Energeetika (veebruar 2023)

Ärme loobi kõiki puid ahju! Puidul on suurem potentsiaal ja bioenergiat saab ka mujalt. Lk 4

Oma kodu energiatõhusamaks muutmiseks on praegu parim aeg. KredEx tuleb appi.

Lk 8

Päikesepaneelide populaarsus kasvab, nagu ka erinevad paigaldamisvõimalused.

Lk 14

Praegusel ajal on energia säästmine ettevõtete prioriteet. Selleks on vähemalt 21 viisi.

Lk 12

ENERGEETIKA

Hea aeg olla energeetikas

Suur osa Eesti energeetikaeesmärkidest on paigas Euroopa Liidu ja meie oma riigi poolt, ent lisaks sellele muudavad suured energeetikaprojektid elu paremaks ka kohalikul tasandil.

TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTOD: SHUTTERSTOCK

Majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga hindas Eesti Energia korraldatud keskkonnapäeval, et kuna rohepööre ja kliimaneutraalsuse suundumused pakuvad palju uusi (äri)võimalusi, on praegu väga hea aeg olla energeetikas.

„Taastuvenergeetika ja energiatõhusus on juba praegu kahetsusvabad investeeringud,“ märkis ta ja rõhutas, et „doktor Riigilt“ lahendusi oodata pole alati arukas mõte, sest riigist sõltumatud lahendused võivad oluliselt kiiremini soovitud tulemuseni viia. Küll aga saab riik Jaanus Uiga sõnul kaasa aidata seal, kus erasektoril on keerulisem tegutseda – näiteks teiste ministeeriumitega suheldes tuuleenergiaalaseid müüte murdes ja vastasseise lahendades või Euroopa Liidu rahastust „koju tuues“.

Ülevaade Eesti tarbimisest Mis aga tegelikult praegu Eestis toimub? Palju me energiat tarbime ja mis on olulisemad tarbimisvaldkonnad?

TalTechi Virumaa kolledži abiprofessor Allan Niidu selgitab, et Eesti energiatarve aastas on umbes 32 TWh, millest omakorda ligikaudu 5,6 TWh moodustab soojuse tarbimine,

7,2 TWh elektritarbimine, 9,2

TWh transpordikütused ja ülejäänud 10 TWh muud kütused.

Sektorite kaupa jaguneb energiatarbimine järgnevalt: tööstus

4,74 TWh, transport 9,2 TWh, äri- ja avalikud teenused 5,48

TWh, majapidamised 10,99

TWh ning muud kulud 1,28

TWh.

„Eelnevast on näha, et umbes kolmandik kogu Eesti energiast tarbitakse kodumajapidamistes ja peaaegu kolmandik transpordis, seega peaks nendes sektorites toimuma ka

kõige suuremad muutused, et ühiskond saaks seatud eesmärke täita,“ räägib Niidu. Ta lisab, et praeguste plaanide kohaselt peaks Eestis aastaks 2030 olema paigaldatud piisavalt tuulegeneraatoreid (võimsusega umbes 2,5 GW), tagamaks kogu riigi elektriga varustatus

praegusel tasemel (umbes 8,5 TWh aastas). Elektrit peaks sel puhul isegi ekspordiks üle jääma.

„Kuna tuuleenergia, aga ka päikeseenergia on katkendlik, siis tuleks mõelda vähemalt kolmele tähtsale aspektile: kuidas elektrienergiat salvestada selleks puhuks, kui tuult ei puhu või päikest ei paista; kuidas tagada elektrivõrgu stabiilsus, sest tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus, ning kuidas toodetud elekter tarbijani suunata. Esimese murekoha lahenduseks on pakutud erinevaid võimalusi alates vee pumpamisest teatud kõrguseni ja siis allavoolu läbi turbiini juhtimist, kui peaks elektrit vaja minema (mehaaniline salvestus ehk pumphüdroelektrijaam), ning akudest (näiteks sulasoolaakud) kuni vesiniku tootmiseni vee elektrolüüsi teel. Teise murekoha lahenduseks vajatakse reguleeritavaid tootmisvõimsusi (nt maagaasil või vesinikul töötavad elektrijaamad), mis tagaksid kvaliteetse elektrivõrgu. Kolmandaks on vaja ehitada uusi ülekandeliine, sest plaanitavad tuulikupargid ei asu traditsioonilisel elektritootmise alal, st Ida-Virumaal,“ kirjeldab Allan Niidu olukorda.

Ta mainib ka, et Eestis on plaanis ehitada kaks pumphüdroelektrijaama, esimene Paldiskisse 500 MW võimsusega ja teine Alutagusele 50 MW võimsusega. „Võrreldes Eesti elektritarbimise tippkoormusega (ca 1600 MW) on seda võrd-

Tuulepark toetab kodanikualgatusi Kena näide energiatootjate ja kogukonna koostööst on ka rohelise meelelaadiga Lääne-Harju vallas.

Ettevõtlus ja ettevõtjad on seal kõrgelt hinnatud ning vallas oodatakse neid üha juurde. Kuna tegu on rohevallaga, on esmajoones oodatud rohelise maailmavaate ja toimimisega ettevõtted, kes on praeguseks ka Lääne-Harju valla juba nii mõnelgi korral üles leidnud ning tegutsemiseks sobivaks tunnistanud.

Ent vald, kes ise pakub väga head keskkonda ja logistilisi võimalusi, ootab alati ka midagi vastu ning õnneks on kogukonnale tagasi andmisest saanud ka tänapäevase ettevõtluskultuuri osa.

Tänu ettevõtjate toele valmivad uued mänguväljakud, lammutatakse amortiseerunud hooneid ja toetatakse valla arengut muul moel – nii näiteks on Paldiski tuulepark loonud fondi, millega toetatakse kodanikualgatusi tuulepargi mõjupiirkonnas.

lemisi vähe, eriti kui arvestada vajadusega salvestada energiat rohkemaks kui mõneks päevaks. Suuremastaabilist akupankade rajamist pole teadaolevalt Eestisse planeeritud, kuid tehnoloogiate küpsedes võib seda kaaluda. Tõsi, kõige mastaapsemaks energiasalvestiks peetakse vesinikku, mida on võimalik kasutada energiakandjana ja ka keemiatööstuse toormena – kaks kärbest ühe hoobiga. Vesinikku saab kasutada ka võrgukvaliteedi parandamiseks, nimelt on juba elektrigeneraatoritele välja töötatud turbiine, mis võimaldavad kasutada kütusena vesinikku. See lahendaks probleemi, kus mingi osa elektrivõrgust võib kokku kukkuda ebakvaliteetse elektri n-ö liigtootmise tõttu,“ selgitab Allan Niidu.

Pärnumaal valmib Balti võimsaim tuulepark Jaanuari keskel algas töö Tootsi tuulepargi ehitamiseks – kokku on plaanis püstitada Tootsi Suursohu rajatavale platsile 38 tuulikut, mille nimivõimsus on 6,8 megavatti ja koguvõimsus 255 megavatti.

Põhja-Pärnumaa vallavanem Aivar Mäe kinnitas tuulepargi leppe allkirjastamisel, et tuulepargi kerkimine Tootsi lähikonda on uus energialaeng ja et tänu tuulikupargile hakkab ettevõtlus hoogsalt arenema, sest firmad saavad kasutada lähedal toodetud energiat.

„Selles projektis ei kasutata üksteisega suhtlemisel väljendit „Palun mitte minu õuele!“. Me räägime väga soodsast energiast, uudsetest mugavatest üürimajadest ja võimalustest ettevõtjatele. See ongi PõhjaPärnumaa tulevik,“ märkis Mäe ja lisas: „Kui kohtume siin 11 aasta pärast, ei tunne te Tootsit enam äragi.“ Samas meenutas ta ka Tootsi võimsat tööstusajalugu – Tootsis ei ole 1950ndatest saati vool ära olnud, sest sealses turbatööstuses toodeti ka elektrit, kuid tootmine lõppes, kui briketivabrik 2011. aastal suleti.

Enefit Green võimaldab otseliiniga ehk võrgutasuta elektritarbimist kuni 20 megavati ulatuses ja rajab läbi tuulepargi avalikult kasutatava tee vastavalt planeeringule.

TASUB TEADA

Mida ootab Euroopa Liit?

Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“ määratleb praeguse seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet.

1. Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine – võrreldes 2005. aastaga peaks üldine heide vähenema 2030. aastaks 61%.

2. Taastuvenergia kasutuse suurendamine – 2030. aastaks peaks taastuvate energiaallikate osakaal suurenema kogu energiaallikate jaotuses vähemalt 40%-le.

3. Energiatõhususe parandamine – energiatõhusus peaks suurenema 36%-le lõpptarbimise ja 39%-le primaarenergia tarbimise puhul.

4. Alternatiivkütuste taristu loomine, mille raames tuleb tagada sõidukite laadimis- ja alternatiivkütuste tankimistaristu kasutuselevõtt ning sadamas seisvatele laevadele ja lennujaamas seisvatele lennukitele alternatiivne energiavarustus.

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on SopiTootsi tuulepargi ehitus Eesti seni suurim investeering taastuvenergia tootmisse, mis toob turule olulises koguses soodsama hinnaga elektrit. „Plaanime tuulikute lähistele rajada ka päikesepargi ning kokku moodustub Baltimaade kõige võimsam ja kaasaegsem taastuvenergeetika ala, mis toob kasu nii kohalikule kogukonnale kui ka igale Eesti elektritarbijale.“

Sopi-Tootsi tuulepark PõhjaPärnumaal saab olema võimsuselt Baltimaade suurim. Park valmib 2024. aasta lõpuks ja selle aastane toodang katab üle 8% Eestis tarbitavast elektrist. Lisaks 38 tuulikuga 255-megavatisele pargile on Enefit Greenil kavas lähedusse välja ehitada ka vähemalt 63-megavatine päikesepark. Päikesepargi investeerimisotsus on plaanitud langetada tänavu esimesel poolaastal.

