Maa Elu, 31. mai 2018

PIIA TIIGEMÄE: VARANE KARTUL JUBA TÕUSEB, SAMUTI ON TÄRGANUD KÖÖGIVILI, MIS SAI KÜLVATUD MAI ALGUSES, KUI MAA VEEL MÄRG OLI.

BEEBIBUUM ALPAKAFARMIS

WILE FARMIS OODATAKSE TÄNAVU KÜMNE ALPAKAPOJA SÜNDI.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

RIKKALIK SAAK

HARRI POOM JAGAB NÕU, KUIDAS VILJAPUULT PAREMAT SAAKI SAADA.

31. MAI 2018 • NR 22 (155) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

2 || keVaD || maa elu

31. mai 2018

METSAD ON ÜLIMALT TULEOHTLIKUD riina marTinSOn Maa Elu

T

änasest kehtib üle Eesti suu­ re tuleohuga aeg. Kui varase­ matel aastatel on Päästeamet kuulutanud suure tuleohuga aja välja piirkonniti, siis tänavu on era­ kordselt soe ja kuiv maikuu tuleohtli­ kuks muutnud kogu Eesti territooriu­ mi, kaasa arvatud saared.

Paraku ei oska inimesed looduses valitseva kuivusega arvestada ja nii on uuema aja nähtus, et põlengud saavad alguse lohakast grillimisest. „Metsa­ ja maastikupõlengute põhjus on enamasti inimeste hooletus,” tõdeb Lauri Kool Päästeametist. „Maha visa­ tud või autoaknast välja loobitud suitsu­ konist võib alguse saada metsatulekah­ ju. Samuti võib tuleohtu tekitada met­ sas mootorsõidukiga liiklemine.”

Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas lõkke tegemine, grillseadme ka­ sutamine ja suitsetamine.

Päästeameti statistika näitab, et kõi­ ge enam on tulekahjude põhjuseks hoo­ letus lõkke tegemisel ja suitsetamine, aga põlenguid on alguse saanud ka hool­ damata elektriliinidest ja ATV sädemest.

Näiteks põles nädalavahetusel Rapla­ maal Käbikülas kõrgepingeliini all ku­ lu. Põleng võis alguse saada liinidest, ku­ na liini alune oli hooldamata. Samuti on kulupõleng alguse saanud rikkis muru­ niidukist lennanud sädemest.

METSATULEKAHJU KORRAL • Kui olete avastanud tulekahju, siis enne igasugust tegutsemist tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult.

• Nailonist või muust kergesti süttivast materjalist riideid kandes hoia tulest eemale.

• Taganemistee olgu alati läbi mõeldud – juhuks, kui põleng peaks hüppeliselt arenema.

• Ära jäta oma vara (näiteks autot) tule suhtes allatuult.

• Maatule korral liigu nagu soos – järgmist sammu astudes ole kindel, et ei vaju läbi pinnase.

• Ladvaleeki kohates hoia võimalikult kaugele.

• Pinnatule korral leia umbes endapikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkiLäinud laupäeval sai häirekeskus teate Toila vallas levivast turbapõlengu lõhnast, kohale sõitnud päästjad leidsid Süsinõmme liivakarjääri lähedalt põle­ va turbapinnase ja võsa. Päästjad mär­ kasid sündmuskohal värskeid ATV jäl­ gi, mistõttu ongi alust arvata, et tule­ kahju võis alguse saada just sellest sõi­ dukist.

SilVi lUKJanOV Maa Elu

misliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega materda tuld – nii annad sa tulele hapnikku juurde.

• Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, püüa peita ennast lompi või muusse veekogusse või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega.

• Kui veekogu ei ole ümbruses, otsi varjuline koobas või varju kivide taha, heida pikali ja kata keha märgade riietega või pinnasega (muld).

Allikas: Päästeamet

Nii palub Päästeamet tuleohtlikul ajal turbapinnal ATVga mitte liigelda, sest turbamulla tolm koguneb sõidu­ ki summutile ja võib kuumenedes tule­ kahju põhjustada.

Loomulikult on ohtlikud klaasikil­ lud ja pudelid. „Need võivad muutuda justkui luubiks ja põhjustada põlengu,” kinnitab Kool.

Suurepärane võimalus toota ise elektrit päikesevalguse abil. Päikese Klõps on valmislahendus paneelidest arvelduseni.

Sina küsi pakkumine, Elektrum kannab hoolt kõige ülejäänu eest!

Pakume kvaliteetseid päikesepaneele /// Tarnime ja paigaldamine kiiresti ja mugavalt teie tarbimisele kõige sobivama seadmekomplekti /// Aitame liitumisel võrguettevõtjaga ning asjaajamisel kohalike omavalitsustega /// Võimaldame omandada päikesepaneelid intressivaba järelmaksu teel tähtajaga kuni 5 aastat /// Üks elektrileping ja ühtne elektriarve. Lisaks ostame tagasi teie poolt toodetud ja omatarbest ülejääva elektrienergia /// Võimalus jälgida oma toodetud elektrienergiat e-eleringi portaalis ning saada teavet erinevatest riiklikest ning muudest taastuvenergia tootmisega seotud toetusskeemidest

Küsi Elektrumi Päikese Klõpsu pakkumist oma kodule, korteriühistule või väikeettevõttele!

elektrum.ee 711 5555

kliendiinfo@elektrum.ee

ui tänavune soojus teeb kartulikasva­ tajale kevade eelmisest paremaks, siis köögivili ei ta­ ha selles kuumus enam tärgata.

Ambla valla Reba­ se talu pe­ renaine Piia Tiigemäe hindab tänavust ke­ vadet paremaks kui eelmisel aastal, sest esimene kartul sai neil maha 7. mail. See on va­ rem kui eelmisel aastal, sest tookord sadas perenaise sõnut­ si 10. mail alles lund. „Tänavu varane kartul juba tõuseb tä­ nu soojadele ilmadele, samuti on tärganud köögivili, mis sai külvatud mai alguses, kui maa veel märg oli,” kõneleb ta.

Nüüd hakkab kuivus juba muret tegema, sest hiljem kül­ vatud köögivili enam ei tärka. „Suured äikesevihmad, mis mõ­ nes kohas maad kastsid, ei ole meieni jõudnud. Oleme sel ke­ vadel palju istutanud ning kõik see tahab kasta,” lausub Tiige­ mäe, lisades, et soe ilm on siiski mõnus, sest taimed kasvavad ja aiatöid on hea teha.

TOOTJA EI SAA SÕLTUDA LOODUSEST Õunu ja köögivilju kasvata­ va talu perenaine teab, et va­ narahva kuldreegli järgi tasub kartuleid panna maha siis, kui toomingas õitseb, kuid tootja­ na enam loodust väga jälgida ei saa.

Talus käib tootmine pike­ ma plaani järgi. Varase kar­ tuli mahapaneku aja määrab hoopis märtsi lõpus ette kas­ vama pandud kartul. „Kütame eelidandusruumi tubli kuu ae­ ga ja kui kartul on panekuks küps, siis ei saa ilma rohkem oodata,” selgitab Tiigemäe.

Samamoodi tuleb kõik muu külvata­istutada mitte külvika­ lendrit silmas pidades, vaid siis, kui saab. „Siiski, ristipäeval ehk maaema päeval, mis sel aastal oli 10. mail, me mullatöid ei tei­ nud, austusest vanade tradit­ sioonide ja maa vastu.”

KÕIK KÖÖGIVILJAD ON KATTELOORI ALL, SEST MUIDU EI IDANE KUIVAGA MIDAGI. KATTELOOR HOIAB SEDA VÄHEST NIISKUST, MIS VEEL ON. Kui varem on Rebase talu kasvatanud kartulit ka näitu­ se tarvis ja pannud maha lau­ sa 60 sorti, siis viimasel paaril aastal piirdutakse kuni kümne sordiga. „Nendega mängimine võttis liiga palju aega,” põhjen­ dab Tiigemäe.

Nii on turul kartuleid kaup­ leval taluperel varajastest sor­ tidest kasvamas ‘Solist’ ja ‘Ad­ retta’, keskmistest sortidest on klientide hulgas populaar­ sed ‘Gala’, hilisematest ‘Laura’ ja ‘Jõgeva kollane’. Katsetusjärgus on uus Eesti sort ‘Teele’. „Gur­ meekartulitest jätkame sinise kartuli ‘Blue Congo’ ja ‘Spar­ gelkartuli’ kasvatust. Päris uue sordina proovime maha panna tumeroosa sisuga ‘Red Cardina­ li’,” loetleb Tiigemäe.

Kui

ju b

Viimastel nädalatel on püsinud mai kohta harjumatult soe ja kuiv ilm ning põllud janunevad vihma järele.

Foto: urMas Luik / PÄrnu PostiMees

maa elu || keVaDtööD || 3

31. mai 2018

vus hakkab köögiviljale

ba liiga tegema

JUHTKiri

riina marTinSOn toimetaja

KAS MAATÖÖGA SAAB RIKKAKS?

K

Köögiviljadest on külvatud porgandit, hernest, uba, tilli, si­ bulat ja redist. Uudsena külvati erilist värvi porgandeid ja ube. „Vaatame, kuidas turukliendid need vastu võtavad,” sõnab pe­ renaine.

Kõik köögiviljad on katte­ loori all, sest muidu ei idane Tiigemäe meelest selle kuiva­ ga midagi. Katteloor hoiab se­ da vähest niiskust, mis veel on. Rebase talu suures kogu­ ses köögivilja ei kasvata, ainult eratarbijale suviseks värskeks tarbimiseks.

Soodsate ilmade korral loo­ dab Tiigemäe esimesed kartulid võtta jaanipäeva paiku. Õunakasvatajana lisab nai­ ne, et parasjagu on õunapuude õitsemisaeg ja õunaaed on õites nagu tavaliselt. „Õiemerd pole ei liiga vähe ega palju. Ainuke mure: kuumade ilmadega õit­ sevad need väga ruttu ära ja ei tea, kas tolmelda ikka jõuavad.”

SOOJUS KORVAB HILINEMISE Türi vallas köögivilju kasva­ tav Jõeääre talu peremees Ur­ mas Laks peab tänavust keva­ det eelmisest hilisemaks. Lau­ sa paar nädalat võrreldes va­ rase kartuli mahapaneku aja­ ga. „Meil siin vähemalt on hi­ lisem, sest tavalise aprilli lõpu asemel panime kartulit alles mai keskpaigas. Enne oli maa

Jõeääre talu peremees Urmas Laks peab tänavust kevadet eelmisest hilisemaks, sest tavalise aprilli lõpu asemel sai varast kartulit panna alles mai keskpaigas.

Foto: drMitri kotJuH / JÄrVa teataJa

Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe räägib, et tänavu varane kartul juba tõuseb tänu soojadele ilmadele, samuti on tärganud köögivili, mis sai külvatud mai alguses, kui maa veel märg oli.

Foto: Liis treiMann / PostiMees

märg, kuid nüüd märjas mul­ las kasvab kartul vast soojade

ilmadega kiiremini,” arutleb mees head saaki lootes.

Eri sortidega Laks ei katse­ ta. Varasest kartulist on kasva­ mas vana hea ‘Arielle’, mida tea­ vad tahta turukliendid ja mis maitseb pererahvale endalegi.

Laks kaupleb kartuliga peami­ selt Järvamaa turgudel. Ka hi­ listest sortidest on kasvamas kolm head tuntud sorti. „Mil­ leks katsetada, kui kõigile so­ bib,” lausub ta.

Etteidandatud kartuli katab Laks kattelooriga, et suuta kon­ kureerida paljude teiste varaja­ se kartuli kasvatajatega. „Teisi­ ti ei saa, kui tahad ettevõtjana ellu jääda. Turg dikteerib, kuigi ma seda kattelooritamist üld­ se ei poolda. Loodusega koos­ kõlas peaks kasvatama,” reh­ mab ta käega.

