2013 aastalõpp

AASTALÕPP 2013

Eesti ametiühingute Keskliidu uudiskiri

T! H EA D U U T A A STA

Millised tegemised ametiühingute töömailt 2013. aastal kõige enam silma jäid?

MARET MARIPUU: loodan, et ametiühingud on konstruktiivne partner, kellega arutada tööelu muresid

>> Loe lk. 2-3

>> Loe lk. 4-5

Töökohal õppimise korraldamine on hea teema ettevõtte tasandi kollektiivläbirääkimistel >> Loe lk. 6-7

H omme Parem

2 AASTALÕPP 2013 JUHTKIRI EAKL noortekomisjoni jaoks oli lõppev aasta raske, kuid sisutihe ja produktiivne. Võin julgelt öelda, et ära on tehtud suur töö.

Aasta jooksul viidi EAKL ja Friedrich Eberti Fondi toel läbi viis noorteseminari. Neil üle Eesti toimunud seminaridel käsitleti paljusid aktuaalseid teemasid ja ka koolitajad olid väga kogenud inimesed. Kokku sai neil seminaridel targemaks üle saja noore ametiühinguliikme.

Noortekomisjon võttis aktiivselt osa 1. mai kevadkontserdi ja augustis Jõulumäel toimunud EAKL suvepäevade korraldamisest. Märkimata ei tahaks jätta ka Tartus korraldatud aktsiooni ülemaailmse väärika töö päeva tähistamisel ja osalemist infomessil „Orientiir“, kus rääkisime külastajatele ametiühingute tegemistest ja positiivsetest kogemustest.

Tähtsal kohal on olnud rahvusvaheline koostöö. Eriti head ja soojad suhted on meil alati olnud Baltimaade kolleegidega. Ka tänavu osalesid noortekomisjoni esindajad Balti ametiühingunoorte suvekoolis Palangas ja noortefoorumil Šauliais. Kolm meie aktiivset noorliiget osalesid ka ühes kampaanias Saksamaal.

Ka mul endal on olnud võimalus esindada Eesti ametiühinguid mitmel Euroopa seminaril ning läbida ka Euroopa noorte ametiühinguliidrite mahukas, läbi aasta kestnud koolitus.

Mitmel korral olin kutsutud Riigikogu ette, kus pidasime koos juhtivate poliitikute ja teiste noorteorganisatsioonide esindajatega maha mõttevahetuse teemal „Noorte sotsiaaldialoog“.

Kõik see poleks saanud sündida ilma aktiivsete ametiühinguliikmete toetuseta. Tänan Teid kõiki ja soovin Teile head uut aastat!

Andrei Võssoven,

EAKL noortekomisjoni esimees

Mida tõi meile 2013. aasta on läbi saanud. Millal siis veel heita pilk tehtule kui mitte praegu? Allpool ongi Teie ees mõned nopped ametiühingute töömailt, mis ühel või teisel moel teistest enam avalikku tähelepanu on pälvinud. Mõistagi pole loetelu kaugeltki täielik (taotluslikult on seejuures välja jäetud tähtpäevad ja muud sündmused, mis niikuinii aastast aastasse korduvad), aga ehk pakub alljärgnev siiski ainet ja inspiratsiooni olnule tagasi mõelda ja selle üle mõtiskleda.

10. jaanuaril korraldas Eesti Ametiühingute Keskliit streigikoolituse, millest võttis osa üle 40 ametiühingujuhi ja -aktivisti enamusest EAKL haruametiühingutest, samuti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) esindajad.

Koolitusel vaagiti nii 2012. aasta märtsikuise streigilaine ajal toimunud streikide plusse kui ka miinuseid. Muu räägitu seas meenutas ERAÜ esimees Oleg Tšubarov käiku Tapa depoosse: “Tööandja oli juba kohale tellinud politsei, et lasta meid ära viia.” Depoo territooriumile lubati ametiühingujuhid alles kell kaheksa õhtul, kus vaatamata hilisele kellaajale suur koosolek korraldati. “Aga kui kuni selle ajani mööda linna sõitsime, oli meil politseiauto kogu aeg sabas,” on Tšubarovil meeles.