TASUB TEADA

Metsade põletamine lõpetada: bioenergiat saab ka mujalt

Taastuvenergia üheks osaks on ka kõik see, mida saab sooja saamiseks, elektri tootmiseks põletada või kääritada metaani eraldamiseks. Hetkel mõtleme bioenergia all peamiselt puidu ja hakke põletamist, vähesemal määral aga biojäätmetest biometaani tootmist. Kuna puidul on palju suurem potentsiaal kui vaid ahjus põleda, saab võimalike alternatiividena tõmmata eesliinile nii jäätmed kui ka igasuguse mittepuidust biomassi.

Euroopas võrdsustati 1990. aastatel taastuvenerga tootmise mõttes puidu põletamine tuuleja päikeseenergiaga. 2021. aastal avaldatud kliimapaketi järgi soovis Euroopa Komisjon keelata suure elurikkusega metsadest pärineva biomassiga energia tootmise. Lisaks tuleb puitu väärindada võimalikult kõrgel tasemel, bioenergia on siin viimasel kohal. Metsarikkad riigid, nagu Soome, Rootsi ja Baltimaad, soovisid aga, et metsamaterjali kasutamisele energia tootmiseks rangemaid piiranguid ei kehtestataks.

Eelmisel aastal saatis üle 550 teadlase Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsutakse üles kliimat arvestavale metsamajan-

damisele ja rõhutatakse, et tark metsamajandamine on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alus. Teadlaste sõnul mängivad metsad olulist rolli süsiniku sidumisel ja kliimamuutuste leevendamisel, kusjuures fossiilsete kütuste CO 2 -heidet on võimalik vähendada vaid metsade nõuetekohase majandamise ja puidu kasutamisega. Kaitsealuste metsade osakaalu suurendamine ei toeta bioloogilist mitmekesisust ja takistab ringmajandust, sõnasid teadlased.

Teadlased rõhutavad, et metsa majandamine peaks keskenduma metsa hoidmisele ja eelkõige puidu tootmisele, sest puittoodetest on kliimale palju kasu, kuna need loovad kaua-

kestvaid esemeid, sidudes süsinikku ja asendades energiamahukamaid materjale. Samas ei tohi unustada, et puidu töötlemise kõrvalsaaduseks on ebakvaliteetne materjal, millel puudub suuresti muu kasutusvaldkond peale energiapuidu. Kirjas jõutakse järeldusele, et ökoloogiliselt juhitud säästev metsandus, mis hoiab puidu mahtu konstantsena ning kasutab metsade juurdekasvu puittoodete ja energia loomiseks, on kliimatark lähenemine.

Biorafineerimine?

Tundub, et kõige rohelisem mõtlemine tähendab seda, et kalkuleerime läbi kogu biomassi väärtuse ja kasutame seda 100%-liselt. Ehk siis võtame sellest vastavalt potentsiaalile välja kõik, mis seal leidub, ja alles siis põletame. Või põletame ja siis võtame välja selle, mis alles on jäänud. Palju on räägitud sellest, et looduses kasvava biomassiga tuleks käia ringi heaperemehelikumalt, kui me seda siiani teeme. Et ei ole mõistlik ajada puiduhaket ahju või lasta niidetud heinal lihtsalt ära kuivada või biojäätmetel lihtsalt roiskuda.

Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas pakubki lahendusena välja biorafineerimise.

„Üldisemas mõttes tähendab biorafineerimine biomassi jätkusuutlikku töötlemist reaks turustatavateks produktideks ja energiaks. Biomass on kõik see, mida loodus meile kasvatab – alustades puidust ja igasugusest „rohelisest“, lõpetades toidujäätmete ja vetikatega. Miks just selline lähenemine ehk biorafineerimine on

minu meelest tulevikusuund, tuleneb sellest, et tavapärased lineaarsed tootmisahelad ei ole tegelikult ükski jätkusuutlik. Biomassi hind seda ostes ja selle väärtus toorainena ei ole omavahel üksüheses sõltuvuses. Ka sellisel toormel, mida praegu vaadeldakse jäätmena, on tegelikult väärtus olemas. Meie eesmärk ongi näidata, kuidas keskendudes just kõrgväärtuslike produktide tootmisele on võimalik biomassi väärtust märkimisväärselt tõsta,“ selgitab professor. Kikas lisab, et energia, milleks biomassi paljuski konverteeritakse, on tegelikult kõige madalama väärtusega toode, mida biomassist võib toota. „Biokütused on vaid veidi kõr-

gemal pulgal. Keemiatööstuse toore aga veel kõrgemal. Sealt edasi materjalid, toit ja sööt ning kõige lõpus kosmeetika ja farmaatsiatööstuses kasutatavad ühendid. Mõistlik lähenemine eeldaks, et esimeses järjekorras võetaks toormest välja maksimaalselt kõrge väärtusega ained ja seejärel kaskaadselt järjest madalama väärtusega ühendid-materjalid. Seda biorafineerimine püüabki saavutada,“ lisab Kikas. Professori rühmas Eesti Maaülikoolis on uurimise all mitu erinevat lähenemist: üks on termokeemiline lagundamine, millele järgnevad erinevad biotehnoloogilised protsessid kõrgväärtuslike kemikaalide tootmiseks termokeemilisel

„Mu süda murdub, kui näen, kuidas Eestis tehakse tervetest puudest väikeseid pelleteid“

Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav asepresident Frans Timmermans leiab, et Eesti puidutööstus peaks hakkama mõtlema, millised tegevused tõstavad puidu väärtuse kõige kõrgemale.

„Kui oled harjunud tegema puudest pelleteid, siis seda sa teedki. See toob ettevõtetele ka palju raha sisse. Aga see murrab mu südame, kui näen, et suurtest tervetest puudest tehakse pelleteid, mis lõpetavad kusagil välismaal ahjus. Ma usun, et puidul on palju suurem väärtus kui see,“ ütles asepresident.

Puidu kasutamine ehituses, tekstiilitööstuses või akude tootmisel on palju etem kui puidu ahju lükkamine, kuna see toob ka rohkem kasumit. Timmermansi hinnangul on puidu põletamine pikas perspektiivis mitte ainult majanduslikult halvim valik, vaid see on ka metsale kui ökosüsteemile kõige kahjulikum.

„Puitu saab kasutada ka sedasi, et nii metsad kui ka puidutööstus jäävad ellu. Mets on tohutu vara. Nii süsiniku neelamises kui ka majanduspotentsiaalis. Aga teeme seda nii, et see on jätkusuutlik,“ lisas asepresident.

Allikas: roheportaal.ee

töötlemisel tekkivatest vaheühenditest. „Teine on ioonsete vedelike kasutamine ligniini eraldamiseks ja selle edasine elektrokeemiline väärindamine kõrgväärtuslikeks kemikaalideks,“ selgitab Kikas.

Jäätmed kui energia Alates eelmisest aastast ei ole Eestis lubatud prügi maha matta, mis tähendab, et kogu tekkiv jääde on vaja kasutada järgmisel ringil. Toidujäätmetest saab toota biometaani, mis põleb nii elektrijaamas kui ka autos. Samuti saab jäätmeid põletada sooja saamiseks, kuid see on alles jäätmete esimene „elu“ sellel teel.

„Tehnoloogia võimaldab juba praegu näiteks prügist sooja tootmisel võtta omakorda protsessis alles jäänud tuhast välja väga lai ring vajalikke materjale – mineraale, metalli ja muid aineid. Nii on võimalik luua teatav toormeringlus ja uuskasutus, eriti sellistes valdkondades, mida varasemal ajal ei oleks osanud isegi arvata. Tehnoloogia arengul on väga suur mõju sellele, kuidas saame minna üle aina rohelisemale mõtlemisele,“ räägib RagnSellsi tegevjuht Kai Realo.

Viimati mainitu ei ole aga mingi unistus, sest Rootsis on toimimas tehas, mis võtab prügi sooja otstarbel põletamisel tekkinud tuhast välja näiteks soolad, mis omakorda lähevad kasutusse tänavahooldusse –nii ei pea tänavate hoolduseks tooma soola kaugelt, mis omakorda maksab nii looduse olukorras kui ka rahas üsna palju.

Allikad: roheportaal.ee, Delfi Tasku

TASUB TEADA

TOIMETAS: MARTIN HANSON FOTO: ARGO INGVER

KAS EESTI SAAB TUUMAJAAMA

ehk väikereaktorite kasutuselevõtu võimalustest

Praegune energiakriis on pannud tuleviku energiatootmise diskussiooni uue hooga käima. Mida ette võtta, et uut kriisi vältida või vähemalt olla järgmiseks kriisiks paremini valmistunud?

Missuguseks kujuneb tuleviku energiatootmine, on viimase aasta jooksul olnud avaliku debati küsimuseks suures osas Euroopast, aga ka mujal maailmas.

Sõda Ukrainas ja Euroopa gaasikriis on seda elavdanud, sest gaas kui varem ettenähtud üleminekukütus kliimaneutraalseks energiatootmiseks on muutunud kalliks ja selle tarned ebastabiilseks. Seetõttu suurendatakse kiirendatud tempos investeerimist kliimaneutraalse elektrienergia tootmisesse.

Tuumaenergia tagaks energiasüsteemide

stabiilsuse

Taastuvenergia osakaalu kasvades on elektrijulgeolekus üha olulisemaks faktoriks elektrisüsteemi suutlikkus usaldusväärselt ja kulutõhusalt hakkama saada nõudluse ja pakkumise muutlikkusega. Elektrisüsteemi hetkelise stabiilsuse ja pikaajalise varustuskindluse tagamiseks on vaja paindlikkust ja stabiilsust minutist minutini, tunnist tunnini ja hooajast hooajani. Praegu tagavad fossiilkütused üle 60% tunnipõhisest energiasüsteemide paindlikkusest nii arenenud kui ka areneva majandusega riikides.

Kliimasõbraliku energiatootmise ühe võimaliku lahendusena nähakse tuumaenergiat, sealhulgas väikeseid moodulreaktoreid, mille puhul saaks elektri-

tootmise vahel minna üle soojuse, ammoniaagi või vesiniku tootmisele või toota neid koos elektrienergiaga.