Pooleldi torisedes lisab mees, et nii või teisiti on Lõu­ na­Eesti meestel kõik varem ja parem. „Nad seal suuremad te­ gijad ja neil ka tahtmist roh­ kem mässata. Pole ime, et nad on oma kartuli ja köögiviljaga teinekord lausa kolm nädalat varem turul. Vara turgu saada on aga väga tähtis, siis on pa­ rem hind,” teab Laks.

Laksil on turu jaoks kas­ vamas varane kapsas, nui­ ja lillkapsas, till ja petersell, kõik avamaal ja looduse meelevallas.

Kui jätkub samasugune soojus,

on Pärnu jõe ääres köögivilja ja kartulit kasvatav mees tänavu­ se aastaga täitsa rahul. „Algus on tänavu hea, kuid juulis piisaks vaid 23–25 sooja­ kraadist ja vaja oleks praegu­ sest rohkem vihma. Nii hästi köögiviljakasvatajal ei lähe, et ta saaks niisutussüsteemid os­ ta. Minul küll mitte,” selgitab Laks. „Looduse vastu nagunii ei saa ja päris ilma saagita po­ le siiani jäänud. Ei usu, et täna­ vugi tühjade pihkudega jään,” usub kümmekond aastat talu­ majapidamisega elatist teeniv taluperemees.

äes on koolilõpu ja ametiva­ liku aeg. Lihtne on neil, ke­ da kindel unistus lasteaiaeast saadik saatmas, aga enamikul on elukutsevalik tõeliselt raske kaalumi­ ne. Tuleb ju lisaks oma soovidele arvesta­ da, et õpitud amet tulevikus töökoha an­ naks. Teadagi on tänapäeval väga oluline palk, mis ei sunniks kodumaa tolmu jal­ gelt pühkima.

Statistikaameti andmetel olid mullu ligi pooled põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügiga seotud töötajatest 50–74 aas­ ta vanused. Seega pole kartust, et maa­ tööd õppinud inimene kohata jääks. Na­ gu meie tänasest lehest lugeda saate, siis maapiirkondade ettevõtlus vajabki prae­ gu rohkem kui kunagi varem heade tead­ miste ja praktiliste oskustega töötajaid.

Rääkides aga palgast, siis oli keskmi­ ne brutokuupalk põllumajanduse, metsan­ duse ja kalapüügi tegevusalal mullu Eesti keskmisest mõnevõrra madalam. Kui tai­ me­ ja loomakasvatuses oli keskmine bru­ tokuupalk 1398 eurot, siis metsamajandu­ ses 2560 eurot, mis on tegevusalade kesk­ misest (1723 eurot) märksa kõrgem.

Tõsi, need arvud on nii suured, sest see statistika ei hõlma alla 50 töötajaga ettevõtteid, aga väiksemates on töötasud sageli tagasihoidlikumad.

Parimat palka said taime­ ja looma­ kasvatajad Järvamaal ja madalaimat Hiiumaal. Metsanduses tehti suurimad väljamaksed Valgamaal ja väikseimad Läänemaal.

Huvitav on, et kui põllumajandu­ se tippspetsialistide palk on teiste alade tippudega võrreldes madalam, siis liht­ tööliste töötasu oli keskmisega võrrel­ des kõrgem.

Kui palju peab aga teenima, et Eestis rikkaima kümnendiku sekka mahuks?

Portaali CV Keskus.ee ja Palgainfo Agen­ tuuri uuringu järgi peaks brutokuupalk olema üle 2000 euro. Harjumaal on pal­ gatabeli tippu jõudmiseks vaja teenida 2250, Tartumaal 1920 ja mujal Eestis pii­ sab 1750–1770 eurost, et kuuluda piirkon­ na palgarikaste sekka.

KÜLVIKALENDER ASJA EEST Laks jälgib külvikalendrit, mi­ da mehe sõnutsi koostatak­ se ikka asja ette. „Päris huupi ma põllule ei torma, ikka vaa­ tan, millal midagi parem kül­ vata, kuid teistele ma nõu ja­ gama ei kipu,” lisab ta ruttu. Ütleb vaid, et praegu on juure aeg ja temal käimas säilitus­ porgandi ja peedi külv. Ka po­ le veel vaja karta, et aiatööga on hiljaks jäädud. „Ei külva mi­ nagi ju saaki ühekorraga, vaid osade kaupa, et turul kogu aeg värsket kaupa pakkuda. Minul kestab külviaeg mai algusest kuni juuni keskpaigani. Istu­ tage julgelt, saate saaki lihtsalt veidi hiljem kui teised,” soovi­ tab Laks.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

Seoses töömahu suurenemisega pakume tööd VÄLISTRASSIDE EHITAJALE ja EKSKAVAATORIJUHILE Tallinnasse ja Tartusse

4 || sääseD || maa elu

31. mai 2018

Sääskedest pääsu pole, vaid leevendust leiab TOOmaS Šalda Maa Elu

V

algamaal Karula kandis elav Koik­ küla Jahiseltsi liige Rein Kõgel ei julge kinnitada, et lõppeva maikuu teine pool sääskede arvult lau­ sa rekordiline on, aga ebatava­ liselt palju on neid tüütuid te­ gelasi küll. „Jahil me praegu ei käi, sest metssigu pole ja sokujahi hoo­ aeg alles algab, nii et metsas pole praegu midagi teha. See­ eest on mu kodumaja ümbru­ ses tiigid, mis sääskedele väga meeldivad,” räägib Kõgel. „Eel­ misel aastal olid linnud hädas, sest polnud putukaid, keda süüa ja pesakondi toita, kuid tänavu on loodus neile rikka­ liku toidulaua valmistanud.

Millegipärast on meil aga see­ kord vaid üks pääsukesepaar pesitsemas, varem oli neid ik­ ka kuus­seitse paari. Just nüüd võiksid nad ju kõhud sääske­ dest punni süüa.”

Päikese käes tema sõnul sääski pole, aga kohe, kui lä­ hed varju või ruumi, kuhu sää­ sed pääsevad, on nad kallal. Siis

tuleb mürke kasutada, pääsu pole. Kodustes tingimustes ka­ sutab Kõgel nii suitsuspiraale kui ka ultraheliga peletajaid. „Ma pole aru saanud, kui hästi see heli putukaid eemal hoiab, aga vähemalt hiiri on vähem,” märgib ta.

Kogenud jahimehena üt­ leb ta, et metsas käijate seas on kõige levinumad ikka jae­ müügis pakutavad sääsetõr­ jevahendid, näiteks „Bros” ja „Diffusil”. „Ise kasutasin va­ rem ühte Ameerika sõjaväe jaoks välja töötatud mürki, aga see sai otsa. See oli nii karm, et rikkus mõnel mehel käekel­ la klaasi ära. Nüüd kasutan va­ jadusel nii riiete kui ka naha peale pihustatavaid vahendeid, naha peale lasen võimalikult vähe, aga abi on küll,” kinni­ tab ta.

Jahimehed kasutavad sääs­ kedest pääsemiseks ka võrke, eriti kui on vaja pikemalt ühe koha peal viibida, näiteks varit­ sus­ või hiilimisjahil, nii on ter­ ve keha kaetud kerge võrguga, millest jahimees näeb läbi, aga sääsk ligi ei pääse. „Kui päike­ seline aeg jätkub, jääb sääski vähemaks, aga kui läheb niis­ keks, on neil mõnus elu edasi,” teab Kõgel.

Kalastustarvikuid müüva osaühingu Estfishing omanik Marko Talving veedab enami­

ku vabast ajast kalastades, nii kodu­ kui ka välismaal. „Kõige parem on püüda siis, kui sajab kerget vihma ja pu­ hub vaikne tuul. Sellise ilmaga pole sääskede pealetungi karta, aga tänavu pole valikut olnud.

Soojaks läks järsku ja sääsed koorusid suures osas korraga,” seletab Talving. „Sääskede hulk sõltub ilmast ja kohast, kus vii­ bida. Kõige rohkem on sääs­ ki ikka seal, kus neil on pare­ mad kasvutingimused – raba­ de ja veekogude ääred, soise­ mad alad. Kes tahab teada, mi­ da tõeline sääsepõrgu endast kujutab, peab Lapimaale sõit­

Fo

ma.” Talvingu kõige karmim sääsekogemus pärineb Tapa lähedalt Valgejõelt, kus umbes kümme aastat tagasi pidi püü­ gi lihtsalt lõpetama, sest must pilv oli ümber. „Aga kodulin­ nas Pärnus pole ma maikuus neid tõepoolest varasematel

KOMMENTAARID

Rein Kõgel, jahimees

Marko Talving, kalamees

Metsas käijate seas on kõige levinumad ikka jaemüügis pakutavad sääsetõrjevahendid, näiteks „Bros” ja „Diffusil”. Ise kasutasin varem ühte Ameerika sõjaväe jaoks välja töötatud mürki, aga see sai otsa. See oli nii karm, et rikkus mõnel mehel käekella klaasi ära.

Sääskede hulk sõltub ilmast ja kohast, kus viibida. Kõige rohkem on sääski seal, kus neil on paremad kasvutingimused – rabade ja veekogude ääred, soisemad alad. Kes tahab teada, mida tõeline sääsepõrgu endast kujutab, peab Lapimaale sõitma.

Värsked võimalused äri finantseerimiseks Luminor.ee Luminor Bank AS on finantsteenuste pakkuja. Enne iga lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.luminor.ee ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga telefonil 628 3300

aastatel sel­ lises koguses täheldanud,” lisab ta.

Sääsetõr­ jeva hendi­ te kohta üt­ leb Talving, et küüslaugust, karulaugust ja sid­ runikoortest võib ju mõningat leevendust leida, aga tõhusam on ikkagi poekaup. Varem pop­ sutasid mõned kalamehed sisu­ liselt vahetpidamata piipu, et sääski eemal hoida, aga nii tu­ levad sääskedest ebameeldiva­ mad hädad ligi. „Mina olen kasutanud va­ hendeid, mida kannatab na­ ha peale lasta, muidu söövad sääsed käed ja kõrvatagused, mis riietest katmata jäävad, lihtsalt ära. Kui sääsemass

to :s Hu

tt

er

st oC

k

on raba või forellijõe ääres suur, siis ainult riietele tõrje­ vahendi pihustamisest ei pii­ sa,” leiab ta.

On paiku, kus ei jää üle muud, kui kasutada võrke, üks­ ki tavavahend ei aita. Talving soovitab aeg­ajalt tõrjevahend maha pesta ja uuesti peale kan­ da, sest palavaga higistades te­ kivad sääski ligi tõmbavad lõh­ nad ja pestes saab neid vähe­ maks. Kui aga nahk on ikkagi kahjustatud, võiks hammustus­ kohti desinfitseerida antisep­ tilise vahendiga või üks viiele lahjendatud viinalahusega. „Pä­ ris lahti sääskedest inimese ter­ visele ohutute vahenditega ikka ei saa. Kui selline vahend oleks välja mõeldud, kasutaks seda ju kõik,” võtab kogenud kalamees jutu kokku.

maa elu || alPakaD || 5

31. mai 2018

KUidO SaarPUU Järva Teataja

K

ui Wile alpakafar­ mi peremees Imre Heinsaar laudanur­ ga tagant piimapu­ deliga nähtavale ilmub, pole pi­ sikese Borisi jaoks tähtsamat inimest maamunal. Sabatutt ootusärevalt püsti, jookseb ta toitjale vastu.

Peremees istub, sasib Bor­ kast (nii kutsutaks noorlooma farmirahva sees) kinni ning asub teda toitma. Seda protses­ si kordab ta iga kahe tunni ta­ gant, sest erinevalt samuti mai teises pooles ilmavalgust näi­ nud teisest alpakabeebist Be­ nist on Borkal emalt vajaliku toiduannuse kättesaamisega raskusi ja inim­issi peab appi tulema.

