Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/23

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA

NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia: Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus (arhitektuur: Joel Kopli, KUU arhitektid; sisearhitektuur: Kristel Jakobson, Haka Disain). Foto Tõnu Tunnel

Juhtkiri

Andro Männi ettekanne

EALi üldkogul 21.04.2022

Head kolleegid ja koostööpartnerid Tänase kõne alguseks loen väikese lõigu eelmise aasta kõnest.

„Minu esimene ametiaasta liidu presidendina on olnud kõike muud kui tavapärane. Ülemaailmne pandeemia on pannud pausile kogu välis- ja siseriikliku suhtluse. Uute kontaktide ja suhtlusvõrgustike loomine on zoomimaailmas ääretult kohmakas kui mitte praktiliselt võimatu.”

Pandeemia pitseri all on möödunud ka teine aasta, kuid tundub, et ühiskond on leppimas selle olukorraga ning järgmisele aastale vastu minnes saame ehk hakata lõpuks jõulisemalt suhtlema ja oma eesmärke ellu viima. Tõsi, hetkel on sõda tekitamas uusi probleeme. Ühiskonna huvi elukeskkonna vastu on selle tõttu raugemas ning meedia tähelepanu osas me sõjaga võistelda ei suuda.

Sõjaga seonduvalt tänan kõiki Eesti arhitektuuribüroosid, kes on võtnud tööle Ukraina sõjapõgenikke või teevad koostööd Ukraina arhitektuuribüroodega Ukrainas. Lisaks tänan Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskonda, mis on võtnud vastu sõjapõgenikest Ukraina arhitektuuriüliõpilasi. Tänan büroosid, kes on panustanud Ukraina toetamisse märkimisväärsete summadega, ning tänan kõiki meie liikmeid, kes on rahaliselt või mõnel muul viisil toetanud ukrainlasi sellel ääretult raskel ajal.

Eesti Arhitektide Liit on osa rahvusvahelistest arhitektide organisatsioonidest ACE ja UIA. Kui ACE on Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka mõistnud, siis UIA ei ole seda nii konkreetselt teinud ning meie ja mõnede teiste riikide palvetest hoolimata ei ole Venemaa liikmelisust endiselt peatatud. Kogu protsess on aeglane ning võib lõppeda sellega, et Eesti Arhitektide Liit peatab oma liikmelisuse UIAs, sest praeguses olukorras ei pea me võimalikuks koostööd Venemaa esindajatega.

Ukraina Arhitektide Liidu andmetel osales Venemaa Arhitektide Liidu eelmine president vaid nädal pärast Krimmi annekteerimist avalikul kampaanial Krimmis, kus värvati sealseid arhitekte Vene liitu. Siinkohal tunnustan 6500t Vene arhitekti, kes kohe sõja alguses tegid, erinevalt Venemaa Arhitektide Liidust, avaliku sõjavastase pöördumise. Paraku ei ole me neist rohkem midagi kuulnud. Samas on nende oma liit teinud pöördumisi, kus kutsutakse üles arhitekte poliitikasse mitte sekkuma. EAL leiab, et just arhitektid peavad poliitikasse aktiivselt sekkuma, seda eriti nüüd, kus sõna otseses mõttes hävitatakse mitte ainult hooneid, vaid terveid linnu. Seega tänan veel kord meie arhitekte, kes on panustanud Ukraina toetamisse. Aitäh!

Mustade toonide juurest pöördun nüüd helgemate mälestuste juurde eelmisest ametiaastast. Meie liit sai saja-aastaseks. Paljud plaanitud ettevõtmised, nagu konverents, liidu juubeliraamat ja uus koduleht, lükkusid erinevatel põhjustel küll sellesse aastasse, kuid linnainstallatsioonide võistlus ning nende rajamine Tallinna linnaruumi, avalik poliitikute aruteludebatt enne kohalike omavalitsuste valimisi, juubelinäitus „Tänav I”, Margit Mutso tehtud ülevaatefilm EAList, Ene-Liis Semperi valgusinstallatsioonid ja koostöös Taavi Eelmaaga lavastatud juubeliõhtu, Märt-Matis Lille EALile pühendatud juubeliteos, detsembris toimunud arhitektuuripreemiate üritus olid eelmise aasta säravad juubelihetked. Tänan kõiki, kes erinevate programmide õnnestumisse panustasid. Oli üsna värviküllane aasta.

Samas me saaksime kindlasti olla veelgi aktiivsemad ning ühiskonnas rohkem välja paista. Mõnedelt meie liikmetelt on kostunud arvamusi, et liit ei ole piisavalt aktiivne. Sellega saab ainult nõustuda, kuid siin ma küsiks, mida oled sa liidu liikmena ise

EALi president Andro Mänd Foto Reio Avaste

teinud. 90% meie liikmetest on pigem passiivsed ning see on väga suur jõude olev ressurss, mida me saaksime kasutada arhitektide positsiooni parandamiseks ning liidu siseelu aktiviseerimiseks.

Tõsi, aeg-ajalt tuleb mõnelt meie liikmelt sisend, et mingi teemaga peaks tegelema, kuid sisend on sageli üles ehitatud selliselt, et välja käidud teemaga peaks tegelema liit, mitte ettepaneku tegija. Paraku on liidu kontor väike ning ka juhatus ei jõua kõigega tegeleda. Minu nägemuses peab juhatus eelkõige keskenduma liidu peamiste eesmärkide saavutamisele. Seega kutsun üles meie liikmeid ka ise rohkem aktiivsust üles näitama ning vajadusel sekkuma ja vastutust võtma, kasvõi ürituste korraldamise osas.

Siinkohal tunnustan noortesektsiooni juhte Liisbet Põldret ja Kristian Taaksalut, kes on ise näidanud üles aktiivsust ning paar nädalat tagasi viidi nende poolt läbi noorte arhitektide ühisüritus, kuhu olid kaasatud kõigi arhitektuuri õpetavate ülikoolide üliõpilased. Liidu juhina ootan, et liidu liikmed osaleksid ise aktiivsemalt liidu tegemistes. Liidu vajakajäämisi peab kritiseerima, kuid alati tuleks mõtelda ka sellele, kuidas ma ise saan selle kitsaskoha likvideerimisse panustada.

Palju kriitikat saavad liidu rahajaotused, eelkõige loomestipendiumid. Seetõttu on tekkinud kuvand, et liidu teatud aktiiv käib nende rahade eest reisidel, selle asemel et loomestipendiumite raha kuidagi teisiti kasutada. Siinkohal juhin tähelepanu, et enamik arhitektide liidu rahastusest on sihtotstarbeline, samamoodi loomestipendiumid. Kõik need rahad on antud konkreetseks otstarbeks ning liidul ei ole õigust neid teisiti kasutada.

Loomestipendiumite komisjon on paika pannud kindlad reeglid, mille järgi saavad rahastuse eelkõige näitused, raamatute kirjutamine, erinevad kunstiprojektid, konverentsidel või välisvõistlustel osalemine. Õppereise rahastatakse siis, kui eelnevast raha üle jääb. Seega minu üleskutse teile, head liikmed, on, et kirjutage rohkem, tehke näituseid ja kunstiprojekte rohkem ning osalege välisvõistlustel ja erialastel konverentsidel.

Nüüd järgneva kahe aasta plaanidest. Liidu põhifookusesse jäävad kindlasti maa- ja ruumiameti loomise protsessi tagant tõukamine ja autoriõiguste eest seismine. Kuna sel aastal avatakse taas kutsestandard, siis kindlasti on kutse teemad uue eestseisuse ja juhatuse fookuses ja samuti sellega otseselt haakuv arhitektide hariduse kvaliteet. Lisaks on arhitekti töö hinnastamine ja väärtustamine teema, millega tuleb edasi tegeleda.

Kindlasti hakkab juhatus ellu viima plaane, mis said enne pandeemiat välja käidud, kuid mis on seni olnud ootel: proaktiivne suhtlus omavalitsustega ning meie naaberriikide arhi-

tektide liitudega. Pandeemia tingimustes oleme saanud esialgu liikuma teatud projektid koostöös Läti Arhitektide

Liiduga. Ühtlasi kasutan juhust ning kutsun teid kõiki osalema juuni lõpus Riias toimuvale suveseminarile, mis jätkub Leedu liidu eestvedamisel Ventspilsis.

Nüüd tagasi argisemate eesmärkide juurde. Kuna eestseisuselt on saadud tagasiside, et nad ei saa piisavalt rakendust, on plaanis struktuurse ümberkorraldusena anda töögruppide juhtimine juhatuse liikmetelt eestseisuse liikmetele, et selle kaudu suurendada liidu võimekust tegeleda rohkemate teemadega ja kaasata eestseisust liidu juhtimisse.

Lõpetuseks, nii nagu kõne alguses, tsiteerin ka kõne lõpus oma eelmise aasta kõnet:

„ME EI OLE KLIENDITEENINDAJAD, ME OLEME ARHITEKTID! Me vastutame kvaliteetse elukeskkonna loomise eest ning seda peame me kogu aeg ka meeles pidama. Me peame ise oma valdkonda ÜHISELT korrastama, sest meil kõigil on ühine eesmärk, milleks on kvaliteetne arhitektuur, linnaruum ning hea elukeskkond.”

Sellega ma oma kõne lõpetangi, kuid lisaks teen ühe üleskutse seoses järgneva hääletusega. Ma ei too kedagi nimeliselt esile, kuid märgin, et elujõulised organisatsioonid on alati mitmekesised. Seega valikut tehes palun järgige mitmekesisust, mitte tutvusringkonda! Lisaks vanadele tuntumatele olijatele, kes kannavad edasi järjepidevust, peaks seal kindlasti olema nooremaid arhitekte ning neid, kes praegusesse koosseisu ei kuulu. Kindlasti peaks seal olema nii naisi kui mehi, noori, vanu ja keskealisi, suuremate büroode ning väiksemate büroode esindajaid, avaliku sektori ja erasektori esindajaid.

10. veebruar 2022

1. Saku keskpromenaadi võistluse tutvustamine ja tingimuste kooskõlastamine (Pelle-Sten Viiburg)

Saku vallale Saku keskpromenaadi võistluse tingimuste koostamisel konsultandiks olnud P.-S. Viiburg tutvustas võistlustingimusi. Võistluse korraldas Saku Vallavalitsus programmi „Hea avalik ruum” raames, kuid oma rahastusel.

Eestseisus tegi tingimuste kohta märkusi ning kinnitas preemiafondi, pidades seda „Hea avaliku ruumi” programmi võistlusele kohaseks.

Eestseisus andis võistlustingimustele (sh žürii koosseisule) kooskõlastuse tingimusel, et neis tehakse EALi märkuste alusel muudatused.

2. Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskus II ja aretuskompleksi hoonete arhitektuurivõistluse tutvustamine (Ivar Lubjak)

Jõgeval Pedja alevikus paikneva sordiaretusega tegeleva Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskus II ja aretuskompleksi hoonete arhitektuurivõistluse tingimuste koostaja I. Lubjak tutvustas ettevalmistusfaasis oleva võistluse tingimusi.

Võistlusala jaguneb kaheks. Võistlusülesande järgi tuleb alale kavandada kaks eraldi asuvat hoonet: aretuskeskus II (netopind u 2000 m2) ja aretuskompleks (pind u 3800 m2). Aretuskompleksi n-ö alushoone on olemas ja tuleb võistluse käigus eesmärgipäraselt rekonstrueerida. Võistlusalal paikneb ka hoone aretuskeskus I, mille on projekteerinud BOA arhitektid. Hoone aretuskeskus II peaks tulema hoone aretuskeskus I juurde, sellest vasakule. BOA arhitektid on projekteerinud võistlusala keskele universaalhalli. Tehnoloogiliselt on vaja säilitada kartulihoidlate praegune maht. Alles peab jääma ka alal paiknev kasvuhoone.

3. Nõmme üldplaneeringust, kuhu on peidetult kavandatud korterite rajamine u 18 000 uuele elanikule (Illimar Truverk, Nõmme aktivist Silja Saar, vandeadvokaat Taivo Ruus)

Silja Saar on pöördunud I. Truverki poole Nõmme üldplaneeringuga (ÜP) (kehtestatud 2021) seoses üles kerkinud probleemiga: ÜPsse on peidetult kavandatud võimalus rajada pereelamute alale kuni kahe korteriga elamuid ilma koormusindeksit 600 arvestamata. Kahetsusväärselt on see oskuslikult peidetud nüanss jäänud märkamata. ÜP koostamisel keskenduti pigem selle tõestamisele, kui palju rohealasid on Nõmmel vaja.

Kehtestatud ÜPga on nüüd loodud olukord, kus arendajad saavad koormusindeksit 600 arvestamata hakata krunte poolitama. Korteriomandeid tekiks sel viisil kuni kaks korda rohkem. Nõmmel on seni olnud selgelt eristatud eramud ja kolmekorruselised korterelamud, ent nüüd on sisse viidud kahekorteriliste pereelamute mõiste.

Nõmme elanikud palusid sellele probleemile viidates Tallinna linnalt keskkonnamõjude hinnangut, mida ei ole

siiani saadud. Nõmme miljöö pikaajaline säilimine on seatud Nõmme ÜPga ohtu ja Nõmme aktivistid on ÜP kohtus vaidlustanud, kuna ÜP kehtestamisele eelnenud avalikus arutelus varjati kahekorteriliste pereelamute planeerimise võimalust. Nõmme aktivistid mõistsid terminit pereelamu kui eramu, ent Nõmme villa ei ole kindlasti kahe korteriga elamu. Kohtuotsus peaks tulema kahe nädala pärast.

I. Truverki sõnul on võimalus rajada pereelamute alale kuni kahe korteriga elamuid ÜPs arvatavalt teatud rühma arendajate huvides ja see on Nõmmel elavate inimeste suhtes ebaõiglane.

A. Levald, kes osales aastatel 2000–2003 koos M. Koodiga Nõmme ÜP koostamisel, jagas I. Truverki ja S. Saare arvamust (märkus: 2003. a võttis Tallinna linn Nõmme ÜP koostamise üle). Ajal, kui A. Levald tegeles Nõmme ÜP koostamisega, oli koormusindeksi teema Nõmme ehitusmääruses sees, ent nüüd on Nõmme ehitusmäärus kehtetu. Kahekorteriliste pereelamute mõiste sisseviimisega seotud kahtlused ja küsimused esitati järelevalves Tallinna linnale, kuid Tallinna linn ei näinud selle Nõmme ÜPsse sisseviimises ohtu ja kehtestas ÜP. Tähelepanuväärne on see, et enne kehtestamist muudeti Nõmme ÜP koostaja nime.

Eestseisus otsustas oodata ära kohtuotsuse Nõmme aktivistide vaide kohta ja seejärel otsustada, kas kujundada Nõmme ÜP kõnealuse punkti kohta EALi avalik seisukoht või teeb EALi ekspertiisigrupp tellija soovil ekspertiisi. M. Sheini sõnul saaks mõlema variandi korral rõhuda sellele, et Nõmme teedevõrku ja liiklust ei saa kardinaalselt parandada ning kindlasti toob kruntide poolitamine ja kahekorteriliste pereelamute rajamine seal kaasa kanalisatsiooniprobleemid.

4. EALi 2022. aasta suvepäevade idee tutvustamine (I. Mald ja A. Mänd)

EALil oli plaan korraldada 2023. aasta suvepäevad Riias ning on selgunud, et neist sooviksid osa võtta ka Läti ja Leedu kolleegid (kes pealegi tähistavad 1. juulil Ventspilsis arhitektide päeva). Seepärast otsustati korraldada EALi suvepäevad 30. juunil 2022 Riias ja järgmisel päeval on soovijatel võimalus sõita Ventspilsi. Enne suvepäevi on plaanis korraldada Eesti, Läti ja Leedu arhitektuuritudengite osalusel töötuba seoses Riigikogu hoone saja-aastaseks saamisega. Töötoas saavad tudengid pakkuda lahendusi Riigikogu hoone rekonstrueerimiseks.

5. Diana Taalfeldi EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Diana Taalfeldi EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

6. Taristu projekteerimisel protsendikunsti nõude sisseviimise ettepanekust

S. Kivi on teinud ettepaneku viia taristu projekteerimisel sisse protsendikunsti nõue. Eestseisuse liikmete arvates on alandav, et protsendikunsti võistlustel ei anta preemiaid.

Praegu saavad esimese koha saanud töö autorid hilisema töö eest tasu. A. Männi sõnul on olnud üks juhtum, mille puhul objekti ei teostatud, kuid tasu maksti võidutöö autoritele välja.

10. märts 2022

1. Ülevaade 9. märtsil 2022 UIA koosolekul räägitust (Aet Ader)

Zoomis toimunud Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) II regiooni neljatunnine koosolek oli seal osalenud EALi välisesindaja A. Aderi hinnangul selgrootuse ja demagoogia tõttu äärmiselt kurb.

EAL tegi koosolekul avalduse, et UIA peaks peatama Vene Arhitektide Liidu ja Valgevene Arhitektide Liidu liikmesuse UIAs seniks, kuni Venemaa lõpetab agressiooni Ukraina vastu, ent see avaldus ei leidnud toetust. Koosolekul osalenud ja sõna saanud 13–14 riigi esindajatest väljendasid kriitikat ja vastuseisu Venemaa sõjategevuse suhtes Ukrainas ainult Poola ja Rumeenia esindajad, sest UIAs kui üleilmses organisatsioonis on Venemaal üsna tugev positsioon. Ei Vene Arhitektide Liit ega ka Valgevene Arhitektide Liit ei ole agressiooni Ukraina vastu hukka mõistnud, kuigi tuhanded Vene arhitektid on (erinevalt oma erialaliidust) ühinenud sõjavastase petitsiooniga.

Eestseisus pidas nõu, milliseid samme peaks EAL selles olukorras astuma. Kaaluti EALi liikmesuse peatamist UIAs, võimaluse korral BAUA kaudu. Leiti, et aeg oleks UIA struktuuri muuta ning luua I ja II regiooni asemele üks regioon. See ettepanek tuleks panna hääletusele UIA üldkongressil mais. Paremaks peeti varianti, et EAL teeb koos Balti riikide arhitektide liitudega ning Poola Arhitektide Liidu ja Rumeenia Arhitektide Liiduga ettepaneku astuda UIA I regiooni. Arutati veel võimalust astuda koos teiste UIA I regiooni kuuluvate riikide arhitektide liitudega (nt Soome ja Rootsi) UIAst ajutiselt välja.

Otsustati, et A. Ader ja H. Kesler koostavad UIA I regiooni kuuluvatele arhitektide liitudele (Põhjamaad jt Euroopa riigid, Suurbritannia, USA, Jaapan, Austraalia jt) EALi kirja selle kohta, et UIA II regioonis keeldutakse peatamast Valgevene Arhitektide Liidu ja Vene Arhitektide Liidu liikmesust UIAs kuni Vene agressiooni lõpetamiseni Ukrainas. 14. märtsil tuleb see teema UIAs uuesti arutusele. Kui peaks juhtuma, et Venemaa ja Valgevene liikmesust UIAs ei peatata, ei näe EAL võimalust jätkata UIAga koostööd ja peatab liikmesuse UIAs.

2. EALi teenetemedalite ja kolleegipreemia kandidaatide väljapakkumine ning nende saajate valimine

EAL saatis liikmetele üleskutse esitada EALi teenetemedalite ja kolleegipreemia kandidaate ning selle alusel on tehtud järgmised ettepanekud.

Ehitaja 2021 – Veiko Seliste ASist Ehitustrust

„Veiko Seliste oli Lodjakoja ehituse projektijuht. Lodjakoja ehituse puhul oli tegemist standardse ehituse riigihankega, mis on nii arhitektile kui ka ehitajale väga raske ja arhitektuuri mitte toetav töökeskkond. Samuti sattus ehitus aega, kus toimus pidev hinnatõus. Veiko Selistega oli väga hea koos töötada. Terve ehitusperioodi jooksul ta mõtles kaasa ja püüdis näha ja nägi lahendusi ka arhitekti vaatenurgast. Oskas välja tuua keerulisi kohti, mille puhul ta eeldas, et need võivad meie

jaoks hiljem probleemiks osutuda. Ka Lodjakoja lõppkasutaja nõudis märksa isiklikumat lähenemist kui tavalisel riigihankeobjektil. Lisaks koordineeris Veiko ehituse käigus omaalgatuslikult parema sisekujunduse eesmärgil koos sisearhitektiga ringi tehnosüsteemide torude kulgemisteid, luues ka tehnosüsteemidega lihtsuse, mida Lodjakoda taotles nii sisearhitektuuris kui arhitektuuris. Veiko suutis ehitusprotsessi riigihanke tingimustes ära menetleda nii, et ehitushindade pidev tõus ei kahjustanud ehituse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri kvaliteeti. Pigem vastupidi – temapoolsed ettepanekud tegid tervikut paremaks. Tegemist oli vähempakkumisega ehitushankega ja väga piiratud eelarvega objektiga, millele juba enne ehitust oli tehtud mitmeid kärpeid. Veiko Seliste on kindlasti väärt arhitektide tunnustust. Teenetemedali näol ja eeskujuks seadmist teistele ehitajatele. Lõpptulemusena pälvis Lodjakoda 2022 Kultuurkapitali objektipreemia ja valiti Tartu parimaks ehitiseks.”

Esitajad: Salto arhitektid Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop ja Ralf Lõoke

Tellija 2021 (tiitli jagamine) – Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal ja projektijuhtimise osakonna juht Riho Joala

„Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal on sadama ruumilist visiooni vedanud juba paarkümmend aastat, hoides olenemata sadamas toimuvatest muudatustest pidevalt üleval sadama linnarahvale tänapäevaselt avamise ideestikku, mis nüüd tänu kruiisiterminali promenaadi valmimisele esmakordselt on üldsusele ka nähtavaks saanud. Samavõrd vääriks esile toomist ja preemiale esitamist sadama projektijuhtimise osakonna juht Riho Joala, kes on ära teinud meeletu töö kruiisiterminali rajamise protsessis.”

Esitajad: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop ja Margus Tamm (Salto arhitektuuribüroo) ning Villem Tomiste (STUUDIO TALLINN)

Publitsist 2021 – Merle Karro-Kalberg

„Merle Karro-Kalbergi „hoog” Sirbi külgedel on küll aastaid olnud täiesti raugematu. Arhitektuuri teemat on avatud väga paljutahuliselt ning lisaks heade autorite vahendamisele jagab ta alati ka ise väga sirgjoonelisi seisukohti.”

Esitaja: Anna-Liisa Unt

Kolleeg 2021 – Anne Siht

„A. Siht on EALi seenioride sektsiooni tööd juhtinud 6 aastat. A. Siht on jätkuvalt tundlik arhitektuuriteemade suhtes, otsides võimalusi seeniorarhitektidel osaleda kohalikus arhitektuurielus, pakkudes kogemuslikku nõu. Samuti on ta hea organiseerija, suhtleja ning väga hooliv kõigi suhtes.”

Esitaja: EALi seenioride sektsiooni juhatuse liige Riina Raig

Eestseisus pakkus välja veel ühe kandidaadi (mõtestaja 2021 – Kaja Pae) ja K. Vellevoog kolleegipreemia kandidaadi

Peeter Pere

Hääletuse tulemusena otsustati anda 21. aprillil EALi üldkogu koosolekul üle järgmised preemiad:

̂ ehitaja 2021 – Veiko Seliste,

̂ tellija 2021 – Hele-Mai Metsal ja Riho Joala,

̂ mõtestaja 2021 – Kaja Pae,

̂ kolleeg 2021 – Anne Siht.

3. Tallinna Tehnikaülikooli IT-hoone arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (tingimuste koostaja Eve Komp)

Tallinna Raja 4e kinnistule kavandatava Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) IT-hoone arhitektuurivõistluse eesmärk on tuua TTÜ infotehnoloogia teaduskond kokku ühte asukohta. Võistlusalasse kuulub kaks kinnistut: Raja 4e ja praeguse IT Kolledži hoone kinnistu. Mõlemal kinnistul on kehtiv detailplaneering (DP), mis kahjuks määrab neile iganenud arusaamade järgi kuni kuuekorruselise hoone planeerimise. TTÜ soovib tunnistada DPd nende kinnistute osas kehtetuks. Ka võistlusülesandesse jääb lause, et kehtiv DP kuulutatakse kehtetuks ja TTÜ IT-hoone projekteerimistingimuste aluseks saab võidutöö. Tallinna Linnavalitsuses on käidud seda ettepanekut tutvustamas ja saadud põhimõtteline nõusolek.

Võistlusala iseloomustus: kavandatav hoone peab olema kuuekorruseline (kehtiva DPga lubatud korruselisus); ehitusalast pinda ja ehitusala suurendati; parkimisalad tuleb kavandada maksimaalselt maa alla ja võimalikult vähe maa peale; kontaktala kaasab Raja 4d ühiselamu, kõrvaloleva linnaruumi ja TTÜ promenaadi ala.

Ruumiprogramm: kavas on ühendada kaks hoonet, praegune IT Kolledž ja TTÜ IT-hoone. Olemasoleva IT Kolledži hoone autor Eero Palm pakub ühenduse loomiseks võistlejatele kolme varianti.

Eestseisus pidas preemiafondi aktsepteeritavaks ja kiitis žürii koosseisu heaks, kuid tegi ettepaneku jätta kontaktala võistlusest välja.

Projekteerimismaksumust ei ole võistluseeskirjas kirjas. T. Uini sõnul on selleks kavandatud u 10% ehitusmaksumusest, kuid sellist summat TTÜ 2022. aasta eelarves ei ole. Kui kantsler ütleb, et raha ei ole ka järgmiseks aastaks, pannakse TTÜ IT-hoone projekteerimine ootele (hilisem märkus: nii ka tehti, TTÜ tegi 15.03.2022 ettepaneku leping katkestada).

4. Nõmme üldplaneeringu kohtuotsusest ja EALi edasistest sammudest seoses selle üldplaneeringuga

Tallinna Halduskohus tegi otsuse Silja Saare ja MTÜ Erakond Eestimaa Rohelised kaebuse kohta Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021. a otsuse nr 106 (millega kehtestati Nõmme linnaosa üldplaneering) osalise tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus otsustas jätta Silja Saare ja MTÜ Erakond Eestimaa Rohelised kaebuse rahuldamata ning jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. A. Mänd võttis kohtuotsusega seoses ühendust Tallinna abilinnapea M. Lippusega, kelle hinnangul on halduskohus langetanud õige otsuse.

Eestseisus arutas võimalikke edasisi tegevusi Nõmme üldplaneeringuga seoses. Leiti, et EALi ekspertiisigrupis ekspertiisi koostamine oleks liiga mahukas töö nii ajaliselt kui ka rahaliselt, sest see eeldab põhjalikku tutvumist kõigi (ka minevikus välja antud) dokumentidega ning protseduurilisi uuringuid. Kohtuotsusest lähtudes leiti, et EALi koostatavast linnaruumilisest ekspertiisist ei oleks ka kasu.

EALi ekspertiisigrupp pidas võimalikuks valmistada EALi eestseisusele selles küsimuses kinnitamiseks ette kirjalikus vormis arvamuse, etteantud tähtajaga.

5. EALi eestseisuse järgmisse koosseisu kandideerimisest

Arutati, kes võiks kandideerida EALi eestseisuse uude koosseisu neist aktiivsetest arhitektidest, kes praegu sinna ei kuulu.

