Viljandimaa Ettevõtlus 2020

Page 1

2020


LK 2

ENESEKIITMISE PÕLATUD KUNST HANS VÄRE

Ü

heksa aastat tagasi, kui ma oma arvuti, arusaamatute sirgeldustega märkmikud ja kohvikruusi majandusreporteri laua pealt peatoimetaja kabinetti tassisin, tegin endale üheks tööülesandeks Sakalat ilma igasuguse valehäbita kiita, et inimesed, kes sellele iga päev ei mõtle, aduksid, kui tähtis ja väärt väljaanne Viljandimaal ilmub. Paraku ei ole Sakala minule suvaline tööandja. Meie DNA-d on sedavõrd segunenud, et Sakala kiitmine tundub enesekiitusena isegi siis, kui mul endal pole konkreetse saavutusega midagi pistmist olnud. Enesekiitus on aga eestlase silmis üks suuremaid patte üldse. Meie vanasõna ütleb küll, et kes ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, aga ma olen üsna kindel, et selle väljamõtleja ei olnud eestlane. Või kui oli, siis mõtles ta seda irooniliselt. Nii kui eestlane hakkab ennast kiitma, lähevad tal huuled kangeks, suu muutub kuivaks kui Sahara kõrb ja keelele kasvab suur soolatüügas. Teeme koos ühe harjutuse. Esialgu leidke igaks juhuks eraldatud koht, nii et kedagi kuulmas poleks. Kas olete valmis? Nüüd öelge: «Ma teen oma tööd suurepäraselt!» Kuidas oli? Kas tuli välja? No pole viga. Sõnas «suurepäraselt» on kaks r-i, seda ongi keeruline hääldada. Proovime hoopis nii: «Ma teen oma tööd väga hästi!» Kuidas nüüd? Kah ei olnud kuulda? Eks ta ole, h on ju vaikne häälik. Hea küll, võtame siis kolmanda variandi. Mina küsin: «Kuidas tööga?» Teie vastate: «Noh, pole viga.» Kohe teine asi, eks? Päris nii hull asi ehk ei ole, aga ega eelräägitu laias laastus tõest väga kaugele jäägi. Läks mitu head aastat peatoimetajaametis, enne kui Sakala kiitmine minus enam võõristust ei tekitanud. Mis siis, et ma algusest peale oma sõnadesse südamest uskusin. Põhjust ju oli. Ehkki sellekohast statistikat pole keegi minu teada teinud, on Sakala ajakirjandusauhindade jagamiselt korjanud ilmselt rohkem preemiaid kui ükski teine maakonnaleht. See tähendab, et meie head sisu tõstavad esile ka Eesti tipptegijad. Sakala katvus ehk nende inimeste osa, kes meie tegevuspiirkonna elanikest Sakalat loevad, on Eesti suurim, ulatudes paberit ja veebi kokku võttes üle 90 protsendi. Seega hindavad meid kõrgelt ka lugejad. Meie sisekorrareeglid, mis tagavad eetilise ja kvaliteetse sisu, on efektiivsemad kui

PROJEKTIJUHT MARGUS METS

margus.mets@postimeesgrupp.ee

TOIMETAJA VILJANDIMAAL HANS VÄRE

hans.vare@postimeesgrupp.ee

REKLAAMIMÜÜGI JUHT LISETT HEIL

lisett.heil@postimeesgrupp.ee

VÄLJAANDJA AS POSTIMEES GRUPP TRÜKK AS KROONPRESS

teistes Eesti väljaannetes. Meie veebiloetavus lööb üha uusi rekordeid ning ilmuv sisu pakub inimestele iga päev vajalikke teadmisi, paneb mõtlema olulistele teemadele ja muudab maailma järjepidevalt grammhaaval paremaks. Panite tähele, mida ma just tegin, eks? Ja silm ka ei pilkunud. Muidugi ei tohi ülistamisega liiale minna ja naeruväärseks muutuda. Kui sa ütled enda kohta, et oled stabiilne geenius, jätab see mulje kõigest muust kui stabiilsest ja geniaalsest. Samuti ei ole kuigi hea mõte põhjendada oma ministriks saamist esindusliku välimuse, intelligentsuse ja töökusega, eriti selles järjekorras. Isegi kui sul on esimesena nimetatut rohkem kui George Clooneyl, tekitab selle väljatoomine inimestes küsimusi teise argumendi paikapidavuse kohta. Üldiselt meil, eestlastel, ülepingutamise muret siiski ei ole ja kaldume ilmselgelt teise äärmusesse. Nende kolme aasta jooksul, mil Sakala on koos Viljandimaa arenduskeskuse ja omavalitsuste liiduga ettevõtlusvõistlust vedanud, oleme ühtelugu kuulnud ettevõtjatelt, keda kandideerima ärgitame, neidsamu eestlaslikke sõnu: «Oh, mis nüüd mina! Me teeme lihtsalt oma tööd. Ega see aasta ole niikuinii midagi väga erilist, võib-olla järgmisel aastal ...» Ja oi kui palju kuulsin ma samasugust juttu majandusreporterina töötades. Ent piisab, kui ettevõtjaga natuke juttu puhuda, ja peaaegu alati tuleb välja, et tema firmas toimub midagi erilist. Isegi kui käive või kasum parajasti rekordeid ei löö, tegeldakse tootmise uuendamise, uue teenuse juurutamise või avastamata turgude lahtimuukimisega. Ärgem peljakem siis oma edusammudest rääkida, et ennast esile tõsta ja teisi innustada! Kriisiaeg lööb paljusid ettevõtjaid valusalt. Seepärast on ilmselt nii mõnelgi raske firmas sündivast avalikult rääkida. Kujutan ette, et kui me tuleval sügisel taas ettevõtlusvõistlusega pihta hakkame, vaatab nii mõnigi juht koroona-aasta majandustulemustele ja leiab, et pole millegagi kiidelda. Aga on küll. Me oleme selles kriisis kõik koos. Me peame üksteist toetama, et mõõnaga hakkama saada, ent peame ka uskuma, et kõigest hoolimata teeme paremat tööd kui teised. Et me teeme väga head tööd. Et me teeme suurepärast tööd. Mis siis, et vahel tundub olevat nii pime, et suunda ei tea, ja ükskõik kuhu poole laevanina pöörata, on tuul vastu. Mida pimedam on, seda enam on vaja ise häält teha, et sind märgataks.

ŽÜRII Ettevõtlusvõistluse žüriisse kuulusid •

Alar Karu, Viljandi vallavanem

Arno Kütt, aktsiaseltsi Cleveron juht

Elmo Puidet, Viljandimaa arenduskeskuse juhataja

Erki Heinaste, Põhja-Sakala valla arendusspetsialist

Hans Väre, Sakala peatoimetaja

Imre Jugomäe, Mulgi vallavanem

Kait Lukka, aktsiaseltsi BHC juht

Kuldar Leis, ettevõtja ja nõustaja

Madis Timpson, Viljandi linnapea

Marge Laiõunpuu, aktsiaseltsi Galvi-Linda juht

Marjan Savtšenko, Luminori ärikliendipanganduse juht

Allikas: Sakala


LK 3

AASTA ETTEVÕTE Marko Saarm

V Õ I TJ A

Osaühingu Puidukoda logistika- ja haldusosakonna juhi Rein Vaheoja sõnul tõi eriolukord kaasa palju ehitamist, mistõttu kujunes aasta ettevõttele heaks.

ERAKORDSED OLUD HOOGUSTASID TEGEMISI

T

SIGRID KOOREP

änavuse aasta ettevõtte kategooria võitjal osaühingul Puidukoda läheb hästi, kuigi on olnud väga erakordsed olud. «Arvasime, et meie turgudel tekib COVID-19 kriisi tõttu langus ja peame tegema töös muudatusi, aga tegelikkuses osutus see meile hoopis positiivseks,» selgitas Puidukoja logistika- ja haldusosakonna juht Rein Vahe­oja. «Kodudesse saadetud inimesed hakkasid oma maju ja maakodusid renoveerima, vahetasid välja näiteks välisvoodri või terrassi.» Puidukoda tegeleb puidu väärindamisega. Saematerjal hööveldatakse kliendile sobivasse profiili, värvitakse ja vajaduse korral immutatakse. Ettevõte toodab erinevaid siseja välisvoodrilaudu ning põranda- ja terrassilaudu. Toormaterjalina kasutatakse enamasti põhjamaist puitu, millest enamik pärineb Põhja-Venemaa saeveskitest ja Soomest ning väiksemas osas Eestist, Lätist ja Valgevenest. Ligikaudu 20 protsenti valmistoodangust müüb osaühing Eesti turule, seda enamasti Puumarketi kaudu. Viljandis on Puidukoja toodete edasimüüja osaühing Gethis. «Viljandis on nii mõnegi maja fassaad meie toodangust tehtud,» lausus Vaheoja. Tootevalik on näha ettevõtte kodulehel, kus asub tootesarja Woodmood kataloog. Woodmood on rahvusvaheline kõrgväärindatud höövelpuidubränd. See on Puidukojas toodetud ja värvitud ning kannab endas klassikalist ja maitsekat disaini. «Seda premium-toodet saab samamoodi Puumarketist,» sõnas Vaheoja. Puidukojast väljub kuus 12 000 – 14 000 kuupmeetrit toodangut. «Kui võtame keskmise veoauto koorma, mis on umbes 50 kuupmeetrit, siis võib neid arvutusi teha ...» ütles Vaheoja ja täheldas, et sissetu-

levad ja väljaminevad autod tekitavad Karksis iga päev suhteliselt tiheda liikluse. Kui Eesti turule jõuab 20 protsenti toodangust, siis 80 läheb üle maailma laiali. Müüakse Euroopasse, USA-sse ja eksootilisematest kohtadest näiteks Lõuna-Koreasse ja Indiasse. Puidukoja sidusettevõtted on Poolas, Tšehhis ja Inglismaal. Puidukoda ise on RoseGroupi kuuluva ettevõtte Protac tütarettevõte. «Kui Protac turustab oma kaupa põhiliselt Prantsusmaal, siis meie müüme rohkem kui 35 riiki,» lausus logistika- ja haldusosakonna juht. 1997. aastal alguse saanud ettevõttes on praeguseks palju muutunud, alustades seadmetest ja inimestest, kuni selleni, et Enn Kinnase loodud Karksi höövlitööstusest on saanud Prantsuse puidufirmade grupi liige ja rahvusvaheline ettevõte. Eesmärk on aga kasvada veelgi. Selle rohkem kui 20 aastaga, mis ettevõte turul on olnud, on ta saavutanud oma valdkonnas kindla positsiooni ning kaubamärk on väljaspool Eestit tuntud. Praegu on ettevõttes 115 töötajat ning kohalike kõrval on ametis inimesi Pärnust Räpinani. Müügikontor paikneb Tartus, kuid umbes 80 protsenti töötajaskonnast on Karksi külas. See ettevõte on Mulgi valla üks suuremaid tööandjaid. Vaheoja sõnul on soov liikuda sinnapoole, et olla ükskord ka üks parimaid tööandjaid. Headele ja väärt inimestele makstakse väärt palka ning püüeldakse selle poole, et töötasu oleks võrreldav Eesti keskmisega või sellest kõrgem, sest ettevõtte tugevus on selle töötajad. Puidukoda teeb ka laienemisplaane. Praeguseks on ta enda alla võtnud kunagise Karksi õlletehase Karme territooriumi. Aina toimetatakse, et jõudsalt areneda ja investeerida. «Meil on head töötajad ja tänu sellele suudame ka eesmärkideni jõuda, laieneda ja investeerida,» sõnas ettevõtte logistika- ja haldusosakonna juht.


LK 4

AASTA ETTEVÕTE Marko Saarm

NOMINENDID

VILJANDI PIIRI ÄÄRES VALMIVAD PRIIMA UNE TOOTED SIGRID KOOREP

B

ed Factory Sweden on ettevõte, mis paneb aluse heale unele, valmistades kvaliteetklassi magamistoamööblit: voodeid, madratseid ja voodipeatseid. See tegevus on neile toonud nominatsiooni Viljandimaa aasta ettevõtte kategoorias. «Igas kuus läheb meie ustest välja 4500–5000 toodet,» lausus Bed Factory Swedeni tegevjuht Indrek Aasna. Lisaks vooditele, peatsitele ja madratsitele vahendatakse voodijalgu ja kattemadratseid, mille on valmistanud allhankepartnerid Eestist. Legendi järgi sai Bed Factory Swedeni eelkäija alguse lennukis, kus kaks meest juhtusid omavahel rääkima ja avastasid, et nende ärihuvid kattuvad. Esialgu alustati koostööd teise tuntud Viljandi vooditootja Deluxiga, kuid mõne aja möödudes firmad ja omanikud eraldusid ning mõlemad jätkasid tegevust omas suunas. Läinud aastani olid ettevõtte loojad ja eelmised omanikud Aasna sõnul igapäevategevustega tihedalt seotud. Nende peaülesanne oli suhtlemine võtmeklientidega ja müügitöö. «2019. aasta kevadest, kui suurim klient Tempur Sealy International meid üles ostis, on meie juhtimine sada protsenti Eestist ära ja nõukogu asub Londonis,» rääkis tegevjuht. Töötajaid on ettevõttes ligikaudu 110 ja see arv muutub eri kuudel umbes viie võrra kas üles või alla. Tublisid töötajaid Aasna juttu mööda Viljandis lihtne leida ei ole, kuid pikka aega on tehtud koostööd personaliküsimustega tegeleva osaühinguga PersonalDisain, mis on aidanud heade lahendustega välja tulla igasugusest olukorrast. Kaadri voolavus on kindlasti väiksemaks jäänud kui eelmistel aastatel, ent rohkem kui saja inimesega ettevõtte puhul on liikumist kogu aeg ning värbamine ja uute inimeste otsimine on igapäevatöö osa. Bed Factory Swedeni peamine turusuund on olnud Skandinaavia. Et voodi on mahutoode, on Aasna rõhutanud, et seda pole kaugele transportida tulukas, sest nii sööb logistikakulu kauba konkurentsivõime. «Peame aru saama, et oleme üks Euroopa põhjapoolsemaid riike ja meie kaupade suur sisendkulu on logistika, see tähendab, et igas segmendis me maailma ei valluta,» sõnas ta.

