Jahile&kalale Veebruar 2022
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
2022 on jahimeestele “Väärtusta jahisaaki”-aasta
Tondi Lasketiir on Tallinnas asuv Baltikumi suurim lasketiir. Siselasketiirus on soodsad, mugavad ja kvaliteetsed tingimused kõigile tulirelvasõpradele – algajast kuni laskurini. Selle tagavad erinevad laskmispaketid, mis on koostatud klientide erinevaid nõudmisi silmas pidades. Valikust leiab pakette, mis on mõeldud täiesti algajatele, kuid ka neile, kes relvade maailmas end kui kodus tunnevad. Külastada saab lasketiiru nii üksi, kahekesi kui terve kambaga!
Tondi Lasketiirus tagavad meeldejääva elamuse ning ka turvalisuse ja ohutuse professionaalsed instruktorid – kõik oma ala eksperdid, kes oskavad sulle lihtsalt ja kiirelt relvade eluloo ära rääkida ning juhendada, kuidas nendega kõige mõistlikum käituda oleks. Erinevaid relvi, millega tutvust teha, on üle viiekümne! Kui oled leidnud endale sobiva laskmispaketi, broneeri endale enne külastust aeg!
Telefon 5558 5416 E-post: sale@laskmine.ee MINU ESIMENE PAUK Laskmispakett ühele. Paketis sisaldub: • laskmine kahest valitud relvast • 20 lasku • Ohutustehnika reeglite tutvustamine ja instruktaaž. • Relvade tutvustamine ja proovimine instruktori juhendamisel. • Kestus: ca 1 h SÕBRAGA LASKETIIRU Laskmispakett kahele. Paketis sisaldub: • 3 relva • kokku 30 lasku inimese kohta • Püstol HK P30 või Glock 17 9 mm: 10 + 10 lasku • Püstolkuulipilduja BT 9APC punatäppsihikuga 9 mm: 10 + 10 lasku • Karabiin M400 .223: 10 + 10 lasku • Ohutustehnika reeglite tutvustamine ja instruktaaž. • Relvade tutvustamine ja proovimine instruktori juhendamisel. • Kestus: ca 1 h
VIP DUO Laskmispakett kahele. Paketis sisaldub: • • • • • •
6 relva kokku 43 lasku inimese kohta Püstol: 10 + 10 lasku .357 revolver: 5 + 5 lasku Kalašnikov: 10 + 10 lasku Pumppüss: 5 + 5 lasku
• • • •
M4: 10 + 10 lasku Snaiper: 3 + 3 lasku Ohutustehnika reeglite tutvustamine ja instruktaaž. Relvade tutvustamine ja proovimine instruktori juhendamisel. • Kestus: ca 1 h
Jaht – põnev ja kulukas Sarnaselt teiste hobidega nõuab jahipidamine väljaminekuid. Need on natuke suuremad kalastusele kuluvatest, aga kindlasti väiksemad autokollektsionääri kuludest. Jahivarustusel on õnneks kindel järelturg ja uue hobi juurde siirdudes saab natuke kulutatust tagasi. Jahiga vältimatult kaasas käiv põnevus jääb aga alatiseks kütiga. TEKST: INDREK SILVER EINBERG FOTO: TIIT BLAAT
Eesti Jahimeeste Seltsi jahimehe kursustel saab paari kuuga eksamid tehtud ja ahjusoe jahimees on valmis. Mis edasi? Edasi tuleb hakata kraami kokku ajama, et oleks, millega metsa minna. Oletame, et värske jahimehe nimi on Juhan, kellel raha napib. Seega on arukas kogemustega inimene appi võtta. Selleks on siinkohal hiiglasliku staažiga jahimees – Nikolai Lõsjuk. Esimest korda läks Nikolai jahile nii väikesena, et isa pistis ta seljakotti ja kandis oma turjal metsa. Tema kohta liiguvad jutud, et märgates lumes põdra jälge, vaatab Nikolai seda siit ja sealt, puhub peale ning sõnab siis veendunult: “Kahe tunni vanune!” Praegu töötab ta kaupluses Jahipaun ja on valmis nõu andma kõiges, mis puudutab varustust.
