Eesti tarbijad reastasid konkursil
„Eesti rahva lemmik e-pood“ parimad veebipoed. Kõige rohkem hääli kogus seekord e-Selver.
Eesti E-kaubanduse Liit valis juba kolmandat aastat koostöös Delfiga Eesti rahva lemmikut e-poodi. Konkursil osales üle 150 e-poe, kelle hulgast valisid enam kui 51 000 konkursilehte külastanud inimest oma lemmiku.
Iga inimene sai hääle anda vaid korra ja otsustada, millise parameetri alusel langetab valiku – kas näiteks klienditeeninduse, ostukorvi selguse, otsimootori toimivuse, kiire tarne, soodsate hindade, meeldiva disaini, tagastusprotsessi lihtsuse või millegi muu järgi.
„Konkursi võitjaks osutus e-Selver, kellel on tõesti mugav e-pood, kus on selge ja toimiv otsing ning lihtne ostukorv. Oluline on ka, et Selver pakub
ainsa toidupoena üle-eestilist tarnet ehk teenus toimib edukalt ka maapiirkondades,“ kommenteeris Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät. „Kui kategooriate võitjaid vaadata, siis suurte tegijate kõrval kerkisid esile ka väiksed ja veel vähetuntud e-poed. Aga kõigi puhul joonistub välja üks – neil on kaasaegsed ja tõesti toimivad e-poed korraliku otsingusüsteemi ning kõige muu vajalikuga. Samuti saadab võitjatest enamik tellimuse teele juba samal päeval ja tarbija hindab seda kõrgelt.“ Väät lisas, et selgelt on näha trendi, kus e-poodidest on hakatud palju soetama ka selliseid kaupu, mida varem internetist nii aktiivselt ei tellitud – näiteks toitu. „Toidu ostmine veebipoodi-
dest on paari aasta jooksul kasvanud kordades,“ märkis Väät.
Konkursi võitja e-Selver ise viitab, et tegemist on Eesti ja teadaolevalt maailma esimese üleriigilise hüpermarketi-suuruse sortimendiga värskete, jahutatud, sügavkülmutatud ja tööstuskaupade ning koduelektroonika kojuvedu pakkuva e-poega. Kogusortimendis on suurusjärgus 12 000 toodet. E-Selver teenindab enamikku maakondi ja linnu iga päev. Samuti saab nende veebipoes valida seda, kas tellimus pakendatakse kilevõi paberkotti ja kas klient nõus-
tub puuduva toote korral asendustootega või mitte.
E-kaubanduse Liidu hinnangul tegutseb Eestis suurusjärgus 7700 e-poodi. „Eesti veebipoodide jaoks on kindlasti suur väljakutse, kuidas rahvusvahelises konkurentsis edukas olla. Siin on aga meie e-poodidel rahvusvaheliste tegijate kõrval oma trumbid ja konkurentsieelised, mis puudutab näiteks kiiret komplekteerimist ja tarnet, eestikeelset vahetut ning operatiivset kliendisuhtlust ja kaupa, mida saaks juba samal päeval postitada,“ ütles Väät. „Seega paku
Eestlased tellisid möödunud aastal pakiautomaatidesse kokku ligi 12,4 miljonit pakki, mis on 2,3% rohkem kui aasta varem.
deemia tõttu suletud ja e-kaubandus näitas tavapärasest veel plahvatuslikumat kasvu. Kuigi 2021. aastal kasvas pakimaht koguni 50%, siis eestlased ületasid selle eelmisel aastal ikkagi 282 000 tellitud ja saadetud paki võrra.“
1–2 päeva tarnet ning vahetut ja meeldivat ostukogemust. E-pood ei tohi olla poolik, katki, kohati mittetöötav. Too välja, et vajadusel on kaup võimalik 14 päeva jooksul väga lihtsasti tagastada, eesti keeles saab kiire kontakti. Paku 7-päevast komplekteerimist, ära tööta e-poes üksnes esmaspäevast reedeni, vaid iga päev. Rahvusvahelise suure kontserniga ei pruugi kaubavalikus, hinnas ja kindlasti mitte turundusvõimekuses võistelda, kuid kiirus, turvalisus ning eestikeelsus on sinu trumbid, Eesti kaupmees.“
e-Selver – rahva lemmik
e-pood 2023
Kaup24 – kaubamajad Allo – kodutehnika ja audio
About You – rõivad ja jalatsid
Korilane – ilu ja tervis Rahva Raamat – sport, hobid, lemmikloomad Goldtime – ehted ja aksessuaarid
Klotsipood – lasterõivad, -jalanõud ja -tarbed ON24 – sisustus ja aed Bauhof – ehitus ja tööriistad
e-Selver – toidu- ja tarbekaubad Kingitus.ee – teenused
„Detsembris püstitati pakimahu rekord, kui Omniva, DPD ja Smartposti võrgustiku kaudu liikus üle 1,3 miljoni paki – aasta võrdluses oli kasv 4,9%,“ märkis Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät. „Eelmist aastat iseloomustab sisuliselt igakuine stabiilne kasv kümne protsendi võrra, mida sulatas aprill-mai. Siin tuleb aga arvestada konteksti, et 2021. aastal olid ostukeskused nendel kuudel koroonapan-
Selle aasta jaanuaris jätkus pakiautomaatide mahu kiire kasv rekordilistes kõrgustes. Kui eelmise aasta jaanuaris oli kasv 4,4%, siis sel aastal lausa 10,2%. Kokku telliti jaanuaris pakiautomaatidesse ligi 1,1 miljonit pakki. Smartpostil oli jaanuaris väike 1% langus, Omniva tegi 12% kasvu ja DPD maht kasvas suisa 22%.
juba üle 20%. Euroopa e-kaubanduse tururaport 2022 tõstab esile, et Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 77% elanikkonnast. Lähiriikidest on see näitaja Lätis 67%, Leedus 69%, Soomes 81% ja Rootsis 89%. Pingerida juhivad Holland (94%) ja Taani (92%).
E-kaubanduse käive moodustab jaekaubanduse kogukäibest
3,54 miljardit
Eelmisel aastal oli
e-kaubanduse käive Eestis
3,54 miljardit eurot, mis
tähendab Eesti Panga
andmeil kasvu üle miljardi euro võrra ehk 34%
võrreldes 2021. aastaga.
300 miljonit
Eelmisel aastal oli
keskmine e-ostlemise
kuukäive Eestis 300 miljonit eurot.
62%
Keskmiselt tehakse 62% e-oste Eesti e-poodidest ja 38%
välismaa e-poodidest. Kusjuures viimase kahe aastaga on rohkem kasvanud e-ostlemine just Eesti e-poodidest. Eelmisel aastal läks kogukäibest 1,37 miljardit eurot välismaa e-poodidesse ja 2,17 miljardit jäi meie e-poodidesse.
20% E-kaubandus moodustab
juba vähemalt 20% kogu jaekaubanduse mahust.
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Reklaam: Kristi Juvanen, kristi.juvanen@delfi.ee e-ostmise ABC
Eesti pakiturgu monitoorib Eesti E-kaubanduse Liit koostöös Omniva, Smartposti ja DPD-ga. Eesti E-kaubanduse Liit on 2008. aastal loodud katusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 500 ettevõtet üle Eesti. Samuti väljastab liit turvalise ostukoha usaldusmärgist ja korraldab neli korda aastas toimuvat ühiskampaaniat E-smaspäev.
FOTO: PEXELS Allikas: Eurostat, Statista, ÜRO
76% Pangalingi kõrvale on tõusnud maksealgatuse teenus – kokku moodustavad need eestlaste e-maksetest
76%.
80%
Eestlased on pakiautomaadi usku –80% pakke tellitakse pakiautomaati (DPD ja Emori uuringud).
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
90%
Erinevad rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suisa 90% esmastest toote või ettevõtte otsingutest ja 60% e-ostudest tehakse mobiiltelefoniga.
12,4 miljonit
Eestlased tellisid eelmisel aastal pakiautomaatidesse riigisiseselt (ettevõtetest eraisikutele) ligi
12,4 miljonit pakki, mis on 2,3% ja 280 000 pakki rohkem kui aasta tagasi.
4,5 miljardit
Emor on välja toonud, et internetti kasutab maailmas 4,5 miljardit inimest (aastane juurdekasv 7%), mis on 59% kogu rahvastikust.
7700
Eesti E-kaubanduse Liidu, Omniva ja Smartposti koostöös eelmisel aastal toimunud e-poodide monitooringust selgus, et Eestis on 7700 e-poe domeeni.
198
Eestis kannab hetkel 198 e-poodi „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgist.
10% Emor prognoosib 2025. aastaks esmatarbekaupade e-kanalitest ostlemise osakaaluks juba 10%, hetkel on see 6%.
Eelmisel aastal hakkas kehtima tarbijakaitseseaduse muudatus, mis teeb kaupmeestele edaspidi kohustuslikuks kuvada hinnaalanduskampaaniates ka toote varasem hind. Varasemaks hinnaks loetakse seejuures alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind.
Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid üle direktiivi, millega muudeti nelja kehtivat direktiivi, mis on Eesti õigusesse üle võetud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseadusega. Muudatuse peamine eesmärk oli muuta ostlemine tarbijatele selgemaks ja läbipaistvamaks. See puudutab ka internetipõhiseid kauplemiskohti, mille all mõeldakse keskkondi, mis vahendavad teiste ettevõtete pakkumisi – näiteks kaup24.ee, osta.ee, Amazon, eBay, booking.com ja paljud teised. See korrastas ühtlasi nii veebipõhiste otsinguvõimalus-
te kasutamist kui ka tarbijatele pakkumiste kuvamise ja hinnaalanduskampaaniate loogikat. Millised on olulisemad muudatused?
Internetipõhise kauplemiskoha pidaja kohustub esitama teavet pakkujaks oleva isiku kohta –kas pakkuja on kaupleja või teine tarbija. Näiteks osta.ee peab selgelt välja tooma, kas pakkuja on kaupleja/ettevõtja või tavatarbija ehk eraisik. Veebipõhise otsingufunktsiooni pakkujale tekkis kohustus esitada teave peamiste
parameetrite kohta, mille alusel kujuneb tarbija otsingu tulemusena esitatav pakkumiste järjestus. Näiteks kui eespool kuvatakse makstud positsioone, tuleb tarbijat sellest teavitada.
Keeld on müüa edasi internetirobotite abil hangitud pileteid ja jätta mulje, et kauba kohta esitatud arvustused on kirjutanud tegelik tarbija või toote varem ostnud isik. Samuti tuleb avalikustada, kui on makstud reklaami või kõrgema koha eest otsingutulemuste järjestuses. Avalikustamine peab olema selge, nähtav, mitte peidetud müügitingimustesse. Muudatus puudutab kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad võimalust otsida veebis tooteid. Sellisteks ettevõtjateks on näiteks internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlussaidid. Kui müüakse aga enda toodetud, nii-öelda oma kaupu, siis võib neid eespool kuvada. Üks oluline muudatus on, et hinnaalanduskampaaniates tuleb kuvada ka varasem toote hind. Varasemaks hinnaks on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. Uute kaupade ja kiiresti riknevate kaupade puhul, mis on alles müüki võetud, tuleb aga kuvada eelneva seitsme päeva madalaim hind.
Kauba hinda alandades peab kaupleja seega ära märkima alandamisele eelnenud varasema hinna, milleks on vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind. Sooduskampaaniate arvule ei ole piirangut, lubatud on teha
Eesti veebipoodide
ühiskampaania
toimub sel aastal esmakordselt neli korda, märtsikuine esimene
E-smaspäev tõi kokku 280 e-poe eripakkumised.
„E-smaspäev on kasvanud riigi suurimaks ühiskampaaniaks, kus lööb aktiivselt kaasa müstiliselt suur hulk osalejaid. Nii on loogiliseks arenguks, et oleme tihendanud kampaaniapäevi ja laiendanud nii osalejate kui ka tootevalikut, et vastata ostjate ootustele ning soovidele,“ ütles E-smaspäeva korraldava Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.
„E-smaspäeval kasvab e-poodide käive lausa 2,5–3 korda võrreldes tavapäevaga, mis
näitab, et tarbijale võimaldatakse tõeliselt isuäratavaid eripakkumisi.“
Väät lisas, et kaubanduses on konkurents väga tihe ja tarbija arvestab aina enam peale hinna ka kauba kiire kättetoimetamise, sujuva tagastuse võimaluste ning mugava ostukogemusega. „Siin ongi meie e-poodidel rahvusvaheliste tegijate kõrval
30 päeva jooksul kasvõi mitu kampaaniat, arvestama peab aga sellega, et iga kord tuleb soodushinda märkides välja tuua ja aluseks võtta eelneva 30 päeva madalaim hind. Arvesse lähevad kõik allahindlused sel perioodil, olenemata kampaania pikkusest või eesmärgist. Samas saab tõenäoliselt erandi teha koguselise piiranguga. Näiteks ostes kaks reha, saad kolmanda tasuta. Samuti on erandiks püsikliendi pakkumine või kauba omaduste halvenemisest tingitud allahindlus – näiteks banaani realiseerimistähtaja tõttu müüakse seda 50% soodustusega. Neid hindu ei pea järgmise üldkampaania ajal arvestama varasema soodushinna hulka.
Kõrged trahvimäärad
Direktiiv kohustab liikmesriike kehtestama karistusnormid, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Laiaulatusliku rikkumise korral, kus kahjustatakse tarbijate kollektiivseid huve mitmes liikmesriigis, peab trahvi maksimumsuurus olema vähemalt 4% kaupleja aastakäibest või vähemalt kaks miljonit eurot. Näiteks tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise eest ja teatud võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumise korral. Lepingueelse teabe andmise kohustuse rikkumise puhul, ka teabe mitteandmise korral, võib ettevõtjat trahvida kuni 400 000 euroga. Ka väärteo eest on ülemmäärade karistussummad krõbedad: kehtiva 50 000 euro asemel 400 000 eurot.
Eraisikud eelistavad üha rohkem teha makseid mobiiliäppides. Mobiilis ja internetipangas algatatud maksete suhe oli lõppenud aasta detsembris juba 56%/44% mobiili kasuks. Aasta varem algatasid eraisikud samas võrdluses 45% maksetest mobiilis.
Eestis välja antud pangakaartidega maksti füüsilistes müügikohtades ja e-poodides neljandas kvartalis 8% võrra sagedamini kui aasta tagasi. Kaarditehingute käive kasvas samas võrdluses 11% – ajal, mil hinnad kasvasid pea 20%. See on märk ostetavate koguste vähenemisest. Hinnanguliselt 55% kaardimaksetest tehakse esmavajalike kaupade ja teenuste hankimiseks (toit, esmatarbekaubad, kütus, ravimid, raviteenused).
Kuigi Eesti elanike kaardimaksete käive kasvab, siis põhjus on pigem (kohalike) kaupade ja teenuste kõrgemates hindades. Välismaal tehtud ostude käive ei ole koroonaeelsele tasemele veel jõudnud.
Eesti pankade välja antud kaartidega tehti neljandas kvartalis müügikohtades keskmiselt 29,7 miljonit kaardimakset kuus, kaardi vastuvõtja poolelt raporteerisid Eesti pangad mahuks 25,4 miljonit tehingut ehk hinnanguliselt 15% tehingute puhul oli kaardimakse vastuvõtjaks piiriülene pank. Kaardiga tehtud e-ostude puhul on käärid veelgi suuremad – vaid 19% vastuvõtmise poolest on Eesti pankade käes (selle taga on peamiselt Bolt ja Wolt).
E-ostude arv ja käive oli neljandas kvartalis ajaloo kõrgeim. Eriti hoogsalt on kasvanud just Eesti e-poodidest tehtud ostud. Täpsustuseks – e-ostudeks liigituvad selles ülevaates ka maksed, mida tehakse toidu tellimiseks või taksoga sõitmiseks (nt Wolt ja Bolt). Piltlikult võib öelda, et e-ostude mahud teevad uusi rekordeid ja käibenumbrid on 2019. aastaga võrreldes kolmekordistunud ning 2020. aastaga võrreldes kahekordistunud.
viisid eestlased välismaistesse e-poodidesse 1,37 miljardit eurot, 2,17 miljardi euro eest osteti aga siinsetest e-poodidest. Eestlased tellisid möödunud aastal pakiautomaatidesse kokku ligi 12,4 miljonit pakki, mis on samuti 2,3% rohkem kui aasta varem.
E-smaspäev on Eesti
E-kaubanduse Liidu korraldatav e-ostlemise päev, kus erinevad veebipoed teevad tarbijatele 24 tunni jooksul sooduspakkumisi. Kampaania eesmärk on tutvustada Eesti e-poodide kasutajasõbralikke ja turvalisi lahendusi.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kaubandusvaldkonna 2022. aasta ülevaatest selgus, et tarbijate pöördumised – kaebused, nõustamine ja piiriülesed vaidlused – on küll tõusutrendis, kuid suurem osa neist olid seotud lennureisijate õigustega.
2022. aastal lahendas TTJA üle 3500 tarbijavaidluse. Lisaks lahendati 734 piiriülest tarbijakaebust, millest 414 olid välismaa kaupleja vastu. Peamine vaidluste valdkond oli lennureisijate õigused. Kõige sagedasemad vaidluste valdkonnad e-kaubanduses olid mööbel ja aiakaubad, seejärel kodumasinad ning tervise- ja ilutooted.
oma trumbid ja tugevused, mis puudutab näiteks kiiret komplekteerimist ning tarnet, eestikeelset vahetut ja operatiivset kliendisuhtlust ning kaupa, mida juba samal päeval postitada.“
Eelmisel aastal oli Eestis e-ostlemise käive 3,54 miljardit eurot, mis tähendab aastaga 34% suurust kasvu. Seejuures
Eesti E-kaubanduse Liit on kontrollinud kõikide osalevate epoodide tausta, mis tagab ausa, turvalise ja mugava ostlemise. Eesti e-poodide ühiskampaania
E-smaspäev toimub nüüd neli korda aastas – märtsis, mais, septembris ja novembris.
Vaata lisaks: www.e-smaspaev.ee
Järelevalves pöörati suuremat tähelepanu elektritõukerataste müügile. Kontrolliti 62 ettevõtet ja tuvastati 16 rikkumist, millest suurem osa puudutas lubatust võimsamate elektritõukerataste müümist.
