Pärnumaa Ettevõtlus 2021

Page 1

Foto Urmas Luik

2021


Mailiis Ollino

LK 2

TÄHTSAD TEEMAD

V

iimase aja üleilmsed märksõnad on koroona- ja energiakriis. Kuigi sellest pole puutumata meiegi kant, jäävad siin minu arvates kõlama hoopis teised märksõnad. Esiteks pensioniraha. Septembri alguses laekus eestimaalaste kontodele 1,3 miljardit eurot. Sellest said kohe osa kaubandusmekad, ehituskauplused, automüüjad ja kinnisvaraarendajad. Pisut raha investeeriti. Statistikaamet võttis novembris üleeelmisel kuul toimunu kokku nii: “/.../ inimestele meeldib oma majapidamist arendada ja autoga sõita. Oluline on võimalusel mõlemas valdkonnas naabrist parem olla. Pensioniraha on selle ellusuhtumise toitmisse andnud oma panuse.” Millega see hulljulge pensioniraha eksperiment lõpeb, pole kaugeltki selge. Aga esimene ja ennustatav tulem – siseriiklik hoogne tarbimine (sh siseturismi õitseng) ja hinnakasv – on käes. Teiseks ettevõtjate organiseerumine. Maakonnas on hiljaaegu ilmavalgust näinud kaks uut äriettevõtete organisatsiooni: Pärnumaa ettevõtete koda ja MTÜ Destination Pärnu. Mõlema organisatsiooni sünnis mängis oma osa rahulolematus nii viisi kui tempoga, kuidas seni asju on aetud. Teisalt ei teki säärased initsiatiivid, kui pole ideed. Mõtteid, visioone koondunud seltskonnal jagub. Kui liidame sellele ettevõtlusele omase tulemustele orienteerituse ning oskuse leida majanduslikke ressursse, on muutuste tõenäosus üsna suur. “Üheskoos tehakse suuri asju,” on öelnud Destination Pärnu üks juhtfiguure Tom Aloha. Kolmandaks mõranev inimvara. Ei ajalehe väljaandmine, elektroonika tootmine, tipprestorani pidamine ega patjade õmblemine pole võimalik inimesteta. On vaja helgeid päid, osavaid käsi, nobedaid näppe. Viimane aasta on näidanud, et see varaklass pole parimas seisus ning tulevikku vaadates ei paista just hiilgavat tootlust. Kirjeldan inimesi siin majandusterminites, kuna humanitaaria ja sotsiaalvaldkonna mured ei kipu ülemäära otsustajaidettevõtjaid kõnetama. Kas see viimane teema pole hoopiski kohatu siin, läikivale paberile trükitud ettevõtluse erilehes? Ma leian, et hoopis õigustatud ja vajalik. Kõrgete sihtide saavutamine pole võimalik, kui sotsiaalsed probleemid jäävad lahendamata. Õnneliku pärnakata on raske kujundada külalislahket ja suurepärase mainega turismisihtkohta. Töötaja panus pole täielik, kui teda painavad kodused mured. Leian, et ettevõtjad saavad anda inimvara teemale kaalu ja hoida seda tähelepanu keskmes. Laste vaimne tervis, noorsootöö, võitlus koduvägivalla vastu ja tervislike eluviiside eest ei vaja tohutuid investeeringuid, vaid pääsu liidrite prioriteetide nimekirja.

Leian, et ettevõtjad saavad anda inimvara teemale kaalu ja hoida seda tähelepanu keskmes.

SIIRI ERALA

Pärnu Postimehe peatoimetaja

TEGUSATELE ANTI TÄNAVU VÄLJA ÜLE PAARIKÜMNE TUNNUSTUSE

P

ärnumaa tublisid tegijaid, olgu need siis võimekad ettevõtjad või tegusad vabaühendused, on aastaid ära märgitud ja eri konkursside raames auhindadega pärjatud. Eelmisest aastast korraldab sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskus ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda siduvat tunnustusüritust “Pärnumaa tegijad”. Korraldajate meelest saab niiviisi lähendada ettevõtluses ja vabaühendustes tegutsevaid aktiivseid inimesi. Auhindade jagamisele eelnes samanimeline konkurss, millega selgitati välja sel aastal enim tähelepanu väärivad ettevõtted Pärnumaale olulisemates valdkondades, tublimad vabatahtlikud ja tegusamad MTÜd.

Luminor panga väljaantava julge ettevõtja auhinna “Arenguhüpe” pälvis hotell Wesset.

2021. aastal tunnustuse saanud ettevõtted •

Pärnumaa ettevõtluse peaauhind “Pärnumaa karu” – Ehitajate tee äripark

Pärnumaa kiire kohaneja – Mai apteek

Aasta turismiarendaja – Aloha surfiklubi

Aasta naisettevõtja – Ingelore Okas, CLJ Services

Aasta noor ettevõtja – Edgar Kaasik, EK Trans

Häädemeeste valla aasta ettevõte – Bravo Catering

Kihnu aasta ettevõte – Kihnu Veeteed

Lääneranna valla aasta ettevõte – K.MET

Põhja-Pärnumaa aasta ettevõte – Boardic Eesti

Pärnu linna aasta ettevõte – NOTE Pärnu

Saarde valla aasta ettevõte – Helmetal IMS

Tori valla aasta ettevõte – P-Trucks

Mädara külateatri etendus Lilli Suburgi sünnikohas märgiti ära ajaloopärandi esiletõstmise eest.

Suurejooneliselt tähistatud 20. Saarde kaitsepäev nimetati vabaühenduste aasta silmapaistvaimaks teoks.

Peale selle läks Luminori julge ettevõtja auhind “Arenguhüpe” hotellile Wesset, Pärnu Postimehe aasta toote valimised võitis Kosmosepoiste umbrohupesto ning kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse auhinna “Aasta vastutustundlik ettevõte” pälvis Trimtex Baltic.

2021. aastal kiituse pälvinud vabaühendused •

Silmapaistvaim tegu – 20. Saarde kaitsepäev

Aasta vabaühendus – Kabli festival

Aasta vabatahtlikud – Kaire Parts, Ulvi Nõmm, Rasmus Aaslaid

Žürii otsustas anda välja hulga eripreemiaidki. Nimetust “Kuldaväärt vabatahtlik” kannab nüüd Elve Siiner, “Särtsakad kogukonnavaimu hoidjad” on Vändra alevi pensionäride ühenduse liikmed, “puhast tõugu kodanikualgatuseks” nimetati Pärnu Põllu tänava elanike initsiatiiv maalida üle täiskritseldatud alajaam ning ajaloopärandi märkamise eest tõsteti esile vabaõhuetenduse “Suburgide lill” tegijaid. Andmed: Pärnumaa arenduskeskus

Tom Aloha pärjati aasta turismiarendaja tiitliga.

Kihnu Veeteed pälvis Kihnu valla tunnustuse.


LK 3

Uus Panamera Platinum Edition. Kirega loodud. Esitasime endale varakult ühe küsimuse: kas kiire ja jõuline sedaan peaks tõesti välja nägema nagu sedaan? Panamera vastab sellele küsimusele ühemõtteliselt – ei! See peab välja nägema nagu sportauto.

Kütusekulu WLTP kombineeritud 11,3-2,0 l/100 km. CO2-emissioon kombineeritud 257-45 g/km. Hind alates 112 270 €

Porsche Tallinna esindus Auto 100 AS Tel: +372 683 7000 Mustamäe tee 12b, Tallinn www.porsche.ee


LK 4

KARU PÄ R N U M A A

Urmas Luik

2021

Ervin Luur ja Marge Reinolt avaldasid ambitsioonika plaani ehitada lõpuni Kuldse Kodu kvartal.

PÄRNU KEK LÕPETAB NÕUKOGUDE AJAL POOLELI JÄÄNUD SUUREHITISE

P

ANDRUS KARNAU

ool sajandit tagasi joonistas arhitekt Toomas Rein Pärnusse Kuldse Kodu nimelise hiigelpika kortermaja ­keskele 16korruselise kõrghoone, mis aga kunagi teoks ei saanud. Praegu on sel kohal tühjus. Üle 700meetrine Kuldne Kodu katkeb korraks kohas, kuhu pidi tulema uus kortermaja, et seejärel katkematu müürina edasi seista. Nüüd on Ehitajate tee äriparki ehk ETEE äriparki arendava Pärnu KEKi juhataja Ervin Luur ­otsustanud, et Kuldne Kodu tuleb lõpuni ehitada. Kortermaja, mis omal ajal jäi tegemata, tuleb valmis teha. Ikka samas arhitektuurilises vaimus nagu 50 aastat tagasi – betoonist terrasselamuna.

Eluruumid äripargi töötajatele

Kuidas täpselt, pole veel teada, sest Pärnu linnavalitsus pole veel planeeringu tingimusi kinnitanud. Kui palju see maksma läheb, selgub pärast arhitektuurikonkurssi. Üks on aga kindel: Luur tahab, et sellest tuleb kortermaja, kus on keskmisest paremad eluruumid inimestele, kes käivad tööl sealsamas ETEE äripargis või naabruses teistes ­tööstusettevõtteis. Peale selle, et see on äri, on see kunagi kavandatud Pärnu KEKi uhke ja moodsa elu- ja tööstusrajooni ehituse lõpuleviimine. Vähemasti selles mahus, kui muutunud omandisuhted seda lubavad. ETEE äripargi arendusjuht Marge Reinolt ütes, et ettevõte tahaks Kuldse Kodu kvartali lõpuni valmis ehitada. “Inimesed, kes siin elavad, on selle kvartali fännid, mina

Projektijuht: MARGUS METS, margus.mets@postimeesgrupp.ee Toimetaja: SIIRI ERALA, siiri.erala@parnupostimees.ee

kaasa arvatud. Ma teadsin lapsest saadik, et siia tuleb kõrghoone, et ülemistele korrustele tulevad korterid ja alumistele kauplused ja teenindused,” rääkis Reinolt. “Kuldse Kodu kvartal jäi lõpeta­ mata, sest nõukogude aeg sai otsa. Ehitamata jäi kaht kortermaja tiiba ühendav tornmaja, aga ka Ell Väärtnõu projekteeritud madaltihedad elamud.” Uues kortermajas saab eluruume osta, see ei hakka tegutsema praegu aina moodsamaks mineva üürimajana. “Eestlane tahab olla korteri omaja. Kui kortermaja teeme, tahame teha keskmisest parema, et tööstuspargis töötavad inimesed saaksid kvaliteetse ja mugava elamispinna. See korter­ maja on ajalooliselt kuulunud siia ­hoonegruppi,” rääkis Luur. “Me suhtume kultuuripärandisse väga lugupidavalt.” Luur märkis, et planeerimine on lõppstaadiumis, aga on väikseid takistusi. “Planeerimine on mitu aastat kestnud, nüüd ­oleme hoo uuesti üles võtnud ja loodame, et linna­valitsus suudab planeeringu lähemate kuu­ dega lõpetada. Just saatsime viimased parandused, mida linnavalitsus soovis. Loodame, et saame arhitektuuri­ konkursi välja kuulutada,” ütles Luur.

Avaldab arhitektidele muljet

Ettevõtet nõustab arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal. “Arhitektid tunnevad Pärnu KEKi pärandit ja oskavad

näha tulemust, nagu see kunagi oli õhus. Meie ei tee klaasist kõrghooneid ega plekist maju, me jätkame ­Pärnu KEKi betoonehituse traditsiooni,” ütles Reinolt. Uue kortermaja keldrikorrusele ja esimesele korrusele on kavandatud parkla, siis tulevad äripinnad ja teenindused ning seejärel korterid. “Suurt kauplust sellesse hoonesse teha ei saa, võib-olla väikese nagu R-kiosk, sest juurdepääsuteed pole nii avarad, et ­kaubaautod ligi pääseksid. Ülejäänud on korterid,” rääkis Luur. “Uus hoone tuleb samal põhimõttel nagu Kuldne Kodu – suurte rõdudega terrasselamu,” kinnitas Reinolt. Kui kõrge, kui kulukas või missuguse välisilmega, selle kohta ei taha Luur suurt midagi öelda. Materjalina ehita­ takse suured kortermajad tänapäeval niikuinii betoonist. 50 aastat tagasi oli see uudne, et tavapäraste paneelide asemel ­kasutati betoonivalu. MARGE REINOLT, Luur loodab, et nii nagu 50 aastat tagasi, leiaETEE äripargi vad nüüdki korterites endale kodu inimesed, kelle arendusjuht töökoht on üle tee Ehitajate tee äripargis. Arhitektuuriloolaste poolt armastatud Kuldne Kodu oli üks osa Pärnu KEKi eelmise sajandi 70. aastail kerkima hakanud linnakust. Arhitektuuriloolane Mart Kalm kirjutab raamatus “Eesti 20. sajandi arhitektuur”, et Toomas Rein pakkus kortermaja nimeks esialgu välja Kommuun. Kortermaja tulevased elanikud laitsid selle aga maha. Nii saigi nimeks Kuldne Kodu.

Ma teadsin lapsest saadik, et siia tuleb kõrghoone, et ülemistele korrustele tulevad korterid ja alumistele kauplused ja ­teenindused.

Reklaamimüügi juht: LISETT HEIL, lisett.heil@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp

Trükk AS Kroonpress


LK 5

Ehitajate tee äripark (ETEE ÄP) on ettevõtluspiirkond Pärnus Ülejõe linnaosas ajaloolises Pärnu KEKi tööstuskvartalis. ETEE äripark asub Ehitajate tee, Savi ja Kirsi tänava vahelisel alal ning hõlmab peale eelnimetatu eraldiseisvaid kinnistuid Turba, Savi ja Killustiku tänaval.

Äripargi ühise arendamise idee sai alguse 2015. aastal seoses piirkonna kiire arenguga ja järjest kasvava nõudlusega kvaliteetsete üüripindade järele. 2016. aastal otsustasid Pärnu KEK ja LLG Invest investeerida kvartalisse kümme miljonit eurot, et viie kuni seitsme aastaga renoveerida valdav osa hoonetest ning ehitada juurde uusi.

Urmas Luik

EHITAJATE TEE ÄRIPARK

Andmed: ETEE ÄP

Nõukogude ajal tähendas KEK kolhooside ehituskontorit. See oli ettevõte, mis pidi ehitama karjalautu ja töökodasid ning viimaste juurde lüpsjatele ja traktoristidele korterelamuid. KEKid kasvasid kontsernideks, mis tegelesid peaaegu kõigega, millega õnnestus tulu teenida. Nii nagu praegu, mil ettevõtteid kummitab tööjõupuudus, oli sama lugu nõukogude ajalgi. Töö oli küll inimese kohustus, aga kasumit teenida tahtev ettevõte vajas häid inimesi. Nende meelitamiseks ehitati kortereid ja sanatooriume ning jagati autoostulube. Nii sündiski KEKi kvartal Pärnu linna piiril endise aiandi maadel. Ühel pool Ehitajate teed tööstuslinnak ja teisel pool elurajoon. Pärnu Ehitajate tee äripark ehk ETEE äripark sai uue hoo sisse viis aastat tagasi, kui ettevõtted Pärnu KEK ja LLG Invest otsustasid investeerida ajaloolisse tööstuskvartalisse Ehitajate tee, Savi ja Kirsi tänava vahelises kolmnurgas kümme miljonit eurot. Kahe ettevõtte

EHITAJATE TEE ÄRIPARGIS ON PRAEGU

20 50 000 hoonet ja

ruutmeetrit äripinda.

