Arhitektuuriterminid said selgemaks, uued mõisted, rollid ja väljundid sõnastatud

Katrin Koov

Eesti Arhitektide Liitu ajendas terminitega tegelema ühest küljest valdkonna arengust tulenenud muutused — vajadus uute mõistete, terminite, rollide ja väljundite sõnastamise ning korrastamise järele, teisalt aga arhitektide endi ebatäpne ja kohati isegi vigane keelekasutus, mida enamik meist ise ei märkagi, rääkimata selle teadvustamisest (alati on ju nii räägitud).

Leian, et me ei peaks kaasa minema põhimõttega „nii nagu räägitakse, ongi õige”, vaid hoidma eesti keele puhtust, märkama ise vigu ja jooksvalt korrastama nii üld- kui ka erialakeelt.

Ühised arutelud

Konkreetsemalt läksid mõtted liikvele eelmises samateemalises artiklis viidatud Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu juhatuste kohtumisel ligi kaks aastat tagasi, kus Riho Oras tegi ettepaneku ühiselt üle vaadata erialane sõnavara. Kui siis lisandus ka terminitöö rahastamise võimalus Eesti Keele Instituudi poolt, sai idee konkreetse vormi ühise töörühma näol. Kuna tegutseme samas valdkonnas, siis on väga teretulnud, et teeme rohkem koostööd ja seeläbi mõistame üksteist paremini.

Ühiste arutelude käigus said paljud asjad sisuliselt läbi vaieldud ja selle tulemusel ka vormiliselt täpsemaks kirjutatud. Nii sai põhjalikult arutletud ehituse valdkonna alusmõistete üle, täpsustatud sellest tulenevalt ehituse üldtermineid, kogu ehitusprotsessi alates kavandamisest kuni hilisema korrashoiuni ning lõpuks otsitud vasteid inglise keeles.

Viimane polnud seejuures üldse kõige lihtsam ülesanne, sest erinevates riikides on kasutusel mõnevõrra erinevad terminid, samuti on ehitiste kavandamise protsessides erinevusi. Kuna aga tegutseme lisaks Eestile ka rahvusvaheliselt, siis on oluline teada ja tunda mõisteid sellel tegevusväljal.

Levinud terminid

Omaette bloki komisjoni töös moodustasid arhitektuuriterminid. Siin sai alustatud ideede faasist ja lõpetatud kõige uuemate terminitega arvutusliku arhitektuuri vallas.

Arhitektuuris kui loomevaldkonnas on ideede maailm äärmiselt oluline, sest ruumiloome algab ideede kontseptualiseerimisest. Alles seejärel tulevad mängu täpsemad juhised, võtavad ilmet plaanid ja kõik muu. Meile teadaolevalt ei ole seda faasi ruumiloomes varem ametlikult püütud defineerida ja ega seda tegelikult saagi liiga täpselt määratleda. Kuna aga neid termineid kasutatakse palju, siis püüdsime seda osa arhitektuurist oma töös käsitleda. Loodan, et ka inseneridel oli/on huvitav näha, kuidas arhitektuur sünnib ja millise arengu läbi teeb enne, kui jõuab ehitusinseneride lauale.

Määratluste ettepanekud

Arhitektuuri terminid järjestasime enam-vähem kronoloogiliselt — nii nagu need protsessi käigus ette tulevad. Nõnda kasvab ideede ja asukoha analüüsi skeemidest välja kavand, sageli läbi arhitektuurivõistluse, mis lähtub projekteerimisülesandest ja peab vastama projekteerimistingimustele, arvestama koha spetsiifikat ja kajastama tellija soovitud ruumiprogrammi, näitama joonistel mahulist liigendust, ruumijaotust, hoonesisest logistikat ja ruumide funktsionaalseid seoseid, fassaadilahendust, asendiplaanil hoone paigutust ja maastiku lahendust; lõpuks olema visualiseeritud, maketis või 3D-mudelis ruumiliselt üles ehitatud ning maketipiltide või 3D-vaadetena esitletud.

