Maa Elu, 24. mai 2018

LEELO KUKK: MIDA ROHKEM ON ROHELUST ÜHE KILOMEETRI RAADIUSES INIMESE ELUKESKKONNAS, SEDA PAREM ON TEMA ÜLDINE TERVIS.

NAABRITE JUURES

LEEDU SUURIMA MAHETOOTJA KANAFARMIS POLE PIDEVALT KOHAL ÜHTEGI TÖÖTAJAT.

TOIT

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

EESTI TOIT ON ÜKS MAAILMA PUHTAMAID JA SEDA VÕIB JULGELT SÜÜA.

24. MAI 2018 • NR 21 (154) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

Noorte nutikus teeb vanadele silmad ette siLvi LuKJanOv Maa Elu

T

üri lillelaada esimesel päeval toimunud noortalunike kompleksvõistluse võitis Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandustöötaja eriala kolmanda kursuse õppur Meelis Lindret. „See kõlab nüüd küll üsna ebaloogiliselt,” olid noormehe esimesed sõnad, kui tema nimi võitjana välja kuulutati. „Ma ei saanud tänavu võistluseks üldse harjutada, olin praktikal. Nii polnud mul alasid tehes kordagi sellist tunnet, et võiksin võita,” lausus LääneVirumaalt Väike-Maarjast pärit Lindret pärast auhinnatseremooniat. „Kahel varasemal aastal sain kolmanda koha. Tegelikult pole ju üldse paha ka korra võita.”

Teise koha saavutas noortalunik Lauri Mukk, kolmandale kohale tuli Anti Viirmets Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

Eelmise aasta võitja Felix Lavrentjev tunnistas, et on oma lõpptulemuses pettunud, kuid rõõmustab kolme alavõidu üle. „Esimesed alad läksid liigse pinge tõttu tiitlit kaitsta üsna aia taha, siis lõin tulemusele käega ja kohe hakkasid alad paremini välja tulema. Kuid jah, esikolmikusse seekord ei pääsenud,” nentis ta.

Noortalunike mitmevõistlusel osales tänavu neli tüdrukut, kõik esimest korda ja neist Võrumaalt võistlema tulnud noor-

talunik Karin Sabalisk tuli, nägi ja võitis. Kuigi Sabalisk õppis eelmisel aastal Järvamaa Kutsehariduskeskuses taimekasvatust, läks siis see võistlus temast kuidagi mööda. „Tänavu sain info e-kirjaga ja kohe mõtlesin, et tulen proovin. Muidugi olen üllatunud, et mul kohe nii hästi läks,” rõõmustas ta.

Harjutada sai Sabalisk vanemate ja vendade talumajapidamistes. „Vanematel ja kahel vanemal vennal on loomad, käisin neid mõõtmas ja nende juures sain harjutada ka lüpsimasina kokku-lahtivõtmist. Teised alad olid harjutatavad oma talumajapidamises,” kõneles neiu.

Nii läkski Sabaliskil ootuspäraselt kõige paremini traktoriga täpsussõit ja lüpsimasina hooldus. Kõige halvemini kasti valmistamine. „Panin algul lihtsalt lauad valesti kokku ja nii kuluski rohkesti aega,” kõneles ta.

LINNATÜDRUK PÕLLUL Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eriauhinna saanud Marie Rätsepso sõnas, et noortalunike mitmevõistlus oli talle kui pealinna neiule väga meeldiv kogemus. „Olen põline Tallinna tüdruk, esimest aastat õpin maaülikoolis põllumajandust, kuid päris mütsiga lööma ma siia ei tulnud,” selgitas ta. „Harjutasin tädi lihaveisekasvatuses Raplamaal ja käisin Järvamaa Kutsehariduskeskuses.”

Selleks leidis ta aega kooliskäimise kõrvalt. Kuna neiul oli närv võistluspäeval päris suur, siis mitmel alal ta tulemusega rahule ei jäänud. „Püüdsin küll igal alal anda parima, kuid kõik ei sujunud nii, nagu tegelikult oskasin. Eriti jäi kripeldama põllusuuruse määramine sammudega, kuid järgmisel aastal

tulen ja teen paremini,” kinnitas Rätsepso.