6. EALi üldkogu koosoleku ettevalmistamisest

21. aprillil Kumus toimuva EALi üldkogu koosoleku programmi otsustati lisada järgmised ettekanded:

̂ Eesti Kunstiakadeemia värskete doktoritööde tutvustus (töö kaitsjad Sille Pihlak, Ingrid Ruudi, Siim Tuksam)

̂ EALi 2021. a preemia „Väike” auhinnatud objektide (Laaneotsa maja, Kuku-Ranna suvemaja) tutvustus

̂ EALi 2021. a aastapreemia saanud objekti (Tallinna Vanasadama kruiisiterminal) tutvustus

̂ EALi noortekogu esindajate ettekanne

7. Terminikomisjoni töö lühitutvustus (K. Koov)

Terminikomisjoni töös osalenud K. Koovi sõnul tuleb terminikomisjonis erialasõnavara koostamisel ja EKILEXi terminibaasi sisestamisel ära tehtud tänuväärne töö viia koolidesse, arhitektidest kolleegidele ja ehitussektorisse. Osa tehtud tööst läks arhitektuuri ja osa ehitiste projekteerimise kategooriasse.

Eestseisus leidis, et terminite populariseerimiseks võiks taotleda raha Eesti Keele Instituudi terminitöö toetuste järgmisest voorust.

8. Annaliisa Raidi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Annaliisa Raidi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

9. Annika Valkna EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Annika Valkna EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

10. Arvamusküsitlusele esitatud kutsestandardist „Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7”

A. Levald teavitas, et Kutsekoda ootab 21. märtsiks märkuseid ja ettepanekuid arvamusküsitlusele esitatud kutsestandardi „Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7” kavandi teksti kohta. Kavand on valminud veebruaris-märtsis 2022 koos käinud ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi töörühma töö tulemusena.

Levald kutsus eestseisuse liikmeid kutsestandardi kavandit üle vaatama ja keskenduma eelkõige sellele aspektile, mil määral katab arhitekti kutsestandard ruumilist planeerimist. Ta tegi ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi uusversiooni väljatöötamise töörühmas EALi esindava M. Koodi vahendusel töörühmale ka ettepaneku lisada kutsestandardi teksti kutse-eetika punkt: „Mõistab ruumilise keskkonna planeerija kutse ühiskondliku rolli olemust, arvestab sotsiaalsete teguritega ja järgib oma tegevuses arhitekti kutse-eetika põhimõtteid”.

31. märts 2022

1. Varjendite ja kaitserajatiste planeerimisest

Koosolekule külalisena osalema palutud EALi liikme Mikk Mutso sõnul tõstatas EAL varjendite ja kaitserajatiste planeerimise teema juba 2014. aastal, kuid toona see erilist vastukaja ei leidnud. Nüüd on teema taas päevakorda tõusnud.

M. Mutso pidas varjendite ja kaitserajatiste planeerimise vajadust oluliseks juba toona ning tõlkis Soome Rahvastiku Kaitse Liidu kodulehe eesti keelde. 2015. aastal kohtus EALi juhatus sel teemal aru pidamiseks Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli juhataja lektor Jaan Trossiga (vt ka 21.02.2015 Sirbis avaldatud artiklit).

2015. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) algatusel Kaitseministeeriumi, MKMi ja Sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel sel teemal nõupidamine, kus osales ka Mikk Mutso. Ministeeriumide meelsus oli varjendite ja kaitserajatiste planeerimise teemal väga asjalik. Nõupidamise järel anti TTÜ-le korraldus ja rahastus uurida korterelamute fondi vastupidavust võimalikule pommitamisele. Sõltuvalt laskemoona tüübist ja hoonete konstruktsioonist peavad hooned pommitamisele vastu erinevalt. TTÜ tegi uuringu, kuid erilist jätkutegevust ei järgnenud. 2019. aastal tellis Riigi Kinnisvara AS Rahvusvaheliselt Kaitseuuringute Keskuselt riigi kinnisvara turvatasemete analüüsi. Varjendite ja kaitserajatiste planeerimine oli ka EALi 2016. aasta suvepäevade teema.

Eestseisus leidis, et riigi tasandil peaks looma komisjoni, kes kaardistab olemasolevad varjendid, ja riigil peaks olema varjendite asjas nii pikaajaline kui ka n-ö kiire plaan.

2. Tallinna lauluväljaku ruumilise terviklahenduse ideekonkursi tingimuste tutvustamine

EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhi M. Lõokese sõnul on tegu ideevõistlusega, millele ei järgne projekteerimist. Võistlustingimused on väga põhjalikud, kuid kahjuks ei ole eeskirjas juttu jätkutegevusest. EALi võistluste töögrupi hinnangul ei saa EAL sellise eeskirjaga nõustuda ega ka võistlustingimusi kooskõlastada. Samuti on EALile vastuvõetamatu eeskirja autoriõigusi käsitlev punkt.

Eestseisuse hinnangul peaks sõltumatute spetsialistide arv žüriis olema suurem. Kindlasti tuleks ennetada olukorda, kus lauluväljaku ruumilise terviklahenduse ideekonkursi tingimused satuksid vastuollu Klindipargi võistluse tulemusega. Lauluväljaku ruumilise terviklahenduse ideekonkursi tingimuste süvitsi läbitöötamine ja tingimuste kohta muudatusettepanekute tegemine usaldati EALi arhitektuurivõistluste töögrupile.

3. EALile 1. märtsiks 2022 esitatud loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine

Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsuse (vt tabel).

„Mu maja pole puudest, mis kasvavad kodu taga metsas”

koostamine, mõtete ja eesmärkide sisustamine hea ruumiloome aluste loomiseks olulistes arhitektuurivaldkonnaga

Põdra 640 11.02.2022

Raamatu „Inimlikest asjadest 19962005. II köide” väljaandmine

Eesti Sisearhitektide Liidu Dubai õppereisil osalemine

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks. Märkus. A. Ader, T. Paaver ja P. Pere taandasid ennast EALi otsuse läbivaatamisest ja kinnitamisest.

4. UIA-le EALi poolt saadetava Venemaa sõjategevust Ukrainas hukkamõistva kirja koostamisest (ettepanekud kirja sisu kohta)

K. Koov andis ülevaate UIA I regiooni kohtumisest 18. märtsil. EALi sõnum (Venemaa liikmesuse peatamine UIAs ja regioonide koosseisu muutmine) viidi kohtumisele Paula Huotelini kaudu, kellele edastati ka A. Aderi koostatud kiri.

12 180

Suurel Euroopa regiooni koosolekul selgus paraku, et seisukohti on erinevaid. Tehti hoopis ettepanek jagada UIA liikmesriigid nii nagu ÜROs. Ka Venemaa liikmesuse peatamise kohta ei olnud ühtset seisukohta. Mitu riiki olid koguni selle ettepaneku arutamise vastu, sest UIA pole varem võtnud sarnases olukorras seisukohta riikide suhtes, kes on teisi rünnanud.

Otsustati, et kui Venemaa liikmesust UIAs ei peatata, teeb EAL BAUA-le ettepaneku astuda UIAst ühiselt välja. Esmalt peeti vajalikuks välja selgitada, kas Läti Arhitektide Liit ja Leedu Arhitektide Liit on nõus sel juhul UIAst välja astuma.

5. Kokkuvõte 30. märtsi veebiseminarist „Kuidas sünnib hea elukeskkond ja kuidas KOVi teadlikud otsused seda kujundavad” kohalikele omavalitsustele (A. Mänd)

Veebiseminari jälgitavus oli suur, jälgijaid oli u 80, seminar on järelvaadatav. Loodetavasti õnnestub varsti uue juhatusega minna omavalitsusi külastama. Veebiseminar korraldatigi suhete loomise eesmärgil. Seminari päevajuhi valik (Egle Loonurm) oli väga õnnestunud.

6. Linnamäe paisu säilitamist toetavast ICOMOSi kirjast A. Mänd teavitas, et rahvusvaheline muinsuskaitseeksperte ühendav organisatsioon ICOMOS saatis üheksa erialaliidu nimel Eesti valitsusele, Keskkonnaministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile avaliku ühispöördumise Linnamäe hüdroelektrijaama ajaloolise paisu kaitseks (Keskkonnaamet kavandab selle lammutamist). EAList aitas pöördumist täiendada K. Vellevoog.

21. aprillil 2022 Tallinnas

7. Arhitektuurivõistluste tingimuste tutvustamisest EALi eestseisuses

Tekkis küsimus, kas on mõtet nii põhjalikul arhitektuurivõistluste tingimuste tutvustamisel eestseisuses, nagu seda on seni tehtud. Kas piisaks sellest, kui eestseisuse ülesandeks jääb ainult žürii koosseisude kinnitamine ja ülejäänud osas usaldada tingimuste läbivaatamine EALi arhitektuurivõistluste töögrupile?

Leiti, et arhitektuurivõistluste tingimuste tutvustamine eestseisuses on siiski vajalik, ja otsustati jätkata senisel viisil.

8. Eestis kehtivate seaduste, standardite ja määruste tasuta kättesaadavaks tegemisest

Leiti, et Eestis kehtivad ehitusstandardid peaksid olema kõikidele tasuta kättesaadavad. Otsustati saata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sel teemal märgukiri.

EALi üldkogu koosolek

1. AVASÕNAD. ÜLDKOGU KAVA KINNITAMINE

(Andro Mänd, EALi esimees)

Andro Mänd esitas üldkogule kinnitamiseks koosoleku päevakorra ja üldkogu kinnitas selle.

Koosolekule oli registreerunud 137 EALi liiget, neist 49 oli delegeeritud volitusega.

2. UUTE LIIKMETE TUTVUSTUS, MEIE SEAST LAHKUNUD LIIKMETE MÄLESTAMINE

(Ingrid Mald, direktor)

I. Mald tutvustas kahe EALi üldkogu koosoleku vahelisel ajal EALi ja EALi noortekogu liikmeks astunuid ning meie seast lahkunud EALi liikmeid. Lahkunud liikmeid mälestati leinaseisakuga.

3. 2021. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

(Johann-Aksel Tarbe, revisjonikomisjoni esimees)

Johann-Aksel Tarbe andis ülevaate EALi 2021. aasta majandustegevuse revideerimisest.

Üldkogu asus majandusaasta aruande kinnitamise üle hääletama avalikult käega, kinnitamiseks oli vaja 51% häältest. Hääletajaid oli 137. Poolthääli oli 137 (sh 49 delegeeritud häältega), vastuhääli ega erapooletuid ei olnud. Hääletustulemuste põhjal kinnitati majandusaasta aruanne.

4. TEADUS- JA ARENDUSNÕUNIKU TEGEVUSVÄLI 2021–2022

(Jüri Soolep, EALi, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu teadus- ja arendusnõunik)

Üle aasta kolme vabaühenduse teadus- ja arendusnõunikuna töötanud Jüri Soolep andis ülevaate oma tegevusest aastail 2021–2022.

2021. aasta alguses koostas ta haridusanalüüsi, luges dokumente ja aruandeid ning korraldas fookusküsitluse suurematele arhitektuuribüroodele.

Ta töötas välja ja tegi veebiküsitluse (50 vastajat), millest saab teha järgmised järeldused:

̂ pigem vastasid pikema töökogemusega arhitektid: 64% neist tegutses põhiliselt Eestis, 58% põhiliselt Tallinnas, 8% tegutses Põhjamaades, 2% Baltikumis, 1% mujal Euroopas; suures plaanis kasutatakse oma töös teiste osaühingute või FIEde alltöövõttu (49%) ja tehakse alltöövõttu teistele (55,1%);

̂ aktiivsemalt vastasid oma üldist osakaalu arvestades volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutsega arhitektid;

̂ selle aasta tööprognoosi nägid vastajad pigem negatiivsena, kolme järgmise aasta tööprognoosi kergelt positiivsena;

̂ uue tööjõu (arhitektide) palkamisel peetakse kõige tähtsamaks isikuomadusi, mis võib olla seotud ettevõtete väiksusega (väikeettevõttes on isiklikud suhted märgatavamad kui suuremates ettevõtetes);

̂ vastajad oletavad, et kolme-nelja aastaga saavutab koolilõpetaja oskuse iseseisvalt töötada kõigi arhitektuuriprojekti osadega;

̂ valdavalt on tegu väikeste büroodega, kus on kaks-kolm töötajat;

̂ 78% vastanutest arvas, et Eestile piisab aastas 30st arhitektuurieriala lõpetajast, ja natuke vähem kui pooled olid seisukohal, et piisab 20 lõpetajast;

̂ suur osa (70%) vastanutest soovib panustada oma ettevõtte uuendusprotsessidesse rohkem kui Eesti ettevõtted keskmiselt;

̂ oma töötajate koolitamiseks soovib kasutada kuni 10% ettevõtte käibest suur osa (71,4%) vastanutest, kuni 20% soovib panustada 18,4% vastanutest ja 10,2% ei soovi oma töötajaid koolitada;

̂ ettevõtte innovatsiooni soovib panustada kuni 10% ettevõtte käibest suur osa vastanutest (65,3%), kuni 20% ettevõtte käibest 16,3% vastanutest ja 18,4% vastanutest ei tegele panustamist nõudva innovatsiooniga;

̂ vastanute täiendkoolitushuvi on seotud eelkõige konkreetsete teadmiste ja oskustega. Digilahendused ja rohepööre oli teemadest oluline pooltele vastanutest, huvitatud oldi ka ettevõtte majandamise ja õigusteemadest.

Lisamärkused

̂ Küsitlus kinnitas oletust, et Eesti arhitektuuribürood on n-ö kahepaiksed: osaliselt toimitakse nagu äriettevõtted ja kasutatakse alltöövõttu, samas põhiliselt ollakse nagu abilistega loovisikud. Sama käib sisearhitektuuri ettevõtete kohta.

̂ See tõsiasi toob kaasa keerukuse nende ettevõtetega. Arhitektuuribürood ei allu otseselt ärireeglitele. Valdkonna toimimismudel on liiga keeruline.

̂ See kõik suurendab EALi vastutust. EAL ongi selle kahepaiksuse kehastaja, esindades nii loovisikuid kui ka arhitektuuribüroosid kui äriettevõtteid.

̂ Eri andmekogujatelt tulevad erinevad andmed. Kui alusandmeid kogutaks ühtse meetodi ja süsteemi alusel, oleks selline olukord välistatud. EALi tellitud Statistikaameti arhitektuuriettevõtete nimistu andmetel tegutses 2020. aastal Eestis 563 arhitektuuriettevõtet, ent Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal 2019. aastal 615 arhitektuuriettevõtet. Erinevus on liiga suur ja vajaks täpsustamist.

Veel on Soolepi juhtimisel korraldatud kolm ümarlauda. Järeldusi neist:

̂ teatud küsimuste lahendamiseks oleks vaja büroode koopereerumist või pädevuskeskuseid;

̂ oleks vaja rohkem infot rohepöörde mõistmiseks ja detailsemaks selgitamiseks;

̂ oleks vaja protsessianalüüsi nii arhitektuurituru kui ka arhitektuuriettevõtete majandusmudeli detailseks mõistmiseks;

̂ oleks vaja riigi toetust ekspordivõimekuse arendamiseks.

5. EALI NOORTEKOGU TEGEVUSEST

(Kristian Taaksalu ja Liisbeth Põldre, EALi noortekogu esindajad)

8. aprillil toimus Tallinnas EALi kontoris EALi noortekogu kohtumine, kus räägiti käsil olevatest projektidest ja tulevikuplaanidest. Oma arhitektuurivõistluste kogemustest rääkis noore arhitekti preemia 2021. a laureaat Johan Tali. Lähiaja ettevõtmistest tutvustati Riigikogu 100. sünnipäeva puhul korraldatavat kahepäevast töötuba, millest osavõtjad saavad võimaluse pakkuda ideid Riigikogu hoone ümberehitamiseks. Oodatud on kõik head ideed selle kohta, kuidas siduda neid EALi noortekogu tööga.

6. ÜLEVAADE PROJEKTEERIMISE HINNASTAMISE TÖÖGRUPI TEGEMISTEST

(Ülo-Tarmo Stöör, projekteerimise hinnastamise töögrupi liige)

Projekteerimise hinnastamise töögrupi loomise ajend oli soov selgitada välja ehitusprojekti arhitektuuriosa projekteerimise tööaeg. Selleks koostas töögrupp (Illimar Truverk, Katrin Ventsel, Emil Ubel, Ülo-Tarmo Stöör ja Ott Alver) tabeli, kus on levinuimad hoonetüübid ja suurusjärgud. Tabel saadeti EALi liikmetele täitmiseks, ent neilt saadi ainult 10 vastust. Selle põhjal kokkuvõtte tegemine ei ole adekvaatne. Töögrupp kutsus üles ka ülejäänud liikmeid täitma seda tabelit ja saatma EALile.

Ülo-Tarmo Stöör tutvustas võrdluseks Saksamaa projekteerimishindade koondinfo tabelit.

7. VALIMISKOMISJONI KINNITAMINE (Ingrid Mald)

Ingrid Mald tutvustas valimiskomisjoni. See kinnitati koosseisus S. Liivaleht, L. Põldre, K. Päss, K. Rand (esimees) ja K. Taaksalu.

8. VALIMIMISKORRA, EALI PRESIDENDI, EESTSEISUSE, AUKOHTU JA REVISJONIKOMISJONI LIIKMEKANDIDAATIDE TUTVUSTUS

(Ingrid Mald)

Ingrid Mald tutvustas uue presidendi, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni kandidaate.

̂ Uue presidendi (juhatuse liikme) valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideeris Andro Mänd.

̂ Aukohtu uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Joel Kopli, Katrin Koov, Lembit-Kaur Stöör ja Tarmo Teedumäe.

̂ Revisjonikomisjoni uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Ülle Kupri, Kätlin Mänd ja Johann-Aksel Tarbe.

̂ Uue eestseisuse valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid praegusest koosseisust Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Jaak Huimerind, Kalle Komissarov, Katrin Koov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Toomas Paaver, Peeter Pere, Mai Shein, LembitKaur Stöör, Villem Tomiste, Veronika Valk-Siska ja Kalle Vellevoog. Uute liikmetena kandideerisid Ingrid AasojaZverev, Markus Kaasik, Elo Kiivet, Jaan Kuusemets, Ülle Maiste, Endrik Mänd, Mari Rass, Tõnis Savi, Anu Tammemägi, Tarmo Teedumäe ja Pelle-Sten Viiburg.

9. PRESIDENDIKANDIDAADI KÕNE (vt Teataja juhtkirja)

EALi presidendikandidaat Andro Mänd tegi ülevaate EALi tähtsaimatest ettevõtmistest viimase aasta jooksul ja tutvustas järgmise kahe aasta plaane.

10. HÄÄLETAMINE. HÄÄLETUSSEDELITE TÄITMINE JA HÄÄLETUSKASTI PANEK

11. ARHITEKTI AASTAPREEMIA 2021. A LAUREAADI TÖÖ (TALLINNA VANASADAMA KRUIISITERMINAL) TUTVUSTUS (SALTO AB JA STUUDIO TALLINN)

Laureaat Villem Tomiste rääkis preemia toonud hoonest ja selle valmimisprotsessist.

12. PREEMIA „ERAMU 2021” LAUREAATIDE (LAANEOTSA MAJA (JOEL KOPLI) JA KUKU-RANNA SUVEMAJA (MADIS EEK)) TUTVUSTUS

Laureaadid Joel Kopli ja Madis Eek tutvustasid neile preemia toonud hooneid ning nende valmimisprotsessi.

13. ÜLEVAATED DOKTORITÖÖDEST

Anti lühiülevaade 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud doktoritöödest.

̂ Ingrid Ruudi, „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994”

̂ Sille Pihlak, „Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe. Puitarhitektuuri somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemine”

̂ Siim Tuksam, „Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni”

14. 2021. A TEENETEMEDALITE JA KOLLEEGIPREEMIA ÜLEANDMINE

„Ehitaja 2021” Veiko Seliste. Foto EAL

„Ehitaja 2021” tiitliga pärjati ASi Ehitustrust ehituse projektijuht Veiko Seliste. Ta juhtis Tartus lodjakoja ehitust, kus mõtles kaasa nii ehitaja kui ka arhitekti seisukohast ning oskas õigel ajal osutada keerulistele kohtadele, ennetades hilisemaid probleeme.

„Tellija 2021” teenetemedal läks Tallinna Sadama arendusosakonna juhatajale Hele-Mai Metsalile, kes on sadama ruumilist arengut vedanud viimased paarkümmend aastat. Ta on hoidnud pidevalt üleval Vanasadama linnarahvale avamise

„Tellija 2021” Hele-Mai Metsal. Foto Reio Avaste

ideed ning olnud arhitektidele hea partner ja mõttekaaslane. Arhitektide jaoks on olnud väga inspireeriv tema ambitsioon lõimida sadama tehniline funktsionaalsus linlaste argipäevases kasutuses oleva avaliku ruumiga. Suuresti tänu tema laiale silmaringile, teadmistele ja visadusele ongi Tallinnas olemas kruiisiterminal, millega liitub kilomeetri jagu linnarahvale avatud mereäärset promenaadi.

haaravalt analüütilised, aga ka tundlikud ja läbitunnetatud. Iga sõna on hoolega kaalutud. Koos põhjalikkusega on ta toonud ajakirja juurde ka palju uusi kirjutajaid teistest valdkondadest, kes aitavad avada uusi vaatenurki ruumile ja laiendada arhitektuuri üle mõtlejate ringi.

Projektipea OÜ partner ja Tallinna Sadama projektijuhtimise osakonna juhataja Riho Joala sai teenetemedali „Projektijuht 2021”. Ta on teinud ära tohutu töö, et lõimida kõik kruiisiterminali projekteerimise ja ehitamise juures olnud osalised. Pole lihtne ülesanne liita niivõrd erinevaid eesmärke ja kasutusviise nagu toimiv sadam ja kõigile avatud linnaruum (sh sadamarajatised, ürituste ruumid ja avalikud söögikohad) ning teha seda kõike keskkonnasäästlikult.

Tiitliga „Kolleeg 2021” pärjati Anne Siht, kes juhtis EALi seeniorite sektsiooni tööd kuus aastat suure pühendumisega. Ta on olnud alati huvitatud arhitektuuriteemadest, otsides võimalusi, kuidas saaksid seeniorarhitektid osaleda kohalikus arhitektuurielus, pakkudes kolleegidele nõu ja jagades oma kogemusi. Ta on esmapilgul küll vaikne ja tagasihoidlik, kuid tegelikult väga hea suhtleja ja organiseerija ning tähelepanelik ja hooliv kõigi suhtes, kellega koos toimetab ja ühiseid radu käib. Teda tunnustati vanema põlvkonna kolleegidele EALi info ja arhitektuuriuudiste jagamise, tujutõstva sõnaseadmisoskuse ning suurepärase seltskonna kooshoidmise eest.

15. VALIMISTULEMUSTE TEATAVAKS TEGEMINE

(valimiskomisjoni esimees Kairi Rand)

Hääletusel osales 137 EALi liiget (sh 49 volitusega) ja valimiskastis oli 137 kehtivat sedelit.

̂ EALi presidendi ja juhatuse liikme ametikohale osutus 131 häälega valituks Andro Mänd

̂ EALi aukohus osutus valituks koosseisus Joel Kopli, Katrin Koov, Lembit-Kaur Stöör (varuliige) ja Tarmo Teedumäe.

̂ EALi revisjonikomisjon osutus valituks koosseisus Ülle Kupri, Kätlin Mänd ja Johann-Aksel Tarbe.

Tunnustuse ja teenetemedali „Mõtestaja 2021” pälvis arhitektuuriajakirja MAJA peatoimetaja Kaja Pae. Ta on terava pilgu ja analüütilise mõtlemisega arhitekt ja füüsik, kes ei lepi arhitektuurist kirjutades üksnes pealispinna kirjeldusega, vaid tahab alati minna süvitsi, et leida üles nähtava maailma sügavamad põhjused ja laiemad seosed. Tema enda kirjutatud artiklid on just sellised: tummiselt teadmisterohked ja endasse-

̂ EALi eestseisus osutus valituks koosseisus Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Jaak Huimerind, Markus Kaasik, Kalle Komissarov, Katrin Koov, Jaan Kuusemets, Tõnu Laigu, Ülle Maiste, Toomas Paaver, Peeter Pere, Mari Rass, Tõnis Savi, Mai Shein, Lembit-Kaur Stöör, Villem Tomiste, Veronika Valk-Siska ja Kalle Vellevoog.

„Projektijuht 2021” Riho Joala. Foto Reio Avaste

„Mõtestaja 2021” Kaja Pae. Foto Reio Avaste

„Kolleeg 2021” Anne Siht. Foto Reio Avaste

Eestseisuse koosolekud

28. aprill 2022

1. Peale A. Männi kahe ülejäänud EALi juhatuse liikme (ühtlasi EALi asepresidendid) valimine aastateks 2022–2024

A. Mänd esitas EALi aseesimeeste kandidaatideks Aet Aderi ja Markus Kaasiku. Rohkem kandidaate ei esitatud. A. Männi ettepanek pandi hääletusele. A. Ader ja M. Kaasik taandasid ennast hääletamisest.

Hääletamisel osutusid Aet Ader (18 poolthäält) ja Markus Kaasik (18 poolthäält) ühehäälselt valituks EALi juhatusse ning ühtlasi EALi asepresidentideks.

2. Järgnevaks kaheks aastaks EALi tööplaanide seadmine

A. Männi sõnul on EALi juhtimises ees muudatused. Kui varem juhtisid EALi töögruppe EALi juhatuse liikmed, siis nüüd hakkavad neid juhtima eestseisuse liikmed. Iga töögrupi juht määrab oma töögrupi koosseisu. Töögruppidesse võivad kuuluda ka eestseisusesse mittekuuluvad EALi liikmed. Ühe liikme võrra vähendatud, nüüd kolmeliikmeline EALi juhatus hakkab tegelema EALi põhifookusesse jäävate prioriteetsete tegevustega.

Esialgu on plaanis jätkata samade töögruppidega, mis käisid koos EALi eelmise eestseisuse koosseisu ajal, uuendatakse ainult nende koosseise.

A. Mänd tegi ettepaneku määrata EALi töögruppidele järgmised eestseisuse liikmetest juhid: ̂ ürituste töögrupp – juht Katrin Koov,

̂ ekspertiiside töögrupp – juht Peeter Pere,

̂ hinnastamise töögrupp – juht Mari Rass,

̂ seaduste töögrupp – juht Jaan Kuusemets,

̂ arhitektuurivõistluste töögrupp – juht Pelle-Sten Viiburg (ainus eestseisusse mittekuuluv töögrupi juht, kes kuulus arhitektuurivõistluste töögrupi eelmisse koosseisu ning esitati I. Maldi ja M. Lõokese ettepanekul töögrupi juhiks),

̂ digiehituse töögrupp – juht Indrek Allmann

EALi liikmetelt otsustati meilitsi küsida, kes soovib liituda EALi töögruppidega.