16. jaanuaril tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse töövaidluses, milles kaks Eestis ehitusvõttest Soome lähetatud töötajat nõudsid töötasu vastavalt Soomes kehtinud elamuehitussektori kollektiivlepingule, mis nägi ette kõrgemad tasumäärad kui nende töötajatega Eestis sõlmitud töölepingutes kirjas. Kolleegium asus seisukohale,

et Eestist Soome lähetatud töötajatele tuleb kohaldada Soome Vabariigi õigust - tööandja pidi töötajatele maksma töötasu vähemalt sellises määras, nagu nägi ette tol ajal Soomes kehtinud sektori tasandi kollektiivleping.

21. veebruaril valis EAKL volikogu uue esimehe, kes eelmise aasta lõpul oma lahkumissoovi teatavaks teinud Harri Taliga asemele astus. Esimees valiti salajasel hääletusel. Tuliseid poolehoidjaid jagus nii Tiia E. Tammelehele kui ka Peep Petersonile, kuid siiski tuli 16 häält saanud Tiial Peebule, kes sai 23 häält, alla vanduda (kaks valimissedelit tuli seejuures kehtetuks tunnistada). Seni transpordi ametiühingut juhtinud Peep Peterson asus ametisse märtsi algul.

H omme Parem

AASTALÕPP 2013

aasta 2013?

19. aprillil sai 50aastaseks Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit (EEAÜL): just sellel päeval 50 aasta eest võttis tolleaegne Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu (ÜAÜKN) vastu otsuse Eestis Elektrijaamade ja Elektrotehnikatööstuse Tööliste Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komitee loomise kohta, kelle õigusjärglased ollakse. Nende arvel on ka taasvabaneva Eesti esimene kollektiivleping, mis sõlmiti 1990. aasta sügisel palgaleppena Eesti Energiaga.

15.-16. mail võttis konkreetsed piirjooned Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) ja Norra Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) dokkerite sektsiooni koostöö: Muugal toimus esimene ühisseminar. Teemaks oli „Sotsiaaldialoog - kas heade töösuhete võti?“. Norrast osalesid lisaks ametiühingutegelastele ka Kristiansandi sadama tegevdirektor Thomas Granfeldt ja globaalse logistikaettevõtte Seafront juht Torgrim Espedalen. EMSA tegi suuri jõupingutusi, et kaasata osalema ka Eesti sadamates tegutsevaid tippjuhte, kuid kõigele vaatamata vastasid Eesti tööandjad keeldumisega.

3. augustist alates ei saa logistikasektoris rääkida enam üksikust ametiühinguorganisatsioonist, vaid organisatsioonidest: tööandjat teavitati ametiühingu loomisest ETK logistikakeskuse külmlao osakonnas. See oli ilusaks jätkuks selle sektori päris esimese osakonna loomisele märtsis laoettevõttes Smarten Logistics.

11. septembril teatati ametiühingu loomisest panganduses, mis oli samuti olnud üks valgetest laikudest ametiühinguliikumise kaardil - asutati Eesti

Finantssektori Töötajate Liit (EFL). Asutajateks olid noored juristid erinevatest finantsasutustest, sealhulgas näiteks SEB-st, LHV-st ja Swedbankist. „Selle loomine oli asutajatel mõttes pikemat aega. Meile oli teada Skandinaavia finantssektori positiivne kogemus koostööst ametiühingutega ja samas tekitasid meis küsimusi näiteks mõned finantssektoris kasutusel olevad praktikad töösuhete valdkonnas, mille puhul muudatus kasuks tuleks,“ ütles kommentaariks EFL esimees Victoria Saue (pildil).

24. oktoobril sai valitsuse kinnituse Sotsiaalministeeriumi poolt moodustatud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koosseis, kuhu on kaasatud ka ametiühingud. Selle eesmärkideks on kinnitada soolise võrdõiguslikkuse poliitika üldsuunad ning täita soolise võrdõiguslikkuse seaduses ettenähtud ülesandeid, nõustada valitsust soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia küsimustes, esitada valitsusele oma seisukoht ministeeriumide esitatud riiklike programmide vastavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja teha ettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud küsimustes.

