OKTOOBER 2013
Eesti ametiühingute Keskliidu uudiskiri
EV VÄ Ä R I K A TÖ Ö PÄ
TÄNAVU TARTUS: EAKL ametiühingunoored ülemaailmse väärika töö päeva aktsioonil 6. oktoobril Tartu raekoja platsil.
Finantssektori töötajad lõid sektori esimese siinse ametiühingu. Miks ja kuidas?
Narva õpetajate töötüli: usaldusisiku vallandanud Kreenholmi gümnaasiumi direktor sai trahvi
>> Loe lk. 2-3
>> Loe lk. 4-5
Mida on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks ette võetud Prantsusmaal? >> Loe lk. 6-7
H omme Parem
2 oktoober 2013 JUHTKIRI
Sinu lähedal, Sinuga koos See Swedbanki juhtlause sai eriti aktuaalseks, kui nad üritasid kaotada Virtsu sadamas olevat sularahaautomaati. Siis mõtestati esimest korda lahti, mida ikkagi tähendab ühe organisatsiooni jaoks lähedus ja koosolemine. Swedbanki hüüdlause on sel sügisel aktuaalne ka ametiühingule. Kahest aspektist: esiteks loodi 11. septembril Eesti Finantssektori Töötajate Liit. Asutajateks on noored asjalikud juristid erinevatest finantsasutustest, sealhulgas näiteks SEB-st, LHVst ja Swedbankist. Olen mitmete aastate jooksul puutunud kokku pangandustöötajatega, kes a) kurdavad ebaühtlast palgapoliitikat või b) kahtlevad kõigi personaliotsuste seaduspärasuses või c) tunnistavad niisama, et ametiühing peaks olemas olema. Alati oli kahetsus tunnistada, et päris sobivat amtiühingut seni asutatud pole. Nüüd siis on. Väga väärikas valdkonnas. Ametiühinguliikumise kaasajastamise seisukohalt on see oluline samm. Töötame, et loodud liit võiks kuuluda ka meie keskliidu perre. Pangandus oli üks valgetest laikudest ametiühinguliikumise kaardil. On veel ehitus, aga ka lihtsalt tippspetsialistidele mõeldud ametiühing. Muide, 25% naistöötajatest tegutsevad just tippspetsialistidena raamatupidamisosakondades, suhtekorralduses, müügivaldkonnas, logistikas. Teine lähedust ja koostegemist puudutav märksõna ametiühingute vallas on meie regionaalne kate. Keskliit on kutsunud usaldusisikutest kokku mitmeid piirkondlikke koostöökogusid: Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Võru, Saaremaa. Oktoobris lisandus Haapsalu, varsti taastub ehk Rakvere ja lisandub veel mõni. See on süsteemne kava, olla usaldusisikule toeks ja julgustuseks igas Eesti maakonnas - innustada inimesi ametiühingusse kuuluma ka väiksemates linnades, sest ametiühingute jaoks pole tähtis ainult Tallinn, Ida-Viru ja Tartu. Tahame olla kõikjal. Niisiis. Swedbank sai kriitikat, kui kaldus kõrvale oma soojast lubadusest. Meie teeme selle aga oma organisatsioonis teoks ilma suurte pealkirjadeta, sest see lihtsalt on ametiühingute loomuses. Liitumine ametiühinguga peab olema lihtne, seega ametiühingud peavad olemas olema kõigis majanduselu valdkondades ja seda igas Eesti maakonnas. Jätkame sellel suunal.
Peep Peterson, EAKL esimees
Pangatöötajad asutasid 11. septembril asutati Eesti Finantssektori Töötajate Liit (EFL). Miks ja kellele, räägivad EFL esimees Victoria Saue ning aseesimehed Tanel Erik Podar ja Silja Narusk.