Tuumaenergia sobivust kaaluvad mitmed riigid, sest seda nähakse osana energiatootmise mitmekesistamisest. Ka Euroopa Komisjon lisas 2022. aasta juulis tuumaenergia taksonoomia kategooriasse „Üleminekutegevused“. Tuleb ju rohepöörde kontekstis taastuvenergia osakaalu suurendamisel siiski tagada ka elektrisüsteemi tasakaal, milleks omakorda on vajalik juhitavate võimsuste olemasolu süsteemis. Kliimaneutraalse elektritootmise eesmärgi täitmisel ei ole meil võimalik ühtegi mõistlikku lahendust kõrvale heita.

Tuumaenergiat nähakse

Eesti arengudokumentides lahendusena

Pikaajaline arengustrateegia

Eesti 2035 seab eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Arvestades globaalseid trende, on meil vaja jätkata Eestis kliimaneutraalse elektritootmise poole liikumist, et meie elektritootmine püsiks konkurentsivõimeline. „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ ja „Eesti kliimaneutraalse elektritootmise analüüs“ on ühe võimaliku lahendusena välja pak-

kunud tuumaenergia kasutuselevõtmise pärast 2030. aastat. Sama stsenaarium sisaldub ka 2021. aasta sügisel algatatud energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 eelnõus.

Eesti elektrisüsteemi iseärasuste tõttu saab võrguga liita kuni 350 MVA elektrilise võimsusega tootmisseadmeid. Sestap sobiksid meie elektrisüsteemi tuumaenergia vaatest vaid arendamisel olevad väikereaktorid, mille esimesed omataolised alustavad tööd juba 2028. aasta paiku.

Tuumaenergia ei ole kiireks lahenduseks meie lähiaastate energiasektori väljakutsetele, kuid annab selge võimaluse pikaajalise eesmärgi täitmiseks. Eesti kontekstis saame tuumaenergia kasutamisest rääkida alles pärast 2030. aastat, mil see võiks aidata tagada elektri-

süsteemi stabiilsust pärast põlevkivielektrijaamade sulgemist.

Tuumaenergia kasutuselevõtu otsus

tehakse 2024. aastal

Isegi kui praegu oleks turul olemas Eesti elektrisüsteemi sobiv väikereaktor, on tuumaenergia kasutuselevõtuks vaja riigil täita mitmeid eeltingimusi. Ei saa ju tuumaenergia kasutuselevõtu otsust teha kergekäeliselt.

2021. aasta aprillis alustas Keskkonnaministeeriumi juhtimisel tööd ministeeriumiteülene tuumaenergia töörühm, kes kujundab seisukohad tuumaenergia kasutuselevõtmise võimaluste kohta Eestis ning esitab oma järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsuse tegemiseks selle aasta lõpuks. Lähtudes analüüsis toodust ja avalikkuse debati jooksul kogu-

tud teadmisest, teeb lõpliku otsuse Eestisse tuumaelektrijaama rajamise või sellest loobumise kohta Riigikogu 2024. aastal.

Tuumaenergia kasutuselevõtuks meil eeldusi on Kuigi Eestil puudub varasem tuumaenergia tootmise kogemus, on selle kasutuselevõtuks siiski head eeldused. Soodustavateks teguriteks on stabiilne majandus, digitaalne ühiskond ning usaldusväärne õigus- ja haridussüsteem. Samuti on Eesti juba liitunud mitmete tuumaohutust reguleerivate konventsioonidega ja meil on pikaajaline hea koostöökogemus tuumaküsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Neist olulisim on ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), kelle üheks rolliks on olla maailmas „tuumavalvekoeraks“, kes jälgib, et rahumeelse tuumaprogrammi egiidi all ei arendaks riigid salaja tuumarelva ja et täidetaks tuumaohutuse nõudeid.

Tuumaenergia töörühm järgib lõpparuande koostamisel IAEA juhendit „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks“, mis nõuab vastuste leidmist 19 eri valdkonda puudutavatele küsimustele.

Üheks olulisimaks eeltingimuseks on avalikkuse pooldav suhtumine. Samuti peab juba programmi rakendamise alguses olema selge, milline hakkab olema tuumajäätmete käitlemise strateegia ja riiklik poliitika. Arvestama peab sellega, et tuumaenergia kasutuselevõtmine vajab pikka ettevalmistusaega õigusliku raamistiku ja pädevate asutuste loomiseks, mis omakorda nõuab riigilt suuri investeeringuid. Peame ka meeles pi-

dama, et kord juba rajatud tuumajaam jääb meiega mitmeteks põlvkondadeks. Sellest energialiigist ei saa loobuda üleöö ja ka jaama sulgemise järel tuleb arvestada aastakümnete pikkuste jätkuvate tegevustega, sealhulgas kasutatud tuumakütuse käitlemisega. Lisaks võivad tuumaelektrijaama rajamisega kaasneda mitmed julgeoleku- ja poliitilised riskid.

Tuumaenergia töörühma analüüsi vaatavad üle ka IAEA eksperdid Varasema tuumajaama käitamise kogemuseta riigina peame enne otsuse langetamist kaaluma kõiki aspekte ja tuginema teaduspõhistele analüüsidele ning uuringutele.

Kuigi Eestil puuduvad hetkel tuumajaamade rajamiseks vajalik õiguslik raamistik ja pädevad asutused ning valdkondlikke eksperte napib, ei pea me tingimata kõiki vastuseid ise välja mõtlema, vaid saame oma analüüsiprotsessis tugineda teiste riikide kogemusele ja rahvusvaheliste organisatsioonide abile. Oma valmisolekut Eestit aidata on juba väljendanud USA, Kanada, Prantsusmaa, Jaapan ja Soome.

Eesti valmisolekut hindavad ka oktoobris Eestisse saabuvad IAEA eksperdid. Nad annavad hinnangu, kas oleme riigina piisava põhjalikkusega läbi mõelnud kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevad aspektid ning kaardistanud arenguvajadused ja võimalused.

Eesti ei ole kindlasti üksi, sest meil on tugev rahvusvaheline tugivõrgustik, kes aitab meid oma kogemuse, nõu ja jõuga. Samas peame arvestama, et otsuse, kas minna tuumaenergia teed või mitte, peab vastu võtma siiski riik ise.

REELIKA RUNNEL

Keskkonnaministeeriumi nõunik, valitsuse tuumaenergia töörühma liige

Tuumaenergia töörühma visiit Prantsusmaa Flamanville’i tuumaelektrijaama novembris.

ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendi kohaselt tuumaenergia taristu arendamiseks analüüsimist vajavad teemad

Pöörame Eesti uude energiaajastusse

Kõik räägivad energiast. Tuulest, päikesest, gaasist, isegi aatomist. Peaksime seda unikaalset hetke ära kasutama ja pöörama Eesti ühiselt uude energiaajastusse. Tegelikult on juba üsna viimane aeg võtta kontroll enda kätte, teha otsused ja hakata tegutsema. Nii energia julgeoleku, hinna kui ka keskkonnamõju vaatest. Tagada nii iseendale kui ka riigile tervikuna energiakindlus ja konkurentsieelis, kindlustada oma olemasolu ning tulevik.

Alexela on kasvanud tanklaketist piirkonna üheks suurimaks energiafirmaks ja rohenovaatoriks. Peagi muutume ka avalikuks ettevõtteks ja viime oma aktsiad börsile. Energeetika on valdkonnana keerukas ja kapitalimahukas, üksi teeb ja jõuab vähe. Alexela tahab saada senisest veel tugevamaks energiafirmaks, ainus tee selleks on ühistegemine ja kaasamine. Partnerite, klientide,

aga ka konkurentide. Koostöö võib viia meid eesmärgini kiiremini kui konkurents.

Eesti oma kütus

Maaeluga tuttav inimene, Maalehe lugeja küllap teab meie rohegaasi projekte, millega oleme juba Eesti energeetikat pööranud. Koos investeerimisettevõtte Infortari ja suurte piimatootjatega oleme ehitanud üles Eesti kolm biogaasijaama Lääne-Virumaal Vinnis, Tartumaal Ilmatsalus ja Järvamaal Oisus. Nendes jaamades toodame peamiselt lehmasõnnikust ja biolagunevatest jäätmetest gaasi. See on täielikult roheja ringmajanduslik, Eesti oma gaas, kütustest pealegi veel kõige puhtam ja tahmavabam.

Rohegaasiga sõidavad Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Viimsi bussid, rohegaasi saab mootorikütusena osta Alexela gaasitanklatest üle Eesti. Transpordisektori kliimaneutraalsuse saavutamiseks

võiks rohegaasi kui ainsa jätkusuutliku biokütuse kasutamisele üle viia lisaks ühistranspordile ka riigisisese reisija- ja kaubaveo, selleks on meil nii ressurssi kui ka juba kogemust.

Kasu ei ole mitte ainult energiatootjal ja energiatarbijal, vaid ka põllumehel – lisaks keskkonnanõuete täitmisele tekib rohegaasijaama käärimisprotsessis jääk ehk digestaat. See toimetatakse hoidlasse ehk laguuni

ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.

Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest meie kolmes rohejaamas käideldakse 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti. Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg ro-

hegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.

Mitmekesine energia ja hajutatud tootmine

Kui piimatootjatega toodame koos autogaasi CNG-d, siis viljakasvatajaid varustame LPG ehk propaaniga ja suurematele tööstustele pakume LNG-d ehk veeldatud maagaasi. Propaan aitab vilja kuivatada ja veeldatud maagaas hoiab tööstuste katlamajad töös. Paljud nendest projektidest on sündinud mitte lihtsalt tellija ja kliendi, vaid kui koostööpartnerite vahel. Tegemist on terviklike lahendustega, mis ei tegele ainult energiaprobleemiga, vaid aitavad tootjatel oma konkurentsivõimet tõsta.

Koostööd teeme ka ühistutega elektrilaadijate paigaldamiseks ja hooldamiseks ning erine-

vate ettevõtetega päikese- ja tuuleparkide arendamiseks. Päikesepark võib tähendada ka paari päikesepaneeli ja tuulepark üht tuulikut, iga kliendi ootused ja võimalused on ju erinevad. Oluline on kaasamine ja mõistmine. Energiapööre tähendab meie jaoks mitmekesist energiat, palju pakkujaid ja tootmise hajutatust üle Eesti. Samuti mõistlikku hinda, ilma selleta pole mõtet varustuskindlusest rääkida. Eelkõige aga koostööd, partnerlust. Alexela soovib maailma muuta. Oleme aru saanud, et see on võimalik vaid koostöös partnerite ja klientidega. Meil kõigil on ainulaadsed võimalused ja teadmised, neid liites saame kokku tervikpildi. Kui ühel on sobiv kinnistu, teisel tehnoloogia ja kolmandal investeerimisvõime, siis kokku tähendab see töötavat mudelit. Paneme pead ja võimalused kokku ning pöörame koos Eesti uude energiaajastusse.