Rõivad Kaupluses võtavad joped, püksid ja särgid silme eest kirjuks. Nikolai soovitab jälgida eripakkumisi. “Näe, praegu võib saada püksid ja jope 300 euroga, aga eraldi ostes oleks need kokku 500 eurot.” Selle raha eest saab tõesti tipp-
tasemel komplekti – materjal ei kahi- te grammigi. Teised sünteesmaterjase, on vetthülgav ja paksu voodri saab lid hoiavad jala soojas ja kuiva. “Mul sooja ilma puhul ära võtta. Õmblu- olid varem nööridega saapad. Kõhklesed on superkvaliteetsed – hargnema sin, kas selliseid kummikuid tasub osta võivad hakata alles pä– tasub küll. Katki ei lähe need iialgi ja jalg neis ei rast karu lõugade vahele sattumist. Sel puhul pole higista.” Paraku ei ole paSuur nuga ei aga õmblused kaugeltrimast materjalist kumole rohkem ki küti suurim probleem. mikud (mis ei ole kumTaskutel on veel omakormist) just odavad. Hind nuga kui da väikesed vahed, kuhu väikene nuga. jääb neil õige vähe alla saab padrunid panna, 100 euro, mõnel paaril ulatub 270 euroni. ja pükstel nööbid, mille Arvatavasti saaks meie väljamõelkülge käivad traksid. “Mõtle, kui väljas on pakane ja sa pead kummarda- dud Juhan ka kodusest kapist leima. Traksidega ei nihku püksid alla ja da vana jope, jalatsid ja püksid, miltagumik jääb sooja.” Pisiasi, kuid muu- le plekid oskavad jutustada paksust ja tub oluliseks, kui väljas on pakane ja vedelast. Tänapäevane inimene ei ela tuleb lastud põdraga tegeleda. “Jahil enam metsas, vaid käib seal nagu küpead olema kihiline nagu kapsas, siis las. Külla ei minda aga nagu mardiei hakka külm ja märjaks saades kui- sant, vaid ikka korrektses rõivas. Selvad kiiresti,” teab Nikolai. Peaks 500 lepärast võiks koduse kolikambri sisu eurot üle jõu käima, võib kokku panna sinnapaika jättagi. 200 eurost odavama komplekti. ParaBinoklid ja noad ku ei pea see nii kaua vastu kui kallim. Jalanõude osakonnas juhatab Niko- Praktikas kasutatakse relva optikat ka lai pikemata kummikute juurde. Tege- binoklina. Autoga liikudes on selle kalikult pole lihtlabast kummi seal mit- sutamine aga nii ebamugav, kui olla
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall Veebruar 2022
3
saab. Nikolai, kes on küpses eas soe- uurimistöid. Seega jäädes noa mõõtutanud endale Swarovski binokli (um- de juurde – suur nuga ei ole rohkem bes nagu Bentley autode seas), ei ole nuga kui väikene nuga. Kõige mugakitsi selle kiitmisega. “Isegi hämaruses vam on kasutada sellist nuga, mis peoon pilt nagu Hollywoodi multikas. Sel- pesale pandult küünib kahe või kolme ge ja värviline! Üks naine tahtis mehe- sentimeetri võrra kaugemale pikimast le osta sünnipäevakinki. Näitasin tal- sõrmest. Kollektsionäärid ja ülejäänud isikle siis binokleid. Kuidagi jõudsime Swarovskini ja ta ostiski selle. Järgmi- susehäiretega rahvas ostab nuge, milsel päeval tuli mees poodi. Arvasin, et le hinnad algavad 300 eurost, kuid Junüüd läheb suuremaks pahanduseks, han peaks leidma ka 30 euroga noa, et kuidas ma määrisin ta naisele pähe mis on ustav kaaslane pikkadeks aasnii kalli binokli. Ei. Mees tuli tänama, tateks. sest ei osanud sellist kinki oodata.” Relvad Juhanil ei ole aga 3000 eurot, mida ainuüksi binokli eest välja käia. Oma Kuniks Juhan ei ole endale veel jahiülesande täidab igati binokkel, mille seltsi leidnud, saab ta küttida väikesuurendusvõime on kaheksakordne ja ulukeid ja selleks sobib siledaraudne eesmise läätse läbimõõt 42 mm. Niisiis relv hästi. 8 x 42. Neist kahest arvust saab tuleta“Aeg on nagu tagasi pööratud,” da valgusjõu. Selleks tuleb teha tehe räägib Nikolai, “jälle küsitakse 16 ja 20 kaliibriga sileraudseid 42 : 8. Tulemus on 5,25 relvi.” Need relvad on kerja see on piisav. Mida suurem on tulemus, seda gemad, aga haavleid maKülla ei parem. Kolmandaks on hub padrunisse vähem. minda nagu Nikolai lisab: “Kasutaoluline binokli suurus. mardisant, Ideaalis peaks ta taskusse tud relvade juures (just vaid ikka mahtuma. Säärased tasvanemad Vene päritolu korrektses kusse mahtuvad ja 8 x 42 relvad) on aga miinuseks binoklite hinnad võivad fikseeritud tšokid, sest terõivas. alata 40 eurost, kuid arurashaavlid käituvad fikkas on valida selline, milseeritud tšokiga relvas le hind ulatub 200 euro kanti. Siis võib veidralt. Proovisime märklehte lasta loota, et selle korpus ei lagune laiali ja ja märklehe keskele jäi umbes 60-sentimeetrine ring, kus ei olnud ühtegi niiskus ei pääse läätsede vahele. Nugadeni jõudes on võhikul ras- haavlit! Ainult servades. Vismutsulake otsust langetada. Ainuüksi noate- mist haavlid on jällegi peaaegu kolm ra materjalidest on kirjutatud pakse korda kallimad terashaavlitest.”
4
Veebruar 2022
TA S U B T E A DA
Juhani varustus esimeseks jahiretkeks sügistalvised ülerõivad 300 eurot saapad 100 eurot binokkel 200 eurot nuga 30 eurot relv 500 eurot karp padruneid 15 eurot kokku 1145 eurot
Niisiis jääb Juhanil valida oma “tulevane jahikaaslane” kasutatud ja fikseerimata tšokkidega relvade seast. Umbes 500 euroga peaks leidma korraliku relva. Nikolai tuletab meelde, et siledaraudne relv on “kuulipõhine”. Algajal kütil on seetõttu kasulik minna oma uue relvaga lasketiiru ja proovida mitut erinevat kuulipadrunit. Põhimõtteliselt saab soetada tohutus koguses kraami, mis jahi lihtsamaks teevad. Paraku, mida rohkema kolaga me end ümbritseme, seda kaugemale jääb loodus. Rahulik närv ja looduse tundmine tagavad jahiretke tulemuse palju suuremas osas kui roppkallis relv ja koorem abivahendeid. Alustuseks võiks Juhan minna hoopis raamatupoodi, et soetada korralik kogu Eesti elusloodust tutvustavaid raamatuid.
