Autohoolduse ABC (sügis 2022)

2022

AUTOHOOLDUSEABC

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kuidas hooajaliselt selvepesulas auto puhtaks saada?

Kohe saabub aeg, kus autot peaks regu laarselt pesema hakkama isegi see, kes viimati alles kevadel pesulas käis.

AQUA ja Linnapesulaid opereeriva A Pesulad

OÜ juht Meelis Virro sõnul on regulaarne autopesu eriti talvel tähtsam, kui tunduda võib: „Korrapärane pesu vähendab roostetamise ohtu ning sõiduki värvi- ja lakikiht püsib kauem värske. Sinna lades tunud mustus mõjub nendele kaitsekihtidele hävi tavalt.“ Virro lisab, et pesulat võiks külastada vähe malt paar korda kuus ja parima tulemuse saamiseks tuleb seda loomulikult teha õigesti.

Pigieemaldus ja leotamine

Talvel on pigieemaldus ülioluline, sest eessõitja naastrehvide alt lendab asfalti üles omajagu, ja see ladestub taga sõitva auto kerele. Soovitatav on lasta pigileotusel mõjuda umbes 5 minutit ja leotusainel 1–2 minutit. Leotusaine ei tohiks kerel ära kuivada. Võib juhtuda, et plastosad ja tihendid saavad pika leotamise peale kahjustada.

Survepesu mikropulbri või šampooniga

Järgmine samm on survepesu, mis mõeldud suurema mustuse ja pori eemaldamiseks. Survepesu tehes pane rohkem rõhku sinna, kus suurem mustus ja plekid. Samuti peab hooli kalt pesema auto alumisi servi ja rattakoopa ümbrust. Auto ja pesupüstoli vahelist soovitus likku kaugust vaata pesula juhendist.

Harjapesu vahušampooniga või aktiivvaht

Ainult kontaktivaba pesuga Eestis autot puhtaks ei saa ja aeg-ajalt tuleb kasutada ka harja või käsna. Sõltuvalt selvepesulast saab valida harjapesu vahušampooniga või aktiivvahu. „Harjapesu juures peab meeles pidama kahte olulist asja. Esiteks: enne harjapesu tuleb auto kindlasti survepesuga korralikult liivast ja porist puhtaks teha. Teiseks: harja võiks enne kasutamist korra survepesuga üle

lasta, sest eelmisest kasutajast võivad sinna jääda mustuse- või liivaosakesed, mis kohe pesema asudes kriibivad värvipinda,“ soovitab Virro.

Aktiivvahuga pesulates on kaks pesuvõimalust. Lihtne pesemine: auto kaetakse esimesena paariks minutiks aktiivvahuga, mis suudab mustuse auto kerelt paremini lahti leotada. Põhjalik pesemine: esmalt pestakse suurem mustus maha kõrgsurve pesu šampooniga programmi kasutades. Seejärel kaetakse auto aktiivvahuga. Võib kasutada enda isiklikku kaasa võetud pesukäsna, -švammi või -harja.

Loputamine

Loputamist on mõistlik alustada katuselt, et pesuga lahti tulnud mustus (ja pesuvahend!) ei voolaks juba loputatud pindadele. Loputa misprotsess lõpetage alles siis, kui pesuainet ja mustust enam kuskil ei paista.

Läike- ja kuivatusvaha ning loputus osmoosveega

Lõppviimistluseks tasub kasutada vaha ja loputada viimase pesuprogrammiga.

Vaha tekitab vett hülgava kihi ja annab samas ka parima kaitse mustuse vastu. Pärast vaha pealekandmist tuleks autot loputada osmoosveega, mis ei jäta kuivades plekke.

Kuivatamine

Loomulikult saab kuivatamiseks vajalikud vahendid alati ise kaasa võtta, aga kui ilmad on juba külmemad, siis pole auto käsitsi kuiva tamine õues kuigi meeldiv tegevus. Võrus aadressil Vilja 1 ja Tallinnas aadressil Järveotsa tee 20 asuvate AQUA selvepesulate kõrval on automaatpesula, kus just selvepesula kasu tajatele mõeldes on eraldi valikus kuivatus programm.

Automaatpesula

AQUA kaasaegseima tehnoloogiaga auto maatpesulad pakuvad kõige kiiremaid pesu programme. Olemas on nii kontaktivabad kui ka harjapesu võimalused. Tallinna AQUA auto maatpesulas on kolm pesuprogrammi koos sõiduki põhjaaluse survepesuga – eriti oluline just talvisel perioodil.

Erinevad maksevõimalused

Kõikides AQUA ja Linnapesulates on võimalik tasuda nii euromüntides kui pangakaardiga või vahetada müntideks paberraha. Aga see pole veel kõik – maksta on võimalik ka Barking äpi vahendusel. Eriti mugav on see AQUA auto maatpesulates, kus pole sel juhul vaja autost välja tullagi.

AQUA ja Linnapesulate selvepesulad asuvad Tallinnas, Peetris, Keilas, Tartus, Haapsalus, Pärnus, Valgas, Viljandis, Võrus, Põlvas, Otepääl ja Jõhvis. AQUA automaatpe sulad on Tallinnas ja Võrus.

20 PESULAT ÜLE EESTI

Leia lähim: aquapesula.ee ja linnapesulad.ee

Palju õnne, autod!

Neljarattalistel lemmikutel on nüüd käes aasta parimad päevad. Nagu sügiseti ikka, kerkib ühtäkki fookusse au tode tervis. Räägitakse roostest ja ratastest, hooldusprog rammidest ning pühendatakse aega ka akule. Autod rõõ mustavad. Alla saavad etemad rehvid, paagid täituvad korkideni, kõhtu voolab värske õli ja lõpuks ometi saab keregi puhtaks. Kaugel pole seegi, kui lahke omanik sind tagant tõukab, et lumest kergemini läbi saaksid.

Kõik see paneb saba liputama eriti neid, kelle eest aas ta muudel aegadel eriti hoolt ei kanta. Oma lemmikut pi devalt kasival omanikul ei pruugi teha eriti muud, kui panna alla talverehvid ja kolida üle külmakindlatele ve delikele – muu on jooksvalt kontrolli all. Kuid nendegi puhul võivad külm ja niiskus tuua välja nõrku kohti, eri ti kui vanust juba sedapalju, et tervisekontrollis vaja käia igal aastal.

Hoolt tasub tegelikult kanda iga auto eest, sest pari maid masinaid tänasel päeval on see, millega parasjagu sõidad, sest tunned-tead, mis tal häda, ja auto juures pole ainsatki asja, mida korda ei saaks teha. Kas tasub, on juba iseasi.

Nii et palju õnne, autod!

Ja lohutuseks neile, kellest ei hoolita – kevad pole enam kaugel.

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@delfi.ee

Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek

Trükk: Printall

METSAKUTSU ja tema hunnik kirge neljarattaliste vastu

Rainer Olbri (35) on paljudele teada kui tunnustatud disainer ja loovjuht, aga veelgi rohkematele on ta tuntud räppar Metsakutsuna. Viimastel aastatel on tema hing hoopis autode päralt. Mitte et Rainer enam teisi asju ei teeks, aga üha rohkem võib teda näha autot tuunimas, autoga sõitmas ja seda pildistamas või ka auto jaoks vajalikku kraami soetamas. Tema istumise all pole maale sobivad maastikuautod, vaid popid linnaautod, millest tegelikult unistavad paljud maa- ja linnainimesed.

KÜSIS IRMELI KARJA FOTOD: ERAKOGU

Küsin tänu Maire Aunastele tuntuks saanud küsimuse: kes sa oled ja kust sa tuled? Mis on sinu töö ja millised on sinu hobid?

Mina olen Rainer ja tulen Pelgulin nast. Olen igavene loovhing. Tegelen kõigega, kus saan ennast mingil moel väljendada. Tegelen muusikaga, tege len visuaalse disainiga, loovjuhtimise ga, fotograafiaga, sotsiaalmeediaga ja kõige selle vahele jääb ka hunnik kir ge neljarattaliste vastu.