Hinnastamise töögrupp

Töögrupi esmane ülesanne on lahti kirjutada, millistest staadiumitest peab projekt koosnema ja millises staadiumis tohib hakata ehitama. Seejärel tuleb jätkata tegelemist arhitektuuri projekteerimisele kuluva keskmise aja väljaarvutamisega. Tuleb ka fikseerida, mis on autorijärelevalve. Miks ei arvestata eskiisi tööstaadiumite hulka?

A. Männi ettepanekul pakkusid kõik eestseisuse liikmed välja teemasid ja teemavaldkondi, millega peaks EAL nende arvates järgmise kahe aasta jooksul tegelema. Nimetati ka põhieesmärke, mille saavutamise nimel peaks EAL edasi töötama.

O. Alver: EAL liigub õiges suunas. EALi eesmärk peakski olema olla avatud, koondada ruumiga tegelevaid inimesi. On märgatav, et Tallinna linn aktsepteerib EALi arvamust. Ettepanek: defineerida rohepöörde mõiste EALi seisukohast lähtuvalt.

T. Laigu: EALi põhieesmärk peaks olema seista parema elukeskkonna eest. EAL peaks käituma nii, et EALiga arvestataks rohkem. Oluline on, et arhitektid seisaksid ühe asja eest ega läheks omavahel konflikti.

J. Kuusemets: Tallinna linnaarhitekti ametikoht tuleks taas ellu kutsuda, EAL peaks selle eest seisma. Avalike väljakute kaudu kvaliteetse arhitektuuri tutvustamine ja propageerimine peaks olema üks EALi eesmärke. Tavainimeste harimiseks võiks panna avalikku ruumi suured ekraanid, kus reklaamitakse võistlustele esitatud töid.

P. Pere: ruumiloomega tegelemine, maa- ja ruumiameti sisseseadmise nimel edasi tegutsemine ning kohalike omavalitsuste külastamine eesmärgiga parandada nende kompetentsi.

L.-K. Stöör: digivõistluste formaadi sisseviimine, EALi liikmetele suunatud tegevuste fookuses hoidmine ja rohepöörde tegeliku olemuse laiem avamine.

A. Ader: uuringute ja koolituste korraldamine, et teadvustada rohepöörde tegelikku olemust, ning rohepöörde elluviimiseks konkreetse tegevusplaani väljatöötamine.

K. Koov: rohepöörde tegeliku olemuse selgitamine ka kõige kõrgemal riiklikul tasandil ning ruumihariduse temaatika ja selleteemalise teavitustööga edasi tegelemine: avalik keskkond tervikuna, sh avalikud ruumid, töökeskkond, linnaruum peaks olema inspireeriv ja hariv.

Ü. Maiste: ruumiharidusega edasi tegelemine, kohalike omavalitsuste harimine, kohaliku arhitekti autoriteedi suurendamine ning avaliku ruumi sekkumiste korraldamine.

L. Põldre: tudengite kaasamine EALi tegevusse.

T. Savi: tänavaruumiga süvitsi tegelemine, rohepöördega haakuvalt parkimis- ja maanteenormine väljatöötamine ning arhitekti roll ühiskondlikul tasandil.

J. Huimerind: riigiarhitekti institutsiooni (maa- ja ruumiameti) loomine.

V. Tomiste: EALi kuraatorinäituste korraldamise taaselustamine.

K. Vellevoog: tegelemine elukeskkonna teemaga ja hea elukeskkonna propageerimine ühiskonnas; „Hea avaliku ruumi” programmi arhitektuurivõistluste korraldamise jätkamine ja regionaalarengu küsimustega tegelemine; rohepöörde arutelu algatamine ja juhtimine EALi poolt (seostub säästliku arenguga).

M. Kaasik: selle väljaselgitamine, kas loodud seadused ja normid (nt ventilatsiooni- ja tuleohutusnormid) toimivad rohepööret silmas pidades ka tegelikkuses.

T. Paaver: arhitektuuri kaudu keskkonna rikastamine (tegutsemine selle nimel, et see eesmärk jõuaks ka olulistesse dokumentidesse) ning rohekoridoride läbilahendamine Tallinna sees.

M. Rass: seismine selle eest, et EAL ei muutuks kunagi erakonnapoliitiliseks; tellija (kohalikud omavalitsused) teadlikumaks muutmine ja harimine ning arhitektide koolitamine.

A. Ader: ruumiloome eksperdirühma loomine; Eestil puudub elamumajanduse arengukava, selle loomisega tuleks tegeleda; segregatsiooniprobleemide lahendamine – EAL saaks ehk kaasa aidata, et meil oleks ka riigi tasandil visioon segregatsiooniprobleemide lahendamiseks.

V. Valk: omavalitsuste mehitamine heade ja võimekate arhitektidega, sest avalikus sektoris peaks olema tööl rohkem arhitekte; rahvastiku kahanemisega kohanemine, arhitekti positsiooni tugevdamine ruumiloomeprotsessis; ruumiloome eksperdirühma loomine; kohalike omavalitsustega tegelemine eesmärgil, et nad mõistaksid hea arhitektuuri olemust; kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine; ruumiloomekursuste sisseviimine avaliku sektori töötajatele.

M. Shein: arhitekti kutsestandardi uusversiooni töögrupi moodustamine.

I. Allmann: peaks avatumalt vaatama, kas saaksime arhitektidena ühiskonnas kaasa rääkida.

K. Taaksalu: visioonivõistluste ja töötubade formaadi säilitamine EALi noortekogus ning tegutsemine selle nimel, et noortes arhitektides säiliks erksus (et BIM jt programmid ei tapaks loovust).

3. Ander Roosipuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Ander Roosipuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

4. Osalemisest EVS/TK 61 „Müra ja ehitusakustika” tehnilise komitee töös

Standardimiskoordinaator M. Uusmaa teavitas, et Ülar Mark, EALi senine esindaja EVS/TK 61 „Müra ja ehitusakustika” tehnilise komitee töös, on andnud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele märku, et ei soovi enam komitee töös osaleda. M. Uusmaa soovib teada, kas EALil on huvi komitee töös kaasa lüüa, ja kui on, siis peaks ta volitama komiteesse Ülar Margi asemele uue esindaja.

Eestseisus pidas kõnealust teemat arhitektide jaoks väga oluliseks ja otseselt nende tööd mõjutavaks. J. Kuusemets tegi ettepaneku, et müra ja ehitusakustika teemaga võiks tegeleda Joanna Kordemets (pole EALi liige).

Otsustati, et J. Kuusemets võtab J. Kordemetsaga ühendust ning teeb talle ettepaneku osaleda EALi esindajana EVS/ TK 61 „Müra ja ehitusakustika” tehnilise komitee töös.

5. Ülevaade kohtumisest Viimsi Vallavalitsuse esindajatega

A. Mänd kohtus 27. aprillil Viimsi Vallavalitsuse esindajatega, põhiprobleemina oli arutuse all Viimsile vallaarhitekti leidmise küsimus.

Kahel korral välja kuulutatud avaliku konkursi teel ei ole õnnestunud vallaarhitekti leida. Arendajate surve on Viimsi vallas väga tugev ja vallaarhitektina pole selle surve all töötada kerge. A. Mänd tegi kohtumisel ettepaneku seada Viimsis sisse arhitektuurinõukogu, kelle üks tööülesanne oleks anda sisend Viimsi vallas koostamisel olevale üldplaneeringule. Arhitektuurinõukogu koosneks EALi nimetatud institutsioonide esindajatest, kelle määraksid institutsioonid ise. Viimsi Vallavalitsus kiitis EALi ettepaneku heaks.

Eestseisus toetas Viimsis arhitektuurinõukogu loomise ettepanekut.

6. Ülevaade BAUA 26. aprilli koosolekust (A. Ader)

26. aprillil toimunud BAUA koosolekul arutati muu hulgas seda, kuidas tegeleda Ukraina teemaga edasi. BAUA on nimelt tauninud Venemaa jätkamist UIAs, kuid pole sellele toetust saanud. BAUA peab oluliseks, et Madridi foorumil tehtaks avaldus Venemaa osalemise peatamiseks UIAs. Põhjamaade, Poola, USA ja Kanada poolt ja nimel on selline kiri koostamisel ning see tuleb mai alguses Madridi foorumil esitlemisele.

7. Andres Levaldi hääleõiguseta esindajana osalemisest EALi eestseisuse töös

K. Vellevoog tegi ettepaneku kutsuda A. Levald hääleõiguseta esindajana osalema EALi eestseisuse töös.

Eestseisus toetas K. Vellevoogi ettepanekut ja otsustas teha A. Levaldile sellekohase ettepaneku.

12. mai 2022

1. Ehitusseadustiku uuendustest, CO2 jalajälje kalkulaatorist projekteerimises, elukeskkonna arengukava koostamise käivitamisest ning muudest asjassepuutuvatest olulistest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevustest (ehituse asekantsler Jüri Rass)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehituse asekantsler Jüri Rass andis ülevaate arhitektuurivaldkonnaga haakuvatest MKMi välja töötatud dokumentidest ning muudest asjassepuutuvatest olulistest MKMi tegevustest. Olulisim

̂ Dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035” väljatöötamine

̂ Kvaliteetse elukeskkonna arengukava analüüsi koostamine (tööprotsessi faasis)

̂ Ehitusseadustiku muudatuste kavandamine

̂ Ehitisregistri muudatuste ja seal uue menetluskeskkonna väljatöötamine (tööprotsessi faasis)

̂ Ehitusgiidi väljatöötamine (tööprotsessi faasis)

̂ Elamuinvesteeringute fondi parendamine

̂ Konkursi „Tark tellija 2021” korraldamine

̂ Hoonete CO2 jalajälje kalkulaatori väljatöötamine (tööprotsessi faasis)

Ehitusseadustik ja selle muudatused

Kehtiv ehitusseadustik on käibel olnud kuus-seitse aastat ja on tekkinud praktika, mille alusel hinnata, mis osas tuleks seda parendada. Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusele eelnes koostöös koostööpartneritega Soraineni tehtud revisjoni analüüs (2020).

Ehitusseadustiku väljatöötamise kavatsus kooskõlastati 2021. aastal. Ehitusseadustiku muudatusi käsitlevad arutelud korraldati aastatel 2021–2022, viimane oli 31. mail 2022.

Ehitusseadustiku muutmisel on püütud minna lihtsustamise, abstraktsemaks muutmise teed. Ehitusseadustiku muudatuste mustand tuleb sektorile läbivaatamiseks 8. juulil 2022, tagasisidet soovitakse 19. augustiks. Eelnõu ja seletuskirja koostamine on planeeritud ajavahemikku september–detsember. Dokumendi MKMi-sisene kooskõlastus on kavas 2023. aasta jaanuaris ning ametiasutuste ja sektori kooskõlastus veebruaris. Õigusakti lugemine Riigikogus on kavandatud sama aasta sügisesse.

Uues ehitusseadustikus on vaba ehitustegevus selgemalt lahti kirjutatud (sh defineeritakse ehitusteatise ja -loa olemus ning piiritletakse nendega ehitamise algatamise erisused). Ehitusteatis on näiteks vaja esitada siis, kui ei järgne menetlust. Muudatuste järgi võib ainult füüsiline isik endale ehitada ja järelevalvet teha.

Ehitusgiid on visualiseeritud lihtsamas vormis ehitusseadustik ja sellest peaks saama üks ehitisregistri osa või üks e-ehituse aken. Lisaks visualiseerivale materjalile ja lisatud selgitustele koondatakse Ehitusgiidi alla kokku 80 projekteerimist ja ehitust puudutavat normdokumenti.

Hoonete CO2 jalajälje kalkulaatori ülesehitamiseks on tehtud uuring ehitise selle arvutuse rakendamiseks Eestis. Kalkulaatorit plaanitakse hakata kasutama hangetel. See on n-ö ametlik kalkulaator, mis on loodud Põhjamaade kalkulaatori alusel. Oluline on sektori, sh EALi tagasiside kalkulaatorile. Välja on töötatud uus energiatõhususe direktiiv, mille eelnõu on kommenteeritud.

2022. aastal võeti vastu dokument „Eesti 2035 strateegilised sihid”, mis koosneb viiest tähtsast teemaplokist, sh elukeskkond, mis jaguneb ehitatud ja looduslikuks elukeskkonnaks. Puudu on kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava, mis peaks olema seotud riigieelarvega. Selle dokumendi koostamine on võetud MKMis lähiajal plaani.

Käima on lükatud Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”. 2022. aasta märtsis kestusega 18 kuud loodud projekti eesmärk on pakkuda lahendusi riiklikus strateegilise planeerimise raamistikus ruumiloomega seotud probleemidele, toetada uue üleriikliku planeeringu koostamist ja valmistada ette ehitatud keskkonna arengukava koostamise ettepanek.

Lepiti kokku, et J. Rass saadab EALi eestseisusele tutvumiseks ehitusseadustiku uue tööversiooni.

2. Ülevaate andmine Euroopa Arhitektide Nõukogu 29. aprilli kongressist (Aet Ader)

EALi välisesindaja A. Ader teavitas, et Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) üritab jõuliselt tegeleda Ukraina aitamisega. Selle tõenduseks on loodud ACE’i juurde Task Force’i nimeline töörühm, kus keskendutakse sellele, mida saaksid arhitektid Ukraina heaks ette võtta (väljatöötamisel on strateegia Ukraina arhitektide aitamiseks). Töörühma juht R. Leitanaitė on teinud muu hulgas ettepaneku koondada kompetents, mille alusel hinnata Ukraina hoonete seisundit, et otsustada, mis tuleb lammutada. Ta toonitas 29. aprilli kongressil peetud ettekandes vajadust ehitada Ukrainas võimalikult lihtsalt ja käepäraselt ning viskas õhku küsimuse, kas ehk Ukraina peal saakski katsetada Euroopa rohepöörde eesmärgipõhiseid võtteid. A. Aderi arvates võiks kõnealuse töörühmaga keegi Eestist liituda.

Nagu selgus 29. aprillil ACE’i kongressil, on Ukraina kutsutud ACE’i vaatlejaliikmeks.

3. EALi esindaja määramine Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse

Eestseisus pakkus välja EALi esindajast kandidaate žüriisse.

Otsustati nimetada Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žürii liikmeks Margit Mutso.

4. Jätkuarutelu EALi juhatuse järgneva kahe aasta prioriteetide seadmise teemal (A. Mänd)

EALi juhatus analüüsis eelmisel eestseisuse koosolekul tehtud ettepanekuid EALi järgmise kahe aasta tegevuste kohta. Otsustati, et

̂ EALi juhatuse järgmise kahe aasta prioriteetsed teemad on

˺ ruumiloome (ruumiloome institutsiooni loomine riigi tasandil);

˺ kohalike omavalitsuste arhitektide toetamine ja kohalike omavalitsuste ruumikompetentsi suurendamine;

˺ segregatsioon, elamumajandus;

̂ muud olulised teemad, millega tegelemiseks luuakse töögrupid ja millega tegelemine usaldatakse neile, on:

˺ rohepööre (selle tegeliku olemuse laiem avamine), töögrupi juht K. Vellevoog;

˺ arhitektikutse arendamine, töögrupi juht L.-K. Stöör;

̂ EALis töötavad järgmised töögrupid:

˺ EALi ekspertiiside töögrupp,

˺ seaduste töögrupp,

˺ arhitektuurivõistluste töögrupp,

˺ projekteerimise hinnastamise töögrupp,

˺ ürituste töögrupp,

˺ rohepöörde töögrupp,

˺ arhitekti kutse töögrupp,

˺ digiehituse töögrupp.

Eestseisus leidis, et EALi töögruppides esindajana osalejad võiksid aeg-ajalt anda eestseisusele tagasisidet seal tehtud tööst.

5. Saskia Krautmani EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Saskia Krautmani EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

6. Markus Puidaku EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Markus Puidaku EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

2. juuni 2022

1. Keskkonnaministeeriumis koostamisel oleva keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) tutvustamine (Keskkonnaministeeriumi esindajad Oliver Eglit ja maatoimingute töörühma juht Vello Kama)

Keskkonnaministeeriumi esindajad Oliver Eglit ja maatoimingute töörühma juht Vello Kama tutvustasid koostatavat keskkonnavaldkonna arengukava „Kevad”, mis hõlmab kogu keskkonda, eelkõige looduskeskkonda. Kuigi ehitatud keskkond ei ole fookuses, ei tähenda see, et seda pole arengukavas kajastatud.

Arengukava üldvisioon ja eesmärgid on paigas, sisuline tegevus koostamisega algab 2023. aasta kevadel.

Arengukava on jaotatud tegevussuundadeks ning läbivad teemad on elurikkus, kliima ja ringmajandus. Põhivaldkonnad on jäätmed, maavarad, muld, looduskaitse, metsandus, merekeskkond, kiirgus, veekaitse ja välisõhk. Toetavad valdkonnad on ilmateenused, maatoimingud, ruumiandmed, keskkonnateadlikkus ja -haridus ning keskkonnakorraldus.

Arengukava üldeesmärk: Eesti on elurikas, ringmajandav ja kliimaneutraalsuse poole liikuv riik, kus käsitletakse mitmekesist ja puhast looduskeskkonda väärtusena. Inimeste heaolu ja kvaliteetset elukeskkonda kujundav ning tulevaste põlvede vajadustega arvestav loodus on konkurentsieelis. Teame, kus on keskkonna taluvuspiirid, ning majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil. Keskkonna- ja kliimaeesmärgid on lõimitud kõigisse poliitikavaldkondadesse ja otsustesse. Keskkonnaministeeriumi esindajad tegid EALile ettepaneku võtta arengukava koostamise juhtrühmaga ühendust selgitamaks, et arengukavas peaks olema kajastatud ka ehitatud keskkond.

2. Ülevaade Rahandusministeeriumi ettevalmistustest üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamiseks ja planeerimisseaduse muutmise käigu tutvustamine (Rahandusministeeriumi esindajad Katri-Liis Ennok ja Andres Levald)

2022. aasta sügisel alustab Rahandusministeeriumis (RM) tööd ruumilise planeerimise osakond, mis koosneb erinevate pädevustega (nt digitaalne planeerimine; strateegia / metoodikad / rahvusvaheline töö; rakenduslik planeerimine; järelevalve) tiimidest. Riigireformi eest vastutav RMi osakond tegi praegu valitsuse koalitsioonileppes ja tegevusprogrammis oleva maa- ja ruumiameti (MARU) loomise kohta põhjaliku analüüsi. Eelmise valitsusprogrammi otsuse alusel pidi tehtama detsembris ministrite otsus ameti loomise kohta. Riigi juhtimisahelates ei leitud uue ameti moodustamise küsimuses aga üksmeelt ja eriarvamusi ministrite vahel ei õnnestunud lahendada. Arvatavalt enne järgmisi valimisi seda teemat uuesti ei avata. Samas ootab analüüs sobivat hetke. Rohepöörde teemat tuleb MARU analüüsis täiendada.

RMi tähtsaimaid käimasolevaid tegevusi:

̂ uued juhendid, näiteks detailplaneeringute koostamise lisajuhend, sügisel tulevad ka koolitused. Jätkub üldplaneeringute koostamise jälgimine ja suunamine;

̂ lehele www.planeerimine.ee jätkuvalt olulisima info lisamine, sh digiümarlaudade ja koolituste kohta. Valminud on kohalike omavalitsuste kaasamise juhend;

̂ juhendid asuvad aadressil

https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/;

̂ kahanemisega kohandumise teema pildis hoidmine, koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja kohalike omavalitsustega. OECD uuring „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis”, uuendatud väikeasulate uuring jm;

̂ 2020. aasta ruumiloome koolitusprogrammi jätkukursus sügisest 2022 koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega. Materjalid on järelevaadatavad aadressil https://planeerimine.ee/koolitus/ ruumiloome-koolitus/

Kahanemisega kohandumise teema aktuaalsena hoidmiseks tehti A. Levaldi sõnul enne haldusreformi väikeasulates esmane uuring, mille tulemusi võrreldi 2021. aastal uue uuringu tulemustega. Uuring keskendus laste arvu muutustele väikeasulates. Uuendatud uuringu ja veebirakenduse tutvustus toimus 14. juunil ja selle salvestus on aadressil https://planeerimine.ee/ eesti-vaikeasulate-uuring-on-uuendatud/

Tühjaks jäänud eluasemete kaardistamiseks on korraldatud kaks uuringut: TTÜ eestvedamisel tehtud metoodikatele ja Ida-Virumaale keskenduv uuring ning MKMi tellimusel ja K. Grišakovi eestvedamisel üle-eestiline eluhoonete kaardistamise uuring (tutvustati koos OECD uuringuga „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis” veebruaris, vt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/nutikaskahanemisega-kohanemine-eestis/). Kaardistati kõik tühjaks jäänud eluhooned. Uuringu tulemused on kättesaadavad ka omavalitsuste kaupa.

Uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2040+” koostamisega ollakse algusjärgus: lähiajal hakatakse tegema selleks alusuuringut. Planeeringu algatab valitsus. 2023. aasta alguses valmivad trendianalüüsid, misjärel hakatakse koostama lähteseisukohtade alusdokumenti. Ehitatud keskkonna tegevuskava alusuuringu koostamisel tehakse koostööd MKMi ja Hollandi rahvusvahelise ettevõtte Trinomics veetava uurimisrühmaga.

„Eesti 2050” peaks valmima 2026. aastal. M. Kaasik tegi ettepaneku siduda see planeering rohepöörde temaatikaga. 2022. aasta sügisel korraldatakse üleriigilist planeeringut käsitlev seminar ja piirkondlikud arutelud. Uue üleriigilise planeeringu kohta on eestseisuse ideed ja ettepanekud teretulnud.

3. EALile 1. juuniks 2022 esitatud loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsuse (vt tabel).

A. Ader, M. Kaasik, A. Mänd taandasid ennast EALi loomestipendiumite eraldamise otsuse läbivaatamisest ja kinnitamisest.

4. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (I. Mald)

I. Mald kandis ette EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhi P.-S. Viiburgi koostatud kokkuvõtte ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest.

Äsja lõppes Saku keskpromenaadi võistlus, kuhu esitati 13 tööd. Võitja on valitud ja avalikustatakse ilmselt jaanipäeva paiku.

Käib Türi keskuse „Hea avaliku ruum” programmi kuuluv arhitektuurivõistlus ning Kuivastu sadamaala ja Klindi pargi võistlus.

Äsja sai kooskõlastuse Tallinna Tehnikaülikooli kampuse ja Tehnopoli vahelise promenaadi võistlus.

Läbivaatamisel ja žürii kokkupanemise faasis on Raadi hariduslinnaku, F. R. Kreutzwaldi 31 // Tartu mnt 45 (Tallinn) hotell-ärihoone, Valga Vabaduse tänava ja Purje 11 sadamahoone võistlus (viimane on kaheetapiline portfooliotega võistlus).

Ettevalmistamisel on Tartu südalinna kultuurikeskuse võistlus ja Narva peatänava visioonivõistlus

Tagasi on lükatud Tõstamaa „Hea valiku ruumi” programmi kuuluv võistlus (põhjus: eeldatav projekteerimismaksumus).

Tallinna korraldatavate musterlasteaia ja lauluväljaku võistluste tingimused on töögrupp sisuliselt heaks kiitnud, kuid võistluste väljakuulutamine seisab arhitektidele ebasoodsate lepingutingimuste taga.

Võistlusi on ees palju ja sügis tuleb tähtaegade mõttes väga tihe.

Põhja-Eesti pärandihoidla kohta esitas töögrupp oma seisukoha. 15. juunil koguneb žürii uuesti, olles välja vahetanud ühe žüriiliikme asendusliikme vastu.

20. juunil toimub kokkusaamine Eesti Maastikuarhitektide Liiduga, et arutada võistluste omavahel kooskõlastamist, žüriiliikmete määramist, osalemisõigust jm.

Lisaks on EALis ettevalmistamisel lepinguga neli uut „Hea avaliku ruumi” programmi võistlust (Narva, Jõhvi, KilingiNõmme, üks linn on lahtine) ja kaks uue hoone võistlust (Haapsalu Linnavalitsuse uus hoone, Rakke lasteaed).

5. Ülevaade EVS 843:2016 „Linnatänavad” Eesti standardi uustöötluse väljatöötamise töögrupi senisest tööst (T. Paaver)

Praegu kehtiv linnatänavate standard on mõjutanud meie elukeskkonda piisavalt kaua. Auto- ja sõiduteedekeskne standard on ajale jalgu jäänud, mistõttu otsustati töötada välja selle uusversioon.

EVS 843:2016 „Linnatänavad” Eesti standardi uustöötluse väljatöötamise protsessi juhib Eesti Linnade ja Valdade Liit. Loodi töögrupp, kuhu kuuluvad EALi esindajatena T. Paaver ja K. Talpsep. On valminud standardi uusversiooni lähteülesanne, kuhu on sisse kirjutatud ruumilised põhimõtted.

Lähteülesande alusel korraldatakse standardi koostaja leidmiseks avalik hange. T. Paaver tegi standardi uustöötluse väljatöötamise töögrupis ettepaneku kasutada termini „linnatänavad” asemel terminit „tänavaruum”.

T. Savi sõnul ei tohiks maanteeruumi normi mõju linnatänavatele kanduda, seda tuleks vältida.

6. Kevin Väljase EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Kevin Väljase EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

7. Arhitektuurinõukogu moodustamisest (A. Mänd)

A. Männi sõnul leidis Viimsi Vallavalitsusega kohtumisel toetust EALi ettepanek luua arhitektuurinõukogu. See hakkaks koos käima kolmes omavalitsuses: Paides, Rael ja Viimsis. Igasse arhitektuurinõukogusse määratakse seitse liiget: üks EALi esindaja, üks Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja, üks Eesti Kunstiakadeemia esindaja, üks Tallinna Tehnikaülikooli esindaja ning kolm konkreetse valla esindajat. Nõukogu liikme ametiaeg on kaks aastat ja kokku on lubatud nõukogus olla kaks ametiaega (v.a valla esindajad). Arhitektuurinõukogude töö käimalükkamiseks taotleb EAL toetust Kultuuriministeeriumilt.

8. Ülevaade Helsingborgis toimunud konverentsist

„Urban Future Global Conference 2022” ja Helsingborgivisiidi ajal toimunud EALi juhatuse kohtumisest Tallinna Linnavalitsuse esindajatega

EAList osalesid konverentsil kõik juhatuse liikmed, lisaks liikmed K. Süda ja D. Taalfelt, Tallinna linna poolt aga abilinnapead V. Svet ja M. Lippus. Tallinna Strateegiakeskuse esindajana osales strateegiadirektor R. Roop. Konverents oli huvitav ja ettekanded sisukad. Järgmise aasta konverents peetakse Stuttgardis.

9. Presidendi noore kultuuritegelase preemiale kandidaadi esitamine

A. Mänd teavitas, et EAL esitas Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu välja kuulutatud presidendi noore kultuuritegelase preemiale EALi poolt kandideerima sotsiaalmeedias figureeriva anonüümse isiku kasutajanimega mitte_tallinn.

10. august 2022

1. Ülevaade projekteerimise ajakulu töögrupi senisest tööst (Mari Rass)

Projekteerimise ajakulu töögrupp kogub EALi ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liiduga (EKEL) koostöös projekteerimise ajakulu statistikat. Selle põhjal soovitakse tööde mahtu ühtlustada, mis võimaldab tööle kuluva aja ja tööjõu läbimõeldumat planeerimist ning selle tulemusel kvaliteetsema teenuse teket.

