Maa Elu, 30. august 2018

Page 1

RAPLAMAAL KEHTNAS 14.–15.09

EE

STI K Ü N NI

JA T E H NIK

30. AUGUST 2018 • NR 35 (168) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

A

II T 2 0 1 8

9

M

V

EV

TOOMAS UUSMAA: SELLIST KEHVA SILOAASTAT EI MÄLETAGI. ALUSTASIME SILOTEOGA MÕNI PÄEV VAREM KUI TAVALISELT, AGA IKKAGI ON KÄES AINULT KAKS KOLMANDIKKU ROHUSILOST.

TE

772504

586014

ISSN 2504-5865

JUBA 2 NÄDALA PÄRAST

Maale Elama eksisteerib veel vaid veebis MAAriUS SUViSTe Lõuna-Eesti Postimees

V

arakevadel ütles liikumise Maale Elama eestvedaja Ivika Nõgel, et Maale Elama on ooterežiimil ja pole välistatud praegusel kujul tegevuse lõpetamine. Nüüd on selge, et liikumine eksisteerib vaid veebis.

„Ootame kannatlikult, millal tekib riigil huvi maaelu mainekujundust toetada ja millal omavalitsused haldusreformist toibuvad ja enese turundamise vastu uuesti huvi tundma hakkavad,” ütles liikumise eestvedaja Ivika Nõgel tänavu märtsis. Ta lisas toona, et nad toimetavad ainult sotsiaalmeedias. Otepää valla Vidrike külavanem Ivika Nõgel ei välistanud varianti, et Maale Elama on oma töö teinud, sest uusi maale tulijaid on igal pool märgata. „Ka meedia teeb uustuli-

Elu maal tegelikkuses: tänavu aprillis ütles Vidrike külavanem Ivika Nõgel Lõuna-Eesti Postimehele, et ta ei julge enam lagunevast riigiteest läbi sõita, vaid võtab ette pikema ringi, et pääseks kodunt välja. foto: MaariUs sUViste

jatest tänuväärselt palju lugusid,” märkis ta. Hiljuti andis Nõgel teada, et nüüdseks on vabatahtlik õhinapõhine liikumine aktiivsest tegutsemisest loobunud ning eksisteerib veel ainult veebi- ja Facebooki lehe kaudu. „Kutse maale elama on toiminud, uute tulijate mõju on iga aastaga maal üha rohkem tunda,” ütles ta. „Ilmselt on paljudele uudis, et hoolimata suurest kõlapinnast, mida Maale Elama liikumine mõni aasta tagasi sai, ei ole selle taga mitte riik. Kutsujad olid hoopis maal

elavad aktiivsed kodanikud, kelle meelest ei vastanud levinud maaelu kuvand sellele, mida nemad enda ümber nägid. Nii otsustati maaelust huvitunutele anda tõesemat ja kohapõhisemat infot, kuidas seal tegelikult elatakse.” Algatus sündis 2012. aastal õppereisil Soome, kus seltskond eestlasi avastas, et mitu sealset piirkonda reklaamib end aktiivselt elupaigana. Samuti nähti ja kuuldi, et aeg-ajalt toimuvad seal maale elama meelitavad messid. Sealt tek-

kiski mõte, et Eestiski võiksid aktiivsed kogukonnad endast teada anda ja inimesi maale elama kutsuda. Pilootprojekt algas LõunaEestis 2013. aastal, kaasates Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaa. Põhjus oli lihtne: kogu meeskond oli just selle piirkonnaga seotud. Tähtsündmusena korraldati toona Tallinna Tehnikaülikoolis ainulaadne mess „Maale elama”. Kohale tuli 26 kogukonda ja 500 külastajat. Üle-eestiline laienemine võeti ette alates 2014. aastast.


2 || silo || maa elu

30. august 2018

Silo on defitsiit

TOOMAS ŠALdA Maa Elu

S

ellist kehva siloaastat ei mäletagi. Alustasime siloteoga mõni päev varem kui tavaliselt, aga ikkagi on käes ainult kaks kolmandikku rohusilost. Hoidlates on praegu 5000 tonni, aga peaks olema vähemalt 8000,” ütleb tänavuse silosaagi kohta Järvamaal tegutseva Sargvere Põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa. Aktsiaseltsi Tartu Agro pealik Aavo Möldergi tõdeb, et loomade põhitoidusega pole tänavusel põua-aastal kiita. Ta usub, et 20. augustil kõikjal Eestis sadanud vihm annab põllumehele hädapärase silokoguse kolmanda või neljanda niitega siiski kätte. „Meie ise küll hädas pole, aga Saaremaa põllumeestel on silost puudus küll,” kinnitab ka Kõljala Põllumajanduse OÜ juhatuse esimees Tõnu Post. KÕIK POLE KADUNUD Ilmaolud lubasid tänavu siloteoga alustada juba mai lõpus. Algus oli ilus, aga taimed tahavad teadupärast lisaks päikesele ka vett. „Niiteid oleme kordade järgi teinud küll kaks, aga neist teine oli pea olematu, see tuli teha lihtsalt selleks, et loota kolmandale niitele. Põua mõju on laastav, see kahjustas vahepeal juba maisigi, aga juuli teises pooles tulnud väike vihmasabin päästis. Viimasel ajal on vihma õnneks rohkem tulnud ja loodan, et septembris saab veel kolmanda niite teha,” ei ole Toomas Uusmaa lootust kaotanud. „Aasta pole ju veel läbi,” rõhutab ka Aavo Mölder Tartu Agrost. „Meil on tavalisel aastal vaja 15 000 tonni rohusilo, lisaks maisisilo, kokku 22 000 tonni, aga selleni on veel pikk maa minna. Loodame, et taasiseseisvumispäeval justkui

See pilt Toomas Uusmaast on tehtud juuli lõpus, kui Sargveres käis viljalõikus. Silo kohta sõnab mees aga seda, et sellist kehva siloaastat ta ei mäletagi. foto: dMitri kotJUH / JärVa teataJa

kingitusena sadanud vihm, kui peaaegu kõikjal Eestis tuli maha 20–25 millimeetrit sademeid, aitab paljusid loomakasvatajaid. Ehk saab umbes kuu aja pärast korraliku kolmanda niite. Meie teeme varase odra alla ka allakülvi ja loodame nendel 300 hektaril kahe kuu pärast vast neljandagi niite teha. Seega pole lootus päris kadunud. Vahest saab ikka põhisöödakoguse enam-vähem kätte, seda pole ka kuskilt osta.” Tänu ajakohasesse tehnikasse tehtud investeeringule on Kõljala Põllumajanduse osaühingu seis keskmisest parem. „Kui räägin kogu Saaremaa kohta, siis enamikul on silosaak kasin, paljud naabrid nuputavad murelikult, kuidas hakkama saada. Meil endal pole põhjust kurta, sest möödunudaastast silo jätkub oktoobrini. Esimese ja teise niitega võime tänavugi rahule jääda, saime

OÜ COOLCARGO on 1992. aastal asutatud Eesti kapita-

küll natuke vähem, kui lootsime, aga tarvilik kogus on käes. Oleme mitme kolleegiga kokku leppinud, et talvel saavad nad meilt häda korral abi. Usun, et kolmaski niide tuleb viisakas. Põud kahandas siiski meie silosaaki, osal maadest jätsime teise tiiru tegemata, lihtsalt polnud midagi niita. Praegu on mais väga ilus, nii et Kõljala Põllumajanduse OÜ hädas ei ole. Meile annab suure eelise asjaolu, et paneme rohumaadel läga otse kamarasse, tegime mitu aastat tagasi vastavasse seadmesse arvestatava investeeringu. Pärast selle kasutuselevõttu tajusin, et silosaak tõusis – lämmastik lendub nüüd palju vähem, taim saab selle kõik omale ja on tänulik,” selgitab Tõnu Post. SILO KVALITEET TEINE Kuivus mõjutab mõistagi silo omadusi. Aavo Mölder: „Mul-

lu olid niited väga märjad, aga lehmale söödamegi ju kuivainet, mitte vett.” Toomas Uusmaa sõnul pole nemad veel proove teinud, aga kindlasti näitaks tulemused kuivainerikkust. Tõnu Postki toob esile kuivainerikkust ja lisab, et Saaremaa siloproovid näitasid, et selles on tänavu energiat ja proteiini vähem kui tavaliselt.

SAAREMAA SILOPROOVID NÄITASID, ET SELLES ON TÄNAVU ENERGIAT JA PROTEIINI VÄHEM KUI TAVALISELT. „Kindlasti on vaja kontsentraatsöötasid, et hoida väljalüpsi taset. Mineraalid, energia, proteiinid, neid on vaja juurde anda, samas on kiudu praeguses silos rohkem.” Sargvere PÜ on rohusööda puuduse katteks põldudelt ära koris-

tanud kogu põhu ja seda juba praegu lisanud loomade toiduratsiooni. POLE KUSKILT OSTA Veterinaar- ja Toiduamet tuletas hiljuti meelde, et taimse sööda esmatootmisest, mille alla kuulub ka heina kasvatamine ja sileerimine, on tootmise ja turustamisega tegeleval füüsilisel või juriidilisel isikul kohustus VTAd teavitada. Maa Elu vestluspartnerid aga arvavad, et keegi praegu silo müüa ei tahagi, omalgi vähe. „Kevadel küll müüsime, hinnaks vist 25 eurot tonn, aga praegu ei müü enam keegi, kõigil on endal vaja,” kõneleb Aavo Mölder. „Põud on kahjustanud ka naaberriikide põllumajandust, nii et rohusööta kuskilt juurde osta ei saa. Osta võib teravilja, aga mitte silo. Mis see vedu maksma läheks?” küsib retooriliselt Toomas Uusmaa. „Ei siit ega piiri tagant pole kusagilt osta. Pigem tuleb loota, et kolmas niide tuleb korralik ja leevendab seisu. Nii mõnigi teeb ka neljanda niite,” täiendab Tõnu Post. Aga kui keegi müüb, on mõistetav, et hind on senisest krõbedam: nõudlust on ja kütuse hindki on märgatavalt kerkinud. Kas kujunenud olukorras tõuseb ka piima kokkuostuhind, pole kindel, aga see oleks õiglane. „Tootjal pole siin võimalust kaasa rääkida. Hind kujuneb ülevalt alla,” ütleb aastakümnete kogemustele tuginedes Aavo Mölder. Tõnu Post on optimistlikum. „Kui probleem oleks ainult Eestis või Baltikumis, siis silopuudus hinda väga ei mõjutaks. Aga kuna praegu on suur osa Euroopast ja Austraaliast põua käes kannatanud, siis tõenäoliselt maailmaturul piimatoodete hind tõuseb ja teraviljahind ongi juba kerkinud. Kui sisendid kallinevad, siis piima hind peabki tõusma, et tootja omadega välja tuleks.” Toomas Uusmaa on veendunud, et hinnatõus oleks õiglane, sest teraviljahinda on põud juba 50–60 eurot tonni kohta kergitanud.

liga ettevõte, mis tegeleb rahvusvahelise maanteetranspordiga.

TALUHOOVIS PEETUD FESTIVALIL NAUDITI EHEDAT MAAELU

Seoses laienemisega toiduainete veo turul otsime oma meeskonda rahvusvahelise sõidukogemusega

SiGrid kOOrep

VEOAUTOJUHTI Baltikumi ja Euroopa suunale.

Peamised tööülesanded:

• transporditeenuse osutamine • vajalike veodokumentide täitmine • ettevõtte korrektne esindamine.

Kandidaadilt eeldame:

• B-, C-, E-kategooria juhiloa olemasolu • autojuhi kutsetunnistust • digitahhograafi digikaarti • pingetaluvust • inglise keele oskust tööks vajalikul suhtlustasemel • ausust, korrektsust ja kohusetundlikkust.

Kasuks tuleb:

• töökogemus transpordi- või logistikavaldkonnas • meeskonnatöö kogemus.

Omalt poolt pakume:

• stabiilset tööd ja püsivat töölepingut • sõbralikku ja motiveeritud meeskonda • töötamist nüüdisaegse tehnikaga • huvitavat ja mitmekülgset vahetustega tööd. Kontakt tel 515 4553 info@coolcargo.ee

U

hikarjamaa, mis on siin hoovi lähedal, oli heinast tühi. Pidime nad kaugemale karjamaale ajama, kus rohkem süüa,” tähendas peremees. Nii sai veisepreilide vabastatud karjamaast peoala kõrval hoopis külaliste telkimisala.