Eraldi väikese bloki moodustavad arvutusliku arhitektuuri terminid, mis on käibel olnud paarkümmend aastat, ent siiani aktiivses arengufaasis, nõnda et nende kohta ka ingliskeelses kirjanduses ei ole päris täpselt kokku lepitud ühesuguseid definitsioone.

Nõnda pakkusime omalt poolt koostöös EKA teaduritega välja määratlused, mis on avatud edaspidisteks täpsustusteks.

Sisseharjunud vead

Rääkides alguses mainitud vigasest keelekasutusest, viitan komisjoniliikmele Margit Mutsole, kes on juba aastaid kritiseerinud sõna „arhitektuurne” kasutamist. Näiteks väljend „arhitektuurne projekt” viitab keeleloogika järgi mingitele arhitektuuri omadustele projektis, mitte aga arhitektuuri käsitlevale projektile, nagu asja mõte on.

Analoogse probleemiga pistavad rinda ehitusinsenerid: näiteks „konstruktsiooniprojekti” asemel kasutatakse ikka veel sageli sõnapaari „konstruktiivne projekt”. Nõnda võiksime rääkida ka ebakonstruktiivsest projektist? Nii arhitektuurne kui konstruktiivne on eesti keeles omadussõnad, mitte aga valdkonda tähistavad nimisõnad. Need on aga argipäevases keelekasutuses niivõrd sisse harjunud, et ümberõppimine nõuab üksjagu selgitustööd ja harjutamist.

Oleks ju ilus mõte, kui me ka oma eriala sees ilusas emakeeles kõneleme ja kirjutame!

Termin Määratlus ehk definitsioon Selgitused arhitektuurikontseptsioon architectural concept täpsele arhitektuurilahendusele eelnev üldistatud visioon või abstraktne mõte, millel võib, aga ei pruugi veel olla visuaalset väljendust arhitektuuriidee architectural vision täpsele arhitektuurilahendusele eelnev visualiseeritud kontseptsioon arhitektuuriskeem architectural scheme, diagram, schematic drawing arhitektuurivisand architectural sketch asukoha analüüs site analysis arhitektuuriidee skemaatiline joonis, mis aitab selgitada ruumiseoseid või tehnilisi lahendusi, aga ka seoseid muude valdkondade või abstraktsete mõistetega vabas vormis arhitektuuriideed kirjeldav joonis või joonistus tegevus, mille käigus analüüsitakse asukoha potentsiaali ja võimalusi lähtuvalt püstitatud eesmärgist

Võtta kasutusele senise termini „arhitektuurne kontseptsioon” asemel.

Võtta kasutusele sõnaühendi „arhitektuurne idee” asemel. Kasutada kõikide teiste liitsõnade puhul sarnaselt, näiteks arhitektuurimõte, -uurimus, -nõue, -projekt, -lahendus, -joonis jne.