Vinni biojaam

KredEx aitab energiatõhusat kodu soetada ja

olemasolevat säästlikumaks ümber ehitada

Kinnisvaraeksperdid rõhutavad, et oma kodu ostmiseks või rajamiseks on alati õige aeg. Püsivalt kõrgete energiahindade tõttu pole paremat aega ka olemasoleva kodu energiatõhusamaks muutmiseks. Olgu kavas energiasäästlikuma korteri või väikeelamu soetamine või hoopis energiatõhusaks renoveerimine –KredEx pakub mitmekesist finantstuge kõigi plaanide puhul.

Väikeelamute heaks –säästlikumaks renoveerida aitavad toetus ja käendus, säästlikuma ostmisel ja ehitamisel tuleb appi käendus

Väikeelamud moodustavad kolmandiku Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine neis on ruutmeetri kohta võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega suurem ja selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950.–1960. aastatel ja arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on mõistlik nende renoveerimine tänapäevaste elamistingimuste, energiasäästlikkuse ning ka pikaajalise säilimise seisukohast.

Olenevalt vajadustest ja omafinantseeringu võimalustest saab KredExi toetusega ette võtta nii osalise kui ka täies mahus renoveerimise. Kuna ees-

märk on kogu Eesti elamufondi võimalikult suur energiatõhusus, on tervikliku lahenduse puhul toetusmäär suurem. Samuti on toetuse puhul soositud maapiirkonnad: toetuse määr kasvab sedamööda, mida kaugemal asub elamu suurtest keskustest. Vastavalt sellele võib toetuse määr ulatuda 20–50 protsendini ja 20 000 eurost 40 000 euroni.

Kui varem pole eramu energiatõhususse investeeritud, on see kindlasti mõistlik terviklikult ette võtta – odavamaks ei lähe midagi ja töid terviklikult tehes tasub investeering end kiiremini ära.

Et pangast laenu võttes KredExi energiatõhusa eluaseme laenukäendust taotleda, peab KredExi käenduse abil ehitatav maja vastama vähemalt B-klassi energiamärgisele. Renoveerimisel on nõuded

Väikeelamute rekonstrueerimistoetus arvudes 2022

n 2300 taotlust, neist pooled Harjumaalt.

n 7000 eurot – keskmine toetussumma.

n 90 protsenti taotlustest aasta teisel poolel sisaldasid vähemalt ühe tööna päikesepaneelide paigaldust, lisaks vahetati toetuse abil aknaid, soojustati katust ja fassaadi ning rekonstrueeriti küttesüsteemi.

mõnevõrra leebemad – saavutada tuleb vähemalt C-klass. Maja, majaosa või ridaelamuboksi ostmise puhul sõltub nõutav energiaklass uudsusest: enne 2019. aastat kasutusloa saanud maja puhul on eelduseks C- ja uuemate majade puhul B-klass. Käendust tuleb taotleda panga kaudu. KredExi eluasemelaenu käendust väljastavad kõik eluasemelaenu andvad pangad. Lisaks on oluline rõhutada, et energiatõhususse panustades saab kasutada nii KredExi toetust kui ka laenukäendust, need teenused üksteist ei välista.

Energiatõhusamate korterelamute tarvis nii toetused, laen kui ka käendus

Energiatõhusast korterist huvitatud eraisikutele on mõeldud laenukäendus, mille puhul sissemakse on ainult 10% ja lisatagatist peale soetatava vara pole vaja. Selline käendus seab tingimuseks ainult ostetava kortermaja energiaklassi.

Kuidas elada energiatõhusamas korteris

n Kasuta KredExi soodsatel tingimustel laenukäendust energiatõhusama korteri ostuks.

n Kutsu ühistu koosolekule rekonstrueerimise võimalusi selgitama maakondliku arenduskeskuse ekspert.

n Kombineeri võimalusi: ühistud saavad nii terviklikuks kui ka osaliseks rekonstrueerimiseks kasutada nii toetust, laenu kui ka käendust. Lisaks on ühistutele eraldi toetus päikesepaneelide paigaldamiseks.

Nii nagu väikeelamugi puhul, sõltub see ka siin kortermaja uudsusest: enne 2019. aastat kasutusloa saanud kortermaja peab olema C- ja uuem kortermaja B-klassi energiamärgisega. Peamised hoovad energia kokkuhoius on aga tublil ühistul, kes saab maja energiabilansi parandamiseks KredExi abil kasutada kõiki finantseerimisvõimalusi. Seda tasub kindlasti teha, sest korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tulemusel väheneb soojusenergia tarve keskmiselt poole võrra.

Eeldatavasti märtsis avaneb korteriühistutele uus rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor, mille kogumaht on 80 miljonit eurot. Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui ka gaasi- või elektriküttel korterelamu kütteseadme asendamist taastuvenergial põhineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetust saavad küsida üldjuhul kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud. Küttesüsteemi asendamisel puudub hoone kasutuselevõt -

mise ajaline piirang. Toetuse osakaal on olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ja ettevõetavatest töödest 30 kuni 50 protsenti.

Korterelamute rekonstrueerimisel on KredEx pannud õla alla ka täiesti uuele valdkonnale nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Selleks on tehaseline rekonstrueerimine. Tehaselise rekonstrueerimise käigus toodetakse tehases katuse- ja välisseinaelemendid, mis sisaldavad juba soojustust, aknaid ning ventilatsioonisüsteemi, mistõttu tuleb ehitusobjektil teha vaid elementidega seotud viimistlusja paigaldustööd ning vajadusel majasiseseid renoveerimistöid. Esialgu võib see olla küll natuke kallim, samas on ka toetusmäär suurem ja protsess majaelanikele palju kiirem ning mugavam, kuna tellinguid püsti ei panda ja tööd saab tehtud paari kuuga.

Rekonstrueerimistoetust saab kombineerida KredExi renoveerimislaenuga, kui pank laenust keeldub või on tingimused väga ebasoodsad. Samuti pakub KredEx korterelamutele laenukäendust, kui pank hindab riski tavapärasest suuremaks. Selle põhjus võib olla näiteks korterelamu asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, suur investeering ruutmeetri kohta, võlgnike suur osakaal vms.

Eraldi toetus on päikesepaneelide paigaldamiseks korterelamutele. Siin on oluline rõhutada, et puudub kohustus toodetud energiat võrku müüa ja seda võib kasutada vaid enda tarbeks. Toetuse määr on 30%, kui paneelid kompenseerivad ainult korterelamu üldelektri tarbimist, ning 40%, kui nendega kaetakse ka eluruumide elektritarbimist või paigaldatakse energiat salvestav seade.

Mis tahes valikuga ka tegemist poleks, kehtib kortermajade puhul tõsiasi, et kus on koos palju erinevaid inimesi, on ka palju eri arvamusi. Olenevalt kortermaja suurusest võib kokkuleppele jõudmine tunduda vahel isegi võimatuna. Siin tulevad appi maakondlikud arenduskeskused, kus töötavad KredExi teenustega hästi kursis olevad eksperdid. Nemad nõustavad nii KredExi toetuste, laenu kui ka käenduse teemal. Eelmisel aastal toimus selliseid nõustamisi kõikjal Eestis üle 900. Nõu saab küsida kõige kohta – alates sellest, millist teenust valida, kuni tingimuste üksikasjadeni. Vajadusel pakuvad konsultandid abi dokumentide koostamisel. Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, kus ekspert saab küsimustele vastata ja eelarvamusi hajutada.

Lisainfo: kredex.ee

Rekonstrueeritud kortermaja Rakveres

Rekonstrueeritud kortermaja Paides

Rekonstrueeritud kortermaja Tapal

TEKST JA FOTOD: KREDEX

TASUB TEADA

TASUB TEADA

Milliseid toetusi pakub KIK energeetika ja

ressursitõhususe valdkonnas?

Säästlike, kiirete ja keskkonnahoidlike lahenduste arendamine ning nende kasutuselevõtt annab panuse kliimahoidu ja kasvuhoonegaaside heite vähenemisse, aga ka energiajulgeolekusse. Kui uudsete lahenduste kasutuselevõtt käib ettevõtetel veel üksi üle jõu, siis riik saab anda siin oma panuse. Seetõttu on KIKis avatud ja avanemas üsna mitu energeetikavaldkonna toetust, mis on mõeldud just ettevõtetele.

Juba etteruttavalt võib öelda, et selle artikli kõrvale tasub võtta KIKi koduleht, kust näeb erinevate toetuste kohta täpsemaid tingimusi ja vajalikke kuupäevi. Paraku kõik leheveergudele ei mahu.

Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordis ja keemiatööstuses

Kuni 30. märtsini on KIKis avatud taotlusvoor, kust toetame rohevesiniku tervikahela loomist tootmisest tarbimiseni. Toetuse eesmärk on kiirendada rohelise ehk saastevaba vesiniku tootmist ja tarbimist Eestis, kus ei ole veel toimivaid vesiniku tootmise, jaotamise ega tarbimise võimalusi.

Aastatel 2020–2021 läbi viidud vesinikuressursside kasutamise analüüs näitas, et Eestis on suurim potentsiaal heitekoguste vähendamiseks transpordisektoris, mis sõltub endiselt tugevalt fossiilsetest kütustest.

Suurem potentsiaal on rongidel, praamidel, raskeveokitel ja teistel pikamaasõidukitel, kus elektrifitseerimist on keerulisem teha.

Lisaks on vesiniku kasutuselevõtul transpordisektoris oluline keskenduda tanklavõrgu arendamisele. Sama analüüsi järgi seisneb tööstussektoris vesiniku potentsiaal fossiilsetel allikatel põhinevate keemiatoodete impordisõltuvuse vähendamises. Seega on Eesti otsustanud anda abi transpordi- ja keemiatööstuse sektorile saastevaba vesiniku terviklahenduste väljatöötamiseks.