Viie aastaga tehtud investeeringud on muutnud hoonete väljanägemist ja kui ei teaks, et tegu on nõukogude ajal ehitatuga, võiks arvata, et see on nüüdisaegne ehitus.

suuremad omanikud on Ervin Luur ja Jüri Lebedev. Viimane on tegev kohalikus poliitikaski, oktoobris valiti ta 156 häälega Pärnu volikokku.

Suured muutused viie aastaga

Viis aastat tagasi otsustatud investeeringute viljad on äripargis praegu ilusasti näha. See pole enam räämas nõukogudeaegsete hoonete rägastik, kus õlistes tunkedes töömehed rehve alla panevad või tolmustes kuubedes töölised palke saelehtede vahele lükkavad. Kõik on muutunud. Kui ei teaks, et tegu on nõukogude ajal ehi-

tatuga, võiks arvata, et see on uuel iseseisvusajal rajatu. Pärnu KEKi kontor ei asu enam hoones, mis kunagi sai ehitatud ettevõttele kontoriks, vaid selle kõrval metallitöökojas. Kunagi särises seal sädemeist, nüüd on aga kontoripinnad. Klaas ja betoon on jälle moes, aga nõukogudeaegseis tööstushooneis on midagi, mida iseseisvusaja uushooneis naljalt enam ei leia. See on arhitekti püüd, et tööstushoone oleks midagi enamat kui lihtsalt ülimalt efektiivne rahategemise koht. Mart Kalm ütleb selle kohta, et nii kavandasid maju ahned noored arhitektid, kes tahtsid endale nime teha.

KUS RAHA END PEIDAB? TURUÜLEVAADE AITAB. USALDA, AGA KONTROLLI! Meie kliendid teavad, et usaldades oma arvepidamise Salacia raamatupidamisbüroole, on numbrid korras, deklaratsioonid esitatud ning pidev abi alati kättesaadav

TEENUSED • raamatupidamine raamatupidamisteenus vastavalt kliendi vajadustele • majandusaasta aruanded

USALDA OMA RAAMATUPIDAMINE MEIE SPETSIALISTIDELE ESIMENE KONSULTATSIOON TASUTA!

Pärnu Suur-Jõe 63 Waldhofi ärimaja, III korrus +372 442 2103, +372 526 9866

CREDITINFO.EE

info@salacia.ee Salacia raamatupidamisbüroo

majandusaasta aruannete koostamine • nõustamine nõustamine majandusarvestuse teemadel • üksikjuhtumite lahendamine mittestandardsed probleemküsimused


Ants Liigus

LK 6 “Me oleme hoidjat tüüpi kinnisvaraarendaja, me ei müü kinnisvara ega äripindu, me ehitame ja anname neid üürile,” kinnitas Reinolt.

Paarsada rentnikku

Kuldse Kodu rajoon ehitati omal ajal 15 minuti linna põhimõttel: inimene sai piirkonnas tööl käia, vaba aega veeta, olid olemas autotöökoda, arstikabinet.

ETEE ärikeskuse mudel näeb ette üüripindade ehitust. Kontorid, töökojad, aga väiksemad tehasedki. Üürnik võib olla massaažikabinet või Soomest Eestisse soodsamat tööjõudu otsima tulnud ettevõte. Pärnu KEKis töötamine on järjepidev. Viis viimast aastat Ehitajate tee äripargi arendusjuhina töötanud Marge Reinolt märgib, et tema isa töötas Pärnu KEKis. Ervin Luur tuli Pärnu KEKi juhatuse juriidiliseks nõunikuks 1986. aastal. Enne seda töötas ta juristina viis aastat teises Pärnu legendaarses ettevõttes Viisnurk. “1980ndate lõpul oli Pärnu KEK üks suuremaid ehitusorganisatsioone Eestis, 2500 töötajat, tegutseti laia mastaabiga, aga siis tuli iseseisvumine ja kõiki organisatsioone tabas järsk muudatus,” ütles Luur. Eriti järsk oli see Pärnu KEKi jaoks. Et mitte lasta ettevõtet pankrotti, hakati seda tükkhaaval erastama: Luur ütleb, et KEKist kasvas välja ligikaudu paarkümmend

tugevat ettevõtet. Pärnu tükk jäi KEKile alles. See tükk on umbes 23 hektarit. “Meie oleme omanäolise arengusuuna välja töötanud, tegutseme oma nišis, kui teised kinnisvaraarendajad midagi meie ümber teevad, siis on see pigem meid toetav tegevus kui konkurents,” kõneles Luur. KEKi lähedal seisavad Pärnu piiril kunagise piimakombinaadi tühjad ruumid, need on Pärnu ühe uhkema kinnisvaraarendaja Port Arturi grupi käes.

Kasumit teenida tahtev ettevõte vajas häid inimesi. Nende meelitamiseks ehitati kortereid ja sanatooriume ning jagati autoostulube.

Luur märkis, et oma nišis on nad Pärnu ühed suuremad. ETEE äripargis on ligemale 200 rentnikku, peamiselt on need mikro- ja väikeettevõtted. Ehitajate tee äripargis on praegu 20 hoonet, 50 000 ruutmeetrit äripinda, kui kogu arendusmaht 23 hektaril lähiaastail valmis saab, siis ligemale 70 000 ruutmeetrit üüripinda. Ruumi on veel ehitada, sest maad on üle teisel pool Savi tänavatki, kus praegu äripargi maa-ala lõpeb. “Meie ampluaa on hästi lai, suurtest firmadest, mis võtavad tuhandeid ruutmeetreid, kuni massaažikabinetini. Me tahame luua hästi mitmekesise rentnike valiku, et äripargi enda rentnikud tarbiksid üksteise teenuseid. Näiteks söögikohad ja kaubanduspinnad. Vaba aja veetmise võimalusi tuleb aina juurde, sel aastal tuli laste mängutuba,” avaldas Luur. Ootel on spordisaalide hoone. Äripargis midagi ootele ei ehitata. Praegu kogub ettevõte just nimelt spordiala ettevõtjate soove ning siis nende järgi projekteeritakse uus hoone. “15 minuti linna kontseptsioon tuleb tagasi. Pärnu KEK oma tööstus- ja elamukvartaliga tegelikult juba lõi 15 minuti linna 50 aastat tagasi. Inimene sai siin tööl käia, vaba aega veeta, siin olid autotöökoda, arstikabinet,” meenutas Reinolt. 15 minuti linn tähendab seda, et inimesel on kõik eluks vajalik veerandtunnise rattasõidu või jalutuskäigu kaugusel. Luur ütles, et arendajana püüavad nad rentnike elu mugavaks teha. Tänavu hakkas tööle näiteks haldusfirma. Üüripindu on eri suuruses, see tähendab, et vajadusel saab ettevõte tegevust laiendada või siis kriisi korral koomale tõmmata. Tegevusväli on samuti lai: kaubandus-teenindus, tootmis- ja laoruumid, samuti bürood ja stuudiod. Luur märkis, et arendajad on nelja-viie aastaga investeerinud 13 miljonit eurot. Eeloleva kahe-kolme aastaga on plaanis investeerida veel umbes seitse miljonit eurot. Selle raha eest saab juurde umbes 10 000 ruutmeetrit äripinda, kokku tahavad arendajad rentida välja 70 000 ruutmeetrit. Pärnus otsivad inimesed bürooks 25–30ruutmeetrisi ruume, seega väiksemaid kui Tallinnas tavaliselt. Nii seisavadki mõned 60–70ruutmeetrised bürood rentnike ootel, aga üldiselt on vabu pindu ühe käe sõrmedel üles lugeda. Luur loodab, et investeering tasub end 15 aastaga.

VESI I KANAL I KÜTE Meie tehnik tuleb ja vaatab sinu mure üle ning teeme sulle TASUTA hinnapakkumise

sauga

+ pesula

Töödele GARANTII 2 aastat

www.torutiim.ee •

Toru-Tiim OÜ • Tel 5678 7190

Torustike ehitus- ja remonttööd Pärnus ja Pärnumaal

Tehnoülevaatus Pärnus, Haapsalus, Tallinnas

Automaatpesula Saugas


SISUTURUNDUS

LK 7

Kliima muutumine puudutab ja mõjutab meid kõiki.

EDUKAS ETTEVÕTE PEAB OLEMA KA VASTUTUSTUNDLIK Uue tehnika abil rohelisemaks Ettevõtted saavad taotleda toetusi näiteks KIKist (Keskkonnainvesteeringute Keskus), et investeerida oma seadmepargi nüüdisajastamisse, mis omakorda aitab kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele. Uuenduslik tehnoloogia on reeglina ka keskkonnasäästlikum ja efektiivsem. Näiteks võimaldavad uued põllumajandusmasinad väga täpselt planeerida saagikoristust, põllumaa ettevalmistamist järgmiseks külviks, saagi kvaliteeti hinnata ja paljut muud, mis varem nõudis inimese tähelepanu, teadmisi ja ajamahukat käsitsi tööd.

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Vastutustundlik tegutsemine ja rohepöördele kaasa aitamine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, kirjutab Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko. Oleme koostöös maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi maakonnalehtedega juba mitu aastat tunnustanud maakondade parimaid väikeettevõtteid. Otsime väikeseid tublisid ettevõtteid, mida veavad julged ja ettevõtlikud inimesed ning peame seda oluliseks osaks oma missioonist.

Tänapäeva ettevõtlusmaastiku uus reaalsus on see, et me kõik hakkame mõõtma oma CO₂ jalajälge. Kui Luminor vaatab ettevõtteid regioonides, siis juba sellise pilguga, et millise jalajälje nad endast jätavad, kas nad väärtustavad seda teemat ning tegelevad sellega. Kui ettevõte teeb silmanähtavaid pingutusi oma keskkonnamõju vähendamiseks, siis on see väärt tunnustamist.

Nii nagu jätkusuutlikkus ja kliimaneutraalsuse suunas Ka Luminor pangana peab seda silmas pürgimine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, pidama enda igapäevatöös. Kõik finantpeavad ka sellel konkursil osalejad oma äritegevuses silseerimised, mida Luminor teeb, vaadama paistma jätkusuutlike ideedega takse üle ka sellest seisukohast, kuidas või vähemalt valmidusega haettevõtte tegevus mõjutab keskkonda kata oma tegevust muutja mida ta teeb CO₂ jalajälje vähendama vähem keskkonda miseks. Muidugi mõõdame ka enkahjustavaks. Keskda jalajälge ning tegeleme pideKeskkonnakonnasäästlikumale valt teadlikkuse tõstmisega orsäästlikumale tegutsemisele ei ganisatsiooni sees. Iga projekti tegutsemisele ei suuna ettevõtteid puhul hindame otsuste langesuuna ettevõtteid ainult Euroopa Liidu tamise juures ka keskkonnarisainult Euroopa Liidu regulatsioonid ja ke ehk seda, kuidas see ettevõregulatsioonid ja kliimakokkulepe, te oma senise tegevusega ja kliimakokkulepe, vaid muutunud on ka vaid muutunud on uue investeeringuga, milleks ta tarbijate mõttemaailm. ka tarbijate laenu soovib, keskkonda mõjutab.

mõttemaailm.

Kindlasti mõtleb enamik ettevõtteid juba oma tegevuses keskkonnajalajäljele, aga kui nad võtavad selle ette täiesti teadliku ärisuunana, siis avaldab see nende tulemustele eriti positiivset mõju. Kuigi alguses võib keskkonnateadlikum tegutsemine nõuda investeeringuid, annab see pikemas perspektiivis ettevõttele efektiivsema majandamise läbi vähenevate energiakulude ja ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu.

Fossiilkütused vahetuvad taastuvenergia vastu Keskkonnateadlikkus on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud ka tarbijate hulgas, seega määrab juba turg ära selle, et ettevõtted ei saa roheteemadest mööda vaadata. Üks hea näide on transpordisektor. Tarbijad valivad täna

teadlikumalt hübriid- või repärane. Näiteks kui elektriautosid, ka paljud trükitööstuses, kus Luminori kliendid mõtkulub palju kemilevad samas suunas, kaale ja vett, Iga tootmine peab näiteks autorendiosatakse seda mõtlema sellele, äris tegutsejad. kõike taaskaet olla võimalikult Nende huvi on sutada. Iga ressursisäästlik ja pakkuda ka rentitootmine tekitada loodusele miseks tarbijatele peab mõtleminimaalset meeldivaid hübma sellele, et kahju. riid- või elektriautoolla võimalisid, teised ettevõtted kult ressursijällegi pakuvad elektrisäästlik ja tekitaautode laadimisvõrgustikda loodusele minike. Juba praegu tavasõidukid maalset kahju. keskkonnasäästlikumate vastu vahetajad näitavad sellega oma tulevikku Rohepööre on uus normaalsus suunatust ja jätkusuutlikkuse tähtsustamist. Ei tasu peljata ka muul viisil panustamist, näiteks istutada puid, et korvata Teine valdkond, mis on viie aastaga oma tegevuse mõju keskkonnale. Täsisuliselt nullist tekkinud, on päikesenapäevane ettevõte peab olema mitpargid. Neid on väga suures mahus te ainult kasumlik, vaid ka vastutusjuba ehitatud ja ka Luminor on nende tundlik isegi siis, kui see nõuab lühiehitamist toetanud. See on puhas roajaliselt veidi kasumis järele andmist. helise energia tootmine, mille puhul Üldjuhul toob keskkonnasäästlik tenäeme trendi, et selle tootjad mõtlegutsemine aga pikas perspektiivis vad ka sellele, kuidas enda vajadusrohkem kasumit sisse. Ettevõtte tegetest üle jäävat energiat salvestada ja vus muutub efektiivsemaks, kulud väedasi müüa. henevad, maine paraneb ja seeläbi saadakse juurde kliente. Uus toore tootmisjääkidest Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja Kogu ehitussektor on keskkonnateaddigitaliseerimine mõjutab ettevõtete likkuse kasvuga otseselt seotud. Palefektiivset tegutsemist ning aitab korjud ettevõtted ehitavad nii säästva raldada tootmist, logistikat ja müüki energiaklassi hooneid kui ka lisavad nii, et kõik protsessid sujuvad hästi. neile päikesepaneele, et energiakuluSellel, millel varem hoidis silma peal sid pikas perspektiivis veelgi väheninimene, hoiab nüüd tehisintellekt, dada. Lisaks uute ehitamisele annab mis on täpsem, ettenägelikum ja kiivanade hoonete renoveerimine korrarem. Seega aitab uute tehnoloogiate liku energiasäästu. A-energiaklassi kasutuselevõtt muuta ettevõtte veelehk energiasäästlike hoonete järele gi jätkusuutlikumaks. Ka Luminor on nõudlus praegu suur. Ka laenunäeb selliste tehnoloogiate kasutusemarginaalid on A-energiaklassi või levõtus oma rolli rohepöördele kaasa passiivmaja ehitamisele kindlasti maaitamises. dalamad, sest jälgime Luminoris põhimõtet, et roheliste projektide finantKliima muutumine puudutab ja mõjuseerimine oleks soodsam. tab meid kõiki. Kui me sellega ei tegeTeine suur teema energiasäästlikkuse le, siis kõige muu kõrval hakkab see kõrval on ringmajandus. Tööstuses teka ettevõtete äritegevust negatiivselt kivad ikka tootmisprotsessi tulemusemõjutama. See on uus normaalsus, na mingid jäätmed, kui suudetakse millega tuleb arvestada ja millest lähvähemalt osa neist muuta toormeks tuvalt peavad ettevõtted oma tegemillegi uue tootmisel, siis on see suuvust planeerima.