Kuigi aasta algus oli Bed Factory Swedeni tegevjuhi Indrek Aasna sõnul hirmutav, ei ole see pärssinud ettevõtte plaane teha tulevikus suuri samme. Uute omanikega avanesid ettevõttele Saksamaa ja Beneluxi maad, kuhu uusi tooteid välja töötatakse. Nende kõrval on ka eksootilisemaid kliente, näiteks oktoobri lõpus saadeti konteineritäis luksuslikke mootorvoodeid Taiwanisse. Mootorvoodi on ase, kus saab liigutada pea- ja kaelaosa endale mugavasse asendisse. 2020. aastale tagasi vaadates ütles Aasna, et see oli päris hirmutav. Tellimused kadusid kiiresti ning tootmine tuli osaliselt seisma panna. «Kasutasime ka riigi antavat toetust,» sõnas ta. Õnneks suvel olukord paranes ja tugevat nõudlust on praegu näha kuni aasta lõpuni. «Mis edasi saab, seda ei julge ennustada. Elame nädal korraga.» Kui siiski kaugemale tulevikku vaadata, näeb seal ka laienemisplaane. «Mõttes on nii kontori ja valgekraede kui tootmise laiendamine,» lausus Aasna ja lisas, et Bed Factory Sweden on Viljandis asunud rajama voodite tootmise kompetentsikeskust, mis peaks teenindama kogu Euroopat, Lähis-Ida ja Aasia piirkonda. See kõik kätkeb endas mööblidisainerite, inseneride ja tootmisspetsialistide kaasamist. Kõrvaltvaatajale ei pruugi see tegevjuhi sõnul muidugi atraktiivne tunduda, aga tegelikult on see suur samm, sest teenindatakse maailma suurimat madratsitootjat ja mujal maailmas väga tugevaid kaubamärke Tempur, Sealy ja Stearns & Foster.

19 aastat ehituskogemust

Silindia Ehitus OÜ pakub projekteerimis-, ehitus-, rekonstrueerimis- ja restaureerimis- ning remonditeenust Projekteerime ja ehitame klaasist, kivist, terasest kui betoonist äri-, ühiskondlikke ning tööstushooneid Restaureerime ja rekonstrueerime vanu hooneid ja ehitame uusi

Sinu usalduse ja rahulolu nimel Puiestee 18, Viljandi | silindia@silindia.eu | Tel 5343 5786


LK 5

KOLMEKS KOOLITAB ENDALE ISE TIPPTASEMEL TÖÖTAJAD

A

ktsiaseltsi Kolmeks on Viljandi ettevõtlusauhindade jagamisel varemgi esile tõstetud ja nii on ta ka tänavu aasta ettevõtte kategoorias parima kolme seas. Ettevõtte juhataja Leho Haldna sõnul oli 2019. aasta keskmine. «Ei midagi erilist,» nentis ta. «Kuigi müügikäive oli ajaloo suurim, ületas see napilt senise parima aasta tulemuse.» Viimaste aastate kiire brutopalga tõus, mida ei ole toetanud tööviljakuse kasv, on avaldanud olulist mõju ettevõtte kasumile. «See on kogu Eesti tööstuse probleem: pole piisavalt inimesi, kes sooviksid tööstuses töötada, ning paljude ettevõtete kasum on tugeva surve all.» Kolmeksil on praegu 153 töötajat ja see on viimaste aastate keskmine arv. Töötajate keskmine tööstaaž ettevõttes on umbes kümme aastat. Uute töötajate leidmine ja koolitamine on siiski paras katsumus ja esimese kahe tööaasta jooksul on kaadri voolavus üsna suur. Kolmeksile ei ole Viljandis valmis tööjõudu. «Tänaval ei kõnni inimesi, kes oskaksid meie toodangut ilma pikaajalise koolituseta valmistada. Kõigile uutele tootmistöölistele on meil väljaõppeprogramm, mis kestab ametikohast olenevalt 4–12 kuud,» ütles Haldna. Sellel perioodil toetab ettevõte töötajat rahaliselt ja töötaja peab oma arengus näitama edasiminekut. Palk on juhataja sõnul väga tähtis. «Kui me ei paku õpilasele umbes 1000 eurot brutopalka, siis me ei leia ühtegi uut töötajat. Kolmeksi tootmistöötajate keskmine brutotöötasu on 1400–1500 eurot olenevalt tööpäevade arvust kuus.» Aktsiaseltsi Kolmeks asutas 1994. aastal Soome firma Kolmeks Oy. Et see on pumpade kaubamärk, oli esimene ärisuund pumpade müük Eestis. «Paari aastaga oli selge, et meie turg on väike ja väga hinnatundlik, mistõttu kogu ettevõtte tegevus sai täiesti uue suuna,» rääkis Haldna. Pumpa-

Marko Saarm

SIGRID KOOREP

de valmistamisest ja müügist loobuti täielikult ning keskenduti masinaehituse allhanketoodangule. Sellega tegeldakse tänini. Niisiis on Kolmeksi põhitoodang elektrimootorite ja tööstusrobotite komponendid. Klientideks on koostetehased, millele valmistatakse pooltooteid või tooteosi. Tooraine ostetakse sisse ja suurim impordimaht tuleb Hiinast. «Hoiame vajaliku tooraine alati laos, sest peame valmistama toote tellimuse ja joonise järgi viie tööpäeva jooksul,» lausus juhataja ja lisas, et kiire tarnetähtaeg tähendab, et Kolmeks ei konkureeri odava masstoodanguga, vaid tegutseb suure ­lisandväärtusega segmendis. Ärimudel eeldab, et transpordiaeg tehasest kliendini on kuni 24 tundi. See tähendab, et kliendid ei või olla kaugemal kui 1000 kilomeetrit ning nii asuvadki nad Skandinaavias, üks ka Poolas. Kuigi Haldna sõnul on Viljandi väga kena koht elamiseks, pole see parim maailma vallutamiseks. «Igal aastal väheneb maakonna elanike arv umbes 500 võrra ja ilmselt on nende hulgas palju noori. Viljandimaal on tööpuudus sisuliselt ammu likvideeritud ja viimaste aastate palgaralli on vähendanud oluliselt piirkonna konkurentsivõimet,» rääkis ta. Kolmeksis on praegu Haldna sõnul väga head spetsialistid, kes on omal alal maailma tipus. Hea näide on neil võtta Indiast, kus käputäis mehi pani sisuliselt nullist tehase püsti. Seal, Gujarati osariigis, on Kolmeksi 17 töötajaga tütarettevõte, mis valmistab malmdetaile CNC-töötlemiskeskustel. «Toodame Indias samu tooteid, mida Viljandis,» ütles Haldna. India toodangu põhiturg on sealsamas, kuid väike osa on toodud ka Viljandisse ja müüdud edasi siinsetele klientidele. «Kolmeks ei tee Indias lihtsat ja odavat käsitsitööd. Valmistame väga kvaliteetseid tipptasemel tooteid tänapäevaste seadmetega,» sõnas juhataja.

Kolmeksi juhi Leho Haldna sõnul Viljandi tänavatel ettevõttele sobivaid töötajaid ei jaluta ning inimesed läbivad tööle tulles kõigepealt koolituse, et spetsialistiks saada.

Ideed, mis kannavad vilja Viljandimaa Arenduskeskuse eesmärgiks on olla toeks nii ettevõtjale, kodanikuühendustele kui ka omavalitsustele kohalikku arengut toetavate ideede elluviimisel ja omavahelise koostöö arendamisel

ETTEVÕTJATELE • Ettevõtlusega alustamise nõustamine • Äriidee analüüs • Äriplaani nõustamine • Ettevõtte arengunõustamine • Ettevõtlusalased koolitused, seminarid, töötoad, ümarlauad • Personalijuhtimise ning digivõimekuse auditid ja koolitussarjad • Messikülastused, kontaktreisid

KODANIKUÜHENDUSTELE • Kodanikuühiskonna toetamine • Abi MTÜ asutamisel • MTÜ juhtimise ja omatulu teenimise nõustamine • Projektitaotluse ja projektijuhtimise nõustamine • Koostöö soodustamine

NOORTELE • Koolitused, laagrid ja õppereisid • Viljandimaa noorteprojektide konkurss ja laadad • Rahvusvahelised koostööprojektid • Noorteprojektide/õpilasfirmade juhendamine ja nõustamine

Meie peamised projektid 2020/2021:

Nõustamisele on vajalik eelnev registreerimine! Viljandimaa Arenduskeskus SA Tallinna 2b, 71011 Viljandi | save@viljandimaa.ee | tel 433 0591 arenduskeskus.viljandimaa.ee | www.facebook.com/arenduskeskus.viljandimaa

• Mentorprogramm ettevõtjatele • Alustava ettevõtja baaskoolitus • Turunduskoolitus • Ettevõtlusnädal • Ettevõtluskonkurss ja tunnustamine • Ettevõtluse Akadeemia • Teenusedisaini meistriklass • Coachiva juhtimise arenguprogramm • Turismiettevõtjate koolitused

• Õpilasfirmade laadad • Noorteprojektide konkurss • Lennukas Linnalaager • Viljandimaa noorte suvepäevad • Ettevõtlik Kool • Mulgimaa Peremäng • MTÜde talvekool • Kodanikeühenduste tänupäev ja konkurss „Aasta Tegu“


LK 6

SSI ISSUUTTUURRUUNNDDUUSS

OÜ Kaarleek omanik Hans Piir: ETTEVÕTJANA TULEB ARU SAADA, ET SINU MAINE ON ETTEVÕTTE MAINE Hans Piir on konkreetne mees, kes teab, et oma oskuste ja võimalustega pole mõtet bluffida, kuid kui on olemas teadmised ja oskused, tuleb neid hinnata ja rakendada. Paraku sai aga pikaajalise palgatöötajana mees aru, et töötajat solgutatakse ikka korralikult. „Tööülesanded olid lihtsad ja konkreetsed – kiiremini ja kõrgemale –, aga palgaarvestust peeti mingite tundmatute algoritmide alusel. Viimastel aastatel hakkas see eriti teravalt silma ja otsustasin, et mina enam teistele kuldmune ei mune,“ ütleb Piir, kes lõi aasta tagasi töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse (EVAT) abil ettevõtte Kaarleek OÜ, mis osutab erinevate masinate, seadmete ja konstruktsioonide keevitusteenust. Keevitamisega juba viimased 15 aastat leiva lauale toonud Hans Piir on pidanud ka teisi ameteid üle Eesti ning kaalunud isegi Soome tööle minemist, kuid viimane mõte on õnneks jäänud vaid idee tasandile, kuna tema väikesed lapsed on vajanud isa, mitte onu, kes pidevalt kodust eemal viibib. Seetõttu on ta salamisi juba viimased kümme aastat mõelnud oma ettevõtte loomisele, kuid kõige suuremaks takistuseks on olnud vastumeelsus bürokraatia

suhtes. Nii nagu mees ise ütleb, ei kannata ta paberitega krabistamist. Ometigi võttis ta selle teekonna möödunud aastal ette, sest tegelikult meeldivad talle väljakutsed. „Olin oma oskustes ja võimetes kindel ning hakkasin ringi vaatama, et leida võimalusi neid enda kasuks rakendada. Seda ka põhjusel, et pikaaegse palgatöötajana mitmetes ettevõtetes sain aru, et töötajat solgutatakse kogu aeg, olenemata juhtkonnast või selle vahetusest,“ nendib Piir, kes viimastel aastatel seda eriti tugevalt tunnetas. Kaua tehtud kaunikene Hans Piir märgib, et teekond mõttest oma ettevõtte loomise realiseerimiseni küpses pikalt, esimesi teadlikke samme selles suunas hakkas ta seadma aasta enne töötukassa uksele koputamist. „Oleksin võinud ju otsuse varem ära teha ja lõpetada selle väntsutamise, kuid eks vajaliku info kogunemine, selle otsimine ja vajaduse tunnetamine toimubki teatud hetkeni, millest edasi teed otsuse ja hakkad selles suunas tegutsema,“ sõnab Piir, kes lisab, et pärast seda, kui ta oli otsuse ära teinud ettevõtjana kätt proovida, hakkasidki kõik asjad justkui ise kuidagi loomulikult selles suunas liikuma. Äriideega alustamist toetas ka asjaolu, et mehel oli olemas väike töökoda, palju vajalikke tööriistu ning seadmeid. „Tegingi selgeks, mis mul on olemas, mida saan nendega kohe tegema hakata ja kas mul on alustamiseks veel midagi vaja,“ selgitab Piir, kes pärast kalkuleerimist, vaagimist ja nõupidamisi pöördus töötukassasse juba kindla teadmisega, et taotleb ettevõtlusega alustamise toetust. „Sa pead julgema küsida ja otsima ise vastuseid,“ on mees veendunud, sest vaid siis on võimalik edasi liikuda. Samuti loeb selle teekonna alguses väga palju inimeste võrgustik, kes oskavad vajalikku infot anda või suunata, kuhu infot otsima minna. „Ajajooksul kogunenud infokillud, mida sain tuttavatelt, maakondliku arenduskeskuse ja töötukassa konsultantidelt, suunasid mind otsustamiseni, et proovin õige ettevõtjana kätt. Siis oli juba lihtne konkreetseid vajalikke asju küsida.“ Tahtejõud ja kannatlikkus viivad sihile

