100 aastat Eesti Metsa- ja Põllumajandust (august 2022) by Maaleht

TAASTUBUSALDUSETLOODAVAD,OMANIKUDERAMETSA-ÜHISKONNAS Lk 31 VÄIKE KOHANEDAPAREMINIMAAILMASSUUDABSAEVESKIMUUTUVAS Lk 36 25. august 2022 Tiit Niilo: Eesmärk on toota Eesti Lkpiimakvaliteedigaparima17 Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse Eestiosakond MetsaPõllumajandustja100aastat Margus Ameerikas: Ilusat kündi osatakse hinnata igal ajal Lk 4 l Texacomäärdeained tagava d tehnika tugev a tervise AMETLIKESINDAJA Seisev masin ei too raha sisse. Teie tehnika tõrgeteta töös hoidmine on on meie äri eesmärgiks. Texaco® Delo etanisamöötullõpedikiõkdavagatdeniaedräämajdiõagideetilavkegrõk®jaseadmetetöökindluse, kõrge tootlikkuse ning pika eluea. Delo® tootevalikust leiab nii spetsiaalselt suure võimsusega diiselmootorites kasutamiseks mõeldud mootoriõlid kui ka käigukasti- ja reduktoriõlid, hüdrovedelikud ning erinevates sõlmedes kasutatavad määrded. Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt! ww w.lubtec.ee I texaco@lubtec.ee I tel 56210046

2 REKLAAM 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022 AIVAR +372sales.ash@energia.eeTIHANE53358511

Kolme aastakümnega taasiseseisvunud Eestis on meie põllu- ja metsamajandus jõudnud täiskasvanuikka. Kasvuraskused on jäetud selja taha, vanadest vigadest on õpitud ja on hulganisti seda, mille üle võib siirast uhkust tunda. Siinses kogumikus püüame gi jõuda arusaamisele, kuidas on jõutud edulugudeni Eesti piimanduses. Meie piimatoo dang lehma kohta on Euroopa suurim ja asjaosaliste sõnul on selleni jõutud tänu kahele tegu rile: meil on hea geneetikaga tõukari ja selle karja söötmisel rakendatakse täppissöötmist. Kui söötmise juures on inimestele suureks abiks masi nad, siis tõuaretus on päris pika vinnaga tegevus. Tulemused selles vallas ei sünni üleöö, vaid võivad võtta aastaküm neid, nagu selgitab artiklis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel Bulitko. Ka loomade söötmise juu res on eelkõige vaja rutiinset pidevat tööd, et tulemus oleks näha ja eelkõige tunda. Nopri talu peremees Tiit Niilo sel gitab, et nende talus saab iga lehm sööta, mille koostis on just täpselt sellele isendile so biv. Söötmise märksõnadeks on täpsus ja rutiin. Väiksemgi kõrvalekalle söötmises annab tagasilöögi piima kvaliteedis ja maitses. Nopri talu piimakvali teedile aga Niilo sõnul ülemist piiri ei Kvaliteedistole. räägivad ka metsamehed. Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa arvates on kolmekümne aasta jooksul sajalausametsandusharidustmisedvähe.usaldamatustlaiemaltjuhtida.ainultvõiksvadsamajandajad,tundlikuderametsaomanikestkujunenudvastutusjateadlikudmetkeskasvatakvaliteetsetmetsajakedarohkemusaldada,mittekäskudejakeeldudegaKüsimusonsiinkohalkoguühiskonnas,kusonpaljujauskuUsaldustsüvendavadtead-jaharidus.Eestisonantudjubakakssajandit.Viimaseaastajooksulonsedateh-

tud nii kõrg- kui ka kutsehari duse tasemel. Noor põlvkond on juba lapsepõlvest kaasa saanud positiivse vaate loo dushoiule ja kui sinna lisan duvad ka erialased teadmised, siis pole tuleviku tegijate tegemistes põhjust kahelda. See aasta on olnud era kordne nii kogu ühiskonnale kui ka põllu- ja metsameeste le. Hüppeline hinnatõus, tur gude äralangemine ja uute otsingud peavad taaskord sel gitama, millised ettevõtmised on elujõulised, millised pea vad end ümber orienteerima. Taas ilmutab end vana tõde, et suurtel ettevõtetel on ka raskused suuremad ja väik semad on tänu oma paind likkusele tihti elujõulisemad. Väiksemad ja keskmised ette võtmised suudavad oma äri plaane kiiremini muuta ning vajadusel ka lihtsalt paremaid aegu oodata. Lüpsikari on meil tipptasemel.

Visadus ja nutikus viib sihile

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 3 25. august 2022

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli irmeli.karja@ekspressmeedia.eeKarja Reklaam: Kadi-Liis kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.eeMaidla Kujundaja: Riina riina.lestal@ekspressmeedia.eeLestal Keeletoimetaja: Helina helina.koldek@ekspressmeedia.eeKoldek Trükk: Printall

SHUTTERSTOCK 19932022 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Keava, Kehtna vald, Raplamaa Tel 489 0681 • info@etky.ee Kogumiskeskus Lauda tee, Kaunissaare küla Anija vald, Harjumaa LAI VALIK ARETUSMATERJALI KOGU MAAILMAST ARETUSALANE NÕUSTAMINE TÕU-, NUUMA- JA TAPAVEISTE OST-MÜÜK

KENNO SOO / EKSPRESS MEEDIA

4 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

Eelmisel aastal peeti künnivõistlusi Olustveres.

Priit Puuoru stiilinäide eelmise aasta künnivõistlustelt. luservad, pöördealad ja töö käikude liitekohad peavad saama sama hästi ja ühtlaselt haritud kui põllu mineKünnivõistlustekeskosa.korraldaEestierinevatespiirkondadespropageeribkünnikultuuriedendamisterimaakondadesjavõimaldabkaasalüüakahuvilistellähipiirkonnas.ViimatiolidEestikünnimeistrivõistlusedVirumaal

MARGUS AMEERIKAS Eesti 47. põldudelvastasVinnikündmisesmeistrivõistlusedtoimuvadselaastalvallasBartoPuhkemajaasuvatelVooreFarmi9.ja10.septembril.

Ilus künd põllumeheonuhkus

Künnivõistluseid on peetud eri nevates maades juba üle saja aasta. Esmasteks analoogideks saab pidada vanade harkatra de töötulemuste võrdlust kaas aaegsete hõlmatradega. Taolisi demosid tehti ka Eestimaal juba 19. sajandi teisel poolel. Tuntum neist on Carl Robert Jakobsoni poolt aastal 1874 korraldatu. Regulaarseid, ühtsete reeg lite alusel peetavaid künni maailmameistrivõistlusi hakati korraldama pärast teist maail masõda – alates aastast 1952. Sel aastal 21.–22. septembril 67. korda peetavad maailma meistrivõistlused toimuvad Iiri Vabariigis.Eestion osalenud künni maa ilmameistrivõistlustel alates 1989. aastast. MM-il esindavad meie kodumaad eelneva aasta Eesti meistrivõistluste võitjad. 2024. aasta künni MM on plaa nis korraldada koostöös Eesti Maaülikooli ja põllumeestega Tartu lähistel põldudel. Eestis on regulaarsete künni meistrivõistluste alguseks aas ta 1965, kui võistlused toimu sid Adavere põldudel. Edaspidi leidsid mõõduvõtud aset Eesti erinevates piirkondades, viimas tel aastatel on need toimunud

KENNO SOO / EKSPRESS MEEDIA

Korralik künd on jätkuvalt vajalik Künni osatähtsus on aastatega järjest vähenenud ja võrreldes minimaalse mullaharimisega on see kuni 50%, kuid viimastel aastatel on tekkinud stabilisee rumine ja suure tõenäosusega on see ka optimaalne tase. Kündmise peamise negatiiv se küljena märgivad asjatundjad survet, mida avaldatakse künni kihialustele mullakihtidele, mil le tõttu vee liikumine mullas ja taimejuurte tungimine allapoole on oluliselt takistatud. Seda tu leks eriti püüda vältida savimul dadel.Künd toimub tavaliselt 20 cm sügavuselt. Vahel veidi vähem, vahel veidi sügavamalt ja taolise mullakihi pööramine va jab paratamatult küllaltki pal ju energiat. Kuigi aja jooksul on künnitehnika oluliselt ener giasäästlikumaks muudetud, siis taolise massi liigutamine võtab ikkagi palju energiat ehk teisiti öeldes põletame traktori mooto rites künnil suurel hulgal taastu matut loodusvara diislikütust ja paiskame samal ajal atmosfääri suurel hulgal süsinikku. Kui nõukogude ajal oli diisli kütus imeodav, siis ka üheksa kümnendatel oli meil ligi 100% künnipõhine mullaharimine. Sajandi algusest alates on kün ni osatähtsus järjest vähenenud Sajandi algusest alates on künni osatähtsus järjest vähenenud ja seda enam, mida kallimaks on diislikütus muutunud.

Olustveres, Jänedal, Väätsal, Kehtnas, Tartus ja Kuremaal. Traditsiooniline programm Traditsiooniliselt küntakse esi mesel päeval teravilja kõrre põldu ja teisel päeval rohumaa kamarat. Võitja selgitatakse välja kahe päeva kokkuvõttes. Võisteldakse kahe kuni kolme hõlmaga atradega meistrite ja noorte klassis, nii traditsiooni liste tavaatrade kui ka pöördat radeLisaksklassis.on künnivõistlustel eraldi arvestus ka noorkündja tele tavaatradel ja vabaklassis tootmispõldudel kasutatavate le pöördatradele. Eelmisel aas tal selgitati esmakordselt Eestis välja ka parimad vanatehnikaga kündjad ehk nn T25 klass. See võistlus on plaanis ka sellel aas tal Voore Farmi põldudel ja toi mub laupäeval, 10. septembril. Künnivõistlus on unikaalne parimate mullaharimisvõtete ja kogemuste edastamise vorm. Piiratud suurusega võistlusala del hinnatakse 16 erinevat ele menti ja lühidalt öeldes on oluli ne võimalikult täpne ja ühetaoli ne künd etteantud põllualal. See on väga oluline ka küntavatel tootmispõldudel, kus just põl 1974. aastal Vinni NST põldudel ja Eesti Künniselts tänab korral dajaid võimaluse eest tuua kün nivõistlused üle pika aja jällegi Eesti jaoks väga olulisse viljakas toimubnudVinnileoleksvatuspiirkonda.Selleksetpealtvaatajatellisakskünnivõistlustenähakamidagimuud,onvallavalitsuskorraldatäiendavaürituse.Nimelt10.septembrilBartoPuhkemajaterritooriumillaadapäev„Peremeestoidabrahvast“.LaadalmüüakseerinevaidkohalikketooteidjaeksponeeritakseVinnivallapõllumajandusajaloonäitust.

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 5 25. august 2022

VÄINO TõhusKIVILA tööriist mullaharimisekssügiseseks Farmet mitmefunktsioonilineTriton,koorel-kultivaator. AGROFORT / EKSPRESS MEEDIA vorm.edastamisetetemullaharimisvõparimateonKünnivõistlusunikaalnejakogemuste Hakkame sättima uueks hooajaks! müük: 527 9827 | hooldus: 503 4624 | info@agrofort.ee | www.agrofort.ee | www.farmet.ee

TASUB TEADA

Pealtharimine annab kokkuhoiu Pealtharimisel ehk minimaal sel mullaharimisel kasutatak se peamiselt ketaskooreleid või kergeid randaale, millede tööjõudlus on tunduvalt suu rem ja energiavajadus väiksem. Harimine toimub sõltuvalt põ humassist vaid 5 kuni 15 cm sügavuselt. Kütusekulu hektari kohta on vaid 10–15 liitri vahel. Künnipõhisel mullaharimisel on see 40–50 liitri vahel. Otsekülvi puhul, mida prak tiseerivad 5 kuni 10 protsenti taimekasvatajatest, ei liigutata mullapinda üldse, vaid külva takse uus seeme eelmise saagi taimejäänustest läbi spetsiaalse külvikuga. Taimejäänused moo dustavad põllule aga teatud multšikihi.Mullaharimisel tuleb teatud puhkudel jätkuvalt künda, näi teks orgaanilise väetise mulda viimiseks jne. Senini on saadud parimad tulemused hoopiski kombineeritult ehk mõne aasta järel kündes ja enamik aastaid minimaalse mullaharimisega tegeledes.

Üha enam kasutavad Eestimaa põllumehedki mullaharimistöödel kombineeritud mitmefunkt sioonilist koorel-kultivaatorit, milles on ühitatud kaks hästi tuntud masinat – koorel-randaal ja tüükultivaator-sügavkobesti. Kaks ühes kombi natsioon on osutunud väga tõhusaks tööriistaks just suurte koguste taimejääkide (rohke hek selpõhk, pikad maisi- ja rapsitüükad jms) mulda segamisel.Farmeti kombikultivaatori nimi tasub meelde jätta. See on Triton. Tritoni esimene töösektsi soon – kaherealine ketasrandaal – lõikab läbi pindmise mullakihi koos taimejääkidega ja segab selle ühtlaseks kobedaks massiks. Esirandaali töösügavus on kuni 12 cm. Randaali taga asub teine, tüükultivaatori töötsoon. Tüükultivaatori piid kobestavad pinna se läbi ja segavad mulla kuni 35 cm sügavuselt. Kultivaatori maksimaalne töösügavus sõltub kasutatavate piiotste tüübist. Kultivaatori piidele saab lisada hanijalad, millega lõigatakse maa pind horisontaalselt läbi kuni 20 cm sügavuselt ning kogu mass segatakse ühtlaselt läbi. Tritoni kõik töösügavused on hüdrauliliselt seatavad otse traktori kabiinist. Kui traktoril ei ole piisavalt hüdroväljavõtteid (sõltuvalt konﬁ guratsioonist on maksimaalselt vaja kuni kuut DA-paari), siis paigaldatakse masinale elektro hüdrauliline jaotur, mida saab juhtida kabiinis asuvastTõeliseltpuldist.efektiivse mullasegamise tagab pii ees olev pöördhõlmaga vannasesäär, mis rullib mulla külje peale, selle asemel et lükata seda lihtsalt ees. See on väga oluline suurte taime masside ühtlaseks segamiseks mullaga. Põllupinna teevad ühtlaselt tasaseks piisekt siooni taga asuvad eriproﬁiliga tasanduskettad. Nendegi töökõrgus on hüdrauliliselt seatav töö käigus otse traktori kabiinist. Põhjalikult kobestatud ja segatud pinnase tihendamiseks on tihendusrullid. Tritonile pakub Farmet kuut erinevat rullitüüpi, mille vahel saab valida vastavalt soovile, sõltuvalt mullatüübist. See aga pole veel kõik. Koos põhjaliku mul laharimisega võimaldab Triton samal ajal ka väetada. Selleks kasutatakse esirippes väetise punkrit Farmet Monsun MF koos laotuskomplek tiga. Väetis viiakse mulda iga pii tagant vastavalt seadistatud sügavusele. Teine lisafunktsioon lisaks mullaharimisele on Tritonil peenseemnekülv vahe- või allakülviks. Selleks varustatakse masin peenseemnekülviku ga APV KaksMicroDrill.tõhusatmullaharimistehnikat ja kaks va jalikku lisafunktsiooni teevad Tritonist väga efek tiivse tööriista, mis teeb ühe töökäiguga külviks suurepäraselt ettevalmistatud pinnase, lisaks väetab ja teeb vajadusel ka peenseemnekülvi. Kõikide Farmeti masinate konstruktsioonid on valmistatud Rootsi ESAB ülikõrge tõmbetuge vusega (> 1000 MPa) terasest eXtra STEEL line® mis on kordades vastupidavam kui tavalised konstruktsiooniterased. Tulemuseks masina väiksem kaal ja oluliseltpikem kasutusiga ka kõige raskemates tingimustes! Lisainfo kodulehel farmet.ee. ja seda enam, mida kallimaks on diislikütus muutunud. Samal ajal aga glüfosaadi hinnad maa ilmaturul langesid ja põldudel muutus palju odavamaks künni asendamine minimeeritud mul laharimise ja otsekülviga, kasu tades sealjuures umbrohtude tõrjeks herbitsiidi.

6 REKLAAM 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022

2. Megalab™ EXTRA mul laanalüüsiga (BSE) lisandub mulla baasanalüüsi näitaja tele veel mulla lõimis ja koos tis (liiva, savi ja mullatolmu sisaldus mullas), soojenemi se kiirus, vee hoidmise ja lä bilaskmise võime, boniteedi ning leostumise ohu määrami ne. Lisaks veel märkused ning nõuanded kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi omavaheliste suhete kohta – mis suhetes üks element teise omastamist mullast blokeerima võib hakata. Extra mullaanalüüsi hind on 35 eurot.

• Leheproovidega tulevad kaa sa ka soovitused ja nõuanded.

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 7 25. august 2022 YARA EESTI

LEHEANALÜÜSID Leheproovide võtmine ke vadel või sügisel – miks seda vaja on? Lehtede koeanalüüs on põllu mehele hea abivahend, mis an nab tagasisidet kultuuri toitaine sisalduse kohta konkreetsel aja hetkel ja aitab langetada otsust lisaväetamise aktuaalsuse kohta ehk teha otsus puudushaiguse ennetamise või ravimise vaja likkuse kohta. Leheanalüüsid annavad põllumehe jaoks va jalikku informatsiooni. See võimaldab paika panna täpse väetamisprogrammi ja aitab keskkonnasõbralikumaid otsuseid teha ning ka kulusid kokku hoida. Leheproovide võtmine aitab teha ka otsuseid pritsimise ajastamise ja vajalikkuse kohta.

Tänu leheanalüüsidele ei väeta ta põldu üle, hoitakse keskkon

• Analüüse saab teha juba tai me 2.–3. lehe faasist alates.

Yara Megalab™ – nüüd vastavuses ka PRIA toetuste nõuetega. Koostöös Yara Pocklingtoni labori ja meie partneri Baltic Agro SoilOptixi meeskonnaga saavutasime selle, et alates 2022. aasta kevadest vahetati Yara laboris välja veel kaks elementi de määramise metoodikat ning alates 2022. aasta aprillikuust vastavad Yara Megalab™-is tehtud mullaanalüüsid ka PRIA toetuste taotlemise nõuetele. Endiselt kehtib sama nõue nagu ka teistesse laboritesse saadetavate mullaproovide puhul, et proovide võtja peab olema sertiﬁtseeritud ehk omama vasta vat tunnistust. Seda on küll igal põllumehel võimalik ka endal taotleda, läbides selleks vastava kursuse. Tõsi, toetustele kvaliﬁtseerumiseks enda põldudelt proovide võtmine ei sobi, küll aga võib seda teha naabrimehe põldudelt ning teineteise le siis vastavat teenust osutada, nii et võib-olla tasub kursus tele minna kahekesi. Yara poolt meie koostööpartnerite kaudu pakutavate mullakarpide küljel on olemas ka märkuste lahter. Just sinna tasuks kirja panna tunnistust omava proovivõtja nimi, sest siis ilmub see ilusti ka analüüsi tulemuste raporti peale.Kindlasti tasub läbi mõelda ka see, mille jaoks mullaproove võetakse. Kas võtta ainult üks komposiitproov ühe põllu kohta või lasta igast põllust üles joonistada ka proovide võtmise kaart? Viimasel juhul saab kindlasti parema ülevaate põllu erinevatest piirkondadest, sest esineb ju meil harva põlde, mis on päris ühtlased. Selline kaart võimaldab põllumehel teha paremaid otsuseid oma põldude väetamisplaanide koostami sel. Seega võiks ühe põlumassiivi kohta saata vähemalt 7–10 mullaproovi (loomulikult sõltuvalt põllu suurusest), märgista des vastavalt nii proovikarbi kui ka endale jääva põllukaardi.