Võistluse peakorraldaja, Järvamaa Kutsehariduskeskuse juhtõpetaja Aive Kupi sõnutsi annab 18 korda toimunud noortaluniku võistlus noortele põllumeestele võimaluse teiste koolide sama eriala õpilastega tuttavaks saada ning omavahel mõõtu võtta. „Kõik ülesanded olid väga praktilised, neid oskusi läheb noortel kindlasti tulevases töös tarvis,” kinnitas ta.

NUTIKAD NOORED Kõik 18 aastat noortalunike kompleksvõistluste korraldamise juures olnud Järvamaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Vello Vilu tõdes praeguste noorte nutikust. Traktorite täpsussõidu kohtunikuna tegutsev Vilu meenutas, kuidas esimestel aastatel võistlesid õpilased traktorga T-25 ja praegu tehnika tippmudelitega.

Kuigi praeguseid traktoreid on juhtida tunduvalt kergem, on selleks vaja palju suuremaid teadmisi ja kogemusi. „Traktorist, kes võistles omal ajal T-25ga, nüüdisaja traktoriga ilma väljaõppeta ei pruugi hakkama saadagi, vastupidi aga küll,” nentis ta. „Tänapäeva noor võib T-25 kabiini sattudes olla esmalt küll natuke segaduses, kuid katsub siis kange, ja usun, et saab hakkama,” arutles ta.

Vilu on seda meelt, et põllumajandust õppivatel noortel on igal ajal tähtis oskusi teistega võrrelda. „Võistluspinges ennast proovile panna annab tööeluks väärt kogemuse. Ka noortalunikke võiks võistlemas rohkem olla. Neilegi kulub see marjaks ära, noortalunike kompleksvõistlusel saab oskused proovile panna kümnel alal.”

Noortalunike konkursi võitsid Meelis Lindret ja Karin Sabalisk.

FOTO: sIlVI lukJaNOV

TULEMUSED Parim noortalunik Meelis Lindret Noorim võistleja Raido Milvaste Parim noorperenaine Karin Sabalisk Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eriauhind – Marie Rätsepso

ALADE PARIMAD Traktori täpsussõit – Felix Lavrentjev ja parim tüdruk Karin Sabalisk Põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine – Robin Randaru Põllu suuruse määramine sammudega – Raido Milvaste Väetise külvinormi arvutamine – Felix Lavrentjev

Või valmistamine purgis – Meelis Lindret Lüpsimasina hooldus – Karin Sabalisk Tõstukiga ladustamine – Felix Lavrentjev Saeketi vahetus – Lauri Mukk Kasti valmistamine – Felix Lavrentjev Veise eluskaalu määramine – Jaanus Salu

maa elu || lOOduskaitsekuu || 3

24. mai 2018

JuHTKiri

riina MarTinsOn toimetaja

TERVE EESTI

K

USAs Michigani Ülikoolis tehtud uuringus leiti, et kümme minutit looduspilte vaadanud inimesed suudavad paremini keskenduda kui linnapilte vaadanud.

FOTO: elmO rIIG / sakala

LOODUS ON MEIE TERVISE PANT. Kas me vaid arvame seda või on sel ka teaduslik tõepõhi all?

Loodusfoto vaatamine

parandab vaimseid võimeid LeeLO KuKK

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

T

änavuse looduskaitsekuu „Terve Eesti” raames keskendume eluslooduse ja inimese tervise seostele. Kindlasti on kahtlejaid, kas liblikal, linnul või puul on ikka tervendav mõju.

Looduse ja inimese tervise seoseid on maailmas põhjalikumalt uuritud viimased kümmekond aastat ja lisaks vaimsele heaolutundele on uuritud sellega seotud füsioloogilisi näitajaid. Kokkuvõttes võib öelda, et meie aimus looduse positiivsest mõjust tervisele on õige – loodusest saadav heaolutunne peegeldub meie füsioloogilistes näitajates.

TERVE LOODUS, ÕNNELIK INIMENE Looduse ja tervise seos algab lihtsatest asjadest. Nii on näiteks USAs Michigani Ülikoolis tehtud uuringus tõestatud, et ainuüksi loodusfoto vaatamisest piisab, et inimese kognitiivsed võimed paraneksid. Juba kümme minutit looduspilte vaadanud inimesed suudavad paremini keskenduda kui linnapilte vaadanud.