Lisaks on mul ka päris töö, nimelt töötan igapäevaselt Eesti ühes äge daimas start-up’is nimega Testlio vi suaalse disainerina. Mõned inime sed teavad mind kohalikus räppmuu

sikas tegutseva Metsakutsu nime all, mõned teavad mind kui hullunud tos sude kogujat ja fänni, mõned teavad mind elustiiliajakirja Hooligan Ham let eestvedajana. Viimasel ajal on aga kasvutrendis inimeste hulk, kes teavad mind kui Porsche-entusiasti. Lisaks ei saa mainimata jätta mu suurt armas tust koerte vastu, keda on meil kodus kokku tervelt kolm.

Kui minna tagasi lapsepõlve, siis kas juba seal oli suur tõmme autode vas tu? Milline auto teil peres oli? Nii kaua kui ennast mäletan, on auto del minu südames koht alati olemas olnud. Alates väga pisikesest peale, kui mängisime sõpradega vana head „loe päeva jooksul kokku 99 punast autot ja 1 hall auto ning näed öösel unes oma tulevikku“, kuni filmideni nagu „Gone in 60 Seconds“, kus avastseenis hõbedane Porsche 911 läbi vaateakna lendab.

Suurem tõmme autode poole sai minu jaoks alguse sellest, kui saksa muusikakanal Viva minu telekasse jõu dis. Olin ja olen siiani suur saksa hip

Rainer on olnud autofänn lapsepõlvest saadik.

Oma praegust abikaasat sõidutasin samuti just selle autoga – BMW E36.

hop-muusika kuulaja ja saksakeelne räpp saatis mind suurema osa teisme aastatest. Kõik lemmikud saksa räpp videod olid loomulikult saksa autodest punnis ja ilmselt just siis sai stardipau gu minu eriline suhe BMWde ja Porschedega. Peres olid meil pikalt ainult Opelid ja täpselt need kolm automarki ongi mind terve elu saatnud.

Milline auto lapsepõlves silmad põle ma pani ja mõtlesid – vot sellist ta han mina ka, kui suureks saan. Tean, et erinevad Porsche 911 ja 3. seeria buumerid olid minu jaoks au toideaalid. Mingil põhjusel pole mul iialgi olnud tõmmet luksusautode ega maasturite ega superautode suu nas. Kui mõnes videomängus pidin auto valima, jätsin kõik uhked Lam bod ja Ferrarid alati kõrvale ning va lisin mõne tuttava BMW.

Põhikooli lõpus oli mul ka anomaa liana armastus Mitsubishi Lancer Evo lutioni vastu. Joonistasin palju ja siia maani on alles hunnik joonistusi just sellest autost. Täpselt ei tea, kust see sümpaatia selle auto vastu tuli, aga ilmselt oli see kuidagi seotud ralli ja

ralliäss Colin McRae videomängu po pulaarsusega sellel ajal.

Esimene auto – kuidas see sinuni jõu dis ja kuidas koos kulgesite? Minu mitteametlik esimene auto oli 92. aasta luukpäraga Opel Astra. See oli mu vanaema auto ja kui juhiloa sain, kinkis ta selle mulle. Meie koos veedetud aeg jäi üsna üürikeseks, sest hakkasin kohe raha koguma ja veel enne keskkooli lõppu soetasin endale oma esimese n-ö ametliku auto, mil leks oli sedaankerega BMW E36. Sel le auto ostmiseks läksid käiku kõik ra had, mis sellel ajal Metsakutsuna kont sertidelt teenisin. Üksi siiski päris väl ja ei vedanudki ja lisaks aitas mu unis tust ellu viia mu vanaisa.

Oktoobris autolaenu soodusintress 6,5% aastas

AutoPay.ee tegi oktoobris autolaenu garan teeritult soodsaks eripakkumise raames, kuid muud tingimused on jätkuvalt samad: oktoobris on AutoPay.ee autolaenu intress garanteeritult 6,5% kõigile klientidele - raha kliendi kontole - omafinantseering ei ole vajalik - automaatne vastus ilma pangakonto välja võtte vajaduseta - ennetähtaegsel tagastamisel intressi ei lisandu, lõpetamise tasu on 1% jäägist - nüüd kuni 30 000 eurot ja 0% sissemakse

AutoPay

AutoPay finantseeringuga tuleb auto kliendi nimele ning sellest tulenevalt on vabatahtlik nii kaskokindlustus kui ka liikluskindlus tuse pakkuja. AutoPayments OÜ on Eesti kapitalil põhinev finantseerimisplatvorm, mis annab kliendile automaatse vastuse vaid mõne sekundiga ning tehingu saab digitaalselt sõlmida loetud minutitega. Täpsemad tingimused: www.autopay.ee Tähelepanu. Tegu on finantsteenusega. Tutvuge tingimustega ja vajadusel pidage nõu spetsialistiga.

Kõik lemmikud saksa räppvideod olid loomulikult saksa autodest punnis ja ilmselt just siis sai stardipaugu minu eriline suhe BMWde ja Porschedega.

Olen seda autot lugudes maininud ja sama BMWga on seotud mu elu ere damad mälestused kooli lõpust, üli kooliaastatest ja ajateenistusest. Oma praegust abikaasat sõidutasin samuti just selle autoga – BMW E36.

Lemmikauto – kui palju sul üldse on autosid olnud ja milline neist lem mik?

Mul on elus kokku olnud kuus autot. Lemmikut ei oska nimetada, kõigil on olnud oma eripärad, millesse kiindu sin. Kogu elu olen oma autosid jao tanud kaheks – igapäevaautod ja ho biautod. Kõik mu igapäevaautod on kuni selle aastani olnud Opelid.

Minu elu esimene uus auto oli 2010. aastal soetatud Opel Astra, koos koer te arvu kasvuga peres tuli meie perre ka suurem Opel Insignia Country Tou rer. Tõsiselt äge auto, mille müüsin ära alles paar kuud tagasi.

Hobiautondus hakkas minu jaoks

ne ja projektiautondus. Peaaegu nel ja aasta jooksul lasin autol ära vaheta da mootori, läbi õnne ja juhuse leidsin autole täiesti uue üsna vähelevinud pruunist nahast uueväärse originaal sisu ja lisaks sai korralikult tehtud ke retöid, mis läksid lõpuks maksma kaks korda rohkem kui auto ise.

Kes mind ja mu tegemisi rohkem jälgib, teab, et soetasin endale 2020. aastal pikalt unistustes olnud 2003. aasta Porsche 911, mille kogu taasta misprotsess on videopäevikuna Metsa kutsu YouTube’i kanalil ilusti olemas. Veetsin selle autoga väga ilusad pool teist aastat ja müüsin auto just mõned nädalad tagasi maha, et valmistuda järgmiseks hobiautoks.

Unistuste auto – kui piire poleks ja võimalused oleks lõputud, siis milli ne oleks sinu unistuste auto?

Kui piire ei oleks, ostaksin endale Porsche 911 992 GTSi. Ma ei ole liiga

le jubedalt meeldivad erinevad rohe lised autod, eriti igasugused pastelsed ja n-ö maalähedased rohelised. Lisada sellele mustad detailid (peeglid jms) ja olekski minu unistuste masin koos.

Millised kriteeriumid on sulle auto va likul olulised? Mis pole üldse olulised? Peamine kriteerium on, et oleks Porsc he. Tõsiselt rääkides aga olen märga nud enda puhul mustrit, et mulle ei meeldi suured ja rasked autod. Nii et autot valides valin alati pigem väikse mad ja kergemad. Seda nii igapäeva autode kui ka hobimasinate puhul.