30. oktoobril kirjutas Narva linnapea alla Kreenholmi gümnaasiumi direktori Gennadi Bõkovi vallandamisotsusele seoses usalduse kaotusega. Ametiühingud olid pikettidel ja miitingutel Bõkovi vallan-

damist nõudnud septembrist saati.

Narva Kreenholmi gümnaasiumi töötüli sai alguse, kui direktor lõpetas augustis töösuhte viie inimesega, kelle seas oli kõigile ootamatult ka kollektiivi uus usaldusisik - eesti keele õpetaja Katrin Look. Vähe direktori vallandamisest: vaid päev või paar hiljem tuli Narvast ka teade, et politsei oli Bõkovi kooli raha omastamises kahtlustatuna vahi alla võtnud.

Uurimine kestab.

Detsembri keskel saatis Sotsiaalministeerium konsultatsioonipartneritele tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks kollektiivlepingu ja kollektiivsete töötülide lahendamise seaduse eelnõu. Juba on loodav seadus rahva seas tuntuks saanud streigiseadusena.

Kõige paksemat verd tekitas avalikkuses eelnõu punkt, mis sätestab, et valitsuse ja Riigikogu survestamine töötingimuste parandamiseks on tulevikus keelatud. Teiste seas välistataks siis kollektiivne tegevus näiteks kultuuritöötajate, õpetajate, meditsiiniõdede ja paljude teiste riigilt palka saavate töötajate olukorra parandamiseks. Eelnõu lõplik sõnastus selgub siiski juba 2014. aastal.

3

4

H omme Parem

AASTALÕPP 2013

Maret Maripuu: Tööinspektsiooni direkto Novembri keskel teatas Sotsiaalministeerium, et alates 1. jaanuarist asub kaks kuud kestnud konkursi tulemusena Tööinspektsiooni peadirektori ametikohale senine Riigikogu liige Maret Maripuu. Konkurssi, mille viis läbi Kompetentsi Keskus, pidas Maripuu pikaks ja keeruliseks ning kandideerija jaoks tõsiseks väljakutseks.

Maripuu kirjeldas novembris Äripäevale, et erinevad voorud olid väga bürokraatlikud – konkurss algas dokumendivooruga, millele järgnes üldine teadmiste testi voor, sellele omakorda vestlus. Kui eelnev oli läbitud, tuli uuel peadirektoril läbida veel kaks testi ning süvaintervjuu juhtimise teemal, enne kui ta sai üldse võimaluse rääkida oma visioonist inspektsiooni juhina.

Maripuu kinnitas, et ametipalgaks saab ta 2800 eurot. „See on kogu minu motivatsioonipakett. Ma arvan, et kogu minu motivatsioonipakett on huvitav töö,“ märkis ta.

Milliste mõtetega Maret Maripuu ametisse astub? Ta oli lahkesti nõus seda ka meie infokirja lugejatega jagama.

Olete meedias öelnud, et otsustasite Tööinspektsiooni kasuks, kuna see oli tõsine väljakutse. Palun kirjeldage, milles see väljakutse Teie jaoks seisneb.

Täiskasvanud inimene veedab üle poole oma elust tööl. Meid oodatakse õhtul koju sama terve ja heatujulisena kui me hommikul sinna läksime. Paraku see alati nii ei ole. Eestis on asjad läinud paremaks, aga meil on siin veel palju ära teha.

Tööinspektsioonil on kandev roll tuletada tööandjaile meelde, et turvaline, töötajatest hooliv ning arvestav töökeskkond on tänapäeval iseenesestmõistetav. Need küsimused

on minu jaoks väga olulised ja tahan anda oma panuse, et Eestis oleks hea tööl käia.

Tööinspektsiooni meeskond on väga kogenud. Tean, et neile saab toetuda ning üheskoos saame Eesti heaks palju ära teha.

Kuidas reageerisid ametivahetusele kolleegid riigikogust?