Väga oluline on, mida aknast näeme – puid nägevad inimesed suudavad paremini keskenduda ja õppida kui need, kelle vaade piirdub parkimisplatsiga või on ruum hoopis aknata.

Veel paremini mõjub tervisele aga liikumine. Samas on vahe, kas jalutada kivisel linna-

tänaval või looduses. Michigani ülikooli uuringud on näidanud, et roheluses jalutanud inimeste mälu ja tähelepanu paranes lausa 20 protsenti, samas jalutuskäik linnatänaval paremaid tulemusi ei andnud.

Selge seos on haljasalade olemasolu ja tervisenäitajate vahel – mida rohkem on rohelust ühe kilomeetri raadiuses inimese elukeskkonnas, seda parem on tema üldine tervis.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vahendatud uuringute andmetel on elukohas asuvate puude esinemise ning depressiooni avaldumise vahel otsene korrelatsioon – kui kodu ümbruses on rohelust 20%, siis on elanikel 11% vähem depressiooni sümptomeid. 30% roheluse olemasolu juures on vastav näitaja juba 25%. Seega on haljasalade lähedal elavatel inimestel väiksem oht kogeda depressiooni.

SÕLTUME SUUREL MÄÄRAL OMA MIKROFLOORAST, KUID MIDA „PUHTAMALT” ELAME, SEDA VAESEMAKS MEIE MIKROFLOORA JÄÄB. Kuna looduses armastatakse kauem viibida kui siseruumides, tagab see ühtlasi, et seal ka liigutakse rohkem. Liikumine on omakorda tervise ja ilu pant.

ELURIKKUS TEEB RÕÕMSAMAKS Enamik eeltoodud näiteid on seotud linnakeskkonnaga, mis tekitab küsimuse, kas piisabki hooldatud rohealadest ja linna lilleklumpidest. Milleks meile puutumata loodus, kus valitseb liikide virvarr ja mille väljanägemine nii mõnigi kord on esteetiliselt küsitav?

Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi (IEEP) uuringute kohaselt on ka elurikkusel korrelatsioon õnnetundega – mida rohkem on meie ümber eri liike, seda paremini me end tunneme. Üks kevadine tore kollane lapsuliblikas teeb tuju heaks, aga meel läheb veelgi rõõmsamaks, kui näed lisaks koerliblikat, pääsusaba või väikest-kärbtiiba.

Loodusel on lisaks meeltega tunnetatavale ja sellest lähtuvatele keemilistele reaktsioonidele veel üks palja silmaga nähtamatu roll. See on mikromaailm. On teada, et arvuliselt on inimese kehas rohkem mikroobide rakke kui keharakke ning mikrofloora mõjutab meie arengut juba enne sündi. See mõjutab aju arengut ning seda, kas oleme depressioonis või õnnelikud, kaldume tüsedusele või oleme vormis.

Sõltume suurel määral oma mikrofloorast, kuid paraku on nii, et mida „puhtamalt” elame, seda vaesemaks meie mikrofloora jääb. Graham Rook Londoni ülikoolist on tõestanud, et loodusega tihedamalt kokku puutuvatel inimestel on mikrofloora tunduvalt rikkalikum ja tänu sellele on neil ka tugevam vastupanuvõime haigustele.

PARIM RAVIM ON LOODUS Väidetavalt elab 50% Euroopa Liidu elanikest vaid 5 kilomeetri kaugusel Natura 2000 võrgustikku kuuluvast looduskaitsealast. Täpset arvutust Eesti kohta ei ole, kuid arvatavasti on Eestis see näitaja veelgi suurem.

Külastajauuringud näitavad, et meie loodusradasid külastatakse aasta-aastalt üha rohkem, 2016. aastal umbes 2,3 miljonit inimest. Lisaks loodusradade-

LOODUSKAITSEKUU Tänavu korraldab Keskkonnaamet 26.–27. mail 20 tasuta matka, mille kohta saab infot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Veel korraldavad koostööpartnerid looduskaitsekuu raames 42 üritust: matkad, loodusõhtud, seminarid ja näitused. Ürituste kava leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee.

Igas Eesti maakonnas on avatud vähemalt üks Avastusrada, mille kontrollpunktides saavad osalejad teadmisi testida ja koguda uut infot piirkonna loodus- ja kultuuriobjektidest. Rajad on leitavad kodulehel avastusrada.ee/et.

