AUGUST 2013
Eesti ametiühingute Keskliidu uudiskiri
EA K L S U V E KO O L
ÜHISPILT: EAKL suvekoolis 23.-24. augustil Jõulumäe tervisespordikeskuses osales üle 90 inimese.
Maksu- ja Tolliameti eestvõttel on loomisel kogu Eestit hõlmav töötajate elektrooniline register >> Loe lk. 2-3
Laomajanduses alustas augustis tööd juba teine ametiühinguorganisatsioon >> Loe lk. 4-5
Kas 2009. aastal jõustunud töölepinguseadus on kaasa toonud oodatud mõju? >> Loe lk. 6-7
H omme Parem
2 AUGUST 2013 JUHTKIRI Kui viis aastat tagasi rääkisime jõuliselt läbi uut Töölepinguseadust, siis nüüd on laual kollektiivsed töösuhted. Ametiühingujuhid ja usaldusisikud mõistavad ütlematagi, et see uus seadus võib määrata ametiühingute ja sotsiaaldialoogi tulevikku üsna mitmekümneks aastaks. Annan siin lühikese ülevaate viimasest kolmepoolsest kohtumisest 29.-30. augustil. Enne kohtumist olime oma delegatsiooniga ette valmistanud 16 ettepanekut, mis lähtusid läbirääkijate endi tähelepanekutest ja haruliitude tagasisidest. Neist viis käsitlesid sellise kaaluga probleeme, mille pealt saab hiljem hinnata, kas läbirääkimised üldiselt õnnestusid. Need viis punkti on järgmised: Ametnike läbirääkimisõigus. Laual on Justiitsministeeriumi ettepanek, mis on üpris piirav ega arvesta rahvusvahelise tööõiguse norme. Näiteks ei tunnistata ametiühingut ametnike esindajana ja ametnike kollektiivleping, mida eelnõus nimetatakse teenistuslepinguks, tohib sisaldada piiratud hulka küsimusi, mille hulka näiteks palk ei kuulu. Oleme teinud omapoolsed ettepanekud ja meil on põhjust uskuda, et Sotsiaalministeerium ja nende poolt kaasatud ekspert Merle Muda, kes on Eesti ainuke tööõiguse professor, on neis asjus meiega samal lainel. Tööandja kohustus asuda läbirääkimistesse. Kuigi Eestis kehtib lepinguvabadus ja sellest tulenevalt ka läbirääkimisvabadus, on otstarbekas, et osapooled kohtuksid, enne kui töötüli lahvatab. Neis asjus on Sotsiaalministeerium läbirääkimiste käigus meelt muutnud ja nõustunud meie seisukohaga. Praegu tundub, et tulevikus on vähemalt üks kohtumine tööandjatega garanteeritud ja selle täitmist jälgib Tööinspektsioon. Streigiõigus muude töösuhete mõjutamiseks. Oleme loobunud poliitilise streigi mõistest, kuna see võib hõlmata streike väljaspool töövaldkonda olevatel teemadel, mille õigust meil vaja pole. Keskendume sellele, et kõik töötingimused on läbiräägitavad ja streigiga mõjutatavad, isegi kui need on reguleeritud seadusega. Meile on siin heaks toeks ILO põhimõtted ja ka
esmane vastus ILO peakorterist Genfis. Ekspert Merle Muda hinnangul ei erine täna töödokumendis kirjeldatud süsteem senisest, nii et me ei saa rääkida selliste streikide keelamisest. See on siiski pool võitu - parem oleks, et ka need streigid oleksid seaduses täpselt reguleeritud. Sektorileppe laiendamise tingimused. Nii Kaubandus-Tööstuskoda kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on nõudnud, et laiendatud sektorileppeid tohiks sõlmida ainult tööandjate liidud, mille liikmeskond mille liikmeskond moodustab vähemalt poole vastava ala tööandjatest või on liitu kogunenud tööandjate palgal vähemalt pool selle valdkonna töötajatest. Õnneks tuleb nende tingimuste kõrvale nüüd ka kolmas võimalus – sektorilepet saab laiendada kõigile turuosalistele ka siis, kui selle kiidavad heaks ametiühingute ja tööandjate keskliidud. Otsustusorgan streigikeelu või olulise piirangu tingimustes. Oleme aastaid näinud, kuidas streigiõiguseta töötajate (näiteks kiirabitöötajad) palgataotlused on jäänud piisava tähelepanuta. See muudab aktuaalseks rahvusvahelise põhimõtte, et need, kellel pole õigust streikida, saaksid oma töötüli lahendada selleks loodud komisjoni kaudu. Sellist komisjoni Eestis seni ei ole ja me