Seoses möödunud aastal kehtima hakanud seadusemuudatusega soodushinna avaldamise osas on TTJA pööranud rohkem tähelepanu ka hinna avaldamise reeglite järelevalvele. Hinna avaldamisega seoses on menetletud 146 erinevat rikkumist. Allahindluste puhul on kõige enam levinud probleem, et ei teadvustata, et väikeste vahedega allahindluste puhul tuleb soodushinda näidata viimase 30 päeva soodsaimast hinnast.
Kõige enam kasutatakse e-Selverit Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Kõige lojaalsemad kliendid elavad aga äärealadel ja maapiirkondades. 90% e-Selveri ostudest soovitakse saada koduuksele. Kümnendik läheb kaubale ise järele kas infoletti või saavad kauba kätte spetsiaalsest kapist.
E-poe ostukorv on tervislikum – ostetakse rohkem värsket kaupa ja vähem alkoholi.
Keskmine tellimus
e-poest on 5–6 korda suurem kui tavapoest.
E-poes tehakse vähem impulssoste – ostud on teadlikumad ja kaalutletumad.
E-Selver valiti taas Eesti parimaks e-poeks. Selveri esindajate sõnul on nende e-pood omamoodi maamärk, sest see on nii Eestis kui teadaolevalt ka mujal maailmas esimene ja ainus üleriigiliselt iga päev kättesaadav toidukaupade e-pood.
Selveri äriarvestuse juht
Kristjan Anderson ütleb, et nad hindavad seda tunnustust väga, ning arutleb, et ilmselt on selle edu taga kombinatsioon heast sortimendist, teenuse kvaliteedist ja selle kasutamise mugavusest.
„Näiteks kauba komplekteerimisel juhindume põhimõttest, et teeme seda nii, nagu ostaksime iseendale,“ toob Anderson näite hea kliendikogemuse loomisest. „Üldstandard on, et kaup peab olema värske, kvaliteetne ja säilivusaeg ei tohi olla lühem kui kaks päeva. Kui toote säilivusaeg on ettenähtud standardist lühem, siis helistame kliendile, teavitame olukorrast ja küsime, kas sellise toote ostukorvi lisamine talle sobib. Kui klient sellist lahendust ei eelista, siis pakume asendustoodet. Kas klient lubab tooteid asendada või mitte, saab ta ise e-Selveris märkida.“
Ka toote asendamisel on kindlad reeglid: toodet tohib asendada vaid analoogsega või samaväärsega.
„Tavalisemaid tooteid, näiteks piima, leiba, saia ja juustu, on hõlbus asendada, sest nende valik on kauplustes lai.
Keerulisem on leida asendust spetsiifilisemale kaubale, millel puudub analoog. Näiteks kui pardikoibasid pole, tuleb
küsida, kas sobib ka näiteks rinnatükk või midagi muud. Kui ei sobi, on teinekord kliendid palunud sama raha eest asenduseks kasvõi prügikotte või aknapesuvedelikku. Igal juhul tuleb sellistel puhkudel alati kliendile helistada,“ kirjeldab Anderson.
Koroonaaja rekordeid on raske korrata
„E-kaubanduses ei ole praegu nii roosilised ajad, kui olid koroonaperioodil, mil mahud kasvasid eksponentsiaalselt,“
märgib Anderson ja lisab, et COVIDi kõrgperioodid tõid ilmekalt välja e-Selveri teenuse kitsaskohad. „Sel ajal tuli protsessid kiirelt ümber organiseerida, mis oli raske, kuid vägagi õpetlik. See andis meile kätte õige suuna, kuhu edasi liikuda.“
Eelneva näiteks toob
Anderson välja, et enne koroonat ja selle alguspunktis komplekteeriti e-Selveri tellimusi n-ö pimepoes. Nüüd aga ütleb Anderson, et see oli õppetund: „Koroona põrmustas kesklao lahenduse – kui tahame pakkuda e-poes laia valikut värsket kaupa, on kõige mõistlikum korjata see kokku tavapoest, mis on kliendile piisavalt lähedal – säästame logis -
tikakuludelt ja tagame värskete toodete parema kvaliteeti,“ selgitab ta.
E-Selveri suurimad väljakutsed
Andersoni sõnul on toidukaupade e-poe suurimateks väljakutseteks tihe konkurents ja teenuse rentaablus: „On oluline vahe, kas auto sõidab välja pooltühjalt või täislastiga. Eesti hõre asustus tähendab mõnikord ka seda, et kahe peatuse vahele jääb mitukümmend kilomeetrit, mis efektiivsusnäitajaid kahandavad.“
Eestis on viis suuremat jaeketti, kellest neli pakuvad ka e-poe teenust. „Coop väljus sügisel suurest e-kaubandusest, kuid väikese Eesti kohta on meil endiselt pakkujaid palju. See, mille järgi klient oma valiku teeb, võib sõltuda nii kaubavalikust, kojuveo hinnast kui ka e-poe kasutajasõbralikkusest,“ nendib Anderson.
Toidukaupade e-poodi ei saa võrrelda mõne muu e-poega.
„E-pood on mugavusteenus: kaup korjatakse kliendi eest kokku ja tuuakse koduuksele. Kulu, mis sellega kaasneb, on
märksa suurem, kui inimesed teenuse eest praegu maksavad. Millegipärast valitseb arvamus, et e-poest peaksin saama tooted soodsamalt kui tavapoest, kuid siin on ressursinõudlik protsess, eraldi tarkvara ja makselahendused, kauba komplekteerija, autojuht, auto- ja kütusekulu,“ kirjeldab Anderson toidukaupade e-poe toimimise põhimõtteid. „Praegu me ei näe, et robotid või tehisintellekt võiks seda tööd kuidagi efektiivsemaks või odavamaks muuta.“
Toidupoe ostukorv on jäänud kasinamaks Hinnatõus on tarbimist oluliselt mõjutanud ja seda ka toidupoodides. Anderson ütleb, et ostukorv pole muutunud õhemaks ainult e-poes, vaid ka füüsilises poes. „Rohkem ostetakse sooduskaupa,“ kirjeldab ta olukorda. Rahaline ostukorvi kasv toetub ainult hindade tõusule. 2022. aasta kevadest ostetakse mahuliselt toidukaupasid vähem.
Kas füüsilised toidupoed tulevikus kaovad?
Anderson ütleb, et seda küsimust küsitakse tihti. „Hetkel on küll nii, et hinnatõusu tõttu on mitmed maapoed pidanud end sulgema, kuid suures plaanis me ei näe, et füüsilised poed kaoksid. Kui praegu moodustab e-poe käive kogukäibest ca 5% –üle 10% see meie regioonis pigem ei jõua,“ kinnitab ta.
E-Selveri teenust on proovinud üle 200 000 inimese.
„Potentsiaali laienemiseks on, kuid on neid, kes ei soovigi proovida, ning neid, kes koroona ajal kasutasid, kuid eelistavad võimalusel siiski oma käega kaupa valida ja katsuda, enne kui see ostukorvi maandub,“ arutleb Anderson.
Veebi kaudu ostetakse rohkem kampaaniatooteid. Põhjus võib olla selles, et e-poes saab sooduses olevatest toodetest parema ülevaate ja lihtsam on otsust langetada. Keskmine ostja on 30–50-aastane naine, kõige vähem on ostjaid vanuses 25 ja alla selle. Ehkki noored kasutavad e-Selverit vähem, on alla 20-aastane kõige kiiremini kasvav grupp füüsilises poes.
Lojaalne klient teeb e-Selverist 3–4 ostu kuus – pigem ostetakse nädala jagu kaupa. E-Selveri sortimendis on ca 12 000 erinevat toodet.
Kokkuvõtvalt ütleb Anderson, et seitsme tegevusaasta jooksul on saadud palju targemaks. „Oleme e-Selverit palju optimeerinud, koroonaaja rekordeid me ei korda, kuid liigume praegu kolm-neli korda suuremate mahtudega kui enne pandeemiat. Endiselt on tegemist mugavusteenusega, mis on väga ressursimahukas, alates tarkvaralahendustest kuni viimase miilini, milleks on kauba kohaletoimetamine klientide koduukseni.
Andersoni sõnul käed rüpes istuma ei jääda, sest ees ootavad mitmed uuendused. „Tegeleme e-poe sortimendi parendamisega, silmapiiril on tooted-teenused, mille ostmine e-poest võiks klientide elu veelgi mugavamaks teha. Mõtleme ka sellistele e-poe lahendustele, mis võimaldavad vähendada toidu raiskamist, näiteks luua võimalus osta soodsamatel tingimustel läheneva realiseerimise lõpuajaga tooteid,“ ütleb ta lõpetuseks.
Hingelt vaba Lenna on terve varasema elu linnas elanud, kuid tunneb end täielikult maa- ja looduslapsena, mistõttu ei põhjustanud Setomaale kolimine talle liialt takistusi. Uuest elukohast lähtuvalt on Lennast saanud usin e-poodleja, kes julgustab ka teisi maale kolima.
Eesti 45 000-ruutkilomeetrisel pinnal ei ole enam kohta, kuhu posti- või kulleriteenus ei ulatuks ja eestlased on aina usinamalt neid võimalusi ära kasutama hakanud. Eelmisel aastal telliti näiteks ainuüksi pakiautomaatidesse ligi 12,4 miljonit pakki, mis teeb keskmiselt 34 000 pakki päevas.
E-ostlemise laiale levikule on kaasa aidanud ka selle kasutamise lihtsus ja mugavus. Alustamiseks on vaja selgeks teha vaid interneti toimimise baasteadmised, millega on juba kursis üle 4,5 miljardi inimese.
Lisades sinna veel vajaliku arvuti või nutiseadme, toodki endale kõik maailma poed koju kätte.
E-võimalused teevad maale kolimise
lihtsamaks
Kuigi julgelt üle poole rahvastikust elab endiselt linnades, on meile antud ideaalsed võimalused maale kolimiseks. Esiteks aktsepteerib aina enam tööandjaid nüüd ka kaugtöö võimalust, mis tähendab, et ei pea muretsema igapäevase tööle ja koju sõitmise pärast. Ning teiseks, pea kõik kaubad ja teenused on võimalik üle Eesti koju kätte tellida, mis vähendab jällegi vajadust mõttetuteks väljasõitudeks.
Mugavast ja ahvatlevast võimalusest oma elu maale ümber lülitada on kinni haaranud nii mõnedki noored ning tegusad pered, nende seas ka perekond Kuurmaad.
Nimelt kolis armastatud lauljatar Lenna Kuurmaa paar aastat tagasi linnakärast eemale ja jättis kogu oma senise linnaelu, et alustada koos perega uut etappi Setomaa metsade vahel. Unistus oma talus elada saatis Lennat juba kümmekond aastat – ajast, mil ta Eesti kaguosas pikalt tühjana seisnud talukompleksi soetas. Lõplik otsus maale elama minna langetati vaid mõni aasta tagasi.
Setomaa põliste metsade vahel toimetavast Lennast on nüüdseks saanud usin e-ostleja, kes mitmetunniste autosõitude asemel tellib vajalikud tarbeesemed mugavalt e-poest ja julgustab ka teisi inimesi maale kolima.
E-tellimus aitab vältida mitmetunnist sõitu
Kuigi lähim füüsiline pood paikneb talust umbes nelja kilomeetri kaugusel, siis Lenna nimetab seda pigem külapoeks, kust saab vajadusel kiirelt mõne puuduoleva toidukauba.
Põhjalikum ostukorv eeldab aga ligi tunniajast sõitu Võrru ning suurem kaubatiir lausa mitmesajakilomeetrist sõitu Tartu linna ja tagasi.
Kui toiduaineid meeldib Lennale osta pigem füüsilisest poest, siis kõik muu vajaliku tellib ta internetist. Kosmeetika, näo- ja kehahooldustooted tellib ta nimelt juba aastaid e-poest ning kuna ka riidepoed asuvad
kaugel, siis endale ja lastele hädavajalik tellitakse Kuurmaade peres samuti e-kaubandusest.
„Alles hiljuti olin olukorras, kus pereliikmed olid öösel kõhuviirusega hädas ja muidugi olid kodust kõik hädavajalikud ravi-
Otse kadakate vahelt: e-ostlemisest muljetab muusik Ivo Linna
Täpselt aasta aega tagasi tegi oma esimese e-poe tellimuse ka muusik Ivo Linna, kelle eelnev kogemus piirdus vaid tema proua tellitud pakkide vastu võtmisega. Koostöös Eesti E-kaubanduse Liiduga sai Ivo võimaluse e-kogemus omal käel läbi teha ja sooritada oma elu esimene e-ost.
Hoolikalt läbimõeldud ostukorv täitus Ivol kahes erinevas e-poes, milleks olid Bauhof ja e-Selver. Süsteem toimis Ivo sõnul väga hästi. „Kõik, mis sai välja valitud, tuli kohale, midagi ei olnud asendatud ega muudetud. Järgmine kord, kui on vaja suuremat portsu, mida ei jaksa ise vedada, siis kindlasti tellime, see on nüüd selge!“ jagas Ivo oma esimesi muljeid.
Uurisime Ivolt, kuidas tellitud kaup töötab ja kas vahepealse aastaga on ta ka omal käel julgenud mõne e-ostu teha.
Ivo sõnul töötab kõik suurepäraselt ja oma esimest e-ostu meenutas ta sõnadega „Väga vinge värk!“. E-kaubanduse osas on Ivo endiselt avatud suhtumisega, aga vajadust millegi konkreetse tellimiseks ei ole tal vahepeal tekkinud. „Toiduasju käime reeglina ikka poest toomas – see on mõneti selline sotsiaalne ettevõtmine, näeb vanu tuttavaid ja lobiseb juttu,“ muheles Ivo. „Seda kraami on meil siin ka aastatega piisavalt kogunenud, nii et vajadust millegi uue tellimiseks ei ole tekkinud. Samuti töötab aasta tagasi tellitud nurgasaag, millest pikalt puudust tundsin, nagu valatult. Andis kohe teatud vabaduse, et ei pea iga pisikese töö pärast alati töökotta tormama või ise puudulike vahenditega tühja tööd rügama,“ lisas Ivo.
Ivo soovitab enne suuremat ostu eeltööd teha
mid otsa saanud. Õnneks ei ole internetis vahet, mis kell on, ja sain kenasti kell viis öösel perele antibiootikumid järgmiseks päevaks koju ära tellida,“ lisas ta. Omamoodi traditsiooniks on saanud ka emale lillede saatmine. „Ema elab mul Soomes ja kuna alati ei õnnestu ise kohapeale sõita, siis on saanud harjumuseks lilled e-poest emale otse koju saata. Nii mugav, et seda saab kodust organiseerida,“ sõnas Lenna.
E-poodideta oleks
Lenna majapidamine
oluliselt tühjem
E-poe lahendus toimib Lenna sõnul ka maal väga kiirelt ja mugavalt – vahet ei ole, kas tellida kulleriga või pakiautomaati. „Kui puuduks igasugune e-ostlemise võimalus, oleks
meie majapidamine kindlasti asjadest oluliselt tühjem,“ lisas Lenna muheledes, kuid nentis, et ega ta enam muudmoodi elu ette ei kujutaks. „Ilma e-poodideta peaksime alati suurematesse linnadesse sõitma, mis tähendab meie jaoks mitmetunnist ajakulu, rääkimata suurenenud rahalisest väljaminekust.“
Seetõttu tulevad kõik laste ja enda riided, kirja- ja koolitarbed enamasti just e-poodidest. „Samuti on mul mõned lemmikud brändid, mida ei saa isegi mitmesaja kilomeetri raadiusest, näiteks teatud ökoloogilised pesuvahendid ja kosmeetika ning mõned asjad tulevad ka välismaalt. Lisaks ka mõned toiduained, mida poelettidelt tavaliselt ei leia, näiteks kala või kindlad maitseained,“ lisas ta.
Ilma e-poodideta peaksime alati suurematesse linnadesse sõitma, mis tähendab meie jaoks mitmetunnist ajakulu, rääkimata suurenenud rahalisest väljaminekust.
Kauba tellimisel on Ivo sõnul kõige olulisem eelistada just häid ja kvaliteetseid kaubamärke ning kaupmehi ja suurema ostu puhul alati spetsialistiga konsulteerida. Siinkohal toob Ivo välja vana Inglise tõdemuse, et ta ei ole nii rikas, et osta odavat asja, mistõttu pidi ka tema õige nurgasae valimiseks paar telefonikõnet tegema ja asjatundjatega veidi nõu pidama, et sobivate näitajatega masin välja valida.
„Mina valin ja kalkuleerin alati hoolikalt, aga proua on mul siin vähe usinam poodleja, kelle ostukorvi satub tihemini neid nii-öelda emotsioonioste. Alles hiljuti leidis ta meile ühe vahva pöörleva raamaturiiuli, mis kulleriga kahtlaselt väikeses pakis meile ukse taha saabus. Kokku pannes saime aru, et raamaturiiuliga küll tegemist pole, kuid vaatasime, et sinna mahub täpselt kuus paari sokke ja kasutusse läks ta ikka,“ meenutas Ivo ning rõhutas, kui oluline on kontrollida ka e-poe tausta.
Ivo ise suurem šoppaja ei ole, kuid teisi julgustab e-poodlema. „Meie naudime maal elades hoopis teist elurütmi ja kõik eluks vajalik on meil siin olemas, kuid noortel, kellel tuleb maale kolimise otsus hoolikalt läbi kalkuleerida, võib e-kaubandus otsuse langetamise juures väga oluliseks pooltargumendiks kujuneda,“ nentis ta.
KOMMENTAAR
Aina enam tööandjaid aktsepteerib nüüd ka kaugtöö võimalust, mis tähendab, et ei pea muretsema igapäevase tööle ja koju sõitmise pärast.
Oma lemmikute e-poodidena toob Lenna välja Ökotoa (www.okotuba.ee) ja Facebook Marketplace’i. Ökotoa valikust leiab orgaanilisi ja looduslikke, ökoloogiliselt puhastest toorainetest valmistatud veganlikke ja julmusevabu kosmeetikatooteid ning Facebook Marketplace’is saab teistelt eraisikutelt kasutatud kaupa soetada. „Olen suur taaskasutuse fänn, mistõttu olen sealt tihti lastele riideid ja jalanõusid tellinud, samuti olen seal sageli ka ise müüja rollis,“ nentis ta.