VILLA JÄÄB PUUDU Nii ootab 21. mail 6,4kilosena ilmavalgust näinud Borka ta­ sekesi häälitsedes ikka oma ini­ mest. Vahepeal lutsib tühja pu­ delit, niisama lutti või siis ju­ huslikult alpakade juurde sat­ tunud inimese sõrmi. On sõ­ ber, ei pelga, pigem järgneb sulle sõbraliku koerakutsikana kõikjale. Beebi mis beebi, kelle jaoks on iga uus päev üha uusi avastusi täis.

Wile alpakafarmis on 28 täiskasvanud alpakat, Lõuna­ Ameerikast pärit villalooma.

Kui kõik läheb hästi, on suve keskpaigaks kari kasvanud juba 38 isendini. Borka ja Ben on esi­

Alpakafarmis algas beebibuum

Imre Heinsaar toidab pisikest Borkat iga kahe tunni tagant.

Farmis on tänavu juba sündinud kaks alpakabeebit, oodatakse veel kaheksat.

Fotod: kuido saarPuu

mesed kaks tänavu ilmale tul­ nud alpakabeebist. Oodatakse veel kaheksat.

Alpakade tiinus kestab 11,5 kuud ehk ootamist on omajagu.

Heinsaar täpsustab, et kui po­ le sobivaid tingimusi poegimi­ seks, võib looma tiinusaeg ku­ ni 1,5 kuud üle minna. „Praegu­

ne suvine ilm sobib neile mui­ dugi igati hästi. Samas, eks väi­ ke ärevus on poegimiste juures alati sees, kuid veterinaari abi me üldjuhul ei kasuta. Loomad saavad ise hakkama.”

Tasub märkida, et nende krapsakate alpakapoiste isa kannab nime Wile ehk on far­ mi nimiloom. Ta oli esimene beebi, kes kunagi seal farmis sündinud, sai nüüd isaks ja lau­ sa kahekordselt. Pisike Boris on tema esiklaps.

Kõigil farmis kasvavatel alpakadel on nimed. „Meil on kokkulepe, et senini, kui meie loomadel on nimed, me neid ei söö,” tunnistab Hein­ saar. „Näiteks Inglismaal al­ pakasid juba süüakse. Areta­ ti neid ju nii villa­ kui ka li­ haloomadeks.”

MEIL ON OMAVAHELINE KOKKULEPE, ET SENINI, KUI MEIE LOOMADEL ON NIMED, ME NEID EI SÖÖ.

Wile alpakafarm asub Jär­ vamaal Türi vallas Poaka kü­ las. 2019. aasta veebruaris saab farmil täis viis tegutsemisaas­ tat. Sellist beebibuumi nagu tä­

navu oodata, pole varasematel aastatel olnud.

VALMIS ALPAKAVILLAST RÕIVASARI Alpakadelt saadakse kõrgelt hinnatud villa, millest tehakse valmistooteid, mütsidest­salli­ dest kuni sokkideni. Wile farmi villatoas on need kõik kenas­ ti uudistamiseks üles seatud. „Mullu novembris saime val­ mis rõivaste tootesarja. Kuns­ tiakadeemia tudengid disaini­ sid. Meestele on pakkuda kahte sorti ja naistele üks sort kamp­ suneid, lisaks mantel ja kleit,” loetleb Heinsaar. „Eesmärk on kari palju­palju suuremaks aja­ da. Praegu tuleb toormaterjali ka sisse tuua, 28 täiskasvanud looma villast jätkuks mul too­ teid valmistada maksimaalselt kuuks­kaheks.” „Just lugesin üht Austraalias kirjutatud artiklit, kus öeldi, et maailmas on puudu 300 000 tonni alpakavilla. Nii planeeri­ vad austraallased oma looma­ de arvu 200 000lt miljonini viia 2024. aastaks,” avaldab ta.

Pügama hakatakse aasta­ vanuseid loomi. Ühelt loomalt saab korraga kuni kolm kilo villa.

Alpakadelt saadakse kõrgelt hinnatud villa.

„Meil on praegu 30 looma, esindatud on 18 värvitooni, neid on eri andmetel kuni 22,” märgib Heinsaar. „See on oluli­ ne, et valmistoodetes eri värve omavahel kombineerida.”

Samuti kasvatatakse Wi­ le farmis alpakasid tõulooma­ deks. Kui on olemas eelkokku­ lepe, siis ei öelda ära ka turis­ migruppide võõrustamisest.

Sel laupäeval, kui Maa Elu Wile alpakafarmis ringi uudis­ tas, sai Heinsaar kõne. Sellise, nagu ta neid ikka saab. Helis­ tati Rakverest ning anti teada, et hakkavad sõitma. „Hakake.

Tund aega ja kohal,” said nad vastuseks. „Me ei saa praegu mingil ju­ hul külaliste vastuvõtmist lõpe­ tada, sest see on üks asi, lisaks laatadel käimisele, mis toob al­ pakadele tuntust,” põhjendab mees.

Alustas Heinsaar omal ajal Wile alpakafarmis 11 looma­ ga: kahe isas­ ja üheksa emas­ loomaga. Poisid, nagu Borka ja Ben, saavad täisealiseks kolme ja tüdrukud kaheaastaselt ehk hiljemalt 2020. või 2021. aasta hiliskevadeks võiks Wile olla juba vanaisa. Poegitakse tava­ liselt kolmeaastaselt.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee KUTSEKESKHARIDUSÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–18. juuli • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete tehnik • IT-süsteemide nooremspetsialist • keevitaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) • kokk • koostelukksepp • laotöötaja • müüja-klienditeenindaja (müügispetsialist) • pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • puitkonstruktsioonide ehitus (ehituspuusepp) • sisetööde elektrik • sõiduautotehnik • tisler

• toitlustusteenindus • turismiettevõtte teenindaja PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–15. august • abikokk • hotelliteenindaja • palkmajaehitaja KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Põhikonkurss 18. juuni–15. august • CNC töötlemiskeskuse operaator • fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja UUS ERIALA! • hooldustöötaja • IT-süsteemide nooremspetsialist • juuksur

• kergete rõivaste rätsep • kosmeetik • maaler • majutuskorraldus • müügikorraldaja • raamatupidaja (tasuline) • sekretär (juhi assistent) • väikeettevõtja • ärikorralduse spetsialist TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE • arborist • metsakasvatus • nooremaednik

www.hariduskeskus.ee

6 || HaRiDus || maa elu

31. mai 2018

Haridus annab tööturul eelise SirJe niiTra Maa Elu

P

õllumajandus, met­ sandus, kalandus ja kõik teised maapiir­ kondade ettevõtlu­ se valdkonnad vajavad mit­ mekülgsete teadmiste ja hea­ de praktiliste oskustega tööta­ jaid praegu rohkem kui kuna­ gi varem.

Eesti Põllumajandus­Kau­ banduskoda annab välja põl­ lumajandustootja, loomaarsti abilise, hobuhooldaja ja kala­ kasvataja kutsetunnistusi. Ko­ ja kutseandmise koordinaatori Ann Riisenbergi sõnul annab kutsekvalifikatsiooni tõendav tunnistus võimaluse eristada ennast tööturul, loob kutseala sees võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning annab aluse elukestvale õppimisele.

Kutse omajal on lihtsam tööd leida teisteski Euroopa riikides.

Tööandjate esindajana koos­ tab koda kutsestandardid, mis kirjeldavad ametis vajalikke os­ kusi ja on õppeasutustele õppe­ kavade koostamise alus. „Me saame väga palju kaasa rääkida selles, mida koolis õpetatakse ja mida vaja muuta oleks. Ka vä­ ga paljud praktikud, kes on osa­ lenud kutsestandardite koos­ tamisel, on ise koolides õpeta­ jad,” sõnab Riisenberg. Ta pa­ neb tööandjaile südamele, et nad ei paneks koolist prakti­ kale tulnud noori kogu suveks kive koristama, vaid võimal­ daksid neil harjutada eri töö­ lõikudes.

Probleemiks on saanud õp­ purite digioskuste aren­ damine, sest ettevõtetes on kasutusel väga mit­ mesugused lahendused, millega on sageli raske kursis olla. Siinkohal ai­ tab inimeste avatus ja koostöövalmidus. Reeglina saa­ vad noored moodsa kombaini või traktori roolis siiski väga hästi hakkama.

SUUREL JA VÄIKESEL ERINEVAD OOTUSED Tihedat koostööd tehakse täiendõppe kavandamisel, kus vajadused pidevalt muutuvad ja mis eeldab suurt paindlikkust

Maatöö ei pruugi olla sugugi enam vaid must ja raske, sest suure osa tööst teeb ära moodne tehnika, isegi metsa uuendatakse juba istutusmasinaga.

Foto: MiHkeL MariPuu / PostiMees

õppevormide osas, et igapäe­ vatööd õppimisega võimalikult paremini siduda. Näiteks käi­ di Väätsa Agros ja Estonia osa­ ühingus kohapeal laudas lüps­ jaid juhendamas ja osalejad said kutsetunnistuse. „Elujõulise ettevõtja tunnus on, et ta näeb vajadust arendada oma

PROBLEEME ON KÕRGHARIDUSE VALLAS, SEST JÄRELKASVUGA ON MURET NII LOOMA- KUI KA TAIMEKASVATUSES, PALJUD JÄTAVAD ÕPINGUD POOLELI JA ASUVAD LIIGA VARA TÖÖLE.

töötajaid pidevalt, muidu ei pü­ sigi ta konkurentsis. Tegelikult sünnib sellest ju otsene raha­ line kasu, sest töö efektiivsus paraneb,” selgitab Riisenberg.

Ta lisab, et ka praegu on või­ malik näiteks lüpsja kohapeal välja õpetada, kui tal on tööks vajalikud isikuomadused ja ko­ husetunne.

Maaeluministeeriumi tea­ dus­ ja haridusosakonna juha­ taja Külli Kaare räägib, et kut­ sehariduse õppekavade kujun­ damisel on sõna sekka öel­ da ka põllumeestel endil oma esindusorganisatsioonide kau­ du. Ühe probleemina toob ta välja praktikakohtade leidmi­ se, milles püüab ministeerium abiks olla.

Teiseks arendatakse vä­ ga vajalikku õpipoisiõpet, kus teooria saadakse küll kutsekoo­ list, kuid enamiku ajast ollak­

se ettevõttes praktilisi oskusi omandamas. Vahel võib siin ta­ kistuseks olla majutuse ja toit­ lustuse korraldamine kodust eemal ja siis on vaja noort ai­ data.

Ministeeriumi esindaja sõ­ nul muudab põllumajandusli­ ku hariduse andmise keeru­ kaks see, et suurtootjail ja väi­ kefirmadel on töötajaile erine­ vad vajadused ja ootused. Väi­ ketootja juures tuleb enamasti täita paljusid ülesandeid, mis eeldab universaalseid teadmisi ja oskusi, samas on suuremas ettevõttes kindel tööjaotus ja igaühel oma ülesanded.

Kõike seda tuleb koolidel

õppekavade koostamisel arves­ tada. Suurtootjail on muidugi ka paremad võimalused inimesi kohapeal välja õpetada või nei­ le täiendõpet teha. Üldise suunana ja aja nõu­ dena tuleb õpetamisel senisest enam tähelepanu pöörata di­ givaldkonna ja ettevõtlusvald­ kondade, samuti suhtlusoskus­ te arendamisele.

Nii ministeerium kui ka põllumajandus­ ja kalandus­ sektori esindajad tegelevad iga päev oma alade maine kujun­ damisega. Selleks käiakse põ­ hikoolides tutvustamas eriala­ sid, kuhu noori õppima ja hil­ jem tööle oodatakse.

Kaare sõnul on vaja kummu­ tada väärarvamus, justkui oleks töö põllumajanduses must ja raske, sest tegelikkuses on olu­ kord muutunud ja tegemist on rohkesti huvitavaid ülesandeid pakkuvate valdkondadega. Pal­ ju on neidki, kes otsustavad näi­ teks maale elama minnes oma karjääris kannapöörde teha ja täiendõppes uue eriala omanda­ da, millega väiksemas kohas lei­ ba teenida. Ka õppevorme tuleb pidevalt juurde, näiteks on või­ malik teadmisi täiendada tsük­ liõppes ja omandada uut eriala moodulitena. „Tegelikult näeme, et kutse­ õppeasutuste õpilased on vii­ masel ajal väga motiveeritud maamajanduse erialasid õppi­ ma. Paljud osalevad meeleldi kutsevõistlustel ja naudivad se­ da, mida teevad,” märgib Kaare.