taotleme, et see tuleks kindlasti luua. Põhimõttelisi vastuväiteid pole esitanud ei tööandjad ega valitsus, aga hetkel on veel kokku leppimata, milline see komisjon täpselt olema saab. Tööandjad on seni tõstatanud ainult ühe terava punkti: toetusstreikide keelamine. Kuigi jätkame veel läbirääkimisi, oli esimene lahing meile edukas. Vähemalt Sotsiaalministeerium ei näe toetusstreikide keelamiseks mingit vajadust. Loodame, et asjalik ja siduv dokument sünnib juba enne kohalike omavalitsuste valimisi - siis teame nii meie kui ühiskond, et pinged on maas ja kokkulepped paigas.
Peep Peterson, EAKL esimees
Loomisel on EAKL juhatuse 27. augusti koosolekul andsid Maksu- ja Tolliametiameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann ja projektijuht Kristi Laul (pildil) ülevaate loomisel olevast üle-Eestilisest töötajate registrist. Selle loomise idee sai alguse nö „mustalt“ töötavatest inimestest, kelle tuvastamine on seni olnud üsna keeruline (kontrollreididel tööpaikadesse on neil tavaliseks selgituseks, et tulid vaid sõbrale külla, on tööl esimest päeva jne). Samas polegi neid inimesi nii vähe Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2012. aastal 12% Eesti töötajatest palka, millelt jäeti ettenähtud maksud osaliselt või täielikult maksmata, kokku 146,1 miljoni euro ulatuses. „Mustalt“ töötavatel inimestel puudub tavaliselt ka igasugune sotsiaalne kaitse. Rääkimata sellest, et töötukindlustusel ja haigekassal võivad sama töötaja kohta olla väga erinevad andmed.
Uus register puudutab kõiki „Ükski süsteem ei suuda muidugi midagi lõplikult välja juurida, kuid olukord peaks tunduvalt paremaks muutuma,“ hindab loodava registri mõju Maksu- ja Tolliametiameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann. Ühtlasi peaks riigi maksutulude laekumine paranema 10 miljoni euro võrra. Samuti väheneb alusetute töötushüvitiste maksmine töötukassa poolt. Uue süsteemiga muutub tööandja poolt töötajate registreerimise kord. Registreerimiskeskkond muutub elektrooniliseks, tööandja saab end EMTA infosüsteemi ise sisse logida, esitada tööleasuja isikukoodi ja märkida tema tööleasumise või töösuhte peatamise kohe, kui see toimumas on (seni on selleks aega olnud 7 päeva). Lihtsustatud korras registreerimine peaks
H omme Parem
AUGUST 2013
3
n üle-Eestiline töötajate register
olema tulevikus võimalik ka telefoni ja SMS teel, samuti on loomisel nutirakendus. Lisaks on võimalik andmeid esitada üle riigiportaali X-tee. Uus register puudutab kõiki Eesti tööandjaid nende suurusest hoolimata. „Registreerimise kohustus ei teki vaid juhul, kui ettevõttel pole maksukohustusi Eesti riigi ees,“ rõhutas projektijuht Kristi Laul. Et seda kohustust ka täidetaks, on Maksu- ja Tolliametil plaanis teraselt jälgima hakata. Selleks tehakse tihedat koostööd (sh ühised reidid) Tööinspektsiooniga. Tõsi, otsekohe ja iga asja peale karistama ei kiputa, piirduda võidakse ka hoiatusega. „Saame aru, et mõnikord võib tegemist olla ka hooletusega. Ikka juhtub,“ arvas Kristi Laul. „Aga kui ikka terve ehitusplats hakkab korraga SMS-e saatma, on ilmselgelt midagi valesti. Ja kui mõnes ettevõttes hakkavad tekkima korduvad mustrid, on see meile selge signaal, et tuleb minna
vaatama.“ Tahtlikku rikkujat võib oodata trahv kuni 300 trahviühikut. Esitatud andmeid hakkab riik kasutama mitmel moel, sealhulgas näiteks ravikindlustuse määramiseks, töötuna arvele võtmiseks ja arveloleku lõpetamiseks, samuti töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitiste määramiseks. Ja loomulikult ka maksukohustuse täitmise kontrollimiseks. Andmeid hakatakse kasutama veel töösuhete järelevalve menetluseks ja tööõnnetuste uurimiseks, kuigi menetlusandmed ise süsteemis sisalduma ei hakka.
