Rahvusvaheline šaakalisümpoosion Ungaris

Sümpoosionil osalejad.

TEKST PEEP MÄNNIL FOTOD ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Esimene rahvusvaheline šaakalisümpoosion toimus 2014. aastal Serbias, teine 2018. aastal Kreekas. Esimesel kokkusaamisel Eesti esindajaid polnud, kuid teisest ja kolmandast õnnestus mul osa võtta.

Kolme tööpäeva jooksul tehti 35 suulist ja 14 posterettekannet šaakali ökoloogiast, toitumisest, käitumisest, levikust, kaitsest ja ohjamisest, geneetikast ning parasiitidest. Peaasjalikult räägiti šaakalitest Euroopas, kuid kaks ettekannet käsitlesid neid ka Iisraelis ja Türgis ning ühes ettekandes räägiti linnakoiottidest Põhja-Ameerikas. Ettekannete kokkuvõtted on saadaval https://3ijs.uni-mate.hu/abstracts.

Minu ettekanne šaakali mõjust rannaniitude lindude pesitusedukusele (autorid Triin Kaasiku, Peep Männil, Riinu Rannap) pälvis huvi eelkõige uuringus kasutatud metoodika tõttu (rajakaameratega jälgitud kahlajapesad). Tõenäoliselt hakatakse sedasorti šaakali toitumisökoloogilisi uuringuid tegema ka mujal Euroopas.

Nelja aasta taguse ajaga võrrelde son šaakali uurimine päris palju arenenud. Näiteks ei olnud siis veel Euroopas ühtegi looma telemeetriliselt jälgitud, kuid praeguseks on juba üle saja šaakali Ungaris, Serbias, Kreekas, Itaalias jm varustatud GPS-kaelustega. Laekuvad andmed nende eluala suuruse, elupaiga eelistuse jm kohta ning tulemused vormistatakse teadusartiklitena. Samuti on

valmimas põhjalikumad uuringud šaakali geneetikast ja liigi levikupotentsiaalist Euroopas.

Kõikjal, kus šaakali arvukus on suur või kiiresti tõusnud, on selle põhjus olnud eelkõige inimese (tahtmatu) abi: karjakasvatusest või jahindusest tekkivate jäätmete kättesaadavus ja tippkiskja hundi allasurumine. Näiteks saab Ungaris šaakali arvukuse kiiret suurenemist seostada just uluksõraliste arvukuse ja sellest tulenevate küttimismahtude kasvuga, mis jahi käigus tekkivate biojäätmetena on olnud šaakalile üks olulisemaid toite. Samuti ei olnud Ungaris pikka aega üldse hunte ja alles viimastel aastatel on hakanud põhja poolt Slovakkiast mõned sinna sisse rändama. Ungaris on aga šaakali arvukuse suurenemine olnud märkimisväärne: 1995. aastal kütiti seal esimesed kuus šaakalit, möödunud aastal juba üle 12 000. Nüüdseks paistab liigi eksponentsiaalne kasv seal olevat siiski pidurdunud.

Sellist arvukuse potentsiaalset suurenemist aga ei saa ennustada teistes riikides. Ungari naabritest näiteks Austrias hindavad teadlased šaakali arvukust umbes samas suurusjärgus kui meil Eestis. Slovakkias on šaakali arvukuse suurenemine väljendunud alles viimastel aastatel (2021. aastal kütiti seal 90 isendit). Populatsiooni erineva käitumise põhjused üsna sarnasena tunduvates tingimustes ei ole kaugeltki selged ja see vajab edasisi uuringuid. Igatahes ei aita meid teadmised mujal šaakali populatsiooniga toimunust tema tuleviku ennustamisel Eestis kuigi palju, sest tingimused on lihtsalt sedavõrd erinevad.

Šaakaliuuringutes on üsna palju tähelepanu pööratud tema kohale kiskjate gildis ehk kuidas suhestub ta teiste

kiskjaliikidega. Üsna mitu uuringut näitavad, et šaakal tõrjub rebast ja hunt omakorda tõrjub šaakalit. Ka meil tundub see nõnda olevat. Selles kontekstis oli huvitav üks näide Saksamaalt, kus pikema aja vältel õnnestus rajakaameraga jälgida olukorda, et üksik isane šaakal seltsis emarebasega, aidates tal ka pesakonna üles kasvatada. (Siinkohal tuleb mainida, et šaakal rebasega ei ristu ehk pojad ei saanud kindlasti olla tema omad.) Kindlasti on selline juhtum väga erakordne, kuid näitab hästi, kui kirju on loodus ning milliseid üllatusi võib see pakkuda.

Eri riikide vaatlused näitavad, et kõige parem (neutraalne) läbisaamine on šaakalil mägraga. Endiselt on üleval küsimus, kui efektiivne võib šaakal olla kähriku tõrjumisel. Praegu võib üsna paljude tähelepanekute põhjal oletada, et mõju on üsna suur, kuid neile oletustele oleks vaja teaduslikku kinnitust või siis ümberlükkamist.

Järgmine, järjekorras neljas šaakalisümpoosion otsustati korraldada nelja aasta pärast Rumeenias Doonau deltas ehk kohas, mida elupaiga mõttes peetakse šaakali paradiisiks.

Tööülesanneteks oleks turunduse korraldamine, kaupade tellimine, jae-ja hulgikaubanduse juhtimine. Eeldame: kohusetundlikust, meeskonnas töötamise võimet, inglise keele valdamist, relvaloa omamist. Kasuks tuleb: jahimehe -ja laskespordi kogemused, soome ja vene keele valdamine. cv saata: ivo@schotter.ee