• YaraVita ostudega on võima lik saada leheanalüüse tasuta (küsi infot oma koostööpart nerilt).Leheproove võttes vali tai melt alati kõige ülemine (noo rim) täielikult väljaarenenud leht. Kokku on vaja 100–150 lehte ja hilisemates kasvufaa sides, kui taimelehed on suu remad, piisab 80–100 lehest. Rapsi puhul on vajaminev ko gus ca 80–100 lehte, sõltuvalt lehe suurusest. Leheproovi kaal peaks olema minimaalselt 60 g ja maksimaalselt 150 g. Leheproovide saatmiseks oleks hea kasutata Yara Megalab™-i leheproovide Minigripi kot ti, mille saab küsida enda eda simüüja või koostööpartneri käest. Kui oled kasutanud just hiljuti leheväetiseid, soovitame oodata uute proovide võtmise ga vähemalt kaks nädalat. Juhul kui oled kasutanud vesilahuse list leheväetist ja suspensioonkontsentraati, tuleb oodata ise gi kolm nädalat. Seda juhul, kui tahad näha, kas leheväetis te kasutamisest on kasu olnud. Kui leheproove pole võimalik kohe laborisse saata, tuleb hoi da proovikott avatuna ja või maluse korral laotada taimele hed näiteks majapidamispaberi peale kuivama. 2022. aastal pa kub Yara Megalab™ leheanalüü side tegemise võimalust tosina le kultuurile: taliraps, talinisu, talioder, rukis, tritikale, suvini su, suvioder, kaer, suviraps, kul tuurrohumaad, mais ja looma tervis. Neist kolmele kultuurile – taliraps, talinisu ja suvioder – pakume juba viimased kaks aastat kasvufaasist lähtuvaid Ära arva, vaid tea, mida taimed sulle öelda tahavad!

MULLAANALÜÜSID Muld on taimekasvatuse kõi ge olulisem baasressurss ja tähtsaim taimede kasvukesk kond, seetõttu on ülimalt olu line tunda oma põllumuldade seisu ning teada taimekasvuks vajalike toiteelementide sisal dust mullas. Yara Megalab™-i mullaanalüüs on parim või malus oma põllumuldade pa remaks tundmaõppimiseks! Yara Megalab™-i mullaanalüüs on väga hea abivahend, mis aitab juba sel sügisel pä rast saagikoristust välja selgi tada muldade olukorra, aitab kaasa taliviljade optimaalsele väetamisele ning annab kind lustunnet, et uue hooaja talivil jadele on loodud parim kasvu keskkond sügiseseks kasvuks ja eelseisvaks talvitumiseks. Yara Megalab™-i mullaanalüüside tugevuseks on kiirus vastuste saamisel. Laboriandmed saa buvad reeglina juba ca 14 päe vaga, mistõttu on võimalik ka sügishooajal taliviljade turgu tamiseks ja talvitumise soodus tamiseks teha paikapidavaid otsuseid. Mullaanalüüsi saa tes tuleks arvesse võtta seda, et analüüsi tellides tuleb kirja panna kultuur, mis on plaanis külvata, mitte see, mis põllult just ära koristati. Mullaproovide võtmist oleks aga igal juhul alati mõistlik pla neerida külvikorra ühe lülina, võttes proove põldudelt vähe malt kord iga 3–5 aasta tagant. Pärast saagikoristust sügishoo ajal võetud mullaproovide tule muste järgi saab põllutöödeväli sel rahulikumal ajal korrigeeri da oma järgmise aasta väetami se programme ja teha läbimõel dud otsuseid lähtuvalt oma põl dude muldade seisundist ja vaja dustest. Mullaanalüüsi vastused on heaks aluseks oma põldude tundmaõppimisel, jätkusuutliku väetamise planeerimisel ja olu liste mullaparameetrite, nagu pH, korrigeerimisel. Hea oleks ju teada ja õppida, mis on see võtmeelement või tegur, mis on ehk seni olnud saagikuse suu rendamisel pärssivaks mõjutajaks. Või võrrelda varasemaid mullaproove praegustega, et teada saada, kas ja kuidas seni muldade seisukorra heaoluks tehtu on mõju avaldanud. Yara Megalab™-i mullaanalüü side võimalused 2022. aasta sü gisel on järgmised:

3. UUDIS! Megalab™ SOLVITA mullaanalüüs (BSESOL) on uus Yara pakutav mullaanalüüs, mis sisaldab endas lisaks eelnevale Extra analüü sile veel mulla mikrobioloogi list analüüsi. Samuti seda, kui palju on mullas mineraliseeru vat lämmastikku, ja uudisena mulla tervise indeksit. Solvita analüüsi tulemuste saamiseks tuleb põllumehel BSS-i analüüsile lisaks maksta 15 eurot ja BSE analüüsile lisaks 10 eurot analüüsi kohta. Ära unusta kasutada algava 2022.–23. hooaja kampaa nia tasuta 30.setud,YaraMila®Kampaaniasmullaanalüüse!osalevadkõikjaYaraBela®osmisontehtudvõitehakperioodil1.juuli2022kunijuuni2023. analüüse, sest on ju erinevatel kultuuridel erinevates kasvufaa sides erinev toitainete vajadus. Oluline on meeles pidada seda, et leheproove võib ana lüüsimiseks saata ka juba sügi sel. Tavaliselt korjatakse lehti oktoobrikuus või kui ilmad veel lubavad, siis isegi novembris. Kultuuril peaks olemas olema minimaalselt 4–6 lehte, et lehti saaks korjata. Talirapsil ja -od ral on seda kergem teha, sest taimede alguse areng ja kasv on kiiremad, talinisul võib-olla ongi 4 lehte alles, enne kui see talvi tumaSügiseselläheb. leheproovide kor jamisel võib olla kaks eesmär ki. Esiteks – teha kindlaks va jadus sügisese pritsimise järele. Seda saab teha näiteks järgne vate toodetaga: GRAMITREL, BRASSITREL PRO, STARPHOS CMZ, KOMBIPHOS, MANCOZIN või MANTRAC PRO. Sellisel ju hul peaks lehed korjama võima likult varakult, et jõuaks veel kaks kuni kolm nädalat enne tai mede talveunne minekut pritsi mise ära teha. Teine eesmärk oleks võtta leheproovid võima likult hilja, kui taimede kasv on praktiliselt peatunud. Siis on saadetud leheproovide eesmärk suunatud pigem kevadise lehe väetiste programmi tarvis vali kute tegemisele, sest juhul kui mõnda elementi ikkagi lehtedes ei ole, siis võib eeldada, et seda jääb ka kevadel puudu. Selliste põldude leheanalüüsid peaksid käima käsikäes mullaanalüüsi dega, et kontrollida, kas kevadel mullast üldse ühte või teist tai medele vajalikku toiteelementi leiduda võiks. Sest kui elemen te pole ei lehtedes ega ka mul las, siis võib kindel olla, et talve jooksul need „jumala armust“ sinna ei satu. Seega peaks seda sõltuvalt kultuurist (ja sellest, kas see element on konkreetsele kultuurile võtmeelement) oma valikute tegemisel kindlasti ar vesse võtma.

• Leheproovid aitavad täienda da laovarusid teadlikumalt.

da ja kasvatajale tähendab see majanduslikku kasu.

VASTAVUSES PRIAGA

Sel perioodil tehtud YaraMila® ja YaraBela® ostu dega kaasnevad järgnevad tasu ta mullaanalüüsid: • iga täiskoorma (24–25 tn, sõltuvalt tarnekohast) YaraBela® ostu kohta kolm tasuta BSS-i ehk Broad Spectrum Soili mullaanalüü si (põhjalik toiteelementide analüüs); • iga täiskoorma (24–25 tn, sõltuvalt tarnekohast) YaraMila® ostu kohta kolm tasuta BSE ehk Broad Spectrum Extra mullaanalüü si, kus mulla toiteelementide analüüsile lisandub veel mulla lõimis, boniteet, vee hoid mise ja läbilaskmise võime, soojenemise kiirus, elemen tide omavahelised suhted ja palju muud.

• Leheproovide tulemused on konkreetsel kultuuril põhine vad.

• Leheproovid näitavad, mis on saagikust ja kvaliteeti piira vaks teguriks.

• Tulemused tulevad kiiresti kuni nädala jooksul.

Nii mulla- kui ka leheanalüüside võtmine on juba uue hooaja saabudes oluline, kuna tänu Yara Megalab™-ile on sul võimalik teha paremaid otsuseid tulevikuks. Lisaks vastab Yara Megalab™ nüüd ka PRIA nõuetele.

1. Megalab™ BAAS mullaa nalüüs (BSS) sisaldab mulla pH, orgaanilise süsiniku, fosfo ri, kaaliumi, magneesiumi, kalt siumi, väävli, mangaani, vase, tsingi, boori, naatriumi, raua ja molübdeeni sisalduse ning kati oonide neelamisvõime analüü se. Kokku seega 15 analüüsi tu lemust maksumusega 30 eurot.

• NB! Solvita analüüsi Yara ta suta ei paku, kuid seda on võimalik kampaanias saadud tasuta mullaproovidele lisa na juurde tellida. BSS-i ana lüüsile tuleb põllumehel li saks maksta 15 eurot ja BSE analüüsile 10 eurot analüüsi kohta.Mullaproovide saatmine toimub endiselt läbi Yara kõi gi nelja koostööpartneri: Baltic Agro, KEVILI PÜ, Linas Agro ja Scandagra. Võta ühendust oma koostööpartneri piirkondliku esindajaga ja uuri, mitu tasuta mullaanalüüsi on sul võimalik alanud hooajal saata!

• Leheproovid aitavad teha ma janduslikult paremaid otsu seid.

Yara Megalab™-i analüüsid eelseisvaks hooajaks

8 REKLAAM 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022

Eesti holstein on kõige tootlikum Tänapäeval tuntakse holstei ni piimaveistena nii mustakui ka punasekirjuid veiseid. Holsteini tõust on maailmas ku junenud arvukaim piimatõug. Populaarsuse tagab teistest tõu gudest suurem piimatoodang. Holsteini tõu aretamise algu seks Eestis on 1975. aasta, kui vanatüübilist eesti mustakirjut tõugu hakati parandama USAst imporditud pullide spermaga. Praegused holsteini piima veised on kõrgejalgsemad, nen de keha on pikem ja sügavam, kasvanud on lehmade keha mass, mis ulatub täiskasvanud lehmadel üle 700 kilogrammi. Loomad on rahuliku loomuga ja väga hea isuga. 1998. aastal nimetati ees ti mustakirju tõug ümber eesti holsteini tõuks. Holsteini tõug sobib pidamiseks nii väiksema tes talufarmides kui ka mood sates suurtootmise vabapida mislautades. Holsteinide osa tähtsus on viimase paarikümne aastaga suurenenud, ulatudes 85%-ni kogu piimaveiste popu latsioonist.Tänapäeval on eesti holsteini tõug tuntud ka väljaspool Eestit. Holsteini tõugu mullikaid on müüdud alates taasiseseisvu misest 1991. aastal Lätti, Leetu, Vene Föderatsiooni, Ukrainasse, Usbekistani, Poola, Hollandisse, Maltale, matoodangtuurigavabadestseddang.heasetöö,gibTüRumeeniasse,Hispaaniasse,Moldovassejarki.Eestiholsteinitõukasuksrääpikaajalinesihikindelaretuskaasalööminerahvusvaheliaretusmaterjalikasutamises,tõutüüpjasuurpiimatooOlulineonkasee,etveipärinevadnakkushaigusteningsobivakarjastrukpiimafarmidest.Holsteinitõugulehmadepiionviimasekümne holsteinid tõulehma näitus-konkursil Vissi valimistel.

iga-aastasel ilusaima

Eesti eduloopiimandusetagaontõuaretus

Eesti

Eesti piimanduse tipptulemused on tulnud tänu kolmele asjale: paar viimast aastakümmet on lüpsikarja söödetud

ehk

grammikehagadalajalgsed,maannipaistsidHollandi-friisitoodiholsteinitõugumatesseaastat,tuseligimeiljaonkolmeEestistipptasemellaudadlehmadetäissöödaga,segregatsiooniliserajatudonuued,heaoluarvessevõtvadjamuidugimõistatõuaretus.kasvatataksepeamiseltpiimalehmatõugu.Needeestiholstein,eestipunaneeestimaakari.Teadlikultonpiimakarjaaretatudjubakakssajandit.Eestitõuarealguseksloetakse1838.kuiPõhja-EestimõisahakatiHollandistimportimustakirjusidhollandi-friisiveiseid,kesontänapäevatõueelkäijaks.HiljemneidveiseidSaksamaalt.tõugulehmadtoonasilmasuurepii-poolest.Nadolidmalaiakompaktseningkaalusid500kilojaenam.

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 9 25. august 2022

Lisaks söötmisele ja tõuaretusele annab piimatoodangule juurde ka see, et lehmadel on uutes lautades paremad elutingimused. RAIVO TASSO / EKSPRESS MEEDIA MEAT ARGO INGVER / EKSPRESS MEEDIA

Peamised rõhuasetused on pandud piima valgusisalduse suurendamisele, loomade tervisele ehk jalgadelepoegimiskerguselehaigusresistentsusele,ningtugevatelejasõrgadele.

hakati kasutama kohaliku tõu parandamiseks ristamise teel. 19. sajandi suuremad aretajad olid akadeemik Middendorff ja angli kasvatuse instruktor Sievers.1885. aastal hakkas Balti Karjakasvatajate Ühing (asuta tud 1885) veiseid tõuraamatus se märkima. Esimene tõuraa mat ilmus 1886. aastal „Balti aretuskarja tõuraamatu“ nime all. Selline tõuraamat oli esime ne kogu Venemaal. Pärast seda hakkas tõuaretus palju aktiivse malt edasi liikuma. Algselt pöörati suurt tähe lepanu just piimatoodangule, kusjuures muud tunnused jäid tagaplaanile. 1890. aastate algul hakkas professor Stegmann propageerima tugevama konsti tutsiooniga looma ning seetõttu hakati importima taani punast karja, kes juba tol ajal oli suure kehamassi ja piimajõudlusega. 19. sajandi lõpul hakkas pu nane veisetõug levima ka talu karjades. Eriti innukas punase tõu propageerija oli Jaan Mägi, kelle arvates sobis angli tõug meie oludesse paremini. Tema eestvedamisel loodi 1919. aas tal Eesti Angli Kasvatajate Selts. 1926. aastal andis ta oma töö üle Aksel Mägistele. 1928. aas tal nimetas Mägi eesti angli ümber eesti punaseks tõukar jaks. Selts hakkas kandma nime Eesti Punasekarja Tõuselts. Punane kari on üle elanud mitu tõusu ja mõõna. Juba Esimese maailmasõja ajal hä vis palju väärtuslikku tõukarja. Suur tagasilöök tuli taas Teise maailmasõja ajal ja sellele järg nenud kollektiviseerimise käi gus. Võttis aega, enne kui pii matoodang taastus. Nõukogude ajal olid parimad aastad 1985–1990, kui saavutati suurimad piimatoodangu näitajad lehma kohta. 1989. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 3919 kilogrammi, piima rasvasisaldus 4,07% ja piima valgusisaldus 3,39%. Suurim punast tõugu lehma de arv (168 053) oli aga aastal 1975. Pärast seda on lehmade arv pidevalt vähenenud. Uus etapp algas 1993. aas tal, kui taani punase karja are tajad kutsusid angli, leedu pu

Pakkumine kehtib

Maakarja piimatoodangrekordlehmade

TEADA

10 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

• Kohandatav

• Manuaal-automaatne

2. Kreedi 8558 kg, 4,29% rasva, 3,60% valku (Eerika Farm) 3. Luise 8050 kg, 4,65% rasva, 3,50% valku (Salme PM)

Soodustuse

• Põranda

TASUB

• Põhivarustuses

1. Õunik 9012 kg, 4,22% rasva, 3,57% valku, (Soomill OÜ)

• Maksimaalne ligipääs

Eesti punast tõugu veis on rahulik ja sõbralik. KENNO SOO / EKSPRESS MEEDIA aastaga oluliselt kasvanud. 2021. aastal oli meie holsteini karja keskmine piimatoodang 10 677 kilogrammi. Eesti punane tõug Eesti punase veisetõu are tamine algas samal ajal kui Euroopa teiste tõugude areta mine. Tõug kujunes välja enam kui saja-aastase aretustöö tule musena. Suurt mõju tõu kuju nemisele on avaldanud taani punane veisetõug. Eesti puna se karja kujundamisel on kasu tatud parandavate tõugudena angli, põhjalesvigi ja taani pu nast1862.piimakarja.aastal imporditi 21 angli tõugu veist Saksamaalt ja nendest algas mõisates ang li tõu puhasaretus. Importpulle enim müüdud veiste hooldusboks igale püsivale või teisaldatavale koplisüsteemile laiust on lihtne reguleerida veise kaelale – eriti mugav looma süstida on küljeuks selekteerimiseks või hädaolukorraks pealukustusvärav -500€ tel 5400 info@farm24.ee5620www.farm24.eesaamiseks kasuta ostukorvis koodi „põllumajandus100“ S04 ja S0191 pukkidele kuni 30.09.2022 või kuni kaupa jätkub. sooduskoodiga ”põllumajandus100”

eripakkuminehooldusboksideLihaveiste Priefert S04 • Suurim ja

Holsteini tõust on toodang.suuremtõugudesttagabPopulaarsusepiimatõug.arvukaimkujunenudmaailmasteistestpiima nase, läti pruuni ja eesti puna se tõu aretajad Taani. Selle kok kusaamise tulemusena loodi Euroopa Punaste Piimatõugude Assotsiatsioon. Peamised rõhu asetused on pandud piima val gusisalduse suurendamisele, loomade tervisele ehk haigus resistentsusele, poegimiskergu sele ning tugevatele jalgadele ja sõrgadele.Niisuguses liidus osalemine on andnud eesti punase tõu are tajatele hea võimaluse suhelda teiste Euroopa punaste tõugude aretajatega, hankida soodsatel tingimustel väärtuslikku tõuma terjali ning aidanud eesti puna sel veisetõul saada tuntuks kogu Euroopas.Viimastel aastatel on Eestis saavutatud läbimurre ka leh made piimatoodangu vallas. Arvukalt on punast tõugu leh mi, kes lüpsavad üle 10 000 ki logrammi piima aastas. 2021. aastal oli eesti puna se tõu keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 9117 kilogrammi.Eestipunast tõugu veis on ra hulik ja sõbralik. Tõu tunnusjoo neks on punane põhivärvus, mis võib olenevalt eri maade aretus materjali kasutamisest variee ruda punaste, punasekirjude ja pruunide toonide vahel (nii tu medad kui ka heledad toonid on lubatud). Eesti maakari Eesti maakarja aretamise aja lugu ulatub 19. sajandisse. Esimest korda räägiti kohaliku karja parandamise vajadusest juba 1803. aastal. Eesti maa kari on kujunenud kohalikust aborigeensest karjast sajandite

Metstaguse Agro OÜ on aastast 1993 Järvamaal tegutsev Eesti kapitalil põhinev piimatootmisettevõte. Ettevõttel on 650 vabariigis kõrgel tasemel piimalehma. Pidevalt investeerime uuematesse tehnoloogiatesse ja tehnilistesse lahendustesse. Meie piimatootmise märksõnadeks on loomade heaolu ja kvaliteetne piim.