Hans Piir objektil

Foto: Kaarleek OÜ

Ent pelgalt finantsilise abi küsimisest jääb väheks, sest tegutsemissoov ja -vajadus

peab tulema ikkagi vaid inimesest endast. „Keegi teine ei hakka sinu eest vaeva nägema,“ kinnitab Piir, kes teadis, et töötukassasse pöördumisega algab ühtlasi ka teekond, mis eeldab erinevate koolituste läbimist. On ju töötukassa kodulehelgi selgelt kirjas, et ettevõtlusega alustamise toetust saavad need, kel on läbitud ettevõtluskoolitus või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. Hans Piiril polnud linnukest märkida ei ühe ega teise nõude ette. Asuda tuli n-ö koolipinki. Ta meenutab, et osales näiteks äriplaani koostamise koolitusel, mille viis läbi Idee Turg OÜ, kus lektorid aitasid äriideed ja äriplaani lihvida. „Äriplaani koolitus paneb asju veel põhjalikumalt läbi mõtlema,“ märgib Piir, kes ka ise püüdis pärast seda võimalikult detailselt kirja panna olemasoleva, millele toetuda ning vajadused, et ettevõtlusega algust teha. „Vajadused peavad olema põhjendatud, mitte et, oh tahan lihtsalt seda masinat ka. Milleks ja mida selle masinaga peale hakata on vaja konkreetselt välja tuua ja kirjeldada.“ Tagantjärele vaadates tundub mehele läbitud protsess ja teekond loogiline, kus igast takistusest saadi jagu ja uus info viis järgmise sammuni. Kas toetuse taotlemine oli midagi ületamatut? Kindlasti mitte! Kas see oli midagi aega ja kannatust nõudvat? Kindlasti jah! Ainuüksi äriplaani kirjutamisele ja lihvimisele koos menetlusega kulus mehel kokku kolm pikka kuud. Ent see kõik on end ära tasunud. Käesoleva aasta oktoobris tähistas Kaarleek OÜ oma edukalt läbitud esimest tegevusaastat.

tud,“ nendib mees, näiteks ei jõua tegeleda sõidukite keretööde ja mootori remondiga, kuigi tellimusi on. Samuti ei leia enam aega mobiilseks keevitustööks. Piir on võtnud eesmärgiks ettevõtet kasvatada, kuna nüüdseks töötab see stabiilselt ja sarnaste töömahtude juures vajab ettevõte peatselt lisatööjõudu. Lisaks soovib ta anda panuse keevitajaameti järelkasvu ja jätkusuutlikkusse. „Plaan on läbi rääkida Vana-Võidu kutsekooliga keevitaja praktikakoha osas.“ Kokkuvõtvalt ütleb Piir, et ettevõtjaks hakkamise juures on nii võlu kui ka valu, sest loomulikult tekivad kahtlused, kas ikka saad hakkama ja kas alustava rohelise ettevõtjana on võimalik peret ülal pidada, kuid sellised mõtted ja tunded on loomulikud, aga neil ei tohi lasta end juhtida. Peamine on osata hinnata oma reaalset võimekust, oskustega bluffida pole mõtet, sest sinu maine on ettevõtte maine. Piir julgustab teisi ettevõtlusega alustama, sest kui tekib ikka tunne, et enam ei taha ega suuda kellegi heaks tööd teha, tuleb muutus oma elus ära teha ning kui on olemas idee, tasub seda testida kasvõi maakondliku arenduskeskuse konsultandi peal. „Kui saad ühe niidi kätte, mida mööda tirima hakata, siis on juba kergem edasi minna.“

Liini valmistamine puidutööstusele Foto: Kaarleek OÜ Valminud spetsiaalsed tõsteseadmed suurte raskuste teisaldamiseks Foto: Kaarleek OÜ

Ettevõte vajab lisatööjõudu ja järelkasvu Ettevõte Kaarleek OÜ alustas tegevust möödunud aasta 4. oktoobril ning osutab erinevate masinate, seadmete ja konstruktsioonide keevitusteenust. Kuna praegu töötab Piir oma ettevõttes veel üksinda, siis sellega tööde nimekiri lõppeb, kuigi koduleht lubab enamat. „Üksi lihtsalt rohkem ei jõua. Kui äriplaanis prognoosisin, et 80 protsenti minu klientidest on eraisikud, siis tänaseks on need valdavalt ettevõtted. Praeguseks on tellimused ees ja mahud kasvavad. Seetõttu ei suudagi ettevõte osutada enam kõiki teenuseid, mis välja sai reklaami-

Valminud seade ootab lae all telfrile kinnitatuna autole laadimist Foto: Kaarleek OÜ


SSI ISSUUTTUURRUUNNDDUUSS

LK 7

Põllumajandusettevõtted on Luminori jaoks kindlad koostööpartnerid, kellele pakutakse nende tegevuses mitmekülgset abi.

LUMINOR: SOOVIME PÕLLUMEESTEGA ROHKEM KOOSTÖÖD TEHA

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Luminori, maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi koostöös valitakse juba mitu aastat parimaid kohalikke ettevõtteid, millede hulka kuuluvad ka mitmed põllumajandusfirmad. Kuidas saab üks pank põllumehi nende tegevuses aidata ning kui väärtuslike klientidega on tegu, räägib Luminori ärikliendipanganduse juht Marjan Savtšenko. Kui oluline on Luminori jaoks põllumeeste aitamine nende tegevuses?

Milliseid toetusi on põllumeestel võimalik kasutada laenude ja liisingute saamiseks?

pidama, et kui soovitakse tehnikat soetada toetuste abil, siis pole liisingut võimalik kasutada, vaid appi tuleb laen.

Arvestame laenu andmisel ja tagasimaksegraafikute koostamisel ka põllumajandustoetustega. Toetusi, mille abil laenu taotleda, on mitmeid. Näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub garantiid käibevahendite ja suuremate investeeringute finantseerimisele, PRIA toetab erineva tehnika ostu, olgu selleks kombain, lüpsirobotid või kasvõi päikesepaneelid. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil saab ellu viia erinevaid keskkonnatõhususe projekte.

Kuidas on põllumeeste vajadused muutunud viimaste aastate lõikes?

Anname laenu ka lihtsalt põllumaa tagatisel. Põllumaa on tagatisena hea variant seetõttu, et seda pole vaja eraldi hindama hakata, kuna põllumaade hindamist tehakse pidevalt ning nende keskmise hinna statistika on avalik info, millest me lähtume laenu andmisel. Pakume põllumaa tagatisel laenu kuni 25 aastaks ja kuni 80 protsenti haritava maa turuväärtusest. Millist abi põllumehed ise teie käest kõige rohkem küsivad?

Põllumajandus on Luminori jaoks väga oluline sektor, seda nii Eestis kui ka teistes Balti riikides, kus on meie Külvilaen on päris populaarne, samuti peamine tegevusfookus. Pakume põllumeestele kõiki investeerimislaenud põllumaade soetavõimalikke lahendusi nende äritegevuse finantseerimimiseks. Palju oleneb ka majanduskeskseks, olgu selleks siis lühiajalised laenud, pikaajalised konna muutumisest, näiteks kui piimalaenud või liisingud. Näiteks lühiajalistest laenudest on hind läheb jälle üles, siis hakatakse lautu väga populaarne külvilaen, mille abil moderniseerima ja küsitakse selleks saab aasta alguses osta väetilaenu. Samuti investeeritakse põllumaseid ja seemnevilja. Pakume jandustehnikasse. erigraafikuid, kus põhiosa tagasimaksed saab teha Kas Luminori kaudu saab saagi realiseerimise ja Paindlikkus on mõne ettevõtte tehnikat toetuste laekumise meie jaoks väga parematel tingimustel? perioodidel oktooboluline. rist märtsini (enamik Kui kliendi poolt Meil on paljude tehnikamüüjaPRIA toetusi laekub on vajalik info tega brändiliisingud, mille detsembris ja veebolemas, siis kaudu tehakse erinevaid häid ruaris, mõned maheotsustame laenupakkumisi. Ühtegi neist eraldi ja keskkonnatoetused andmise kiiresti esile ei tõstakski, tasub tulla panka ka juunis). Üritame alati ja operatiivselt. ja selle kohta uurida, nii leiab endale leida paindlikkust. sobivaima pakkumise. Silmas peab

Kas põllumees võib tulla teie käest abi küsima enam-vähem kõigi oma tegevuste jaoks? Üldiselt küll. Kõik põllumeeste investeeringud on reeglina eraldi projektid, mille üks osa rahastusest tuleb pangast. Saame aidata ka nii, et põllumehed ei pea oma vahendeid nii palju kinni panema, vaid näiteks omafinantseering tuleb osaliselt toetuste arvelt.

Viimased 15 aastat on olnud suhteliselt sarnane käitumismuster, sest põllumajandus on stabiilne tegevusala. Tehnika muidugi muutub ajas ning läheb aina võimsamaks ja Eks küsimus on ka targemaks, selles, kas pangad Meie missiooni osa varsti pole on nõus võtma on ettevõtlikkuse traktoritel ja rohkem riske ja toetamine ja kombainidel küsima väiksemat teadvustamine juhti enam omafinantseeringut. ning just selliste vajagi. Ka Üldiselt põllumehe väikefirmade väetised lähetulem sõltub kogeesiletõstmine on vad aina paremusest, ilmast ja maatähtis osa sellest. maks, mis omailmaturu hindadest. Kui korda viib parema tegevus peaks saama saagikuseni. Sama kehtib mõjutatud erakorralistest loomakasvatuses, kus teadilmaoludest, piima- või viljahinna mistel põhinev areng on oluliselt kaasa järsust kukkumisest, leiame ka sellisel aidanud tootlikkuse tõusule. Mida veel juhul lahenduse. võib välja tuua, on haritava maa hinna pidev kasvutrend. Seega, kui tekib võiKas teie poole tasub pöörduda ka malus maad osta, siis põllumehed heasiis, kui tegu on alles päris alustava meelega teevad seda, sest mingi hulk põllumehega? maid peaks enda valduses olema, et olla sõltumatum maaomanike otsustest. Kindlasti tasub pöörduda. Laenu andmisel Põhiline tuluallikas põllumehe jaoks on eelistame näha, et noorel põllumehel ju ikka maa. on siiski mingi kvalifikatsioon olemas ja vähemalt ühe aasta majandustegevus Kas näete Eestis peale kasvamas ka ka ette näidata. Nõustamisele võib noori põllumehi? muidugi igal ajahetkel tulla ja üheskoos finantsseisu ja tulevikuplaanid üle Muidugi näeme ja toetame neid selles vaadata. Näiteks prognoosida, millal tegevuses. Eestis on mitmeid põllumaon alustaval ettevõttel võimalik hakata jandusühistuid, kus senised liikmed on tehnikat rentimise asemel ostma, sest juba päris eakad ja tahaksid oma töö tehnika rent on alati kallim kui selle järgmisele põlvkonnale üle anda, et ise omamine ja laenu maksmine. Kokkuväljateenitud rahulikuma elu peale jäävõttes on oluline hea ülevaade oma da. Selleks, et noored saaksid ühistu võimalustest ja vajadustest, et teha tegevuse üle võtta, vaatame me hea ettevõtet edasiviivaid investeeringuid meelega projekte, kus saame koostöös ning selles saab pank olla nii hea nõusMESiga leida vajadusel finantseerimistaja kui ka hiljem abiks finantseerimisel. lahenduse.


LK 8

AASTA TOODE VÕI TEENUS

PÄIKESEPUU

Teine nominent aasta toote kategoorias on puidust lambikupleid tootev osaühing Päikesepuu, keda tutvustavat lugu saab lugeda leheküljelt 16.

V Õ I TJ A

LEIGER LK ON RAVIMUDA VALLAS EESTIS SUUNANÄITAJA

V

iljandis osaühingu Leiger LK salongis on juba mõned aastad pakutud väekat mudamassaaži. Nüüd on ettevõttel ka ravimuda arenduskeskus, mis tegutseb Mustivere külas. See on piisav põhjus pärjata ettevõte maakonna ettevõtlusauhindade jagamisel parima toote või teenuse kategoorias. Ravimuda, mis salongis kliendi nahale jõuab, on välja toodud Hiiumaa lähedalt Kärdla lahe maardlast. «Muide, seal on muda ökoloogiliselt kõige puhtam. Mitte minu jutu järgi, vaid teadusuuringute alusel. Ja see on omadustelt üks maailma parimaid. Meremudasid – ma rõhutan, mere ravimudasid – on maailmas ülimalt vähe ja Eesti on selle poolest õnnistatud koht,» rääkis ettevõtte eesotsas olev Lembar Kivistik, kes enne ravimuda juurde jõudmist tegutses hoopis teises valdkonnas, audiitori ja pankrotihaldurina. Omal ajal oli Kivistik üks neist, kes tegutsesid selle nimelt, et mudamaardla endale saada. Toona jäi ettevõtmine katki ning midagi suuremat maardlaga peale ei hakatud. Aastad läksid, kuni ühel hetkel tuli taas tegutsema hakata. Nii Leigeri mudaravisalong Viljandisse kerkiski. «Ega selles asjas kuskilt spikerdada olegi, sest seda, mida meie teeme, seda teised ei tee,» lausus Kivistik. Muda saadakse kätte talvel, kui merel on jää – kaevandamisluba on ettevõttel novembrist veebruarini. Jääkattesse raiutakse paarimeetrine auk ja kaevandatakse käsitsi. Väärt kraam tõstetakse välja varre otsas oleva kopa või pangega. See-

järel pannakse see Hiiumaal lattu. Muda hoiustatakse kindlaks määratud temperatuuril ja vajadusel tuuakse seda Viljandisse 35- või 45-liitristes nõudes. «Nii et paras kehakultuur on see kõik kokku,» tähendas Kivistik ning lisas, et ettevõttelt on mudamähiseid sisse ostnud ka haiglad, näiteks Tallinnas ja Haapsalus. Et Käina lahe meremuda on ökoloogiliselt väga puhas, pole ettevõttele teatatud ühestki vastunäidustusest. «Seal sees ei ole ju parabeene ega teisi tervist kahjustavaid aineid ja teeme ikka niimoodi, et rohelised inimesed saaksid ka seda kasutada.» Leigeri kasutatav muda ei lõhna peaaegu üldse, sel on hea konsistents ning mineraalainete sisaldus 92–95 protsenti, seega paarkümmend protsenti enam kui enamikul teistel mudadel ning pH on seitsme ringis. Kui naturaalset ravimuda kasutada näiteks vannis, kipub jääde torustikku ummistama, kuid tegutsedes nagu Leiger LK, jäädet peaaegu ei tekigi. «Meil tuleb päevas jäädet kuni kilo,» lausus Kivistik. Kliendile läheb protseduuri ajal peale kuni pool kilogrammi muda ja suur osa sellest hõõrutakse naha sisse. Pärast protseduuri käib klient salongis duši all ning seal on juba kogujad, mis ei lase muda üldkanalisatsiooni. Aasta jooksul tehakse Leigeris üle tuhande mudaprotseduuri. «Protseduuridel kasutame ka oma arenduskojas valmistatud üliefektiivseid ravimudakreeme, mis on maailmas täiesti ainulaadsed,» märkis juhataja ja ütles, et ilmselt just sellepärast nad ongi tunnustusesaajate ritta sattunud. 2019. aasta suvel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti Leaderi