Transpordisektoris toetame rohevesiniku tootmisüksuse ja tankimistaristu rajamist ning transpordivahendi soetamist. Keemiatööstuses rohevesiniku- ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuste rajamist. See toetus on mõeldud ettevõtetele, maksimaalne toetussumma projekti kohta on 20 miljonit eurot. Taotlusvooru kogueelarve suurus on ca 49 miljonit eurot.

Oleme KIKis ka varem panustanud vesiniku tervikahela arendamisse. Toetasime 5 miljoni euroga Utilitase projekti, kes plaanib võtta rohevesiniku kasutusele taksonduses. Tulemusi näeme hiljemalt 2024. aasta lõpuks.

Energiasalvestuse seadmete pilootprojektide arendamine

Anname toetust taastuvenergiast toodetud soojuse või elektri energiasalvestusseadme projekteerimiseks ja rajamiseks ning sellega seotud tegevusteks. Rajatud seadmeid tuleb pärast lõppmakse tegemist vähemalt viis aastat sihipäraselt ja nõuetekohaselt kasutada.

See toetus on mõeldud ettevõtetele, kes ise või sidusettevõtte kaudu omavad taastuvenergia tootmisüksust ja kellel pole seadusega keelatud energiasalvestusseadme omamine või opereerimine. Toetuse maksimaalne suurus elektri energiasalvestusvõimsuse iga megavati kohta on 360 tuhat eurot käibemaksuta ja soojuse energiasalvestusvõimsuse iga 1000 kuupmeetri kohta 220 tuhat eurot käibemaksuta.

Maksimaalne toetussumma ühe taotluse kohta on 1 miljon eurot. Ettevõtetele suunab riik kokku ligi 7,8 miljonit eurot. Taotlusi ootame 3. märtsini.

Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu

hoogustamine

Kuni 28. veebruarini saavad ettevõtted küsida toetust tööstusalal või tööstusalaga piirneval alal asuva taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks. Seda ikka selleks, et saaksime taastuvenergia tootmist Eestis suurendada ja samal ajal vähendada vajadust fossiilkütuste järele. Taotlemise hetkel ei tohi taastuvelektri tootmisseade veel kasutusvalmis olla. Projekti tulemusena loodud liitumisvõimsus

peab olema vähemalt 200 kilovatti ja liitumispunkt tuleb välja ehitada hiljemalt 2026. aasta aprilliks. Vooru eelarve on 6,8 miljonit eurot.

Jaotus- või põhivõrgu liitumisvõimsusele lisanduva iga megavati kohta on võimalik saada

toetust maksimaalselt 230 tuhat eurot käibemaksuta, maksimaalne summa taotluse kohta on miljon eurot. Toetust saavad küsida Eestis registreeritud äriühingud, kuid mitte suletud jaotusvõrku omavad ja opereerivad äriühingud.

Ettevõtete ressursitõhusus

Hea meel on, et oleme viimase viie aasta jooksul toetanud 231 ettevõtte ressursitõhususe investeeringuprojekti 82 miljoni euroga. Lisaks 700 tuhande euroga ettevõtete ressursiauditite tegemist. Kõik see näitab, et Eesti ettevõtted soovivad anda oma panuse kliimaneutraalse majanduse suunas, aga mõtlevad ka oma ettevõtte tasandil, kuidas võimalikult keskkonnahoidlikult hakkama saada. Seni võib tublide toetuse saajate seast leida sellised ettevõtted nagu Estonian Cell, A. Le Coq, Solarstone, Laserline, Dagöplast, Ecoprint, Kunda Nordic Tsement, Tartu Mill jpt.

Loodetavasti juba selle aasta teises pooles saame taas avada ettevõtete ressursitõhususe toetuse taotlemise eelduseks oleva uue ressursiauditite taotlusvooru. Sel korral on mõeldud lisaks tööstustele ka teenindussektorile. Täpsed tegevusalad veel selguvad. Investeeringutoetuste meede avaneb 2024 ja siis läheb jagamisele ca 34,5 miljonit eurot.

Taastuvenergial põhinev soojusmajandus

Juba lähikuudel avame taas taotlusvooru kaugkütte katlamajade ja torustike uuendamiseks. Katelde renoveerimise ja kütuse vahetuse kõrval toetame ka selle asendamist mõne teise tehnoloogiaga, näiteks soojuspumbaga. Toetame ainult taastuvenergia lahendusi. Taotlejate ringi ootame kohalike omavalitsuste üksuseid, kohalikule omavalitsusele kuuluvaid äriühinguid ja soojusettevõtjaid.

Meetme eelarve on 22,5 miljonit eurot.

Lõppeval rahastusperioodil panustas KIK ühtekuuluvusfondi toel ca 60 miljoni euroga 232 soojusmajanduse investeeringuprojekti. Lisaks valmis 203 soojusmajanduse arengukava, mis on aluseks investeeringute tegemisel. Võib öelda, et uusi või renoveeritud katlamaju ja soojustorustikke on ehitatud igasse Eestimaa nurka.

2023. aasta teises pooles avame ka õiglase ülemineku fondist 20-miljonilise toetuse, mille eesmärk on Ida-Virumaal kaugküttevõrgus põlevkivi asemel taastuvatest allikatest soojuse tootmine uue või rekonstrueeritud soojuse tootmisjaamaga. Biometaani ehk rohegaasi kasutuselevõtt

Selle aasta teises pooles suuname 12 miljonit eurot biometaani ehk rohegaasi tarbimise ja tarnimise arendamiseks. Toetame biometaani tarbivate gaasibusside soetamist avaliku liiniveoteenuse osutamiseks, samuti jäätmekogumise teenuse osutamiseks ja elanikkonnakaitse- või tuletõrjeteenistustes kasutatavate keskkonnasõbralike sõidukite soetamist. Lisaks saab toetust biometaani võimekusega tanklate rajamiseks.

Eestis on KIKi toel valminud juba 20 biometaani tanklat. Toetuse saajateks on nii Alexela, Krooning, Eesti Gaas kui ka JetGas. Samuti sõidavad Tartu, Tallinna ja Pärnu linna lähiliinide bussid rohegaasiga.

www.kik.ee

TASUB TEADA

AIRE ARIKE-TRUTIN, KIKi energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht

Eleringi võrk võimaldab saavutada Eesti riigi seatud eesmärgi toota 2030. aastaks kogu vajalik aastane elektrikogus taastuvallikatest

Möödunud aastal toodeti Eesti taastuvatest allikatest 2,6 teravatt-tundi elektrit, kogu elektritarbimine oli aga 9 teravatt-tundi. Seega kattis taastuvenergia toodang 28 protsenti kogutarbimisest.

Eesti on 2030. aastaks võtnud eesmärgiks toota taastuvelektrit kogu tarbimise ulatuses. Tootmisjaamade rajamise mõttes tähendab see, et oleme rohepöörde teekonnast läbinud kolmandiku.

Mündi teine külg on elektrivõrk. Kas see on piisav, et eesmärgi saavutamiseks vajalikke täiendavaid taastuvelektrijaamu elektrivõrguga ühendada ja toodetud roheelekter tarbijateni toimetada. Siin saame öelda, et elektrivõrgus on aga rohepööre juba tehtud. Lihtsustatult tähendab see seda, et Eesti elektrivõrk on võimeline liitma taastuvenergia tootmist mahus, mis katab Eesti aastase tarbimise ja rohkemgi.

Nimelt on kõikidele elektritootjatele juba välja ehitatud üle 6 gigavati ulatuses liitumisvõimalusi.

1. Selle sees on umbes 3,4 gigavati ulatuses neid välja ehitatud liitumispunkte, millel on kehtiv võrguleping. Ehk nende taga on või on olnud elektritootmine.

Paraku ei tähenda see, et kõik võrgulepingut omavad elektrijaamad ka praegu elektrit toodaksid. Suur osa neist võrgulepingutest kuulub enamasti fossiilkütust kasutavatele elektrijaamadele, veidi üle 3 gigavati ulatuses. Sellest aga umbes 1,7 gigagavati ulatuses on neid elektrijaamasid, kus praegu on reaalselt veel võimalik elektrit toota. Kuna Elering näeb, et varustuskindluse tagamiseks on Eestisse endiselt vaja ka 1 gigavati ulatuses juhitavaid elektrijaamu, mida taastuvelektritootjad oma ilmastikust sõltumise tõttu ei ole, siis jättes need 1,7 gigavatti kõrvale, jääb alles 1,3 gigavati jagu broneeritud võim-

susi, kus tootmist ei toimu ja kuhu saaks liita taastuvenergia elektrijaamu. Lisaks on Eleringil umbes 0,3 gigavati ulatuses võrgulepinguid roheelektritootjatega, kes elektrit toodavad.

2. Võrgulepingutele lisaks on Eleringil üle 3 gigavati ulatuses sõlmitud uusi liitumislepinguid roheelekektrijaamade võrku ühendamiseks. See tähendab, et Elering on sõlminud elektrit toota sooviva ettevõttega liitumislepingu, mis kohustab Eleringi ehitama elektrivõrgu piltlikult öeldes jämedamaks ja tugevamaks, et uue tootja toodetud elekter võrku ära mahuks. Need tööd võivad olla tootmissoovi rohkuse tõttu vägagi mahukad ja sellest tulenevalt ka kallid. Vahel on näiteks vaja asendada mitmekümne kilomeetri pikkune kõige võimsam ehk 330-kilovoldine elektriliin „jämedama“ vastu. Väga kalliks võib liitumispakkumise teha ka näiteks alajaamade juures oleva trafo vahetamine võimsama vastu. Võrgu tugevdamise tööd ja liitumispunkti välja ehitamise maksab kinni liituja, nii näeb ette seadus. Kui seda ei maksaks kinni liituja, jääksid need kulud võrgutasude kaudu kõikide tarbijate kanda, kes aga erinevalt liitujast selles jaamas toodetava elektri eest kasu ei saa. Kui riik annaks aga Eleringile üles-

Elektrivõrgus on rohepööre juba tehtud.

ande tarbija võrgutasu eest tootjate võrguühendusi välja ehitada, siis meil on kompetents seda teha. Praegu aga lähtume tootja liitumisega seotud ühenduste ehitamisel seadusest ja sellest tulenevatest kohustustest. Ja seadus ütleb üheselt ja sellel seisukohal on ka Konkurentsiamet, kes võrguettevõtjate võrguinvesteeringute üle järelevalvet teeb, et tootja liitumisega seotud kulud on tootja kanda.