Kuigi elukohast lähtuvalt epoodleb Lenna võrdlemisi tihti, siis tänu usaldusväärsetele kaupmeestele on tal senini õnnestunud petuskeemidest pääseda. Vaid paaril korral on mõne tarnijaga ette tulnud segadus pakiautomaadi osas, kuid olukorrad on seni alati positiivselt lahenenud.
Lenna soovitus: tarbida targalt! Vaatamata lõpututele võimalustele soovitab Lenna e-ostlemisel kaine meele säilitada. „Kui füüsiline pood pannakse teatud kellaajal kinni ja sinna on vaja spetsiaalselt kohale sõita, siis e-pood meile piiranguid ei sea. Šoppamine on meist vaid internetiühenduse ja nutiseadme kaugusel, mistõttu on eriti oluline kõigile ahvatlustele mitte järele anda ning mitte üle tarbida ja kasutada e-kaubandust ikkagi vajadusest lähtuvalt,“ soovitas Lenna Kuurmaa. Ennast peab Lenna võrdlemisi ratsionaalseks e-ostlejaks, kelle ostukorvi satub vähe läbimõtlemata kaupa. „Pigem juhtub, et mõned tooted ei istu päris nii, nagu tootereklaamil poseerival modellil või on näiteks suurus natuke vale. Selle asemel, et need koju niisama seisma jääks, viin need hoopis oma kirbuturu boksi müüki!“ lisas ta.
„Samal ajal kui majanduslikud näitajad langevad, näitab e-kaubandus endiselt tugevat kasvutrendi, moodustades juba üle 25% kogu jaekaubanduse mahust. Ainuüksi jaanuaris telliti pakiautomaatidesse üle miljoni paki, mis on läbi aegade jaanuarikuu rekord. Kokku saadeti jaanuaris pakiautomaatidesse 1 067 000 pakki, mida on võrreldes eelmise aasta jaanuariga 99 426 võrra rohkem. E-kaubandus katab mugavalt tervet Eestit. Mahu kasv näitab omakorda tarbijate aina suuremat usaldust ja teenuse toimimist, mistõttu on lisandunud palju e-ostlejaid, vanusest ning asukohast olenemata.
Ka e-poodide arv kasvab mühinal – Eestis on ligi 8000 erinevat e-poodi, mille seast valiku tegemine võib osutuda parajaks väljakutseks. „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgist, mis näitab, et e-pood on Eesti E-kaubanduse Liidu kontrollitud, kannab hetkel vaid 198 e-poodi. Samuti tehakse keskmiselt 38% ostudest välismaa e-poodidest, kus vajalik taustakontroll tuleb teha poodlejal endal.
Tarbija arvestab reeglina ka kauba kiire kättetoimetamise, sujuva tagastuse võimaluste ja mugava ostukogemusega, mis annab meie e-poodidele rahvusvaheliste tegijate kõrval selge eelise. Kohalikud kauplejad pakuvad lisaks vahetut ja operatiivset eestikeelset kliendisuhtlust ning kauba saab reeglina juba samal päeval teele panna.“
TÕNU VÄÄT, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
E-poodidest ostlemine ei ole mitte ainult turvalisuse, vaid ka mugavuse, kiiruse ja paindlikkuse küsimus. Ostu saab sooritada ükskõik kus ja kellaajast hoolimata, vaja on vaid arvutit või nutitelefoni. Lisaks võimalus diivanilt tõusmata mõne tunni jooksul sadu poode “läbi käia”. Kõike seda kinnitab ka statistika: e-ostlemine kasvas Eestis eelmisel aastal 34 protsenti. Kuidas aga veenduda, et valitud veebipood on turvaline?
Ostjatele e-ostude tegemisel kindlustunde tagamiseks annab Eesti E-kaubanduse Liit kriteeriumitele vastavatele e-poodidele välja „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgist.
Liidu tegevjuhi Tõnu Vääti sõnul on e-ostlemine kasvav trend, mis omakorda toob turule uusi veebipoode, lisaks võimaluse ostelda üle maailma. „Mitte kõik neist ei pruugi oma tegevuses lähtuda sajaprotsendiliselt kehtivast seadusandlusest ega arvestada ostjate kõikide õigustega. See ei pruugi olla pahatahtlik, vaid tuleneda teadmatusest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuvastab iga aasta sadu e-poode, kes eiravad teadlikult või teadmatusest e-poodidele kehtestatud reegleid. Vaid 2 protsenti e-poodidest, kes on taotlenud
„Turvalise ostukoha“ usaldusmärgist, on selle saanud n-ö puhtalt, ilma et e-poes oleks olnud vaja teha muudatusi,“ lisas Väät.
Osaliselt kontrollivad e-poe turvalisust ka pangad ja makselahenduste pakkujad: kas e-pood rakendab GDPRi ehk isikuandmete kaitse seadust, kas domeenil on turvasertifikaadid ja kas makselahendused on turvalised?
Kuid neile reeglitele lisandub veel suur hulk seadusi, mis ei ole niivõrd olulised mitte poodnikule, vaid just ostjale. „Nii mõnigi suurem pank on soovitanud kõigepealt e-kaupmehel taotleda
„Turvalise ostukoha“ usaldusmärgist ja alles pärast märgise saamist koostööks panga poole tagasi pöörduda.
Selline tagasiside on tunnustus „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgisele.“
Märgis annab ostjale kindlustunde
„Turvalise ostukoha“ usaldusmärgise saamiseks peab epood lisaks pankade nõuetele vastama nii Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seadustele, mis reguleerivad ostuga seotud lepingu-, garantii-, tagastamis-, taganemis-, müügi- ja transporditingimusi. Märgist kandvate e-kauplejate puhul ei pea ostja muretsema, kas kaupmees aktsepteerib 14-päevast tagastamisõi-
gust, kannab kauba tagastamisel kogu raha tagasi ning kuvab ostu tehes kõiki vajalikke linke ja blankette. „Lisaks võib olla kindel, et „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgisega ettevõtted ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mustas nimekirjas. Ja kui usaldusmärgise kandja satub musta nimekirja, on olenevalt rikkumise raskusest õigus märgis eemaldada. Teeme siinkohal tihedalt koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga,“ kinnitab liidu tegevjuht. „Kooskõlastame Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et märgise taotlejad ei oleks mustas nimekirjas. Juhul kui aasta jooksul laekub tarbijatelt meile või ametile enam kui kaks lahendamata probleemi või seaduserikkumist, võetakse e-poelt õigus usaldusmärgist kanda.“
Eesti ühe suurima e-kaupmehe hansapost.ee juhi
Taavi Rajuri hinnangul on „Turvalise ostukoha“ märgise omamine kahtlemata oluline nii tarbijale kui ka e-poele. „Märgise taotlemisel ja selle saamisel võime kindlad olla, et meie
e-pood täidab kõiki turvalisuse nõudeid ning vastab e-kauplemisele kehtestatud seadustele. Teisest küljest annab see turvatunde ostjale, kes
saab olla kindel, et meie e-poest tellides on kõik tema õigused alati kaitstud,“ lisab ta.
Kontrolli märgi õigsust!
„Turvalise ostukoha“ usaldusmärgise saanud e-poed on kohustatud kuvama märgise logo e-poe esilehel, kus see on ostjatele lihtsasti leitav. Logo peab olema lingitud Eesti E-kaubanduse Liidu lehele, kust ostja saab kontrollida, kas e-pood on kantud usaldusmärgise kandjate nimekirja ja omab õigust selle kandmiseks. Kahjuks on viimasel ajal sagenenud ebaausate e-kauplejate seas usaldusmärgise kopeerimine, mistõttu tasub veenduda, et „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgisel on kirjas „Eesti E-kaubanduse Liit“ , see on lingitud liidu lehele ja e-pood on kantud märgisekandjate nimekirja.
Märgist saavad taotleda Eesti E-kaubanduse Liitu kuuluvad veebipoed, mis on tegutsenud vähemalt 6 kuud ja kelle suhtes ei ole tekkinud pretensioone ega probleeme. Usaldusmärgist kannab Eestis hetkel ligi 200 e-poodi , mis vastavad seatud tingimustele. Millised Eesti e-poed „Turvalise ostukoha“ usaldusmärgist kannavad, vaata e-kaubanduse liidu kodulehe aadressilt www.e-kaubanduseliit.ee
Turvalist e-ostlemist!
E-poodidest ostmisel on mitmeid eeliseid: mugavus, paindlikkus ja kiirus. Neil põhjustel sobib e-ostlemine hästi tegusa eluviisiga inimesele, kes soovib oma aega võimalikult hästi planeerida. Netiostlemise kogemust jagab aktiivne e-kaubanduse tarbija Kadri Kullman.
„Olen hariduselt loomaarst, mõttelaadilt ettevõtja ja maailmavaatelt parempoolne, südames vanaema,“ kirjeldab end Tartus elav Kadri Kullman (63), kelle silmad löövad tegutsedes särama ning kelle ajagraafik on nii tihe, et võtab nii mõnegi kõrvaltvaataja sõnatuks.
Kadril on loomaarstina pikaajaline kogemus: veterinaari diplomi pälvimisest möödub järgmisel aastal 40 aastat.
Samas on huvi loomade vastu teda saatnud terve tema elu.
„Eks loomaarstid ole juba lapsena veidi imelikud: ei saa loomadest niisama mööda minna, püüavad pidevalt kõiki linnupoegi päästa ja kassipoegi ravida,“ naerab ta ning lisab, et tema jaoks algas õnnelik lapsepõlv kaheksa-aastaselt, mil ema tütre palvetele vastu tuli ning Kadri oma esimese koera sai. Koerad on tema elus siiani olulised pereliikmed.
Veterinaaria eriala valimine oli Kadri jaoks loomulik otsus, kuigi lähikondsed suhtusid valikusse skeptiliselt.
„Keskkooliaegne keemiaõpetaja kutsus mind isegi eraldi vestlusele, kus rääkis, kuivõrd raske on loomaarsti amet, aga kuivõrd head alternatiivid on keemia või bioloogia,“ meenutab Kadri. Sihikindlus viis aga tulemuseni ja diplomi naine sai.
Elu tõi aga ootamatusi ja neli aastat pärast ülikooli lõpetamist, 1988. aastal kolis Kadri perekondlikel põhjustel Rootsi, õppis keele selgeks ning leidis erialaga seotud töö välismaalt.
„Tegu oli hirmutava minekuga, kuna puudus igasugune kindlustunne, kas veel kunagi Eestisse tagasi tulla saame,“ kirjeldab Kadri. Õnneks taastati
Eesti iseseisvus juba kolm aastat hiljem ning Kadri ja poeg naasid kodumaale.
Naaberriigist ei võtnud Kadri kaasa ainult töökogemust, vaid ka tähelepanekud väikeettevõtlusest. Otsustanud viimased kaks ühendada, asutas Kadri veterinaarravimite hulgimüügiga tegeleva ettevõtte Dimela (praegune Dimedium), mida juhtis 25 aastat ja mille nõukokku kuulub siiani. „Algusaastatel
olid tööpäevad ja -nädalad ikka liiga pikad,“ meenutab Kadri. „Järgnevad kümme aastat olid need väga pikad ja seejärel lihtsalt pikad.“
Ettevõtte juhtimise ajal mõistis Kadri, kuivõrd oluline on oma aega optimeerida. Ühe võimalusena avastaski ta e-poodlemise. Esimesed veebiostud tegi ta 2000. aastate algul, kui avastas netipõhised moemajad ja Amazonist raamatute ostmise.
„Netist osta on lihtsalt nii palju mugavam ja seda saab teha igal ajal,“ põhjendab ta.
Oma igapäevaelus teebki Kadri mitmed ostud internetist: rõivaid tellib valdavalt Itaalia poodidest, raamatuid Rahva Raamatu ja kirjastuste veebipoodidest, kingitusi lapselastele üldjuhul Amazonist.
Kadri on aastate jooksul internetist ostnud peaaegu kõike: isegi auto valis veebi teel välja. Negatiivseid e-ostmise kogemusi on Kadril aastate jooksul ette tulnud vaid mõni üksik, kuna oma hinnangul on ta ostuplatvormi osas valiv: „Tutvun veebilehe aadressiga ja võimalusel loen ka toodete arvustusi,“ sõnab ta.
Hiljuti kandideeris Kadri erakond Parempoolsete ridades Riigikokku. Erakonnaga liitus ta jaanuari algul ja kandideerimisotsuse kinnitas mõni nädal hiljem. Pooleteise kuu pikkust kampaaniaperioodi kirjeldab ta huvitava, kiire ja tegevusterohkena: „Umbes nagu ettevõtte algaastatel!“ Kadri pälvis Tartu linnas 208 häält ja on oma toetajatele südamest tänulik.
Ka kiirel valimiste perioodil tuli Kadrile appi e-ostlemine. Kasvõi igapäevaste sisseostude interneti teel tegemine hoiab tema sõnul kokku mitmeid tunde kuus. „Ehkki toidupoes meeldib mulle kohal käia, on poodi minek, seal olek ja sealt tulek siiski tohutu suur ajakulu,“ selgitab ta põhjust, miks on ka toidukaupu üha enam neti teel tellima hakanud.
Poes kohapeal käimise arvel säästetud aega kasutab Kadri enda jaoks hoopis meeldivamalt, seda kas sõprade või perega aega veetes, hirvekoer Caraga metsas jalutades või
Kadri on aastate jooksul internetist ostnud peaaegu
kõike: isegi auto valis veebi teel välja.
maakodus viibides. Maakodust rääkides kiidab ta eriti Selveri e-poodi, mis alates eelmisest aastast kaupa ka maapiirkondadesse toob: „See muutis elu ikka väga palju kergemaks.“
Samas ei ole aja säästmine ainus, mida Kadri netiostlemise juures hindab: veebis olevad head kirjeldused annavad tema hinnangul toodetele palju juurde, kuna nende kaudu saab asju paremini võrrelda ja detailidesse süveneda. „Kosmeetikat ostangi peamiselt veebist just selgete kirjelduste tõttu,“ lausub ta. Lisaks on Kadri tähele pannud, et kohati on veebi teel ostmine isegi odavam kui poes käimine. Siiski, kui võiks arvata, et netipoodide kaudu ostude sooritamine hoiab ära hetkeemotsiooni ajel tehtud kulutusi, siis Kadri tunnistab, et sageli see nii pole. „Mõtlen, et kui juba, siis juba – kui ühe ostu juba teen, võiks ju ka teise ja kolmanda toote ostukorvi lisada,“ räägib ta. Sellegipoolest proovib ta poodelda teadlikult ning valida ostmiseks vaid tooteid, mis on kvaliteetsed ja mida päriselt vajab.
Kadri arvates seisneb tegusa inimese eduka elu saladus töö- ja eraelu tasakaalustamises. „Kui ma seda praeguste kogemuste taustal ka ei oskaks, siis polekski lootust,“ naerab ta. Veebi teel ostlemine ongi tema jaoks üks elu tasakaalustamise tööriist.
Selver.ee – see, et Selver toob kauba ka maapiirkondades koju kätte, on tohutu boonus! Maal olles on poes käimine kui suur ettevõtmine, kuna pood asub kaugel ning sinna minek ja sealt tulek võtavad rohkesti aega. Selver oma asjaliku tootevalikuga ja koju toimetamise võimalusega lahendab selle probleemi ning hoiab kütustki kokku.
Amazon.com – välismaine superpood, kust leiab kõike, mida hing ihaldab, ja seda mugavalt, odavalt ning kvaliteetselt. Eraldi toon välja ka Amazon.de, kus on sama hinnaklass ja peaaegu sama lai valik, ent tarne on kiirem.
RahvaRaamat.ee – lihtsalt mõnus! Rahva Raamatust leiab palju häid raamatuid, ent ka lauamänge, kingitusi ja kontoritarbeid. Veebipoest saab ette tellida teoseid, mida poodides kohapeal ei olegi, samuti tasub veebilehel silm peal hoida ka seetõttu, et seal esineb sageli häid sooduspakkumisi või siis pakutakse tasuta tarne võimalust.
Yoox.com – põnev moemaja, mis julgustab riideid ostes teadlikke valikuid tegema ja kust leiab riideid igale maitsele. Samas, kui riided siiski ei sobi, on neid mugav ka tagastada. Zalando.ee – Saksa päritolu elustiili- ja moepood, kust leiab hea valiku riideid nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tellimuse saab kiiresti kätte ja tagastusvõimalused on samuti võimalikult kliendisõbralikud.
Mytheresa.com – laia luksusbrändide valikuga moemaja naistele, meestele ja lastele, kus leidub põnevaid tooteid ning huvitavaid allahindlusi.
Kavalpea-Apteek.ee – teistmoodi kavalad tervisetooted. LambertsEesti.ee – sellelt lehelt leiab pea kõik kõrgeima kvaliteediga toidulisandid, vitamiinid ja toimeained, mida tahta oskad. Kõik tooted valmistatakse ravimistandardite kohaselt ja veebilehe kaudu on võimalik enne ostmist ka proviisoriga nõu pidada.
Tradehouse.ee – hea kosmeetikatoodete ja -tarvikute valik. Veebipoes müüdavatel asjadel on head kirjeldused, mis muudab just endale sobiva toote leidmise mugavaks, lihtsaks ja kiireks.
Toidukaupade e-poest tellimine ei ole midagi uut, seda teenust on Eestis erinevatel aegadel üsna edukalt pakkunud mitmed ettevõtted. Tõelise hoo sai valdkond sisse siis, kui toitu hakkasid koju vedama suured kaupluseketid. Tähelennu tõi aga kaasa meie kõikide elu paari aasta jooksul mõjutanud pandeemia. e-Selver sai kiiresti oma e-poe töösse ja kasvu, mis pandeemiaajaga kaasnes, poleks keegi oodata osanud.