Soovitud tulemuse saavutamiseks koostavad EALi ja EKELi töögrupid tabelid, mis sisaldavad töötundide ligikaudset arvu ehitiste funktsioonide ja suuruste kaupa. Tabelite koostamise aluseks on erineva kasutusotstarbe, suuruse ja keerukusega objektide projekteerimisele kulunud aja kohta kogutud statistika. Statistika hõlmab hoone ehitusprojekti kõiki projekteerimise etappe ja projekti peamiseid osasid.

Tabelite esmasele versioonile koguti tagasisidet erialaliitudelt ja projekteerijatelt. 2023. aasta alguses laiendatakse projekti osasid ning lisatakse maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri, BIM-koordinaatori, projektijuhtimise, tuleohutuse ja energiatõhususe statistikat. Plaan on luua tabelite alusel

lihtne ja arusaadav kalkulaator, mis paikneks omaette leheküljel, oleks leitav lingina erialaliitude lehekülgedelt ning moodustaks koos E-ehituse ja targa tellija kontseptsiooniga ühtse terviku.

A. Mänd teavitas, et EALi esindajad kohtusid „Ehitusprojekti” standardi muutmise ja täiendamisega seoses EKELi esindajatega. I. Tärno tutvustas EKELi tehtud tööd selles vallas. EKELi (eesotsas I. Tärnoga) soov on „Ehitusprojektis” kirjeldatud ehitusprojekti staadiumitest loobuda, selle asemel tuleks iga projekti juures täpsustada, millised on selle konkreetse projekti olulised projekteerimisstaadiumid. Kuna tellijal ei ole üldjuhul projekteerimisvallas väga head eriharidust ning projekteerimise sisu ja tähendust ei mõisteta piisavalt, põhjustaks etteantud staadiumite puudumine tellijates arusaamatust ning ka segadust projekteerijatevahelistes kokkulepetes.

M. Rassi sõnul peab EALi projekteerimise hinnastamise töögrupp eskiisi koostamist projekteerimise puhul väga oluliseks ja eskiisiosa jääb hinnastamisel kindlasti jõuliselt sisse. J. Kuusemets kinnitas, et eskiisprojekti koostamine muutub projekteerimise järjest olulisemaks faasiks ja seda rõhutati ka kohtumisel EKELi esindajatega. Pigem on eskiisi koostamine muutunud võrreldavaks eelprojekti koostamisega.

Otsustati kutsuda EKELi esindaja I. Tärno lähiajal EALi eestseisuse koosolekule.

2. EALi ettepanekud ehitusseadustiku muutmise eelnõu kohta (Jaan Kuusemets)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ootab 22. augustil teiste seas EALilt tagasisidet ja ettepanekuid ehitusseadustiku muutmise eelnõu kohta. EALi seaduste töögrupi juhi J. Kuusemetsa sõnul on ehitusseadustik arhitektide jaoks ehitatud keskkonna kujundamisel kõige olulisem järgimist nõudev dokument ja see on võimalus seaduse muutmisel kaasa rääkida.

Eestseisus täiendas ning korrigeeris T. Paaveri, M. Pilteri ja J. Kuusemetsa märkuseid ja kommentaare eelnõu ja selle lisa 1 kohta.

15. september 2022

1. Ülevaade avaliku sektori esindajate külaskäigust Helsingisse, kus tutvuti alliansshangete kogemustega (Andro Mänd, Jaan Kuusemets)

25. augustil Helsingis toimunud alliansshangete lobiüritusel rääkisid soomlased oma kogemustest nende hangetega. Alliansshangete puhul alustavad tellija, arhitekt ja ehitaja protsessi koos. Soomes alustati alliansshangete korraldamist 2009. aastal.

Ürituse raames kohtuti ka alliansshanke formaadi praktiseerijatega (nt Senaatti ja Helsingi Ülikool). Eestist olid esindatud paljud tippametnikud (nt endine MKMi ehituse asekantsler J. Rass ja uus asekantsler I. Jaanisoo, samuti Rail Balticu, Riigi Kinnisvara ASi, Tallinna Linnavaraameti, Transpordi ameti, Rahandusministeeriumi ja Eesti Raudtee esindaja). EAList osalesid A. Mänd ja seaduste töögrupi juht J. Kuusemets. Kui arvata välja EALi esindajad, pooldasid kõik üritusel osalenud Eesti esindajad alliansshankeid (EALi esindajad nägid selles ka ohumärke).

Teoreetiliselt peaks alliansshanke puhul olema kõigi kolme osapoole (tellija, arhitekt, ehitaja) sõnal võrdne kaal. Ka soomlased väitsid, et kõik otsused langetatakse konsensuslikult. Tegelikkuses see ilmselt päris nii ei ole ja seda kinnitasid ürituse edenedes ka soomlased, kelle sõnul pidavat alliansshange sobima keerukate taristuprojektide ja nende ehitamise jaoks.

Eestis oleks alliansshanke suurim probleem nõrk avalik sektor, kes ei suuda ka praegu seista avaliku huvi ja kvaliteetse elukeskkonna eest (seda teevad pigem arhitektid). Avaliku struktuuri muutmiseks ja omavalitsustele toe pakkumiseks tuleks luua uus amet (riigiarhitekti kompetentsikeskus). Kui suured ehitusettevõtted on meeskonnas kohe projekti alguses, siis on väga suur oht, et nende huvid muutuvad avaliku huvi üle domineerivaks.

Alliansshangetel on ka häid külgi: ehitaja arvepidamine on kõigile nähtav ja kõikidele on tagatud kasum 6%. Lisaks on võimalik teatud kriteeriumeid täites (eelarves ja tähtajas püsimine, tööohutusnõuete täitmine, garantiiaja jooksul ei ilmne probleeme, kasutaja positiivne tagasiside, kvaliteetselt ehitamine jne) saada veel 6% boonust.

Kuna avaliku sektori suure surve tõttu hakatakse alliansshankeid niikuinii korraldama ka Eestis, tuleks A. Männi seisukohast läbi suruda vähemasti see, et enne sellist hanget peab olema korraldatud avatud arhitektuurivõistlus. See on ka Soome Arhitektide Liidu (SAFA) seisukoht.

Kohtumisel lubati, et varsti korraldatakse uus reis Helsingisse, et külastada alliansshangete teel saadud objekte. J. Kuusemets tegi kohtumisel ettepaneku, et Tallinna Tehnikaülikool (nt E. Urbel) võiks analüüsida alliansshangete abil tehtud Soome objekte.

Eestseisus oli päri seisukohaga, et enne alliansshanke korraldamist peab olema korraldatud avatud arhitektuurivõistlus, ja et alliansshangete sisseviimise korral tuleks tugevdada omavalitsusi. Tõhusaim vahend selle saavutamiseks ja omavalitsustele toe pakkumiseks on riigiarhitekti kompetentsikeskuse loomine, mille eest peab EAL jätkuvalt seisma.

2. Haapsalu Linnavalitsuse hoone võistlustingimuste tutvustamine (Jaan Tiidemann)

Haapsalu Linnavalitsuse hoone võistlustingimuste koostamine on olnud pikk ja põhjalik protsess. On valminud kaks võistlustingimuste versiooni, mõlemad seotud krundipiiriga. Esimese versiooni järgi tuleb hoone projekteerida ja ehitada krundi piires. Teise versiooni järgi tuleb kavandatav hoone ehitada kõrval asuva politseimajaga kokku nii, et säiliks vana ajalooline hoonestusfront, ja ilmselt valitakse see versioon.

19. septembril peaks selguma, kas Haapsalu Linnavalitsus on nõus muutma hoone krundipiire nii, et 3 m laiune riba (Lossiplats 4, politseimaja) liidetakse Lossiplats 2 (plaanitav linnavalitsuse hoone) krundiga, et saaks taastada ajaloolise hoonefrondi. K. Komissarovi sõnul on RKASi ametlik seisukoht, et hoonete fassaadid tuleb kokku ehitada, samas kui linnavalitsuse kavandatava hoone ruumiprogramm peab Haapsalu Linnavalitsusele kuuluvale kinnistule ära mahtuma. Ka muinsuskaitse seisukohast tuleb hooned kokku ehitada. Eestseisus toetas varianti ehitada kavandatav Haapsalu Linnavalitsuse hoone kokku kõrval asuva politseimajaga, kuna ka ajalooliselt on hoonestusfront selline olnud. Samas tuleb kindlasti lahendada politseimaja puudutavad valguse küsimused, kuna selle üks aken tuleks hoonefrondi taastamise korral kinni müürida.

Lisaks toetas eestseisus Ü. Maiste ettepanekut siduda kavandatava hoone projekteerimismaksumus tarbijahinnaindeksiga.

3. EALile 1. septembriks esitatud loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine (Ingrid Mald)

Arutati, kuidas tasustada ruumilise keskkonna kutsestandardi uusversiooni koostamisega tegelenud töögrupi töös EALi esindajana osalenud M. Kooti, kes on oma töö selles

lõpetanud, kuid taotles selleks loomestipendiumit ekslikult alles pärast töö lõpetamist. Tagasiulatuvalt loomestipendiumiks raha ei eraldata. I. Maldi sõnul tuleb talle kindlasti töötasu eraldada ja selleks on EALil raha olemas (töögruppides osalemise töötasureserv). Samast reservist tuleb eraldada töötasu Ü. Maistele, kes osaleb maastikuarhitektide kutsestandardi uusversiooni väljatöötamisega tegeleva töögrupi töös. Eestseisus kinnitas loomestipendiumite eraldamise otsused (vt tabel).

suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk Taotluse sisu

Täienduskoolitusloengu tsükli

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks. Märkus. K. Koov, T. Paaver, J. Soolep ja L.-K. Stöör taandasid ennast loomestipendiumite eraldamise otsuse läbivaatamisest ja kinnitamisest.

Otsustati luua uus loomestipendiumite taotluste läbivaatamise komisjon, kuhu kuuluvad ka eestseisuse esindajad. Neljaliikmeline komisjon koguneks neli korda aastas.

Eestseisus pidas vajalikuks reklaamida EALi liikmete seas võimalust taotleda loomestipendiumit välisvõistlustel osalemise kulude osaliseks katmiseks. Oldi seisukohal, et ideaalis võiks suurem osa EALi stipendiumitest minna pigem loometegevuse (sh kirjutamise) kui arhitektuuri õppereisidel osalemise toetamiseks.

4. Kristian Taaksalu EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Kuna K. Taaksalu portfoolio oli esitatud inglise keeles, tekkis küsimus, kas EALi liikmeks astumisel tuleks kehtestada nõue, et kõik EALi liikmeks astumisega seotud dokumendid peavad olema esitatud eesti keeles. V. Tomiste sõnul on see ilmselgelt vajalik, sest kui arhitekt ei suuda ennast eesti keeles erialaselt väljendada, kaob eestikeelne oskussõnavara lihtsalt ära. Tema ettepanekul võiksid liikmeks astuda soovijad ühtlasi

oma portfoolios seletada, mida nad on sealsete objektide juures konkreetselt teinud.

Otsustati panna nõue esitada EALi liikmeks astumisel kõik liikmeks astumisega seotud dokumendid eesti keeles hääletusele. 12 poolthäälega otsustati see nõue kehtestada.

Kristian Taaksalu otsustati ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

5. Arvi Andersoni EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Arvi Andersoni EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

6. Aukohtu tööga seonduvast

EALi aukohtu eesistuja K. Koovi sõnul on majatehased astunud juristide abil võitlema oma majade autoriõiguste eest. Kõigi kolme EALi aukohtu viimase juhtumi puhul süüdistavad majatehaste autoriõiguste eest seisvad juristid arhitekte plagiaadis.

Koov pidas vajalikuks EALi liikmeid teavitada, et tellija võib pöörduda nende poole juba n-ö olemasolevate ja leitud lahendustega, mille projekteerimisel soovitakse arhitekti abi.

29. september 2022

1. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (P.-S. Viiburg)

P.-S. Viiburg andis lühiülevaate ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest.

2. Lühiülevaade Põhjamaade riikide arhitektide liitude arhitektuurivõistluste töögruppide kohtumisest (I. Mald, P.-S. Viiburg, K. Komissarov)

Põhjamaade arhitektide liitude võistluste töögruppide neljas kohtumine toimus septembri lõpus Islandil. Varem on kohtutud 2017. a Helsingis, 2018. a Stockholmis ja 2019. a Oslos. Aastatel 2020 ja 2021 kohtuti virtuaalselt. Seekord olid esindatud Eesti, Soome, Taani, Fääri saarte ja Islandi arhitektide liit. Kõik tegid ülevaate arhitektuurivõistlustega seotud probleemidest oma riigis.

Selgus, et aastas korraldatakse kõige rohkem avatud arhitektuurivõistlusi Eestis, näiteks Soomes korraldatakse neid alla kümne. Võistluste žürii töö on Põhjamaades valdavalt digitaalne, sest planšettide esitamine – nagu rõhutas Norra esindaja oma ettekandes – on keskkonnavaenulik. Norras koguneb žürii ühes ruumis ja kasutusel on mitu ekraani. Huvitava nüansina tõid norrakad esile, et avalike arhitektuurivõistluste puhul on nad välisriikidele avatud, samas kui teised Põhjamaad ei kutsu norrakaid oma arhitektuurivõistlustele.

Arhitektuurivõistluste korraldusprobleemid – näiteks raskused žürii moodustamisel – kattuvad Islandil paljuski Eesti omadega. Jutuajamisel visati õhku mõte hakata Islandiga žüriiliikmeid vahetama, ent see võib tuua kaasa probleeme, sest seal hakati andma magistritasemel arhitektuuriharidust alles 2022. aastal.

Kui Eestit saab arhitektuurivõistluste korraldamisel paljuski võrrelda teiste Põhjamaadega, siis võistluste eelarve ei ole võrreldav: keskeltläbi ületab seal antav esimene preemia Eesti kogu võistluse eelarve (Soomes on võistluse preemiafond u 100 000 eurot).

Ühe peaküsimusena jäi kõlama keskkonnasäästlikkus ja selle rakendamise võimalikkus arhitektuurivõistluste korraldamisel. Samas peaks keskkonnasäästlikkusest tulenevad piirangud seadma võistlustele nii, et need ei hakkaks suretama kvaliteetset elukeskkonda ja arhitektuuri. Põgusalt puudutati ka alliansshangete teemat.

3. Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu teadus- ja arendustegevuse raporti tutvustamine (J. Soolep)

J. Soolep tutvustas Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi toel koostatud EALi, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu teadus- ja arendustegevuse raportit. Selle eesmärk on tutvustada arhitektuurivaldkonna olukorda ning teha ettepanekuid valdkonna teadus- ja arendustegevuse korraldamise kohta.

Raport põhineb järgmistel alusandmetel.

̂ 2021. aasta algul korraldatud lühiküsitlus. Küsitluse korraldamine algas Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) soovist uurida rakendusarhitekti õppekava lühendamise võimalusi. EALi selle kohta esitatud arvamusest ajendatuna korraldati arhitektuuriettevõtete fookusrühmaküsitlus.

̂ 2021. a kevadel tehtud arhitektuurierialade õppekavade (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool) võrdlus. Analüüsi ajendiks oli samuti TTK soov uurida rakendusarhitekti õppekava muutmise võimalusi.

̂ 2022. aasta algul korraldatud veebiküsitlus, mis oli korraldatud üldpildi kontrollimiseks ning suunatud eelkõige büroode juhtivatele arhitektidele ja EALi liikmetele.

̂ 2022. aasta algul korraldatud kolm ümarlauda teadus- ja arendustegevuse võimaluste ning arhitektuuriettevõtete soovide väljaselgitamiseks. Need olid pühendatud olukorra mõistmisele ning eelkõige küsimusele, mida saaks teha arendus- ja teadustegevuse valdkonnas arhitektuuriettevõtete abistamiseks. Akadeemilises ringis toimus üks ümarlaud.

Kõiki raporti alusmaterjalina kasutatud raporteid on võimalik vaadata Eesti Teadusagentuuri kodulehel. Kõikides koostatud raportites oli läbiv teema inseneride puudus ja digitaliseerimise pealetung.

Raporti lühikokkuvõte koosneb raporti tekstis tehtud oletustest, järeldustest, tähelepanekutest ja ettepanekutest. Oletused on spekulatiivsemad ja põhinevad rohkem isiklikel kogemustel.

Strateegiline oletus: arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri ettevõtted on valdavalt väikesed ning põhinevad loovisikute tööl. Neid on raske vaadelda ja käsitleda tüüpiliste äriettevõtetena, pigem on need loovisikute ümber koondunud stuudiod, mis toimivad hierarhiliste sõpruskondadena. Siit ka seletus, miks on haridusküsimused nii olulised ja miks on isikuomadused kohati tähtsamad kui professionaalsed pädevused.

Strateegiline järeldus: strateegilise oletuse alusel ei saa arhitektuuriettevõtteid ka juhtida, toetada ja edendada äriettevõtetele iseloomulike meetodite ja poliitikatega. Ettevõtluse arendamiseks arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri valdkonnas on vaja lähtuda loovisikutele ning nende arengule vajalikest hoobadest, mis on stipendiumid, suunatud kutsed ja läbirääkimistega pakkumised, st pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed otsustuskohad.

4. Leele Välja EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Leele Välja EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

5. Ülevaade kohtumisest Riigikantseleiga okupatsioonimonumentide komisjoni teemal (A. Mänd)

Justiitsminister Lea Danilson-Järg saatis 13. septembril kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse punamonumentide teisaldamine avalikust kohast senisest tõhusamaks. Sellega seoses toimus Riigikantseleis kohtumine, kus osalesid ka EALi esindajad.

Kohtumisel anti ülevaade salastatud komisjoni tööst seoses okupatsioonimonumentide eemaldamisega, vastavad protokollid lubati loomeliitudele avalikustada kahe kuu jooksul. Komisjon on otsustanud, et 50 objekti kohta antakse soovitus need kui kõrget kunstilist väärtus omavad monumendid säilitada.

Justiitsministri ettepaneku alusel läheb suur osa okupatsioonimonumentidest tõenäoliselt lammutamisele. Riigikantselei lubas, et nad soovitavad omanikel (valdavalt omavalitsused) võtta enne lammutamist ühendust erialaliitudega.

EALi eestseisus on seisukohal, et justiitsministri algatatud eelnõu kooskõlastamise korral tuleks teisaldatavad monumendid enne dokumenteerida (mõõdistada ja fotografeerida, koostada asendiplaanijoonis ja seletuskiri).

6. Ruumiloome kompetentsikeskuse loomisest. Ülevaade EALi juhatuse külaskäigust Saaremaale ja Muhumaale

A. Männi sõnul ei ole ruumiloome kompetentsikeskuse loomisele oldud kunagi varem nii lähedal kui praegu ja eesmärk on viia asi nii kaugele, et valitsus võtaks vastu otsuse see luua. Seni tuleks jätkata omavalitsuste külastamist, et teha selle institutsiooni loomise vajalikkuse teemal selgitustööd.

Sel eesmärgil korraldatud EALi juhatuse külaskäik Saaremaale ja Muhumaale läks igati korda. Saaremaal kohtuti vallavalitsuse esindajatega. Neile tutvustati muu hulgas EALi ja Eesti Kunstiakadeemia ideed pakkuda neljanda kursuse magistrantidele kohalikes omavalitsustes praktikavõimalust, et saada omavalitsuses arhitektina töötamise kogemus. Mõlema valla esindajad olid praktikakoha sisseseadmisega nõus.

Järgmise sihtkohana on kavas külastada Ida-Virumaad.

27. oktoober 2022

1. Ülevaade Eesti Arhitektuurikeskuse rahastusest (Raul Järg)

2023. aasta kevadel Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juhi kohalt lahkuva Raul Järgi sõnul on ta suutnud korraldada EAK tegevust oma juhtimisajal nii, et selle rahaline seis on paranenud. Nii sisuliselt kui ka rahaliselt on EAK kõige suuremad sissetulekuallikad Kultuurikatla ruumide rent ning ekskursioonide ja koolituste korraldamine. EAK omatulu moodustab tulust peaaegu poole ja Eesti Kultuurkapitali toetuste osakaalu on õnnestunud vähendada. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste osakaal on olnud kõikuv nagu ka kohalike omavalitsuste oma.

EAK korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised on olnud Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) (külastajaid avanädalal 3000, esinejaid u 30, sümpoosionil külalisi 300) ja Veneetsia arhitektuuribiennaal (EAK ainuke projekt, mida rahastatakse riigieelarve realt).

Veneetsia arhitektuuribiennaali korraldamisega seoses tekkis küsimus, miks saavad selle ekspositsiooni autorid biennaali eelarvest nii väikese osa. Kas sisu tootmisele ei peaks rohkem raha eraldama?

R. Järgi sõnul on ruumide rent väga kalliks läinud. Eestseisuse arvates peaks olema siis tulude osakaal suurem, vastasel juhul on tegu suuresti entusiasmil põhineva projektiga, mis ei ole kuigi jätkusuutlik. R. Järgi ettepanekul võiks EAL avalikult

tõstatada küsimuse, miks eraldab Eesti Kultuurkapital Veneetsia biennaalile juba aastaid sama suure summa. A. Aderi arvates võiks biennaali eelarvet käsitleda terviklikult kõikide projektide puhul. Vähest raha silmas pidades oleks ka variant osaleda biennaalil iga nelja aasta tagant.

2. EALi märgi taaskasutusele võtmise ettepanekust (T. Tallinn)

EALi seeniorarhitektidelt on tulnud ettepanek võtta taaskasutusele EALi rinnamärk, mille disainis 1960. aastatel arhitekt Udo Ivask Eesti Riikliku Kunstiinstituudi diplomandidele. Mõne eestseisuse liikme väitel oli peale selle rinnamärgi kasutusel teinegi EALi rinnamärk, mille disainer on praegu teadmata.

Kindlasti ei tehta rinnamärgi kandmist kohustuslikuks. Huvilistele peaks jääma võimalus tellida koopia väljavalituks osutunud rinnamärgist ilma EALi vahendamiseta. Kaaluda võiks ka varianti paluda mõnel ehtekunstnikul disainida vanadest EALi rinnamärkidest lähtudes uus EALi rinnamärk.

Otsustati tegeleda EALi rinnamärgi teemaga edasi ja otsustada, kumb rinnamärk võtta uuesti kasutusele.

3. Ülevaade arhitektikutse arendamise töögrupi tööst (Lembit-Kaur Stöör)

Arhitektikutse arendamise töögrupi juhi L.-K. Stööri sõnul on töögrupp koos käinud kolm korda. Arutelude tulemusena on kujunenud teatav pilt, mis teemadega tuleks edasi tegeleda. Kindlasti kujundatakse seisukoht arhitektide kutsestandardi ja hindamismeetodite muutmise kohta. Esmalt kohtutakse Eesti Kunstiakadeemia ja seejärel Tallinna Tehnikaülikooli esindajatega. Seejärel on plaanis töögrupi väljasõit, kus sõnastatakse seisukohad nii arhitektide kutsestandardi kui ka hindamismeetodite muutmise kohta (tekst peaks valmima detsembri alguses).

Arhitektide uus kutsestandard peab olema valmis 2023. aasta märtsiks.

Otsustati teha I. Heinsoo ülesandeks uurida, miks ei ole Kutsekoda kutsunud siiani kokku arhitektide kutsestandardi uue versiooni koostamise töögruppi.

4. Ülevaade ehitusseadustiku muutmise teemal 26. oktoobril MKMis toimunud arutelust (Jaan Kuusemets)

EALi seaduste töögrupi juht J. Kuusemets tõi 26. oktoobri ehitusseadustiku muutmise teemal MKMis toimunud kohtumisest esile kurva tõsiasja, et kvaliteetsel ehitatud keskkonnal ega ruumil ei ole kellegi teise jaoks peale EALi tähendust. EALi poolt ehitusseadustiku ühe eesmärgina välja pakutud sõnastus jäi kõikidele arutelul viibinud osapooltele arusaamatuks, ehkki lõpliku sõnastusega lubati edasi tegeleda. Eriti tugevalt on kvaliteetse ehitatud elukeskkonna mõiste seadustikku sisseviimise vastu seisnud Eesti Ehitajate Liit.

Ehk õnnestub MKMi uue elamumajanduse ja valdkonna juhi V. Valk-Siska abil see sõnastus siiski ehitusseadustikku sisse viia. EAL peaks tegema selleks kõik endast oleneva. Vaidlus teemal, kuidas anda kvaliteedi suunamiseks sisulised alused, jäi õhku.

On olnud tuline arutelu projekteerimistingimuste punkti üle, kuidas toimida siis, kui on tegu kehtiva detailplaneeringuga. Teema tõstatati ka MKMi arutelul ja enam-vähem nõustuti, et võistluse tulemus on piisav argument, et muuta detailplaneeringut 10% ulatuses. MKMi esindajad palusid EALil saata avalike võistluste juhendi.

Autoriõiguse seaduse temaatikat ei tahtnud MKMi esindajad ehitusseadustikus käsitleda. J. Kuusemetsa sõnul oleks mõistlik, kui näiteks ümberehituse puhul oleks ehitisregistris eraldi lahter, kus oleks esialgse autori nimi, sest nii on kohe teada, kellega peab ümberehituse korral ühendust võtma.

5. Kavandatava arhitektuurifondi tutvustus (Andro Mänd)

Plaanis on luua EALi juurde nn arhitektuurifond eesmärgiga tagada tulevikus EALi majanduslik iseseisvus ja jätkusuutlikkus.

Loodavasse fondi on plaanitud paigutada näiteks teatud osa EALi liikmemaksudest laekuvast rahast ja EALi ürituste korraldamisest (nt mälumängudest) saadavast tulust. Fondi kogutud raha võiks kasutada näiteks 30 aasta pärast (sh EALi ruumide, oma maja jaoks; ei ole välistatud, et Eesti Kultuurkapitali seadust muudetakse).

Fondi loomiseks tuleks esmalt välja mõelda statuut ja analüüsida, kuidas kajastuks loodav fond EALi raamatupidamises. Fondi haldamiseks võiks moodustada EALi endiste presidentide nõukogu. Kindlasti ei tohiks fondi raha kasutada EALi jooksvate kulude katteks.

6. Kokkuvõte BAUA kohtumistest Liepa¯jas (Andro Mänd)

Oktoobris toimus Lätis Liepājas Baltikumi arhitektuurikoolide tudengite tööde võistlus, kuhu oli esitatud 15 projekti, sh neli Eestist. Eesti arhitektuuritudengite tööde tase oli üle keskmise ning neil õnnestus saavutada üks esimene ja üks äramärgitud koht.

Eesti, Läti ja Leedu arhitektide liitude kohtumisel oli arutluse all ühisnäituse ettevalmistamine 2023. aasta juulis Kopenhaagenis toimuva UIA kongressi jaoks.

Samuti arutati Ukraina abistamiseks raha taotlemist programmist „Creative Europa”. Selleks tuleks esitada liitude ühine taotlus eesmärgiga koolitada ukrainlasi nende arhitektuurikompetentsi parendamiseks. A. Aderi arvates võiksid kõik kolm riiki sõnastada, mis on see kompetents, mida me saaksime Ukrainale pakkuda.