Omalt poolt pakume: konkurentsivõimelist töötasu enesearendamise ja kogemuste omandamise võimalusi sõbralikku töökollektiivi Kontakt: Teet Kallakmaa Tel 502 teet@kreedo.ee1263

Allikas: Eesti Piimaliit • GEA lüpsirobotile on võimalik lisana tellida unikaalne somaatiliste rakkude andur, mis aitab varakult avastada mastiiti • Piima analüüsitakse kogu lüpsiprotsessi jooksul, esimesest kuni viimase tilgani, jälgides lüpsmise ajal toimuvaid muudatusi • Andur jälgib igal lüpsil iga lehma iga udara veerandi somaatiliste rakkude arvu • Tänu rakkude arvu analüüsile saate subkliinilise mastiidi infektsioone täpsemini tuvastada • Aitab minimeerida raviaega ja kiirendada paranemisprotsessi • Ei kasuta kemikaale ega reagente rakkude analüüsimisel • Puuduvad jooksvad kulud • täpseidvõimaldabmeetodil,patenteeritudTöötabmistulemusi GEA lüpsirobot R9500 DairyMilk M6850 somaatiliste rakkude andur Farmitek OÜ tel 505 Vitamiini87732a, aare@farmitek.eeTartu www.farmitek.ee

Kandidaadilt eeldame: loomakasvatuslikku eriharidust kohusetundlikkust ja ausust ettevõtlikkust ja aktiivsust

Enamik eesti maakarjast kasvabki väike- või mahetaludes.

Otsime oma meeskonda loomaarst-seemendustehnikut

SVEN ARBET / EKSPRESS MEEDIA jooksul, kuid sihipärase aretu se alguseks võib lugeda 1909. aastat, kui Soomes erihariduse saanud Aleksander Lilienblati eestvõttel hakati maakarja leh mi mõõtma ja hindama ning pulle valima sihiteadlikult. Eesti maakarja tõuraa matut peetakse alates 1914. aastast. Aretustöö pare maks suunamiseks asutati 20. aprillil 1920. aastal Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (EK Selts). Aretuse siht oli saada ühevärviline valkjaspunane ja geneetiliselt nudipealine piima kari, kus veised on väikese kuni keskmise raskusega, tugeva kehaehitusega, pika kasutuseaga, suure toodanguga ja eriti kõrge piimaAretustööksrasvaprotsendiga.asutati pulli ühistud ja -jaamad. 1939. aas tal oli Eestis 59 maakarja su gulava. Seltsi suunamisel toi munud sihiteadliku tõuaretus töö tulemused olid märkimis väärsed. Eesti karjakontrolli 1938/1939. aastaraamatu järgi tootis eesti maakarja lehm 100 söötühikuga 4,8 kg piimarasva. Nõukogude Liidu perioodi stagnatsiooniaegne tõrjuv hoiak eesti maatõu suhtes jättis eesti maakarja aretajad ilma oma or ganisatsioonist – 1947. aastal EK Selts likvideeriti ja eesti maatõu aretus jäi teiste tõulavade koor dineerida. See oli suur viga, mis jättis eesti maakarja are tustöö pikaks ajaks kiratsema. Maakarja veiste arv vähenes tõu säilimise mõttes kriitilise piiri Selleks ajaks oli aga polii tiline olukord Eestis hakanud muutuma ja inimestes kasvas soov aretada oma kodumaist veisetõugu – eesti maatõugu. Nii taasasutati Ain-Ilmar Leesmenti eestvõttel 1989. aastal Eesti Maakarja Kasvatajate Selts ning sellest ajast hakkas maakarja tõuaretustöö elavnema. Juba 2020. aastal ületas eesti maatõugu lehmade arv 800 piiri ja 2021. aasta lõpus oli Eestis re gistreeritud 851 tõuraamatusse kantud eesti maatõugu lehma. Meil on 151 maatõugu veise kasvatajat. Nii lehmade kui ka karjade arv on kümne aastaga suurenenud kolmandiku võrra. Enamik eesti maakarjast kas vabki väike- või mahetaludes, kus on maakarjale sobivad sööt mis- ja onningmides.matootmisegaveistesttõele,lüpsavadVäide,pidamistingimused.et„maakarjalehmadvähe“,eivastapärissestenamikmaatõugueiasuintensiivsepiitegelevatesfarMaailmonmuutunudjärjestsuuremtähelepanumeietoidukvaliteediljavähenenudonrõhkkvantiteedile.Järjestenamtähelepanupöörataksepiimakuivainesisaldusele.Kuiandamaakarjalevõimalus,suudavadnadtoodangugakameieootusedtäita.MeiemaakarjaeliittõufarmidekeskminetoodangonvõrdneühesuurimapiimalehmadekokkuostjagaPoolaga,kuslehmadekeskminepiimatoodangoli2020.aastal5863kilogrammi.

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 11 25. august 2022

• Võimeline töötama igal maastikul • Hea manööverdusvõime • Kompaktne ja lihtne transportida – erinevalt suurtest kraanadest ja tõstukitest on teleskooplaadur mõõtmetelt kompaktne ja sellega liikumine ühest töökohast teise seetõttu ka oluliselt mugavam. Lisaks võtab masin loomulikult vähem ruumi nii tööplatsil kui ka garaažis.

hoiad kokku nii raha kui aega ühe näpuga. CANBUS-süsteem loob optimaalsed töö- ja ohutuse parameetrid põhjaliku diagnostika abil, kuvades väärtused reaalajas uuel seitsmetollisel LCD-kuvaril. See võimaldab operaatoril olla kursis kogu vajaliku teabega sõiduki süsteemide pide-

ERIHINDADEGA LAOMASINAD, MIDA VÕIMALIK TELLIDA KA DEMOSÕIDUKS: Dieci Icarus 40.17 GD 85.1 kW UUS Tõstejõud: 4000 kg Tõstekõrgus: 16400 mm 91 500 € 103 399 € DIECI AGRI PLUS 40.7 VS EVO 2 2016. a. Tõstejõud: 4000 kg Tõstekõrgus: 7000 mm Dieci Agri Plus 42.7 VS EVO2 GD UUS Tõstejõud: 4200 kg Tõstekõrgus: 7200 mm Dieci Agri Max 65.8 VS EVO2 114KW GD UUS Tõstejõud: 6500 kg Tõstekõrgus: 7700 mm 104 500 € 56 000 € + KM 20% + KM 20% + KM 20% + KM 20%

• Mugavus – Dieci teleskooplaadurite kabiin on läbinud põhjaliku uuenduse ning kannab alates 2018. aastast Giugiaro DESIGN (GD) kaubamärki. Uue kabiini sisemuses on kasutatud autotööstuse uudseid materjale, mis vähendavad vibratsiooni ning parandavad soojus- ja heliisolatsiooni omadusi. Mugavust aitab veelgi suurendada uus amortisaatorisüsteem, mis võimaldab tõhusalt vähendada suuremaid tõukeid isegi künklikul maastikul liikumisel, mis on põllumeestele väga oluline. Uus õhukonditsioneerisüsteem tagab aga sellise ühtlase õhujaotuse, mida ei ole ühelgi varasemal teleskooplaaduri mudelil. Ergonoomilise disaini üheks näiteks on uue reguleeritava käetoe kasutusele võtmine ning joystick’ilt sõidusuuna edasi-tagasi muutmise võimalus vaid vaks jälgimiseks. Selline integreeritud elektrooniline juhtimissüsteem on täiesti ainulaadne. Lülititel on taustvalgus ning sõiduki kõiki kontrollfunktsioone (juhtimisrežiim, RPM-i kontroll, liikumiskiirus ja diagnostika) hallatakse ühe juhtseadmega.

• Suur tõstejõud – ideaalne lahendus puistematerjali, nagu näiteks vilja laadimiseks. Mõõtmetelt sarnane üle sajahobujõulise traktoriga, kuid mitu korda suurema tõstejõuga, lisaks võimalus kasutada laadimisteks kordades suuremat koppa. Eeliseks on ka oluliselt parem manööverdusvõime, kuna kõik neli ratast keeravad ja hüdrostaat-ülekanne võimaldab kiiret suunavahetust ning masti liigutamist.

I ga töö puhul on lisaks kvaliteedile oluline ka selle hind ehk kulude kokkuhoid. Milleks kasutada töö tegemiseks mitmeid eri masinaid, kui sama töö on võimalik ära teha ühega? Just teleskooplaadur on tuntud oma universaalsuse poolest, sest ühendatud on kahveltõstuki, kraana ja laaduri peamised funktsioonid. Teleskooplaadur on väärt abimeheks ka põllumajanduses: sellega saab teha tõstetöid, laadida koormaid, pressida silo, vedada ja ladustada heinapalle ja teha veel väga paljusid maapiirkondades vajalikke töid. Talvel saab sellega ka edukalt lund lükata. Traktoriga võrreldes on teleskooplaadur oluliselt kiirem ja võimekam.

TELESKOOPLAADURIGA

teleskooplaaduriPeamised eelised: • Universaalsus – lai lisaseadmete valik: kopp, vints, tõstekahvlid ja -konks, tõstekorv, lumesahk, heinapalli- ja silohaarats, tänavapuhastushari ja pinnasepuur. Lisaks on võimalik järelvedamiseks kinnitada erinevaid kärusid ja põllutehnikat.

12 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST FORKLIFT 25. august 2022

Forklifti kliendi Loigu Põld OÜ esindaja kommentaar: „Põllumajandusettevõttes on teleskoop selline asi, mis leiab kogu aeg tegevust. Mõni töö saaks ilmselt ka ilma tehtud, aga kui juba masin olemas, siis tehakse ikka pigem sellega kui traktori frontaaliga. Teleskoop on ilmselt üks neist masinatest ilma milleta saad kuidagi enamuse oma töid tehtud, aga kui korra oled kasutama hakanud, siis saad aru, kui palju temast kasu on. Meil on selliseid päevi vähe mil Dieci teleskoop midagi ei tee. Kasutame seda põllult kivide- ja seemnekottide veoks nii põllule külvikusse kui ka ladude vahel. Lükkame kuivatis vilja ette ja laeme autole. Kuivati ehitusel oleks ilma teleskoobita väga keeruline olnud, kuna seal oli kasutus alates pinnase koorimisest kuni montaažini, lisaks kõik laadimis- ja koristustööd. Eriti meeldib mulle külgkallutus-funktsioon, mis meil hetkel kasutusel oleval Dieci mudelil peal on. See teeb pinnasetööd ja laadimised ebatasasel maastikul oluliselt lihtsamaks.“Küsi rohkem infot erinevate mudeliseeriate ja varustuse kohta oma piirkonna müügispetsialistilt: www.forklift.ee Uute ja kasutatud teleskooplaadurite müük, rent ja hooldus üle Eesti! Esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Dieci teleskooplaadurite ametlik maaletooja. *Kõiki teleskooplaadureid on võimalik Maanteeametis arvele võtta ka tänaval liiklemiseks.

tud: Palmse Metall OÜ, Palmse Trailer ja Robus kaubamärkide omanik, on tunnustatud ISO 9001 sertifikaadiga. Pidev areng tagab konkurentsivõimelisuse ja samal ajal pakuvad aina suuremad väljakutsed parimaid lahendusi meie suurenevale kliendibaasile. Võtsime vastu väljakutse arendada uus ja keerukas universaalne mahuhaagis, mille tulemusel valmis 2022. aasta kevadel uue kategooria toode: konveierpõhjaga mahuhaagis. Puldiga juhitavad funktsioonid, õhkvedrustus, pöörav tagasild jm mugavat kasutuskogemust pakkuvad omadused on vaid mõned tugevused 43 m3 mahuhaagise juures. Seda saab erinevate konfiguratsioonidega kasutada nii silo, vilja kui ka muu puistematerjali maha- ja ümberlaadimiseks. Tänu PT9820 FLOW liikuvale põhjale saab tõstukiga lindile asetada heina- ja silorulle, euroaluseid, väetisekotte jms. Lisaks kõigele investeerime pidevalt ka oma tootmisvõimekusse – oleme ainus haagisetootja lähiregioonis, kes koostab nii kallurhaagiste kastid kui ka raamid keevitusrobotiga. See omakorda tagab ülistabiilse keevisõmbluse kvaliteedi ja suurema vastupidavuse. Oleme viimastel aastatel püüdnud otsida viise, kuidas jätkusuutlikumalt tootmist juhtida. Praeguseks on Palmse Traileri keskkonnasõbralikuma lahendusena ehitatud päikesepaneelide park, millel võimsust 500 kW. Olenevalt ilmast katab see suurema osa meie elektrienergia vajadusest. Püüdleme parimate lahenduste poole, et olla väärikas partner nii põllumehele kui ka teedeehitajale kvaliteetse masinapargi täiustamisel.

Eesti

HelistamüügijuhileTiitPalm+37256450047 ÕIGE AEG TELLIDA! VALI SOBIV HAAGIS MEIE 100+ USALDUSVÄÄRNEHULGAST!MUDELIPalmseTrailerPARTNERJUBA20AASTAT Võta ühendust sales@palmsetrailer.eusaadamüügijuhiga,meieetinfoterinevatemudelitekohta:TiitPalm+37256450047Jälgimeidsotsiaalmeediasjauuriinfotveebileheltpalmsetrailer.eu.KiireltsaadleheleQR-koodiga.

tootja Palmse Trailer on kõrgelt hinnatud nii kodumaal kui ka Skandinaavias

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 13 25. august 2022 PALMSE METALL

Pühendumus arendada tooteid vastavalt tagasisidele ja klientide soovidele on toonud hulgaliselt head vastukaja. Palmse Trailer’i kavatsus vastata kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele, et kindlustada klientidele parim ja kauakestev toode, sai ka ametlikult kinnitapõllumajandushaagiste

n Usaldusväärne partner – 20 aastat kogemust! Mudeleid on aastaid testitud ja arendatud põllumeeste tagasiside põhjal. n Garanteeritud kvaliteet – ISO 9001. Palmse Metall OÜ on tunnustatud tööprotsessidega sertiﬁtseeritud ettevõte. n Haagis igaks eesmärgiks – lai mudelivalik. Olenevalt toote kasutamise eesmärkidest ja asukohast on meil pakkuda üle 100 mudeli. n Raudselt tugevam – suurem metalli paksus. Suurel osal haagistest on võrreldes teiste tootjatega paksem metallist põhi ja küljed. Haagised on mõeldud suurteks töödeks! n Suurem vastupidavus – robotkeevitus. Enamik kaste ja raame valmivad kas täielikult või osaliselt robotkeevituse abil. See tagab ühtlase kvaliteedi ja suurema vastupidavuse. n Koostetäpsus tagab pikaealisuse – laserlõikus. Metalli lõigatakse kaasaegse laserlõikuriga, mille abil suureneb tuntavalt koostetäpsus ja kvaliteet. n Veelgi tugevam – suur painutuspink. Meie soliidsete dimensioonidega metalli painutuspink on lähiriikide suurimate seas. See annab võimaluse painutada enamiku küljeproﬁilidest ühes tükis, mis omakorda vähendab keevisõmbluste arvu ja suurendab tugevust. n Suurem kasutusmugavus – lai valik tagaluuke. Valides õige luugi, suureneb kasutusmugavus tuntavalt. Vaatalähemaltpalmsetrailer.eu

Palmse Metall OÜ on üks suurimaid põllumajandus- ja teedeehitushaagiste tootjaid Põhjamaades, näiteks Norras müüdavate haagiste seas juba aastaid esimese kolme seas. Nii tootmise mahult kui ka pindalalt on ettevõte pidevas kasvus. Hetkel on taas käimas laiendustööd Lääne-Virumaal asuvas Palmse tootmises, kus peatselt saabub 10 000 m2 piir. Oleme arendanud üle 100 erineva mudeli ja meie lisavarustuse nimekiri on teiste kodumaal toodetavate haagistega võrreldes väga lai. Rummusisesed hüdromootorid firmalt Black Bruin, traktorist puldiga juhitav veosüsteem, metallikvärvid, hüdrauliline ja õhkvedrustus, suur valik erinevaid tagaluuke, nende hulgas küljele avanev hüdroluuk, on vaid mõned lisavõimalused. „Pingutame selleks, et Palmse Traileri haagis oleks tugev ja pika kasutuseaga. Püüame leida optimaalseid lahendusi erinevate mudelite parenduseks, et vastata klientide aina kõrgematele nõudmistele,“ selgitab Palmse Metall OÜ juhatuse liige Janar Kalda. Palmse Traileris töötame stabiilse kõrge kvaliteedi nimel, et meie kaubamärk seostuks vaid parimate omadustega.

Ventilaatorite reguleerimine puutetundliku juhtkilbi abil DCC-kontrollerit on lihtne kasutada soovitud temperatuuri täpseks seadmiseks. Ventilaatorimootori pöörlemiskiirust reguleeritakse automaatselt 0–10 V signaali abil, mis põhineb etteantud temperatuuril. See tähendab, et enam ei pea temperatuurimuutuste pärast muretsema! DCC-Touch suudab juhtida kuni 48 ventilaatorit.

DCC-TOUCH: VÄGA LIHTNE! 1. Valige funktsioon 2. Seadistage väärtus 3. Salvestage väärtus

Paigaldamine erinevatesse hoonetesse Ventilaatoreid saab kasutada nii pikisuunalise ventilatsiooni kui ka parema ristventilatsiooni kontseptsiooni jaoks. Ristventilatsioon tagab värske välisõhu farmis, mis parandab oluliselt selle kliimat. Kõige tõhusam on asemeid ventileerida pikisuunas. Parim tulemus saavutatakse avatud külgseina kõrgusega 4,20 m. Isegi madalamates farmides on võimalik ventilaatorite abil saavutada märkimisväärseid tulemusi, kui need on sissepoole suunatud.

Kuumastress Uued uuringud näitavad, et piimatoodangu suurenemine suurendab ka stressitundlikkust ja see võib alata temperatuuril alates 22° C. Mida suurem on õhuniiskus laudas, seda madalamalt temperatuurilt (alates 22° C) algab kuumastress.

UUS!

