Eesti Arhitektide Liidu Teataja 2/23

02/23 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

2

JUHTKIRI 4

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD 14

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 20

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD 38

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED 47

EALI TEATED 55

EALI KUTSEKOMISJONI TEATED 56

EALI JA EALI NOORTEKOGU UUED LIIKMED 57

EESTI ARHITEKTUURIPREEMIAD 2023 63

TEATED SEENIORITELE

EALi arhitekti aastapreemia 2023: Paide Gümnaasium. Arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Helina Lass, Ragnar Põllukivi ja Martin McLean (Salto AB). Sisearhitektuur: Birgit Palk, Tarmo Piirmets ja Raul Tiitus (Pink). Foto Elvo Jakobson

Juhtkiri Ingrid Mald. Foto Ingrid Kormašov

J

õuluaeg on sissepoole vaatamise aeg. Kirju­tan­gi aastalõpu Teataja juhtkirja, mõeldes arhitektide liidu liikmetele, kontorile ja iseendale – meile endile, kes me liitu teeme ja siin oleme.

On olnud väga kiire aasta. Alles see algas! Kiirus ongi viimase aja märksõna. Kogu aeg on kiire: ei jõua ühte asja lõpetadagi, kui juba algavad kaks järgmist. Eks see muudab vahel närviliseks, samas on võimalus kogeda uut ja huvitavat, anda endast rohkem.

Sel aastal oleme jõudnud palju. Toimus valdkonna liitude ühine suveseminar Tartus lodjakojas, oleme käinud väljasõidul Ida-Virumaale ja õppe­ reisidel Argentinasse. Osalejate arv on igal pool löönud rekordeid. Ehk on mitu kodust aastat suurendanud reisikihku ja soovi kodust välja saada.

Ka liidu väliskoostööprojektide arv on tõusuteel.

Kevadel algas ja juulis lõppes Ukrainasse kavandatavate peremajade arhitektuurivõistlus koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse ja Kultuuriministeeriumiga.

Samal ajal saime rõõmustava teate, et Euroopa ja Ukraina arhitektide 11 ühenduse koostööprojekt sihiga aidata kaasa Ukraina kultuuripärandi säilimisele ja toetamisele on leidnud rahastust „Creative Europe’i” programmist. Projekti raames korraldatakse kolme aasta jooksul vajalikke uuringuid, töötubasid, avalikke arutelusid ja muid üritusi ning arhitektuurikoolidele mõeldud haridusprogramme.

EAL korraldab 2024.–2025. aastal projekti toel Ukrainas kolm linnafoorumit. Kuigi esimene neist toimub alles 2024. aasta septembris, oleme juba haaratud võrgustiku infovälja ja osaleme aktiivselt mõttekoja tegevustes, mis annab liidule hea kogemuse rahvusvahelistes projektides kaasalöömiseks.

EAList veab projekti Mae Köömnemägi, kaasa mõtlevad Aet Ader ja Ivan Sergejev.

2

Huvitav teadus-arendusprojekt, millesse on EAL samuti partnerina haaratud, on „Speculative urban futures” („SuRF”). Projekti teised partnerid on Delfti Tehnikaülikool, Elisava Barcelona Disaini- ja Inseneeriakool ning Bukaresti Ülikool. Projekt kestab 2026. aastani ja EALis juhib seda Jüri Soolep.

Esimene töötuba, millega uuritakse erinevate kavandamiskeelte kasutust linnaehituses ja mille tulemusi testitakse partnerülikoolides, on kavas 2024. aasta kevadel Tallinnas.

Ka Eesti pinnal toimuv on üha enam seotud välisraha ja -arendustega. 2023. aasta suve hakul toimus EALi vedamisel Pärnus noorte arhitektide töötuba, kus mõeldi nn tulevikulinna loomisele mängutööstuses tegutsevate inimeste jaoks.

Loodame, et Clever Cities Group suudab projekti ka ellu viia ning Pärnu saab endale uue tänapäevase linnaosa ja uut hingamist.

Väliskoostööst veel. Väga hästi kulgeb liidu suhtlus Läti-Leedu arhitektide liitudega: toimuvad korralised veebikohtumised, arutatakse ühistegevusi.

2023. aasta suurim samm liitude koostöös oli avalik deklaratsioon, et me pole nõus kuuluma koos agressorriigi Venemaaga Rahvusvahelisse Arhitektide Liitu (UIA), ja meie liikmesuse peatamine UIAs. Loodame, et see mõjutab pikemas plaanis UIA struktuuride ümberkujundamist, mida on proovitud alustada, kuid nii suures organisatsioonis võtavad muutused kaua aega.

BAUA Awards toimus edukalt ka 2023. aastal ja järgmisel aastal võõrustame Baltikumi noori arhitekte meie. Noorte arhitektide kaasalöömine EALi tegevuses on viimasel paaril aastal üha kasvanud, seda kindlasti juhatuse ja noortesektsiooni hea koostöö tulemusena.

arh. 02/23

Ingrid Mald, Katrin Vahter, Riina Raig ja Katrin Etverk. Foto Aavo Raig

Liit soovib noortele pakkuda võimalusi turule sisenemiseks töötubade kaudu, kuhu on kaasatud mentoritena juba tunnustatud arhitektid. Veel oleme korraldanud noortele loenguid, millele järgneb seltskondlik osa. See soodustab omakorda koostöö tekkimist ja initsiatiivi liidu tegevustes osalemiseks.

Mõte vanemate härrasmeeste klubist on küll ilus, aga tegelik elu vajab nooruslikku särtsu ja tegutsemist: 101-aastane arhitektide liit ei veaks muidu 200 aastani välja.

Tänavu on liit tegelenud 34 arhitektuurivõistlusega, millest 17 on olnud liidu lepingulised võistlused. See maht on meeletu ja lisakoormus minule väga suur. Seetõttu oleme otsustanud luua kontorisse arhitektuurivõistluste koordinaatori töökoha.

EAL osaleb Põhjamaade arhitektuurivõistluste töögrupi võrgustikus. Igal pool mujal toimib arhitektide liitude töö võistlustega nii, et liidus on arhitektuurivõistluste nõuandev töörühm, mis koosneb liidu liikmetest. Lisaks on liidu kontoris kas osakond või vähemalt üks inimene, kelle tööülesanded on seotud ainult arhitektuurivõistlustega. Tegelikult nõuaks meie töömaht lausa eraldi üksust, kuid alustame vähemalt otsastki!

Muudatusi on meie kollektiivis veel. Detsembris liikus EAList ajakirja MAJA tegevjuhiks liidu senine projektijuht Ingrid Kormašov ja uuel aastal liitub meiega uus inimene. Selle juhtkirja kirjutamise ajal konkurss veel käib, kuid näha on, et liit on tööandjana populaarne. Saabus üle 50 sooviavalduse ja sõelale jääjaid, keda kutsuda vestlusele, polnud üldse lihtne valida.

Minu ootused uuele aastale? Kõige tähtsam ongi, et jõuaksin liidu tegevustega kaasas käia ja süveneda olulisimasse.

Siiani on suurima tüki ajast võtnud arhitektuurivõistluste korraldamine ja muud tegevused on tugevalt kannatanud. Samas peaks mu roll kontorit kaasates olema esmalt juhatuse ja eestseisuse otsuste sisuline elluviimine, mis eeldab pühendumist nii liidu võimekuse arendamisele ja kaasamistegevustele kui ka mu enda panustamist sisulisse tegevusse. Seda tahakski jõuda ja teha.

Huvitav oleks näha, kuidas mõjutab maa- ja ruumiameti loomine EALi tegevust. Kas midagi hakkab rohkem paika loksuma ja milliseks kujuneb liidu kui eksperdinõukogu roll riigi jaoks? Kas meil hakkab olema rohkem aega oma liikmete igapäevaprobleemidega tegelemiseks?

Andro Männi juhtimisel on liit astunud päris suuri samme liikmete kindlustunde parandamiseks. Loodud on Arhiluse fond selleks, et tagada EALi püsimajäämine võimalike muutuste tuules, ja et omandada omaenda kinnisvara.

Samuti oleme koostöös juristidega asunud välja töötama autoriõiguste üleandmise lepingut. Nii tekiks liikmetel juba eluajal võimalus sõlmida liiduga leping, mis annaks nende siit ilmast lahkumise korral nende loodud teoste autoriõigused üle EALile. See tagaks teoste väärika kohtlemise ka aastate pärast.

Soovin teile uuel aastal veidi rohkem aega mõelda, kus me oleme ja kes me oleme.

EAL valib 3. mail Eesti Kunstiakadeemias toimuval üldkogul taas uue eestseisuse ja presidendi. Teie tehtud valikud näitavad ja mõjutavad väga palju. Ja tulge, tooge oma mõtted meile, osalege liidu töös, nii me säilitame oma elujõu!

Fotomeenutus on selle aasta esimesest advendist, kui Riina Raigi juures kogunes arhitektidest tuniisitehnika huviliste ring. Soovin, et välise aktiivse elu kõrval leiaksime aega ka iseenda ja sõpradega koosolemiseks.

Kaunist pühadeaega ja rahulikku – mõnusat – marudat uut aastat!

Ingrid Mald direktor

3

Eestseisuse koosolekud

12. jaanuar 2023 1. Kutsekomisjoni liikmete tänamine Andro Mänd tänas pikaajalise tõhusa töö eest EALi kutsekomisjoni eelmise koosseisu liikmeid. Aitäh, Kaie Enno (Eesti Planeerijate Ühing), Eva Hirvesoo (EAL), Hindrek Kesler (Tallinna Tehnikakõrgkool), Andres Ojari (Eesti Kunstiakadeemia), Ilmar Heinsoo (EAL), Andres Levald (EAL), Ra Luhse (Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit), Marika Lõoke (EAL) ning Veronika Valk-Siska (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)!

2. Tallinna Sadama A-terminali võistlusega seonduva arutamine (külaline: Tallinna Sadama projektijuhtimise osakonna juhataja Riho Joala) Tallinna Sadam soovib ehitada uue A-terminali. Selle peahoone tuleks praeguse terminalihoone kohale, säilitades selle ajaloolise osa. Tallinna Linnavalitsus on algatanud sadamaala planeeringu menetlemise, protsess käib. Menetlemisel on ka neli sadamaala kinnistut hõlmavat detailplaneeringut.

Võistlusega soovitakse saada lahendus A-terminali hoonekompleksile ja selle esisele väljakule, A-terminali peahoonele, ühissõidukipeatustele ja jalgrattaparklale, autode parkimisele valdavalt maa-alusel korrusel või parkimismajas (360 kohta) ning sadama tegevuseks vajalikule kompaktsele ja linnaruumi sobituvale tänavale.

Tallinna Sadam soovib objekti keerukuse tõttu korraldada võistluse kaheetapilisena ning valida lõppvooru 10 osalejat töökogemuse ja konkursivõitude alusel. Võitjameeskond peab olema võimeline teostama väljapakutud idee peaprojekteerijana.

Eestseisusel tekkis küsimus, et kuna tegu on rahvusvahelise võistlusega, siis mitu Eesti arhitektuuribürood pääseks üldse lõppvooru. Kui väljavalituks osutuvad korporatiivsed bürood, siis kuidas tagada kvaliteetne tulemus? Keerukas on ka välismaal antud preemiaid ja tunnustusi tõlgendada, sest nende andmise süsteem erineb täiesti siinsest.

Riho Joala sõnul on Tallinna Sadam koostööle avatud ja nõus hindamiskriteeriume muutma.

Lepiti kokku, et EALi arhitektuurivõistluste töögrupp mõtleb teema läbi ja esitab Tallinna Sadamale A-terminali võistluse tingimuste kohta ettepanekud. Neis tuleb kindlasti arvestada, et ka Eesti arhitektuuribüroodel oleks võimalus eelvalikust edasi saada.

Joala otsustati lähiajal kutsuda eestseisuse koosolekule tutvustama võistluse lähteülesannet.

3. Vahekokkuvõte arhitektikutse arendamise töögrupi seni tehtud tööst (Lembit-Kaur Stöör) 21. detsembril 2022 toimus Laulasmaal arhitektikutse arendamise töörühma nõupidamine, mis päädis ettepanekute tegemisega kutse andmise süsteemi ja arhitekti kutsestandardite parendamise kohta. Ühtlasi jagati omavahel ära arhitektikutse arendamise töögrupi edasised tööülesanded.

4

Pädevused ja nende hindamine On märke sellest, et osa pädevusi tahetakse arhitektidelt n-ö kaaperdada, näiteks väliruumiga tegelemine. Maastiku­ arhitektid on väga aktiivsed oma õiguste ja pädevuste laiendamisel. Arhitektikutse arendamise töörühm on kohtunud nii Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kui ka Tallinna Tehnikaülikooli esindajatega, eesmärk on analüüsida EKA õppekava alusel õpiväljundeid. Uues standardis tuleb väga selgelt sõnastada pädevused, mida sisaldab arhitektiharidus, ja need peavad kajastuma ülikoolide õppekavade õpiväljundites. Arhitektide kutse­ standardis soovitakse arhitekti pädevused selgelt, eraldi lausetena välja kirjutada.

EALi kutse andmise korra ja hindamiskriteeriumite ülevaatamine Volitatud arhitekt, tase 7: peamine probleem on selle kutsetunnistusega arhitektide suur arv ja väga ebaühtlane tase. Olukorra lahendamiseks tuleb muuta EALi kutse andmise korda ja luua selgemad hindamiskriteeriumid, võttes aluseks standardis kirjeldatud pädevused. Kahtlemata on loomingu hindamine n-ö tabeli alusel väga keeruline, kuid seda tuleks proovida teha. Näiteks võiks tabelis loetleda pädevused, mille olemasolu peab kutse taotleja tõestama portfoolios esitatud viie tööga. Objekti analüüsi võiks asendada arhitekti eneseanalüüsiga, kus kutse taotleja analüüsib iseennast kui arhitekti. Oluline märksõna on autorlus. Autoritel on õigus ise määrata, kes on teose autorid, aga hindajatel peaks olema võimalus hinnata arhitekti rolli esitatud objekti loomises.

Töörühma aruteludes on käinud läbi erinevaid mõtteid ja teemat arutatakse edasi. Töörühm soovib volitatud arhitekt, tase 7, hindamiskriteeriumeid karmistada ja koostada komisjoni tööriistaks tabeli, mis võimaldaks hinnata taotleja taset objektiivsemalt.

Diplomeeritud arhitekt, tase 7: töörühm soovib laiendada selle taseme õigusi. Siin on samuti oluline koostöö ülikoolidega.

Täiendkoolitus: arhitekti kutsetaseme tõstmisel võiks olla oma osa täiendkoolitustel. Näiteks kui arhitektil jääb hindajate arvates millestki vajaka, võiks olla võimalik julgustada teda ennast edasi harima. Praegu ei ole arhitektidele sobivas mahus täiendkoolitusi, sel alal peaksid EAL ja ülikoolid tegema koostööd. Koolitused peab kutse andja sobivaks tunnistama.

Töörühma seisukohad ja ettepanekud ̂ Diplomeeritud arhitekt, tase 7, õigused peaksid olema suuremad. Praegu on neid kirjeldatud kutsestandardi osas „A.1. Töö kirjeldus”. Soovitakse vähendada vajadust taotleda volitatud arhitekt, tase 7, kutset ja ühtlustada antud kutsete taset. ̂ Muuta seni nõutud erialase töökogemuse nõuet seitsmele aastale viimase 15 aasta jooksul. Töötamise arvestamise aja pikkuse suurendamine on tingitud sellest, et arhitektid eemalduvad tööturust erinevatel põhjustel (näiteks vanemapuhkus) ja tulevad tagasi. Paus ei tee nende oskusi ja tehtud töid olematuks.

arh. 02/23

̂ ̂

Suurendada nõutavate valminud hoonete või kehtestatud planeeringute arvu kolmele.

Seoses Tallinna Tehnikakõrgkooli plaaniga vähendada arhitektiõppe kestust ei saaks kutset rakendusarhitekt, tase 6, enam töökogemuse alusel taotleda vastavalt EALi kutse andmise korra punktile 2.1.1 d. See punkt tuleks kustutada.

4. Ülevaade BAUA asepresidendi töökohustustest ja EALi esindamisest BAUAs (Hindrek Kesler) Viimane Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) üritus oli 2022. aasta kevadel Madridis toimunud erakorraline assamblee, kus pandi muu hulgas hääletusele UIA struktuuri ümberkorraldamise kava. Kahjuks see toetust ei leidnud.

2023. aasta suvel toimub Kopenhaagenis UIA kongress.

Selle ajal toimuvad samas ka riikide näitused. Eesti-Läti-Leedu ühisboksi idee leidmiseks toimuva üliõpilaste võistluse tööde esitamise tähtaeg on veebruaris.

EAL kuulub UIAsse koos Läti ja Leedu arhitektide liitudega Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) koosseisus.

BAUA tegevus on olnud ja on regulaarselt toimiv.

Mis puutub kavatsusse peatada EALi liikmesus UIAs, siis on BAUA kuulumisel UIAsse EALi välisesindaja Aet Aderi sõnul oluline vaadata laiemat perspektiivi: ehk toovad BAUA tegemised UIAs Ukrainale reaalset abi? BAUA võrgustiku kaudu koostati Ukraina abistamiseks rahataotlus Euroopa Liidu programmi „Creative Europe”. Lisaks toimus Välisministeeriumi algatusel Žõtomõri oblasti abistamisele suunatud üritus Kultuurikatlas, kus EAL esitas selged ette­ panekud, milliste tegevustega saaks EAL Ukrainat aidata.

5. Hääletus selle üle, kas peatada EALi liikmesus UIAs Andro Mänd pani hääletusele küsimuse, kas EAL peaks peatama oma liikmesuse UIAs seniks, kuni UIA üks liige on Venemaa, kuna EAL ei pea võimalikuks koostööd organisatsiooniga, mille liige on agressorriik.

Otsuse poolt hääletas 11 eestseisuse liiget, neli oli otsuse vastu. Kaks eestseisuse liiget olid erapooletud.

Otsustati teavitada BAUAt hääletuse tulemusest, et EAL soovib peatada oma liikmesuse UIAs. 6. Ülevaade tehtud tööst UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogus (EALi esindaja nõukogus Toomas Adrikorn) UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu on koos käinud kolm korda. Kohtumistel on nõukogu liikmetele tutvustatud Tallinna-keskseid planeeringudokumente (nt Tallinna vanalinna arengukava, Tallinna vanalinna kaitsekord, kesklinna üldplaneering).

Tallinna vanalinna kaitsekorra tutvustamisel tekkis bastionaalvööndisse ehitamise küsimus. Jäi kõlama seisukoht, et seda võiks lubada selleks, et bastionaalvöönd oleks võimalikult aktiivselt kasutusel.

Lepiti kokku, et Toomas Adrikorn hakkab eestseisust regulaarselt teavitama UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogus käsitluse all olevatest teemadest.

7. Ülevaade EVS 843:2016 „Linnatänavad” Eesti standardi uustöötluse väljatöötamise projektkomitee töörühmas tehtud tööst (EALi esindaja töörühmas Toomas Paaver) EVS 843:2016 „Linnatänavad” Eesti standardi uustöötluse väljatöötamise projektkomitee töörühma soov on panna standardile uus pealkiri: EVS 843 „Tänavaruum”.

Seni on töörühm tegelenud lähteülesande kokkupanemisega. Standardi koostajate leidmiseks ei ole Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (varem Eesti Standardikeskus) veel hanget korraldanud. Probleem olevat standardi kvaliteedipõhise hanke koostamisega. Toomas Paaveri sõnul peaks see standard olema avalik ja tasuta kättesaadav.

Veronika Valk-Siska sõnul tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi elamuvaldkonna osakond eesotsas Kaja Paega selle teemaga. Andres Levaldi sõnul on põhiprobleem see, et praegu kehtivat standardit EVS 843:2016 „Linnatänavad” käsitletakse määrusena.

8. EALi 2023. aasta eelarve kinnitamine seoses ka juhatuse liikmeid puudutava töötasude tõstmisega ja liikmemaksu tõstmise ettepaneku kinnitamine (Ingrid Mald) Eesti Kultuurkapital on EALile eraldanud 2023. aasta tegevustoetuse vastavalt esitatud eelarvele, mille alusel tõusevad EALi töötajate ja juhatuse tasud 18% seoses elukalliduse hüppelise tõusuga. 2020. aastal töötajate tasusid ei tõstetud, 2021. aastal tõsteti neid 3–5% ja 2022. aastal 8%. Need näitajad on ajale väga jalgu jäänud.

Eestseisus toetas ettepanekut.

EALi eelarve kasvuga kaasneb muu hulgas omafinantseeringu kohustuse suurenemine ja juhatuse ettepanek on tõsta liidu liikmemaksu alates 1. jaanuarist 2023. Ettepanek on tõsta täisliikme liikmemaksu 125 eurole aastas. Põhjus: see on olnud sama alates aastast 2020, kuid ainuüksi 2022. aastal oli inflatsioon üle 20%. Seeniorite ja üliõpilaste liikmemaksu soovitakse tõsta 10 eurolt 20 eurole aastas (püsinud sama alates euro tulekust).

Juhatus pakkus välja ka toetajaliikme maksu, mis oleks topeltmaks summas 250 eurot. Rohkem makstud raha liiguks edasi fondi, mis on mõeldud EALi maja loomiseks.

EALi eeldatav tulu liikmemaksudest oli 2022. aastal 24 520 eurot. Liikmemaksu tõstmine kasvataks summat 7000 euro võrra.

Eestseisus hääletas kahe küsimuse üle: EALi liikmemaksu tõstmine ja EALi presidendi netotöötasu tõstmine 2000 eurole. 18 poolhäälega (12 hääletajat kontoris, kuus Zoomis) toetati ettepanekut tõsta EALi täisliikme liikmemaks 125 eurole ning seeniorite ja noortekogu liikmete liikmemaks 20 eurole.

Otsustati panna EALi liikmemaksu tõstmise ettepanek hääletusele 21. aprillil 2023 EALi üldkogu koosolekul.

18 poolthäälega otsustati tõsta EALi presidendi töötasu.

9. 2023. aasta noore arhitekti preemia EALi-poolse žüriiliikme määramine 2023. aasta preemia žüriisse määrati EALi esindajana Indrek Allmann. Lisaks tuleb žüriisse määrata üks erasektori esindaja ja üks arhitektuurikriitik välismaalt.

5

10. Ülevaade juhatuse tegevusest eestseisuste vahelisel ajal Kahe eestseisuse koosoleku vahelisel ajal on EALi juhatusel toimunud hulk kohtumisi. ̂ Kohtuti Tallinna Strateegiakeskuse esindajatega seoses veebruaris Kultuurikatlas toimuva Tallinna rohepealinna projekti töötoa ja linnaruumi sekkumiste ettevalmistamisega. Tallinn on eraldanud raha ruumi­ lahenduste leidmiseks Lasnamäel Laagna teel asuvale Mustakivi peatusele ja selle lähiümbrusele, Põhja-Tallinnas Sõle, Sitsi, Madala ja Kari tänava ristumisele ning Nõmme rongipeatusele ja Jaama tänavale. Nende kolme asukoha ideelahendused soovib linn saada EALi noortesektsiooniga koostööd tehes. Esmalt korraldatakse ideekorje, misjärel valib strateegiakeskuse „Rohejälje” meeskond ideed, mis teostatakse. ̂ Toimus Välisministeeriumi korraldatud kohtumine seoses Žõtomõri oblasti abistamisega Ukrainas. ̂ Kohtuti EALi toetajate ja Ene-Maris Taliga seoses telesarja „Lõpetamata linn” võimaliku jätkuprojektiga. ̂ Külastati Raine Karpi, kellele anti üle EALi 100 aasta juubeli puhul toimunud ajatu arhitektuuri võistluse aukiri. ̂ Osaleti üleriigilise planeeringu teadusseminaril. ̂ Kohtuti Siseministeeriumi esindajatega varjendite ja kaitserajatiste teemal. Kohtumisele oli kaasatud EALi liige Mikk Mutso. Kokku lepiti, et EALi esindajad kaasatakse varjendite rajamisega seotud edasistesse tegevustesse. ̂ Kohtuti Rahandusministeeriumi uue projektijuhi Kristi Mikiveriga, kellele on antud ülesanne analüüsida ruumiameti loomist. ̂ Kohtuti Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu esimehe Peeter Kärbiga, kes tegi ettepaneku hakata EALiga koostöös korraldama täiendkoolitusi. ̂ Toimus järjekordne mälumäng „Arhivoor”, mis on osutunud väga populaarseks. ̂ Kohtuti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaini­nõuniku Johanna Jõekaldaga seoses Ukraina abistamisega.

11. Uute EALi liikmeks astumise avalduste läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Anastassija Malkova ja Keiu Tulevi EALi liikmeks astumise avaldused, otsustas nad ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

12. Uute EALi noortekogu liikmeks astumise avalduste läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Keijo-Johann Nordeni, Jornas-Toomas Iisaku ja Marek Lehiste EALi noortekogu liikmeks astumise avaldused, otsustas nad ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

6

26. jaanuar 2023 1. Ülevaade rahvusooper Estonia juurdeehitise ühiskomisjoni tööst (Jaan Kuusemets) 2022. aasta septembris loodi rahvusooper Estonia ja Tallinna Linnavalitsuse ühiskomisjon eesmärgiga põhjalikumalt analüüsida ja aru saada, kas on üldse võimalik täita riigi antud ülesanne teha Estonia hoonele juurdeehitis. Ühiskomisjoni kuulub viis linna ja viis Estonia esindajat (sh on Kuusemetsa ja Toivo Tammiku nimetanud komisjoni liikmeks Estonia).

Kuusemetsa sõnul ei käsitleta komisjonis üksnes võimaliku juurdeehitisega seotut, vaid kaalutakse ka alternatiivseid asukohti linnale kuuluvatel kruntidel. Linna esindajate seas on nii juurdeehitise pooldajaid kui ka vastaseid. Ühiskomisjoni esimesel koosolekul kuulati ära Estonia esindajate ülevaated eelnenud protsessidest, Estonia vajadustest, võimalustest jne.

Teisel koosolekul andis Kaidi Põldoja Tallinna Strateegiakeskusest ülevaate linna seisukohast. Linnal ei ole Estonia tuleviku kohta – st kas tuleb juurdeehitis või uus hoone – selget seisukohta. Linn on püüdnud leida alternatiivseid asukohti. Võimalikke asukohti on sadama piirkonnas, näiteks Overalli maja krundil.

Kolmandal koosolekul tegi emotsionaalse ettekande Muinsuskaitseamet.

Neljas koosolek keskendus lisauuringute vajadusele. Leiti, et bastionivööndile tuleks teha georadari uuringud. Muinsuskaitseameti ülesandeks sai koostada uuringute lähteülesanne.

Eestseisus, kuulanud ära Kuusemetsa ja arutanud Estonia juurdeehitise kavandamisega seonduvat, pidas vajalikuks kujundada juurdeehitise kohta EALi seisukoht.

Villem Tomiste sõnul oleks UNESCO kaitsevööndisse nii suure mahuga hoone ehitamisel tegu pretsedendi loomisega.

Teemat arutati ja selle juurde otsustati lähitulevikus tagasi pöörduda.

EALi eestseisuse koosolekule otsustati lähiajal kutsuda Estonia peadirektor Ott Maaten, et juurdeehitise teemat veel kord ühiselt arutada.

2. UIA arhitektuurihariduse töörühma tegevusest ja Golden Cubesi preemiakonkursi väljakuulutamisest (Katrin Koov) EALi liikmesuse peatamine Rahvusvahelises Arhitektide Liidus (UIA) toob kaasa ilmselt selle, et EAL peab taandama ennast ka UIA laste ja noorte arhitektuurihariduse (ingl buildt environment education, BEE) töörühmast. Töörühm on elujõuline ja teotahteline ning Katrin Koov on selles Eesti esindajana aktiivselt osalenud. Töörühm korraldab mitu korda aastas vebinare ja arutelusid, olles väga hea platvorm rahvusvaheliselt kogemuste vahetamiseks ja jagamiseks. Töörühmas osalemise võimalus olnuks kindlasti üks vastuargumente liikmesuse peatamisele (Koov ei saanud osaleda eelmises eestseisuses toimunud hääletamisel).

Golden Cubesi preemiad on kutsutud ellu laste ja noorte ruumiteadlikkuse suurendamise projektide, huvikoolide jms tunnustamiseks. Katrin Koov on valmistanud ette preemiakonkursi Eestis toimumist, konkurss tuleks välja kuulutada veebruari teisel nädalal. Golden Cubesi juhendi alusel korraldatakse esmalt UIA liikmesriikide sisesed võistlused. Igas riigis välja valitud tööd saadetakse finaali UIAsse, kus preemiad otsustab rahvusvaheline žürii.

arh. 02/23

Kuna EAL on liikmesuse UIAs peatanud, otsustas eestseisus jätta Eesti-sisese võistluse välja kuulutamata.

Eestseisus andis Katrin Koovile ülesande selgitada välja, kas on võimalik leida muu kehand, mille kaudu saaks Eesti UIA-BEE võistlusel osaleda. Vastasel korral tuleb EALil maksta Eesti Kultuurikapitalilt Eesti-sisese võistluse jaoks saadud raha tagasi.

3. Ülevaade MKMi juures koos käiva ehitusvaldkonna arengukomisjoni tööst (Katrin Koov) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juures koos käiva ehitusvaldkonna arengukomisjoni töö on visioonidokumendi „Ehituse pikk vaade 2035” jätkutegevus.

Hollandi ettevõte Trinomix koos Eesti partneritega Hendrikson & Ko, SEI Tallinn, Sweco ja Tallinna Tehnikaülikool tegelevad praegu peaaegu samade küsimustega ning koostavad uuringut, mille käigus peaks sündima kvaliteetse elukeskkon­na poliitikakujundamise dokument. Konsortsiumi töö kestab 2023. aasta lõpuni, misjärel valmib lõpparuanne.

Konsortsiumi töö vaheetappe tutvustatakse MKMi juures koos käivale ehitusvaldkonna arengukomisjoni juhtgrupile, kuhu kuulub ka EAL (esindajad Katrin Koov ja Peeter Pere).

Osa arengukomisjoni tööst on seotud kvaliteetse elukeskkonna arengukava ettevalmistamisega. Selle töö olulisust silmas pidades avaldas Koov soovi kuni arengukava valmimiseni arengukomisjoni töös osalemist jätkata. Lepiti kokku, et ta jagab edaspidi infot ja arengukomisjoni dokumente ka Toomas Paaveriga.

4. Ülevaade tööst Tallinna Linnavalitsuse linnakunstikomisjonis (Peeter Pere) Tallinna Linnavalitsuse linnakunstikomisjoni avakoosolek toimus 2022. aasta mais, kus arutati komisjoni töökorda.

Komisjoni teisel koosolekul anti muu hulgas ülevaade Tallinna linnaruumikunsti objektidest, mida Tallinna linn soovib kaardistada. Tutvustati Estonia Seltsi ettepanekut rajada Teatri väljakule skulptuuriaed. Sisulist tööd ei ole komisjon seni teinud.

5. EALi loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni uue koosseisu kinnitamine Andro Mänd tõstatas küsimuse, kes eestseisusest sooviks kuuluda Alvin Järvingu asemel loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni, kuna Järving ei soovi 2023. aastal enam selles jätkata.

Soovi avaldasid Tõnu Laigu ja Tõnis Savi ning eestseisus määras nad komisjoni liikmeks.

Komisjoni eelmises koosseisus arhitektuuri sihtkapitali esindajana osalenud EALi liikme Koit Ojaliivi asemel kinnitas eestseisus ühehäälselt komisjoni liikmeks Kai Süda.

EALi loomestipendiumite läbivaatamise komisjon kinnitati koosseisus Johanna Jõekalda, Elo Kiivet, Tõnu Laigu, Tõnis Savi, Kai Süda ja Emil Urbel.

6. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest kahe viimase nädala jooksul (Andro Mänd) Kahe viimase nädala jooksul EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised ̂ Kohtumine Riina Solmaniga „Hea avaliku ruumi” võistluste elluviimise rahastamise teemal. ̂ Kvaliteetse elukeskkonna arengukava ettevalmistamine.

̂

̂ ̂

̂

̂

̂

Kohtumine Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) esimehe Reio Raudsepaga. Põhiteema oli ettevõtte OCCO Holding OÜ hanked, millega rikutakse autoriõigusi ja eiratakse sisearhitektuuri projekti. Kohtumisel lepiti kokku, et ESL koostab oma liikmetele edastamiseks hoiatuskirja, mis edastatakse ka EALi liikmetele.

Osalemine Tallinna rohepealinna avaüritusel.

BAUA kohtumine, kus arutati lisaks EALi liikmesuse peatamisele UIAs ja sellega seotud küsimustele 2023. a suveseminari ettevalmistamist. Suveseminarile kutsutakse ka Läti ja Leedu arhitekte ning see toimub 29.–30. juunil Tartus lodjakojas.