Pigem näeb ta probleeme kõrg­ hariduse vallas, sest järelkasvu­ ga on muret nii looma­ kui ka taimekasvatuses, paljud jätavad õpingud pooleli ja asuvad liiga vara tööle.

VÕIMALUSI HARIDUST SAADA JAGUB Põllumajanduserialade kutse­ õpet pakub Eestis mitu kooli.

Järvamaa Kutsehariduskesku­ ses õpetatakse peamiselt loo­ makasvatuserialasid, karjakas­ vatust, veterinaari abilisi, ka­ lakasvatust ning sinna juur­ de ehituserialasid, kodumajan­ dust, puhastusteenindust, sot­ siaalhooldust ja muud. Olustve­ re Teenindus­ ja Maamajandus­ koolis on suurem rõhk pandud

agronoomiaerialadele, lisaks õpetatakse mesindust, toiduai­ nete töötluse ja toitlustuse eri­ alasid ning maaturismi ja kä­ sitööga seotud ameteid. Mõle­ mas kutseõppeasutuses on õp­ pekeskkond ajakohastatud ja loodud nüüdisaegsed tingimu­ sed esmaseks praktikaks.

Metsandusharidust annab Luua Metsanduskool. Pärnu­ maa Kutsehariduskeskusesse on jäänud metsanduse tööko­ hapõhise õppe korraldamine.

Luua Metsanduskool tegutseb metsandusliku taseme­ ja täien­ duskoolituse keskusena, kut­ se­ ja raievõistluste keskusena, kutseeksamikeskusena ning laste ja noorte keskkonnaha­ riduse keskusena. Metsandu­ se praktiline õpe toimub koo­ li õppemetskonnas, kus kogu raiemaht töötatakse üles õppe­ töö käigus. Üha enam kogub populaar­ sust aianduse eriala. Eestis õpe­ tatakse aiandust kõrgharidu­ se tasemel Eesti Maaülikoo­ lis ja kutseharidusena Räpina Aianduskoolis, Luua Metsan­ duskoolis, Hiiumaa Ametikoo­ lis, Pärnumaa Kutseharidus­ keskuses ja Kopli Ametikoolis.

Kõige suurem aianduse õppija­ te arv on Räpina Aianduskoo­ lis, kus õpib 73 protsenti selle ala õppuritest.

Maaülikool valmistab kõrg­ haritud spetsialiste põllumajan­ duse ja maamajanduse, metsan­ duse, keskkonnateaduste, ve­ terinaarmeditsiini ja looma­ kasvatuse, tehnika­ ja insene­ riteaduste vallas. Jätkuvalt on populaarsed veterinaarmedit­ siin ja toiduainete tehnoloogia.

Varasemast suurem oli sel õp­ peaastal huvi tehnikaerialade vastu. Seevastu on loomakasva­ tuse ning kalanduse ja vesivil­ jeluse õppekava halvemas sei­ sus. Ka põllumajandussaadus­ te tootmise ja turustamise õp­ pekaval ning metsanduses on märgata mõningast huviliste arvu langust. Üks põhjus, miks põlluma­ janduserialadel tudengite arv kahaneb, peetakse üldist maa­ elu nõrka kuvandit. Koostöös erialaliitude ja sektori esinda­ jatega on olukord pisitasa siis­ ki muutuma hakanud.

PÕLLUMEESTELE MAKSTAKSE KÕRGEIMAT PALKA JÄRVAMAAL Kadri Seeder,

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

P

õllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala iseloomustab suhteliselt suur vanemaealiste töötajate osakaal.

Statistikaameti andmetel olid 2017. aastal ligi pooled selle tegevusala töötajatest 50–74 aasta vanused. Aastate võrdlus näitab, et vanemaealiste osatähtsus hõives on tõusnud kõigil tegevusaladel, kuid põllumajanduses ja metsanduses mõnevõrra rohkem.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusalal 2017. aastal 1064 eurot. Eesti keskmisest brutokuupalgast on see mõnevõrra madalam.

Palgastatistika näitab, et taime- ja loomakasvatuse tegevusala keskmine brutokuupalk 2017. aastal oli 1398 eurot, mis on tegevusalade keskmisest veidi madalam.

Metsamajanduses oli aga keskmine brutokuupalk 2017. aastal 2560 eurot, mis on oluliselt tegevusalade keskmisest (1723 eurot) kõrgem. See statistika ei hõlma alla 50 töötajaga ettevõtteid ning kuna väiksemates ettevõtetes on töötasud sageli väiksemad, mõjutab see keskmist brutokuupalka. Kvartalite lõikes kõigub keskmine brutokuupalk metsanduses väga palju ja on kõige kõrgem tavaliselt I kvartalis, mil on metsategemise hooaeg.

Maksu- ja Tolliameti statistika kohaselt oli keskmine brutoväljamakse täistööajaga töötajatele taime- ja loomakasvatuse tegevusalal kõrgem Järvamaal, madalaim Hiiumaal.

Metsanduses tehti 2017. aastal suurimad väljamakseid Valgamaal ja madalaimad Läänemaal. Seega ei ole põllumajanduse ja metsanduse töötasud maakondade lõikes kõige kõrgemad mitte Tallinnas ja Har-

jumaal, vaid hoopis teistes piirkondades.

Palgainfo Agentuuri töötasude uuringu andmed näitavad, et keskmine brutotöötasu oli oktoobris 2017 põllumajanduse tegevusalal töötavatel juhtidel, tippspetsialistidel, keskastme spetsialistidel ning oskustöölistel mõnevõrra madalam kõigi tegevusalade keskmisest brutokuutöötasust vastavates ametirühmades. Lihttööliste töötasu oli aga keskmisega võrreldes põllumajanduses mõnevõrra kõrgem.

Võrreldes põllumajanduse töötajate keskmist brutotöötasu varasemate uuringute tulemustega, näeme, et oktoobris 2017 oli keskmine brutotöötasu tippspetsialistide, oskustööliste ja lihttööliste ametirühmades kõrgem oktoobri 2015 töötasust, aga madalam oktoobri 2016 töötasust. Juhtide ja keskastme spetsialistide töötasud olid eelmiste perioodidega võrreldes aga suuremad.

maa elu || käsitöö || 7

31. mai 2018

Margit Mehilane president Kersti Kaljulaidile valmistatud seto rahvarõivaga.

Foto: erakogu

Käsitöömeister:

maal on mõnus tegutseda Sander Silm Maa Elu

2

017. aasta vabariigi aas­ tapäev. President Kers­ ti Kaljulaid annab Facebookis teada, et kannab Eesti Vabariigi 99. aas­ tapäeva vastuvõtul koos abi­ kaasaga seto rahvarõiva aine­ tel valminud komplekte, mille valmistas Setomaa rahvarõiva­ meister Margit Mehilane.

Niimoodi jõuab Margiti ni­ mi suurde meediasse, kuigi kä­ sitööringkonnas teatakse Obi­ nitsas tegutsevat Margitit ju­ ba ammu. „Presidendipaarile rõivaste valmistame tõi kaasa väga suu­ re huvi minu tegemiste vastu, tuttavatelt uuriti, kas olen ikka seesama Margit,” muheleb Me­ hilane mullust sündmust mee­ nutades.

Tõsi küll, presidendipaari ei katnud mitte ainult Margiti töövili, oma panuse andsid ka teised Setomaa käsitöömeist­ rid, kes on koondunud seto­ de käsitööliste katusorganisat­ siooni Seto Käsitüü Kogo alla, kuid rõivakomplektide disain oli Margiti loomevili.

Mehilase ettevõte Seto Rõivakoda OÜ tegutseb prae­ gu Obinitsa endises koolima­ jas, kus ettevõtte käsutuses on pool teisest korrusest. Margit, kes on ise sama kooli kunagi lõpetanud, nendib kerge nukru­ setooniga hääles, et ruum, kus praegu tema töökoda on, oli ku­ nagi matemaatikaklass.

Paraku lõppes Obinitsas

koolihariduse andmine 2008. aastal, mil kooli lõpetas viis vii­ mast poissi ning seejärel pak­ kus vald koolimaja välja huvi­ tatud ettevõtjatele.

Mehilane tegutses sellal Tal­ linnas, kus tema osalusega ette­ võte Hibobaby OÜ tegeles uue põlvkonna puuvillast mähkme­ te tootmisega, mida tuntakse kaubamärgi Hipsik nime all. „Ütlen ausalt, et mul viskas Tallinnas üle. Mul olid väga to­ redad õmblejad, kellega oli vah­ va koos töötada, kuid kes arva­ sid, et mina pean tegelema ka kõigi nende isiklike probleemi­ dega. Üldse väsisin ma Tallin­ nast ära,” räägib Margit.

Kuna lahkumismõtted olid ettevõtjal nii või teisiti peas, kolis ta kuus aastat tagasi kogu oma ettevõtte Obinitsa endises­ se koolimajja, imestades prae­ gu, miks ta juba varem toot­ mist maale ei kolinud. „Vahet pole, kus elad või töötad, peaasi et on mõnus.

Siin on tunduvalt rahulikum, töötingimused on paremad ja ruumide rent on kümme korda odavam kui Tallinnas,” loetleb ettevõtja plusse.

TOOB RAHA PIIRKONDA Obinitsas valmivad praegu nii Hipsiku tootesarja mähkmed kui ka Seto Rõivakoda OÜ loo­ ming. Samas pole ettevõttes peale Margiti ühtegi palgalist ning kõik teenused ostab ta sis­ se kohalikelt käsitöömeistritelt. „Mina disainin toote, kuid kõik tikkimised ja pitsid ostan ma sisse, sest on mõeldamatu

kõike ise teha. Teisalt on siis tei­ sedki siinkandis elavad käsitöö­ lised õnnelikud,” sõnab Mehila­ ne. Tema ettevõttel on Obinitsas selline tootmisbaas, mis võimal­ dab osaleda isegi riigihangetel.

Seto Rõivakoda OÜ on prae­ gu peaasjalikult keskendunud seto rahvariiete valmistamise­ le ja kui neilt on palutud teis­ te Eesti piirkondade rahvarii­ deid, siis on Mehilane sunni­ tud ära ütlema. „Teiste piirkondade rahva­ riiete valmistamine vajab õp­ pimist ja kõigega ei jõua liht­ salt tegeleda. Küll aga valmis­ tame rõivad laulukooridele, tantsurühmadele ja eraisikute­ le ning disainime lastele lina­ sest riidest rõivaid,” räägib et­ tevõtja. „Kui linaste riiete toot­ mist kümmekond aastat tagasi alustasime, läks meil väga häs­ ti, sest turg oli tühi, kuid nüüd on siin päris tihe konkurents ja eks see väljendub ka müügis.”

2016. aastal tunnistati Me­ hilane Eesti paremaks käsitöö­ ettevõtjaks, kuid selle tiitli juu­ res mainib naine, et ta on pi­ gem ettevõtja kui käsitööline. „Ma ei ütle, et minu leib tu­ leb kergelt lauale, kuid ma ei saa ka öelda, et lõhun palehi­ gis tööd teha. Kodu tahab kor­ rashoidmist ja pereelu elamist, seega peab elu olema mõnusalt tasakaalus ja maal ettevõtjana tegutsedes mul nii ka on.”

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II” raames.

8 || kala || maa elu Tiit Efert Maa Elu

E

esti üks esimesi kala­ importijaid Pepeka­ la tegutseb siiani ja nende viimane suu­ rem uudis on Viimsis asuva La­ vendli poe ülevõtmine kevadel.