Mis ajendas finantstöötajaid ametiühingut looma? Selle loomine oli asutajatel mõttes pikemat aega. Meile oli teada Skandinaavia finantssektori positiivne kogemus koostööst ametiühingutega ja samas tekitasid meis küsimusi näiteks mõned finantssektoris kasutusel olevad praktikad töösuhete valdkonnas, mille puhul muudatus kasuks tuleks. Mis oli ametiühingu loomise juures kõige keerulisem? Asutamise käigus ilmnes, et see protsess ei olegi nii lihtne kui võiks arvata. Meie hinnangul oli kõige keerulisem dokumentide pool. Palju aega kulus õigusaktide analüüsile, ametiühingu ja usaldusisikute õiguste ning kohustuste kindlakstegemisele ja toimiva põhikirja koostamisele. Aga ka juhatuse liikmete leidmisele, kes oleksid nõus tasuta, aga samas pühendunult tööd tegema. Eeskujuks olid Skandinaavia ametiühingud. Kui olime loomise otsuse juba teinud, võtsime ühendust Finansförbundet’iga ja Akademikerförbundet’iga Rootsist, saime neilt toetust ja infot. Samas võtsime põhikirja osas aluseks mitmete Eestis juba tegutsevate ametiühingute põhikirjad. Meediast on jäänud mulje, et ettevõtmise eestvedajad on juristid, ka neljast juhatuse liikmest on kolm juristid. Miks just juristid? Kas neil on teistest erksam sotsiaalne närv, on nad aktiivsemad või on mõni muu põhjus? Ilmselt mängis oma osa asutajate sotsiaalne vastutustunne, üldine aktiivsus ja algatusvõime, aga ka teiste riikide eeskuju. Ja Kuna ametiühingu igapäevatöö seisneb suures osas tööõiguse tõlgendamises ning selle pinnalt tekkivates diskussioonides osalemises, siis juhatuse liikmete juriidiline haridus tuleb loodetavasti kasuks. Kui paljud uue ametiühingu loojatest olid varem ametiühingutega kokku puutunud? Vahetut kokkupudet ametiühingutega ei olnud asutajatest kellelgi. Samas oli olemas
EFL esimees Victoria Saue teadlikkus ametiühingutest ja sellest, et Skandinaavias on ametiühingud töösuhete loomulik ja täisväärtuslik osa. Analüütik Maris Lauri on meedias avaldanud arvamust, et teie ametiühingu loomise taga oli ebaühtlane palgajaotus finantssektoris. Oli see nii või kui palju sellel tõepõhja all on? Ebaühtlane palgajaotus ja palkade teema ei olnud üldiselt EFL-i loomise põhjuseks. Pigem köitsid EFL-i asutajate tähelepanu mõned kaasused töösuhete lõpetamise valdkonnast. Uus ametiühing on tegutsenud poolteist kuud. Kui palju oli asutajaliikmeid, kui palju on liikmeid praegu? Kuidas seda tulemust hindate? Mis on eesmärgid liikmete arvu osas? Asutajaliikmeid oli kuus ja pärast EFL-i pressiteadet on liitunud veel umbes 20 uut liiget. Samas on finantssektori töötajate teadlikkus EFL-i olemasolust väga madal.
H omme Parem
OKTOOBER 2013
d oma ametiühingu
kuna töötajate teadlikkus EFL-ist on madal, ei saa selle põhjalt veel järeldusi teha. Milliseks hindate ametiühingu perspektiive nooremate töötajate hulgas? Väga headeks, kuna noored on üldiselt aktiivsemad ja avatumad.
EFL aseesimees Tanel Erik Podar
Kuidas on suhtunud ametiühingu loomisse kolleegid ja ülemused, mida on selle kohta öeldud? Kas patsutatakse pigem õlale või hoitakse eemale? Suhtumine on erinev ja sõltub suuresti inimesest. Osad hoiavad eemale, osad toetavad, osad astuvad liikmeks. Kui tihedat koostööd näete edaspidi ette teiste ametiühingutega? Oleme kohtunud EAKL juhatuse esimehe ja ka teiste ametiühingute esindajatega. Nagu öeldud, on olemas kontaktid ka Rootsi ametiühingutega. Loodame teha koostööd kõigiga, kellega meil on ühiseid huve.