Planeerimishariduse arutelu Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonnaga (RUPO). Eesmärk oli arutada, millist planeerimisalast kõrgharidust ja täiendõpet Eesti vajab, milline on ruumilise planeerimisega seotud õppekavade seis ja sisu Eesti kõrgkoolides, millised on parendusvajadused ning realistlikud viisid nende elluviimiseks. Esindatud olid kõik Eesti kõrgkoolid, mis otseselt või kaudselt tegelevad planeerimisharidusega.

Kohtumine Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku Johanna Jõekaldaga seoses val­minud maa- ja ruumiameti analüüsiga. Ametlikult ei ole analüüsi veel avaldatud. EALi vaatevinklist on see väga positiivne analüüs: uues ametis peab tööle hakkama 15 spetsialisti.

Vanema põlvkonna arhitektide jäädvustamise jätkuprojekti ettevalmistamine. Lähiajal on plaanis korraldada EALi juhatuse ja arhitektuurikriitikute kohtumine, et otsustada, kellega seeniorarhitektidest tehakse jätkuprojekti raames intervjuud ja kes neid intervjueerivad.

7. Noortekogu liikmeks astumiste avalduste läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Katariina Mustasaare, Anete Veesaare, Mia Martina Peili, Andreas Toomas Kuuse ja Anna Riin Velneri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas nad ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

16. veebruar 2023 1. Arhitektuurikooli tegevuse tutvustamine (Katrin Koov) Katrin Koov andis ülevaate Arhitektuurikooli tegevusest.

Arhitektuurikool tegutseb 13. aastat. Regulaarõpe toimub Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis. Arhitektuurikool tegutseb ka kolmes koolis: üks neist asub Tallinnas, teine Rae vallas ja kolmas Tartus. Arhitektuurikooli töösse on kaasatud 20 õpetajat (aktiivseid 18). Õpetatakse lapsi, noorukeid, täiskasvanuid (töötoad) ja õpetajaid (koolitused, töötoad, näidistunnid).

Arhitektuurikoolil on koduleht ja välja töötatud õppe­ mater­jalid. Neilt on võimalik tellida nii töötube koolidesse kui ka valikkursuste korraldamist. Loodud on valikaineprogramm põhikooli vanemale astmele ja gümnasistidele (alates 2016. a).

2021. aastast on Arhitektuurikooli eestvedamisel pakutud õpi-

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

7

lastele võimalust osaleda kooliruumi uurimise projektis, kus õpilaste uurimustele annavad tagasisidet eksperdid ja arhitektid. Arhitektuurikooli eesmärk on, et ruumiharidus jõuaks tavakooli kaudu iga lapseni.

Otsustati, et eestseisus ja seaduste töögrupp vaatavad dokumendi veel kord läbi ning esitavad selle kohta selged ettepanekud hiljemalt 20. veebruaril.

2. Estonia juurdeehitise kavandamisega seotut selgitas Estonia peadirektor Ott Maaten.

Tallinna Linnavalitsuse ja Estonia koostöös loodud komisjoni eesmärk on vaagida Estonia teatri juurdeehitise teostatavuse poolt- ja vastuargumente, aga ka kaaluda teisi võimalikke asukohti ning nende poolt- ja vastuargumente.

Samal ajal Estonia juurdeehitise komisjoni ellukutsumisega on Estonia mõtestanud juurdeehitise teostatavust. Selles selguse saamiseks pöördus Estonia juhtkond Tõnu Laigu poole sooviga tellida võimaliku juurdeehitise mahu analüüs. Laigu võttis mahuanalüüsi aluseks Estonia uue maja ruumiprogrammi. Mahuanalüüsi käigus käidi läbi kõik strateegilised ruumid, korrigeeriti ruumide mõõtmeid jne. Analüüsi eesmärk oli ruumiprogrammi analüüsi kõrval veel selles, et 1) juurdeehitis peab olema linnaelanikele avatud ja 2) lisaks muinsuste eksponeerimisele tuleb tagada nende säilitamine nii palju kui vähegi võimalik.

Estonial oli Tallinna Linnavalitsusega kokkulepe, et enne valimisi ei avaldata Laigu koostatud mahuanalüüsi.

Muinsuskaitse siiski tegi seda valikuliselt, misjärel läks ajakirjanduses lahti suur sõnavahetus.

Estonia juhtkonnal seisab seoses mahuanalüüsiga ees väitlusi. Estonia tuleviku puhul taandub kõik rahale ja võimalustele. Juurdeehitis tuleb teostada Eesti Kultuurkapitali raha eest (kultuuriehitiste jaoks eraldatud reservist), uue maja jaoks sellest kindlasti ei jätkuks. Uue maja ehitamine tuleks kõne alla vaid siis, kui Tallinna linn annaks lisaraha, aga Tallinn on selgelt välja öelnud, et ei toeta Estonia uue maja ehitamist oma rahast. Seega ongi ainus võimalus minna edasi Riigikogu otsusega.

Järgnes arutelu.

Otsustati kutsuda EALi eestseisuse koosolekule Kaidi Põldoja, et ta esitleks Estonia uue hoone võimalikke asukohti.

4. Arengust Tallinna sadama A-terminali arhitektuurivõistluse ettevalmistamisel (Pelle-Sten Viiburg) A-terminali arhitektuurivõistluse jaoks sobivaima vormi leidmiseks on Tallinna Sadama juhtkonna ja EALi arhitektuurivõistluste töögrupi esindajad kohtunud mitmel nõupidamisel. Tallinna Sadama juhtkonna tungival soovil on jäädud juba varem Tallinna Sadama välja pakutud kaheetapilise portfooliopõhise võistluse juurde. Esimeses, n-ö avalikus portfooliote esitamise voorus valib žürii välja 10 teise vooru pääsevat arhitektuuribürood. Üks valikukriteerium on viie aasta jooksul avalikel arhitektuurivõistlustel saadud auhinnalised kohad.

Võistlustingimustesse tahetakse lisada, et meeskonnas peab olema maastikuarhitekt. Teise vooru jõudnutele makstakse ideelahenduse esitamise eest 8000 eurot osalemistasu.

EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhi Pelle-Sten Viiburgi sõnul tuleks maastikuarhitekti meeskonnas olemise nõue eemaldada, kuna maastikuarhitekt on kaasatud žürii koosseisu.

Eestseisuse hinnangul võiksid teise vooru pääsenute osalustasud olla suuremad.

Kuna Tallinna Sadama A-terminal on Eesti riigi jaoks väga oluline objekt, Tallinna värav, tuleks mitme eestseisuse liikme arvates sellele lahenduse saamiseks korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Eestseisus hääletas kooskõlastuse andmise üle ja andis üheksa poolthäälega võistlustingimustele põhimõttelise kooskõlastuse (kuus eestseisuse liiget olid kooskõlastamise vastu).

Teise vooru osalemistasude suurendamiseks ja maastiku­ arhitekti meeskonnas osalemise nõudest loobumiseks peeti vajalikuks jätkata Tallinna Sadama juhtkonnaga läbirääkimisi, mis delegeeriti EALi arhitektuurivõistluste töögrupile.

3. Dokumendi „Ehituse teekaart 2040” mustandi tutvustamine (Pärtel-Peeter Pere) Dokumendi „Ehituse teekaart 2040” on SA Rohetiiger ellu kutsunud eesmärgiga aidata ehitussektoris teha rohepööre (vähendada CO2 jalajälge). Dokument avalikustatakse 14. märtsil, misjärel hakatakse Eesti ehitussektoris CO2 jalajälje vähendamist propageerima.

Dokumendis käsitletakse ühe olulise teemavaldkonnana renoveerimist. Tehakse ettepanek töötada aasta jooksul välja CO2 jalajälje tööriist, mis plaanitakse hiljem siduda ehitus­ õigusega. Selline ettepanek on MKMile juba edastatud.

Dokumendis püütakse argumenteerida, miks on valglinnastumine halb ja linna tihendamine hea. 2 + 2 teede ehitamist põhimaanteede ehituse puhul ei soosita. Eraldi peatükina käsitletakse arhitektuuri ja projekteerimist.

Eestseisuse arvates ei ole rekonstrueerimise puhul mõistlik nõuda nii jäikade normide järgimist: teatav lõtk peab jääma. Vanad hooned ei pea normide kohaldamisele vastu.

Eestseisus tegi ettepaneku lisada dokumenti julgeoleku tagamine ja Pere lubas dokumenti sellest aspektist paari lausega täiendada.

5. RKASi välja töötatud võistlustingimustele lisatava ankeedi/küsimustiku tutvustamine (Kalle Komissarov) Kalle Komissarov tutvustas Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) välja töötatud keskkonnasäästlikkuse küsimustikku, mille täitmine seatakse edaspidi RKASi arhitektuurivõistlustel kohustuslikuks. Küsimustik on juba paari viimase RKASi arhitektuurivõistluse tingimustesse lisatud, see ei ole keeruline ja selle täitmine ei ole aeganõudev.

Andro Mänd palus, et kui RKAS teeb edaspidi arhitektuurivõistluste korraldamisega seoses mõne muudatuse, võiks ta EALi sellest ette teavitada.

8

6. „Hea avaliku ruumi” programmi kuuluva Narva Peetri platsi võistlustingimuste tutvustamine ja žürii kinnitamine (Toomas Paaver) Narva Peetri platsi arhitektuurivõistluse tingimuste koostaja Toomas Paaveri sõnul on võistlusel kaks keskset katsumust.

Esimene on keskväljakul kunagi olnud ajaloolise diagonaalse kvartalipiiri taastamine. Narva Linnavalitsus ei taha joone markeerimiseks sinna uusi hooneid ehitada, vaid taastada piiri ainult varikatuste, seinte vm moel. Teine proovikivi

arh. 02/23

on lahendada liikluskorraldus eeldusel, et praegune parkla viiakse kõrvalobjektile Salmeaeda. Liikluskorraldus tuleb lahendada ühesuunaliselt.

Eestseisus ei toetanud hoovisisese parkimise sisseseadmist ja pidas siseõue automaailma loomise kavatsust täiesti arusaamatuks, eriti ajal, mil igal pool mujal püütakse leida võimalusi jätta sisehoovid autovabaks. Eestseisuse ettepanekul tuleks parkimine viia tänavate äärde.

Otsustati kutsuda Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti juhataja Kaie Enno ning Narva peaarhitekt Peeter Tambu eestseisuse järgmisele koosolekule, et arutada parkimisvariante.

Eestseisus kiitis heaks võistluse žürii koosseisu.

7. Uute noortekogu liikmeks astumiste avalduste läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Triin Vaino, Siim Tanel Tõnissoni ja Mark Joonas Artma EALi noortekogu liikmeks astumise avaldused, otsustas nad ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

̂

̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂

8. Arhitekti kutsestandardi muutmise ettepanekust (Tõnu Laigu) Arhitekti kutsestandardi uuendamise töörühma liige Tõnu Laigu tutvustas töörühma välja töötatud arhitektikutse andmise praktika muutmise ettepanekut.

Töörühm on jõudnud järeldusele, et väärtustamaks arhitekti magistriharidust ja suurendamaks volitatud arhitekt, tase 7, tööalast pädevust ning võrdsustamaks kõikide volitatud arhitekt, tase 7, kutse omanike võimalusi töötada Euroopa Liidu riikides, on asjakohane, et volitatud arhitekt, tase 7, kutse taotlemise eeltingimus on igal juhul arhitekti magistrikraad.

See tähendab senise praktika muutmist ning vajab mõjutatud osapooltega läbirääkimist ja kokkuleppimist. Selleks on vaja selgitada välja mõjutatud isikute hulk ja kokku leppida üleminekuaeg.

Praktika muutmine tähendab, et 6. taseme rakendusarhitekt ei saa edaspidi haridustaset tõstmata (magistrikraadi omandamata) ei diplomeeritud arhitekti, tase 7, ega ka volitatud arhitekti, tase 7, kutset.

Eestseisus pidas arhitektikutse andmise praktika muutmise ettepanekut põhjendatuks ja kiitis ettepaneku heaks.

9. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest kahe eestseisuse koosoleku vahelisel ajal (Andro Mänd) Olulisimad viimastel nädalatel EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised ̂ Kohtuti ajakirja MAJA uue peatoimetaja Laura Linsiga. ̂ Kohtuti Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna uue dekaani Sille Pihlaku ja endise dekaani Andres Ojariga. Kohtumise eesmärk oli anda EALi tagasisidet EKA arhitektuuriharidusele. ̂ Osaleti Eesti Arhitektuurikeskuse uue juhi valimise konkursi komisjonis (EALi esindajana osales Aet Ader). ̂ Osaleti mitmel noortele arhitektidele suunatud „Rohejälje” projekti koosolekutel ja linnaruumi sekkumisi ettevalmistavates töötubades, kus otsiti uusi ruumilahendusi Tallinna asumitele. Valikus on kolm asukohta: Lasnamäel Laagna teel asuv Mustakivi peatus ja

̂ ̂

̂ ̂ ̂ ̂

selle lähiümbrus; Põhja-Tallinnas Sõle, Sitsi, Madala ja Kari tänava ristumispunkt; Nõmme rongipeatus ja Jaama tänav.

Kohtuti Eesti Sisearhitektide Liidu juhiga uue ehitusstandardi koostamise teemal. Kui enne vedas selle koostamist Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit koos Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega (varem Eesti Standardikeskus), siis nüüd on uue ehitusstandardi koostamine üle antud Majandus- ja Kommuni­ katsiooniministeeriumile.

Kohtuti Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga ruumi­ameti loomise teemal.

Kohtuti Zoomis UIA peasekretäriga. Arutati EALi UIA liikmesuse peatamise võimalust.

Kohtuti Zoomis UIA presidendiga. Arutati taas EALi liikmesuse peatamise võimalust.

Kohtuti Tallinna abilinnapea Vladimir Svetiga ruumi­ameti loomise teemal.

Andro Mänd osales Postimehe arvamusliidrite lõunal.

EALi kontoris kohtuti Eesti Sisearhitektide Liidu uue tegevjuhi Kaire Lehtsaarega.

Osaleti Artiumis Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri­ preemiate galal.

Saadi teada, et „Creative Europe’i” programmist rahastatakse Euroopa arhitektide ühisprojekti „UREHERIT”, mille eesmärk on aidata säilitada ja taastada Ukraina kultuuripärandit.

Osaleti Bolti visioonifoorumil.

Tallinnas Tammsaare pargis avati 13. veebruaril näitus „Eesti arhitektuuripreemiad 2022”.

Seoses poliitikutega korraldatava ruumiloomedebati ettevalmistamisega kohtuti Neeme Rauaga (debatt toimus 15. veebruaril).

Toimus järjekordne arhitektuurimälumäng „Arhivoor”.

23. märts 2023 1. Eesti Arhitektuurikeskuse juhtimisega seotud plaanide tutvustamine (EAK uus juht Hannes Praks) Hannes Praksi laiem eesmärk on Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) uue juhina jätkata jätkusuutlikkuse temaatikaga. See on loomulik jätk tema viimase aja tegemistele Eesti Kunstiakadeemia disainistuudio uurimusstuudios, kus on jõutud savi ja jääkmaterjali kasutamise juurde.

Praks soovib tuua arhitektuurivaldkonda talle endale huvi pakkuvat kompetentsi ja EAKst tekitada platvormi, kus on olemas kogu rohepöörde oskusteave. Rohepöördega seotud tegevuste jaoks on võimalik taotleda fondidest raha. Eesmärk on propageerida arhitektuurivaldkonda kui metoodikate kasutamise võimalust parema elukeskkonna loomisel, mille kaudu saaks tutvustada ka kvaliteetset ruumiloomet.

Teemad, millega EAK võiks Praksi arvates tegeleda, on energeetika, ehitusmaterjalid (nende pidev monitoorimine), kliimamuutus, digitaliseerimine ja vaimne tervis.

Meetodid on 1) teadus- ja arenduskoostöö toetamine, 2) rahvusvaheliste praktikate toetamine ning 3) eri osapoolte (arhitektuurivaldkond, teadus, ehitus, haridus, riik, erasektor) kaasamine.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

9

Praks soovib jätkata EAK juhtimist partnerluses EALiga.

Revolutsiooni ta EAK juhtimises ei plaani teha, vaid soovib jätkata juba välja kujunenud tegevustega (avaliku ruumi teemal diskussioon, linnafoorumid, kohalikes omavalitsustes töötavate ametnike harimine eesmärgil suurendada nende pädevust ja ruumiteadlikkust). Tema arvates võiks arutellu kaasata ka Eesti Sisearhitektide Liidu ja teha koostööd Riigi Kinnisvara ASiga.

2. Tallinna vanalinna hoonete kaitsekategooriate ettepanekute kohta EALi tehtavate parandus- ja täiendusettepanekute tutvustamine (Toomas Paaver, Jaak Huimerind; külalisena Muinsuskaitseameti esindajad Triin Talk, Henry Kuningas ja Kaarel Truu) Tallinna vanalinna hooned on liigitatud nelja kategooriasse: mälestised, A-kategooria (lisaks hoone välisilmele on muinsuskaitsega kaitstav interjöör; hoone rekonstrueerimisel antakse eritingimused), B-kategooria (muinsuskaitsega kaitstav on ainult hoone välisilme, st fassaad ja ruumiline maht; hoone ümberehitamisel antakse muinsuskaitse eritingimused) ning C-kategooria (muinsuskaitse annab loa asendada hoone teise hoonega).

Tallinna vanalinna kaitsekorra töörühma juhi Triin Talgi sõnul on sealsete hoonete kaitsekategooriate ettepanekuid koostanud töörühm paigutanud üldiselt kõik uuemad hooned B-kaitsekategooriasse, mõne A-sse (kui siseruumides on säilinud olulisi vanemaid seinu (nt WW Passaaž) või kui neil on kultuuriväärtuslikke interjööre (nt kirjanike maja oma musta laega saaliga).

C-kategooriasse on Tallinnas liigitatud ainult nõukogudeaegsed garaažid, alajaamad, kuurid jms ehitised. Vanalinn on sedavõrd tihe ja väärtuslik, et enamiku hoonete rekonstrueerimise puhul on ka edaspidi Muinsuskaitseametil huvi anda eritingimusi, määrata muinsuskaitselist järelevalvet jms, mida võimaldavad A- ja B-kategooria.

EALi esindajatena vaatasid Muinsuskaitseameti töörühma ettepanekud läbi Toomas Paaver ja Jaak Huimerind.

Paaver tegi ettepaneku kaaluda Kaubahalli (Aia 7) liigitamist C-kategooriasse, et selle asemel saaks tulevikus kaaluda teistsugust hoonestusstruktuuri: kaitsekorras tasub väljendada, et tegu on erandliku hoonega vanalinnas, mida ei pea tingimata olemasoleval kujul kaitsma. Muinsuskaitseamet selgitas B-kategooria vajadust selliselt, et nii jääb võimalus ka uue hoonestuse kavandamisel väljastada eritingimused.

Eestseisus oli mõlema mõttega nõus, leides, et selle hoone kaitsekategooria peab võimaldama sinna vajaduse korral uue ja teistsuguse, vanalinna sobiva hoonestuse kavandamist.

Huimerind tegi ettepaneku muuta Tallinna vanalinna hoonete kaitsekategooriate ettepanekute tabelis märgitud hoonete kaitsekategooriaid järgmiselt: ̂ 1) nimetada mälestiseks A-kategooriasse paigutatud Draakoni galerii (Pikk 18, objekt nr 340); ̂ 2) nimetada A-kategooriasse kuuluvateks järgmised objektid (praegu B-kategoorias): kõrval- või tootmishoone (Toompuiestee 8, objekt nr 593), De la Gardie kaubamaja (objekt nr 750/751), Okupatsioonide muuseum (objekt nr 587), lillepood ja kauplus Lilled. Pärjad (Väike-Karja 6a, objekt nr 777) ning P. Jänese projekteeritud Viru tn paviljon (Viru 27a, objekt nr 744).

10

Eestseisus ei toetanud Huimerinna ettepanekuid Jänese projekteeritud Viru tn paviljoni (Viru 27a, objekt nr 744) ja kõrval- või tootmishoone (Toompuiestee 8) kohta, aga kiitis ülejäänud tema ettepanekud heaks.

Eestseisus palus Muinsuskaitseametil kaaluda EALi ettepanekute arvestamist kaitsekategooriate tabeli lõplikul vormistamisel.

3. Arhitekti kutsestandardi muutmise ettepanekute tutvustamine (Tõnu Laigu) Arhitekti kutsestandardi uuendamise töögruppi ja EALi hindamiskomisjoni koosseisu kuuluv Tõnu Laigu tutvustas töögrupi koosolekul arutatud järgmisi ettepanekuid: ̂ muuta volitatud arhitekt, tase 7, kutse tähtajatuks pärast seda, kui arhitekt on seda neli korda taastõendanud; ̂ muuta volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, kutse tähtajatuks pärast seda, kui arhitekt on seda kolm korda taastõendanud.

Ettepanekute ajend on hindamiskomisjoni koosolekutel aeg-ajalt ette tulevad olukorrad, kus volitatud arhitekti, tase 7, või volitatud arhitekt-eksperdi, tase 8 (VAE8), taastõendava arhitekti portfoolio ei vasta enam taotletavale kvalifikatsiooni­ nõudele.

Eestseisuse liikmete seas oli nii Laigu ettepanekuid toetajaid kui ka mittetoetajaid.

Aet Aderi sõnul tuleks kõigepealt selgeks teha, mis on arhitektikutse funktsioon: kas anda pilt taotleja hetkekompetentsist või tagada tellijale kutse abil kindlus, et ta saab teatud kutsega inimese tööle võttes soovitud kompetentsi? Ta pidas vajalikuks analüüsida, kuidas on teistes riikides kutsesüsteem üles ehitatud ja millised tingimused on seatud kutse taastõendamisele.

Andro Männi hinnangul ei peaks inimesel, kes enam reaalselt ei projekteeri, olema VAE8 kutset.

Katrin Koovi arvates peaks arhitekt ennast pidevalt arendama. Taastõendamine ei tohiks kindlasti toimuda vanade tööde põhjal.

Toomas Paaveri sõnul on VAE8 kutset sageli vaja just nende tööde jaoks, mille puhul ei ole tegu otsese projekteerimisega.

Lisaks näitas Laigu eestseisusele, kuidas peaks arhitektikutse taotlemine ideaalkujul arhitekti eluea jooksul välja nägema (arhitekti elukaar). Ta tutvustas diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutse kompetentside laiendamise ettepanekut, mis on samuti olnud arhitektikutse arendamise töögrupi koosolekutel arutusel. Selle kutsetaseme arhitektile suuremate õiguste andmine (pädevuspiiride laiendamine) annaks võimaluse mõnele volitatud arhitekti, tase 7, kutse taotlejale kutset mitte anda.

Laigu sõnul oleks vaja otsust, et viia sisse kord, et nii EALi täisliikmeks kui ka noortekogu liikmeks astumisel peab läbi lugema ning vajaduse korral allkirjaga kinnitama arhitekti eetikakoodeksi teadmiseks võtmise.

Eestseisus pidas arhitekti eetikakoodeksiga kursis olemist ja selle rakendamist arhitektitöös oluliseks ning otsustas seada selle EALi liikmeks (nii täisliikmeks kui ka noortekogu liikmeks) astumise tingimuseks.

Eestseisus toetas üldjoontes diplomeeritud arhitekt, tase 7 (D7), kutse õiguste laiendamist, kuid Levald ja Koov olid seisu­ kohal, et planeeringute tegemist ei tohi kindlasti D7 kutse­ga arhitektile usaldada. Planeeringute koostamine on nii vastu-

arh. 02/23

tusrikas töö, et sellega peaksid tegelema volitatud arhitektid.

Koovi hinnangul ei tohiks ka rajatiste projekteerimist kutse­ standardist vabaks anda, nagu oli kirjas kutse arendamise töögrupi ettepanekus.

Arhitektikutse arendamise töögrupi ettepanekuid otsustati eestseisuse järgmisel koosolekul edasi arutada.

4. Korterelamute rekonstrueerimise määruse tutvustamine (Veronika Valk-Siska) Veronika Valk-Siska tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) määrust „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused” ning selle eelnõu seletuskirja.

Esimest korda selle meetme ajaloos on kutsetasemega volitatud arhitekt, tase 7, arhitektide kaasamine korterelamute rekonstrueerimisse kohustuslik ja sellele on kõnealuse määruse eelnõu seletuskirjas väga suurt rõhku pandud. Samuti on seal toonitatud Euroopa uue Bauhausi ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ning elamute kriisikindluse tagamist (elektrivarustus, ümberlülituse lahendused jne), aga ka varjumiskohtade korrastamise või rajamise võimaldamist.

Määrusega kehtestatakse perioodi 2021–2027 korterelamute energiatõhususe toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist, taastuvenergia kasutuselevõttu ning sellega olemasoleva elamufondi uuendamist. Nüüd tuleks läbi mõelda, kuidas arhitektid selle võimaluse ja kaasneva vastutuse vastu võtavad ning sellega toime tulevad.

Taotleja

Liina-Liis Pihu

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

224 01.03.2023

Valk-Siska sõnul töötab MKM selle nimel, et suuremahulised renoveerimised muutuksid ehitusseadustiku järgi tulevikus ehitusloakohustuslikeks. BuildEstis töötatakse praegu välja standardprojekti, mis tehakse kõikidele kättesaadavaks.

Selleks, et info nendest volitatud arhitekti kutsega arhitektidest, kes on huvitatud kortermajade renoveerimisprojektide koostamisest, jõuaks korteriühistuteni, otsustati saata EALi liikmetele märgukiri palvega anda endast märku. Kirjas tuleks teavitada liikmeid MKMi määrusest „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused”, mis seab kohustuse kaasata kortermajade renoveerimisse volitatud arhitekt, tase 7, kutsega arhitekt.

EALile tulnud tagasiside põhjal otsustati koostada kortermajade renoveerimisest huvitatud volitatud arhitektide nimekiri ja saata see Valk-Siskale. Oluline on, et muutmisel olev arhitekti kutsestandard ei heidaks kortermajade renoveerimisprojekti koostajaid kõrvale.

Villem Tomiste tegi ettepaneku hakata korterelamute väärtustamise eesmärgil andma välja korterelamu preemiaid.

Tähelepanu tuleks hakata pöörama nende arhitektuurile, sest suur osa elanikest elab just korterelamutes. EALi tasandil oleks võimalik eramu preemia asemel anda välja elamu preemiat.

5. 1. märtsiks EALile esitatud loovisikute stipendiumite otsuse kinnitamine Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldised järgmiselt (vt tabelit).

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Õppereis

Osalemine Zürichi õppereisil

2400*

200

Liina-Liis Pihu

2400 27.02.2023

Loometegevus

Tallinna mere äärde (eelnev nimetus Paljassaare saun UUS SAUN) kogukonna sauna eelprojekti ning ehitusteatise ja kasutusteatise koostamine

Liina-Liis Pihu

468 27.02.2023

Erialane täiendõpe

Osalemine Tallinna Tehnikaülikooli kursusel „Hoonete süsiniku jalajälje hindamine”

400

Johan Tali

2500 28.02.2023

Osalemine erialastel konverentsidel/seminaridel

Osalemine konverentsil Rangsiti Ülikoolis arhitektuuri ja disaini osakonna kutsel (Bangkok, Tai)

1022

200

Tiit Trummal

400 28.02.2023

Õppereis

Osalemine Itaalia õppereisil tutvumaks Rooma, Napoli, Pompei ja Amalfi ranniku kaasaegse ja ajaloolise arhitektuuri ja linnaehitusega

Anne Muhk

640 28.02.2023

Õppereis

Osalemine Maroko õppereisil (Marrakechis, Fezis, Mekneses, Casablanca)

320

Johann-Aksel Tarbe

400 01.03.2023

Õppereis

Osalemine Norra õppereisil

200

Mari Hunt

600 01.03.2023

Õppereis

2023. a Veneetsia arhitektuuribiennaali avamise külastamine

200

Aet Pikk

640 01.03.2023

Õppereis

Osalemine Maroko õppereisil (Marrakechis, Fezis, Mekneses, Casablanca)

320

Kristjan Taaksalu

400 01.03.2023

Õppereis

2023. a Veneetsia arhitektuuribiennaali avamise külastamine

200

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

11

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Arvi Anderson

3500 01.03.2023

Mari Rass

3500 01.03.2023

Alvin Järving

3500 01.03.2023

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Loometegevus

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kureerimine, ekspositsiooni loomine, installatsiooni korraldamine Veneetsias (lisatööd)

Loometegevus

Makettide ehitamine „Arhitekt Must – esimesed 10 aastat” näitusel eksponeerimiseks

3500*

3500* 1750* 1750*

Aet Ader

3500 01.03.2023

Loometegevus

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kureerimine, ekspositsiooni loomine, installatsiooni korraldamine Veneetsias (lisatööd)

Ott Alver

3500 01.03.2023

Loometegevus

Makettide ehitamine „Arhitekt Must – esimesed 10 aastat” näitusel eksponeerimiseks

1750*

Toomas Paaver

480 01.03.2023

Loometegevus

Sõnastuse koostamine Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorrale

480*

Kadri Klementi

2500 01.03.2023

Loometegevus

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni tutvustava trükise tekstide kirjutamine ja biennaali avamisel osalemine

2500*

Liina Soosaar

400 28.02.2023

Õppereis

XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaali „The Laboratory of the Future” külastamine

200

KOKKU ERALDATI I VOORUST:

20 892

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks.

Aet Ader, Toomas Paaver ja Mari Rass taandasid ennast EALi loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni otsuse läbivaatamisest ning selle kinnitamise hääletusest. Andro Männil oli ka Markus Kaasiku ja Indrek Allmanni hääl.

6. Jaan Jagomäe (Jagomägi) EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Jaan Jagomäe EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

13. aprill 2023 1. Arhitektuurifondi põhikirja mustandi tutvustamine (Andro Mänd) Põhikirja alusel on loodava fondi eesmärk tagada EALi suurem majanduslik sõltumatus ja finantsvahenditega aidata kaasa ka EALi maja loomisele.

Fondi rahastatakse EALi ürituste (konverentsid, seminarid, preemiaüritused, õppereisid) piletitasudest. Lisaks soovitakse fondi suunata 10% liikmemaksudest ja liikmete vabatahtlikud annetused. Veel korraldatakse rahakogumise üritusi (mälumängud, oksjonid jms).

Fondi järelevalveorgan on nõukogu, kes annab ka investeerimisotsuste suuniseid ja jälgib raha eesmärgipärast kasutust.

Nõukogu liikmed on kõik EALi endised presidendid ja esimehed, ametis olev EALi president ning EALi tegevdirektor.

Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe ja fondi juhatus valitakse samal ajal EALi eestseisusega.

12

Presidentide nõukogu võib liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega muuta fondi tulude kasutamise eesmärke. Fondi raamatupidamine ja aruandluse osa vajab täpsustamist ja juristiga arutamist.

Andro Mänd tõstatas küsimuse, kas põhikirja võiks lisada võimaluse, et fondist võib rahastada ka EALi stipendiume oma liikmetele ja arhitektuuriüliõpilastele (Eesti Kultuurkapital ei toeta nt bakalaureuseõpinguid välismaal). Teine ja peamine tegevus, mida fondist saab põhikirja järgi rahastada, on EALi uue hoone (või büroopinna) rajamine või ostmine või selle tarvis sissemakse tegemine.

Eestseisus leidis, et kui fondi eesmärk on koguda raha EALi uue hoone (ruumide) tarvis, siis ei ole mõistlik raha enne raisata, kui peaeesmärk on täidetud. Kui põhieesmärk on täidetud, võib hiljem põhikirja muuta.

2. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest viimase kuu jooksul (Andro Mänd) Olulisimad viimase kuu jooksul EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ettevõtmised ̂ Kohtuti Eesti Arhitektuurikeskuse uue juhi Hannes Praksiga. ̂ Osaleti Rapla uue üldplaneeringu koostamise koosolekul. Rapla vald soovib katsetada Rapla üldplaneeringu koostamisel teistsugust, Ameerika Ühendriikides kasutusel olevat planeerimismeetodit. Selle meetodi puhul, mida Eesti õigusruum väga ei toeta, on fookuses pigem vormitüpoloogia, mitte niivõrd kahedimensiooniline kasutusotstarvete määramine. EALi juhatus andis meetodi rakendamisele heakskiidu, pakkudes lisaks välja, et enne planeeringu algatamist võiks Raplas korraldada linnafoorumi.

arh. 02/23

̂ ̂

̂

̂ ̂ ̂

̂ ̂

̂ ̂

̂ ̂ ̂ ̂

̂ ̂ ̂

̂ ̂

Andro Mänd osales emakeelepäeva puhul Kadriorus eestikeelsete tekstide lugemise aktsioonis.

Kohtuti Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) Eesti rahvusvahelise maja juhi Leonardo Ortegoga, kes andis ülevaate 2018. aasta EASi programmi „Work in Estonia” raames loodud uudse teenusekeskuse tegevusest.