Lepiti kokku, et 2023. aastal jätkatakse Eesti ja Läti arhitektuurikoolide tudengitele töötubade korraldamist.

Repliigi korras tegi T. Laigu ettepaneku peatada EALi liikmesus UIAs.

7. Ülevaade EALi ürituste töögrupi tööst ja 10. novembri terminipäevast (Katrin Koov)

Ürituste töögrupi juht tegi ülevaate lähiaja üritustest.

̂ 10. nov kl 17.30 - terminipäev Eesti Kunstiakadeemias koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga

̂ 23. nov - EALi korraldatav rohepöördekonverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes” Viimsi Artiumis

̂ 30. nov - J. Rassi algatatud ehitusvaldkonna liitude konverents „Ehitus 2023+” Tallinna Muusika- ja Balletikoolis

̂ 28. jaan - 2022. aasta arhitektuuripreemiate üleandmise üritus Tallinna Muusika- ja Balletikoolis

Ülevaade terminikomisjoni tööst: Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimehe R. Orase ettepanekul kokku kutsutud terminikomisjon on töötanud poolteist aastat. Sisuline töö ehitus- ja arhitektuurivaldkonna terminite ülevaatamisega algas pärast seda, kui selleks õnnestus saada Eesti Keele Instituudilt terminitöö toetust.

Terminikomisjon sai töö valmis 2022. aasta kevadeks, misjärel sisestati terminid EKILEXi. Terminikomisjoni tänuväärse töö tutvustamiseks kirjutati artikleid ja neid on need ka EhitusESTis avaldatud. Novembris korraldatakse ühine terminipäev, kus tutvustatakse terminikomisjoni tehtud tööd põhjalikumalt.

Lepiti kokku, et K. Koov saadab eestseisuse liikmetele EKILEXi sisestatud terminid.

8. Kokkuvõte EALi ja Eesti Planeerijate Ühingu juhatuste kohtumisest (Andro Mänd)

A. Mänd andis lühiülevaate EALi ja Eesti Planeerijate Ühingu (EPÜ) juhatuste kohtumisest 26. oktoobril. Kohtumisel oli arutusel ka ruumiloome kompetentsikeskuse loomine, mida EPÜ juhatuse uus koosseis pigem toetas.

9. Eneli Kleemanni EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Eneli Kleemanni EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

10. Mia Maripuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Mia Maripuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

11. Lill Volmeri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Lill Volmeri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

12. Mari Poomi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Mari Poomi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

17. november 2022

1. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra mustandi tutvustamine (kaitsekorra töörühma juht Triin Talk)

Muinsuskaitseameti Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra mustandi töörühma juht Triin Talk tutvustas töörühma senist tööd. Töörühmas on valdavalt muinsuskaitsetaustaga inimesed ja see alustas tööd 2022. aasta alguses. Kaitsekorra ametlik avalik väljapanek ja arutelu on plaanis 2023. aasta alguses.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Tallinna vanalinna, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Kaitsekorra järgi hõlmab muinsuskaitseala Tallinna ajaloolist linnatuumikut (linnamüüriga ümbritsetud ala ja selle laiendused) ning seda ümbritsevat kindlustusvööndit koos hoonestatud kvartalitega. Muinsuskaitseala on jaotatud kaheks piirkonnaks:

linnatuumik koos kindlustusvööndi hoonestatud kvartalitega (piirkond 1) ja ülejäänud kindlustusvöönd (piirkond 2).

Uues kaitsekorras on loobutud II maailmasõja eelsete mahtude järgimise nõudest ja teatud puhkudel isegi ei tohi neid taastada. Uue kaitsekorra järgi peaksid vaatesektorid jätkuma vanalinna taga. Kaitsekorra lisas on rohealadena tähistatud Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis asuvad väärtuslikud pargid, alleed ja puiesteed.

Harju tänav on jäetud olemasolevaks haljasalaks. See tähendab, et lähema 10–15 aasta jooksul ei ole seal täisehitamise võimalust, ent tulevikus ei saa seda välistada. Täisehitatud Harju tänava läbi avaneks Raekoja platsi mõju.

Hea on uue kaitsekorra puhul see, et Tallinnas on muinsuskaitseseaduse alusel võimalik nõuda hoonetele projekti (sh ümber- ja juurdeehitusprojekti) saamiseks arhitektuurivõistluse korraldamist.

Eestseisuses tekitas arusaamatust kaitsekorra peatüki „Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted” alapeatüki „Muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud põhimõtted” punkti 8 ebamäärane sõnastus: „uue ehitise kavandamisel korraldatakse üldjuhul arhitektuurivõistlus”. Eestseisuse arvates on arhitektuurivõistluse korraldamine siin ainuõige, mistõttu peab sõnastus olema üheselt selge, st lausest tuleks välja võtta sõna „üldjuhul”. Korrektne sõnastus on eestseisuse ettepanekul „uue ehitise kavandamisel korraldatakse arhitektuurivõistlus”. Sama peatüki alla võiks eestseisuse ettepanekul eraldi punktina kirjutada, et kuni 100 m2 suuruse mahuga abihoone projekti saamiseks erandina ei pea arhitektuurivõistlust korraldama.

Uue kaitsekorra järgi on muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Uus muinsuskaitseseadus võimaldab erinevalt Vabariigi Valitsuse 20.05.2003. a määrusest nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” kaitsekategooriatesse jagamist. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille autentsus säilitatakse nii eksterjööris kui ka interjööris. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille autentsus säilitatakse eksterjööris. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta (Tallinna vanalinna puhul väga suur erand). Kaitsekategooriate ettepanekute koostamine ja arutamine alles käib.

T. Talk lubas saata kaitsekategooriatesse paigutatud muinsuskaitseala hoonete tabeli EALile läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks niipea, kui see valmib. EALi ülesandeks jäi moodustada töörühm, kes hakkab tabelit läbi vaatama. Lepiti kokku, et EAL saadab T. Talgile kuu aja jooksul EALi võimalikud muudatus- ja täiendusettepanekud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra mustandi kohta.

2. EALile 1. novembriks esitatud loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine

Eestseisus otsustas kinnitada EALile 1. novembriks 2022 esitatud loomestipendiumite taotluste eraldamise kohta tehtud otsused (vt tabel).

stsenaariumi kirjutamine, filmi tarvis Heljo Kreisiga intervjuu tegemine, Hanno Kreisi sünnikodu ning Arhitektuuristuudio Siim & Kreis bürooruumide filmimine

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks. Märkus. K. Taaksalu, Ü. Maiste ja A. Mänd taandasid ennast loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamisest.

Kuna stipendiumite jagamiseks mõeldud raha pole otsas, otsustati kuulutada veel 2022. aastal välja lisataotlusvoor.

3. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest 15.–16. novembril Soomes toimunud arhitektuurieksporti ja koostöövõimalusi tutvustanud üritusel osalesid EALi esindajatena A. Mänd ja P.-S. Viiburg. Soomes sealse arhitektide liidu liikmetega vesteldes ilmnes, et nende hinnang Soome alliansshangete kohta ei kattu eelmisel reisil kuuldud arendajate hinnanguga, kel jätkus selle kohta ainult kiidusõnu. Kohtumisel tutvustati arhitektuurivõistluste erinevaid formaate. Huvitava nüansina selgus, et Soomes koguneb žürii juba enne tööde hindamist, et vaadata läbi võistlustingimused ja -ülesanne. Soomes on kasutusel mitu võistlusformaati: avalik arhitektuurivõistlus (võitjaga sõlmitakse leping), ideevõistlus (võitjaga lepingut ei sõlmita, kuid kõikidele osalejatele on ette nähtud osalustasu) ja kutsutud võistlus (kolm kutsutud osalejat, ülejäänud osalejad valitakse loosi teel). Soomes on arhitektuurivõistluse žüriiliikme tasu 10 000 eurot. Soome arhitektid lubasid tulla jaanuaris EALi arhitektuuripreemiate galale. Jutuks tuli ka soomlastega koostöös Europani arhitektuurivõistluse korraldamine.

M. Grimitlihti kureerimisel on koostamisel EALi näitus, millest võiks kujuneda rändnäitus. Esimene eksponeerimiskoht on Poola, kuhu viiakse näitus n-ö vastunäitusena augustis Eestis eksponeeritud Poola näitusele. Ka Brüssel on näidanud üles huvi Eesti näituse vastu Brüsselis. Näitus, mille idee on alles väljatöötamisel, peaks valmima 2023. aasta mais.

Aprillis 2023 toimub Eesti Kunstiakadeemias EALi üldkogu ja noore arhitekti preemia üleandmise pidulik tseremoonia. Loodetavasti on president Karisel võimalik sellel patroonina osaleda.

Seoses „Ehitus 2023+” konverentsiga salvestati EALi presidendi A. Männiga Delfi podcast teemal „Kuidas mõjutavad puudujäägid riigi struktuuris elukeskkonna kvaliteeti?”.

11. novembril kohtusid loomevaldkondade esindajad kultuuriminister Piret Hartmaniga

Novembris kohtus EALi juhatus LHV endise juhi Erki Kiluga seoses EALi fondi loomise kavatsusega.

10. novembril toimus EALi ja Eesti Ehitusinseneride Liidu eestvedamisel terminipäev

9. novembril toimus järjekordne mälumäng „Arhivoor” ning EALi juhatuse koosoleku raames kohtuti Kultuuriministeeriumi uue arhitektuuri- ja disaininõuniku Johanna Jõekaldaga.

Järgmisel nädalal toimub Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi üheks sihtasutuseks liitmist käsitlev kohtumine ministeeriumi, EALi, M. Kalmu ja I. Gurjanovaga.

7. novembril toimus informatiivne kohtumine presidendi nõunike Toomas Sildami ja Rasmus Puuriga ruumiameti loomise teemal

Novembris toimus Välisministeeriumis kohtumine Ukraina ülesehitamise teemal ja 7. detsembril toimub Välisministeeriumis Žõtomõri oblasti ülesehitamise teemaline arutelu, millest on osa võtma palutud ka EALi esindajad.

Novembris toimus kohtumine „Woodrise’i” ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajatega. EALile tutvustati plaani korraldada 2025. aasta „Woodrise” Eestis ja sooviti teada, kas EAL oleks nõus korraldustoimkonnaga liituma. Detsembri alguses toimub „Woodrise’i” korraldamise teemal laiem arutelu.

Novembris toimus kohtumine sotsiaaldemokraatide ministritega. Positiivse aspektina jäi kõlama ministrite seisukoht, et loodav ruumiamet ei pea tingimata tulema nende ministeeriumisse.

2. novembril toimus juhatuse väljasõit Narva ja IdaVirumaale, kus kohtuti sealsete omavalitsuste esindajatega ning arutati muu hulgas ruumiameti loomisega seonduvat Novembris toimus loomeliitude kohtumine punamonumentide teisaldamise teemal.

Novembris kohtuti Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri K. Kajakuga ruumiameti loomise teemal. Juhatust teeb murelikuks tema arusaam sellest ametist kui ainult rakendusüksusest.

4. Varia (Andro Mänd)

Lõppes ajakirja MAJA peatoimetaja leidmiseks korraldatud konkursile kandidaatide esitamine, kandideerib viis tegusat inimest või meeskonda. Ajakirja tegevjuhi ametikohale ei esitatud ühtegi avaldust.

5. Henri Kopra EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Henri Kopra EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

1. detsember 2022

1. Tartu südalinna kultuurikeskuse (SÜKU) arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (P.-S. Viiburg)

Tartu Linnavalitsus tahab SÜKU võistluse 2023. aasta alguses välja kuulutada tähtajaga neli kuud. Preemiafondis on esimese preemia jaoks 60 000 eurot, teise preemia jaoks 40 000 eurot, kolmanda preemia jaoks 20 000 eurot ja äramärkimise jaoks kolm korda 10 000 eurot.

EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhi P.-S. Viiburgi sõnul tegi töögrupp võistlustingimuste kohta hulga märkusi, millest ta nimetas mõnda. Lisaks arvas töögrupp, et CO2 jalajälje kalkulatsioonitabel on võistlusel sellisel kujul liigne või vajaks täpsemat juhendit, kuidas seda täita. Lisaks loob see väga lihtsa aluse võistlustulemuste vaidlustamiseks.

EALi võistluste töögrupi arvates tuleks tunduvalt vähendada võistlustingimustes ette antud ebarealistlikke ruutmeetreid. Arvestades keskmisi ehitushindasid, ei ole ette antud mahus ehitamine niikuinii realistlik. Kavandatava hoone brutopind ei ole tingimustes üheselt mõistetav ja vajab täpsustamist.

Kuna võistlustingimustes on ebatäpsusi ja EALi võistluste töögrupi jaoks ebaselgeid kohti, otsustati

̂ esitada Tartu Linnavalitsusele EALi märkused kirjalikult,

̂ kutsuda võistlustingimuste koostaja E. Kiivet eestseisuse järgmisele koosolekule küsimusi selgitama.

2. UIA BAUA Kopenhaageni boksi võistlustingimuste esitlemine (A. Ader)

2023. aasta juunis Kopenhaagenis toimuva UIA kongressi ja konverentsi ajaks tuleb püstitada Kopenhaagenis eksponeeritav BAUA boks.

Leedu Arhitektide Liidu esindaja Rūta Leitanaitė esialgne idee oli eksponeerida näitust „Holistic”, mida on UIA selle aasta ühisüritusel Madridis juba näidatud. EALi esindajate arvates jääb sellest väheks ja kuna juba on kujunenud traditsiooniks, et UIA kongressi BAUA boksi jaoks lahenduse saamiseks korraldatakse noortele suunatud võistlus, tegi EAL BAUA teiste liikmesorganisatsioonide esindajatele ettepaneku korraldada võistlus ka seekord. Võistluse teemapüstituseks võiks jääda modernistliku elamuehituse nüüdisajastamine ja võistlejatele võiks anda ülesandeks pakkuda välja selleteemalise installatsiooni lahendus. Läti Arhitektide Liidu esindajad olid EALi ettepanekuga päri.

BAUA liikmesorganisatsioonide välja pakutud žürii koosseis on järgmine: Rūta Leitanaitė ja Marius Dirgėla Leedu Arhitektide Liidust, Mae Köömnemägi ja Johan Tali Eesti Arhitektide Liidust ning Juris Poga ja Dina Suhanova Läti Arhitektide Liidust.

Eestseisus toetas A. Aderi ettepanekut korraldada 2023. aastal toimuva UIA kongressi ja konverentsi ajal Kopenhaagenis eksponeeritavale BAUA boksile lahenduse leidmiseks noortele suunatud võistlus teemal modernistliku elamuehituse nüüdisajastamine. Leiti, et maju ei ole mõtet boksis eksponeerida, pigem võiks olla tegu vimkat sisaldava installatsiooniga, ning et võistluse võitja idee realiseerimisse (boksi ehitamisse) võiks kaasata kohalikke arhitektuuritudengeid.

Enne võistluse korraldamist otsustati ära oodata Leedu Arhitektide Liidu seisukoht.

3. Ülevaade (teiste liitudega ühiselt esitatud) „Creative Europe’i” Ukraina taotlusest (A. Ader)

Idee esitada Ukraina abistamiseks koos teiste riikide arhitektide liitudega „Creative Europe’i” taotlus sündis BAUA töögrupi koosolekul. Leedu Arhitektide Liidu juhi R. Leitanaitė (kes on ka ACE’i juures koos käiva Ukraina abistamise töögrupi juht) algatusel tulid kokku mitme arhitektide liidu esindajad, et otsida Ukraina abistamise võimalust. Itaalia, Taani, Austria, Saksamaa, Rumeenia jt riikide arhitektide liitudega ühiselt esitatud „Creative Europe’i” Ukraina taotluses on põhitaotleja Leedu Arhitektide Liit, EALil oleks partneri roll.

Taotluse põhifookuses on anda Ukrainale iga taotlusega seotud riigi poolt kompetents eesmärgiga arendada ukrainlaste võimekust. EAL võttis linnafoorumite korraldaja rolli, loodetavasti õnnestub nende kaudu aidata Ukraina omavalitsusi ruumiotsuste tegemisel. EAL pakkus välja nelja linnafoorumi korraldamise (ühe linnafoorumi kulu 75 000 eurot, 20% omaosalus).

A. Ader avaldas lootust, et kui taotlus rahuldatakse, õnnestub linnafoorumite nõutav omaosalus saada Välisministeeriumilt.

4. Ülevaade ACE’i assambleest (A. Ader ja A. Mänd) 24.–25. novembril 2022 toimunud ACE’i assambleel tutvustati ACE’i tellimusel äsja valminud arhitektuurivaldkonna uuringut (Sector Study 2022) ning anti ülevaade eri riikide arhitektuuripoliitikast ja sellest, millises riigis on olemas riigiarhitekti ametikoht. Ülevaates tutvustati Eestit kui riiki, kellel on arhitektuuripoliitika olemas, kuigi Eestis arhitektuuripolii-

tikaga tegelikult ei arvestata. Kõik osalenud riigid tutvustasid oma riigis arhitektuurivallas aktuaalset. Montenegro võeti vastu ACE’i vaatlejaliikmeks.

5. Ülevaade juhatuse kohtumistest kahe eelmise nädala jooksul (A. Mänd)

Kahe viimase eestseisuse koosoleku vahelisel ajal toimunud EALi juhatuse kohtumised on olnud järgmised:

̂ kohtumine Kultuuriministeeriumi asekantsleri T. Sitsiga;

̂ kohtumine EKRE Riigikogu fraktsiooniga;

̂ kohtumine Kultuuriministeeriumis Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi üheks sihtasutuseks liitmise teemal, osalesid ka Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia esindajad. Arhitektuuri- ja disainivaldkonna esindajad ei toetanud ministeeriumi plaani kaks muuseumit ühendada;

̂ 23. novembril rohepöördekonverents Viimsi Artiumis;

̂ 24.–25. novembril ACE’i kongress ja assamblee Brüsselis;

̂ 30. novembril „Ehitus 2023+” konverents ja selle raames kohtumine Eesti Inseneride Liidu esindajatega: selle esindajad avaldasid soovi liituda EALi noortesektsiooni ettevõtmistega; arutluse all oli noorte inseneride ja inseneritudengite ning noorte maastikuarhitektide ja maastikuarhitektuuritudengite kaasamine EALi noortekogusse;

̂

1. detsembril EALi ja kuue ministri kohtumine Stenbocki majas ruumiloomeameti loomise teemal. Jõuti kokkuleppele, et rahvastikuminister R. Solman teeb

5. detsembril ettepaneku luua valitsuskomisjon ülesandega luua ruumiloome kompetentsikeskus. Ühtlasi saavutati kokkulepe, et lisaks ruumiametile, mis on rakendusüksus, luuakse ministeeriumitasandile poliitika kujundamise üksus;

̂ kohtumine Tallinna Strateegiakeskusega EALi noortesektsiooniga koostöös kavandatava kolme linnaruumilise sekkumise teemal;

̂ kohtumine rahandusminister Annely Akkermanniga ruumiloome kompetentsikeskuse loomise teemal;

̂ Soomes toimunud alliansshangete teemalise kohtumise jätkuüritus Kultuurikatlas.

6. Andreas Hinojosa EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Andreas Hinojosa EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

15. detsember 2022

1. Tartu südalinna kultuurikeskuse võistlustingimuste tutvustamine ja arutelu (Elo Kiivet)

Tartu südalinna kultuurikeskuse (SÜKU) võistlustingimused on läbi vaadanud ja heaks kiitnud Tartu volikogu ja selle komisjonid, Tartu Linnavalitsus ning Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL).

Hoone kavandatakse Vanemuise 1 krundile, võistlusalasse jäävad nii ümbritsevad tänavad kui ka Emajõe-äärne ruum. Osalejate ülesanne on projekteerida hoone Tartu Oskar Lutsu

nimelise Linnaraamatukogu, Tartu Kunstimuuseumi, sündmuskeskuse ja teiste kultuurikeskust toetavate ruumide jaoks koos elurikka ja mitmekesise pargimaastiku ning inimmõõtmelise avaliku ruumiga. Raamatukogu on kavandatud nii, et enamik raamatuid asub avariiulitel, hoidla tuleb väga väike. Sündmuskeskne skeem: keskelt kaheks jagatav suur saal (blackbox, 800 m2), väike saal (200 m2). Üks kindel rentnik on Eesti Rahvusringhääling.

Hoone peab sobituma asukohta ja miljöösse ning looma terviku Emajõe-äärse linnaruumiga. Võistlustingimuste järgi peab säilima vähemalt 50% pargialast. Maa peale tohib ehitada kaks kuni neli korrust, maa alla kuni kaks. Kõige rohkem mõjutavad ehitusala muinsuskaitse eritingimused. Kavandatav parkla on plaanis anda rendile käitajale.

Kõik võistlejad peavad täitma CO2 jalajälje kalkulaatori, mis on abivahend, kuid ei määra otseselt kvalifitseerumist. Lõppvooru jõudnud töödele tellitakse põhjalikum ekspertiis.

Paljudes eestseisuse liikmetes tekitas küsimusi CO2 jalajälje kalkulaatori kohustuslik täitmine. Esiteks ei ole maaaluse betoonist parklaga hoone olemuselt keskkonnasäästlik ja kalkulaatori täitmise kohustusega luuakse osavõtjatele ainult bürokraatiat juurde. Miks teha kalkulatsioon töödele, mis niikuinii ei kvalifitseeru?

E. Kiiveti sõnul on siiski iga võistleja otsustada, kas pakkuda lahendusena välja täisbetoonist maja koos betoonist parklaga või muust materjalist maja koos betoonist parklaga. Kalkulaator annab kiiresti erinevuse kätte. Automaatselt genereeritud kalkulaator on kergelt täidetav ja pole sugugi aeganõudev.

EMAL on teinud ettepaneku lisada žürii koosseisu maastikuarhitekt. Algul oli plaan lisada nõue, et meeskonnas peab olema volitatud maastikuarhitekt, tase 7, sest lisaks hoonele on lahendada pargiala. Kuna Eestis on vähe volitatud maastikuarhitekte ja Euroopas ei antagi maastikuarhitekti kutset, otsustati selle asemel nõustuda tingimusega, et žüriis on magistrikraadiga maastikuarhitekt.

Eestseisus tegi ettepaneku suurendada žürii koosseisu kahe liikme võrra (sh üks maastikuarhitekt) ja jätta tingimustest välja nõude, et meeskonda peab kuuluma magistrikraadiga maastikuarhitekt. Tingimustesse võiks kirjutada, et tööde hindamisel vaadatakse eraldi maastikuarhitektuuri lahendust. Ühe liikme võrra žüriid suurendada poleks tõhus, sest paarisarv liikmeid ei ole hea (praegu on žüriisse määratud neli arhitekti ja kolm Tartu linna esindajat). E. Kiivet küsib Tartu Linnavalitsuselt nõusolekut suurendada žürii koosseisu kahe liikme võrra.

Eestseisus andis EALi arhitektuurivõistluste töögrupile volitused kooskõlastada SÜKU võistlustingimused eespool nimetatud tingimustel.

2. Kilingi-Nõmme keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Ülle Maiste)

Võistlusala hõlmab 6,2 hektarit, sh lauluväljak, mis tuleb võistluse käigus ümber lahendada. Võistluse käigus tuleb leida asukoht ja lahendus Kilingi-Nõmme keskväljakule.

T. Savi arvates tasuks võistluse käigus tegeleda Pärnu maanteega, mis läks Kilingi-Nõmmest kunagi läbi, ja maanteed ümbritseva alaga. Kilingi-Nõmme asula kvaliteet kasvaks märkimisväärselt, kui endine maantee ja selle äärne ala ära lahendatakse. Tingimuste koostaja Ü. Maiste ei pidanud Pärnu maantee võistlusala kontaktalaks lisamist õigeks.

Eestseisus tegi ettepaneku lisada võistlustingimustesse, et Kilingi-Nõmme keskväljak vajab terviklahendust, kuid põhifookusse võiks võtta Pärnu mnt ja seda ümbritseva ala.

Ü. Maiste lubas tingimusi eestseisuse ettepanekute alusel täiendada. Eestseisus kooskõlastas Kilingi-Nõmme keskväljaku võistlustingimused tingimuslikult.

3. Tallinna sadama A-terminali võistluse tingimuste tutvustamine

Tallinna linn on algatanud sadamaala planeeringu. Tallinna Sadam tahab kuulutada enda koostatud võistlustingimuste alusel A-terminalile lahenduse saamiseks välja arhitektuurivõistluse ning panna A-terminali riigihanke võistlustingimused veel 2022. aastal riigihangete registrisse üles.

Tegu oleks 10 osalejaga portfooliopõhise rahvusvahelise hankega, mille esimene etapp oleks kvalifitseerimine. Võistluse lähteülesanne peaks valmis saama ühe-kahe kuu pärast. Võistlusega soovitakse saada lahendus 1) A-terminali hoonekompleksile ja selle esisele väljakule, 2) bussi ühissõidukipeatustele ja jalgrattaparklale, 3) autode parkimisele valdavalt maa-alusel korrusel või parkimismajas ning 4) sadama tegevuseks vajalikule kompaktsele ja linnaruumi sobituvale tänavale. Eestseisus ei toetanud sisuliselt Eesti riigi väravale lahenduse saamiseks referentsipõhise võistluse korraldamist, vaid pidas vajalikuks avalikku võistlust.

Otsustati

̂ kaasata Tallinna linn Tallinna Sadama A-terminalile lahenduse saamiseks võistluse korraldamisse,

̂ saata Tallinna Sadamale A-terminali võistlusega seoses EALi ja Tallinna linna ühiskiri

4. F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 (Tallinn) hotellärihoone arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (tingimuste koostaja Ivar Lubjak)

OÜ Eesti Optik Kinnisvara soovib rajada Tallinna aadressil F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 paiknevale kinnistule hotell-ärihoone ning korraldada sellele arhitektuuri eskiisi ideekavandi saamiseks arhitektuurivõistluse. Krundile mahub u 1700 m2 hoone. Ruumiprogrammi soovib jätta Eesti Optik Kinnisvara suhteliselt vabaks, ent ta on hindade ja tähtaegade puhul väga konkreetne. Võistlus tahetakse välja kuulutada veel enne jõule. Üksjagu aega võttis võistlustingimuste kooskõlastamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLPA).

Auhinnafond on 24 000 eurot (9000, 7000 ja 5000 eurot ning 3000 eurot ergutuspreemiateks). Eeldatav projekteerimismaksumus on 200 000 eurot (lisandub käibemaks).

Võistlusala hõlmab ka kõnniteed. F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 kinnistul asub lisaks abihoone (kuur), mille võib säilitada.

EAList on žüriisse määratud A. Tammemägi ja J. Tali. Eestseisus (v.a K. Komissarov, kes oli erapooletu) kooskõlastas F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 kinnistule kavandatavale hotell-ärihoonele lahenduse saamiseks kavandatava arhitektuurivõistluse tingimused.

5. Ülevaade liikmemaksu pikaajalistest võlglastest

I. Mald andis ülevaate EALi liikmetest, kellel on liikmemaks pikemat aega tasumata. Kõiki võlglasi on oma kohustuste mittetäitmisest korduvalt teavitatud.