Viimsi kaupluses askeldab usinalt Pepekala juhataja Reet Rohesalu. Ta on ise Viimsist pä­ rit, kohalike seas hästi tuntud, sest toimetab igal laupäeval ka Viimsi talurahvamuuseumis ta­ luturul.

Lavendli pood pole enam saalisuurune kauplus nagu va­ rem. Rohesalu panustab kala­ letile, millel on Viimsis kindel klientuur.

Veerand sajandit tagasi loo­ dud ettevõte on pidanud kokku puutuma Tallinnas 1990. aas­ tatel valitsenud võika džung­ likapitalismiga ja töötajad on pidanud oma elu pärast kart­ ma. Õnneks on see periood üle elatud.

VÕITLUS ELU EEST Pepekala asutas Soome ärimees Pertti Tervonen 1993. aastal. Et­ tevõtte nimigi tuleb tema ees­ nimest. Soomes valitses tol ajal majanduskriis ning Pertti ot­ sis uusi võimalusi. 1992. aas­ tal vihjas talle üks siin tegut­ senud soomlasest ärimees, et Eestis pole saada korralikku kala ja kutsus Perttit seda Ees­ tisse tooma.

Juba talvel oli Pertti Kesk­ turul autohaagisega suitsuta­ tud kala müümas. 1993. aastal kutsus Keskturu toonane juht Pertti turule kauplema ja pak­ kus talle parimat asukohta ko­ he värava juures. 1994. aastal oli Pertti esimene, kes turule oma paviljoni ehitas. 1995. aastal sõl­ mis Pepekala turuga kümne­ aastase rendilepingu. „Pertti õpetas eestlased punast kala sööma, sest Pepe­ kala oli esimene, kes hakkas Soomest forelli ja Norrast lõ­ het tooma,” räägib Eestis Pert­ ti partneriks saanud Rohesalu.

Konflikt Keskturuga tekkis Pepekalal 1997. aastal, kui vahe­ tusid turu juhid, kellest said pä­ rast erastamist turu omanikud.

31. mai 2018

Pepekala õpetas eestlased

punast kala sööma

Reet Rohesalu soovitab kala kergelt soolaga maitsestada ja kohe grillile panna. Grillimiseks sobivad näiteks forell, huntahven, kuldmerikoger ja koha.

Fotod: Kristina Efert

Kui Pertti polnud nõus maks­ ma mitu korda kõrgemat rendi­ hinda, lülitati Pepekala kalapa­ viljonis välja elekter, vesi ja tele­ fon ning autokummid lõigati lä­ bi. Kui Pepekala jätkas küünla­ valgel kala müüki, paigutati te­ ma paviljoni ümber teised müü­ gikioskid, et kliendid ega tööta­ jad sisse ei pääseks.

Alates 1998. aasta lõpust ei julgenud Pepekala juhid turu­ le enam minna. Ligipääs kios­ kile oli blokeeritud. Pepeka­ la paviljon seisis kasutamata 2000. aasta juulini, mil Kesk­ turu juhtkond lasi lõhkuda pa­ viljoni katuse. Paviljonis sees lõhuti hermeetiliselt suletud sügavkülmikud ja loobiti laia­ li seal poolteist aastat seisnud kala. Kala läks mõne päevaga halvaks, mispeale kutsus turu juhtkond kohale tervisekaitse­

ametnikud, kes käskisid reos­ tuse likvideerida.

Seepeale lasi turu juhtkond samal päeval, 2000. aasta 20. juulil paviljoni maani maha lõhkuda. Pertti ei andnud al­ la, kaebas asja kohtusse. Prot­ sess kestis aastaid ning lõppes Pepekala võiduga. Rohesalu sõ­ nul võiks sellest saagast lausa raamatu kirjutada. Pertti on nüüdseks Eestist lahkunud. Ta elab Põhja-Soomes, käib koha­ likel veekogudel kala püüdmas ja elab vaikset pensionärielu.

KOGU AEG LIIKVEL Pepekalal oli müügilett ka Su­ perNetto nimelises kauplus­ laos Peterburi teel. Hiljem koliti koos SuperNettoga Tammsaare teele. Kauplusladu vahetas aga omanikku, Rimi omanduses sai sellest XL Säästumarket.

Seepeale kolis Pepekala Ta­ tari ja Vana-Lõuna tänava nur­ gal asunud Lõunakeskusesse, mis aga 2012. aastal lammutati.

Praegu kõrgub sama koha peal Statistikaameti büroohoone.

SOOMEST TULNUD KALA ON KVALITEETSEM. NEIL ON KOMME LASTA AHVENAL JA HAUGIL PÄRAST PÜÜKI KOHE VERI VÄLJA, SELLE TULEMUSEL ON LIHA KÕVEM, VALGEM JA ILUSAM. Uued ruumid leiti taas Tamm­ s aare teel, seekord Tammsaare keskuses. Seal on ka tootmise pool, jaeklientide lett ja hulgimüük.

Ettevõtte juhtimine on

praegu Rohesalu kanda. Tal on abiks pojad Raul ja Reigo. Nai­ ne räägib, kuidas ta on päevas sadu kilogramme kala fileeri­ nud. „Kunagi ütlesid pojad, et nemad küll kunagi kalaga te­ gelema ei hakka, aga ikkagi on nad Pepekalas tööl,” sõnab ta.

Nende kanda on kalade käitle­ mine ja fileerimine. Päevakogu­ sed ulatuvad endiselt sadadesse kilogrammidesse. Ettevõttes on kaheksa töötajat.

Põhiliselt tuleb kala Soo­ mest, kust sellel ise järel käiak­ se. Värskena Eestisse jõuab ka­ la igal neljapäeval. „Neljapäev on meie jaoks endiselt kala­ päev,” teatab Rohesalu rõõm­ salt.

Lisaks tuleb kala Pärnu la­ hest ja Peipsilt, kus Rohesa­ lul on kaluritest koostööpart­ nerid. Aga Soomest tulnud ka­ la on kvaliteetsem. „Neil on komme lasta näiteks ahvenal ja haugil pärast püüki kohe ve­ ri välja, selle tulemusel on liha kõvem, valgem ja ilusam. Meie kalameestel sellist kommet ei ole,” nendib naine.

Soome kala kasvatatakse valdavalt merevees, see välis­ tab mudamaitse. Soome kala on pisut kallim, aga see on kva­ liteetsem. Ent näiteks tuur tu­ leb Jõgisoo kasvatusest Tallin­ na lähedalt ja selle kvaliteediga pole kunagi probleeme olnud.

KALA SOBIB GRILLILE Pepekala letilt leib ka suitsuka­ la. Suitsutamisteenus ostetak­ se koostööpartnerilt. Küll aga maitsestatakse Pepekalas ise kalamarja, soolatakse heeringat ja valmistatakse kalakotlette.

Eestlaste seas kõige popu­ laarsemad on ikka forell ja lõhe, aga ka hooajalised kalad. „Kohe algab lesta hooaeg, hästi popu­ laarne on ka rääbis, mida võib võrrelda Vahemerest püütava sardiiniga,” räägib Rohesalu.

Kõige rohkem ostetakse ka­ la detsembris jõuluajal. Suvel ostetakse palju grillimiseks. Ro­ hesalu soovitusel võib kala liht­ salt kergelt soolaga maitsestada ning kohe grillile panna. Grilli­ miseks sobivad nii forell, hun­ tahven, kuldmerikoger kui ka koha.

Väätsa Agro võtab tööle

AGRONOOMI Põhilised tööülesanded: • ettevõttes agronoomilise töö korraldamine ja plaanimine; • töötajate juhendamine ja tööprotsesside kontroll; • põlluraamatu täitmine; • raamatupidamisele esitatavate aruannete õigeaegne koostamine ja esitamine; • eelarvestamise protsessis osalus.

Nõuded kandidaadile: • eriharidus; • hea arvutioskus; • täpsus ja korrektsus tööülesannete täitmisel; • kiire õppimis- ja arenemisvõime, kohusetunne, hea pingetaluvus; • B-kat autojuhiluba.

Kasuks tuleb: • eelnev töökogemus põllumajandusettevõttes; • hea suhtlusoskus.

Ettevõte pakub: • mitmekesist ja huvitavat tööd kiiresti arenevas kontsernis; • toredat töökollektiivi; • arenguperspektiivi; • erialaseid täiendkoolitusi; • konkurentsivõimelist palka; • ametiautot ja telefoni.

Sooviavaldus ja CV palume saata 3. juuniks e-posti aadressil lenno.link@trigondairy.com.

Trigon Dairy Farming Estonia AS tütarettevõte Väätsa Agro AS võtab tööle

VETERINAARARSTI

Põhilised tööülesanded: * veterinaarse töö organiseerimine, tegemine, kontrollimine ja arvestuse pidamine.

Nõuded kandidaadile: * eriharidus; * veiste seemendamise kogemus; * organiseerimis- ja koostööoskus; * hea analüüsi- ja otsustusvõime; * täpsus ja korrektsus tööülesannete täitmisel; * kiire õppimis- ja arenemisvõime, kohusetunne, hea pingetaluvus.

Kasuks tuleb: * eelnev töökogemus põllumajandusettevõttes; * vene või inglise keele oskus suhtlustasandil.

Ettevõte pakub: * mitmekesist ja huvitavat tööd kiiresti arenevas kontsernis; * toredat töökollektiivi; * arenguperspektiivi; * erialaseid täiendkoolitusi; * ametiautot; * vajadusel ametikorterit; * konkurentsivõimelist töötasu.

Sooviavaldus ja CV palume saata 15. juuniks e-posti aadressil Margus.Muld@trigondairy.com.

Palun lisada märgusõna „vetarst“.

KOOLITUSED PÕLLUMEESTELE TAIMEKAITSEVAHENDITE TURUSTAJA ALUSKOOLITUS (8 tundi) 8. juunil Säreveres (60 €)

TAIMEKAITSE ALUSKOOLITUS PROFESSIONAALSELE KASUTAJALE (22 tundi)

13.–15. juunil Säreveres (109 €)

TAIMEKAITSEVAHENDITE PROFESSIONAALSE KASUTAJA TÄIENDKOOLITUS (12 tundi) 6. juunil Säreveres (54 €)

Vajalik eelnev registreerimine https://jkhk.ee/pages/taeienduskoolitused/tasulisedkursused/taimekasvatus-ja-loomakasvatus.php Täiendav info 5329 2188 Ruth Türk, koolitusjuht, ruth.turk@jkhk.ee.

maa elu || silO || 9

31. mai 2018

TŠEHHI HIILGELTEHAS LAIUB KÜMNETEL HEKTARITEL

Maisisilo on tänapäeva piimakarjakasvatuse juures üha olulisem, selle tegemiseks on vajalik silokombain, mis suudab kasvava kultuuri niita, peeneks hekseldada ja koormasse laadida.

ain alVela Maa Elu

S

Foto: rostseLMaŠ

Järelveetav silokombain on taasavastatud tõhus abiline ain alVela Maa Elu

K

ui piimakarjakas­ vatajad võtavad üha enam suuna drenaažisilo tege­ misele, siis tõuseb järjest roh­ kem taas au sisse silokombain.

Kes iseliikuvat masinat osta ei jaksa, saab hakkama järelvee­ tavaga.

Järelveetavad sööda­ ehk silokombainid on Eesti põllu­ meestele tuntud juba aasta­ kümneid, ajast, mil kolhoosi­ des­sovhoosides tuli kampaa­ nia korras maisi kasvatada.

Aga kuna mais siinmail jahe­ da kliima tõttu eriti pead loo­ ma ei jõudnud hakata, tuli see sadadel hektaritel lokkav hal­ jasmass siloks teha.

Maisisilo tegemine nõuab võimekat tehnikat, mis selle maha niidab, parajaks purustab ja seejärel kõrvalsõitva traktori haagisesse puistab. Selle raske töö jaoks jõudsid ka Eesti põl­ dudele järelveetavad silokombai­ nid, mille vedamiseks sageli ta­ valisest ratastraktorist väheks jäi ja tuli rakendada võimsamaid ja paremini põllul püsivaid roo­ miktraktoreid T­74 ja TD­75.