Osaleti ukrainlaste osalusel toimunud nõupidamisel, kus arutati Ukrainasse kavandatavatele peremajadele projekti saamiseks arhitektuurivõistluse ettevalmistamisega seonduvat.

Osaleti loodava arhitektuurinõukogu järjekordsel koosolekul.

Toimus järjekordne arhitektuuriteemaline mälumäng „Arhivoor”.

Kohtuti noore arhitekti preemia välisžüriiliikme, The Architects’ Journal toimetaja Merlin Fulcheriga, kes käis Eestis selle aasta laureaati välja valimas.

Osaleti Eesti Kunstnike Liidu 105. sünnipäeva üritusel.

Osaleti Jõelähtme elamumessi korraldamise nõu­ pidamisel. EALi abi soovitakse elamumessi raames väikemajade arhitektuurivõistluse korraldamisel.

Osaleti planeerimishariduse nõupidamisel Rahandusministeeriumis.

Osaleti Eesti Arhitektuurikeskuse uue juhi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri osalusel toimunud kohtumisel.

Osaleti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis elamuasemeteemalisel ümarlaual.

Osaleti Tartu planeerimiskonverentsi arutelus.

Osaleti konverentsi „Ehitus 2023+” ja sellele järgnevat galat ettevalmistaval nõupidamisel.

Osaleti Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel tehtavas keskkonnahoidlike riigihangete analüüsi ja keskkonnahoidlike riigihangete juhendit tutvustaval nõupidamisel.

Osaleti kultuuriminister Piret Hartmani lahku­ misüritusel.

Osaleti puitmajade tuleohutusnõuete ümarlaual.

Osaleti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõupidamisel, kus arutati uue valitsuse koalitsioonilepet. See on arhitektide jaoks progressiivne: kõik nende vaatevinklist vajalikud teemad on sees, kuid teemade jagunemine ministeeriumite vahel on halb.

Valitsuskoalitsiooni hinnangul jaotub ehitus ja planeerimine ministriportfellide vahel laiali. Kohtumise järel tehti valitsusele pöördumine palvega viia ruumiloome-, ehitus- ja kinnisvarapoliitika ühe ministeeriumi valitsemisalasse. On lootust, et valitsus on valmis ümberpaigutusi tegema.

Kohtuti UIA kongressi Baltikumi paviljoni ideevõistluse võitnud arhitekti Karl Popsiga.

Osaleti Veronika Valk-Siska eestvedamisel korraldatud elamupoliitika ümarlaual.

3. Jätkuarutelu Tõnu Laigu välja töötatud ning 24. märtsil eestseisuse koosolekul tutvustatud kutsestandardi täiendamise ja muutmise ettepanekute üle Tõnu Laigu sõnul tuleks otsustada, kuidas toimida nendega, kes on kutset mitu korda taastõendanud. Kas nad peavadki seda tegema jääma või tuleks seda teisiti käsitleda?

Eelmisel eestseisuse koosolekul pakuti kahte lahendust: a) muuta kutse pärast teatud järjekordset taastõendamist tähtajatuks; b) vähendada pärast teatud kordade arvu taastõendamist sama kutse andmiseks nõutavate kohustuste arvu.

Viimases kutse taotlemise voorus oli Laigu sõnul üks juhtum, kus mitmekordse volitatud arhitekt-eksperdi, tase 8, kutse taastõendaja taotlus ei vastanud nn linnukeste lugemise metoodikat järgides VAE8 kutsele. Laigu seisukohast on arhitektil teatud oskused, mis säilivad eluaeg.

Ilmar Heinsoo sõnul ei saa asjale päris nii läheneda: osa erialade kutsed on reguleeritud ja nende erialane pädevus peab olema tagatud ehitusseadusest lähtuvalt. Ka arhitektikutse kuulub reguleeritud kutsete hulka. Kutsepädevuse eest vastutab EAL. On ilmselge, et kui inimene ei osale 10 aastat projekteerimistöös, siis ei saa kutse andja tema pädevuse eest vastutada. Reguleeritud kutse ei saa olla tähtajatu. Lõppude lõpuks: kui inimene oma erialal ei tegutse, siis ei ole tal kutset vajagi.

Kutse ei ole aadlitiitel. Samas on Laigu tõstatatud probleem olemas. Kahtlemata väheneb inimese aktiivsus pensioniikka jõudes. Sama probleem on noortel naistel, kes jäävad sageli laste pärast aastateks tööst kõrvale.

Probleem puudutab ka kohalikes omavalitsustes töötavaid ametnik-arhitekte, kes ise ei projekteeri. Selle lahendamiseks on EALi juures koos käiv arhitektikutse arendamise töögrupp pakkunud välja võimaluse pikendada ajavahemikku, mille vältel tehtud töid võib esitada kutse taotlemiseks, 10 aastalt 15-le. Variant on pikendada ka näiteks pärast kolmandat kutse taastõendamist kutse kehtivuse aega (nt seitsmelt aastalt 10-le).

Kaaluda võib ka teatud vanusest alates kutsetaotlemistasu kaotamist. Samas ei tohi unustada, et diplomeeritud arhitekti, tase 7, kutse on tähtajatu ja annab teatud piirides võimaluse tegutseda. Arutusel on olnud ka diplomeeritud arhitekti, tase 7, kutse pädevuspiiride suurendamine.

Eestseisus toetas Ilmar Heinsoo seisukohti ja tema ette­ panekuid kutse andmise korra muutmiseks.

Aet Aderi arvates tuleks hakata senisest rohkem hindama teadustegevust, rohkem väärtustada professionaalset pädevust, mis ei ole otseselt seotud projekteerimisega. Heinsoo ettepanekul võiks tekitada osakutse, mis on eluaegne, kuid ei anna ehitusprojekti koostamise õigust. Laigu sõnul peab arhitekti karjääriredeli lõpp olema kutsestandardis täpselt määratud, et ei tekiks ebamäärasust.

Otsustati, et Kutsekoja juures koos käiv arhitekti kutse­ standardi muutmise töögrupp töötab ettepanekutega arhitekti kutsestandardi muutmiseks edasi ja tuleb viimistletud ette­ panekuid eestseisusele sügisel tutvustama.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

13

4. EALi uue kodulehe tutvustamine (Kairi Rand) Kairi Ranna sõnul on uue kodulehe väljatöötamine kestnud kaks aastat. Plaan on 21. aprillil EALi üldkogul uus koduleht välja kuulutada palvega, et liikmed vaataksid seal oma loomingu ja enda kohta avaldatud info üle. Praegu enam midagi tehniliselt mittetöötavat uuel kodulehel olla ei tohiks.

Uus koduleht on WordPressile üles ehitatud. Kõik uudised, sündmused, võistlused on vanalt kodulehelt üle võetud.

Halduse mõttes on uus koduleht lihtne ja loogiline.

5. Karl Kiiseli EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Karl Kiiseli EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

6. Iiris Tähti Toomi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Iiris Tähti Toomi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

7. EALi võistluste projekteerimise maksumuse problemaatika tõstatamine Markus Kaasik tõstatas küsimuse, miks on paljude EALi korraldatud või kooskõlastatud arhitektuurivõistluste tingimustes projekteerimishind nii väike. Tema sõnul ei tohiks EAL kooskõlastada nii väikese projekteerimishinnaga võistluste tingimusi. Projekteerimishinda on keeruline prognoosida ja tihti osutuvad eelarved liiga väikeseks.

Seoses selle probleemiga otsustati korraldada nõupidamine projekteerimise juhtimist pakkuva HOCO büroo esindajatega, kuhu kaasatakse EALi võistluste töögrupi ja EALi projekteerimise hinnastamise töögrupi esindajad.

21. aprillil 2023 Tallinnas

EALi üldkogu koosolek 1. AVASÕNAD. ÜLDKOGU KAVA KINNITAMINE (Andro Mänd, EALi esimees) Andro Mänd esitas üldkogule kinnitamiseks koosoleku päevakorra ja üldkogu kinnitas selle. Koosolekule registreerus 95 EALi liiget, neist viis olid delegeeritud volitusega.

2. UUTE LIIKMETE TUTVUSTAMINE, SURMA LÄBI LAHKUNUD LIIKMETE MÄLESTAMINE, EALI 2022. AASTA TEGEVUSE STATISTIKA (Ingrid Mald, direktor) Ingrid Mald tutvustas kahe EALi üldkogu koosoleku vahelisel ajal EALi vastu võetud uusi liikmeid.

Meie seast lahkunud EALi liikmeid mälestati leinaseisakuga.

EALi kaaskorraldamisel 2022.–2023. aastal toimunud arhitektuurivõistlused 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

Tammiste kool-kogukonnakeskus Kadrina keskosa ja selle mõjuala („Hea avalik ruum”) Tallinna kunstihoone rekonstrueerimine Loksa linnakeskuse avalik ruum („Hea avalik ruum”) Türi linnakeskuse avalik ruum („Hea avalik ruum”) Kuivastu sadamaala Tallinna lauluväljaku ruumiline tervikvisioon Raadi haridus- ja kogukonnakeskus Valga Vabaduse tänav Rakke lasteaed Leevike Haapsalu Linnavalitsuse uus hoone Rae vallamaja F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 hotell-ärihoone Tallinnas Kilingi-Nõmme keskusala („Hea avalik ruum”)

Käimasolevad EALi kaaskorraldamisel toimuvad võistlused 1.

2.

3.

14

Tartu südalinna kultuurikeskus Mõisanurme planeering Narva Peetri plats („Hea avalik ruum”)

arh. 02/23

Lähiajal algavad võistlused

̂

1.

2.

3.

4.

5.

̂

Viljandi ordulinnuse külastuskeskkond Pärnu Vallikääru lava Koidu tänava tänavaruum Tallinnas Narva peatänava visioon Ukraina peremajad

̂ ̂ ̂

3.–4. juulil suveseminarile järgnenud Baltikumi arhitektide ühine koosolemine „Baltic Bubble” Ventspilsis 30. augustil avalik debatt Tallinna linnaruumi arengu ja riigiarhitekti institutsiooni loomise teemal Kord kuus kolmapäeviti mälumäng „Arhivoor” Oktoobris EALi õppereis Poola 23. novembril EALi 100 aasta juubeli rahvusvaheline konverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes” 30. novembril „Ehitus 2023+” konverents „Hange – vedur või pidur?” koostöös MKMi, digitaalehituse klastri jt

Ettevalmistamisel olevad võistlused

̂

1.

2.

3.

4.

5.

2023. aasta üritused

Maakri 2.0 (Tallinn) Paldiski kool Mustvee keskus („Hea avalik ruum”) Kallaste keskus („Hea avalik ruum”) Vändra Vana tänav („Hea avalik ruum”)

̂

EALis kooskõlastatud ja lõppenud võistlused ̂ 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

Harku vallamaja ja keskväljak Tallinna Reaalkooli juurdeehitis Installatsioonivõistlus „Kohasumin” Saku keskpromenaad („Hea avalik ruum”) Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorivõistlus Tartu Tulbi 12 energiasalvesti Viljandi Riia mnt 1 Lidli kauplus Eesti Taimekasvatusinstituudi hooned Jõgeval Seemne 10a ja Muru 5 Klindipargi maastikuarhitektuuri konkurss Tallinnas Põhja-Tallinna lasteaiad (Sõle 39 ja Puhangu 57) Tallinna Tehnikaülikooli kampuse ja Tehnopoli vaheline promenaad Purje 11 sadamahoone Tallinnas Pärnu Ranna pst 7 konverentsikeskus Tehvandi sporditeenuste hoone Eesti Taimekasvatusinstituudi hooned Jõgeval Seemne 10a ja Muru 5, II

Käimasolevad kooskõlastatud võistlused 1.

2.

3.

4.

Elva Verevi järve rannahoone Eesti Rahvusraamatukogu väliala arhitektuurivõistlus Tallinna Sadama A-terminal Liivalaia 49 // 53 // Maakri 25 (Stockmanni kaubamaja, Tallinn), kutsutud võistlus

2022. aasta EALi suuremad sündmused ja projektid ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂

Märtsis „TÄNAV I” Uue Kunsti Muuseumis Pärnus 30. märtsil vebinar „Kuidas sünnib hea elukeskkond ja kuidas seda kujundavad KOVi teadlikud otsused” Tõrvas 21. aprillil EALi üldkogu ja liidu juhtorganite valimised Kumus Kevadel Iiri ja Eesti arhitektide koostöös sündinud ning ühisnäitusega lõppenud „PuuEXPO” projekt 15.–17. juunil Riigikogu hoone 100 aasta juubeli arhitektuuri töötuba ja näitus 1.–2. juulil EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu ühine suveseminar „Connecting infrastructure” Riias

28. jaanuaril EALi arhitekti aastapreemia ja preemia „VÄIKE” võistlused, Eesti arhitektuuripreemiad 2022 Tallinna Muusika- ja Balletikoolis 02.04–21.05 „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi võidutööde näitus „Visiooniga väikelinnad” Eesti Arhitektuurimuuseumis

3. 2022. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE (avalik käega hääletamine, kinnitamiseks vajalik 51% häältest; Johann-Aksel Tarbe, revisjonikomisjoni esimees) Johann-Aksel Tarbe andis ülevaate EALi 2022. aasta majandus­ tegevuse revideerimisest. Üldkogu kinnitas majandusaasta aruande avalikult käega hääletades. Hääletajaid oli 95 ja poolthääli samuti 95 (sh 5 delegeeritud häältega), vastuhääli ega erapooletuid ei olnud. Majandusaasta aruanne kinnitati.

4. ARHILUSE FONDI LOOMISE ETTEPANEK (Andro Mänd, president) EALil läheb majanduslikult praegu hästi tänu Eesti Kultuur­ kapitali, Kultuuriministeeriumi ja sponsorite püsivale toetusele. Et tagada ka tulevikus EALi majanduslik iseseisvus ja jätkusuutlikkus, on juhatus ja eestseisus heaks kiitnud otsuse luua arhitektuurifond Arhilus. Selleks on vaja EALi üldkogu heakskiitu.

Fondi põhikirja mustand on valmis ja vajab juristidega konsulteerimist.

Fondi eesmärk on eelkõige EALi uue maja loomine, tagades sellega EALi suurema majandusliku sõltumatuse. Fondi rahastus tuleks EALi korraldatavate ürituste piletituludest ja õppereiside tuludest. Lisaks läheks fondi 10% liikmemaksudest ja liikmete vabatahtlikud annetused.

Eestseisuse ettepanek on seada sisse nn toetaja liikmemaksu süsteem, st tavaliikmemaksule lisanduks vabatahtlik EALi toetaja liikmemaks, mis läheb automaatselt fondi. Veel on EALil plaanis korraldada tuluüritusi (mälumängud, oksjonid jm). Senistest Arhivoori mälumängudest on kogunenud fondi seemneks 3000 eurot. Ka üldkogul peetava Tõnu Tunneli fotode oksjoni tulu on plaanis paigutada fondi.

Arutatud on fondi rahast arhitektuuriõpingute jaoks stipendiumite eraldamise võimalust, kuid esialgu on sellest loobutud. Tulevikus saab fondi põhieesmärki muuta, kuid praegu on see oma maja loomine.

15

Mänd pani Arhiluse fondi loomise ettepaneku hääletusele.

Kaks liiget olid Arhiluse fondi loomise küsimuses erapooletud, ülejäänud olid selle poolt (93 poolthäält).

5. LIIKMEMAKSU TÕSTMISE ETTEPANEK (avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest; Andro Mänd, president) 12.01.2023. aasta EALi eestseisuse koosolekul kinnitati EALi juhatuse ettepanek tõsta alates 01.01.2023 EALi liikmemaksu.

Ettepanek on tõsta täisliikme liikmemaks 100 eurolt 125 eurole ning seeniorite ja üliõpilaste liikmemaks 10 eurolt 20 eurole aastas.

Põhjus: täisliikme liikmemaksu suurus on olnud sama alates aastast 2020, kuid ainuüksi 2022. aastal oli inflatsioon üle 20%, mis tähendab survet ka EALi eelarvele. Seeniorite ja üliõpilaste liikmemaksu suurus on püsinud sama alates euro tulekust. Liikmemaksu suurendamine annab EALi eelarvele juurde 7000 eurot.

Eestseisuse ettepanek on võimaldada ka nn toetaja liikmemaksu, mis võiks olla 250 eurot aastas. Toetajaliikme makstav lisasumma 125 eurot läheks Arhiluse fondi.

Mänd pani EALi toetaja liikmemaksu sisseseadmise ja EALi liikmemaksu tõstmise ettepaneku hääletusele.

Kaks liiget olid liikmemaksu tõstmise küsimuses erapooletud, ülejäänud selle poolt (93 poolhäält).

Kaks liiget olid toetaja vabatahtliku liikmemaksu sisseseadmise küsimuses erapooletud, ülejäänud selle poolt (93 poolthäält).

6. 2022. AASTA LÕPUKS VALMINUD ARHITEKTUURIVALDKONNA RAPORTI TUTVUSTAMINE (Jüri Soolep, EALi, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ning Eesti Sisearhitektide Liidu teadus- ja arendusnõunik) Taustainfo: teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumites ja Riigikantseleis oli võimalik tänu RITA programmile. See on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute tegemisel. EAL osales programmis 2020. aastast 2023. aasta aprillini.

EALi, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu teadus- ja arendustegevuse (TA) 2023. aasta raport põhineb järgmistel alusandmetel.

1.

2.

3.

16

Lühiküsitlus 2021. aasta alguses, millega koos tehti arhitektuuriettevõtete fookusrühma küsitlus.

Arhitektuurieriala õppekavade (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK)) võrdlus 2021. aasta kevadel seoses TTK sooviga uurida võimalusi rakendusarhitekti õppekava muutmiseks.

Veebiküsitlus 2022. aasta algul eesmärgiga kontrollida üldpilti, suunatud eelkõige büroode juhtivatele arhitektidele ja EALi liikmetele.

4.

Ümarlaud 2022. aasta algul TA võimaluste ja arhitek­ tuuri­ettevõtete soovide tuvastamiseks. Toimus kolm ümarlauda, mis olid pühendatud olukorra mõistmisele, täpsemalt küsimusele, mida saaks ära teha TA vald­ konnas arhitektuuriettevõtete abistamiseks. Akadee­mi­ lises ringis toimus üks ümarlaud.

Raport on täismahus kättesaadav EALi kodulehel avalike dokumentide all.

7. EALI ARHITEKTI AASTAPREEMIA 2022. AASTA LAUREAADI, RAKVERE TÖÖJA TEHNOLOOGIAKESKUSE TUTVUSTUS (Joel Kopli) Aastapreemia laureaat Joel Kopli rääkis preemia toonud hoonest ja selle valmimise protsessist.

8. PRESIDENDI KÕNE (Andro Mänd) Kõne sissejuhatuseks katkend aastatel 1994–1997 EALi juhiks olnud Hain Tossi intervjuust Margit Mutso filmist „100 aastat Eesti Arhitektide Liitu”. „Kui mina alustasin, siis me olime siin majas (Lai tn 29) üürnikud Eesti Restauraatoril. Me olime üle aasta võlgu üüri ja meid ähvardati välja visata. Läksime siis tolleaegse haridus- ja kultuuriministri Oleski jutule: kas me ei saaks ka mingit raha?

Ja härra Olesk teatas meile väga tõsiselt, et tema ei ole arhitektuuri kunagi kunstiks pidanud. Nii me tulime sealt tagasi. …

Arhitektidel oli väga raske periood. Mina võisin ka oma (liidu juhi) ametit pidada tänu sellele, et ma (töötasin samal ajal) olin ametnik(una) (Muinsuskaitseametis). Ma sain oma kuupalka.”

Head kolleegid ja külalised!

Arhitektuurivaldkonnas on toimumas kardinaalsed muutused. Digipööre ei ole meile enam midagi uut. Sellele on lisandunud riigi poolt jõuline rohepööre: teema, millest me rääkisime juba enam kui kümme aastat tagasi. Siis meid ei võetud eriti tõsiselt, kuid nüüd on see kohal.

Lisaks suurtele muutustele on toimunud palju muutuseid ka meie valdkonnas sees. Arhitektuuriajakirja MAJA uueks peatoimetajaks sai Laura Linsi, Eesti Arhitektuurikeskuse uueks juhiks sai Hannes Praks, ehituse asekantsleriks sai Ivo Jaanisoo, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna uueks dekaaniks sai Sille Pihlak, Kultuuriministeeriumi uueks arhitektuuri- ja disaininõunikuks sai Johanna Jõekalda, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuvaldkonna juhiks sai Kaja Pae, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise poliitika- ja analüüsivaldkonna juhiks sai Kristi Grišakov. Nii suurt muutust ühe aasta jooksul pole varem olnud ning aasta pärast saab ka EAL uue juhi.

Nende suur panus meie valdkonda ja Eesti arengusse saab olema märkimisväärne. Edu neile kõigile! Seega saab ütelda, et elame muutuste ajas ning muutustega tuleb kaasas käia.

Enne tänase kõne kirjutamist lugesin läbi oma eelmise aasta kõne. Pean tõdema, et muutused toimuvad aeglaselt, kuid need toimuvad.

Loen väikese katke eelmise aasta kõnest: „Nüüd ka järgneva kahe aasta plaanidest. Liidu põhifookusesse jäävad kindlasti

arh. 02/23

maa- ja ruumiameti loomise protsessi tagant tõukamine, autori­õiguste eest seismine. Kuna sel aastal avatakse uuesti kutsestandard, siis kindlasti on kutse teemad uue eestseisuse ja juhatuse fookuses ning sellega otseselt haakuv arhitektide hariduse kvaliteet. Lisaks ka arhitekti töö hinnastamine ja väärtustamine on teema, millega tuleb edasi tegeleda.”

Need olid eesmärgid, mis olid seatud kaheks aastaks. Kas me oleme graafikus? Saan ütelda, et jah.

Maa- ja ruumiameti loomine: saan ütelda, et juhatus on teinud kõik endast oleneva, et see amet sünniks. Selleteemalisi kohtumisi on toimunud kõikvõimalikes kohtades alates presidendi kantseleist ja lõpetades vallamajadega. Räägitud on ministrite, kantslerite, nõunike, peaministri, vallavanemate ja linnapeadega.

Ruumiameti moodustamine oli käeulatuses juba just lahkunud valitsuse ajal. See pidi minema valitsusse kaks nädalat enne Riigikogu valimisi, kuid paraku jäi see teatud erimeelsuste tõttu tegemata.

Kuid meie töö ei ole olnud asjata, sest uue valitsuse koalitsioonileppest leiame järgneva.

Koalitsioonilepe Loodust hoidvam elukorraldus eeldab targemalt planeeritud elukeskkonda, teid ja ühendusi. Seega on valitsuse üheks prioriteediks senisest kvaliteetsem ja teadlikum ruumiline planeerimine ja inimeste liikumisvõimaluste arendamine. Selleks liidame erinevad ametid maa- ja ruumiametiks (MaRu), mis peab pakkuma tervikvaadet, et luua paremat elukeskkonda maapiirkondades ja linnades, vähendada sundliikumisi, segregeerumist ja autostumist.

5.4. RUUMIPLANEERIMINE 5.4.1. Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks.

5.4.2. MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda.

5.4.3. MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge 5.4.4. Lisame ehitus- ja planeerimisseadusesse kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustuse. Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust ja säästvate liikumisviiside eelisarendamist.

5.4.5. Seame eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa meie hoonetest, sh avaliku sektori hooned.

Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Kehtestame avalikele ja ärihoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse.

Kõlab väga hästi. Kuid siin on sees ka oma tõrvatilk. Ruumiameti temaatikas on koalitsioonileppes kõik sõnad õiged, kuid sõnade järjekord lauses on vale. Seega sisse on ehitatud n-ö grammatiline viga. Probleemiks on see, et ehitus ja planeerimine viidi küll uutesse ministeeriumitesse, kuid endiselt ei pandud neid ühte ministeeriumisse. Seega on tervikpilt endiselt killustunud. Planeerimine läks loodavasse Regionaal­ ministeeriumisse ning ehitus Kliimaministeeriumisse.

Kuid oluline on see, et hetkeseisuga tundub, et ruumiamet lõpuks siiski tekib. Siinkohal tahan tunnustavalt tänada meie

partnereid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Rahandusministeeriumis ja Kultuuriministeeriumis, kes on meil aidanud seda protsessi vedada.

Nüüd tagasi eelmise aasta kõne juurde. Teine punkt oli autoriõiguste eest seismine.

Liidu juhina saan ütelda, et meil ei ole vist kunagi olnud nii hea seis autoriõigustega, kui on praegu, ka meie pikaaegse murelapse Tallinna linna lepingutes, mis on kaugel ideaalsed olemisest, kuid hetkel järgitakse neis vähemalt autoriõiguste punktides autoriõiguse seadust. Erasektoris on autoriõigustega endiselt aeg-ajalt probleeme, kuid kuna need lepingud ei ole avalikud, siis meil täit ülevaadet nendest ei ole.

Kutsestandardi töögrupp on teinud tõhusat tööd ning aasta teises pooles tulevad muutused ka kutsestandardis. Kuna neid ei ole veel lõplikult kinnitatud, siis saan teile anda vaid põgusa ülevaate olulisematest muudatustest.

Kuna Kutsekojast on tulnud tagasiside, et volitatud kutseid taotlevate arhitektide tase on ebaühtlane ning Tallinna Tehnikakõrgkool otsustas oma õpet vähendada neljalt aastalt kolmele ja poolele, siis edaspidi muutub volitatud kutsetele ligipääsemiseks vajalikuks magistrikraadi olemasolu: diplomiga lõpetajad peavad volitatud arhitekti kutse saamiseks suunduma edasi magistriõpet pakkuvasse ülikooli.

Need magistrikraadi mitteomavad arhitektid, kellel on kehtiv volitatud kutse olemas, säilitavad oma kutse ning õiguse volitatud arhitekti kutset uuendada. Eelpool kirjeldatud muudatus puudutab uusi kutsesüsteemi sisenejaid.

Kompenseerimaks eespool kirjeldatud muudatust on plaan suurendada diplomeeritud arhitekt, tase 7, arhitektidele antavaid õiguseid, sest praegu võivad nad projekteerida ainult kahekorruselisi eramuid, mille ehitusalune pind on maksimaalselt 180 m2.

Viimane punkt eelmise aasta lubadustes oli arhitekti töö väärtustamine ja hinnastamine. Sellest oli lühike ettekanne eelmisel üldkogul Tarmo Stööri poolt.

Hinnastamise töögrupp on kogunud täiendavaid andmeid tunnitabelite osas ja teinud koostööd Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liiduga. Hetkel on see töö liikumas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse (uues valitsuses Kliimaministeerium). Ministeerium võtab töö üle ning loodetavasti tuleb kogu projekteerimisvaldkonna ühine kalkulaator, mis kajastab keskmist töötundide arvu erinevate suuruste ja hoonete tüüpide järgi.

Oluline muutus on toimunud ka liidu noortesektsioonis.

Poolteist aastat tagasi võetud eesmärk kaasata liidu tegemistesse rohkem noori on vilja kandnud. Oleme noortesektsioonile läbi viinud erinevaid töötubasid ning kohtumisõhtuid.

Töötubade eesmärk on olnud isiklike kontaktide loomine erinevate ülikoolide üliõpilaste vahel ja ka naaberriikide üliõpilaste vahel. Eelmisel aastal viisime läbi Eesti, Läti ja Ukraina tudengitega Riigikogu hoone ümbermõtestamise workshop’i.

Teine suurem projekt oli koostöös Tallinna linnaga läbiviidud „Rohejälje” töötuba, kus noored arhitektid pakkusid välja lahendusi linnaruumilisteks sekkumisteks. Selle töötoa tulemusena valiti välja kolm ideed, mis ka päriselt selle suve jooksul valmis ehitatakse. Kuna värskelt ülikooli lõpetanud ei saa esimese kolme aasta jooksul kutsesüsteemile ligi, siis sellised töötoad aitavad neil portfooliot koguda ning oma ideid realiseerida. Seega liit plaanib nendega jätkata ning kaks uut töötuba on juba ettevalmistamisel. Selle suuna õigsust tõendab

EALi ÜLDKOGU

17

noortesektsiooni kasv. Eelmise aasta jooksul liitus meie noortesektsiooniga 21 noort arhitekti erinevatest koolidest.

Uutest algatustest on fookuses olnud Ukraina. EAL tegi koos mitme teise riigi arhitektide liiduga ühistaotluse „Creative Europe’i” programmi, et aidata Ukrainat ülesehitamisel. Selle rahaeralduse me ka Brüsselilt saime. Selles projektis on erinevatel riikidel erinev panus. Eesti osaks saab linnafoorumite läbiviimine, et juurutada ka seal kõiki osapooli kaasavat linnaplaneerimist.

Kuid sellest palju suurem on üks teine projekt, mida EAL teeb koostöös Välisministeeriumi, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse ja Ukraina Arhitektide Liiduga: lähinädalatel kuulutatakse välja puidust elementmajade võistlus Ukrainasse peremajade (mis on orbudekodu mudel) rajamiseks.

Kutsun kõiki selles osalema. Kuna need ehitatakse ka Ukrainas valmis, siis saavad osaleda Eesti-Ukraina segameeskonnad. Tuleb eraldi platvorm, mille kaudu on võimalik endale leida teise riigi partner. Kui mõnel bürool on tööl ukrainlasest arhitekt, siis ei pea Ukrainast eraldi partnerit otsima.

Positiivsete arengute juurest negatiivsete juurde. Paraku on üks suur omavalitsus välja tulnud projekteerijaid kahjustavate lepingutega: kogu vastutus pannakse projekteerijate õlule, tasumäärad ei kata projekteerijate kulutusi ning kõige tipuks on neisse sisse kirjutatud ebamõistlikud trahvid. Me liidus tegeleme selle teemaga, kuid ma panen ka meie liikmetele südamele: kui liit saadab välja kirja, kus ta juhib tähelepanu tõsistele rikkumistele mingis võistluses või hankes, siis palun nendel võistlustel ja hangetel mitte osaleda.

Lõpetuseks loen uuesti oma eelmise aasta kõne lõpu. Nii nagu senaator Cato Vanem lõpetas kõik oma ettekanded lausega „Carthago delenda est” ehk „Kartaago tuleb hävitada”, nii pean ka mina lõpetama oma kõne lausega „ME EI OLE KLIENDITEENINDAJAD, ME OLEME ARHITEKTID! Me vastutame kvaliteetse elukeskkonna loomise eest ning seda peame me kogu aeg ka meeles pidama. Me peame ise oma valdkonda ÜHISELT korrastama, sest meil kõigil on ühine eesmärk, milleks on kvaliteetne arhitektuur, linnaruum ning hea elukeskkond.”

Aitäh!

9. TÕNU TUNNELI FOTODE OKSJON Oksjonit juhtis Andro Mänd. Selle tulemusena koguti loodavasse Arhiluse fondi 2225 eurot.

10. 2022. AASTA TEENETEMEDALITE JA KOLLEEGIPREEMIA ÜLEANDMINE EAL tunnustas 2022. aasta väljapaistvamaid arhitektuuri ja ruumiloome edendajaid, andes traditsiooniliselt valdkonna arendamise eest parimatele teenetemedaleid. Medalid andis üle EALi president Andro Mänd. „Tellija 2022” tiitli pälvis Jõgeva Majandusühistu (Guido Põldkivi), kes on aastate jooksul rajanud oma piirkonda mitu Coopi kauplust, jälgides kvaliteetse arhitektuuri põhimõtteid ja olles hea koostööpartner. Jõgeva Majandusühistu sekkub hoonete arhitektuurilahendusse nii vähe kui võimalik, usaldab arhitekte ja hindab nende professionaalsust.

2021. aastal valminud Coopi hotell Jõgeval on sellise tegutse-

18

mise suurepärane näide. Sellised tellijad teevad hindamatut tööd, aidates väärtustada kvaliteetset arhitektuuri ja edendada ruumikultuuri kohalikul tasandil.

ETV teenekas ja pikaaegne produtsent Ene-Maris Tali sai teenetemedali „Teletegija 2022” saatesarja „Lõpetamata linn” eest. Ta oli saate autor, toimetaja ja produtsent. Seits­ mest saatest koosnev telesari on olnud oluline ja vajalik ruumi­haridusprojekt, mis aitab ETV kaudu selgitada laiemale publikule linnaruumi kujunemise ja kujundamise mehhanis­me, rõhutades linnakodanike aktiivsuse ja kaasamõtlemise olulisust. Saatesari sündis Eesti Kunstiakadeemia uurimis­ projekti jätkutegevusena kaasautor Johan Tali ja teiste meeskonnaliikmetega koostöös. Sarja erakordselt suur vaatajate arv tõestab, et linnaruum kui elukeskkond läheb inimestele korda ja seda vajalikku tööd tuleb jätkata.