Otsustati, et kui liikmemaksuvõlglased ei maksa võlga ära 10. jaanuariks 2023 ja maksegraafik jääb ajatamata, siis lõpetatakse nende EALi liikmesus. Eestseisus andis I. Maldile selleks volitused.

6. Loovisikute stipendiumite otsuse kinnitamine

Paljudes eestseisuse liikmetes tekitas küsitavusi A. Valkna loomestipendiumi taotlus Piparkoogimaanial osalemisega seoses ja talle selleks loomestipendiumi eraldamine otsustati eestseisuses hääletusele panna. Ainult üks eestseisuse liige oli loomestipendiumi eraldamise poolt, teised olid vastu.

Kõik teised EALile 1. detsembriks esitatud loomestipendiumite taotluste eraldamise kohta tehtud otsused kinnitati (vt tabel).

Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk Taotluse sisu

Indrek Saarepera 400 29.11.2022

Eraldatud summa €

200

külastamine Louis Kahni Eesti SA esimehena, koostöösidemete arendamine ühisnäituste, töötubade korraldamiseks 200 Toivo Tammik 1000 01.12.2022 Loometegevus Kirjastuse Routledge tellimusel essee koostamine Eesti arhitektuurist (35 000 tähemärki), tõlketööde tellimine 500* Annika Valkna 418 01.12.2022 Erialane täiendõpe Eestis rakendatava CO2 jalajälje metodoloogiaga tutvumiseks Tallinna Tehnikaülikooli koolitusel/kursusel osalemine 418 Tõnu Laigu 2035,6 28.11.2022 Erialane täiendõpe, osalemine erialastel õppereisidel, konverentsidel Osalemine rahvusvahelisel puidust konstruktsioonide konverentsil Innsbruckis 29.11.–02.12.2022 1831 KOKKU: 3149 Märkus.

Tammik 500 01.12.2022

T. Laigu taandas ennast EALi otsuse läbivaatamisest ja kinnitamisest.

Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Strateegiakeskuse korraldatud ideekonkursile esitati 15 tööd. Lähteülesande koostas EAL koostöös Tallinna Reaalkooliga.

Parimaks tunnistati arhitektuuribüroo molumba OÜ kavand „R²”, mille autorid on Karl Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson.

Teise koha pälvis arhitektuuribüroo OÜ Kolm Pluss Üks kavand „Rootor” (autorid Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Pärn ja Siim Tiisvelt). Kolmanda koha sai Läti arhitektuuribüroo

Sarma & Norde Arhitekti ideekavand „Kool” (autorid Visvaldis Sarma ja Inga Zudina).

Lisaks määrati kaks ergutuspreemiat. Need said kavandid „Dasein” (autorid Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Saamuel Rammo, Anna Solts, ja Allar Esko arhitektuuribüroost DAGOpen OÜ) ning „Hariduse käik” (autorid Kaspar Stroom, Martin Niglas, Hanna-Loore Õunpuu, Mari Ann Ainsar, Evelyn Fridolin, Jüri Nigulas, Hanna Riin Kink, Andrea Ainjärv ja Tomomi Hayashi arhitektuuribüroost OÜ HG ARHITEKTUUR).

Kadrina Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kadrina aleviku keskusele uus arhitektuurilahendus. Võistlusele esitati kuus ideekavandit.

Parima tulevikulahenduse pakkus ja esimese koha preemia suurusega 8000 eurot sai arhitektuuribüroo Ambient Design OÜ ideekavandiga „Põu”, mille autorid on Annika Valkna ja Ruth Kübard.

Teise koha preemia (6000 eurot) pälvis arhitektuuribüroo KA Arhitektid OÜ (autor Erki Annama) kavandiga „Kadrina Lugu”. Kolmanda koha preemia (4000 eurot) läks ideekavandile „Plärts” arhitektuuribüroolt OÜ LLRR (autorid Roland Reemaa ja Laura Linsi).

Veel otsustas žürii tunnustada 2000eurose ergutuspreemiaga võistlustööd „Linnakoda” arhitektuuribüroolt OÜ STUUDIO TALLINN (autor Villem Tomiste).

Võidutöö „Põu”. Autorid Annika Valkna ja Ruth Kübard (Ambient Design OÜ)

„Hea avaliku ruumi”

Loksa keskväljaku arhitektuurivõistlus

(01.02.–06.04.2022)

Loksa Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli luua Loksa linnale uus keskväljak ning uuendada kesklinn tervikuna. Võistlusele esitati kaheksa ideekavandit.

Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia suurusega 8000 eurot pälvis võistlustöö „Lahemaa tsenter” arhitektuuribüroolt Arhitekt Must OÜ.

Töö autorid on Alvin Järving, Mari Rass, Ott Alver, Lill Volmer, Katariina Mustasaar ja Luisa Männilaan.

Teise koha preemia (6000 eurot) pälvis ideekavand „Hara” arhitektuuribüroolt KUU OÜ (autorid Liis Juuse, Liina Soosaar, Johannes Madis Aasmäe ja Joel Kopli) ning kolmanda koha preemia (4000 eurot) ideekavand „Vimpel” arhitektuuribüroolt molumba OÜ (autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson).

2000eurose ergutuspreemia andis žürii ideekavandile „Laulev liiv”, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ STUUDIO

TALLINN.

Võidutöö „Lahemaa tsenter”. Autorid Alvin Järving, Mari Rass, Ott Alver, Lill Volmer, Katariina Mustasaar ja Luisa Männilaan (Arhitekt Must OÜ)

„Hea avaliku ruumi”

Saku keskpromenaadi arhitektuurivõistlus

(03.03.–12.05.2022)

Saku Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Saku aleviku kesksele jalgtänavale esinduslik ning nüüdisaegne terviklik lahendus. Võistlusala hõlmas ligikaudu kilomeetrist teekonda alates Tallinna maantee sillast ja mõisapargist kuni kirikuni. Võistlusele esitati 13 tööd.

Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia (10 000 eurot) pälvis võistlustöö „Aeglane rada”. Kavandi autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil, Jõnn Sooniste, Allan Pits ja Arseniy Kukuškin arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ

Teise koha preemia (8000 eurot) pälvis võistlustöö „SPOT” arhitektuuribüroolt OAAS Arhitektid OÜ. Kolmanda koha preemia (6000 eurot) anti ideekavandile „Saku keks” arhitektuuribüroolt

FUTU OÜ

Peale selle määrati 3000eurone ergutuspreemia kavandile „UKAS” arhitektuuribüroolt OÜ b210. Mitterahaliselt märkis žürii ära ideekavandid „Põllusiil”, „Saku lane”, „SAKURAda” ja „Sakutus”.

Võidutöö „Aeglane rada”. Autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Jõnn Sooniste, Allan Pits ja Arseniy Kukuškin (KAVAKAVA OÜ)

Valga Vabaduse tänava arhitektuurivõistlus

(30.06.–06.09.2022)

Valga Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati viis tööd.

Võistluse võitis ideekavand „Walk”, mille autorid on Irina Raud, Henri-Richard Talgre, Agur-Andri Tarmo ja Eleonora Bublikova arhitektuuribüroost OÜ R-KONSULT

Teise koha preemia pälvis ideekavand „Jõgi”, mille autorid on Ann Kristiin Entson, Keiti Lige ja

Kevin Villem büroost ruumruum OÜ. Kolmanda koha preemia läks ideekavandile „Valketa”, mille autorid on Jornas-Toomas Iisak, Mari Poom ja Kalle Vellevoog Arhitektuuribüroost JVR OÜ

Lisaks andis žürii ergutuspreemia kavandile „Carrera” (autor Erkki Annama büroost KA Arhitektid OÜ).

Võidutöö „Walk”. Autorid Irina Raud, Henri-Richard Talgre, Agur-Andri Tarmo ja Eleonora Bublikova (OÜ R-KONSULT)

Võidutöö „Walk”. Autorid Irina Raud, Henri-Richard Talgre, Agur-Andri Tarmo ja Eleonora Bublikova (OÜ R-KONSULT)

Võidutöö „Walk”. Autorid Irina Raud, Henri-Richard Talgre, Agur-Andri Tarmo ja Eleonora Bublikova (OÜ R-KONSULT)

Hea avaliku ruumi”

Türi keskuse arhitektuurivõistlus

(31.05.–14.09.2022)

Türi Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida kevadpealinna keskosale uus terviklik sisu ja lahendus. Võistlusele esitati üheksa tööd.

Parimaks tunnustati ja esimese koha preemia suuruses 8000 eurot pälvis võistlustöö „Võnge”. Selle autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Luisa Männilaan, Lill Volmer ja Katariina Mustasaar arhitektuuribüroost Arhitekt Must OÜ

Teise koha preemia (6000 eurot) pälvis ideekavand „Siin Tallinn, Tartu ja Türi”, mille autorid on Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan ja Tristan Krevald büroost OÜ Stuudio TÄNA

Kolmanda koha preemia (4000 eurot) läks ideekavandile „Freddy”, mille autor on Urmas Muru büroost Urmas Muru OÜ

Lisaks andis žürii ergutuspreemia (2000 eurot) ideekavandile „Mõttelõng”, mille autorid on Annika Valkna ja Ruth Kübard büroost Ambient Design OÜ.

Purje 11 (Tallinn) sadamahoone arhitektuurivõistlus

(06.07.–01.11.2022)

Avatud kaheetapilise ideekonkursi eesmärk oli saada parim arhitektuuriline lahendus Tallinnas Purje 11 krundile planeeritavale büroo- ja sadamahoonele. Võistlusele esitati viis tööd.

Võitjaks kuulutati KAMP Arhitektid OÜ võistlustöö „Foka”. Teine koht läks molumba OÜ võistlustööle „Solaris” ja kolmanda koha pälvis LÜNK arhitektid OÜ võistlustöö „Solar”.

Ranna pst 7 (Pärnu) krundi hoonestamise (Pärnu konverentsikeskuse) arhitektuurivõistlus

(09.09.–11.11.2022)

Arendaja Brackmann Arendus OÜ ja Pärnu Linnavalitsuse koostöös korraldatud võistluse tingimused olid EALiga kooskõlastatud.

Võistluse võitis SKAD arhitektid OÜ võistlustöö „Düün” (autorid Sten Ader, Maarja Elm-Sadam ja Rasmus Soonvald).

Teise koha vääriliseks tunnistati arhitektuuribüroo molumba OÜ võistlustöö „Oskar” (autorid Johan Tali ja Karli Luik) ning kolmanda koha pälvis OÜ Arhitek tuuribüroo Luhse ja Tuhal võistlustöö „Tootem” (autorid Ra Luhse ja Tanel Tuhal).

Võidutöö „Võnge”. Autorid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Luisa Männilaan, Lill Volmer ja Katariina Mustasaar (Arhitekt Must OÜ)

Raadi haridus- ja kogukonnakeskuse

arhitektuurivõistlus

(18.07.–27.10.2022)

Tartu Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistlusele esitati 12 ideekavandit.

Võistluse võitis ideekavand „Kogukond Katuste All”, mille autorid on Rubén Tomas Verde, Carmen Lee, Eero Lundén, Sander Aas ja Nitika Srivatava arhitektuuribüroodest arhitekt11 OÜ ning

Lundén Architecture.

Teise koha preemia pälvis ideekavand „Juured”, mille autor on Karlis Lauders meeskonnaga büroodest Lauder Architects (Läti) ja Weidenberg OÜ

Kolmanda koha preemia läks ideekavandile „UusRaadi”, mille autorid on Peeter Pere, Eva Kedelauk, Kirke Päss ja Laura Pint büroost Peeter Pere Arhitektid OÜ

Lisaks andis žürii välja kaks ergutuspreemiat. Need said kavandid „Pudistaja” (autorid Mari Rass, Alvin Järving, Ott Alver, Lisett Eist, Luisa Maria Männilaan ja Lill Volmer arhitektuuribüroost

Arhitekt Must OÜ) ning „Kaseke” (autorid Gert Gurjev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Jana Pärn ja Siim Tiisvelt arhitektuuribüroost OÜ Kolm Pluss Üks).

Võidutöö „Kogukond Katuste All”. Autorid Rubén Tomas Verde, Carmen Lee, Eero Lundén, Sander Aas ja Nitika Srivatava (Arhitekt11 ja Lundén Architecture)

Tallinna lauluväljaku ruumilise lahenduse ideekonkurss

(24.08.–08.11.2022)

SA Tallinna Lauluväljak, Tallinna Strateegiakeskuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati seitse tööd.

Esikoha pälvis kavand „Kiigele”, mis valmis arhitektuuribüroode OÜ Kolm Pluss Üks ning Lootusprojekt ühistööna. Võidutöö autorid on Kersti Lootus, Maire Suimets, Hanna Veske, Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus, Ilmar Valdur, Anne Vingisar ja Karl Erik Miller.

Teise koha sai kavand „Pärg”, mille autorid on Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan, Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald ja Madis Eek arhitektuuribüroost OÜ Stuudio TÄNA. Kolmanda koha saavutas kavand „Põimik”, mille autorid on

Birgit Pukk, Signe Kasepalu, Nora Soo, Anna-Liiza Izbaš, Katariina Lepiku, Kaspar Stroom ja Martin Niglas (Raadius Arhitektid OÜ ja K-Projekt AS). Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat. Need said kavandid „Rohelava” (autorid Maali RoometAllese, Marju Meschin, Márta Csige, Miklós László Pap, György Jakabfi, Raul F. Chiorean ja Krisztina Bálint arhitektuuribüroost FUTU OÜ) ning „Sihilik” (autorid Raul Kalvo, Lauri Läänelaid, Triin Kampus ja Kerttu Kõll arhitektuuribüroodest OÜ Sfäär Planeeringud ja OÜ inphysica technology).

Võidutöö „Kiigele”. Autorid Kersti Lootus, Maire Suimets, Hanna Veske, Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus, Ilmar Valdur, Anne Vingisar ja Karl Erik Miller (OÜ Kolm Pluss Üks arhitektid ning Lootusprojekt)

Kuivastu sadamaala uue hoonestuse arhitektuurivõistlus

(03.06.–25.08.2022)

ASi Saarte Liinid ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati 15 ideekavandit.

Võitjaks kuulutati ideekavand „Merevaade”, mille autorid on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Luisa Maria Männilaan, Lill Volmer ja Katariina Mustasaar arhitektuuribüroost Arhitekt Must OÜ

Teise koha pälvis arhitektuuribüroo molumba OÜ ideekavand „Tuul” ja kolmanda koha Arhitektibüroo Peil OÜ ideekavand „Faarvaater”.

Ergutuspreemiad läksid arhitektuuribüroo Projekt Kuubis OÜ ideekavandile „Lainepikkus” ja arhitektuuribüroo J+XS OÜ ideekavandile „Ultima Thule”.

Lasteaedade mustermajade ideekonkurss

(10.08.–11.10.2022)

Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Strateegiakeskuse koostöös korraldatud võistluse tingimused olid EALiga kooskõlastatud. Võistlusele esitati üheksa tööd.

Konkursi eesmärk oli leida Põhja-Tallinna lasteaedadele Päikene ja Pääsupesa parim ruumiline ja liikuvuskeskkonna lahendus linnaehituslikult keerulises kontekstis: haridus- ja elukvartalis, mis hõlmab suuri paneelelamuid, erivajadustega laste lasteaeda ja kooli, piirkonnakooli ning raamatukogu. Disainida tuli nüüdisaegne, inspireeriv, lapse kasvule ja arengule ning koostööõppele orienteeritud õpikeskkond.

Võistluse võitis arhitektuuribüroode inphysica technology OÜ ja KUU OÜ ühistöö „Mätas”, mille autorid on Raul Kalvo, Lauri Läänelaid, Triin Kampus ja Juhan Rohtla.

Teise koha sai võistlustöö „Kaar”, mille autorid on Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Keiu Tulev, Allar Esko, Anna Solts, Angelina Šilova, Ervin Golvih arhitektuuribüroost DAGOpen OÜ. Kolmas koht läks võistlustööle „Õisik”, mille autorid on Illimar Truverk, Sander Aas, Kersti Kernumees ja Patrick Barbo arhitektuuribüroost arhitekt11 OÜ

Ergutuspreemia anti töödele „Üheksa” (autor Armin Valter, AVAB OÜ / AS Infragate Eesti) ning „Meie rühm” (autorid Linda Li Arro, Ott Kadarik, Kaarel Künnap, Mats Põllumaa, Jaanika Sau ja Mihkel Tüür arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid OÜ).

Võidutöö „Merevaade”. Autorid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Luisa Maria Männilaan, Lill Volmer ja Katariina Mustasaar (Arhitekt Must OÜ)

Tehvandi Spordikeskuse tugiteenuste

keskuse hoone arhitektuurivõistlus (12.10.–07.12.2022)

SA Tehvandi Spordikeskus korraldatud ja EALiga kooskõlastatud võistlusele esitati kümme ideekavandit.

Esimese koha vääriliseks tunnistati võistlustöö „Kelp”, mille autor on OÜ Kauss Arhitektuur

Teise koha pälvis Arhitekt Must OÜ võistlustöö „Alpimaja” ja kolmanda koha Salto AB OÜ võistlustöö „Nõlvad”

Välja anti ka kaks ergutuspreemiat. Need said võistlustööd „Ood” (DAGOpen OÜ) ja „Küün” (OÜ STUUDIO TALLINN).

Rakke lasteaia „Leevike” arhitektuurivõistlus

(18.10.–16.12.2022)

Väike-Maarja Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati märkimisväärne arv ideelahendusi: 24.

Parimaks tunnistati ja esikoha pälvis arhitektuuribüroo Arhitekt Must OÜ võistlustöö „Tõmmis”, mille autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Luisa Männilaan, Lill Volmer ja Katariina Mustasaar.

Teise koha said ideekavandi „Leevi” eest Arhitektuuribüroo JVR OÜ arhitektid Kalle Vellevoog, Jornas-Toomas Iisak, Anu Tammemägi, Tiiu

Truus, Osvald Nuter ja Mari Poom. Kolmanda koha pälvisid ideekavandi „Alevik” eest Urmo Mets, Annika Laidroo ja Dora Mate arhitektuuribüroost OÜ KOLM KOMA ARHITEKTID

Ergutuspreemiad otsustati anda ideekavandite „Linnupesa” ja „Tsirk” autoritele, kelleks osutusid vastavalt studio ARGUS OÜ arhitektid Karina Krestinov, Eliise Harjak, Margit Argus ja Kristo Põlluaas ning TAHK Arhitektid OÜ arhitektid Arvi Hiir, Martin Pajur ja Tuuli Oago.

Võidutöö „Tõmmis”. Autorid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Luisa Männilaan, Lill Volmer ja Katariina Mustasaar (Arhitekt Must OÜ)

Haapsalu Linnavalitsuse hoone

arhitektuurivõistlus

(03.10.2022–11.01.2023)

Haapsalu Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati 36 ideekavandit.

Esikoha pälvis arhitektuuribüroo molumba OÜ ideekavand „Kirsiaed”, mille autorid on Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan.

Teise koha said ideekavandi „Linna maja” eest arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ autorid Jaan Kuusemets, Keiu Tulev, Erko Luhaaru, Allar Esko, Anna Solts, Angelina Šilova ja Ervin Golvih.

Kolmanda koha pälvisid ideekavandi „Lasse ja Bosse” eest Siiri Vallner ja Indrek Peil arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ

Ergutuspreemia otsustati anda ideekavandite „Vista” ja „Nelik” autoritele, kelleks osutusid vastavalt Eero Endjärv ja Kaarel Susi büroost Arhitekt 11 ning arhitektuuribüroode Asum Arhitektid, Kuup Ruut ja Sala Terrena arhitektid Hannes Koppel, Rahi Herm Lokotar, Karl-Johan Jakobson, Tristen Vardja, Eneli Niinepuu ja Grete Loviis-Saar.

Võidutöö „Kirsiaed”. Autorid Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan (molumba)

Rae vallamaja uue hoone arhitektuurivõistlus

(28.11.2022–16.02.2023)

Rae Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele laekus 16 ideekavandit.

Esimene preemia läks ideekavandi „Koos” autoritele – Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean – arhitektuuribüroost Salto AB OÜ

Teise preemia sai ideekavandi „Kolmik” eest arhitektuuribüroo Kauss Arhitektuur OÜ (arhitektid Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep, Elise Roos, Kristiina Aasvee, Sten Vendik, Teele Kapsta ja Joanna Lättemägi).

Kolmanda preemia pälvis ideekavandi „Pajuoks” eest arhitektuuribüroo OÜ Kolm Pluss Üks (arhitektid Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur).

Ergutuspreemiad otsustati anda ideekavandite „Raad” ja „Blurring Limits” autoritele arhitektuuribüroodest Peeter Pere Arhitektid OÜ (autorid Peeter Pere, Eva Kedelauk, Kirke Päss ja Laura Pint) ning Hispaania arhitekti Pedro Arroyo García büroole (walk.office).

Võidutöö „Koos”. Autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean (Salto AB OÜ)

Algavad ja käimasolevad arhitektuurivõistlused

Võistluste lõpptähtajad

̂ Tallinna 2024. a arhitektuuribiennaali kuraatorivõistlus – tähtaeg 04.04.2023

̂ Tallinna sadama A-terminali kvartali arhitektuurivõistlus – dokumentide esitamise tähtaeg 14.04.2023

̂ „Hea avaliku ruumi” Kilingi-Nõmme keskväljaku arhitektuurivõistlus – tähtaeg 18.04.2023

̂ Verevi rannahoone arhitektuurivõistlus – tähtaeg 28.04.2023

̂ Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistlus – tähtaeg 05.05.2023

̂ „Hea avaliku ruumi” Narva Peetri platsi arhitektuurivõistlus – tähtaeg 06.09.2023

Ettevalmistamisel võistlused

̂ Narva peatänava visioonivõistlus

̂ „Hea avaliku ruumi” Mustvee linnakeskuse arhitektuurivõistlus

̂ „Hea avaliku ruumi” Vändra Vana tänava arhitektuurivõistlus

̂ „Hea avaliku ruumi” Kallaste linnakeskuse arhitektuurivõistlus

̂ „Hea avaliku ruumi” Märjamaa keskuse arhitektuurivõistlus

̂ „Hea avaliku ruumi” Taebla keskuse arhitektuurivõistlus

̂ Ukraina peremajade arhitektuurivõistlus

Riigikogu hoone 100 aasta juubeli arhitektuuri töötuba

Riigikogu hoone 100 aasta juubeli eel, 15.–17. juunil 2022 toimunud arhitektuuri töötoas kavandasid Eesti, Läti ja Ukraina noored arhitektid ja arhitektuuritudengid Toompea lossikompleksi tulevikku. Parimaks tööks valiti „Pique Hermana”, mille autorid täiendaksid maa-alust bastionivõrgustikku tunnelitega, mis viivad Toompea lossi sisehoovi rajatavasse uude paviljoni.

Töötoa eesmärk oli kavandada Riigikogu hoone ja kogu Toompea lossikompleksi terviklik kontseptsioon. Osalejatelt oodati julgeid ideid Eesti ühe olulisima ehitise ruumiliseks ümbermõtestamiseks, mis võimaldaks muu hulgas aktiivsemalt kasutusele võtta nii sisehoovid, lossiesise platsi kui ka Kuberneri aia.

Noorarhitektide ja arhitektuuritudengite ülesanne oli kavandada Toompea lossikompleksi ja selle

ümbrusesse inimkesksem ja keskkonnasõbralikum liikuvuslahendus, mis eelistaks jalakäijaid, jalgrattureid ja teisi autota liiklejaid. Lisaks oodati lahendusi, mis pakuksid inimestele uusi põhjuseid külastada kompleksi, kasutades ära selle mitmekülgset ja väärtuslikku arhitektuuri.

Parimaks tööks valiti Eesti, Läti ja Ukraina ühistöö „Pique Hermana”, mille autorid täiendaksid vanalinna maa-alust bastionivõrgustikku tunnelitega, mis viivad Toompea lossi sisehoovi rajatavasse uude paviljoni. Läbikäikude ja paviljoni eesmärk on elavdada ajaloolist hoonetekompleksi ja kaasata inimesi parlamendi tegemistesse.

„Praegu on lossikompleks avalikkuse jaoks raskesti ligipääsetav, mistõttu pakub meie projekt lahendusena võimalust siseneda ristkülikukujulisse kompleksi maaluste läbikäikude kaudu kõigist neljast küljest. Need neli tunnelit saavad kokku Riigikogu sisehoovis, kus kõrguvad Pika Hermanni sõsartorniks. Tornist avaneb avalikkusele avar vaade nii linnale kui Riigikogu igapäevaelule,” kirjeldasid oma ideed meeskonda kuuluvad Andreas

leksile kihi kaasaegset arhitektuuri, samas kui kaitse all olevad hooned jäävad puutumatuks. Ettepanek puudutas olulist ideed maa-aluste ruumide ärakasutamiseks, mis tooks kaasa laiema arutelu selle kohta, mis lossimäe all tegelikult asub ja kuidas seda tulevikus kasutada,” kommenteerisid töötoa mentorid, Läti arhitektid Linda Krūmiņa ja Miķelis Putrāms.

Hindamiskomisjon märkis ära ka ideekavandi „Demokraatia termid”. Selle autorid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson (Eesti), Tabita Ozoliņa (Läti) ja Daria Polonska (Ukraina) pakuvad Toompea lossikompleksi demokraatia termide loomise. „Eesmärk on liita Riigikogu füüsiliselt linna tänavavõrgustiku ning avaliku ruumiga. Kinnistest sisehoovidest saavad istungite saali peegeldavad maastikulised väljakud ja termide basseinid. Riigikogu hoone esimene kor-

Äramärgitud töö: „Demokraatia termid”

Hinojosa ja Mia Maripuu Eestist, Alisher Sadykov Lätist ning Jelõzaveta Peresada Ukrainast.

„Tihe meeskonnatöö päädis julge ideega. Maagiline vaatetorn sisehoovis lisab eklektilisele komp-

rus avab end aga demokraatia praktikale: termides või avalikus saunas on kõik võrdsed, vabad sotsiaalsest staatusest, lõõgastunud, rahulikud ja avatud. Nii saab saun-riigikogust tõeline igapäevane demokraatia,” kirjeldasid autorid.

Töötoast võttis osa kokku 22 Eesti, Läti ja Ukraina noort arhitekti ja tudengit, keda juhendasid Ralf

Lõoke Eestist, Linda Krūmiņa ja Miķelis Putrāms Lätist ning Volodõmõr Ponomarenko ja Juri Parkhomenko Ukrainast.

Hindamiskomisjoni kuulusid mentorite kõrval EALi president Andro Mänd ja Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht. Valminud ideekavanditega saab tutvuda septembris Riigikogu vestibüülis avataval Riigikogu hoone juubelinäitusel.

Töötoa korraldasid EALi noortekogu ja Riigikogu Kantselei.

Võidutöö „Pique Hermana”

Foto Raul Mee

EALi, EMALi ja ESLi 2022. aasta suveseminar Riias

2022. aasta juunikuu viimasel päeval kohtusid Eesti arhitektuurivaldkonna erialaliitude liikmed ja teised arhitektuurisõbrad traditsioonilisel suveseminaril, seekord väljaspool Eesti piire: Riias. Suveseminar „Connecting (in) infrastructure” keskendus taristu temaatikale.

lähemalt sellest projektist ja probleemidest, millesse on elluviimine takerdunud.

