, mis kunagi teenis koerakuudina. Tõsi, puust ahju alla tuleb laduda umbes nelja tellise kõrgune kolle, kuhu segu pole vaja. Ahjusuhu kõlbab lihtne plekktahvel ja üles teine samasugune.

Kõik algab kala puhastamisest. Ahve na kõhu avamisel on parimaks töö riistaks teravad käärid, millega lõi gatakse kala lõhki kuni alalõua ti puni. Sisikonna eemaldamine vajab ühte liigutust, siis korraks veest läbi ja valmis! Seejärel jäme sool nii sisse kui ka välja. Juhtub kalu olema pal ju, laotakse nad seljad allapoole: ühe kala nina ja järgmise saba vaheldumi si. Järgmine kiht laotakse alumisega risti. Oletades, et ahvenad kaaluvad 300–400 grammi, on sooldumise aeg kõige rohkem üks tund. Seejärel ae takse ahvenad läbi silmaavade varda le. Tugevam šašlõkivarras sobib siin kohal suurepäraselt.

Enne ahju panemist pannakse iga ühele oksake kõhtu, kõhu servi laiali hoidma. Algab kuivatamine. Ahvena te puhul kulub umbes 40 minutit napi 30–40-kraadise temperatuuri juures.

Pärast kuivatamist algab see päris suitsetamine – temperatuur tõstetak se 70–90 kraadini ja mitte rohkem. Kui kalade sabad kipuvad otsast kõr bema, on soojust liiga palju!

Suitsetamise kestus? Abiks on kaks indikaatorit: kala silm muutub val

Suitsetamiseks on sobilikud lepp, paju, pappel, pirn.

Mõned allikad soovitavad ka õunapuud, kuid in vivo kogemus kinnitab, et õun lisab kibedust.

Kadakat võib lisada suitseta mise lõpul ja väga ettevaatlikult.

Raud- ja kõrvenõges lisa vad värvi ning väga meeldivat maitset.

geks ning nahale koputades on tun da justkui tühja ruumi naha ja liha vahel. Kalasuitsetamise noviitsil ongi arukas testida kõigepealt ühe-kahe kalaga – nii saab ajataju kindlalt pai ka.

Linask

Linaskeid suitsetatakse restil. Poole nende kalade maitsest annab nahk ja selle alla peitunud rasvakiht. Nahas on aga soomused ja seetõttu tuleb puhastamata linask suruda umbes 30 sekundiks kuuma vette. Nüüd tõuse

vad linaski üllatavalt pikad soomused turri ja neid on lihtne maha kraapida. Sisikonna eemaldamine käib nii nagu ahvenal, kuid toimetama peab aegla selt, et mahukas sapipõis tervelt kätte saada. Järgmiseks tuleb linask piku ti pooleks lõigata. Mudamaitsest va banemiseks vajavad mõned linaskid (enne soolamist) tunnipikkust piima vanni. Linaskitel, mis on pärit turbavõi paekivipõhjaga veekogudest (näi teks Kaisma järv) aga ei olegi muda maitset.

Poolitatud kalad pannakse sool duma nahk allpool ja üksteise pea le. Sooldumise aeg on nagu ahvenal, kuivatamise aeg tund ja suitsetamine ise võtab vähemalt 90 minutit – mida priskem kala, seda rohkem. Lõpliku vastuse annab kogemus.

Seesama kogemus kinnitab, et kogu ettevõtmise algul ankurdab koer end ahju ligidusse. Natuke hiljem lii tub temaga naabri kass. Mõne aja pä rast ilmub naaber ise, justkui kassi ot sima. Nähes, et kiisuga on kõik kor ras, põikab poodi. Seejärel jääb aga pikemaks nagu alati, sest kalasuitse tamine ongi inimesi lähendav ettevõt mine.

Ahven

TEKST: INDREK SILVER EINBERG FOTO: SHUTTERSTOCK

TASUB TEADA Küte