Arhitekt Andres Ojari, kes oli tänavu ka Vabariigi Presidendi teenetemärkide saajate hulgas, pälvis tiitli „Teejuht 2022”. Ta on tegutsenud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaanina alates 2017. aastast, jätkates 2023. aastast õppekavajuhi, professori ja erialastuudiote juhendajana. Ta on olnud õppejõuna ametis juba 20 aastat, teenides kolleegide tunnustuse pühendunud suhtumisega oma ametisse ja järgmise põlvkonna arhitektkonna kasvatamisse.

Tudengid hindavad Andres Ojarit positiivse ja alati põhjalikku tagasisidet andva õppejõuna, kes on avatud uutele ideedele ja ettevõtmistele. Tema tähelepanelikul osalemisel toimub ootamatult palju ehitatud ruumi mõjutavaid protsesse, mille ta on oma arhitekti tervikpildi tajumise oskusega põiminud arhitektuuriharidusse, ühendades koostööks teaduse tegemise, erasektori ning riiklikud arengusuunad. Oma asja ajamisel on ta sihikindel ja uuendusmeelne ning vajaduse korral valmis ka kehtivaid piire painutama.

Teenetemedali „Eesti Arhitektuurikeskuse juht 2013–2023” pälvis kümme aastat arhitektuurikeskuse tegevust vedanud Raul Järg, kes soovis EALi tunnustust jagada kogu oma meeskonnaga. Aastate jooksul on meeskonnatööna teoks saanud kaalukad projektid nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil: Tallinna arhitektuuribiennaal ja Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil, Open House Tallinn, linnafoorumid, arhitektuuriekskursioonid, näitused ja koolitused. Kõik need on olnud olulised teetähised Eesti arhitektuuri tutvustamisel väljaspool Eestit ja teistpidi maailma arhitektuurimõtte eesliini koju toomisel. Arhitektid tänavad Raul Järgi keskuse juhtimise eest ka keerukatel pandeemia- ja majanduskriisi aegadel, samuti oma algusaastatel keskuse rahalistest kriisist väljatoomise ning selle püsivalt tasakaalus hoidmise eest. „Tugisammas 2022” on Kaire Pärnpuu, kes on arhitektuurivaldkonnas pikalt tegutsenud, alustades EALis projektijuhina, jätkates vast loodud Eesti Arhitektuurikeskuses ja hiljem sama olulise taustajõuna muudel ametikohtadel, viimati ajakirja MAJA tegevjuhina alates 2017. aastast. Ta on professionaal, kelle jaoks on ühtviisi olulised nii suured kui ka väikesed ülesanded, ta hoolib nii valdkonna inimestest kui ka nende tehtavast tööst. Ta on tähelepanelik, südamlik ja oma töös alati täpne. Arhitektid tänavad Kaire Pärnpuud tema panuse eest paljudesse projektidesse, eraldi aga tunnustust vääriva töö eest ajakirja MAJA tegevjuhina.

2022. aasta lõpus 75aastaseks saanud Ülevi Eljand sai teenetemedali „Kolleeg 2022”. Tallinn10 rühmituse liige Ülevi Eljand on esinenud juubeli puhul koostatud personaal-

arh. 02/23

näitusega mitmel pool Lõuna-Eestis. Mitmekülgse loovisikuna on ta nii tunnustatud arhitekt kui ka kujutav kunstnik ja muusik. Tema graafilised lehed kuuluvad Eesti 1970. aastate popkunsti kullafondi. Viiulimängijana on ta esinenud Peoleo ja Kukerpillidega. Arhitektina on ta töötanud omal ajal uuendusmeelses EKE Projektis, viimastel aastakümnetel kandnud aga pikalt olulist ühiskondlikku rolli omavalitsusarhitektina Otepääl, Võrus ja Valgas.

11. NOORE ARHITEKTI PREEMIA 2023 AUHINNATSEREMOONIA Kümnendat korda välja antud EALi noore arhitekti preemia pälvis arhitektuuribüroo b210 ehk arhitektid Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu. Andekaid arhitekte autasustas president Alar Karis. Žüriile avaldas muljet b210 pühendumine arhitektuuri uuenduslikule tõlgendamisele ja see, kuidas nad töötavad arhitektuuri kui muutva jõu teadvustamisel nii Eestis kui ka välismaal. „b210 kaalukas portfoolio näitustest, uurimustest ja haridusprojektidest näitab soovi luua paremat tulevikku, et üha rohkem inimesi oskaks kasutada arhitektuuri võimalusi moodsa maailma keeruliste väljakutsete lahendamisel. b210 isikupärasest lähenemisest on teistel arhitektuuripraktikutel mõndagi õppida, nende vaateviis toob esile Eesti noorte arhitektide silmapaistva dünaamilisuse,” sõnas pressiteate vahendusel žürii liige, arhitektuuriajakirjanik ja The Architects’ Journali toimetaja Merlin Fulcher.

Arhitektuuribüroo b210 arhitektide tuumik Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu tähistab tänavu oma 12. ühist tegutsemisaastat. b210 on loonud platvormi erinevate teemadega tegelemiseks, nende töölauale mahub nii kontekstuaalne disain kui ka ruumiloomeprotsesside laiapõhjaline mõtestamine. Kollektiivi jaoks on olulisimad valdkonnad avalik ruum, disain, kureerimine, haridus ja ruuminõu. b210 esimeste projektide hulka kuuluvad linnainstallatsioonid, Tallinna arhitektuuribiennaal „Recycling Socialism”, Kuressaare kolledži katsebasseini hoone, Tallinna planeeringute juhend ja Ehituskunsti toimetamine. Läbivalt on b210 olnud aktiivne õppejõud Eesti Kunstiakadeemias ja nõuandja avalikule sektorile: koolidele ja lasteaedadele ruumi nüüdisajastamisel ja Eesti looduskeskkonna väärtuse rõhutamisel disaini abil.

Viimase aja tegemistest on tähelepanu pälvinud Maidla loodusvillad, värskelt valminud Eesti suursaatkond Singapuris ja mais avatav XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus”. b210 kolleegid, kes loovad tuumikust laiema seltskonna, on Arvi Anderson, Katrin Koov, Helmi Langsepp, Mari Möldre, Nele Šverns, Jekaterina Zakilova ja Kristian Taaksalu.

Noore arhitekti preemiale kandideerisid 2023. aastal neli arhitekti või arhitektide kollektiivi: üksikkandidaatidena olid esitatud Joel Kopli ja Tõnis Savi ning kollektiividena arhitektuuribürood b210 (Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu) ja Arhitekt Must (Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass).

Võitja valitakse kuni 40aastaste Eestis elavate ja töötavate, EALi või selle noortesektsiooni kuuluvate arhitektide või kol-

lektiivide seast, kes on olnud omal alal innovaatilised või kelle looming on aidanud kaasa Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas.

Preemiaks on koostööpartnerite Heldur Meeritsa ja reisi­ büroo Go Travel toel väljaantav 5000 euro suurune reisitšekk reisiks vabalt valitud sihtkohta.

Konkurssi korraldab EAL. Viimastel aastatel on preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019) ning Johan Tali (2021).

2023. aasta žüriisse kuulusid arhitektuuriajakirjanik ja The Architects’ Journal toimetaja Merlin Fulcher (London), arhitekt Indrek Allmann (arhitektuuribüroo Pluss Arhitektid, EAL), arhitekt ja preemia 2021. aasta laureaat Johan Tali (arhitektuuribüroo molumba, EAL), Metro Capitali partner ja Estonian Business Schooli juhatuse liige Mart Habakuk ning LHV kontserni nõukogu liige, ettevõtja ning noore arhitekti preemia rahastaja Heldur Meerits.

Preemia veebileht asub aadressil http://nap.arhliit.ee/.

EALi ÜLDKOGU

19

Eestseisuse koosolekud

4. mai 2023 1. Arutelu ettepaneku üle hakata edaspidi andma eramu preemia asemel välja elamu preemiat. Arhitektuurivõistluse „ELAMU 2023” statuudi kinnitamine Jätkati arutelu eestseisuse 23. märtsi koosolekul Villem Tomiste ettepaneku üle hakata korterelamute väärtustamise eesmärgil andma välja korterelamu preemiaid. Tomiste sõnul tuleks hakata tähelepanu pöörama korterelamute arhitektuurile, sest suur osa inimesi elab korterelamutes.

Eestseisus toetas Tomiste ettepanekut. Jätkates tema algatatud mõttearendust oli eestseisus seisukohal, et rohepöörde ja keskkonnasäästu põhimõtteid silmas pidades ei ole enam sobilik eramu preemiat välja anda. Selle asemel tuleks välja anda parima elamu (sh kortermajad ja renoveerimised) preemiat.

Kalle Vellevoog viskas õhku mõtte, et kui EALi jaoks on kõige tähtsam praegune elamistüpoloogia, millel Tomiste ettepanek suuresti põhines, siis kas ei võiks EAL hakata välja andma hoopis keskkonnapreemiat? Vellevoog tuletas meelde, miks eramupreemia loodi: Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri­ preemiad on valdavalt läinud suuremahulistele objektidele.

Selleks, et anda võimalus ka eramutele ja et nad suurte objektidega konkureerides kõrvale ei jääks, otsustas EAL 2006. aastal hakata välja andma eramu preemiat.

EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali vahel on kokkulepe, et 15. mail algab kandideerimine 2023. aasta arhitektuuripreemiatele.

Selleks ajaks peab EALil selge olema, kas jätkatakse eramu preemia väljaandmist või muudetakse statuuti vastavalt eestseisuse 4. mai koosolekul tehtud ettepanekule.

Peeter Pere sõnul on kortermajad tüpoloogiliselt väga sarnased. Paar korda on neile siiski preemia antud. Kas ei võiks välja andma hakata hoopis planeeringule suunatud preemiat (nt linnaruumilise terviku äramärkimine)?

Veronika Valk-Siska arvates on praegu hea võimalus tõmmata arhitektide tähelepanu elamufondi renoveerimisele.

Elamule kortermajade kontekstis tähelepanu juhtimine on väga oluline. Renoveerimine ei tähenda üksnes paneelmajadega tegelemist.

Tõnu Laigu ettepanekul võiks EAL koos KredExiga hakata välja andma renoveerimispreemiat.

Katrin Koovi arvates peaksid ka uued, ehitatavad kortermajad saama tunnustuse võimaluse. Ka eraarenduste puhul on ruumikvaliteet tähtis. Mõistlik oleks hoida preemiaid lahus, st üks oleks elamupreemia (koos keskkonnaga) ja teine KredExi renoveerimispreemia.

Mari Rassi arvates võiks eramu jääda preemia „Väike” alla. Üldine seisukoht oli, et „Väike” võiks olla eraldi preemia.

See annaks võimaluse tõsta esile omanäolisi väikeobjekte.

Kalle Vellevoog tegi ettepaneku vaadata jooksvalt, millele anda igal aastal preemia, lähtudes sellest, mis on sel ajal ühiskonnas aktuaalne. Praeguse keskkonnakriisi kontekstis ei ole tõepoolest mõistlik eramuid esile tõsta.

20

Andro Mänd pani hääletusele küsimuse, kas sel aastal võiks välja anda preemia „Elamu” või „Eluruum”. Hääled jagunesid võrdselt (5 ja 5). Eestseisuse liikmetelt, kes hääletusel ei osalenud, otsustati küsida seisukohta meili teel.

Kiideti heaks arhitektuurivõistluse „Elamu 2023” statuut.

Otsustati, et 2024. aastal antakse välja preemia „Väike” ja 2025. aastal linnaruumi (planeeringu) preemia.

2. Ukraina peremajade arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Kalle Komissarov) Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida kasutusfunktsioonile sobivaim arhitektuurilahendus tehaseliselt toodetavale puitkonstruktsiooniga asenduskodule ehk peremajale, mida saab Ukrainas peremajade korduval rajamisel tüüpprojektina kasutada.

Arhitektuurivõistlusele järgneb väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga projekteerimise hankeleping peremajade tüüpprojekti koostamiseks eskiisi ja eelprojekti staadiumis ning projekti järelevalve teostamiseks põhi- ja tööprojekti staadiumis. Võistlejad võivad projekteerida nii moodul- kui ka elementmaju. Võistlusülesandes antakse vihjena üks võimalik asukoht.

Ukrainasse kavandatavad peremajad on sisuliselt väike­ versioon lastekodust. Norra rahastusel on selliseid peremaju aastaid tagasi rajatud ka Eestisse. Võistluse ruumiprogramm näeb pere suuruseks ette kuni kaheksa last, kes elavad ühekahe­kaupa toas, ja üks-kaks perevanemat. Üks peremaja on umbes 203 m2 netopinnaga ühekordne hoone, mis on tehaseliselt toodetav ja hiljem transporditav.

Aet Ader lisas, et Ukraina peremajadele projekti saamiseks arhitektuurivõistluse korraldamine on EALi ja Kultuuriministeeriumi algatus. Eesmärk on lõimida lapsed olemasolevasse linnakeskkonda.

Praegu on plaanitud nii, et esimene nüüdisarhitektuuri esindav peremaja toodetakse Eestis, edaspidi võiks võistlusega saadud tüüpprojekti järgi maju ehitada Ukraina tehastes.

Katrin Koovi ettepanekul võiks vaimselt traumeeritud laste toetava keskkonna mõiste peremajade arhitektuurivõistluse lähteülesandesse lisada. Kalle Komissarovi sõnul on kriisikolde temaatikat suhteliselt keeruline arhitektuuris väljendada. Koov soovitas konsulteerida Hanna-Liisa Mõttusega, kes on teinud uurimistöö dementsuse teemal. Kasutada annaks väga lihtsalt ruumi sisseviidavaid põhimõtteid (nt liikumine, akustika, valgus).

Peremajade võistlus on mõeldud Eesti ja Ukraina arhitektide koostööprojektina: osalejad peavad kaasama oma meeskonda Ukraina osapoole. Seitsmeliikmelisse žüriisse määratakse üks Ukraina arhitekt. Võistlusülesanne tõlgitakse ukraina keelde, muidu on võistlus eestikeelne.

Koovi ettepanekul võiks žüriisse kutsuda Siiri Vallneri, eestseisus toetas seda ettepanekut.

Koov lubas võistlustingimuste kohta teha mõne ettepaneku ja saata need EALi võistluste töögrupile.

arh. 02/23

Osaleti Ukraina peremajade arhitektuurivõistlust ettevalmistavatel nõupidamistel.

Kohtuti Triin Ojariga EALi trükise väljaandmise teemal.

3. BAUA korrigeeritud statuudi ülevaatamine Eestseisus vaatas üle juhatuses BAUA statuudi kohta tehtud muudatusettepanekud ja kiitis korrigeeritud BAUA statuudi heaks.

Andro Mänd teavitas, et nüüdseks on kõik Balti riigid otsustanud UIAst välja astuda. See otsus tahetakse avalikustada 2023. aasta juuli alguses Kopenhaagenis UIA kongressil.

̂

4. Ioannis Lykourase EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Ioannis Lykourase EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

1. EALi 100 aasta juubeli puhul ilmuma pidanud trükise koostamise hetkeseis (Triin Ojari) EALi 100 aasta juubelile pühendatud trükise rõhuasetus on EALi tegevusel iseseisvumisjärgsel ajal, st viimasel 30 aastal.

Sissejuhatavas osas antakse ülevaade ka Eesti Arhitektide Ühingu loomisest. Trükise maht on u 200 lk ja see antakse välja eesti keeles ingliskeelsete kokkuvõtetega.

5. Ra Martin Puhkani EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Ra Martin Puhkani EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

6. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal (Andro Mänd) Viimase kuu jooksul EALi juhatuse osalusel toimunud või juhatuse kavandatud ettevõtmised ̂ Osaleti konverentsi „Ehitus 2023+” ja sellele järgnevat galat ettevalmistaval nõupidamisel. Otsustati, et konverents keskendub Tallinna, Riia ja Vilniuse linna­ ruumi võrdlusele. ̂ Andro Mänd osales Tallinna Salme kultuurikeskuse ümbermõtestamiseks kavandatava töötoa ette­ valmistaval nõupidamisel. Seal teatas kultuurikeskuse juht Raivo Põldmaa, et Põhja-Tallinna linnaosa juristi hinnan­gul ei ole EALi koostatud tingimuste alusel võimalik töötuba korraldada. Lepiti kokku, et juristi hinnangu paikapidavust uuritakse. Järgmine võimalik aeg töötoa jaoks oleks 2023. aasta sügis. Arvestades praegust asjade seisu ongi tõenäoline, et töötuba lükkub sügisesse. ̂ Kohtuti HOCO bürooga arhitektuurivõistluste tingimustes märgitud projekteerimismaksumuse teemal. Kohtumine oli ajendatud probleemist, et võistlustingimustes olev projekteerimismaksumus on pahatihti nii väike, et selle piires ei tule arhitekt projekteerimisega toime. Arutleti, kuidas võiks edasise projekteerimise maksumust võistluseeskirjas kajastada. Tehti ettepanek kirjutada piirhinna asemel tingimustesse eesmärkhind. ̂ Kohtuti Eesti Arhitektuurikeskuse asutajatega seoses selle nõukogu uuendamise kavatsusega. ̂ Toimus arhitektuuriteemaline mälumäng „Arhivoor”. ̂ Loomeliidud kohtusid uue kultuuriministri Heidy Purgaga. EALi juhatus kohtub temaga eraldi mai lõpus. ̂ EALi üldkogu koosolek toimus 21. aprillil. ̂ Kohtuti Clever Cities Group OÜ esindajatega Pärnusse IT-linnaku rajamise küsimuses. Ettevõttel on plaan arendada seal välja suur maa-ala, kavandades nüüdisaegset elamukvartalit (linnakut) rahvusvahelise mängutööstuse töötajatele. EALiga koostöös soovitakse korraldada tudengitele ja noortele arhitektidele ideekorje töötuba. ̂ Kokku sai EALi ürituste töögrupp.

̂

25. mai 2023

Sisukord ̂ Presidendi eessõna ̂ Ülevaateartikkel EAList (T. Ojari) I plokk ̂ Arhitektuuripoliitika (Kõikidele endistele EALi esimeestele ja ka praegusele saadetakse vastamiseks ankeetküsimustik. Vastamise käigus tuleb muu hulgas tuua esile olulisim oma juhtimisajast) ̂ Kokkuvõte arhitektuurivõistlustest taasiseseisvunud Eestis (K. Komissarov, K. Vellevoog) ̂ Arhitekti kutsest (I. Heinsoo) ̂ Tegevusest EALi töögruppides (I. Mald) ̂ EALi välissuhtlus (A. Ader) ̂ Ruumiloome (T. Paaver, V. Valk) ̂ Arhitektuurikeskus (Kokkuvõte vestlusringist Ü. Margi, R. Järgi ja H. Praksiga) ̂ Arhitektuurituru ülevaade (J. Soolep) II plokk ̂ Preemiad, sh EALi aastapreemiad, NAP (P. Pere) III plokk ̂ Publitseerimine ja näitused (sh pildiplokk) ˺ Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud näitused ˺ EALi kuraatornäitused (V. Tomiste?) ˺ Ehituskunst, MAJA (G. Tiigiste) ˺ Fotogalerii koolitustest, väljasõitudest (K. Rand otsib fotod välja) ˺ EALi noortesektsiooni lõppsõna Tekkis küsimus trükises EALi liikmete nimekirja avaldamise vajaduse üle. Arutelu järel otsustati EALi liikmete nimekiri (läbi aegade) trükises avaldada.

2. Hiiumaale Kärdlasse kavandatava lasteaiaga seotud problemaatika tutvustamine (vallaarhitekt Kaire Nõmm ja Peeter Pere) Taustinfo Kaire Nõmmelt: Kärdla lasteaed on amortiseerunud. Hiiumaa Vallavalitsus on vastu võtnud otsuse rajada uue ruumiprogrammiga nüüdisaegne lasteaed. Kuna uut ruumiprogrammi ei ole võimalik praeguse hoonega kohaldada, kaalutakse hoone rajamist uude asukohta.

21

Nõmm sooviks lasteaiale arhitektuurilahenduse saada arhitektuurivõistlusega, aga sellele on Hiiumaa Vallavalitsuse ametnikud vastu. Peamiselt kardetakse, et aega kulub rohkem, ehitamine läheb kalliks ja saadakse lahendus, mis ei vasta täpselt nende vajadustele ning mida nad ei saa ka muuta, kuna on autoriõigustega seotud.

Et ressursse säästa, kaalub Hiiumaa Vallavalitsus võimalust taaskasutada mõne hiljuti ehitatud lasteaia projekti, mis on ennast juba tõestanud. Et võimalikke projekte analüüsida, paluti EALilt hinnapakkumist. Lisaks palus Hiiumaa Valla­ valitsus EALilt tuge protsessi läbimõtlemiseks, et lepinguni jõudmine saaks riigihangete seaduse mõistes õigesti korraldatud.

Andro Männi sõnul on teemat arutatud ka EALi juhatuse koosolekul. Juhatuse hinnangul võib Hiiumaa Vallavalitsuse plaanis näha ohumärke. ̂ Kuidas ja mille alusel valida välja taaskasutatav lasteaia projekt? Kas valikusse võtta ka nende lasteaedade projektid, mille saamiseks ei ole arhitektuurivõistlust korraldatud? Kes teeb ära kogu eeltöö, st leiab projektid ja süstematiseerib need? Kui EAL pakuks lasteaia projekte välja, oleks ilmselgelt tegu konkurentsi piiramisega. ̂ Ilmneda võivad probleemid varaliste ja mittevaraliste õiguste lahendamisel.

EALi ekspertiisigrupi juhi Peeter Pere sõnul suunas Ingrid Mald selle küsimuse analüüsimiseks ekspertiisigrupile, kes leidis, et kui võistluse korraldamisel asemel taaskasutada olemasoleva lasteaia projekti, oleks raha kokkuhoid kõigest u 5%.

Tõdeti, et kahtlemata on Eestis tehtud väga toredaid lasteaedu. Paljud neist on saadud võistluse teel, kus on arvestatud väga selget ruumilist spetsiifikat. Neid projekte kohendades saaks leida midagi, mis võiks sobida Hiiumaale. Teisalt on Hiiumaa selgelt oma ruumilise spetsiifika ja karakteriga, mida tasuks hoida ja arendada.

EALi seaduste töögrupi juhi Jaan Kuusemetsa hinnangul tuleks Kärdlasse uue lasteaia rajamiseks korraldada kindlasti avalik arhitektuurivõistlus. See vald on Eesti kontekstis üks jõukamaid ja eesrindlikumaid ning võiks rakendada elukeskkonna arendamisel parimat praktikat. Kui vallal on asjaga ülikiire, siis võiks tema ettepanekul ehk ajutiselt korda teha mõne vana lasteaia Kärdlas ja võtta vajaliku aja uuele lasteaiale arhitektuurivõistluse korraldamiseks. Kui vanemad lasteaiahooned on juba erakätesse müüdud, siis annaks neid ehk mõneks ajaks üürida.

Vallavalitsuse soovi taaskasutada mõnd olemasoleva lasteaia projekti peab Kuusemets mitmes mõttes ebasobivaks lahenduseks, sest see looks edaspidiseks halva pretsedendi.

Kuusemetsa sõnul on Hiiumaa Vallavalitsusel hea vallaarhitekt ja vajaduse korral on Kuusemets valmis sõitma Hiiumaale vallavalitsuse liikmeid veenma.

Otsustati saata Hiiumaa Vallavalitsusele EALi eestseisuse seisukohti selgitav kiri, selle koostamine jäi Peeter Pere ülesandeks.

3. EALi kandidaat vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemiale EALi liikmetelt on tulnud kaks ettepanekut, kelle võiks EAL esitada noore kultuuritegelase preemiale: Merilin Kaup ja b210.

Merilin Kaup on noor andekas arhitekt, kes on nii oma magistritööga kui ka muu loomingu ja tegevustega andnud

22

olulise panuse arhitektuuri ja selle laiema rolli mõtestamisse, lisades siinsele arhitektuuriväljale uusi ideid ja teemasid. Tema Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritöö „Praktilised utoopiad” sai oktoobris 2022 esikoha BAUA (Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni) tudengipreemiate konkursil. Suurim tunnustus tuli 2023. a kevadel, kui ta pääses oma magistritööga maailma arhitektuurivaldkonna ühe olulisima preemia, Mies van der Rohe Awardi noorte talentide finalistide hulka.

Selline tunnustus on Eesti arhitektuurielus esmakordne. b210 pakuti kandidaadina välja Veneetsia arhitektuuri­ biennaalil Eestis esindava ekspositsiooni tegemise eest.

Eestseisus otsustas kandidaatide üle hääletada.

Hääletuse tulemusel valis EAL 11 poolthäälega kandidaadiks Merilin Kaupi, b210 sai kaks poolthäält.

4. EALile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saadetud hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu analüüsi tutvustamine (Andres Levald) Eelnõu analüüsinud EALi seaduste töögrupi esindaja Andres Levaldi sõnul on varjumise õigusnormi, varjumis­kohtadele esitatavate nõuete ning järelevalve sätete lisamine pakutud sõnastuses, asjakohaste nõuete sisseviimine hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu­sse igati tervitatav.

Levaldi hinnangul võiks EAL eelnõu kooskõlastada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetavas kooskõlastuskirjas tuleks teha ettepanek lisada ehitusseadustikku ehitatud keskkonnale seatav turvalisuse nõue ning kaasata EAL vastava rakendusakti tegemisse.

Indrek Allmann juhtis tähelepanu asjaolule, et varjumis­ kohaga seotud tegevused ei ole Eestis detailplaneeringukohustuslikud. Näiteks kui detailplaneeringus ei ole maa-alust hoonestusõigust kirjeldatud, ei ole maa-alust hoonestusõigust võimalik saada. Varjumiskohaga seotud tegevus peaks olema detailplaneeringuülene.

Eestseisus toetas Levaldi ja Allmanni seisukohti hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu osas ning kooskõlastas eelnõu. Levaldi ülesandeks jäi koostada kooskõlastuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, esitades selles EALi seisukohad ja ettepanekud.

5. EALi aukohtu protseduurireeglite muutmise ettepanekute tegemine (Tõnu Laigu) EALi aukohtus menetletud juhtumi kõrvaltvaatajana tegi Tõnu Laigu ettepaneku üle vaadata EALi aukohtu reglement ja seda vajaduse korral korrigeerida. Kõnesoleva juhtumi puhul oli kaebajaks tellija, kes ei saanud väidetavalt arhitektilt sellist projekti, nagu soovis. Tellija kaebas arhitekti aukohtusse.

Aukohus leidis, et arhitekt ei ole rikkunud arhitekti kutseeetika reegleid. Samas ei tegelenud aukohus tellija ja arhitekti vahel sõlmitud lepingu ülevaatamisega. Kui klient kaebas asja edasi päriskohtusse, tegi kohus otsuse valdavalt EALi aukohtu otsuse põhjal. Ka edasikaebamisel toetuti aukohtu otsusele.

Seega on aukohtu otsusel suur kaal.

Aukohtu praegune reglement on Laigu arvates liiga üldine ega sisalda konkreetset töökorda aukohtu sees. Iga aukohtu koosseis tõlgendab oma töökorra ise, mis pole Laigu hinnangul jätkusuutlik. Ta tegi ettepaneku luua töörühm, kes vaatab läbi ja korrigeerib reglementi. EAL peaks Laigu arvates pidama nõu juristiga, et arutada järgmisi küsimusi ja võtta nende suhtes seisukoht.

arh. 02/23

̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂

Milliseid juhtumeid aukohtus arutatakse?

Millist alusmaterjali aukohus pooltelt välja nõuab?

Kui põhjalikult kontrollitakse selgitustes esitatud fakte?

Kas selgitusi kuulatakse ka suuliselt?

Kuidas käituda, kui palutakse otsus uuesti läbi vaadata?

Kuidas liiguvad aukohtu poole pöördumisel EALi sissetulevad kirjad, kes nende liikumise eest vastutab?

Kuidas peavad osapooled aukohtuga suhtlema ja kuidas nad saavad seda teha?

Mis on eetikakoodeksi juriidiline jõud?

Millised on eetikakoodeksi rikkumise korral tagajärjed ja karistused?

Kuidas on seotud aukohtu otsused ja arhitektikutse andmine? jne

Aukohtu endise liikme Aet Aderi sõnul on aukohtu töö vabatahtlik ja seda ei tasustata. Tema kogemusel teeb aukohus oma tööd väga põhjalikult. Kindlasti ei ole EALi aukohus pädevam kui töövaidluskomisjon. EALi aukohus saab võtta seisukoha ainult arhitekti eetikaküsimustes.

Eestseisus pidas EALi aukohtu protseduurireeglite ülevaatamist ja korrigeerimist põhjendatuks. Selleks otsustati luua töörühm, mille koosseisu peaksid kuuluma aukohtu tööga kokku puutunud EALi liikmed.

Lepiti kokku, et Laigu esitab töörühmale infot aukohtu protseduurireeglite ajakohastamiseks.

Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töökorda puudutavad ettepanekud otsustati edastada arutamiseks EALi kutsekomisjonile.

Aukohtu protseduurireeglite ajakohastamist otsustati alustada sügisel.

6. Narva munitsipaalelamute arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Narva linnaarhitekt Peeter Tambu) Narva munitsipaalelamute arhitektuurivõistlus hõlmab kahte munitsipaalkortermaja, mis soovitakse ehitada, et täiendada linna elamufondi ja täita avalikus sektoris töötavatele professionaalidele mõeldud tänapäevaste tingimustega elamispindade tühimikku.

Võistluse tulemusena valminud kavandi alusel alustatakse kohe pärast võistlustulemuste selgumist kahe üürimaja projekteerimist Vestervalli 17 krundile. Lisaks soovib linn samu projekte kohandades kasutada neid Narva vanalinna planeeritavate üürimajade projekteerimisel.

Vestervalli 17 kinnistule püstitatavad elamud on piloot­ projekt ning nende rajamiseks vajalik võistlusele järgnev tegevus toimub Euroopa Liidu tõukefondide toel. Praegu asub krundil nõukaaegne ühiselamu.

Teostusanalüüsi käigus koostatud ruumiprogramm on mõeldud kahele hoonetüübile: nn väikesele ja suurele majale.

Mõlemad on plaanitud kolmekorruselisena. Lisandub soklikorrus, kuhu on kavandatud ühisruumid (panipaigad jm).

Võistlejad peavad arvestama ligipääsetavuse nõudeid ja kehtiva üldplaneeringu alusel vana hoonestuse mahtu.

Võistleja meeskonda peab olema kaasatud maastikuarhitekt.

Seitsmeliikmelise žürii koosseisu tuleb määrata kaks EALi esindajat.

Andro Mänd tegi ettepaneku loobuda maastikuarhitekti kaasamise kohustusest. Eestis on maastikuarhitektide büroosid vähe ja seetõttu tekib tihti olukord, kus nad annavad samal

ajal mitmele võistlevale meeskonnale fiktiivselt oma allkirja.

Männi ettepanekul võiks maastikuarhitekti kaasata pigem žürii töösse ja tingimustes rõhutada maastikuarhitektuuri lahenduse olulisust. Tegu on tüüpprojekti konkursiga, nii et igas asukohas tuleb maastikuarhitektuuri lahendus nagunii eraldi lahendada.

Villem Tomiste hinnangul võiks Vestervalli 17 krundi õue­ ala kohta ruumiprogrammi lahti kirjutada. Sel juhul ei oleks maastikuarhitekti vaja ka žüriisse. Peeter Tambu pakkus kompromissvariandina välja mõtte lisada eeskirja nõue, et kui algab projekteerimine, tuleb kaasata meeskonda maastiku­ arhitekt.

Eestseisus kiitis Tambu ettepaneku heaks, leides, et maastikuarhitekti kaasamine osaleja meeskonda pole asjakohane.

8. juuni 2023 1. EALi suveseminari programmi tutvustamine (Ingrid Kormašov) EALi suveseminar teemal „Kodu/eluase” toimub 29.–30. juunil Tartus lodjakojas. Veluxiga koostöös leitav välis­ esineja on veel lahtine. Programmi lõpus tutvustavad oma magistritöid arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri eriala värsked lõpetajad.

2. Tallinna Noblessneri merepromenaadi, majade ja lähiala avaliku ruumi arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (tingimuste koostaja Toomas Paaver) Võistlusega soovib korraldaja Kodusadam OÜ leida võist­ lus­ala hoonetele tipptasemel, esindusliku arhitektuurilahenduse, mis väärtustab Noblessneri sadamalinnakut ning sobitub nii sealsete ajalooliste tööstushoonetega kui ka viimastel aastatel loodud linnaruumiga. Väliruumi osadele otsitakse Tallinna avalikku ruumi rikastavat ja ühendavat inimsõbralikku lahendust, mis seostuks hoonetega ning Noblessneri ajaloo ja eripäraga. Võistluse preemiafond on 155 000 eurot.

Toomas Paaver andis ülevaate küsitavustest, mis on tingimuste koostamisel üles kerkinud.

Eestseisus, kuulanud ära Paaveri, pakkus välja lahendusi.

Arutelu järel otsustati võistluse korraldajale edastada tingimuste kohta järgmised muudatus- ja täiendusettepanekud. ̂ Tuua selgemalt esile, mida peab hoone ja korteri plaanidel näitama ning kui täpselt tuleb need välja joonistada.