Viimasel ajal on suur armastus tek kinud Porsche keskmootoriga mudeli te vastu just nendel samadel põhjus tel. Hobiautode puhul väldin ka esive du, pigem nelik- või tagavedu. Ja kü tus peab olema bensiin. Uuemate au tode puhul on minu eelistus kindlas ti automaatkäigukast. Mingil põhjusel lähen alati kaasa autoga, millel on ka tuseluuk. See on mul imelik kiiks. Ja noh, veljed peaks pigem tumedat värvi olema. Ise eelistan alati originaalseisu korras autosid osta ja hoida. Samas os kan hinnata ka tuunitud pille. Silind rite arvu ja mootorisuuruste osas mul eelistused puuduvad. Nüansid, nagu seisukord jms, on kõik juba väga mu delispetsiifilised ja puudub seaduspära.

Auto välimine ja sisuline seisukord –kui palju sa ise käed külge paned ja millise osa jätad profi hoolde? 99% lasen ära teha professionaali del. Tegelen oma kirega, millega tee nin raha, et neile maksta, ja nii saavad nemad tegeleda oma kirega. Win-win, nagu öeldakse. Seisukorra osas olen perfektsionist ja võimaluste piires üri tan ikka alati maksimumi hoida. Kõik alati ametlikus esinduses ja asjatund

jate käe all. Sõpru ma enam oma au tomuredega ei koorma. Alati ostan uued kvaliteetrehvid, kõik hooldused teen õigel ajal jms. Autot koristan ja pesen iga päev ise. Pikema aja tagant käin professionaalide juures kaitsekih

mis sisepõlemismootorist saab. Ta üt les, et see ei kao kuhugi.

Samuti nagu autode tulekuga ei kadunud hobused kuhugi. Sisepõle mismootoril on alati oma kommuun. Tangitavatest autodest saab lihtsalt ni šitoode ja igapäevased toimetused lii guvad elektri peale. Mulle tundub see mõte loogiline. Nii et elekter, hübriid, bensiin – kõik on tore.

te ja muud vajalikku peale panemas.

Nagu muu elu siin maal, on ka au tomaailm väga kiires muutumises –kuidas sina seda näed? Elekter, hüb riid jne.

Olen äraootaval seisukohal. Elektri autod tulevad, ootan, et kui kiiresti ja kuidas muud tingimused järele jõua vad. Mulle elektriautod meeldivad. Mulle meeldivad ka sisepõlemismoo torid. Küsisin Porsche Taycani projek ti esindaja Mayk Wienkötteri käest, et

Ainus n-ö autoliik, mida ma ei sal li, on linnamaastur. Täiesti mõttetu te gelane, kelle pärast kõik ülejäänud peavad kannatama. Kui vähendaksi me maailmas linnamaasturite kogust, saaks kõik erinevad autovastased lii kumised oma eesmärgid realiseeritud, ilma et autod maamunalt täielikult ära tuleks kaotada. Ma olen rohkem kui nõus, et kesklinna ei pea keegi autoga ronima, nii mõnegi parkla asemel võiks sillerdada roheline park, aga pime viha ja nulltolerants igasuguse auto omami se suhtes on ebamõistlik ja seda räägi vad ainult inimesed, kellel pole lapsi või koeri, kes elavad ainult linnas, kellel puuduvad liikumist raskendavad tervi semured või teenivad autode vähen damisega mingit moodi raha. Kui üks nendest tingimustest on täidetud, ei to hiks minu arvates autode vähendami se teemal liiga agressiivselt sõna võtta.

Mõned soovitused algajale autofännile.

Peamine on see, et auto peab sulle en dale meeldima. Just ehitamise ja pro jektiauto kontekstis. See ei pea meel dima su sõpradele või internetis mõ nele kommentaatorile. Tee nii, et sul endal oleks tore. Ja kui tore ei ole, siis ära rohkem tee. Teiseks tuleb õppida kannatust. Auto ostmisel vaata rahu likult, uuri, õpi, proovi, auto omami sel ja ehitamisel kannata, oota, ära kii rusta, ja auto müümisel samamoodi.

Linnamaastur on täiesti mõttetu tegelane, kelle pärast kõik ülejäänud peavad kannatama.

Loo „Hammustatud sõõrik“ videovõte

VW ID.3 sai Rainer testida – elektriautoga on linnas hea kruiisida küll.

KORRAS AUTOT külm ei pure

SHUTTERSTOCK

Pese auto puhtaks

Määrdunud auto külge ladestub sool kergemini. Seepärast tuleks auto kä sipesulas asfaldijääkidest korralikult puhtaks pesta ja vahatada. Talvel pese autot pigem tihti. Kui iga nädal tasku pihta käib, võiks vähemalt survepesuriga suurema sodi maha lasta ja mitte unustada seejuures veer mikku. Kui külma üle 10 kraadi, lükka pesu edasi, et lingid-lukud kinni ei külmuks.

Puhasta õhuavad prahist

Tuuleklaasi alumise serva all moo toriruumi ülaosas asuvad värske õhu sisselaskeavad. Puhasta need lehtedest ja risust. Takistatud õhu juurdevool segab oluliselt klaaside udust puhtaks puhumist. Kui lehed on niisked, veab ventilaator salongi niiskust juurde, mis soodustab kon densi teket.

Kontrolli vedelike külmakindlust

Palu see töökojas üle vaada ta. Eriti siis, kui oled suvel jahutus vedeliku puudumist kompenseeri nud veega. Jahutusvedeliku kül mumispunkt võiks olla vähemalt –30 °C. Palu kontrollida ka vee si saldust pidurivedelikus.

Kasuta varakult talvist klaasipesu

Soe soovitus: pane juba esimeste öökülmadega paaki talvine klaasipesuve delik, mille külmumispunkt võiks olla vähemalt –20 °C

Kui akut pole aastaid kont rollitud, palu seda testida mõnes töö kojas või akumüüjal. Oma teekonda lõ petav vooluallikas on tark välja vaheta da kohe, mitte pärast seda, kui ühel tal vehommikul mootor enam ei käivitu. Veendu, et ka klemmid on kõvasti kinni.

Lae aku triiki täis

Määri kõiki lukke

Paljud moodsate autode lu kuavad on peidus kaitsekor kide all. Aga hoolimata sellest tasub lukke ikkagi määrida juhuks, kui pul di või auto aku juhtumisi tühi, aga vaja salongi pääseda. Ära unusta ka katu seboksi, veokonksu ja pakiruumi lukke. NB! Lukusula koht on toas, mitte auto salongis, kuhu külmaga sisse ei pääse.

Vaheta igaks juhuks puldi patarei

Sama lugu nagu akuga – külmas väheneb patarei soo ritusvõime oluliselt. Kui elekt rooniline võti miinusega ei töö ta, soojenda seda toas. Kui saad seejärel auto uksed lahti ja moo tori käima, tee esimene sõit poo di uue patarei järele. Probleemi

Klaasid klaariks

Hoolitse, et autoaknad saaks puhtaks väljast ja seest. Kui esiklaas väga kriimu, võiks selle enne talve välja vahetada – näed paremini. Kui kojamehed jätavad klaasile jutte või veekihi, proovi need esmalt toas sooja vee ja nõu depesuvedelikuga puhtaks pesta. Kui olukord ei parane, vaheta välja. NB! Talvel lase esiklaas enne õhtust parkimist kojameestega üle, muidu kraabid selle hommikul puhtaks lükates jäässe külmunud liiva ja mustusega ära.

Vaata üle kõik tuled

Sodi ja pori on teedel roh kem kui suvel. Ka tulesid vajad nüüd rohkem kui suvel. Hoia tulede klaasid võimalikult puhtad ja veendu, et kõik pirnid oleks töö korras.

Talvevarustus varakult autosse

Kaabits, lumehari ja lu melabidas. Ka laadimisjuhtmed, kui kardad teele jääda. On neidki, kes panevad pakiruumi koti sooja de riietega teele jäämise puhuks.

Uste tihendid puhtaks

Määrdunud tihendid koguvad niiskust ja kipuvad pleki külge kinni jäätuma. Pese tihendid sooja vee ja pesuainega puhtaks. Seejärel immu ta silikoonõliga. Viimast võid talvel mõ ned korrad veel teha. Katkised tihendid tasub välja vahetada.