CFMOTO
15 AASTAT EESTIS!
CFMOTO on enim müüdud ATV bränd EESTIS juba 10 aastat! CFMOTO tänavalegaalsed maastikusõidukid leiad:
www.cfmoto.ee
Eesti sobib karule Karude hulk on 53 aastaga seitsmekordistunud. Loodusse mahuks neid veelgi, aga inimeste kannatuse piir on käes. Eestis pole karud ühtegi inimest veel maha murdnud, kuid LõunaEuroopas juhtub seda igal aastal. TEKST: INDREK SILVER EINBERG FOTOD: SHUTTERSTOCK
Keskkonnaameti büroo juhataja Aimar Rakko peab oma ameti tõttu võimalikult täpselt teadma, kuidas meie karude käpp käib. “Möödunud ja ülemöödunud sajandivahetusel oli Eestis ülepea kõigest paarkümmend karu. Praktiliselt olid nad kõik ära kütitud. Praegu on neid umbes 1000. Lätis on karusid aga vaevalt kümme. Möödunud aastal ar-
Jahikoolitus Rakveres 2022
Kursus algab 5. märtsil kell 10.00 Rakvere Jahindusklubis. Loengud toimuvad nädalavahetustel ja eksamid aprilli lõpu poole. Kursuse hind on 360 €, mis sisaldab loenguid, laskekoolitust sile- ja vintraudsest relvast ning kahte raamatut, samuti kursuse teooria- ja laskeeksameid, riiklikke eksameid ning jahitunnistuse vormistamist.
Koolituse kohta saab lugeda veebilehelt rjk.ee. Registreerimiseks võib saata ka meili aadressil info@rjk.ee. Infot saab telefonil 516 5612. Kohtumiseni!
6
Veebruar 2022
vati seal olevat kõigest kaks pesakonda. Ülejäänud Lätti sattunud karud tulevadki meilt.”
Kui suureks meie karu kasvab?
Möödunud aastal oli suurimaks Järvamaal kütitud isakaru, kes kaalus 283 kilo. Ülemöödunud aastal aga kaalus Pajusti kandis kütitud isakaru 348,5 kilo. Kui niimoodi, poole kilo
täpsusega märgitud, siis küllap oli ka täpne kaal. Ega jahimeestel polegi otsest kohustust kütitud karu kaalust meid teavitada, aga see lahter on olemas ja õnneks nad seda ka täidavad.
Seega uitab meie metsades umbes tuhat elukat, kellest igaüks võib kasvada peaaegu 400-kiloseks musklimäeks, millel hiiglaslikud hambad ehtimas võimsat lõuapaari. Kas nüüd on aeg seenelegi minna hambuni relvastatult? Karu pelgab inimest ja meiega kohtudes paneb plehku, sest inimene on ainus, kes karu ära võib tappa. Karu teab seda. Segadusse sattunud karu võib siiski rünnata. Noh, kui kohtumine on talle väga ootamatu. Loodusfotograafid liiguvad meelega võimalikult vaikselt, kilesussid ja puha, nii võibki juhtuda, et karu saab inimesest aimu alles väga lühikese maa pealt. Sama on kalameestega, kes otsivad kändude ja kõdu seest tõuke. Karule meeldivad need samuti ja üraskeid otsiv karu võib olla nii ametis, et ümbrust tähele ei pane. Karu on rünnanud ka, sattu-
des keset ajujahti – ühes küljes liiguvad inimesed, teises küljes samuti ja kusagilt kolmandast kohast kostuvad juba paugud. Talle tundub, et põgeneda pole kusagile ja rohkem pole vajagi, et karu segadusse ajada. Seeneline võiks endast kaugelt märku anda – vilistada, rääkida, kasvõi laulda. Karu kuulmine on terav ja ta liigub eemale. Enamasti võib temast siis märk maha jääda sõnniku näol. Karul nimelt “lööb põhja alt ära” iga väiksem ehmatus ja ega karu sõnnikut ühegi teise looma omaga segi ei aja ka. Eestis ei ole karud ühtegi inimest maha murdnud, kuid Rumeenias ja mujal Lõuna-Euroopas hukkub igal aastal umbes viis inimest. Sealsed karud elavad looduslikes koobastes ja uudishimulikud tükivad neisse, et karu näha. Nii nad surma saavadki.
Karu tahab vist palju süüa, kas sööginappus nende arvukusele lõpuks piiri ei pane?
Eks me ise toidame neid. Peaaegu poole karu toidust moodustavad sipelgad. Teise poole aga anname ise – viljapõllud, eriti aga hernepõllud meeldivad karule väga. Riik maksab igal aastal kinni ka umbes 600–700 mesitaru (2021. aastal lõhkusid karud Eestis kokku 866 mesitaru. 2019 “kõigest” 409 taru). Karule mahub tõesti palju sisse. Kaameratesse on jäänud mesilas maiustav karu, kes topib käpaga kärgi suhu, aga samal ajal juba teisest otsast pudeneb … selles osas on ta peaaegu nagu kajakas. Sööda ja ruumi poolest mahuks meile ka 2500 karu, aga inimeste sotsiaalse taluvuse piir tuleb enne ette.