Väljatrüki nõue peaks jääma kujule 1 : 200, kuid tellija võib need trükkida välja topeltsuuruses ja saab nii 1 : 100 joonised. Vältida tuleb kahes formaadis jooniste vormistamist PDF-ina (maht läheb väga suureks). ̂ Kaaluda maastikuarhitekti lisamist žüriisse või ühe arhitektist žüriiliikme asendamist maastikuarhitektiga. ̂ Kas osalejatelt nõutakse arhitektikutset ja kui, siis kuidas seda kontrollitakse? Praegu ei ole volitatud arhitekti nõuet, st osaleda võivad ka üliõpilased jt. Soovitatav oleks lisada volitatud arhitekti nõue. ̂ Tingimustes ei ole käsitletud CO2 jalajälje ja keskkonna­ säästlikkuse teemat. Need tuleks lisada Rohetiigri ehituse teekaardi 2040 ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete kontekstis.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

23

̂

̂ ̂

Tingimused peavad olema kõigile osalejatele võrdsed ja üheselt arusaadavad. Tegu on 10 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringuga. Seadus lubab selle ehitusõigust projekteerimistingimuste taotlemisel 10% suurendada.

Kas tööd, mis esitavad detailplaneeringust 10% suurema mahu, pääsevad hindamisele või jäetakse kõrvale? Tuleks üheselt öelda, mis on suurim lubatud brutopind, kõrgus jne ning nendest näitajatest hindamisel kinni pidada.

Tuleks välja selgitada, kas tellija ruumiprogramm on üldse võimalik kinnistule ära mahutada.

Mõelda uuesti läbi kõrghaljastuse lisamise võimalused.

Kõrghaljastus võiks olla tungivalt soovituslik.

Tasub eeldada, et detailplaneeringus kavandatud hoonemahte ei pea täies ulatuses ellu viima. Elukeskkonna kui terviku huvides võib olla mõistlik neid vähendada nii võistlusalal kui ka selle ümbruses. Eriti tuleks kaaluda rannapromenaadi laiuse ja kõrguse suurendamist.

Samuti tuleks hoolitseda selle eest, et välikohvikud ega muud rajatised ei vähendaks promenaadi vaba laiust.

3. Ülevaade lähiajal toimuvatest ja ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (Pelle-Sten Viiburg) Juunikuus kooskõlastab EAL ilmselt järgmised võistlused: ̂ Narva munitsipaalelamute arhitektuurivõistlus; ̂ Pärnu Vallikääru lava arhitektuurivõistlus (väike võistlus, preemiafond 19 500 eurot; tingimused koostas Eve Komp, žüriis on EALi esindajatena Jan Skolimowski ja Mae Köömnemägi); ̂ Koidu tn võistlus Tallinnas.

4. Mies van der Rohe Awards 2024 auhinnale EALi kandidaatide kinnitamine Eestseisuses tehtud anonüümse hääletuse tulemusena otsustas EAL esitada auhinnale Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminali, Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse, Viimsi Artiumi, Sindlinaha (Tartu Riia viadukti tunnel ja sild) ning Mustjala päevakeskuse-pansionaadi.

Märkus. Salto AB loobus Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminali esitamisest Mies van der Rohe Awards 2024 auhinnale.

5. Esimeseks juuniks EALile esitatud loomestipendiumi taotluste kinnitamine Loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni liige Tõnis Savi seadis taas küsimärgi alla õppereisideks loomestipendiumite eraldamise. Tema hinnangul peaks loomestipendiumeid eraldama eelkõige sisuliste õppetegevuste jaoks.

Kalle Vellevoogi sõnul on EALi õppereisid liikmete seas äärmiselt populaarsed, sest need on kõige tõhusam õppimise ja end arhitektina arendamise vorm. Jüri Soolep lisas, et on iseenesest samuti vastu reisitoetuste eraldamisele, kuid kinnitas Vellevoogi öeldut, et EALi liikmete küsitluste tulemused näitavad, et EALi õppereisi formaat on parim täiendkoolituse viis.

Andro Männi sõnul tuleb vahet teha EALi õppereisidel ja omaalgatuslikul reisimisel õppereisi nime all. Õppereisiks loomestipendiumi eraldamine on Kultuuriministeeriumi nõuete järgi aktsepteeritav ning arhitektuuri- ja disaininõunik Jõekalda kuulub loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni.

Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldused järgnevalt (vt tabel).

Lisaks on ettevalmistamisel „Hea avaliku ruumi” programmi võistlused.

Eestseisus andis EALi arhitektuurivõistluste töögrupile volitused arhitektuurivõistluste tingimuste kooskõlastamiseks ajal, mil eestseisus on suvepuhkusel.

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

Anne Kaarep

640 02.04.2023

Õppereis

Osalemine Türgi õppereisil

Karin Bachmann

1290 01.06.2023

Mirko Traks

1290 01.06.2023

Osalemine erialastel konverentsidel/seminaridel

Osalemine 12. Rosa Barba Casanovas International Landscape Architecture Prize’i maastikuarhitektuuri-võistlusel ja sellega integreeritud Barcelona International Landscape Biennalil Barcelonas

Ülle Kupri

640 31.05.2023

Õppereis

Osalemine EALi õppereisil Argentinasse

640

Martti Preem

3000 31.05.2023

Loometegevus

M. Preemi 75 aasta juubeliks kavandatud kogumiku koostamine ja trükkimine

3000*

Raivo Puusepp

640 01.06.2023

Mari Rass

640 31.05.2023

Õppereis

Osalemine EALi õppereisil Argentinasse (reisikulude osaline katmine)

Villem Tomiste

3500 01.06.2023

Välisarhitektuurivõistlusel osalemine

Osalemine rahvusvahelisel Shoah Memoriali võistlusel Lyonis Prantsusmaal

24

320 1290 1290

640 640 3500*

arh. 02/23

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

Mari Möldre

3500 02.05.2023

Loometegevus

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kureerimine

3500*

Aleksandr Zverev

400 26.04.2023

Õppereis, osalemine erialastel konverentsidel

Veneetsia arhitektuuribiennaali ja selle avamissündmuste külastamine

200

Ignar Fjuk

330 24.05.2023

Õppereis

Osalemine Soome (eelkõige Tampere ja selle ümbrus) õppereisil

200

Viivi Kuusemets

640 31.03.2023

Õppereis

Osalemine Türgi õppereisil

320 KOKKU:

15 540

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks.

Aet Ader, Mari Rass ja Villem Tomiste taandasid ennast komisjoni otsuse läbivaatamisest ning selle kinnitamise hääletusest.

̂ ̂

6. Hannes Praksi EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Hannes Praksi EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal (Andro Mänd) Olulisimad EALi juhatuse osalusel või juhatuse kavandatud ning eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmised ̂ Juhatuse liikmed Markus Kaasik, Andro Mänd ja noortekogu juht Kristian Taaksalu osalesid Soome Arhitektide Liidu konverentsil ja preemiagalal. ̂ Andro Mänd osales konverentsi „Ehitus 2023+” ja sellele järgnevat galat ettevalmistaval nõupidamisel.

Konverents keskendub Tallinna, Riia ja Vilniuse linna­ ruumi võrdlusele. ̂ EALi esindajad Andro Mänd ja Jüri Soolep (EALi, ESLi ja EMALi teadus- ja arendusnõunik) ning Lembit-Kaur Stöör (EALi kutsestandardi muutmise töögrupi juht) kohtusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) esindajatega, et arutada Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuri­ tudengite üleminekut ülikoolide magistriõppesse.

Soolep juhtis tähelepanu tema koostatud EKA, TTÜ ja TTK arhitektuurieriala õppekavade võrdlusele, mis näitas, et TTKs on erialatunde poole vähem kui EKAs ja TTÜs. Tuginedes sellele võrdlusele ja TTK otsusele kärpida 2023. aasta sügisest alates TTK arhitektuuriõppe kestust, jõuti ühisele seisukohale, et TTK lõpetajad ei saa enam astuda EKA ja TTÜ magistriõppesse (neljandale kursusele), vaid peavad minema esimesele kursusele. Neil on võimalik üle kanda mõningaid aineid, kuid mitte projektitöid. ̂ Andro Mänd pidas Tartus ettekande Läti arhitektide delegatsioonile (u 50 arhitekti), kelle õppereisi fookuses olid Eesti uued haridusasutused.

̂ ̂

̂ ̂

̂ ̂ ̂

Zoomi vahendusel osaleti ACE’i liikmesriikide presidentide ümarlaual.

EAL korraldas avaliku vestlusõhtu „Visiooniga väikelinnad”, kus räägiti „Hea avaliku ruumi” programmi mõjust väikelinnade elukeskkonnale ja elanikele ning sellest, kuidas riik võiks regionaalarengut edendades teha koostööd omavalitsustega väiksemate linnakeskus­te tugevdamisel. Vestlust juhtis Eik Hermann, arutelust võtsid osa regionaalminister Madis Kallas, „Hea avaliku ruumi” programmi juht Kalle Vellevoog, Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev.

Arhiluse fondi loomisega seoses kohtuti Maria Mägi büroo juristidega.

Andro Mänd osales Paidesse kavandatava vabadussõja monumendi teemalisel nõupidamisel. Paide poliitikud on otsustanud rajada Paide keskväljakule, millele on ühtlasi „Hea avaliku ruumi” programmiga saadud lahendus büroolt b210, vabadussõda jäädvustav monument. Mänd tegi neile ettepaneku kohtuda esmalt b210 arhitektidega, et arutada, kas ja kuidas sobitub see monu­ment b210 võidutöö lahendusega.

EALi juhatus osales Veneetsia arhitektuuribiennaali avamisel.

Kohtuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleri Ivo Jaanisooga. Keskenduti ruumiameti loomisele. Ameti haldamine antakse Regionaalministeeriumile (planeerimine ja ehitamine hakkavad valitsuse otsusel paiknema eri ministeeriumites).

Kohtuti Johanna Jõekaldaga ruumiameti loomise asjus.

Toimus arhitektuuriteemaline mälumäng „Arhivoor”.

Andro Mänd kohtus Clever Cities Group OÜ arendajatega noortele arhitektuuritudengitele kavandatava Pärnu töötoa teemal. Clever Cities Group plaanib rajada Pärnu jõe kaldale Suur-Jõe tänava tühermaale uue nüüdisaegse linnaosa, mille suurus on 10 hektarit ja elanike arv hinnanguliselt 1600. Arhitektuurivõistluse lähteülesande ideekorjena soovib arendaja korraldada EALiga koostöös suve hakul töötoa noortele arhitektidele.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

25

̂

̂ ̂

Kohtuti uue kultuuriministri Heidy Purgaga, kes tõstatas muu hulgas riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamise teema. Tema sõnul läheb liiga suur osakaal Eesti Kultuurkapitali rahast ehituseks ja seda olukorda tuleks muuta. Arutati ka ehitusseadustiku muutmise eelnõu (mis nägi ette hoonetelt punasümboolika eemaldamise kohustust), mida president välja ei kuulutanud ja mille ta saatis tagasi Riigikokku. Minister soovitas EALil esitada Riigikogu komisjonidele uuesti oma ettepanekud.

Ruumiameti loomise asjus kohtuti endise kultuuriministri Piret Hartmaniga.

Kohtuti EALi kauaaegse liikme ja endise seeniorite sektsiooni eestvedaja Heili Volbergiga. Ta avaldas soovi hakata EALiga koostöös välja andma August Volbergi nimelist maa-arhitektuuri preemiat. Täpsemalt arutatakse seda sügisel.

8. Pärandihoidla arhitektuurivõistlusega seotud probleemidest On tekkinud EALiga koostöös korraldatud pärandihoidla arhitektuurivõistluse korralduse probleem, sest võistluse žürii astus tagasi ja Riigi Kinnisvara AS ei maksnud preemiaid välja.

Eestseisus avaldas arvamust, et kui võistlus peaks uuesti korraldatama, võiks leida hoidlale uue asukoha. Praegu Jüris tööstuspargi tagaosas asuv krunt ei ole eestseisuse arvates mäluasutuse jaoks mõistlik. Sama arvamust avaldas eestseisus võistluse väljakuulutamise eel, kuid tollal oli argumendiks see, et asukoha kohta on riik juba oma otsuse teinud.

31. august 2023 1. Muudatustest EALi eestseisuses Andro Mänd teavitas, et Oliver Alveri asemel, kellel ei olnud töökohustuste tõttu võimalik EALi eestseisuse töös osaleda, jätkab eestseisuses Pelle-Sten Viiburg. EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhina tegutsev Viiburg jäi 2022. aastal toimunud EALi üldkogu koosolekul toimunud valimistel esimesena eestseisusest välja.

2. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali uude koosseisu kandidaatide esitamine Eesti Kultuurkapital on kuulutanud välja kandidaatide esitamise arhitektuuri sihtkapitali nõukogu koosseisu perioodiks 2023–2025. Kandidaatide esitamise viimane päev on 25. september.

EALi juhatus tegi ettepaneku esitada kandidaadiks Kai Süda, Kalle Vellevoog, Grete Veskiväli (nii EALi kui ka Eesti Maastikuarhitektide Liidu poolt) ja Jan Skolimowski (nii EALi kui ka Eesti Sisearhitektide Liidu poolt). Jaan Kuusemets tegi ettepaneku esitada ka Emil Urbel (nii EALi kui ka Tallinna Tehnikaülikooli poolt).

Eestseisus kiitis kõik välja pakutud kandidaadid heaks ja neilt küsitakse esitamiseks nõusolek.

26

3. RMK Paikuse ja Ussimäe, Tartu mnt 17 (Tallinn) ning „Hea avaliku ruumi” Vändra ja Mustvee arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine ja kooskõlastamine (Pelle-Sten Viiburg, Ülle Maiste) Vändra alevikukeskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistluse võistlusülesande koostaja Ülle Maiste tutvustas lähteülesannet.

Võistlusala (4 ha) moodustab ajalooline Vändra peatänav (sh kaks erakinnistut, millele oodatakse visioonlahendust).

Projekteerimise ruutmeetri piirhinnaks on pakutud 10 eurot.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 28. november. Žüriis on vallavanem Madis Koit, vallaarhitekt Reet Olev, endine vallavanem ja projekti algataja Aivar Mäe, EALi esindajad Kalle Vellevoog, Jaan Kuusemets ja Jaak Huimerind ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja Rutt Piir. Varuliikmed on valla esindaja Marko Šorin ja arhitekt Villem Tomiste.

Eestseisus kiitis Vändra alevikukeskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistluse tingimused heaks (Ülle Maiste taandas ennast otsuse tegemisest).

RMK Paikuse ja Ussimäe võistlus: Pelle-Sten Viiburgi sõnul pöördus RMK suvel EALi poole sooviga korraldada EALiga koostöös kahele RMK büroohoonele (Paikusel ja Ussimäel) lahenduse saamiseks arhitektuurivõistlus. Kuna RMK ei soovi tüüpprojekti, otsustati mõlemale hoonele lahenduse leidmiseks korraldada eraldi võistlus, mis algavad samal ajal, kuid lõpevad paarinädalase nihkega, et arhitektid saaksid soovi korral osaleda mõlemal. Ka võistluste žüriid on erinevad.

Mõlema võistluse lähteülesande on koostanud Helin Vahter ja need on päris sarnased. Ehitusmaterjalina soovib RMK kasutada puitu. Kalle Komissarovi sõnul iseloomustab mõlemat võistlusala see, et seal asuv hoonestus tuleb uue büroohoone rajamiseks lammutada. Võistluste ruumiprogramm on identne, erinevus seisneb ainult töötajate arvust tulenevas netopinnas.

Eestseisus pooldas, et Paikusele ja Ussimäele kavandatavad büroohooned tuleksid eriilmelised. Eestseisus kooskõlastas mõlema hoone võistlustingimused, andes EALi arhitektuurivõistluste töögrupile volitused täpsustuste tegemiseks.

Võistlused peaks välja kuulutatama septembris.

Tartu mnt 17, Tallinn (endine Turisti pood) võistlus: Pelle-Sten Viiburgi sõnul soovib arendaja Elon OÜ korraldada krundile kõrghoone lahenduse saamiseks portfooliopõhise võistluse. Võistlustingimused on koostanud Tiit Sild. Võistlusülesande koostamist nõustas Kalle Komissarov. Žürii on arendaja ise määranud sooviga see EALiga kooskõlastada.

Kuna Tartu mnt 17 krunt on niivõrd olulises kohas, pidas eestseisus ainuõigeks korraldada sinna lahenduse leidmiseks avalik üheetapiline arhitektuurivõistlus. EALi võistluste töögrupi ülesandeks jäi suhelda tellijaga ja põhjendada avaliku võistluse korraldamise vajadust.

4. Ülevaade elukeskkonna edendamise eesmärgil tehtud uuringust Kaja Pae (Kliimaministeerium) tutvustas uuringu töö­ pakette D4, D5 ja D6. Elukeskkonna edendamise eesmärgil korraldatud laiapõhjalise uuringu on koostanud Trinomics, SEI Tallinn, Hendrikson & Ko, SWECO ja Tallinna Tehnika­ ülikool koostöös Euroopa Komisjoniga. Uuring koosneb kaheksast tööpaketist: D1 (lähtearuanne), D2 (elukeskkonna hetkeseis Eestis ja naaberriikide praktika), D3 (ruumipoliitika kitsaskohad), D4 (kvaliteetse elukeskkonna arengukava kont-

arh. 02/23

septsiooni ettepanek), D5 (soovitused ruumilise arengu otsus­ te ning juhtimis- ja koordineerimissüsteemi täiustamiseks), D6 (tegevuskava e-ehituse teenuste edasiseks arenda­miseks), D7 (kommunikatsiooniplaan) ning D8 (lõpparuanne).

Ruumitemaatika on seni olnud Eestis ministeeriumite vahel killustunud. Loodetavasti õnnestub seda olukorda lähiajal muuta. Seni ei ole Eestis olnud kvaliteetse elukeskkonna arengukava. Kui kõik läheb plaanipäraselt ja valitsus annab elukeskkonna arengukava koostamiseks loa, oleks uuringu tööpakett D4 arengukava koostamise aluseks.

Analüüsist „Elukeskkonna hetkeseis Eestis ja naaberriikide praktika” (D2) joonistus põhiprobleemina välja see, et riigi investeeringud peaksid üksteist toetama, mitte olema üksteisega vastuolus.

Analüüs D3 „Ruumipoliitika kitsaskohad” tõi esile asjaolu, et eelmine üleriigiline planeering ei ole olnud seotud riigieelarvega. Tervikliku rahastus- ja planeerimissüsteemiga on olnud eeskujuks näiteks Iirimaa. Praegu käib uue üleriigilise planeeringu (ÜP) koostamine. Kui laiapõhjaliseks arengukava jääb, on arutelu koht.

EAL esitas rea ettepanekuid dokumendi D4 „Elukeskkonna arengukava alusuuring: poliitikasoovitused” kohta, millega püütakse Kaja Pae sõnul arvestada. ÜP ja koostatava arengukava kooskõla saavutamine on kindlasti keeruline ja Pae lubas selleks jõupingutusi teha.

Siiani on kvaliteetse elukeskkonna arengukava rolli täitnud dokument „Ehitise pikk vaade”. Nüüd oleks riigile vaja uut strateegilist dokumenti. Kui koostada arengukava asjakohaselt, võib selle järgimine tuua riigile pigem kokkuhoiu.

5. Narva lasteaia arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (tingimuste koostaja linnaarhitekt Peeter Tambu) Võistluse eesmärk on saada Narva lasteaedade projekteerimiseks tüüpprojekt. Selle võistluse tulemusel soovitakse rajada Narva kaks lasteaiahoonet, pärast nende valmimist jääb linnale võimalus kasutada tüüpprojekti lihtlitsentsi korras.

Võistluse laiem eesmärk on Narvas vabaneda amortiseerunud lasteaedadest. Võistlejad peavad välja pakkuma lahenduse, mis sobib mõlemale krundile.

Katrin Koov tõi miinusena esile asjaolu, et võistlustingimustes ei käsitleta kuidagi nüüdisaegsete õpiruumide loomise nõudeid.

Otsustati, et EALi võistluste töögrupp vaatab arhitektuuri­ võistluse tingimused läbi ja teeb vajaduse korral nende kohta muudatusettepanekud.

6. EMALi (kutsestandardi töögrupi) poolt EALile saadetud pöördumise läbivaatamine (Ülle Maiste) Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) tahab täiendada ehitusseadustiku lisa 1, sest on tekkinud soov anda diplomeeritud arhitektile rohkem volitusi ja teisalt on avastatud dokumendist puudujääke. EMAL küsib, kas EAL ühineks EMALi muudatusettepanekutega Kliimaministeeriumile.

1.

Kutse andmise korda soovib EMAL muuta järgmiselt.

Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, töökogemuse nõuded: kolm aastat töökogemust, millest üks on omandatud pärast kooli lõpetamist, ja nõutud tööd.

Lisaks soovitakse pikendada kutsetunnistuse kehtivusaega viielt aastalt seitsmele.

Tähtajatu kutsetunnistuse andmist ei peeta mõistlikuks.

3.

Diplomeeritud maastikuarhitekti, tase 7 (D7), volitusi soovitakse laiendada järgmiselt: D7 võib iseseisvalt koostada detailplaneeringu, kui see ei ole riikliku või kohaliku kaitse all olev väärtuslik maastik või miljööväärtuslik ala ning vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) detailplaneering vastab üldplaneeringule; 2) ehitusõigus määratakse ühele (kahele-kolmele) krundile; 3) ehitusõigus määratakse ühele üksik- või paariselamule.

4.

Lisa 1 parandused 1) Avalik, mitteavalik vs. kasutajate arv – nende põhjal tuleks eristada loakohustuslikke objekte.

Kui objekt pole avalik (nt kortermaja mänguväljak, veekogu), lubada see projekteerida D7-l.

2) Puuduvad rajatised – park, haljasala, tänavaruum, väljak.

3) Terrass, varikatus vajavad täpsustamist.

4) Teatis vs. ehitusluba.

5.

Ehitise kasutamise sihtotstarvete loetelu tuleks korrigeerida. Tänavate alajaotused on kaotatud, mänguväljak puudub (24121 „Lõbustus- ja puhkepargirajatis” / 24129 „Muu nimetamata spordi- või puhkerajatis”).

Tõnu Laigu arvates on oluline, et maastikuarhitektid ei tuleks planeeringute tegemisel arhitektide mängumaale. Maastiku­ arhitektid võiksid teha maastikuarhitektuuri ja väliarhitektuuri lahendusi, kuid planeeringu arhitektuurikontseptsioon peaks jääma arhitektidele.

Ehitusseadustiku lisa 1 Exceli tabelit pidas eestseisus piisavalt heaks.

Otsustati, et EALi seaduste töögrupp vaatab EMALi pöördumise üle ja kujundab selle kohta seisukoha. EMALi pöördumine otsustati saata läbivaatamiseks ka Jüri Soolepile.

EAL kujundab oma seisukoha lähiajal.

2.

7. Siim Tanel Tõnissoni EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Siim Tanel Tõnissoni EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

8. Paulina Parve EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Paulina Parve EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

27

7. september 2023 1. Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu arutelu Endrik Mänd, kelle oli EAL määranud planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu läbi töötama, tutvustas märkusi ja ettepanekuid, mille EAL võiks VTK eelnõu kohta teha ja Kliimaministeeriumile esitada.

Ta leidis, et EAL ei peaks tegema detailseid ettepanekuid, vaid mõnes küsimuses tuleks võtta moraalne positsioon ja eelkõige kinnitada vajadust kaasata EAL kaaluka partnerina järgnevatesse protsessidesse. VTK eelnõu alusel hakatakse välja töötama planeerimisseaduse uut redaktsiooni.

Männi arvates võiks EAL oma ettepanekutes kajastada järgmist. ̂ EAL peab vajalikuks, et seadusemuudatuste väljatöötamiseks luuakse ruumiloomepädevusega spetsialistidest töögrupp, ja soovib olla selle töösse oma esindajate kaudu kaasatud. ̂ Ruumiloome põhimõte peaks saama seaduses tugevama näo. ̂ EAL toetab planeerimismenetluse mõistlikku lihtsustamist, et lühendada detailplaneeringu menetlemise aega.

On oluline seaduses kirjeldada arusaadaval kombel ka praegu varjatud protsessi ehk menetlust enne detail­ planeeringu algatamise menetlust. EALi ettepanek on loobuda detailplaneeringute algatamise etapist ja arvestada planeeringu koostamise algust taotluse esitamisest.

Seda tuleb vaadata koos VTKs sisalduva ettepanekuga kaotada ka planeeringute vastuvõtmise etapp. ̂ Detailplaneeringutele tuleks sätestada mõistlik kehtivusaeg. Põhimõtteline erisus oleks siin, et kui praegu võib vananenud planeeringu kehtetuks tunnistada (aktiivne sekkumine), siis tulevikus võib ajakohasuse säilitanud planeeringu kehtivust pikendada (aktiivne tegevus). See meede aitab säilitada planeeringuid igal ajal ruumiliselt adekvaatsetena, vähendab halduskoormust ja suurendab survet omanikule realiseerida ka koostatud planeering. ̂ EAL toetab maakonnaplaneeringute asendamist piirkondlikega. ̂ EAL toetab mõtet, et riigi tasandi planeeringuid loetaks eraomandile kitsendusi seadvateks. ̂ Planeerimislõivu kehtestamise kohta kujundab EAL veel oma seisukoha. ̂ EAL toetab mõtet, et kutselise planeerija roll peaks jõudma seadusesse (kutselised planeerijad oleksid eri­ alase kutsega arhitektid, maastikuarhitektid ja ruumi­ lised planeerijad).

Eestseisus, kuulanud Männi ära, kiitis tema märkused ja ettepanekud heaks ning tegi lisaettepanekuid VTK eelnõu muutmiseks. Männi ülesandeks jäi koostada EALi märkusi ja ettepanekuid sisaldav kiri VTK kohta, arvestades eestseisuse lisaettepanekuid.

28

2. Kaarli pst 3 ja Tartu mnt 17 (Tallinn) arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamine (Pelle-Sten Viiburg) Pelle-Sten Viiburg tutvustas Kaarli pst 3 kavandatava võistluse žürii koosseisu. Margus Maiste koostatud võistlustingimused vaatas läbi EALi võistluste töögrupi liige Villem Tomiste. Eestseisus kooskõlastas Kaarli pst 3 võistlustingimused.

Tartu mnt 17 arhitektuurivõistluse tingimusi ei olnud tellija Elon OÜ nõus muutma ja otsustas jääda portfooliopõhise võistluse formaadi juurde.

Eestseisus otsustas hääletuse tulemusel Tartu mnt 17 arhitektuurivõistluse tingimusi mitte kooskõlastada (üks eestseisuse liige oli erapooletu ja üks kooskõlastamise poolt).

Leiti, et see krunt on nii oluline linnaruumiline koht, et sellele lahenduse leidmiseks on ainuõige korraldada avalik võistlus.

3. Ülevaade maa- ja ruumiameti loomisega seotust (Andro Mänd) Maa- ja ruumiametiga (MaRu) seotud protsessis on olnud nii tõuse kui ka langusi. Regionaalministeeriumile on antud ülesandeks MaRu luua. Juunis toimunud kohtumisel minister Madis Kallasega väitis minister, et talle on antud ministeeriumis palju kohustusi, kuid raha inimeste palkamiseks mitte.

Kallas lubas minna rahandusminister Mart Võrklaeva käest MaRu loomiseks lisaraha küsima. Kui seda ei õnnestu saada, siis jäävat MaRu loomine Kallase sõnul ootele. Võrklaev ei eraldanud MaRu loomiseks lisaraha.

Vahepeal määrati MaRu projektijuhiks endine kultuuri­ minister Piret Hartman ja tema üheks ülesandeks sai koostada MaRu kontseptsioon. Selleks andis talle infot ka EAL. Loodetavasti teeb valitsus 2024. aasta jaanuaris otsuse luua MaRu, mis peaks sel juhul alustama tööd 2025. aasta jaanuaris.

4. Ülevaade EALi juhatuse tegemistest (Andro Mänd) EALi juhatuse osalusel toimunud või juhatuse kavandatud ning eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmised ̂ Kohtuti EALi kauaaegse liikme ja seeniorite sektsiooni endise eestvedaja Heili Volbergiga. Ta avaldas soovi hakata EALiga koostöös välja andma August Volbergi nimelist maa-arhitektuuri preemiat. Pärast arupidamist otsustas ta eraldada raha siiski Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele stipendiumiteks. ̂ Kohtuti Tallinna abilinnapea Madle Lippusega. ̂ Koostöös arendajaga Clever Cities Groupist korraldati arhitektidele ja arhitektuuritudengitele Pärnus töötuba „Sustainable city” (WS). Selle eesmärk oli saada ainest Pärnu jõe kaldale Suur-Jõe tänava tühermaale rajatava uue tänapäevase linnaosa planeerimiseks (muu hulgas peaks sinna rajatama arvutimängutööstus). Töötuba õnnestus ja loodetavasti õnnestub saadud ainese alusel korraldada alale lahenduse saamiseks arhitektuurivõistlus. ̂ Kohtuti Pärnu linnaarhitekti Siim Oravaga. ̂ Kohtuti ministeeriumite esindajatega MaRu loomise teemal.

arh. 02/23

̂

̂ ̂ ̂ ̂ ̂

̂

2.–6. juulil Kopenhaagenis toimunud Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) maailmakongressil avati Balti riikide ühispaviljon (autor arhitekt Karl Pops).

UIAst väljaastumise tõttu ei käinud EALi juhatus Kopenhaagenis.

Kohtuti minister Madis Kallasega MaRu loomise teemal.

14. juulil osalesid Andro Mänd ja Ingrid Mald Tartus südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse tulemuste väljakuulutamise üritusel.

31. juulil kuulutati välja Ukraina peremajade võistluse tulemused.

Osaleti Tartu arengukava fookusgrupi koosolekul.

Kohtuti Gregor Tauliga. EALi ja Eesti Ekspressi kokkuleppel hakkab Eesti Ekspressis kord kuus ilmuma arhitektuuri analüüsiv artikkel. Taul oli nõus projekti kureerima ja osaliselt ise artikleid kirjutama. Kahjuks ei eraldanud Eesti Kultuurkapital selleks raha, loodetavasti õnnestub see saada mujalt.

Kohtuti Piret Hartmaniga MaRu teemal.

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

̂ ̂ ̂ ̂ ̂

Osaleti Eesti Arhitektuurikeskuse uue nõukogu kogunemisel.

Kohtuti Ignar Fjukiga, kes tutvustas ideed kirjutada Tallinna linnaplaneerimisest raamat.

Kohtuti Ivan Sergejeviga, kes on nõus panustama Ukraina abistamisega seotud projektidesse.

Kohtuti Tallinna Strateegiakeskuse esindajate Kaidi Põldoja ja Raido Roobiga.

Aet Ader kohtus välismaal resideeruvate Eesti kultuuriesindajatega, et arutada arhitektuuri- ja disainivaldkonna küsimusi.

28. september 2023 1. Loomestipendiumite otsuse kinnitamine ja arutelu komisjoni töö korra teemal (Tõnu Laigu) Aet Ader, Andro Mänd, Mari Rass ja Lembit-Kaur Stöör taandasid ennast loomestipendiumite otsuse kinnitamisest.

Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsuse (vt tabelit).