Kui Elering peab liitumislepingu järgi välja ehitama liitumispunkti ja tugevdama võrku, siis tootja kohustuseks on liituv elektrijaam ka päriselt valmis ehitada ning elektrit tootma hakata.

Paraku on aga nii, et lisaks mitte kasutusel olevatele võrgulepingutega kaetud võimsustele on Elering liitumislepingu alusel välja ehitanud umbes 1,1 gigavati ulatuses liitumispunkte, kuhu klient ei ole pikema aja jooksul ühel või teisel põhjusel elektrijaama ehitanud.

Liitumisi, kus liitumisleping on võrguettevõtja poolt täidetud ehk võrk on elektrijaama tootma hakkamiseks valmis ehitatud, on nimetatud fantoomliitumisteks.

1,1 gigavati ulatuses fantoomliitumisi koos 1,3 gigavati ulatuses võrgulepingutega kaetud, kuid enam mitte kasutusel olevate võimsustega on suur probleem, sest see tähendab 2,4 gigavatti reserveeritud võrgu läbilaskevõimet, kus tegelikult tootmist ei toimu. Selline olukord takistab võrku ühendamast reaalseid tootmisseadmeid tootjatelt, kes oleksid valmis liituma, kuid fantoomelektrijaamade broneeritud võrguressursi tõttu selles piirkonnas tuleb liitujatel teha

olulises mahus täiendavaid võrgutugevdusi. See omakorda viib selleni, et projekt muutub mittetasuvaks ja uue tootmisseadme arendus peatub.

Kuna tegemist on tõsise probleemiga, on Elering teinud ettepaneku muuta elektrituruseadust. Elektrituruseaduse täiendamisega antakse võrguettevõtjatele õigus võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu. Sellise tasu eesmärk on suunata liitujaid ühe kuni kahe aasta jooksul tootmisseadmeid ka reaalselt paigaldama ning elektrivõrguga liituma. Fantoomliitumiste probleemi kiiremaks lahendamiseks kehtestatakse uutele tootmissuunalistele liitujatele tagatis, mis tähendab deposiidi tasumist juba liitumislepingu sõlmimisel. Kui liituja alustab tootmist ettenähtud perioodi vältel, tagastatakse talle makstud deposiit. Kodutarbijatel, kes soovivad liita võrku alla 15-kilovatist tootmist, seda kohustust ei oleks.

Broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise tasu mõjutaks ka eelmainitud vanade ja demonteeritud, kuid varem kasutusel olnud võrguühendusega võimsusi vabastama.

Ülejäänud liitumislepingud, mida on seega umbes 2 gigavati ulatuses, on parajasti täitmisel ühes või teises etapis. Mida etapp edasi, seda suurema tõenäosusega hakatakse lähitulevikus neist liitumispunktidest võrku elektrit tootma.

Lisaks liitumislepingute järgsele võrgu tugevdamisele arendab Elering oma võrku loomulikult ka varustuskindluse tagamiseks. Iga tulevikuinvestee-

Eleringi hallatav põhivõrk võimaldab liita taastuvelektri tootjaid sellises mahus, et riigi 2023. aastaks seatud taastuvenergia eesmärk on täidetud.

ring kaalutakse hoolikalt läbi ja leitakse sellised lahendused, mis tagavad piisava varustuskindluse vähima ühiskondliku kuluga. Taastuvelektri osakaalu suurenemise vaatest on väga oluline Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatav toetus, mis võimaldab Eleringi hallatava elektri ülekandevõrguga liita 310 megavati ulatuses uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi.

Ajalooliselt on elektri tootmine paiknenud Eestis peamiselt ühes piirkonnas – Ida-Virumaal. Taastuvenergia tootmisseadmete ehk tuuleparkide ja päikeseelektrijaamade jaoks sobilikud asukohad paiknevad aga üle Eesti, eelkõige Lääne-Eestis, mis on taastuvenergia tootmisvõimsuse võrguga ühendamise seisukohalt kõige nõrgem. Taaste- ja vastupidavusrahastust saadav ressurss võimaldab tootjatel liituda selles piirkonnas kiiremini ja odavamalt. Suurimad võrguinvesteeringud kuni 2030. aastani on seotud ka Mandri-Euroopa sage-

dusalaga sünkroniseerimisega. Eesti, Läti ja Leedu on ajalooliselt ühendatud Venemaa ja Valgevene elektrivõrguga. 2025. aasta lõpuks saavad valmis suured investeeringuprojektid, mis võimaldavad meil Venemaa elektrisüsteemist eralduda ja liituda Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Selleks on vaja ehitada tugevad elektriliinid Läti suunal ja sünkroniseerimise raames on juba praeguseks lõpetatud Eesti-Läti kolmanda 330-kilovoldise ühenduse rajamine ning käsil on põhja-lõunasuunaliste 330-kilovoldiste õhuliinide rekonstrueerimine.

Seega, kõigi veel viimases järgus tegemisel olevate, aga suures osas juba tehtud tööde tulemusel võimaldab Eleringi hallatav põhivõrk juba üsna pea liita taastuvelektri tootjaid sellises mahus, et riigi 2030. aastaks seatud taastuvenergia eesmärk on täidetud. Kui taastuvelektri tootjad kogu selle võrguvõimekuse ka reaalselt kasutusse võtavad, on varustuskindlus kliimaneutraalsel moel tagatud. Praegu oleme aga olukorras, kus taastuvelektri tootjaid tahab võrguga liituda oluliselt rohkem, kui on vaja nende eesmärkide täitmiseks. Piltlikult öeldes on elektrivõrk kui auto kiirendusrada – täiskiiruse saavutamiseks on see rada valmis ja asfalteeritud. Samas on tekkinud väga palju uusi autoomanikke, kelle auto vajab aga täiskiiruse saavutamiseks pikemat rada. Rada ongi alati võimalik pikemaks ehitada ja soovi korral me seda ka teeme, aga seejuures tuleb paraku arvestada sellega, et järgmine meeter asfalti muutub aina kallimaks.

21 viisi, kuidas töökohas energiat kokku hoida

Arvestades praegust energiakriisi, on energia säästmine paljude ettevõtete prioriteet. Hüppeliselt suurenenud arved nõuavad, et vaataksime tarbimisharjumustele otsa nii väiksel kui ka suurel skaalal.

Valgustus

n Vaheta valgustid energiasäästlike elektripirnide vastu. LED-pirnid võivad energiakulu vähendada kuni 80 protsenti.

FOTOD: SHUTTERSTOCK Hinnatakse, et väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted võivad õigete meetmete rakendamisel säästa 18–25 protsenti oma energiakuludest.

Kust siis alustada? Esialgu võib suuremahuline säästmine võtta silme eest kirjuks, kuid väiksed muutused võivad tagada suure kokkuhoiu. Hinnatakse, et väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted võivad õigete meetmete rakendamisel säästa 18–25 protsenti oma energiakuludest.

Toome välja erinevad nipid, kuidas oma ettevõttes kulusid kokku tõmmata. Mõned neist tuginevad tehnoloogiale, mõned toetuvad jällegi vanale heale tervele mõistusele. Kui mõningad meetmed nõuavad suuremaid investeeringuid, siis lihtsamatega saab alustada kohe ja täiesti tasuta.

n Kasuta loomulikku päevavalgust. Tuled ei pea 24/7 põlema. Kui päeval on väljas valge, lase sel akendest sisse paista ja kasuta tehisvalgust õhtu- ja öötundidel. Päikesevalgusest tekkiva peegelduse vastu on olemas spetsiaalsed aknakatted, mis valgustavad tööruume, ent ei sega tööprotsesse.

n Hoolitse oma ettevõtte valgustuse eest regulaarselt. Uuringud on näidanud, et paari aasta möödudes kaotavad elektripirnid kuni 30 protsenti oma efektiivsusest. Regulaarset hooldust tehes on võimalik selle arvelt kokku hoida.

n Keera eredust vähemaks. Valgustite hämardamine garanteerib ka väiksemad elektriarved.

n Kõige lihtsam – ära hoia valgustust sees seal, kus seda vaja pole. Kasutamata ruumides ei pea kogu aeg tuled põlema, selline käitumisviis tasuks ka oma töötajatele selgeks teha (abiks on näiteks meeldetuletavad sildid valgustite kohal).

Küte, ventilatsioon

n Vähendades ruumide õhutemperatuuri ühe protsendi võrra, võib see energiakulult säästa kuni kaheksa protsenti. Suures kontoris võrdub ühekraadiline temperatuurivähendus 40 miljoni paberilehe printimisega.

n Remondi hoonet, enne kui hakkad kütteallikaid lisama.

Selline muutus nõuab pisut rohkem aega ja raha, ent on pikemas perspektiivis seda väärt.

Kui ikka akendest ja ustest läheb

Ära looda unerežiimile. Seadmed, mis pole täielikult välja lülitatud, vaid lihtsalt „magavad“, kasutavad ikkagi umbes 50 protsenti oma jõudlusest.

kõik soojus välja, siis pole mõtet tänavat kütta.

n Automatiseeri küttesüsteemid. Kui inimesed töökohas ei viibi, ei pea ruumides olema samasugune temperatuur. Küttesüsteemide automatiseerimisega märkad arvete olulist vähenemist.

n Jälgi, et töötajate tööpositsioonid poleks radiaatoritele või konditsioneerile liiga lähedal ega liiga kaugel.

n Kui ettevõttes käiakse pidevalt sisse-välja, võib paigaldada automaatsed uksed, et soojakadu vältida.

n Ja jällegi – rõhu kainele mõistusele. Kui tööruumides on liiga külm, palu töötajatel veenduda, et aknad-uksed oleksid kinni, enne kui ruumitemperatuuri tõstmiseks läheb.