Korralikud talverehvid alla Naastrehve võib Eestis ka sutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Lamellrehviga on lu batud sõita aasta ringi. Kuigi minimaal ne mustri sügavus võib olla 3 mm, siis enda huvides võiks seda jaguda vähe malt 4–5 mm. Rehvirõhud samuti paika.

Allikad: familyhandyman.com, transpordiamet

Akut osta nagu leiba – vali võimalikult värske

Kohe on käes aeg, kui vanad või rikkis vooluallikad endast riburada märku hakkavad andma. Juba suvel jukerdanud jõuallikas tasub välja vahetada kohe, mitte oodata, kuni esimene öökülm selle kutuks teeb.

TEKST: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Aku vahetamisele tuleks mõelda juba esimeste ohumärkide ilmnemisel, sest nii jääb rohkem aega parema leidmi seks ja võib saada seadme ka oluliselt soodsamalt. Kuid enne poodi või inter netikaubamajja tuiskamist tuleks vaa data olemasolevat jõuallikat. Kui puu dub võime tuvastada, kus aku asub või kuidas sellele ligi pääseda, siis suure tõenäosusega võib kohe spetsialistile helistada, et aeg kokku leppida – võhik aku vahetamisega toime ei tule. Eriti siis, kui auto kümnest aastast noorem.

Uuem auto – lase vahetada Elektroonikat silmini täis kaasaeg se sõiduki puhul on kõige parem jät ta töö professionaalide hooleks. Kui aga mutrivõti vähegi käes püsib ja on teada, et sõiduk pärast voolukatkes tust n-ö lolliks ei lähe, saab sellega hakkama ka poeukse ees. Kui auto vajab ümberlülituse ajal varutoidet, on vaja laadijat, mis seda põhiaku lahti ühendamisel toidab. Kui auto on 2005. aasta pill või uuem, startstop-funktsiooniga või hübriidauto, ei tasuks omal käel aku vahetamist isegi kaaluda.

Küll aga võib ise endale uue aku osta, tehes selgeks asjad, mida otsimi sel jälgida.

Olulised asjad uue isendi leidmisel: n ampertunnid; n CCA väärtus; n gabariidid; n klemmide polaarsus; n elektrit vajavate funktsioonide roh kus, nt start-stop jt.

Ampertunnid (Ah)

Ampertundide arv mõjutab otseselt aku füüsilist suurust. Mida rohkem ampertunde, seda suurem aku. Auto käsiraamatus näidatud Ah väärtusest nõrgemat akut ei tohiks paigaldada. Suurema saab panna, kui autos sel leks ruumi ja akut oma kohale korrali kult kinnitada annab.

CCA väärtus

CA (cranking amps) on aku käivitus voolu suurus amprites. CCA (cold cranking amps) näitab aku käivitus võimsust –18 kraadi juures. Mida suu rem näitaja, seda parem.

Gabariidid

Oluline on leida aku, mis istub häs ti autosse ja annab piisavalt võimsust.

Põhjused, miks aku tühjenema kipub

TULED JÄID PEALE

Akut tühjendavad hoogsalt ka võimas autostereo ja mistahes muu elektriseade.

HARV KASUTAMINE

Niisama seisva auto aku tühjeneb aja jooksul. Isegi alarmseade võib pikema aja jooksul aku kuivale imeda.

KEHV LAADIMINE

Vigane generaator võib tekitada ülepingeid või alalaadimist, mis vähendab aku eluiga.

ÄÄRMUSLIK KLIIMA

Aku sõbrad pole ei pakaselised ega ülikuumad suveilmad.

LÜHIKESED SÕIDUD

Akut laevad pikemad sõidud. Kui teha iga päev 10-minutiline poesõit, oleks hea nädalavahetu sel võtta ette mõni pikem ots –vähemalt 30 minutit sõitu.

KEHVAD ÜHENDUSED

Kui kaablid ja klemmid on nõrgalt kinni, on häiritud nii tarbimine kui ka laadimine.

Klemmide polaarsus

Kui uue aku pluss- ja miinusklemm asuvad valel pool, ei pruugi kaablid nendeni ulatuda. Euroopa autoaku del on plussklemm tavaliselt paremal ja Ameerika või Aasia autoakudel va sakul. Mitte mingil juhul ei tohi ühen dada akut valepidi.

Mida värskem, seda parem

Harilikud akud võivad ladudes seis tes oma võimsust kaotada. Rusikaree gel on, et üle poole aasta riiulil seis nud aku jäägu poodi, kuigi võib olla uuemast oluliselt odavam. Aku tööiga sõltub aku tüübist, sõiduki mudelist ja kasutusest. Kaasaegne aku võib vane mas autos kergesti vastu pidada 10–15 aastat, seega tasub alati arvestada as jadega, mis aku eluiga mõjutavad.

Allikas: autokasikirja.fi

TASUB TEADA

Sang pole just kõige olulisem ostuargument, kuid sellist akut saab mugavalt oma kohale tõsta.

Siis kui garaažis nälg peale tuleb

Need, kellel tulnud elus roomata mööda garaažipõrandaid, otsida riiulitelt huumuskihi alt õiget juppi auto remondiks või veeta tunde punktvalgusvihus silindreid poleerides, teavad, et nälg tuleb töötades äkki ja alati õliste käte ajal. Ilma söömata ei saa, kuid mida saaks kiirelt pihku või kahvli otsa haarata?

TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kui nälg näpistab, tuleb alati pesta käed, vahetada tun ked millegi kenama vastu ja minna ikkagi kuskile päri selt sooja toitu sööma. Kuid on ju ka neid hetki, kui seda on keeruline teha (kohalik kohvik või söökla ei tee õhtu seid või öiseid töötunde) või on soov mõni tööjupp enne koju minekut lõpetada. Nendeks juhtudeks peakski ole ma valmis kiired söögilahendused ka garaažis. Miks mit te võtta mõni idee siit!

Läheme nüüd aga Inglismaale, täpsemalt Cornwalli, kust on pärit põneva ajalooga küpsetis ehk pasty. Alguse sai see tugevat liha-kartuli-porgandi-sibulatäidist sisaldav pirukas sellest, et tehases või kaevanduses töötanud mehed said seda pirukat süüa mustade kätega, hoides kinni piruka laiast taignaäärest, mis söömise järel minema visati. Selleks et pirukas oleks täiuslik toidukord, hakkasid perenaised valmis tama selliseid pirukaid, kus pool pätsist oli lihaga, teine pool aga moosiga. Nii sai korraga otsast sööma hakates süüa ühe pirukaga nii prae kui ka magustoitu.

Kuidas valmistada

Tuleks kutsuda appi mõni kogenum tegija, kes küpsetaks pirukad, kus ühes otsas oleks soolane hautis ja teises maasi kamoos. Võtke naine või ema appi, nii lihtne see ongi!

Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba

aastast

Oma

MIKS VALIDA MEID?

Kaasaegsed

RETSEPT

Cornish pasty

RETSEPT Marineeritud keedumunad

Garaažikülmiku mõnel riiulil võib vabalt seista kolmeliitrine purk sinna kergesse ürdimarinaadi pandud kaheksa minuti keedumunadega. Muna on oma olemuselt planeedi kõige perfektsem ja täiuslikum toiduaine, mis sisaldab nii proteiini, häid rasvu, vitamiine, mineraale kui ka vajalikke aminohap peid. Marineerituna säilivad munad suhteliselt hästi ja on ideaalseks vahepalaks pikal tööpäeval. Täiuslik, kui samal riiu lil seisab ka purk hapendatud kurgi ja leivakääruga. Suurepä rane, kui seal leidub ka määrimiseks pisut võid. Kummardus iirlastele!