MARTIN HANSON
„Kordumatud olemegi Eestis selle poolest, et meie e-poe leviala katab kogu Mandri-Eesti ja ka suursaari. Oleme ainus pood Eestis, kes nii laialt ja kõikjal kättesaadav on. Kandepind on seetõttu lai ja inimesed oskavad väga hinnata, et me oleme nii lihtsasti kättesaadavad.
Kuna kaks kolmandikku ostjaid on ikka Harju-, Tartu- ja Pärnumaal, siis tänu sellele raskusastmele saame teenindada ka Nõva ja Värska kanti. Lisaks tagas meile edu seegi, et pakume tarnekindlust – iga päev ja igal pool. Meil ei ole ka piirangut koguste osas, tellida võib sama hinnaga nii palju, kui soovid.
Äärealadele toidu viimine on küll kulukas, kuid võtame selle enda kanda, kuna klient on meile oluline,“ räägib Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Mugavusteenus, mis klientidele meeldib
e-Poe pidamine on loomulikult kaupmehele kulukam kui füüsilise poe haldamine. Anderson ütleb, et viimase kolme aasta jooksul on läbi põetud hulk lastehaigusi, mis ühe nii suure ja sortimendirikka e-poe pidamisega kaasnevad.
Esiteks ehitati pimelaod ehk komplekteerimislaod, kust oleks mõistlik tellimusi komplekteerida. Kiiresti aga selgus, et see pole siiski parim viis, kuidas majandada, ja mindi tagasi selle lahenduse juurde, kus e-poe tellimused pannakse kokku päris poes.
„Päris poes tellimuste komplekteerimine aitas olla efektiivsem ja saada ka kulud alla. Lisaks selgus, et nii-öelda letikaupa, lahtist toidukaupa, ei saa ikka mujalt kui poest telli-
jale kotti panna. Praegu teenindame kogu Eestis kümmekonnast suuremast Selverist, kust oleks sihtpunkti maksimaalselt 100–150 kilomeetrit,“ räägib äriarvestuse juht.
Aastas koguneb e-Selveri siltidega külmaautode kogukilometraažiks enam kui 4 miljonit kilomeetrit. Anderson mainib, et e-poe tellimus on füüsilise poe ostukorviga võrreldes keskmiselt viis-kuus korda suurem, selle komplekteerimiseks kulub Selveri töötajal keskeltläbi 30 minutit. Reegel on see, et minimaalselt on iga e-poe ostukorvi lisatud toote realiseerimistähtajani 48 tundi aega.
„Vigu tuleb ikka vahel ette, kuid need võtame alati omaks. Ning kui probleem on olnud, siis võtame alati kliendiga ühendust ja leiame lahenduse. Eks see meie väga personaalne lähenemine ongi see, mis e-Selveri populaarsuse taga on. Klientide tagasiside on siiani olnud väga positiivne,“ räägib Anderson ning lisab, et tegemist ongi mugavustootega, kus inimeselt on võetud ära võimalikult palju poes käimisega seotud ajakulu, riski ja vaeva.
Pandeemia tõstis jalgadele
Pole aga kahtlustki, et just koroonapandeemia ja sellega seoses ellu kutsutud piirangud olid need, mis kogu Eestis ning kõikide toidupoekettide lõikes online -ärile jalad alla kasvatas. 2020. aasta esimese koroonalaine ajal oli e-Selveri kasv meeletu, tellimuste number tõusis kordades ja ühe kevadega jõuti selliste numbriteni, mida loodeti kolme-nelja järgneva aasta jooksul saavutada.
Viimase kolme aasta jooksul on läbi põetud hulk lastehaigusi, mis ühe nii suure ja sortimendirikka e-poe pidamisega kaasnevad.
„Hakkasime kohe oma võimekusi skaleerima ja kasvatama. Kui 2020. aastal läksid kõik tellimisajad, mis südaöösel said avalikustatud, lukku vaid minutitega, siis 2022. aastast saavad kõik kliendid oma tellimused kätte just siis, kui seda soovivad. Eelmisel aastal oli ka teatav stabiliseerumine ja arusaadav langus. See on aga hea, sest saame hinge tõmmata, vaadata, kuidas teenust veelgi parandada,“ lisab äriarvestuse juht.
Nelja aastaga kasvas e-Selveri müük enam kui kolm korda, moodustades olenevalt ajast umbes 5% kogu Selveri keti käibest. Andersoni sõnul saaks selle protsendi kasvatada ehk heal juhul kümneni, kuid sealt edasi pole tõenäoliselt kõrgemale tõusta võimalik: Eestis on lihtsalt nii hea toidupoodide võrgustik, et ükskõik mis suunda sõita, siis alati on mõni kauplus, kuhu sisse keerata. Sellest hoolimata on viimase kolme aasta jooksul 100 000 eestlast e-Selverisse tellimuse esitanud, kõikidest Eesti poodidest on toidukaupu tellinud aga ligi veerand miljonit Eesti inimest.
„Ideaalis võiks e-Selver teha sama palju käivet ja teenindada sama palju kliente kui kakskolm füüsilist poodi. Hinnad on online-poes samad mis päris poodides, pakume ka hulgiostmise võimalust, teeme ka erinevaid kampaaniaid. Aga midagi pole teha, osale inimestele meeldib poes käia, katsuda kaupa oma kätega. Lisaks ei tohi alahinnata ostlemise sotsiaal-
Ideaalis võiks e-Selver teha sama palju käivet ja teenindada sama palju kliente kui kaks-kolm füüsilist poodi.
set aspekti ja väärtust,“ sõnab Anderson.
Inimene ostab korraga rohkem ja tervislikumat toitu
Kui aga süüvida toidukaupade interneti vahendusel ostmise detailidesse, siis leiab selles palju positiivset. Statistika näitab, et e-poest ostes on inimeste toidukorv kordades tervislikum kui see, mis laotatakse kassalindile. Köögi- ja puuviljade osakaal on e-poest ostes kolmandiku võrra suurem, samuti ostetakse internetist rohkem muid värskeid kaupu. See tähendab, et ostetakse kaupu, millest siis ise kodus süüa valmistada. Anderson lisab, et alkoholi ostetakse e-poest kordades vähem.
„Nagu juba mainitud sai, on kogused e-poest ostes suuremad, sest neid suuri kaubakotte ei pea ise kuskile vedama. Nii on tavaline, et ostetakse kuuspakk vett, rohkem värskeid vilju ja
muud rasket kaupa. Meie kuller toob selle kauba kõik kodu ukse taha, olenemata korteri korrusest või maja kaugusest maanteest,“ lisab äriarvestuse juht. Internetist tellimine on aga näidanud kätte veel mitugi põnevat tendentsi. Näiteks kasutavad tihti e-poodi lastega kodus olevad emad, sest palju tellitakse e-Selverist mähkmeid ja lastetoite. Samuti tellitakse toitu teisele aadressile, mis tähendab, et lapsed tellivad oma vanematele, vanavanematele toidukorvi koduuksele. Lisaks kolib Andersoni sõnul e-poodi aina enam ärikliente.
„Distsipliin on e-poest ostes suurem, ihaoste või impulsiivseid otsuseid tehakse vähe. Kaupmehele on see halb, kuid inimesele jälle hea,“ lisab Anderson, kes ütleb, et e-Selveris on kõige suurem sortiment, mis Eestis leida. Kindlasti on nende poes aga kõige enam Eesti enda tooteid.
Kuhu aga edasi? Anderson arvab, et aina paremaks saab muuta nii erinevaid tehnilisi lahendusi kui ka pakkumisi, mida klientidele tehakse. Nii on plaanis üha enam siduda e-Selveris ostlemine erinevate Partnerkaardi pakkumistega, samuti hakata toidukao vähendamiseks ka online’is müüma allahinnatud ja sama päeva realiseerimiskuupäevaga toidukaupu.
„Arenguruumi on veel igas suunas. Ühega aga tuleb olla rahul: meil on võrreldes nii lõunakui ka põhjanaabritega uskumatul tasemel e-toidupoodide teenus. Sellega peab rahul olema,“ mainib Selveri äriarvestuse juht.
Smartpost Itella on Eesti vanim ja suuruselt teine pakiautomaatide ja -punktide võrgustik, kuhu kuulub 257 pakiautomaati ja 45 pakipunkti.
Eestimaal pole vist inimest, kes ei tea Smartpost Itella siniseid ja valgeid pakiautomaate ega ole tuttav võimalusega pakk paljudes väikestes linnades ja asulates otse kodupoodi tellida.
Smartpost Itella tegeleb veebikaubamajade ja -poodide ning postimüügikataloogide klientide tellitud kaupade kohaletoimetamisega, lisaks on iseteeninduslike pakiautomaatide kaudu võimalik saata pakke kõikjale Eestisse, aga ka Soome ja mujale Euroopasse.
Hoolega hoitud pakid
Smartposti kliendilubadus on „Hoolega hoitud“. Kõik
Smartposti pakiautomaadid paiknevad siseruumis: linnades ja suuremates asulates on need paigaldatud kaubanduskeskustesse, paljudes väiksemates kohtades suuremate kaupluste kõrval asuvatesse spetsiaalsetesse pakimajakestesse, veel väiksemates kohtades on pakke võimalik kätte saada Smartposti pakipunktidest.
Siseruumis asuv pakiautomaat on väga oluline, kui tellitakse temperatuuritundlikke tooteid, nagu kosmeetika, loodustooted, toiduained ja ravimid. Ka raamatutel ja teistel trükistel on parem oodata pakisaajat siseruumis, kus on kindel, et niiskus neid ei kahjusta.
Talvistes oludes on väga oluline pöörata tähelepanu niiskus- ja külmatundlikkusele, suvel aga sellele, et kõrge temperatuur paki sisule liiga ei teeks.
Sujuv ja turvaline teekond
Kontseptsioon „Hoolega hoitud“ ei piirdu üksnes pakiautomaadi asukohaga. Pakke hoitakse hoolega kogu teekonnal: sorteerimislindil libisevad
Smartposti pakid alati sujuvalt, samuti ei kuhjata neid kunagi hunnikusse, mis võiks lõppeda saadetiste vigastamisega.
Kaubikus transportimiseks pannakse pakid tugevatesse paraja suurusega plastkastidesse, kus need säilitavad oma kuju.
Paki kättesaamine on väga mugav
Hoituna tunneb end ka klient, kes ei pea paki saatmise või saamisega kunagi tegelema õuetingimustes – kõik Smartposti pakiautomaadid ja -punktid on katuse all ning seinte vahel.
HARJUMAA
Hiie pood
Habaja Tore pood
Olgu tegu sinise või valge automaadiga, kliendi jaoks on paki kättesaamine sarnane: telefonile saabub sõnum PINkoodiga. Paki kättesaamiseks tuleb klahvistikul sisestada saadud PIN-kood, misjärel kapi uks avaneb. Pärast paki väljavõtmist tuleb uks korralikult sulgeda.
Valgete pakiautomaatide uksed on varustatud punktkirjaga, mis teeb teenuse kasutamise võimalikuks ka nägemispuudega inimestele.
Kvaliteetne teenus ka maakohtades
Väikestes kohtades elavatele inimestele teeb paki saamise mugavaks pakipunktide olemasolu. Need on rajatud kohalikku poodi, bensiinijaama või kohvikusse. Ka seal on pakk alati siseruumis ja hoolega hoitud. Sarnaselt pakiautomaatidega toimub paki kättesaamine Smartposti saadetud koodiga, mille alusel väljastab pakipunkti töötaja kliendile saadetise. Viimased aastad on näidanud, et lisaks kiirele ja usaldusväärsele pakiveoteenusele soovitakse üha enam, et pakke oleks võimalik tellida kodu lähedal või liikumisteel asuvasse pakiautomaati, kust neid oleks mugav ja lihtne kätte saada.
Iseteenindus teeb
saatmise lihtsamaks
Kliendile on väga mugavaks muudetud ka Smartpost Itella iseteenindus my.smartpost.ee, kus saab kõik vajalikud toimingud eelnevalt ära teha kas kodus või tööl arvuti taga või soovi korral hoopis mobiiltelefoniga autos või kohvikus. Nii on paki-
automaadi juurde jõudes vaja sisestada üksnes sõnumina laekunud kood ja saabki paki teele panna. Iseteeninduses on võimalik vormistada nii Eestisse kui ka enamikku Euroopa riikidesse saadetavaid pakke. Eestis saab pakke saata nii pakiautomaati kui ka konkreetsele aadressile, kuhu kuller need kohale viib. 2022. aasta Kantar Emori soovitusindeksi NPS uuringu põhjal tunnistasid kliendid Smartposti iseteeninduse oma valdkonna parimaks.
Pakkide mugav saatmine ja saamine on eestlastele väga oluline. Sama uuringu tulemuste põhjal on kliendid hinnanud aastaid Smartposti pakiveoteenuse teeninduskogemust esimeste kohtade vääriliselt.
Igal sammul mõeldakse ka keskkonnale
Jätkusuutlikkus on Itella Estonia äristrateegia üks võtmetegur. Ettevõte soovib vähendada negatiivset mõju keskkonnale, inimestele ja ühiskonnale, kasutades samal ajal oma kogemust ning ressursse meid
ümbritseva paremaks muutmiseks. Itella Estonia ambitsioonikad keskkonnaalased jõupingutused on selle hea näide: eesmärk on saada 2030. aastaks süsinikdioksiidi nullemissiooniga ettevõtteks.
Pakiveoteenuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks on kasutusele võetud elektrikaubikud ja seda suunda on plaanis jätkata. Esimene elektrikaubik hakkas pakke vedama 2022. aastal. Samal aastal viidi kümme pakiveokaubikut üle Neste My Renewable Dieseli kütusele, mis võimaldab võrreldes tavalise fossiilkütuse kasutamisega vähendada süsinikujalajälge kuni 90%.
Smartposti uues rajatavas terminalis tekib võimalus laadida elektrisõidukeid. Pärast elektrilaadimistaristu kasutuselevõttu hakkab elektrikaubikute – mis selleks ajaks on kindlasti suure arengu läbi teinud – arv ettevõtte autopargis järkjärgult kasvama.
Pakiveoteenuse ökoloogilise jalajälje kahandamiseks optimeerib Smartpost Itella pakiveoringe, et vähendada iga rin-
gi kilometraaži, aega ja müra, säästes nii keskkonda.
Keskkonnahoid tähendab mugavust ka ettevõtte töötajatele, kes saavad tööandja kulul sõita tööle ja kodu lähedale töötajate bussiga ega pea kasutama tööl käimiseks isiklikku sõiduautot.
Pakendite taaskasutamine
Jaanuaris sai alguse e-kaubanduse pakendite ringlussüsteem Tango. Selle algatajad ja edasiarendajad on Itella Estonia ning roheidufirma Ringo Eco koostöös mitmete pakenditootjatega.
Pilootfaasis on Tango tagastuskastid paigaldatud 15 Smartpost Itella pakiautomaadi juurde Tallinnas ja Tartus, kuid sel aastal on kavas laiendada tagastuskastide võrgustikku kõigi 257 Smartposti pakiautomaadi juurde.
Ringluspakendi kasutamiseks tuleb kliendil teha ost mõnes süsteemiga liitunud e-poes, kes võimaldab valida ostu sooritamise ajal korduspakendi või pakendab kõik saadetised selliselt. Ühe pakendi pandihind sõltub suurusest ja materjalist, jäädes 2 euro ringi. Tühja paki tagastamiseks ja pandiraha tagasisaamiseks tuleb tarbijal skannida pakendilt telefonikaameraga QR-koodi, täita lihtne tagastusankeet ja viia pakend seejärel Tango kogumiskasti. Kogumiskastide asukohad ja muu vajaliku info leiab Tango. eco kodulehelt. Kui pakend on jõudnud Tango kogumispunkti, tagastatakse pandiraha kliendile. Kasutatud pakendid kogutakse kokku, kontrollitakse üle ja antakse kaupmeestele, kes saadavad need uuele ringile.
Rohkem infot: www.itella.ee
Padise kruvipood
Soodla kauplus
IDA-VIRUMAA
Tudulinna Aldar Market
JÕGEVAMAA
Lohusuu Aldar Market
Vaiatu pood
JÄRVAMAA
Anna kauplus
Kaalepi pood
Ahula pood
Albu pood
Ambla Kirsimari
Koeru Lillepood
Mäo Sämmi Grill
LÄÄNEMAA
Noarootsi pood
Rõude pood
LÄÄNE-VIRUMAA
Laekvere Aldar Market
Roela Aldar Market
Tudu Aldar Market
Viru-Jaagupi Aldar Market
Pajusti Aldar Market
Uhtna pood
Haljala Sämmi Grill
PÕLVAMAA
Saverna Buffik
Kanepi Mini Hiir
Põlgaste Helina pood
Leevi pood
Krootuse kauplus
PÄRNUMAA
Selja Meierei
Häädemeeste ehituspood
Virtsu Äri
Võiste Kohvipood
Uulu Kohvik
Tõstamaa Hepa
RAPLAMAA
Kivi-Vigala pood
Valgu pood
Laukna Hepa
Kuimetsa kauplus
SAAREMAA
Kihelkonna Kollane toidupood
Kärla tanklakauplus
TARTUMAA
HollyFood restoran
VALGAMAA
Nõuni pood
VILJANDIMAA
Mõisaküla Hepa
Mudiste pood
VÕRUMAA
Värska SETO MAN
Puhkekeskus
Eesti E-kaubanduse Liit korraldas koostöös Delfiga juba kolmandat aastat rahva lemmik e-poe konkursi. Võistlusel osales üle 150 e-poe, mille hulgast valis oma lemmiku enam kui 51 000 inimest. Milles seisneb tunnustuse pälvinute edu võti nende endi hinnangul?