EFL aseesimees Silja Narusk Finantssektori töötajate teavitamine on peamine väljakutse järgmiste kuude jooksul. Millistest asutustest ja ettevõtetest teil praegu liikmeid on? Swedbankist, SEB-st, LHV-st, Bigbankist ja ka väiksemate finantssektori tööandjate juurest. Keda liikmeks ootate ja kus jookseb piir finantstöötaja ning tavatöötaja vahel? Kas teie ametiühingusse võivad astuda ka näiteks autojuhid, sekretärid ja muud finantsasjadega otseselt mitte kokku puutuvad töötajad, kui nad pangas tööl on? Ootame liikmeks kõiki, kellel on tööleping finantssektori tööandjaga. Teatud erandid on, aga 99% finantssektori töötajatest vastavad kindlasti EFL-iga liitumise tingimustele. Kui palju võiks umbes olla teie liikmete keskmine vanus? Millisele vanusegrupile teie ametiühing kõige suuremat huvi pakub? Hetkel on keskmine vanus umbes 30, aga
Palun tooge välja mõned asjad, mis ametiühingu loomisega meie finantssektoris nüüd muutuvad. Ilmselt leiavad teatud muutused aset juba lihtsalt sellepärast, et EFL loodud on. Loodame, et seetõttu pööravad tööandjad rohkem tähelepanu töötajate õigustele. Kindlasti on oluline areng ka see, et finantssektori tööandjatel tekib vastaspool, kellega töösuhete alastel teemadel konsulteerida, ja see, et finantssektori töötajatel tekib võimalus pöörduda küsimuste ja murede korral EFL-i poole. Kas olete mõelnud ka näiteks koolituste peale, et töötajad tööelus paremini orienteeruksid ja end ka ise kaitsta suudaksid? See on ka meie põhikirjaline eesmärk. Koolituste korraldamine eeldab aga laiapõhjalist liikmeskonda, mille kogumine on praegu peamine tegevussuund. Viimasel ajal on püütud kujundada meedias muuhulgas ka arvamust, et vajadus ametiühingute järele jääb pigem masinapurustajate aega. Teie kommentaar sellele? Finantssektori tööandjate vastukaja (näiteks Äripäeva vahendusel) oli ametiühingule positiivne. EFL on loodud tähtajatult ja iga päev on liikmeid rohkem kui varem. Järelikult on töötajatel olemas huvi töösuhetes rohkem kaasa rääkida ja me ei näe, et see huvi lähima paarikümne aasta jooksul kahanema hakkaks.
74
3
igapäevase või iganädalase puhkeaja reeglite rikkumist tuvastas Tööinspektsioon aasta esimese üheksa kuuga.
Alustatud on 21 väärteomenetlust. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on puhkeaja reeglite eiramine oluline rikkumine, mis kahjustab töötaja tervist nii füüsilisel kui vaimselt. Ta tõi eraldi välja tootmis- ja metsandusettevõtted, kus piisava puhkeaja reeglite eiramine suurendab tööõnnetuse riski.
Kolmandik Soome ehitajatest jääb tööta? Soome ehitustööliste ametiühingu hinnangul jääb 30 protsenti ehitajatest tuleval talvel töötuks, vahendab BNS. «Mullu talvel jäi koju veerand töötajatest ja tänavu on olukord palju hullem,» ütles ametiühingu Kesk-Soome piirkonna juht Pentti Haukimäki, kelle hinnangul on tulemas rängima langusega talv alates 1990. aastate kriisist. Ametiühingute sooritatud vaatlusel on paljudel tööplatsidel töö lihtsalt peatatud, sest kohalike omavalitsuste rahastamisvõimalused on kahanenud. Tööjõukulud on kasvanud 0,8 protsenti ja materjalikulud kahanenud 0,1 protsenti, muud kulud on kasvanud 1,7 protsenti. Tänavu suvel maist juuli lõpuni kahanes elamuehitus aastataguse ajaga võrreldes 3,2 protsenti ja kogu ehitussektori käive 0,3 protsenti.