Erakogu

LK 8

RASKEL AJALGI LEIAVAD ETTEVÕTJAD AEGA JA ENERGIAT TEGELDA HOBIDEGA SIRJE NIITRA

E

hkki koroonakriis on kõigi elu raskeks teinud ja suur osa ettevõtlusest kiratseb, pole mitmekülgsed ärimehed ja -naised raskelgi ajal unustanud oma huvialadega tegelemist, leides neist nii meelelahutust napiks vabaks ajaks kui ammutades jõudu põhialal täie jõuga panustamiseks.

Peter Hunt mängib golfi nii ­Rootsis kui Portugalis

Tekstiilivabriku Wendre suurele rahvusvahelisele turule lennutanud ette­ võtete grupi väliseestlasest ainuomanik Peter Hunt jagab praegu oma ­aega mitme riigi vahel, kuid võtab golfi­kepi kätte Eestiski, kus tema rajatud on mänguväljakud nii Tahkurannas kui Saaremaal. Jutuajamist Hundiga alustame hoopis jalgpallist, mille juhtimisega on ta Rootsis pikka aega tegelnud. Oma 12 aastat kestnud tegevuse sealses kõrgliigas mänginud profiklubi presidendina lõpetas ta tänavu aasta algul, mis tähendab, et nüüd on tal rohkem aega muude harrastuste jaoks. Ettevõtteid, mida ta praegu ­mitmes riigis juhib, on 20 ringis ja ­töötajaid neis kokku juba üle 1000. Varem koos naisega 15 aastat ­Hispaanias Mallorcal elanud Hundi põhi­elukoht on nüüd juba kolm aastat ­Portugalis, kus ta veedab umbes ­poole oma ajast. Golf tuli tema ellu 1980ndail ühiste Rootsi sõprade kaudu, kes peagi ta sealse 1500 liikmega klubi etteotsa valisid. “Mäng käis kahel ­väljakul. Oli põnev aeg ja mängisin ka ise päris palju,” meenutab ta. Pärnus tekkis esi­ algu plaan rajada golfiväljak Strandi lähedale ja Hunt haaras sellest ideest kohe innuga kinni. Kutsuti PETER HUNT Rootsist spetsialisettevõtja tid kohale ja alustati läbirääkimisi linnavalitsusega. Sel eesmärgil omandas mees koguni osaluse, kui hotellikompleks eras­tamisele läks, ja mõnda aega juhtis ta seda Egon Elsteiniga kahasse. Aga kuna­keskkonnainimesed olid valitud kohta golfiväljaku ehitamise vastu, ei saanud mõttest asja ja seepärast loobus Hunt hiljem oma osalusest Strandis. Aga golfiväljaku mõte oli idanema pandud ja selle ­vastu ta huvi ei kaotanud. Praeguseks on golfisõbrast suur­ ettevõtjal juba oma golfiväljak Saaremaalgi. Selleks tegi talle esmalt koostööpakkumise kohalik ärimees Jüri Saks, kelle vanemad olid omal ajal tundnud samast kandist pärit Peteri vanemaid. Kuna pakutud maa selleks hästi ei sobinud ja tekkis muidki raskusi, ei saanud projektist asja. Samas ilmutas mõni aasta hiljem huvi Kuressaare linn, mis pani mõne sobiva maatüki müüki, Hunt ostis need ära ja

Tundes nii palju erinevaid inimesi ­maa­ilma eri ­paigust, on äri ajada märksa lihtsam.

Peter Hunt mängib golfi kolmel päeval nädalas, korraga kolm kuni neli tundi.

r­ ajas soovitud golfiväljaku. Ehkki kumbki golfiprojekt praegu Eestis veel kasumis ei ole, usub ta eduka äri­ mehena, et nii see kindlasti ei jää. Näiteks Tahkuranda on plaanis ehitada hulk kortermaju, mis peaksid peagi hakkama raha sisse tooma. Ise mängib Hunt golfi kolmel ­päeval nädalas, korraga kolm kuni neli tundi. Portugalis elabki ta keset Golf Resorti ehk tema elumaja on lausa spordiväljaku keskel. Korraldatakse rahvusvahelise seltskonnaga võistlusi. Ühelt poolt on tegu spordiga, teisalt sotsiaalse suhtlemise ja meelelahutusega. “Tundes nii palju erinevaid inimesi maailma eri paigust, on äri ajada märksa lihtsam,” leiab suurärimees veel ühe põhjuse hobi ja töö ühendamiseks. Oluliseks peab ta sedagi, et olukorras, kui enam nii palju joosta või hüpata ei jaksa ja pole tervislik, annab golf parajalt suure koormuse, peale selle kosutavad värske õhk ja kaunis loodus hinge. Golfi mängib innukalt juba kogu suurärimehe pere – naine, lapsed ja lapselapski. Ta kiidab, et see mäng sobib harrastamiseks eri vanuses inimestele, näiteks mängib ta seda juba koos lapselapsega. Hundi sõnutsi ei tee ta vahet, millal on töö- ja millal vaba aeg, sest need on omavahel tihedalt põimunud ja kõik ühtviisi olulised. Lõpetuseks mainib ta veel Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni algatatud iga-aastaste golfivõistluste traditsiooni, mida ta on aida­nud korraldada ja kus ka ise alati osaleb. Algatus tuli Tallinki ühelt omanikult Ain Hanschmidtilt ja need võistlused on järjest populaarsust kogunud. Mitu aastat käidi koos Mallorcal, kus Hunt toona elas, viimasel ajal aga juba Portugalis. Järgmise aasta mais toimuvast neljapäevasest võistlusest osa võtta soovijaid oli igatahes juba nii palju, et nimekiri sai paari tunniga täis.

Port Arturi tegevjuht sisustab v ­ aba aja õmblemise ja õppimisega Iga päevaga üha suuremaks paisuvat Pärnu kesklinna kaubanduskeskust Port Arturit juhtiv Mari-Liis Lembit veedab suure osa oma töövälisest ajast ­aina uusi ameteid õppides, kuid tema põhihuviks on saanud vanad rõivad. Ainuüksi Port Arturil, mida on Lembit juba pikemat aega juhtinud, on nüüdseks üürnikke üle 90, lisaks kuuluvad selle haldusalasse Laia ­tänava kauplused Hawaii Expressist Abakhani ja Realiseerimiskeskuseni välja. Sisuliselt peab ta saadaval olema seitse päeva nädalas, sest lahendamist vajavaid küsimusi tekib kogu aeg. Peale selle kuulub tööülesannete hulka koostöö kõrvalnaabritega, nagu näiteks Pärnu Keskus, Taluturg ja teised linnasüdames asuvad ettevõtted, aga ka Pärnu linnavõimuga. Lembit ütleb end olevat koostöö ­usku, vaatab koos Port Arturi üle­jäänud meeskonnaga linnaruumi tervikuna ja teistelt kliente üle ei meelita. Töö pakub pidevalt uusi proovi­kive uute teenuste ja toodete kujul ning eeldab loomingulist lähenemist. Ehkki ta on Tartu üli­ koolis majanduse eriala lõpe­tanud, on juhtimise praktilist külge ­tulnud töö ­käigus juurde õppida, kuid viie aastaga on asi selgeks saanud.


Erakogu

LK 9

EGON ELSTEIN

ettevõtja

Purjetamise juurde jõudis Egon Elstein enda sõnutsi alles paarkümmend aastat tagasi, kuid siis haaras see teda nii jäägitult, et peagi tuli ala korraldamisel Pärnus jäme ots enda kätte võtta.

uues harrastuses. Võimalik, et kunagi sünnib tema eri aegadel kantud vanade kleitide kollektsioonist koguni raamat. Nii on ta juba asunud Kreenholmi vanu kangaidki koguma. Sellega siiski Lembitu vaba aja tegemised ei piirdu. Ta on peale majandushariduse õppi-

Erakogu

Loominguga on noor kahe lapse ema peale töö seotud oma vabal ajalgi, milleks jäävad põhiliselt õhtud ja nädalavahetused. Ta leiab, et hobid on väga olulised selleks, et olla oma töös motiveeritud ja innovaatiline. Üsna loomulikult teeb Mari-Liis sporti: käib regulaarselt kodu lähedal Tammistes jooksmas ja peale selle väisab sageli töökoha jõusaali. On ära proovinud poolmaratoni, kuid eelistab võistlemisele siiski pigem iseenda jaoks liigutamist. Suurima osa tema vabast ajast võtab omaloodud kaubamärk Virr-Varr Vintage. Ta on igapäevane klient uuskasutuskeskuses, kust päästab mitmesuguseid kellelegi kasutuks osutunud rõivaid, et neist siis kodus uued moodsad kleidid, pluusid, püksid või seelikud disainida ja saadud riidetükid õmblusmasinal kokku vuristada. Äriprojektiks ta seda tegevust praegu siiski ei pea, aga ei välista sellist võimalust tulevikus. “Julgen öelda, et tunnen nüüd juba päris hästi eri materjale, oskan neist rõivaid välja mõelda ja valmiski õmmelda,” ei kahtle ta enam oma

Selgus, et Loode-Pärnumaale on mingid hallid kavandamisel, mis selleks mänguks külmal ajalgi sobida võiksid.

et kuna turismis hetkeolukord praegu kiita pole, on pihta saanud mõlemad. Strand ehk mõnevõrra enam ja sellega on tulnud rohkem tegeldagi. “Seni oleme ellu jäänud, aga mis edasi saab, pole kuigi kindel. Loodame, et poliitikud teevad mõistlikke otsuseid järjest suuremaid mõõtmeid võtva pandeemia pidurdamiseks,” lausub ta. Purjetamise juurde jõudis Elstein enda sõnutsi alles paarkümmend aastat tagasi, kuid siis haaras see teda nii jäägitult, et peagi tuli ala korraldamisel Pärnus jäme ots enda kätte võtta. Kuus aastat oli MARI-LIIS LEMBIT ta siinse jahtklubi kommodoor, kuuludes hiljem Eesti jahtklubide Port Arturi tegevjuht liidu juhatussegi ja osaledes väikesadamate arenduskeskuse tegemistes. Nüüd käib ta vee peal oma isikliku purjekaga Tuulekaja, mis sai nime tema Saaremaalt pärit abikaasa järgi, kelle nimi on Kaja ja kes neiuna kandis nud EKAs fotograafiat ja teeb nüüd nime Tuul ja keda saare kombe järgi pilte-videoid. Praegu õpib ta Haapsalu kutsutigi Tuule Kajaks. Kuna viimasel kutsehariduskeskuses pehme mööbli ajal on kolmeaastane lapselapski ükspolsterdajaks ja rakendab juba oma jagu palju vanaisa tähelepanu nõudvastseid teadmisi abikaasa firmas nud, jõudis ta lõppenud suvel merele autode sisustuse renoveerimisel. Aga suhteliselt vähe. Peagi tuleb purjelaev seegi pole veel kõik. Tuleval aastal taveest välja tõsta ja asjad kokku pakkihab ta minna Tartu ülikooli matemaada, seejärel aga juba mõne kuu pärast tika ja statistika magistrikraadi omanhakata valmistuma järgmiseks hoodama, avalduski on juba ära saadetud. ajaks. Siiski teeb ta nagu kõik seilajad See annab talle enda sõnutsi võimalujuba plaane järgmiseks hooajaks. se soovi korral kunagi kooli õpetajaks Üks uus pisike asi, nagu Elstein ise minna. “Matemaatika meeldib mulle ütleb, on tal nüüd purjetamise kõrvale tohutult,” ütleb Pärnu Koidula koolis veel tekkinud. Nimelt sai tema osalumatemaatika ja füüsika eriklassi lõpesel sel suvel asutatud Pärnu kriketitanud Mari-Liis põhjenduseks. Kõige klubi. “Olen saanud seda mõne korra tipuks leidis tema kaunis koduaed tämängida ja päris põnev oli,” tõdeb ta. navu Tori valla vastaval konkursil äraKriket on hästi populaarne Austmärkimist. Nii et, kes teeb, see jõuab! raalias, Ühendkuningriigis, Indias ja

Julgen öelda, et tunnen nüüd juba päris hästi eri materjale, oskan neist rõivaid välja mõelda ja valmiski õmmelda.

Egon Elsteini uus kirg – kriket

See kleit Mari-Liis Lembitu seljas pärineb 1950ndatest ja on villane. Kangas selja taga on aga 1970ndate Skandinaaviast – paks kvaliteetne linane, värvid külluslikud ja imeliselt soojad.

Strandi omanik Egon Elstein on Pärnus ja kaugemalgi ammu tuntud oma purjetamishobi pärast, kuid nüüd on tal selle kõrvale astunud siinkandis seni veel üsna tundmatu pallimäng kriket, millega tal juba seostuvad uued äriplaanidki. Küsimusele, kuidas jaotub töine aeg kahe suure ettevõtte, Strandi hotelli ja Lottemaa vahel, vastab omanik,

mujal. Asi sai alguse nii, et Elsteini välismaal elav poeg viis isa kokku Pärnus elavate seda mängu varem harrastanud välismaalastega. “Vaatasime siin Strandi ümber ja kaugemalgi ringi, käisime linnaisadega kohtumas ja oma plaane tutvustamas. Selgus, et Loode-Pärnu tööstuskülla on kavandamisel mingid hallid, mis selleks mänguks külmal ajalgi sobida võiksid,” räägib ta. Mujal maailmas mängitakse kriketit päris suurtel staadionidel suurte meeskondadega ja võib juhtuda, et üks mäng kestab kuni nädal aega. Kuid sellest on väiksemaidki versioone ja seda võivad harrastada isegi lapsed lõbusa rannamänguna. Põhimõtteliselt käib asi nii, et üks viskab palli, vastasmängija peab kurikaga palli lööma ja viskaja meeskonna liikmed selle siis kinni püüdma ning viskajale tagasi toimetama. Kuni palli püütakse, jookseb kurikamees ühe värava juurest teiseni, teenides sellega punkte. Mida raskemini kättesaadav on pall, seda rohkem kordi väravate vahel ta joosta jõuab ja seda rohkem punkte teenib. Sel suvel proovis Elstein kriketit mängida oma välismaa sõpradega Pärnu rannas ja lõbu oli laialt. Väga suurt väljaõpet ega eriti kallist varustust kriket ei nõua, küll aga annab paraja füüsilise koormuse. “Selline hea seltskonnamäng ja meelelahutus,” annab Elstein asjale hinnangu. Tõsisematest ja rohkem tööga seotud vaba aja tegemistest rääkides mainib Elstein veel Strandi Lions-klubi ja hiljuti asutatud Pärnumaa ettevõtjate koda, mille esimese ettevõtmisena toimus valimiste eel Strandis linnapeakandidaatide väitlus. Ettevõtjate omavahelist suhtlemist peab Elstein väga tähtsaks ja seda tahaks ta igati toetada.


LK 10

SISUTURUNDUS

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond on Eesti juhtiv kõrghariduse andja majanduse, ärinduse, õiguse ja avaliku halduse valdkonnas. Hindame kõrgelt koostööd ettevõtetega, kes vajavad teaduspõhiseid uuenduslikke lahendusi. Teaduskonna koostööpartnerid on nii suured kui ka väikesed ettevõtted Eestist ja välismaalt. Meie teadlastel on kompetents, mis võimaldab aidata ettevõtetel saavutada parimaid äritulemusi ja kasvatada oma konkurentsieelist.