Seadmed n Julgusta töötajaid oma tööseadmeid pärast tööpäeva lõppu välja lülitama. Kui kõik on koju läinud, ei pea kontoris huugama 40 arvutit. Suuremate seadmete juures tasub kasutada informatiivseid juhiseid – millal ja kuidas need välja lülitada või käima jätta.

n Ära looda unerežiimile. Seadmed, mis pole täielikult välja lülitatud, vaid lihtsalt „magavad“, kasutavad ikkagi umbes 50 protsenti oma jõudlusest.

n Uuenda oma seadmeid. Energiasäästlikumad seadmed maksavad küll rohkem, ent vähendavad märgatavalt elektrikasutust.

n Hooldus, hooldus, hooldus. Regulaarselt ja korrektselt hooldatud töövahendid peavad kauem vastu ning on efektiivsemad.

n Vaata köök üle – kas külmkapp on vana ja kulunud? Kas veekeetjaga keedetakse iga kord terve kannutäis vett, ehkki välja valatakse vaid ühe teetassi jagu? Kas köögiseadmed on energiasäästlikud või vajaksid needki uuendamist?

n Kasuta monitoorimisseadmeid, mis aitavad tuvastada, millised vahendid kõige rohkem energiat tarbivad. Seejärel saab reguleerida nende sisse-väl -

jalülitamist või hankida energiasäästlikumad alternatiivid.

Lisanipid n Ole kursis oma valitsuse energiapoliitikaga. Paljudes kohtades pakutakse ettevõtetele maksusoodustusi ja muid väärtusi, et kriisi ajal paremini hakkama saada. Raskesse bürokraatlikku materjali süvenemine võib tunduda küll vaevaline ja aeganõudev, kuid sama hästi võib see end ka ära tasuda. Igal juhul tasub tutvuda!

n Mõtle päikesepaneelidele. Siinkohal sõltub kõik ettevõtte suurusest ja asukohast. Päikesepaneelide paigaldamine on praegu veel üsnagi kulukas, kuid nagu ikka – kui vaadata asja pikemas perspektiivis, tasuvad kallid paneelid end lõpuks ikkagi ära. See on tulevik. n Istuta tööhoone lähedale puid. Siinkohal saame rääkida muidugi väga, väga pikast perspektiivist, kuid tegelikult

Paljudes kohtades pakutakse ettevõtetele maksusoodustusi ja muid väärtusi, et kriisi ajal paremini hakkama saada.

on asi siililegi selge – suvel pakuvad puud kuumuse eest varju ja talvel kaitsevad kõleda tuule eest. n Osta sisse energiaauditi teenust. Energiaaudit on ühekordne väljaminek, mis aitab ettevõttel oma energiakulust täieliku ülevaate saada. Kui plaani pole, siis tasukski alustada sellest punktist ja vastavalt auditi tulemustele edasi liikuda.

Allikas: pressac.com

Teeme kõiki elektritöid

Kui teil on probleeme elektriga, siis leiame sellele lahenduse, omame selleks kõiki lube ja pädevusi.

Materjalid meie kaudu soodsa hinnaga

Meilt on võimalik osta erinevaid elektrimaterjale soodsa hinnaga, aitame ka valimisel ja kohaletoomisel.

Päikesepaneelide populaarsus kasvab tõusvas joones

SolarPower Europe’i Global Market Outlooki raport

Eestis on ühe elaniku kohta rohkem installeeritud päikeseelektri võimsusi kui Hispaanias, Kreekas ja Portugalis.

Eesti elektrijaamad tootsid eelmisel aastal taastuvatest allikatest kokku 2569 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Mitmendat aastat järjest kasvas selles päikeseenergia osakaal, tõustes enam kui poole võrra – 305 gigavatttunnilt 506 gigavatt-tunnini.

TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Energeetikute sõnul elame hetkel juba kolmandas päikeseenergia buumis, mis sai alguse 2021. aasta septembris ja võtab üha suuremaid tuure. Varasemad tõusud ja langused 2018. aastal ja 2020. aastal olid selgelt seotud võimalusega taotleda taastuvenergiatoetust. Praeguse laine taga on aga juba elektrituru turbulentsid – börsihind alustas kerkimist tegelikult juba 2021. aasta sügisel –ja loomulikult ka teise samba pensionifondide väljamaksed.

Päikesepaneelide hinnapäringuid tehti nende kahe asjaolu kokkulangemise tõukel kolm korda rohkem kui aastal 2021.

Päikesepaneelide üha suuremast populaarsusest kõneleb seegi, et SolarPower Europe’i Global Market Outlooki raporti andmetel on meil ühe elaniku kohta rohkem installee -

ritud päikeseelektri võimsusi kui Hispaanias, Kreekas ja Portugalis. Paljud Eesti kodud tootsid möödunud suvel oma võrku ühendatud päikeseelektrijaamadega nii palju elektrit, et nende elektriarve oli veel aasta lõpulgi miinuses, sest said kasutada suvel teenitud tulu tasaarveldusena oma praeguste elektriarvete maksmiseks.

Loomulikult on säärase tulemuseni jõudmiseks tarvis oma päikesejaama alla paigutada korraliku auto jagu raha. Kuid erinevalt autost hakkavad päikesepaneelid esimesest päe -

Eestis on juba

kolmas päikeseelektribuum.

vast raha tagasi teenima, mitte kulutama. Kas investeering tasub ka ära? Keskmine eramaja katusele paigaldatud päikesejaam teeb end olenevalt elektrihinnast tasa kuni kümne aastaga, sealt edasi toodab juba tulu. Kodumajapidamisest suurematel tarbijatel lüheneb see aeg veelgi, sest toodetud võimsused tarbitakse kohe kohapeal ära. Leia kodule sobivad paneelid

Päikesepaneelide teema tundub esmapilgul üsna keeruline, kuid see ei sega oma päikesejaama rajada ka neil, kelle arusaamine elektrist lõppeb seinakontaktiga. Küsimusi on esimese hooga palju ja mõnesid ei oska päris alguses endale esitadagi. Väga kenasti võttis möödunud suvel asja pulkadeks päikeseenergiaga 17 aastat tegelenud Tallinna Tehnikaülikooli teadur Taavi Raadik SEB veebiseminaril. Käime tema jälgedes ja teeme mõned põhiasjad selgeks.

Päikesepatarei on seade, mis muundab päikeseenergia otse elektrienergiaks, seejuures ei toimu otsest kulumist, sest puuduvad liikuvad osad. Põhjus, miks päikesejaama hoolduskulud on tagasihoidlikumad, kui arvama kiputakse. Samuti ei tekita päikesepatareid müra ega saasta loodust, nii et tegemist on puhtalt rohelise tootmisega, kinnitas seminaril Raadik.

Ta võrdleb päikesepatarei tööd tavalise patareiga: „Kui päikesepatarei element on päikese käes, siis toimub energia tootmine ja see on justkui tavaline täis patarei, mis annab välja energiat. Kuid kui elementi päikese käes ei ole, on see nagu tavaline patarei, mis on tühjaks saanud.“ Hinnanguliselt on päikesepaneelide paigaldamisega võimalik aastaseid elektrikulusid vähendada ligi 60% võrra, mis tuleneb võrgust ostmata jäänud elektrist ja võrku müüdud üle jäävast elektrist.

Päikesepaneele on erinevaid

Päikesepaneelide efektiivsus sõltub nende liigist. „Päikesepatarei efektiivsust näitab see, mitu protsenti talle langevast päikeseenergiast suudab paneel elektrienergiaks konverteerida,“ rääkis seminaril Raadik.

Kõige levinumad on ränist päikesepatareid, mis moodustavad 91% kogu turust. Neid on kolme tüüpi. Kõige efektiivsemad ja levinumad neist on monokristallilised ränist päikesepatareid, mille efektiivsus on 20% ümber. Päikeseenergia hulk, mis ühele ruutmeetrile langeb, on üldjuhul konstantne suurus 1000 W/m2, seega sellist tüüpi päikesepatareide väljundvõimsus on umbes 200 W iga paigaldatud ruutmeetri kohta.

Neile järgnevad polükristallilised ränist päikesepatareid, mille efektiivsus on umbes 16–17%, seega 160–170 W iga paigaldatud ruutmeetri kohta. „Need on odavamad, aga seetõttu ka vähem efektiivsed,“ lisab ta. Kõige vähem levinud on amorfsed ränist päikesepatareid – need suudavad peale langenud päikesest elektrienergiaks muundada vaid 7%. Kui mono- ja polükristallilised paneelid on jäigad, siis amorfset on võimalik isegi rulli keerata. Seetõttu leiavad need kasutust enamasti erilahendustes, kus on vaja, et päikesepatarei painduks, näiteks tekstiili integreeritud, matkajatele mõeldud lahendused ja ümarad pinnad. Mitu võimalust paigaldada Kõige enam paigaldatakse Eestis meie kliima tõttu paneele viilkatustele. Ideaalis võiksid paneelid olla 41-kraadise nurga all ja asuda lõuna pool. Kui paigaldada paneelid põhja poole, siis need elektrit sisuliselt ei tooda, kuna päike lihtsalt sinna poole ei paista. Teise võimalu-

Päikesepaneelidega on võimalik aastaseid elektrikulusid

vähendada ligi

60% võrra.

sena paigaldatakse paneele lamekatustele, nii suurtele tööstushoonetele kui ka kortermajadele. Lamekatuste eelis on see, et neid on võimalik sättida lõuna suunda ja ideaalse nurga alla. Paneele paigaldatakse ka maapinnale – nii on üles ehitatud päikesepargid ja seda meetodit kasutatakse ka juhul, kui puudub võimalus paneele katusele paigaldada. Samuti leiab näiteid, kus päikesepaneelid on paigaldatud maja fassaadidele ja rõdupiireteks. Üks efektiivsemaid lahendusi on niinimetatud päikese jälgimissüsteem, mis võimaldab paneelil püüda päikest vastavalt päikese liikumisele, sest süsteem reguleerib nurka päikese suhtes. Selline süsteem on efektiivne – päikselisematel hetkedel võib see toota 30% rohkem elektrienergiat kui fikseeritud süsteemid. Samas lisab Raadik, et kuigi tegemist on efektiivse meetodiga, siis on selle installeerimine tunduvalt keerulisem ja kokkuvõttes hulga kallim kui teised lahendused, samuti vajab see rohkem ruumi.