ELUSTIILIPIDU „Ei saa väita, et see oleks üks või teine,” lausus Priit Oks, kui temalt sai päritud, on see muusikaüritus või maaelu nautimine. Urissaares ei saa eraldada ühte teisest ja tegelikult võtab see üha enam perepeo mõõtu. Neid on Eestis vähevõitu. „Mitmepäevaseid sündmusi, kus keskkond, kultuuriprogramm ja lisaprogramm on sobi-

1300 MAAELU- JA MUUSIKASÕPRA „Teeme pidu nii, et iga tulija tunneks, et on tulnud justkui omaenda elusa talu hoovile,” kinnitas Priit Oks. Nii seekord ka läks, sest oli näha, et lisaks nautimisele külalised ka vastutasid. Peremees võis paar päeva pärast suurt pidu hoovis ringi vaadata ja tõdeda, et pole ühtegi kohta, mida oleks rikutud või lõhutud. „Elu läheb edasi.” Publikut kiitis oma Facebooki lehel ka ansambel Reval. Pirukaid müünud ja Põlvamaalt kohale tulnud kodukohviku Tillu perenaine Eve Veski märkis, et nende seltskonnale küll väga meeldis. „Taolised poolkogukondlikud, piisavalt mõnulemisruumi jätva osalejate arvuga peod on meile väga meeltmööda.” Nende lemmikud olid kant-

Sakala

rissaare taluhoovis peeti augusti keskel juba neljandat aastat maha kantripidu. Õigupoolest oli tegu hoovipeoga, kus iga külaline võis end tunda nagu kodusel taluõuel. Mulgi vallas toimunud kahepäevase festivali esinejanimekirja mahtusid Eestis teada-tuntud esinejad, nagu Ultima Thule, Andre Maaker, Revals ja Kõrsikud. Urissaare talu peremehe ja peo peakorraldaja Priit Oksa sõnul on peale hea muusika festivali üks põhieesmärk luua külalistele mõnus ja kodune atmosfäär.

Festivaliala asus taluhoovis, mida oli dekoreeritud heinapallidega, kunagisest majaseinast oli saanud fotoaken. foto: taaVi BerGMann / taaVid Meedia

lik tervele perele – neid on vähe,” lausus ta. Ilmselt ongi Urissaare kantrifestivalist välja kujunenud elustiilifestival – maaelu ja muusika. „See on neile, kes tahavad oma lastele näidata, kuidas maaelu tegelikult käib,” sõnas peremees. Urissaares ei saa läbi bändideta, aga mitte ka talurestoranide, alpakade, hobuste, kitsede ja lammasteta. Tõsi, Urissaare talu veisekari, tublisti üle saja looma, oli seekord tagaplaanil – kuiva suve toidupuuduse tõttu nosisid nad teises koplis. „Põ-

rimehe ja -naise võistlus, ühine line-tantsimine, aga Urissaare Rantšo houseband tegi festivalist koha, kuhu tahaks sõpradega tagasi tulla. Urissaares käis kahe päeva jooksul 1300 inimest. Vähemasti osteti nii palju päevapileteid ja kahepäevapasse. Reede õhtupoolikul väisas Urissaaret 700 muusika- ja maaelusõpra, laupäeval tuli suur osa neist tagasi ning hoovi peole saabus tuhatkond külalist. Hulk on küll võrreldes mullusega veidi kahanenud, kuid oli täpselt see, mis taluhoovi sobis ja mahtus. „Mis ta nüüd ikka hirmutab see tuhat ja rohkem inimest Urissaare hoovi peale kokku lasta,” tõdes Oks. Paigutus tuleb läbi mõelda, siis on kõigil ruumi. Kui augustikuine pidu peetud, on peremehel taas aeg hakata ehitama. Pooleli on kahe aasta eest Pärnumaalt toodud koolimaja ülesehitamine talumajaks. Seinad on püsti ja põrandki maas, torud on sees, maaküte ja elekter ootel. „Järgmisena tuleb vaadata, kuidas katusega saab,” lausus peremees.


maa elu || vesi || 3

30. august 2018

JUHTkiri

peeTer rAidLA

peatoimetaja

LOOTUS HAKKAB SUREMA

K Sel suvel vee villimisliinid puhkust ei saanud ja tootjad rõõmustavad ootamatult massilise müügi üle. foto: Mailiis ollino / pärnU postiMees

Kuum suvi pani mineraalvee tootmisliinid ööpäev läbi huugama riiNA MArTiNSON Maa Elu

L

õppeval suvel oli inimeste janu mineraalvee järele nii suur, et esimest korda ajaloos pidi Värska Vesi tootmisliini ööpäev läbi käigus hoidma. Tippajal tuli päevas liinidelt 200 000 mineraalveepudelit ja ükski ei jäänud lattu seisma, kõik tõsteti kohe autodele ja veeti müügikohtadesse. ASi Värska Vesi müügi- ja turundusdirektor Rauno Jõgeva prognoosib, et sellesuvine veemüük tuleb kokkuvõttes 50 protsenti suurem kui mullu. Värska Vee plastpudelitesse villimisliini tootmismaht on tavaliselt ühe vahetuse jooksul 70 000 pudelit. Kui nõudlus kasvas, pandi liinid tööle kahes vahetuses ja nädalavahetuselgi. Veesoov kasvas augustis aga nii suureks, et tuli käivitada ka öövahetus. „See on esmakordselt ASi Värska Vesi ajaloos. Nüüd pole liini seisma saanud ja ööpäevas toodame oma 200 000 pudelit,” ütleb Jõgeva. Suurenenud töökoormusega toimetulekuks palgati juurde mõned ajutised töötajad ja firma sees on tehtud ümberkorraldusi, nii et osa kontorirahvast läks tootmisesse appi. Lisaks plastpudelite liinile on Värskas töös klaaspudelisse ja kanistrisse villimise liinid. Kui töötati kahes vahetuses, sai päevas pakendatud peaaegu veerand miljonit liitrit. Nagu öeldud, sellest jäi suvekuu-

muses väheks, tuli ka kolmas vahetus tööle panna. „Säärast palavust ei osanud keegi oodata. Oleks teadnud, oleks rohkem ette tootnud, nüüd tuli vahepeal viivitusi tarnetesse,” nendib Jõgeva. HÄÄDEMEESTE „Päike on veemüüjatele parim reklaamimees ja sel aastal on ta tublit tööd teinud,” rõõmustab ka Häädemeeste mineraalvett tootva tehase juhataja Alar Kullison. Häädemeestel ammutatakse maapõuest nii mineraal- kui ka allikavett ja kokku peaks juhataja hinnangul tänavuse suvega müüdama kaks korda enam vett kui mullu. Mineraalvett juuakse aasta läbi, kuid suvel kasvab müük hüppeliselt, tänavu lausa ootamatult kõrgele.

SUURENENUD TÖÖKOORMUSEGA TOIMETULEKUKS PALGATI JUURDE MÕNED AJUTISED TÖÖTAJAD JA FIRMA SEES ON TEHTUD ÜMBERKORRALDUSI, NII ET OSA KONTORIRAHVAST LÄKS TOOTMISESSE APPI. Tagantjärele targana võivad veetootjad vaid käsi laiutada: oleks teadnud, et nii soe suvi tuleb, oleks kevadel jõulisemalt müügikampaaniaid kavandanud. „Oleks teadnud nii suureks nõudmiseks valmistuda, oleks müük ilmselt veelgi parem olnud,” tõdeb Kullison. Vesi on meie kliimas suuresti hooajakaup. „Igal aastal on tunda, et augusti keskel hakkab langus tulema. Mingi seltskond joob mineraalvett aasta

ringi, aga suve lõpus hakatakse kulusid üle vaatama, lapsed lähevad kooli, raha kulub rohkem. Vesi on üks esimesi, mis ostukorvist välja jääb,” selgitab Kullison. TÕUSVAS JOONES Jõgeva sõnutsi hakatakse suveks veevaru tootma märtsisaprillis. „Toodame laod täis ja jääme kuuma suve ootama,” ütleb ta. Tänavust aastat mõjutab seegi, et seoses pandikäitlustasu tõusuga olid veetootjad sunnitud hinnakirja korrigeerima. „Seetõttu oli aprilli müük väga tagasihoidlik, kuid edasi on läinud tõusvas joones. Maikuu kuum ilm oli suurepärane algus veemüügi kõrgajale. Juunis oli müük eelmise aasta tasemel, juuli algus oli kehvavõitu, aga juuli keskpaigast on asi hoopis teise pöörde võtnud,” kirjeldab Jõgeva. Mäletatavasti oli mullu mais samuti hea ilm, aga juuni lõpuga sai ilus aeg otsa. Nagu aimata, siis mineraalveetootjad suvel ei puhka. „Meil on praktika, et suvel puhkust ei anna ja septembris, kui tellimused vähenevad, läheme kollektiivpuhkusele,” seletab Jõgeva. MIDA ROHKEM OSTETAKSE? Häädemeeste valikust ostetakse Kullisoni sõnutsi kõige enam looduslikku mineraalvett, aga sanatooriumid ja muud majutusasutused võtavad ilma gaasita allikavett. Värska valikust on eestlaste lemmik juba üle neljakümne viie aasta olnud mineraalvesi Värska Originaal, mis on ostetuim mineraalvesi Eestis. Just looduslikku mineraalvett tasubki kuumaga ja suure higistamise ajal juua. „Mineraalvee soolasisaldus on 2,0–2,2

grammi liitri kohta, see taastab joomisel kõik vajalikud mineraalid kehas,” ütleb Jõgeva. KÕIGEL HEA MINEK Peaasjalikult kontoreid, aga ka kodusid joogiveega varustava osaühingu Saku Läte jaoks oli suvi kibekiire. „Eriliselt kuumad ilmad on meid otseselt mõjutanud, sel suvel on tootmismaht hüppeliselt suurenenud võrreldes eelmise aasta sama ajaga,” räägib OÜ Saku Läte turundusjuht Airi Freimuth. Saku Läte villib joogivett enda kaevust, mis asub Saku vallas. „Tavaliselt toodame vett eelmisel päeval ja järgmisel päeval läheb vesi juba välja, üle 24 tunni vesi meil laos kindlasti ei seisa ka madalhooajal,” seletab Freimuth. „Kuna tootmismaht on tunduvalt kasvanud, siis täna saadame toodetud vee kliendile kohe teele ehk vesi laos ei seisagi.” Saku õlletehas rõõmustas oma pressiteates samuti, et juulikuine kuumus tõstis tuntavalt jookide tarbimist. „Mullusest märksa suvisem juuli kajastub selgelt joogimüügis, mis keskmiselt on tõusnud viiendiku võrra,” kommenteerib Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ja lisab, et eriti hästi läks pudelivesi. Juulis osteti Sakus toodetud pudelivett mullusega võrreldes 50 protsenti rohkem. „Hüppeline nõudluse kasv on meid tootjana muidugi proovile pannud,” tõdeb Härms. „Nii mõnedki kontoritöötajad on käinud abiks jooke pakendamas ja komplekteerimas, et tellimused õigeks ajaks täidetud saaksid. Siiski oleme hakkama saanud ja on hea meel, et vähemalt ilmataat meile sellel suvel appi tuli joogisektori keerulist olukorda leevendama.”

ui Janek Mäggi alustas tänavu 2. mail tegevust riigihalduse ministrina, kirjutasin päev hiljem ilmunud Maa Elus, et enne vastse ministri kritiseerima asumist tasuks ära oodata mehe seisukohad ning seda ennekõike regionaalpoliitika kujundamise ja elluviimise suhtes. Kohe-kohe saab sellest juba neli kuud ning mulle tundub, et midagi pole muutunud. Tšehhovlik püss, mis valitsusse minekul Mäggi kabineti seinale riputati, pole siiani häält teinud ja pauk jääbki ilmselt tulemata. Sel teisipäeval oma kaaskonnaga ajutiselt Narvas tööd alustanud president Kersti Kaljulaidi ideede tuules on Mäggi lubanud ka ise oma kaaskonnaga alates 1. oktoobrist nädalajagu päevi Tallinnast väljaspool, Valgas veeta. „Tahan nädalase Valgas töötamisega kinnitada, et Eesti kaugemad ääred on lummava elujõu ja positiivse energiaga kohad, mis vastupidi laulusalmile ei ole mitte depressiivsed, vaid hoopiski aitavad üle töötanud inimestel leida uut energiat ja indu,” lubas Janek Mäggi oma kavatsusest teada andes ja jätkas: „Me tahame näidata, et kõik Eesti piirkonnad väärivad elamist ja töötamist. Seda me lähemegi pakkuma. Kuna samal nädalal on Lõuna-Eestis ettevõtlusnädal, plaanin kindlasti külastada ettevõtjaid ja põllumajandustootjaid, kes on maakondades ja eriti Kagu-Eestis olulised tööandajad nii iseendale kui ka kogukonnale.” Paraku on need pelgalt sõnad. Minu loodetud uued tuuled regionaalpoliitika sihtide ümberseadmisel, mis aitaksid elu Eesti äärelaladel taas kuidagi järje peale, soodustaksid seal ettevõtluse arengut ja pidurdaksid noorte siirdumist maalt suurematesse linnadesse, on paraku jäänud tulemata. Kui pisutki järele mõelda, siis töötab ju ka Mäggi toetatud idee anda noortele ilma omafinantseeringuta ja riigi käendusel laenu oma eluaseme soetamiseks pigem regionaalarengu vastu kui selle poolt, soodustades veelgi maanoorte linnastumist. Iseasi, kui sellised laenusoodustused oleksid mõeldud üksnes neile, kes oma uue eluaseme maale tahavad rajada. Nii et Mäggi tulekuga tärganud väike lootusesäde on kustumas. Öeldakse, et lootus sureb viimasena, aga suremas ta on. Ehk suudab mõni vana või miks mitte alles tekkiv erakond oma valimisprogrammis pakkuda välja konkreetse kava maaelu päästmiseks?

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018


44 |||| sisuturundus SISUTURUNDUS |||| maa elu

30.AUGUST august2018 2018 30.

REOVEEPUHASTI KODUMAJAPIDAMISSE. Keskkond & Partnerid OÜ esitleb uut kodumajapidamisse mõeldud reoveepuhastit sarjast greenFLOW, mis puhastab lihtsalt ja probleemideta teie majapidamises tekkiva reovee.