www.rajakaameramüük.ee
PARIM RAJAKAAMERA ON SEE, MIS TÖÖTAB 4G Willfine rajakaamera 279€ 345€ PAKETT
• kõik ühest kohast ning kaamera kohe töökorras (kaamera on seadistatud, kaasa tuleb SIM-kaart koos aastase andmesidega ja väline toiteaku) • Kaamera hind ise koos mälukaardi ja toitekaabliga, eelseadistatud, 199 € • Eestikeelne menüü ja juhend • Kaks antenni – tagab tugeva levi • Sisseehitatud GPS • • • •
Lihtne veebipoe kaudu tellida ja kogu kaup kohapeal olemas. Kiire tarne. tel 5786 7535 info@rajakaameramuuk.ee
2 aastat garantiid Tehniline tugi ka tulevikus Silmale nähtamatu välk Kiire reageerimisaeg 0,35 sek
Väga võimekas 20 W päikesepaneel 12 V akude aastaringseks laadimiseks 75€ 99€ Juhtme pikkus on 4 meetrit ning otsas on UPSiakule otse minevad klemmid, mida vajadusel saab ka krokodillide vastu vahetada. Rajakaamera liitmiseks kahesüsteemsed klemmid. Paneeli tööle hakkamiseks piisab päevavalgusest. Paneeli suurus: 35 x 45 cm.
TA S U B T E A DA
2021. aasta liiklusõnnetused ulukitega Kits – 4850 Põder – 224 Hirv – 21 Metssiga – 151 Karu – 21
TA S U B T E A DA
Kui on toimunud kokkupõrge ulukiga Peatu ja lülita sisse ohu- ja ääretuled ning pane sõidukist väljudes selga ohutusvest. Inimkannatanute puhul teata sellest telefonil 112. Kui hukkunud või viga on saanud loom (ka siis, kui lahkus teelt omal jõul), teata sellest telefonil 1247 (tasuta). Allikas: Transpordiamet
Ulukid ja autod võtavad endiselt teedel mõõtu Aasta on möödas hetkest, mil Eesti Jahimeeste Selts (EJS) käivitas projekti “Ulukid teel”. Selle käigus on teede servadesse paigaldatud kokku enam kui 1500 reflektorit, mida on üle 400 rohkem, kui jõuti üles seada 2021. aastal. TEKST: URMAS SALMU, Eesti Jahimeeste Seltsi projekti “Ulukid teel” juht FOTO: SHUTTERSTOCK
Kas loodusel ja autoomanikel on öisel ajal maanteedel liigeldes reflektoritest ka kasu? Meie eesmärk ongi see välja selgitada. Senine statistika seda kindlasti ei kajasta, sest reflektoritega varustatud lõikude osakaal Eesti teede kogupikkusest on ülimalt marginaalne. 2021. aasta oli metsloomaõnnetuste arvu poolest üsna sarnane 2019. aastaga, mil metskitsedega loendati kokku 4850 juhtumit. Vahe pole lahkunud aastaga võrreldes suur, kuid kokkupõr-
8
Veebruar 2022
gete arv on siiski kasvanud umbkaudu 150 juhtumi võrra. Julgeksin selle põhjuseks tuua metskitsede populatsiooni juurdekasvu jätkuva stabiilsuse, kuid tõusu arvestatavaks põhjuseks võib olla ka langenud ilveste arvukus. Teadupärast on ilvese toidulaual eelistatult just metskitsed. Uuringute käigus on selgunud, et üks ilves murrab aastas toiduks kuni 150 metskitse. Meie metsade suurulukitest kujutab suurimat ohtu liikluses aga pea
400 kilo kaaluv põder. Kokkupõrgetes saavad sageli viga nii auto kui ka autos viibivad inimesed. Viimane inimese hukuga seonduv juhtum jääb õnneks 2019. aastasse, kui sedalaadi õnnetus toimus Ida-Virumaal. Eelmine aasta oli 2019. aastaga võrreldes parem, kuid 2020. aastal oli kokkupõrkeid enam. Arvestades COVID-19 seoses rakendatud liikumispiiranguid, oleks oodanud tagasihoidlikumat kokkupõrgete arvu. 2021. aastal on liikluses fikseeritud kokku 224 kokkupõrget põtradega. Hirved elavad meil enamasti saartel, kus nendega kokkupõrked on pigem harvad, kuid läinud aastal oli siiski 25 juhtumit. Lisaks metssigadega õnnetused – stabiilselt kummalgi viimasel kahel aastal 151 ja arvukuse tõusul olev karu 21 juhtumiga. Eesti Jahimeeste Selt ja If Kindlustus suurendavad ühises koostöös reflektoritega varustatud maanteelõikude arvu ka tänavu, kuid seda vaid selleks, et koguda statistikat võimalikult erinevatelt maanteedelt, kus erinevad looduslikud olud ja liiklustihedus. Plaanide kohaselt saame täiendavalt katta veel kuni 12 kilomeetri jagu lisalõike, neist uued piirkonnad on Hiiumaal ja Harjumaal. Täiendust on juba saanud Tartu- ja Jõgevamaa, kokku 6 kilomeetri ulatuses.
Ulukipasteet.