Soomega sarnane süsteem Ettevõtte halduskoormus ei tohiks registri loomisega muutuda, kuid selle tulemusel peaks paranema andmevahetus ja kaduma ära mitmed paberdokumendid. Tööandjal kaob vajadus väljastada kindlustatule tööandja tõendit. Kaob ka vajadus teavitada eraldi Politsei- ja Piirivalveametit
välismaalase töötamise tingimuste muutumisest. Lisaks saab oma andmeid kontrollida ka töötaja ise - kas tema töötamine on registreeritud, temale tehtud väljamaksed on deklareeritud, maksud tasutud ning sotsiaalsed tagatised olemas. Ühtlasi tagatakse registriga ravikindlustus viisa alusel töötavatele isikutele, kellel seda hetkel ei ole. Sarnane süsteem on juba kasutusel Soomes. Eestis alustati registri loomisega käesoleva aasta alguses. Praegu kestab hankemenetlus IT lahenduse väljatöötamiseks ja arendaja leidmiseks, oktoobriks peaks algama IT lahenduse arendamine ja testimine. Samuti esitavad Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium praeguse ajakava kohaselt oktoobris valitsusele eelnõud vajalike õigusaktide muutmiseks. Lõplikult peaks süsteem käivituma 2014. aasta 1. juuliks.
4
H omme Parem
AUGUST 2013
Ametiühingud on leidmas te
Laomajanduses alustas augustis tööd jub Veel aasta algul polnud Eestis laomajanduses (ametlikult öeldes: logistikasektoris) veel ühtegi tõsiseltvõetavat ametiühinguorganisatsiooni, olid vaid mõned üksikud liikmed. Nüüd on osakondi juba kaks. Aasta pärast võiks neid olla vähemalt neli-viis ja 2015. aasta alguseks on juba ette valmistatud pinnas sektoripõhise kollektiivlepingu sõlmimiseks, loodab transpordi ametiühingu logistika ja lennunduse sektorite koordinaator Veiko Mölder. Värskeim on vist ETK logistikakeskuse külmlao osakond, mis moodustati augusti algul? Jah, 3. augustil. Tööandjat on ametiühinguorganisatsiooni loomisest teavitatud, esimene kohtumine seisab ees septembris. Veel sel sügisel on seatud eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimine. Lisaks Tallinna Kalda tänava külmlaole on plaanis laieneda ka Tartu ja Assaku ladudesse. Aga selle sektori päris esimene osakond loodi juba tänavu märtsis laoettevõttes Smarten Logistics. Liikmeid on seal tänaseks 85, sealgi valmistutakse kollektiivlepingu läbirääkimisteks. Kui palju on liikmeid ETK osakonnas? Enam kui 70 töötajast kuuluvad ametiühingusse rohkem kui pooled – kui päris täpne olla, siis 46. Osakonna tööd juhib kolmeliikmeline juhatus, sealhulgas kaks usaldusisikut. Kaua organisatsiooni loomine aega võttis? Paar esimest liiget tekkis seal juba aasta tagasi. Suurem, võiks öelda murranguline liitumiste laine tuli suve hakul.