Positiivselt ja väikese üllatusega.

Tuleb välja, et kuna ma olen poliitikas olnud vaat et lapsest saadik, siis oli kõigil meelest ära läinud, et mul on olemas ka kaks “päris” elukutset - Akadeemiast Nord juuramagistri kraad ja Tartu Ülikoolist magistrikraad rahvatervishoiust. Õigusteadust (tööõigust) olen aastaid ka ise õpetanud, kuid igapäevast praktikat on nappinud.

Läksingi nüüd tegelikult erialasele tööle, milles olen omandanud ka kraadi. Töökaitse ja rahva tervishoid on lisaks ka omavahel üsna tihedalt seotud.

Töövestluses küsiti ka Teie visiooni, kus suunas peaks Tööinspektsioon arenema ja milline peaks olema selle koht ühiskonnas. Palun kirjeldage seda.

Tahan koos oma kolleegidega saavutada selle, et töösuhte osapooled teaksid oma õigusi ja kohustusi ning mõistaksid, miks on tarvilik kinni pidada töötervishoiu ja tööohutuse reeglitest – ikka selleks, et töökeskkond Eestis oleks tervist säästev ja tööelu kvaliteet parim.

Nende eesmärkide saavutamise teid ja võimalusi hakkame arutama kohe uuel aastal, sest paika tuleb panna Tööinspektsiooni uus arengukava, sest kehtiv saab 2013. aastaga läbi.

Uude arengukavasse ootame riigi kõrval sisendit ka meie olulisematelt koostööpartneritelt, sh töötajate ja tööandjate esindusühingutelt, et üheskoos määratleda eesmärgid, mille poole järgmistel aastatel liigume.

Kes koos Teiega veel kandideerisid, kui palju kandidaate oli? Palun kirjeldage veidi valimisprotsessi.

Avaliku teabe seadus jätab teiste kandidaatide nimed saladuseks. Küll aga veendusin, et kõik jutud nn. onupojapoliitikast on tühi lori. Konkursi kadalipp oli väga tõsine. Olid mitmed voorud: suulised ja kirjalikud, küsiti teooriaid ja tuli lahendada ülesandeid, uuriti isikuomadusi ja kogemusi.

Nüüd, kus kõik möödas on, ütleksin, et tegelikult oli see eksamirägastik hea: eks ta pani ennast kokku võtma ja - mis kõige olulisem - sundis süstemaatiliselt mõtlema oma tulevasele tööle: kas ma ikka tahan seda teha, kas ma sobiksin, mida ma selles ametis teha tahaksin, mida suudaksin...

Igapäevases töös jääb sellisele kaemusele vähe aega.

Mis Te ise arvate, mis sai otsustavaks, et just Teid valiti?

See on küsimus konkursikomisjonile, aga aitäh neile usalduse eest. Arvan, et toon valdkonda kaasa laiema pildi nägemise ja sellega tegelemise kogemuse. See on kasulik kogu valdkonna arenguks.

Teil oli Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel oma (ja üsna arvukas) valijaskond, kes Teid Riigikogus näha soovis. Mida ütleksite neile?

Ma usun, et nad mõistavad mind.

Riigikogu selle koosseisu tööajast on kolmveerand juba ka selja taga. Mu valijad teavad, et olen poliitikaski pühendanud enim tähelepanu tervishoiu-, sotsiaal- ja tööõiguslikele probleemidele. Nüüd lähengi rohujuure tasandile lähemale, et aidata konkreetsemalt kaasa tööelu kvaliteedi parandamisele.

Tööinspektsiooni eelmine direktor on öelnud, et peab Tööinspektsiooni koosseisu optimaalseks. Kuidas arvate Teie – on see tõesti nii või vajaks see suurendamist/vähendamist?