Taotluse eesmärk

Eraldatud summa €

Taotluse sisu

Kairi Kirt-Ende

640 04.08.2023

640

Reet Valk

640 17.08.2023

640

Kalle Vellevoog

640 15.08.2023

640

Enel-Katrin Vahter

640 16.08.2023

640

Jaan Port

640 16.08.2023

640

Velle Kadalipp

640 16.08.2023

640

Ülle Maiste

640 16.08.2023

640

Kersti Arulaid

640 18.08.2023

640

Niina Mäger

640 21.08.2023

640

Johann-Aksel Tarbe

640 17.08.2023

640

Illimar Truverk

640 21.08.2023

640

Olav Remmelkoor

640 20.08.2023

Angeelika Pärna

640 21.08.2023

640

Madis Eek

640 22.08.2023

640

Heli Kirikal

640 24.08.2023

640

Anne Kose

640 28.08.2023

640

Tormi Sooväli

640 28.08.2023

640

Paavo Kais

640 31.08.2023

640

Ahti Kooskora

640 29.08.2023

640

Peeter Pere

640 31.08.2023

640

Ülo-Tarmo Stöör

640 28.08.2023

640

Ülle Kunnus

640 30.08.2023

640

Margit Mutso

640 31.08.2023

640

Ilmar Klammer

640 31.08.2023

640

Õppereis

Osalemine EALi õppereisil Argentinasse

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

640

29

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Eraldatud summa €

Taotluse sisu

Tõnu Laigu

640 01.09.2023

640

Leele Välja

640 30.08.2023

640

Anu Tammemägi

640 30.08.2023

Indrek Suigusaar

640 01.09.2023

Lauri Nõmme

640 01.09.2023

640

Andres Alver

640 01.09.2023

640

Egon Metusala

2000 22.08.2023

Liis Uustal

Õppereis

Osalemine EALi õppereisil Argentinasse

640 640

Osalemine rahvusvahelisel avatud arhitektuurivõistlusel „Iceland Beer Spa” Islandil

1750*

2000 22.08.2023

Välisarhitektuurivõistlustel osalemine

Villem Tomiste

400 31.08.2023

Muu

Artikli kirjutamine EALi raamatusse

500*

Veronika ValkSiska

500 31.08.2023

Loometegevus

EAL 100 juubeliväljaande artikli koostamine: tekst ja visuaalid

500*

Katrin Koov

500 01.09.2023

Aet Ader

500 01.09.2023

Kalle Vellevoog

250 01.09.2023

Peeter Pere

500 31.08.2023

Johan Tali

500 01.09.2023

Urmo Mets

1200 31.08.2023

Hannes Praks

1000 31.08.2023

Eve Komp

1000 01.09.2023

Andro Mänd

1000 01.09.2023

Hannes Koppel

1000 01.09.2023

Sille Pihlak

1000 31.08.2023

Indrek Allmann

1000 01.09.2023

Tarmo Miller

400 01.09.2023

Jaan Kuusemets

30

1750 01.09.2023

1750*

500* Loometegevus

500*

Artikli kirjutamine EALi raamatusse

500* 500*

Loometegevus

EALi raamatusse arhitektuurinäituste teemal teksti kirjutamine: lühiülevaade Eesti väljapanekutest Veneetsia biennaalidel

500*

Õppereis

Osalemine Eesti Arhitektuurikeskuse ja EALi koostöös korraldatud pinnasejääkide väärindamise õppereisil Pariisi (ringmaterjalide uute tehnoloogiate alane enesetäiendamine)

400

Õppereis

Osalemine Eesti Arhitektuurikeskuse ja EALi koostöös korraldatud pinnasejääkide väärindamise õppereisil Pariisi

Õppereis

Osalemine Eesti Arhitektuurikeskuse ja EALi koostöös korraldatud pinnasejääkide väärindamise õppereisil Pariisi (ringmaterjalide uute tehnoloogiate alane enesetäiendamine)

Õppereis

Osalemine Eesti Arhitektuurikeskuse ja EALi koostöös korraldatud pinnasejääkide väärindamise õppereisil Pariisi

400 400

400

400 400 400 400

Välisarhitektuurivõistlustel osalemine

Osavõtt Soomes Turu linnas korraldatavast Ajaloo- ja Tulevikumuuseumi uue hoone rahvusvahelisest avatud arhitektuurivõistlusest (https://www.turku.fi/ en/museumhistory-and-future/architecture-competition). Välisvõistlusel osalemine Arhitektuuribüroo DAGOpen alt koos arhitekt Erko Luhaaruga (EAL).

Eesti arhitektuuri eksport ning tutvustamine väljaspool Eestit

1750*

arh. 02/23

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Osavõtt Soomes Turu linnas korraldatavast Ajaloo- ja Tulevikumuuseumi uue hoone rahvusvahelisest avatud arhitektuurivõistlusest (https://www.turku.fi/ en/museumhistory-and-future/architecture-competition). Välisvõistlusel osalemine Arhitektuuribüroo DAGOpen alt koos arhitekt Jaan Kuusemetsaga (EAL).

Eesti arhitektuuri eksport ning tutvustamine väljaspool Eestit

Erko Luhaaru

1750 01.09.2023

Välisarhitektuurivõistlustel osalemine

Toivo Tammik

400 01.09.2023

Loometegevus, õppe- Veneetsia arhitektuuribiennaali reis külastamine

200

Ivan Sergejev

296 01.09.2023

Õppereis

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine

200**

Helin Vahter

400 01.09.2023

Õppereis

Osalemine õppereisil Barcelonasse.

Tutvumine arhitektuuriga Barcelonas ja lähiümbruses

Tõnis Arjus

3500 18.08.2023

Loometegevus

Ruumiloome teemal podcast’i pilootsaadete loomine

Õppereis

Osalemine Lõuna-Prantsusmaa õppereisil (Lõuna-Prantsusmaa arhitektuuriobjektide, kunstiobjektide ja muuseumite külastus)

200

KOKKU ERALDATI III VOORUST:

37 200

Berit Freivald

500 16.08.2023

1750*

200 3500*

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks. ** On stipendiumi tagastanud, kuna ei õnnestunud õppereisile minna.

Järgnes arutelu loomestipendiumite eraldamisega seonduva üle.

EALi loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni liige Tõnu Laigu tegi ettepaneku ühtlustada Euroopa piires tehtavate reiside jaoks eraldatavate stipendiumite määra. Tema arvates ei ole põhjust eeldada, et EALi korraldatavad õppereisid on loomingulisemad ja sisukamad ning pakuksid arhitektuuriliselt paremat kvaliteeti kui eraviisiliselt ette valmistatud õppereisid. EALi õppereisi jaoks eraldatava stipendiumi piirmäär on praegu 400 eurot, teiste Euroopa-reiside jaoks eraldatava stipendiumi piirmäär aga 200 eurot.

Mitu eestseisuse liiget ei jaganud Laigu seisukohta, pidades EALi õppereise oma orientatsioonilt selgelt harivamaks. Toodi esile ka tõsiasi, et EAL konkureerib õppereiside korraldamisel teiste õppereise pakkuvate reisibüroodega. Arvestades loome­ stipendiumi taotluste arvu, oleks Ingrid Maldi arvates mõistlik see, kui iga EALi liige saab raha taotleda ainult ühe reisi jaoks aastas.

Aet Aderi arvates on hädavajalik tõsta loominguliste tegevuste (nt raamatu kirjutamine) jaoks eraldatava stipendiumi piirmäära. Praegune piirmäär 3500 eurot ei ole piisavalt motiveeriv ega ärgita loominguga tegelema.

Loomestipendiumite eraldamise arutelu otsustati lähiajal eestseisuses jätkata. Et arutelu oleks tõhusam, otsustati arutellu kaasata loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni liikmed.

2. Ülevaade võistlustest (Mustvee, Kalaranna) „Hea avaliku ruumi” Mustvee keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimused koostas Ivar Lubjak. Tingimused vaatas läbi Eve Komp. Rekordiliselt suure, 14hektarilise võistlusalaga võistluse preemiafond on 25 000 eurot. EAList on žüriis Maarja Kask, Jaan Tiidemann ja Kalle Vellevoog.

Eestseisus kooskõlastas „Hea avaliku ruumi” Mustvee keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimused.

Tallinna Kalasadama kai hoonestuse ja rannapromenaadi arhitektuurivõistluse tingimused koostas samuti Ivar Lubjak. Tingimused vaatas läbi Jaak Huimerind. Võistluse preemiafond on 30 000 eurot. Viieliikmelises žüriis on kaks arendaja esindajat, üks Tallinna Linnavalitsuse esindaja ja kaks EALi esindajat (Sander Aas ja Hanno Grossschmidt).

Kuna tegu on olulisele linnaruumilisele kohale korraldatava võistlusega, pidas eestseisus vajalikuks võimaluse korral preemiafondi suurendada ning tingimustes selgemalt esile tuua, et võistlustöö teostamisel on ka maastikuarhitektuurne lahendus väga oluline. Andres Levaldi hinnangul peaks tingimustes tekstis sisalduv haljastust käsitlev peatükk olema selgem ja täpsem ning algama sisulise osaga.

EALi võistluste töögrupile anti ülesandeks edastada eestseisuse ettepanekud tellijale.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

31

Arhitektuurivõistlustega seoses tõstatas Laigu žürii töö tasustamise teema. Tema hinnangul on EALi korraldatud ja kooskõlastatud võistluste žüriiliikme keskmine töötasu 900 eurot liiga väike ega ole proportsioonis tema tegeliku tööga. Teistelt žürii töös osalenutelt ei ole seni žürii töötasu kohta kaebusi tulnud.

Otsustati, et EALi arhitektuurivõistluste töögrupp teeb käimasolevate võistluste žüriides olevatele EALi esindajatele ettepaneku panna kirja oma töötunnid, mille alusel saaks võistluste töögrupp koostöös Mari Rassiga selgitada välja järgmise kuue kuu arhitektuurivõistluste puhul žürii tööle kulunud töötunnid. Selle laiem eesmärk on hinnata, kas žüriiliikme tööd tasustatakse adekvaatselt ja õiglaselt.

EALi ja žüriiliikme vahelisse lepingusse peeti vajalikuks seejärel lisada, et igasugune žürii töös osalemisega kaasnev lisatöö (mis ei kuulu eeldatavasse töötundide mahtu) tasustatakse eraldi.

3. Ülevaade juhatuse tegevusest (Andro Mänd) EALi juhatuse osalusel toimunud või juhatuse kavandatud ning eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmised ̂ Kauaaegset EALi liiget Evi Herkelit külastasid tema 95 aasta juubeli puhul Andro Mänd, Ingrid Mald ja Signe Liivaleht. ̂ Toimus järjekordne „Arhivoor”. ̂ Osaleti Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) rakendusarhitektuuri uue õppekava arutelul. Uue õppekava vastuvõtmisega seoses on tekkinud palju probleeme. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) näiteks lõpetab TTK lõpetajate oma magistrantuuri (neljandale kursusele) vastuvõtmise, selle asemel on neil edaspidi võimalik astuda teistega võrdsel alustel EKA esimesele kursusele. TTK lõpetajad saavad oma ained EKAsse üle kanda (v.a projektitunnid). Tallinna Tehnikaülikool ei ole oma seisukohta nii selgelt välja ütelnud: seni on saanud õpilased TTKst sinna õppima siirdumisel oma hindeid VÕTA süsteemi kaudu üle kanda. Kas ja kuidas hakkab see edaspidi olema, vajab täpsustamist. Projektitunde ilmselt ei ole võimalik üle kanda. ̂ MaRu loomise teemal kohtuti Piret Hartmaniga. ̂ Seoses kavatsusega liita Eesti Arhitektuurimuuseum ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum kohtuti Kultuuriministeeriumi uue kantsleri Kristiina Alliksaarega. Suuremas ringis kohtutakse oktoobris.

Liitmisotsuse taga olevat kultuuriminister. Loodavale muuseumile tuleb oma nõukogu ja ka EALi esindaja hakkab esialgse ettepaneku alusel sellesse kuuluma. Lisaks nõukogule moodustatakse sisunõukogu, kuhu hakkab samuti kuuluma EALi esindaja. Ligikaudu 10 aasta pärast peaks Eesti Arhitektuurimuuseum saama uue hoone, millega saaksid liituda ka keskused ja liidud. ̂ Osaleti ehitusmaterjalide ringmajanduse konverentsi (ringmajanduspäev) arutelupaneelis. ̂ Andro Mänd pidas ettekande Äripäeva konverentsil. ̂ Kohtuti Muinsuskaitseameti esindajatega seoses ameti algatatud uute kaitsekordade valmimisega.

Tulemas on muinsuskaitsealuste hoonete inventuur. ̂ Aet Ader kohtus Ivan Sergejeviga, et teha koostööd rahvusvahelises kultuuriprojektis „UREHERIT”.

11. oktoobril sõidavad Mae Köömnemägi ja Aet Ader

32

̂

̂

projekti avakonverentsile Ukrainasse. Lvivis kohtutakse ka projektipartneritega ja tutvutakse olukorraga üldiselt.

Osaleti BAUA koosolekul (29. sept). 9. novembril toimub Kaunases Baltimaade arhitektuurikoolide 2023. aasta parimate lõputööde võistlus. Võistlusele eelneb BAUA koosolek (8. sept).

Erasmus+ fondist said viis Euroopa kooli (sh EAL) Pariisi Ülikooli juhtimisel tehtud ühistaotlusega raha täiendkoolitusprojektile „SuRF”. EAList osaleb projektis Jüri Soolep. Projekti abil plaanib ta pidada mikroloenguid, teha podcast’e ja korraldada kaks töötuba.

4. Uute EALi noortekogu liikmeks astumise avalduste läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Anneli Virtsu ja Karl Toomas Radiku EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas nad ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

12. oktoober 2023 1. EALi ürituste töögrupi uue eestvedaja tutvustamine (Andro Mänd) Andro Mänd teavitas, et EALi ürituste töögrupi juhtimise võtab Markus Kaasikult üle noor, äsja EALi täisliikmeks astunud Siim Tanel Tõnisson. Tõnisson on noor andekas arhitekt, kes on EALi tegemistes aktiivselt kaasa löönud (osalenud noorte arhitektide töötubades, „Hea avaliku ruumi” programmi arhitektuurivõistlustel jm).

2. Arutelu Vabariigi Presidendi teenetemärkidele esitatavate EALi kandidaatide üle Teenetemärkide kandidaatidena pakuti välja Peeter Pere, Marika Lõoke, Toomas Tammis, Jaak Huimerind, Tõnis Arjus, Jüri Rass, Margit Mutso, Siiri Vallner, Veronika Valk-Siska ja Kaja Pae. Otsustati, et EAL esitab teenetemärkidele need kaks kandidaati, kes saavad hääletusel eestseisuse liikmetelt enim hääli.

3. Ülevaade maa- ja ruumiameti (MaRu) loomise protsessist (Piret Hartman) Piret Hartman teavitas hea uudisena, et tema tööaega MaRu projektijuhina pikendati aasta lõpuni, kuni MaRu loomise otsus viiakse valitsusse. Kuigi kõhklejaid on olnud palju, on õnnestunud enamik neist nõusse saada ja praeguseks on partneritega üksmeelele jõutud.

Võtmeküsimus on, kuidas viia ministeeriumite huvid MaRu loomisel kokku. Hartmani sõnul on tulnud ka konstruktiivset kriitikat, mida ta on püüdnud arvesse võtta. MaRu loomise laiem eesmärk on soov korrastada maa- ja ruumipoliitikat tervikuna, teisisõnu luua parem elukeskkond nii linnas kui ka maal.

Hartmani sõnul on MaRu loomisel äärmiselt oluline tasakaalustatud lähenemine. Teiste seas tehakse koostööd maa­ poliitika eestvedajatega. ̂ MaRu eesmärk on saavutada kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui ka maal. Panustame nüüdisaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja

arh. 02/23

linna­de arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge. ̂ MaRu nõustab muu hulgas kohalike kliimakavade koostajaid, mis aitab koos professionaalsema ruumiplaneerimisega kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda.

MaRu loomisel lähtutakse kahest põhidokumendist, need on riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035” ja üleriigiline planeering „Eesti 2030+”.

Kuus põhisihti, mille suunas liigutakse, on: ̂ kestliku ning keskkonnasõbraliku käitumise juurutamine; ̂ tõuseb kinnisvara ja maa tulevikuväärtus; ̂ segregatsiooni, sh nii sotsiaal-majandusliku kui ka rahvuspõhise segregatsiooni vähenemine; ̂ luuakse kvaliteetset elukeskkonda, mis annab väärtust kõigile valdkondadele; ̂ tagatud on regionaalne areng ja elamise võimaldamine kõikjal Eestis; ̂ riigi ressursse kasutatakse tõhusalt.

Neli kõige olulisemat eesmärki MaRu loomisel on: ̂ MaRu korrastab, korraldab ümber ja sihistab paremini olemasolevaid maa- ja ruumiteenuseid; ̂ teaduspõhine Eesti ja andmepõhised otsused; ̂ valdkonna koostöö; ̂ MaRu loomisega tekib riigi tasandil elukeskkonna kujundamise eestvedaja.

Töökorraldusest MaRu loomisel MaRu loomisel lähtutakse partnerite infost. Loodud on töörühmad. Juhtrühma tööd juhib Regionaalministeeriumi (REM) kantsler. Soov on selgitada välja kõik ruumivaldkonna teenused. Strateegilisi otsuseid võtab vastu ministrite nõukogu. Ülioluline on osapoolte toimiv koostöö.

2024. aasta alguses tuleb MaRu loomise ettepanek esitada valitsusele. Plaan on juba 2023. aasta novembris ettepanek valitsusse saata. MaRu loomise kontseptsioon on partneritele edastatud. Uue ameti loomine tähendab teatud seaduste muutmist.

Kui Riigikogus on kolm lugemist läbitud, tuleb välja kuulutada MaRu juhi konkurss. MaRu võiks olla loodud 2025. aastaks. MaRu loodaks suuresti Maa-ameti personali baasil.

MaRu struktuuris tervikuna hakkaks töötama u 300 inimest.

Juurde tuleb võtta u 60 inimest. Praegu käib ressursside otsimine REMist. MaRu loomise ressursse otsitakse erinevatest programmidest (ka Eesti Teadusagentuurist). MaRu loomise protsessi koordineerimise eest vastutab REM. Järgnes arutelu.

4. EALi uue kodulehe hetkeseisu tutvustamine (Kairi Rand) EALi uus koduleht ei ole ikka veel avatud, sest teksti- ja sisumuudatuste sisseviimine võtab aega. Kindlasti on üks põhjus ka tegijate vähesus. Loodetavasti õnnestub osa kodulehe tekste saada koostamisel olevast EALi juubeliraamatust.

2023. aasta augustis saadeti EALi uus koduleht eestseisusele kommenteerimiseks. Seni on tulnud kommentaarid ainult kümnelt eestseisuse liikmelt.

EALi uue kodulehe link otsustati edastada uuesti eestseisusele kommenteerimiseks.

5. Maakri kvartali arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Endrik Mänd) Maakri kvartali (Tallinn) arhitektuurivõistluse tingimused on koostatud kõrghoonete teemaplaneeringu alusel. Selle alusel on 130 m kõrguste hoonete ehitamine kvartalisse lubatud (võimalik on ehitada kuus tornhoonet). Lennuametiga õnnestub see kõrgus tõenäoliselt läbi rääkida, aga Muinsuskaitse­ amet leiab, et kavandatav kõrghoonete piirkond jääb Kolde puiestee sihis Toompeale avaneva vaatekoridori ette.

Kavandatava kvartali tiheduse näitaja üle käivad läbirääkimised. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver on seadnud kvartali kavandamise üheks tingimuseks, et sinna peab tulema park ja kvartalisse peab jääma 50% avalikku ruumi. Loodetavasti õnnestub abilinnapeaga kohtumisel seda Endrik Männi arvates liiga jäika tingimust lõdvendada.

Parkimine on kavas saada nii väheseks kui võimalik.

Tänavaruum peaks jääma jalakäijakeskseks, sellist lahendust toetab ka võistlustingimustega ette antud ülesandepüsitus.

Maakri tänav peaks jääma autovabaks. Endrik Männi sõnul ühistransporti suure tõenäosusega Maakri kvartalisse ei tooda, sest ligipääs ühistranspordile on seal väga hea.

Võistluse tulemus võetakse detailplaneeringu aluseks.

Kavandatavate hoonete kasutusotstarve on valdavalt teenindus ja toitlustus: kohvikud, restoranid. Võistlustöö keskendub avaliku ruumi ülesandele, jalakäija tasandile.

Nõutud on, et võistlejate meeskonnas on volitatud arhitekti kutsega arhitekt. Võistlustingimused ei näe ette otsest lepingu sõlmimist võitjaga. Võitjale on määratud ainult au­hinnaraha.

Autoriõiguse seadust käsitlevate punkide sõnastus on võistlustingimustes korras.

Eestseisuse arvates ̂ oleks mõistlik kaasata võitja detailplaneeringu mahulise lahenduse tegemise juurde; ̂ võiks võistluse tulem jääda koostatava detailplaneeringu või hoonete arhitektuuri osa aluseks; ̂ võiks nõutav haljastuse osakaal kvartalis olla vabam, aga kvartal peaks jääma inimesele mõnusaks keskkonnaks.

Võistlustöö lahendus peaks määrama haljastuse osakaalu; ̂ ei ole Oliver Alveri nõue jätta kvartalisse 50% avalikku ruumi mõistlik, sest Maakri on veidi teistmoodi kvartal.

Eestseisus andis Endrik Männile ülesande Maakri kvartali tingimusi eestseisuse ettepanekutele tuginedes veidi kohendada.

6. Harju 11 võistluse (Tallinn) kooskõlastamine (Pelle-Sten Viiburg) Olukorda, kus ühe arhitekti projekteeritud, kuid veel teostamata hoone osale (siin fassaadile) korraldatakse võistlus, pidas eestseisus pretsedendituks. Arusaamatuks peeti ka võistluse eesmärki.

Leiti, et kuna tegu on täiesti uue hoonemahuga Tallinna vanalinnas, tuleks kaaluda võistluse korraldamist kogu mahule, mitte ainult fassaadile. Kui rekonstrueeritaks vana maja, saaks EALi võistluste töögrupi hinnangul hoone praegune peaprojekteerija fassaadide projekteerimisega ise hakkama ja võistluse korraldamine ei annaks midagi juurde.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

33

9. november 2023 1. EALi tagasiside maa- ja ruumiameti täiendatud kontseptsioonile (Andro Mänd) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler ning maa- ja ruumiameti (MaRu) moodustamise juhtrühma esimees Marko Gorban saatis teiste seas EALile läbivaatamiseks ning tagasiside andmiseks MaRu täiendatud kontseptsiooni.

Tegu on väga olulise dokumendiga, milles kirjeldatakse MaRu juhtimisstruktuuri ja funktsioone, eeldusel, et valitsus võtab vastu otsuse MaRu loomiseks. Kui kõik läheb plaani­ päraselt, peaks uue ameti ülesehitamine algama 2024. aasta jaanuaris ja tööle peaks see hakkama jaanuaris 2025.

Andro Männi hinnangul on MaRu täiendatud kontseptsioon kohmakas ja ebaefektiivne, MaRu loomise algne eesmärk on fookusest kadunud. MaRusse on kokku tõstetud liiga palju tegevusvaldkondi, mis muudab kogu süsteemi kohmakaks ja bürokraatlikuks.

Näiteks peab poliitika kujundamise üksus kindlasti olema tervikuna ühes ministeeriumis ja ühe kantsleri vastutusala.

Vastasel juhul tekib hajutatud vastutus ning sisulist ja ühtset poliitika kujundamist ei toimu.

Praeguses dokumendis kirjeldatud kujul toimib ühtne poliitika kujundamine ainult teoreetiliselt. Tegelikkuses säilib praegune olukord, kuna ka praegu on ruumiteemadega tegelevad üksused osaliselt olemas, kuid need on erinevates ministeeriumites laiali.

Positiivse aspektina tõi Mänd esile selle, et dokumenti on sisse kirjutatud volitatud arhitektide kaasamise vajadus.

Otsustati, et EALi juhatus töötab MaRu kontseptsiooni põhjalikult läbi ning esitab selle kohta Regionaal- ja Põllu­ majandusministeeriumile ettepanekud. Oodatud on ka eestseisuse ettepanekud ja märkused.

2. Ajakirja MAJA järgmise numbri tutvustamine (MAJA peatoimetaja Laura Linsi) Ajakirja MAJA uus peatoimetaja Laura Linsi andis ülevaate oma senisest tööst ja tulevikuplaanidest peatoimetajana.

Ajakiri ilmub neli korda aastas ja tiraaž on 900. Ajakirja omanikud on EAL, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Toimetus üürib väikest ruumi Tallinnas aadressil Niine 11.

Linsiga sõlmiti tööleping 2023. aasta märtsis. Ta on pea­ toimetajana välja andnud kaks ajakirjanumbrit ja uus number pealkirjaga „Saared” ilmub arhitektuuripreemiate galaga samal ajal (8. detsembril). Ülejärgmine number kannab pealkirja „Looduskivi”.

Juba ilmunud numbri „Moratoorium” pani Linsi kokku sisuliselt juba MAJA peatoimetajaks kandideerimise ajal. „Eluase” tabas nii mõnegi poliitiku närvi ja oli kooskõlas Eesti paviljoniga Veneetsias.

Ajakirja kolleegiumisse kuuluvad Triin Ojari, Karin Bachmann, Mari Möldre, Mihkel Tüür, Rebeka Põldsam, Reio Raudsepp ja Anni Martin.

Linsi üritab MAJA koostamisse kaasata Balti- ja Põhjamaade arhitekte. Ta soovib ajakirja viia sisse rohkem jooniselisust ja pildimaterjali, mis on eestseisuse arvates väga tervitatav. Linsi peab oluliseks, et ajakirja jääks ka arhitektuuri kultuuriline osa.

34

Peamised suunad, millega Linsi soovib peatoimetajana edasi tegeleda: ̂ jõuda erialainimesteni ja edasi väljaspool eriala tegutsevate inimesteni; ̂ luua ajakirjale aktiivsem veebileht (praeguse eelarvega ei ole see kahjuks võimalik, Linsi otsib eelarve suurendamise võimalusi).

Seni on iga numbri jaoks esitatud rahataotlus Eesti Kultuur­ kapitalile, mis on olnud ajakirja väljaandmisel oluline rahastus­ allikas.

Eestseisuse ettepanekud ja soovitused Linsile: ̂ küsida Eesti Kultuurkapitalilt rahastust kogu aastakäigu jaoks korraga (kord aastas). Eesti Kultuurkapital teeb väljamakseid kord kvartalis, kuid taotluse saab esitada üks kord; ̂ kohtuda kolleegiumiga tunduvalt sagedamini kui seni; ̂ võtta ilmuvale artiklile juurde ka esitatust erineva vaatega kommentaar.

3. Martin Noorvälja EALi noortekogust väljaastumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Martin Noorvälja EALi noortekogust väljaastumise sooviavalduse, otsustas selle rahuldada.

4. Arhiluse fondi arutelu Andro Mänd andis Tõnu Laigule selgitusi seoses Arhiluse fondi põhikirjaga, mis on kavas lähiajal notaris kinnitada.

5. Ülevaade juhatuse tegevusest (Andro Mänd) Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud ning eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmised ̂ Andro Mänd andis intervjuu Delfi podcast’ile. ̂ Andro Mänd osales Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi liitmist käsitleval koosolekul. Kultuuriministeeriumist osalesid muuseuminõunik Marju Reismaa ja kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats. Jäi kõlama tõdemus, et muuseumid siiski liidetakse hoolimata paljude vastuseisust. See pidavat olema ministri otsus. ̂ Osaleti Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskonna õppekava muudatuste arutelul. ̂ Aet Ader osales koos Mae Köömnemäega Ukrainas Lvivis Ukraina abistamise projektiga seotud konverentsil. Projekti raames kavandatavate linnafoorumite jaoks saadi konkreetsed kokkulepped. Eestlastele jääb korraldada kolm linnafoorumit algse nelja asemel (ühe vedamise võtsid leedukad enda peale). Rootslased olid nõus määrama linnafoorumitele oma esindajad, kelle kulud kannavad nad ise. Teine Ukraina-teemaline konverents toimub 2024. aasta mais Rootsis. ̂ Andro Mänd ja Ülo-Tarmo Stöör osalesid Bordeaux’s „Woodrise´i” konverentsil. ̂ Toimus EALi õppereis Argentinasse. Kuna huvilisi oli palju, korraldati see kahele rühmale.

arh. 02/23

̂

̂ ̂

̂

̂

Andro Mänd osales Clever City Groupi (CCG) eest­ vedamisel toimunud koosolekul. Kui varem tegi CCG ettevalmistusi Pärnusse endisele Maseko alale uue linnaku rajamiseks, siis nüüd on plaanid muutunud.

Selgus, et CCG poole on pöördunud sanatoorium Tervis pakkumisega müüa oma hoone CCG-le IT-linnaku rajamiseks. Pärnu linna arengut silmas pidades oleks see Männi arvates väga hea otsus. EALi esindajad juhtisid CCG tähelepanu sanatooriumihoone ostuga kaasuvatele autoriõiguse küsimustele ja sellele, et hoone on B-kategooria kaitse all.

Kohtuti Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga.

Kohtuti presidendi sisenõuniku Toomas Sildami ja kultuurinõuniku Rasmus Puuriga. Tegu on iga-­ aastase kohtumisega, kus räägitakse valdkonnas toimuvast.

Kohtuti EKA esindajatega EKA hoone kõrvalkrundi (Kotzebue 2) asjus. EKA esindajad soovisid teada, kas EAL ja Eesti Arhitektuurikeskus oleksid huvitatud EKA laienduse korral sinna kolimisest. Krunt on Tallinna omandis ja EKA-l käivad linnaga selle üle läbirääkimised.

EAL edastas EKA-le oma seisukoha, et EAL ei ole huvitatud hakkama üürnikuks, vaid soovib olla üks omanikest.

Võeti osa BAUA Awardsi arhitektuuritudengite lõputööde võistlusest Kaunases ja osaleti samas toimunud konverentsil (Kairi Rand, Kristian Taaksalu, Aet Ader (Zoomis)).

30. november 2023 1. Kortermajade renoveerimisest Ida-Virumaal (Veronika Valk-Siska) Tänavuse 80 mln euro suuruse tõukefondidest eraldatud toetusmeetme kohta ei esitatud kevadel korterelamute tervikrenoveerimise taotlusvooru Ida-Virumaalt mitte ühtegi taotlust. Riigil on soov siiski algatada seal kortermajade tervikrenoveerimine, milleks on taasterahastust ja õiglase ülemineku fondist hiljuti eraldatud 25 miljonit eurot.

Kliimaministeeriumil on tekkinud plaan korraldada Narva Linnavalitsusega koostöös kaks eri tüüpi arhitektuurivõistlust: naabruskonnapõhise renoveerimise võistlus (lisaks hoonetele tehakse korda majadevaheline väliruum) ja tüüphoonetele standardsete lahenduspõhimõtete (tehaseline renoveerimine) väljatöötamise võistlus.

Kui EALi eestseisus kiidab nende kahe võistluste mõtte heaks, ootab Valk-Siska EALi arhitektuurivõistluste töögrupilt tuge nende elluviimisel. Tema sõnul oleksid Ida-Virumaa võistlused eeskujuks ülejäänud Eestile, aidates renoveerimislainet hoogustada.

Eestseisus toetas Valk-Siska algatust.

Jaan Kuusemets tundis huvi, milline konkreetne tegevus järgneb nn kataloogivõistlusele (tüüphoonetele standardsete lahenduspõhimõtete väljatöötamine). Valk-Siska sõnul tuleb võistlusele järgnev tegevus panna kirja iga võistluse lepinguprojekti.

Otsustati, et kui EALi võistluste töögrupp alustab Narva võistluste ettevalmistamist, võetakse ühendust ka Jaan Kuusemetsaga.

2. 3+1 arhitektide poolt Pärnusse kavandatava kõrghoone projekti tutvustamine (Markus Kaasik) Markus Kaasik tutvustas lühidalt 3+1 arhitektide visiooni Pärnu kesklinna (keskväljakule) kõrghoone kavandamisel.

Tema hinnangul on Pärnu probleem see, et seal puudub keskus. Eraarendajast tellijale erinevaid visioone läbi mängides ja joonistades on praeguseks jõutud 16–17korruselise kõrghoone plaani juurde. Kavandatav hoone asub muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kõrghoone on Pärnus üldplaneeringu järgi lubatud.

Eesteisuse arvates on 3+1 arhitektid teinud ära tänuväärse töö diskussiooni algatamiseks Pärnus. Kas ja miks just kõrghoone peaks Pärnu kesklinna defineerima, on omaette küsimus. Pärnu muinsuskaitse nõukogu liikme Jaak Huimerinna sõnul on muinsuskaitse nõukogu seisukohal, et Pänusse kavandatav uus hoonestus ei tohi palju erineda senisest.

3. Info juriidiliselt loodud Arhiluse fondi kohta (Andro Mänd) Andro Mänd andis teada, et Arhiluse fond on juriidiliselt vormistatud ja pangakonto avatud.

4. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (Pelle-Sten Viiburg) ̂ Paldiski hariduslinnaku võistlus: Lääne-Harju Vallavalitsusega koostöös korraldatava võistluse tingimused koostab Kalle Komissarov. ̂ Kiili hariduskompleksi võistlus: Kiili Vallavalitsusega koostöös korraldatava võistluse tingimused koostab Katrin Koov. ̂ Jõhvi raamatukogu-kogukonnamaja võistlus: korraldatakse koostöös Jõhvi Vallavalitsusega. ̂ Kuressaare rannaala ideevõistlus: korraldab Saaremaa Vallavalitsus. ̂ Maardu linnakeskuse „Hea avaliku ruumi” programmi võistlus. ̂ Mustvee linnakeskuse „Hea avaliku ruumi” programmi võistlus. ̂ Maakri kvartali (Tallinn) arhitektuurivõistlus: korraldavad Kolmas arendus OÜ ja Robalm OÜ koostöös EALiga, tingimused koostab Endrik Mänd.