Milline toidulauale valida? Või teha ise? Kellele ei meeldiks pasteet? Ausale küsimusele ei oota ausat vastust, sest vastus on tõenäoliselt, et see meeldib kõigile. Meie kandi toidulauda on pasteet alati katnud, mis tähendab, et ükski sünnipäev ega juubel pole ilma selle kreemise lihatoiduta möödunud. Loomulikult aga saab palju vähemate numbritega lugeda kokku neid, kelle lauale jõuab ulukimaksast valmistatud pasteet. TEKST: MARTIN HANSON FOTO: SHUTTERSTOCK
Kui koduloomade maksast valmistatud argisemast pasteedist on hakanud villand saama, siis on võimalik minna oma pasteediihalusega kolme suunda. Esiteks võtta eete näiteks pasteedid, mille maks pärineb hoopis merest: lõhe-, tuunikala- ja ka sprotipasteedid on väärt uudistamist, sest nende maitse, tekstuur ja olemus on midagi täiesti teistsugust. Teine variant on vaadata vähekene kaugemale metsa poole ja tuua lauale pasteedid, mis on valmistatud metssea, põdra, hirve, kitse või ka pardi ja hane maksast. Kolmas variant viib meid kööki, et valmistada ise üks korralik laadung pasteeti. Pakume selleks puhuks 100 aastat vana retsepti kuulsa majapidajanna Adeline Tannbaumi kogust. Kuid et keegi pimesi ei lendaks, maitsesime ka kolme kaubanduses niivõrdkuivõrd kättesaadavat ulukipasteeti:
10
Veebruar 2022
Linnamäe Lihatööstuse põdramaksapasteet: Eesti suurima metsalooma, põdra maksast valmistatud pasteet on selline nagu põder ise – tugev, maitserikas, toitev ja rahulik. Kuid huvitaval kombel ei vaja see pasteet muud kui natukene moosi, vürtsmoosi. Moosi magusus ja vürts tõstavad pisut tuima pasteedi uuele kõrgusele. Sobib punase portveiniga. Linnamäe Lihatööstuse pardimaksapasteet: part pole küll kõige õigem uluk, kuid ka part on metsalind ja vajab teisemat maitsmist. Part on maailma üks levinuim pasteedimaterjal, mis omakorda tähendab, et tema maitse on kõige neutraalsem, kuid siiski hästi rasvane, sügav ja tekstuurilt sile. Tõsiselt mõnus mekkida krõbedal kreekeril, mille juurde maitsta head jääveini või väärishallitusega desserti.
RETSEPT Adeline väikese raamatu „Praktiline perenaine” viienda trüki esikaanel (1931). FOTO: ERAKOGU
100 aasta vanune retspt: tummine maksapasteet Autor: Adeline Tannbaum 800 g vasikamaksa (võib asendada ulukimaksaga!) 200 g suitsupekki 200 g värsket pekki 200 g võid 3 tera nelki Noaotsatäis pipart 1 sibul ja 5 munarebu 0,5 sidruni mahl Napsiklaasitäis konjakit või madeirat Vasikamaks puhastatakse nahast ja suurtest soontest. Lõigatakse paksudeks, kolme sõrme jämedusteks tükkideks ja küpsetatakse kolmandiku või, sibula, suitsutatud ja värske pekiga seni, kuni maksatükki lõigates enam verd ei tule. Maks ja pekk kõige vedelikuga lastakse kaks korda läbi hakklihamasina. Lisatakse sulavõid, tambitud nelgid, noaotsatäis pipart, 5 toorest munarebu, sidrunimahl ja alkohol. Segu klopitakse läbi ja hõõrutakse puulusikaga läbi pasteedisõela. Pärast läbihõõrumist klopitakse pasteeti puulusikaga, kuni see valkjaks läheb. Lastakse külmas seista, Seatakse kõrgelt taldrikule ja ehitakse sidruniviiludega. Süüakse saiaga.
Karjalasma Jahi- ja Metsamõisa hirvemaksapasteet: laias kaubanduses seda pasteeti ei leia, kellel aga õnnestunud hankida, see nautigu rahulikult ja rõõmsalt. Hirv on elegantne loom, seda väljendab ka tema maks ja sellest valmistatud pasteet. Parim mustal leival kerge hapukurgi ja mädarõikaga. Kõrvale pits haljast!
KORRALIKUD
Ida-Virumaal algab 9. aprillil jahikursus
JAHIMEESTELE!
Kursusele saab registreerida info- ja õppekeskkonnas Metsis: metsis.ejs.ee/course. Kursusele registreerimine on alanud ja toimub.
RELVAKAPID
Jahiteooria loengud toimuvad nädalavahetustel veebi vahendusel (Zoomis) ja võimalusel Ida-Viru Jahimeeste Seltsi majas aadressil Oru 1a, Jõhvi.
Õppematerjalid: ivjs.ee/index.php/tegevus/koolitus Kursuse maksumus 400 eurot, mis sisaldab: • jahiteooria koolitust • • laskmise koolitust, harjutus „Seisev märk“ (sisaldab laskemoona ja märke) • • kursuse lõpueksameid (teooria- ja laske-) ja ühte riiklikku teooriaeksamit • • jahitunnistuse vormistamist ja väljastamist • Tasumine MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts a/a-le EE092200001120022462. Selgituseks „jahitunnistuse kursus, osaleja nimi“.
WWW.HFTURVATEHNIKA.EE
Lektorid: • Tõnis Korts • Peeter Hussar • Kristo Noorhani Lisainfo: Marko Vinni, tel 522 5905, ida.virujs@gmail.com
Mina lendan turistiklassis, kuid mu sõber lendab ESIMESES KLASSIS.
KUI TEIL ON VAJA TRANSPORTIDA MIDAGI VÄGA ERILIST, ÜKS-KORD-ELUS-LASTI, SIIS VÄÄRIB SEE PARIMAT HOOLT! MIDA ME TOODAME?
Valmistame vastavalt tellija soovidele ja mõõtudele sobilikke transpordikaste, -katteid ja/või vahtplastsisusid
MIDA ME MÜÜME?