Mida peaksid teadma reoveepuhasti valikul kodumajapidamisse Eelteave Väikesed reoveepuhastid ei pea olema suurte koopiad. Kui otsustate kasutada väikest puhastit, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kasutatav puhastustehnoloogia oleks võimalikult lihtne ja puhastuse üksikprotsesside arv väike. Reovee puhastamiseks kasutatavad seadmed peavad olema suure töökindlusega ning lihtsalt kasutatavad. Kodusesse reoveepuhastisse (omapuhastisse) voolav reovee hulk on väike, kuna reovee tekitajaid on vähe. Samas on reovee juurdevool puhastitesse väga ebaühtlane ning selle koostis varieeruv. Omapuhasti töökindlust vähendab ka see, kui kanalisatsioonisüsteemi ei kasutata õigesti või kui puhasti hooldamine on puudlik.

1. Reoveepuhasti valik Reoveepuhastusmeetodeid on lihtsamaid ja keerukamaid. Lihtsamate meetodite korral toimub ainult mehaaniline puhastus ning keerukamate korral toimub lisaks mehaanilisele puhastusele veel ka bioloogiline puhastus. Bioloogilist puhastust teostavad reoveepuhastid (biopuhastid) on kallimad ning seetõttu on oluline teada, millistel juhtudel on need vajalikud. Üldjuhul juhitakse omapuhastist väljuv vesi (heitvesi) pinnasesse. Kui põhjavesi on kaitstud, siis võib pinnasesse juhtida ka ainult mehaaniliselt puhastatud vett. Kui põhjavesi on kaitsmata, siis võib pinnasesse juhtida üksnes bioloogiliselt puhastatud vett. Omapuhastist võib heitvee juhtida ka veekogusse (kraav, oja, tiik jms). Sellisel juhul peab vesi olema samuti bioloogiliselt puhastatud.

2. Mehaaniline puhastus – septik Ettevõtte Keskkond & Partnerid OÜ müüb septikuid sarjast WATER JA OG. Septikus toimub reovee mehaaniline puhastamine. Septiku ülesandeks on heljumi välja setitamine. Kuna viibeaeg on pikk, toimuvad septikus käärimisprotsessid. Puhastusprotsessi eelduseks on väike voolukiirus ja piisav viibeaeg (vähemalt 2–3 ööpäeva). Septikut peab 1–2 korda aastas tühjendama – eemaldama põhja sadestuvat muda

5. Omapuhasti ehitamine

SETITAMINE

ORGAANILISE AINE AEROOBNE LAGUNDAMINE MIKROORGANISMIDE POOLT

SETETE KÄÄRIMINE

Kahekambriline septik

ja pinnale heljumist tekkivat koorikut. Septiku tühjendamisel tuleks osa settest alles jätta, et mitte katkestada toimuvaid puhastusprotsesse. Reostuskoormuse vähenemist septikus prognoositakse järgnevalt: BHT, lämmastik ja fosfor kuni 30%, heljum 70%.

3. Bioloogiline puhastus – biopuhasti greenFLOW Ettevõtte Keskkond & Partnerid OÜ müüb biopuhasteid sarjast greenFLOW, mis on nn sukeltugimaterjaliga biofiltrid. Reoveepuhastis toimuvad puhastusprotsessid saab jagada mehaanilisteks (setitamine ja filtreerimine septikus) ja bioloogilisteks protsessideks. Reovee puhastamine bioreaktoris toimub aeroobses (hapnikku sisaldavas) ja sette käärimine septikus anaeroobses (hapikuvaeses) keskkonnas. Reoveepuhasti põhielement on bioreaktor, milles paikneb biofiltri sisu – hõljuv sukeltugimaterjal. Tugimaterjal on aluspind biokilele, mille moodustavad reovett puhastavad mikroorganismid. Puhastusprotsess toimub hapniku kaasabil, seepärast tuleb biofiltrit õhustada. Biopuhasti koosseisu kuuluvad veel septik ja järelsetiti. Septiku ülesanne on reovee esmane puhastamine ja sette hapnikuta lagundamine. Järelsetiti ülesanne on irdunud biokile eemaldamine puhastatud reoveest. GreenFLOW puhastitel on bioreaktori ja järelsetiti mahuti kokku ehitatud. Bioreaktori mahutis hõlju-

aga keeruline saada kasutusluba. Seetõttu on omapuhasti ehitamiseks hinnapakkumist küsides oluline teada, mida teile pakutakse. See aitab omapuhasti tellijal vältida ehitusaegseid ootamatuid väljaminekuid, nt ehitusprojekti või teostusjooniste koostamiseks. Kõige mugavam oleks see kui hinnapakkumine sisaldab kõike alates ehitusprojektist kuni kasutusloani.

imbsüsteemi võib rajada ka imbkaevudest või imbtunnelitest. Imbsüsteemi kavandamisel on oluline teada selle pinnase omadusi, millesse planeeritakse immutada. Samuti peab arvestama põhjavee tasemega ning selle perioodilise muutumisega.

Reoveepuhastis toimuvad protsessid

Bioreaktor

vad plastist täidiselemendid, mille peale moodustub mikroorganismidest biokile. Vett õhustatakse mikromulle tekitava aeraatoriga. Vesi voolab järelsetitisse läbi vaheseinas olevate väikeste avade. Järelsetitis paikneb õhktõstuk, mis pumpab järelsetiti põhja koguneva sette septikusse. Järelsetitist voolab puhastatud vesi välja läbi torukolmiku.

3.1 Reoveepuhasti osad Septik on biokilepuhastite väga oluline osa. Seal toimub reovee mehaaniline puhastamine (septiku kirjeldust vt eespool). Biofilter on seade reovees oleva lahustunud orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks aeroobses keskkonnas. Biofiltri oluline osa on filtri täidis ehk biokile kandja, millel hakkab arenema biokile. Varem kasutati täidiseks kruusa ja kive, tänapäeval plastist elemente, mis võivad olla väga erineva suuruse ja kujuga. Biokile koosneb mikroorganismidest, peamiselt bakterid, aga ka algloomad, seened jt. Need mikroorganismid kasutavad vees olevat lahustunud või kolloidset orgaanilist ainet enesele toiduks. Kui biokile kasvab liiga paksuks, murdub see täidise küljest lahti. Aeroobsed mikroorganismid vajavad oma eluks hapnikku. Seepärast tuleb bioreaktorit õhustada. Õhustamine toimub väikese puhuri poolt tekitatud suruõhuga, mis surutakse läbi aeraatori. Selle pind on mikroavadega

Järelsetiti

kumm (EPDM), millest väljuvad vette väga väikesed õhumullid. Üles ujudes panevad mullid liikuma (hõljuma) plastist elemendid, biokile kandjad. Samal ajal lahustub osa mullis olevast õhuhapnikust vette. Järelsetitis eraldatakse irdunud kile reoveest, see settib järelsetiti põhja. Sealt pumbatakse see sete õhktõstuki abil tagasi septikusse. Õhktõstukiga tekitatakse vee ringlus läbi biofiltri, mis aitab biokilel elus püsida ka siis, kui reovett juurde ei tule. Samuti tagab vee ringlus selle, et irdunud biokile ei kogune biofiltri mahutisse, vaid kandub järelsetitisse.

Enne omapuhasti ehitama hakkamist tuleb koostada ehitusprojekt ning see tuleb esitada see koos ehitusteatisega kohalikule omavalitsusele. Omapuhasti ehitamist tuleb dokumenteerida – tuleb pidada ehituspäevikut ja koostada kaetud tööde aktid. Pärast ehitise valmimist tuleb koostada teostusjoonised ning seejärel taotleda kohalikust omavalitsusest kasutusluba. On juhuseid, kus aja ja raha kokkuhoiu nimel ning mõnel juhul ka teadmatusest on projekteerimise faas vahele jäetud. See on aga

4. Heitvee pinnasesse juhtimine Reoveepuhastis puhastatud heitvee pinnasesse juhtimiseks tuleb rajada imbsüsteem. Enamasti rajatakse imbtorudest imbväljak, kuid

Keskkond & Partnerid OÜ on 2004. aastal loodud ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on reoveekäitlussüsteemide (sh septikud, biopuhastid jms) maaletoomine ja müük ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine. Kui vajate reoveekäitluslahendust siis võtke meiega julgesti ühendust. Aitame leida lahenduse teie reovee nõuetekohaseks käitlemiseks.

Reoveepuhasti osad

8 1

3

7

5

6 2

3.2 Reoveepuhasti eelised Biofiltri üks eelis on reovee vooluhulga ebaühtluse ja välistemperatuuri muutuse hea taluvus, mis on seotud mahuti õnnestunud konstruktsiooniga. Teine eelis on, et biofiltris toimuv bioloogiline puhastusprotsess on stabiilne ning orgaaniliste saasteainete sisalduse vähenemisaste kõrge, kuni 95%. Puhasti mahutitel ja seadmetel on pikk eluiga. Puhastusprotsesside kohta ei ole vaja omada oskusteavet. Puhasti hooldamine on lihtne ja energiatarve väike.

6. Keskkond & Partnerid OÜ

Biofiltri hõljuv täidis, biokile kandjad

1. Sissevoolutoru 2. Septiku vahesein 3. Kolmikuga äravoolutoru 4. Mikromull aeraator 5. Õhktõstukpump

põhjustanud probleeme omapuhasti ekspluateerimisel ning ka hiljem kasutusloa taotlemisel. Halvemal juhul tuleb juba paigaldatud reoveepuhasti üles võtta ning uuesti õigesse kohta paigaldada. Praktikas on ka olukordi, kus ehitamine on teostatud, kuid ehitamise dokumenteerimine on puudulik. Puuduliku dokumentatsiooniga on

4

6. Bioreaktori vahesein 7. Kolmikuga äravoolutoru 8. Järelsetiti sette tagasivoolutoru, ringlusvee toru

Volitatud esindaja Eestis • OÜ Keskkond & Partnerid • Reg nr 11006388 • Vasara 50, Tartu • Tel 7330 350, 5344 4410 • www.mahutid.ee



6 || varia || maa elu

30. august 2018

Roosikasvatus innustas perepoega läänes põllumajandust õppima põllumajandustootjatele. Üks neist oli roosiorus tegutsev pereettevõte INA Ltd, mis asub 90 kilomeetrit Sofiast ida poole ja on asutatud Panagyurishte linna.

SiGrid kOOrep Sakala

H

allist ja kivisest Bulgaaria pealinnast Sofiast välja sõites võttis see riik hoopis lopsakama ja värvilisema ilme. Tumepunaseid marju täis kirsipuudega ääristatud väikelinnast läbi sõites ja maanteeäärsesse rohelusse rajatud automüügiplatsidest möödudes jõuti imekauni nimega paika – roosiorgu. Euroopa komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoriaadi korraldatud väljasõit viis meid külla noortele Bulgaaria

ROOSIÕLI ON TRADITSIOONILINE BULGAARIA TOODANG JA JUST MAHETOODANGU VASTU TUNNEB ÜHA ENAM HUVI KOSMEETIKAJA FARMAKOLOOGIATÖÖSTUS.

VEDELIKE KULD Lisaks veinidele ja nii mõnelegi eestlasele nostalgiat tekitavatele konservidele on Bulgaaria tuntud kui rooside maa. Sajandeid on sealne rahvas roose kasvatanud ja õitest õli tootnud. „Seda nimetatakse vedelike kullaks,” ütles perepoeg Vasil Ralchev. Varastes kahekümnendates noormees viitab pereettevõtte toodetud õli hinnale, milles on oma osa suurel ajakulul, mis läheb tooraine korjamisele, mida kulub väga palju. Õigupoolest teeb INA Ltd ka lavendliõli, kuid lavendel on Bulgaarias juulikuu taim. Roosiõli kasutatakse parfümeerias, aroomiteraapias ja kosmeetikas, farmakoloogias, samuti toiduainetööstuses. Näiteks roosikommid, millega Vasil Ralchev ja ema Veselina Ralcheva saabujaid kostitasid. Samuti andis Ralcheva igaühele käe peale tilgakese roosiõli, see pidavat naha vananemist

Kui juuni lõpuks oli roosidega töö ühel pool ja põõsad olid õitest tühjad, siis näitas Vasil Ralchev, et lavendlipõlluga töö alles algab. fotod: erakoGU

pidurdama. Ta soovitas mõne tilga ka näokreemi sisse panna. Palju aga väärt kraami jagada ei saanud, sest selgus, et kilogramm maksab ligi kümme tuhat eurot. Ühe kilogrammi roosiõli saamiseks kulub kolm tuhat kilogrammi õisi. NOPPIMINE ON KÄSITÖÖ Juuni teiseks pooleks olid lõputud roosipõõsastega kaetud põllud õienuppudest tühjaks nopitud ja võis vaid aimata, kui kaunis näis vaatepilt mõne nädala eest. Õite noppimisel on abiks sadakond hooajatöölist, sest õli jaoks saab neid korjata vaid ühe kuu jooksul. Tänavu sai see kuu läbi juunis. „Tavaliselt lõppeb hooaeg 20. juuni paiku, aga sel aastal varem,” rääkis perenaine.