5. Ülevaade juhatuse tegevusest eestseisuste vahelisel ajal Kahe eestseisuse koosoleku vahelisel ajal on EALi juhatusel toimunud hulk kohtumisi. ̂ Kohtuti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaini­nõuniku Johanna Jõekaldaga Eesti Arhitek­ tuuri­keskuse teemal. Jõekalda väljendas muret, et EAK liigub oma põhifookusest liiga kaugele. ̂ Andro Mänd andis intervjuu Delfi podcast’ile. ̂ Kohtuti EALi ürituste töögrupiga. Valiti sügisel toimuva EALi konverentsi fookusteema: elamumajandus.

EALi suveseminari toimumisajaks kinnitati 5.–6. juuli 2024, fookuses on rohepöördest ja ringmajandusest tulenevad uued ja ka taaskasutatud materjalid. Arutati kavandatava EALi näituse (2025) korraldust. ̂ Toimus arhitektuuriteemaline mälumäng „Arhivoor”. ̂ Andro Mänd käis Pariisis Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud pinnasejääkide väärindamise õppereisil.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

35

̂ ̂ ̂

Toimus ACE’i assamblee Brüsselis, kus EALi esindajatena osalesid Andro Mänd ja Aet Ader.

Osaleti konverentsil Ehitus 2024+ „Kas mängus või pingil?” ja sellele järgnenud auhinnagalal. EAL pakkus konverentsile välisesinejad.

Tehti intervjuud EALi projektijuhi ametikohale kandideerijatega.

6. Linnahalliteemaline arutelu Tõnu Laigu seisukohast lähtudes tuleks Tallinna linnahall konserveerida, et see ära ei laguneks: kui kunagi tulevad targemad pead, siis on võimalik hoonega midagi ette võtta.

Kokkuvõttes peeti kiiduväärseks seda, et Tallinna Strateegiakeskus on esimest korda pakkunud olulisele linnaehituslikule alale välja visiooni.

EALi seisukoha kujundamiseks linnahalli lammutamise küsimuses otsustati korraldada hääletus. 18 eestseisuse liiget olid linnahalli lammutamise vastu ja üks selle lammutamise poolt.

Lõpetuseks soovitas Jaak Huimerind lugeda tema 2004. aasta alguses Äripäevas avaldatud linnahalliteemalist artiklit.

14. detsember 2023 1. Erasmuse projekti „Speculative urban futures” tutvustamine (Jüri Soolep) Jüri Soolep tutvustas Erasmuse rahastatavat projekti, milles EAL osaleb koos mitme välisülikooliga. Projekti kajastamiseks luuakse veebisait, millelt hakkab saama jooksvat infot.

Soolepi üks kohustus on kolm korda aastas koostada projekti uudiskiri. Projekti sisu: vaadeldakse erinevaid kavandamiskeeli (joonistamine, projekteerimine, VR ja AI) ning töötatakse välja nende kasutamise tööriistad. Eestis toimub aprillis 2024 töötuba, kus analüüsitakse Tallinna Kopli kaubajaama planeerimise võimalusi eri kavandamiskeelte abil. Lähte­ ülesande selleks töötab välja ekspertide rühm koosseisus Jüri Soolep, Arthur Raichman, Andres Alver, Douglas Gordon ja Adria Carbonell.

2. Maakri kvartali arhitektuurivõistluste tingimuste tutvustamine ja kooskõlastamine, üldine ülevaade ettevalmistamisel olevatest võistlustest (Pelle-Sten Viiburg) Maakri kvartali (Tallinn) võistlusülesande puhul küttis kirgi arutelu, mis peaks toimuma pärast võistlust ja mida tuleks võitjale lubada, kas ühe hoone projekteerimist või majadevahelise ruumi ehk maastikuarhitektuuri projekti koostamist, või tuleks piirduda maastikuarhitektuuri kontseptsiooni määramisega (nn guidebook detailplaneeringu seletuskirja).

Praegu on tingimustes võitjale lubatud kaasamist detail­ planeeringu koostamisse.

Eestseisus pidas kõige tähtsamaks seda, et linnale saadakse siluett ja sellest peetakse ala edasisel projekteerimisel kinni. Eestseisuse arvates oleks nn guidebook detailplaneeringu seletuskirjas mõistlik ja tingimusi peeti üldiselt heaks.

Otsustati usaldada kooskõlastamine ja edasine suhtlus tellijaga arhitektuurivõistluste töögrupile.

3. Kuressaare rannaala ideevõistluse võistlusülesande tutvustamine (Jaak Huimerind) Arhitektuurivõistluse tingimusi tutvustas Jaak Huimerind, kes oli need töögrupi nimel läbi vaadanud. Üldjoontes hindas ta neid heaks, aga oli siiski esitanud mõne kommentaari ja märkuse.

Eestseisus soovis teada, millise lepingu saab võistluse võitja, st mis on võistluse tulemus. Eestseisuse hinnangul peaks võitja saama õiguse koostada detailplaneeringu arhitektuuriosa. Selle võistluse puhul on detailplaneeringu koostamise leping sõlmitud Artes Terraega. Eestseisus leidis, et Artes Terrae peaks ootama ära võistluse tulemuse ja arvestama seda detailplaneeringut koostades.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk peakski olema teostada võistluse tulemus (sh sellega kavandatud rajatised, väike­ vormid). Õigus projekteerida maastikuarhitektuur peaks jääma võitjale. Kokkuvõttes tuleks tingimustes selgelt öelda, et tegu on maastikuarhitektuuri võistlusega.

Nõusoleku osaleda žüriis andis Toomas Paaver.

4. Riigi kultuuri elutööpreemiatele EALi kandidaatide väljavalimine Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiale otsustati üksmeelselt esitada Raine Karp.

5. Loomestipendiumite komisjoni otsuse kinnitamine Eestseisus kinnitas loomestipendiumite komisjoni otsuse, kuid enne muutis selles Jüri Soolepit puudutavat osa, sest tema taotlus vastab tingimustele (tegu on loomingulise tööga, mitte tehnilise teostamisega).

Lõplik otsus on lisatud tabelis.

36

arh. 02/23

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Eraldatud summa €

Taotluse sisu

480 25.09.2023 Loometegevus

Ettekande ettevalmistamine, esitlemine ja vestluste pidamine seminaril „Minu ligipääsetav linnaruum” puuetega inimeste kojas

480*

Jüri Soolep

3500 31.10.2023 Erialane täiendõpe

2023. aastal (veebis) täiendkoolitusloengu tsükli „Innovatsioonist: seks, vägivald ja sublimatsioon...” editeerimine ja podcast’ideks tegemine ning EALi käsutusse andmine EALi kodulehel avaldamiseks

3500*

Maie Kais

400 31.10.2023 Õppereis

Tutvumine keset Põhja-Jäämerd asuva Svalbardi (Teravmäed) saarestikuga

200

Mari Hunt

3197 26.10.2023

Erialane täiendõpe, loometegevus

Arhitektide-kunstnike eksperimentaalse elamurajooni uurimistöö tegemine ja täiendkoolitusel osalemine

1627*

Hannes Praks

400 01.11.2023 Erialane täiendõpe

Zürichi Tehnika-kõrgkooli jätkusuutliku õppetooli ja oxara.earthi külastamine Zürichis

200

Ülar Mark

800 01.11.2023 Loometegevus

Lotofeni saarestikul paikneva KODA külastamine oma loomingu mõtestamise, joonistamise jne eesmärgil

200

Grete Veskiväli

1300 23.11.2023 Loometegevus

Osalemine Fine 5 Tantsuteatri etenduse „Elud meie elude sees” loovmeeskonnas

1300*

Merle Karro-Kalberg

2500 23.11.2023 Muu

Dokumentaalfilmi „Aja puudutus” stsenaariumi tegemine ja toimetamine

2500*

Mae Köömnemägi

2500 12.12.2024 Loometegevus 1500 12.12.2024

UREHERITi teema sisuline analüüs, linnafoorumite sisu koostamine

Toomas Paaver

Ivan Sergejev

2500* 1500*

KOKKU:

14 007

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

37

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks.

Lõppenud arhitektuurivõistlused

VII rahvusvahelise Tallinna arhitektuuribiennaali 2024 kuraatorivõistlus 30.01.–04.04.2023 Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud võistluse võitjaks osutus töö „Ressursid tulevikus”. „Tallinna arhitektuuribiennaali näituse kontseptsiooni keskmes on küsimus, kuidas meile kättesaadavate ressurssidega arhitektuuris mõelda, projekteerida ja ehitada. Tahame keskenduda eri tasanditele alates arhitektuurist, tüpoloogiast ja

materjalidest kuni linnaplaneerimiseni. Näitusel on kohalikust kontekstist lähtuv rahvusvaheline perspektiiv ja see kutsub osa võtma,” ütlevad kuraatorid Daniel A. Walser (Zürich), Anhelina L. Starkova (Harkiv), João Charters Monteiro (Lissabon) ja Jaan Kuusemets (Tallinn).

Maaelu Teadmuskeskuse (varem Eesti Taimekasvatuse Instituut) aretuskompleksi hoonete arhitektuurivõistlus Riigi Kinnisvara ASi ja Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud arhitektuurivõistlusele esitati 12 ideekavandit.

Võitjaks valiti arhitektuuribüroo molumba ideekavand „Väetis”, mille autorid on Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Priit Rannik.

Teise koha sai arhitektuuribüroo DAGOpen ideekavand „Plantis” (autorid Ahto Aasma, Saamuel Rammo, Anna Solts, Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru ja Allar Esko).

38

Kolmanda koha sai arhitektuuribüroo Kauss Arhitektuur ideekavand „Ader” (autorid Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Joanna Lättemägi, Lauri Eltermaa, Anna Grete Konsap, Teele Kapsta ja Kaur Talpsep). Žürii otsustas ergutuspreemia määrata Salto arhitektuuribüroo ideekavandile „Viljakas poolkuu” (autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).

arh. 02/23

„Hea avaliku ruumi” Kilingi-Nõmme linnakeskuse arhitektuurivõistlus 23.01.–18.04.2023 Saarde Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida terviklik ruumiline lahendus Kilingi-Nõmme keskosale, mis hõlmab keskväljakut, Pärnu tänava keskset osa, lauluväljakut, vabadussõja monumendi parki, bussi­jaama ning vallavalitsuse hoonet. Võistlusele esitati 10 võistlustööd.

Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia 9000 eurot pälvis võistlustöö „Teerist” arhitek­ tuuribüroolt STUUDIO TALLINN (autor Villem Tomiste).

Teise koha preemia 7000 eurot pälvis idee­ kavand „Metsaline” arhitektuuribüroolt Nikita

Atikin (autorid Eva Kedelauk, Kristel Niisuke ja Kristiina Way) ning kolmanda koha preemia 5000 eurot ideekavand „Kuldseen” arhitektuuri­ büroolt KA Arhitektid (autor Erkki Annama).

Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat (kumbki 2000 eurot). Need said arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandi „Tuiksoon” eest (autorid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving, Luisa Maria Männilaan ja Patrick Barbo) ning arhitektuuribüroo Stuudio TÄNA ideekavandi „Tüvi” eest (autorid Kertu Johanna Jõeste, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Tristan Krevald ja Madis Eek).

Võidutöö „Teerist”. Autor Villem Tomiste (arhitektuuribüroo STUUDIO TALLINN)

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

39

Võidutöö „Paabel”. Autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur (Kolm Pluss Üks)

40

arh. 02/23

Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistlus 02.01.–05.05.2023 Tartu Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele esitati 105 tööd. Neist 27 oli Eestist ja 78 välisriikidest.

Kokku esitati töid 26 riigist.

Avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Tartu südalinna kultuurikeskuse (Süku) hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus.

Osalejate ülesanne oli esitada ideekavand kultuurikeskusest, kus on ruumid Tartu linnaraamatukogule, kunstimuuseumile, sündmuskeskusele ja teistele kultuurikeskust toetavatele funktsioonidele ning selle ümber elurikas ja mitmekesine pargimaastik ja inimmõõtmeline avalik ruum. Hoone peab sobituma etteantud asukohta ja miljöösse ning looma terviku Emajõe-äärse linnaruumiga.

Parimaks tunnistati ja võistluse võitis arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks võistlustööga „Paabel”, mille autorid on Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.

Teise koha pälvis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid ideekavand „Tarte Tatin” (autorid

Ott Kadarik, Kerttu Kõll, Kaarel Künnap, Aleksei Petrov, Mats Põllumaa, Mihkel Raev, Indrek Rünkla, Jaanika Sau, Marleen Stokkeby, Aleksandr Špakov, Mihkel Tüür, Maarja Tüür ja Eik Hermann).

Kolmanda koha sai arhitektuuribüroo Atelier Lorentzen Langkilde Aps ideekavand „Roheline kultuurikeskus” (autorid Kristian Langkilde ja Kasper Lorentzen).

Ergutuspreemia määrati ideekavanditele „Aed” (autor Arkkitehtitoimisto ALA Oy), „Puidust siluett” (autorid Unism ja Narrative Architects) ning „The Line and the Dot” (autorid Syrusas, MB IMPLMNT architects). Žürii otsustas ära märkida ka ideekavandid „Maastikuga seotud mälestused” (autorid FIORE Architects ja MYRTO VENIZELOU Kreekast) ning „Väike mets” (autorid Studio Akkerhuis Associates ja Après la pluie paysagistes (mõlemad Prantsusmaalt) ja ArchiWorkshop LõunaKoreast). Neid ei tasustata rahalise preemiaga, kuid nende arhitektuurikontseptsioon väärib eraldi esile tõstmist.

Verevi rannahoone arhitektuurivõistlus 16.03.–22.05.2023 Elva Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati 36 võistlustööd.

Esikoha pälvis studio ARGUSE võistlustöö „Veer” (autorid Margit Argus, Karina Krestinov, Eliise Harjak, Mariia Korolova, Katri Mets ja Katariina Teigar).

Teise koha pälvis võistlustöö „Lesila” Arhitektuuribüroo JVRilt (autorid Kalle Vellevoog, Jornas-Toomas Iisak, Anu Tammemägi ja Mari Poom). Kolmanda koha sai võistlustöö „Vesikiil” arhitektuuribüroolt KAVAKAVA (arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil).

Ergutuspreemia võitis võistlustöö „Laine” arhitektuuribüroolt KOKO arhitektid (arhitektid Karina Niinepuu, Lembit Kaur Stöör, Lera Mikhailova, Raivo Kotov, Tatiana Päss ja Mathilda Viigimäe).

Rahva lemmikuks kujunes hääletuse tulemusel võistlustöö „Aega veel”, mille autorid on Timo Titma ja Veiko Vahtrik arhitektuuribüroost VNDL Arhitektuur, Illimar Truverk arhitektuuribüroost arhitekt11, Edgar Kaare ja Elina Õunsaar arhitektuuribüroost TajuRuum ning Kersti Lootus ja Hanna Veske arhitektuuribüroost Lootusprojekt.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

41

Viljandi ordulinnuse külastuskeskkonna arhitektuurivõistlus 25.04.–05.07.2023 Viljandi Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistlusele esitati üheksa võistlustööd.

Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia anti arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks võistlustööle „Kaemus” (autorid Gert Guriev, Helin Kuldkepp, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur).

Teise ja kolmanda koha preemia läksid võrdselt jagamisele kahe võistlustöö vahel. Preemiad said büroo Arhitekt Must võistlustöö „Elav muuseum”

(autorid Alvin Järving, Mari Rass, Ott Alver, Luisa Männilaan, Patrick Barbo ja Lukas Laubre) ning KOKO arhitektide võistlustöö „Valgekihv” (autorid Carolyn Rennu, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago ja Raivo Kotov).

Ergutuspreemia otsustati anda studio ARGUSE ideekavandile „Fellin” (autorid Margit Argus, Kristo Põlluaas, Eliise Harjak, Mirjam Vaht ja Artur Ümar) ning STUUDIO TALLINNA ideekavandile „Rahnud” (autor Villem Tomiste).

Võidutöö „Kaemus”. Autorid Gert Guriev, Helin Kuldkepp, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur (Kolm Pluss Üks)

42

arh. 02/23

Võidutöö „Hata”. Autorid Oleksii Volodymyrovych Pakhomov, Jaan Kuusemets, Anna Solts ja Oksana Buziak (DAGOpen)

Ukraina peremajade tüüpprojekti arhitektuurivõistlus 19.05.–11.07.2023 Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV), EALi ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatud võistlusele esitati 17 ideekavandit.

Esikoha pälvis kavand „Hata” arhitektuuri­ büroolt DAGOpen (autorid Oleksii Volodymyrovych Pakhomov, Jaan Kuusemets, Anna Solts ja Oksana Buziak).

Teise koha sai kavand „Ruut” arhitektuuri­ büroolt molumba (autorid Karli Luik, Johan Tali, Oksana Šapovska, Maryna Kharlampova ja Harri Kaplan). Kolmanda koha pälvis kavand „Krestiki Noliki” arhitektuuribüroolt Kuu (autorid Joel Kopli ja Anastasiya Klimentyeva).

Ergutuspreemia pälvis kavand „Segasumm” büroodelt KOKO arhitektid ja Drozdov ta partnery.

Lisaks märkis žürii loodud lisandväärtuse poolest ära veel kolm kavandit: kavandi „Kalyna_8” arhitektuuribüroolt Eek & Mutso, kavandi „Kalyna_16” büroolt AB Standup ning kavandi „HUBA” büroolt Sirkel ja Mall.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

43

„Hea avaliku ruumi” Narva Peetri platsi arhitektuurivõistlus 03.04.–06.09.2023 Narva Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Narva Peetri platsile ja seda ümbritsevale alale uus visioon ja ruumiline lahendus, et luua Narvale inimsõbralik ja atraktiivne peaväljak. Võistlusele kvalifitseerus 13 ideekavandit.

Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia suurusega 9000 eurot pälvis võistlustöö „Piiritaja” arhitektuuribüroolt Arhitekt Must (autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan ja Patrick Barbo).

Teise koha preemia (7000 eurot) pälvis idee­ kavand „Hoovid” arhitektuuribüroolt Stuudio TÄNA (autorid Kertu Johanna Jõeste, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Tristan Krevald) ning kolmanda koha preemia (5000 eurot) ideekavand „Saal” arhitektuuribüroolt STUUDIO TALLINN (autor Villem Tomiste).

Peale selle anti välja ergutuspreemia (kumbki 2000 eurot) arhitektuuribüroo KOKO arhitektid ideekavandile „Pärl” (autorid Katri Soonberg, Kevin Lamp, Lembit-Kaur Stöör, Lera Mikhailova, Martin Tago ja Raivo Kotov) ning arhitektuuribüroo OAAS Arhitektid ideekavandile „September” (autorid Ivar Lubjak ja Maria Pukk).

Võistlus korraldati „Eesti Vabariik 100” programmi „Hea avalik ruum” jätkuprogrammi raames.

Võidutöö „Piiritaja”. Autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan ja Patrick Barbo (Arhitekt Must)

44

arh. 02/23

„Hea avaliku ruumi” Kallaste linnakeskuse arhitektuurivõistlus Peipsiääre Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kallaste linnakeskusele esinduslik ja tänapäevane järveäärne ruumilahendus. Võistlusele esitati viis ideekavandit.

Parimaks tunnistati ja esimese koha preemia suurusega 8000 eurot pälvis võistlustöö „Kalda­ pääsuke” arhitektuuribüroolt ABMA (autor Liis Uustal).

Teise koha preemia suurusega 6000 eurot pälvis võistlustöö „Serviti” arhitektuuribüroolt STUUDIO TALLINN (autor Villem Tomiste). Kolmanda koha preemia suurusega 4000 eurot läks võistlustööle „Kaldakaar”, mille autorid on Triin Vallner ja Ko Ai arhitektuuribüroost Majaja.

Ergutuspreemia (2000 eurot) läks arhitektuuribüroo KA Arhitektid ideekavandile „Kuldrannake” (autor Erkki Annama).

Võidutöö „Kaldapääsuke”. Autor Liis Uustal (ABMA)

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

45

Narva munitsipaalelamute arhitektuurivõistlus 20.06.–18.09.2023 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti korraldatud ning EALis kooskõlastatud võistlusele esitati 24 ideekavandit.

Esimese koha sai ideekavand „Narva reborn” Läti arhitektuuribüroolt a part (autorid Toms Loris, Agnese Mālniece, Kristaps Priede, Deniss Maruhļenko ja Ilze Pabērza).

Teise koha pälvis ühisosalejate Studio ARGUSE ja Makespace’i ideekavand „Vallikodud” (autorid

Kristo Põllaas, Eliise Harjak, Margit Argus, Mariia Korolova ja Eva Vakmann). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati SWECO Projekti töö „Äär” (autorid Janeli Voll ja Ahti Kooskora). Ära märgiti Nikita Atikini töö „Domino” (autorid Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke) ning arhitektuuribüroo JVR töö „Kroon” (autorid Anu Tammemägi, Jornas-Toomas lisak, Mari Poom ja Kalle Velle­voog).

Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused

Võistluste lõpptähtajad ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂ ̂

Kaarli pst 3 (Tallinn) õppehoone arhitektuurivõistlus (korraldab EAL koostöös Tartu Ülikooliga), 18.10.–20.12.2023 RMK Paikuse büroohoone arhitektuurivõistlus (korraldab RMK koostöös EALiga), 30.10.2023–11.01.2024 RMK Ussimäe büroohoone arhitektuurivõistlus (korraldab RMK koostöös EALiga), 30.10.2023–25.01.2024 Tallinna Vee büroohoone arhitektuurivõistlus (korraldab AS Tallinna Vesi), 20.10.2023–30.01.2024 Kalasadama (Tallinn) hoonestuse ning rannapromenaadi arhitektuurivõistlus (korraldab Kapitel), 15.11.2023–15.02.2024 Noblessneri (Tallinn) arhitektuurivõistlus (korraldab Kodusadam OÜ), 01.09.–15.12.2023 Tallinna vanalinna kavandatava hotelli hoovihoone (Harju 11) arhitektuurivõistlus (korraldab H11 OÜ), 27.10.2023–07.02.2024 „Hea avaliku ruumi” Mustvee keskus (korraldab Mustvee Vallavalitsus koostöös EALiga), 27.12.2023–27.02.2024 Pärnu Vallikääru kontserdipaiga arhitektuurivõistlus (korraldab Pärnu Linnavalitsus), 16.11.2023–07.03.2024 Narva lasteaedade tüüpprojekti arhitektuurivõistlus (korraldab Narva Linnavalitsus), 22.12.2023–18.03.2024

Ettevalmistamisel olevad võistlused ̂ ̂ ̂

46

Paldiski hariduslinnaku arhitektuurivõistlus (korraldab Lääne-Harju Vallavalitsus koostöös EALiga), I kvartal 2024 Maakri kvartali (Tallinn) arhitektuurivõistlus (korraldavad Kolmas arendus OÜ ja Robalm OÜ koostöös EALiga), I kvartal 2024 Jõhvi raamatukogu ja kogukonnamaja arhitektuurivõistlus (korraldab Jõhvi Vallavalitsus koostöös EALiga), veebruar 2024

arh. 02/23

EALi teated

Noorte arhitektide töötuba „Sustainable city” Noored arhitektid otsisid 14.–17. juunil 2023 Pärnu Keskraamatukogus toimunud töötoas „Sustainable city” lennukaid tulevikuvisioone uuele linnaosale, mis plaanitakse rajada Pärnusse Pärnu jõe kaldale. Võitis sotsiaalselt jätkusuutliku linna idee, mis pakub erinevatele inimestele taskukohast elamispinda ja ühendab uue linnaosa vanaga trammitee abil.

Töötoa korraldasid EAL, ettevõte Clever Cities Group ja Pärnu Linnavalitsus. Clever Cities Group kavatseb rajada Pärnusse Suur-Jõe tänava tühermaale nüüdisaegse linnaosa, mille suurus on 10 hektarit ja elanike arv hinnanguliselt 1600. Töötoas oligi noorte arhitektide ülesanne kavandada uuele linnaosale visioon, mis saab avaliku arhitektuurivõistluse lähteülesande aluseks. „Eesti arhitektid hakkasid rohepöördest rääkima juba 15 aastat tagasi. Siis ei võetud meid kuulda, kuid nüüdseks on see saanud tegelikkuseks. Arhitektide ja linnaplaneerijatena oskame juba praegu öelda, millest kujuneb järgmine tervet ühiskonda puudutav suurem probleem: see on elamumajandus ning sellega mittetegelemise tulemid,” ütles EALi president Andro Mänd.

Kokku osales ajurünnakus 27 noort arhitekti ning arhitektuuritudengit Eestist, Lätist, Soomest, Ukrainast, Rumeeniast, Ungarist ja Türgist. Žüriile esitati hindamiseks seitse kavandit, mis olid kõik tugeva jätkusuutliku suunitlusega tulevikku vaatavad visioonid.

Foto Raul Mee

Osa võitjameeskonnast: Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan ja Askim Naz Yildiz. Foto Raul Mee

Noored arhitektid julgustasid ehituses kasutama tühermaal leiduvaid materjale ja ehitusjäätmeid, pakkusid vihmavee kogumise ja kogukonnaaianduse ideid ning lahendusi sellele, kuidas pöörata linnaku kasuks tuule- ja päikeseenergia. Arvestati looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning sotsiaalset jätkusuutlikkust. Viimane tõigi võidu meeskonnale, kuhu kuulusid Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud noored arhitektid Mark Aleksander Fischer, Siim Tanel Tõnisson ja Ra Martin Puhkan ning Askim Naz Yildiz Aalto Ülikoolist. „Võitjameeskond just selle teemaga tegeleski, juhtides tähelepanu olulisele tõsiasjale, et me ei saa rajada monofunktsionaalset linnaosa, mis on suunatud ainult ühele ühiskonnagrupile. Linnaosa elujõulisust silmas pidades on oluline, et seal oleksid taskukohased elamispinnad näiteks politseinikele, õpetajatele ja haiglaõdedele. Sellise töö võitjaks valimine näitab, et Clever Cities Group ei ole klassikaline Eesti arendaja. Loodan, et võimalikult suur osa töötoas genereeritud ideedest jõuab ka reaalsusesse,” kommenteeris Andro Mänd.

Kavand „Clever Cities Connects” on autorite sõnul planeering, mis võtab fookusesse uue ja olemasoleva linna ühendamise ning mille siht on olla

47

Eesti esimene sotsiaalselt jätkusuutlik uusarendus.

Pärnusse Riia tänavale nähakse ette uus trammiliin, mis võimaldaks planeeringul olla vahelüliks Rail Baltica raudteejaama ja vanalinna vahel. Ankrupunktidena nähakse kultuurilinnakut endise katlamaja aladel ja uut tihedat ärilinnakut, mis on

Foto Raul Mee

tugevalt lõimitud olemasoleva tööstusalaga krundi idapoolses osas. Et planeering oleks sotsiaalselt jätkusuutlik ja uues linnaruumis oleks tagatud tugev kogukonnatunne, on kavandatud nii üürimaju Pärnu elanikele kui ka kooperatiivseid kortermaju.

Žürii märkis ära ka töö „Adventure Bay”, mille kontseptsioon keskendus kultuurilisele mitmekesisusele ja loomingulisele linnakeskkonnale, tuues kokku erineva taustaga inimesi. „Integreerides säästva disaini põhimõtteid, avalikke väliruume, interaktiivseid näitusepindu ja rannaäärseid mugavusi, annab see idee kohalikule kogukonnale platvormi, et taas ühenduda oma juurtega. Nii saab samaaegselt luua ainulaadse sihtkoha, kus külastajad saavad kogeda ja hinnata kalapüügi kultuurilist tähtsust,” kirjeldasid oma ideed žürii tähelepanu pälvinud kavandi autorid Valerii Krinberg (Eesti Kunstiakadeemia), Evelīna Tetere (Riia Tehnika­ ülikool), Alina Oncica (Ion Mincu Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ülikool) ning Aleyna Canpolat (Eesti Kunstiakadeemia). Žüriisse kuulusid EALi president Andro Mänd, mentorid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Sirkku Huisko (Soome) ja Oskars Vāvere (Läti), Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu endine linna­ arhitekt Karri Tiigisoon ning Clever Cities Groupi esindajad Thomas Abraham ja Marten Palu.

Töötoa korraldamist toetasid Clever Cities Group, Kultuuriministeerium, Ruukki, Equitone ja Pärnu Linnavalitsus. Graafiline disain: Tuumik.

Tutvu kõigi töödega: tinyurl.com/4dfxndpd.

Fotogalerii üritusest on EALi Facebooki-lehel: tinyurl.com/3dk2ednk.

EALi, EMALi ja ESLi suveseminar 2023 Tartus lodjakojas Traditsiooniline suveseminar toimus 29.–30. juunil Tartus lodjakojas. Salto arhitektide kavandatud Emajõe-äärne hoonetekompleks koos ümbritseva looduse ja kuuma suveilmaga lõid mõnusa meeleolu, et arutleda seekord teemal „Kodu/eluase”. Iga liit oli valinud ühe ettekande teema.

Eesti Sisearhitektide Liitu esindasid Eesti Kunsti­ akadeemia sisearhitektuuri magister Anni Kõrvemaa ja Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent Veiko Liis, kelle lühiettekanded rääkisid tänapäeva nomaadidest ja ajutistest kodudest.

EAList tutvustasid kuraatorid-arhitektid Aet Ader ja Mari Möldre Veneetsia arhitektuuribiennaali 2023. aasta Eesti ekspositsiooni „Kodupeatus”.

EALi, EMALi ja ESLi suveseminar 29.-30.06.2023 Tartus.

Foto Reio Avaste

48

arh. 02/23

EALi, EMALi ja ESLi suveseminar 29.-30.06.2023 Tartus.

Foto Reio Avaste

Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) kutsus kõnelema sotsiaalteadlase ja linnasotsioloogi ning Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Katrin Paadami. Tema ettekanne „Residentsist koduks” käsitles kodude erinevaid kontseptsioone, väärtusi, elanike kogemusi elamispinnaga suhestumisel, eluasemeturgu jm.

Järgnes vestlusring eluasemepoliitikast Eestis, milles osales lisaks Katrin Paadamile ja Aet Aderile ka arhitekt ja elamuvaldkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (al 30.06.2023 Kliimaministeerium) Veronika Valk-Siska.

EALi, EMALi ja ESLi suveseminar 29.-30.06.2023 Tartus.

Foto Reio Avaste

Pärastlõunal olid kavas lodjasõidud. Pärast õhtusööki toimus mälumängu „Arhivoor” esimese hooaja finaal, mille võitis võistkond Majamuuseum. Õhtu lõppes kas saunaparvel, tantsupõrandal või Emajõe kaldal, igaüks leidis oma.

Teisel päeval oli kavas arhitektuuriekskursioon Tartu linnas, giidideks olid Tiit Sild, Mart Hiob ja Indrek Ranniku. Lisaks said huvilised osa elurikku­se tuurist jalgratastel, seda suunas giid Karin Bachmann.

Täname lodjakoja lahket pererahvast, kes aitasid meil päeva meeldejäävaks muuta.

Täname ka kõiki toetajaid, kelleta poleks suve­ seminar võimalik. Aitäh, Ruukki, Bauroc, Equitone, Floorin, Forbo, Velux Eesti, VBH/ Aluprof, Lincona, Henkel, Thermory ja Eesti Kultuurkapital!

EALi, EMALi ja ESLi suveseminar 29.-30.06.2023 Tartus.

Foto Reio Avaste

Pärast lõunapausi rääkisid Kino maastikuarhitektid lodjakoja kõrval asuvast Emajõe linnaujulast, mille eest nad said 2022. aastal EMALi aasta­ preemia, ning tutvustasid oma uut raamatut „Vältimatu väliruum”.

Seejärel tegi ettekande sotsiaalteadlane ja linna­ uurija Mervi Ilmonen Aalto Ülikoolist, tutvustades elamuehituse muutuvaid praktikaid Soomes.

Seminari lõpetasid arhitektuurierialade 2023. aasta parimate lõputööde lühitutvustused, mille tegid Linda Li Arro (Eesti Kunstiakadeemia), Rasmus Ink (Tallinna Tehnikaülikool) ja Liina-Kai Raivet (Eesti Maaülikool).

EALi, EMALi ja ESLi suveseminar 29.-30.06.2023 Tartus.

Foto Reio Avaste

EALi TEATED

49

Eesti arhitekti loodud paviljon tõstis maailma arhitektide kongressil Kopenhaagenis fookusse paneelelamute kvaliteetse nüüdisajastamise vajaduse Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) maailmakongressil, mis toimus 2.–6. juulini 2023 Kopenhaagenis, avati Balti riikide ühispaviljon „Paralleelmaailmad”.

Ekspositsiooni ja paviljoni kontseptsiooni autor oli Eesti arhitekt Karl Pops ning paviljon käsitles vananenud elamufondi renoveerimise põletavat teemat. See tõstatas küsimuse, kuidas muuta nõukogudeaegsed kortermajad inimsõbralikuks ja nüüdisaegseks ilma suure keskkonnajalajäljeta.

Tänavuse UIA kongressi põhiteema oli jätkusuutlik tulevik ja kõikide ühiskonnaliikmete kaasatus („Sustainable Futures – Leave No One Behind”), mis peegeldab ÜRO jätkusuutliku arengu 2030. aasta eesmärke.