Usaldusväärseid transpordikohvreid ja -tarvikuid Ages Partner OÜ · info@agescase.ee · Tel 5558 4333 ·
Ages Case
SAAREVÕRK
SAAREVÕRGU VÕRGUGA kevadel forelli püüdma! Ja siiga ka! Just kevadel, pärast jääminekut on selleks õige aeg – siis on “punane” madalas vees, kohe ranna ääres, liivasel merepõhjal ja kivide vahel. Kummipüksid jalga ja võrgud merre! Enne muidugi soovitame osta Saarevõrk OÜ toodetud spetsiaalsed, just eeskätt lõheliste püügiks mõeldud ja selleks hästi sobivad võrgud, samuti vajalikud märklipud ja ankrud. Ära unusta enne püügile minekut osta pilet.ee-st võrgupüügiluba, kui sul seda juba ei ole. Võrgud peavad olema meres märgistatud märklippudega, kus peal on info püüdja kohta – harrastajal isikukood, rannakaluril püügiloa number. Võrgulipp peab vastama eeskirjadele – alla 1 m sügavuses vees püügiks peab lipu alumise ääre kõrgus veepinnast olema vähemalt 0,5 m; 1 meetrist sügavama vee puhul peab lipu kõrgus olema vähemalt 1,0 m veepinnast. Lipu suurus on 20 x 30 cm ja kaldapoolsel või kaldalt vaadatuna paremal pool asuval märklipul peab olema üks oranž või punane ja mere- või vasakpoolsel märklipul kaks lippu, millest ülemine on kind-
12
Veebruar 2022
lasti oranž või punane. Et lipp ei takerduks võrku või ei hakkaks seda vedama, tuleb märklipp kinnitada kindlasti ankru külge, mitte ankru ja võrgu vahele. Saarevõrk toodab erinevaid märklippe, mille seast leiad endale kindlasti sobiva, kalapüügieeskirjade nõuetele vastava märklipu. Meil on lipud, mis seisavad püsti ka hästi madalas vees – “Saarejonn” ja “Võrgupunn”; lipud, mille ujukile saad hõlpsasti kerida vajaliku ankrunööri – “Saaremaa”; lipud, mis on kokkupandavad transportimiseks – komplekt “Saarerand”, kus on kaasas ka nöörid ja ankrud (pakendatult on komplekti pikkus 60 cm ja seda saame ostusoovi korral saata ka pakiautomaati). Võrgu ankurdamiseks madalas vees sobib muidugi ka nööri otsa seotud kivi, aga meie soovitame mugavaid, kokkupandavaid ankruid kaaluga 0,7 kg. Ankru küljest läheb nöör (läbimõõt 3–4 mm) võrgu otsa-aasa (aina) külge. Soovituslik nööri pikkus, et see ei hakkaks võrgu ülemist selist alla vedama, võiks olla 4–5 m ja nööri sidumisel aina külge võiks sinna vahele panna lisaujuki. Kui lipp paigas, tuleb lihtsalt sobivas suunas kahlata ja lasta käes
olev kalavõrk järjest püügile. Võrgulaskmist võib alustada täitsa madalalt, 20–30 cm sügavuselt, ja nii kaugele kui luba on või võrk ulatub. Tavaliselt pannakse võrk risti kaldaga. Teine võrgu ots ankurdatakse samuti nagu algus. Nii lihtne see ongi. Püüda võib ööpäev läbi, kala liigub ka päeval. Meie lõhelistele hästi sobivad võrgud on tugevast ja pehmest, peenikestest (0,11 mm monofil) keedest keerutatud 4- ja 6-kordsest (monofil’ide arv) multi-mono võrgulinast, erineva püügisügavusega, erineva silmasuurusega ja erineva pikkusega. Tänu peenest kiust tingitud lina pehmusele on võimalik saada nende võrkudega isegi siiga. Võrgu sügavus (kõrgus püügil) peaks kindlasti olema veesügavusest suurem, et võrk ulatuks veepinnani, muidu võib kala üle ujuda. Madalas (näiteks kuni 70 cm vees) võiks rahulikult kasutada 1,2 m sügavust võrku, edasi 1,5 m sügavust võrku. Paadiga võrku pannes on soovitatav üle 1 m vee puhul kasutada 1,8 m sügavat võrku. Siis on võrk vees vabamalt hõljuv (raskusnöör hoiab alumise otsa põhjas ja ujukinöör ülemise
SAAREVÕRK
otsa pinnas, lina ei ole nööride vahel pingul) ning kala takerdub võrku kergemini. Sügavamad lõheliste võrgud on meil kuni 5 meetrit, valmistame ka pinnas ujuvaid võrke. Püütava kala suurusest (muidugi soovitud suurusest) sõltub võrgusilma valik. Pakume lõheliste püügiks spetsvõrkusid silmasuurusega 50 mm, 55 mm, 60 mm, 65 mm, 70 mm ja 80 mm. Kõige enam kasutatakse silmasuuruseid 55 ja 60 mm, kuhu jäävad tavaliselt kinni ilusad, 1,5–3,5 kg kaaluvad kalad. Loomulikult on ka väiksem ja suurem silmasuurus püügiks sobiv, lihtsalt mida suurem silm, seda suurem kala (reeglina), aga mida suurem kala, seda harvemini esineb. Kui veab, siis on muidugi emotsioonid laes! Väiksem silm võib püüda kinni ka alamõõdulise kala, mis tuleb kindlasti ettevaatlikult võrgust vabastada ja vabaks lasta. Saarevõrgu spetsvõrgud on oranži värvi võrgulinast, sest mingil põhjusel on oranž värv see, mis püüab lõhet ja forelli paremini. Nii. Võrk on siis püügile pandud! Kindlasti tasub võrku kontrollida hommikul ja õhtul, soovi korral ka päeval – kogemused näitavad, et kala
liigub igal ajal. Kui võrk on korjanud muda ja vetikaid, on mõistlik see välja võtta ja panna selle asemele puhas võrk – ettevaatlik kala ei lähe musta võrku. Kui lähed võrku kontrollima (“nõudma”), siis ära unusta maha kahva ja võta kaasa ka kott, kuhu kinnipüütud kala panna. Ilma kahva kasutamata on paari-kolmekilost rabelevat kala keeruline merest kätte saada – ta lõhub lihtsalt võrgu ja paneb plehku. Kui võrgu nõudmisel liigud piki võrku, siis võta kätte ja “lappa” liikudes ülemisest selisest, sest