Peaesineja Kaspar Benjamin Reimer Taani arhitektuuribüroost Effekt tutvustas Effekti meeskonna visiooni ja missiooni ning seda, kuidas nad töötavad taastava projekteerimise mõtteviisi alusel, et tagada oma projektide positiivne mõju nii inimestele kui ka planeedile. Samuti sai lähemalt kuulda mõnest Effektis viimastel aastatel valminud põnevast tööst.

Taristust kui arhitektide jaoks uuest territooriumist kõnelesid oma ettekandes Sille Pihlak ja Siim Tuksam, kelle loodud „Soorebane” tervitab kõiki Haapsalu ja Virtsu poole sõitjaid. Noorte arhitektide töö on jätkunud teistegi taristuobjektide juures.

Seminari lõpetasid arhitektuurierialade tänavused parimad värsked magistrid. Kahjuks ei saanud kõik kutsutud Riiga tulla, kuid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala esindas

EAL on Läti Arhitektide Liidu ja Leedu Arhitektide Liiduga teinud Balti Riikide Arhitektide Liitude Ühenduse (BAUA) raames koostööd aastaid. Seepärast otsustasime minna EALi 100 aasta juubeli puhul suveseminariga lõunanaabritele külla. Loengud Kipsala saarel asuva Islande hotelli konverentsikeskuses keskendusid taristu eri aspektidele.

Seminarile tegi sissejuhatuse Läti arhitektuuriekspert Artis Zvirgzdiņš, kes tutvustas Kipsala saare ajalugu ja selle olulisimaid arhitektuuriobjekte. Seejärel esines planeeringutele ja disainile spetsialiseerunud antropoloog Viesturs Celmiņš, kes rääkis tehnoloogia ning loodus- ja linnakeskkonna suhte haldamisest kui disaini uuest ülesandest.

Läti maastikuarhitekt Helena Gutmane andis ülevaate Riia avaliku ruumi arengust viimastel aastatel. Seminari esimese osa lõpetas üks Pärnu uue silla autoreid Mari-Liis Vunder, kellelt kuulsime

Mia Martina Peil magistritööga „Vesse: tööstusalast sidusaks linnaruumiks” ning Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri eriala Tiina Laineste magistritööga „Tartu äärelinnade tegevusmaastikud”.

Seminari teisel päeval siirdus kolm bussitäit huvilisi Riia linnaekskursioonile, mida juhtisid Artis Zvirgzdiņš ja Vents Vinbergs. Tutvuti sealse uue laululavaga Mežaparksis ja ajalooliste linnakvartalitega.

Seminari peatoetajad olid GROHE ja VBH/Aluprof, suurtoetajad Eternit Baltic UAB, VELUX Eesti, Bauroc ja Floorin ning head toetajad Henkel, Lincona, Ruukki ja Eesti Kultuurkapital.

Pärast Riia programmi lõppu said soovijad liikuda edasi Ventspilsi, kus Läti Arhitektide Liit korraldas 2. juulil kolme Balti riigi arhitektide liitude esindajate kokkusaamise.

Foto Reio Avaste

Foto Reio Avaste

Foto Reio Avaste

Poola Arhitektide Liidu ja EALi vestlusring

2021. aasta arhitekti aastapreemia žüriiliikme, Poola ühe tuntuima arhitekti Robert Konieczny Eesti-visiidi käigus sündis tema nooremal kolleegil Wojciech Fudalal idee korraldada Poola arhitektide külaskäik Eestisse, kuna nad olid väga inspireeritud siinsest uuemast arhitektuurist. Et neil oli valminud rändnäitus, võeti seegi kaasa. 18. augustil avatigi Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fuajees näitus „Masters of Architecture”, mis tutvustab Euroopa arhitektide paremikku, kes on külastanud Katowice samanimelist avatud loengute sarja.

tunud osaks hankest ja võidutöödelt oodatakse kindla peale minekut, st objekti, mida on optimaalne projekteerida ja soodne ehitada. Seetõttu on sellelt kõik nurgad maha lihvitud ning erilisi eksperimentaalseid ideid ja lahendusi viimase aja võistlustöödes ei kohta. Võistlused on muutunud arhitektuuribüroodele tavaviisiks hankida tööd.

Uuriti ka seda, kes üldse saab võistlustel osaleda, millised on piirangud. Poolas on selge reegel: osaleja peab olema arhitektide koja liige, st ennast tõestanud professionaal. Eestis on samuti enamikul võistlustel nõue, et vähemalt tiimi juht peab olema kutsetunnistusega volitatud arhitekt. Siiski püüame piiranguid vähendada seal, kus võimalik, et avada võistluste kaudu uksi ka noorematele kolleegidele turule sisenemiseks. Näiteks on avaliku ruumi võistlustel sisse viidud muudatus, et võistlustöö esitamiseks pole kutse vajalik, küll aga tuleb leida omale kutsega partner edasiseks projekteerimiseks peale võistlust.

Räägiti veel riikideüleste suhete ja koostöö arendamise võimalustest. Aet Ader nimetas vajadust teha koos töötube jm töökohtumisi, mis täiendavad ametlikke kohtumisi ja aitavad paremini luua vahetuid töökontakte. Näitena toodi Eesti-Soome töötuba „Talsinki” metrooühenduse teemal mõni aasta tagasi ning 2022. aasta suvel toimunud Baltikumi ja Ukraina noorte arhitektide ühine töötuba Eesti Riigikogu hoonete nüüdisajastamise ideekorjeks.

Näituse avamisel toimunud vestlusringis räägiti arhitekti positsioonist Poola ja Eesti ühiskonnas, võistlustest ja hangetest ning riigiarhitekti institutsioonist. Uuriti vastastikku, kuidas tellitakse uut arhitektuuri, milline on hankesüsteem ja kui palju korraldatakse võistlusi.

Kuna selgus, et Poolas korraldatakse väga vähe arhitektuurivõistlusi – Tomasz Studniareki sõnul on umbes 10% uutest töödest sündinud võistluse tulemusel –, siis tundsid poolakad huvi, kuidas on Eestis võistluste süsteem nii hästi käima läinud.

Võime tõesti öelda, et oleme sel alal Euroopas eeskujulikud: EAL korraldab või kooskõlastab aastas keskmiselt 40 arhitektuurivõistlust, st umbes ühe võistluse iga üheksa päeva kohta. Tuleb tõdeda, et Eesti avaliku sektori tellijad saavad järjest paremini aru võistluse eelisest tavahanke ees ja eriti viimastel aastatel on targa tellija eeskuju näidanud RKAS.

Samas tõi Andro Mänd esile, et vaadates võistlustingimusi lähemalt, ei leia sealt enam sellist vabadust nagu 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses, kui otsiti maamärke ja lennukaid ideid. Võistlus on muu-

Pooleldi naljaka faktina leiti EALi kontoris sahtlipõhjast 2012. aastal alla kirjutatud Eesti ja Poola arhitektide liidu koostöökokkulepe, ent sellest dokumendist ei teadnud kokkutulnud inimesed midagi. Koostöö toimub ikkagi inimeste vahel ja ametlikud kokkulepped jäävad soiku, kui ühistegevusi ei toimu. Sündmuste korraldamiseks pole ju enamasti vaja mitte ametlikku dokumenti, vaid ennekõike inimeste tahet ja huvi. 2022. aastat võib aga pidada Eesti-Poola koostöö alal väga edukaks, sest lisaks poolakate visiidile Eestisse toimub septembri lõpus EALi õppereis Poola.

Vestluse lõpuks jõuti ootuspäraselt välja ruumipoliitikani. Eestis on riigiarhitekti/ruumiameti vajadusest räägitud umbes 25 aastat ja aruteludega on riigi tasandil jõutud päris kaugele: kõik asjaosalised saavad aru institutsiooni vajadusest. Ei ole suudetud leida ainult selleks sobivat formaati.

Poolakad on samuti näinud, et asjad riigi tasandil ei toimi ja arhitekte ei kuulata, ent aktiivsem arutelu on käima läinud alles viimastel aastatel. Andro Mänd tuletas meelde, et ka arenenud riikides võtab see aega ja näiteks Rootsis, mis on saanud rahulikult areneda, asutati riigiarhitekti institutsioon alles mõni aasta tagasi. Seega tuleb meil kõigil varuda kannatlikkust ja olla lootusrikas.

Poola Arhitektide Liidu näitus ja vestlusring Eesti Kunstiakadeemias

Ühiskonnad on parema elukeskkonna jaoks järjest enam valmis ja see ei ole enam ainult arhitektide unistus.

Vestlusringis osalesid Poola Arhitektide Koja ja Poola Arhitektide Liidu esindajad Małgorzata Pilinkiewicz ja Tomasz Studniarek ning EAList Andro Mänd, Aet Ader ja Katrin Koov. Vestlust juhtisid Wojciech Fudala ja Justyna Boduch.

EALi õppereis Poola

EAL korraldas 2022. aastal kaks õppereisi. Esimene tehti veebruaris Araabia Ühendemiraatidesse ja Dubai Expole ning teine viis 30. septembrist 7. oktoobrini Poola lõunaosasse.

Järgmisel päeval tutvusid Poola arhitektid Tallinna uuema arhitektuuriga, sealhulgas Robert Konieczny valitud peapreemia laureaadi Kruiisisadamaga. 34kraadise kuumusega mõjus soe meretuul pikal sadamakail päris vahemereliselt. Päeva lõpuks sõideti Laulasmaale Arvo Pärdi keskust vaatama ja ujuma.

Poola reisil tutvuti valdavalt viimasel paaril aasta kümnel valminud hoonetega ja külastati olemuselt küllaltki eripalgelisi linnu Varssavit, Wrocławit, Katowicet ja Krakówit ning väike põige tehti üle piiri Ostravasse Tšehhis. Reisist võttis osa 26 arhitektuurihuvilist.

Poola juutide ajaloo muuseum (POLIN) / Lahdelma & Mahlamäki + Kuryłowicz & Associates, 2013. Foto Kairi Rand

Kortemaja Sprzeczna 4 / BBGK Architekci, 2017. Foto Kairi Rand

Külastatavatel objektidel kohtuti arhitektuuribüroode esindajate ja autoritega. Näiteks rääkisid objekti valmimisest Poola juutide ajaloo muuseumi POLIN Poola arhitektid Marcin Ferenc ja Tomasz Kopeć (Kuryłowicz & Associates) ning endisest elektrijaamast multifunktsionaalseks äripinnaks ümber ehitatud Elektrownia Powiśle ehitamisest autor Szymon Wojciechowski (APA Wojciechowski Architekci).

Vast avatud kunstimuuseumi PLATO ja oma eramut Konieczny’s Ark ning kortermaja-büroohoonet UNIKATO tutvustas Robert Konieczny (KWK Promes) ning Sileesia Ülikooli raadio- ja televisiooniosakonna hoonest ehk Krzysztof Kieślowski filmikoolist rääkis Wojciech Małecki (MAŁECCY biuro projektowe).

Affordable Housing Assembly at the European Capital of Culture 2016 Settlement Nowe Żerniki / Arch_it Piotr Zybura; PAG Pracownia Architektury Głowacki; Horn Architekci; S3NS ARCHITEKTURA - IGOR KAŹMIERCZAK; Studio TSB / Tadeusz Sawa-Borysławski, 2017. Foto Kairi Rand

Centennial Hall / Max Berg, 1913; VROA Architekci and ch+ architekci, 2010. Foto Kairi Rand

Andro Mänd, Robert Konieczny ja Katrin Koov Foto Kairi Rand

Kohalikku eluolu tutvustavate giididena olid kaasas Łukasz Wojciechowski (VROA, Wrocławis), Jacek Ewy (Ingarden & Ewy Architects) ning Borys Czarakcziew (Krakówis).

Katowices toimus reisiseltskonna ühine õhtusöök Poola Arhitektide Liidu (SARP) kutsel.

Kojusõidupäeva hommikul valiti lemmikobjekt. Kokku oli hääli saanud objekte üheksa, mis näitab loodetavasti ka seda, et programm oli piisavalt varieeruv ja ühiselt vaadatud 35 objekti hulgas oli midagi igaühele. Enim sümpaatiat tunti 11 häält saanud Krzysztof Kieślowski filmikooli vastu. Teisele kohale jäi nelja häälega Art Gallery PLATO ja kolmandale kolme häälega Konieczny’s Ark.

Rohkemate kaadritega fotoalbumi leiab EALi Facebookilehelt. Külastatud objektidega saab sisulisemalt tutvuda reisi kaardi kaudu Google’is aadressil https://bit.ly/3Z2XSd3

Oli hoogne ja avardav nädal. Reisi kokkuvõtteks tasub tsiteerida Katrin Koovi: „Poola on hullult põnev arhitektuurimaa.”

Valdav osa reisiseltskonnast. Foto Kairi Rand

Art Gallery PLATO / KWK Promes, 2022. Foto Kairi Rand

Konieczny's Ark / KWK Promes, 2015. Foto Kairi Rand

Silesia University's Radio and Television department (Krzysztof Kieslowski filmikool) / BAAS arquitectura; Grupa 5 Architekci; MAŁECCY biuro projektowe, 2017. Foto Kairi Rand

Rahvusvaheline konverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes”

23. novembril 2022 toimus Viimsi Artiumis konverents, mis oli algul kavas EALi 100 aasta juubeli programmi osana 2021. aasta sügisel, kuid pandeemia tõttu seda tookord korraldada ei saanud.

Ettekanded keskendusid hoonete ja ehitusmater jalide taaskasutuse ja linnaehituse ümbermõtestamise teemadele, pakkudes välja uusi ruumiloome viise ja võtteid võitluses kliimasoojenemise vastu. Luubi alla võeti ka Eesti linnade ja asulate planeerimise ja kujundamise mured: kuna Eesti on üks hõredamini asustatud riike Euroopas, siis tähendab see suurt autokesksust ja kasvavat CO2 jalajälge.

Belgia Brüsseli piirkonna riigiarhitekt Kristiaan Borret rääkis Brüsselis hoogu saanud vanade materjalide inventuurist ja taaskasutusest. See lõi piirkonnas omamoodi vanade ehitusmaterjalide siseturu, kus saab soetada hoonete lammutamisest või renoveerimisest üle jäänud materjale või liigutatavaid konstruktsioone, et kasutada neid mujal.

Ka Eestis on ruumiloomes alanud taaskasutus. Mirko Traks KINO maastikuarhitektidest tõi näiteks maastikuarhitektide püüdluse vähendada linnamaastike loomisel tekkivat CO2 jalajälge. Vanadel tööstusaladel saab kasutada betoon- ja asfaldiplatside lõhkumise tagajärjel tekkivat materjali kohapeal ära treppide, teede, tänavakivide loomisel. Nende vahele saab istutada taimi ja edasi teeb loodus oma töö.

Norra ühe suurima arhitektuuribüroo Mad Arkitekter tegevjuhi ja partneri Åshild Wangensteen Bjørviku sõnul seisab kogu ruumiloome valdkond revolutsiooni lävel ning ringmajandus on arhitektuuris ja ehituses kanda kinnitamas. Mad Arkitekteri projekti alusel renoveeriti Oslo südames, kus kehtivad maailma rangeimad ehituseeskirjad, kontorihoone ning rajati sellele kaheksakorruseline juurdeehitis täies ulatuses taaskasutusmaterjalidest, mis olid kogutud 25 objektilt. Kasutati vanu telliskive ja betoonplaate ning ka fassaadi ja teraskonstruktsioonidest aknaid. Siseviimistluses kasutati näiteks ehituspoodide müügijääke ning mujalt hoonetest pärit demonteerimisele ja äraviskamisele määratud elemente. Tulemuste mõõtmisel selgus, et projekt tootis 70% vähem CO2 heidet võrreldes tavahoone ehituse ja renoveerimisega, lisaks vähenes tohutul määral jäätmete hulk.

Rohepoliitika eksperdirühma liige, Tartu linnaarhitekt ja ruumiloome osakonna juhataja Tõnis Arjus ütles, et Eesti juurprobleem, millega tuleb tegeleda, on eestlase pidevalt kasvav CO2 jalajälg. Eurostati andmetel oleme neljas riik Euroopas, kus ühe inimese kohta kulub kõige rohkem asulapinda. Aastatel 2000–2017 on Eesti asustusalade pindala suurenenud ligikaudu 140 ruutkilomeetri võrra, st juurde on tekkinud umbes üheksa Viljandit. Asulate kasv ei tähenda, et meil kasvaks elanikkond. See näitab, et me kolime ühest kohast teise ja nii tekivad hajusad asulad, mille ülalpidamine on kallis, kus teenused on vähem kättesaadavad ning seega tekib suurem sõltuvus autodest ja energiahindadest.

Vastutustundliku ehitamise eestkõneleja, Hundipea kliimaneutraalse linnaosa idee kaasautor Indrek Allmann rääkis, et rohepööre linnaruumis algab valglinnastumise radikaalsest peatamisest, olemasolevate linlike keskuste tihendamisest ja omavahel paremini ühendamisest. See võimaldab rakendada tänapäevasemaid liikumisviise, vabastada rohelus ehitussurvest ning vähendada nii üksikisiku kui ka ühiskonna kulu transporditaristu ülalhoidmisel ja selle kaudu linnakeskkonna CO2 jalajälge. Kompaktne ja piisavalt tihe linn on ka sotsiaalselt rikas ja terve.

Lõpuarutelus toodi esile, et väga oluline on leppida eesmärkides ühiselt kokku ja muuta nii planeerimise, projekteerimise kui ka ehitamise valdkonna õigusnorme nii, et turg hakkaks neid järgima. Seejuures ei tohi unustada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Linnad peavad muutuma kompaktsemaks, hoonete eluiga pikemaks ja hoonetevaheline ruum elurikkamaks. Hoonete kohandamine ning vanast ehitusmaterjalist uute majade ja maastike ehitamine toob nii arhitektidele kui ka ehitajatele uusi põnevaid katsumusi.

Konverentsi toimumist toetasid Eesti Kultuurkapital, Bauroc, Controlit, Eternit Baltic, Floorin, Ruukki Products, Thermory, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad EALi YouTube’i kanalil.

EALi üldkogu 2023

EALi üldkogu toimub 21. aprillil algusega kl 15 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia aulas. Samas kuulutame välja noore arhitekti preemia laureaadi ja

EALi, ESLi ja EMALi

anname üle EALi teenetemedalid. Noore arhitekti preemia annab üle president Alar Karis.

suveseminar 2023

EALi, ESLi ja EMALi traditsiooniline suveseminar toimub 29.–30. juunil Tartu lodjakojas ja tänavu on

EALi aukohtu otsused

EALi aukohtu 6. juuni 2022. aasta otsus Maie

Penjami kutse-eetika rikkumise kohta Hiieküla 2 eramu (Rahinge küla, Tartu) puhul

Esitatud materjalide ja arhitekti antud selgituste põhjal tuvastas aukohus, et Maie ja Märt Penjam lähtusid projekti koostamisel tellija lähteülesandest, ruumiprogrammist ja detailplaneeringu tingimustest. Arhitektid kinnitasid, et nad ei olnud projekti koostamisel teadlikud HH Prefab OÜ Islandi maja projektist. Aukohus leidis, et Maie Penjamile ei ole tuvastatud asjaolude järgi alust ette heita eetikakoodeksis toodud ning eelpool viidatud kohustuste rikkumist. Märt Penjam ei kuulu Eesti Arhitektide Liitu.

Aukohus leidis samas, et arhitektid peaksid olema tähelepanelikumad, uurides tellijatelt rohkem võimaliku eelneva protsessi kohta, et ennetada taoliste olukordade tekkimist, vältimaks kahtlusi arhitekti poolt kutse-eetika normide järgimata jätmises ning sellest tulenevaid arusaamatusi. Tellija esitatud lähteülesanne ning varasem suhtlus HH Prefabiga näitab, et sellise protsessi tulemusena on projektides (antud juhul Hiieküla tn 2 eramu ja HH Prefabi Islandi maja tüüpprojekt puhul) olemas selged sarnasused, mis võib hiljem tekitada osapooltes segadust.

Aukohtu liikmed Katrin Koov, Joel Kopli, Tarmo Teedumäe

teema „Kodu/eluase”. Täpsema info edastame liikmete listis ja kodulehel aprillis.

EALi aukohtu 6. juuni 2022. aasta otsus Mihkel Urmeti kutse-eetika rikkumise kohta Mäehaldja 11 eramu (Metsakasti küla, Viimsi vald) projekti puhul

Esitatud materjalide ja arhitekti antud selgituste põhjal tuvastas aukohus, et M. Urmet lähtus projekti koostamisel tellija lähteülesandest, ruumiprogrammist ja detailplaneeringu tingimustest.

M. Urmet kinnitas, et ta ei olnud projekti koostamisel teadlik HH Prefab OÜ Islandi maja projektist. Aukohus leidis, et Mihkel Urmetile ei ole tuvastatud asjaolude järgi alust ette heita eetikakoodeksis toodud ning eelpool viidatud kohustuste rikkumist.

Aukohus leidis samas, et arhitektid peaksid olema tähelepanelikumad, uurides tellijatelt rohkem võimaliku eelneva protsessi kohta, et ennetada taoliste olukordade tekkimist, vältimaks kahtlusi arhitekti poolt kutse-eetika normide järgimata jätmises ning sellest tulenevaid arusaamatusi. Tellija esitatud lähteülesanne ning varasem suhtlus HH Prefabiga näitab, et sellise protsessi tulemusena on projektides (antud juhul Mäehaldaja 11 ja HH Prefab OÜ Islandi maja tüüpprojekti puhul) olemas selged sarnasused, mis võib hiljem tekitada osapooltes segadust.

Aukohtu liikmed Katrin Koov, Joel Kopli, Tarmo Teedumäe

Arhitektuuriterminid said selgemaks, uued mõisted, rollid ja väljundid sõnastatud

Katrin Koov

Eesti Arhitektide Liitu ajendas terminitega tegelema ühest küljest valdkonna arengust tulenenud muutused — vajadus uute mõistete, terminite, rollide ja väljundite sõnastamise ning korrastamise järele, teisalt aga arhitektide endi ebatäpne ja kohati isegi vigane keelekasutus, mida enamik meist ise ei märkagi, rääkimata selle teadvustamisest (alati on ju nii räägitud).

Leian, et me ei peaks kaasa minema põhimõttega „nii nagu räägitakse, ongi õige”, vaid hoidma eesti keele puhtust, märkama ise vigu ja jooksvalt korrastama nii üld- kui ka erialakeelt.

Ühised arutelud

Konkreetsemalt läksid mõtted liikvele eelmises samateemalises artiklis viidatud Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu juhatuste kohtumisel ligi kaks aastat tagasi, kus Riho Oras tegi ettepaneku ühiselt üle vaadata erialane sõnavara. Kui siis lisandus ka terminitöö rahastamise võimalus Eesti Keele Instituudi poolt, sai idee konkreetse vormi ühise töörühma näol. Kuna tegutseme samas valdkonnas, siis on väga teretulnud, et teeme rohkem koostööd ja seeläbi mõistame üksteist paremini.

Ühiste arutelude käigus said paljud asjad sisuliselt läbi vaieldud ja selle tulemusel ka vormiliselt täpsemaks kirjutatud. Nii sai põhjalikult arutletud ehituse valdkonna alusmõistete üle, täpsustatud sellest tulenevalt ehituse üldtermineid, kogu ehitusprotsessi alates kavandamisest kuni hilisema korrashoiuni ning lõpuks otsitud vasteid inglise keeles.

Viimane polnud seejuures üldse kõige lihtsam ülesanne, sest erinevates riikides on kasutusel mõnevõrra erinevad terminid, samuti on ehitiste kavandamise protsessides erinevusi. Kuna aga tegutseme lisaks Eestile ka rahvusvaheliselt, siis on oluline teada ja tunda mõisteid sellel tegevusväljal.

Levinud terminid

Omaette bloki komisjoni töös moodustasid arhitektuuriterminid. Siin sai alustatud ideede faasist ja lõpetatud kõige uuemate terminitega arvutusliku arhitektuuri vallas.

Arhitektuuris kui loomevaldkonnas on ideede maailm äärmiselt oluline, sest ruumiloome algab ideede kontseptualiseerimisest. Alles seejärel tulevad mängu täpsemad juhised, võtavad ilmet plaanid ja kõik muu. Meile teadaolevalt ei ole seda faasi ruumiloomes varem ametlikult püütud defineerida

ja ega seda tegelikult saagi liiga täpselt määratleda. Kuna aga neid termineid kasutatakse palju, siis püüdsime seda osa arhitektuurist oma töös käsitleda. Loodan, et ka inseneridel oli/on huvitav näha, kuidas arhitektuur sünnib ja millise arengu läbi teeb enne, kui jõuab ehitusinseneride lauale.

Määratluste ettepanekud

Arhitektuuri terminid järjestasime enam-vähem kronoloogiliselt — nii nagu need protsessi käigus ette tulevad. Nõnda kasvab ideede ja asukoha analüüsi skeemidest välja kavand, sageli läbi arhitektuurivõistluse, mis lähtub projekteerimisülesandest ja peab vastama projekteerimistingimustele, arvestama koha spetsiifikat ja kajastama tellija soovitud ruumiprogrammi, näitama joonistel mahulist liigendust, ruumijaotust, hoonesisest logistikat ja ruumide funktsionaalseid seoseid, fassaadilahendust, asendiplaanil hoone paigutust ja maastiku lahendust; lõpuks olema visualiseeritud, maketis või 3D-mudelis ruumiliselt üles ehitatud ning maketipiltide või 3D-vaadetena esitletud.

Eraldi väikese bloki moodustavad arvutusliku arhitektuuri terminid, mis on käibel olnud paarkümmend aastat, ent siiani aktiivses arengufaasis, nõnda et nende kohta ka ingliskeelses kirjanduses ei ole päris täpselt kokku lepitud ühesuguseid definitsioone.

Nõnda pakkusime omalt poolt koostöös EKA teaduritega välja määratlused, mis on avatud edaspidisteks täpsustusteks.

Sisseharjunud vead

Rääkides alguses mainitud vigasest keelekasutusest, viitan komisjoniliikmele Margit Mutsole, kes on juba aastaid kritiseerinud sõna „arhitektuurne” kasutamist. Näiteks väljend „arhitektuurne projekt” viitab keeleloogika järgi mingitele arhitektuuri omadustele projektis, mitte aga arhitektuuri käsitlevale projektile, nagu asja mõte on.

Analoogse probleemiga pistavad rinda ehitusinsenerid: näiteks „konstruktsiooniprojekti” asemel kasutatakse ikka veel sageli sõnapaari „konstruktiivne projekt”. Nõnda võiksime rääkida ka ebakonstruktiivsest projektist? Nii arhitektuurne kui konstruktiivne on eesti keeles omadussõnad, mitte aga valdkonda tähistavad nimisõnad. Need on aga argipäevases keelekasutuses niivõrd sisse harjunud, et ümberõppimine nõuab üksjagu selgitustööd ja harjutamist.

Oleks ju ilus mõte, kui me ka oma eriala sees ilusas emakeeles kõneleme ja kirjutame!