4
H omme Parem
OKTOOBER 2013
EAKL noortekogu tähistas ülemaailms 5.-6 oktoobril korraldasid ametiühingunoored Tartus järjekordse noorteseminari, milles osales üle 20 ametiühingunoore eri sektoritest. Nagu varasemad, toimus ka see Friedrich Eberti fondi toel. Seminari ühe osana tähistati ka ülemaailmset väärika töö päeva.
VÄÄRIKA TÖÖ PÄEV: Ametiühingunoored 6. oktoobril Tartu ülikooli ees.
Seminari esimest päeva alustas EAKL esimees Peep Peterson teemaga „Ametiühingud eile, täna ja homme“. Teiseks seminarikülaliseks oli sel päeval EAKL õigussekretär Tiia E. Tammeleht. Kolme tunni jooksul tuli tal vastata kümnetele küsimustele, samuti otsiti võimalikke lahendusi probleemsetele situatsioonidele tööelus. Teisel päeval rääkis Eesti Teenindusja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp, kuidas värvata uusi liikmeid ja tutvustas usaldusisiku tööd nendega. Teine seminaripäev viis ametiühingunoored ka tänavatele. Et 7. oktoobril tähistati kogu maailmas väärika
Usaldusisiku vallandanud Narva Kreenh Tööinspektsioon tuvastas õpetajate ametiühingut eiranud Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktori tegevuses rikkumisi ning otsustas teda karistada maksimaal-se võimaliku trahvisummaga ehk 400eurose trahviga. Inspektsioonile esitas 4. septembril avalduse Eesti haritlaste ametiühingu, mille liige Narva haridustöötajate ametiühing on, esimees Kalle Kalda. Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni teabespetsialisti Olga Kurdovskaja teatel tehti otsus gümnaasiumi direktori Gennadi Bõkovi väärteo asjus teatavaks 16. oktoobril, vahendab ajaleht Põhjarannik. Kalda on Põhjarannikule öelnud, et on inspektsiooni otsusega rahul, arvestades, et Bõkovit karistati maksimaalse trahvisummaga, mis selles olukorras võimalik - 400 euroga. “Gümnaasiumis jätkub omanikujärelevalve, mis puudutab korraga mitut töövaldkonda, ning seda (inspektsiooni otsust) ei maksa vististi kõige aluseks pidada,” kommenteeris olukorda Narva
linnavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Viktoria Lutus. Narva Kreenholmi gümnaasiumi töötüli sai alguse, kui direktor lõpetas augustis töösuhte viie inimesega, kelle seas oli kõigile ootamatult ka kollektiivi uus usaldusisik - eesti keele õpetaja Katrin Look. Viimase vallandamiseks on aga vaja kooskõlastust ametühinguga. Narva haridustöötajate liidu toetusel vaidlustasid kaks inimest koondamise töövaidluskomisjonis. Bõkov ütles tollal kommentaariks ajalehele Põhjarannik, et koondamised olid möödapääsmatud: kõigile ei jätkunud koormust ning samalaadsed asjad toimuvad paljudes haridusasutustes. Mis aga puudutab usaldusisikut, siis ei olnud tema volitused direktori sõnul korrektselt vormistatud ning tema kui kooli juht ei teadnud uue usaldusisiku olemasolust midagi.
Bõkov tegi oma ametiühingu Vastukaaluks õpetajatele lõi Kreenholmi gümnaasiumi juhtkond oktoobri algul oma ametiühingu. Selle ladviku moodustasid gümnaasiumi administratsiooni esindajad ning direktor Gennadi Bõkov ise.
Sellega tekitati aga vastuolu ÜRO juures tegutseva rahvusvahelise tööorganisatsiooni 98. konventsiooniga, mis ütleb, et töötajate ja tööandjate organisatsioonidele saab organisatsiooni loomisel, tegutsemisel või juhtimisel osaks piisav kaitse “mis tahes sekkumise vastu teineteise, teineteise esindajate või liikmete poolt”. Töötajate organisatsioonide asutamist tööandja valitsuskepi all võetaksegi aga sekkumisena.