DCC-TOUCH VENTILATSIOONI JUHTPULT Nüüd on saadaval uue põlvkonna DCC-juhtpult, mis on varustatud puuteekraani ja erinevate funktsioonide kombinatsiooniga, mis võimaldab optimaalset ventilatsiooni juhtimist.

14 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST LATTER NT 25. august 2022 UUS ABBIFAN 140-XXP-21 VENTILAATOR GARANTEERIB ÜLIMADALA ENERGIATARBE! Longitudinalventilation 230V 50Hz Crossventilation Longitudinalventilation 230V 50Hz Crossventilation Longitudinalventilation 3-Phase 400V 50/60 HZ DCC 230V 50Hz Ristsuunalineventilatsioon Tootlikkus: .......................................................................................................................50000m³/h Toide:...........................................................................................................................400V;50/60Hz Võimsus: ..............................................................................0,53kW(elektroonilinekontroll) Voolutugevus: .............................................................................................................................1,3A Kaal: ..................49,5kg Mõõdud: ..............................................................................................................147x42x144cm Propelleriläbimõõt:......................................................................................................1219mm Mootoripöörlemiskiirus: .......................................................................................512p/min Energiatõhususemärgis: .....................................................................................................AA+ Müratase: .58-63dB Garantii: 7a Pikisuunalineventilatsioon Tehnilineinformatsioon: Arendades edasi häid ventilaatoreid Edukas ja energiasäästlik ventilaator on varustatud uusima mootoritehnoloogiaga: sisseehitatud elektroonikaga otse juhitav püsimagnetmootor. Propeller paigaldatakse otse uuemootori teljele. See asendab traditsioonilist rihmülekannet, mille tulemusena läheb vaja vähem kuluosasid ja hooldust! Mootoril on eraldi kaitstud sektsioonis sisseehitatud muundur ja kaks pistikuühendust kiireks ja lihtsaks paigaldamiseks. Ventilaatorid on varustatud mõne meetri pikkuse kaabliga, nii et peab ühendama ainult 400 V toitekaabli ja 0–10 V juhtkaabli. Selle tulemuseks on ülimadal energiatarbimine võrreldes tavaliste ventilaatoritega (vt energiatarbimise tabelit) ja täiuslik ventilaatori juhtimine.

DCC-TOUCH VÕIMALUSED: • Praeguste väärtuste lugemine (temperatuur, ventilaatorite kiirus jne) • Ventilaatorite juhtimine ja jälgimine • 2 ventilaatorite grupi eraldi juhtimine • Udutamisprogramm • Pihustamisprogramm • THI-indeks (temperatuuri ja niiskuse suhtarv) VÕIMALIKUD ANDURID • temperatuuri, • suhtelise õhuniiskuse ja • tuule kiiruse mõõtmiseks. EELISED • Kasutajasõbralik – uue puuteekraaniga • Lihtne kasutada • Lihtne navigeerimine • 0–10 V väljund • Lihtne paigaldada • Võimalus kaugjuhtimiseks pilves TEHNILISED ANDMED • Analoogsisendid: 3 (2 x temperatuur ja 1 x niiskus) • Analoogväljundid: 2 (reguleeritavad ventilaatorid) • Digitaalsed sisendid: 1 (tuuleandur) • Digitaalne väljund: 2 (ventilaatori käivitusrelee, udutamine/pihustamine) • Alarmi relee: 1 • Toitepinge: 110–240 Vac, 50/60 Hz • Väljundpinge: 24 Vdc/12 Vdc • Mõõtmed: 204 x 229 x 116 mm • Kaitseklass: IP54 • Töötemperatuur: 0–45° C Ventilaator on ilma veorihmata, hooldusvaba ja väga vaikne –ei häiri loomi. Juba täna kasutavad meie uudse tehnoloogiaga ventilaatoreid Agrone OÜ, Trigon Dairy Farming Estonia, Estonia OÜ jpt.

Haiguste profülaktika on alati odavam kui nendega võitlemine! Biokile ja saaste probleemile on olemas lihtne, soodne ja tõhus lahendus – veevarustussüsteemi tuleb lisada Dutrioni tablettidest valmistatud lahust. Selleks ei ole vaja kalleid seadmeid, piisab vaid tavalisest doseerimispumbast. Dutrion on heaks kiidetud üle maailma (WHO, EPA, FDA), sertifitseeritud standardi NSF/ANSI 60 kohaselt ja registreeritud Terviseametis.Kunapreparaat on keskkonda säästev ega tekita kahjulikke laguprodukte, saab seda kasutada ka mahetootmises (OMRI sertifikaat).Tugevamates kontsentratsioonides desinfitseerib Dutrion tõhusalt farmi- ja tootmisruume ning erinevaid pindu. Puhastab kiiresti ja tõhusalt kogu mikroorganismide spektri ulatuses. Kõrvaldab pinnal ja õhus levivad viirused, bakterid, eosed, seened, hallitusseened ja vetikad. Ka SAK-i, linnugripi, COVID-i ja teiste haigusteMikrofltekitajad.ooralpuudub vastupidavus (resistentsus) toimeaine suhtes.Dutrion on tõhus loomade vabapidamise süsteemides, kus ei kasutataDutrionantibiootikume.tagabravimite ja toidulisandite doseerimisliinide puhtuse.Võitluses biokilega kaasneb Dutrioni kasutamisega tõestatud investeeringutasuvus (ROI) pea kõikide põhinäitajate paranemise kaudu: väiksem suremus, parem kasvupotentsiaal ja sööda konversioonimäär, ühtlasem kari ja suurem produktiivsus. Investeering linnu või looma kohta on väga väike. Tootmisnäitajad muutuvad ühtlasemaks ega ole kõikuvad. Meat Agro OÜ, tel 528 0192, info@dutrion.ee, www.dutrion.ee Kui valame puhta vee määrdunud klaasi, kas võime siis väita, et joome puhast vett? Analoogne olukord kehtib ka biokilega kaetud põllumajanduslikes veevarustus- ja jootmisliinides. Probleemile on siiski lihtne lahendus. E. coli, Salmonella, Pseudomonas, Listeria, Staphylococcus, Legionella, Aeromonas, Campylobacter, Clostridium jt. Biokiles arenevad kõigele lisaks uued, sanitaarmeetmetele vastupidavad mikroorganismide tüved. Seetõttu nõrgeneb loomade immuunsüsteem ja nad põevad haigusi raskemini.Seedetrakti tõvestavate mikroobide kolooniad põhjustavad SHUTTERSTOCK

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 15 25. august 2022 MEAT AGRO

soolestiku kaitsva limaskesta eraldumist, soolehattude kahjustumist ja karikrakkude sekretsioonifunktsiooni häireid ning ainevahetuse ja toitainete imendumise halvenemist. Kõik see põhjustab omakorda muid haigusi ja halvendab üldist olukorda veelgi. Haigustel võivad olla eriti rasked tagajärjed, kui loomade immuunsüsteem on juba varem nõrgestatud bakteritega, kes on sattunud organismi vees leiduva biokile Näitekskaudu.raskendavad biokiles arenenud pseudomonaadid sigadel ja lindudel esinevate viirus- ja bakteriaalsete infektsioonide, mükoplasmoosi ja seenhaiguste, konjunktiviidi ja riniidi kulgu, suurendavad kõhulahtisust ning vähendavad isu või kaotavad selle sootuks. Piimakarjas toob lehmade immuunsuse nõrgenemine kaasa Iga loomapidaja, kes teab, kui oluline on puhas joogivesi, kasutab selle saamiseks mitmesuguseid filtreid ning puhastussüsteeme (pöördosmoosi filtreid, aereerimist, UV-lampe, kloorimist, osoneerimist jms).

Kuid nendel meetoditel on vaid osaline mõju, sest pärast nimetatud süsteemide ja filtrite kasutamist kipuvad veevarustus- ja jootmisliinid ikkagi saastuma ning biokilega kattuma. Loomad aga joovad haigusetekitajatega saastunud vett. Kui võtta arvesse seda, et loomad tarbivad vett 2–4 korda rohkem kui kuivsööta, on biokilevaba jootmisliin (ja seega vee puhtus) looma tervise jaoks määravaTorustikutähtsusega.korrapärane läbipesu annab lühiajalise mõju ega taga stabiilset puhtust. See salakaval biokile Biokile pole muud kui saastumise substraat, koosnedes bakteritest, polüsahhariidsest massist, mida bakterid enda elutegevuseks ja kaitseks toodavad, korrosioonijääkidest ja tahkete osakeste segust. See bakterite kooslus paneb aluse haigusi tekitavate mikroorganismide levikule:

Biokile joogiveesüsteemides on patogeensete bakteritega täidetud Trooja hobune mastiiti haigestumise kasvu, vasikatel aga põhjustab see kõhulahtisust.Pealeselle väheneb biokilega saastunud torustiku kaudu doseeritavate ravimite, probiootikumide, vitamiinide ja toidulisandite kasutegur, sest kiiresti paljunevate mikroorganismide kolooniad imavad manustatud ained endasse, eraldades organismi toksiine. Kokkuvõttes – biokilega saastunud joogiveetorustik suurendab kulusid ja kahjumit. Võib segada ravimite manustamist, põhjustada torude ahenemist ja blokeerida jootjaid, tuues kaasa joogivee puuduse.

100 AASTAT EESTI PÕLLU Anna hoogulüpsilejuurde lähevadkuirahulikudonlehmad,kuimeelsastinadsinnaDeLavalilüpsikarussellidejuuresmärkadsakohe,ningkuihästinadendlüpsiltunnevad. DeLavali lüpsikarussellid E100 ja E300 www.delaval.ee

SVEN ARBET / EKSPRESS MEEDIA Maaleht JANA

Ainus asi, piima.EestieesmärketNiiloparem,“lihtsaltpiimkvaliteet.kompromissitueristudaväiketootjamillegasaab,on„Meiepeabolematuntavaltmärgibjalisab,nendetaluontootaparimat

Praegusel ajal kuuleme uudi seid pigem väiksemate ja kesk miste piimafarmide sulgemisest kui uute alustamisest. Siiski on ka neid, kellel on olnud visadust kõikidest olukordadest välja tulla oma tegevust aja nõuetega vastavusse sättides. Üks selline on Nopri talu, mille peremees Tiit Niilo lausub, et eks talu kolmekümneaastase ajaloo kes tel on ikka olnud hetki, mil jät kamise osas on olnud kõhklusi ja kahtlusi. „Üks selline murde punkt oli 1994. aastal, mil vana isalt päranduseks saadud talus põles laut maha. Siis kõik sõb rad-tuttavad soovitasid lõpeta da ja linnas tööd leida. Ajad olid siis karmid, raha nappis, aga siis olime noored ja jõudu ja peale hakkamist jätkus selleks, et ras ked ajad üle elada.“ Teine murdepunkt taluelus oli aastal 1998 ehk niinimetatud Vene kriis, mil piima ei olnud kuhugi panna. Siis toimis mak sevahendina juust, mida oma talus valmistati, ja sellega tasu ti mõnel juhul arveid. „Ega siis enam suurt loobuda ei olnud ki võimalik, olime teinud juba suuri investeeringuid ja pidime kuidagimoodi oma kohustused panga ees täitma ja ei olnud sü dant aastatega tehtut ühe korra ga nullida,“ meenutab Niilo. Kui 2002. aastani müüdi Nopri talu tooteid turgudel ja muudel otseturustuse meetodi

ei ole põllumehed raskuste kiuste jonni jätnud ja on liikunud ikka täiuslikumate tulemuste poole. Hetkel oleme oma piimakarja tootlikkuse poolest Euroopa parimad ja meie piimafarmid on ühed kuluefektiivsemad.

Eesti põhiline piimatoodang tuleb suurfarmidest. RAND mise suurusega piimatootjatel soovitas Helenius tavapiiman duse asemel hakata tegelema mahetootmise ja teiste nišitoo detega.Samas näeb Euroopa ühise põllumajanduspoliitika stratee giakava aastateks 2023–2027 väga olulise asjana just väike tootjateRohepöördetoetamist.valguses aga on kindlaks tehtud, et Euroopa Liidu põllumajandus põhjustab ligikaudu 10% ELi kasvuhoone gaaside koguheitest ja peamise heiteallika annavad kariloomad. Kui nende kontsentratsioon ühes kohas on väga suur, lisab see ka reostuse hulka. Seega peaks tulevikus leid ma kesktee, kus oleks ruumi nii väiksematele kui ka suurtele pii matootjatele. Väiksem peab mitmekülgsemolema

Kas väikepiimatootjal on tulevikku?Eestlastejaoksonilusadlehmad,rammuspiimjakoorevõiolnudsajandeidheaelujaedukusesümboleiks.Ehkseetõttu

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 17 25. august 2022

Eestis oli statistikaameti and metel eelmise aasta lõpus 250 700 lehma, neist piimalehmi 83 600, mis on 700 pea võrra vähem kui eelmisel aastal ja üht lasi viimase sajandi kõige väik sem lehmade arv. Võrdluseks olgu toodud, et 1939. aastal oli Eestis 480 000 ja 1965. aastal 305 000 lüpsilehma. Kuigi lehmade arv on dras tiliselt vähenenud, on nende tootlikkus lausa kolmekordis tunud, mis tähendakski nagu, et varasema kolme lehma ase mel võib nüüd pidada vaid ühte ja piima hulk on sama. Eelmise aasta statistika kohaselt oli piimatoodang lehma kohta 9970 kg ja see oli Euroopa kõige kõrgem näitaja. Võrdluseks veel niipalju, et pingerea viimastel, Rumeenial ja Bulgaarial, oli see näit 3000 kg kanti, üle 8000 kg oli lehmade keskmine tootlik kus veel vaid kümnes Euroopa riigis.Eelmisel aastal toodeti Eestis ühtekokku 839 400 tonni piima ja see oli 1% võrra vähem kui aasta varem. Siiski on seda nii palju, et lisaks riigisisese tarvi duse rahuldamisele toodetakse veel 70% üle selle. Mis on edu taga? Eesti piimanduse edusammude põhjuseid otsides tuuakse välja meie pikad tõuaretuse tradit sioonid, teaduslikule tasemele viidud söötmine ja samuti see, et meie piimatootmine on koon dunud suurfarmidesse. Sellele, et suurfarmides on piimatoot mine kõige kuluefektiivsem, viitas tänavusel piimafoorumil ka Trigon Capitali nõukogu esi mees Joakim Helenius. Helenius tõi esile, et Eestis toodavad väikefarmid alla 5% piimast; suurfarmid, kus on üle kuuesaja lehma, toodavad 63% piimast. Mujal Euroopas on väi kefarmide osakaal piimanduses paljuKasuurem.tootlikkuse osas kinni tab statistika, et väiksemates, alla sajapealistes farmides on aasta keskmine piimatoodang 6900 kg, keskmistes, kuni kuue sajapealistes farmides 9300 ja üle kuuesajapealistes farmides koguni 11,1 kg. Helenius leidis ka, et selleks, et piimatootmine oleks Eestis veelgi efektiivsem ja kasumli kum, peaks see veelgi rohkem koonduma suurtesse tootmis üksustesse. Väikestel ja kesk

Eesti piimanduse edusammude põhjuseid otsides tuuakse välja meie pikad tõuaretuse traditsioonid, teaduslikule tasemele viidud söötmine ja samuti see, et meie piimatootmine on koondunud suurfarmidesse.

18 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

Väljakutseid väiketootminepakkuv Suurfarmi loomise mõtet pole Nopri talus kunagi peetud ja oma talu piimast toodete val mistamine oli ja jääb ikka prio riteediks. „Meie piimatootmine läheb vääramatult suurtootjate kätte. Positiivse märgina näen, et meie piimahinnad on hakanud hoogsalt tõusma, sest lõ

ILMAR SAABAS / EKSPRESS MEEDIA ARGO INGVER / EKSPRESS MEEDIA

tel, siis sealtpeale pääseti juba kauplustesse, algul väiksema tesse, seejärel juba päris keti poodidesse. 2005. aastast ha kati põllumajandustootmist toe tama Euroopa Liidu rahadega ning Nopri tallu ehitati uus laut ja osteti Mainitudtehnikat.periood oli Tiit Niilo jaoks eriline ka selles mõttes, et ta oli riigikogu liige ajal, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga.„See oli põnev ja äge aeg, väga oluline periood riigi ja ka maaelu ajaloos. Väga oluline oli, et ka maainimeste häält sai selles poliitikahulluses kuulda. Sajandi alguses oli väga hääle kas Rahvaliit, mille poliitikud olid endised majandijuhid ja toetasid pigem suurtootmist. Mina olin jällegi väiketalude toetaja ja maamajanduse mit mekesistamise suuna eest väljas. Seega olin mõnes mõttes nagu üksinda, aga andsin endast pa rima ja tunnen, et suutsin siiski maaelu mitmekesistamisel tähe lepanu hoida ja üht-teist teha,“ meenutab Niilo.

Nopri talu viis last on taluelus maast madalast kaasa löönud, aga Tiidu sõnul päris oma pere ga hakkama ei saa: „Meeskond ongi kõige tähtsam asi äriplaani kõrval. Tööhimuliste ja motivee ritud inimeste leidmine ja nende kooshoidmine on suurim välja kutse, eriti sellises võrdlemisi kauges maanurgas.“ Oma piim, oma tooted Kuna talus toodetakse piima ja tehakse sellest tooteid, siis on erinevaid tegevusvaldkondi väga palju. Üldise hinnatõusu taustal leiab Niilo, et tavatoode test pisut kallimaid Nopri piima tooteid on hakatud ostma veidi vähem: „Ostjate teadlikkus on märgatavalt kasvanud ja teadlik tarbija oskab kvaliteetset toodet hinnata. Meie asi on tarbijat sel les osas pidevalt harida.“ Siiski piirab ostmist üldine hinnatõus. Väiketootjagi peab armutus konkurentsis ja neil tin gimustel, mida tarnijad tootja telt ootavad, osalema kampaa niates, et niiviisi ikka tarbija neid märkaks ja ostaks. Ehkki Nopri on väiketootja, peab ta suurtoot jatega võrdselt säilitama tohutu pika nimekirja erinevaid tooteid ja igal aastal turule tulema paari kümneAinusuudistootega.asi,millega väiketoot ja eristuda saab, on kompromis situ kvaliteet. „Meie piim peab olema lihtsalt tuntavalt parem,“ märgib Niilo ja lisab, et nende talu eesmärk on toota Eesti pa rimatSellepiima.saavutamiseks tuleb teha tublisti tööd ja piima kva liteet sõltub söötmisest, loo made heaolust ja geneetikast. Söötmise märksõnadeks on täp sus ja rutiin. Väiksemgi kõrva lekalle söötmises annab tagasi löögi piima kvaliteedis ja mait ses. Söötmisega sama olulised on loomade pidamistingimused ja geneetika. söötmineKõrgtehnoloogiline Suurem osa vajaminevast söö dast kasvatatakse Nopri talus. Selleks kasvatatakse 345 hek taril heina ja silotaimi, lisaks tuleb ka muljutud teravili ja põhk. Juurde ostetakse rapsi kooki, odrajahu, robotigraa nulit, lupja, soodat, soola ja mineraale. Selle tulemusena on Nopri piimal veatu maitse ja lõhn, suur rasva- ja valgu sisaldus ning rasvata kuivaine sisaldus üle 9%. Loomi söödetakse vastavalt igaühe vajadusele. Selleks on vajalik loomade pidev jälgimine ja tulemuste analüüs. Selle tar vis on farmis rakendatud kaas aegne tehnoloogia. Üle kahesajapealist karja lüp sab neli robotit ja analüüsiks ka sutatakse Herd Navigatori teh noloogiat. Saadud andmete jär gi planeeritakse iga looma sööt mine ja pidamine üldisemalt. Kusjuures tehnoloogia areneb pidevalt ja arenguruumi on veel ka andmete paremaks kasuta miseks.Kokkuvõtlikult lausub pe remees, et praeguse tulemuse hoidmiseks ja veelgi paremaks saamiseks on vaja kaasa minna kõikide tänapäevaste tehnoloo giliste uuendustega ning lihtsalt rutiinselt ja pühendunult iga päevast tööd teha. puks on jõudnud ka tööstused järele ja tehakse suuri investee ringuid. Kerkivad uued E-Piima ja Nordic Milki tehased, aga see ei tähenda, et väiketootjad saaksid uue võimaluse. Väikeste ülesanne on olla veelgi põneva mad, innovaatilisemad, kasu tada tehnoloogia viimast sõna. Töö ja elu väiketalus peab olema selline, et köidaks ka noort põlv konda, seega pakkuma kaasaeg set elustandardit,“ arvab Tiit.