4. juulil avatud Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) ühispaviljon võttis fookusesse modernistlike nõukogudeaegsete kortermajade tervikliku

renoveerimise vajaduse. Seoses Euroopa roheleppe­ga ja Euroopa Komisjoni eesmärkidega tunduvalt vähendada hoonete CO2 jalajälge 2050. aastaks, tähendab see kõikide liikmesriikide, sh Eesti jaoks vanemate elumajade massilise renoveerimise vajadust. Algatuse raames tekitati avalik arutelu, et tuua esile katsumused, jagada kogemusi ja tutvustada renoveerimise parimaid tavasid.

BAUA paviljoni „Paralleelmaailmad” („Parallel Worlds”) autori arhitekt Karl Popsi sõnul oleme ristteel. „Nii Balti riikides kui ka kõikjal mujal, kus on suur ja vananev elamufond, peame otsustama, kuidas sellega edasi minna. Kondid on veel tugevad, kuid ülejäänu vajab tööd. On maailm, kus praegune status quo jätkub, kus nõukogudeaegsete kortermajade ükshaaval renoveerimine langeb suuresti üksikute korteriühistute kanda ja elamurajoonid on endiselt isoleeritud. Kuid on võimalik ka teistsugune maailm, kus elamufond on tunnistatud kriitiliseks infrastruktuuriks, mis vajab terviklikku visiooni ja investeeringuid, et tagada selle jätkusuutlikkus selle sõna igas tähenduses. Millises maailmas me elada tahame?” esitas Karl Pops paviljoni põhilise küsimuse.

BAUA paviljon illustreeris seda valikut kahe võrdsete mõõtmetega toa kõrvutamisega. Üks tuba esindas tüüpilist paneelelamukorterit esialgses olekus ning teine oli renoveeritud nüüdisaegsele elatustasemele ja ambitsioonidele vastavalt. „Asi ei ole ainult energiaklassis või esteetikas, vaid ka loomulikus valguses, sisekliimas, rohealade kättesaadavuses, üldises elukvaliteedis ja kokkuvõttes inimväärikuses. Kaalul on elanike, kogukondade, linnade ja ühiskondade heaolu tervikuna,” rõhutas Karl Pops.

Paviljoni tehnilise teostuse viisid ellu sisearhitektid Ardo Hiiuväin, Eeros Lees ja Päär-Joonap Keedus. Graafilise disaini lõid Marje ja Martin Eelma (Tuumik).

Kopenhaagenis esitletud BAUA paviljon jäi viimaseks Eesti, Läti ja Leedu arhitektide koostööks UIAga. Kolme Balti riigi arhitektide liidud otsustasid lõpetada UIAsse kuulumise, kuna pole nõus olema liikmed organisatsioonis, milles on esindatud ka Venemaa ja Valgevene.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, State Culture Capital Foundation of Latvia, Lithuanian Council for Culture, Morbergs Studio, Interstudio/Norr11, JSC LNK Industries, Saint-Gobain, EVASAT Komforts, Forbo Flooring, Floorin/Haro ja Knauf.

BAUA president Juris Poga (Läti), paviljoni autor Karl Pops ja BAUA asepresident Rūta Leitanaitė (Leedu). Foto Kairi Rand

50

arh. 02/23

EALi õppereis 2023 Argentinasse EALi õppereisid on varemgi viinud Eestist päris kaugele, tänavu aga lausa teisele poole ekvaatorit.

Eelmise aasta lõpus liikmete listis toimunud reisi­sihtkoha hääletusel osutus võitjaks Argentina ning huviliste arv oli nii suur, et moodustasime kaks rühma, kokku 56 osalejaga. Reisikava tegime mõlemale ühesuguse, kuid hiljem selgus, et loodusjõududel olid veidi teised plaanid.

Argentina on pindalalt maailmas kaheksandal kohal ja elanikke on seal u 47 miljonit, kellest valKunstnike ateljee, Antonio Bonet, Horacio Vera Barros, Abel López Chas, 1938. Foto Kairi Rand

dav osa – 92% – elab linnades. Buenos Aires koos eeslinnadega on maailma üks suurimaid linnapiirkondi, kus on elanikke u 13 miljonit. Õppereisi üks peamisi sihtkohti oligi loomulikult Buenos Aires, kuid lisaks soovisime tutvuda

Raamatupood El Ateneo endise teatri Gran Splendid hoones, originaalprojekt Peró ja Torres Armengol, 1919, ümberehitus Francesco Manzone, 2000. Foto Kairi Rand Londoni ja Lõuna-Ameerika Panga peakontor (praegu Hüpoteegipank), Clorindo Testa + SEPRA, 1966. Foto Kairi Rand

EALi TEATED

51

Teisel rühmal, kes saabus kuus päeva hiljem, õnnestus enneolematut vaatepilti jälgida mõlemast riigist. Muljeid on raske sõnadega edasi anda, see looduse ülivõimas stiihia on ühtlasi katastroof.

Vihmametsade massiivne maharaiumine põhjustab pinnase erosiooni ja tulvaveed uhuvad suure osa viljakast maast lihtsalt minema. Koskede vesi oli värvunud ühtlaselt pruuniks.

Edasi viis reis Mendozasse, kus tuli jällegi kokku puutuda kliimanähtustega. Esimene rühm jätkas tormide lainel, sest vahetult enne nende saabumist möllas piirkonnas Andide idanõlvale omane zonda tuul, mille kiirus ületas 100 km/t, kandis laiali palju tolmu ja murdis puid. Selle järelmõju takistas veidi reisikava elluviimist. Teise rühma kohalejõudmise ajaks oli tuul küll vaibunud, kuid ilm sama zonda tõttu tavalisest tunduvalt kuumem.

Eesti arhitekte ilm siiski ei seganud. Mendoza veinitootjate juures saime osa moodsa arhitektuuri, Andide nõlvade, viinamarjaväljade ja maitsvate roogade koosmõjust. Lisaks külastasime Mendoza Ülikooli arhitektuuriteaduskonda.

Esimene reisigrupp Buenos Airese Linnavalitsuse hoones, Foster + Partners, 2014. Foto Kairi Rand

veel mõne osariigiga, et mulje maast oleks mitmekülgsem. Nii viis õppereis ka Mendozasse, Andide külje alla veinitööstuse aladele. Ning tähelepanuta ei saa jätta loodust, sest vaatamata suurele rahvastikutihedusele pealinna ümbruses on riik suhteliselt hõredalt asustatud.

Argentina oli 20. sajandi esimeses pooles maailma üks rikkaimaid riike ja sellest ajast on pärit suurejoonelised ehitised nii pealinnas kui ka mujal.

Külastasime neist paljusid, kuid tervikuna pakkusid rohkem põnevust Buenos Airese eripalgelised linnaosad Palermo, Recoleta, San Telmo, La Boca, Puerto Madero jt, mida oli tore avastada. Linn on täis kihistusi eri aegadest, linnapilt on ebaühtlane, kõrvuti paiknevad väga erineva iseloomuga hooned.

Kõik seguneb huvitavalt ja kaasakiskuvalt, kaos ja kord esinevad samal ajal.

Buenos Airesest põikasime üheks päevaks väikelinna La Platasse, kus asub ainus sealkandis valmis ehitatud Le Corbusier’ projekteeritud hoone, doktor Curutcheti maja.

Argentina ja Brasiilia piiril paikneb üks maailma loodusimedest: kosed Iguazu jõel. Mõlema rühma jaoks kujunes nende külastamisest omamoodi kordumatu elamus, sest meie sealoleku ajal ületas vee kogus jões kümnekordselt (!) tavanormi.

Esimene rühm Argentina poolel koskesid vaatama ei pääsenudki, sest vihmasajus olid rajad vee alla jäänud ja pargis liikumine ohtlik. See-eest said nad Brasiilia poolel olla paduvihmas ja äikeses peaaegu ainsad külalised. (Tavaoludes käib iga päev koskede juures umbes 5000 turisti.)

52

Mendoza Ülikooli inseneeriateaduskonna hoone, Enrico Tedeschi, 1964.

Foto Kairi Rand

arh. 02/23

Iguazu joad Brasiilia poolelt vaadatuna. Foto Kairi Rand

Rahvusraamatukogu Mariano Moreno, Clorindo Testa, Francisco Bullrich, Alicia Cazzaniga, 1990ndate algus. Foto Kairi Rand

Õppereisi eesmärke saab sõnastada erinevalt ja arvatavasti on ka osalejate ootused erinevad. Üks on ilmselt siiski ühine: reis peab avardama silmaringi ja andma inspiratsiooni. Selle eesmärgi me tõenäoliselt täitsime, sest kümne kohaloldud päeva hulka mahtus väga erinevaid muljeid ja emotsioone kohtadest, inimestest, hoonetest, kulinaariast, veinidest, muusikast.

Nüüdisarhitektuuri tänapäeva mõistes oli õppereisi programmis tavalisega võrreldes vähe. Pole ka imestada, sest hüperinflatsioon on pidev probleem, ületades tänavu lausa 102%, ja peaaegu pool riigi elanikest elab allpool vaesuspiiri. Argentina on kontrastide maa.

Esimene reisigrupp ja arhitekt Eliana Bormida veinimõisas Alfa Crux, Bórmida & Yanzón, 2005. Foto Kairi Rand

EALi TEATED

53

BAUA Awards 2023 parima noore arhitekti diplomiprojekti auhinna pälvis Katariina Mustasaar Eestist 9. novembril 2023 tunnustati Leedus Kaunase Tehnikaülikooli raamatukogus toimunud auhinna­ tseremoonial Balti riikide noorte arhitektide parimaid lõputöid.

Tänavu autasustas žürii ühte diplomiprojekti.

See oli Katariina Mustasaare Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritöö „Tööstusjärgne meremaastik: Paljassaare sadamaala taimtervendamine”, mille koostamist juhendasid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.

Lisaks märgiti ära kaks tööd. Nende autorid olid Egle Dimaitytė-Vainermanė (Läti), „Ajaloolise omandi tõlgendamine puitarhitektuuri vormides”, ja Mark Aleksander Fischer (Eesti), „Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul”. Ürituse eesmärk on tõsta esile Balti arhitektuurikoolide parimate noorte spetsialistide lõputööd.

Tänavu osales konkursil 12 tööd seitsmest arhitektuurikoolist: Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist, Kaunase Tehnikaülikoolist, Vilniuse Kunstiakadeemiast, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikoolist, Riia Tehnikaülikoolist ja RISEBA rakenduskõrgkoolist. Eestit esindasid lisaks Darja Rakovitš ja Rasmus Ink Tallinna Tehnikaülikoolist.

Žürii liikmed Dina Suhanova, Kristel Niisuke ja Matas Šiupšinskas ning Leedu Arhitektide Liidu projektidirektor Marius Dirgela. Foto Alius Koroliovas

54

Auhinnatavad tööd valis välja rahvusvaheline žürii koosseisus arhitekt, Läti Kunstiakadeemia teadur ja Läti Arhitektide Liidu juhatuse liige Dina Suhanova, arhitekt Kristel Niisuke Eestist ning arhitekt ja teadur Matas Šiupšinskas Leedust.

Võitjad Mark Aleksander Fischer, Katariina Mustasaar ja Egle Dimaitytė-Vainermanė. Foto Alius Koroliovas

Ürituse korraldas Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon (BAUA) koostöös Leedu Arhitektide Liidu, Läti Arhitektide Liidu, EALi, noorte arhitektide klubi Atelpa ja innovatsiooniplatvormiga Morberg’s Studio. Üritust toetas Läti Kultuurkapital, Leedu Kultuurinõukogu, Eesti Kultuurkapital, ehitusmaterjalide tootja Knauf, valgustusdisaini büroo Gaismas Stils ning katuseakende tootja Velux.

8. novembril, päev enne võistlust toimus Kaunases osalejatele korraldatud linnaekskursioon ning BAUA juhatuse koosolek, millest võtsid Eestist osa EALi asepresident Aet Ader (veebis), BAUA ase­ president Hindrek Kesler, EALi noortekogu esindaja Kristian Taaksalu ning EALi projektijuht Kairi Rand.

Konkursitöödega saab tutvuda veebikataloogis tinyurl.com/3nrh7ean. Ürituse täpsem info on BAUA Facebooki-lehel: facebook.com/balticarchitecture.

arh. 02/23

Mälumäng „Arhivoor” EALi president Andro Mänd tegi 2022. aasta sügisel ettepaneku hakata korraldama arhitektuuri teemal mälumänge. Sari sai nimeks „Arhivoor” ja esimene mäng toimus 12. oktoobril Tallinnas Eesti kaasaegse kunsti muuseumis. Kuna aga seal jäi ruum kitsaks, koliti juba järgmiseks mänguks üle Põhja Konna baari Telliskivi loomelinnakus ning sinna on jäädud siiani. „Arhivoor” on arhitektuurigurmaanidele mõeldud mälusöök. Valikus on küsimused sisearhitektuurist linnaplaneerimiseni, skulptuuridest sümbolhooneteni. Mängule on oodatud kõik üliõpilastest seenioriteni, erialaprofessionaalidest arhitektuurihuvilisteni.

Tagatud on, et punktideta ei lahku keegi, kuid ka maksimumpunkte ei saa keegi. Küsimused on üles ehitatud kolme vihje süsteemile. Seega on oluline vihjete seostamise ja tuletamise oskus, mitte pelgalt faktide teadmine.

Küsimused kujundab enamasti EAL, kuid mänge on korraldatud ka koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Elava Tänavaga.

Mängud toimuvad kord kuus (välja arvatud juulis ja augustis), kokku on toimunud 13 mängu.

Meeskondade suurus on kuni viis inimest ja osavõtutasu 5 eurot inimese kohta. Mängudel on keskmiselt osalenud 15 meeskonda. Keskmine osalejate arv on olnud 66 inimest mängul.

Mälumängudest saadav tulu läheb 2023. aastal EALi juurde loodud Arhiluse fondi.

Graafilise disaini autor on Tuumik.

Mälumängude toimumist toetab Bauroc.

"Arhivoori" esimene mäng Eesti kaasaegse kunsti muuseumis 12. oktoobril 2022. Foto Kairi Rand

EALi kutsekomisjoni teated

Arhitektikutse taotlemine Arhitektikutse taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu on kutse andmise korra punktis 2. Dokumentide esitamise järgmine tähtaeg on 30. jaanuar 2024.

Intervjuud tehakse taotlejatega märtsis.

Palume arvestada, et üks kutse taotlemise voor võib kesta kuni kolm kuud alates dokumentide esitamise tähtajast.

Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär iga kutsetaseme puhul on esmakordsel taotlemisel 490 eurot, taastõendamisel 345 eurot ja erijuhtumi alusel taotlemisel 279 eurot.

Kogu kutsemääramist puudutav info on EALi kodulehe arhliit.ee rubriigis „Kutse andmine”.

EALi TEATED

55

EALi uued liikmed

IOANNIS LYKOURAS Snd 10.06.1986. Lõpetanud Patrase Ülikooli ehitus­ inseneeria eriala (2009) ja Brandenburgi Tehnikaülikooli arhitektuuri eriala (2012). Töötab arhitektuuribüroos LÜNK arhitektid OÜ arhitektina ja Edinburghi Ülikoolis nooremteadurina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 377 (04.05.2023).

HANNES PRAKS Snd 05.10.1973. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala (2000). Töötab disaini- ja uurimisstuudios kuidas. works disainerina, on selle asutaja. Alates 2023. aasta maist on Eesti Arhitektuurikeskuse juht.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 379 (08.06.2023).

SIIM TANEL TÕNISSON Snd 14.01.1995. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2023). Töötab OÜs Stuudio TÄNA arhitektina. Tegutseb Arhitektuurikoolis ja Vanalinna Hariduskolleegiumis juhendajana. On EALi ürituste töögrupi juht alates novembrist 2023.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 380 (31.08.2023).

EALi noortekogu uued liikmed

56

RA MARTIN PUHKAN Snd 22.07.1996. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022).

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 377 (04.05.2023).

PAULINA PARV Snd 23.03.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 380 (31.08.2023).

ANNELI VIRTS Snd 11.08.2001. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 382 (28.09.2023).

KARL TOOMAS RADIK Snd 11.11.1998. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 382 (28.09.2023).

arh. 02/23

Eesti arhitektuuripreemiad 2023

Selgusid 2023. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid 8. detsembril jagati Tallinnas Lillepaviljonis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 14 laureaati: Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvaimate saavutuste ja teoste autoreid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli preemiat.

Peapreemia pälvis PÕLTSAMAA LOSS. Arhitektuur: Margit Argus ja Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA) ning Birte Böer.

Sisearhitektuur: Margit Argus ja Elo Liina Kaivo (studio ARGUS) ning Margit Aule (LUMIA).

Konsultant: Artur Ümar. Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): Ülo Mahoni ja Andrus Rehemaa (ARC PROJEKT). Maastikuarhitektuur: Margit Argus ja Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA), Sulev Nurme (AB Artes Terrae) ning Britt Mäekuusk (Projektibüroo).

Põltsamaa lossikompleks. Foto Tõnu Tunnel

EALi TEATED

57

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium. Foto Tõnu Tunnel

Arhitektuuripreemia pälvis Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium.

Arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist ja Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektuur: Tarmo Piirmets ja Anni Leo (Pink). Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talvistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann ja Katariina Lepiku (KINO maastikuarhitektid).

Tegevuspreemia pälvis TOOMAS PAAVER. Toomas Paaver on arhitektina tegutsenud kohtades, kuhu tema ametikaaslased pole väga tahtnud minna, ja teemadega, mis jäävad kuhugi taustale: ta on teinud Siseministeeriumis üleriigilist planeeringut, olnud linnaarhitekt, koostanud uuringuid, õppematerjale ja võistluste lähteülesandeid, viinud end kurssi õigusloomega ning esindanud kodanikuühenduste häält arvukates planeerimise vägikaikavedudes. Tema tegevus on olnud suunanud veel sündimata ruumi.

Paaveri tegevuse jäljed on mitmel pool ehitatud ruumis, kus seda aimatagi ei oskaks. Näiteks õpivad arhitektid Tallinnas endisse sukavabrikusse rajatud Eesti Kunstiakadeemia hoones, mille ruumilahendus põhines tema 2014. aastal koostatud võistlusülesandel. Juba kümmekond aastat on suurema osa arhitektuurivõistluste aluseks paljuski

58

Paaveri struktuuri ja sõnastuse põhjal koostatud Eesti arhitektuurivõistluste juhend.

Arhitektuuri alal tegevuspreemia saanud Toomas Paaver on, võiks öelda, lausa omaette suurus Eesti arhitektuuris. Teist sellise missioonitundega avalikkuse huvides ja avaliku sektori vaatest arhitektuuri

Toomas Paaver koos EALi presidendi Andro Männiga. Foto Raul Mee

arh. 02/23

EALi arhitekti aastapreemia 2023: Paide Gümnaasium. Foto Elvo Jakobson

mitte ainult mõtestavat, vaid ka selle positsioonilt praktiseerivat arhitekti meil praegu ei ole.

Näitusepreemia pälvis näitus „Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.– 1980. aastatel”.

Kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žüriisse kuulusid arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinyi, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

EAL andis välja arhitekti aastapreemia, „Elamu” preemia ja tudengipreemia Paide Gümnaasiumi autorid. Foto Raul Mee

Arhitekti aastapreemia laureaat on PAIDE GÜMNAASIUM. Arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Helina Lass, Ragnar Põllukivi ja Martin McLean (Salto AB). Sisearhitektuur: Birgit Palk, Tarmo Piirmets ja Raul Tiitus (Pink).

Endine Paide Tütarlaste Gümnaasiumi hoone on üks ilusaimaid ajaloolisi koolihooneid Eestis. See asub looduskaunis kohas, künka veerel otse vastu Paide Vallimäge, kus paiknevad ordulinnuse varemed ja neid ümbritsev park. Uue kooli loomisel oli oluline, et uus hooneosa ei pakuks liialt konkurentsi olemasolevale hoonele, vaid tõstaks teda esile.

Suurt rolli uue ja vana hoone sümbioosis mängis krundi reljeef, andes võimaluse kasutada ära korruste kõrgusi. Kaldlaed seovad hoone sees olevad kolme tasandi avalikud alad visuaalselt üheks suureks elutoalaadseks ruumiks, samas kui väljast mõjuvad kaldkatused naaberkrundi viilkatuste kõrval muhedalt väikelinnalikult. Hoone on inspireeriv: liigendatud ja mitmekesine ruum kulgeb eri tasapindadel, kutsudes end kasutama, ringi liikuma ja teiste kasutajatega suhtlema.

Kooli juurdeehitis organiseerib ära terve krundi, tekitab mõnusa hooviala ning loob Posti ja Valli tänava vahele ühendustee, mis on kõigile avatud. Salto varasemast loomingust

EALi TEATED

59

kohtab siin tuttavat maja sidumist maastikuga ja treppidena lahendatud katusemaastikku. Kui mõne senise hoone juures on tulnud maastikku n-ö tekitada, siis Paide kooli krunt pakkus loomupäraselt igati huvitavat reljeefi: kõrguste vahe vallikraavi suunas on lausa viis meetrit.

„Elamu” preemia laureaat on PÕRO MAJA. Arhitektuur ja sisearhitektuur: Mari Hunt ja Hanna Karits.

Põro talu asub Võrumaal Rõuge sügavate järve­ de, iidsete metsade ja kuldse viljaga kaetud kupli­te vahel. Ajalooliste taluhoonete taastamisele lükkas hoo sisse pereema, kelle hea eeskuju käivitas ka noorema põlvkonna esindajad, kes soovisid ehitada uue maja vanadele maakivist keldri müüridele.

Põro maja võib nimetada 30 kilomeetri raadiuse ehituseks: kogu ehitusmeeskond on just nii lähedalt pärit, materjalgi tuli lähedalasuvast metsast.

Ajalooline sisu, arhitektuur, sisekujunduselemendid ja sisseehitatud mööbel on põimitud tervikuks, mis ühelt poolt tunnustab minevikupärandit ning teiselt poolt loob kauni nüüdisaegse ruumi.

Hoone eesmärk tundub üsna lihtne, ent ootamatu lahendus viitab kliendi, arhitekti, sisearhitekti ja meistrite tihedale koostööle. Saavutati ideaalne klapp, mille tulemusena on valminud tõhus maja, kus on arvestatud kliendi iga liigutusega. Läbimõeldud funktsionaalsus koos tundliku materjalikasutusega loob ka pealtnäha tavatüpoloogiast suure­ pärase ja omanäolise versiooni.

Põro maja autorid koos EALi presidendi Andro Männiga. Foto Raul Mee

Põro maja. Foto Tõnu Tunnel

60

arh. 02/23

EALi tudengipreemia laureaat Kertu Johanna Jõeste koos Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žürii liikme Emil Urbeliga.

Foto Raul Mee

Tudengipreemia pälvis KERTU JOHANNA JÕESTE ja tema magistritöö „Vastastikusel toel põhinevad puitkonstruktsioonid”. Magistritöö tuum on konstruktsioonimeetod, mida ümbritsevad ideed erialade ülesest disainiprotsessist, jätkusuutlikkusest ning materjalipõhisusest. Konstruktsioonimeetodi tutvustamise kaudu juhib autor tähelepanu arhitektuuri, inseneeria ja ehitusvaldkonna koostöö tähtsusele jätkusuutliku arhitektuuri kontekstis. Ta seob selle nii materjalist lähtuva, lihttehnoloogilise kui ka modulaarse ja kohandatava disaini kontseptsioonidega.

EALi tudengipreemia väljaandmist rahastavad EALi kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal KARISMA arhitektid, Kuu ja KAVAKAVA.

ESLi aastapreemia laureaat Hanna Karits. Foto Albert Kerstna

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kaks aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia Sisearhitektuuri preemia laureaat on SISE­ ARHITEKTUURIBÜROO PINK (Tarmo Piirmets, Anni Leo, Raul Tiitus ja Birgit Palk).

Sisearhitektuuri preemia laureaat on sise­ arhitekt HANNA KARITS. Vello Asi nimelise tudengipreemia laureaadiks sai SVEN SAMYN, kes on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri kolmanda kursuse üliõpilane.

Eesti Sisearhitektide Liidu žüriisse kuulusid kuulusid arhitekt Heleri Nõmmik (Norra), sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Liina Langemets, arhitekt Andres Ojari ja kunstiteadlane Eik Hermann.

Parimad elamud valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Joel Kopli ja Madis Eek, sisearhitekt Kadi Karmann ning väliseksperdina Linda Krumina Läti arhitektuuribüroost MADE arhitekti. Arhitekti aastapreemia laureaadi valis Saksa arhitekt ning Dortmundi Tehnikaülikooli arhitektuuri ja linnaplaneeri­ mise professor Heike Hanada. Tudengi­pree­mia žüriisse kuulusid arhitektid Vahur Sova ja Merilin Kaup ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots.

ESLi aastapreemia laureaat Pink. Foto Albert Kerstna

ESLi aastapreemia tudengipreemia laureaat Sven Samyn.

Foto Albert Kerstna

EALi TEATED

61

Tallinna Loomaaia ekspositsiooniala „Pilvemets”. Foto Inari Leimann

Eesti Maastikuarhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat on UUS-VEERENNI PARK. Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Karin Bachmann, Katariina Lepiku, Kristjan Talistu ja Liina-Kai Raivet (KINO maastikuarhitektid).

Büstid „Lelud”: Jass Kaselaan.

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat on TALLINNA LOOMAAIA EKSPOSITSIOONI­ ALA „PILVEMETS”. Maastikuarhitektuur: Eneli Niinepuu ja Jaan Mettik (Sala Terrena) ning Ragne Sauman (ConArte). Arhitektuurikonsultatsioon: Riin Kersalu (Kersalu Projektbüroo).

Uus-Veerenni park. Foto Robi Uppin

62

arh. 02/23

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat on raamat „VÄLTIMATU VÄLIRUUM / INDIS­ PENSABLE OUTDOOR SPACE”. Autorid: Karin Bachmann, Mirko Traks, Juhan Teppart ja Kristjan Talistu (KINO maastikuarhitektid). Väljaandja: KINO maastikuarhitektid. Ilmumisaasta: 2023.

Fotod: Kristjan Talistu. Keeletoimetus: Piret Põldver. Tõlge: Päevakera. Graafiline disain: Martin Rästa (Baas Disain).

Eesti Maastikuarhitektide Liidu žüriisse kuulusid maastikuarhitektid Ilze Rukšāne, Kersti Lootus, Laura Männamaa, Rutt Piir ja Kristiina Kupper.

Preemiate väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. EALi tudengipreemia väljaandmist rahastavad EALi kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal KARISMA arhitektid, Kuu ja KAVAKAVA. 2023. aasta parimate arhitektuuriteostega saab tutvuda ETV saate „Aasta arhitektuuripreemiad 2023” vahendusel, mis on järelevaadatav Jupiteris ja arhitektuuripreemiate YouTube’i kanalil.

2023. aasta arhitektuuripreemiate laureaate tutvustava pressiteate täistekst koos fotodega on EALi kodulehel.

Ajakirja MAJA ruumipublikatsioonipreemia Ruumipublikatsioonipreemia pälvis MADLI KALJUSTE ARTIKLI „RAADIO. RAHA. RAAMAT” eest.

2023. aastal MAJA ajakirjas ilmunud artiklite seast valis parima välja Eesti Kunstiakadeemia professor Linda Kaljundi.

Teated seenioritele

EALI RAVIMIHÜVITISE TAOTLEMISE NÄPUNÄITED SEENIORITELE Eesti Kultuurkapital on ikka eraldanud teatud summa (varem 4000 eurot, viimati 2700 eurot) pensioniealiste arhitektide retseptiravimikulude osaliseks hüvitamiseks. 2023. aasta kulude katteks on ette nähtud 4000 eurot. See makstakse välja 2024. aastal.

Kui soovite esitada 2023. aasta kohta ravimi­ toetuse saamise avalduse, alustage, palun, kohe oma retseptiravimite jm abivahendite kohta saadud arvete kogumist ja taotluse koostamist.

2024. aasta jaanuaris ja veebruari algul saab esitada taotluse hüvitada kulud, mille olete teinud 2023. aastal retseptiravimitele või muudele arsti määratud abivahenditele. Taotlus koosneb avaldusest, kuludokumentidest ja lisast.

Avaldusele kirjutage taotleja nimi, taotletav kogusumma ja kontonumber, kuhu kanda toetus.

Kuludokumendid on ostuarved. Palun järjestage arved näiteks kuupäeva alusel, kirjutades arvete nurgale järjekorranumbri. Arvel peab olema taotleja nimi ja väljaloetav teave makse sooritamise kohta. Mõnes apteegis trükitakse ravimi saaja nimi kohe arvele, aga sageli peab seda paluma. Jälgige seda juba apteegis, kui ostate ravimit.

Hüvitatakse ainult arsti määratud retseptiravimite ja muude vajaduste kulud. Kui arvel on muid oste või ravimeid, siis tõmmake neile ridadele kriips peale ja arvutage need arve kogusummast maha.

Avalduse lisasse pange koondnimekiri, kus on kirjas avaldusele lisatud nummerdatud dokumendid (sh arved), arvestusse minev ehk retseptiravimite summa igal arvel eraldi juhul, kui selles sisaldub ka käsimüügiravimeid, ja lõpuks kõigi retseptiravimite koondsumma.

Taotlus peab jõudma 9. veebruariks EALi kontorisse või asjaga tegeleva inimese kätte.

Postiga saatke taotlus Eesti Arhitektide Liidu aadressile Kursi 3, 10415 Tallinn, ja kirjutage ümbrikule ka sõna „Ravimihüvitis”.

Taotluse võib tuua ise kohale seeniorite kohvilauda kolmapäeval, 7. veebruaril kl 14 Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vanade raamatute muuseumituppa. Kolmas võimalus on leppida taotluse edastamine kokku Anu Kotliga telefonil 518 9351.

Kui EAL on saanud taotlused kätte ja arvutanud nende summa kokku, selgub, kui suur on iga taotleja hüvitise protsentuaalne osa Eesti Kultuurkapitali eraldatud toetusest.

Küsimustega palume pöörduda Anu Kotli poole.

Tugevat tervist!

SEENIORITE SEKTSIOONI TÖÖST Meie sektsioon on regulaarselt ja süsteemselt tegutsev üksus EALis. Talveperioodil koguneme korra kuus Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ruumides ning kevadel ja sügisel teeme ekskursioone.

EALi TEATED

63

Talvisel ajal on meil enamasti temaatilised kokku­saamised, kuhu oleme kutsunud oma erialaga seotud esinejaid meid huvitavatel teemadel.

Eelmise aasta kevadreisi tegime Viljandisse ja selle lähiümbrusesse ning see oli seotud põhiliselt vanema arhitektuuriga. Seda juhendas restaureerimisarhitekt Mart Keskküla. Külastasime ka Anu Raua juubelinäitust ja tema kodutalu.

Sügisreisil käisime Harjumaal Lilleorus. Arhitekt Ain Padrik tutvustas oma loomingut nii sealsete maastike korrastamisel kui ka ida religiooniga seotud ainelist maailma. Samal reisil nautisime uusi koolimaju Tabasalus ja Mustamäel.

Seeniorite võistkond Kõred on alati esindatud ka „Arhivooris”.

Tiina Tallinn seeniorite sektsiooni juhataja

Meie juubilarid JAANUAR Ilona Stern Arvi Vainula Birte Böer Terje Jõulu Kristel Ausing

MÄRTS 03.01.1964 09.01.1949 25.01.1974 27.01.1954 31.01.1964

60 75 50 70 60

10.02.1964 12.02.1929 19.02.1939 28.02.1949

60 95 85 75

01.03.1939 08.03.1954 09.03.1954

85 70 70

17.04.1959 24.04.1944

65 80

04.05.1969 08.05.1954 09.05.1974 13.05.1944 15.05.1939

55 70 50 80 85

APRILL Raul Kull Maarja Nummert

VEEBRUAR Andres Kask Olga Kontšajeva Elvi Raigna Maritsa Lukk

Ülo Stöör Margus Koot Tiina Soans

MAI Mart Kadarik Margus Pilter Indrek Laos Ülo Palm Vadim Tšentropov

Mälestame

Ülevi Eljand Kirsti Laanemaa Kai Aksel

01.10.1947–29.10.2023 17.10.1940–21.12.2023 03.02.1939–30.12.2023

Rg-kood: 80053223 Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 125 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 20 eurot

Eesti Arhitektide Liit Aadress: Kursi 3, 10415 Tallinn Telefon: 611 7430 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

EALi president on Andro Mänd EALi asepresidendid on Aet Ader ja Markus Kaasik Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee Projektijuht Kairi Rand: kairi@arhliit.ee Projektijuht Eve Arpo: eve@arhliit.ee Arhitektuurivõistluste koordinaator Liina Soosaar: liina@arhliit.ee Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaidi Laup, kaidi@raamatupidajad.com

EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17 Eestseisuse koosolekud on kaks korda kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 2/2023 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Kaido Känd