Kuigi tänapäeval on suu­ remad põllumajandustehnika tootjad välja tulnud oma iselii­ kuvate silokombainidega, po­ le kusagile kadunud ka selli­ sed, mida tavalise traktori haa­ kes järel saab vedada. Iseliiku­ vatest üksjagu odavamad, aga oma töö teevad ära, eriti kui piimakari, kelle jaoks silo te­

hakse, pole kuigi suur, 200–500 looma. Kombain tasub ennast ära juba siis, kui piimakarjas on 700 ja enam pead.

Loomulikult võib rohu ma­ ha niita, vaalutada ja seejärel haagisekoguri või pallitajaga kokku koguda. Silokombain on mõeldud ennekõike drenaaži­ silo tegemiseks. Tegelikult võib üldistada, et pallisilo on täna­ päeval üha suuremate agrofir­ made kätte koondunud ja inten­ siivsemaks muutuvas põlluma­ janduses hääbuv nähtus. Palli­ silo tegemine võib otstarbekas ollagi farmis, kus ninaesist oo­ tab paar­kolmsada lüpsilehma.

Kui aga karja suurus küünib üle tuhande looma, läheb silopalli­ de tootmine juba liialt kalliks.

Kui pallisilo tootmine on praeguse tehnika toel üsna mehhaniseerituks muutunud, aga etappe selles ahelas on ik­ kagi päris mitu, siis drenaažisi­ lo tegemisel pole tarvis muud, kui silokombainiga põllult nii­ detud rohi spetsiaalsesse silo­ auku vedada ja raske laiarehvi­ lise traktoriga korralikult kin­ ni sõtkuda. Silosegule võib li­ sada juba tegemise ajal säili­ mis­ ja söödakomponente, aga tavaliselt lisatakse need talvel, kui söödamikser siloaugust silo peale võtab ja vajaliku ratsiooni

KUIGI TÄNAPÄEVAL ON SUUREMAD PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA TOOTJAD VÄLJA TULNUD OMA ISELIIKUVATE SILOKOMBAINIDEGA, POLE KUSAGILE KADUNUD KA SELLISED, MIDA TAVALISE TRAKTORI HAAKES JÄREL SAAB VEDADA.

koos jõusööda ja mikroelemen­ tidega kokku segab.

Drenaažisilol on seegi hea omadus, et sellest ei jää järele suurt kogust silopallikilet, mil­ le nõuetekohase käitlemise eest põllumajandusettevõte peab hea seisma, kusjuures käitle­ mine pole kaugeltki odav lõbu.

Järelveetav silokombain la­ seb siloks teha ka näiteks kar­ tuli­ või peedipealsed, mis sel­ lega enne juurikate korista­ mist maha võetakse. Traktori ja kombaini saab kenasti sobi­ tada vagude vahele liikuma. Pa­ raneb töö efektiivsus ja kvali­ teet, sest kui tavalise niiduki­ ga niites tuleb vaalu aetud hal­ jasmass eraldi kokku koguda, siis silokombain hekseldab ko­ gutava materjali peeneks ja laa­ dib otse haagisele.

Kui põlluolud lubavad – pin­ nas pole eriti pehme ja veduk­ traktoril piisavalt võimsust, võib silokombainile omakorda haagise taha haakida. Nii saab ühe töökäigu ja ühe traktori­ ga kogu silomaterjali põllult ära koristada ja korraga siloauku viia. Enamikul järelveetavatel silokombainidel saab regulee­ rida ka laadimiskõrgust.

Iseliikuv silokombain on muidugi neli­viis või enamgi korda tootlikum, selle heedri­ valikus on tavaliselt nii vars­ kultuuride kui ka rohukorista­ mise seade, samuti kogur­pu­ rusti vaalust rohumassi kor­ jamiseks ja purustamiseks, komplekti kuulub konservan­ tide doseerimissüsteem jmt.

Iseliikuvad silokombai­ nid on varustatud võimsa, vä­ hemalt 500 hj mootoriga, ku­ na sellise töö võimsustarve on suur. Ka hind on neil paar­kolm korda kallim kui järelveetavate analoogide oma.

ageli ei teadvusta isegi kõ­ lava firmanimega põlluteh­ nika omanik, et Made in Germany või Made in Italy märki kandev traktor või kombain on tegelikult kokku pandud Tšeh­ himaal Euroopa suurimas allhan­ ketööd tegevas tehases valminud osadest.

Tehas, mis kannab nime Agrost­ roj Pelhřimov ja kuulub 90% ulatu­ ses tšehhist eraisikule, asub Lõuna­ Tšehhimaal Pelhřimovi linnakeses, kus elab 16 500 inimest. Niisugu­ seid, tõsi küll, üksjagu väiksemaid tehaseid on kogu Tšehhi täis pilluta­ tud. Tänu sellistele tootmisüksuste­ le ei eksisteeri selles riigis meie aru­ saamist mööda ääremaad, sest igas ka tuhande elanikuga külakeses on koha leidnud mõni tööstusettevõte, mis kohalikele tööd pakub. Maailm saab aga tehastest sõiduautosid, põl­ lu­ ja ehitusmasinaid, farmiinven­ tari, elektroonikaseadmeid, paate­ kaatreid jm.

Kui subjektiivselt hinnata, siis asub Tšehhi Vabariigi tööstus endise idabloki riikide seas kindlalt esirin­ nas. Agrostroj Pelhřimovit võib oma­ korda pidada Tšehhi tööstuse lipu­ laevaks, kus üüratul pindalal paik­ nevates tsehhides valmivad agre­ gaadid ja sõlmed tuntud põllumajan­ dusmasinate kaubamärkidele, nagu Claas, John Deere, Kuhn, Krone jt.

Lõviosa Pelhřimovi tehase too­ dangust on allhange – suurte rah­ vusvaheliste tehnikatootjate telli­ mused. Allhange on sellistes mas­ taapides muidugi tinglik mõiste – tootevalikus ei ole pelgalt poldid ja mutrid, vaid kombainide heed­ rid ja rootorid, niidukid, randaa­ lid, frontaallaadurid jmt. Ettevõtte laiast haardest annab aimu asjaolu, et regulaarselt põhineb töö umbes 140 000 joonisel.

Näiteks kuigi John Deere seda ise ei afišeeri, valmivad nende Sak­ samaal monteeritavate kombainide heedrid, sh kõige laiemad (12 m) ja rootorkombainide rootorite osad, sa­ muti John Deere’i väiksemate trak­ torite esilaadurid just nimelt Tšehhi­ maal Pelhřimovis. Aastas valmib te­

Tehases valmivad seadmed sellistele kaubamärkidele, nagu Claas, John Deere, Kuhn ja Krone.

Foto: agrostroJ PeLHŘiMoV

hases 15 000 rootorit, 3500 frontaal­ laadurit, 1500 metsaveohaagist jne.

Kuigi Agrostroj Pelhřimov on peaasjalikult alltöövõtja, ei puudu ettevõttel omatoodang. Suve teises pooles, kui piiritagustes tellimustes on vaheaeg, toodetakse oma kauba­ märgi all rohutehnikat – niidukeid, kaaruteid jmt.

Pelhřimovi tehas avaldab muljet mõõtmetega: tootmiseks ning toor­ aine ja valmistoodangu ladustami­ seks kasutatavat pinda ei arvesta­ ta ruutmeetrites, vaid hektarites.

Nii laiub kogu tootmisüksus prae­ gu 27 hektaril, millele peagi lisan­ dub kuuel hektaril toodangu ja de­ tailide värvimiskeskus. Selline, mis Eesti mõistes juba iseenesest suure tehase mõõdu välja annab.

Kui aprillis tehases käisin, siis ekskursiooni juhatanud tootmisjuht hoiatas kohe alguses, et pildistada tohib vaid siis, kui tema ütleb. Lõ­ puks selgus, et pildistada tohibki ai­ nult värvimistsehhis. Veel võis pil­ ti teha toorainelaos ja õppeklassi­ des. Nimelt sõltub allhanketöö te­ gija paljuski tellijate soovidest. Tel­ lijad – John Deere, Claas, Fendt, Sca­ nia – hoiavad kiivalt oma tehnoloo­ gia iseärasusi, n­ö masinate sise­ must saladuses.

Tšehhimaa mõistes on Pelh­ řimovi tehas keskmine tööandja, kuigi mõõtmetelt üks suurematest.

Nagu märgitud, on selliseid teha­ seid kõikjal riigis, pakkudes tööd väikelinnade elanikele. Agrostrojs käib rahvas lisaks kohalikele tööl kuni poolesaja kilomeetri raadiusest Pelhřimovi linnast. Tehase keskmi­ ne kuutöötasu on 30 000 Tšeh­ hi krooni, mis eurodes teeb umbes 1200 € ehk siis laias laastus selle rii­ gi keskmise kuupalga.

Alates 1990. aastast Agrostroj Pelhřimovi nime kandev ettevõte on 1990. aastate lõpust pidevalt laie­ nenud ja hoogsalt investeerinud uue tehnoloogia rakendamisse ja toot­ mispinna avardamisse. Praegu on tehases töös 25 uut, tehnika viima­ se sõna järgi toodetud arvjuhtimise­ ga CNC­tööpinki, lisaks keevitus­ ja värvimisrobotid, uus laotehnika ja eraldi tsehh valmistoodangu kont­ rollimiseks ja ekstreemtingimustes järeleproovimiseks.

10 || ilma- Ja taimetaRk || maa elu

31. mai 2018

ilmaTarK

JÜri KameniK

ilmatark

JUUNIKUU LUMEST

V

iimaste kuude ilmastik on pakkunud palju kõneainet, kuid kindlasti pole see ol­ nud päris pretsedenditu. Eri­ list huvi pakuvad lumesajud juunis. Ku­ na neid on viimasel ajal üha rohkem et­ te tulnud ja ka sel korral toob juuni al­ gus pöördeliselt jaheda ilma, siis on hu­ vipakkuv uurida, mis selliseid ilmamuu­ tusi põhjustab.

Põhjusi tuleb otsida ikka tsirkulat­ sioonist. Wangenheimi­Girsi klassifikat­ sioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi: vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhu­ vool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C­tüübile on iseloomulik olukord, kui Venemaal on tsüklon, aga Skandinaa­ vias ja Põhjamerel antitsüklon; E­tüübi korral on Venemaa kesk­ või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk­Euroopa kohal ulatuslik tsüklon; W­tüübi korral on an­ titsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookea­ nilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm pa­ rasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lai­ netest ja polaarpöörise tugevusest.

Lähiminevikust meenutagem 2014. aas­ tat kui kõige ekstreemsema ilmastikuga suve algust lähiajaloost. Arktilise hinguse tõi Eestisse 14.–15. juunil Põhja­Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mille lääneser­ vas oli tugev külma õhumassi advektsioon kuni 80. laiustelt (Arktikast). See intensiiv­ ne külmalaine tipnes 17. juuniga, kui koha­ ti sadas lund ja lörtsi, lisaks oli äikest. Saju vaheajal oli sooja kuni 10 kraadi, aga kül­ ma vihma ja eriti valge saju ehk lörtsi­lu­ me ajal langes keskpäeval õhutemperatuur isegi nulli lähedale. Selle pakase tõi tsüklo­ nite seeria järjekordne tsüklon, mis süve­ nes Karjala kohal ja selle lääneservas saa­ bus täiendav portsjon arktilist õhumassi.

Küllaltki paljud inimesed on märki­ nud, et nad mäletavad varasemast vähe­ malt sama suurt, kui mitte suuremat lu­ mesadu just juunis. Tõsi, 10.06.1982 sadas ka lund, aga mitte nii palju. See, mida ini­ mesed mäletavad, juhtus tegelikult 1975. aasta mais, kui pärast pikalt kestnud su­ viseid, et mitte öelda kuumi ilmu läks 22. mai paiku järsult külmemaks ja kuu lõpus sadas maha mõnel pool lausa paks lumi, mis sulas lõplikult alles juuni alguseks.