Tänapäevases laudas jälgitakse kõike lehmade elukorraldusse puutuvat arvuti abil. Nopri talu peremees Tiit Niilo kasutab iga võimalust oma toodangu tutvustamiseksmüümiseks.ja

Tekivad muu tused söödalaval ja seda on far mides selgelt märgata – piima toodang võib tõusta või langeda, rohkem sööta jääb söödalavale alles või halvemal juhul saab see juba kell 4 hommikul otsa. Lehmade söödaratsioonid vaja vad tasakaalustamist vastavalt uute toormete energia- ja toit ainete sisaldusele ning eriti sel gelt märkab vajadust info järele, millised on toormete täkunakulusidtaheskõkvaliteediparameetrid.tegelikudHeasiloonkahtlematargepiimatoodangualusmisfarmisjaaitabühtlasikontrolliallhoida,vähenebvajaminevateiendsöötadekogus.Entniisamaolulinekuisilotegemiseõigetehnoloogiaonkasilodejamuudesöödatoormeteanalüüsjaratsioonitasakaalustaminelaboristsaadudandmetepõhjal.Puudusedükskõikmillisessöödatootmiseetapis,olgusellekskasvõisöödamaterjalidestvalestivõetudvõisäilitatudproovidvõisiisebaühtlaseltsegatudsöödamaterjalid,kajastuvadlehmaderatsioonisjalõpptoodangus.

Kätte on jõudnud aeg, kus far mides võetakse kasutusele uued silod ning kohe-kohe hakkavad järgemööda söödaks minema ka selle aasta teraviljad, raps ja muud söödamaterjalid. Ent uute söötade energia- ja toitai nete sisaldused pole enamasti täpselt samad, mis möödunud aasta toormetel.

reetse farmi vajadustele. Samuti võimaldavad need programmid kasutatavaid söötasid kerge vae vaga optimeerida ehk siis valida loomade energia ja toitainete vajaduste katmiseks võimalike toormete seast soodsaimad la hendused. See aitab omakor da söödaga seotud kulutusi vähendada.Söödatehaste igap ä evatöö juurde kuulub toodetud s ööda v õ i sööda toorme te analüüsimine. Tehase oma laborvõimekuse toel saab regu laarselt kontrollida kasutatavaid toormeid ja toodetud sööta. Sel moel on tehastel pidev ülevaade, kas retsepti koostamise käigus arvutatud parameetrid vasta vad ka tegelikkusele. Eeliseks on analüüsitulemuste saamise kii rus. Ostes sööta söödatehasest, tasub kindlasti järele uurida, mis on need täiendavad teenused, mida üks või teine söödatootja saab pakkuda lisaks sööda või toormete müügile.

MARGE MALBE Scandagra Eesti söödatehnoloog SHUTTERSTOCK Mats Merits

Hea sööda abil

22. augustist kuni 23. septembrini 2022 on võimalik Scandagra söötasid tellida soodushinnaga (tarne alates oktoobrist, et jõuaksime üle vaadata silod, jõusööda ja vajaduse korral teha ka sõelumise). Selleks võta ühendust Scandagra loomakasvatuse müügispetsialisti Mats Meritsaga telefonil +372 5851 8384 või e-posti optimeerimine,söödaratsioon,söödamaterjalideTeenindus:mats.merits@scandagra.ee.aadressilsiloproovid,analüüs,retseptidesõnnikusõelumine

Mistahes söödamaterjali analüüs algab korrektselt võetud proovist. Oluline on, et võ etud proov iseloomustaks võimalikult täpselt kogu partiid. Erinevatest söödamaterjalidest proovide võtmise metoodika ja põhimõtted on hästi välja toodud M. Kassi jt 2021. aas tal koostatud „Ohutu söö da tootmise hea tava juhendis“. Oluline on analüüsida silosid ka sel juhul, kui tegemist on palli siloga. Siloproov peaks jõudma võ imalikult kiiresti laboris se. Kui proovi ei ole võimalik kohe laborisse transportida, siis tuleks seda hoida tihe dalt pakituna jahedas (näiteks külmkapis). Lisaks silodele tasuks analüüsida laboris ka kasutatava teravilja ja muude pea miste söödamaterjalide toitaine te sisaldusi. Eestis on avaldatud erinevaid tabeleid, kus on välja toodud söödaks kasutatavate materjalide keskmised toite faktorite sisaldused. Praktilised kogemused näitavad siiski, et toormete energia ja toitainete sisaldused võivad varieeruda kaunis suurtes piirides ja jääda tabelites toodud keskmistest nä itajatest teinekord ü snagi kaugele. Kui ratsiooni koosta misel on kasutatud toormete toitainete sisaldusi, mis ei vasta tegelikkusele, mõjutab see otse selt piimatoodangut ja halvemal juhul ka loomade tervist. Pärast vastuste kättesaamist laborist tuleks nüüd tulemused üle vaadata ja söödaratsioonid vastavalt nendele andmete le uuesti tasakaalustada. Enda oskustele lisaks saab ratsiooni koostamisel küsida tuge ja nõu erinevatelt allikatelt, olgu nen deks siis näiteks konsulendid või erinevates ettevõtetes töötavad nõustajad. Lisaks eelnimetatu tele saavad ratsioonide koosta misel abistada ka söödatehased. Enamikus söödatehastes on ole mas selleks asja tundvad spet sialistid või siis omatakse vas tavat teenust osutavaid part nereid. Söödatehastes on ka sutusel ka spetsiaalne tarkva ra, mis võimaldab kujundada täiendsöötasid vastavalt konk

• Scandagra saab toetada oma kliente söödaratsioonide tasakaalustamisel vastavalt laborist saadud siloandmete le ja farmist saadud infole. Täpsema ülevaate saamiseks oleme valmis tulema ka farmi kohale. Vajadusel saame teha väljaheite konsistentsi analüüse farmis vatsaseede olukorra hindamiseks.

Pä rast ratsiooni muutmist on äärmiselt oluline jälgida sis seviidud muudatuste mõju far mis. Väga palju infot ratsiooni kohta annavad jõudluskontrolli kä igus saadavad piimaproo vide vastused ja samuti pii makombinaatidest saadavad analüüsitulemused. Lisaks pii maandmetele on üheks lihtsaks mooduseks vatsaseede olukorra jälgimine väljaheite konsistent si põhjal. Väljaheite konsistent si saab hinnata farmis kohapeal, kasutades spetsiaalset sõelade süsteemi. Sõelte abil saab es mase ülevaate lehma toitainete omastamisest.Uuteletoormetele ülemineku periood on farmis keeruline aeg. Toormete analüüsid la boris t ä hendavad kahtlema ta täiendavaid väljaminekuid ning lehmade pidev jälgimine ja saadud andmete tõlgitsemine jällegi ajakulu. Ent samas aita vad need kõik ratsioone oluli semalt täpsemaks saada, kattes paremini loomade energia- ja toitainete vajadusi. See oma korda kajastub kindlasti stabiil semas lõpptoodangus ja aitab ära hoida mitmeid ebasoovita vaid üllatusi farmis.

Scandagra saab farme toetada mitmes söödaga seotud valdkonnas, olles seeläbi abiks stabiilse piimatoodangu saavutamisel

• Scandagra Viljandi laboris teostame söödaks kasutatavate toormete ja täiendsöötade regulaarset kontrolli. Praegu saame analüüsida söödaks kasutatavate toormete kvalitee diparameetreid. Samuti analüüsime mükotoksiinide sisaldust teraviljades, kaunviljades ja täiendsöötades. Kasutusel olev söödaanalüsaator annab hea ülevaate tehases valminud täiendsöötade toitefaktorite sisaldustest. Tulemused saabu vad kiiresti, enamasti samal tööpäeval või hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul. Laboranalüüside tulemusi jagame soovi korral ka oma klientidega.

• Juhul kui vajad abi siloproovide võtmisel või laborisse toi metamisel, siis võta ühendust oma kliendihalduriga. Meil on olemas proovide võtmiseks vajalikud vahendid ja oskused, mis aitavad oluliselt kaasa sellele, et laborist saadav tule mus kajastaks tegelikku olukorda siloaugus või silopallides võimalikult täpselt.

piimatoodangustabiilsemasuunas

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 19 25. august 2022 SCANDAGRA

• Saame arendada välja täiendsöötasid vastavalt konkreet se farmi vajadustele. Retseptide koostamisel kasutame tarkvara BESTMIX® (www.bestmix.com), mis on laialt tuntud ja kasutusel umbes 60 riigis. Programm võimaldab kiiret ja täpset täiendsöötade ning mineraalide retseptide koos tamist ja kasutusel olevate söötade optimeerimist. Samuti saab selle tarkvara abil kalkuleerida, millise hinnavahemiku korral mingit söödamaterjali kasutada tasuks.

• Veetarbimine: Loputustsüklid lüpside vahel kasutavad ainult minimaalses koguses vett. Kui võtta aluseks 170 lüpsi roboti kohta ja kolm seadmesüsteemi põhipuhastust päevas, tarbib Lely Astronaut A5 iga lüpsi kohta keskmiselt vaid 2,4 liitrit vett.

Linery OÜ, Kaare tee 4, Imavere, Järva vald, Järvamaa Kontakttelefon: +372 687 1277 Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

20 REKLAAM 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022

• Väikseim omamise kogukulu Üks farmi juhtimise peamine külg on kulude kontrolli all hoid mine. Robotlüpsmist peetakse farmis tihti suureks kulutuseks. Kuid tegelikult on lüpsirobot nutikas investeering ja tasub end aja jooksul. Eriti veel olukorras, kus kulud inimtööjõule pikas per spektiivis Kasutusperioodikskasvavad.võiks

• Liisingu tõenäoline kulu masina soetamisel: Siinkohal peaks ära märkima, et Lely veel ﬁnantsteenuseid Eestis ei paku. Küll aga on Eestis pankasid mis ﬁnantsteenuseid ka tänasel päeval osutavad. Lüpsiroboti liisingu aeg võiks olla näiteks 6 aastat. Kui nüüd kasutada internetis olevat liisingu kalkulaatorit (kasutasin autoliisingu oma hetkel), sain tulemiks suurusjärgu 1400 eurot kuus (tegu oleks standardvarustusega, täiendavate lisadeta seadmega).

• Ennetav hooldus + plaaniväline remont + kuluv-ja varuosad + tarkvarauuendused: Lüpsiroboti kulud selles alajaotuses on tähtsad farmerile just ühtlase ja ennustatava rahavoo jaoks. Kogu kulu on keskmiselt orienteeruvalt 17 eurot / ööpäevas / roboti kohta.

Põllumajandussektoris on aastatega aina enam teravnenud tööjõuga seonduvad probleemid. Üha keerulisem on leida inimesi, kes oleks motiveeritud farmitööd tegema, kuid loomad vajavad siiski hooldamist. Üheks valupunktiks on lehmade lüpsmine. Siin saab appi tulla robotlüpsisüsteem Lely Astronaut A5.

lüpsiroboti puhul arvesse võtta vähe malt 15 aastat. Lely Astronaut A5 arendamise üks peamisi eesmärke on vähendada omamise kogukulu farmeri jaoks. Järg mised aspektid aitavad kaasa omamise kogukulude väljaselgita misele.

Kokkuvõtvalt: Lüpsiroboti näol on teil võimalik saada tööjõud, mis ei lahku laudast vaid veedab seal tööd tehes kogu ööpäeva. Kui te ka temast hoolite, siis ta ei turtsu ja ei võta haiguslehte. Ka on tegu masinaga, mis doseerib lehmadele jõusööta vajaduse järgi.

Peale liisingu möödumist, ülejäänud aastad on kuutasu liisingu makse võrra väiksem, olles siis orienteeruvalt 714 eurot kuus.

• Energiatarbimine: Hübriidkäe kasutuselevõtt vähendab kompressori töötamise aega suruõhu tekitamiseks vähemalt 85% võrra. See säästab märkimisväärselt energiat. Kontrollimise käigus tehtud mõõt mised näitavad, et lüpsmine, sealhulgas puhastus/pesu, võtab keskmiselt vaid 0,2 kWh elektrit. Kui arvestada, et 1 lüpsirobot teeb ööpäevas 170 lüpsi, siis on ööpäevane kulu 34 kWh. Mis teeb rahas suurusjärgus 6,8 eurot/ ööpäevas / roboti kohta.

• Kemikaalide tarbimine Lely Astronaut A5 kohta aastas: a. Astri-LC (lüpsieelne nisapuhastus): 8 tk~ 20 kg kanister b. Astri-LIN (leeliseline põhipesu): 9 tk ~ 24 kg kanister c. Astri-Cid (happeline põhipesu): 5 tk ~ 24 kg kanister d. Udarahooldus (nisadeso): 6 tk~ 60 kg kanister e. Vaakumpumba puhastus: 2 tk~ 10 kg kanister Keskmiselt on sellisel juhul kemikaalide kulu roboti kohta 4,9 eurot/ ööpäevas.

Kuueaastane igakuine kulu tööjõu soetamisel: Seega kokkuvõtvalt oleksid Lely Astronaut A5 kulud kuus: liising orienteeruvalt 1400 eurot + ennetav hooldus, plaaniväline hooldus, kuluv-ja varuosad, tarkvarauuendused kokku orienteeruvalt 510 eurot + energiatarve orienteeruvalt 204 eurot = 2114 eurot (käibemaksuta).

farming innovatorsLely Center Estonia

•

Samuti tuleks arvestada ka sellega, et täna olemasoleva töölise/lüpsja kulu laudas ei sisalda veel traditsiooniliste lüpsi seadmete soetushinda. Seega seesama eelnevalt kirjutatud 714 eurot kuus on sisuliselt summa mida võiks hakata võrdlema juba inimtööjõu palgaga. Täna näen, et palgad.ee kodulehel on lüpsja netokuupalgaks märgitud kuni 1228 eurot. www.lely.com • www.linery.ee

Eesti oma ettevõte Sims Metal OÜ on Eesti kapitalil põhinev metallitööstusettevõte, mille põhitoodanguks on mobiilsed viljahoidlad. Viljahoidlad on välja töötatud koostöös kohalike viljakasvatajatega ja nende vajadusi arvestades ning nende kasutamine on üks võimalus muuta teraviljakasvatus veelgi efektiivsemaks. Eelmisel aastal valminud Mother Bin läks tänavusel viljakoristusel esimest korda põllule ning näitas, milleks ta vajalik ja võimeline on. Algselt oli plaanis täita ta vaid veerandi jagu, kuid viivituste tõttu kuivati juures veokid hilinesid ja veerandist sai peaaegu terve koorem. Veokite kohale jõudes oli kõigil uudistamist ja harjumist palju, aga sellegipoolest oli vähem kui poole tunniga kolm koormat laaditud (ca 70 t) ja masinad uuesti elevaatori poole teel. Mis aga tähtsaim kõige selle juures – kombain ei pidanud kogu selle aja jooksul kordagi peatuma. Mother Bin ei ole mõeldud vilja teel transportimiseks, vaid põllupealseks puhverlaoks, et vältida kombainide seisakuid hoiuruumi vähesuse tõttu ja võimaldada pikemaid päevi koristamiseks.

Viljapõldudele jõudis seninägematu haagis

Põllule jõudes langetab masin end maapinnale. Kui töö tehtud, tõstab end taas transpordiasendisse ja transport toimub ainult tühjana. Tühikaal on ca 14 t. Lisades 130 m3 täiendavat hoiuruumi, on võimalik igapäevast võimekust tuntavalt suurendada. Mobiilne viljahoidla võimaldab vajalikke veoautosid vähendada kuni kolmandiku võrra. Sel on 400 mm horisontaal- ja vertikaaltigu mahalaadimise kiirusega kuni 5 t/min. Peale selle on viljahoidla käsitsemine äärmiselt lihtne ega vaja lisatööjõudu. Mahalaadimisel juhib tööd veoauto juht. olid olemas ka teadmised ja ko gemus just selliste masinatega.“ Kuna Euroopas ei ole ühtegi tootjat, kes selliseid masinaid teeks, ja huvi korral tuleks see osta Kanadast, pakkus naabri mees Mikk Kooser Lõuna-Antsu talust Rikasele, et teeb Euroopa esimese Eesti talunike jaoks. „Selle hetkeni ei mõelnud ma selle peale eriti, kuna Eestis on mastaabid tunduvalt väiksemad kui Austraalias. Mikk aga selgi tas, et nii mõnelgi tema tuttaval on olnud ka plaan Mother Bin soetada. Suuruse poolest on see suunatud suurtalunikele, vaja oleks 1000+ hektarit koristus pinda,“ rääkis tootja.

SIIM RIKAS / EKSPRESS MEEDIA

Nagu selgitas seadme väljatöö taja Sims Metal OÜ juht Siim Rikas, seisneb idee selles, et suurtel põldudel, kus vilja koristab mitu kombaini, toob käru kombaini alt koristatud vilja mobiilsesse lattu, ning kui veo kid ja rekad tulevad, täidavad nad ennast sellest mahalaadi misteo„Eesmärkabil. on siduda kombai nid ja vahelaadimiskärud veo kitest ja muudest logistilistest pooltest lahti, et nad saaksid jät kata tööd ka siis, kui veokeid ei ole, või õhtul, kui elevaator on kinni,“ selgitas Siim Rikas. Mobiilse lao mahutavus on 136 m³, tigu on 400 mm ja ar vestuslik väljalaadimiskiirus nisu korral kuni 5 tonni minu tis. Käru transporditakse tühja na. Põllule tulles langetab käru end maapinnale ja kogu töö väl tel on masin samas kohas. „Idee on pärit Austraaliast, kus töötasin algselt ühes suure mas teraviljafarmis ning hiljem ettevõttes, kus valmistasime vil jahoidlaid ja vahelaadimiskäru sid,“ rääkis Rikas. „Sellepärast Vilja vaheladustamiskärusid toodab Eesti ettevõte Sims Metal OÜ.