Marko Saarm

SIGRID KOOREP

Eve Elkeni juhitavas Leigeri arenduskeskuses valmivad uuenduslikud ravimudakreemid. meetme toel valminud arenduskeskust nimetas Lembar Kivistik oma südameks ja hingeks. Seal toimub ravimuda väärindamine paljudeks toodeteks. Kõik algab ravimuda filtreerimisest ja homogeniseerimisest ning lõpeb laboris humiinainete ekstrakti eraldamise ning sellest mitmesuguste toodete valmistamise ja pakendamisega. Samuti võimaldab tootmisliin ravimuda kuivatamist ja jahvatamist. «Nende kreemidega, mida teeme, saab ravimuda efekti kätte igal ajal ja igas kohas, minupärast kas või sõidate rongis ja määrite põlvele või kaelale. See on hea immuunsüsteemile ja liigesevalude pu-

hul,» kõneles Kivistik ning kiitis, et enam ei pea nad kellegi käest nõu küsima, vaid teised käivad nende käest tarkusi saamas. «Meil on praegu hea muda ja head inimesed tööl – ega muda inimesteta oleks ju midagi.» Üks kõige tähtsamaid inimesi on ettevõttes kindlasti arenduskeskuse pealik, kel on selles valdkonnas ka doktorikraad. «Me ju tükk aega ootasime arenduskeskusega alustamisega, sest oli vaja leida nii sobiv tehnoloogia kui sobiv inimene ning neid kahte kokku saada oli keeruline – ravimuda on paberite järgi täiesti hallis tsoonis, Brüsselis ei ole isegi koodi.»

NOMINENT Elmo Riig

KOLMANDAST SAMBAST SAI MAHENÄKSIVABRIK SIGRID KOOREP

P

Piret Leskova mahenäksivabrikus on valminud viit sorti veganinäkse ning plaan on valikut pärandkultuurisarjas veelgi täiendada.

iret Leskoval on tänavuste Viljandi ettevõtlusauhindade jagamisel põhjust olla topelt rõõmus, sest peale selle, et tema mahenäksivabrik, osaühing ÄÄ Süük on nomineeritud parima toote või teenuse kategoorias, lööb ta kaasa Mulgi väiketootjate liidus, mis võitis parima maaelu edendaja auhinna. Tuleval kevadel saab mahenäksivabrikul täis teine tegutsemisaasta ning selle aja jooksul on Leskova sõnul ikka hullult palju vett merre voolanud – rohkem, kui oleks julgenud arvata. Nagu ta ütles, hakkas ta nominatsioonist kuuldes mõtlema, mis kõik alguses oli. «Alustuseks oli vaja teha investeeringuid. Võtsin oma pensioni kolmanda samba raha välja ja tunnen, et see oli väga hästi investeeritud,» kõneles ta. Mahenäksid said alguse puhtalt iseenda vajadusest, sest Leskovat hakkas kiusama laktoositalumatus ja peagi polnud ka liha enam see, mida ta süüa tahtis. Nüüdseks on ta juba üle kolme aasta olnud taimetoitlane.

Leskova tundis, et kodust eemal olles pole sugugi hõlbus näksimiseks suupoolist leida. Egas muud, kui tuli hakata ise mahenäkse valmistama. Alguses pisikeses kodukuivatis. Nüüdseks on töötukassa toetuse abiga kodukööki soetatud kaks 18 restiga kuivatusahju, milles valmivad viit sorti mahenäksid. Viimatine sort on Mulgi pudrust tehtud Kõhukas, mis avas omalaadse pärimustoodete sarja. «Vaimse kultuuripärandi nimistusse kirjutajana tahaks pärandtoodete sarja edasi arendada,» lausus Leskova. Mulklase nime kannab punapeediporgandinäks, Väekas on lillkapsa-paprika-, Metsaline brokoli-hapukapsa- ja Velleke bataadinäks. «Need kõik on veganinäksid,» toonitas Leskova. Lisaks sellele, mis on pakendi sees, oli talle väga oluline pakendi väljanägemine, kuid kujundus tekitas algul raskusi. Paljud ütlesid, et kui nii ei saa, tee teisiti. Ettevõtjale oli aga koolituselt meelde jäänud õpetus «Ära muuda eesmärki, vaid viisi selleni jõudmiseks». Olles oma eesmärgis kindel, sai ta lõpuks kokku ka õigete inimestega ja nii pakendatigi näksid topsikutesse.

Tulemus ei lasknud ennast kaua oodata. Kui Leskova läks oma näkse pakkuma Tallinna Ökosahvrisse, olid seal riiulitel reas eri tootjate enam-vähem ühtemoodi pakitud tooted. Poodnik ei osanud mahenäksitopsikuid kuhugi nende vahele seadagi, sest nende pakend oli hoopis teistsugune. «Muidugi jama, kui kohta ei leia, aga vähemalt minu oma eristub,» lausus ettevõtja. Kui Piret Leskova mahenäksivabrikuga alustas, otsustas ta palgatöölt ära tulla, praeguseks on tal aga ka poole kohaga päevatöö. «See koroonaaeg pani ikka paraja põntsu,» tunnistas ta. «Õudselt nulli kukkus kõik. Kui enne midagi juba täitsa oli, siis ühtäkki enam polnud. Päeva pealt läks ju kõik lukku.» Mahenäksid on head niisama nosimiseks või külakostiks, aga kevadel pidid inimesed kodus püsima. Tehti ise süüa ja polnud tarvis kiiret tervislikku näksi. «Siis oligi tore, kui sain poole kohaga rahvamaja juhatajaks,» lausus Leskova. «Pakuti täiskohta ka, aga tahtsin poolt, et saaksin ikka oma ettevõtte asja ka ajada.»


SSIISSUUTTUURRUUNNDDUUSS

LL K K 99

COVID-19 põhjustatud kriis on toonud paksu pahandust, niitnud jalust terveid sektoreid ning pannud meid ümber hindama oma tegevusi ja väärtusi. On selge, et igas kriisis on nii kaotajaid kui ka võitjaid. Ettevõtjate vaatest on endiselt võimalik haarata turuosa, teha vajalikke investeeringuid nii inimestesse kui ka masinaparki.

Igas kriisis peitub võimalus Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

KredEx viis augustis ja septembris ettevõtjate seas läbi uuringu, kust selgus, et 30 protsenti küsitletud ettevõtjatest polnud kriis üldse mõjutanud, 25 protsenti ettevõtjaid vastas, et mõju oli väike, 11 protsendil juhtudel oli mõju väga väike. Suureks hindas mõju vaid 14 protsenti ettevõtjatest. Küsitlusest selgus, et kriisi ohjamiseks vähendati peamiselt kulusid või võeti kasutusele reservid. Pooled küsitletud ettevõtted olid COVID-19 kriisi puhkemisest kuni uuringu läbiviimiseni vähendanud oma kulusid. Seejuures, mida suurema käibega on ettevõte, seda sagedamini on kulusid kärbitud. 43 protsenti ettevõtetest on pidanud kasutusele võtma oma ettevõtte reservid ning kolmandik (35 protsenti) märkis, et nende ettevõttes on planeeritud investeeringud edasi lükatud. Investeeringute vähene edasilükkamine näitab selgelt, et ettevõtjad teavad: head kriisi ei tohi raisku lasta. Investeeringutega seotult on oluline fakt, et 69 protsenti ettevõtjatest ei vähendanud töötajate töötasusid. Kriisi kestel tõusid piiratud ressursiga toimetades inimressurss ja teadmised olulisele kohale. Ent kriis ei ole kaugeltki veel läbi, ei tervishoius ega majanduses. Ebakindel majandussituatsioon tingib olukorra, et umbes neljandik ettevõtteid plaanib lähima kuue kuu jooksul kas vähendada kulusid, kasutada kogutud reserve või lükata plaanitud investeeringud tulevikku. Analüüsides tulemusi regionaalsest aspektist, eristuvad Kesk-Eesti ettevõtted, kes keskmisest sagedamini kalduvad hindama, et nad astuvad järgmise kuue kuu jooksul likviidsuse suurendamiseks mitmeid erinevaid samme: töötasusid plaanib vähendada 32 protsenti (uuringus keskmiselt 8 protsenti), kulusid vähendada 44 protsenti (keskmiselt 25 protsenti). Selleks, et ettevõtjatel jaguks piisavalt käibevahendeid ja vajalikke investeeringuid ei lükataks ebamäärasesse tulevikku, pakub KredEx endiselt ettevõtjatele tuge erinevate finantsteenuste kaudu nii läbi pankade kui ka otse. Mida teha, et ettevõte saaks kasutada KredExi pakutavaid teenuseid? Esmalt tuleb ettevõtjal läbi mõelda, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud ja riskid. KredExi käendusega pangalaenud ja KredExi otselaenud võimaldavad ettevõtja plaanid ellu viia, kuid ettevõtlusrisk jääb siiski suuremas osas ettevõtja kanda. Seejärel tuleb pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist. Juhul, kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada ettevõtluse toetamiseks pakutavaid teenuseid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, nii tavapäraste kui kriisimeetmetena pakutavate käenduste rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ja läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni.

Näide väärt investeeringust – KredExi klient Haapsalu Uksetehas rajas hiljaaegu uue tootmishoone.

Erakorraliselt pakub KredEx ettevõtjatele otselaene juhuks, kui ettevõtjal COVID-19 kriisist tulenevate raskuste tõttu ei ole võimalik eraturult mõistlikel tingimustel finantseeringut kaasata. Käendused läbi pankade Pangad on valmis ettevõtjaid aitama ja vajadusel saab lisatuge pakkuda KredEx. Pankade kaudu on võimalik taotleda järgmisi KredExi teenuseid: • erakorraline väikelaenu käendus Võimaldab mikro- ja väikeettevõtjatele soodsatel tingimustel uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. • erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele Võimaldab majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. • erakorraline proportsionaalne laenukäendus uutele pangalaenudele Võimaldab igas suuruses ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. • erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks

Võimaldab olemasolevatele laenudele tavapärasest pikemat maksepuhkust (vähemalt kuus kuud) ja lõpptähtaja ikendamist likviidsuse tagamiseks COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. • erakorraline proportsionaalne käendus riiklikult olulistele projektidele Võimaldab riiklikult olulistele projektidele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. KredExi erakorralised laenud Kui ettevõtjal ei ole COVID-19 kriisist tulenevate ajutiste raskuste tõttu võimalik eraturult mõistlikel tingimustel rahastust kaasata, saab pöörduda otse KredExi poole. Kõikide KredExi otselaenude puhul tuleb ennekõike veenduda, et ettevõte vastaks teenusetingimustele ja seejärel on võimalik esitada KredExi e-teeninduses taotlus. Otse on KredExilt võimalik taotleda järgmisi laene: • erakorraline käibekapitalilaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks vajaliku käibekapitali finantseerimine. • erakorraline investeerimislaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks tehtavate põhivarainvesteeringute finantseerimine.

Foto: Uve-Rain Uusrand

• erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele Eesmärk on võimaldada riiklikult olulistele suurprojektidele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Täiendavat infot KredExi pakutavate kriisimeetmete kohta leiab aadressilt kredex.ee/covid19. Nagu uuringust ka selgus, on siiski väga arvestatav hulk ettevõtjaid, keda kriis otseselt räsinud ei ole. Jätkuvalt pakub KredEx tavapäraseid teenuseid ettevõtluse toetamiseks kõikjal Eestis: • stardilaen – aitab ettevõtlusega alustada ning jagada ettevõtluse alustamisega seotud riski; • laenukäendus – võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • tööstuslaen – panga või liisingu finantseeringule allutatud laen, mis võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • kapitalilaen – allutatud laen, mille eesmärk on pakkuda ettevõttele kasvuks vajalikku kapitali; • ekspordilaen – eksporditavatele kestvuskaupadele pikaajalise maksetähtaja võimaldamiseks pakutav laen, eesmärk on soodustada suuremahulisi eksporditehinguid.


LK 10

REKLAAM

EESTI ETTEVÕTETELE TOEKS JUBA

95 AASTAT

OLEME SINU ET TE VÕT TELE TOEK S • Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste uudistega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus

ARENDAME KOOS VILJANDIMAA JA EESTI ETTEVÕTLUST!