H omme Parem
OKTOOBER 2013
set väärika töö päeva tänavu Tartus töö päeva, korraldasid ametiühingunoored sel puhul temaatiliste plakatitega aktsiooni, mida võis märgata mitmel pool Tartu kesklinnas. Viimane tänavune noorteseminar toimub novembris Ida-Virumaal. Tartu seminar pole noortekomisjoni suurematest sügisestest tegemistest ainuke: 13.15. septembril 2013 toimus Leedus Šauliai linnas, 14. Balti Ametiühingute Noortefoorum. Räägiti sotsiaaldialoogist, olukorrast hariduse alal sektoris ja saime ülevaadet erinevate riikide AÜ elust. Kohtuti ka sealsete sotsiaaldemokraatide ja haridusjuhtide esindajatega. Grupitöö käigus arutati võimalusi liikmelisuse suurendamiseks, inimeste informeerituse tõstmiseks ja vanemate kolleegide kogemuste kasutamiseks. Ühe grupitöö video on tänaseks jõudnud ka internetti. Järgmine, 15. foorum toimub tuleval aastal Eestis, EAKL noored juba valmistuvad selleks.
5
Balti Ametiühingute Noortefoorum Leedus Šauliais.
Tartu 5.-6. oktoobri noorteseminari osalejad.
Andrei Võssoven, EAKL noortekomisjoni esimees
holmi gümnaasiumi direktor sai trahvi Samas läks Bõkov konflikti ka linnavõimudega, nõudes, et tühistataks kultuuriosakonna juhataja käskkiri gümnaasiumis omanikujärelevalve korraldamise kohta. Direktor leidis, et sellise käskkirja andmise volitus võib olla vaid linnavalitsusel eesotsas meeriga. Osakonnajuhataja Viktoria Lutus ütles aga Põhjarannikule, et Bõkovi nõudmist arutati juristidega ning otsustati järelevalvet jätkata. “See ei ole kaugeltki esimene omanikujärelevalve Narva koolides ja gümnaasiumides, sealhulgas Bõkovi juhitavas õppeasutuses. Kui seal on kõik korras ega ole midagi varjata, siis miks säärane reaktsioon? Mul on raske seda adekvaatseks nimetada,” imestas Lutus. Ametiühingud nõuavad septembrist saati pikettidel ja miitingutel Bõkovi vallandamist. Narva linnapea Tarmo Tammiste kutsus sõltumatu eksperdina kohale riikliku lepitaja Henn Pärna, kes kritiseeris Bõkovi võimekust koolijuhina, ent tema vallandamiseks ei ole seni seaduslikku alust. Kinnitamata andmetel on linnavõimud otsustanud Bõkovi siiski vallandada. Ametlikku infot selle kohta polnud aga infokirja käesoleva numbri ilmumise ajaks tulnud.
HARITLASTE AMETIÜHINGU ESIMEES KALLE KALDA: loodan, et kontroll ei olnud ajendatud vaid murest lähenevate valimiste ees “Tüli tõusetus Narva Kreenholmi Gümnaasiumis sellelt pinnalt, et direktor jättis informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse täitmata ja valis selle asemel hoopis ametiühingu ingoreerimise kohustuse. Kas oli põhjuseks see, et objektiivne ja ammendav informatsioon koondamisega seotud asjaoludest koolis poleks mõningaid direktor Bõkovi tehtud otsuseid ja teda ennast lasknud enam näida heas valguses? Või
oli põhjuseks hoopis see, et suvel Riigikogu poolt kiirustades vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muudatuste üks kandev idee - rohkem vabadust koolijuhile - oli uue õppeaasta alguses piirilinna haridusasutuse juhil (kasutades sealse piirkonna žargooni) katuse sõitma pannud? Eks seda peab näitama Narva Linnavalitsuse poolt teostatav kontroll. Ma loodan väga, et see saab olema põhjalik ja selle algatamine ei olnud ajendatud vaid murest lähenevate valimiste ees.“
6
H omme Parem
OKTOOBER 2013
Mida tehakse naiste ja meeste võrdõig Eesti on 2012.-2013. aasta Eesti Inimarengu aruande järgi jätkuvalt Euroopa suurima soolise palgalõhega riik. Kuidas aga üldse tagada professionaalne võrdõiguslikkus töökohal? Inimarengu aruandest tuleb välja, et Euroopa väikseima palgalõhega riigid on Sloveenia, Poola, Itaalia ning Malta. Prantsusmaa palgalõhe on aga üsna tähelepanuväärne ning Prantsusmaa sotsiaalministeerium töötab kõvasti selle parandamise nimel. Nii Eesti kui Prantsusmaa suur sooline palgalõhe on eelkõige seletatav tõsiasjaga, et enamik tööealisi naisi on tööturul aktiivsed ning sellises olukorras ongi välja kujunenud eelkõige naistele suunatud töökohad ja töö- ning pereelu ühitamiseks sobilikud töötingimused, mis omakorda tähendab tihtipeale kahjuks ka madalamat palgataset. Suures osas on käesoleva artikli näol tegu tõlkega prantsuse keelest, mille aluseks on võetud prantsuse sotsiaalministeeriumi kodulehel leiduv, kuid artikli viimane, seadusandlust käsitlev osa, on mugandatud Eesti kontekstile vastavaks.
Naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööpostil nõuab tööandja austust ja lugupidamist mitmete oluliste printsiipide vastu: - Diskrimineerimise keelustamine töökohal - Kõigile võrdsete tööle asumise ja kärjääri tegemise võimaluste tagamine - Töötajatele esindajate tagamine (kirjalike ja suuliste kaebuste esitamise võimaluse tagamine, läbirääkimiste võimaldamine) - Töötajate personaalse info saladuses hoidmise tagamine ning seksuaalse ahistamise varajane väljajuurimine asutusest. Naiste ja meeste ebavõrdse kohtemise ilmsikstulekul peab olema kindel ja reglementeeritud karistusmeetmestik nii töökoha sisekorraeeskirjas kui tööseadustikus.
võrdväärse töö tegijatele samaväärse töötasu: erinevast soost inimestele, kel on samad tööülesanded ja kohustused, ei tohi maksta asutusesiseselt erinevat palka. Kõigil töötajatel olenemata vanusest, soost, perekonnaseisust, rassist ja muust sarnasest, peavad olema tagatud võrdsed võimalused enda professionaalseks täiendamiseks (seminarid, töötoad, kursused, täiendõpe) tööandja kulul. Koolituskalender peaks olema kinnitatud iga aasta alguses.
Milline roll on töötajate esindajatel?
Kuidas värvata töötajaid, et kõiki koheldaks võrdselt? Töökuulutuses on keelatud mainida soovitud kandidaadi vanust, sugu, perekonnaseisu või eelistada mõnda kandidaati vaid eelnimetatud alustel, kui töökogemus ja haridus on võrdväärsed. Vaid erandjuhtudel on õigus tööandjal eelistada ühte kindlat sugupoolt, kui töökoha sptesiifika seda nõuab. Töövõtja ei tohi mingil juhul keelduda töötaja tööle võtmisest, tuues põhjenduseks inimese soo, perekonnaseisu või raseduse. Kui nii tehakse, on inimesel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, et oma õigusi kaitsta. Kuidas tagada töötajatele võrdsed karjäärivõimalused, edutamine ja kohtlemine tööpostil? Tööandja on kohustatud tagama sama või
Töötajate esindajad peavad igal aastal tööandjale esitama kirjaliku ülevaate asutuse hetkeseisust. Raport peaks sisaldama vastuseid järgmistele küsimustele: milliseid probleeme on aasta jooksul kohatud ja kuidas neid on lahendatud? Missuguseks hinnatakse võrdse kohtlemise printsiibi täitmist nii töötajate kui tööandja poolt? Milliseid koolitusvõimalusi on töötajatele tagatud? Mitu protsenti koolitustel käinutest olid mehed ja mitu protsenti naised? Selline raport annab kõigile võimaluse üle vaadata oma eelmise aasta tegevus ja hinnata soolise võrdõiguslikkuse printsiibi täitmist oma ettevõttes. Raport peab olema avalikustatud kõigile töötajatele ning tööinspektorile.