(„arhitektuuriline” kui „arhitektuuri-” sünonüüm ei ole eriti kasutuses, aga mõnes kontekstis võib sobida, nt „arhitektuuriline liialdus”) ruumianalüüs spatial analysis tegevus, mille käigus uuritakse ruumivajadusi ja -võimalusi; olemasoleva ehitise korral analüüsitakse ruumi vastavust kasutaja muutunud vajadustele ning võimalusi selle kohandamiseks arhitektuuriidee kavand conceptual design documentation arhitektuurivõistlus architecture competition, architectural design competition, design competition peamiselt arhitektuurivõistlustel ja projekteerimishangetel kasutatav arhitektuuriidee kirjeldus, mis koosneb üld juhul skeemidest, joonistest, 3D-vaadetest jms, ning mis peab vastama püstitatud lähteülesandele võistlus, mille eesmärk on leida lähteülesandele vastav parim ideekavand projekteerimisülesanne design task projekteerimistingimused design brief koha spetsiifika site specifics tellija poolt projekteerijale esitatav ja koostöös projekteerijaga täpsustatav lähtematerjalide kogum, mis annab piisava täpsusega edasi tellija ootuse kavandatava ehitise osas pädeva asutuse, üldjuhul kohaliku omavalitsuse poolt esitatavad nõuded ja piirangud konkreetsesse asukohta kavandatavale ehitisele asukoha eripära, mis tuleneb selle kultuurikeskkonnast, paiknemisest maal või linnas, ümbritsevatest ehitistest, maastikust, liikumisteedest jne kohaspetsiifiline site-specific asukohapõhine ja asukoha eripäraga arvestav ruumiprogramm spatial requirements mahuline liigendamine massing ruumijaotus spatial layout hoonesisene logistika building logistics ruumide funktsionaalsed seosed functional connections (connectivity, circulation, access) asendiplaan site plan tellija poolt antud ja koostöös projekteerijaga täpsustatav vajalike ruumide loetelu ja omavaheliste seoste kirjeldus ehitise mahtude osadeks jaotamine ja nihutamine üksteise suhtes nii horisontaal- kui vertikaalsuunal siseruumide paigutus, kuju ja suurus ning ruumide omavahelised suhted kogu hoone ulatuses inimeste, aga ka loomade, kauba jms liikumine ning tegevus hoone piires ruumide omavahelised seosed lähtuvalt ruumide otstarbest, kasutusviisist, ohutusest, ligipääsetavusest, lisaks ruumide ühis- ja ristkasutuse võimalused, omavaheline seotus, ühendavad käiguteed jms kavandatava objekti kinnistu ja/või lähiümbruse plaanilahenduse joonis, sealhulgas hoonete paigutus, maastikukujundus, teed, platsid, kommunikatsioonid, valgustus, haljastus, väikevormid jne fassaadilahendus façade design hoone välisilme, sealhulgas välisseinte, akende, välisuste, -treppide, rõdude, katuste, karniiside, korstende jt välisdetailide kujundus ja tehniline lahendus, mille täpsusaste sõltub töö staadiumist visualiseerimine visualisation olemasoleva või kavandatud ehitise, ruumi, detaili või mõne muu objekti, aga ka näiteks arhitektuuriidee kahe- või kolmemõõtmelisena kujutamine enamasti jooniste, perspektiivvaadete või vabakäejoonistustena arhitektuurimakett scale model olemasolevat või kavandatud ehitist, ruumi, detaili või mõnd muud objekti, aga ka näiteks arhitektuuriideed kirjeldav ruumiline kujutis, mis valmistatakse füüsilisest materjalist ning on enamasti vähendatud mõõtkavas arhitektuurimudel architectural model kolmemõõtmeline ehk 3D-mudel

Arhitektuuriskeem kirjeldab arhitektuurikontseptsiooni, selle vorm ja kujutamise viis on vaba. Võtta kasutusele sõnaühendi „arhitektuurne skeem” asemel.

Visand on oma detailsuses üldisem kui eskiisprojekt.

Protsessi käigus uuritakse koha geograafilisi, sotsiaalseid, ajaloolisi, klimaatilisi, ruumilisi jms omadusi ning sünteesitakse need visuaalseks ja tekstiliseks infoks.

Analüüsi tulemus esitatakse tavaliselt skeemide, piltide, diagrammide ja selgitavate tekstidena.

Esitatakse tavaliselt skeemide, piltide, diagrammide, eskiisjooniste, näitepiltide ja selgitavate tekstidena. Näiteks alustatakse kooliruumide ajakohastamisel sageli ruumianalüüsist, et kindlaks teha, kas olemasolevaid ruume on võimalik viia vastavusse muutunud õpikäsituse ja õpilaste arvuga või on otstarbekam ehitada uus hoone.

Kasutatakse ka võõrsõna „konkurss”, aga soovitatav on eelistada omasõna „võistlus”.

Kommentaar: võistlusse võib olla kaasatud ka teiste erialade spetsialiste, kuid kõige olulisem on arhitektuuri-ideekavandi kvaliteet.

Projekteerimisülesanne sisaldab kogu olemasolevat alusinfot (ruumiprogramm, logistika kirjeldus, projekteerimistingimused, topogeodeetiline alusplaan, eelarve jms).