Kõiki neid juhtumeid ühendab, et ark­ tiline õhumass pärines Gröönimaa lähe­ dalt 80. laiustelt. Selle tõid Läänemere äärde üle Skandinaavia ja Soome Vene­ maale liikunud tsüklonid, tuues lörtsi ja lume Eestissegi. Samal ajal oli Skandi­ naaviast läänes Põhjamere või Briti saar­ te kohal antitsüklon. Seega võib eeldada, et kirjeldatud sünoptiline olukord on vä­ ga hiliste lumesadude ohumärgiks.

Veel võib meenutada 1993. aasta maid, mis oli väga soe ja päikeseline, kuid kuu lõpuks ilm külmenes ja kohati hakkas lund sadama. Tollal suvest enam asja ei saanudki, sest jahedapoolne ja vihmane ilmastik kestis septembrini.

Viimane ekstreemne juhtum oli mul­ lu, kui 1. ja 2. juuni ilm oli tormine ja sa­ juhoogudega: sadas nii vihma kui lörtsi, kohati tuli sekka jääkruupe ja rahet, ük­ sikutes kohtades oli äikest (Virumaal), sajuhoogudega esines tugevaid pagisid.

Juuni algab suhteliselt kõleda ilma­ ga ja öösiti varitseb öökülmaoht. 3. juu­ niks muutub ilm taas soojaks, kuid vih­ mavõimalust ei paista ja tuleoht kasvab rekordtempos.

Köharavimit sisaldab nurmenuku õie roheline osa, seepärast on vale noppida ja kuivatada vaid kollaseid õiekroone.

Foto: Marko saarM / sakaLa

Nurmenukk pakatab vitamiinidest TOiVO niiBerG

Räpina Aianduskooli õpetaja

N

urmenukk on vi­ tamiinide poolest tšempion ning ai­ tab kevadel üldise väsimuse ja loiduse korral, nä­ gemise nõrgenemise ja naha ai­ nevahetushäirete vastu. Rah­ vameditsiinist on tuntud verd puhastav tee, mis talvel kogu­ nenud kahjulikud ained kehast välja ajab ja elu uuendab.

Nurmenuku lehed on äär­ miselt C­vitamiini­rikkad. Leh­ tedes on leitud 5900 mg/% (ve­ nekeelsed allikad) C­vitamiini, Eesti oludes on kümmekond aastat EPMÜ taimefüsioloogia laboris tehtud mõõtmiste kesk­ mine olnud lehtedes 800 ja õi­ tes 400 mg/% piires. Niisama palju C­vitamiini on leitud ai­ nult mõne kibuvitsaliigi mar­ jades.

Nurmenukus on rohkesti parkaineid, antotsüaniide ja fla­ vonoide. Suurem osa flavonoi­ de on lehtedes, 12–18 mg% (ab­ soluutkuiv taim). Juured sisal­

davad 10% saponiine, lehed 2%.

100 g taime rohelist osa sisal­ dab 3,8 mg boori, 3,7 mg titaa­ ni, 0,7 mg niklit, 0,5 mg vaske.

Vanad eestlased uskusid nurmenuku ravijõudu, kuid korjasid vaid õiekroone. Õite­ ga raviti rinnahaigusi, jooksvat ja isegi rõugeid.

Nurmenuku ja kassikäpa õi­ si ja lehti kuivatati koos tuba­ kalehtedega ja tubaka parkimi­ sel jäeti tubaka hulka. Pidi tu­ bakale hea lõhna andma ja rin­ dadele pehmem olema kui pal­ jas tubakas. Seda, et tee köha vastu aitab, kinnitab nüüdnegi arstiteadus. Raviva toimega ai­ ned on saponiinid. Kõige enam on neid juurtes, kuid ka õites ja lehtedes. Kuulus loodusravi austaja pastor Kneipp pidas vä­ ga tõhusaks reumaravimiks 1–2 tassi nurmenukuteed päevas, mis lisaks tugevdavat südant. Õies sisaldab köharavimit just roheline osa. Seepärast on vale noppida ja kuivatada vaid kollaseid õiekroone. Niisiis ra­ viks tarvitatakse lehti, õisi, juu­ ri. Õitsemisaeg on mais­juunis.

Lehti kogutakse õitsemise ajal.

Juured pestakse pärast väl­ jakaevamist kolme veega, tü­ keldatakse ja kuivatatakse aeg­ laselt välisõhus, seejärel kuiva­ tis 40–60 kraadi juures. Juured

muutuvad hallikaspruuniks, on aromaatse, kannikesetaoli­ se lõhnaga, maitselt mõrkjad.

Lehti kuivatatakse kii­ resti ja kõrgel temperatuuril (100–120 kraadi), siis säilivad vitamiinid kuni 80% ulatuses.

Aeglane ja madalal temperatuu­ ril kuivatamine vähendab leh­ tede ja õite kvaliteeti.

Nurmenuku õisikutetee kõrvaldab organismist kõik mürkained, mis põhjustavad podagrat ja reumaatilisi hai­ gusi. Nurmenukuteed tuleks juua pikemat aega 1–2 tassitäit.

Taim tugevdab südant, leeven­ dab migreeni, mõjub soodsalt vesitõve, südamelihasepõleti­ ku ja ajurabanduse ohu korral.

Nurmenukku saab süüa ju­ ba varakevadel, kui pole veel teisi juurvilju. Nurmenukk on toiduks tarvitamiskõlblik vaid mais­juunis.

Nurmenukulehti ja ­õisi võib hakkida kõikvõimalikes­ se salatitesse, näiteks koos või­ lillelehtede, nõgesevõsude ja ka­ sepungadega. Üks värske keva­ dine nurmenukuleht sisaldab täiskasvanud inimese päevase C­vitamiini vajaduse. Lehe võib asetada tervena või peenesta­ tult võileivale ja koos vorsti­ juustuviiluga ongi kerge hom­ mikueine valmis.

RETSEPTID Kevadine tee 50 g nurmenukke (õiekroonid, lehed, võib kasutada ka juuri), 50 g leedripuuvõsusid, 10 g kõrvenõgeselehti ja 15 g võilillejuuri. Võtke segu 1–2 tl tassi vee kohta ja jooge 2 tassitäit päevas, aga lonkshaaval.

Tuntud teesegu unetuse, närvilisuse ja peapöörituse vastu. Võtke suurem osa nurmenukuõisi koos lavendliõite, humalakäbide, lihtnaistepuna õite ja vähese osa palderjanijuurtega. Sellist teesegu on müügil ka apteegis. Teesegu valage üle keeva veega. Joomiskõlblik paari kuni viie minuti pärast.

Juuretee ja -keedis Võtke 2–3 sl värskeid pestud peenestatud juuri, lisage pool liitrit kuuma vett (soovitatav termosesse) ja laske tõmmata 10–12 tundi. Tarvitage pool kuni

kolmveerand klaasi korraga külmetushaiguste, liigesevalude vastu.

Nurmenukujuurekeedis lahtistab köha. Valmistamine: umbes 5 g peenestatud juurikaid 1 klaasi vee kohta, keetke 15 minutit ja kurnake. Võtke 3–4 korda päevas, korraga 1 sl. Kui nurmenukujuuri mõni minut keeta, saame hea neerutee, mis aitab ka põiekive lahustada.

Nurmenukumädarõikasalat Peenestage 250 g nurmenukulehti, maitsestage soolaga, segage läbi, peale puistake 2–3 sl peenelt riivitud mädarõigast. Kastmeks hapukoort või jogurtit.

Salatiks võib kasutada noori mädarõikalehti, võttes neid ühe osa kolme osa peenestatud nurmenukulehtede kohta. Maitseks veidi soola ja suhkrut, kastmeks hapukoort või jogurtit.

KÜlViKalender: JUUni 1. R

Juur

2. L

Juur

3. P

Juur, alates kl 01.06 õis Aiatöödeks sobimatu päev

4. E

04.12 22.27

Õis

5. T 6. K

Õis, alates kl 13.54 leht 21.32

Leht

7. N

Leht

8. R

Leht, alates kl 00.27 vili kuukaLendri koostaJa signe siiM, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

maa elu || aeD || 11

31. mai 2018

Õunasaaki saab ise mõjutada riina marTinSOn Maa Elu

V

iljapuude õitsemi­ se ajal püsinud era­ kordselt soe kevad­ ilm annab lootust saada korralik saak, kuid üht­ teist sõltub aiaomanikustki.

Saare­Tõrvaaugu aednik Harri Poom vaatab oma õuel kasvavaid viljapuid ja tõdeb, et kõik on õisi täis. „Ilm on ses suhtes hea, et mesilane saab lennata ja tolmeldada. Mõnel aastal on ju juhtunud, et tem­ peratuur on vaevalt kümne kraadi juures, siis ei kipu me­ silane tarust välja ja puud jää­ vad korralikult tolmeldamata,” räägib ta. Õunapuud olid tänavu kõik­ jal Eestis meeletult õisi täis ja selleks, et nii sel kui ka järgmi­ sel aastal saaks head saaki, soo­ vitab Poom juuni keskel puude­ le lämmastikväetist anda. Ni­ melt kipub õunapuudel olema nii, et kui peal kõva saak, kes­ kendub puu tänavusele saagile, mitte samal ajal moodustuva­ te järgmise aasta viljapungade kasvatamisele. Väetisega toe­ tame järgmise aasta pungade moodustumist.

Tänavust saaki saab aia­ omanik mõjutada ka liigse­ te viljade eemaldamisega. Õu­ nu tuleb puu otsa rohkem, kui puu kanda jõuab, ja ehkki juu­ nis osa neist variseb, tasub neid veelgi vähemaks võtta. „Vaadake pärast jaanipäeva oma puud, kui vilju on liiga pal­ ju peal, siis harvendage,” soovi­ tab Poom. „Oksa peal ei tohiks olla kahe õuna vahe keskmiselt alla seitsme sentimeetri,” ütleb ta. „Oleneb kui tihedalt viljako­ barad koos on, kobarasse võib jätta paar­kolm õuna.”

Ka kahjurite ja haiguste suhtes tasub valvel olla ja vaja­ dusel peletusvahendeid kasu­ tada – aianduspoest leiab mit­ meid vahendeid – nii maheae­ da sobivaid kui ka kangemaid.

Poom räägib, et kui on vä­ hegi võimalik puud pritsima­ ta jätta, siis ta oma puid „kee­ miaga” ei pritsi, aga saaki päris hukka ka ei lase. „Kui näen, et ilma saagita kipun jääma, siis tuleb ikka pritsida,” tõdeb ta.

Harri Poomil on tänavune aiasõprade hitt-toode – mullakobestaja kasutusel kõrgpeenarde tegemisel, samuti istutusaukude ettevalmistamisel. „See kobestab mulla ilusti ära, aga ei aja mullakihte segamini ja umbrohujuured saab lihtsa vaevaga kätte.

Selga hoiab ka,” ütleb mees.

Foto: urMas Luik / PÄrnu PostiMees

„Ploome olen aastate jooksul le­ hetäide vastu ühe korra pritsi­ nud. Kui mõne puuga on tõsine probleem, siis tuleb seda pritsi­ da, aga kõiki puid ehk mitte.”

Lehetäid armastavad eriti maguskirsse ja noore puu või­ vad nad päris ära kurnata ning kasvu kinni panna. Kui on väi­ ke puu ja vähe täisid, saab need kõige ohutumalt lihtsalt sõrme­ de vahel laiaks litsuda. „Olen mõnikord noore puu korral võt­ nud käärid ja võrsetipud, kuhu täid enamasti kogunevadki, ära lõiganud,” ütleb Poom.

Looduslikest vahenditest tasub proovida NeemAzali, sa­ muti võib abi olla näiteks kor­

duvast küüslauguleotise kasu­ tamisest – see mõjub pigem en­ netavalt või kui häda veel pi­ sike.