MIDA SAAB TALTECHI MAJANDUSTEADUSKOND SINU ETTEVÕTTELE PAKKUDA? Saame olla abiks ettevõtte ärimudeli arendamisel digipöörde elluviimiseks ja jätkusuutliku äri kasvatamiseks. Teeme ettevõtlus-, juhtimis-, nants-, turundus- ja töökeskkonnauuringuid ja -koolitusi. Aitame koostada nantsmudeleid, analüüsida ettevõtte arengukiirust, maksevõimet ja kasumlikkust ning sektori konkurentsivõimet. Meil on tugev kompetents suurandmete analüüsimisel ja empiiriliste majandusuuringute teostamisel, mis võimaldab analüüsida väikeste, avatud ja ekspordile suunatud majanduste pikaajalisi kasvuväljavaateid. Pakume ka õiguslikke analüüse uute tehnoloogiliste rakenduste puhul. Lisaks teeb teaduskond tihedat koostööd avaliku sektori organisatsioonidega, kus peamised koostööteemad puudutavad avaliku sektori innovatsiooni, e-valitsemist, avatud ja kaasavat poliitikakujundamist.

ressursid. Peamine esmane eesmärk on mõista ettevõtte probleemi ja teha kindlaks, kas meie teadlased ja uurimisrühmad suudavad seda lahendada.

Paljude ettevõtetega on majandusteaduskonnal strateegiline koostöö, mida iseloomustab ettevõtte ja ülikooli vaheline pikaajaline lepinguline suhe. Sellise koostöö eeliseks on kiire ja vahetu suhtlus ning regulaarsed arutelud uute koostööprojektide üle.

Teame PISA testi järgi, et Eesti noored on oma teadmiste poolest Euroopa tipus. Majandusteaduskonnas on kõrged sisseastumislävendid, mis tähendab, et meil õpib nutikate Eesti noorte koorekiht. Lisaks kodumaistele tudengitele õpib majandusteaduskonnas üle 700 välistudengi enam kui 70 riigist. See on intellektuaalne ressurss, mida võiks Eesti majanduse arendamiseks rohkem rakendada.

Ettevõtluskoostöö protsess Koostöö initsiatiiv võib tulla nii ettevõtte kui ka ülikooli poolt. Sageli pöördub ettevõte koostööettepanekuga teaduskonna poole. Esimese kohtumise eesmärk on välja selgitada mõlema poole ootused ja vajadused ning kaardistada ettevõtte probleemi lahendamiseks vajalikud ülikoolipoolsed kompetentsid ja

Majandusteaduskonna poole tasub pöörduda ka siis, kui ei oska tõstatada konkreetset probleemi, aga on tunne, et midagi oleks tarvis muuta. Sellisel juhul kaardistame ettevõtte hetkeolukorra, teeme analüüsi ning pakume välja võimalikud lahendused. Talentide võrgustik

Majandusteaduskond on hea talendibaas oma ettevõttesse andekate töötajate

leidmiseks. Selleks on eri võimalusi, näiteks pakkuda välja tudengiprojekt ehk meeskondlik arendusprojekt, mille käigus tudengid ja teadlased aitavad leida lahendusi organisatsioonis tekkinud väljakutsetele. Hea viis ettevõttes lahendust vajavatele küsimustele vastuste leidmiseks on pakkuda välja teemasid bakalaureuse- või magistritööks. Selleks, et teha tudengitele sobiva praktika- või töökoha leidmine võimalikult lihtsaks, lõi majandusteaduskond oma praktikaportaali sbg.career.taltech.ee. Ettevõte saab kuulutuse portaali lisada tasuta ja see võtab vaid mõne minuti. Eelmisel õppeaastal vahendati portaalis enam kui 200 töö- ja praktikapakkumist, mille on lisanud eri ministeeriumid ning suur- ja väikeettevõtted Eestist ja välismaalt, nagu näiteks Eesti Energia, Ernst & Young Baltic, Swedbank, Sorainen, Deloitte, Bolt, Wise ja Finnair. Hea võimalus talente leida ning innustada on anda Arengufondi kaudu välja ettevõtte stipendium. Stipendiumi tingimused saab ettevõte ise määrata, näiteks lõputöö teatud teemal või valdkonnas. Selliste uurimistöö-

de puhul on tudengil nii ülikoolipoolne juhendaja kui ka kaasjuhendaja ettevõttest. Taolised uurimistööd võimaldavad leida uusi ideid, võimalikke lahendusi probleemidele, lihtsustavad talentide leidmist ning aitavad kaasa ettevõtte mainekujundusele. TalTechi majandusteaduskond on huvitatud koostööst eri suuruse ja pro liga ettevõtetega. Kui teie ettevõttes või organisatsioonis on tekkinud katsumus, millele ei suuda ise lahendust leida, siis võtke julgelt ühendust majandusteaduskonna ettevõtluskoostöö koordinaatori Helena Rozeikiga (helena. rozeik@taltech.ee; 620 4102). Kasutage meie teadlaste kompetentsi oma ettevõtte lisandväärtuse kasvatamiseks!


LK 11

Husqvarna ehitustehnika – kogemusi juba üle 50 aasta

REKLAAM

Kuuekümnendatel tekkis Stockholmi lennujaama päästeteenistusel nõudlus uue tööriista järele, mis võimaldaks neil lennuõnnetuse korral reisijaid kiiresti vabastada. Sellele soovile reageeris Partner, kes tõi 1964. aastal turule esimese käeshoitava ketaslõikuri. Peagi mõistsid tuletõrjeosakonnad üle maailma, et Partneri lõikurid olid hindamatud tööriistad, üsna pea nägid selle tööriista vajalikkust ka ehitus- ja tööstusettevõted. Tänapäevaks on saanud Partneri kaubamärgist Husqvarna. Nüüdseks pakub Husqvarna ehitustehnikas palju enamat kui üks ketaslõikur.

Ketaslõikurid

Põrandasaed

Kui tahes head ja õnnestunud meie ketaslõikurid ja teemanttööriistad ka poleks, me ei lakka kunagi neid veel paremaks muutmast. Motivaatoriks olete teie. Kasutajast lähtuv konstrueerimine annab tulemuseks täiuslikult tasakaalustatud, lihtsalt kasutatava ja kerge seadme. Ning kui me lisame sellele oma klassi parima töökindluse ja võimsuse, jääb teil üle ainult keskenduda töö tegemisele. Alati suurepäraste tulemustega.

Lükatava põrandasae maksimaalse tootlikkuse saab saavutada ainult tänu võimsuse, ergonoomika, jõumomendi, manööverdatavuse ja töökindluse hästi tasakaalustatud kombinatsioonile. Kõik tegurid peavad andma oma optimaalse panuse, et tööpäev oleks võimalikult produktiivne. Tulemuse puhul on otsustavaks teie, seadme ja teemantlõikeketta kui terviku õnnestunud koosmäng. Just see muudab Husqvarna põrandasaed maksimaalse tootlikkuse saavutamisel ideaalseks valikuks.

Betoonilihvijad

Teemantpuurmasinad

Betoonpõrandate ettevalmistamine, lihvimine ja poleerimine ning terratso ja muu loodusliku kivi parandamine ja poleerimine on nõudev töö. Edukad professionaalsed ettevõtjad vajavad ainulaadset kombinatsiooni oskustest, füüsilisest tugevusest ja võimest tunnetada töödeldavat materjali ning selget ettekujutust soovitavast lõpptulemusest.

Rohkem auke töötunni kohta. Selleks ongi Husqvarna südamikpuurimissüsteem teie tulusaim investeering. Puurmasinaid, puuristatiive ja teemantpuuriteri arendades ja täiustades vaatame süsteemi kui tervikut ning iga osa eraldi, et leida võimalusi, kuidas teha kogenud puurikasutaja töö veelgi tõhusamaks ja lihtsamaks.

Professionaalse ehitusettevõtja jaoks on väga hea kättesaadavus ja kiire tarne sageli määrava tähtsusega tegurid edu saavutamisel. Kui vajate kiiresti tööriista või asjatundlikku nõu, asub lähim Husqvarna edasimüüja, Tanni kauplus, ainult telefonikõne kaugusel!


LK 12

PÄRNUMAA ETTEVÕTETE TIPP M A K S U M A K S J AT E

TIPP-50

1. 2. 3.

11 551 420 5 614 679 5 348 441

Pärnu Haigla SA Wendre AS Scanfil OÜ 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20.

Ruukki Products AS Keskkonnaamet Tori vallavalitsus Põhja-Pärnumaa vallavalitsus AQ Lasertool OÜ Reideni Plaat AS Møller Auto Pärnu Kekkilä-BVB Eesti OÜ Pärnu linnavalitsus Note Pärnu OÜ Säästke OÜ Leca Eesti OÜ Lääneranna vallavalitsus Häädemeeste vallavalitsus Catwees OÜ Saarde vallavalitsus Baltic Pack Est AS

4 413 704 3 211 823 2 973 396 2 631 485 2 489 940 2 083 751 1 867 578 1 794 733 1 733 698 1 718 478 1 634 238 1 599 308 1 450 672 1 411 167 1 393 152 1 363 849 1 339 433

21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37.

Karo Mets OÜ Pärnumaa kutsehariduskeskus Metsä Wood Eesti AS Pärnu Vesi AS Ursus OÜ Pärnu Sadam AS Import Auto OÜ Vändra AS *EEE 2021 Tootsi Turvas AS Gren Eesti AS Horeca Service OÜ Grundar Puit OÜ Henkel Balti Operations OÜ EEE 2017–2021 Vändra tarbijate ühistu Rapala Eesti AS KaroTrans AS Sanatoorium Tervis AS

1 337 629 1 310 479 1 290 886 1 265 907 1 252 222 1 243 731 1 228 128 1 205 520 1 181 626 1 180 276 1 107 120 1 088 066 1 084 331 1 072 047 1 057 546 1 043 454 1 037 917

38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.

Nurme Teedeehitus OÜ Estonia Spa Hotels AS Forklift OÜ Veikand AS Paikre OÜ Kanpol AS Weiss OÜ Makro Trade Baltic OÜ Helmetal IMS OÜ Vändra MP OÜ Raja KT OÜ Flexoil OÜ Pärnu Ülejõe põhikool

1 030 334 1 016 861 1 016 843 991 111 961 321 960 310 907 412 905 458 900 118 862 467 EEE 2021 860 470 852 354 840 252

*EEE ehk Edukas Eesti ettevõtte märk Andmed: Creditinfo, riiklikult tasutud maksud 2020. aastal

KASUMI

TIPP-50 1. 2. 3.

7 814 070 7 316 701 4 784 300

Metsagrupp OÜ Ecobirch AS Scanfil OÜ 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20.

ASB Greenworld Eesti OÜ Ruukki Products AS AQ Lasertool OÜ Hakera OÜ Gren Eesti AS Trading House Property OÜ Pärnu Haigla SA Papiniidu Projekt AS Wendre AS P-Trucks OÜ Tori Timber OÜ Nurme Turvas AS Trading House Eesti AS Taur Varahalduse OÜ Note Pärnu OÜ *EEE 2021 Biolan Baltic OÜ Mako AS

3 775 077 3 448 000 3 391 000 2 712 098 2 595 000 2 508 022 2 332 117 2 289 348 2 235 132 2 184 484 1 948 735 1 698 267 1 584 611 1 530 838 1 498 611 1 437 288 1 421 331

21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37.

Reiden AS Rapala Eesti AS Jiffy Products Estonia AS Taritvo AS Balti Puurkaev OÜ JP Foods AS Fütomed OÜ Säästke OÜ Nordic Fibreboard Ltd OÜ Senektrum OÜ Trimtex Baltic OÜ Rannaniidu OÜ Torf AS ASB Greenworld Eesti OÜ Forklift OÜ Reideni Plaat AS Pärnu muuseum

1 319 960 1 226 412 982 990 975 239 939 074 889 599 860 099 847 864 838 000 834 769 825 423 802 503 754 703 734 854 690 144 683 751 616 379

38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.

Kekkilä-BVB Eesti OÜ Pärnu KEK AS Kanpol AS Ametikoolitus OÜ JNA Estate OÜ Narma OÜ Danspin AS Fennobed OÜ Paikre OÜ EEE 2017–2021 Vändra tarbijate ühistu Pärnu Perearstid OÜ LSAB Vändra AS Pärnu Property Investments OÜ

607 779 602 751 594 901 590 322 587 479 566 545 565 248 555 496 539 118 533 630 532 517 530 910 528 255

*EEE ehk Edukas Eesti ettevõtte märk Andmed: Creditinfo, puhaskasum 2020. aastal


LK 13

S U U R E M AT E T Ö Ö A N D J AT E

TIPP-50

1. 2. 3.

1461 617 527

Pärnu Haigla SA Wendre AS Keskkonnaamet 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20.

Scanfil OÜ AQ Lasertool OÜ Pärnu linnavalitsus Rapala Eesti AS Note Pärnu OÜ Säästke OÜ Sanatoorium Tervis AS Estonia Spa Hotels AS Ecobirch AS Pärnumaa kutsehariduskeskus Endla Teater SA Metsä Wood Eesti AS Lääneranna vallavalitsus *EEE 2017–2021 Vändra tarbijate ühistu Pärnu maakohus Ruukki Products AS Valmos OÜ

474 352 341 275 263 206 179 175 161 158 156 152 150 141 138 135 130

21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37.

128 120 114 112 101 100 98 98 97 97 96 93 91 89 88 87 84

Tervise Paradiis OÜ Tori vallavalitsus MS Balti Trafo OÜ Pärnu Ülejõe põhikool Horeca Service OÜ Henkel Balti Operations OÜ Pärnu Mai kool Pärnu sotsiaalkeskus Supeluse Hotell OÜ Nordic Fibreboard Ltd OÜ Pärnu laste ja noorte tugikeskus Kilingi-Nõmme majandusühistu Põhja-Pärnumaa vallavalitsus Wasa AS Pärnu Mai lasteaed Milectria Est OÜ Trimtex Baltic OÜ

38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.

Pärnu majandusühistu Häädemeeste vallavalitsus Qualitex AS Helmetal IMS OÜ Paikuse kool Taastusravikeskus Viiking AS Paikre OÜ Lihula tarbijate ühistu K.Met AS Kanpol AS Tammuru Puit OÜ Sindi gümnaasium Halinga OÜ

EEE 2021

83 81 81 80 79 78 76 76 76 75 75 75 74

*EEE ehk Edukas Eesti ettevõtte märk Andmed: Creditinfo, 2020. aasta IV kvartali seis

KÄIBE

TIPP-50 1. 2. 3.

88 625 424 68 930 461 61 875 000

Wendre OÜ Scanfil OÜ Ruukki Products AS 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20.

Ecobirch AS AQ Lasertool OÜ Note Pärnu OÜ Tori Timber OÜ Metsä Wood Eesti AS Eesti Puidumüügikeskus TÜ *EEE 2021 Tootsi Turvas AS Vändra tarbijate ühistu EEE 2017–2021 Billerudkorsnäs Estonia OÜ Gren Eesti AS Säästke OÜ Catwees OÜ Karo Mets OÜ Horeca Service OÜ Kekkilä-BVB Eesti OÜ JP Foods AS Møller Auto Pärnu OÜ

35 974 768 35 111 000 34 644 111 32 759 534 30 766 335 24 626 049 21 877 560 20 113 503 17 889 657 16 203 000 16 091 692 14 749 491 14 363 498 14 327 925 14 272 630 14 050 684 13 994 944

21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37.