Projekteerimistingimused antakse üldjuhul objektile, millele ei ole vaja koostada detailplaneeringut või mille kinnistu planeering on vananenud.

Sisaldab piisaval hulgal infot ja märkusi, mis on vajalikud hoone ruumijaotuse ja sisemise logistika kavandamiseks.

Liigendamine on vajalik üldjuhul suurte mahtude visuaalseks vähendamiseks, valgustingimuste parandamiseks, arhitektuuri mitmekesistamiseks, inimmõõtmelise ruumi loomiseks jne.

Ruumijaotus antakse üldjuhul põhiplaanide ja lõigetena, täpsusaste sõltub töö staadiumist.

Liikumisteed esitatakse vajadusel eraldi skeemidena, näiteks evakuatsiooniteede selgitamiseks.

Esitatakse vajadusel eraldi skeemidena.

Asendiplaani lahenduse võib esitada lisaks kahemõõtmelisele joonisele kolmemõõtmeliste joonistena, näiteks aksonomeetria või perspektiivvaatena.

Fassaadilahendus antakse üldjuhul vaadete ja lõigetena.

Mõnikord võib olla fassaad ka rajatisel, näiteks mälestusmärgil.

Ehitise projektis on visualiseerimise väljundid plaanid, lõiked ja muud joonised, 3D-visualiseeringud.

3D model kolmemõõtmeline ehk 3D-vaade

3D view digitaalne või füüsiline modelleeritud objekt olemasolevast või kavandatud ehitisest, ruumist, detailist või mõnest muust objektist digitaalne ruumiline mudel olemasolevast või kavandatud ehitisest, ruumist, detailist või mõnest muust objektist, aga ka näiteks arhitektuuriideest olemasoleva või kavandatud ehitise, ruumi, detaili või mõne muu objekti, aga ka näiteks arhitektuuriidee ruumiline kujutis tasapinnal arvutuslik arhitektuur computational architecture arvutuslike meetoditega kavandatav arhitektuur algoritmiline arhitektuur algorithmic architecture algoritmidel põhinev arvutuslik arhitektuur parameetriline arhitektuur parametric architecture numbriliste parameetrite töötlusel sündiv arvutuslik arhitektuur generatiivne arhitektuur generative architecture läbi andmeanalüüsi ja/või korduvprotsesside loodud arvutuslik arhitektuur

Mudeli eesmärgiks võib olla uurida ja katsetada objekti teatud omadusi.

3D-mudeli edasitöötlemise üheks väljundiks on 3d vaated.

3D-vaade on enamasti perspektiivvaade või aksonomeetriline vaade.

Siia hulka kuuluvad näiteks algoritmiline, parameetriline ja generatiivne arhitektuur.

Artikkel on varem ilmunud 2022. aasta augustis ajakirjas EhitusEst (https://ehitusest.ee/uudis/2022/08/25/ arhitektuuriterminid-said-selgemaks).

Arhitektikutse taotlemine

Arhitektikutse taotlemiseks vajalike dokumentide esitamise järgmine tähtaeg on 20. september 2023. Intervjuud taotlejatega tehakse oktoobris ja novembris.

Palume arvestada, et kutse taotlemise voor võib kesta kuni kolm kuud alates dokumentide esitamise tähtajast.

Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär iga kutsetaseme puhul on esmakordsel taotlemisel 490 eurot, taastõendamisel 345 eurot ja erijuhtumi alusel taotlemisel 279 eurot.

Kogu kutsemääramist puudutav info on EALi kodulehe arhliit.ee rubriigis „Kutse andmine”.