LIIT U KODA .EE


LK 11

SÄRAV STARTIJA V Õ I TJ A

OJA CONSULTING JUHATAB MÕTETEST TEGUDENI

Elmo Riig

Marko Saarm

NOMINENDID

SIGRID KOOREP

KAHE NAISE LOODUD ETTEVÕTE AITAB INIMESI TAAS JÄRJE PEALE SIGRID KOOREP

M

ullusel Viljandimaa ettevõtlusauhindade jagamisel oli osaühing J&L Rehabilitatsiooniteenused nominentide seas, kuid sel aastal võttis ta särava startija kategoorias võidu. Võit tuli suure üllatusena, sest nagu 2017. aasta novembris asutatud ettevõtte juhataja ja koordinaator Luivi Kruusmäe ütles, ise nad nii edevad pole, et oleksid end esitanud. Oma tegevust alustas osaühing töörehabilitatsiooniteenuse osutamisega, seejärel lisandusid tööharjutus, tööklubi ja hankepõhised kogemusnõustamised Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal. Iga päev osutatakse tööalast rehabilitatsiooniteenust, mis erineb taastusraviteenusest komplekssuse poolest. «Kui inimene läheb näiteks taastusravile, käib ta võimlemas ja saab kehale toetavaid teenused, aga kompleksteenus tähendab, et tegeldakse ka emotsionaalse poolega,» selgitas osaühingu omanik Jane Kuusk. Näiteks võib tuua olukorra, kus kliendil on osaline töövõime võib puudub see täiesti. Siis saab ta riiklikult reguleeritud teenust selleks, et töövõimet taastada või säilitada. Selle tulemusena jõuab klient niikaugele, et suudaks minna uuesti tööle või jätkata töötamist seal, kus ta ametis on. Selleks pakub J&L Rehabilitatsiooniteenused kliendile tema funktsioonipuudusi arvestades võimalust hakata tegutsema näiteks füsioterapeudi, tegevusterapeudi või psühholoogi toel. Töötajate nimekirjas on veel kogemusnõustajad, sotsiaaltöötaja, õde, logopeed ja eripedagoog. Kuusk tõdes, et hea on töötada nende inimestega, kellest on näha, et nad ka ise pingutavad, sest ega teenus muidu tulemust anna. «Tema peab tahtma, siis saame meie toetada ja aidata,» lausus ta. «Kui füsioterapeut soovitab harjutusi teha, aga inimene neid ei tee, siis ei muutu midagi. Me võime klienti tööleminekuks ette valmistada ja aidata tal leida töökoha, mis võiks sobida, me saame siluda teed sinnani, et ta jõuaks kohale, ja kui vaja, ka kaasa minna ning osaleda töövestlusel ja toetada keskkonna ja kollektiiviga kohanemist, aga ühel hetkel peab klient ise võtma vastutuse oma elu ees.» Sel aastal on olnud paljugi teisiti kui varem. Tegevust mõjutas ja muutis tugevalt koroonakriis, mis tõi kaasa tõelise madalseisu. Aga leiti väljapääs. Selleks oli tavapäraste kontaktkohtumiste asemel kaugnõustamine, mille puhul võeti kasutusse kommunikatsioonivahendid video- ja telefonikõnedest kuni Skype’i ja Messengerini. Eriolukorra ajal oli inimestel palju muresid, mis vajasid kiiret sekkumist. Selle nimel töötasid kodukontorites väljaõppinud kogemusnõustajad, tegevusterapeudid ja füsioterapeudid. Kuigi Eesti inimene on Luivi Kruusmäe sõnul tagasihoidlik abi küsima, siis nende kogemuse põhjal otsisid abi enam tööealised inimesed, keda olid puudutanud töökoha kaotus, tööseisakud, koondamine, ettevõtte likvideerimine, omavahelised peresuhted ning mured laste õppimise ja õpetamise pärast. Üllatuseks oli see, et osa inimesi soovis nõustamist enne, kui olukord hakkas kontrolli alt väljuma. Ilmnes ka uus abi vajav sihtrühm, kelle teenuseid rahastab sotsiaalkindlustusamet, ning ettevõtet laiendati. Alustati sotsiaalsete rehabilitatsiooniteenuste osutamist lastele ja tööealistele inimestele.

O

Silvia Takkel valmistab Paulina jäätisekohvikus käsitööjäätist.

JÄÄTISEKOHVIKU KÕIGE KALLIM KAPITAL ON INIMESED SIGRID KOOREP

S

Elmo Riig

Luivi Kruusmäe (paremal) ja Jane Kuusk veavad ettevõtet, mis aitab inimestel ummikseisust välja tulla.

saühing Oja Consulting on väga tänapäevane ettevõte, kelle eesmärk on klientidele näidata, et nad suudavad lihtsast hakkamasaamisest palju rohkem. «On need, kes juba väga täpselt teavad, mida tahavad, aga nad ei saa sinnapoole liigutud, ja on need, kes ei tea, mida nad tahavad. Mina ise olin üks neist, kes ei teadnud,» lausus osaühingu asutaja Kai Oja. Ta hakkas 40 saama ja mõtles, mis võiks olla see, mida tahaks teha nii, et iga päev oleks hea. «Ja nüüd on täiega hea. Ärkan iga päev põnevusega.» Oma ettevõttega tegi Oja algust 2019. aasta mai lõpul. Õppima oli ta hakanud umbes pool aastat varem, liikudes üsna kiiresti õpilasest juhendajaks. «Tegemise käigus areneb inimene kõige paremini. Õpin ise iga päev. Mul on oma juhendaja ja mind on koolitatud olema juhendaja, aga loomulikult ei juhenda ma täna samamoodi nagu aasta tagasi, sest ma kasvan ja arenen kogu aeg.» Kliente on tal aina enam ja interneti kaudu jõuab ta kodukontorist eestlasteni üle kogu maailma. Oma tööd ei teegi ta enam tööna, vaid see on pigem kirg, nagu ta ütleb. «Näitan inimestele, milleks nad on võimelised, ja seda süsteemi, mida järgida, et nad näeks, kui vägevad nad tegelikult on.» Tundes ise, et mõnd asja saaks teha palju paremini ja rohkem, jõudis Oja oma õpetajani ning tänu temale arusaamiseni, et sellist head õpetust vajavad ka teised. See, mida Oja Consulting klientidele pakub, on maailma juhtiva eduõpetaja ja inimpotentsiaali esiletooja Bob Proctori õpetused. Proctor on välja töötanud süsteemi, mille järgi inimesi juhendada. «Me koos õpime ja harime ennast ning juhendaja on enesearenduse kiirtee, sest paljud inimesed küll loevad aastaid raamatuid, kuid ei jõua teadmistest tegudeni. Mina lükkan neid takka, andes neile konkreetsed juhised, kuidas liikuda oma teadmistest tegudeni.» Ettevõtte eesmärk peitub inimese potentsiaali väljatoomises. Kai Oja rääkis, et kasutame elu jooksul ainult kümme protsenti oma potentsiaalist, kuigi meie teadmised on väga suured. Tüüpiline klient selles valdkonnas on inimene, kes tahab oma elus midagi muuta. Tal võib olla mure tervise või suhete pärast, kuid enam tullakse ikkagi äriliste või sissetuleku teemadega. «Inimene käib näiteks kella 8–17 kontoritööl, aga tunneb, et tahaks olla sisekujundaja ja teha oma ettevõtte. Ta ei julge seda sammu astuda, sest näeb ainult piiranguid: mis siis juhtub, kui ma ei saa hakkama? Mina aitan tal läbi süsteemide näha teist poolt ehk muuta ta vaatenurka selliseks, et mis saab siis, kui see kõik õnnestub,» selgitas ettevõtte juht. Tema sõnul on õpetuste idee, et see, mida mõtleme, on see, mida oma ellu loome. Kui mõtleme kogu aeg, et ei saa või ei suuda, siis loomegi seda. Muutuseks peab tööd tegema alateadvusega ning muutma oma uskumusi ja mõttemustreid. Proctori süsteemi abil aitab Oja inimestel seda teha. Mõtlemine on väga võimas jõud. Kõik asjad, mida enda ümber vaadates näeme, on ju kellegi peas sündinud: kas või tool, arvuti ja telefon. «2000 aastat tagasi neid asju ei olnud, aga kuidas nad siia said? Keegi mõtles nad välja!» rääkis Oja ja lisas, et nii on ka paljude edukate inimeste seinal visioonitahvlid. «Kõik arendavad iseennast. See, mida endast arvatakse, kuidas endasse suhtutakse, on kogu elu. Sedasi näevad sind ka teised inimesed.»

Oma ettevõttega toimetamine on Kai Oja tööpäevad muutnud justkui hobiks, millega ta iga päev meeleldi tegeleb.

ilvia Takkel, laiemalt tuntud kui Paula või nüüd juba Paulina, nagu kõlab tema Tallinna tänavas asuva kohviku nimi, kinnitas osaühinguga Totsu Taluköök Viljandis kanda kaks aastat tagasi, kui hakkas käsitööjäätist valmistama. «Mõtetes oli plaan juba ammu, sest Eesti turg on ju täis suurtootjate jäätist ja rikkalikult importi, aga väikseid käsitööjäätise valmistajaid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda,» lausus ta. 2018. aasta suvel leidis Takkel Viljandi vanalinnast ilusa suurte akendega kollase maja, mille alumisele korrusele parasjagu üürilist otsiti. Sellega oligi asi otsustatud. Kõigepealt tuli aga teha remont, mis varasemale bürootehnikapoele kohviku ilme annaks. Töö läks pikale ja kohvik avas uksed alles novembri lõpus. Kaks aastat hiljem ettevõtmisele tagasi vaadates tõdes Takkel, et tundmatus kohas vette hüppamine oleks leige võrdlus. «Ainult hull avab Viljandis jäätisekohviku, ja veel enne talve,» meenutas ta toona kuuldud sõnu. Tagantjärele tunnistab ta, et neis sõnades oli tõtt, sest talvel jäätisekohvikuga alustamine on igasuguse loogika vastu, aga on öeldud ka seda, et ära mine sama teed mööda, mida teised tammuvad. Kui taluköögi põhitegevusala on jäätise tootmine, siis äriplaani on kirjutatud ka sünnipäevade tähistamine, sealhulgas lastepeod. Samuti saab kohvikus vanaema stiilis praade ja suppe süüa. Nii olid kevadeks tekkinud esimesed püsikunded ja palava suve kohta võis öelda, et hoog oli väikest viisi juba sees. Püsikundede kõrval leidsid suurte akende ja mahedates toonides siseviimistlusega kohviku turistid, eriti just suursündmuste ajal. Saabunud sügistalvine hooaeg tõi taas vaiksema perioodi, kuid seda aega sai kasutada selleks, et minna jäätise kodumaale Itaaliasse oskusi täiendama. Uus kevad tõi kaasa aga viirusest tingitud eriolukorra ja Tallinna tänava remondi. Kevadel oli Paulina jäätisekohvik kaks kuud suletud nagu enamik kohvikuid Viljandis, kuid tänu töötukassale ja rendileandja toetusele elati see üle. Vaiksest kevadest pääsu otsides nägi Totsu Taluköök võimalust siseneda oma jäätisega kohalikku jaekaubandusvõrku. Samuti avati kodulehekülg jäätise e-poe tarbeks. Sellele paariaastasele teekonnale tagasi vaadates tähendas Silvia Takkel, et patt oleks nuriseda. Kõigil on keeruline ja tegelikult ei tea ju keegi, mis saab. «Praegu toodame väikestes partiides jäätist, teeme tootearendust, peame kohvikut ja ega muud – elame päev korraga,» sõnas ta. Kindlasti teeb head meelt, et eestlased on muutunud aina teadlikumaks oma toiduvalikus ja ostukäitumises. Hinnatakse kohalikku ja väiksemat tootmist, käsitsi tehtud ja säilitusaineteta toitu ning selle eest ollakse nõus maksma veidi kõrgemat hinda. Praegu on Silvia Takkeli ettevõtte palgal kolm naist: teenindaja, kokk ja jäätisemeistrina ta ise. «Mis tahes ettevõttes on kõige kallim kapital inimesed ja meie oleme selle lühikese tegevusaja jooksul seda kogenud,» sõnas ta.


LK 12

SUURIMA KÄIBEGA ETTEVÕTTED

TIPP 50 2019

1. 2. 3.

116 634 000 76 250 294 66 007 267

AS Scandagra Eesti AS Viljandi Aken ja Uks AS Cleveron 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.

OÜ PUIDUKODA

Edukas Eesti Ettevõte 2020

35 821 146

VILJANDI TARBIJATE ÜHISTU

35 606 696

OÜ EESTI HÖÖVELLIIST

33 102 855

AS RAKVERE FARMID

30 307 000

AS VIIRATSI SAEVESKI

28 067 267

OÜ PRENTON

25 864 746

AS KOLMEKS

23 806 000

OÜ DELUX PRODUCTION

22 724 853

OÜ VILCON EHITUS

22 669 441

AS HANSA CANDLE

18 848 987

OÜ DOLD PUIDUTÖÖSTUS

16 441 677

AS TOOM TEKSTIIL

13 529 299

AS ROGER PUIT

13 063 025

AS ON24

12 953 077

AS VMT TEHASED

12 207 212

AS HANSA BUSSILIINID

11 798 877

20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35.