Laesti AS Eestimaa piimatootjate ühistu Kanpol AS Kilingi-Nõmme majandusühistu Milectria Est OÜ Rapala Eesti AS Nordic Fibreboard Ltd OÜ Roverto OÜ Lihula tarbijate ühistu EEE 2021 Biolan Baltic OÜ Pärnu Sadam AS Reideni Plaat AS Import Auto OÜ Trimtex Baltic OÜ Flexoil OÜ EEE 2021 Raja KT OÜ ASB Greenworld Eesti OÜ

13 598 825 13 486 376 12 124 566 11 530 284 11 361 014 11 116 933 10 001 000 9 837 879 9 768 379 9 767 924 9 682 283 9 682 014 9 476 145 9 464 175 9 215 604 8 658 186 7 353 822

38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.

Baltic Pack Est AS Ursus OÜ Nurme Turvas AS Veikand AS Henkel Balti Operations OÜ Pärnu majandusühistu Helmetal IMS OÜ LV Metall OÜ Forklift OÜ Makro Trade Baltic OÜ MS Balti Trafo OÜ Vändra MP OÜ Treffex AS

7 221 786 6 912 672 6 827 262 6 695 833 6 633 057 6 568 438 6 558 160 6 519 205 6 478 424 6 172 406 5 982 342 5 797 269 5 786 821

*EEE ehk Edukas Eesti ettevõtte märk Andmed: Creditinfo, 2020. aasta müügitulu


LK 14

2 021

PESTO ALLA KOSMONAUTICANA VÕITIS SÜDAMED

M

ullu kevadel kuulutas nädalaleht Eesti Ekspress: “500 karpi pestot nelja päevaga! Raskel ajal koha kaotanud meisterkokk leidis kiiresti ajutise töö” Artiklis oli juttu üle 25 aasta kokana tegutsenud Toomas Läätsest. Mehest, kes olnud peakokk Noku klubis, Moskva kohvikus, Georg Otsa spaas, Vihula mõisas, restoranis Sfäär. Lääts kaotas koroonakriisi ajal töö ja seadis enda vee peal hoidmiseks kodus sisse pestotootmise. Kuulutas Facebookis ja äri läks mürinal käima. Samalaadne on Pärnumaal tegutsevate Kosmosepoiste lugu, narratiiviks töökaotus ja pesto. Osaühingu Kosmosepoisid moodustavad Evari Tšetšin ja Marek Sild. Ja veel hulk heast tahtest kaasa aitavaid toiduvõlureid. Sild õpetab praegugi noortele toiduvalmistamist. Tšetšin käis viimati palgatööl Pärnu kesklinna kaubanduskeskuses Port Artur 2s tegutsenud Itaalia restoranis Umberto. Oma ettevõtte käimalükkamise mõte oli mõlemale meeltmööda. “See on natuke hobi. Äri mõttes ei tasu ära, aga palju parem kui olla palgaline kokk,” ütleb Tšetšin. Häädemeeste vallas Kosmonautika puhkekülas, kus Kosmosepoisid rentnikuks, paistab söögisaali ruumi päike. See pole siin harv juhus. Puhkekeskuse enesereklaamil seisab, et “teenekate kosmonautide ja teadlaste suvituskohaks valiti omal ajal uuringute tulemusel paik, kus paistab kõige rohkem päikest kogu NSVLi läänerannikul”. Kuna on juba sügiskuu, praksub kaminas tuli, mille ääres istuvadki meie külaskäigu ajal nii kosmosepoisid kui nende kamraad Virkko Vendla, kes ametis Pärnu restoranis Hea Maa. Tšetšini töökaotuse jutu peale läheb meeste vahel lõõpimiseks. Kutselisele kokale olevat vabadus ikka kulla hinnaga, sest mõne ärimehe heaks töötades on köögis tegutsejatel jalgealune tuline: meele järele tuleb olla kõikidele omaniku naistele. Tõsisemale lainele õnnestub mul jutt juhtida vaid mõnel korral. Mere ääres ja päikese all pole mornidele tusatsejatele kohta, siin lähevad lendu ideed ja nauditakse niisama olemist. Toiduvõlurid teatavad, et siin on Eesti kõige kaunimad päikeseloojangud. Tõdemuseni on mehed jõudnud kogemuse kaudu: sageli suunduvad Pärnu toidusaalide kokad Kosmonautikasse surfama, SUPilauaga sõitma ja oma lõbuks Tšetšinile ja Sillale kööki appi. “Ise tulen ka vahel eelmisel õhtul kohale,” ütleb Sild, viidates nende praegusele tegutsemisviisile. Nimelt ei ole kohvik KOCMOC

AASTA TOOTE LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUSED

262

240

223

häält ehk 36% häältest.

häält ehk 33% häältest.

häält ehk 31% häältest.

Umbrohupesto (OÜ Kosmosepoisid)

Rabarberijuuksemask riitsinusõliga (Magrada OÜ)

Biolagunevast materjalist padi ja tekk (Sleep Solutions OÜ)

Kokku osaleti Pärnu Postimehe veebilehel toimunud hääletusel 725 korral.

Mailiis Ollino

SIIRI ERALA

SERVEERIMISSOOVITUSED •

Umbrohupestoga võib teha küüslauguleibu.

Passib pastakastmeks ja pitsale.

Umbrohupestoga saab marineerida liha.

Pesto peale tekkivast õlist saab hea salatikastme, samuti annab seda lisada jogurtile-hapukoorele, et teha dipikastet.

Ja muidugi kõige lihtsam ja imemaitsev on pestosse pista värske ciabatta tükk või leivaviil.

avatud iga päev, vaid nädalavahetustel, tähtpäevadel, suvisel ajal tiheminigi. Ehk siis, kui Kosmosepoisid parasjagu sellest oma sotsiaalmeedia kontol teada annavad. Kui mehed 2020. aasta kevadel alustasid, kuulsid nad hinnangut: “Lollakad!” Põhjuseks umbusk, et kes ikka viitsib einestamiseks ette võtta kümnete kilomeetrite pikkust teekonda. Pärnust Kosmonautika puhkekeskusesse on poolsada kilomeetrit. Aga võta näpust, tulijaid oli Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Lätist. “Kui me pärast esimest korda tagasi koju sõitsime, ei rääkinud me autos sõnagi,” meenutab Sild üllatuslikult menukat algust. “Issand jumal, tulime maale, aga siin on restoran!” tegi Tšetšin järele nii mõnegi kliendi suust kuuldud tagasisidet. Kosmosepoiste umbrohupesto lugu on samavõrra kantud vabadusest kui inspiratsioonist. “Seda ei saa järele teha,” teatab Tšetšin. “Mul ei ole retsepti.” Et pestot valmistama hakata, läheb kokk korviga loodusesse ja vaatab, mis rohelist parasjagu saada on. Seda, mida korvi pista ja millest hoiduda, õppis ta siinse taimetarga Mercedes Merimaa käe all. Kindlalt läheb sisse küüslauku, pähkleid, aga näiteks Parmesani, nagu itaallaste originaalretsept ette näeb, Tšetšin ei pane. Nii on Kosmosepoiste pesto paslik taimetoitlastelegi. Kuna retsepti pole ja koostisosad nopib kokk ise loodusest, pole masstootmiseks võimalustki. “Aega on, siis teeme,” kõlab tootmisplaan. Ideena on aga säärane toode võimalus pestosõpru Kosmonautikasse meelitada ja neile siis kohapealseid teenuseid pakkuda või siis vastupidi, puhkama tulnud klientidele midagi omapärast kaasa müüa. Omamoodi tõmbenumber. Päikesepaistelisel päeval meeste rõõmsaid nägusid vaadates ja katkematut jutuvada kuulates on selge, et Kosmosepoisid jätkavad. Mõlgutatakse mõtteid järgmise aasta menüü suhtes ja ehk ootab puhkekeskuse toidusaali ja ümbrust välimuse muutuski. Aprillis-mais, kui mätas juba roheline, lüüakse uksed ilmselt valla. Lõpetuseks esitab Tšetšin avaliku üleskutse: kes tahab suvel ägedas seltskonnas tööd teha ja päikeseloojanguid nautida, võtku ühendust!

Ettevõtte Kosmosepoisid asutajad Evari Tšetšin ja Marek Sild.

PARIM METSAJA PÕLLUTEHNIKA!

WWW.HEVO.EE Vastupidav tehnika nii metsas kui põllul!

Raja 2, Kilingi-Nõmme


SISUTURUNDUS

LL K K 11 55

Kõikjal Eestis loovad töökohti ja lisandväärtust majandusse ettevõtjad, kes on milleski edukad. Selle taga on tegusad naised ja mehed, kes on näinud mingis konkreetses valdkonnas ja kohapeal pakutavates võimalustes potentsiaali. Neil särasilmsetel ja teotahet täis inimestel on üsna sageli mingit laadi seos paigaga, kus ettevõte toimetab.

Ettevõtte laienemis- ja kasvuplaanid ei tohi jääda teadmatuse taha Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

Paljuski on just nende ettevõtjate tegutsemistahe ning tegevuse laiendamine aidanud hoida ja arendada elu erinevates Eestimaa paikades. Teisalt püstitab maailm me ümber pidevalt uusi väljakutseid, kuidas olla edukas ka homme ja ülehomme – mitte pelgalt viimase pisut enam kui poolteise aasta jooksul, millele on oma pitseri pannud pandeemia ja selle mõjud. Samas potentsiaaliga ärisuundi jagub. Jagub ka ettevõtjaid, kes suudavad plaane ilma lisatoeta ellu viia, kuid on ka neid, kel jääb heade plaanide teoks tegemisest puudu näiteks omavahenditest või tagatistest. Just siin saab toeks tulla KredEx ning piltlikult sellest viimasest künkast üle aidata.

Eesti üks tuntumaid tööstusettevõtteid ja poole toodangust eksportiv Haapsalu Uksetehas püstitas uue tootmishoone (fotol parempoolne) just KredExi tööstuslaenu toel. Foto: Uve-Rain Uusrand

Võtmeküsimus – plaanid ja vajadused KredExi eesmärk riikliku finantsasutusena on luua võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arenguks kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise kaudu. Seda siis, kui erasektor finantsteenuseid piisavas mahus tagada ei suuda. Meie eesmärk on aidata kasvada ja areneda ettevõtetel, kes soovivad saada senisest veelgi edukamaks. Just sellest põhimõttest lähtudes pakume ettevõtjatele terviknõustamist, mille eesmärk on selgitada välja tema plaanid, probleemid ja vajadused, et vajadusel KredExi teenuste abil täiendavat arengutuge pakkuda. Olgem ausad, finantsteenused on oma olemuselt spetsiifilised ja seetõttu omajagu keerukad. Ettevõtjale tulebki appi KredEx, et kaardistada terviknõustamise raames tema tulevikuplaanid ja senised probleemkohad, mida ettevõtja ise näeb. Tihtipeale võib välja tulla, et tegelik probleem on hoopis kusagil mujal, kui esmapilgul võib tunduda. Kitsaskohti võib olla erinevaid, näiteks on mõni risk maandamata või pole piisavalt omakapitali lisainvesteeringute tegemiseks. Samuti võib takistada investeeringuid ja seeläbi laienemist piisava tagatise puudus. Võimalik, et tegelikult takistusi ei eksisteerigi, tuleb vaid tegutsema asuda. Loomulikult ei ole kõikide probleemide lahendamine meie võimuses, aga paljudele on lahendus olemas. Leiame just selle, mis on konkreetsele ettevõtjale sobilik. Nõustamise eel juba taustatöö tehtud Selleks, et suudaksime nõustamisprotsessis tagada terviklikkuse, teeme enne füüsilist kohtumist ära vajaliku eeltöö. Haldur küsib nõustamisest huvitatud ettevõtjalt eri materjale (nt majandusaruanded), et end firma käekäiguga kurssi viia, ning lepib seejärel kokku konk-

reetse kohtumisaja. Kohtumisel räägitakse lähemalt, millised on tulevikuplaanid: kas ja millesse on soov investeerida, laieneda välisturgudele või koduturul jne. Selle baasilt tutvustame KredExi pakutavaid lahendusi, kuidas kasvule ja arengule suunatud tulevikuplaane realiseerida. Samas ei koorma me oma ettevõtjast partnerit, rääkides asjadest, mida tal vaja pole või mis talle ei sobi.

KredExi terviknõustamine ettevõtetele • Eesmärk on parandada kapitali kättesaadavust kasvu- ja arengupotentsiaaliga ettevõtetele. • Nõustamise käigus selgitame välja probleemid ja kitsaskohad finantseerimisel ning leiame võimalikud lahendused KredExi teenuste seast. • Võta huvi korral ühendust KredExi halduriga ja saada sooviavaldus terviknõustamisele registreerimiseks aadressil ettevotlus@kredex.ee.

Tootmise laiendamisel toeks – tööstuslaen Kindlasti on igaüks, kes plaanib oma tootmist laiendada ja äri arendada, mõelnud, kas pank selleks ikka laenu annab ja kas laenu saamiseks on piisavalt omafinantseeringut. Kujutame ette olukorda, kus ettevõttel on potentsiaali laiendada tootmist kaks korda – olgu näiteks uus tehasehoone, tootmishooned või protsessi kaks korda efektiivsemaks muutvad robotlahendused. Isegi tellimused või õigemini kokkulepped partneritega tellimuste kasvatamiseks võivad juba olemas olla, aga see nõuab investeeringut. Ka pank annab meelsasti laenu, kuid soovib nt 40% omafinantseeringut. See võibki saada takistuseks: võimalik, et pole seda nõutud määral või siis sooviksid kasutada neid vahen-

deid muudel eesmärkidel. Siin tulebki appi tööstuslaen, mis on KredExi laen ettevõtjale finantseerimisprojekti omafinantseeringu osaliseks katmiseks. Tööstuslaen – finantskeeles allutatud laen – suurendab kaasfinantseerijate silmis ettevõtte omafinantseeringut. Sisuliselt kõik ettevõtted, kes on praeguseks KredExi tööstuslaenu kasutanud, on tagantjärele öelnud, et see on geniaalne toode, mis teeb võimatu võimalikuks. Kui on hea äriplaan, pank on nõus laenu andma, omafinantseering on isegi olemas, aga natukene on puudu, siis anname koostöös pankadega lisatõuke, et kasvu ja lisaväärtust loov tööstusinvesteering ei jääks tegemata.