Miks just siis? Olid tekkinud lahkhelid tööandjaga. Ka väiksemate ülemustega olid töötajatel suhted nagu nad olid. Lühidalt võiks sealsed probleemid kokku võtta nii: ajale jalgu jäänud palk ja üldine kindlustunde puudumine. Torkab silma, et eriti viimasel ajal teebki töötajatele rohkem muret just viimane. Mis liitujate juures üldisel taustal silma torkab? Seni on vähemalt meie sektori(te)s olnud ametiühinguliikmete vanus üsna kõrge. Nüüd on hakanud noori tulema. Peale hakkab tulema põlvkond, kellel puudub mälestus nõukogudeaegsest ametiühingust, mida teati rahva hulgas tollal põhiliselt tuusikute, autoostulubade, värvitelerite ja külmkappide jagajana. See mälestus ei sega noori, neid huvitab rohkem asja sisuline pool. Palju ETK ametiühingus noori on? Sõltub, keda nooreks lugeda. Aga laias laastus – enam kui pooled. Osakond on loodud. Mis edasi? Koordineerijana jään seal nii või teisiti ka edaspidi kätt pulsil ja silma peal hoidma. Aga põhiline on koolitada seal välja omad juhid – usaldusisikud ja aktivistid -, et nad iseseisvalt hakkama saaksid ja mul poleks vaja seal enam igapäevaselt kohal olla. Et kui seal kollektiivleping sõlmitud, liiguksin edasi juba uutesse ettevõtetesse. Praegu oled seal siis igapäevaselt kohal? Hetkel moodustabki minu tööst suurema osa sealsete inimestega suhtlemine, nii et vastus on „jah“. Kuidas su tööpäev üldse välja näeb? Tavaliselt alustan hommikut meilide ülevaatamisega. Edasi möödub päev harilikult kohtumiselt kohtumisele
“Olen inimestega rääkinud spordist, kassidest, poliitikast, tervisest… Piltlikult öeldes kõigest, kuni kudumiseni välja.” joostes. Ja kui ongi kohtumistevabam päev, siis telefoni ja meili teel tuleb ikka suhelda. Märkimisväärse osa päevast moodustab ka analüüs: miks läks just see asi hästi või teine halvasti. Miks mõni asi ühes ettevõttes töötab ja teises mitte.
H omme Parem
AUGUST 2013
5
eed uutesse sektoritesse
ba teine ametiühinguorganisatsioon
BOA projekt sai alguse 2010. aastal Balti Organiseerimisakadeemia (BOA) projekt sai alguse 2010. aastal Põhjamaade tööstussektori ametiühingute toel. Selle idee oli koolitada Baltikumis välja kutselisi ametiühinguorganisaatoreid. Kui seni oli lähtutud loogikast, et ametiühingud on teenust pakkuvad organisatsioonid, siis uus kontseptsioon rõhub eelkõige töötajate ja ametiühinguliikmete aktiivsuse suurendamisele. Põhjamaadest on BOA projekti partneriteks eelkõige Soome vastavas sektoris tegutsevad ametiühingud, kes projekti rahaliselt toetavad. Koolitusi finantseerib aga Friedrich Eberti Fond. Transpordi ametiühingus, raudteelaste ametiühingus ning teenindusja kaubandustöötajate ametiühingus on kõigis palgal üks organisaator. Tööstussektoris on kaks palgalist organisaatorit.
ESIMENE TÖÖVÕIT: Laoettevõttes Smarten Logistics loodi ametiühingu osakond Veiko eestvedamisel juba tänavu märtsis.