SIGRID AUNAP
„Konkursi võitjaks osutus e-Selver, kellel on tõesti mugav e-pood, kus on selge ja toimiv otsing ning lihtne ostukorv. Oluline on ka see, et Selver pakub ainsa toidupoena üle-eestilist tarnet ehk teenus toimib edukalt ka maapiirkondades,“ kommenteeris Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Tõnu Väät. „Kui kategooriate võitjaid vaadata, siis suurte tegijate kõrval kerkisid esile ka väiksed ja veel vähetuntud e-poed. Aga kõigi puhul joonistub välja üks: neil on tänapäevane ja tõesti toimiv e-pood korraliku otsingusüsteemi ja kõige muu vajalikuga. Samuti saadab enamik võitjatest tellimuse teele juba samal päeval ja seda hindab tarbija kõrgelt.“
Tarbijate ootused on ajaga muutunud
Ilu ja tervise kategoorias tarbijate lemmikuks osutunud Korilane Nordic OÜ juhatuse liige Rosalin Süld tõi tarbija ootustest rääkides välja, et need on muutunud ajaga kordades kõrgemaks, kui kunagi olid. „Kiirelt arenevas turusituatsioonis on konkurentsis püsimiseks oluline pidada sammu tarbijate vajadustega. Kindlasti oodatakse sujuvat, isikupärastatud ja usaldusväärset ostukogemust.
Tootelehed peavad olema korralikud, tarne kiire ja tõhus. Kui kliendil esineb probleeme või jääb midagi arusaamatuks, siis oodatakse kiiret reageerimist.“
Süld lisas, et kuna üha rohkem kliente teeb oste mobiilsete seadmetega, on suurenenud ka ootus, et e-poed oleksid mobiilisõbralikud ja pakuksid sujuvat ostukogemust erinevates seadmetes. „Seda trendi näeme ka Korilase e-poes, ligi 70% meie klientidest sooritab oste mobiilse seadmega, ehkki suur osa neist on kesk- või vanemaealised,“ tõi Süld välja huvitava tähelepaneku. Süldi hinnangul peab ka makseprotsess olema tarbijale võimalikult kiire ja lihtne: oodatakse erinevaid makselahendusi, näiteks võimalust osta kohe, kuid maksta
hiljem. „Samuti on suurenenud jätkusuutlikkuse osatähtsus. Tarbijad eeldavad, et e-kaubandusega tegelevad ettevõtted on oma tegevuses ja tootepakkumises jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud.“
Ehituse ja tööriistade kategoorias võidutsenud Bauhof Group ASi turunduse projektijuht Diana Maron tõi tarbijate kahe peamise ootusena välja kauba kiire kättesaamise ja soodsa hinna. „Varem oli see tarbijale sobilik, kui e-poe tellimus jõudis temani paari-kolme päeva jooksul. Täna tahetakse kõike loetud tundidega kätte saada.“
Kaisa Tooming, Eesti suurima juveeli- ja kellakaupluste keti, konkursil ehete ja aksessuaaride kategoorias parimaks valitud Goldtime’i turundus- ja kommunikatsioonijuht leidis, et seoses möödunud pandeemiaga on e-kaubandus saanud justkui uue hingamise. „E-poodides ostlemine on jätkuvalt päevakajaline, sellest on tänaseks saanud tarbijate silmis iseenesestmõistetav teenuse osa. Ostude sooritamine mobiilis on norm. Tarbija trigger ostuotsuse langetamiseks on meie valdkonnas jäänud pigem endiseks – oodatakse allahindluskampaaniaid ja oluline on kiire tarneaeg. Usun, et viimane muutub aina olulisemaks, ja hea on nentida, et nii Goldtime kui ka teised Eesti e-kaupmehed on selles vallas kõvasti pingutusi teinud,“ tõi Tooming välja tarbijatele olulise.
Eeliseks klientide
lähedal seismine
Rääkides sellest, kuidas Eesti rahva lemmik e-poed eristuvad konkurentidest, kaasa arvatud väliskonkurentidest, nentisid pea kõik vastajad, et siinsete klientide jaoks mängib kõige olulisemat rolli just kiirus ning n-ö kodulähedus. Oma kliente tuntakse hästi ning kogu tellimisprotsess on muudetud võimalikult kiireks ja lihtsaks.
Spordi, hobide ja lemmikloomade kategoorias tunnustuse pälvinud Rahva Raamatu turundusjuht Annika Altmäe
Eesti E-kaubanduse Liidu andmeil tegutseb Eestis suurusjärgus 7000 e-poodi. Eesti veebipoodide jaoks on suur väljakutse, kuidas rahvusvahelises konkurentsis edukas olla, kuid siinsetel tegijatel on oma trumbid ja konkurentsieelised näiteks kiire komplekteerimise ja tarne osas. Lisaks saavad siinsed tegijad pakkuda eestikeelset vahetut ja operatiivset kliendisuhtlust ning kaupa, mida saab postitada juba samal päeval. Konkursil sai iga inimene hääle anda vaid korra ning otsustada, millise parameetri alusel langetab valiku – kas näiteks klienditeeninduse, ostukorvi selguse, otsingumootori toimivuse, kiire tarne, soodsate hindade, meeldiva disaini, tagastusprotsessi lihtsuse või millegi muu põhjal.
tõi raamatuärist rääkides välja eelise välismaiste konkurentide ees. „Tunneme kohalikku klienti ja meil on just see tootevalik, mis eestlasi kõige rohkem kõnetab. Välismaalt tellitakse peamiselt ingliskeelset kirjandust, mille valik on meil väga konkurentsivõimeline. Kui Viru Keskuse Rahva Raamatust, mille valik on Eesti suurim, leiab üle 5000 erineva ingliskeelse raamatu, siis tänu koostööle ühe Suurbritannia suurima raamatute hulgimüüjaga pakume lisaks sadu tuhandeid ingliskeelseid raamatuid, mida saab mugavalt otse meie kaudu tellida.“
Altmäe lisas, et raamatuäri eristab teistest e-poodidest kindlasti tõsiasi, et kõige müüdavamad tooted vahetuvad pidevalt. „TOP uueneb meie veebis igapäevaselt ja on väga raske ennustada, millest saab järgmine menutoode.“ Samuti eristub Rahva Raamatu tootevalik teistest seetõttu, et lisaks laos ja poodides saadaolevale pakutakse veel tuhandeid mänge ja bürootarbeid, kuid vaatamata nii suurele tootevalikule on alati
tagatud kiire tarne ja kasutajasõbralikkus, mistõttu on Rahva Raamat mitmeid aastaid valitud ka oma kategooria kõige kasutajasõbralikumaks e-poeks.
Kodutehnika ja audio kategoorias tarbijate lemmikuks osutunud ning ka usaldusväärse ettevõtte märgisega pärjatud Allo e-poe eestvedaja Jako Jürgenson ütles aga, et kuigi nemad pakuvad klientidele peamiselt telefonitarvikuid, mida saab näiteks Hiinast odavamalt tellida, eelistab Eesti klient siiski neid. „Meie tooted ei ole tihti küll sama soodsad kui välismaalt tellitud kaup, kuid meid eelistatakse just seetõttu, et oleme siin kohapeal ja kauba saab väga kiiresti kätte. Me oleme teadlikult valinud oma sortimenti kvaliteetsemad tooted, mis kipuvadki veidi kallimad olema,“ rääkis Jürgenson ja selgitas, et just kvaliteet mängib selles tootekategoorias olulist rolli. „Näiteks tellides Hiinast telefonile kaitseklaasi, võib klient oodata kaupa kuu aega, aga meie oleme oma tööd ja ruumikasutust sedavõrd optimeeri-
nud, et suudame pakkuda väga erinevaid tooteid kiire tarneajaga. Ja klient teab, et meie käest tellides saab ta toote kiirelt kätte ning vajadusel ka kiirelt tagastada – teise maailma otsa 50 senti maksvat kaitseklaasi vea ilmnemisel ju naljalt tagastama ei hakka,“ selgitas Jürgenson siinse e-kaubanduse eeliseid. Lasterõivaste, -jalanõude ja -tarvete kategoorias tunnustatud Klotsipood.ee juhataja Erki Kukk tõi konkreetse eelisena välja selle, et nende e-pood pakub suurimat valikut LEGO brändi tooteid. „Kaup on üldjuhul meie enda laos kohe olemas, tarne on kiire, teenindus omakeelne ja kliendikeskne. Lisaks tunneme toodet ja oskame emadele-vanaemadele nii toodete valikul kui ka eriomasematel teemadel nõu anda. Tänu sellele, et tooted on meie enda laos olemas, oleme suutnud ka kiiretes olukordades abiks olla, kui kellelgi on nüüd ja kohe kingitust vaja,“ rääkis Kukk eelistest ja nentis, et Klotsipood.ee on Eestis nüüdseks tuntud bränd, mille kinkekaart on oodatud kingitus paljude LEGO-ealiste hulgas.
Kuidas luua parim e-pood?
Kvaliteetse e-poe ülesehitus hõlmab palju erinevaid funktsioone, mis toimivad koos, et pakkuda tarbijale parimat ostukogemust. Kindlasti tuleb silmas pidada head, intuitiivset ja kasutajasõbralikku disaini või kujundust, mis reageerib erinevatele ekraanisuurustele ja seadmetele, rääkis Korilase e-poe eestvedaja Rosalin Süld hea e-poe alustaladest. „Tooteloendid peavad olema kergesti sirvitavad, tootepildid kvaliteetsed ja toote-
kirjeldused selged ning ülevaatlikud. Ostukorv peab olema kergesti kättesaadav ja maksesüsteem turvaline,“ lisas ta. Samuti on tema hinnangul väga oluline klientide arvustuste ja hinnangu kaasamine. „Korilane on selle enda jaoks automatiseerinud ja teinud klientidele lihtsaks. Iga klient saab pärast tellimuse sooritamist e-postile tagasisideküsimustiku, mille vastus ilmub automaatselt kodulehele. Sellega on võimalik kaasa panna pilt ja lähiajal ka video. Nii oleme saanud väga palju häid mõtteid ja sisendeid, mida kasutada näiteks tootearenduses,“ tõi Süld välja põneva automaatse lahenduse nende e-poes. Lisaks tuleb e-pood tema hinnangul kohandada mobiilseks kasutamiseks, klienditugi muuta kergesti kättesaadavaks ja andmete analüüsimiseks teha vajalikud seadistused, et vastu võtta andmepõhiseid otsuseid.
Goldtime’i turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaisa
Tooming tõi välja, et e-poe loomisel tasub usaldada eksperte. „Alusta alati probleemi ja eesmärkide sõnastamisest ning usalda eksperte! Kuna meie kasutame arenduspartnerit, siis siin oleme eeskätt lähtunud oma aastatepikkusest kogemusest –pidanud alati meeles, et klient on meie fookus number üks, ning usaldanud arendaja soovitusi. Koostöös Lumaviga oleme kasutusele võtnud uusima PWA (progressive web app) front-endtehnoloogia, mis annab tarbijale justkui äpi-tunnetuse,“ selgitas Tooming.
Rahva Raamatu turundusjuht
Annika Altmäe lisas omalt poolt, et kvaliteetne e-pood ehitatakse üles kliendiootuste pideva jälgimise ja neile reageerimise najal. „Oleme oma arendustesse kaasanud klientide ootusi ja tagasisidet ning jälgime seda igapäevaselt NPS-tagasisidet küsides.“
Kukk lähenes kvaliteetse e-poe loomisele pisut teisiti. „Hea mõte oleks mõelda välja konkreetsed persona’d, kes veebi satuvad, ning analüüsida, mida nad otsivad. Ja pakkuda seda siis kohe avalehel. Klotsipoes oleme ehitanud avalehe üles huvide, teemade ja vanuserühmade järgi ning lisanud sekka ka kasutajapõhist sisu. Mõistagi leiduvad ka päevakohased pakkumised. Kasutajapõhine või kasutaja eelistuste põhine sisu valmistab kindlasti positiivse üllatuse, kuid ei ole veel nii levinud ja võib teinekord tekitada küsimusi.“ Kukk lisas, et igal kasutajal on oma harjumused: mõned kerivad, mõned klikivad. „Kvaliteetse e-poe arendamisel tasub mõelda mõlemale ning pigem teinekord sisu dubleerida, samuti on olulisel kohal kvaliteetne pildi- ja videomaterjal, näiteks meie kasutame 360 kraadi videoid, mis annavad toodetest väga hea ülevaate.“
Allo eestvedaja Jako Jürgenson nentis omalt poolt, et lihtsuses peitub võlu ja tähtis on see, et klient suudaks kodulehelt endale vajaliku hõlpsasti üles leida. „Samuti on väga oluline, et ostja oleks veendunud korrektses järelteeninduses, kui kaup on kahjustunud või rikutud. Meie poliitika on pakkuda 14-päevast tagastusõigust küsimusi esitamata.“
Küsimus, kas e-kaubandus jätkab võidukäiku ja areneb veelgi edasi või hakkavad e-poed üha karmimalt füüsiliste poodidega konkureerima, on palju kõneainet pakkunud. Mida arvavad rahva lemmik e-poodide esindajad ise?
„Usun, et kui kaup on pakendis ja seda ei pea kohapeal proovima, siis on e-poest lihtsam osta,“ tõi Erki Kukk LEGO näitel välja. Samas tunduvad füüsilises poes tema hinnangul tooted teinekord atraktiivsemad ning leitakse asju, mis pildi peal jäävad märkamata. „Kuna e-poe tehing on alati seotud transpordiajaga, siis võidakse operatiivsuse huvides eelistada kauplust, kui selle asukoht sobib. Seega hindan, et pikas perspektiivis jäävad mõlemad alles, nii füüsiline kui ka e-kaubandus. Kaldun arvama, nagu sageli ka ennustatakse, et klient käib poes „sirvimas“, loeb veebis kauba kohta täpsemalt ja teeb tehingu vastavalt ajavarule ja hinnale,“ võttis Klotsipood.ee juhataja palju räägitud teema kokku. Korilase e-poe eestvedaja Rosalin Süld nentis, et nii epoodidel kui ka füüsilisel kaubandusel on omad tugevused ja nõrkused, kuid üks täiendab teist. „E-kaubandus, mis on viimastel aastatel tohutult kasvanud, jätkab kiiret arengut. Usun, et suureneb mobiilse kaubanduse, andmeanalüütika ja tehisintellekti osakaal kliendi ostukogemuse isikupärastamisel (nt ostusoovitused, sihitud reklaam jne). Kindlasti on kasvutrendis jätkusuutlikkus, otsemüük sotsiaalmeediaplatvormidelt, häälkaubandus (nt Amazon Alexa), mis võimaldab osta häälkäskluse abil, ja virtuaalreaalsus, et näiteks riideid virtuaalselt selga proovida,“ arutles Süld ja lisas, et kõik liigub võimalikult sujuva
ja mugava ostukogemuse pakkumise poole.
Ka Bauhofi turunduse projektijuht Diana Maron ja Allo ehk JRN OÜ juhatuse liige Jako Jürgenson prognoosisid, et vastavalt ostlemis- ja tarbimisharjumuste muutumisele muutub ka e-kaubandus selliselt, et katta inimeste nõudlust ja vajadusi. „Ees ootab kindlasti helge tulevik ning mõlema kaubandusvormi puhul on edu võtmeks paindlikkus,“ ütles Maron. Jürgenson nentis, et kuna Allol füüsilist poodi pole, puudub neil isiklik võrdlusmoment, kuid mõningal määral on tema hinnangul lausa üllatav, kui hästi nende e-poel on läinud ehk kui suures mahus sellisel alal tegelikult on võimalik tegutseda.
Rahva Raamatu turundusjuhi Annika Altmäe sõnul areneb e-kaubandus kindlasti palju edasi, kuid ruumi jääb mõlemale. „Tihti vastandatakse neid kahte, kuid tegelikult saavad need edukalt koos areneda. Sellest, et usume mõlema tulevikku, räägib kindlasti ka see, et jätkame endiselt oma jaepoodidesse investeerimist ja panustamist. Eelmisel aastal võitsime oma uuenenud Viru Keskuse Rahva Raamatu kauplusega maailma parima raamatupoe tiitli,“ tõi Altmäe välja veel ühe märkimisväärse tunnustuse. Ta lisas, et e-poed lahendavad muu hulgas ka praktilist vajadust – igas Eesti linnas, rääkimata väikestest
asulatest, ei ole raamatupoodi. Tänu sellele, et kasutame kolme suurimat pakiautomaatide ketti, on meil justkui sadu pisikesi Rahva Raamatuid üle Eesti,“ ütles Altmäe, kuid nentis, et siiski usutakse, et raamatutega soovitakse endiselt kohapeal tutvuda ja füüsilise raamatupoe võlu pole kuhugi kadumas.
Ka Goldtime’i turundusjuht Kaisa Tooming selgitas, et nende silmis käivad füüsilised kauplused ja e-kaubandus käsikäes. „Ainuüksi e-pood ei tee brändi edukaks, kliendi esimene kokkupuude brändiga algab palju kaugemalt. Goldtime’i portfellis on e-pood ennast väga õigustanud ja ilma ei kujutaks enam ettegi,“ selgitas Tooming. Ta lisas, et Goldtime’is usutakse e-kaubanduse kindlat püsimajäämist ning sedagi, et lähiaastatel areneb e-kaubandus jõudsalt edasi.
„Kindlasti on tõusev trend sot-
siaalmeedia kaudu ostlemine, mis on mujal maailmas tänaseks juba norm ning nüüd ka Eestis oma kohta sisse võtmas. Samuti muutub aina olulisemaks personaliseeritud online-ostukogemuse loomine ehk kliendi vajadustele vastav kvaliteetne otsingumootor, kliendi profiilist lähtuvate pakkumiste loomine tema kasutajaandmete põhjal, tootesoovitused jpm.“ Maailmas toimuva sõja ja inflatsiooni valguses on ka klientide ostukäitumise muutumine ootuspärane, kuid Goldtime pole praeguste andmete baasilt veel suuri muutusi täheldanud. Samas on Goldtime’i turundusjuhi sõnul palju spekuleeritud virtuaalmoe teemadel, mis on areenil olnud juba mitmeid aastaid, kuid pole seni täielikult hoogu sisse saanud. „Põnev on jälgida, kuidas ja kuhu see maailm areneb,“ ütles Tooming lõpetuseks.
Paku kiiret tarnet ning vahetut ja meeldivat ostukogemust.
E-pood ei tohi olla poolik, katki, tõrgetega.
Too välja, et vajadusel on kaup võimalik 14 päeva jooksul väga lihtsasti tagastada.
Eestikeelne ja kiire kontakti saamise võimalus.
7-päevane komplekteerimine – ära tööta e-poes üksnes esmaspäevast reedeni, vaid iga päev.