DIANA TAALFELD

Snd 14.04.1979. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2009) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistriõppe (2019). Läbinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri restaureerimise ja konserveerimise täiendõppe (2010). Töötab arhitektuuribüroos OÜ NU arhitektuur arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 358 (10.02.2022)

MARKUS PUIDAK

Snd 27.08.1996. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2021). Töötab arhitektuuribüroodes Kuu OÜ ja QP Arhitektid OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 362 (12.05.2022)

Arvi Anderson

Snd 06.05.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 365 (15.09.2022)

ANNIKA VALKNA

Snd 30.08.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2019). Töötab arhitektuuribüroos Ambient Design OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 359 (10.03.2022)

KRISTIAN TAAKSALU

Snd 24.07.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 365 (15.09.2022)

Leele V Lja

Snd 20.01.1968. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo eriala (1993) ning Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise eriala (2004). Töötab OÜs Arhitektuuriväljad (juhatuse liige) ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia ehituse eriala lektori ja eriala juhina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (29.09.2022)

KEIU TULEV

Snd 01.07.1987. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2010) ja Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri eriala (2014). Töötab arhitektuuribüroos DAGOpen OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

ANDREA AINJÄRV

Snd 02.12.1995. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab arhitektuuribüroos OÜ HG ARHITEKTUUR arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 374 (09.03.2023)

Jaan Jagom Gi

Snd 10.07.1988. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2013). Töötab arhitektuuribüroos PLUSS OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 375 (23.03.2023)

ANASTASSIJA MALKOVA

Snd 30.08.1993. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2016), UIA University College’is arhitektuuri tehnoloogia ja konstruktsioonide juhtimise eriala (2016) ning Eesti Kunstiakadeemias urbanistika eriala (2019). Töötab arhitektuuribüroos OÜ HG ARHITEKTUUR arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

MARI MÖLDRE

Snd 16.09.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 374 (09.03.2023)

KARL KIISEL

Snd 29.04.1989. Lõpetanud Via University College’is Århusis arhitektuuritehnoloogia ja ehitusjuhtimise eriala (2012) ja Milano Polütehnilises Instituudis (Politecnico di Milano) arhitektuuri ja ehitusliku projekteerimise eriala (2014). Töötab arhitektuuribüroos DOKK Architects OÜ. On büroo partner ja tegvjuht.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 376 (13.04.2023)

ANNALIISA RAID

Snd 11.06.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 359 (10.03.2022)

SASKIA KRAUTMAN

Snd 20.07.2002. Õpib

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 362 (12.05.2022)

ENELI KLEEMANN

Snd 26.02.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

LILL VOLMER

Snd 15.08.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

ANDER ROOSIPUU

Snd 10.05.1991. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 361 (28.04.2022)

KEVIN VÄLJAS

Snd 26.06.1998. Õpib

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 363 (09.06.2022)

MIA MARIPUU Snd 31.10.2001. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

MARI POOM Snd 15.10.1998. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 367 (27.10.2022)

HENRI KOPRA

Snd 05.05.1997. Õpib Cambridge’i Ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 368 (11.17.2022)

KEIJO-JOHANN NORDEN Snd 23.07.2002. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

MAREK LEHISTE Snd 28.06.2002. Õpib Hollandis Leideni Ülikoolis linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

MARIE ANETE VEESAAR Snd 15.07.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

ANDREAS HINOJOSA Snd 10.06.1999. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 369 (01.12.2022)

JORNAS-TOOMAS IISAK Snd 20.08.1996. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 371 (12.01.2023)

KATARIINA MUSTASAAR Snd 20.03.1997. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

MIA MARTINA PEIL Snd 28.09.1998. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

ANDREAS TOOMAS KUUSK

Snd 22.12.2002. Õpib

Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

TRIIN VAINO

Snd 28.03.2001. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 373 (16.02.2023)

SIIM TANEL TÕNISSON

Snd 14.01.1995. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 373 (16.02.2023)

ANNA RIIN VELNER

Snd 29.03.1997. Õpib

Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 372 (26.01.2023)

MARK JOONAS ARTMA

Snd 02.10.2000. Õpib

Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 373 (16.02.2023)

IIRIS TÄHTI TOOM

Snd 16.11.1996. Lõpetanud Bathi Ülikoolis arhitektuuri eriala (2019) ja Cambridge’i Ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 376 (13.04.2022)