- www.smartﬁeld.ee - +372 53 417 196 KULUD KONTROLLI ALLA! KASUTA TOPCONI PÕLLUMAJANDUSPLATVORMI! • ISOBUS terminalid • Automaatroolisüsteemid•Põlluhaldustarkvara

Viljakoristushooaja algul purjetas Lõuna-Antsu talu viljapõldudele Eestis seninägematu haagis –põllule viidav vaheladu Mother Bin. Sisuliselt on tegemist puhverlao ehk mobiilse viljahoidlaga.

SIIM RIKAS / EKSPRESS MEEDIA Mobiilne viljahoidla põllul.

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 21 25. august 2022

Kui Lõuna-Antsu mehed alus tasid koristusega, mõeldi ka põl luladu ära proovida. Juhtus nii, et masina vajalikkus sai tõestust juba esimesel päeval: kuiva ti juures tekkis viivitus ja veo kid ei jõudnud tagasi põllule. Kombain aga sai rahulikult mitu tundi tööd teha. Pärast veokite kohale jõud mist oli kõigil uudistamist ja harjumist palju, aga sellegipoo lest oli alla poole tunniga kolm koormat – suurusjärgus 70 tonni vilja – laaditud ja masinad uues ti elevaatori poole teel. Allikas: maaleht.ee info@smartﬁeld.ee

Taimekaitsevahendite kasutamine on vajalik, et kahjurid saaki ei hävitaks.

Toiduseire tulemused kinnitavad samuti, et Eesti põllumeeste toodetud toit on puhas, Euroopa Liidus üks kõige puhtamaid. Euroopa Toiduohutusameti pestitsiidijääkide 2019. aasta aruande kohaselt sisaldas Eesti päritolu toiduainetest pestitsiidijääke üle piirnormi 0,8% proovidest ja seegi ei tähenda riski tarbijate tervisele.ELipäritolu toidu puhul oli piirnormi ületusi keskmiselt 2,7%, samas kui ELi väliste riikide puhul oli vastav näitaja 7,8%. „See on tõsine mõttekoht, kas kohalikku tootmist üha keerukamaks ja kulukamaks muutes ei ava me oma turgu üha rohkem imporditud toidule, mille puhtuses ei saa me kahjuks sama kindlad olla kui oma enda põllumeeste töö vilju maitstes,“ rääkis Sõrmus. Rohepöörde saatjaks ei tohiks olla Hollandi tänavatel nähtud vägivaldsed väljaastumised, kus põllumehed meeleheitlikult oma tuleviku ja ellujäämise nimel võitlevad. See muidugi eeldab mõistuspäraseid eesmärke, selget tegevusplaani ning lahenduste leidmiseks konstruktiivset koostööd põllumeeste ja valitsuse vahel. Euroopa Komisjon on ju rohekokkulepet iseloomustanud kui uut majanduskasvu strateegiat, mille eesmärk on muuta ELi majandus kaasaegseks, ressursitõhusaks ja heitunudhepöördekoostöösje.vadseniPõllumajandusvaldkonnaskonkurentsivõimeliseks.tehtudettepanekudjäta-agavägateistsugusemul-„Viimaneaegonavatudtehaettevõtjatestro-liitlased,mittesellevastased,“kinnitabRoometSõrmus.

SHUTTERSTOCK SHUTTERSTOCK

Radikaalne taimekaitse

ohustab meie toidujulgeolekut Euroopa Komisjoni määruse eelnõu, millega soovitakse vähendada taimekaitsevahendite kasutamist poole võrra, suurendab oluliselt riski, et Eesti põldude saagikus väheneb ja tagatipuks jõuab Eesti elanike toidulauale vähem kvaliteetset kodumaist toitu. Sellist tulevikku prognoosides näeb Eesti kasutuskoormusegasel.kamismesriigilekugajonirikule“natõusu.gimeesKaubanduskojaPõllumajandus-juhatuseesi-RoometSõrmusetteveel-hüppelisemattoiduainetehin-„Kuistrateegia„Talusttald-esitlemiseajalvõisimeloota,etEuroopamõistesvägasäästlikEestitaimekasvatusniisuurtestkärbetestpääseb,siistänaseksesitatudmääruseeel-nõuonneedillusioonideoskus-tutanud,“kommenteerisEestiPõllumajandus-KaubanduskojajuhtRoometSõrmuskomisjoniplaanivähendada2030.aas-takshüppeliselttaimekaitseva-henditekasutamist.Sõrmusselgitas,etkomis-tehtudmääruseettepane-kehtestatakseigaleliik-siduvadeesmärgid,onarvutatudüsnakeeru-valemijaparameetritealu-„Määruspanebmadalariikideleminimaalselt35%vähendami-sekohustuse,agalisakritee-riumitealuseltõotabEestiko-hustuskujunedategelikkuses50protsendistsuuremakski,“osutasSõrmusmurekohtade-le.„Meeldetuletuseks,etEestioneuroliiduviiekõigevähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eestis turustati Statistikaameti andmetel 0,75 kg taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta, samas ELi keskmine on kolm korda rohkem ehk 2,33 kg hektari kohta,“ lisas ta.Võrreldes Hollandiga on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis ligi seitse korda väiksem, Hispaaniaga aga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. „Seetõttu rõhutamegi jätkuvalt, et vähendamise kohustusi seades tuleb arvestada ka liikmesriikide seniseid lähtetasemeid ja meie täiendav potentsiaal vahendite kasutamise vähendamiseks Eestis on üsna piiratud,“ on Sõrmus kõigutamatu.Murelikuks teeb ka Euroopa Komisjoni kava keelata taimekaitsevahendite kasutamine nitraaditundlikel aladel. Eestis on nende puhul tegemist väga viljakate aladega, mis moodustavad põllumajandusmaast ligi kolmandiku ja kus toodetakse üle 20% Eesti teravilja, kaunvilja ja õlikultuuride saagist. Nii suurel alal taimekaitsevahendite kasutamise keelamine laud oleks ka tulevikus kaetud. Taimed vajavad haiguste ja kahjurite eest kaitset ka edaspidi, kliimamuutused võivad uusi ohte taimede tervisele isegi suurendada.Seegaonvajalikud toimivad alternatiivid taimede ja saagi kaitsmiseks – selles osas on aga tööriistakast üsna ahtake. Juba praegu on erinevate taimekaitsevahendite valik liiga väike ja uute toodete turule lubamine väga aeglane protsess. Kui aga keelata ära asendust vajavate toimeainetega vahendid ilma uute alternatiivideta, on meie põllumees suure probleemi ees. Millist lahendame?probleemi Putukatõrjevahendite vastutustundliku kasutamise vahetuks indikaatoriks on mesilased. Viimase nelja aasta jooksul pole Eestis teadaolevalt ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite vale kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest taimekasvatajate jaoks on koostöö loodusega ja tolmeldajate tervis Põllumeheletähtsad.on põld ja seda ümbritsev keskkond tema igapäevane elukeskkond ning ta ei saa sellesse pahatahtlikult suhtuda, kuna sellega ohustaks ta ka enda ja oma lähedaste tervist.

Eesti põllumajanduskultuurid saavad kolm korda vähem taimekaitsevahendeid kui Euroopa Liidus keskmiselt.

22 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

Allikas: EPPK

Kust tuleb finantseering? Põllumajanduskoja esimees ütles, et eraldi väärib põhjalikku arutlemist uute nõuetega kaasnev halduskoormus ja kulude kasv. „Euroopa Komisjon leiab, et määruse rakendamisega seotud kulud esimese viie aasta jooksul saab hüvitada ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Tegelike mõjude suurust arvestades võib peaaegu kindlalt väita, et tegemist on praktiliselt sisutühja lubadusega. Näiteks Kieli ülikooli mõjuhinnang strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkide saavutamise kohta toob välja, et see toob ELis endaga kaasa suure tootmise vähenemise – nii teravilja kui ka õlikultuuride puhul prognoositakse üle 20% tootmise vähenemist.Poliitilistest motiividest taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks võib ju aru saada, aga ükski poliitik ei saa tähelepanuta jätta oma vastutust seista selle eest, et meie toidu-

Ükski poliitik ei saa tähelepanuta jätta oma vastutust seista selle eest, et meie toidulaud oleks ka tulevikus kaetud. Eesti euroliiduon viie kõige hulgas.kasutavavahendeidtaimekaitse-vähemriigi seab otseselt ohtu Eesti toidujulgeoleku, sest põllumajandus nendes piirkondades poleks majanduslikult enam jätkusuutlik. Isegi suurendabkünnipõhisttõrjumisekspannaKomisjonivinimeeritudrematpärissinikutamisekaitsevahendeid.jajandusesküsitav,nitraaditundlikelmahetootminealadelolekssestkamahepõlluma-kasutataksekahjuritehaigustetõrjumisekstaime-Taimekaitsevahenditekasu-piiraminesuurendabsü-heidet,sestseemuudabkeerukaksEestisühasuu-populaarsustvõitvami-harimisejaotsekül-tehnoloogiatekasutamise.ettepanekudvõivadpõllumehiumbrohtudeenamrakendamatehnoloogiat,missüsinikuheidet.

REKLAAM 23 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022 Ei vajamäärimist

Viljakoristus on Eestimaal täies hoos ja juba praegu võib öelda, et viljasaak on hea ning põllu mehed saagi osas üpris lootus rikkad.Kuiviljasaak võetud, tuleb üsna kõvasti aru pidada, kel lele ja millistel tingimustel see müüa. Vilja kokkuostjaid te gutseb Eestimaal üpris palju ja nende hulgast seda õiget leida on päris keeruline. Teet Tali firmast Agerona Estonia selgitab, et tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, mis tegutseb peale Eesti veel Lätis, Leedus, Poolas ja Taanis. Enne sõja algust Ukrainas olid Agerona sõsarettevõtted ka Valgevenes ja Ukrainas, kuid uus olukord on teinud omad korrektiivid.Varemtegeles Agerona Esto nia Eestis rapsiseemne kokku ostuga ja seda eelkõige põhju sel, et firma taanlasest omani kule Morten Simonsenile kuu lub Emmelev ASi biokütuse te has, kus valmistatakse rapsi seemneist biodiislit ning teisi tooraineid.

SHUTTERSTOCK

Tänavune viljasaak tuleb terves Euroopas hea.

24 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

Väike on paindlikum Agerona Estonia pole veel väga suur ettevõte ja just seetõttu on ta suurematega võrreldes tunduvalt paindlikum. „Me saame näiteks valida kliendipõhiselt ladusid, kuhu kokkuostetud vil ja ladustada, vastavalt sellele, kus seda saab parematel tingi mustel teha, kuna mahud pole veel suured ning müügiga pole kiiret. Samuti saame kasuta da ettevõtte oma suuri ladusid Riia sadamas, mis annab eeli se Lõuna-Eestis,“ selgitab Tali. Vahetult enne tänavuse hooaja algust avatigi Riias WT termina lis uus ladu. Vilja müük käibki suurelt osalt läbi Läti, kus spet sialistid sellele kõige tulusama turu leiavad ja selle maha müü vad.Ettevõte ei ole siiamaani tei nud Eestis suuri investeerin guid kuivatitesse ega ladudes se. See hoiab püsikulud mada lal ja võimaldab pakkuda põl lumeestele paremaid hindu. Erinev on ka ettevõtte hin napoliitika. Nimelt saavad põl lumehed hindu jälgida Agero lise ettevõttega ja firma mak sejõulisuse tagatiseks on ette võtte omanduses olev Taani biodiislitehas.„Kokkuostjate rohkuse üle võib Eesti põllumees ainult rõõmustada, sest tihedas kon kurentsis püüavad firmad pak kuda viljakasvatajaile pare maid ja paindlikumaid tingi musi. Samuti tekib uute tegija tega suurem taristu, kuhu vilja saata,“ leiab Tali. Hinnaralli pole lõppenud Et Agerona Estonia on viljamüü gi orienteerinud paljuski Läti suunale, siis saab kasu lõigata ka sellest, et Läti standardid vil ja kvaliteedile on veidi teistsu gused. Tänavusest talinisu saa gist tuleb üsna vähe kõrgema kategooria nisu. Viljasaak Eestis kipub spetsialistide arvates kal duma pigem madalamate toidu vilja kategooriate ja söödakvali teedi suunas. Tihtilugu viivad kvaliteedi alla madal proteiini ja langemisarvu näit. Kui toidu teravilja kvaliteedi tingimused Eesti turul on üsna kõrged, siis Lätis on need kohati leebemad ja toiduvilja kategooriasse on lihtsam saada. Kui veel suve algul olid vil jahinnad kõikjal väga kõrged ja sõda Ukrainas andis sellele hinnatõusule vaid hoogu juur de, siis nüüdseks on hind ha kanud tuntavalt langema. Sa mas on hinnakõikumised eba normaalselt suured. Kui kevadel maksis tonn nisu börsil keskmiselt 400 eu rot, siis nüüdseks on hind lan genud umbes 20%. Tulusa maiks kultuuriks on siiani jää nud raps, mis on võrreldes ke vadega samuti lausa veerandi oma väärtusest kaotanud ehk langenud 800 eurolt 600 euro le. Kui varem muutusid hinnad börsil päeva jooksul keskmiselt umbes 2–3 eurot, siis nüüd või vad need mõnel päeval muutu da 10–20 eurot, seda just rap si puhul.Hinna langemise põhjusi on palju. Välja võib tuua seda, et sel aastal on olnud väga hea vilja-aasta, nii meil kui ka Eu roopas. Ühtlasi oodatakse ka Venemaal erakordselt suurt saaki. Ukraina kui Euroopa viljasalve mõju on raske en nustada. Kuigi hinnad on ol nud võrreldes varasemate aas tatega kõrgemad, siis põllume hed pole olnud väga altid saaki enne koristust müüma. Eelmi sel aastal olid paljud viljakas vatajad sõlminud kokkuostja tega fikseeritud viljamüügile pingud, viljasaak jäi aga kesi seks, lepinguid ei suudetud täi ta ja seetõttu tuli maksta lep petrahve. Sellepärast ei julge tud sel aastal fikseeritud lepin guid eriti teha ja saagi müük jääb suuresti aega, mil koris tus on käimas või lõppenud. Agerona Estonia on firma, mis kiirelt muutuvas olukor ras püüab põllumeeste vajadu si mõista ja teha parimaid pak kumisi ladusaks koostööks.na äpi kaudu, mis annab teavet börsihindadest iga 15 minuti järel. Sobiva hinna tekkimisel saab selle fikseerida ja siis sel le hinnaga kokkuostjale müüa. Agerona Estonial on koos tööpartnereid nii väiksema te kui ka väga suurte viljakas vatajate hulgas. Teet Tali mär gib, et hetkel on äpp rohkem kasutust leidnud pigem noo rema põlvkonna põllumees te seas. „Samas saavad meilt hinnapakkumised ka need, kes on harjunud pakkumisi saama meili või SMSi teel,“ lisab ta. Usaldust firma vastu tekitab ka see, et tegu on üle-euroopa

Agerona Estonia – innovatiivne ja paindlik vilja kokkuostja Agerona Estonia on üks uuemaid vilja kokkuostvaid firmasid, kes sel alal tegutseb alles kolmandat aastat. Uustulnuka eelised on paindlikkus, rahvusvaheline taust ja uuenduslikkus.

PÕLLUMAJANDUSE KUULUTUSED 25 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022 JATIINA.EU EHITAME JUST SINULE VAJALIKU VIILHALLI –TOOTMISHOONE, LAUDA, MANEEŽI, SÖÖDAHOIDLA, GARAAŽI, REMONDITÖÖKOJA, VARJUALUSE VÕI MIDA IGANES OMA TEGEVUSEKS VAJAD! OÜ Morgan tel 508 4497 | info@morgan.ee | www.morgander.ee OSTAME PÕLLUMAAD ja muidugi metsa ka. Helista tel 5348 info@kinnistu.ee8010www.kinnistu.ee alles!hoiajaväljaLõika USSIMO tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.ee

26 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

Luua koolitabMetsanduskoolpraktikuid Luua Metsanduskool on kuju nemas metsanduse ja loodus teemade kutsevaldkonna tipp keskuseks, kus saavad prakti kute käe all omanäolise, huvi dest ja vajadustest lähtuva õpi tee kujundada kõik särasilmsed loodust väärtustavad tuleviku tegijad. Metsamajanduse erialale võeti aastatel 1951–1969 vastu igal aastal 25 üliõpilast, alates 1970. aastast aga 50 üliõpilast. Aastatel 1952–1990 l õ petas EPA-s metsamajanduse eriala 1223Taasiseseisvumiseüliõpilast. järel õpe tati pärast paljusid struktuurire forme metsandust alates 2005. aastast Eesti Maaülikooli met sandus- ja maaehitusinstituudis.

Meie hästimehedmetsa-onharitud

Rõhk õppevormidelmitmekesistel Viimastel aastatel on Luua Metsanduskool pööranud näo õppija individuaalsusega arves tamise suunas. Koolijuht Haana Zuba-Reinsalu sõnab: „Meie eesmärk on, et juba uksest sis se astuva õppija puhul vaatame otsa tema huvidele, kogemus tele ning võimetele ja pakume talle kogu õpitee jooksul indivi duaalset tuge ja just talle enim sobivaid õppelahendusi. Oluline on, et iga Luua metsades osku si lihviv spetsialist saaks kin nistada neid teadmisi, mida ta koolipingis teooria tasandil või varasemas elus kogemuste käi gus õppinud on. Samas aren dame neid ka isiksusena vastu tustundlikuks, analüüsivaks ja loodust väärtustavaks tippspet sialistiks.“Mööda ei saa vaadata sel lestki, et maailm ja metsandus muutuvad – tehnoloogiad ja ro hepööre jõuavad üha rohkem ka õppesse. „Metsanduses on vars ti ees ootamas põlvkonnavahe tus ning seetõttu on tööjõuvaja dus metsanduses kasvutrendis. Samuti on mitmed meie eriala dest ka OSKA raportist tulene valt tulevikuerialad, mille osas jagub Eestis tööd ja leiba ka tule vikus. Metsandus on läbi teinud tugeva suunamuutuse ja järjest enam on hinnas „tark töö“ ehk digi- ja erialaste oskuste ühil damise oskus ning siin on uuel põlvkonnal teedrajav suund,“ märgibKunaZuba-Reinsalu.metsagaonkaetud pool Eesti pindalast, siis ei saa töö

Arboristi eriala õpilane tulevast ametit harjutamas.