TULEMUSED • Eurotoetuse najal paranenud sisseseade abil on kosunud ettevõtte toodang ja käive. • 2014. aastal tootis ettevõte kuus kilogrammi mahedat roosiõli. Aastaks 2015 oli toodang tõusnud üheksale kilogrammile. • Eksport on kasvanud 13 300 eurolt 2012. aastal 168 000 eurole 2014. aastal. Allikas: AG-press.eu

Õisi korjatakse käsitsi ja vaid hommikusel ajal. „Kella viiest hommikul kuni kaheteistkümneni. See on aeg, mil õied on värsked ja sisaldavad kõige paremini õli.” Roosiõli on traditsiooniline Bulgaaria toodang ja just mahetoodangu vastu tunneb üha enam huvi kosmeetika- ja farmakoloogiatööstus. Selle suuna on nüüdseks võtnud ka 2000. aastate alguses asutatud INA Ltd. Pere hallata oli alguses kümne hektari jagu maad, kus kasvasid roosid ja lavendel. Praeguseks on rooside all 25 hektarit, lavendli all sinetab mäenõlvu suisa 50 hektari ulatuses. Perekonnal on plaan seda kahekordistada. Algus ei olnud sugugi paljutõotav. Veselina Ralcheval ega abikaasa Nikolail polnud põllumajandusharidust, naine oli koorijuht ja mees tuletõrjuja. Destilleerimine, et õli saada, toimus peamiselt taaskasutusest saadud vahenditega. Asi hakkas muutuma pärast 2007. aastat, kui Bulgaaria astus Euroopa Liitu ja turud avanesid – tervelt 95 protsenti pereettevõtte toodangust läheb nüüdseks Bulgaariast välja.

Roosinuppe õli tarbeks korjatakse ettevõttes hommikustel tundidel kevadpäevadel ühe kuu jooksul.

Ühenduselt taotleti toetust põllumajandusettevõtte täiustamiseks, uuendati destilleerimissüsteem, see suudab toota aastas 40 kilogrammi roosiõli ja 4000 kilogrammi lavendliõli. Perepoeg Vasil Ralchev õpib põllumajandusettevõtte juhtimist Ühendkuningriikides ja on nõuks võtnud pärast lõpetamist teadmisi ja oskusi kodumaal rakendada. „Kui meie perekond asutas 2001. aastal oma äri, siis isa uskus, et tulevikus on põllumajandus hea äri. 17 aastat hiljem on tema ütlus tõeks saanud,” lausus Ralchev. „Meil on uus sisseseade ja uus laud, uued istandused, enamik tänu Euroopa Liidu projektidele.”

LiNNUVeerG

VALGED UUSTULNUKAD OLAV reNNO linnuteadja

K

liima soojenemine ja inimeste suurenev loodushoidlikkus on viimase poolsajandi kestel andnud mitmele linnuliigile võimaluse arvukust suurendada ja levilat laiendada. Üks selliseid linde, kes meilgi järjest enam silma puutub, on hõbehaigur. See on hallhaigruga üht kasvu üleni lumivalge sulgrüüga pikajalgne lind. Pugualal on pikenenud suletort ja pulmarüüs on seljal õlgadest sabani küündivad ilusuled. Kevadel on odajas nokk ja jalad mustad, suve lõpul nokk kollane ja jalad luitunud. Enamjaolt on ta vaikne, ent kevadel laseb mänguajal kuulda tasasevõitu puiselt põrisevat k-krha-heli. Hõbehaigru Euroopa alamliik pesitseb Austriast ja Balkani maadest alates põhiliselt stepivööndi veekogudel kuni Mongoolia ja Põhja-Hiinani ning on viimase mõnekümne aasta kes-

tel hakanud Ida-Euroopas järkjärgult asustama ka metsavööndi taimerikkaid järvi ja randu. Eri alamliigid asustavad Aafrika lõunapoolt, Indiat, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat. Veel saja aasta eest ähvardas hõbehaigruid väljasuremine, sest nende seljal kasvavaid pikki ehissulgi, nn egrette kasutati daamide eliitriietuse kaunistamiseks. Kuna need suled on omased just hundrüüle, siis kütiti hõbehaigruid aiva pesitsemisajal. Esimese ilmasõja eel oli neid jäänud pesitsema vähestel idapoolse Kesk-Euroopa järvedel, näiteks Balatonil Ungaris. Läinud sajandi keskpaiku oli kunagine rõivamood unustatud, hõbehaigur arvatud kaitsealuste liikide hulka ja ka kalamehed suutsid nende kaunite lindudega leppida. Üksteise järel teatati mitmest riigist, et neil on jälle leitud pesitsevaid hõbehaigruid ja 1980. a paiku algas nende levimisbuum, nii et kohtamis- ja seejärel pesitsemisteateid tuli

Sigimisvõimeliseks saavad hõbehaigrud kaheaastaselt, teine elusuvi veedetakse ringi uidates. foto: elMo riiG / sakala

järgemisi, nüüdseks isegi Inglismaalt ja Rootsist. Lääne-Euroopas ja Vahemere maadel talvitab hõbehaigruid üha enam ja mõnesajalinnulisi parvi nähakse paljudes paikades. Lätis leiti esimene pesa 1990. aastal, Eestis Tartu lähedal Tükil 18 aastat hiljem. Kümnendi jooksul on selle linnu hulk meil uskumatus tempos rohkenenud ja iga aastaga hinnatakse pesitsevaid hõbehaigruid lausa mitu korda enam – sel aastal 300 haudepaari ringis. Sigimisvõimeliseks saavad hõbehaigrud kaheaastaselt, tei-

ne elusuvi veedetakse ringi uidates, osalt oma sünni- ja tulevasest pesapaigast tublisti kaugemal. Hõbehaigrud ilmuvad kevadel üsnagi vara – esimesi nähakse juba märtsi keskel või veelgi varem. Kuni veekogud on alles jää all, otsitakse toitu niitudel, kus enamasti paigal seistakse ja seiratakse, kas hakkab silma mõni mügri või uruhiir. Ööbitakse puu otsas, mitu lindu koos. Mõni seltsing võib olla sada-paarsada lindu. Aprilliks on paariline (ainult samaks hoojaks!) leitud ja

paarid koonduvad kaldaroostikku või hallhaigrute kombel kusagile metsatukka pesi ehitama. Pesaks kantakse kokku oksi ja roovarsi, millest emalind koostab umbes meetrilaiuse pesaaluse. Mõlemad vanalinnud pesa juurest korraga lahkuda ei tohi, sest naabrid ei jäta juhust kasutamata, et mõni oks või kõrs endale näpata. Aprilli lõpul või mai alul muneb emalind kolm kuni viis hele-sinakasrohelist muna, mida hauvad mõlemad paarilised. 23–25 päeva pärast kooruvad valge udusulestikuga pojad, aga mitte korraga, sest hauduma hakkab haigrupaar juba pärast esimese või teise muna munemist. Esialgu soojendab poegi ema ja toidab neid isalinnu toodud kalakestega, teisel elunädalal asuvad ise pesalohule puistatud palakesi ahmima. Pojad manguvad pesale jõudnud vanalinnult häälekalt toitu, lisaks stimuleerivad teda nokast haarates ja sikutades maos ja toidutorus kaasa toodud kalu ja muud rooga välja öögatama. Söögikraami kallal rabeledes võidakse mõni noorlind üle

pesaserva lükata ja kui pesa on puu otsas, siis on selle õnnetukese laul lauldud – allakukkunud pojale vanalinnud enam tähelepanu ei pööra. Eestis paiknevad hõbehaigrute pesad enamasti roo- või kaislalademel ja üle pesaserva nügitud noorlind ukerdab pesale tagasi. Keskmiselt 45 päeva kestnud pesaelu järel hakkavad noored lendama ja õpivad üheskoos järveservi ja jõeveeri külastades vanematelt vajalikke eluoskusi. Suvel ja sügisel nähakse hõbehaigrusalku paljude järvede ääres, üksikute nägemisest räägitakse alatasa, aga läänerannikul ja Lämmijärve kandis on vaadeldud-loendatud koguni üle 300 linnu küündivaid parvi. Sügisränne algab juba juulis ja oktoobris on hõbehaigruid meil juba kaunis harva näha. Pehme talve võib mõni lind Eestiski üle elada – kui veekogud ongi jääkaane all, leitakse kuivalt maalt midagi nokka haarata. Hõbehaigur võib elada 20 aasta vanuseks. Euroopas kuulub ta kaitsealuste liikide hulka.


SISUTURUNDUS |||| 77 maa elu |||| sisuturundus

30. august AUGUST 2018 2018 30.

SUVINE PÕUD. Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) alustas käesoleva nädala algusest väike ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest tingitud olukorra leevendamiseks mõeldud käibekapitali laenutaotluste menetlemise ja väljamaksetega.

MES meneteleb käibekapitali laenutaotlusi ja alustas väljamaksetega Sellesuvine põud on tekitanud probleeme paljudele põllumeestele Eesti erinevates piirkondades. Raskustesse sattunud põllumajandustootjate kriisist läbi aitamiseks otsustas Eesti Vabariigi valitsus eraldada MESile 20 miljonit eurot, et leevendada ilmastikust tingitud käibevahendite puudust. Olukorra leevendamiseks on väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjal võimalik laenata maksimaalselt 100 000 eurot kuni kolmeks aastaks ja võimalik on saada ka kuni 12kuulist maksepuhkust. Laenuvõtja laenuintress sõltub kolmest tegurist: laenuvõtja krediidireitingust, laenu tagatiseks panditava vara väärtusest ja vähese tähtsusega abi vaba jäägi suurusest. Laenuintress fikseeri-takse laenu välja andmise hetkel ja see ei ole muutuv laenuperioodi lõpuni. Intressi kujunemisel on aluseks Euroopa Komisjoni teatis „Viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetod“ (2008/C 14/02). Lepingu sõlmimise ja muutmise tasu puudub. Käibekapitali laenu taotlemise täpsemad tingimused on leitavad MES kodulehel www. mes.ee. MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul saab käibelaenuga leevendada põuast tekkinud ajutist likviidsusprobleemi, aga pikaaegset kahjumiga majandamist mitte. Kulusid ja kahjumit aitavad katta sellel aastal 10 miljoni euro võrra suurenenud otsetoetused, näiteks pindalatoetus, mis on oluline riskide maandamise element. Laenu ei saa anda ettevõtjale, keda loetakse Euroopa Komisjoni õigusaktidest tulenevalt finantsraskustes olevaks. Mida see täpsemalt tähendab ja kuidas seda kontrollite? Euroopa Komisjoni suuniste tähenduses peetakse ettevõtjat raskustes olevaks siis, kui riigi mittesekkumine viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti ettevõtja tegevuse lõpetamiseni. Seepärast loetakse ettevõtjat raskustes olevaks eelkõige vähemalt ühel järgmistest asjaoludest: a) Kui tegemist on piiratud vastutusega ettevõtjaga, kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poolt märgitud osa- või aktsiaka-

pitalist. b) Kui tegemist on ettevõtjaga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtja võlgade eest ja kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. c) Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. d) Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Praktikas teostab sihtasutuse projektijuht alati iga ettevõtja puhul finantsanalüüsi ja arvutab suhtarvud. Kui ettevõtjal on krediidireiting krediidi- või finantseerimisasutusest, saab ka seda kasutada raskustes oleva ettevõtja määratlemisel. Põhiline on, et ettevõtja omakapital vastaks äriseadustikus ettenähtule ja tema vastu ei ole algatatud sundlikvideerimismenetlusi. Kokkuvõtteks Käibekapitali laen ja laenumeetmes kinnitatud tingimused on suunatud esmalt ettevõtjatele, kellel on tulenevalt madalast krediidikvaliteedist ja tagatisvara vähesusest raskusi saada laenu krediidi- või finantseerimisasutustest. Tingimuste kinnitamisel on arvestatud, et laenamine ei oleks vastuolus riigiabi reeglitega ja teiste sihtasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega.

INTERVJUU Toomas Šalda Urmas Põlluaas: “Loomadele toidu ostmiseks on vaja käibevahendeid“ OÜ Kuivajõe Farmer, juhatuse esimees Urmas Põlluaas on üks esimesi Maaelu Edendamise Sihtasutuse käibekapitali laenu taotlejaid. Tegutsete Harjumaal Kose vallas. Millega Kuivajõe Farmer OÜ tegeleb? Põhiline on piimakari, meil on 640 veist. Maad on meil kasutuses 1100 hektarit, sellest 400-l kasvab teravili ja 180-l mais, ülejäänud on rohumaad. Miks otsustasite võtta käibekapitali laenu MESist? Enda kasvatatud loomasöödast jääb sel aastal põua tõttu lihtsalt väheks. Tundub, et Harjumaast läksid tänavu kõik pilved mööda. Meil jätkub oma teravilja ja jahu kõige rohkem novembrini. Umbes 25–30 % ulatuses tuleb juurde

osta ka silo ja muud koresööta. Viljahinnad on kõrgele tõusnud ja heina- ning silohindadestki räägitakse kohati lausa ulmelisi asju. Samas ei tea veel, milliseks näiteks silohind kujuneb, sest ilm on vihmasemaks pööranud ja see võib nii mõndagi päästa. Kui on saaki, ei saa enam silo eest ülemäära palju küsida. Meil endalgi on mais kosunud ja ei paista enam nii hull, kui juuli alguses võis karta. Tartu kandis nägin mõni päev tagasi päris ilusat maisi. Aga ilma täiendava käibekapitali laenuta oleks tänavu keeruline hakkama saada. Toon sellise näite – eelmisel aastal saime hektarilt 5,9 tonni otra, tänavu ainult 1,9.

minu hinnangul meile usaldusväärse ja tõsiseltvõetava abikäe. Tunnen ennast MESiga suheldes kindlamalt.