siis näed ja saad võtta võrgust välja ka sodi ja väiksemad ja põhjas olevad kalad (lest, ahven) ning tunned juba kaugelt, kui SUUR on võrgus kinni! Siis lähened vaikselt kalale ja püüad ta kahva koos võrguga, kuhu ta on kinni jäänud. Loomulikult, vaatamata kvaliteetsele võrgulinale tekivad sinna aeg-ajalt ka suured augud, suur kala lõhub, võrk võib jääda kuhugi kinni, samuti varastab hüljes võrgust kala … Ära muretse, augu kõrvalt on võrk terve ja püüab väga hästi. Vist on ka nii, et kala püüab ujuda august läbi, aga “komistab”. Sageli on kala kinni ka täitsa otsapaela lähedal võrgu alguses või lõpus. Seda nimetatakse “kupukalaks” (võrgumärki nimetati vanasti ka kupuks – võrgukupuks). Kupukala püüdis ilmselt ujuda hoopis võrgust mööda … Nojah. Kui võrk juba liiga auklik, siis Saarevõrk OÜ-st saab alati osta uue võrgu! Tellimuse saab esitada meie e-poes aadressil saarevork.ee, kirjutades aadressil info@saarevork.ee või helistades numbril 5303 7599. KALA VÕRKU!
Veebruar 2022
13
KALARETK
Kalaretk – suurima valikuga Tartu paadipood Kalaretk OÜ on ettevõte, mis on juba viis aastat varustanud Lõuna-Eesti kalastajaid paaditehnika, elektriseadmete, mootorite ja paatidega. Alustasime 2017. aasta veebruaris täiesti uue ettevõttega, mille eesmärk oli omavahel kokku viia harrastuskalastajad ja kaasaegne tehnoloogia. Asutamisest alates oleme keskendunud tehnilistele abivahenditele, mida kalastajad kasutavad veekogul navigeerimiseks ja saagi leidmiseks – kajaloodidele ja GPS-toega vöörimootoritele. Edukale ettevõttele kohaselt alustasime kauplemist ja paigaldustöid kodugaraažis ning polulaarsuse kasvades avasime 2019. aasta novembris Tartus Turu tn 47/2 majas kauplustöökoja. Kuna kaupluse avamine langes üsna täpselt kokku koroonaviiruse ülemaailmse stardiga, siis on kauplusel ja ettevõttel tervikuna väga hästi läinud. Kliendid üle kogu Eesti on meid üles leidnud ja iga-aastane müügikasv on olnud märkimisväärne. Nõudlusest tulenevalt oleme kaubavalikut järjest kasvatanud ning praeguseks on Kalaretk kindlasti Lõuna-Eesti parima valikuga paadi- ja paadikaupade kauplus.
14
Veebruar 2022
Plastpaatidest pakume Eestis toodetavat Nordline’i suurepärase kvaliteediga ja pidevalt arenevat toodangut. Alumiiniumpaatidest on saadaval kerged ja soodsa hinnaga Tšehhi päritolu Marine paadid, paadunumale kalastajale on mõeldud Alumacrafti ja Finvali tootevalik. Alates 2022. aastast toome maale ja müüme Eestis vägagi populaarseid Vboats Volzhanka ja FishPro kalastuspaate, mis on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Mitmed Marine ja Volzhanka paadid on ka kohapeal näppimiseks ja ostmiseks olemas ning ka mõningaid teisi mudeleid suudame praegu tarnida üpris lühikese ooteajaga. Suures valikus on saadaval kalastajate hulgas hinnatud täispuhutavad PVC-materjalist Kolibri, Aqua, Apache ja Riviera paate, millele 2022. aastal on li-
sandunud Gala, Bombardi ja Zodiaci RIB-paadid. Kohapeal saab ka neist nii mõndagi oma käega katsuda. Paatide juurde pakume Jaapani päritolu Tohatsu, Suzuki ja Honda neljataktilisi päramootoreid, mille kvaliteet ei vaja kogenud kalastajale pikemat tutvustamist. Kuigi paadimootorite ooteajad on kogu maailmas juba teist aastat tavalisest pikemad, siis oleme neid oma klientidele regulaarselt hankida suutnud. Loomulikult ei puudu meie tootevalikust ka maailma populaarseimad elektrilised vööri- ja päramootorid Minn Kotalt ja MotorGuide’ilt, mida järjest rohkem ka taevaankrutena kasutatakse. Põhja kinnituvatest elektrilistest ankruvintsidest on valikus Strongeri toodang, ja elektrivintse paadi pealetõmbamiseks leiame ka paaditreileritele, millest Respo haagised on ka meie tootevalikus. Kajaloodidest ja nende lisaseadmetest on saadaval Lowrance, Simrad, Humminbird, Raymarine, Garmin, Deeper ja Praktik. Loomulikult leiame nende juurde ka erineva võimekusega andurid, radarid, autopiloodid, andmesidelahendused ja palju muud põnevat. Ekstra jahimeestele pakume ka Garmin Alpha seeria koera-GPSe ja kaelarihmu ning Garmin GpsMap seeria käsiseadmeid. Kuna kõiki neid seadmeid on vaja energiaga toita, siis pakume suurt hulka erinevaid kestvusakusid (sh erinevate tootjate LiFePo4 liitiumakusid), invertereid, Victroni ja Cteki laadijaid ning energia salvestamiseks kasvõi päikesepaneele koos lisaseadmetega. Kui kõik see eelnev jutt sulle keeruline tundus, siis paneme need asjad Tartus sinu paadi külge ka ja teeme sulle soovi korral võtmed-kätte-lahenduse ning õpetame seda vee peal kasutama. Tuleb ainult tulla Kalaretke paadipoodi Tartus aadressil Turu 47/2, kirjutada meiliaadressil info@kalaretk.ee või helistada telefonil 502 9783 või 5346 2012 ja oma soovist meile teada anda.