Rahvusvahelise suure kontserniga ei pruugi kaubavalikus, hinnas ja kindlasti mitte turundusvõimekuses võistelda, kuid kiirus, turvalisus ja eestikeelsus on Eesti kaupmehe trumbid.
Sinu kui e-poest kauba ostjani jõuab saadetis postiautomaadi või kulleriga – hea ja mugav, kiire pealekauba. Mida aga tavaliselt tähele ei osata panna või veelgi enam – isegi ei teata, on teekond, mille üks saadetis läbib enne, kui sinuni jõuab paki saabumisest teavitav SMS või ukse taga annab kella kuller.
Neid inimesi, kes selle saadetise sinuni toimetavad, on mitmeid. Allakirjutanul oli au teha kaasa ühe postipaki teekond alates selle Eestisse jõudmisest kuni kliendile üleandmiseni. Kes on see, kes võtab paki vastu? Kuidas kaupa sorteeritakse? Kas tõesti tuleks kiiruse huvides jalgrattaga lumes vändata? Artikli autor võttis põhimõtteliselt otse lennukist maha ühe paki ega lasknud seda lahti enne, kui lõppadressaadi juures oli vastu saadud kliendi allkiri.
Kuidas jõuavad saadetised Eestisse?
Teadupärast on tänapäevane maailm valla ning kaupa tellida ja saata võib absoluutselt igas(t) suunas(t). Täpselt nii võib tellimus Eestisse jõuda vastavalt sellele, milline saatmisviis on valitud: teed mööda, merd mööda ja muidugi ka lennukiga.
Minu tööpäev algabki just nimelt Tallinna Lennujaamas, ühe suure ja tuntud ettevõtte kaubaterminalis: siia jõuavad õhuteed
pidi kohale näiteks need saadetised, mis eriti olulised või hoopistükkis ajakriitilised. Aga samamoodi kaup, mis vaja enamvähem samadele kriteeriumitele tuginedes Eestist minema saata. Lisaks jõuab terminali kohale kraam, mis toimetatakse siia maismaatranspordiga ehk suure veoautoga. Siis toimub juba sorteerimistöö ja paki lõppsihtpunkti järgi õige piirkonna kulleri autole laadimine. Aga kohe kõigest järjekorras.
Lennuk maandub, pakk läheneb, ärevus kasvab – ma olen sorteerija!
Lennujaamas pole üldsegi mitte nii, et iga mees võib lihtsalt minna lennuki juurde seda tühjaks laadima: seda teevad vastava loa omajad, kelle puhul läbi viidud taustakontroll. Kaubalennukit maandumas nähes hakkab pulss vaikselt kasvama ka minul, kes ma seda kontrolli muidugi läbinud pole, ja hinge poeb ärevus, mis siis, et lennukit näen hinnanguliselt sadakonna meetri kaugu -
Kullerteenused on ilmselgelt väga levinud. Laias plaanis pole suurt vahet, kas tegemist on kulleriga saadetava vinüülplaadiga või toidupoe e-kauplusest tellitud nädala toiduvaruga. Loogika on ikka ja alati sama. Kõik saab alguse komplekteerimisest-jaotamisest, seejärel määratakse kaup konkreetses piirkonnas tegutsevale kullerile, kes selle kohale toimetab. Kulleri ülesandeid aitavad täita erinevad nutikad abivahendid, mis planeerivad optimaalseid sõidutrajektoore, aga näiteks e-toidupoe kullerite puhul aitavad kinni pidada ka sellest, kuhu klient on palunud oma ostud jätta. Ehk siis kuller on kuller – heale tujule ja naeratusele vastatakse hea tuju ja naeratusega ning nii tööd teha on ikka väga tore.
selt. „Tegelikult on äge ka ukse vahelt suurt lennukit piiluda ja pakki oodata,“ mõtlen ja juba veerebki minu nina all uksest sisse hiiglaslik kaubakonteiner, mida kasutatakse lennukites kauba hoiustamiseks. Tulevikus tead – sinu pakki ei viska mitte keegi lennukis niisama pagasiruumi, vaid see laaditakse koos teiste pakkidega suurde metallist kasti ja veeretatakse rullikutel lennukisse.
Suur kast on kaupa vaat et laeni täis. Jälgin arglikult teiste eeskuju ja haaran konteinerist esimese ettejuhtuva karbi. Otsustan hetkeemotsiooni ajel, et just selle karbiga koos veedan ka oma ülejäänud päeva – mis siin ikka valida. Amet on selles suhtes lihtne, et suurt muud polegi tarvis teha kui vaid vaadata, et pakend oleks terve ega kannaks endal ühtegi märki ohtlikust või erilisemast kaubast. Siis pakk sorteerimisliinile, saateleht näoga ülespoole, ja head teed!
Saadan truult oma umbes piimapaki suurust karbikest ning proovin vahepeal nuputada, kust see tuleb ja kellele mõeldud on. Mis seal sees? Sisaldab see endas häid uudiseid või on seal hoopis mõni vahva kingitus? Kogenum sorteerija oleks muidugi sekundiga saatelehelt lu-
Sinu pakki ei viska mitte keegi lennukis niisama pagasiruumi, vaid see laaditakse koos teiste pakkidega suurde metallist kasti ja veeretatakse rullikutel lennukisse
genud, et tegemist on saadetisega ühest ettevõttest Saksamaal teise ettevõttesse Tallinnas, teele pandud päev varem. Lendava fantaasiaga amatöörina pean mina kogu saadetise taustaloo aga ise välja mõtlema – kuid ega keegi polegi väitnud, et algaja on lihtne olla. Ent seda, mis pakis täpselt sees, ei saa me keegi kunagi teada, sest seda ei loe välja ka kõige kogenum sorteerimisspets.
Vahepeal näen silmanurgast, et minust mööduvad kastid kirjaga „Extremely urgent“ ja väiksem kiri „Dry ice“ selle all reedab, et ilmselt on tegemist mõne prooviga või millegi muu meditsiinivaldkonda kuuluvaga – sellist kraami pidavat muide päris palju liikuma. Aga tagasi minu pakikese juurde.
Saadetis tahab koju!
Sorteerimisliin on selline koht, mille iga pakend enne kullerini jõudmist läbib. Kullerid, kelleks ka mina kohe hakkan, liiguvad ringi ülima täpsusega – kui sinu piirkonnaks on Tallinna kesklinn, siis nii ka on, ja kui saatus (ehk ülemus) on määranud sind kulleriks Raplamaale, siis pääsu sellest pole. Aga minu pakike, millele olen jõudnud vahepeal välja mõelda uhke taustaloo, soovib saada koju. Täpsemini lõppaadressini. Minu kulleriringi piirkonnaks on määratud hea õnne ja lahke sõidugraafiku koostaja koostöös niiöelda Ülemiste City ring. Täpselt siinsamas lennujaama kõrval, nii lähedal, et mine ja vii oma pakk kasvõi jalgrattaga või jalgsi kohale. Läbi lume oleks mõlemaga siiski päris ebamugav sumbata, mistõttu ronin maja ees seisvasse sooja kaubikusse, toksin sisse soovitud aadressi ja olen peaaegu gaasi andmas, kui meenub, et üks oluline osa kulleri tööst on kindlaks teha, kas adressaat on pakki üldse vastu võtmas.
Kui tegemist oleks mõne automaati mineva pakiga, oleks
asi märksa lihtsam – võtaksin konkreetsesse automaati mineva kaubakuhjaga koos suuna õige aparaadi poole, laadiksin kraami pakiautomaati ja sealt edasi oleks juba iga pakisaaja enda otsustada, millal ta oma saadetisele järele läheb. Minu puhul on asi hoopistükkis personaalsem – tarvis on konkreetset isikut pakki vastu võtma, allkirja ja enne seda veel teadmist, et ta üldse soovitud aadressil kohal on. Täpselt samuti toimib ka näiteks toidupoe kullerite süsteem (vt kõrvalteksti). Helistan väriseva häälega meeldiva häälega naisterahvale, kes vabandab, et on hetkel lõunal, kuid lubab paki vastu võtta poole tunni pärast. Kui ma oleks päriskuller, oleks mul autos veel mitmeid, kui mitte kümneid saadetisi samasse piirkonda. Nii saaksin oma aega ootamise asemel märksa targemini sisustada ja toimetada kohale teisi pakke.
Lõpp hea, kõik hea Kokkulepitud kellaajal olen, pakike näpus, kokkulepitud aadressil. Mind võtab vastu aadressisildile kirjutatud nimele vastav naisterahvas, kes allkirjastab pihuarvutil vastuvõtmist tõendava „paberi“, tänab ja lahkub rõõmsal ilmel. Mõtlen pikalt, et kas oleksin pidanud uurima, mis pakis ka sees võib olla, kuid otsustan, et küllap on kusagil kirja pandud kullerite kutse-eetika alusdokument, mis ilmselt ei keela uudishimulik olla, kuid kindlasti soovitab uudishimu vältida. Nii ei saagi ma teada, mis pakis sees: kas vahva kingitus, head uudised või midagi kolmandat. Küll aga tunnen siirast rahulolu, et olen oma tööga toime tulnud, hoides üleval konkreetse kullerfirma kvaliteeti. Ja mida ma kogu sellest päevast õppisin? Inimestele on väga lihtne rõõmu valmistada. Vii neile saadetud pakk kohale ja juba oledki kullerina teisi rõõmustanud.
Kuller on kuller –olenemata sellest, mida ta lõpuks transpordib
Kuigi netiäri on väga mugav, tuleb ka siin olla ettevaatlik, et mitte pettumusi kogeda või lausa kuriteo ohvriks langeda.
Internetist ostmine on üks lihtsamaid ja mugavamaid viise sisseostude tegemiseks – pole vaja minna poodi, otsida parkimiskohti või seista järjekorras. Siiski on ka netiäris terve rida nüansse, mis eeldavad, et tarbija on oma õigustest ja ka võimalikest ohtudest teadlik. Nendega aitab tutvust teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.
Enne ostu sooritamist
Enne e-poest kauba tellimist tuleb kindlasti selgeks teha, kas müüjaks on juriidiline isik või eraisik. Kõige lihtsam on vaadata, kelle pangakontole tuleb teenuse või kauba eest raha kanda (eraisiku või firma arvele). Lisaks on arukas kontrollida, kas ettevõte on registreeritud äriregistris.
Kui müüja on eraisik, ei kehti kaubale või teenusele seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijate õigused (pretensiooni esitamise õigus, 14-päevane taganemisõigus jne) ning pettunud klient ei saa pöörduda probleemide korral Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti poole.
E-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: ettevõtte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul pöörduda; kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ning garantii tingimused; kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine ja mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup; kes kannab tagastamiskulud. Kodulehe tippdomeen .ee või lehe eestikeelne sisu ei anna alust arvata, et tegemist on Eesti ettevõttega. Välismaise e-poe kodulehel peaks olema ka märgitud,
milliste riikide seadused sealt ostes kehtivad. Igaks juhuks tasub otsida ka lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Üks hea infoallikas on tarbijavaidluste komisjoni must nimekiri komisjoni otsuseid mitte täitnud kauplejatest.
Müüja taust väärib uurimist
Kui e-pood nõuab toote eest sajaprotsendilist ettemaksu, tasub kaaluda, kas ettemaks on kooskõlas kauba ootamisajaga. Kui sul tuleb kaupa või teenust väga kaua oodata ja müüja ei tundu täiesti usaldusväärne, tasub otsida alternatiive.
E-poest ostes on risk väiksem, kui teha makse deposiitarvele vastava vahendaja kaudu (nt PayPal). Sel juhul toimub maksmine n-ö kolmanda isiku kaudu ja müüjale kantakse raha üle alles siis, kui kaup on kätte saadud ning seda kinnitatud. Sarnaselt PayPaliga saab ka krediitkaardiga tehtud ostude eest raha tagasi nõuda ehk algatada chargeback’i protsessi, juhul kui tekivad probleemid. Näiteks kui kaupa ei saabu, see ei vasta tellitule või muud olukorrad, kus tarbija on üritanud kaupmehega probleemile lahendust saada, kuid kaupleja keeldub vastutusest või ei reageeri tarbija kaebusele.
Internetiportaalides ja suhtlusvõrgustikes eraisikult kaupa või teenust ostes ei kehti ostjale seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijaõigused ning sel juhul ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.
Internetist ostmisel tasub alles hoida kogu ostuga seotud
Kui tellite kauba Euroopa Liidu välise ehk kolmanda riigi internetipoest, siis tuleb täita tollideklaratsioon ja maksta käibemaks. Kui kauba väärtus on üle 150 euro, tuleb maksta tollimaks. Kui saadetis sisaldab aktsiisikaupu, nt alkoholi või tubakatooteid, tuleb tasuda ka aktsiis.
Uurige välja riik, kust kaubad tarnitakse. Mõned veebipoed võivad asuda Euroopas, kuid tegelikult tarnitakse kaubad väljastpoolt Euroopa Liitu.
Kui saadetise lähteriik on ELi väline riik, tuleb saadetis tollis deklareerida, sõltumata veebipoe asukohast. Soovitame alles hoida tellimuse dokumendid kuni paki kättesaamiseni.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
teave ja kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms).
Kui kaup ei sobi
E-kauplusest ostes on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Taganemisõiguse eesmärk on võimaldada tarbijal tellitud kaupa proovida ja ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagastada. Seejuures ei ole tähtsust, kas tegemist on uue või kasutatud kaubaga või kas toode on ostetud tava- või soodushinnaga.
14-päevane taganemisõiguse tähtaeg hakkab kulgema toote kättesaamisest ehk kullerilt toote vastu võtmisest. Pakiautomaadi kasutamisel hakkab tähtaeg kulgema pakiautomaadi avamisest, mitte kaupleja poolt paki välja saatmisest või SMS-teavituse saamisest.
Kui internetis tellitud tootel ilmneb puudus, vastutab müüja kahe aasta jooksul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
Kauba tagastamine
Kui tarbija on kauba kätte saanud ja soovib selle kauplejale tagastada, siis taganemisõiguse kasutamiseks tuleb esitada kauplejale 14 päeva jooksul kirjalik taganemisavaldus ning seejärel kaup 14 päeva jooksul tagasi saata. Kaupleja peab tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kõik lepingu alusel saadud tasud ehk kauba maksumuse, kauba kätte toimetamise postikulud, väljastamis- või komplekteerimistasud ja makse tegemise (näiteks pangalingi) teenustasud.
Kauba tagastamisega seotud kulud võib jätta tarbija kanda, kuid seda üksnes juhul, kui tar-
bijat on sellest eelnevalt teavitatud. See tähendab, et e-kaupluse müügitingimustes peab olema kirjas, et lepingust taganemisel jäävad kauba tagastamise, postitamise või muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul kui e-kaupluse müügitingimustes sellist teavet kirjas ei ole, on tegemist teavitamiskohustuse rikkumisega ja sellisel juhul jäävad ka kauba tagastamisega seotud kulud kaupleja kanda. Lepingust taganemisega seoses tuleb pidada silmas, et taganemisõigus ei kehti alati kõikidele toodetele. Tagastada ei saa avatud pakendiga audio- ja videosalvestisi, arvutitarkvara ega -mänge. Samuti ei saa tagastada tooteid, mille pakend on avatud ja mis ei kõlba tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel (näiteks pesu ja kosmeetikatooted). Taganemisõigus ei laiene ka kiiresti riknevatele toodetele (näiteks lühikese säilimistähtajaga toiduained või lilled) või toodetele, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või kohandatud vastavalt tarbija vajadustele. Juhul kui kaupleja on tarbija jaoks toote eraldi tellinud, siis selliseid tooteid saab soovi korral tagastada küll. Seega, enne e-kauplusest ostmist soovitame tutvuda e-kaupluse müügitingimustega ja taganemisõiguse kohta avaldatud teabega. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud põhjalikult, kuid samas arusaadavalt. Kindlasti peaks e-kaupluse veebilehel olema kirjas, kelle kanda jäävad lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud. Seejuures peaks olema märgitud kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus ning täpsustatud, kuidas ja millisele aadressile tuleb kaup tagastada.
Petuskeem: SMS lunapaki saabumise kohta
Politsei- ja Piirivalveamet hoiatab, et inimesed saavad sõnumeid postipakiautomaati saabunud saadetise kohta – tegelikult on see aga viis, kuidas ohvrilt pangakaardi andmeid välja petta.
SMSis püütakse jätta muljet, nagu oleks inimene saanud paki, mille kättesaamiseks tuleb raha maksta. Tegelikkuses püütakse inimesi sel moel meelitada sisestama oma krediitkaardi andmeid.
Petuskeemi järgi saadetakse ohvri telefonile sõnum, milles on kirjas, et postipaki kättesaamiseks tuleb kinnitada makse. Lingile vajutades avaneb uus leht, kuhu on lisatud tuntud kullerfirma logo või mõni muu viide postiteenusele. Edasi minnes palutakse sisestada oma elukoha ja pangakaardi andmed.
NB! Kindlasti ei tohi kunagi ühegi sellise SMSi peale hakata kuhugi oma paroole või andmeid sisestama, kuna see võib lõppeda pangakonto tühjendamisega.
tekkinud probleemi korral saab abi eesti keeles
Euroopa Liidu (EL) e-poodidest ostes on tarbija õigused kaitstud samaväärselt nagu Eestis.
ELis on tarbija õigusi puudutavad seadused ühtlustatud ja e-poodidele kehtivad ühetaolised kohustused, nii ostueelse teabe kui ka kaupade tagastamise osas.
Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud spetsiaalsed keskused ehk ECC-keskused, mis lahendavad tarbijate piiriüleseid kaebusi, moodustades ECC-võrgustiku. Eesti keskus ehk ELi tarbija nõustamiskeskus asub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus. Seega saab Eesti tarbija probleemidega, mis on tekkinud teise ELi riigi e-poega, pöörduda abi saamiseks eesti keeles nõustamiskeskuse poole ega pea otsima tarbijakaitseasutust kaupleja asukohariigis. Välismaise kauplejaga suhtleb tarbijakaebuse lahendamisel selle riigi ECC-keskus, kus kaupleja asub ja kuhu Eesti keskus tarbija kaebuse vahendab. ECC-keskuste teenused on tarbijatele tasuta.