Kuidas valmistada

Pane potti 10–20 muna, kata külma veega ja tõsta tulele. Kui vesi on keema hakanud, tõsta pott tulelt ja lase munadel 8 minutit seista. Nõruta munadelt vesi ja lase kergelt jooksva külma vee all täielikult jahtuda. Koori munad ja pane need purki. Nüüd pane samas kausis keema liiter vett, millele lisa paar supilusikatäit meresoola, pisut suhkrut, haki sisse peotäis tilli ja rosmariini, viiluta sisse suurem „pöial“ ingverit ja paar küüslauguküünt, lisa ka kümmekond musta pipra tera. Kui soov on saada ka teravaid elamusi, viska potti mõned tšillikau nad. Kui vesi on keema tõusnud, tõsta pott tulelt ja lisa 3–4 supilusikatäit äädikat. Sega marinaad läbi ja kalla munadele otsa. Munad seisavad külmikus nii nädala, kui mitte rohkem.

RETSEPT

monsieur (Härra Krõbe)

Klassikaline Prantsuse kohvikutoit, mis kasvas välja vajadusest odavalt, kuid korralikult keha kinnitada. Selle kuuma võileiva saab kodus valmis teha, keerutada köögipaberisse ja süüa garaažis ka õliste näppudega. Rammus, kuid toi tev ja mis peamine, imemaitsev. Vive la France!

Kuidas valmistada Võtta kaks suuremat röstsaiaviilu, nende vahele laotada kiht head juustu, kiht head sinki ja uuesti kiht juustu. Määrida saiad väljastpoolt võiga ja panna võisele pannile keskmisele kuumusele praadima. Kasuta praadimisel ka pannikaant, et tekiks soojus, mis juustu sulataks. Keera mõne aja pärast võileib ümber, lisa pannile võid ja prae ka teiselt poolt kuldseks. Tõsta Härra Krõbe pannilt maha jahtuma ja keera seejärel köögipa berisse söömist ootama. PS. Enne söömist võib soojendada!

Kuhu auto talveks panna, kui pole plaanis sõita?

seni välja. Tõepoolest, enam ei ole ül latav seegi, kui autosid luksushotel lis peatuvate klientidega võrdväärselt koheldakse.

Huviline leiab kindlasti alati ka koha mõnes parkimismajas, kuid tu leb arvestada, et tegu on kindlasti ühe kõige kallima variandiga auto pikaaja liseks hoiustamiseks.

Millega veel arvestada?

Olgu tegu hobiautoga või mitte, erinevatel põhjustel ei kasuta sugugi kõik autoomanikud oma neljarattalist külmemate sügis- ja talveilmadega. Kellel isiklik hoiustamisvõimalus puudub, seda vaevab kindlasti küsimus, kuhu oma auto hoiule panna.

TEKST: MARET LUUN FOTO: SHUTTERSTOCK

Hoolas autoomanik seda ju niisama lageda taeva alla Eesti kliima mee levalda ei jäta. Eriti siis, kui tegu on haruldasema ja kallima hobiautoga, kuid mitte ainult. Kui auto on külma kuudel hästi hoitud kohas, säilivad pi kemalt ja paremini ka selle kvaliteet, sõiduomadused ja muidugi välimus. Isikliku garaaži omamine on paljude jaoks paraku luksus ja suurel osal lin naelanikest seda pole. Kui jätta kõr vale võimalus oma auto mõne tuttava või sugulase tühjana seisvasse garaaži viia, tuleb sel juhul uurida erinevaid rendivõimalusi. Tarbetu mainidagi, et sotsiaalmeedia grupid ja guugel damine on igal juhul omal kohal ning võivad viia hea lahenduseni, kuid sa mamoodi nagu üürikorteri rentimi ne nõuab ka garaaži rentimine kii ret tegutsemist ja kindlasti ka omaja gu õnne. Internet on teenusepakkuja test pungil, kuid üks lahendus ei sobi

paraku igale autoomanikule. Küsimus pole ainult hinnas, ka muud tingimu sed võivad omavahel erineda nagu öö ja päev.

Üheks võimaluseks on rentida ka naliga garaažiboks magalapiir konnas. Tallinna elanike jaoks lei dub neid näiteks Mustamäel või Õis mäel. Turvaline lukuga uks ja elekter võimaldab lisaks ilmastikutingimuste eest kaitsmisele ka piisavalt mugavat privaatset nokitsemist ning muu vaja liku nodi hoiustamist.

Lisaks eelmainitule tasub kindlasti uurida spetsiaalselt autode hoiusta miseks mõeldud kohti, uhkema ni metusega autohotelle, mida ettevõt likumad autoentusiastid viimasel ajal on loonud. Lisaks soojale, valgustatud ja valvatud ruumile võib sealt saada ka muid teenuseid ja lahendusi – ala tes auto kindlustamisest hoiustamise perioodil kuni autopesu ja poleerimi

Novembris, aga tihti juba oktoobris on ilmad väga muutlikud ning autooma nikud soovivad oma masina enamasti võimalikult ilusa ja puhtana talvepuh kusele saata. Seega peaks auto talvi sele hoiustamisele mõtlema pigem natuke varem kui hiljem. Automooto ri tervise huvides soovitatakse kütuse paak täis hoida. Eriti juhul, kui hoius tatava autoga mõnel korral ikkagi tal veperioodil sõita soovitakse, sest au toga kiiresti külmast sooja ja vastupi di liikudes võib kütusepaagis olevast õhust tekkida kondensvett, mis kü tusesse sattudes mootoris probleeme võib põhjustada.

Juhul kui hoiustamiskoht pole soojustatud ja/või ei võimalda püsi vat temperatuuri, tasuks ehk soetada autokate, mis sõidukile lisakaitset pa kub. Enne auto katmist on tungivalt soovitatav auto seest ja väljast võima likult puhtaks pesta ja vahatada.

Samuti – kas iga autoomanik mõt leb enne auto kuudepikkust hoiusta mist masina rehvide rõhule? Siit ka moraal, et kui pole milleski kindel, ta sub kindlasti asjatundjaga oma hoius tamiskohta ning auto spetsiifikat ja vanust arvestades nõu pidada.

Talverehvidest on kasu vaid siis, kui need on õigel ajal all

Eesti talved pole identsed ja mahe sügis võib mõnel aastal paljude inimeste ohutunde uinutada. Et juhtidel väheneks võimalus inimeludega õnnemängu harrastada, sätestab seadus liikluses osalevatele sõidukitele hooajale vastavad rehvid.

TEKST: KADRI HURT FOTO: SHUTTERSTOCK

Missuguseid rehve talvel eelistada?

Rehviäri on vajaduspõhine ja turg on kirju. Juhi eelistus ei pruugi kattu da ei auto- ega rehvitootja ettekirju tusega.

Talveks sobivad kas naastudeta lamellrehvid või naastrehvid ja neid ei tohi ühel sõidukil kombineerida. Ees tis tuleb kasutada põhjamaistesse olu desse toodetud pehmeid lamellrehve.

Talverehvi kvaliteedinäitaja on pida vus ja selle tingib tootja.

Tõsi on, et talvel sõidab juht, mitte rehvid. Talverehvide esimene otstarve olgu ohutus kogu liiklusele, mitte ai nult vahetult autos viibijatele.

Tuleks endalt küsida – kas liigun linnas või kõikjal ja kui tihti autot ka sutan? Ning seejuures ausalt tunnis tada, milline on tegelik sõidustiil. Kas sõidetakse vähe, stabiilselt ja rahuli

kult või n-ö elatakse autos, vahemaad on pikad ja meeldib temperamentse te manöövritega autost alati viimane välja pigistada?

Kas lamell mugavale ja naast rikkamale?

Igivana dilemma – lamell või naast –talverehvide kvaliteedi üldise parane misega pigem taandub.

Üldiselt on lamellrehvide keskmi ne hind naastrehvidest pisut soodsam, kuid kallim hind ei ole rehvide võrdlu ses kindel paremuse näitaja. Turul lei dub kõrgema hinnaga lamelle, millel odavamatega kõrvutades pole ei ve damist ega pidamist.

On müüt, et naastrehvi kestus on alati pikem. Lamell töötab oma pro tektori lõpuni, naastrehvil mõjutab

eluiga naastude püsivus. Peab arves tama, et uute naastude fikseerumi seks soovitatakse esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi mitte teha.