Tööstuslaenu põhitingimused • Laenu sihtotstarve on investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, sellega kaasnevad otsesed kulud seoses tegevuse laiendamise, toodangu mitmekesistamise või tootmisprotsessi ümberkorraldamisega. • Laenusumma on maksimaalselt 2 miljonit eurot ja kuni maksumusest. • Laenu põhiosa maksetele kehtib kuni krediidi- või finantseerimisasutusega sõlmitud laenu- või liisingulepingu lõppemiseni maksepuhkus. Vt lähemalt: kredex.ee/tööstuslaen


LK 16

TURISMIÄRIS TULEB MÕELDA KVALITEEDILE

K

ui sattuda Pärnusse Läti iseseisvuspäeval, võib juhtuda, et spaa on inimestest tulvil. Nii just juhtuski ühel novembri kõledal neljapäeval, mil võis arvata, et spaas ei puhka peaaegu kedagi. Aga et oli Läti iseseisvuspäev, oli parkimisplats umbes, hotelli fuajees lookles pikk saba nagu nõukogude aja lihapoes ja saunas ega basseinis ei jätkunud ruumi. See-eest oli mõnus kuulata lätikeelset juttu kodusest Eestist lahkumata. Strandi hotelli müügijuht Karita Hiis ütles, et Läti iseseisvuspäeva nädalavahetusel oli neil 80 protsenti voodikohtadest täidetud. Tavaliselt ei käi lätlasi nii palju, aga korraga valisid nad üheks nädalavahetuseks Strandi. “See tuli meile üllatusena, et lätlased tulid,” kostis Hiis. Lätis olid spaad koroonaviiruse tõttu suletud neli nädalat, oktoobri lõpust novembri keskpaigani. Eestist sai pääsetee. Hoolimata koroonaaja masendusest pole inimeste soov lõbutseda, puhata ega reisida kuhugi kadunud. Ent on kurb tõsiasi, et turistide ja majutusasutuses ööbimise arv on drastiliselt vähenenud. Küsitluste tulemused osutavad, et turistid on hakanud käituma spontaansemalt kui varem. Nii polegi ime, et justkui

Urmas Luik

ANDRUS KARNAU

Strandi hotelli tõi Läti iseseisvuspäev hiljuti täismaja.

EDUKALT UUENENUD EHITUSPOOD! ESPAK PÄRNU Espak Pärnu AS, Papiniidu 4, tel 444 7150, e-post: parnu@espak.ee E–R 8–19, L 9–17, P 9–15 www.espak.ee

maa alt ilmub hotellitäis lätlasi. See paistabki olevat uus reaalsus: tullakse äkki ja niisama äkki otsustatakse tulemata jätta. Tartu ülikooli (TÜ) Pärnu kolledži turismiteenuste nooremlektor Marit Piirman ütles, et klientide käitumise muutumine teeb ettevõtjate elu keerulisemaks. “Koroonaaeg on olnud ettevõtjatele keeruline. Eriti suurtele, ainult majutus- või spaateenuste fookusega ettevõtetele, aga nii mõnigi on hakanud pakkuma paindlikke lahendusi, kiirelt end ümber positsioneerinud, teenused uutele kliendirühmadele suunanud. Mulle isiklikult tundub, et natuke oli tarvis pidurit tõmmata, sest ekspansiivne kasv ei oleks olnud jätkusuutlik,” rääkis Piirman. Eesti külaliste arv aina kasvas 2019. aastani. “Nõudlust oli, seega oli turul teenuseid, mille kvaliteet tundus kaheldav,” ütles Piirman. “COVID-19 andis võimaluse võtta paus, muuta teenust paremaks ja üldises mõttes arendada või ärimudelgi üle vaadata.” Piirman märkis, et siseturismiettevõtjad võitsid. TÜ Pärnu kolledži uurimiskeskuse projektijuht Ain Hinsberg arvutas statistikaameti andmeile toetudes välja, et kogu riigis kahanes ööbimine, kui kõrvutada perioodi jaanuarist septembrini 2019 ja 2021. aastat, pea poole võrra. Lääne-Eesti regioonis viiendiku. Tänavuse ja mulluse võrdluses jäädi Eestisse öömajale kaks protsenti vähem, Lääne-Eesti regioonis aga poolteist

TURIST EI HOOLI MAAKONNAPIIRIST EAS tahab pakendada Eesti turismi viide kuni kaheksasse piirkonda, mida ühiselt müüa ja kus koos arendada teenuseid. “Turist ei tea, kus lõpeb Läänemaa ja algab Pärnumaa ja et vahepeal oli veel Raplamaa. See on ebaoluline, neid huvitab pakkumine, et kui hakata Tallinnast minema, siis on üks elamus teise otsa. Saab ööbida ja süüa,” selgitas EASi turismiarenduse keskuse direktor Liina Maria Lepik. Praegu on Eestis umbes 40 turismiorganisatsiooni, mis tegelevad peamiselt turundusega ja võitlevad tähelepanu eest, aga võiks olla alla kümne sihtkoha. Näiteks: Lõuna-Eesti, IdaVirumaa, Kesk- ja Põhja-Eesti. Pärnu eraldi. Lepiku sõnutsi on eesmärk, et piirkonnad hakkaksid tegema omavahel koostööd ja mõtleksid sellele, mida turistile pakkuda.

protsenti rohkem. Ehk: siin kandis on seis Eesti keskmisest parem. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduse keskuse direktor Liina Maria Lepik ütles, et eesmärk on jõuda aastaks 2025 koroonaeelse puhkuseturismi tase-


LK 17 Urmas Luik

Ööbimiste arv Pärnu maakonnas Graafikus on toodud Pärnumaa majutusasutustes veedetud ööde arv jaanuarist septembrini nii tänavu kui 2019. aastal. 2019

135 000

2021

90 000

45 000

0

jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni

juuli

august

september

Andmed: statistikaamet

mele. Kõige tähtsam on EASile tuua tagasi Soome turistid, sest eeskätt põhjanaaber oli teenuste müüjatele kõige tähtsam sihtriik. Kuidas praegu hakkama saada? Spordivõistlused aitavad, aga ka siseturistidele teenuste väljamõtlemine. “Sel aastal oli üle 80 rahvusvahelise spordiürituse, neist oli suur abi Tallinnale. Ürituskorralduse mõttes oleme hästi õppinud, kuidas koroonaviirusega midagi korraldada,” lausus Lepik. Loomulikult ei aita see suuri Tallinna hotelle või reisibüroosid, millel on praegu kõige keerulisem hakkama saada. “Jube raske aeg on olnud ja eks see sunni nägema ka positiivset. Oma aja ära elanud teenused on

pidanud lõpetama,” tõdes Lepik. Mullu tehtud EASi küsitlus pani kirja turismiäri valusamad kitsaskohad. Põhimure on, et väljaspool Tallinna jääb teenuste kvaliteet nõrgaks. Majutuskohad on askeetlikud, kuid hinnad ülikõrged. Võõrkeeli ei osata, ühistransport halvasti korraldatud. Välisturiste on keeruline pealinnast välja meelitada. Tõsi, kui see on õnnestunud, hakkab inimestele meeldima – nii selgus küsitlusest. MARIT PIIRMAN Eestlane ei tea Pärnu kolledži ega tunne Eestit ning turismiteenuste turismiettevõtja ei oska nooremlektor seda pakkuda. Piltlikult öeldes, kui Pärnu leitakse üles, siis Kablit enam mitte. Puuduvad viidad, ammugi inglise keeles. Kui turist kuhugi ilusasse mereranda jõuabki, pole seal võimalik süüa osta. Panga-

Mulle isiklikult tundub, et natuke oli tarvis pidurit tõmmata, sest ekspansiivne kasv ei oleks olnud jätkusuutlik.

kaardiga ei saa maksta, väikesed teenusepakkujad vastavad küsimustele omas tempos. Kammitsevad eelarvamusedki: leidub teenindajaid, kes on rassistlike eelarvamuste küüsis. Nii on turismiettevõtteil keeruline palgata välistööjõudu. Lepik möönis, et külalislahkus on suur proovikivi, samuti ei suuda turismisektor võistelda palgaralliga ega pakkuda stabiilset töökeskkonda. Eesti Panga andmed näitavad, et kõige rohkem on hõive pandeemiaeelsega võrreldes vähenenud majutuses ja toitlustuses, kus töötajaid oli selle aasta teises kvartalis maksuja tolliameti andmetel 30 protsenti vähem kui kaks aastat varem. Enim kahanes hõive majutuses, kus 2019. aasta teises kvartalis oli veidi alla 7700 palgasaaja, 2021. aasta teises kvartalis aga 40 protsenti vähem ehk 4700. Toitlustuses sai kahe aasta eest palka ligikaudu 18 000 inimest, kuid praeguseks on neid veerandi võrra vähem ehk 13 000. Natuke aitas mullune palgatoetus. Eesti riik on turismiäri koroonakriisi algusest toetanud umbes 70 miljoni euroga.

Turisti on keeruline Tallinnast välja meelitada.

Scanfil katab jõululaua ja kommisussid Scanfil on Pärnumaal tegutsenud juba peaaegu 25 aastat. Nende aastate jooksul on ettevõte kõvasti kasvanud ja laienenud. Väikesest kaablitootmisest on välja kasvanud rahvusvahelise kontserni suurtootmine, mille tooted jõuavad kõikjale üle maailma. Meie Vana-Saugas asuva tehase katuse all on lisaks kaablitootmisele elektroonika-, mehhaanika-, galvaanika- ja integreerimine. Endise kalakombinaadi ruumides tegutsev tootmine on saanud uue elu ja hingamise. See areng on saanud toimuda tänu Pärnumaa inimeste panusele, kes iga päev meid oma teadmiste ja oskustega aitavad. Meie inimesed on meie tugevus. Täna, aastalõpu lähenedes, tunneme eriti tugevalt, et soovime oma kogukonnale midagi ka tagasi anda. Detsembris annab Scanfil koostöös Toidupangaga omapoolse panuse, et luua jõulumeeleolu puudust kannatavatele lastega peredele. Üllatuspakk sisaldab vajalikku jõuluõhtusöögiks ning maiustamiseks. Traditsiooniline Eesti jõulupraad ning vajalikud tarbed piparkoogilõhna tuppa toomiseks. Me soovime, et pered saaksid jõuluajal kasvõi hetkeks aja maha võtta, ühiselt piparkooke küpsetada ja lõõgastavat õhtut nautida. Loodame väga, et see tagasihoidlik žest toob täiendavat elevust ja rõõmu imelisse jõuluaega. Seekordne aktsioon ei jää Scanfili jaoks kindlasti viimaseks, mil kogukonnale midagi vastu anname. Toimetame juba ka tulevikuprojektidega, mis pikemaajaliselt Pärnumaale kasu tooma hakkaksid.

REKLAAM

Oktoobris liitus Scanfil Pärnumaa Ettevõtete Kojaga. Usume, et koos oleme tugevamad ja saame rohkem ära teha. Me soovime nüüd ja edaspidi veel rohkem tänada kõiki Pärnumaa inimesi toetuse eest meie piirkonna arengusse. Scanfil Pärnus töötab täna üle 600 inimese, kellest 97 protsenti on pärit Pärnumaalt. See on väga suur hulk. Paljud meie seast on Scanfiliga koos arenenud juba üle 20 aasta! Meil on väga hea meel, et mitmed meie töötajad on olnud julged ja kasutanud võimalusi oma teadmisi täiendada ning oskusi arendada. Väga uhkeks teeb teadmine, et meie ettevõtte sees on jõutud toote koostaja ametikohalt tootmisüksuse juhi ametikohale. Veel uhkemaks teeb see, et tegemist ei ole üksikjuhtumitega, vaid neid näiteid on kümneid ja kümneid. Südantsoojendav fakt on ka see, et meil töötavad mitmed perekonnad. Meil on võimekad töötajad, kes on avatud teadmiste vastuvõtmisele ja kes ei pelga koos meiega kasvada ja areneda. Kuigi enamik meist on Pärnust või Pärnumaalt, saab Scanfil auga tunnistada seda, et oleme ahvatlevad ka väljastpoolt tulijatele, alustades tehasejuhist ja lõpetades tippspetsialistide, inseneride ning liinitöölistega. Scanfil Pärnu tegevjuht on pärit Soomest. Tema eestvedamisel on möödunud poolteise aasta jooksul ettevõte veelgi laienenud ja

asunud tormilisse muutustekeerisesse. Kasvamise juurde kuulub vaieldamatult ka teadmiste juurde värbamine. Ettevõttega on viimase aasta jooksul liitunud väga mitmeid uusi meeskonnaliikmeid Tallinnast, Viljandist, Saaremaalt, Hiiumalt ja mujalt. Teadmine, et oled atraktiivne tööandja üle Eesti, teeb südame soojaks. Samas paneb see õlule veel suurema vastutuse. Vastutuse nii oma töötajate kui ka kogukonna ees. Me siiralt soovime, et kõik Scanfili töötajad tunneksid, et just tänu neile täidame oma eesmärke ja klientidele antud lubadusi. Me soovime, et Pärnu ja Pärnumaa saaksid meie üle sama suurt uhkust tunda kui Scanfil tunneb selle üle, et Pärnus ja Pärnumaal on nii palju võimekaid inimesi, kes iga päev meie uksest sisse astuvad, et kaasa aidata maailmatasemel toodete valmistamisele. Soovime kõigile ilusat aastalõppu! Oleme koos õnnelikud, et elame nii ilusas paigas, toetame üksteist ning hindame kõigi panust kogukonna arendamisel.


Urmas Luik

LK 18

PÄRNUMAA ETTEVÕTJAD AVAVAD EESTI VEINITEEL OMA ERIPÄRA

A

Urmas Luik

SILVIA PALUOJA

asta turismitegu saab teha ka nulleelarvega alustades, tõestasid väiketootjad, kes jäävad neid ühendavale veiniteele Pindi veinitalust Võrumaal Idea farmini Saaremaal ning teevad kaardil looga Valgejõe veinivillani Harjumaal. Aga just sealt saigi alguse 10. detsembril 2020 asutatud MTÜ Eesti Veinitee, mille esindajad Kristel Sööt ja Gregor Alatalu võtsid septembris pealinnas vastu ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) auhinna “Eesti turismiturundustegu 2021”. Pjedestaalile tõusmises on 19 veinimaja ühisturundamisel oma osa neljal Pärnumaa ettevõttel. Need on Allikukivi ja Pootsi veinimõis, Tori siidritalu ning Mamm&Frukti Pärnu veinimaja. Joogimeistrid on tootmise ja esinduse sisse seadnud põneva looga hoonetes, pajatavad neist külastajatele, näitavad aastaajast olenevalt toormeaeda. Koduveinide tegemise hobist alguse saanud oma ettevõtteni jõudmise konarliku tee lõpuni käinud väiketootjad kasutavad paikkonda väärtustavat kaubamärki ja pakuvad sortimenti, mille maitsebuketis omamaised marjad ja puuviljad.

Allikukivi veinimõis

Urmas Luik

“Meil on sortimendis üle kümne toote,” tutvustas Tori siidritalu peremees Karmo Haas.

“Meie eripära veiniteel on kultuurielamuste korraldamine,” mainis Pootsi veinimõisa tegevjuht Äli Kallas, kes veinimeistri-sommeljee Ülari Talumaaga ettevõtet tutvustas.