õige lahendus. Kui suur võiks teie arvates olla maksimaalne laenusumma?

Aga kust saaks laenu teisiti? MESi laenu 4–6protsendine intress on mõistlik ja ükski teine finantsasutus minusugusele odavamalt laenu ei anna. Muidugi on Eestis ka farme, millel on laenukoormus null ja tagatisi kuhjaga, nendel on suurem finantsvõimekus, aga usun, et on ka minust oluliselt nõrgemaid ja väiksemaid. Kuidas need tingimused sobivad?

MESi seatud piir on 100 000 eurot, aga meie vajadus ulatub umbes 300 000–400 000 euro kanti. Nii et kui oleks võimalus, laenaks rohkem. Veel ei oska öelda, mis need vilja ja silo hinnad lõpuks teevad, aga igal juhul peame kas või hambad ristis hakkama saama, ei hakka ju selle ühe ebaõnnestunud aasta pärast oma karja vähendama. Kuna riik eraldas laenu andmiseks 20 miljonit ehk summa on piiratud, on mõistetav, et limiit on ees. Muidu lihtsalt ei jagu.

Need on igati konkurentsivõimelised. Ja ega keegi ei pea seda laenu võtma. Kes soovib, võib vaadata pankade poole. Muidugi võib unistada nullprotsendiga laenust ja veel parem oleks, kui seda raha üldse tagasi ei peaks maksma, et see makstaks välja toetusena, aga ikkagi pean seda väga heaks tooteks. Tegelikult olen ise kogu majandust silmas pidades üldse toetuste ära kaotamise poolt. Toetused ei ole

Kas olete teinud tuleviku hinnakokkuleppeid viljamüügile? Oleme teinud ja nii ka sel aastal. 75% osas suutsime võetud kohustused täita, aga ülejäänu täitmisest loobusime, lihtsalt ei suuda. Kuna loomad on vaja ära toita, ei saa me 100% lepingust täita ja peame osa lepingupartnerilt saadud seemnete, väetiste ja muude tarvikute eest tasuma vilja asemel rahas. Trahvi meile tõenäoliselt ei määrata.

Meelis Annus Põllumeeste ühistu KEVILI juhataja

kamised, mille intressimäär jääb vahemikku 12 kuni 18% aastas.

Kindlasti oleks tagastamatu abi parem, nii nagu Saksamaa oma põllumeestele maksab 340 mln eurot, aga MESi poolt pakutav käibekapitali laen oli kõige kiirem ja reaalsem lahendus neile Eesti põllumeestele, kelle saagid on oodatust 40 kuni 50% väiksemad ning sellest tingituna ei ole maksevõime pangast laenu saamiseks piisav. Mis aga ei tähenda, et nad peaksid koheselt pankrotistuma ja ei suudaks tekkinud puudujääki paari kolme aasta jooksul katta. Nende tänaseks alternatiiviks on tarvikute müüjatele tasumisele kuuluvate arvete edasilük-

Ja kes pole ennast „lõhki laenanud“ ning maksevõime on säilinud, saab jätkuvalt soodsama intressimääraga laenu pangast. Ma arvan, et MESi poolt pakutav käibekapitali laen on reaalselt abivajajatele vajalik ja nende võimalikest valikutest soodsam. MESi puhul on lisaeeliseks ka see, et puuduvad lepingu sõlmimise tasud ja tagatise nõue on pangaga võrreldes väiksem.

pulism, sest valimised on tulemas. Kui nad tahavad tõesti olukorda põllumeestele kergemaks teha, siis kritiseerimise asemel on üheks võimaluseks leida raha ja kõikide hätta sattunud põllumeeste intressimäärasid kompenseerida. See laiendaks laenusaajate hulka ja väikese rahaga saaks suurema mõju.

Mis eristab MESi otselaene pankade poolt pakutavatest laenudest? Pankade kohta ju öeldakse, et kui väljas paistab päike, siis nemad pakuvad sulle vihmavarju ja kui vihma hakkab sadama, võtavad vihmavarju ära. Kindlasti on põllumajandusettevõtteid, mis on laenukõlbulikud, aga üldiselt ei ole põllumehel üldse mitte lihtne pangast laenu saada. MES ulatab

Mida arvate käibekapitali laenu tingimustest, näiteks intressist ja nõutavatest tagatistest?

KOMMENTAAR

Üldiselt arvan, et need, kes praegu käibekapitali laenu kurjalt kritiseerivad, on poliitikud ja see on puhas po-

Põllumeeste laenuintresside (ka pangast võetud laenude) kompenseerimist on Eestis ka tehtud ehk kogemus on olemas. Ka kompenseeritakse täna läbi tulumaksustatava summa mahaarvamise eluaseme laenude võtjate intresse ja see ei tekita kellelgi küsimusi.


8 || kurk || maa elu

30. august 2018

Kurke jagub isegi moosikeetmiseks riiNA MArTiNSON Maa Elu

E

rinevalt paljudest teistest köögiviljakasvatajatest jäävad kurgikasvatajad suve jooksul saadud saagiga rahule, eriti need, kel on võimalus põlde kasta. Põlvamaal kurke kasvatav Ülar Liiv tõdeb, et õhusoojaga oli tänavu üle ootuste hästi ja kus on kastmisvõimalus, sai üsna head saaki. „Kolm plussi võib vähemalt kokkuvõtteks anda,” ütleb Liiv ja seletab, et tal on kurkide all umbes 1,5 hektarit, millest poolt ta kastis. Kastetud põld andis head saaki, aga kaugemal põllul, mis kastmisvett ei saanud, põletas päike kurgid ära. „Vahe neilt põldudelt saadud saagis oli drastiline. Sel suvel oli mõeldamatu ilma kastmiseta hakkama saada,” tõdeb Liiv. „Tänavune õppetund ongi see, et kurgikasvatus ilma kastmiseta on liiga riskantne.” Ehkki suvi ise oli väga soe, oli suve algul mitu ööd, mil öökülm katteloori alt taimed ära võtta ähvardas. „Mul läks napilt, temperatuur langes kriitiliselt madalaks – enam ei olnud tegu kraadidega, vaid kümnendikega. Väga napilt jäi puudu, et oleks läinud halvasti,” meenutab mees. Suurema osa kurgisaagist müüb Liiv Salvestile. TURUMÜÜK KAHANEB Võistes juba mitu aastakümmet kurke kasvatanud Valeri Petrov ütleb, et soe suvi sobis kurkidele hästi. Kurgid on tal kasvuhoones ja avamaal, kastis ta ainult kasvuhoone omi. Sort Alex on aastatega end heast küljest näidanud. „Juba üle kümne aasta kasvatan seda, annab saaki hästi nii kasvuhoones kui ka avamaal,” kiidab mees. Põhilise saagi müüb Petrov Pärnu turul. „Ostetakse küll, aga natuke napilt, sest kurkide sissetegijaid jääb aina vähemaks,” tõdeb mees. Kurgi hind oleneb suurusest, ülekasvanuid saab turul ka euroga, isegi 80 sendi eest, aga paras purki panemise kurk

Igal aastal mitmel moel kurke purki pistnud Riina Luik pakub tänavu isegi kurgimoosi. fotod: UrMas lUik / pärnU postiMees

maksab 1,50 eurot. Petrovi hinnangul hind tänavu enam ei kuku, sest hooaeg on kohe läbi saamas. Mullu oli kurk kallim, sest mäletatavasti oli suvi siis kurgikasvatuseks liiga külm. Tahkurannas kurke kasvatav ja kurgihoidiseid valmistav Riina Luik kiidab samuti kurgiaastat. Juba lapsest saati kurgipeenarde vahel askeldanud Luik ütleb, et nii ilusat kurgiaastat tema ei mäleta. Veel augusti teises pooles tuleb kurki põllult aina juurde ja kui tahad purki panekuks ilusat väikest kurki, tuleb saaki korjata iga päev.

TÄNAVUNE ÕPPETUND ONGI SEE, ET KURGIKASVATUS ILMA KASTMISETA ON LIIGA RISKANTNE. „Kui mina laps olin, siis tõmmati tervele külale kevadel kile üle ja kõik kasvatasid kurki, nii kilemajas kui ka põllul,” meenutab Luik. „Kuna lapsepõlves sai palju kurkidega mässatud, siis mingil hetkel

Tänavusele konkursile tuli Luik aga kurgimoosiga. Kes pimeproovib seda, ei arva ealeski, millega tegu, ja pakub pigem õuna- või pirnimoosi. Tõeliselt mõnus magus amps, mis sobib pannkoogi, aga ka juustu peale. Täpset kurgimoosi retsepti Luik avalikult ei jaga, kuid niipalju ikka, et moosi tehakse pisut suurematest kurkidest, need tuleb ära koorida ja riivida. Lisaks läheb sellesse vanilje, suhkur, laimikoor ja -mahl. Kurgimoosi mõte liikus Luige peas juba kaks aastat, aga tegutsema hakkas ta mõne nädala eest. Kohe esimene partii sobis nii hästi, et läks võistlusele ja müügiks purki.

olin täiesti kindel, et nüüd on kõik ja minu lapsed sellist tööd tegema ei pea. Kui aga lapsed suureks said, hakkasin ikka tasapisi taas kurke kasvatama.”

KURK SOBIB ISEGI MOOSIKS Tahkuranna kurgifestivali hoidisevõistluse kaks aastat võitnud ja mullu teiseks jäänud Luik ütleb, et talle meeldib küll igal aastal midagi uut välja mõelda, aga ikka teeb ta ka klassikalist hapukurki, mille retsept on lihtne ega muutu ajas: kaks supilusikatäit suhkrut ja sama palju soola liitrile veele. „Mina olen see, kes keedab marinaadi läbi. Nii seisab paremini, eriti tänavusel soojal suvel,” seletab naine. „Keedan vee läbi soola ja suhkruga, jahutan maha ja kallan külmana kurkidele peale. Nii võib kurke ka nädal aega külmkapis hoida ja ikka maitsevad, nagu oleksid ei- Kurkide hoidistajatel fantaale tehtud.” siast puudus pole.

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük Järvamaa, Türi, Tehnika 14a Tel 503 5585 • www.kolmestar.ee kolmestar@kolmestar.ee

TEHASE PURGID KAANE ALL Suuremates kurgihoidiseid valmistavates tehastes – Salvestis ja Põltsamaal möödub suve teine pool kurke sisse tehes.

Tõhus vahend kärsakate vastu! Hylonox • Püsiv kaitse kärsakakahjustuste vastu vähemalt 2 hooaega! • Looduslik toode – hea alternatiiv • Keemilistele tõrjevahenditele. • Võib kasutada FSC ja PEFC sertifitseeritud metsades.

Orkla Eesti Põltsamaa tehase turundusdirektor Marek Viilol räägib, et nad plaanivad tänavu osta 2200 tonni kurke, millest valmib 45 nimetust kurgihoidiseid viiele turule. „Kõigi kurgihoidiste tootmiseks kolmekordistus juuni lõpust alates Põltsamaa tootmistöötajate arv ja tehas hakkas tööle kahes vahetuses,” nimetab ta. Salvestil on tänavune kurgisaak juba purgis. Kokku pisteti purki üle 1300 tonni kurki, mis on pisut enam kui eelmisel aastal, räägib ettevõtte müügija turundusjuht Triin Kõrgmaa. Kindlasti on suvehooaeg Salvesti jaoks aasta kiireim, tänavu palgati täiendavalt 30 hooajatöölist. „Kurkide müügi planeerimine algab meie jaoks jaanuarikuus, teeme hooaja prognoosi, lepingud põllumeestega paneme lukku veebruaris-märtsis,” seletab Kõrgmaa. „Sõlmisime lepingud 30 kasvatajaga, tänu kellele oleme saanud väga hea kurgiaasta. Paljudel meie kasvatajatel on kastmissüsteemid, mis ongi võimaldanud korjata korraliku saagi. Samuti on kaasa aidanud suurepärane soe ilm ja kurgi kasvamiseks tarvilikud soojad ööd.” Põltsamaal on tarnelepingud 11 kurgikasvatajaga Viljandi-, Rapla-, Pärnu- ja Lääne-Virumaalt. Neist kaheksa talunikku on neile kurke kasvatanud juba üle kümne aasta. „Saak on olnud hea ja tundub, et saame planeeritud koguse kenasti kätte. Kurgihooaeg lõpeb eeldatavasti septembri esimesel nädalal,” lisab Viilol. KÕRVITS KOSUB VEEL Varsti pärast kurgihooaja lõppu hakatakse hoidistama kõrvitsat. Põltsamaal algab kõrvitsatootmine 10. septembril. Kokku on plaanis osta kaheksalt kasvatajalt 800 tonni kõrvitsat, millest valmistatakse 17 kõrvitsatoodet neljale turule: Eesti, Soome, Rootsi, Läti. „Saaki on mõjutanud kuiv suvi, mille tulemusena on kõrvitsad veel väikesed,” nendib Viilol. „Kuid tootmiseni on veel aega ja loodame, et vihm annab kõrvitsatele kasvuhoogu juurde.” Kartuleid-kapsaid on samuti tänavune kuivus mõjutanud. „Saak on kesine, mistõttu tuleb hoolikalt otsa vaadata valmistoodete prognoosile ja võib-olla seda kärpida,” nendib Viilol.