Kooli trumpideks on metsan duserialad – siit leiab endale so biva edasiõppimisvõimaluse nii põhikoolilõpetaja, gümnaasiu mijärgselt uusi tarku valikuid tegev noor kui ka juba elukoge musega spetsialist, kel vaja eri alatarkusi täiendada või plaanis sootuks kuikaate,võibkasadesrühmadlismatkajuhid.kuehitajad,masinajuhid,puritelemisegaLisakskarjääripööre.mitmespetsialiseerumetsanduserialadeõpõpivadsiinkametsaarboristid,maastipuukooliaednikudjaVanuseliseltonkooõppijateseasesindatudkõik–korragaonkoolimetoskusilihvimasnii16-kui60-aastased.Kohvikunurgaskohataniilauljaid,advopolitseinikke,suusatajaidkaelupõliseidmetsamehi.

KAIRIT PRITS Eesti metsameeste asjatundlikkuses ei tohiks olla kahtlusi, sest metsandusharidust on meil antud juba lausa kahe sajandi vältel. Eesti Maaülikooli metsandusteaduskonda aga loetakse viiekümne maailma parima sekka.

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 27 25. august 2022

Teadaolevalt alustati metsan duse aluste õpetamist Tartu Ülikoolis 1807. aastal, seega üle 200 aasta tagasi. Tollal oli valikainena õppekavas met satehnoloogia ja alustati met samajanduse aluste kursuse lugemist. Aga juba sajandi lõ pupoole muutus metsandus ülikoolis kõrvalaineks ja ajapik ku koondus metsamajanduse õpetamine 1862. aastal avatud Balti Polütehnikumi Riiga. Sel ajal domineerisid Balti ku bermangudes metsandushari dusega sakslased ja baltisaksla sed, sajandi lõpust riiklikus met samajanduses aga venelased. Eestlased olid peamiselt riigi teenistuses abimetsaülematena ja mõisates metsnikena. Eesti Vabariigi loomise järg se mõisate natsionaliseerimi se tagajärjel muutus riik suuri maks metsaomanikuks ja moo dustati 85 metskonda. Kohapeal töötanud sakslased ja venelased ei soovinud astuda Eesti rii gi teenistusse, mis tekitas väga suure vajaduse haritud metsameeste järele.

LUUA METSANDUSKOOL LUUA METSANDUSKOOL

Tänapäevane metsandusõpe käib parimate õppevahenditetehnoloogilisteabil.

15. augustit 1920. aastal loe takse metsaosakonna asutami se päevaks Tartu Ülikoolis, sest siis asus tööle metsaosakonna esimene õ ppej õ ud ja ü htlasi osakonna organiseerija Andrei Mathiesen.Pärastülikooli metsaosakon na avamist tõusis päevakorda keskastmejuhtide, metsavah tide ja tehnilise personali koo litamine. Selleks asutati 1925. aastal Voltveti Metsakool, millest sai 1939. aastal Tihemetsa Metsatehnikum.1948.aasta kevadel otsus tas metsamajanduse minis teerium asutada kaheaasta se õppeajaga metsakooli Luua mõisa. Kooli nimi tuletati ko haliku valla nimest – Kuremaa Metsakool. 1. septembril 1963 viidi Tihemetsast Luuale metsatöötlemise osakond. Muutused kõrgharidusesmetsanduse Teise maailmasõja järel on met sandushariduse olulisemad sündmused olnud metsandus teaduskonna loomine 1946. aas tal ülikooli juurde ja pärast seda, kui 1951. aastal asutati põlluma jandusülikool, metsanduse õpe tamine seal. Kuna metsaga on kaetud pool Eesti pindalast, siis ei saa kasvatamist.hoidmistvajavadmeiekunagimetsandusestööotsa,sestmetsadja Õpingute kestus metsama janduse erialal on olnud neljast aastast ja neljast kuust kuni viie aasta ja kuue kuuni, sõltuvalt peamiselt menetluspraktika kestusest.Praegu on Eesti Maaülikooli metsanduse õppekavu neli. Bakalaureuseastmes metsan duse õppekava, riõppes.vadõppekavadmetsamajandusemagistriastmesja-tööstuseningparimadsaajätkatametsandusedokto

LUUA METSANDUSKOOL hapõhist õppevormi, kus saab ühildada erialase töötamise ja samaaegse õppimise – praegu on see paljudele veel võõras ning vähetuntud, mistõttu on neid vaid 1% õppijatest. Lisaks korraldab Luua Metsanduskool ka täiskasvanute täienduskoo litusi – keskmiselt õpib nendel kursustel aastas 700–800 ini mest. Erialavalikuid igale maitsele Luua Metsanduskooli erialadele on viimastel aastatel olnud tu gev konkurss – näib, et metsan duse ümber toimuvad debatid on suurendanud inimeste huvi metsaga toimuv endale objek tiivselt ja faktipõhiselt selgeks teha. „Suhtume oma õpilaste va likusse täie tõsidusega, sest just nende kätte usaldame tulevikus Eesti looduse ja metsanduse. On hea meel, et meil on tõsise mo tivatsiooniga ja silmasäraga ini mesi, kelle vahel valida,“ põhjendab koolijuht Metsanduserialadevalikuprotsessi.kõrval on suurimad tunglemised ol nud matkajuhtimise, maastiku ehituse ja harvesteri operaatori erialadel. Populaarsust kogub metsatehniku eriala, mis avati koguni kahes vormis – nii sessioon- kui ka päevases õppes. Päevane metsatehniku eriala ongi kaasaliikumine uute suun dadega – sellele erialale sobib pigem juba keskhariduse oman danud noor, kel soov metsade mõõtmise, analüüsimise ja õi gete otsuste tegemisega suuna ta Eesti metsanduse tulevikku.

Harvesteri operaatori eriala on populaarne.

Luua Metsanduskoolis on õppimas ligikaudu 600 õpi last, neist enamik metsandu se valdkonnas (68%), järgneb aianduse valdkond (23%) ning kolmandana reisimise, turismi ja vaba aja veetmise valdkond (9%). Enamik omandab hari dust sessioonõppes ehk mittes tatsionaarses õppes (76%) ja igapäevaselt Luual viibib 23% õpilastest. Kool pakub ka tööko Metsanduskoolist leiab endale sobiva edasiõppimisvõimaluse nii põhikoolilõpetaja, gümnaasiumi järgselt uusi tarku valikuid tegev noor kui ka juba elukogemusega spetsialist.

28 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

metsanduses kunagi otsa, sest meie metsad vajavad hoidmist ja kasvatamist. Valdav osa Luua Metsanduskooli lõpetanutest lä heb ka erialasele tööle, sest eri alade valik pakub võimalusi nii neile, kes armastavad analüü tilist, mõõtmiste ja arvutustega tööd, kui ka neile, kel soov viibi da looduses ning teha praktilist tööd kas siis oma käte või masi natega.

Õpinguid saab jätkata kõrg hariduses – ülikoolidki on ha kanud tugevalt väärtustama heade praktiliste oskustega kutsehariduse lõpetanuid, sest nende valikud samal erialal jät kata on kaalutletud ja kogune nud praktika võimaldab aka deemilist teooriat edukamalt kinnistada. Oskused praktikute käe all Kutsehariduses ei saa üle ega ümber praktilistest oskustest.

Luua Metsanduskoolil on mit meid pidevalt täiustuvaid ja tehnoloogiliselt kõrgel tasemel õppe- ja praktikabaase, näiteks eelmisel aastal valmis täna päevaselt varustatud ruumikas metsamasinate õppehall ning ka arboristid said võimaluse siseruumides hektarilmusedharjutamiseks.ronimistehnikateEsimesedpraktilisedkogesaavadõpilased9000laiuvaskoolimetskonnas,kuidpraktikatsaavadõpilasedniikodu-kuikavälismaaettevõtetes.Luualonklassieesjatöidjuhendamasomaalakirglikestfännidestpraktikudningkunaeesmärkonõppijaisiklikareng,siishoiavadõpetajadkiendpidevaltkursisniipedagoogilistearengusuundadegakuikaomaõpetatavalerialaltoimuvateuuendustega.Ikkaselleks,etparimadpraktikadõpilasteniviianingsaatalõpetajadtööturulevõimalikulttänapäevasteteadmistejatulevikuvajadusisilmaspidavateoskustega.

Raja 2, Kilingi-Nõmme KVALITEETNE TEHNIKA METSA JA PÕLLULE Eestis toodetud vastupidav tehnika alates aastast 1996

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 25. AUGUST 2022 REKLAAM 29

Pelletid soojasoevalada,kordgraanulitega,pakitudväikestessekodusoojusega,tavaliseltseostuvadsoodsakottidessepuidustmidanädalaspunkrisseettubaoleksjakraanisttuleksvett.

Mitte ainult soodne kodusoe ning veel palju omadusi mõjuta vad põlemisprotsessi ja põlemise kvaliteeti. Seepärast saadakse pa rimad tulemused seal, kus on ka sutusel kõige parem tehnoloogia nii kütuse hoiustamise, ettean desüsteemide, põlemise kontrolli kui ka suitsugaaside puhastamise osas. Tänu sellele on hea hakke katlamaja ka kallis. Väikeste, koduste katlamaja seadmete ja suurte katlamajade va hele jääb veel suur hulk elualasid, kus on vaja soojusenergiat – tava liselt võimalikult soodsalt ning vä heste hoolduskuludega. Kuivatid, nii puidu- kui ka teraviljakuivatid, kasvuhooned, meiereid, remondi hallid, tehnoloogilise auru tootmi ne, näituse- ja kontserditelgid, poo leliolevad ehitused, spordihallid, värvikambrid – kõik ei tule kohe meeldegi. Kõigis sellistes kohtades tuleks kaaluda ka pelletite kasuta mist. Pelletitega köetavatel seadmetel on palju häid omadusi: n mõistlik hind; n täisautomaatsus; n neti kaudu jälgitavad ja juhita vad; n efektiivsus; n väga puhta põlemisega; n ei nõua suuri investeeringuid suitsu puhastamiseks; n ei nõua suuri investeeringuid hoidlale; n väga väike elektrienergia vaja dus; n suurepärane kütuse saadavus; n väga hea pelletite tarnesüsteem.

Pellet on biokütus, see on kodu maine, see on taastuv ja CO2-neut raalne, see on soodne ja …. – aga seda te olete juba tuhat korda lu genud. Põhiline on, et enne kui te millegi kasuks otsustate, kaaluge ka pelletite kasutamist. Mugavuse ja hinna suhe on liiga hea, et seda mitte kaaluda. Welcome on board! Pelletikeskus Sära tee 3, Mõigu Tehnopark, www.pelletikeskus.eePeetri jakuivateid, kasvuhooneid ja ka terveid tööstusettevõtteid ning aleveid.Kõige eksootilisemad ülesan ded, mida meie pelletipõletid täi davad, on vahtrasiirupi aurutami ne Kanadas ning tee ja mate kui vatamineVahtrametsiBrasiilias.Eestis ei ole ja ka teed ei kasvatata. Mis siis oleks siin sellised kohad, kus pelleteid kasutada, ning miks kasutada pel leteid, kui on olemas elekter, õli, maagaas, LPG ja ka hakkpuit? Igal kütusel on omad eelised ja ka omad puudused. Fossiilsetesse kütustesse – õli, maagaas ja LPG –suhtumine on viimase kümne aas ta jooksul drastiliselt muutunud. Need on küll kõige lihtsamad ka sutada ja ka seadmed on sood sad, aga kes meist tahaks olla ot sene süüdlane kliima soojendami sel ning ka soojusenergia hind on küllaltHakkpuitkallis. on parim lahen dus suurte, ma mõtlen tões ti suurte katlamajade kütusena, sest hakkpuit on oma omadus telt väga varieeruv, tema niis kusesisaldus, tüki suurus, pui du liik, mulla ja liiva olemasolu

30 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST SB KESKKÜTTESEADMED 25. august 2022

Alatihti on pelletid ka kirumise objektiks, sest nad saavad otsa alati täiesti valel hetkel – jõulu laupäeval või vähemasti nädala vahetusel. Nii lihtsalt on. Me oleme väga pikalt täius tanud oma koduseid küttesead meid, et selliseid probleeme väl tida või vähemalt viia sellised juhtumid miinimumini. Varsti on ainus asi, mida ei saa üle neti teha, pelletite juurdekallamine. Aga me töötame selle kallal. Suurtes küttesüsteemides on see juba lahendatud: automaat selt puhastatakse nii põleti kui ka katel, tuhk viiakse transpor tööriga tuhakonteinerisse, pel letikulul hoitakse silma peal ja teavitatakse omanikku, kui punkris on tase langenud krii tilise piirini. Praegu veel peab omanik pärast sellist teavitust ise pelleteid juurde tellima, aga õige pea teavitab katel ise pelle titootjat, et ole kena ja planee ri oma järgmise nädala ringi ka minu punkri täitmine. Suurteks süsteemideks nimetame me sel liseid, millel on suur, puhurautoga täidetav punker. Katla võimsus võib sealjuures ka väik semSuurtestolla. seadmetest rääki des ei kasutata pelleteid vaid küttesüsteemides. Mitmed meie suure võimsusega katladpõletid kütavad näiteks puidu kuivateid, piimatööstusi, vil

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 31 25. august 2022 Maailma parimad kummikudKÄSITÖÖNAVALMISTATUDKVALITEETSED! Iga ilmaga! Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub! KOLI 119 €88-15731209 • Naelte (libisemistõkke) kinnitamise •Svõimalusääreküljel kergesti lukustatava klambriga •Treguleerimisrihmopelttugevdusega kanna-, külje- janinaosa •Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald • Stabilisaator sise- ja välistallavahel •Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus •Väljaulatuvnaga kannal lihtsustab kummikute jalast äravõtmist • Lai liist •Värv: oliiviroheline KEVO Outlast HIGH 169 € 88-574 • Naelte (libisemistõkke) kinnitamisevõimalus •Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga •Treguleerimisrihmopelttugevdusega kanna-, külje- janinaosa •Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald • Stabilisaator sise- ja välistallavahel •Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus •Väljaulatuvnaga kannal lihtsustab kummikute jalast äravõtmist •Materjal talub –40 °C • Lai liist •Värv: oliiviroheline FINNWALD 89 € 88-441 • Naelte (libisemistõkke) kinnitamisevõimalus • Klassikalised kummikud, mida jahimehed ja kalurid •Seelistavadääreküljel kergesti lukustatava klambriga •Matreguleerimisrihmerjaltalub–40 °C • Lai sääreosa • Lai liist •Värv: oliiviroheline Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki5,Pärnumnt139c,Katusepapi35 •TARTU Aardla114,Ringtee37a •PÄRNU Riiamnt169a •RAKVERE Pikk2 •JÕHVI Tartumnt30 •VÕRU Piiri2 •VILJANDI Tallinna86 VALGA Vabaduse39 •NARVA Maslovi1 •HAAPSALU Ehitajatetee2a •PAIDE Pikk2 •JÕGEVA Tallinnamnt7 •TÜRI Rakveretee23 •RAPLA Tallinnamnt2a •KEILA Kekitee1 •KURESS AARE Tallinna80a

32 REKLAAM 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 33 25. august 2022 maksabMetsaomanikke

EKSPRESS MEEDIA

FOTO: ARGO INGVER / EKSPRESS MEEDIA FOTO: SVEN ARBET

USALDADAmetsakonverentsil.

Eestis on umbes 104 000 erametsaomanikku, kellele kuulub ühtekokku ligi pool meie metsadest ehk umbkaudu veerand riigi territooriumist. Sellise muljetavaldava hulga metsa haldamine on suur vastutus ja selle kohta, kuidas erametsaomanikud sellega hakkama saavad, on arvamusi mitmesuguseid.

neid, kes oma metsaga ei tegele, ja paljud omanikud pole eluski oma metsatükile sattunud. Need aga, kes oma metsa ga tegeleda soovivad, pole jää nud üksinda ja metsaomanike huvide esindamiseks on loo dud mitmeid organisatsioone. Igas maakonnas ja piirkonnas leidub metsaühistuid, millega on liitunud pea 9000 eramet saomanikku. Nende katusor ganisatsiooniks on aga Eesti Erametsaliit, mille organisatsioonisapoliitikas.nikedumehetabKeskühistuEestiduslikeErametsakeskuskoostööpartneritekspeamisteksonSAkuimetsantoetustejagajaningPuidumüügikeskusjaEramets,kesabismetsamüügil.ErametsaliidujuhatuseesiAndoEelmaasõnulonliipõhifunktsioonmetsaomahuvideesindaminemetTugevaesindusloomisenimel aidatakse kaasa metsaomanike üle-eestilisele organiseerumise le ning tehakse koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega. Säilib metsamajandamisesmitmekesisus Ando Eelmaa arvates on paljude väikeste metsaomanike olemas olu siiski omaette väärtus: „Iga omanik majandab oma metsa pisut erineval moel ja nii säi livad erinevad stiilid. Kui üks omanik sajast majandab oma metsa rumalalt, siis pole kahju nii suur, sest ülejäänud teevad sedaTatargasti.“lisab,et meie metsandus on kolmekümne iseseisvusaastaga käinud läbi kõik täiskasva nuks saamise etapid ja praegu võib olla rahul sellega, et meie Erametsaliidu tegevjuht Ando Eelmaa

Juba aastaid vaieldakse Eestis selle üle, kas metsa raiutakse ülemäära või parasjagu, ning süüdistatakse ostjadaastatel,väheneminejärgultdisemalt.meestelenenulikkuses.kasumiahnusesmetsaomanikkejaloodusvaeSeeüldinenegatiivvarilangebkõikidelemetsajametsaomanikeleülErametsaomanikearvjärk-väheneb,eritisuurolierastamisjärgsetelmilagressiivsedülesostsidväikesimetsatükkekokku.Nüüdseksonseetendentspidurdunud,need,kesonsoovinudmüüa,onjubamüünud,janüüdlähebsagedaminimüükimetsatükke,misonsaadudpäranditeel.Metsamaadekonsolideeruminesuuromanikeleonparatamatu,kuidväikeomanikke,kellemetsaomandisuurusjääb0,1–10hektarivahele,onsiiskirohkem.Nendehulgasonrohkesti

Metsaühistutelt saab abi metsauuendusteks. /

metsi majandatakse valdavalt teadlikult ja pika vaatega, nii et metsamehi võiks rohkem oma tegemistes usaldada. Tegelikult on aga olukord vastupidine –üha enam püütakse metsaoma niku tegemisi mõjutada reeglitega, järjest tuleb eeskirju, kui das loodust kaitsta ja liike säili tada. Huvide esindamine kõikidel tasanditel Viimasel ajal on Eesti Erametsaliidu eestvõttel saavu tatud seda, et metsaomanikest FIEd on saanud tulumaksusoo dustusi, samuti toetusi metsa uuendustöödeks ja looduskait seliste piirangute tõttu saamata jäänud kasumi kompenseerimi seks.„Metsaühistud on väga kom petentsed, nende eesmärk pole kasum, vaid metsaomanike hu vide kaitse. Kui tahame metsi hästi majandada, peamegi pa nustama ja investeerima met saühistutesse ja üldse ühistege vusse. Metsaühistu on justkui perearst, kes on vajadusel ole mas,“ lisab MetsaühistuteltEelmaa. küsitakse kõige rohkem selle kohta, kui das metsamajanduslikke töid teha, samuti metsa müügi koh ta. Paraku tulevad paljud ühis tusse nõu saama alles siis, kui on metsamüügiga petta saa nud. Kui nõu oleks küsitud enne müüki, oleks pettasaamist vähem.Metsaühistud tegelevad ka metsa uuenduse ja hoolduse korraldamisega, aitavad istuta da metsa. Ühistul on selliseid töid lihtsam korraldada, kuna saavad teha ühishankeid min gite tööde tegemiseks ja nii ei pea iga väikeomanik seda eral di tegema.Muidugi on metsaomanikel väga palju pistmist erinevate piirangutega, mille on nende omandile seadnud nii loodus-, vee- kui ka muinsuskaitse, sa muti keskkonnaamet ja omava litsus.