OÜ BED FACTORY SWEDEN

10 256 461

OÜ SILINDIA EHITUS Edukas Eesti Ettevõte 2019 9 787 066 OÜ PRINT BEST

9 726 592

ABJA TARBIJATE ÜHISTU

9 429 589

AS ESPAK VILJANDI

9 198 371

AS TEXTUUR

9 057 844

OÜ COMBITRANS

9 049 363

AS VMT EHITUS

8 928 419

OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC

8 655 725

AS MIVAR-VIVA

8 306 842

METSAMAAHALDUSE AS

7 615 025

OÜ PINSKA

6 701 875

AS NETT

6 301 977

OÜ SAKALA TEED

6 271 314

OÜ AP METSATÖÖD

6 244 286

OÜ MANGENI PM

6 053 660

36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.

AS ELEVÄLI

6 028 494

OÜ VILJANDI NAFTABAAS

5 857 535

OÜ METEST METALL

5 735 664

AS ESRO

5 461 437

AS NUIA PMT

5 420 558

OÜ VILJANDI ÕHUMEISTER

5 139 095

OÜ AIROK

5 052 227

OÜ VILMIX

5 044 847

OÜ TEXOR TANKLAD

4 963 609

OÜ TORU-JÜRI

4 818 452

OÜ VALGE VN

4 670 330

OÜ VALMA SAEVESKI

4 408 817

OÜ J.ROOTS TIMBER

4 402 027

OÜ TEFIRE GROUP

4 306 949

OÜ GENOKE TRADING

4 022 156


REKLAAM

LK 13

-

-

Lisainfo saamiseks helista tel 5682 2999 vĂľi tule kohale aadressil Raua 18-5 Viljandis.


LK 14

SUURIMA KASUMIGA ETTEVÕTTED

TIPP 50 2019

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.

12 756 514 8 373 030 4 927 558

AS Cleveron Metsamaahalduse AS AS Roger Puit AS RAKVERE FARMID

3 087 000

SA VILJANDI HAIGLA

2 713 040

OÜ PUIDUKODA

1 832 980

Edukas Eesti Ettevõte 2020

VILJANDI TARBIJATE ÜHISTU

1 829 440

OÜ EESTI HÖÖVELLIIST

1 517 592

AS SILVA

1 422 189

OÜ BED FACTORY SWEDEN

1 403 843

AS VILJANDI METALL

1 388 608

AS HANSA BUSSILIINID

1 241 540

OÜ LAANETAGUNE

943 232

OÜ PRENTON

942 655

MAAELU EDENDAMISE SA

842 312

AS KOLMEKS

789 000

OÜ AIROK

783 239

OÜ VILCON EHITUS

717 211

AS HANSA CANDLE

717 032

20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35.

OÜ CLARIBEL

715 901

OÜ MERKOLAND

700 774

KONNA OÜ

679 008

AS VMT EHITUS

619 242

AS VILJANDI AKEN JA UKS

554 525

VK RAMSI

548 512

AS ESRO

548 200

OÜ MANGENI PM

536 302

OÜ OKKART VH

524 855

SAIMRE SEAKASVATUSE OÜ

518 776

OÜ GENOKE TRADING

514 730

AS ESPAK VILJANDI

467 894

OÜ METEST METALL

447 668

OÜ KÕO AGRO

443 194

OÜ AP METSATÖÖD

432 719

OÜ VIVARO

432 503

36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.

OÜ STOCKINVEST

421 034

AS ON24

411 440

OÜ MARIMA HOLDING

408 044

OÜ SAKALA PÕLDUR

402 778

LV KAUBANDUSE OÜ

377 980

OÜ PRINT BEST

369 472

OÜ UNDI VILI

364 914

OÜ STONE HOUSE

364 832

OÜ MONKEY TRADING

364 677

OÜ VÄLUSTE PL

361 522

OÜ KOOKLA SEEMNEKESKUS

358 082

Eesti Ettevõte 2016–2020 OÜ LAANEKURU Edukas 352 085 ja Edukas Eesti Ettevõte 2020

OÜ NORDIC DREAMS

351 661

OÜ MATAKS HOLDING

333 906

OÜ NUKIKE

331 687

UUS ŠKODA OCTAVIA G-TEC CNG –

Viljandist Tallinnasse ainult 4,75 € eest! CNG laoautodele talverehvid kingituseks! Valiku leiad: kampaania.skoda.ee

OCTAVIA COMBI G-TEC CNG

255 € Aasta lõpuni superpakkumised! ALATES

/KUUS

ŠKODA OCTAVIA CNG RAHAKULU KÜTUSELE ON: Viljandi - Tallinn 157 km: 4,75 € Viljandi - Tartu 79 km: 2,40 € Viljandi - Võru 125 km: 3,78 € Viljandi - Pärnu 94 km: 2,85 €

OCTAVIA G-TEC CNG ALATES

Gaasi hind - 0,849 €/kg. Uue OCTAVIA CNG gaasi kulu – 3,57 kg/100 km. Kuumaksed on näitlikud ja arvutatud tingimustel: periood 60 kuud, sissemakse 15%, jääkväärtus 30%.

Tanklate asukohtad leiad: cng.skoda.ee

Škoda volitatud esindus Viljandis: Folk Auto OÜ Tallinna 45, Viljandi Telefon: 4355 340 ∙ info@folkauto.ee

246 €

/KUUS

TULE PROOVISÕIDULE! www.folkauto.ee


LK 15

MAAELU EDENDAJA V Õ I TJ A Erakogu

NOMINENDID

VENEVERE PUHKEKÜLA HEA TOIT TOOB KÜLALISI TAGASI Marko Saarm

SIGRID KOOREP

T AGARAD MULGI VÄIKEETTEVÕTJAD PANID KAUBAD ÜHELE RIIULILE SIGRID KOOREP

M

aaelu edendaja auhind läheb tänavu mittetulundusühingule Mulgi Väiketootjate Liit, mis koondab hulka Mulgi väikeettevõtjaid. «Statuut on natuke laiem kui Mulgimaal tegutsemine,» tähendas Indrek Palu, kes oli osaühingu Mulke Crisps krõpsudega üks mittetulundusühingu alusepanijaid. Nagu ta rääkis, saavad kindlasti liidu liikmeks astuda need, kes on mulgid, ja need, kel on Mulgi märk või kes kasutavad oma toodetel Mulgi sümboleid. E-poes on müügil näiteks ka Kõlleste Kommimeistrite Mulgimaa kommid. See ettevõte tegutseb Põlvamaal, aga et tootel on Mulgi vimka juures, võeti ta ­e-poes kampa. Mõni aasta tagasi käis väike seltskond kohalikke ettevõtjaid Mulgimaad esindades koos laatadel, festivalidel ja messidel. Nii tekkis mõte, miks ei võiks sedasi suurema seltskonnaga ühiselt tegutseda. 2018. aasta sügisel istusid Mulke Crispsi ja Mulgi pruulikoda eest vedavad pered maha ning arutasid, kuidas siis edasi minna. Levitama asuti teadet, et oodatakse väiketootjaid ühinema Mulgi väiketootjate liiduga. 2019. aasta talvel oli juba esimene suurem kokkusaamine ning sealtpeale hakatigi tegutsema. Et ühing oli uus ja täiesti tundmatu, polnud toetusprogrammid altid raha jagama ja nii tuli esimesel aastal asi oma jõududega ära korraldada. Tehti esimene toidufestival ning käidi üheskoos messidel ja laatadel. Palu sõnul on väiketootjate liidust arenemas justkui ettevõtlusturism, sest nii palju on väikesi tehaseid, mida huvilised saavad uudistada. Kohe algusaastal võtsid mulgid suuna ka jaekaubandusele. Selle tulemusena on nüüdseks 11 poes viies maakonnas Mulgi kauba riiulid ning on näha, et Mulgi mees, kes neis kauplustes seisab, kuuehõlmad laiali, on toodete müüki kasvatanud. «Muidu nad ei jäänud silma,» tõdes Palu ning rääkis enda firma toodetavate krõpsude näitel, et kui need on sealsamas, kus parimad riiulikohad kinnimaksnud suurtootjate omad, jääbki väiketootjale kohake põranda lähedal. Mulgi mehe riiul hakkab aga silma ja seda vaadatakse terves ulatuses: mis kaupa siis mulgid pakuvad? Tulevikus on plaanis niisugune regionaalse kauba riiul üles seada veelgi rohkematesse kohtadesse. «Esialgne plaan on saada need üle Eesti laiali, et vähemalt igas maakonnas oleks,» sõnas Palu. Liikmeid on Mulgi väiketootjate liidus 15 ja 20 vahel. Palu ütlemist mööda neil muid otseseid kohustusi ei ole kui olla aktiivne ja võtta osa ühistest tegevustest. 2020. aastaks oli neid tegevusi plaanitud tihedalt, kuid koroonaviirusest tingitud eriolukord andis tugeva löögi. Teiste seas jäid ära niisugused suured üritused nagu maamess ja mardilaat. Mulgimaa väiketootjate liidu esimeste liikmete hulgas olid lisaks Mulke Crispsile ja Mulgi pruulikojale rikastatud rukkikamasid pakkuv BodyFood, kasekäsnaeliksiiri poolest tundud Chaga Health, Mulgi-Mõisa mee valmistaja ja Pajumäe talu. Nüüd on liikmeskond kasvanud ning sinna kuuluvad ka näiteks fermenteeritud tee tootja Karu Kombucha, mahenäksivabrik Süü Ää, Allikukivi veinimõis, Seedri puukool, käsitsi valmistatud kastmeid pakkuv PIP Food, veiselihakrõpse valmistav Mulgi Mökk ja Peter Soom Works oma käsitöösiidritega. Selline puhtalt regionaalse toidu nimekiri on üsna esinduslik ja ka üsna eriline. «Aga meil on plaanis ­e-poodi sisse saada ka kartul, porgand ja muu selline kraam, et kui tekib kunagi veel mõni selline kriisiolukord nagu kevadel, oleks meie poes ka lihtsa toidu varud ning puu- ja juurvili täiesti saadaval,» sõnas Palu.

Kui osaühingu Ispre juhataja Jaanus Priks nimetab ennast metsatööliseks, kes vajaduse korral ka parandab ja muru niidab, siis igapäevatoimetused Venevere puhkekülas on perenaise Ave Seili käes. isa, et võiks asja käsile võtta,» jutustas Priks ning lisas, et toona olid saunast tõesti kõik mahlad välja imetud. Tema aga tegeles tol ajal ehitamisega ja nii saigi pihta hakatud. Esimesel aastal jõuti köögiga niikaugele, et võis söögid lauale valmis panna. Teisel aastal kerkis uus terrass ja köök tehti korda. Edasi nenditi, et on vaja magamisasemeid. Leiti vanad kämpingud ja tehti need elamiskõlblikuks. Nii on Venevere puhkeküla aasta-aastalt aina arenenud. Eelmisel aastal vahetati kämping välja, kuid siis oli juba Leaderi toetus. «Kui on plaan, siis tuleb see ellu viia. Kui on abi, on väga hea. Kui abi ei ole, tuleb ise hakkama saada,» lausus Priks. Ispre osaühing pakub Venevere puhkekülas toitlustust, kuni 47 voodikohaga majutust ja muudki, mida tellitakse. Vajadusel organiseeritakse lõbusaid ajaveetmisvõimalusi. Ettevõtte palgal on praegu viis töötajat. Priks juhatajana nimetab ennast ühtlasi metsatööliseks, kes vajadusel ka remondib ja muru niidab. Kui on suuremad üritused, kaasatakse sõprukaasteelisi. Iga päev keegi puhkekülas ei tegutse, kuid perenaine elab sealsamas lähedal ja hoiab kohal silma peal.

VIIRATSIS TEGELDAKSE INNOVAATILISE VÄRVIMISEGA SIGRID KOOREP

V

iis aastat tagasi pani Olev Ustinov Viiratsis aluse osaühingule Ral-Est, mille tööpõld on juba Viljandimaalgi üsna suur. Ettevõte pakub metallpindade tööstuslikku pulbervärvimist ja sellega seonduvat pinna eeltöötlust. Pulbervärvimise tehnoloogia on värvitööstuses innovaatiline: see on tavalisest värvimisest mitu korda keskkonnasõbralikum ja kiirem. «Klientide hulgas on palju tootjaid ehk siis meie töö on teha kliendi tootele lõppviimistlus ja anda muidu külmale metallile sisu. Kui kliendil on tarvis uuele või värskendust vajavale toorikule anda välimus, siis värvid selle pildi ju lõpuks loovad,» nentis Ustinov. «Töötame Viljandimaal näiteks koos metallitöötlejate, masinaehitajate, restaureerijate, ehitajate ja sisekujundajatega. Samuti on meil üsna palju erakliente. Meie kõige suurem koostööpartner on aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks, kellele värvitud eritooted jõuavad üldjuhul meie majast Soome ja Skandinaavia maadesse välja.» Viieaastase tegutsemisaja jooksul on Ral-Est suutnud palju korda saata, kuid vajadus säärase teenuse järele tuli Ustinovi sõnul nii-öelda enda seest. «Kuna olen seotud veel mitme ettevõttega ja üks neist tegeleb toiduainetööstuse seadmete renoveerimisega, oli meil seda vaja, aga sellist värvimise täisElmo Riig

Maarja ja Indrek Palu on oma pereettevõttega Mulke Crisps ühed Mulgi väiketootjate liidu alusepanijad.