Kindel kaitse metsa ja aeda! Efektiivne ulukitõrjevahend Trico • Looduslik toode, peletusefekt seisneb lõhnas (lambarasv). • Pikk toimeaeg tänu heale ilmastikukindlusele (ca 8 kuud). • Pärast töötlemist hästi nähtav. Kasutatav istikust palgipuuni • Ei mõju kahjulikult töödeldavatele . taimedele ega looduskeskkonnale!

www.systemseparation.ee Tel 5552 6619; 5822 2000; info@systemseparation.ee


maa elu || kindlustus || 9

30. august 2018

kriSTiNA TrAkS Maa Elu

ehval suvel on ikka kerkinud küsimus, miks põllumehed ei kindlusta end suurima aktsionäri – ilma – kapriiside vastu. Praegu ollakse saagik indlustamisel pisut kaugemale jõudnud, kuid endiselt pole usku, et see siinmail viljakasvatajate üldlevinud riskimaandamise vahendiks muutuks. Saagikindlustuse otstarbekusest ja võimalikkusest on räägitud paarkümmend aastat. Aktuaalseks muutub asi siis, kui viljasaak on saanud kahjustada vihma või põua tõttu. Mõni kindlustusselts on saagikindlustust küll pakkunud, kuid reaalseid kindlustajaid on olnud üksikuid. Kuna põllumeeste huvi oli leige, lõpetasid needki paar seltsi kindlustuse pakkumise. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) küsitles eelmisel aastal oma liikmeid. Selgus, et põllumeestel oleks huvi kindlustada, kui riik osa kindlustusmakseid kataks. Nüüd on arutelu jõudnud järgmisesse faasi, hiljuti kiitis valitsus heaks Maaelu Arengukava (MAK) muudatuse, sellesse lisati uus riskijuhtimise toetusmeede. Ettenähtud kahe miljoni euro raames toetatakse saagi, loomade ja taimede kindlustamise makseid. Appi tullakse siis, kui kahjustunud on rohkem kui viiendik põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust ja toetust antakse 70 protsendi ulatuses kindlustusmaksete maksumusest. Kindlustatavate esemete loetelu hõlmab kõiki meil enam kasvatatavaid põllumajanduskultuure ja -loomi. Uus meede peaks rakenduma järgmisel aastal. SEISU PROGNOOSIDA EI SAA Saagikindlustuse turule tuleku eeldused on justkui olemas, kuid kas ka päriselt plaanist asja saab, ei oska asjaosalised veel prognoosida.

SAAGIKINDLUSTUSE TURULE TULEKU EELDUSED ON JUSTKUI OLEMAS, KUID KAS KA PÄRISELT PLAANIST ASJA SAAB, EI OSKA ASJAOSALISED VEEL PROGNOOSIDA. EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et on väga raske ette näha, kas uus kindlustusmeede käima läheb. „Ei oska arvata, kas eraldatud kaks miljonit eurot on piisav või mitte. Me ei tea, kas meede üldse käivitub, sest praegu pole turul isegi mitte vastavat toodet,” kõneleb ta. „Põllumeeste huvi sõltub sellest, millised on kindlustusmaksed ja mida täpsemalt pakutakse. Kui kindlustamine on kulukas, hakkab põllumees mõistagi kaaluma, kas tasub panustada kindlustusse või panna see summa lihtsalt igaks juhuks kõrvale.”

Saagi kindlustamine –

palju küsimusi, vähe vastuseid

Saagikindlustuse probleem on väga terav, sest meil läheb nüüd juba kolmas vilets aasta järjest. foto: dMitri kotJUH / JärVa teataJa

Sõrmus sõnab, et saagi kindlustamine ongi komplitseeritud ja taoline kindlustustoode olemuselt keerukas: näiteks eeldab see kindlustusseltsilt kohapealset võrgustikku, et välistada kindlustuspettused. „Praegu oleks saagikindlustusest abi, kui see kataks põuakahjusid. Samas ei usu ma, et kindlustamine oleks imevits, mis sektori jalule aitab. See on lihtsalt üks riskijuhtimise vahend, mida seni pole olnud võimalik rakendada ega kasutada,” räägib Sõrmus. KINDLUSTAMINE OLGU VABATAHTLIK Sõrmus lisab, et kindlasti ei tohi saagikindlustamist teha põllumeestele kohustuslikuks. Sama meelt on põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus. „Kindlustus peaks olema vabatahtlik – igaüks ise otsustab, kas kasutab seda,” sõnab Annus. Ta on saagi kindlustamise suhtes üsna skeptiline, sest tegemist on keerulisema asjaga, kui alguses paistab. „Näiteks meie praegune põud – sellest on haaratud suuremal või vähemal määral terve riik. See aga tähendab, et taolist kindlustust pakkuval seltsil oleks väga suur risk. See on hoopis midagi muud võrreldes loomade kindlustamisega. Just suure riski ja Eesti turu väiksuse tõttu pole seltsid selle toote pakkumisest ülemäära vaimustunud.” Kui vaadata naabermaadesse, siis Lätis kindlustamine justkui toimib. Ent paljud eelistavad ikkagi riskida, sest hüvitist saada on keeruline ja näiteks põua vastu kindlustatakse eritasu eest. Leedus on saagi kindlustamine rohkem levinud. Annus ütleb, et pigem otsivad põllumehed muid võimalusi riski hajutamiseks ja igaühel on omad meetodid. „Väga abiks on praegu Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu 20 miljoni euro käibekapitali laenu eraldamine, see aitab just neid põllumehi, kes mujalt enam laenu ei saa,” ütleb Annus. „Probleem on väga terav, sest meil läheb nüüd juba kolmas vilets aasta järjest. Saak on tänavu tunduvalt kehvem, näiteks Ida-Viru viljakasvatajad on rääkinud lausa poole väiksemast saagist. Põllumeestel on põhiline mure, kuidas lüka-

ta edasi investeeringuid ja saada hakkama olemasolevate arvetega.” HUVI EI OLE Eesti Kindlustusseltside Liidu/ Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Andres Piirsalu ütleb, et saagikindlustuse puudumine Eestis on puhtalt vähese nõudluse taga. „Kindlustusest tulenev lisaväärtus tekib riski hajutamisest, aga kui kindlustushuvi on kesine ja tsükliline, siis riski hajutamisest ju rääkida ei saa. Väikesele kliendigrupile suunatud lahendus ei saa olla

kasulik ega paku huvi ühelegi osapoolele. Natuke on selle taga ka mõtteviis: küll riik aitab, kui häda käes,” pakub Piirsalu. „Kahju tekib sageli, sest võib olla nii, et igal teisel aastal läheb midagi viltu. Turu väiksus ja avaliku sektori koosmõju on takistanud toote väljaarenemist.” Piirsalu selgitab, et seltsile on saagikindlustus tootena keerukas. „On vaja spetsiifilist kompetentsi, et leping õigesti sõlmida ja kahjujuhtumi korral menetleda. Kui kindlustusandja otsustab välja töötada uue teenuse, eelneb sellele põhjalik et-

tevalmistus alates tegevusloa taotlemisest kuni süsteemide arendamiseni ja inimeste väljaõpetamiseni. Sinna vahele mahub terve hulk tegevusi: riski hindamise ja hinnastamise metoodika, kindlustustingimuste väljatöötamine, edasikindlustuse ostmine jne. Kindlustusteenuse väljatöötamine on keerukas, kulukas ja võtab aega. Mõnikord võib see kesta mitu aastat ja maksta sadu tuhandeid eurosid. Seetõttu peab kindlustusandja olema veendunud, et turul on olemas piisav huvi ja kliendiga jagatav risk on kindlustatav,” räägib ta.


10 || ilma- ja taimetark || maa elu

30. august 2018

iLMATArk

JÜri kAMeNik

ilmatark

TAEVA VÄRVUS

A

Kukeseeni võib enamasti leida samadest kohtadest, kus kanarbik ja leesikas kasvavad: männi ja kuuse segametsas, kus ka kaske on. foto: erik proZes / postiMees

Suvelõpu metsaannid kATriN LUke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

K

ohe-kohe algab september, astronoomilise suve viimane kuu, mis pakub taimehuvilisele mõndagi köitvat ja kasulikku. Kanarbik on roosakaslillade õitega igihaljas taim, kasvab hõredamates männimetsades ja metsa ääres, raiesmikel. Korjata tasub õitsvaid latvu, 3–5 cm pikkuselt kääridega maha lõigata. Kuivab kergesti. Kuivanud oksad võib läbi sõela hõõruda, saab ilusa droogi. Ravimiseks kasutatakse kanarbiku ürti mao ülihappesuse korral, juues teed enne sööki, õhtul magamamineku eel ja hommikul enne sööki. Teeks võetakse 1 sl taimepuru, valatakse üle 300 ml keeva veega, lastakse tõmmata kaane all 15 min ja juuakse päeva jooksul. Veel on kanarbik hea külmetushaiguste, eesnäärme suurenemise, neeru- ja põiepõleti-

ku korral, reumateedes. Välispidiselt haavade ja ekseemide raviks. Kanarbikumesi on hinnatud: mesitarud viiakse metsa kanarbiku õitsemise ajal, et mesilased saaksid koguda kanarbikumett. Kenade õitega võib toitu kaunistada. Leesikas on igihaljas, roomavate varte ja okstega kääbuspõõsas, kasvab samuti männimetsa serval. Varumiseks sobiv aeg on augusti lõpp ja terve september. Lehed on välja kasvanud ega muutu enam kuivades mustaks. Kogutakse 15–20 cm pikkusi võrseid neid otstest murdes või lõigates. Puhastatakse liivast ja muust mustusest, kuivatatakse toatemperatuuril nädal või paar. Kui lehed on krõpskuivad, raputatakse need varte küljest lahti ja pannakse säilituspurki. Leesikakeeduseks purustatakse lehed sõrmede vahel,

RAVIMISEKS KASUTATAKSE KANARBIKU ÜRTI MAO ÜLIHAPPESUSE KORRAL, JUUES TEED ENNE SÖÖKI, ÕHTUL MAGAMAMINEKU EEL JA HOMMIKUL ENNE SÖÖKI.

keedetakse 30 min ja lastakse tõmmata kaane all. Kasutatakse põiepõletiku korral 1–2 ööpäeva 3–5 korda päevas lonksudena. Leesikakeedust ei kasutata üle 7 päeva järjest, järelraviks sobivad kuldvits, raudrohi, kaselehed ning muud magu ja neerukude mitte ärritavad taimed. Kukeseeni võib enamasti leida samadest kohtadest, kus kanarbik ja leesikas kasvavad: männi ja kuuse segametsas, kus ka kaske on. Kukeseen toimib sooleparasiitide ja usside vastu, aga seda ei kuumutata üle 40 kraadi. Võib kuivatada ja valmistada jahu, mida saab lusikaga sisse võtta või võilevale ja salatisse panna. Saab valmistada alkoholiga tinktuuri: kuivatatud ja peenestatud kukeseened panna alkoholi sisse ja lasta tõmmata 2–3 nädalat. Vahekord: 2 sl 200 ml viina, kuiva veini või martiini kohta. Võetakse sisse 1 sl õhtuti. Aeg-ajalt loksutada. Kukeseen on kasulik silmadele, seedimisele, kasutatakse ka vähiravis, maksahaiguste (hemangioomid, rasvamoodustised, hepatiit) ravis. Kukeseened sisaldavad kaaliumi, magneesiumit, rauda, kiudaineid ja D-vitamiini. Seeni saab koguda külmade-