ÕUNU TULEB PUU OTSA ROHKEM, KUI PUU KANDA JÕUAB, JA EHKKI JUUNIS OSA NEIST VARISEB, TASUB NEID VEELGI VÄHEMAKS VÕTTA. Ploomisaagist ilma jäämise peasüüdlane on viimastel aas­ tatel ploomivaablane. Selle pu­ tuka kahju tunneb ära nii, et kui puu on ilusti õitsenud, tule­ vad viljahakatised, mis hakka­

vad varisema, osa pisikesi vil­ ju läheb lõhki ja mustaks, mis aga suuremaks jõuavad kas­ vada, neil on pisike must täpp peal. Üks ploomivaablane mu­ neb hooajal sadakond muna, iga ebaröövik hävitab viis­kuus ploomi. Kaks ploomivaablast ja tuhat ploomi on rikutud.

Praegu on käimas magu­ saim viljapuude ostmise ja is­ tutamise aeg ning järjest sage­ damini kaalutakse mõtet soeta­ da mõni haruldasem puu, näi­ teks virsik või aprikoos. Poo­ milgi kasvab mõni säärane õue peal. Varasematel aastatel on ta proovinud kasvatada paari­ kümmend sorti virsikuid ja ap­ rikoose, aga pikapeale on ena­ mik paraku välja läinud. Siis­ ki soovitab ta huvilistel uute asjadega katsetada – kui mitte muud, siis kogemuse võrra rik­ kamaks saab ikka.

Poom räägib, et Eestis müü­ davad aprikoosid on tihti poo­ gitud alõtša peale ja need ei pruugi Eesti kliimas hästi vas­ tu pidada, sest aprikoos ärkab kevadel niigi vara ja alõtša peal veel iseäranis vara. Nii kui tal­ vel sula on, hakkab elu käima ja kui märtsis külmaks läheb, võtab puu ära. „Külmakindlus on aprikoo­ sidel iseenesest väga hea,” kin­ nitab Poom. „Mul on kogemus, kus ühel aastal pookisime Lä­ tist toodud aprikoosi pooke­ oksad ploomipuude otsa. Need viljusid hästi ja ühel vahepeal­ sel eriti külmal talvel mul sü­ da muretses oma aprikooside pärast, kevadel kohe vaatasin, et oksad olid ilusad rohelised, aga pärast ikka lehte ei läinud.

Tuli välja, et aprikoos elas kül­ ma talve ilusti üle, aga ploom mitte.” Üks viimaste aastate hitt­ viljapuu on kindlasti sammas­ õunapuu. Poom arvab, et nen­ de populaarsuse lagi on ilmselt käes, aga kindlasti jäävad need edaspidigi turule. Sammas­ õunapuudel on palju plusse – need hakkavad vara kandma, annavad puu kohta küll väike­ se saagi, kuid see on kvaliteet­ ne. „Suveõunapuudel on väike saak isegi plussiks, sest kes ik­ ka jõuab terve suure puutäie valgeid klaare ära süüa,” mär­ gib Poom.

Kui sammasõunapuud turu­ le tulid, polnud sordid just kõi­ ge maitsvamad, kuid uued Läti sordid on Poomi hinnangul ka maitselt head.

Pargitatar.

PARIM NIPP PARGITATRAST LAHTI SAAMISEKS

A

iapidajate seas on praegu väga hinnas nõuan­ ded, kuidas lah­ ti saada erinevatest pargi­ tatardest. Need võimsa kasvuga taimed on ju üsna põneva välimusega, aga le­ vivad tohutu jõuga ja kord aeda tooduna on neist hil­ jem peaaegu võimatu lah­ ti saada.

Ohtlikuks võõrliigiks kuulutatud taimed Eesti looduses praegu veel väga levinud pole, aga Kesk­Eu­ roopas on need väga agres­ siivse kasvuga ja ei saa vä­ listada ohtu, et võivad siin­ gi loodusesse minna.

Põhiline nõuaanne nen­ dest lahti saamiseks on niitmine ja väljakaevami­ ne. Paljud inimesed kur­ davad siiski, et niida pal­ ju tahad, aga päris lahti ei saa neist ka aastatega, sest igast väiksest risoomijupist läheb taim uuesti kasvama.

Kui muidu soovita­ vad keskkonnaametnikud võõrliikidest lahti saada niitmise ja väljakitkumise­ ga, siis pargitatraid soovi­ tavad nemadki mürgitada.

Kõige paremini pida­ vat toimima, kui võtta Roundup ja segada see vär­ viga. Kui pargitatra taimed maha niita, on varre sees näha õõnsused, kuhu tu­ lebki tilgutada Roundupi.

Värv on vajalik seepärast, et oleks näha, et ükski vars mürgitamata ei jääks. Taim tõmbab õõnsusest mürgi sügavale risoomi sisse. See­ gi tõrje ei toimi ühe aasta­ ga, aga mõjub siiski paremi­ ni kui ükski muu, mis seni välja mõeldud. (ME)

12 || siReliD || maa elu

31. mai 2018

Aavo Mägi aretab keerdus õitega sireleid reeT Saar Maa Elu

R

aplamaal hästi tun­ tud Nõmme kõrt­ si lähedal elab sire­ liaretaja Aavo Mägi (82). Tema Mäe talu väravas vii­ tab juba sirelikobaratega kau­ nistatud postkast peremehe hu­ vialale, mis kestnud oma pool sajandit.

Elumaja terrassi ees kas­ vab perepuu, millele on poogi­ tud neli erivärvilist sirelisorti, neist kolm Aavo aretatud. Tema töö viljad siin on ‘Kristjan Pa­ luteder’, ‘Isa Villu’ ja alles enne tänavust Türi lillelaata lõpuks nime saanud ‘Rapla kaunitar’.

Neljas on Lääne­Euroopa vana täidisõieline sort ‘Michel Buch­ ner’, mis algul on roosa, hiljem muutub heledamaks.

Viljandi kultuurikoolis es­ malt koorijuhtimist õppinud Aavo töötas aastatel 1963–74 Tallinna Botaanikaaia puukooli direktorina. Sel ajal läks ta üli­ kooli bioloogiat õppima ja sel­ lesse perioodi jääb ka aretus­ töö algus.

Miks just sirelid nii süda­ me külge kasvasid, ta öelda ei oskagi. Esimene oma sort ‘Ema Juuli’ on ilus pühendus emale.

Mägi kaubamärgiks on saanud keerdus õitega aretised. Siin aias on aretisi, mis saanud ni­ me kõige lähemate pereliikme­ te järgi, lisaks viited hõimlaste­ le ja sõpradele. Mees kinnitab, et uuele sordile pole lihtne ni­ me panna, aga mingi sarnasus peab õitel selle inimesega ole­ ma, kelle nime ta lõpuks valib.

Abikaasale on pühendatud sort ‘Milvi’. „Hästi suureõieli­ ne, aga need pole pöördes ja väändes. Ta on hoopis ise selli­ ne. Aga on ikka tore küll!” ku­ mab jutust kelmikalt läbi mi­ tu plaani.

Aavo õde on tuntud advo­ kaat Monika Mägi. „‘Monika’ on krässus õitega nagu paragrahv. Õis on tavaliselt roosa, aga tä­ navu on lillakam,” kõlab järg­ mine iseloomustus. Vana sort ‘Sensatsioon’ on kahevärvili­ ne. Sellest tuli mutatsioon, mis sai nimeks ‘President Toomas Hendrik Ilves’ – õis pole ei val­ ge ega roosa.

Juba on olemas ka sort ‘Pre­ sident Kersti Kaljulaid’. Vara­ semal aastal oli selle õite värv roosa, nüüd tumedam, sellega pole aretaja praegu rahul. Aa­ vole meeldivad roosad toonid, mida aretuse käigus on vähe

Täidisõieline ‘Krasavitsa Moskvõ’.

Sireliaretaja Aavo Mägi kodumaja terrassi ees kasvab nelja sordiga perepuu.

Fotod: reet saar

saadud, aga kogemus on õpe­ tanud, et tekkinud mutatsioon ei jää sageli püsima ja õis võib aastate lõikes värvitooni hele­ damaks või tumedamaks muu­ ta.

Oma aretiste pargis rin­ gi jalutades peatub peremees peaaegu iga põõsa juures ja räägib selle saamislugu. Lü­ hidalt öeldes võtab aretaja seemneid ainult väändus õite­ ga põõsastelt. Väikese kobara­ ga seemikud langevad valikust

kohe välja. Aretaja peab kan­ natlik olema, sest alles kuuen­ dal aastal näeb õisi. Puukoolis tolmlevad kõik põõsad vabalt, abiks oma mesilased. Kunst­ liku viljastamise jaoks peaks olema juba abilisi.

Aavol tekivad tulemused, nagu loodus parasjagu geeni­ kombinatsioonid kokku pa­ neb. Tuhandest kasvama pan­ dud seemikust ehk kümme­ kond osutuvad sobivaks. Üle­ ilmne suund on aina suurema­

Vaade aretiste aiale.

te õisikute poole, mistõttu sire­ likobarad on muutunud mitme­ kümne sentimeetri pikkuseks.

Suurimad õied on ‘Isa Villul’, läbimõõt kuni 3,5 cm. Aretu­ se suund on ka õite pleekimist vähendada ja veni­ tada õitsemisae­ ga pikemaks. Aa­ vol on vihikus­ se kirja pan­ dud oma sor­ did ja seemi­ kud koos kirjel­ duse ning hindega viiepallisüsteemis.

Juhtub sedagi, et mõni esialgu saa­ dud uus õiekuju on järgmistel aas­ tatel tagasi läinud.

Mägi on aretanud üle 200 sirelisordi, neist 70 ringis on keerduvate õitega ja saanud ka nime. Tema teada maail­ mas teist selliste sirelite areta­ jat ei ole.

Mäe talu aeda soovivad si­ relite õitsemise ajal külastada nii paljud huvilised, et kõiki ei jõua vastu võttagi. Tänavu­ sel Türi laadal märkas mees, et seal pakuti peamiselt sada aas­

Mäe talu postkast.

tat vanu sorte. Aavo pole kee­ lanud, kui müüjad, kes temalt taimi on viinud, on küsinud lu­ ba neid paljundada. Oma areta­ tud sorte pole ta registritesse kandnud, sest see eeldab asja­ ajamist ja kaasnevad ka kulud. „Mul on aretamise kõrval ka muid huvisid,” kõlab põhjen­ duseks. Heas füüsilises vormis küpses eas mees käib jätkuvalt jahil ja kalal.

Haigused sireleid eriti ei kimbuta, aga põõsaste kõige suuremad vaenlased on mets­ kitsed, kes söövad pungad ära.

Sellele pani piiri ulukitõrjevahend Trico. Looduslik vahend koosneb veest ja lamba­ rasvast ning sõ­ ralised seda lõh­ na ei talu. „Mul on nüüd tore ma­ ja teise korruse ak­ nast neid ilusaid loo­ mi vaadata, kuidas nad aias jalutavad – nuusutavad oksi, aga ei söö,” on ta rahul.

Uuselamurajoo­ nides näeb sireleid vähem, aga sinna sobivad need sama häs­ ti nagu taluaedadesse, kinni­ tab Mägi. Kes tahab umbes kuu aja pikkust sirelite õitse­ aega, peaks istutama aeda mi­ dagi hüantsintsirelite grupist, umbes nädala pärast lööb õied valla harilik sirel, seejärel Un­ gari ja Prestoni sirel ning punk­ ti paneb Amuuri sirel.

Kunstmuruväljakud MM-ks korda!

Rakenda kodumaine väljakuhooldustehnika ning kasuta kunstmuruväljakut aasta ringi TSP4000 4 m laiune lumesahk kunstmuruväljaku hoolduseks

TBH4000 4 m laiune hüdrauliliste tiibadega hari kunstmuruväljakute hoolduseks

TB2000 2 m laiune järelveetav kolmnurkhari kunstmuruväljakute hoolduseks

1 860.-

1 890.-

935.-

hind alates:

hind alates:

hind alates:

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee

Hinnad ei sisalda käibemaksu