Kuigi Ühendkuningriigid ei kuulu Euroopa Liitu, saavad Eesti tarbijad vaidluste korral Suurbritannia kauplejaga jätkuvalt küsida nõu ja abi eesti keeles ning esitada kaebuse ELi tarbija nõustamiskeskusele, kes vahendab selle Suurbritannia keskusele sisuliseks lahendamiseks.
Väljaspool Euroopa Liitu registreeritud ettevõtetega tehtud tehingutele või vaidlustele ELi tarbijaõigused ei laiene ja TTJA juures tegutseval Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusel ei ole seetõttu pädevust tarbijat nõustada või abistada.
Välismaalt tellimisel uuri, kust kaup tarnitakse
Me kõik oleme olnud olukorras, kus pea lõhub, nina on kinni ja palavik tõuseb, kuid ravimikapp on tühi ning lähedased samuti haiged või hõivatud. Viimane asi, mida sellises olukorras teha tahaks, oleks apteeki tormata. Kümme aastat tagasi tuli Apotheka turule uudse lahendusega, mis tegi võimalikuks ravimite tellimise interneti kaudu. Nüüdseks on see reguleeritud ja kvaliteetne apteegiteenus kättesaadav igas Eesti nurgas ning hõlmab endas nii retsepti alusel väljastatavaid kui ka käsimüügiravimeid.
Kuidas tellida e-apteegist?
Tundub liiga keeruline ja aeganõudev? Tegelikult on e-apteegist ravimite tellimine väga lihtsaks tehtud. Täpsema tellimisprotsessi käigu määrab see, kas tellida soovitakse käsimüügiravimeid, toidulisandeid või ravimeid retsepti alusel. Alusta sellest, mida tellida soovid.
Käsimüügiravimeid tellides tuleb kõigepealt välja valida tooted ja täita nõutud väljad, nagu vanus ja näidustus.
Kui ei ole kindel, millist toodet täpsemalt vaja on, saad suhelda vestlusaknas apteekriga, kes kuulab, nõustab ja seejärel pakub sobivaid ravimeid.
Käsimüügiravimitest veelgi lihtsam on toidulisandite tellimine. Vali vaid soovitud toidulisand ja lisa see ostukorvi.
Retsepti alusel väljastatavaid ravimeid saab osta vaid retseptikeskkonnas. Retseptikeskkonda sisenemiseks tuleb kasutada ühte neljast kasutusel olevast autentimismeetodist – ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID või panga-
link. Sisselogimise järel saad endale välja kirjutatud ravimeid vaadata ja osta. Võimalik on tellida nii ükshaaval kui ka kõik korduvretseptiga välja kirjutatud ravimid korraga. Ka tellimuse lõplik vormistamine on imelihtne: täidad oma kontaktandmetega vormi, seejärel saad valida tarneviisi. Hetkel on valikus kümme erinevat tarneviisi, sh pakiautomaadid, postkontorid, kullerteenus või kättesaamine valitud Apotheka apteegist, millest viimane on alati tasuta!
E-apteegist saab osta ravimeid retsepti alusel ka lähedastele
Mõnikord vajavad ka meie lähedased ravimite tellimisel abi. Õnneks on nüüd teisele isikule retseptiravimite ostmine (ja kulleriga või pakiautomaati saatmine) väga mugavaks tehtud, vaja on vaid kehtivat digitaalset volitust, mille saab teha ja allkirjastada Patsiendiportaalis. Selleks tuleb turvaliselt siseneda keskkonda www.digilugu.ee, portaa-
KAS TEADSID, ET:
Apotheka e-apteekrid kuulavad sinu mured ära ja annavad nõu iga päev, E–R 8–23, L–P 10–20; kiiret nõustamist reaalajas pakutakse nii telefoni teel kui ka vestlusaknas; e-apteegist saad tellida kõiki* ravimeid (sh ravimid retsepti alusel) endale või lähedasele; e-apteek pakub kiiret tarnet! Saad valida 4-tunnise kiirkulleri Tallinnas ja kiire 1–2 päevase tarne üle Eesti; ärikliendina saad vormistada tellimuse ettevõtte nimele ja maksta arve alusel 21-päevase maksetähtajaga. Riigiettevõtted saavad maksta ka e-arvega!
* v.a narkootilised ja psühhotroopsed ravimid
li avalehel klikkida nupul „Uue esindaja volitamine“ ja sisestada isiku või isikute andmed, kellele soovitakse retseptiravimite ostmiseks volitust määrata.
Haigus ei hüüa tulles ehk kiire kättetoimetamine
Sageli tabab haigestumine meid kõige ootamatumal ja ebamugavamal ajal. Kui lisaks endale on ka lähedased haigestunud või parajasti hõivatud, ei ole kiireks sümptomite leevendamiseks e-apteegist paremat lahendust. Apotheka e-apteek võttis kohe alguses eesmärgiks pakkuda apteegiteenust võimalikult mugavalt ja kiirelt. See tähendab võimalust pidada nõu apteekriga ja tellida mugavalt ravimeid asukohast olenemata. Sealjuures on diskreetsus tagatud ka kõige isiklikumates küsimustes.
Üheks e-apteegi printsiibiks ja teenuse pakkumise aluseks on selle kättesaadavus ja võrdsus ligipääsetavusele. Nii saabki sama tasu eest endale ravimid kulleriga koju tellida üle Eesti, olenemata asukohast.
Kullerid jõuavad nõustatud ja komplekteeritud tellimustega iga inimeseni ja asukoha tõttu ei jää keegi vajaliku ravita. Tavalised kullerid toimetavad tellimuse üle Eesti kätte 1–2 päevaga, kuid sama oluline on kiirteenuse võimalus linnapiirkonnas. Ootamatu haigestumise korral saab Apotheka e-apteegist apteekritelt nõu küsida ja retseptiravimeid tellida kuni kella 23-ni õhtul, samas kui teisi ravimeid ning vajalikke apteegikaupasid saab tellida ööpäev läbi. Vormistades sel juhul tellimuse kiirtellimusena, jõuavad ravimid kliendini küll mitte öösel, aga kindlasti varahommikul. Päeval vormistatud tellimus jõuab kiirkulleriga Tallinna piires kohale juba kuni 4 tunni jooksul, Harjumaal ja Tartus aga järgmiseks päevaks. Mõnikord võib juhtuda, et haigus tabab siis, kui rahaga on kitsas käes. Ravimite võrdne kättesaadavus erineva sissetulekuga inimestele on väga oluline, seega pakub Apotheka e-apteek tasumist võrdsete osamaksete kaupa või järelmaksuga.
Milliseid võimalusi
e-apteek veel pakub?
E-apteek ei ole puhtalt ravimite ostmise keskkond. Apotheka e-keskkonnas saab küsida apteekrilt vestlusaknas nõu kõikides oma tervist või ravimeid puudutavates küsimustes.
Lisaks saab broneerida aega teenustele – vaktsineerimistele
või tervisemõõtmistele, näiteks verelipiidide mõõtmisele või jalatalla diagnostikasse. Samuti saab tutvuda arvukate tervisealaste artiklitega.
Lisaks eraklientidele kasutavad e-apteeki ka äriettevõtted, kes soovivad kiirelt ja mugavalt täiendada oma töökoha esmaabivahendite varu või tellida näiteks ettevõtte töötajatele oluliseks tähtpäevaks kingitusi tervisetoodete näol. Olulisel kohal on ka kliendid, kes pakuvad ise õendus- või hoolekandeteenust ning soovivad soetada vajaliku ravimivaru mugavalt ja kompaktselt ühest kohast.
Paralleelselt e-apteegi teenuse arendamisega on Apotheka olnud teerajajaks ka ravimite personaalse pakendamise teenuse arendamisel Eestis. Tegemist on teenusega, kus arsti määratud pidevaks tarvitamiseks mõeldud ravimid pakendatakse manustamisaegade kaupa ühekordsetesse pakenditesse, millele on märgitud kuupäev ja manustamisaeg. Selle tulemusel moodustub kindlaks perioodiks pakendatud ravimitega ravimlint ning ravimi tarvitajal tuleb meeles hoida vaid seda, et ta võtaks järgmises manustamispakendis olevad ravimid pakendile märgitud ajal ja viisil. Teenust saavad kasutada nii hooldekodud kui ka erakliendid.
Apotheka usub, et suudab e-lahendustega muuta inimeste elu paremaks ja on juba kümme aastat olnud oma valdkonnas tubliks teenäitajaks.
E-kaubandus on üks reguleeritumaid valdkondi ja annab tarbijale Euroopa Liidu piires väga hea kaitse ning õigused. Näiteks on tarbijal ELi piires õigus kaup 14 päeva jooksul põhjust avaldamata tagastada ja kaupmehel kohustus 14 päeva jooksul raha tagastada. Muidugi on ka siin erandid – näiteks ei saa tagastada ravimeid, toitu või eritellimusel sinu jaoks valmistatud toodet. Lisaks on tarbijal kaheaastane pretensioonide esitamise õigus jpm.
Ettevõtjana pead sa teadma, et 1. juulist 2021 kaotati ära kolmandatest riikidest (ehk väljastpoolt ELi) tellitud kaupade käibemaksuvabastus, mis tähendab, et käibemaks lisandub tellimuse väärtusest olenemata, ostjal on kohustus esitada deklaratsioon.
Üle-eelmisest aastast kehtib veel kogu Euroopa Liidus e-ostja turvalisema autentimise nõue, mis tähendab sisuliselt kliendi autentimist internetipangas ja lihtsa krediitkaardi andmete sisestamise teel enam e-ostelda ei saa. Mis on väga tervitatav, kuna tõkestab lihtsaid krediitkaardi andmete vargusi ja nende andmete najal sinu nimel ostu sooritamist.
Ära on kaotatud õigus suunata inimesi ilma nõusolekuta IP-aadressi-põhiselt teise e-poodi (näiteks Soome IPaadressi suunamine .ee lõpuga e-poest .fi lõpuga e-poodi jm).
Euroopa Liit on võtnud suunise müügivahendusplatvormide läbipaistvusele äriteenustes, näiteks tuleb äriteenuse kasutajatele anda selge ülevaade, kuidas pakkumisi reastatakse, kuidas toimib hinnastusmudel jm. Ehk et kui tarbijale kuva-
takse ühte toodet eespool analoogsetest toodetest ja kaupmehena oled sa saanud selle eest tootjalt tasu/hüve, siis tuleb ära märkida, et tegu on „sponsorlusega“.
Euroopa Liit on otsustanud lisaks kehtestada alates 2025. aastast puuetega inimestele ligipääsetavuse võimalused ka e-poodidele. See tähendab, et kui arendad enda uut e-poodi või teed uuendusi vanale, siis arvesta juba mõne aasta pärast kehtima hakkavate ligipääsetavuse nõuetega ja lisa need protsessi. Lisaks on soovitus mõelda sellele, et puuetega inimesi, ainuüksi vaegnägijaid ja koordinatsioonihäiretega inimesi on üksnes Baltikumis vähemalt 100 000 inimest. Luues enda e-poele ligipääsetavuse näiteks kasvõi pimedale või vaenägijale, võid saada hoobilt sadu või hästi tehes ka tuhandeid uusi potentsiaalseid kliente!
Euroopa Liidus muudeti ka sooduskampaaniate hinnakujunduspoliitikat. Nüüd ei tohi allahindluse tegemisel enam suvaliselt toote alghinda muuta, vaid selleks peab olema viimase 30 päeva kõige madalam hind. Näiteks on välistatud
tõsta täna alghinda ja homme teha sealt 50% allahindlust.
Sel juhul peaksid ära tooma toote viimase 30 päeva madalaima hinna ja kui soovid teha 50% allahindlust, tuleb see teha madalaimast hinnast.
Tunne seaduseid
Lisaks kehtib alates 2022. aastast rida seadusemuudatusi, mille peamine eesmärk on tõhustada järelevalvet e-kaubanduse ja kolmandatest riikidest pärit toodete üle. Näiteks annavad seadusemuudatused järelevalveasutusele võimaluse teha veebipoes kontrolloste valenime all. Lisaks on järelevalveasutusel edaspidi õigus saada internetiteenuse pakkujatelt infot selle kohta, kes on internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebilehe taga. Seadusemuudatus annab järelevalveasutustele ka õiguse nõuda internetiteenuse pakkujatelt ligipääsu piiramist veebiliidestele, kui levitaja või veebiliidese haldaja ei tee järelevalveasutusega koostööd, ei reageeri järelevalveasutuse pöördumistele ja jätkab ohtliku toote müüki.
1. Mida sa tahad? Kõigepealt kaasa kõik ettevõtte inimesed, kes teemaga kokku puutuvad, ja pange paberile kirja, mida tahate saavutada, mis on eesmärgid ja ootused.
2. Platvorm. Tasuta, tasuline, teha ise, palgata keegi? Ära unusta arendamast ja tagamast SSL-sertifikaati ehk elementaarset turvalisust e-poele!
3. Kuluplaan/eelarve. Arendus, jooksvad kulud, liidestused, inimesed.
4. Veebiaadress. Kas leht on lihtsasti leitav, meeldejääv? Kas müün ainult kohalikul turul?
5. E-poe disain, kasutajamugavus ja seadistamine. Arendaja leidmisel küsi turult tagasisidet, lepi kokku kindel maksumus ja tähtajad, testi!
6. Tooted e-poodi. Kuidas ja kes? Kes uuendab ja haldab?
7. Ladu. Automaatsed liidestused raamatupidamise, lao, toodete kirjelduste jm vahel.
8. Makseviisid. Mis riikides milliseid makselahendusi kasutatakse?
9. Tarneviisid. Pakiautomaat, kuller?
10. Testimine.
11. E-poe seadustele vastavus ja turvalisus.
12. Turundus-turundus-turundus! E-kanalis ei tule klient sinu juurde, vaid sina pead minema kliendi juurde! Taga e-poele liidestused väliste müügikeskkondade ehk marketplace’idega, ära unusta lisamast automaatturunduse tööriistu ostukorvi hülgajate, lojaalusprogrammidega liitumise jpm jaoks.
NB! Kui teed, siis tee korralikult, poolikut poodi ära ava ei kaubanduskeskuses ega internetis!
Vaata lisaks soovitusi, laadi alla vajalikud blanketid Eesti E-kaubanduse Liidu kodulehelt valiku “Alustavale e-kauplejale” alt!
Lisaks pead ettevõtjana teadma, et kolmandatest riikidest Euroopasse ehk ka Eestisse kaupa sisse tuues on vajalik ELis asutatud vastutava isiku olemasolu, kes on võtnud tootega seoses vastutuse mitmete ülesannete täitmise eest. Näiteks peab vastutav isik kontrollima õigusaktides nõutud dokumentatsiooni, näiteks ELi vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu ning tegema need kättesaadavaks järelevalveasutustele. Lisaks on vastutaval isikul kohustus teha igati koostööd järelevalveasutustega, kui ilmneb, et tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele. Vastutav isik peab tagama ka parandusmeetmete võtmise. Eelkõige puudutab see pürotehnikat, ehitusmaterjale jm selle kategooria ehk n-ö ohtlikke tooteid. Seadusemuudatus näeb ette, et vastutav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasaskäivatele dokumentidele, et järelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga ühendust võtta.
Võrreldes kehtiva olukorraga muutub see, et kui muidu vastutas nimetatud nõuete täitmise eest kolmanda riigi tootja, siis tulevikus peab selleks olema mõni ELis asuv ettevõte. Muudatus on vajalik, et tagada parem nõuetele vastavus eelkõige e-kaubanduse tingimustes ja seda eriti olukorras, kus suur osa ELi turule jõudvaid tooteid pärinevad mõnest kolmandast riigist. Eelkõige lasub see nõue muidugi kolmandate riikide tootjatel, sest nemad peavad tagama, et nende toodete ELi eksportimisel oleks olemas ja tagatud ELis asutatud vastutav isik.
Mõistlik on uudiste ja nõuetega kursis olekuks liituda Eesti E-kaubanduse Liidu kodulehel uudiskirjaga või lugeda aegajalt uudiseid.
Logistikaettevõtte DPD üle-euroopaline e-kaubanduse uuring tõi välja, et ligi 70% Eesti elanikest tellib kaupu e-poodidest ja regulaarne e-ostleja tellib 3,7 pakki kuus.
E-poodidest tellivate Eesti elanike hulk püsib mullusega võrreldes samal tasemel, kuid on väiksem kui Euroopa keskmine, selgus samas uuringus. Eestlaste seas on üha populaarsemad inimeselt inimesele müügiplatvormid ja toidukaupade tellimine internetist.
„Eesti elanikud teevad üldiselt veebipoest tellimise otsuse hinna põhjal. Kõige populaarsema kategooriana troonivad jätkuvalt ilu- ja tervisetooted, millele järgnevad moekaubad. Aina levinum on ka toidukaupade internetist tellimine,“ räägib DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.
See seab pakke kohale toimetavate logistikaettevõtete ette üha uusi väljakutseid ja loomulikult ka arenguvõimalusi.
Tähelepanu nõuavad nii klientide mugavus kui ka vajadus tegutseda keskkonnasäästlikult.
Just seepärast investeerib DPD Eesti uude elektrialajaama ja läheb kuues suuremas Eesti linnas üle elektrikaubikute kasutamisele. Nii saab pakkide kohaletoimetamisel vähendada CO 2 heitmeid.
Muutuvas maailmas, mis vormib logistikavaldkonda ja äri, kujundab ka GeoPost/ DPDgroup oma brändi ümber, et toetada ettevõtte kasvuambitsioone ja juurutada mitmekesistamise strateegiat. 2023. aastal saab GeoPost/ DPDgroupist uus bränd Geopost, mis võimaldab ettevõttel tegeleda nii praeguste peamiste pädevusaladega kui ka tulevaste kasvuvaldkondadega.