kÜLVikALeNder: AUGUST-SepTeMBer 31. R

Vili, alates kl 04.30 juur

1. L

Juur

2. P

Juur, alates kl 11.02 õis

3. E 4. T 5. K 6. N 7. R

06.21 20.18

Õis

05.37

Istutusaeg

ugusti viimased päevad on toonud imeteldavaid taevatantse, värvusmuutusi, pilveformatsioone ja nähtusi; isegi taevasina on põrgatunud peaaegu lubivalgest (23. ja 24. augustil) kuni sügavsiniseni (26. augustil, kus oli vähegi selget ilma). Seetõttu on huvipakkuv ja paslik uurida, milles asi ehk et proovin heita valgust sellele, millest oleneb taeva värvus. Taevasina põhjuseks on valguse hajumine õhumolekulide kaootilisest liikumisest tingitud hõrenduste ja tihenduste ehk fluktuatsioonide (kõikumiste) tõttu (teise seletuse järgi toimub hajumine molekulidelt). Sellisel juhul hajuvad eelistatult lühemad lainepikkused. Seda nähtust tuntakse molekulaarse ehk Rayleigh’ hajumisena. Rayleigh’ hajumine on nime saanud briti füüsiku lord Rayleigh järgi, kes kirjeldas seda esmakordselt 1871. aastal, kuid tänapäeval eelistatakse informatiivsuse huvides mõistet molekulaarne hajumine, sest hajumistsentriteks on õhu koostisgaaside molekulid. Kui valguse teekond atmosfääris on väga pikk, näiteks päikeseloojangu ajal, siis on sinine ja violetne valgus nii palju jõudnud hajuda, et näeme õhtutaevast roosaka või punakana. Lühemad lainepikkused lisaks hajumisele ka neelduvad paremini. Seetõttu, mida kõrgemale atmosfääris liikuda, seda enam on alles lühilainelisemat nähtavat komponenti ja seda violetsem on taevas. Teine taevasina põhjus on veel: päikese kiirgusmaksimum on rohekassinises, selle lainepikkusega energiat on spektris enam kui violetset. Kui hajutavad osakesed on enam-vähem võrdsed (või ka suuremad) hajuva valguse lainepikkusega, siis hajuvad kõik lainepikkused võrdsel määral. Seda nähtust tuntakse sfäärilise ehk Mie hajumisena. Mie teooria on saanud oma nime oma arendaja, füüsiku Gustav Mie (1867–1957) järgi, enne teda on samalaadseid selgitusi andnud näiteks Taani füüsik Ludvig Lorenz, kuid erinevalt Miest ei saanud teiste artiklid nii palju tähelepanu. Jällegi, tänapäeval eelistatakse informatiivsuse tõttu terminit sfääriline hajumine Mie asemel, sest hajumine toimub sfääridelt, mille mõõtmed on vähemalt kümnendik nähtavast lainepikkusest. Atmosfääris on ligilähedaselt sellised mitmesugused heljuvas olekus tolmuosakesed ja veepiisakesed, mistõttu näeme näiteks rünkpilvi tavaliselt valgetena või udu piimjalt valkja ja helehallina. Ka väiksematelt laiustelt tulnud sumestatud (tolmuses, niiskes) õhumassis näib taevas valkjam. Taevasina põhjuseks võiks esimese hoobiga pidada valguse hajumist. Kui aga uurida lähemalt, siis selgub, et valgus võib läbida keskkonda kahel moel: kas puhtalt elektromagnetlainetusena või siis avaldavad valgus ja aineosakesed üksteisele vastastikust mõju ja sel juhul neelduvad valguskvandid molekulidelt, mis kiirgavad seejärel samu valguskvante, mis neeldusid molekulidel. Just selles taevasina põhjus seisnebki. Suur kuumus, mis valitses Eestis 23. ja 24. augustil, on kadunud ja asemele tulnud tavaline hilissuvine ilm, kui hommikud võivad ehmatada 5kraadise temperatuuriga, aga päeviti on veel 20 kraadi ja rohkemgi. Kuigi Eesti ilma mõjutavad nii kõrg- kui madalrõhkkonnad, on viimaste mõju ülekaalus, mistõttu on ilm üsna pilvine ja aeg-ajalt sajab hoovihma, rohkem ilmselt 1. septembri paiku, kuid seejärel läheb kuivemaks ja soojemaks. Suurt sadu või tormist ilma pole siiski oodata.

ni. Neid toredaid ja maitsvaid terviseparandajaid tasub kindlasti varuda. Puravikke on juba samuti sel aastal nähtud ja neidki tasub varuda. Just päikese käes kuivatatud või paar tundi päikese käes seisnud puravikud sisaldavad nii palju D-vitamiini, et paarist seenest (150 g) piisab päevase D-vitamiini vajaduse rahuldamiseks talvel. Puravikud ja teisedki seened on kolesterooli väljutava toimega ja parandavad seedimist: neis on mineraale ja ensüüme, mis meie tervise korras hoiavad. Mustikas on samuti männi ja kuuse segametsas kasvav metsamari ja seda saab veel praegugi korjata. Ise olen mustikaid septembri lõpuski korjanud ja neist moosi keetnud. Mustika marjad on põletikuvastase toimega, neid kasutatakse kõhulahtisuse vastu ja suu limaskesta põletiku korral. Soodustavad ja kiirendavad ainevahetust. Kõhukinnisuse vastu aitava ja jääkaineid eraldava vahendina sobivad mustikad liigesepõletiku ja reuma, neeru- ja kuseteede põletike korral. Mustikas parandab silmanägemist, eriti hämaras. Nendest valmistatud mahla on antud lenduritele, et öist nägemist parandada. Kasutatakse samuti immuunsüsteemi tugevdamiseks, sest sisaldavad palju antioksüdante. Viimane aeg on korjata mustikalehti tee valmistamiseks: valada lehed üle kuuma veega, lasta tõmmata 20 min ja juua söögiaegade vahel. Mustikalehed ja -varred on hea teematerjal diabeetikutele, alandab veresuhkrut ega pärsi insuliini tootmist kõhunäärmes. Sinikas kasvab soodes ja rabades, on kõrgem ja ümarama lehega, marjad suuremad ja heledamad kui mustikal, aga toime on mustikaga sarnane. Koguda tasub nii marju kui ka lehti. Inimestel on vale arusaam, et sinikad panevad pea valutama. Peavalu tekitaja on hoopis sookail, mis samuti rabas ja soos kasvab. Sinikad pole mürgised, hoopis vastupidi, maitsvad ja kasulikud. Pohlad kasvavad samuti raiesmikel ja männimetsas, neid saab koguda alates augusti lõpust kuni külmadeni. Pohladel on põletikuvastane toime, võib kasutada kõhulahtisuse, põie- ja neerupõletiku, reuma korral. Pohlamari sobib toormoosiks, siirupiks ja kompotiks, sügavkülma panduna smuutimarjaks. Pohlalehtedel on sarnane toime leesikalehtedega, aga neid kogutakse hiljem, kui lehed enam kuivades mustaks ei muutu.

Õis, alates kl 15.04 leht Leht Leht, alates kl 16.54 vili Aiatöödeks sobimatu päev Vili kUUkalendri koostaJa siGne siiM, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK


maa elu || aed ja kodu || 11

30. august 2018

Suvemaitsed mitmel moel tallele Säde Lepik Maa Elu

M

arjamooside keetmise ning kartulivõtu ja muu tõsisema saagikoristuse vahele jääb tavaliselt natuke aega, et peenardelt maitsetaimi ja üht-teist muudki näpsata. Neid tasub veel sügavkülma panna, maitseäädikat tempida või hoopis ümber istutada ja talveks tuppa tuua. Omakasvatatud rohelist jääb nüüd iga päevaga vähemaks – nii et nautigem kõike, mida veel on! Enamikul maitsetaimedel on parim saagikorjamis- ja kuivatamisaeg muidugi enne õitsemist. Põuane suvi lõi aiaviljade valmimisaja ja meie tööjärje segi, palju paha tegid augustis alatult ja ootamatult lehtkapsaid, naeri- ja kaalikapealseid rünnanud maakirbud. Midagi on aiast aga kõigest hoolimata ikka võtta ja kindlasti ei jää tänavu talvgi tulemata. TALVE EEST TUPPA Mõned mitmeaastased maitsetaimed ei talu väljas hästi meie liigniiskeid või lumeta külmaga talvesid. Näiteks sidrunmelissi, aniisi-hiidiisopi, sidrun-liivatee ja aed-liivatee, aed- ja muskaatsalvei, mägi-piparrohu, aedruudi, estragonpuju võiks talveks seepärast puulehtede või kuuse­okstega katta. Kate pange tagasilõigatud taimedele aga alles novembris, kui maa on kergelt külmunud ja temperatuur juba alla null kraadi. Salvei jt külmaõrnad talvituvad paremini, kui jätate taimedele neid tagasi lõigates 10–15 cm kõrguse tüüka. Talihaljad poolpuitunud (nt liivateed, salvei) taimed tahavad kevadtalvel kaitset ereda päikese eest. Tuntud hellikud, mis õues talvitumisega kindlasti hakkama ei saa, on sidrunaloisia, rosmariin, magus lippia, sidrunhein, paraguai suhkruleht, kuid neid võib katsuda ruumis ületalve hoida. Rosmariini ongi mõttekam kasvatada nt aiavaasis, mille saab külmaks ajaks jahedasse (5–10 kraadi) valgesse ruumi tuua. Kastke nii, et muld potis lausa läbi ei kuivaks. Kevadel lõigake taim tugevalt tagasi ja istutage uude kasvunõusse värskesse mulda. Mõne maitsetaime kasutusaega saab sügisel pikendada, kui mõni ilusam taim enne öökülma tulekut ettevaatlikult välja kaevata ja 15 cm läbimõõduga savist lillepotti ümber istutada. Toas aknalaual saab kasvatada vürtsbasiilikut, aedpiparrohtu, liivateed, salveid, peterselli, murulauku, ahtalehist käokulda. Poti põhjas olgu auk liigvee äravooluks ja väike drenaažikiht, mis ei lase sel ummistuda. Algul jätke potti ümberistutatud taimed tuule eest kaitstud kohta juurduma, tuppa tooge need mõne nädala pärast. Uhkesti kasvavalt vürtsbasiilikult võib võtta mõned 10 cm pikkuseid pistikud. Eemaldage alumised lehed, et need vette ei ulatuks, ja laske pistikutel veepurgis juured alla võtta, toatemperatuuril ei tohiks selleks üle 10 päeva kuluda. Juurtega taimehakatised istutage ükshaaval koheva toalillemullaseguga täidetud pottides-

Ürdiaiast leiab veel kindlasti midagi sügavkülma või omatehtud hoidiste ja kastmete sisse. fotod: säde lepik

se ja laske neil kerges varjus kohaneda ja juurduda. Nädala pärast võib poti aknale valguse kätte tuua. Toas tahavad maitsetaimed sügisel ja talvel palju valgust, mõõdukat kastmist ja jahedust, kosutada võib neid näiteks kurnatud lihapesuveega, kus ei tohi olla liharaasukesi, mis võiksid roiskuda. KÜLMA VÕI KOHE TALDRIKULE Kui basiilikulehti lõigata, lähevad need ruttu koledaks ja väidetavalt rikub lõikamine ka maitset. Seepärast basiilikulehti rebitakse. Mitme maitse- ja ravimtaimeraamatu autor Tiiu Väinsaar on soovitanud basiiliku külmutamisega natuke vaeva näha, et selle taime aroom ja värvus paremini säiliksid. Basiilikulehed kastke esmalt ükshaaval oliiviõlisse ja pange siis suletava koti või väikese karbiga sügavkülma. Või proovige, kuidas meeldivad omatehtud basiilikuhoidised. Näiteks maitseõli või -äädikas. Otsige ilus väike pudel, pange sinna paar basiilikuoksakest ja valage peale veiniäädikas. Või rebige lehed peenemaks, pange purki ja valage (oliivi- vm meelepärane) õli peale, nii et see katab lehti sentimeetrise kihina. Hoidke õli seda iga päev segades kaks nädalat soojas pimedas kohas. Siis kurnake õli puhtasse nõusse ja kui on, pistke sisse ilus basiilikuoks. Hoidistada saab ka soola ja õli segus: pange terved basiilikulehed vaheldumisi soolaga väiksesse purki ja valage peale oliiviõli. Hoidke külmikus või jahedas sahvris, õli sobib salatikastmeks või praadimiseks, lehed maitsestamiseks või pestoks. Värsketest lehtedest pesto viib kindlasti keele alla. Neile, kes pole veel ise pestot teha proovinud, olgu ka retsept. Võtke 3 dl basiilikulehti, 2–3 küüslauguküünt, 30 g seedermänniseemneid, 1–2 sl sidrunimahla, soola, 1,5 dl oliiviõli ja pisut Parmesani juustu. Laske basiilik, küüslauk, seedermänniseemned koos soola ja sidrunimahlaga mikseris ühtlaseks massiks, segage juurde õli ja lõpuks riivitud parmesan. Pesto säilib külmikus paar nädalat.

Tervisliku peterselli söömist tasub meil õppida teistelt rahvastelt. Prantsuse köögist pärit külma kastme persillade jaoks võtke ja laske peeneks punt petersellilehti ja 3–4 küüslauguküünt, lisage natuke oliiviõli ja soola. Argentiina liharoogade juurde käivas chimichurri-nimelises rohelises kastmes on lisaks juba nimetatud osistele natuke punet, valge veini äädikat või sidrunimahla, pipart ja soovi korral tšillit. Salvei teeb eriti hõrguks nt kanamaksa. Lehti võib sügavkülma panna ükshaaval või hakitult.