Omaaegse Qullensteini kalevivabriku direktori Albert Zopffeli elamus nägid Raili ja Roman Hein ettevõtluse võimalust, pakkisid pealinnas asjad ja kolisid perega maale. Hakkasid rajama aeda, korrastavad parki, viisid tootmise maja alla võlvlagedega keldrisse. Raili jagas aega töö, pere ja aianduse ning sommeljeekoolis õppimise vahel, käis marjaveinikursusel Soomes. Konkursside tunnustuskirjade hulgas silmab ebaküdoonialikööri Pauliine esikoha- ning kuldmedali kinnitust “Eesti parim käsitööliköör 2020”. “Hakkasime uute, viimase viie aastaga tekkinud veinimajadega koos käima, ikka oli, mida arutada, ja ühel kokkusaamisel tuli Veinivilla noor peremees Gregor välja veinitee ideega, ta oli Ameerikas külastanud veiniteed ja see inspireeris teda,” rääkis Raili, kuidas ühistegevuse mõte jumet sai. Seni olid joogitootjad Tourestil maakonniti paviljone pidi laiali, külastajate huvi hajus, kuid 2020. aasta turismimessiks tehti ühiselt veinitee voldik, koduleht ja Facebooki leht, millesse igaüks panustas oskuste järgi. EASile veinitee tutvustust koostades imestasid asjaosalised ise ka, kui palju on aastaga ühiselt ja entusiasmiga tehtud, ning tõusid esile 14 aasta turismiteo kandidaadi hulgast. “Väiketootjatena oleme küll konkurendid, aga samal ajal on igal oma käekiri,” mainis Raili. “Meie omanäolisus on selles, et elame siin, kasvatame ise oma toorme, valmistame eri veine ja näitame külasta-

“Saame siin korraldada üritusi ja tootmise üle tuua,” tutvustasid Pärnu Mamm&Frukt omanikud Helen Huberg ja Toomas Vaidla võimalusi Audru mõisa talli kunagises maneežis.

jatele veinimõisa toimimist selle eheduses.” Roman lisas, et nende rabarberiveini kohta on üllatunult küsitud, millisest viinamarjasordist seda tehakse, nii et rabarberi puhul tegeleb pere toote stabiilsuse ja järjepidevuse hoidmisega. “Suur töö, mida teeme, on teavitustöö, et Eesti vein on olemas ja see ei ole

Suur töö, mida teeme, on teavitustöö, et Eesti vein on olemas ja see ei ole vanaisa toanurgas mulksuv pudel. RAILI HEIN

Allikukivi veinimõisa perenaine

vanaisa toanurgas mulksuv pudel, vaid nüüdisaegne vein, igale maitsele,” tõmbas Raili jutuotsa kokku.

Pootsi veinimõis Pootsi mõisa (saksa keeles Hof Podis) ajalugu on kirev nagu siin oma kaubamärgiga valminud limonaadide, vahuveinide ja veinide ning koostöös Atla Distilleryga valminud kange napsi valikki. Mõis rajati Poola ajal, nelja sambaga häärber valmis von Maydelli ajal. Parun müüs valduse Hans Põldsamile, kelle punavõim hukkas Kirovi vangilas. Põldsami suguvõsa sai omandi tagasi 2001. aastal. Taastamise järel avas ukse veinimõis, mis elavdab veini- ja kultuuriturismi ning kus kevadel õitseb rajatud kirsiaias üle 1300 puu. “Eestis ei tehta kirsiveini, aga näiteks taanlastel on väga vahva ja tuntud kirsiveini tootmine ja meilgi on siht sinnapoole,” ütles mõisa veinimeister-sommeljee Ülari Talumaa. Stiilselt sisustatud häärberis mahub saali 180 külastajat. Mõisa tegevjuht Äli Kallas nimetas Pootsi eripäraks veiniteel kultuurielamuste korraldamist mõisahoones aasta ringi ja suviti vabaõhulavalgi.


Urmas Luik

LK 19

Veine valmistatakse Pootsis 2017. aastast ja tootmine on rajatud häärberi alla keldrisse, kus tammevaatides laagerdub uus partii naudingujooke. “Meie märksõnad on puhtus ja naturaalsus ehk oma veinide tegemisel kasutame 100 protsenti naturaalset toorainet, mille saame nii palju kui võimalik kohapealt,” rääkis Ülari. Pootsi mõisa vaarikavahuvein nimetati Pärnumaa 2019. aasta parimaks tooteks.

Tori siidritalu Tori lähedal Jõesuus nägi pealinnast 2014. aastal kodukülla naasnud ja Prantsusmaal veinipraktikal käinud Karmo Haas võimalust rajada omaaegse majandi farmi ettevõte ja nüüd nimetatakse tema pereettevõtet suurimaks mahesiidri- ja veinitaluks Baltimaades. Oktoobris pidas MTÜ Eesti Veinitee siin koosolekut ning Karmo kinnitas sektori inimeste valmidust olla partnerid ja nimetas ühistegevuse alusepanijana Veinivilla juhatajat-veinimeistrit Tiina Kuuleritki. Vestlesime salongis, mille klaasist seina tagant avaneb vaade põnevaid seadmeid täis tootmisruumi. Sortimendis on üle kümne toote, seal hulgas jääsiider, mille valmistamist kirjeldab talu koduleht. “Toorainet ostame ümbruskonna õunaaedadest, oma aiast veel suurt saa-

veinitee.com

ki ei tule, kuigi meil on õunaaed kümnel hektaril ja oleme sinna istutanud umbes 6000 puud,” mainis Karmo, kes veab ettevõtet koos abikaasa Veranikaga. Esitlusruumi seina ilmestavad kodumaised ja rahvusvahelised tunnustuskirjad, mille hulgast Karmo arvates on olulisim esimene, 2016. aastal antud Eesti parima mahetoote auhind, mis suurendas tähelepanu nende tegevuse vastu.

Mamm&Frukt Audru mõisa 19. sajandil ehitatud talli maneežiosa kasutab kuus aastat tagasi Raekülas alustanud pereettevõte Mamm&Frukt ning tutvustab ennast Valgeranna veinitallina.

“Mõtlesime kõlale, sõnamängule, mis aitab nime hästi meelde jätta, aga segadust tekitab esialgu ehk see, et Valgeranna veinitallis toimetab Mamm& Frukti Pärnu veinimaja,” arvas ettevõtmise üks eestvedaja Helen Huberg, kes tegutseb koos veinimeistrist isa Toomas Vaidlaga. Hobist väikeettevõtteni ja toodete turustamiseni jõudsid isa ja tütar 2015. aastal ning Helen ristis firma põhi- tooret – marju ja puuvilju – iseloomustava kõlava nimega. “Meie selgroog on rahulikud ehk mullita veinid, kuid valikust leiab vahuveine ja kangemaid napsegi ning kokkamiseks marjaveiniäädikatki,” mainis Helen, kelle kui sommeljeeks õppija sõnutsi jääb toodete maitse kujunemisel peale “papsi sõna”. Mullu kinnistus Eesti parimate käsitöönapside hulka Mamm&Frukti destillaat ingveriga. Muinsuskaitsealuses hoones on tandemil palju tööd ees, kuid lühikese ajaga on nad suutnud selle sisustada külaliste vastuvõtuks ning näevad võimalust korraldada degustatsioone, kontserte, töötube ja plaanivad tootmise tuua üle avarale pinnale. Suvel oli Heleni algatusel Pärnus Supeluse tänavas avatud vinoteek. Ta tahab arendada teadlikku veinikultuuri ning veiniteele jäämine annab selleks hoogu.

“Kasvatame ise toorme ja näitame veinimõisa toimimist selle eheduses,” ütles Allikukivi veinimõisa perenaine Raili Hein.

REKLAAM

Allhankele keskendunud ettevõttest on saanud tootearendusele pühendunud proff. Oleme läbinud 16 aastat kestnud koolituse, mille korraldajateks on olnud meie kliendid. OSHINO on muutunud tugevamaks kui kunagi varem. Viimase kahe kriisiaasta jooksul oleme teinud suurima investeeringu oma tootmisvahenditesse. Oleme tugevdanud meeskonda oma ala tipptegijatega nii operaatorite, inseneride kui ka juhtkonna hulgas.

Oleme kaardistanud oma aastatepikkused töötajasõbralikud põhimõtted ning saame sel kuul „Peresõbraliku tööandja“ märgise. Meil on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil pronkstase, uuel aastal pürgime vähemalt hõbedani. Oleme Tervist Edendavate Töökohtade Võrgustiku liige. Järelkasv on meile oluline ja selle tagamiseks oleme aktiivne koostööpartner Pärnumaa kutsehariduskeskusega. Meie auhinnakapis on tunnustused parimate praktikakohtade võimaldamise eest ja „Õppijasõbraliku tööandja“ tunnustus Pärnu linnalt. Siiski pole märgised eesmärk omaette – see on meie igapäevane toimetamise viis, mida on tunnustatud.

Mis saab edasi? 2022 tõotab tulla suurima käibega aasta kogu OSHINO ajaloo jooksul, sest stardivad paljud rohepöördelise taustaga tootmisprojektid. Ettevalmistamisel on tooted, mis jõuavad eri automarkide uutes mudelites tänavale aastal 2023.

Kui eelnev jutt sind liigutas, sa ei karda vastutust ja iseseisvust ning soovid panustada ettevõtte arengusse, siis oleme avatud läbirääkimisteks. Selleks võta ühendust meie personalijuhiga aadressil merilin.rahusaar@oshino.ee. Ootame meeskonnaga liituma operaatoreid, protsessiinsenere, tarkvara ja riistvara arendajaid.


LK 20

ÄRIDISAINER: ÄRGE JÄÄGE NORMAALSUSE TAASTUMIST OOTAMA!

A

HELEN CLARK

gentuuri Rethink kaasasutaja ja äridisaineri Jana Kuke sõnutsi kipuvad inimesed kriisiolukorras kangesti vanade heade aegade taastumist ootama jääma. “Et tuleb see vana aeg tagasi ja teeme tööd vanaviisi edasi,” nentis Kukk. Pigem on edukaks osutunud vastupidine strateegia. Koroonaajal on ettevõtetele üle maailma edu toonud kiire uute võimaluste otsimine. Eestis on päris mitu näidet, kus restoranid mõtlesid kodus kokkamise võimalustele ja hakkasid müüma n-ö eine stardipakette, et klient saaks ise olla tippkokk, toimetada valmis pandud asjadega oma koduköögis. Sedalaadi eksperimendid ei ole kõik miljoniprojektid, aga Kuke kinnitusel kindlasti tõhusamad kui ootamine ja lootmine, et äkki kõik taastub. Teiseks ja eelkõige väikeettevõtjaid pitsitavaks probleemiks peab Kukk ideede külge klammerdumist. “Tooteidee on mõnes

mõttes tema väikene laps, kellesse ta on armunud ja mida tahab ellu viia just sellisel moel, nagu ta selle välja mõtles,” kirjeldas Kukk. Selline suhtumine teeb väikeettevõtjatel kliendi kuulamise ja tema soovidega kohanemise keeruliseks. See tähendab, et oma väikest beebit tuleb hakata kellegi teise järgi muutma. Murele on siiski rohtu! Selleks on olemas kindlad teenusedisaini võtted ja tehnikad. Jana Kukk, kes on teenusedisainer, mida see sõna üldse tähendab?

See on hea küsimus! Sisuliselt on tegu inimesega, kelle roll on aru saada, mida kliendid vajavad, ja siis aidata ettevõttel disainida oma toode või teenus vastavalt sellele, mis loob väärtust kliendile. Olete varem öelnud sedagi, et teenusedisainer ei ole see inimene, kes annab ettevõtjale ideid, vaid selekteerib parima välja. Kas mõistsin õigesti? Jah, see on tõsi. Ma arvan, et ideepuuduse probleemi kellelgi tegelikult ei ole. Kui ükskõik millises ettevõttes inimeste käest küsida, mida nende arvates võiks teha, tuleb kiirelt üsna suur kogus ettepanekuid. Keerukas on aga otsustada, millised nendest ideedest äriliselt lendavad. Mida teha ja millest loobuda? Teenusedisaineri töö ongi minna ja kuulata klienti ning tulla tagasi infoga, mis annab vastuse küsimusele, milline idee väärib teostamist.

Ma ei oska öelda, kuidas on Pärnus, aga laiemas maailmas oodatakse turisminduses väga normaalsuse taastumist. JANA KUKK

äridisainer

Kas teenusedisainerit kasutavad eelkõige suurfirmad? Ei pruugi nii olla. Väikestelgi ettevõtetel on ju hästi tihti vaja eri valikuid teha ja neil on veel seegi mõõde juures, et eksimiseks ei ole

Teenusedisaini metoodika ongi oma ideedest lahtilaskmine ja kasutaja kuulamine.

Jana Kukk esines oktoobri alul ettevõtlusnädala avaüritusel ja toonitas, et normaalsuse taastumist ei maksa firmadel enam oodata. Tiit Tamme

palju ressurssi. Nad peavad tegema väga kiired ja õiged otsused, sest katsetamine ja otsustega venitamine võib osutuda väga kalliks. Kui firma eelarves ei ole raha teenusedisaineri kaasamiseks, kuidas ikkagi ise oma peaga parim idee välja valida? Tuleb proovida armastatud ideest, sellest oma beebist lahti lasta, kuulata kasutajaid ja järgida nende eelistusi.

Kuidas võiks Pärnu koroonaaegses ja -järgses ajas kohaneda? Eks turismivaldkond on üldse üsna õnnetus seisus. Ma ei oska öelda, kuidas on Pärnus, aga laiemas maailmas oodatakse turisminduses väga normaalsuse taastumist. Loodetakse, et tuleb see vana aeg tagasi ja teeme tööd vanaviisi edasi. Samal ajal on kõigile teistele ärivaldkondadele siiamaani edu toonud just kiire uute võimaluste otsimine. Mida saaks veel teha teistmoodi, teistsugust võrreldes sellega, kuidas seni toimetatud, majandatud? Millised on siis need uued ettevõtlustrendid ja -suunad? Ma ei räägi nüüd otseselt turismist, aga üldine suundumus on see, et needsamad muutused, mis olid nii või naa juhtumas, aga hästi aeglaselt, said koroona ajal kiirust juurde. Mõni valdkond on hästi kiiresti hakanud digiteeruma ja võtnud vastu otsuseid, millega varem venitati. Majanduslik olukord sunnib. Enne koroonat arvati, et oi, selle digiteerimise või mingi strateegilise otsusega on meil veel aega, aga nüüd tekkis järsku olukord, kui tuli muutus kiiresti ära teha.

Tunnid lastele, noortele ja täiskasvanutele Janne Ristimetsa

tantsu-, jooga- ja elustiilikoolis • Lastetants • Loov- ja vabatants • Joogatunnid lastele ja noortele • Kaasaegne tants • Klassika algajatele • Showtants Mix • Lüüriline Mix • Kiigujooga • Kiigujooga täiskasvanutele

• Akrobaatika • Akrobaatika peretund • Atleetika • Joogatunnid täiskasvanutele • Kehatunnetus/pilates täiskasvanutele • Taiji täiskasvanutele • Argentiina tango täiskasvanutele • Beebiootajate joogatunnid

Tunniplaan ja info: www.jannetantsustuudio.ee info@jannetantsustuudio.ee • Õhtu põik 3-20, Pärnu


SISUTURUNDUS

LK 21

EUROSTAUTO: SINU BMW HEAKS BMW – need kolm tähte esindavad rohkemat kui pelgalt autot. BMW on jõuline elustiil, elegantne staatuse sümbol ning kompromissitu kvaliteet. Et see kvaliteet aga kestaks nagu legendaarsele automargile kohane, vajavad ja väärivad seda kaubamärki kandvad masinad asjatundlikku hooldust. Täpselt sellist, mida pakub 2008. aastast Eesti turul edukalt tegutsenud automüüja ning volitatud teenindaja Eurostauto poolt tänavu märtsis avatud Pärnu BMW teeninduskeskus. Muide, Eurostauto on Pärnus ainus ametlik BMW teenindus. Just seal, nüüdisaegsetele standarditele vastavas teeninduskeskuses osutavad kvalifitseeritud, spetsiaalse BMW koolituse läbinud mehaanikud sinu BMWle parimat võimalikku teenindust. Alates tavapärastest hooldustöödest ja keerukamatest keretöödest kuni eksklusiivsete hobiautode taastamiseni – kvaliteet ja kliendikeskne lähenemine on garanteeritud sõna otseses mõttes. Nimelt asendatakse kõik teeninduse käigus välja vahetatud osad BMW originaalvaruosadega, millel on kaheaastane garantii.