See on üsna emotsionaalne töö koos tõusude ja mõõnadega, mis vahel võivad olla päris hiiglaslikud. Aga igav ei hakka küll mitte kunagi. Kuidas uue organisatsiooni loomine alguse saab? Püüan end kõigepealt ette valmistada – kaardistada ettevõtte probleemid. Ja ka selle, milliste inimestega on mul tegemist. Järgneb kontaktide otsimine. Eesti väiksus tuleb siin kasuks, samuti see, et inimesed liiguvad – kui keegi ka kuskilt töölt ära läheb, liigub ta tavaliselt mõnda teise sarnasesse ettevõttesse, see teeb kontaktide leidmise mõnevõrra lihtsamaks. Kui tekib juba kontakt, algab kõik usaldusliku suhte loomisest, mis on üsna keeruline. Tasapisi saan tuttavaks ka teiste töötajatega.
Kuidas valitakse ettevõtteid, kuhu minna? Kõigepealt sai kogu sektor ära kaardistatud, et teha kindlaks, kes on seal üldse tegijad – kes kellega konkureerib, kes laieneb, kes tõmbab otsi kokku. Aga mingil määral on valik ka subjektiivne. Mida sa inimestele räägid, et neil tekiks huvi ametiühingu vastu? Ma ei räägi ainult ametiühingutööst. Olen rääkinud spordist, kassidest, poliitikast, tervisest… Piltlikult öeldes kõigest, kuni kudumiseni välja. Kuidas sa ise üldse ametiühingutööle sattusid? Kui kunagi trammi- ja trolliparki trollijuhiks läksin, oli seal tavaks, et kõik astuvad ametiühingusse. Kümme aastat
loksusin niisama – maksin liikmemaksu ja sellega minu panus piirduski. Aga ühel väljasõidul hakkasin mingeid oma mõtteid avaldama. Eks siis sealne usaldusisik vaataski, et ahhaa… Edasi valiti mindki juba usaldusisikuks. Sealtmaalt olengi ametiühingutööle jäänud. Mida see töö sulle andnud on? Ei saa üle ega ümber sellest, et see on natuke ikka eneseteostus – ikkagi terve uus sektor üles ehitada. Teiseks – tohutult uusi kontakte, sõpru ja muidu lahedaid inimesi. Ja muidugi ka enesetäiendus- ja arenguvõimalusi. Koolitusi niikuinii, kuid iga päev saan ka mõne uue kogemuse osaliseks. Mitte keegi ei usu, et kunagi oli minult pea võimatu mõnda sõna kätte saada. Aga katsu mul praegu suu kinni panna!
6
H omme Parem
AUGUST 2013
Paberil haiguslehed kaovad peagi Haigekassa on käivitanud teenuse, mis muudab töövõimetushüvitise maksmiseks vajaliku andmevahetuse elektroonseks. „E-TVL ehk elektroonne töövõimetusleht muudab hüvitiste menetlemise varasemast oluliselt lihtsamaks. Tööandjad säästavad töövõimetuslehtede edastamisest tulenevat ajakulu ning töötajad saavad hüvitise kätte senisest kiiremini,“ hindab Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross Haigekassa pressiteates. Kui elektroonse süsteemi käivitudes saab kindlustatu oma töövõimetushüvitise kätte senisest kiiremini, siis selle eest, et see laekuks õigele arvele, tuleks tal siiski endal hoolitseda: et edaspidi enam töövõimetuslehel hüvitise saaja pangakontot ei edastata, tasuks endal kontrollida, millisele arvele hüvitis laekub (seda saab teha näiteks riigiportaali sisse logides või Haigekassa infotelefoni abiga). Vaikimisi laekub hüvitis edaspidi arvele, mis oli märgitud viimati paberkandjal esitatud töövõimetuslehel. Paberivabale andmevahetusele üleminekut võimaldav seadusemuudatus jõustub 1. jaanuarist 2014, mil teenus muutub avatuks kõigile tööandjatele. Kohustuslikuks muutub elektroonne süsteem järgmise aasta lõpuks. Kuid juba praegu on käivitunud pilootprojekt, mille vahendusel on võimalik töövõimetuslehti haigekassale esitada elektroonselt - selleks tuleb sõlmida Haigekassaga andmevahetuse leping, mis annab tööandjale õiguse riigiportaali kaudu oma töötajate töövõimetuslehtede andmeid vaadata ja haigekassale edastada. Teenuse kasutamise juhendiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel.