urismisektor on tänavu kõvasti pigistada saanud, kuid Ispre osaühing ehk Venevere puhkeküla võib aasta läinud kuude põhjal kordaläinuks arvata. «Need laagrid, mis olid plaanitud, ei tulnud küll täismahus, aga nad ikkagi tulid,» ütles ettevõtte juhataja Jaanus Priks. Käisid välismaalased ja oma maakonna noored ning puhkeküla pere hoidis pöialt, et rahvas ikka õigel ajal Eestisse pääseks. «Väga paljud, kes tulid riskiriikidest, sõitsidki kaks nädalat varem kohale, olid karantiinis ära ja tulid alles siis laagrisse,» rääkis Priks. «Ainult Venemaa ja Ameerika laagrilised ei saanud tulla.» Laagrid ongi Veneveres suviti need põhilised ning koht on näiteks keelekümblejatele teada-tuntud. «Eks see ole ka pikk rada, mis on käidud. Lisaks on meil head kompanjonid, kellega koostööd teha,» lausus juhataja. Üks, mis Veneverre külalisi tagasi toob, on kindlasti söök, sest nagu Priks ütles, see jääb meelde. Hea koka leidmisega oli läinud nii, et ta oli ringiga kodukanti tagasi jõudnud – käinud Kirivere koolis, õppinud siis kokaks ning töötanud enne Veneverre tulekut Tartus ja Imavere kõrtsis. Loomulikult mõjub külalistele kutsuvalt ka kaunis koht järve ääres, mis tegelikult ei olevatki järv, vaid hoopis tiik. Igatahes olevat kruusakarjääri allikatekkeline veekogu ujumiseks ideaalne ja suvel minevat selle vesi hästi soojaks. Kui suviti on puhkeküla põhiklientuur laagrilised, siis talvel peetakse seal sünnipäevi ja jõulupidusid. Samuti on Venevere kui hea peokoha leidnud pruutpaarid. «Ega ma teagi, kuidas nad kõik meid üles leiavad,» tähendas Jaanus Priks. «Ma arvan, et koht reklaamib ennast ise ja jutt levib. Aga natuke muidugi Facebookis upitame ka end.» Venevere puhkeküla on Ispre osaühingu käes olnud 2004. aastast, kui firma alustas. «See oli kolhoosiaegne saun ja kui kolhoos ära kadus, läks see valla kätte. Vald andis selle rendile ja kui ühel rentnikul lõppes tähtaeg ja tuli uue otsimine, leidis

Olev Ustinovi osaühing Ral-Est toob värvimaailma uuendused Viljandimaale.

teenust Viljandimaal keegi ei pakkunud. Hakkasime ise asja juurutama,» rääkis ta ning lisas, et ettevõtte kujunemine on olnud huvitav aeg, sest kuskil seda ametit õppida pole võimalik, oskused tulevad puhtalt kogemuste pealt. Lisaks pulber- ja termoplastilisele pulbervärvimisele hakkas Ral-Est mõni kuu tagasi pakkuma detailidele PTFE- ehk polütetrafluoroetüleenkatte paigaldust, mis on rohkem tuntud kui tefloneerimine. Ettevõtte juht selgitas, et teflon on väga heade omadustega kate, mis talub kõrgeid temperatuure, ei kleepu ning on hõõrdumis- ja roostekindel. Seda katet kasutatakse toiduainetööstuses, energeetikas, ehituses ja paljudes teistes valdkondades. Praegu käivad Ral-Estil läbirääkimised pagaritööstustega, et pakkuda teenust küpsetusvormide taastamiseks. «Julgen väita, et selle viie aasta jooksul oleme suutnud oma meeskonna nii hästi välja õpetada, et klientide tagasiside põhjal oleme väga head spetsialistid,» lausus Ustinov. «Loomulikult eeldab see enda pidevat kursishoidmist värvitööstuse arengutega, et saaksime pakkuda uusimaid võimalusi ja lahendusi. Selleks suhtleme mainekate värvitootjatega, käime messidel ja osaleme tootjaprogrammides.» Ustinov märkis, et tihti suudavad nad veenda oma klienti kasutama just midagi uudset, kuid selle juures peab kvaliteeti olema rohkem, kui ettevõte on lubanud. Sedasi on Ral-Est võitnud nii mõnegi väga hea kliendi, kes on samuti uuendusmeelsed. Töötajaid on osaühingus viis. Alustati kahega ning tasapisi on neid lisandunud. Ka praegu on välja kuulutatud, et otsitakse töötajaid, sest tänavu tuli juurde hulk seadmeid ja tootmist laiendati. Hiljemalt kevadeks loodetakse tootmine automatiseerida. Sellise ettevõtte puhul nagu Ral-Est on seadmepark suur ja nõuab palju investeeringuid. Mullu sai ettevõte toetust põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti maaelu mitmekesistamise meetmest. «Meie ärimudel eeldab alustuseks kõvasid investeeringuid. Seda on tehtud igal aastal ning kliendid on seda ka tähele pannud,» ütles Ustinov. «Töötame ju parimate seadmetega ja need tagavad kvaliteedi.»


LK 16

LOOMEETTEVÕTE V Õ I TJ A

Elmo Riig

ÜHEMEHEFIRMA VÕLUD JA VALUD SIGRID KOOREP

S

eda, et Viljandimaa ettevõtluse konkursil suisa kahes kategoorias nomineeritud osaühingu Päikesepuu omanik Andres Ansper on hingega asja juures, näitab juba asjaolu, et tema viimase aja tööpäevad on veninud lausa 14-tunniseks. Töökojas toimetab ta isegi pühapäeviti. Oma tegevuse Päikesepuus võttis ta kokku lühidalt: teen igasuguseid puidust asju, aga enamasti mingeid natuke imelikke. «See oli vist 2011. aasta, kui sai see ettevõte registreeritud, kohe pärast Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamist,» meenutas ta. Osaühingu kauni kõlaga nime Päikesepuu taga ei ole Ansperi sõnul muud kui tõlge inglise sõnast «sunwood», mis omakorda tuleb mõistest «sun-dried wood» ehk päikesekuivatatud puit. «Minu seminaritöö teema oli Eesti tingimustesse ja väikeettevõtjale sobiva, päikeseenergial töötava puidukuivati väljatöötamine. Ettevõtte tegevusalaks pidigi saama selliste kuivatite ehitamine ja madala primaarenergiasisaldusega kvaliteetse tisleripuidu tootmine. Lisaks palkehitus, sest seda eriala ma õppisin,» rääkis ta ning lisas muigega, et ingliskeelne nimi oli ju tähtis, sest otse loomulikult pidi ta kohe hakkama välisturge vallutama. Kuivati sai ta ettevõtluse arendamise sihtasutuse teadusosaku abil. See küll töötab, aga tahab natuke ümberehitamist ja automatiseerimist, mis on Ansperi sõnul juba viimased viis aastat olnud loendamatute poolikute projektide nimekirjas ja mida ta loodab tuleval aastal kätte võtta. Vahepeal on Ansper teinud palgatööd ja ise mitut meest palgal pidanud, aga ühtäkki, nagu ta märkis, lõi talle treimine pähe ja vägede juhtimisest sai villand. «Viljandisse ehitust õppima saigi ju tuldud selleks, et laua tagant pääseda ja midagi oma kätega teha. Viimased umbes viis aastat olen soolotanud ja nautinud üheme-

hefirma võlusid ja valusid.» Projektipõhiselt on küll abi palgatud ja koostööd tehtud, kuid paarinädalasest ühistööst on piisanud. «Siis tahaks jälle rahu, vaikust ja sõltumatust.» Koroona lõi ka Andres Ansperi puitnikerdustega toodete turu uppi ning praegu on ta jälle palgatööga käe soojaks saanud. «Mis seal muud öelda, kui et täitsa tore on üle hulga aja taas elada nii, et süüa saab mitut leiba korraga. Ehk siis natuke ehitust, natuke tisleritööd, natuke treimist, natuke kasetohu ja muu puukoorega tegelemist. Lähiajal on näiteks vaja Viljandis ühe palkkonstruktsiooni remont lõpetada, vaegnägijate loodusõppematerjali tarbeks 30 linnumuna treida, aasta puitehitise aukirjad teha – kasetoht vineerile pressida, raamida, viimistleda ja laserlõikusesse saata –, portsule nahaparkimistööriistadele käepide treida ning ühele tammeplankudest töötasapinnale algus teha.» Parema meelega nikerdab Ansper eritellimusi, täpselt seda, mida kliendil tarvis, mitte ei tekita portsu kraami ja siis inimestes vajadust selle järele. Päikesepuu ühe ereda tooterühmana paistavad silma lambid. Neisse on sõrmeotsaga lisatud metalli ja plasti, aga põhimõtteliselt disainib Ansper oma asjad nii, et need on kergesti parandatavad, ümbertehtavad ja demonteeritavad. See tähendab, et ta mitte ei liimi materjale kokku, vaid kruvib, poldib ja kasutab muid mehaanilisi kinnitusmeetodeid. Ansperi Loodi külas tegutsev Maailma Kõige Üksildasem Lambipood, mille kliendid leiavad enamasti suust suhu info põhjal, sündis tema enda ütlemist mööda puhtast vihast. «Olen enamasti eesli kannatusega, aga mõnikord plahvatab ja see on minu puhul positiivne ja edasi viiv: siis saavad asjad kiiresti ja otsustavalt tehtud,» nentis ta ning jutustas, et algul seisid tal lambid töökojas kastides ning tegelikult oli üsna tüütu neid ükshaaval välja kaeva-

Andres Ansperi käe all valmivad huvitavad puidust valgustid. ta ja juhtme otsa riputada, kui mõni klient juhtus tulema. Aga selle kannatas ta veel välja. Viimase tõuke andsid nii-öelda kohalikud. Töökoda asub nimelt ühes Loodi mõisa kõrvalhoones, kus ennemalt oli viljasalv ja üle õue on praegugi töötav kuivati. «Kui ma öösiti üksi töökojas treisin, hakkas üks hiir mul seltsiks käima. Selline imepisike, suurte mustade silmadega. Puges sõrmeotsa­ suurusest oksaaugust läbi põranda ja toimetas. Oli väga nunnu, sõi kombekalt pakutud juustu ega laamendanud. Poole aasta pärast tuiskas aga töökojas päise päeva ajal ringi kari priskeid võhru ja nad tegid kõiki sigadusi, mida see sugu oskab. Selle kannatasin ära, kui nad paaril lambil juhtmed ära sõid ja ühte servast näkitsesid – oli tegelikult päris huvitav dekoor –, aga kui ühel hommikul töökotta tulles avastasin, et eelmisel õhtul valminud «Eesti puude sisemääraja» sarja kuuluv pooppuust lamp on riiulilt maha aetud ja täitsa puru, siis plahvatas. Läksin ostsin poest rotimürki ja kaablit ja järgmiseks päevaks oli pood püsti.»

TERVE KEHA JA TASAKAALUS MEEL

Valuveljed • Veoautorehvid • Tööstusrehvid • Motorehvid • Rehvitööd

Suurim valik rehve Viljandis!

• • • •

Mitteinvasiivne rasvaimu Salendav lihastoonusprogramm LPG massaaž LPG näo liftmassaaž

Tule proovi EMS-TREENINGUT! Lisaks suurepärase füüsilise vormi saavutamisele mõjutab EMS-treening keha metabolismi järgnevalt:

Rehvide hooajaline hoiustamine – rehvihotell! Veoauto ja rasketehnika rehvide müük ja montaaž Valuvelgede sirgestamine ja keevitus VILJANDI AALUX REHVIKESKUS, Riia mnt 54c, tel 434 0401 Aalux Trading OÜ, Tomuski tee 3, tel 5647 5342 MUSTLA Undi Teenused OÜ, Vabriku 1, tel 5550 3264 KOLGA-JAANI Väike Tegija OÜ, Viljandi mnt 3, tel 5691 5513 VÕHMA Kuldar Auto OÜ, Tartu 5b, tel 527 9666 SUURE-JAANI Lehola Varahaldus OÜ, Pärnu 10, tel 5346 6136

www.aalux.ee

* maandab stressi * parandab mälu * leevendab lihaspingeid ja valu * aitab kaasa vigastustest taastumisel * aitab parandada unekvaliteeti * aitab põletada rasva ja kasvatab lihast * parandab verevarustust lihastes * parandab lihaste tasakaalutust * õpetab tarbima vett Kehasalongi teenused saadaval ka Stebby-s

Võta meiega ühendust: tel 5887 0045 Tallinna 41, Viljandi (Uku keskus) www.viljandikehastuudio.ee


LK 17

LOOMEETTEVÕTE Marko Saarm

NOMINENDID

Piret Põlme pood Bioaroma For You pole ainult ostlemispaik, vaid seal saab ennast ka aroomiteraapia asjus harida ja kreemivalmistamist proovida.

TAAVID MEEDIA EHK KAKS TAAVIT KARKSI-NUIAST TARVO MADSEN

OSAÜHING FLEIM NÄITAB SUUNDA AROOMITERAAPIA VALLAS SIGRID KOOREP

E

eterlikud õlid, hüdrolaadid ja baasõlid on võitnud Piret Põlme poolehoiu ning oma tarkusi jagab ta blogis ja koolitustel. Aasta loomeettevõtte kategooria nominent osaühing Fleim on siinse kandi rahvale rohkem tuttav kaupluse Bioaroma For You järgi. Viljandis poepidamist alustas Põlme peaaegu kolm aastat tagasi, kui juba toimiva e-poe pealt oli näha, et kliendid tahaksid tulla päris poodi tooteid vaatama ja nuusutama. «Inimesed on meid üles leidnud ning see, kes on meie tooteid proovinud ja tundnud oma heaolu paranemist, on jäänud meie püsikliendiks ja ka oma sõpru siia toonud,» ütles Põlme, viidates sellele, et suurt reklaami ta ettevõtmisele ei teegi. «Meie poekeses käib inimesi kõikjalt Eestist ja ka väljastpoolt. Kõige kaugem klient on olnud Austraaliast, lisaks on pood populaarne lätlaste seas.» Bioaroma For You, olgu siis Tartu tänaval või internetilehel, on heaolu pood, mis on loodud eesmärgiga pakkuda kõrgeima kvaliteediga eeterlikke õlisid ja muid tooteid, et toetada tervist ja heaolu. 2015. aastal hakkas Piret Põlme huvi tundma aroomiteraapia tervist toetava mõju vastu. Avastanud, et eeterlikes õlides on peidus palju väge, aga millegipärast on see teadmine mattunud unustuse hõlma, soovis ta hakata inimeste teadlikkust kasvatama. Praeguseks on ettevõtlik naine lõpetanud aroomiteraapia kursuse Tartu tervishoiu kõrgkoolis ning täiendanud end mitmel rahvusvahelisel kursusel. Lisaks on ta osalenud Londonis ökokosmeetika valmistamise koolitusel. Lisaks õlide müümisele peab Piret Põlme blogi, et seniste ja tulevaste klientide teadmisi selles valdkonnas täiendada. Samuti korraldab ta eeterlike õlide, hüdrolaatide ja kreemide valmistamise koolitusi ja töötubasid. Selle viimati mainitu kohta ammutaski ta teadmisi Londonist. Ettevõtja nentis, et kui tavapoest kreemi osta, ei saa võib-olla arugi, kuidas see on tehtud. Tema juures valmivad kreemid õli ja vee põhjal. Töötoas valitaksegi välja igale osalejale sobivad hüdrolaadid, baasõlid ja eeterlikud õlid. Nii nagu head kooki tehes jälgitakse retsepti, nii käib see ka kreemi kokkusegamise puhul. Oluline on tunda valmistamistehnoloogiat: kuidas kuumutada ning millal ja mis järjekorras koostisosad kokku segada ja vahustada.