Lamellrehvidel on mitmeid oluli si eeliseid: võimalus sõita aasta ringi, asfaldisääst, kasutusluba kogu Euroo pas. Kuid kiilasjääl on lamellide kii rendus- ja pidurdamisomadused võr reldes naastrehvidega pigem kehve mad.

Naastrehvide eelistamisel peab sõi tes arvestama kõrgema mürataseme ga ja ühte aastasse on siis kindlusta tud kaks rehvivahetust.

Järelturg – kas risk või võimalus?

Talverehvide järelturu alus on eelkõi ge hind, mitte keskkonnateadlik suh tumine. Ühe tootja samade omaduste ga rehvid võivad kasutatuna olla ligi kaudu viis korda odavamad.

Kasutatud rehvi seisukorda mõjuta vad läbisõit ja vanus. Viimane on toot misnädala ja aastaarvu kaudu rehvi küljelt tuvastatav. Kasutatud talvereh vide ostmisel tuleb rohkem kui kakskolm hooaega kasutatud kaupa suh tuda ettevaatusega. Vananedes kao tavad rehvid oma paindlikkuse, mis on aga eriti talverehvide puhul kül makraadidega oluline. Rehvil ei tohi

kindlasti esineda sisemisi ega välimi si koordi läbivaid vigastusi ning naast rehvil peavad naastud olema alles.

Talverehvi turvisemustri nõueteko hane jääksügavus on vähemalt 3 mm ja järelturul tavaliselt alla 5–6 mm mustrisügavusega rehve pakkuma ei kiputa.

Kasutatud rehvid ei taga tingima ta kulude kokkuhoidu ja tagantjärele tarkus oleks nende soetamisel ju halb valik. Rehvide eluiga põhineb nende võimel kindlustada sõidul kavanda tud haarduvus ning kasutatud rehv ei taga uue ja värske rehviga võrdväärset jõudlust ega ohutust.

Auto(juhi) talvevarustus labidast labakinnasteni ehk kuidas hangest au ja eluga välja tulla?

Õnnetus hüüab tulles ja lumised talved on väljakutse. Kurbnaljakas kogemus, et kinni jäänud auto aitab hangest välja ka katkine betoonpost ja päevinäinud koormarihm, vastab tõele, kuid auto talveks ettevalmistamine on tegelikult keerulisem.

TEKST: KADRI HURT

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Puudulik auto talvevarustus on turvarisk

Jahenev ilm on kindel signaal täht ajast – auto talvevarustuse kõlblik kuni tuleb kriitilise pilguga üle vaadata.

Külma ilma mugavuslisad, nagu sa longi eelsoojendusseade või istmesoo jendus, ei ole turvaliseks sõiduks auto talvevarustuse esmatähtis osa. Kui tee libe või rattad lumes ringi käivad, on sel ge, et kvaliteetsed ja nõuetekohased tal verehvid on auto talvevarustuse num ber üks must have. Seda ei luba unusta da liiklusseadus, riiklik ennetustöö ega ka kurb statistika meediast.

Eakamatele autodele või lihtsalt kasutatud aku le kuluvad külmal tal vel tõenäoliselt ära ka käivitusjuhtmed ehk rahvasuus krokodil lid. Ning kui mobiil telefon või selle au tolaadija on juhil pi kal sõidul koju unu nenud, võib ta ka su vel tõsiselt hätta jääda.

On turvaline teada, et kaasaegsel autol on juba stan dardvarustuses näiteks kojamehed ja ohukolmnurk ning seadusega ette nähtud helkurvestita ei võigi pimedal ajal sõitma minna. Kuid on ka selge, et auto kere hooldusvahendid (roos tetõrje ja erinevad sulatavad pihustid)

hangest välja ei aita ning samuti ei lo hutaks puksiiri ootavat juhti äsja soe tatud lõhnakuusk.

Siiski ei piisa auto talviseks varusta miseks veel ainult hooajale sobiliku kü tuse ja klaasipesuvedeliku hankimisest ega uksetihendite silikoonõlitamisest.

Mida on kindlasti vaja?

Naljaga pooleks võiks ju öelda, et auto peab olema selline, et han ge kinni ei jää, ja juht peab olema nii silmapais tev, et talle ka kutsu mata abi osutatakse. Ja teise äärmusena võiks väita, et auto talvevarustus algab heast kindlustuspa ketist ja sõiduki teh nilisest seisukorrast ning lõpeb juhi tervis liku olukorra ja alati val mis naabritega. Kõik ju tegelikult õige, kuid siin on konkreetne nimekiri, millest ka praktiliselt kasu on.

Lumelabidas. Vali tugeva varre ja metallist kühvliosaga toode, sest plast võib jää ja toore jõu koostoimel mur duda.

Lumeketid. Vaja läheb vähemalt kahte ehk vedavale sillale, kuid ne likveo korral võid muretseda ka neli tükki.

Soojad vetthülgavad kindad. Kül mast kangestuvad käed ei luba selgelt mõelda ega lumehanges pikalt tegut seda.

Lumehari. Seisev auto kattub lu mesaju korral kiiresti valge vaibaga.

Jääkaabits. Möödapääsmatu va hend auto esiklaasi ja juhi küljeklaa side nähtavuse tagamiseks. Alati ei ole kaks ühes toode hari-kaabits kõige mugavam kasutada ning klaasile pi hustatav jäitesula on abiks, aga kom paktset jääkaabitsat päriselt ei asenda.

Puksiirköis. Ei saa loota, et möö duval autol või appi kutsutud sõbral on vajalik varustus olemas.

Pealamp . Pimedas kahe käega rattaid puhtaks kühveldades selgub kohe, kui palju on lambil, mis kummi ga pea küljes, mobiiltelefoniga võrrel des eeliseid.

See on miinimumpakett, millega peaks autoga hangest omal käel väga hästi välja saama. Vastasel juhul soovi taksid kogenud autojuhid ilmselt kaa luda talvel vaid ühistransporti. Olgem talvekindlad.

vajalik sinu autole

kohast!

Telefonihelin, lapse kisa ja väsimus ei ole juhi vabandused

Juhtimisõigusega kaasneb ühiskondlik ootus ja sõidukijuhile kõrvaltegevuste keelamisel on põhjus. Riskikäitumine on osa liikluskultuuritusest.

TEKST: KADRI HURT FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ei ole olemas autojuhi teadmatust, tähelepanematust ega väsimust. On vaid hoolimatus. Olgem ausad – ma ei teadnud (et ma purjus olen); tööd on palju ja stress laes; beebi nuttis; täh tis klient helistas jne ei ole sõidukiju hi vabandused.

Libedal ajal tuleb liikluses olla to pelt ettevaatlik ja sügis on hea aeg, et statistika alusel ohutut liiklemist meelde tuletada.

Millega roolis tegeletakse?

Vaevalt leidub sõidukijuhti, kes saaks kätt südamele pannes kinnitada, et ta järgnevast mitte kunagi mitte midagi roolis olles teinud pole: söömine, joo mine, muusika kuulamine, elav vest

lus kaassõitjatega, telefoni kasutami ne või lastega tegelemine.

Kas julgetakse ka tunnistada, et aeg-ajalt istuti väsinuna rooli, läide ti sigaret, hoiti eessõitjaga liiga väi kest pikivahet, sõideti üle pidevjoone mööda, ületati kiirust või jäeti turva vöö kinnitamata?

Kas mõni patt on tegelikult pehmem?

Paljud sõidukijuhid petavad ennast, kui arvavad, et osa kõrvaltegevu si rooli taga on kuidagi süütumad. Ei saa ju lapsega tegelemata jätta, kui ta tagaistmel valjuhäälselt tähelepa nu nõuab? Ehk on tal ümberläinud jook riided üleni märjaks teinud? Või on mänguasi kadunud, piss püksis ja muud hädad otsa.

Kes sõidab hauavaikuses? Huvitav vestlus ja kõlarist kostuvale muusi kale kaasa elamine on tavaline elu tegevus ning teeb enesetunde pare maks.