EAKL suvekool toimus tänav 23. ja 24. augustil - reedest laupäevani - toimus Jõulumäe tervisepordikeskuses EAKL suvekool. Vaatamegi sellele nüüd nii sõnas kui pildis tagasi. Osavõtjaid oli tänavu ligi 90. Külla olid kutsutud ka Läti ja Leedu ametiühingunoorte esindajad. Mahukas kava sisaldas nii õppimist kui ka meelelahutust. Reedel kell 11 heiskas EAKL noortekomisjoni esimees Andrei Võssoven ametiühingute keskliidu lipu. Sellega oli suvekool ametlikult avatud. Esimese päeva põhiteemadeks olid sektorilepingute roll ja sellega seotud läbirääkimised. Hakatuseks selgitas EAKL esimees Peep Peterson erinevate tasandite lepingute olemust ning nende sõlmimise iseärasusi. Lõunaaega kasutati ühispildi ning ühislaulu jaoks. Järgmise koolituse jooksul jagasid sektorite esindajad nii ametiühingute kui ka tööandjate poolelt oma kogemusi sektorilepete vallas. Koolituse esimeses pooles tutvustasid oma sektorilepingut meditsiinitöötajad, teises pooles tegid sama transpordisektori esindajad. Nende esitlusele järgnes küsimuste ja vastuste voor. Sellega oli esimese päeva ametlik osa
LIPUTSEREMOONIA: Suvekool avati E lõppenud. Õhtul mängiti võrkpalli ja peeti maha rõngaste viskamise võistlus. Päevale pani punkti ansambel Mr. I oma tavapärases headuses. Teise päeva kava oli küll lühem, aga sama sisutihe. Päeva esimese koolituse viis läbi väitluskoolituse spetsialist Matti Laarmaa, teemadeks kommunikatsioon ja suhtlemine ning argument kui mõtlemise ja suhtlemise tööriist. Koolitus oli üles ehitatud nii, et haaras kuulajad selles aktiivselt osalema. Järgnenud meeskonnatöö koolitus põhines mängulisusel ning eeldas osalejatelt head koordinatsiooni ja teineteisemõistmist.
LÄBIRÄÄKIMISED TÖÖKOLLEKTIIVIDES JA SEKTORITES EAKL juhatuse 27. augusti koosolekul käsitleti muuhulgas läbirääkimisi, mis kuskil toimumas. Allpool väike (tõsi küll, mitte päris täielik) ülevaade neist. Tallinna Kaubamaja: kestavad palgaläbirääkimised G4S: käimas on kollektiivlepingu läbirääkimised Elion: augustis taasalgasid palgaläbirääkimised Eesti Post: valmistutakse palgaläbirääkimisteks
Eesti Raudtee: algamas on palgaläbirääkimised EVR Cargo: algamas on kollektiivlepingu läbirääkimised TÜ kliinikum: jätkuvad kollektiivlepingu läbirääkimised Põhja-Eesti Regionaalhaigla: valmistutakse kollektiivlepingu läbirääkimisteks Kiviõli Keemiatööstus: algavad läbirääkimised lisatasude üle Saku Läte: käimas on kollektiivlepingu läbirääkimised
H omme Parem
vu Pärnumaal
EAKL lipu heiskamisega. Viimane koolitus oli tehtud rühmatööna. Iga töögrupp valis endale teema ning iga grupi esindaja tegi teistele rühmatööst kokkuvõtte. Teemade valik oli seinast seina: “Motivatsioonipakett liikmetele”, “Ettevõtte juhtimine” ja “Kuidas kuulsaks saada?”. Ürituse eest väärivad tänusõnu nii EAKL sekretariaat kui ka noortekomisjon eesotsas Andrei Võssoveniga, kes vastutas ürituse sportliku poole eest. Roman Zaytsev, EMSA noortekomisjoni liige
SEBE: käimas on kollektiivlepingu läbirääkimised Tallinna Linnatransport: valmistutakse kollektiivlepingu läbirääkimisteks Smarten Logistics: valmistutakse kollektiivlepingu läbirääkimisteks Autoettevõtete Liit: Läbirääkimised bussijuhtide miinimumpalga tõstmiseks Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem
AUGUST 2013
EESTI PANGA UURING: kas 2009. aasta töölepinguseadus tõi oodatud mõju? Eesti Panga kodulehel on avaldatud uuring „Töölepingu seaduse reform ja selle mõju tööjõu mobiilsusele“ 2009. aasta suvel jõustunud uue töölepinguseaduse (TLS) mõjudest (Eesti Panga Toimetised 4/2013). Peamise muudatusena vähendas uus seadus koondamishüvitist ja koondamisest ette teatamise kohustuslikku aega. Seaduse eesmärgiks seati tööturu paindlikkuse (majandusmuutustele kiire reageerimise) võime suurendamine. Kuidas on seadusereform mõjunud tööjõu liikumisele tegelikult? Majandusteooria järgi peaksid töösuhte lõpetamisega kaasnevad madalamad kulutused tooma kaasa nii töösuhte lõpetamiste kui ka sõlmimiste kasvu ning seega suurendama tööjõu liikuvust. Tegeliku mõju hindamise viis Eesti Panga majandusuuringute allosakonna töö-ökonoomika juhtivspetsialist Liina Malk läbi Eesti ja võrdlemiseks-kontrollimiseks ka Leedu tööjõu-uuringute andmete põhjal. Hindamisel vaadeldi perioodi 2007. aasta I kvartalist kuni 2011. aasta III kvartalini. Tööjõu mobiilsus hõlmab liikumist nii töökohtade vahel kui ka hõivesse ja hõivest välja. Ilmneb küll TLSi oluline mõju tööhõivest välja liikumise suurenemisele, kuid tööhõivesse liikumise tõenäosusele ei õnnestu olulist mõju tuvastada, selgub uuringust. Lisaks näitab hindamine, et seadusemuudatusel on olnud negatiivne mõju töökohtadevahelise liikumise tõenäosusele. „Kui TLS paistab olevat võimendanud majanduslangusele iseToimetaja: Marko Kadanik 6412 808 marko@eakl.ee
loomulikku hõivest välja liikumise kasvu ning töökohtadevahelise liikumise kahanemist, siis oodatud positiivset mõju hõivesse liikumise tõenäosusele ei õnnestunud antud uuringus tuvastada,“ märgib autor. „Kuigi Eesti tööturg on kriisist kiiresti taastunud ning tööhõive on suurenenud, ei ilmnenud sellel positiivsel tendentsil olevat seost TLS-ga.“ Nende tulemuste tõlgendamisel peaks siiski arvestama kasutatud meetodite mõningate kitsaskohtadega, rõhutab autor. Mõju hindamise peamiseks raskuseks peab autor seda, et 2009. aastal tabas Eesti majandust (ja seega ka tööturgu) kriis ning seetõttu on seadusemuudatuse ja majanduskriisi mõju keeruline eristada. Tuleb ka silmas pidada, et aastaste voogude konstrueerimise korral ei ole võimalik jälgida aasta sees toimunud lühiajalisi liikumisi. Veel tuleks silmas pidada hindamisega hõlmatud ajaperioodi, mis võimaldab teha järeldusi vaid lühiajaliste mõjude kohta. „Võimalik, et mõningate efektide ilmnemiseks oli vaadeldava perioodi lõpuks nii TLS jõustumisest kui ka majanduskriisist ja tööturu madalseisust veel liiga vähe aega möödas,“ möönab Liina Malk Eesti Panga kodulehel uuringu ülevaates. Uuringuga on võimalik Eesti Panga kodulehel tutvuda ka täies ulatuses: http://www. eestipank.ee/publikatsioon/ toimetised/2013/42013-liinamalk-toolepingu-seaduse-reformja-selle-moju-toojou-mobiilsusele Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a Tallinn 10119
7