Uutes postkontorites
saab pakendeid taaskasutada
Omniva juhatuse esimees
Mart Mägi on veendunud, et kriisides tuleb investeerida. „Tehnoloogia areng pakub pea piiramatult võimalusi ja Omnival on selge siht silme ees ning kindel plaan, kuidas Eestile omaselt võtta esimesena kasutusele uued digitaalsed lahendused ja pakkuda lihtsalt, mugavalt ning vastutustundlikult uue põlvkonna teenuseid
nii siseriiklikult kui ka üle riigipiiride,“ selgitab ta. Omniva üheks parema teeninduse suunaks on tuleviku postkontorid – veebruaris avati juba seitsmes, seekord Rakveres. Järgmine tuleviku postkontor avatakse Tartus ja kolme aasta jooksul uuendatakse kõik Omniva postkontorid. Kõik uued postkontorid on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele. Uuenenud postkontoris on varasemast rohkem tähelepanu pööratud keskkonna säästmisele – müügil on loodussõbralikud pakendid ja pakkelahendused. „Tulime välja keskkonnasäästliku lähenemisega „võta ja jäta“, mis võimaldab kasutatud pakendid kontorisse jätta, et järgmised kliendid saaksid oma saadetised nendega teele saata,“ tutvustab pakendite korduskasutuse võimalust Omniva juhatuse liige Kristi Unt.
Omniva on hea partner ka raamatusõpradele. Eelmisel aastal alustati koostööd Eesti Rahvusraamatukoguga ja nüüd toimetatakse laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO) kaudu laenutatud raamatud pakiautomaatidesse üle Eesti.
Itella pakub pakendite ringlussüsteemi
Jaanuaris tõid Smartposti haldav logistikafirma Itella Estonia ja roheidufirma Ringo Eco pakiturule uue nutika võimaluse keskkonnasäästlikumaks pakiäriks.
Pilootfaasis paigaldati
Tango tagastuskastid 15 Itella
Smartposti pakiautomaadi juurde üle Eesti, kuid lähikuudel on kavas laiendada tagastuskastide võrgustik kõigi 257 Smartposti pakiautomaadi kõrvale.
Üha populaarsemad on Eesti elanike seas ka C2C ehk inimeselt inimesele müügiplatvormid, mida kasutavad juba enam kui pooled regulaarsed Eesti e-ostlejad. Uue ja kasutatud moekauba müügiplatvormi Yaga juhi ning kaasasutaja Aune Aunapuu sõnul moodustavad 70% kõikidest platvormi kasutajatest need, kes nii müüvad kui ka ostavad. „Müüjate jaoks on see oluline lisaraha teenimise võimalus, millega saab rahaks teha kodus kasutuseta jäänud asjad. Ostjate jaoks on Yagas jaekaubandusega võrreldes oluliselt soodsamad hinnad,“ märkis Aunapuu.
Ainuüksi Yaga kaudu on üle 800 000 toote jõudnud uue omanikuni. „See tähendab, et sama kogus uusi tooteid on potentsiaalselt jäänud poest ostmata. Näeme selgelt, et tarbijate harjumused muutuvad, taaskasutatud kauba ostmisest on saamas uus normaalsus ja inimesed näevad ületarbimisest tingitud negatiivseid mõjusid keskkonnale,“ ütles Aunapuu.
DPD Eesti tegevjuhi Remo Kirsi sõnul kinnitavad inimeselt inimesele platvormide populaarsust ka DPD uuringutulemused. „Taoliste platvormide kasuks räägib see, et 67% tarbijate jaoks on see võimalus raha kokku hoida ja 38% tarbijatest hindab võimalust soetada endale vajalikku jätkusuutlikumalt. Vaadates C2C platvormide praegust kiiret arengut, kasvab nende populaarsus tulevikus ilmselt veelgi nii tavatarbijate kui ka väikeettevõtjate seas,“ sõnas ta.
Itella Estonia juhi Meelike Paalbergi hinnangul on algatuse eesmärk tuua rohepööre e-kaubandusse ja vähendada hüppeliselt ühekordse kartongi kasutamist. „E-kaubanduse populaarsus on kõikjal maailmas tõusuteel ja see tekitab igal aastal järjest rohkem pakendijäätmeid. Eestis saadeti 2022. aastal e-poodidest klientidele pakiautomaatidesse umbes 12,4 miljonit pakki. Suuremat osa pakendeid kasutatakse ainult üks kord. Korduvkasutatavate pakendite kasutusele võtmine loob e-kaubanduse ettevõtetele võimaluse vähendada oluliselt valdkonna keskkonnaalast jalajälge,“ selgitab ta. Ringo Eco kaasasutaja Janek Balõnski sõnul loob Tango tagastussüsteem võimaluse, et ühte karpi või kotti saaks e-kaubanduses kauba saatmiseks kasutada kuni 50 korda. „Pea kõik kauban-
dusettevõtted otsivad võimalusi oma keskkonnajalajälje vähendamiseks ja korduvkasutusega pakendite süsteem pakub selleks ühe hea võimaluse. Uuringud näitavad, et roheline mõtteviis on järjest olulisem ka lõpptarbijate jaoks ja eelistatakse neid kaupmehi, kes selliseid valikuid tarbijatele võimaldavad. Meie lähiaja eesmärk on ühelt poolt suurendada Tango süsteemiga liitunud e-poodide arvu ja teisalt laiendada tagastuskastide võrgustikku kaubanduskeskustes ning suuremates büroohoonetes,“ tutvustab Balõnski uusi lahendusi.
Eesti rahva lemmikuks e-poeks 2022 valitud Weekend Eesti OÜ – kaubamärk WeekendShoes –on teinud mitmeid mõnusaid uuendusi, mis aitavad riideid
või jalanõusid tellida. Kõige suurem mure e-poest tellimisel on ju see, et pole kindel, kuidas pildil meeldinud mudel seljas või jalas istub.
Weekend teeb tellimise ja proovimise mugavaks. Kuni viis toodet saab tellida koju ja seejärel on tellijal 30 päeva aega proovimiseks, otsusele jõudmiseks ning soovi korral vahetuse tegemiseks.
Veelgi lahedam ja innovatiivsem on võimalus tulla rõivaid või jalanõusid proovima nutikabiini – see on WeekendShoesi uus tehnoloogiline lahendus. WeekendShoesi esimene nutipood on juba valminud Viimsi Marketis, kuhu on püstitatud proovikabiinid ja pakiautomaat ning loodud hubane keskkond.
Kuidas teenus töötab?
Huviline läheb esmalt WeekendShoesi veebipoodi, valib sealt kuni viis toodet ja nutipoe, kus ta neid tasuta proovida soovib, ning seejärel tuvastab ennast PIN1-ga. Kauba kohale jõudmisel saab poekülastaja SMSiga uksekoodi, mis tagab ligipääsu nutipoodi. Edasi võtab klient pakiautomaadist toote(d), proovib kohapeal ja langetab otsuse. Mittesobiva(d) toote(d) saab muretult pakiautomaati tagasi panna ja sobiva(d) toote(d) kaasa võtta.
Tarbijal ei ole tarvis midagi ette maksta, vaid ta tasub arve alusel 30 päeva jooksul ja üksnes nende kaupade eest, mille kasuks on nutipoes otsustanud ning mille on kaasa võtnud.
WeekendShoes on korduvalt valitud kõige kasutajasõbralikumaks e-poeks ja kuulutatud Eesti E-kaubanduse Liidu konkursil mitu aastat järjest Eesti rahva lemmikuks e-poeks.
Selle nimel, et kliendi jaoks ostlemine ja kauba kättesaamine võimalikult kergeks teha, pingutavad nii kauplused kui ka logistikaettevõtted.ANNE-MARI ALVER
Aina enam koguvad populaarsust ka inimeselt inimesele platvormid
Kas Eesti kaupmehel võiks olla võimalusi suurtel välisturgudel läbi lüüa, näiteks Suurbritannias?
Kohtusime Londonis LHV Panga sealse haru juhi Erki Kiluga, kes on Suurbritannia turu šansside osas lootusrikas. Kilu arvates on Eesti ettevõtete eelis, et me tänu koduturu väiksusele oleme harjunud rohkem pingutama ja asju korralikult tegema. „Londonis on kõik katki, vähesed hoolivad kliendist. Eestlased oskavad kiireid ja lihtsaid protsesse disainida. Briti ettevõtjad mõtlevad keeruliselt. Siin on nii palju rahvast, et pole eriti vaja pingutada,“ arvab Erki Kilu.
Esmapilgul tundus see pisut šokeeriv, kuid kui järele mõelda, siis Eesti kaupmees ja ettevõtja peab tõesti pingutama iga kliendi pärast. Samal ajal on Londonis, Berliinis, New Yorgis tarbijaid rohkem, kui jõuaksid ära teenindada. Seetõttu ei peagi kõik teenused olema nii korrektsed ja suurepärased kui Eestis. Londonis ei ole näiteks kullerteenus ja rakendused töökorras oleku ega kasutajamugavuse poolest ligilähedasedki Eestile. Siin on ehk mõttekoht Eesti start-up’idele ja tehnoloogiavõi teenusepakkujatele – ära karda, et sinu teenus või toode ei ole rahvusvaheliselt tasemel. Tihtipeale on nii, et väikses riigis ja väiksel turul oled just harjunud rohkem pingutama.
Kuidas nähtav olla?
Woola asutaja Anna-Liisa Palatu oli oma väljapanekuga E-commerce Expol Londonis ja jäi tulemusega vägagi ra-
hule. „Kulutasime boksi peale suurusjärgus 5000 eurot ja lisaks veel meeskonna reisikulud, aga kindlasti tasub investeering ära. Woola toodete vastu tunti väga suurt huvi ja niimoodi saab end väljapoole tutvustada,“ väitis Palatu.
Briti e-kaubanduse 2023. aasta väljavaade ei tundu aga eriti helge. Expo raames toimunud seminaril näitas Briti e-kaubanduse liidu IMRG esindaja Andy Mulcahy võrdlemisi kurba statistikat: võrreldes pandeemia-aastatega on enamikus kategooriates – eriti teravalt aianduse, kodu ja kodumasinate valdkonnas – mahud langenud kuni 30% võrra. Kasv on ainult riiete ja jalanõude kategoorias. Samas näiteks Eestis kasvas e-kaubanduse käive möödunud aastal 3,54 miljardi euroni, mis on kolmandiku võrra suurem, kui oli e-ostlemise käive aasta varem. Lisaks näitas Eesti E-kaubanduse Liidu monitooring pakiautomaatide pakkide mahu kohta selle aasta jaanuaris läbi aegade rekordit – ainuüksi eestlased tellisid pakiautomaatidesse üle miljoni paki. Sellist tulemust ei olnud isegi pandeemia kõrghetkel. Londoni e-kaubanduse konverentsil esinenud Rachel Clarke heitis valgust ka palju räägitud metaversumile ja tulevikutehnoloogiale: „Metaversumi puhul on paljuski tegu lihtsalt PR-trikiga. Selle kaudu üritatakse oma brändist jätta innovaatilist muljet. Tegelikkuses on metaversumi keskkondade kasutajate arv väga väike, Decentralandil näiteks vaid 750 kasutajat päevas.“
Füüsiliste poodide puhul loob nii USAs kui ka Londonis trendi näiteks
Jaapani moekaupade kett Uniqlo. Kõik tooted on varustatud RFIDkoodiga ja automaatkassas piisab sellest, kui ostud lihtsalt oma ostukorvist alusele valada. Midagi ei ole vaja ise skannida. Süsteem arvutab hinna kokku ja viipemaksega saab kohe tasuda. Ei mingit äppi või kassapidajat – lihtne ja kiire. Boonusena leiab teenindaja tänu RFID-koodidele soovitud eseme kiiresti üles. Isegi siis, kui see on näiteks proovikabiinis või mannekeeni seljas.
Amazoni täisautomaatsed poed on küll kasutajakogemuse poolest veidi konarlikud ja eeldavad turvamehe või nõustaja sekkumist, kuid kõik räägivad nendest ning kõik tahavad näha poodi, kuhu lähed lihtsalt sisse, näitad äppi, paned tooted kotti, astud välja ja äpp näitab viie minuti pärast sulle, kui palju sinult raha võeti ning millised tooted valisid.
Samas on Amazon hetkel oma täisautomaatsete poodide laienemise Londonis peatanud. Ilmselt pole pilootprojekt ennast veel õigustanud ja siin on näha sama trendi, mis puudutab ka metaversumit. Eks see kõik üks PR- ja turundustrikk ole, millega oma brändi meelde tuletada ja endast rääkima panna.
Kindlasti näeme tulevikus aina rohkem nutipoode ja lahendusi, kus ei ole teenindajaid. Nii ka Eestis. Näiteks Weekend on juba pannud püsti esimese nutipoe Viimsisse ja kuulduste järgi plaanitakse lähiaastatel 100–150 nutipoodi üle Baltikumi. Nutipoodides on proovikabiinid ja pakiautomaat ning pole ühtegi teenindajat.
Amazon tuleb samuti Eestisse. Jah, see on vaid aja küsimus. Amazon Prime’i teenusele on raske vastu panna. Suurtegija on ka ise öelnud, et nende eesmärk on saada uutel turgudel tegijaks number üks – ei ole oluline, kui suurt investeeringut see vajab.
Kuidas aga kohaliku väikeettevõtjana ellu jääda või veidi enamgi – rahvusvahelistele gigantidele vastu panna?
Paar aastat tagasi tuli IKEA Eesti turule. Kohalikud konkurendid kommenteerisid, et konkurents on tore, kuid midagi nad meilt ära ei võta. Äripäev tõi hiljuti välja pealkirja „IKEA tegi puhta töö“. IKEA käive Eestis ainuüksi veebipoest on 34 miljonit, järgmisel konkurendil 16 miljonit. Sõidan iga päev IKEA just avatud füüsilisest poest mööda, näen, et meeletu suures parklas pole olenemata kellaajast just palju vaba ruumi.
Lidl tuli Eesti turule. Konkurendid kommenteerisid nagu ka IKEA saabumisel. Äripäevas ilmus äsja pealkiri: „Lidl on hõivanud juba 7% turust, Coop enim nõrgenenud“. Lidli turuosa on juba ilmselt Prismast suuremgi ...
Zalando ja About You tulid kaks aastat tagasi Eesti turule. Konkurendid rääkisid sama, mis kahe eelneva puhul. Omniva, kes vahendab About Youd, saab sealt aga suurima pakikoguse. Lisaks on ka Zalando toonud Eesti E-kaubanduse Liidu seminaril aasta tagasi välja, et nende hinnangul on nad juba võtnud paarkümmend protsenti kogu Baltikumi turust.
Milline on kõigi näidete puhul korduv ja ühine muster? Esiteks tehakse 800 000 kuni miljoni euro suurune turunduskampaania lansseerimiseks ja edaspidi ollakse igakuises digiturunduses valdkonnas number üks. Teiseks tegutsevad konkurendid miskipärast ikka samaviisi. Ütlevad, et suures pildis ei muutu mitte midagi. Läänerindel muutuseta.
Loomulikult on Lidli ja IKEA puhul tegu väga tuntud ning tarbijate poolt oodatud brändidega. Samas olid About You ja Zalando keskmisele eestlasele pigem tundmatud, aga turgu väga hoogsalt võtvad rahvusvahelised konkurendid, kellel pealegi laienemiseks vaba ressurssi rohkem kui küll.
Mida meie ettevõtted nüüd peaksid tegema, et kodumaiste tarbijate sümpaatia säilitada-saavutada? Ja võita see mäng! Kui sa veel ei tee seitsmepäevast komplekteerimist, siis hakka seda pakkuma juba järgmisest nädalast. Eesti kaupmehe üks võti peab olema tarnekiirus. Eesti on väike ja eespool toodud ettevõtetel ei ole Eestis ladu, mis tähendab tarneajaks 5–10 tööpäeva. Paku 1–2 päeva tarnet ja juba oled eelisseisus. Kui sa ei komplekteeri nädalavahetusel, siis sul on esmaspäeval reedest pühapäevani saabunud tellimused, mille jõuad ilmselt alles teisipäeval posti panna. Ja juba tulebki tarbijal oodata pea sama kaua kui rahvusvahelist saadetist.
Paku tasemel eestikeelset kliendikogemust. Ära küsi liigseid andmeid ostukorvis, tee otsing korda, kirjelda tooteid tooteinfos, paku korralikke pilte. Rõivaste puhul too välja ka modelli pikkus jms, mis annaks praktilist eelteadmist ostu sooritamiseks.
Mida pakuvad edukad rahvusvahelised ettevõtted? „Alati tasuta tarne ja tagastus.“ Jah, tarbijal ongi 14-päevane tagastusõigus, kuid ära peida seda infot e-poes või saadetud pakis, vaid kasuta seda enda kasuks ära, et anda kindlus ja turvalisus.
Turvalisus ja usaldusväärsus tuleb välja teenida ning seda ka näidata. Kui sa ei suuda tarnida tooteid kahe tööpäevaga, siis ära näita iga toote juures kahe tööpäeva tarnet. Tarbija arvestab ju selle lubadusega, kui tellib toote. Tihti tuleb kolmandal tööpäeval ühendust võttes vastuseks, et „antud kaupa meil laos ei ole, tellime ja saate selle 14–21 päeva jooksul“. Kas see klient tuleb teist korda tellima? Vihje: ei tule. Näidates selgelt, et tarneaeg on 14 päeva, on sul küll kohese müügi protsent väiksem, kuid tõenäosus sama klienti veel kohata palju suurem.
Rahvusvahelistel ettevõtetel ei ole eestikeelset klienditeenindust või kui on, siis pole see reaalajas ega kõige tugevamal tasemel. Pane püsti heal tasemel töötav live chat, palu küsimuste korral helistada-kirjutada. Ära paku, et vastame 3–5 tööpäeva jooksul, keegi ei viitsi nii kaua oodata!
Seega, paku 1–2 päeva tarnet, vahetut ja meeldivat ostukogemust. E-pood ei tohi olla poolik, katki, kohati mitte töötav. Too välja, et vajadusel on kaup võimalik 14 päeva jooksul väga lihtsasti tagastada, eesti keeles saab kiire kontakti. Paku seitsmepäevast komplekteerimist, ära tööta e-poes vaid esmaspäevast reedeni, vaid iga päev. Rahvusvahelise suure kontserniga ei pruugi kaubavalikus, hinnas ja kindlasti mitte turundusvõimekuses võistelda, kuid kiirus, turvalisus ja eestikeelsus on sinu trumbid, Eesti ettevõtja!
TÕNU VÄÄT