FOTO: ILMAR SAABAS / EKSPRESS MEEDIA

Metsaühistud tegelevad ka metsa uuenduse ja hoolduse korraldamisega, aitavad istutada metsa. Hea metsamajandaja märkab loodust oma metsas ja oskab seda hoida.

34 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 35 25. august 2022 Käsud ja keelud Eesti on Euroopas üks kõige suurema kaitsealuse metsamaa ga riike. Statistilise metsainven teerimise andmetel oli 2021. aastal17,5% ehk 407 554 ha Eesti metsamaast range kaitse all, lisaks 12,8% ehk 297 910 ha kaitsemetsade staatuses, kus metsamajandustegevus on pii ratud ulatuses lubatud. „Rohked piirangud tingivad juba selle, et kui metsaomanik märkab oma metsas midagi väärtuslikku ja kaitsmisväär set, hoiab ta selle enda teada ja kaitseb seda, ilma et läheks sellest keskkonnakaitseamet nikele ette kandma,“ möönab Eelmaa.Talisab, et üksnes keeldude ga pole võimalik loodust kaits ta. Looduskaitse on oma tekki misest saati püüdnud inimest ja loodust teineteisest lahutada ja sekkumisest hoiduda. Aga kui arvata, et ilma inimeseta saab loodus hästi hakkama, siis ei pruugi see nii olla ja tulemus võib olla hoopis teistsugune kui loodetud.„Viimastel aastatel on metsa majanduses liikumas mitmeid segadust külvavaid ideid. Need on pahatihti üksteist välistavad ja vastukäivad. Metsamehi püü takse näidata sellises valguses, nagu oleksid nad vaid kasumile orienteeritud, ja neid vastanda takse looduskaitsele. Püütakse tõestada, et metsa majandami ne on halb, puidust energia te gemine samuti halb. Samas on kõigest puudus. Puit on kodu maine taastuv ressurss, mille abil saaks edukalt rohepööret ellu viia. Ühiskond peaks mõist ma, et metsa on vaja majandada ja meie metsamehed teevad seda väga hästi ja professionaal selt, neid ei ole tarvis kahtlusta da röövellikkuses. Sellise stig matiseerimise tõttu on paljud metsaomanikud püüdnud oma metsa maha müüa,“ muretseb Eelmaa. Mets ja rohepööre Eelmaa lisab, et puidu kui taas tuva ressursi kasutamise mõist likkus on ilmselge. Puud seovad atmosfäärist fossiilset süsinikku ja meil on võimalik see pikaea listesse puittoodetesse lukus tada või toota sellest energiat, mida omakorda järgmine met sapõlv siduma Vasturääkivusedhakkab.otsuste te gemisel pole mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu prob leem. Ka paljuräägitud rohe pööre on ette võetud kampaania korras, reaalseid samme selleni jõudmiseks pole välja mõeldud ja me ei tea, kas üldse lähemegi õigesNiisuunas.näiteks ollakse seisuko hal, et süsiniku sidumise ees märgil ei tohiks metsi raiuda, ja pakutakse metsaomanikele toe tust metsa majandamata jätmi se eest ökosüsteemi säilitamise agendana. Tegelikult aga kaota vad metsad vananedes süsiniku sidumise võime ja kui me jätame süsiniku juba sidunud puidu metsa, siis kus me uut süsinikku sidumaErametsaliiduhakkame?seisukoht üh tib tänapäevaste metsateadlas

Metsastrateegia peaks enam usaldama liikmesriikide kompe tentsi, kuna just kohalikel met saomanikel ja -majandajatel on võtmeroll strateegia elluviimi sel. Metsandus on pika vinnaga ja majandada on vaja jätkusuut likult. Kuidas taastada usaldus? Eelmaa arutleb, et usalduse taastamine ühiskonnas on väga keeruline: „Me elame üldse ajas tul, kus pole autoriteete ja üha vähem usutakse tõsikindlates se asjadesse. Mitteuskumine on moes. Me ei usu vaktsineerimis se ja vahel sellessegi, et maakera on ümmargune. Ja kui usutakse, siis pigem tundepõhiselt.

Ta toob näite, et kahtluse alla on seatud vägapikahal„Metsaomanikeldususttuma,tervenemakondvalgusesmetsamajandajatelelikkustjaarusaamatu,agaka:tagavarametsainventeerimisekeskkonnaagentuurijametsahindamisemetoodi„Metsastatistikaonteadus,kuitavainimeseleonseesiisikkaeiusutatekkinudonarusaam,etavapüütaksepettajafaktesoodsamasnäidata.“Etusaldustekiks,peaksühisEelmaaarvatestervikunajamõtteviisidmuuetühiskonnasolekssijausaldustrohkem:eijääsiinkoülemuud,kuiollalihtsaltmeelegajatehaomatöödhästi.“

Erametsaomanike arv järkjärgult väheneb, eriti suur oli vähenemine erastamisjärgsetel aastatel, mil agressiivsed ülesostjad ostsid väikesi metsatükke kokku. te seisukohaga: kui me süsini ku sidumisel ei arvesta metsa juurdekasvu, ei ole pikas plaa nis ka kliimasoojenemise taus tal seda looduskooslust, mida me Eestis nii väga säilitada soovime. Metsas päriselt käi vad inimesed näevad, et ku niks süsiniku sidumine seos tatakse seisva tüvemahu ehk metsades oleva küpse puiduga, kannatab lõppkokkuvõttes just loodus. Seega loodushoiu ja metsa majandamisest välja jät mise vahele ei peaks panema võrdusmärki. Ka metsaomanik võib olla looduse hoidja ja loo duskaitseala valitseja.

 METSAMAA OST  PÕLLUMAA OST  KINNISTUTE OST JA HOOLDUS  METSAKASVATUS Tumetamm OÜ • Tel 5193 9505 • www.tumetamm.eetimo@tumetamm.ee Tel 505 0375 | magnar@mapomets.ee | www.mapomets.ee üle Eesti Erametsade KasvavaMetsamaademajandamineostmetsaost

Eesti puiduturul on kummalised ajad. Alles me ei suutnud ära imestada, kuhumaale hinnad tõusta võivad, nüüd aga nende langemise kiirust.

SVEN ARBET / EKSPRESS MEEDIA

36 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 25. august 2022

Paberipuidu hind ületab kuusepalgi oma Kui traditsiooniliselt on olnud hinnas ikka okaspuupalk ja pa beripuitu peeti odavaks, siis nüüdses turu uperpallitamises on igat liiki paberipuidu hind pidevalt tõusnud.

Kui okaspuupalgi hinnad on viimasel kolmel kuul tuntavalt langenud, näiteks männipalk 17, kuusepalk 20 ja kuuse peen palk koguni 22,5%, siis lehtpuu palgi ja paberipuidu hinnad on jätkuvaltHetkeltõusuteel.onkõige kallim kase paberipuit, mille hinnale on ühe kuuga lisandunud üle 10 prot sendi ja mis maksab hetkel 99 eurot tihumeeter, jättes maha isegi kuusepalgi tihumeetri hinna, mis praegu on 98 eurot. Samasugust tõusu jätkavad ka muu paberipuit ja küttepuit, mis kuuga on samuti paar protsenti ülespoole roninud. Lisaks selle le on puidutöösturid hädas ka hinnahüpetega. Puidutöötlejad kurdavad, et viimasel ajal võib palgi hind kõikuda kuni 40 eu rot tihumeetri kohta.

Heitlikud ajad puidutööstusesLisakskodumaiselepalgileimpordimepuitu ka lähiriikidest.

Tellimuste hulk langeb Kõigele lisaks on kolmanda kvartali statistika kohaselt jõud salt langenud ka klientidega sõlmitud lepingute hulk. Seda kurdavad nii saematerjali kui ka puitmajade tootjad. Samas möönavad kõik, et paar viimast pandeemia-aastat saigi tellimus te ülekülluse all ägatud. Kui va rem võeti juurde lisatööjõudu ja investeeriti tootmise suurenda misse, siis nüüd on mitmes puit maju tootvas ettevõttes tekkinud vajadus koondamiste järele.

Tellimuste langust seletatak se koroonapandeemiast tingitud elustiili muutustega. Kui pan deemia ajal olid inimesed sun nitud jääma koju ja seda aega sisustati küll remondi ja ehita misega, küll soetati väikeseid suvilaid ja saunakesi, siis nüüd on inimeste prioriteedid muutunud. Jälle on hakatud roh kem reisima ning hinnatõusu ja energiakandjate kallinemise val guses ei soovita vastu talve üle määraseid kulutusi enam teha.

Väiketootjal stabiilsust rohkem Kui suuremad puidutööstused on viimasel ajal olnud väga heit liku turu mõjudes ega tea hetkel täpselt, mis lähikuudel saama hakkab, siis väiksematel saeves kitel on stabiilsust oma töökor ralduses rohkem. Põhja-Eestis tegutseva Hirvli saeveski oma nik Taavi Rada kinnitab, et het kel ei ole nende saeveskis töö korraldus võrreldes varasemaga eriti palju muutunud: „Meil on kaks-kolm suuremat tellijat, kel lele teeme standardmõõdus too dangut – ikka 50 x 50, 50 x 100, 22 x 100 jne. Tooraine ostame kokku valmistamiseksostavadEestist,piirkondadestenamastipuidumüügifirmadelt,saeveskilähematestPõhja-jaKesk-ningkavalmistoodangueestimaisedettevõtted.“Standardmõõdustoodeteonvajaliksae raam. Taavi Rada sõnul on see standardne masin, mis teeb oma tööd korralikult ja kvali teetselt. „Ostsin selle umbes kümme aastat tagasi eesmär giga, et saaksin teha kõikides standardsetes mõõtudes ma terjale. Samuti peab väikese saeveski saeraam olema univer saalne, et tooret ei peaks sor teerima, see peab lõikama nii peent kui ka jämedamat palki,“ selgitab Rada. Ta lisab, et het kel ei olegi saeraamide tootjad suutnud midagi veel täiusliku mat välja mõelda, mida ihaldada Investeeritudvõiks. on ka kõik võimalikesse abivahendites se, mida saeveskis vaja läheb.

RAUNO VOLMAR

Ehkki suurenevad.kogusedmüüdavadkerkinud,kahekordsekspraktiliselthinnadküttepuudeonsiisvaid

Veel eelmise aasta statistika ameti andmeid lugedes saab teada, et kolmandik kogu puitja puittoodete impordist tuli Venemaalt. Sealt ei tulnud nii võrd saepalki, kuivõrd juba vää rindatud saematerjali, millele siin omakorda lisandväärtust juurde anti. Sõja alguses enne sanktsioonide jõustumist ürita sid puidutööstused Venemaalt võimalikult palju puitu kokku osta ja paljude tootjate laod on seda nüüd pilgeni täis. Lisaks on paari viimase aas ta jooksul tekkinud Eesti lähi riikides materjali ülepakkumi ne. Nagu meilgi, on ka näiteks Rootsi ja Poola kuusikuid rünna nud üraskid ning üraskikahjus tuse tagajärjel hävinud metsade mahavõtmisel tekkis suur hulk kuusepalki. Samuti on meist lõuna pool olevates riikides metsi laastanud suured tormid, mis on veelgi palke turule lisa nud. Meile tuuakse saepalki ka Norrast, kus on metsamaterjali piisavalt, kohalikku puitu väärindavat tööstust aga vähevõitu.

Küttepuude hinnad on pidevalt tõusnud. / EKSPRESS MEEDIA

100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST 37 25. august 2022

Lootused stabiilsusele Nagu terve ühiskond, loodab ka Hirvli saeveski omanik Taavi Rada, et pärast rahutuid aegu tulevad jälle stabiilsemad aas tad, kus kõik saavad oma töid rahulikult planeerida ja ära teha. Samas leiab ta, et väikse mal saeveskil on suurem lootus segastest aegadest läbi loovida ja oma tegevusega kõigest hoo limata jätkata. Kui peakski tekkima olukord, kus tellimusi ei jagu, saab sae veski lihtsalt paremate aegade ootuses seisma panna. Suurema ettevõtte puhul tabaks katast roof paljusid töötajaid, väikeses aga pole see löök nii suur, sest hulga töötajatega ettevõttel te kivad kohe suured kohustused töötajate ees. Samas tuleb oma töötajaid hoolega hoida, sest head ja oskajat tööjõudu meil üleliia palju ei ole.

Ehkki hetkel on küttepuude turg väga aktiivne, pole kind lust selles osas, kas see jääb nii ka järgnevatel aastatel. Seetõttu pole Taavi Rada ka investeeringuid sinna planeeri nud ega kavatse ka muul moel eriti palju seda ala laiendada. Küttepuude tegemine on aga Hirvli saeveskis kõrvaltegevus ja hooajatöö, terveks aastaks pole ühele töötajale tööd anda. Kuna viimasel ajal on talved olnud väga muutlikud ja pigem vesised, siis saab metsas tööd teha alles siis, kui pinnas on tahenenud ja saab tehnikaga pea le minna.

Metsamajanduslikud tööd

vähenemist.kurdavadPuitmajatootjadtellimuste

Metsa

Võrreldes suurte puidutöös tustega on väiksel saeveskil suurel turul keerulisem konku reerida, kuid väikese eelis on tema võime olla paindlik ja lei da oma nišš, kus ta end muga valt tunneb. Oluline on leida ka kindlad lepingupartnerid ja olla hästi paindlik tellija soovide osas ning pakkuda sealjuures parimat kvaliteeti. Lisaks sellele on väike saeveski asendamatu seal, kus puidukogused on väi kesed või on vajadus erimõõdus materjalide järele.

Lauer OÜ Tel 503 info@lauer.ee2050 lauer.eeLauer 12 aastat

SVEN ARBET / EKSPRESS MEEDIA

Ka Hirvli saeveskil oli eelmi sel aastal nii palju tellimusi, et nii mõnestki tuli ära öelda. „Sel aastal saame tellimused vastu võtta ja need järjest täita, töö puudust pole siiamaani veel ette tulnud,“ räägib Taavi Rada. Saeveskis on lisaks omanikule ametis veel kolm töötajat. Küttepuude müük on hooajaline Ehkki küttepuude hinnad on praktiliselt kahekordseks ker kinud, siis müüdavad kogused vaidRadasuurenevad.leiab,et küttepuude hinnatõus on seotud sellega, et halupuudele pretendeeri vad lisaks kodutarbijatele ka hakkepuidu- ja graanulitoot jad. Nemad vajavad tooret aas ta ringi ja kujundavad ka hin na. Graanulitootjatega tehak se suured lepingud ja materjali ostetakse kokku suurte partii dena. Seega tooret üle ei ole ja hinnad sellisel juhul langeda ei saa.Küttepuid tehakse saeveskis kevadest sügiseni, see on hoo ajatöö ja sellega saab hakkama üks tööline. Hirvlis on JAPA halumasin, mille abil operaator lõikab puud mõõtu ja lõhub ära. Sõja alguses täis.nüüdlaodjapuituvõimalikultVenemaaltpuidutööstusedüritasidjõustumistsanktsioonideennepaljukokkuostapaljudetootjateonsedapilgeni

TreilerikavadeAitameMetsamaterjaliKinnistuteKasvavaülestöötaminemetsaostostostmetsamajandus-koostamiselteenus

„Investeerida võiks alati roh kem, aga kui ajad on nii heitli kud ja me ei tea, kuidas nõud lus on aasta või paari pärast muutunud, ei ole ka investee rimisotsuste tegemine hetkel päevakorral,“ lisab ta. Ka Rada möönab, et hetkel on puiduturul väga ettearva matud ajad, sest toorme hind kõigub väga palju: „Igalt poolt tuleb signaale, et puidutooteid ostetakse märksa vähem ja tal vel kokku ostetud kalli hinnaga puit seisab saeveskitel ladudes. Kuna aga kõik sisendid on hüppeliselt tõusnud, siis ei saa ka järsult müügihindu langetada.“

38 METSAMAJANDUSE KUULUTUSED 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022 Germer Service OÜ | +372 5697 0297 | info@tehnikaremont.ee | www.tehnikaremont.ee www.tehnikaremont.ee Tegeleme ehitusmasinate, metsamasinate, põllumajandusmasinate ja tööstusseadmete metallavade taastamise ja pukside, tappide vahetusega. Avade taastamine pealekeevitus-treimis meetodil. Klientide paremaks teenindamiseks pakume mobiilset remonditeenust masina juures. Kliendile tähendab see olulist kokkuhoidu, sest ei pea eraldi tegelema masina trantspordiga. • Metallavade (pealekeevitus-treimismeetodil)taastamine • Pukside ja tappide valmistamine • Pukside ja tappide vahetus • Remondime metallkonstruktsioonemasinate • Treimistööd • Keevitustööd • Teraspukside müük • Pindkarastatud võllide müük

METSAMAJANDUSE KUULUTUSED 39 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022 • • Metsahake OÜ ostab RAIEJÄÄTMEIDKASVAVATKASVAVAMETSAKINNISTUIDMETSARAIETVÕSAJAVIRNASTATUD VÕSA pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084 www.metsahake.ee alles!hoiajaväljaLõika OSTAMEMETSA ja info@kinnistu.eepõllumaadHelistatel53488010 Loe Mart Eriku blogi ka! www.kinnistu.ee OSTAN METSA- JA PÕLLUMAAD ÜLE EESTI TEL 552 7322 Laarox OÜ Tel 5561 9004 METSAKKOITMAAwww.koitmaa.eeoliverkoitmaa@gmail.comORRALDUSMetsamajanduskavadekoostamine Tark metsaomanik alustab metsa majandamist ise, hea metsamajandamiskava on selle aluseks. • Metsa ülestöötamine ja transport • Kasvava metsa ja raieõiguste ost • Saematerjali tootmine ja müük • Puidueksport tel 5688 2233 / tel 503 sammmets@gmail.com4482 Sammwww.sammmets.eeMetsOÜ Müüa põranda-,saematerjali,ehituslikkuterrassi-javärvitudvoodrilauda.Vedutasuta.Tel5282268www.mppuit.ee • lintsaeraamid • terituspingid • räsapingid • servalõikurid • saelindid • saeliinide lahendusedkomplektsed Tel 515 www.saeraam.eeinfo@saeraam.ee0688 KAIMO KIVIKAS Tel 526 9639 kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee Laania ostab: kasvavat ja tee äärde virnastatud võsa

40 REKLAAM 100 AASTAT EESTI PÕLLU JA METSAMAJANDUST 25. AUGUST 2022