Tööandja kohustus võimaldada asutusesiseseid läbirääkimisi Kui ühes asutuses töötab inimesi mitmest ametiühingust, on tööandja iga-aastaselt kohustatud korraldama läbirääkimisi töötajate võrdse kohtlemise teemadel. Läbirääkimiste peamisteks teemadeks on võrdse kohtlemise tagamine kõigile tööta-
H omme Parem
Oktoober 2013
7
guslikkuse tagamiseks Prantsusmaal? jatele ning koolituskalendri koostamine. Eelkõige tuleks läbi rääkida aga töökohapõhised ennetusmeetmed ja see, kuidas tegeleda tagajärgedega, kui ebavõrdne kohtlemine on aset leidnud. Sarnased läbirääkimised peaksid lokaalsemalt aset leidma ka ettevõtte harukontorites ja tütarfirmade,s kui tegemist on suurema firmaga. Vaid sellisel juhul on ühe ettevõtte siseselt tagatud kõigile võrdsed töötingimused ning juhtidel kindel teadmine, et nende ettevõtte missioon ja visioon on teada kõigile töötajatele ja ühiseid väärtusi kannavad edasi
Eesti valitsus kinnitas soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koosseisu
kõik nende töötajad.
Regulatsioonid Eestis Eestis reguleerivad võrdõiguslikkuse tagamist ja edendamist EV võrdse kohtlemise seadus ning soolise võrdõiguslikkuse seadus, millega peaksid olema tutvunud kõik töötajad ja tööandjad. Samuti sätestab EV Töölepingu seaduse § 3 võrdse kohtlemise põhimõte: tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Lisaks võiks iga tööandja vastavad klauslid kirjutada ka oma ettevõtte sisekorraeeskirja, sest nii on töötajaid informeeritud ka asutusesiseselt.
Sotsiaalministeeriumi moodustatud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koosseis sai 24. oktoobril valitsuse kinnituse. Selle eesmärkideks on kinnitada soolise võrdõiguslikkuse poliitika üldsuunad ning täita soolise võrdõiguslikkuse seaduses ettenähtud ülesandeid, nõustada valitsust soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia küsimustes, esitada valitsusele oma seisukoht ministeeriumide esitatud riiklike programmide vastavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja teha ettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud küsimustes. Nõukogu esimees on presidendi nõunik Iivi Anna Masso, koosseis on järgmine: - Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm - Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Sigrid Västra - Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Britt Järvet - Sihtasutuse Innove juhatuse liige Silja Kimmel - Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe - Tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse Kui töötaja tunneb, et tema suhtes on toime pandud rikkumine, võiks kõigepealt pöörduda oma esindaja poole. Kui see tulemust ei anna või selline võimalus puudub, kaitseb Eestis töötajate ja tööandjate huve
- EAKL esimees Peep Peterson - Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar - Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel - EVEA president Kersti Kracht - Riigikogu IRL fraktsiooni esimees Kaia Iva - Riigikogu SDE fraktsiooni esimees Sven Mikser - Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps - Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Maret Maripuu - Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Maris Jõgeva - Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutuse juhataja Eha Reitelmann - Eesti Naiste Koostööketi eesistuja Teresa Škaperina - Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Raili Marling - Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast - Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper
Allikad: - Prantsuse töö- ja sotsiaalministeeriumi koduleht http://travail-emploi.gouv.fr
töövaidluskomisjon.
Prantsuse keelest tõlkinud ja mugandanud:
Kristi Stahl, Tallinna Tehnikaülikooli TööstuspsühholoogiaInstituudi personalitöö ja -arenduse magistrant
Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem
Toimetaja: Marko Kadanik 6412 808 marko@eakl.ee
- Riigi Teataja (Töölepingu seadus, Võrdse kohtlemise seadus, Soolise võrdõiguslikkuse seadus) https://www.riigiteataja.ee - Eesti Inimarengu aruanne 2012/2013 http://www.kogu.ee
Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a Tallinn 10119