Millest alustada oma kodule päikesepaneelide paigaldamisel?

Esimese sammuna tuleks kindlasti võtta ühendust kohaliku omavalitsusega ning arutada, kas ja millised on võimalused paneelide paigaldamiseks. Kui kohalikus omavalituses piiranguid ei ole, siis tuleks teha esialgne kalkulatsioon, kui suur on tarbimine, millised on paigaldamise võimalused ja kuidas süsteem üles ehitada. Kui numbrid on koos, tuleks esitada võrguettevõttele taotlus sooviga hakata elektritootjaks. Seejärel saab juba kalkulatsioonide järgi tellida paneelide installatsiooni.

Kuid asjale on võimalik läheneda ka väga lihtsalt: võtta ühendust mõne teenusepakkujaga ja tellida „võtmed kätte“ lahendus – elektrifirma võtab kogu protsessi ning asjaajamise enda peale ja tagab kvaliteedi. Paneelide paigaldamine võtab aega kokku umbes kaks kuni kolm kuud ja pärast tehtud tööd on kohe võimalik hakata elektriettevõtjaks.

Allikas: Ärileht

Kuidas hooldada päikesepaneele

Paneele võib ettevaatlikult pesta külma puhta vee ja pehme pesukäsnaga juhul, kui vihm ja tuul pole suutnud pikema aja jooksul eemaldada neilt mustust. Kindlasti ei tohi kasutada puhastusvahendeid, karedat käsna, paneelide pinda kraapida ega tugevalt hõõruda, sest see võib paneele kahjustada. Tõhusalt puhastab paneele lumi. Talviti paneelidele langev lumi ei riku neid, sest läbi õhema lumekihi kumavast valgusest toodetud elekter aitab paneele üles soojendada, mis omakorda toob kaasa lumekihi maha libisemise või sulamise. Paksu lume võib harjaga õrnalt maha lükata. Kindlasti ei tohi jääd mehaaniliselt eemaldada, sest nii võib paneele vigastada.

Kodune päikeseelektrijaam on elektripaigaldis, mille tehniline kontroll tuleb kindlasti jätta professionaalsetele elektrikutele.

Allikas: Eesti Energia

TASUB TEADA

TASUB TEADA

KLIKI PÄIKESEPANEELID KATUSELE

Päike on aegade algusest olnud inimkonnale elutähtis energiaallikas ja päikesepaneelide abil saame nüüd energiat ka oma kodude ning ettevõtete toiteks.

Päikesepaneelide rentimine on muutumas üha populaarsemaks viisiks neile majapidamistele ja äriklientidele, kes soovivad toota päikeseenergiat ilma suuri investeeringuid tegemata. See tähendab lihtsalt igakuist rendimakset. Renditeenus sisaldab kogu asjaajamist ning päikesepaneelide paigaldust, hooldust ja remonti.

Päikeseenergia kasutamine võib pakkuda mitmeid eeliseid. Sinu kodu või ettevõte saab elektrit otse päikeselt, mitte elektritootjalt. See tähendab, et päikesepaneelide toodan-

gu võrra ei pea sa enam maksma elektritootjale ei elektri ega võrgu kasutamise eest ja järelikult läheb sinu elektriarve oluliselt väiksemaks. Samuti võid teenida elektrienergia ülejäägist raha, kui toodad rohkem elektrit, kui ise tarbid. Just nii läks ka Janaril, kes lasi Sunly Cityl paigaldada päikesepaneelid oma Jõelähtmel asuvale maale.

Janari kogemus:

võtsin oma kodused elektrikulud kontrolli alla ehk kuidas ma tänu päikesepaneelidele miinus-elektriarve sain

„Otsustasin rentida päikesepaneelid, et oma kodu elektrikulusid praeguses hinnarallis stabi-

liseerida,“ räägib Janar, kes sai paneelid üles seatud oktoobri alguses. „Meie üllatuseks saime juba esimesel kuul elektrimüüjalt miinusarve. Olime väga rahul, sest see toimus palju kiiremini, kui olime oodanud. Ja mis veelgi parem, päikesepaneelide paigaldamine võimaldas meil parandada hoone energiaklassi, mis tõstab ka minu kinnisvara väärtust,“ jagab ta.

Kas paneelid osta või rentida?

Janari sõnul valis ta Sunly City renditeenuse, sest rentimisel on mitu eelist: „Esiteks pidin päikesepaneelide paigaldamiseks investeerima null eurot.

Nii sain oma ressursid mujale suunata ja kasutada vaba raha

VIIS PÕHJUST, miks päikesepaneelide rentimine on parem kui ostmine

1. „Võtmed kätte“ päikesepark 0 euroga

Päikesepaneelide ostmine võib olla liiga suur investeering, mis võib võtta aastaid, et end ära tasuda. Päikesepaneelide rentimine väikese kuutasu eest on hea valik neile, kes soovivad hakata päikeseenergia tootjaks ilma suure rahalise panuseta ja jätta paigaldamise, hoolduse ning remondi professionaalidele.

2. Rentimine võimaldab kasutada parimat tehnoloogiat

Päikesepaneelide müüjat ei pruugi huvitada, kui palju tema müüdud paneelid hiljem energiat toodavad. Päikesepaneelide rendifirmat aga küll, sest leping sinuga kehtib ca 15 aastat. Seetõttu investeerivad rendifirmad tavaliselt kõige uuemasse tehnoloogiasse, et tagada seadmete maksimaalne tootlus. Nii saad kasutada kõige tõhusamaid päikesepaneele, mis võimaldavad maksimaalset võimalikku elektritootmist, mis omakorda kajastub elektrikulude suuremas kokkuhoius.

3. Rentimisel puuduvad paigaldus-, hooldus- ja remondikulud

Päikesepaneelide ostmine tähendab, et pead ise tegelema nende paigaldamise ja hooldamisega. See võib osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks, eriti kui sa pole varem sellega tegelenud. Rentimisel saad kõik need ülesanded jätta professionaalsetele paigaldajatele ja hooldustöötajatele ning sul jääb rohkem aega tegeleda teiste asjadega.

4. Rentimine on paindlikum

Päikesepaneelide ostmine on püsiv otsus, mis võib piirata sinu võimalusi tulevikus. Kui ostad päikesepaneelid laenuga, võib sellest saada takistus uute finantskohustuste võtmisel. Rentimine aga võimaldab sul muuta oma elektritootmise strateegiat kiiresti ja paindlikult ning enda vajaduste ja soovidega arvestades. See on eriti oluline, kui sinu elektritarbimine muutub aja jooksul, näiteks kui ehitad maja suuremaks, soetad uusi elektriseadmeid või lisandub uus pereliige.

5. Rentimine on kiire

Kallid elektrihinnad on peamine motivatsioon, miks inimesed soovivad ise oma energia toota. Päikesepaneelide rentimine on parim viis alustada kiiresti elektritootmist ja säästa raha juba esimesest kuust.

muudesse valdkondadesse investeerimiseks. Lisaks sellele olid Sunly City renditasud odavamad kui mistahes finantsasutuse puhul.“

„Teine põhjus, miks valisin Sunly City teenuse, on see, et nende maksed sõltuvad tootlikkusest ning renditasud on päikeselistel kuudel kõrgemad ja pimedatel talvekuudel madalamad. Selliselt saan kevadel ja suvel tulevase elektri n-ö ette ära toota,“ jätkab Janar.

„Lõpetuseks oli mulle väga oluline see, kui kiiresti ja sujuvalt Sunly City kogu paberimajandust ning bürokraatiat lahendas. Ise toimetades seisaksin siiani mõnes järjekorras.“

„Kui alguses guugeldada, siis tundub, et turg on päikesepaneelide pakkumistest üle ujutatud, aga enamik firmadest müüb päikesepaneele. Sunly City puhul on enda investeering miinimumini viidud ehk alguses tuleb tasuda ainult elektriliitumisega seotud kulud. Päikeseenergia toodangu ja kinnisvara väärtuse boonuse saab kätte projekti ise panustamata,“ kommenteerib Janar.

Kuidas alustada?

Kõige lihtsam on minna ja klikkida endale paneelid katusele Sunly City kodulehel, kus on võimalik kalkulaatoriga välja arvutada just sulle sobiva päikesejaama suurus ja võimsus: www.sunlycity.ee

TASUB TEADA

Alexela Sinu tuleviku energia.

Alexela on kasvanud kütuste jaemüügi ettevõttest mitmekülgseks energiakontserniks ja võtnud selge suuna taastuvenergia arendamisele nii biometaani kui päikese- ja tuuleenergia tootmisüksuste järjepideva rajamise näol.

Energiaettevõte toodab juba täna Lääne-Virumaal Vinnis, Tartumaal Ilmatsalus ja Järvamaal Oisus siinsest toorainest taastuvkütust biometaani ehk rohegaasi.

Alexela laiendab järjepidevalt elektriautode laadimisvõrgustikku, et toetada keskkonnasõbraliku liiklemise kasvu.

Ka arendab Alexela Paldiskis Energiasalve nime kandvat taastuvenergia vesisalvestit, mis aitab elektrihinnad alla tuua.

Jumekaks kokkuhoiuks rajab Alexela soovijatele päikesejaamasid. Klient tehnoloogiasse investeerima ei pea, Alexela teeb seda tema eest. Soodne elekter Alexela ja päikese abiga.

2022. aasta oktoobris käivitunud Alexela Hamina LNG terminal teenindab eestlasi kui soomlasi ja annab panuse nii Eesti kui Soome energiajulgeolekusse ning varustuskindlusse. See on Eesti ajaloo suurim otseinvesteering Soomes.

Alexelal on ka 39 energiapeatust ehk kohvik-poodi üle Eesti ja neid tuleb juurde.

Alexela plaanib börsileminekut - liitu ning saa osaks Alexela eduloost.

Alexela plaanib börsileminekut

Gaas

Jaekaubandus