Järjekorras seista ja kellegi sabas sõita on tüütu. Väike kiiruse ületami ne möödasõidul on vältimatu, eriti kui eessõitja ei anna lubatud piirkiiru sega sõitvale taganttulijale vabatahtli kult teed.

Telefoniga rääkimine peakomplek tiga on ju lausa ametlikult lubatud ja millist aja kokkuhoidu see äritegevu ses teinekord võimaldab!

Kõik see on õhuke jää ja salaka val letargia, millel võivad olla kurvad tagajärjed. Juhi fookus olgu liiklus kuulekal juhtimisel ja elementaarne on ükskõik millist kõrvalist tegevust omale sõidu ajal üldse mitte lubada. Muuks tegevuseks tuleb auto lubatud alal peatada.

Mis toimub Eestis?

Transpordiamet viis 2022. aasta ke vadel tuhande küsitletu seas läbi uu ringu, millest selgus, et kolme viimase aasta võrdluses inimeste suhtumises olulisi muutusi toimunud ei ole. Peaae gu kõik nõustuvad, et väga tõsised rik kumised on sõiduki juhtimine alkoholi mõju all; telefoniga sõnumite või sot siaalmeedia jälgimine; punase tule alt läbisõit. Ohtlikuks kõrvaltegevuseks peetakse veel meikimist, enese sätti mist, pildistamist, filmimist, lastega tegelemist ja telefoniga rääkimist. See vastu vestlust kaassõitjatega, navigat siooniseadmete kasutamist ja raadio saate või muusika kuulamist sõidukiroolis peetakse pigem ohutuks.

Ja kuhu jäi turvavöö!

Kõrvaltegevused, mille tõttu juht on sattunud liiklusohtlikku olukorda, on esinemissageduselt sellised: 1) te lefoni kasutamine; 2) vestlus kaassõit jatega; 3) navigatsiooniseadme kasu tamine; 4) söömine, joomine; 5) las tega tegelemine.

Taustaandmete võrdlemisel selgub, et kõiki võimalikke rikkumisi peavad ohtlikumaks naised ja üle 65-aastased. Eristub veel, et eestlased peavad kesk misest ohtlikumaks kiiruse ületamist kuni 10 km/t ja väsimusseisundis juh timist; muulased seevastu punase tu lega tee ületamist ja mobiiltelefoni ka sutamist käed-vabad-seadmeta.

Juhid ei suuda telefone käest panna

Telefoni kasutamine roolis põhjus tab hetkelist tähelepanu hajumist, sõidurajalt kõrvale kaldumist, äkk pidurdusi ja sõidukiiruse märkama tut muutust. Võimalus olla kogu aeg kättesaadav ja kasutada roolis tele foni, et tööaega optimeerida, on ris kikäitumine, mis ei näita viimase kolme aasta võrdluses kahjuks min git langustrendi.

Kõige levinumaks liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjuseks on Ees tis jätkuvalt telefoni kasutamine. Sa gedamini juhtub see kuni 34-aastaste, Põhja-Eesti ja töösõite tegevate sõidu kijuhtidega. Liiklusohtlikud olukor rad, mis tingitud telefoni sirvimise ja sõnumite saatmise või sotsiaalmee diapostituste tegemisest, on viimastel aastatel sagenenud.

Uuringu järgi kasutab aasta jooksul sõiduki juhtimise ajal telefoni 66% isi kutest, sealhulgas 11% nende hulgast sageli. Telefoni kasutajaid on keskmi sest enam meeste, kuni 34-aastaste ja sõidukiga tööülesandeid täitvate; sa muti aastas üle 20 000 kilometraaži ga juhtide seas.

Käes hoiab telefoni vahelduva edu ga 60% seda sõidu ajal kasutavatest juhtidest, sealhulgas sageli või ala

Ei ole olemas autojuhi teadmatust, tähelepanematust ega väsimust. On vaid hoolimatus.

ti teeb seda 11%. Käed-vabad-süstee mi kasutab vähemalt mõnikord 83%, sealhulgas alalisi ja sagedasi kasuta jaid on kokku 63% küsitlusele vasta nutest. Ja siinkohal võib pisut kerge malt hingata, sest käed-vabad-komp lekt on muutumas Eestis normaalsu seks ning selle kasutamine roolis näi tab aastatega selget tõusutrendi.

Juhid on (liiga) enesekindlad

Enamik juhte on uuringu järgi veen dunud, et nad kasutavad sõites telefo ni nii vähe kui võimalik ja oskavad hin nata, millal on sõidukit juhtides ohutu telefoni kasutada. 67% vastanutest on arvamusel, et kasutavad telefoni tur valisemalt kui juhid keskmiselt. 32% väidab enesekindlalt, et telefoni kasu tamine ei sega ühelgi viisil neil sõidu ki juhtimist, ning 10% kinnitab lisaks,

et huvitavast õnnetuspaigast möödu misel teeksid nad rooli tagant sellest ka telefoniga pilti. Viimased näitajad on ehmatavad.

Sotsiaalne surve pisut distsiplineerib

Sõidukijuhte, keda jääb vaevama, kui nad sõiduki juhtimise ajal telefonile ei vasta, on ligikaudu kolmandik. Lau sa 61% sõidukijuhtidest tunnistab, et nad tegelikult ei tahaks sõiduki juh timise ajal telefoni kasutada, kuid on kohustatud (sagedamini üle 35-aas tased, muukeelsed ja töösõite tege vad isikud). Samuti ei taha 61%, et teised liiklejad nende telefoni kasuta mist märkaks (sagedamini eestlased), samas kui kolmandiku juhtide lähe dased ei kritiseeri telefoni kasutavaid sõidukijuhte.

Helistamiseks peatab sõiduki 62% telefoni kasutavatest sõidukijuhtidest (sagedamini üle 50-aastased, maa piirkondade elanikud). Telefoni kasu tamisest sõiduki juhtimise ajal on val mis loobuma 66% (sagedamini naised ja väiksemate linnaliste piirkondade elanikud). Aeg annab siin arutust.

Kõige levinumaks liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjuseks on Eestis jätkuvalt telefoni kasutamine.

Pühapäevanokitseja autokeemia

Vanade automeeste nali ütleb, et õige meister saab hakkama odavalt, sest tööriistakastis peab olema vaid kaks asja: teip ja õli. Kõike, mis paigal püsib, lapid aga teibiga, ja liikuvaid osi lihtsalt määrid.

TEKST: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Nali naljaks, aga autokeemiale sada de eurode kulutamine on käkitegu. Kuskil leidub ikka teadja sõber, kes üt leb, et iga keerme jaoks on oma mää re, oma puhastaja. Tegelikul saab ko dugaraažis niismaa nokitseja hakka ma väheste abivahenditega, mida an nab kasutada mujalgi majapidamises. Autojuppe müüvas e-poes saab sekun diga silma kirjuks. Iga kaubamärk pa kub oma piduripuhastajat, grafiit-, lii tium-, vase- ja laagrimääret, erinevad õlisid, puhastusvahendeid ja muud va jalikku. Kui oled pühapäevanokitseja või lihtsalt omanik, kes vahel mida gi määrib, puhastab, puudub vajadus omada isiklikku autokeemialadu.

Ometi võiks ju kodus miskit igaks juhuks olla ja kui sellest vähesest puu du jääb, võib minna poodi.

Head liimi läheb ikka vaja Maailmas pole üht superliimi, mis ai taks igas olukorras, kuid enamik pa randustöid (räägime ainult liimimi sest) saab auto kallal tehtud kahest komponendist koosneva epoksiidlii miga, mida võib segada alati valmis just nii vähe, kui parajasti vaja. Epok

siidliime toodetakse erinevate mater jalide (metall, klaas, plast jne) liitmi seks ja neid on erineva kõvastumisaja ga. Huvi korral võib teemasse süvene da, kuid tavakasutaja tuleb toime uni versaalversiooniga. Lisaks võiks riiulis olla üks hea kontaktliim, millega kin nitada oma kohale tagasi näiteks ple ki küljest lahti tulnud mürasummu tusmatti jms.