Termin Määratlus ehk definitsioon Selgitused

arhitektuurikontseptsioon architectural concept

täpsele arhitektuurilahendusele eelnev üldistatud visioon või abstraktne mõte, millel võib, aga ei pruugi veel olla visuaalset väljendust

arhitektuuriidee architectural vision täpsele arhitektuurilahendusele eelnev visualiseeritud kontseptsioon

arhitektuuriskeem

architectural scheme, diagram, schematic drawing

arhitektuurivisand

architectural sketch

asukoha analüüs site analysis

arhitektuuriidee skemaatiline joonis, mis aitab selgitada ruumiseoseid või tehnilisi lahendusi, aga ka seoseid muude valdkondade või abstraktsete mõistetega

vabas vormis arhitektuuriideed kirjeldav joonis või joonistus

tegevus, mille käigus analüüsitakse asukoha potentsiaali ja võimalusi lähtuvalt püstitatud eesmärgist

Võtta kasutusele senise termini „arhitektuurne kontseptsioon” asemel.

Võtta kasutusele sõnaühendi „arhitektuurne idee” asemel. Kasutada kõikide teiste liitsõnade puhul sarnaselt, näiteks arhitektuurimõte, -uurimus, -nõue, -projekt, -lahendus, -joonis jne.

(„arhitektuuriline” kui „arhitektuuri-” sünonüüm ei ole eriti kasutuses, aga mõnes kontekstis võib sobida, nt „arhitektuuriline liialdus”)

Arhitektuuriskeem kirjeldab arhitektuurikontseptsiooni, selle vorm ja kujutamise viis on vaba. Võtta kasutusele sõnaühendi „arhitektuurne skeem” asemel.

Visand on oma detailsuses üldisem kui eskiisprojekt.

Protsessi käigus uuritakse koha geograafilisi, sotsiaalseid, ajaloolisi, klimaatilisi, ruumilisi jms omadusi ning sünteesitakse need visuaalseks ja tekstiliseks infoks.

Analüüsi tulemus esitatakse tavaliselt skeemide, piltide, diagrammide ja selgitavate tekstidena.

ruumianalüüs spatial analysis

tegevus, mille käigus uuritakse ruumivajadusi ja -võimalusi; olemasoleva ehitise korral analüüsitakse ruumi vastavust kasutaja muutunud vajadustele ning võimalusi selle kohandamiseks

Esitatakse tavaliselt skeemide, piltide, diagrammide, eskiisjooniste, näitepiltide ja selgitavate tekstidena. Näiteks alustatakse kooliruumide ajakohastamisel sageli ruumianalüüsist, et kindlaks teha, kas olemasolevaid ruume on võimalik viia vastavusse muutunud õpikäsituse ja õpilaste arvuga või on otstarbekam ehitada uus hoone.

arhitektuuriidee kavand conceptual design documentation

arhitektuurivõistlus architecture competition, architectural design competition, design competition

peamiselt arhitektuurivõistlustel ja projekteerimishangetel kasutatav arhitektuuriidee kirjeldus, mis koosneb üld juhul skeemidest, joonistest, 3D-vaadetest jms, ning mis peab vastama püstitatud lähteülesandele

võistlus, mille eesmärk on leida lähteülesandele vastav parim ideekavand

Kasutatakse ka võõrsõna „konkurss”, aga soovitatav on eelistada omasõna „võistlus”.

Kommentaar: võistlusse võib olla kaasatud ka teiste erialade spetsialiste, kuid kõige olulisem on arhitektuuri-ideekavandi kvaliteet.

Mõnikord nimetatakse seda ka eeleskiisiks.

projekteerimisülesanne design task

projekteerimistingimused design brief

koha spetsiifika site specifics

tellija poolt projekteerijale esitatav ja koostöös projekteerijaga täpsustatav lähtematerjalide kogum, mis annab piisava täpsusega edasi tellija ootuse kavandatava ehitise osas

pädeva asutuse, üldjuhul kohaliku omavalitsuse poolt esitatavad nõuded ja piirangud konkreetsesse asukohta kavandatavale ehitisele

asukoha eripära, mis tuleneb selle kultuurikeskkonnast, paiknemisest maal või linnas, ümbritsevatest ehitistest, maastikust, liikumisteedest jne

kohaspetsiifiline site-specific asukohapõhine ja asukoha eripäraga arvestav

ruumiprogramm spatial requirements

mahuline liigendamine massing

ruumijaotus spatial layout

hoonesisene logistika building logistics

ruumide funktsionaalsed seosed functional connections (connectivity, circulation, access)

asendiplaan site plan

tellija poolt antud ja koostöös projekteerijaga täpsustatav vajalike ruumide loetelu ja omavaheliste seoste kirjeldus

ehitise mahtude osadeks jaotamine ja nihutamine üksteise suhtes nii horisontaal- kui vertikaalsuunal

siseruumide paigutus, kuju ja suurus ning ruumide omavahelised suhted kogu hoone ulatuses

inimeste, aga ka loomade, kauba jms liikumine ning tegevus hoone piires

ruumide omavahelised seosed lähtuvalt ruumide otstarbest, kasutusviisist, ohutusest, ligipääsetavusest, lisaks ruumide ühis- ja ristkasutuse võimalused, omavaheline seotus, ühendavad käiguteed jms

kavandatava objekti kinnistu ja/või lähiümbruse plaanilahenduse joonis, sealhulgas hoonete paigutus, maastikukujundus, teed, platsid, kommunikatsioonid, valgustus, haljastus, väikevormid jne

Projekteerimisülesanne sisaldab kogu olemasolevat alusinfot (ruumiprogramm, logistika kirjeldus, projekteerimistingimused, topogeodeetiline alusplaan, eelarve jms).

Projekteerimistingimused antakse üldjuhul objektile, millele ei ole vaja koostada detailplaneeringut või mille kinnistu planeering on vananenud.

fassaadilahendus façade design

hoone välisilme, sealhulgas välisseinte, akende, välisuste, -treppide, rõdude, katuste, karniiside, korstende jt välisdetailide kujundus ja tehniline lahendus, mille täpsusaste sõltub töö staadiumist

Sisaldab piisaval hulgal infot ja märkusi, mis on vajalikud hoone ruumijaotuse ja sisemise logistika kavandamiseks.

Liigendamine on vajalik üldjuhul suurte mahtude visuaalseks vähendamiseks, valgustingimuste parandamiseks, arhitektuuri mitmekesistamiseks, inimmõõtmelise ruumi loomiseks jne.

Ruumijaotus antakse üldjuhul põhiplaanide ja lõigetena, täpsusaste sõltub töö staadiumist.

Liikumisteed esitatakse vajadusel eraldi skeemidena, näiteks evakuatsiooniteede selgitamiseks.

Esitatakse vajadusel eraldi skeemidena.

Asendiplaani lahenduse võib esitada lisaks kahemõõtmelisele joonisele kolmemõõtmeliste joonistena, näiteks aksonomeetria või perspektiivvaatena.

Fassaadilahendus antakse üldjuhul vaadete ja lõigetena.

Mõnikord võib olla fassaad ka rajatisel, näiteks mälestusmärgil.

visualiseerimine visualisation

olemasoleva või kavandatud ehitise, ruumi, detaili või mõne muu objekti, aga ka näiteks arhitektuuriidee kahe- või kolmemõõtmelisena kujutamine enamasti jooniste, perspektiivvaadete või vabakäejoonistustena

Ehitise projektis on visualiseerimise väljundid plaanid, lõiked ja muud joonised, 3D-visualiseeringud.

arhitektuurimakett scale model

olemasolevat või kavandatud ehitist, ruumi, detaili või mõnd muud objekti, aga ka näiteks arhitektuuriideed kirjeldav ruumiline kujutis, mis valmistatakse füüsilisest materjalist ning on enamasti vähendatud mõõtkavas

arhitektuurimudel architectural model

kolmemõõtmeline

ehk 3D-mudel

3D model

kolmemõõtmeline ehk 3D-vaade

3D view

digitaalne või füüsiline modelleeritud objekt olemasolevast või kavandatud ehitisest, ruumist, detailist või mõnest muust objektist

digitaalne ruumiline mudel olemasolevast või kavandatud ehitisest, ruumist, detailist või mõnest muust objektist, aga ka näiteks arhitektuuriideest

olemasoleva või kavandatud ehitise, ruumi, detaili või mõne muu objekti, aga ka näiteks arhitektuuriidee ruumiline kujutis tasapinnal

arvutuslik arhitektuur computational architecture arvutuslike meetoditega kavandatav arhitektuur

Mudeli eesmärgiks võib olla uurida ja katsetada objekti teatud omadusi.

3D-mudeli edasitöötlemise üheks väljundiks on 3d vaated.

3D-vaade on enamasti perspektiivvaade või aksonomeetriline vaade.

Siia hulka kuuluvad näiteks algoritmiline, parameetriline ja generatiivne arhitektuur.

algoritmiline arhitektuur

algorithmic architecture algoritmidel põhinev arvutuslik arhitektuur

parameetriline arhitektuur parametric architecture numbriliste parameetrite töötlusel sündiv arvutuslik arhitektuur

generatiivne arhitektuur generative architecture läbi andmeanalüüsi ja/või korduvprotsesside loodud arvutuslik arhitektuur

Artikkel on varem ilmunud 2022. aasta augustis ajakirjas EhitusEst (https://ehitusest.ee/uudis/2022/08/25/ arhitektuuriterminid-said-selgemaks).

Arhitektikutse taotlemine

Arhitektikutse taotlemiseks vajalike dokumentide esitamise järgmine tähtaeg on 20. september 2023. Intervjuud taotlejatega tehakse oktoobris ja novembris.

Palume arvestada, et kutse taotlemise voor võib kesta kuni kolm kuud alates dokumentide esitamise tähtajast.

Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär iga kutsetaseme puhul on esmakordsel taotlemisel 490 eurot, taastõendamisel 345 eurot ja erijuhtumi alusel taotlemisel 279 eurot.

Kogu kutsemääramist puudutav info on EALi kodulehe arhliit.ee rubriigis „Kutse andmine”.

DIANA TAALFELD

Snd 14.04.1979. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2009) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistriõppe (2019). Läbinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri restaureerimise ja konserveerimise täiendõppe (2010). Töötab arhitektuuribüroos OÜ NU arhitektuur arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 358 (10.02.2022)

MARKUS PUIDAK

Snd 27.08.1996. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2021). Töötab arhitektuuribüroodes Kuu OÜ ja QP Arhitektid OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 362 (12.05.2022)

ARVI ANDERSON

Snd 06.05.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 365 (15.09.2022)

ANNIKA VALKNA

Snd 30.08.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2019). Töötab arhitektuuribüroos Ambient Design OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 359 (10.03.2022)

KRISTIAN TAAKSALU

Snd 24.07.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 365 (15.09.2022)

LEELE VÄLJA

Snd 20.01.1968. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo eriala (1993) ning Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise eriala (2004). Töötab OÜs Arhitektuuriväljad (juhatuse liige) ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia ehituse eriala lektori ja eriala juhina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (29.09.2022)

KEIU TULEV

Snd 01.07.1987. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2010) ja Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri eriala (2014). Töötab arhitektuuribüroos DAGOpen OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

ANDREA AINJÄRV

Snd 02.12.1995. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab arhitektuuribüroos OÜ HG ARHITEKTUUR arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 374 (09.03.2023)

JAAN JAGOMÄGI

Snd 10.07.1988. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2013). Töötab arhitektuuribüroos PLUSS OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 375 (23.03.2023)

ANASTASSIJA MALKOVA

Snd 30.08.1993. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2016), UIA University College’is arhitektuuri tehnoloogia ja konstruktsioonide juhtimise eriala (2016) ning Eesti Kunstiakadeemias urbanistika eriala (2019). Töötab arhitektuuribüroos OÜ HG ARHITEKTUUR arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

MARI MÖLDRE

Snd 16.09.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 374 (09.03.2023)

KARL KIISEL

Snd 29.04.1989. Lõpetanud Via University College’is Århusis arhitektuuritehnoloogia ja ehitusjuhtimise eriala (2012) ja Milano Polütehnilises Instituudis (Politecnico di Milano) arhitektuuri ja ehitusliku projekteerimise eriala (2014). Töötab arhitektuuribüroos DOKK Architects OÜ. On büroo partner ja tegvjuht.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 376 (13.04.2023)

ANNALIISA RAID

Snd 11.06.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 359 (10.03.2022)

SASKIA KRAUTMAN

Snd 20.07.2002. Õpib

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 362 (12.05.2022)

ENELI KLEEMANN

Snd 26.02.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

LILL VOLMER

Snd 15.08.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

ANDER ROOSIPUU

Snd 10.05.1991. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 361 (28.04.2022)

KEVIN VÄLJAS

Snd 26.06.1998. Õpib

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 363 (09.06.2022)

MIA MARIPUU Snd 31.10.2001. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

MARI POOM Snd 15.10.1998. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

HENRI KOPRA

Snd 05.05.1997. Õpib Cambridge’i Ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 368 (11.17.2022)

KEIJO-JOHANN NORDEN Snd 23.07.2002. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

MAREK LEHISTE Snd 28.06.2002. Õpib Hollandis Leideni Ülikoolis linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

MARIE ANETE VEESAAR Snd 15.07.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

ANDREAS HINOJOSA Snd 10.06.1999. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 369 (01.12.2022)

JORNAS-TOOMAS IISAK Snd 20.08.1996. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

KATARIINA MUSTASAAR Snd 20.03.1997. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

MIA MARTINA PEIL Snd 28.09.1998. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

ANDREAS TOOMAS KUUSK

Snd 22.12.2002. Õpib

Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

TRIIN VAINO

Snd 28.03.2001. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 373 (16.02.2023)

SIIM TANEL TÕNISSON

Snd 14.01.1995. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 373 (16.02.2023)

ANNA RIIN VELNER

Snd 29.03.1997. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

MARK JOONAS ARTMA

Snd 02.10.2000. Õpib

Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 373 (16.02.2023)

IIRIS TÄHTI TOOM

Snd 16.11.1996. Lõpetanud Bathi Ülikoolis arhitektuuri eriala (2019) ja Cambridge’i Ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 376 (13.04.2022)

Selgusid Eesti arhitektuuripreemiate 2022 laureaadid

Laupäeval, 28. jaanuaril jagati Tallinna Muusika- ja Balletikoolis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 16 laureaati –Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli arhitektuuripreemiat:

Peapreemia pälvis RAKVERE TÖÖ- JA TEHNOLOOGIAKESKUS. Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse võiks kokku võtta ühe sõnaga – „koostöö”. Arhitektuuriliselt on suurepäraselt kokku sobitatud puitkonstruktsioon ja metallkonstruktsioon – tehnoloogiline koostöö. Kõik õpperuumid on eraldi kasutatavad, samas on võimalik muuta kogu maja üheks suureks tervikuks. Arhitektuuris ja sisearhitektuuris domineerivad just need materjalid, millega lapsed seal töötavad: puit ja metall. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain).

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Fotod Tõnu Tunnel

Tegevuspreemia pälvis filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja EIK HERMANN tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel. Eesti oludes üsna unikaalse koostööpartnerina on Hermann koos arhitektidega osalenud mitmetel võistlustel, teinud näituseid ja publitseerinud arvukalt artikleid. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, pragmaatilise ja poeetilise vahel.

Eik Hermann. Foto Rasmus Jurkatam

Näitus „Majad, mida me vajame”. Foto Evert Palmets

Ehituskunst. Foto Margus Tammik

Tallinna Muusika- ja Balletikool. Foto Tõnu Tunnel

Sisearhitektuuripreemia pälvis MUBA EHK

TALLINNA MUUSIKA- JA BALLETIKOOL. Kõige suurem omapära, mis eristab MUBAt teistest koolimajadest, on pidulikkus hoonesse sisenemisel. Tekib tunne, nagu siseneks teatrisse või kontserdimajja – unistusse, mille poole selle kooli õpilased iga päev püüdlevad. Muba väliskest varjab kiivalt selle rikast siseelu. Nõnda on tegu justkui aardelaekaga, mille avanedes on näha, kuidas tants ja muusika omavahel kokku sulanduvad.

Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektuur Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektuur Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum).

Näitusepreemia pälvis NÄITUS „KLAASIMEISTRID”. Näitus annab ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastaja saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsiooni teemad algavad vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõppevad tänase klaasitoodanguga. Sisearhitektuur Anne Määrmann, Kristi Prinzmann (Bob&Doko); kuraator Anne Ruussaar; graafiline disain Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio).

MUBA. Foto Tõnu Tunnel

Näitus „Klaasimeistrid”. Foto Kalle Veesaar

Näitus „Klaasimeistrid”. Foto Kalle Veesaar

Eesti Arhitektide Liit andis välja arhitekti aastapreemia, väikeobjekti preemia ning tudengipreemia.

Preemia VÄIKE pälvis LUGEMISPAVILJON „VALGE LEHT”. „Valge leht” on Tallinnas Kadriorus asuv väike avalik raamatukogu ehk lugemispaviljon, mille arhitektuur on inspireeritud kirjandusliku idee kujundist. Ideed on õhus ja nii hõljub ka paviljoni katus kerge paberlehena õhus, toetudes vaid klaasist riiulitele. Riiulid on täis raamatuid, millest moodustuv sein annab paviljonis viibijale teatava privaatsuse. Paviljoni põrandaks on lihtne puitterrass, mis koos klaasist seintega loob paviljonis kohaliku miljööga haakuva suvise ja verandaliku atmosfääri. Lugemispaviljon aktiveerib endise söötis linnaruumi, tuues sinna inimesi ja tegevusi. Arhitektuur Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik.

Arhitekti aastapreemia pälvis

RAKVERE TÖÖ- JA TEHNOLOOGIAKESKUS. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain).

Tudengipreemia läks tänavu jagamisele ning selle pälvisid Merilin Kaup ja Eneli Kleemann. Olles mõlemad selgelt omanäolised, on nende erialases tegevuses ja tugevuses ometi mitmeid sarnaseid jooni. Mõlemal on tugev annus sotsiaalset närvi, mis on arhitekti töös olnud alati väga oluline, tänapäeval aga peaaegu vältimatu. Nad tegelevad väga oluliste küsimustega, milleks on mitmekesisuse, võrdsuse ja demokraatia praktiseerimine linnaruumis, igaühe õigus kodule ja eluruumile, linnaruumi segregeerumise seljatamise praktikad ning jätkusuutlik eluruumiloome.

Lugemispaviljon „Valge leht”. Foto Paco Ulman

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Foto Tõnu Tunnel

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid on:

MUBA EHK TALLINNA MUUSIKA- JA

BALLETIKOOL . Sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, HannaLiisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid).

TABASALU PÕHIKOOL JA SPORDIHOONE . Tabasalu põhikooli eripäraks on pesa tüüpi ruumikooslused, kus ühte pessa kuulub kolm klassiruumi ja puhkeala – nii on igal klassil oma koht, kus koolipäeviti toimetada. Selline lahendus oli väga praktiline koroona ajal, sest lapsi sai rühmade kaupa eraldada ja kool ei jäänud aasta jooksul kordagi täielikult kaugõppele. Igasse ruumikomplekti kuulub ka garderoob – nii saavad õpilased lihtsamini minna vahetunniks õue ja tulla tagasi. Sisearhitektuur Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); projektimeeskond Brigit Palk, Anni Kotov. Arhitektuur Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid). Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid).

RAKVERE TÖÖ- JA TEHNOLOOGIAKESKUS. Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid).

Tabasalu põhikool ja spordihoone. Foto Tõnu Tunnel

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Foto Tõnu Tunnel

Tallinna Muusika- ja Balletikool. Foto Tõnu Tunnel

Eesti Maastikuarhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid on:

EMAJÕE LINNAUJULA. Olemasolevat randa kasutati ka enne n-ö ruutpesiti: inimesed olid jagunenud seltskondadeks, mille vahelt kulgesid pigem laiad käiguteed. Ei moodustunud ühtlast puhkajate massi, vaid selgelt tajutavad ajutiselt privatiseeritud kohad. Seda põhimõtet on jätkatud ka uues lahenduses, sest üksteisest mõistlikku kaugusse hoidmine on saanud kandvaks põhimõtteks.

Rand on liigendatud olemispesadeks, milles igaühes on istumis-päevitamisplatvorm ning mänguvahend. Ka laste mänguväljak ei ole koondatud ühte kohta, vaid hajutatud. Selliselt tekivad kohad, mis on tegevuste mahu poolest võrdsed, kuigi tegevused ise võivad erineda.

Maastikuarhitektuur Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid).

Vello Asi nimelise tudengipreemia (liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna) pälvis Kätlin-Karin Lond.

Emajõe linnaujula. Foto Jaan Sokk

Emajõe linnaujula. Foto Jaan Sokk

MÕTTEPAUS – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon. Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud ning Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi kureeritud festivali kandev teema oli rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Vabaduse väljak Tallinnas sai „Mõttepausi” rajamise käigus 2999 puitpakku –mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil sai mõtiskleda puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest või siis lihtsalt olla. Hiljem anti puitpakk oma tavatsüklisse tagasi. Autor Mark Grimitliht.

TONDIRABA PARK. 28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selgroost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ja kahepaiksed. Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ja isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ning seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud. Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle KarroKalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Ajakirja MAJA publitsistikapreemia

Arhitektuuriajakirja MAJA publitsistikapreemia pälvis Eik Hermann artikliga „RADIKAALNE KONTEKSTUALISM”, mis ilmus arhitektuuriajakirjas Maja, suvi-sügis 2022 (lk 109–110).

Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon. Foto Tõnu Tunnel

Tondiraba park. Foto Kaupo Kalda

Publikulemmikud, mis valiti rahvahääletusega portaalis Moodne Kodu, selgusid kolmes kategoorias:

Sisearhitektuur: KUUSALU KESKKOOLI ALGKLASSIDE HOONETIIB. Kuusalu keskkooli algklasside tiib on ühe suure kooli väike osa, mis toimib eraldiseisva tervikuna. Arhitektide ees oli väljakutse uuendada õppehoonet järk-järgult nii, et see oleks igal ajahetkel kasutatav, sest ka ehituse ajal pidi kool kogu aeg töötama. Kooli ruumilahenduses on tugevalt arvestatud tänapäevaste õppemeetoditega, mis püüavad aktiveerida õpilaste vahelist suhtlust. Koolihoonet kasutatakse õhtusel ajal huvitegevuseks ja see lisab hoonele väärtuse kogukonna keskusena. Sisearhitektuur

ja arhitektuur Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa (Kauss Arhitektuur); infograafika Reilika Purk ja Gertu Kallas (Sasu).

Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja tunnelid. Foto Tõnu Tunnel

Arhitektuur: SINDLINAHK – VAKSALI JALAKÄIJATE SILD JA TUNNELID. Sindlinahk, ametliku nimega Vaksali sild Tartus, on kergliiklussõlm, mis koosneb jalakäijate- ja jalgrattasillast ning kahest tunnelist. Sindlinahk on maastik-maamärk, mille läbivaks kandjaks on looklev nahk, mis loob

liikumisteede sujuva jätkuvuse ja toob klinkertellisega liiklussõlme inimmõõtmelisust. Vaksali sild ja tunnelid on hea näide ühe väga problemaatilise koha täielikust muutumisest kvaliteetse arhitektuuri kaudu. Autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART).

Kuusalu Keskkooli algklasside hoonetiib. Foto Terje Ugandi

Maastikuarhitektuur: TONDIRABA LOODUSPARK . Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Raamatupoodides on saadaval trükised „Eesti arhitektuuripreemiad 2022” ja „Ruumipilt 2022” ning 2022. aasta parimate arhitektuuriteostega saab tutvuda ka saate „Aasta arhitektuuripreemiad 2022” vahendusel, mis esilinastus ETV eetris 29. jaanuaril kell 17.30.

Eesti Arhitektuuripreemiad algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi.

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia väljaandmist rahastavad liitu kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal Kolm Pluss Üks, Okas&Lõoke ning Sport.

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 peatoetajad: Eesti Kultuurkapital, Schüco, Floorin / Forbo

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 toetajad: ISKU, Jung, Knauf, Lincona, Silmani Elekter, Thermory, Velux, Vivarec, Wermstock

Tutvu nominentide ja võitjatega: www.arhitektuuripreemiad.ee

Teated seenioritele

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU SEENIORIDE SEKTSIOONI TEGEMISED 2022–2023

Seenioride sektsiooni aktiivne tegevus algas pärast koroonapandeemia lõppu, st ühiskonna taasavanemist. Esimene korraline koosistumine toimus kolmapäeval, 4. mail 2022.

Oli suur soov võtta midagi ühiselt ette, sest ühised väljasõidud olid ära jäänud.

Esimene, Riina Raigi korraldatud ühine matk toimus 28. mail rongiga Aegviitu. Matkast polnud küll väga rohkearvuline osavõtt, kuid päev möödus igati huvitavalt. Tutvuti kohaliku arhitektuurikeskkonnaga, sh Depooga; söödi ühiselt lõunat Waksalinimelises restoranis ja sõideti õhtuse rongiga tagasi Tallinnasse.

Järgnes traditsiooniline suvevaheaeg kuni septembrini.

7. septembril kohtusime taas akadeemilise raamatukogu vanaraamatute muuseumis. Kohviga kohtumised jätkusid regulaarselt iga kuu esimesel kolmapäeval.

8. septembril toimus Anu Kotli ettevalmistatud reis Rakvere ümbrusse. Külastati Rägavere mõisa, Rakvere linnas Vallimäge, Pikka tänavat, linnavalit-

sust (tarka maja), teatri uut kinomaja, riigigümnaasiumi valmivat hoonet ja Pauluse kirikut, millest tuleb Arvo Pärdi kohtserdimaja.

Väike-Maarjas vaadati Lurichi monumenti, vana seltsimaja, külastati omaaegse kolhoosikeskuse hoonet, Kotli maja, kus vaadati Alar Kotli püsinäitust.

Tammsalus jalutati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks istutatud 100 tamme pargis ning vaadati huviga paekiviekspositsiooni kunagise magasiaida varemetes.

Detsembri algul istusime jõululauas ja kohtusime liidu presidendi Andro Männiga.

2023. aasta korralistel kokkusaamistel võeti lisaks jooksvate küsimuste arutamisele suund võimalikeks teemaettekanneteks. Praeguseks on neid toimunud kaks: Karin Murula esitas 8. veebruaril põneva ettekande arhitektide liidu raskematest ja segasematest aastatest 1940-1950 ning 8. märtsil näitas meie oma aktiivne liige Urve Rukki Tallinna Linnateatri rekonstrueerimise projekti.

Seenioride sektsioon on pidevalt osa võtnud Arhivooru mälumängust.

Tiina Tallinn

seeniorite sektsiooni juht

Tondiraba looduspark. Foto Kaupo Kalda

Meie juubilarid

Eesti Arhitektide Liit

Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn

Telefon: 611 7430

E-post: info@arhliit.ee

Kodulehekülg: www.arhliit.ee

EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17 Eestseisuse koosolekud on kaks korda

EALi TEATAJA 1/2023

Rg-kood: 80053223

Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB)

Liikme aastamaks on 100 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 10 eurot

EALi president on Andro Mänd

EALi asepresidendid on Aet Ader ja Markus Kaasik

Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee

Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee

Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee

Projektijuht Kairi Rand: kairi@arhliit.ee

Teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep: jyri.soolep@arhliit.ee

Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaidi Laup, kaidi@raamatupidajad.com

Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Kaido Känd