MÕNE MAITSETAIME KASUTUSAEGA SAAB SÜGISEL PIKENDADA, KUI MÕNI ILUSAM TAIM ENNE ÖÖKÜLMA TULEKUT ETTEVAATLIKULT VÄLJA KAEVATA JA 15 CM LÄBIMÕÕDUGA SAVIST LILLEPOTTI ÜMBER ISTUTADA. Peenestatult pange sügavkülma ka sidrunmelissi, müntide, leeskputke ja petersellilehti. Pakkige need parajate portsudena õhukindlalt suletavatesse kottidesse. Hakitud segudena võib koos külmutada mitut maitsetaime, nt basiilikut, salveid ja piparrohtu. Kõikidele sügavkülma läinud kottidele-pakkidele lisage silt selle koostisega, sest külmutatult on ürdid väga sarnased. Ürtidest saab teha kas üksi või koos teistega jäiseid ürdikuubikuid. Hakkige till, petersell, basiilik, murulauk, aed-harakputk, koriander, piparrohi, rosmariin jms peeneks ja täitke jäävormid selle seguga. Valage peale jahtunud keedetud vesi ja pange jäänõu ööpäevaks sügavkülma. Siis lööge kuubikud vormist välja ja pakkige karpidesse, millega neid sügavkülmas hoiate. Piparmündi- ja sidrunikuubikud sobivad jooke maitsestama ja jahutama. Ilu pärast ja toidu kaunistamiseks võiks jäänõus külmutada saialilleõisi. Rosmariini- ja basiilikukuubikuid on soovitatud teha ka oliiviõliga. Rosmariinioksake-

sed säilivad niiskesse köögipaberisse keeratult paar nädalat tavalises külmikuski. Tervislikku varssellerit ja apteegitilli ehk fenkolit (apteegis on selle nimi ristiköömen) sööge nüüd nii palju, kui isu on. Väga hea salati saab neist ka koos. Lõigake apteegitilli lihakas ebamugul pikuti hästi peeneks, peenestage sellerivarred. Kastmeks segage kokku oliiviõli ja sidrunimahl, maitsestage soola ja pipraga. Apteegitilli ebamugulat maha lõigates jätke taime juur mulda, hilissügiseks kasvavad õrnad lehed sobivad hästi maitsestamiseks ja mõnda külmakraadi need ei pelga. Lehti ja õisikuvarsi pange peenekshakitult ka sügavkülma. Huvitava maitseaine saate fenkoli puhastatud, kuivatatud ja peeneks jahvatatud juurtest. Puhastatud mädarõikajuure võib kilesse keerata ja sügavkülma panna, toitu tehes saab siis külmunud juure otsast paraja koguse riivida. Varsselleri maitset rikub juba esimeste öökülmade näpistus, külm teeb varred ka sitkemaks. Varred püsivad koos, kui lõikate need maha väikese juurekaelatükiga. Lehed kasutage kohe toidus ära või pange need sügavkülma. Ka varred säilivad kõige pikemalt sügavkülmas. Selleks kupatage tükel-

Sügisel tuleb värskelt süüa tervislikku lehtkapsast: rebige lehed tükkideks, riivige juurde üks õun, kastmeks lisage sorts oliiviõli ja sidrunimahla.

datud varsi paar minutit, jahutage ja pange parajate portsudena, mille korraga ära tarvitate, õhukindlalt kilekottidesse ja siis külma. Lihtsalt kilekotti pandult säilivad varred tavalises külmikus paar nädalat. Kui kilekotti õhuaugud teha, võib varsi hoida jahedas keldris või sahvris. Tervelt ülesvõetud varssellerit saate hoida niiske liiva sees keldris, aga samas ruumis ei tohi etüleenieralduse tõttu olla õunu. Tšillit on kerge säilitada kuivatatult. Ajage kaunad kuivatamiseks nööri otsa või laske neil lihtsalt toatemperatuuril krimpsu tõmbuda. Kuivanud vilju säilitage klaaspurgis. Enne tarvitamist peenestage kaun – kui jätate seemned sisse, siis on maitse eriti terav. Sügavkülma pange tšilli hakitult. Külmkappi võib veel valmis teha supirohelise segu, et see oleks keetma või hautama hakates käepärast. Võtke võrdsetes kogustes rohelist (nt 200–250 g tilli, peterselli ja kui teile koriandri maitse meeldib, siis seda ka) ja 200 ml head toiduõli. Pestud maitserohelisel laske kuivada. Hakkige see, valage õli peale ja segage. Laske tund aega seista ja segage uuesti. Pange supiroheline purki ja tavalisse külmikusse, kasutada kõlbab see mitu kuud.


12 || Leivategu || maa elu

30. august 2018

Priileib teeb ilma jahuta leiba Tiit Efert Maa Elu

V

õitlusest diabeediga kasvas välja pere­ ettevõte Priileib, kes valmistab teravilja- ja nisuvabasid pagaritooteid. Loomulikult on toodetest väljas ka diabeetikute suurim vaenlane suhkur. Priileiva looja on juristiharidusega Ain Kabal, kes töötab riigiasutuses õigusnõunikuna. Toiduvalmistamine on talle kogu elu kirg olnud. See viiski Aini õhtuti kööki leiba küpsetama. Päeval töötas juristina, õhtuti vehkis kuni öötundideni puulusikaga köögilaua ja ahju vahet. HAIGUS ANDIS MOTIVATSIOONI Motivatsiooni Priileiva arendamiseks andis Aini haigestumine teist tüüpi diabeeti, mistõttu oli ta sunnitud vaatama üle kogu toidumenüü. Koos abikaasa Marika Kabaliga otsustasid nad proovida dieete, kuidas kaalu langetada ja vere suhkrusisaldust stabiliseerida. Pikk proovimine näitas, kuidas toiduained tegelikult keha mõjutavad. Nad tõdesid oma kogemuste najal, kui kahjulikud on teraviljatooted ja üldse kõik töödeldud toiduained. Ain ja Marika avastasid suurepärase töövahendi – glükeemilise indeksi dieet ehk GI-dieedi. Seda iseloomustab toiduaine mõju veresuhkrule. Mida väiksem GI, seda aeglasemalt suhkur veres tõuseb. Kadunud tädi kinkis Rootsi autorite Ola Lauritzsoni ja Ulrika Davidsoni raamatu „Parimad GI retseptid”. „Hakkasime selle järgi süüa tegema. Lihtne, kiire, ja mis peaasi, maitsev,” räägib Ain. GI põhimõtete järgi toitudes suutis ta hoida veresuhkru loomulikul moel stabiilsena, kuni ei vajanudki enam süstimist. Aini sõnul jõudis tema kehakaal

„Leiba armastame kõik, oli väga raske loobuda millestki, millega oleme harjunud juba sündimisest saadik,” tõdeb Ain Kabal. foto: Kristina Efert

vahepeal samale tasemele, nagu oli olnud tudengipõlves. Menüüsse jäid liha, kala, muna, piim, juust, aedviljad ning mõningad puu- ja juurviljad, aga klassikalist võileiba endale enam hommikul lubada ei saanud. Kirjandust uurides ja katsetades leidsid Ain ja Marika retseptid, kus seemnetest, pähklitest ja gluteenita jahudest küpsetatud pätsikesed asendasid kiluleiba kenasti, hoides veresuhkru organismis normis. „Leiba armastame kõik, oli väga raske loobuda millestki, millega oleme harjunud juba sündimisest saadik,” tõdeb Ain. Näiteks poes müüdav tatraleib ei ole diabeetiku jaoks lahendus. Nii sündisidki teravilja- ja jahuvabad leivad. Nende GI on peaaegu olematu. Leivad ei sisalda jahu, põhikomponent on seemned. Tulemuseks on valgurikkad tooted, mis on gluteenivabad ja

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kuulutab välja

KÄSITÖÖTALGUD

Sinu valmistatud traditsioonilise mustriga kirjatud pärimuslik

KIRI-KOTT

teenib tulu heategevuseks. Toetame SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi. Tööde esitamise tähtaeg on 28. september. Esitlus ja müük Mardilaadal Saku Suurhallis 8.–10. nov.

Täpsem info: folkart.ee/uritused /pohjamaade-kasitoo-paevad/

täidavad kiiresti kõhu. Leivad osutusid tõelisteks menukiteks kõikide sõprade hulgas, tekkis nõudlus. Nii sündiski Priileib, kus valmistatakse terviseteadlikele, diabeetikutele, tsöliaakia­haigetele või muidu õrna seedimisega inimestele tervislikku ja turvalisemat alternatiivi jahuleibadele. Esimesed tooted olid Puuvik, Seemik ja Tatrik, mis on kõik siiani tootevalikus alles. Puuvik ja Seemik sisaldavad rukkikliisid, aga peamise leivamassi moodustavad seemned, mille

PRIILEIVA TOODETE ARV LÄHENEB POOLESAJALE: LEIVAD, PIRUKAD LIHAGA, SINGIGA, KALAGA, SIBULAGA, LISAKS SOOLASED JA MAGUSAD KÜPSISED.

kooshoidmiseks on lisatud muna ja laktoosivaba jogurtit. Tatrik sisaldab tatrahelbeid. Nimed mõistagi tulenevad koostisainetest. Puuvik on nime saanud lisatud puuviljadest. Suhkru asemel on Priileiva toodetes erütritool, kalorivaba looduslik magusaine. See on suurepärane kõrvalmaitseta suhkruasendaja, mida esineb näiteks pirnis, viinamarjades, melonis, arbuusis. „Tulime tühja koha pealt. Oleme ikka väga kaugele jõudnud,” ütleb Ain. ALUSTATI KODUS Leivategu alustati kodus Harjumaal Rannamõisa külas, sest nõuded olid hõlpsamini täidetavad. Kuid peagi jäi koduköök väikseks. Seal valmis kuni paar tuhat leiba kuus. Selline maht hakkas juba elamist segama. „Kodu oli seemneid ja kergesti lendlevat jahu täis,” kirjeldab Ain. „Tootmine kasvas suureks, tooteid tuleb jahutada ja pakendada.” Asuti otsima

sobilikke tootmisruume. „Kuulsime, et Laagris on üks pagarikoda lõpetamas. Facebook viis meid kokku,” räägib Ain. Tegemist oli Laagris Vae tänaval asunud Laagri Leivatoaga. See oli küll Kabalite jaoks kodust eemal, aga mitte liiga kaugel. Laagri Leivatoast jäid sisse sobilik sisseseade ja ahjud. „Oli lihtne jätkata,” sõnab Ain. Saab töötada korraga kolme sektsiooniga ehk teisisõnu saab teha kolm eri laari toodangut. „Kui tarvis, saab iga sektsiooni eraldi käima panna,” täpsustab Ain. Nüüdseks on Ain ja Marika ise tootmisest tagasi tõmbunud. Laagris on tööl kolm pagarit, kes alustavad tööpäeva hommikul pärast kella kuut. Nädala sees valmistatakse iga päev sadu värskeid leibasid. Tooted on müügil suuremates Selverites, Stockmannis, Tallinna ja Tartu kaubamajas, Solarises ja Viimsi Delices. Tänavu kevadeni peeti Järve Selveris müügipunkti, see

võttis ülearu energiat. „Mida rohkem poodi pead, seda vähem jääb aega muuks,” nendib Ain. Tagaplaanile jäi ka tootearendus. Mais anti poeruumid üle Juustusahvrile, mille põhitegevus on Itaalia väiketootjate juustude müük. Priileiva klientide jaoks ei muutunud midagi, nende lemmiktooted jäid uude poodi kenasti müügile alles. VÕTA, MIDA TAHAD Priileiva toodete arv läheneb poolesajale: leivad, pirukad lihaga, singiga, kalaga, sibulaga, lisaks soolased ja magusad küpsised. Populaarsemad on Aini sõnul just kallimad tooted. Näiteks on hästi edukas Olümpia küpsis, kus samuti jahu sees ei ole. „Retseptid on kõik enda tehtud. Kõik on tulnud katsetades ja ei saa öelda, et kõik tooted kohe esimesel katsel õnnestusid,” sõnab Ain. Tooraineks kasutatavad piimatooted, nagu laktoosivaba või, jogurt ja kohupiim, on kõik eestimaised. Seemned tulevad välismaalt, tatrahelbed kodumaalt. Priileiva valikus on ka suitsulõhe. „Aitasin Soome sõbral patenti võtta kala külmsuitsutamise tehnoloogiale,” räägib Ain. Nüüd tal ongi autoriõigusega kaitstud suitsugeneraator, mille suitsu kvaliteet on hea, tihe ja ühtlaselt intensiivne. „Kümme korda kiiremini suitsutab, alla kolme tunniga saab hakkama,” kirjeldab Ain. Põhiline infokanal on Facebook. „Paneme info üles ja klientidelt saad tagasisidet,” räägib Ain. Priileiva tooted on nišitooted, neid ei müüda samapalju kui tavalist leiba. Aga kui peaks haaret laiendama, siis Aini hinnangul on Rootsi ja Soome atraktiivne turg, kuhu püüelda. „Põhjamaad on kohad, kus luuakse trende. Skandinaavia köök on nähtus, millest räägitakse. Märksõnad on kohalik, värske, maalähedane, naturaalne. Sobib nagu rusikas silma­ auku meie filosoofiaga,” lausub Ain.

AS Väätsa Agro on üks kolmest Trigon Dairy Farming Estonia AS poolt hallatavast piimatootmise ettevõttest. AS Väätsa Agro asub Järvamaal Türi vallas, tootmisharuks on piimatootmine ja teraviljakasvatus. Ettevõttele kuulub 2200 lüpsilehma ja 2000 noorlooma. 2014. aastal valmis ettevõttel Eesti suurim, 2200 lüpsilooma mahutav Lõõla lüpsikarjafarm ning renoveeriti ka mõlemad noorkarjafarmid.

Tööd saab:

MEHAANIK Tööülesanded: Statsionaarsete seadmete hooldamine, haldamine ja remont. Nõuded kandidaadile: • keskharidus • hea eesti keele oskus • B-kategooria juhiluba • arvutioskus • kohusetunne • iseseisev mõtlemine • pingetaluvus • otsustusvõime Omalt poolt pakume: • ametiautot ja konkurentsivõimelist palka • koolitusi ja arenguvõimalust • meeldivat töökollektiivi • väljaõpet kohapeal Tööleasumine: niipea kui võimalik. Töökoht asub Türi vallas Järvamaal. Täpsem teave: Lenno Link, tel 520 9455, e-posti aadress: Lenno.Link@trigondairy.com


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.