Kärevere küttide oma maja

Kärevere jahimaja avamine 15. oktoobril.

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ERAKOGU

Kärevere jahiseltsile oli 15. oktoober kauaoodatud päev. Uus jahimaja koos esmakäitlushoonega sai kasutusloa ja nüüd võis lõpuks pidada avamispidu.

Kärevere jahiselts on ikka kuulunud Tartu jahindusklubisse, seega täpset aega, millal selts asutati, ei oska praegused jahimehed nimetada. Ajalooannaalide jaoks on leitud aga väärikas lahendus. Nimelt sai Kärevere jahiseltsi praegusest kõige vanemast jahimehest, 83-aastasest Rein Nadelist jahimees 16-aastasena, 1955. aastal. Kokkuleppeliselt peavadki Kärevere kütid seda oma seltsi sünniaastaks. „Tol ajal oli põhiline ikka väikeuluk,“ meenutab Rein Nadel ise. „Jänese- ja rebasejaht algas 7. novembril. Kogu küla oli hagijate kilkamist täis. Jäneseid oli siis väga palju. Tavaline oli, et küttisin kaks-kolm jänest päevas. Varasemal ajal, kui mehed olid veel rauast, peeti jahti kogu nädalavahetuse, kaks päeva järjest. Koerad olid pühapäeva õhtuks nii väsinud, et kui tuppa jõudsid, siis juba magasid. Paar kolm päeva puhkasid jahiväsimust välja, aga neljapäeval-reedel hakkasid metsaminekut ootama. Ka tetri oli omal ajal väga palju. Viljapõldudel olid viljarõugud, tedred hakkasid hilissuvel Hundijaht Käreveres 2017. aasta talvel.

Kärevere jahiseltsist rääkisid esimees Andres Põhjala, seltsi vanim liige Rein Nadel ja Jaanus Järvpõld, taustal Kalju Reinholdi maalid.

sinna kogunema. Sügisene tedrejaht algas 20. augustil nagu pardijahtki.“

Kui 1970. aastatel hakati pidama juba rohkem põdra- ja seajahti, siis nüliti loomad ning jagati saak tavaliselt ikka ühe jahimehe juures, sest oma jahimaja ei olnud. „Mõte oma majast on olnud meil ikka pikka aega,“ kinnitab Andres Põhjala, kes on Kärevere seltsi esimees olnud juba üle 30 aasta. „Lõpuks leidsime 2010. aastal sobiva koha Tartu maantee lähedalt – Kannistiku talu.“

Vana silikaatvoodriga maja siiski jahimajaks enam ei sobinud, mõistlikum oli ehitada uus ja nüüdisaegne. Nii tuli kõigepealt hakata projekteerima ja kümne aasta eest läks ehitamiseks. „Peaaegu kogu maja sai püsti oma jõududega,“ tunneb esimees uhkust, et seltsi jahimehed on panustanud nii palju aega ja jõudu jahimaja ehitusse. „Erkki Kroon ladus seinad üles, Reedik Rööpson aitas kõikvõimalike muude töödega. Jaanus Järvpõld oli pidevalt kopaga abiks ning tegi kõik vajalikud toru- ja kanalisatsioonitööd. Nemad olid kõige suuremad ehitajad. Aga seltsi jahimehed saagisid palkidest ise voodrilauad, panid talad paika ja osalesid aktiivselt kogu ehituses.“

Kui mõne aasta eest avanes võimalus toetusmeetme abil ehitada jahimaja juurde esmakäitlushoone, siis haaras Kärevere jahiselts sellest kinni. Iga jahimees panustas omalt poolt veel kolmsada eurot ja nii ehitas Mapri ehitus valmis esmakäitlushoone ning jahutuskambri, osteti lõikelauad, noateritusmasin ja spetsiaalne lintsaag kondilõikamiseks. Viimast ei jõua jahimehed ära kiita ja soovitavad soojalt ka teistele seltsidele.

„Maksab küll palju, aga on igavene ja teeb väga kvaliteetset tööd,“ kinnitab Jaanus Järvpõld.

» Jahimaid 7200 hektarit. » Seltsi liikmeid 32. » Juhatus:

Andres Põhjala (esimees),

Jaanus Järvpõld,

Mart Mägi,

Ants-Endel Sõrra,

Erik Tohvri.

Kuigi jahimaja ametlik avamine toimus pärast esmakäitlushoone valmimist, on kööki ja väikest saali kasutatud juba mitu viimast aastat. Ka oma kogukonna rahvale on majast palju abi ja rõõmu. Siin on peetud juba pulmi ja sünnipäevi, toimunud on Kärevere küla kokkutulek ja viimasel suvel elasid jahimajas õpilasmalevlased, kes korjasid maasikaid.

Jahimaja otsaseinas hakkavad silma mõned jahiteemalised maalid, need on teinud seltsi oma jahimees Kalju Reinhold, kelle jaoks maalimine oli jahipidamise kõrval teine harrastus.

Kärevere jahiseltsi vapiloom on hunt ja hunte liigub siinmail tõesti palju, kinnitavad Andres, Rein ja Jaanus nagu ühest suust. „Ka karusid on palju,“ lisab Andres Põhjala. „Sel aastal loendasime oma maadel seitse karu. Seevastu põtradega on kehvasti. Tänavusel jahihooajal on meil küttida ainult neli põtra. Varem liikusid põdrad Alam-Pedja poolt üle Tartu maantee, aga nüüd nad üle ökoduktide ei tule. Sealt liiguvad üle ainult kährikud, jänesed ja muud väikeulukid, suured loomad neid kohti väldivad.“

Kärevere jahimeestel on head suhted naaberseltsidega. Gustavi, Vahelaane, Laeva ja Tähtvere jahiseltsid olid ka avamisel naabritele õnne soovimas. „Oleme Vahelaane jahimeestega teinud ikka ühisjahte. Üks pikemaid ühisjahi traditsioone on sügiseti meie korraldatud Round Table Eesti jahipäevad, mis on toimunud juba üle 30 aasta,“ räägib Andres, kes on üks Round Table liikumise algatajaid Eestis. „Meie jahimehed ja Round Table’i mehed on saanud omavahel aastatega juba suurteks sõpradeks.“

Laskmas käivad Kärevere jahimehed Viidike lasketiirus. Augusti alguses toimub traditsiooniline laskmispäev, millest osavõtt on jahimeestele kohustuslik.

Huvitav on saada teada, et Kärevere jahiseltsi kuulub ja on kuulunud mitu tuntud spordimeest, nagu näiteks legendaarne jooksja Hubert Pärnakivi (1932–1993), jahilaskur Urmas Saaliste ja kettaheitja Aleksander Tammert.

Sportlik ja aktiivne eluhoiak iseloomustab kogu Kärevere jahiseltsi eesotsas esimehe Andres Põhjalaga, kes on Tartus tunnustatud judotreener.