Eelista originaali Jah, B-varuosad on ehk esmapilgul soodsamad kui BMW originaaldetailid. Ent soodne hind tuleb millegi arvelt. Ja pahatihti just ohutuse arvelt. Mitteoriginaalsete osade madala hinna meeldivus kaob, kui liidame valemisse ka reisijate ohutuse. Ohutuse, mille määrab šassii ja pidurisüsteemi osade kvaliteet. Kvaliteet, mis ei pruugi ega olegi koopiate puhul garanteeritud. Võtame arvesse sellegi, et originaalosade paigaldamisel

pole vaja midagi kuskilt maha lihvida, painutada või juurde keevitada – originaalosad on valmistatud ja kohandatud täpselt vastava mudeliseeria jaoks ning asetuvad kohale laitmatult ja vaevata. Mis sama oluline – töötavad laitmatult. Sellele saab kindel olla, sest iga viimanegi detail on testitud ja sertifitseeritud BMW tehastes. Ja sealt juba praaki ei tule, nagu kõik BMW omanikud väga hästi teavad. Milleks siis hakata seda, BMW inseneride ja konstruktorite poolt loodud usaldusväärset ja toimivat, kvaliteetset terviklahendust üksikute, kahtlase kvaliteediga detailidega alla tõmbama? Ei ole mõtet.

Eurostauto aitab väärtust hoida Just sellepärast ongi BMW välja töötanud spetsiaalsed BMW Value Service teenused, et saaksite ka enam kui kolme aasta vanuse BMW sõiduki väärtust hoida ja jätkuvalt selle omamist nautida. Selle, Eurostauto poolt nüüd ka Pärnus osutatava teenuse käigus kontrollib koolitatud BMW tehnik sõiduki vedelike tasemed ning vahetab õli vastavalt vajadusele ja BMW nõuetele. Lisaks vahetab õlifiltri, olenemata selle seisukorrast. Teenus hõlmab ka piduriklotside ja nende kulumissensori vahetust. Vajadusel ka piduriketaste vahetust.

Tallinna esindus Kadaka tee 72a, Tallinn tel 671 0900

Pärnu esindus Roheline 72, Pärnu tel 447 6111

Lisaks saab BMW Value Service teenuse raames tellida oma sõidukile pikendatud ülevaatuse, mis sisaldab omakorda teenuseid: kliimasüsteemi kontroll ja täitmine, mootorisüsteemi lekete kontroll, veermiku- ja pidurisüsteemi kontroll, sildade kontroll ja reguleerimine ning elektri- ja diagnostikatööd. Mõistagi dokumenteeritakse kõik ülevaatuse käigus läbiviidud tööd ja lisatakse BMW hooldusajalukku. Jällegi, oluline lisaväärtus, millest ise masina kallal nokitsedes või sõbral teha lastes ilma jääte ning nõnda oma BMW väärtuses kaotate. „Ausõna, ma vahetasin piduriklotsid kevadel ära,” on järelturul vähem väärt kui Eurostauto templiga kinnitatud ametlik dokumentatsioon.

Usaldusväärne partner BMWga teenindusse sõita ja auto asjatundjate hoolde jätta on mugav. Ent kui vajadused on suuremad, on Eurostautol autoriseeritud esindusena olemas kõik võimalused BMW originaalva-

www.eurostauto.ee

ruosade tarnimiseks teie ettevõttele. Lepingulistele partneritele on loodud ka ametlik BMW originaalvaruosade tellimiskeskkond. Nõnda tagatakse kindel tarne. Rootsi laost jõuavad varuosad Eurostautosse kolme tööpäeva jooksul, Saksamaalt aga kümne tööpäeva jooksul. Eurostauto teeb kõik, et pakkuda kiiret ja mugavat klienditeenindust. Ent mis sama oluline – kompromissitut kvaliteeti ja usaldusväärsust. Täpselt sellist, nagu sinu BMW. Aga kui sul veel ei ole BMWd, siis Eurostautost on võimalik soetada Euroopast toodud vähekasutatud BMW sõidukeid. Autoriseeritud BMW teenindusena on meil olemas vajalikud ligipääsud korrektse auto taustakontrolli tegemiseks. Kui kohapealses valikus soovitud mudelit ei leidu, saab Eurostauto soovitud parameetritele vastava BMW oma Euroopa partnerite juurest välja otsida ja kliendile kohale tuua.


LK 22

KUIDAS SAAB OMAVALITSUS VÕIMESTADA KOHALIKKU ETTEVÕTLUSKESKKONDA? HEIKKI MÄKI

V

tööjõurendi ettevõtte Finesta juht

alimised on möödas ja riburadapidi tulevad teated uutest koalitsioonidest. Olgu need senised juhid, kes jätkavad, või uued tüürimehed kohaliku võimu juures – paljudes omavalitsustes on juba aastaid vana ja tuttav mure: kuidas hoida kodukohal elu sees, nii et oleks tööd, inimesi ja seeläbi raha kohalikku elu veel paremaks arendada. Ühest küljest tundub, et nõiaringist välja ei saa. Selleks et vallal või väikelinnal oleks raha, peavad olema töökohad ja inimesed, kes tööd teevad. Pole tööd, pole inimestele midagi pakkuda ja nad liiguvad minema. Pole töökäsi, ei ole võimalik ettevõtlust ja tootmist arendada. Nii kinnistub arvamus, et kui just EAS raha ei anna, pole omavalitsusel omalt poolt võimalik ettevõtluskeskkonna võimestamiseks midagi ära teha. Võibolla aitavad eemalseisja pilk ja kogemused minu sünnimaalt Soomest mõne võimaluse siiski leida.

Mida te pakute? Ma soovitan omavalitsusjuhtidel korraks mõelda automüüjate

moodi: kokku tuleb viia pakkumine ja nõudlus. Inimeste ja investeeringute kohalemeelitamiseks tuleb teada, mida on neile pakkuda. See on koht, kus omavalitsus saab endalt küsida: milline elu- ja tööpaik me oleme ja tahame olla. Mis on meie potentsiaal ning mida toetavad asukoht ja looduslik keskkond? Kui see on paigas, saab juba mõelda, mida inimestele pakkuda, olgu siis põhisuund turism, tööstus, põllumajandus, logistika jne. Edasi tuleb hakata seda kuvandit looma ja turundama ning kindlasti ka väljaspool Eestit. Sellest on vähe, et välisministeeriumi delegatsioonid tutvustavad Eestit kui riiki, konku-

rentsieelise saab see omavalitsus, kes otsib eraldi võimalusi näidata just oma piirkonda. Üks variant on värskendada ja viia uuele tasandile suhted sõpruslinnadega, mis kunagi tähendasid siinmail peamiselt tasuta riideabi ja võimalust rahvatantsutrupi koosseisus piiri taha pääseda. Kultuurikontaktid on omavalitsustel sõpruslinnadega praegugi, kuid loogiline jätk oleks näidata välisinvestorile ka meie ärikeskkonda. Vaevalt, et mõni Saksa või Prantsusmaa suurtööstur võtab Euroopa kaardi ette ja avastab: oo, siin on eriti atraktiivne piirkond, järgmise tehase rajan sinna. Kui tal on aga mingidki eelteadmised, ta on kuulnud, et nii- ja naasugune koht Eestis, aktiivse ja huvitatud omavalitsusega, siis võib ta koha tulevaste tootmisvõimaluste jaoks kaardile panna. Pidev lobitöö oma piirkonna eest suurendab õnnelike juhuste tõenäosust.

Aga ühel hetkel tuleb sedagi otsustada, et kui me ei taha kaevandust, Investeerige uutesse tulijatesse tselluloositehast Turundada tuleb kaasja kanafarmi, siis maalastelegi, kellest saaksid uued elanikud ja mis peaasi – mis on see, mida kohalik tööjõud. Koroonaviiruse tingitud isolatsioon pani eestime tahame. maalasi pealinnast eemale liikuma, sest mõisteti, et elada ja (kaug)tööd teha saab mujaltki. Juba on näha populaarsemaid piirkondi, Postimees kirjutas suvel, et Setomaal

Pakkuda tulijatele soodsalt või tasuta maad, kuhu rajada kodu. Siin on küll üks laialt levinud probleem: nimelt pole paljudel valdadel oma valduses maad, see kuulub riigile. Kuid siis tulekski alustada läbirääkimisi riigiga: kui tahetakse oma piirkonnas asuvasse tehasesse värvata tööle tippspetsialiste, peab olema pakkuda motiveeriv stardipakett.

Vaevalt, et mõni Saksa või Prantsusmaa suurtööstur võtab Euroopa kaardi ette ja avastab: oo, siin on eriti atrak- Suhelge oma inimestega tiivne piirkond, Mõnikord pidurdavad piirjärgmise tehase konna arengut inimesed ise – mitte alati pole uus ettevõte rajan sinna. teretulnud. Inimesed on tihti kõige valitseb kinnisvarabuum ning ühtegi vaba talu enam saada polegi. Tõde on, et investorile annab kindluse tegevust alustada ning jätkata just stabiilne, veel parem kasvav tööjõuturg. Omavalitsus peab tegema investeeringud, et inimesed tuleksid. Risk jääb ja Soomeski on juhuseid, kui üks piirkond hakkab ise võimalusi looma, arendab infrastruktuuri, annab tegevust alustada soovivale ettevõttele garantii ja siis selgub, et ärist ei saa siiski asja ning maksumaksja raha läks tuulde. Ilma panustamata ei saa, kuid pole tarvis esimese asjana suurt teedevõrku üles ehitama hakata. Pigem alustada lasteaiakohtade peale mõtlemisest. Ehitada tootmishoone, mida rendile anda.

Heikki Mäki arvates tuleb omavalitsustel oma piirkonda nii kodu- kui välismaal aktiivsemalt tutvustada. Finesta

uue suhtes umbusklikud, eelkõige väiksemas kohas tekitab uue tootmise püstipanek kahtlusi. Omavalitsus saab siin olla selgitaja ja suhtleja, mis muidugi tähendab, et tuleb end loodava ettevõtmise ja selle võimalike mõjudega kurssi viia. Peamiselt kardavad kohalikud keskkonna ja looduse rikkumist, uusi inimesi, paikkonna endise näo kadumist. See on mõistetav ja sellepärast ongi valla- ja linnajuhtidel vaja olla võimalikult informeeritud, vajadusel kaasata spetsialiste, et koos eesseisvaid arenguid inimestele arusaadavalt selgitada. Kohalikud elanikud peavad saama oma kodukoha elu üle otsustada. Aga ühel hetkel tuleb sedagi otsustada, et kui me ei taha kaevandust, tselluloositehast ja kanafarmi, siis mis on see, mida me tahame.


SISUTURUNDUS

LK 23


LK 24

SISUTURUNDUS

OLÜMPIAVÕITJATE SPORDIRÕIVAD VALMIVAD PÄRNUS

Spordirõivaid arendav ja tootev Trimtex Baltic asutati Eestis 2008. aastal, kaubamärk Trimtex on aga Skandinaavia turul tegutsenud juba 45 aastat. Lõuna-Norras asuv ettevõte alustas pereettevõttena, kui ühel aktiivsel Norra orienteerujal tekkis soov valmistada oma klubi värvides ja sümboolikaga spordiriideid. Kodugaraažis üles seatud tootmine arenes kiirelt funktsionaalseid spordirõivaid pakkuvaks ettevõtteks ning nüüdseks on Trimtexi kliendid spordirõivaste kvaliteeti hindavad ettevõtted ja spordiklubid. Kui 2008. aastal oli Trimtex Balticus üheksa töötajat, siis praeguseks on kollektiiv suurenenud 85-ni, kellest ligi kolmandik loob iga päev uusi tootemudeleid ja disaine. Eestis asuva tütarettevõtte vastutusalad on mudeli- ja disainiarendus, materjalide hankimine, tootmine ning logistika. Peatselt on plaanis avada ka oma õmblusliin. Trimtexi põhiturg on Skandinaavias, müügikontorid asuvad Norras, Rootsis ja Taanis. Trimtexi põhiline väärtus on eritellimusel loodud disainilahendused – pea kogu toodang trükitakse selliste kujundite ja värvidega, nagu klient soovib. Piiriks saab olla vaid kasutajate kujutlusvõime. Töötajatele pakub loomingulist keskkonda 2017. aastal omanike investeeringuna valminud hoone Loode-Pärnu tööstuskülas, mis on projekteeritud ja ehitatud spetsiaalselt Trimtexile.

Trimtex Balticu kollektiivis ei tunta piire – üheskoos on kõik võimalik!

Fotod: 3x Trimtex

Kompromissitu kvaliteet

Rahvusvaheliselt keskkonnasäästlik

Ettevõtte mitteametlik moto on „Meil ei ole piire!“, mis kajastub nii rahvusvahelises töökorralduses kui ka omavahelises koostöös ja piirideta tootearenduses. Uusi eesmärke seatakse koostöös aktiivsete sportlastega, näiteks triatloni maailmarekord ja olümpiakuld Tokyo 2020 olümpiamängudel saavutati Trimtexi triatlonikombes. Kõikide spordirõivaste väljatöötamine ja arendus käib koostöös tippsportlastega: kogume kasutajate tagasisidet, katsetame materjale ja arvestame spordialade spetsiifikaga. Kõiki tooteid proovitakse Norra karmides ilmatingimustes, tagades sobivuse ka Eesti kliimas sportimiseks. Samal ajal on kõik tooted kättesaadavad ka harrastussportlastele. Standard-disainidega tootevalik on kogu aeg saadaval e-poes, lisaks korraldatakse Trimtexi hoones asuvas outlet’is pop-up müügipäevi.

Spordirõivaste valikus on riideid eri spordialadele – triatlon, orienteerumine, jalgrattasõit ja suusatamine – aladele, mida ka Eestis aktiivselt praktiseeritakse. Enamik sihtrühmast on välitingimustes liikuvad sportlased, kes hindavad kõrgelt looduses veedetud aega. Väärtustades loodust ja meid ümbritsevat keskkonda on Trimtex seadnud eesmärgi kasutada 2025. aastaks ainult taaskasutatud ja bluesign’i sertifikaadiga materjale. See tähendab Trimtexile mõistagi uusi proovikive, kus küsimus ei ole ainult parimate materjalide kasutamine, vaid ka keskkonnateadlike valikute tegemine. Trimtex soovib oma tegudega näidata, et Eestis on võimalik arendada ja valmistada maailma tipptasemel spordirõivaid. Materjalide valikul järeleandmisi ei tehta, sama kehtib tarnekiiruse ja -kindluse kohta. Lubatud tähtaegade tagamine on osa pakutavast kvaliteedist.

trimtex.eu

Tokyo 2020 olümpiamängude jaoks loodud triatloni kostüüm, mis andis sportlastele eelise ekstreemses kuumuses võistlemiseks.

Tokyo 2020 olümpiamängudel triatlonis kuldmedali võitnud Kristian Blummenfelt. Ajalugu teinud norrakas krooniti samal aastal maailmameistriks.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.