Kõiki määrdeaineid pole tarvis

Määrdemaailm on tõsine teadus, kus tooted jagunevad paljude nõudmis te järgi, kus arvestatakse nii surveid, hõõrdumist, temperatuure, keskkonda jms. Kõiki neid pole tavakasutajal tar vis tunda, sest määrib enamasti, ja seda võiks aeg-ajalt teha, vaid kapoti ja pa kiruumi ning uste hingesid, sulgureid, lukke. Selleks sobib hästi liitiummääre (ka valge määre), mis ei kahjusta auto värvi, plast- ega kummidetaile. Väga populaarne on autoomanike seas sili koonisprei, millega värskendada ukse tihendeid, polstrite naksumist ja ukse

klaaside libisemist, eriti vastu talve kin ni külmumise vältimiseks.

Rooste-eemaldi teeb imet

Rahvakeeles ka roostesula, poes sage li penetratsiooniõli.

Iga auto roostetab ja kui mitte kere, siis mutrid saavad kindlasti vett ja soo la. Tihti hoiabki neid kinni pigem roos te kui keere. Vajadusel mõni roostes mutter või polt lahti keerata saab just selle õliga enda elu lihtsamaks teha ja sageli päästa ka detaili purunemisest või mutri või poldi üle keeramisest. Töödeldavat sõlme tuleb enne ava mist leotada ja sageli mitu korda, las tes toimeainetel mõjuda. Vabalt võib

teha nii, et surtsutada pinnale õli täna ja asuda keerama alles homme.

Üks kõiges puhastus- ja rasvaeemaldusvahend

Siin on asi lihte – kõige universaalsem puhastusvahend kodugaraažis on pi duripuhastusvedelik ehk brake clea ner. Silt ärgu eksitagu, seda saab tõe poolest kasutada ka mujal kui piduri hoolduses. Eemaldab kiiresti ja tõhu salt mustuse ja õli enamikult kõvadelt pindadelt, vajades vaid kiiret lapiga üle pühkimist, sest aurustub kiiresti. Samas ei jäta jääke.

Niisiis ei vaja kodukasutaja tohutut hulka autokeemiat, et teha hädapärast nipet-näpet. Suurem hulk muid töid tellitakse juba meistritelt ja nende riiul on pikem kui Kalevi varumeeste pink.

Siiski paar asja võiks veel kodus olla, kui keerad vahel ise ratta alt ära või lah ti mõne mutri, mis hiljem peaks kind lalt kinni seisma. Kõiki metallmutreid ja polte, mida peaks olema kunagi liht sam lahti keerata, tasub kokku teha va semäärdega. Vastupidistel juhtudel ai tab asju kindlasti kinni hoida keskmise tugevusega (sinine) keermeliim.

TALLINN ja HARJUMAA TEHNOÜLEVAATUS

Kadaka tee 131/2, Tallinn tel +372 657

Väike-Paala 10, Tallinn tel +372 621 4861

3, Laagri, Harjumaa tel +372 679

Tehnika 8, Saku, Harjumaa tel +372 662

PÄRNU TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL

Savi 38a, Pärnu tel +372 745

AHTME TEHNOÜLEVAATUS

Ilmajaama 2, Ahtme, Kohtla-Jär ve tel +372

PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL

Tehnika tee

Mammaste küla, Põlva tel +372

ELVA TEHNOÜLEVAATUS

Kirde põik 8, Elva tel +372

RÄNI TEHNOÜLEVAATUS

Kassisilma

Räni alevik, Tar

TARTU TEHNOÜLEVAATUS

tel +372

Ringtee 25 tel +372

32 tel +372

tel +372

Usalda oma avariijärgne sõiduk spetsialistide kätte. Nii säästad aega, närve ja raha

Keegi meist ei soovi, et tema sõidukiga midagi juhtuks, ent väiksemaid ja suuremaid õnnetusi tuleb ikka ette. Reeglina korvab siis kindlustusselts materiaalse kahju ja sõiduk remonditakse kas kohustusliku või siis vabatahtliku kindlustuse, rahvakeeli kasko alusel. Remonditööde tegija valib klient või kindlustusandja ettevõtete hulgast, mis ei ole kantud kahjukäsitleja „musta nimekirja”.

Selles „kolmnurgas” saab autoremon ditöökoda avariisse sattunud sõidu ki omaniku partneriks. Kõiki vajalik ke etappe alates dokumentide täitmi sest ja kindlustusandjaga suhtlemisest kuni sõiduki remondini juhib usaldus väärne töökoda ise.

Sageli küsitakse, mille poolest eri neb OÜ Reval Group teistest autore monti, hooldust ja diagnostikat pak kuvatest ettevõtetest. Just selle poo lest, et Reval Group juhib kliendi kõi gist etappidest läbi kiirelt ja valutult. Remonditöö protsess on kiire, kvali teetne ja läbipaistev. Eesmärk on ma jandada nii efektiivselt ja kulutõhusalt kui vähegi võimalik. Just seetõttu juhi takse kogu protsessi otsast lõpuni ise.

Et avariisse sattunud autoomaniku pingul närve säästa, on Reval Groupil ülimalt moodne IT-lahenduste kont septsioon, mille on välja töötanud üks vaieldamatu turuliider, Cabas Konsul ting AB.

On teisigi olulisi muudatusi. Ena masti toimuvad kliendi igapäevatoi metused võrdlemisi kaugel kohast, kus asub töökoda. Et seda vältida, tu

leb Reval Groupi esindaja vajadusel ise kliendi juurde, et paberid vormistada ning kahjustused üle vaadata. Kõik va jalik saab sõltumata asukohast 10–15 minutiga kiirelt ja professionaalselt aetud. Kui auto seisukord peaks olema selline, et edasine liiklemine on ohtlik või sootuks võimatu, toob ettevõte ma sina ise töökotta. Ükski neist teenus test ei too kliendile mingit lisakulu!

Aega aitab kokku hoida ka spet siaalselt välja töötatud online-süs teem, millega saab klient sobiva aja kinni panna, eelinfo sisestada ning sõidukist või sündmuskohast fotosid üles laadida. Samuti saab märkida, kas klient tuleb ise kohale või ootab ta konsultanti enda juurde.

Väga mugavaks on tehtud ka kliendi lii kumine töökotta ja tagasi. Ettevõte pakub koostöös Tallink Takso ja Taxo1224-ga Tallinna ning selle lähivaldade piires ta suta sõitu. Kui vaja, leiab Reval Group asendusauto, et kõik möödapääsmatud sõidud tehtud saaksid.

Kõige tähtsam küsimus on, kaua kestab remont ja mida autoga tege likult tehakse. Tänu valdkonna kõi

ge moodsamale IT-lahendusele, Root si firma Cabas Konsulting AB toodan gule CabPlan, on kogu Reval Groupi protsess täielikult digitaliseeritud ja võimaldab klientidega kiirelt infot ja gada.

Kõigepealt saadab CabPlan klien dile SMS-i, et on aeg sõiduk remonti tuua. Saadetakse ka link, millelt saab online-süsteemis remondi kulgu jälgi da. Iga remondietapi lõppemisel saa detakse kliendile vastav teave. Kui auto on korras, läheb taas teele SMS ning meilile info tehtud töödest ja va hetatud varuosadest. Ettevõte säilitab oma pildipangas fotod avariijärgsetest sõidukitest kümneks aastaks.

Kõikidele töödele kehtib kaheaas tane garantii, sõlmede ja varuosade puhul vastavalt tootja ettekirjutuste le, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Mõistlikke lahendusi tasub ooda ta ka siis, kui autol pole kaskokindlus tust. Konsultandid, kelle teenused on kliendile tasuta, aitavad leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega lahendusi.

Peale keretööde teeb 1997. aas tal Eesti kapitalil rajatud Reval Group OÜ sõidukite hooldust, diagnostikat, sildade reguleerimist, rehvivahetust ning ettevalmistust tehnoülevaatu seks. Viimased kümme aastat on ette võte teinud Škoda ja nüüd ka Opeli margiesinduse allhanget.