Mitmesajakilosed marliinid Kui kodumaa vetes õngitsemine enam suuremat pinget ei paku või tekib soov panna end proovile mõne suurema kala paati sikutamisega, siis pole teha muud, kui hüpata lennukile ja minna lähemale mõnele ookeanile. Hobikalamees Teigo leidis oma väikese kalaparadiisi India ookeanis paiknevalt Mauritiuse saarelt. TEKST: MARTIN HANSON FOTO: ERAKOGU
“Eesmärk oli minna püüdma kalameeste püha graali ehk marliini, kes võib sealkandis kasvada 300 kuni 350 kilogrammi suuruseks. Kalamehed peavad seda kala eriliseks, kuna ta on väga kiire, hullumeelne võitleja ja loomulikult suur mereelukas. Sõber, kellega ookeanil käisime, on ka jahimees, kes kirjeldas marliini püüdmist analoogiaga omalt alalt: tunne on selline, nagu paneks 200-kilosele põdrapullile tamiili külge ja püüaks seda kuhugi vedada,” selgitab Teigo. Mauritius on kalameeste seas populaarne sihtpunkt, kuna sinna on üsna kerge pääseda, ajavöönd on sama mis Eestis, saar on kaunis, kuid euroopalik, hinnad mõistlikud ja mis peamine ... marliinid ja muud kalad on kenasti kaldale lähedal. Sellel korral olid mehed paadis neli päeva järjest, kümme tundi korraga. Tulemuseks oli viis otsa tulnud hiidkala, kellest üks veeti ka paati. “Massiivne kala, mida sikutada. Kahekesi vahetustega tund aega sikutasime ja väsitasime. Tunne oli, nagu püüaks rongi peatada. Kohalikud rääkisid, et suuremaid marliine võib ka kuni kolm tundi väsitada, et saaks paati tõmmata. Väga võimas trenn,” räägib hobikalamees.
Puhkus koos kalapüügiga Idee minna Mauritiusele ja ühendada seal puhkus mõnepäevase kalapüügiga andsid Teigole sõbrad Soomest, kes aastaid juba saarel kala püüdmas käinud. Nende käest saadi informat-
Enam kui 200-kilogramise marliini püüdmine võttis kahepeale aega tund.
na paika mõned eeldused ja soovid ning siis vaadata võimalusi – tuleb otsustada, mis kala sooviks püüda, siis leida hooaeg ja siis koht. Lõpuks paneb kõik paika rahakott. “Marliini jaoks on hooaeg novembrist märtsini. Samas saab Mauritiusel püüda ranniku lähedalt väga erinevat kala. Ka merel olles tõmbasime paati mitmeid viie-kuuekümnekiloseid tuunasid ja muid kalu. Ehk siis üsna kindel saab olla selles, et kala saab ja elamuse saab. Saare lähedal on merre pandud FAD-d ehk fish attraction device’i nimelised moodustised, mis tõmbavaad kala ligi. Seal saab siis iga inimene minna ja midagi püüda,” selgitab kalamees. Lisaks saab perega minnes näha nii vaalu kui ka delfiine.
Plaan minna tagasi siooni ka usaldusväärsete paatide ja oskuslike kohalike kalameeste kohta. Kogu varustus kalapüügiks on kohapeal olemas, samuti kõik selleks, et oleks võimalik veeta lihtsalt üks põnev päev merel. “Meie maksime oma päeva eest paadiomanikule kõige eest – paat, kütus, meeskond, varustus ja külmad õlled – 300 eurot päevas. Kui see summa kahepeale jagada, siis ei olegi tegemist nii kalli hobiga. Samas on võimalik leida ka paadid, mis on luksuslikumad, ja nende eest kaks-kolm korda enam maksta. Eks see on valiku ja otsuse koht,” nendib Teigo. Kalamees lisab aga, et iga kalareisi eel tuleb pan-
Aasta lõpus plaanivad kalamehed järgmist reisi, samuti Mauritiusele, kuid seekord plaaniga sõita merele pikemaks ajaks ja rannikust kaugemale. Teigo mainib Soudani platood, mis asub sada meremiili saarest India ookeanis. Kui muidu on ookean sealkandis nii 4 kilomeetrit sügav, siis platool vaid 50 meetrit. Platoole koguneb palju erinevaid kalu, keda on huvitav püüda. Peamiselt pakub Teigole huvi aga see, et saab sõita mitmeks päevaks ära ookeanile. “Päeva sõidad, kolm-neli päeva püüad kala ja siis sõidad päeva tagasi. Täielik seiklus ja saab taas püüda kalu, mida siiani pole püüdnud,” lisab hobikalamees. Veebruar 2022
15