Sellele küsimusele oskan ma vastata

H omme Parem

AASTALÕPP 2013

5

ori ametikoht on mulle tõsine väljakutse Maret Maripuu Sündinud: 16. juulil 1974 Tallinnas Haridus: Tartu Ülikool 2012, arstiteaduskond, terviseteaduste magister (rahvatervishoid); Akadeemia Nord, õigusmagister 2004, aastal 2005 astus samas doktoriõppesse; Tallinna Arte Gümnaasium (end. 49. keskkool) 1992 Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakonna liige 1996. aastast Töökohad: Riigikogus alates 1999. aastast (2006-2007 selle aseesimees), aastatel 2007–2009 sotsiaalminister (esitas lahkumisavalduse pensionide kojukande ja sotsiaaltoetuste väljamaksmisega tekkinud probleemide tõttu) ja 2001–2005 Tallinna linna volikogu esimees; Eesti Reformierakonna kantselei juhataja 1994–1999; Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik 1996–1999, konsultant 1995–1996; Riigikogu Liberaalide fraktsiooni konsultant 1994–1995; AS Eesti Statoil 1993–1994.

Vikipeedia

mõne kuu pärast. Olen siis asutusega tuttav ning valmis on uus arengukava, mis peab andma vastuse, kas olemasolev struktuur toetab püstitatud eesmärkide saavutamist või on vaja siin teha muudatusi.

Palun nimetage, mis on Teile Tööinspektsiooni viimase aja tegemistest kõige enam silma jäänud.

Siin tooksin ära novembris alanud kampaania „Tunne oma õigusi. Eelista töölepingut“, mis teavitab nii töötajat kui tööandjat, millised on töölepingu kasulikud küljed võrreldes teiste võlaõiguslike lepingutega nagu näiteks töövõtu- või käsundusleping.

Milline on Teie jaoks Tööinspektsiooni kuvand avalikkuses? Mis suunas see muutmist vajaks (kui üldse vajab)?

Pikka aega on tööinspektsiooni

kuvand olnud olla eelkõige rikkumiste tuvastaja ning karistaja. Need on seadusest tulenevad töökohustused. Arvan, et teadmine Tööinspektsiooni rollist ja ülesannetest on igati oluline, aga ehk peaksime senisest enam olema ka nõuandvad partnerid turvalise ja toetava töökeskkonna loomisel. Teisisõnu on oluline, et tööõnnetusi ja õiguste rikkumisi üleüldse ei toimuks - ka siin kehtib printsiip, et ennetus on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine.

Milline on Teie arvates töövaldkonnas hetkel kõige valusam probleem?

Kõige suuremaks probleemiks on meie töökeskkond - üle 3500 vigastuse ja 19 hukkunut aastas on lubamatult palju!

Kui palju ja mis osas olete kokku puutunud ametiühingutega? Kas olete ka ise mõne liige olnud?

Ministriks oleku ajal puutusin nendega kokku väga palju, tollal oli sotsiaalminister valitsusepoolne delegatsioonijuht kõikidel läbirääkimistel. Kõige väärtuslikumaks kogemuseks pean aga seda aega, kui sai koos tööandjate ja ametiühingutega istutud koos tunde, et arutleda uue töölepingu seaduse üle. Ametiühingusse pole ma ise küll kunagi kuulunud.

Millisena näete ametiühingu rolli koostööpartnerina, millised on Teie ootused selles osas?

Ootused on kõrged - loodan, et ametiühingud on konstruktiivne partner, kellega arutada tööelu muresid, vahetada informatsiooni ja parimaid praktikaid. Soov on meil ju üks: tervist ja inimesi säästev töökeskkond ja tööelu osapoolte rahulolu ning kindlustunne.

6

H omme Parem

AASTALÕPP 2013

Tööinspektsioon viis aasta lõpul läbi eduka sot

„Tunne oma õigusi.

Eelista töölepingut.“ Novembri keskel alustas Tööinspektsioon kampaaniaga „Tunne oma õigusi. Eelista töölepingut“.

Aasta viimaste nädalateni kestnud kampaaniaga teavitati nii töötajat kui tööandjat, millised on töölepingu kasulikud küljed võrreldes teiste võlaõiguslike lepingutega, nagu näiteks töövõtuvõi käsundusleping.