OÜ Puidukoda tegutseb aastast 1997 ja on üks suurimaid põhjamaisest okaspuust höövelmaterjali tootjaid ja selle viimistlejaid

Ole kursis Viljandimaal toimuvaga! Telli Sakala: ▪ 666 2525 ▪ sakala.postimees.ee/telli

Baltikumis. Meie tooteid müüakse üle maailma: 80% toodangust ekspordime Euroopasse, Aasiasse, ,ähis"(tta ja Ameerikasse. Sinu uus töökoht asub Viljandimaal Karksis ning Sind ootab avasüli ligi 115 töökaaslast. Ettevõtte 019. aasta käive oli üle 35 miljoni euro.

Miks töötada Puidukojas?

Võimalus ennast teostada Pakume põhjalikku väljaõpet ja koolitusi ning võimaldame Sul organisatsioonisiseselt edasi liikuda.

Veedame koos tiimiga aega Olgu selleks orienteerumine, sünnipäevade tähistamine, piknikud, Rootsi kruiis või midagi muud.

Vabad nädalavahetused Töötame esmaspäev kuni reede kahes vahetuses (6:0014:30 ja 14:30-23:00).

Toetame oma töötajate tervist Toetame Sinu sportimist, pakume regulaarset masaaži, tervisekontrolli ja korralikke tööriided.

Võimalus kujundada oma palka Lisaks põhipalgale pakume Sulle töötulemustest sõltuvat tulemustasu.

www.puidukoda.eu

sakala.postimees.ee

Erakogu

T

aavid Meedia on kahe Karksi-Nuiast pärit mehe ettevõte, mis tegeleb video- ja fotojäädvustustega. Nad asutasid selle paar aastat tagasi, olles ajendatud soovist tegelda millegagi, mis silma särama lööb. Nüüdseks on kahel mehel käed-jalad tööd täis ning tegevust jätkub maakonnast väljaspoolgi. 2018. aastal tulid ammused sõbrad Taavi Purtsak ja Taavi Bergmann mõttele luua ühiste hobidega tegelev ettevõte. Ajastus selleks oli hea, sest Purtsak oli äsja naasnud Austraaliast, kus oli oma seiklusi jäädvustades tehnikat ostnud, ning Bergmann samal ajal kodumaal palju pildistanud. «Tulin kodumaale tagasi ja oli vaja midagi tegema hakata. Istusime tiigi kaldal ja mõtlesime, et paneme tehnikad kokku ja loome Taavid Meedia,» rääkis Purtsak. Ettevõtte pakutavate teenuste skaala on lai. Tellida saab eri tüüpi videoid alates pulmavideotest ja lõpetades toote- ja turundusvideotega. Samuti pakutakse fotograafiteenust. Bergmanni sõnul annab praegu põhilise leiva ürituste pildistamine ning tänavu on palju olnud omavalitsuste tellimusi, mis on ka veidi tulusamad kui eraklientidele tehtavad tööd. «Erakliendid ehmuvad kohe alguses ära, sest nad ei kujuta ette, mis see teenus võib maksta, aga vallad ja riigiasutused on väga rahul, et me konkurentidega võrreldes head hinda küsime,» selgitas Bergmann. Videograafia puhul on lisaks omavalitsustele olnud klientide seas üsna palju ettevõtteid. «Tutvustavaid videoklippe tegime vahepeal hästi palju järjest. Piirkonnavideoid ja saate formaadis asju on ka palju olnud,» kirjeldas Bergmann. «Viimasel ajal on hästi palju Mulgimaa asju olnud. See on väga äge, et oma kandi asjadele saab kaasa aidata,» lisas Purtsak. Sel aastal ei saa üle ega ümber koroonakriisist ning ettevõtjate sõnul mõjutas see neidki, sest kevadel polnud võimalik paar kuud tööd teha. Õnneks suve alguses töötempo taastus ning see pole raugenud. «Tundub, et koroona ajal hakkasid inimesed aru saama, et sotsiaalmeedia turundus töötab hästi. Teise laine asi ongi Taavi Purtsak (vasakul) ja Taavi Bergmann veavad üheskoos osaühingut selle pealt surfates läiTaavid Meedia. nud,» lausus Bergmann.


S I SLUK T1U8 R U N D U S

1 7D U S S I S U T U LRKU N

Digitaliseerimine ehk erinevate nutikate digilahenduste kasutuselevõtt on äriarenduse seisukohalt meie tehnoloogiakeskses maailmas üks oluline võtmetegur. Rohkem kui kunagi varem tegutseme ja töötame me võrguühenduses.

TURVANET – JUSTKUI TURVAVÖÖ INTERNETILIIKLUSES

Eriti sel aastal, mil suur osa seni füüsilisest maailmast kolis samuti olude sunnil internetti. Kuidas tagada üha enam võrgustunud maailmas oma ettevõtte turvalisus, sellest kirjutab Margus Danil, Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht. Meie liikluskultuuris on turvavööst saanud lahutamatu kaaslane. Hommikul autot käivitades või taksoga liikudes klõpsab turvavöö pea automaatselt kinni. Ehkki kõiki liiklusriske see ei kõrvalda, suurendab see automaatselt tõenäosust jõuda punktist A punkti B ohutult. Telia uus turvalahendus ehk Turvanet on justkui turvavöö internetiliikluses – võrguliiklus on ka ilma selleta võimalik, aga küberohtude järjekindel takistamine tagab sujuva töö ka järgmistel päevadel ja nädalatel. Küberrünnakute arv järjest kasvab Mida rohkem pakuvad uudsed digilahendused ettevõtetele võimalusi, seda enam on ka neid, kes proovivad hõlptulu lootuses sekkuda organisatsioonide igapäevatöösse. Ohte kübermaailmas tõepoolest jagub ja erinevate küberrünnakute arv on viimase aastaga kasvanud ligi 90%. Paradoksaalsel kombel kulub näiteks ebaturvalisel lingil klikkamiseks vaid murdosa sekundist, tagajärgede likvideerimiseks ja ettevõtte töövõime taastamiseks aga oluliselt kauem aega. Küsimus pole ainult töötajate digipädevuses või üldises teadmatuses võimalike ohtude osas,

sest eksimine on kahjuks paratamatult inimlik ja kõiki ohte ei olegi võimalik ette näha.

servereid, võrguseadmeid ja asjade interneti (IoT) seadmeid (turvakaamerad, videosalvestid, nutikaid arvestid jms).

Telia uue turvalahenduse testKuidas Turvanet töötab? perioodi tulemused on väga kõnekad. Ühe näTurvanet on uudne ja lihtne dala jooksul tõrjub võrgupõhine turvalahenTurvaneti filter dus, mis aitab tõrjuda keskmiselt ligi enimlevinud ohte naTurvafilter 1400 potentsiaalgu ebaturvalised veeset ohtu ühe võrtagab automaatselt bilehed, tuntud pahaguühenduse baasturvalisuse varad, viirused ja kükohta. Valdav osa kõigile ettevõtte berründed. Kaitset ohtudest on seopakkuvad turvaseadTurvaneti võrku tud ebaturvaliste med on paigaldatud ühendatud veebilehtede küTelia võrgusõlmedesse. seadmetele lastamisega, ohtlike See tähendab, et Turvanefailidega või ettevõtte ti võrguliiklus läbib põhivõrsüsteemides juba eelneku paigaldatud turvafiltri ning valt olnud pahavaraga. Kui nii on võimalik ohte tõrjuda juba entöötaja näiteks pahaaimamatult ne kliendi interneti tarbimise asukohta suundub ebaturvalisele veebilehele, ei jõudmist. Seetõttu ei ole vaja baasturlase Turvanet tal seda teha ning ekraanivalisuse loomiseks soetada täiendale ilmub vastav hoiatus. vaid turvaseadmeid või installeerida täiendavat tarkvara. Turvaneti kasutaja Umbes viiendiku tõrjutud ohtudest mooei pea muretsema ka tarkvara nüüdisdustasid välised rünnakud. Kliendi ühenajastamise pärast, sest see toimub duse suunal rünnatakse eelkõige ettevõtsamuti automaatselt. te teenuseid ja seadmeid, näiteks veebi-

Turvafilter tagab automaatselt baasturvalisuse kõigile ettevõtte Turvaneti võrku kaabliga või WiFi kaudu ühendatud seadmetele nagu arvutid, tootmisseadmed, mobiiltelefonid, printerid, kohviautomaadid kui ka mistahes muud internetiühendusega masinad. Kliendid on uue lahendusega rahul Esimesed kliendid liitusid Turvaneti testplatvormiga juba selle aasta juunis ning kliendid on uue lahenduse väga hästi vastu võtnud. Näiteks oli Rakvere haigla üks nendest, kes hakkas Turvanetti kasutama veel testperioodi ajal ning haigla IT-juhi Enni Rebase sõnul on Turvanet oluliselt vähendanud nendele suunatud ründeliiklust. Lähtuvalt ettevõtete vajadustest pakub Telia Turvaneti ühendusi alates kiirusest 40 Mbit/s. Koos uue teenusega saavad Telia kliendid lisaks kasvanud turvalisusele ka märksa kiirema ühenduse.

Vaata lähemalt Telia.ee/turvanet


LK 19

S U U R I M A D R I I K L I K E M A K S U D E M A K SJA D

TIPP 50 2019

1. 2. 3.

6 612 435 4 428 208 4 339 466

SA Viljandi Haigla Scandagra Eesti AS Viljandi Aken ja Uks AS 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.

VILJANDI VALLAVALITSUS

3 469 922

VILJANDI LINNAVALITSUS

2 870 396

OÜ ABOVO

2 464 901

PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS

2 356 812

VILJANDI TARBIJATE ÃœHISTU

2 216 711

AS RAKVERE FARMID

2 175 051

MULGI VALLAVALITSUS

2 063 637

COMBIMILL SAKALA OÜ

1 925 245

AS ROGER PUIT

1 819 723

OÜ APRICOT

1 717 948

AS KOLMEKS

1 568 715

OÜ COMBITRANS

1 544 064

AS VMT TEHASED

1 516 304

AS HANSA BUSSILIINID

1 412 841

OÜ DELUX PRODUCTION

1 351 713

OÜ AP METSATÖÖD

1 289 987

20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35.

OÜ VILCON EHITUS

1 229 569

OÜ VILJANDI NAFTABAAS

1 210 553

OÜ AIROK

1 189 984

OÜ VINCOM

1 109 312

OÜ PRENTON

1 073 207

OÜ PUIDUKODA

Edukas Eesti Ettevõte 2020

AS CLEVERON

1 066 247 1 062 713

AS OSKAR LT

994 414

OÜ VILMIX

973 201

OÜ REAALPROJEKT

966 340

SA UGALA TEATER

930 018

AS NUIA PMT

923 687

AS ELEVÄLI

895 661

METSAMAAHALDUSE AS

876 180

AS ESRO

855 684

OÜ TORU-JÜRI

824 308

36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS

819 403

AS MIVAR-VIVA

790 326

AS BHC

770 968

OÜ VILJANDI ÕHUMEISTER

764 018

OÜ PRINT BEST

741 045

AS GALVI-LINDA

731 739

OÜ MANGENI PM

723 828

ABJA TARBIJATE ÃœHISTU

713 166

LUSTVERE TEENINDUS- O JA MAAMAJANDUSKOOL

681 067

OÜ SILINDIA EHITUS

661 019

Edukas Eesti Ettevõte 2019

OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC

652 702

OÜ V MOTORS

642 070

AS ESPAK VILJANDI

627 899

VILJANDI KESKLINNA KOOL

618 868

MAAELU EDENDAMISE SA

615 161

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES ÕPID OMA ALA SPETSIALISTIKS! ÕPPEVALDKONNAD:

· EHITUS · INFOTEHNOLOOGIA · MEHHATROONIKA · METALLITÖÖ · KODUTEENINDUS · PUIDUTÖÖ

· MAJUTUS ja TOITLUSTUS · TURISM · ÄRITEENUSED · KUTSEVALIK · ÃœLDHARIDUS

ÕPPEVORMID: · STATSIONAARNE · MITTESTATSIONAARNE · TÖÖKOHAPÕHINE

HEA KOOL KOGU ELUKS! • www.vkhk.ee • vkhk@vkhk.ee • tel 785 0800

anna oma panus eesti kaitseks, liitu kaitseliiduga!


Reinu tee 35, Viljandi • E–R 8–18, L 9–16 • www.espak.ee/viljandi

VASTIKULT HEA EHITUSPOOD!


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.