Kampaania viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010 – 2014“ raames. Selle läbiviimiseks korraldatud hanke võitis loovagentuur Creatum. Koostööd tehti veel meediaagentuuriga Mediahouse ja suhtekorraldusagentuuriga Hill & Knowlton.

Kampaaniasse kaasati ka Tööinspektsiooni sotsiaalpartnerid: Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Ametiühingute keskliit, Tööandjate Keskliit, Sot-

siaalministeerium ning Tervise Arengu Instituut.

Lisaks laiemale avalikkusele suunatud kampaaniale arutlesid Tööinspektsioon ja sotsiaalpartnerid kampaania raames toimuval ümarlaual töölepinguseaduse üle, et leida praeguse seaduse kitsaskohad ja võimalikud tulevased arengusuunad seaduse parandamiseks ning efektiivsemaks toimimiseks.

Heidame siinkohal veel korra pilgu tagasi sellele, millest kampaania raames räägiti.

Töösuhte puhul on üheks oluliseks küljeks, millise lepingu alusel tööd tehakse.

Eesti töötajad ja tööandjad ei teadvusta tihti töölepingulise suhte positiivseid külgi ja kasulikkust osapooltele. Inimeste teadlikkus oma õigustest ja kohustustest töölepingulistes suhetes on madal.

Kampaania keskenduski töötajate ja tööandjate teavitamisele töölepinguga töötamise eeliste kohta. Kampaania eesmärgiks oli teavitada nii töötajat kui

tööandjat, milliseid kasulikke külgi peidab endas tööleping ja mida kujutab endast töölepingu seadus.

Kampaanias keskenduti viiele põhipunktile, millest esimene rõhutab, et kirjalik tööleping tuleks sõlmida ka lühiajalise töötamise puhul. Kirjaliku lepingu sõlmimine lühiajalisel töötamisel kaitseb töötajat erinevate probleemide korral: kirjaliku lepingu olemasolul on oluliselt lihtsam tõendada töölepingulise suhte olemasolu ning muid sõlmitud kokkuleppeid. Samuti on kirjaliku töölepingu sõlminud töötajale tagatud parem kaitse olukorras, kus temaga juhtub tööülesannete täitmisel tööõnnetus (nt õigus töövõimetushüvitisele, samuti õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist).

Teise punktina keskenduti tööandjale, püüdes selgitada, et tööleping tagab tööandjale lojaalse töötaja. Samuti rõhutati, et töötajat motiveerib teadmine, et tööandja ei hoia tema arvelt rahaliselt kokku ja seeläbi väärtustatakse töötaja panust. Peavad ju nii töötaja kui ka tööandja täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi ja tehes seda hea tava kohaselt, viisakalt käitudes.

ETUC volikogu soovitab: töökohal õppimi Elukestev õpe on tänapäeva tööturul hästi hakkama saamiseks oluline eeltingimus. Kahjuks näitab statistika, et Eesti töötajatest osales 2010. aastal elukestvas õppes vaid 10,9%. Samal ajal on töötajate täiend- ja ümberõppe teemad ühiskonnas pidevalt üleval.

Teame, et paljud tööandjad koolitavad oma töötajaid neile vajalikul erialal ning annavad ka töökohal vajalikku koolitust. Samal ajal suurem osa väikeja keskmise suurusega ettevõtjatest sellele suuremat tähelepanu ei pööra.

Ka inimeste endi initsiatiivi näeme siin rohkem tasemekoolituse (üldjuhul kõrghariduse) omandamisel.

Tööinimesel endal on kutsealasele täiend- või ümberõppele minek raskendatud nii ajalise kui rahalise piirangu tõttu. Samas me näeme, et tööjõuturul on probleemiks struktuurne tööpuudus – keerulisemaid kutseoskusi (erialast väljaõpet) nõudvatele töökohtadele on töötajaid raske leida, samal ajal on palju töötuid, kelle oskused neile nõudmistele ei vasta. Tänane tööturu koolitus ongi suunatud juba töötuks jäänutele.

Kuid kas oleks võimalik ka selline lahendus, et inimesel ei pruugikski töötuks jääda? Ametiühingud puutuvad tihti kokku olukorraga, et ettevõttest kaovad mingid töökohad ning neil töötanud inimesed on sunnitud ettevõttest lahkuma, sest nende kutsekvalifikatsioon ei vasta

selle ettevõtte allesjäävatele või uutele töökohtadele. Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon pöördus oktoobrikuises otsuses oma liikmesametiühingute poole soovitustega töökohal õppimise toetamiseks, et selle kaudu ennetada oma liikmete tööpuudust.

Töökohal õppimise toetamise all mõeldakse tegevusi, millega toetatakse töötaja täiendkoolitust, väljaõpet ning isiklikku arengut tema töökohal. See annab töötajale võimaluse areneda aktiivse kodanikuna, omandada ning täiendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentse ning selle kaudu tugevdada oma võimalust säilitada töö ja konkurent-

H omme Parem

AASTALÕPP 2013

7

tsiaalkampaania töötajatele ja tööandjatele Kolmanda põhipunktina rõhutas kampaania, et legaalne töösuhe tagab sotsiaalsed hüved: puhkuse, igakuise töötasu, soodustused lapsevanematele (nt lapse(hooldus)puhkus, isapuhkus jne), ravikindlustuse jne. Need hüved ei kaasne muude võlaõiguslike kokkulepetega.

Neljanda punkti eesmärgiks oli töötajate teavitamine võimalusest ise kontrollida riigiportaalis, kas tema pealt on maksud tasutud ning tema maksed kinni peetud.

On esinenud juhtumeid, kus töötajaga sõlmitakse tööleping ja näiliselt on kõik korrektne, kuid tegelikult tööandja töötaja eest sotsiaalmaksu ei maksa ning tema ravikindlustus ei kehti.

Viimase ehk viienda punktina keskendus kampaania proovipäevadele.

Vastavalt tööturuteenuse ja -toetuste seadusele võib ettevõttes ühe päeva proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu - selle jaoks, et proovida, kas inimene sobib oma ametikohale või mitte, on olemas katseaeg.

Kampaania on küll läbi, kuid selle raames valminud 32leheküljelisest brošüürist “Eelista töölepingut” on kasu ka pärast kampaania lõppu. Nii eesti kui vene keeles ilmunud materjali tasub küsida EAKL sekretariaadist.

ine aitab end kindlustada töötuse vastu sivõime tööturul. Samal ajal annab ta tööandjale võimaluse kõrgendada oma oskustöötajate taset, viia läbi uuendusi ning suurendada tootlikkust.

Euroopa tasandil soovitakse alustada dialoogi tööandjate esindajatega, et töökohal õppimine muutuks tööturu osapoolte ühiseks tegevuses kõigis liikmesriikides. Samuti töötatakse Euroopa Liidu institutsioonidega, et loodaks soovitused ametiühingute õiguste tugevdamiseks töökohal õppimise toetamiseks. Riikide tasandil soovitatakse Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid sellise õppe korraldamiseks.

Ametiühingutele soovitatakse tutvuda teiste organisatsioonide vastava tegevusega ning võimalusel võtta ette projekte, millega ametiühingud suudaksid töötajatele ettevõtetes sellist toetust anda. Vaja on teadlikkuse tõstmist töökohal õppimise olulisusest kõigi oma liikmete, aga ka tööandjate seas.

Töökohal õppimise korraldamine on väga hea teema ettevõtte tasandi kollektiivläbirääkimistel, sest ametiühinToimetaja: Marko Kadanik 6412 808 marko@eakl.ee

gud peaksid olema eriti huvitatud, et õppimisvõimalus (aga vajadusel ka rahaline toetus selleks) saaks osaks kõigile töötajatele. Loomulikult vajavad sellekohast koolitust ka kõik usaldusisikud.

ETUC volikogu oktoobrikuine otsus on leitav siit: http://www.etuc.org/ IMG/pdf/EN-ETUC_resolution_Supporting_Workplace_Learning_to_tackle_ unemployment_in_Europe-2.pdf Kaja Toomsalu, EAKL palgasekretär Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a Tallinn 10119