13.–16. juunil toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel loodusfestival, mis kutsub märkama ja väärtustama loodust linnaruumis. Festival päädib üle-eestilise loodusvaatluste maratoniga, mis kutsub uurima ja salvestama koduümbruse elurikkust. le on Eestis üle 100 terviseraja, millest rohkem kui pooled asuvad kaitsealadel. Kui viis aastat tagasi hinnati terviseradade külastajate arvuks 4 miljonit külastust aastas, siis nüüdseks on neid kindlasti rohkem.

Nagu varemgi korraldab Keskkonnaamet koos partneritega üle Eesti loodusretki, kus kogenud ekspertide juhendamisel saab õppida loodust paremini tundma. Seda selleks, et saaksime paremini tuttavaks meid ümbritsevaga, teeksime head oma tervisele ja oskaksime paremini hoida loodust ja iseennast.

indlasti olete mõelnud, kuidas ometi mõni mees viitsib tundide viisi jõe kaldal, õng käes, istuda. Kas tõesti pole tal midagi kasulikumat teha?

Või miks sügisel suurel osal eestlastest mõistus otsekui ära keerab ja nad korvidega seenemetsa tormavad? Miks paljud sooja ilma saabudes maale kehva internetiühenduse juurde kolivad?

Või miks praegu tuhanded meie seast iga vaba hetke, näpud mullas, veedavad?

Ei, see pole materiaalne kasu, mis loodetakse saada. Tegelikult on need hobid tihtipeale hoopis kulukad. See nähtamatu magnet on loodus, mille keskel viibimine meie vaimsele tervisele positiivse laksu annab.

Et looduse soodne mõju inimese meeleolule ja tervisele polegi sugugi vaid „puukallistajate” järjekordne umbluu, kirjutab tänases Maa Elus Leelo Kukk Keskkonnaametist. Tuleb välja, et ka eri riikide teadlaste uuringud on seda tõestanud ja tegelikult piisaks vaid loodusfoto vaatamisest, et inimese vaimsed võimed paraneksid.

Nii ongi käimasoleva looduskaitsekuu teemaks valitud „Terve Eesti”, sest lihtsaim viis oma tervist hoida on looduses liikumine. Inimene on loodud olema looduses, meie genoom pole muutunud, küll aga igapäevaelu, kus looduses olla õnnestub üha vähem.

Kui pole mahti metsa või mere äärde minna, tasub sammud seada parki, sest juba 20minutiline jalutuskäik roheluses aitab. Olete kindlasti tähele pannud, et pärast jalutuskäiku on meel rõõmus ja mõte selgem.

Eestlane hindab loodust ja viimasel ajal pead tõstnud roheliikumine vaid tõestab seda. Tore, kui jõuaksime sõnadest ja teiste plaanide kritiseerimisest kaugemale. Piisab igaühe pisikestest sammudest. Näiteks kui sel suvel metsa ja veekogu äärde ei trügiks autoga, võtaks oma toidupakendid tagasi tulles kaasa, ei reostaks teiste looduses viibijate kuulmist muusikatümpsuga.

Kes aga kuidagi arvuti taga töötundide veetmisest ei pääse, kontrolligu üle ookeanitaguste teadlaste uuringutulemused: valige arvutiekraanile mõni ilus looduspilt, vaadake seda kümmekond minutit ja proovige, kas töö läheb edasi ladusamalt.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || kivitööstus || maa elu

24. mai 2018

Dolomiiditoodetel

TOOMas ŠaLDa Maa Elu

rgita dolomiit on kogu Eestis hästi tuntud huvitava beežikashalli värvuse ja ilusa mustriga paeliik, mille kasutamine Raplamaal sai alguse juba 13. sajandil.

Tänu eri töötlemisvõimalustele on laienenud selle kasutusvaldkonnad ja -võimalused: ehitus, sise- ja välisviimistlus, platside, teede ja radade katmine, aedade kujundamine jms.

Hea töödeldavuse tõttu on kivi kõrgelt hinnatud skulptorite seas. Orgita dolomiiti kaevandav ja töötlev osaühing Orgita Dolomiiditooted tegeleb kõrvalharudena ka kivijääkidest mitmes fraktsioonis paekivikillustiku tootmise ning ehitusmasinate ja karjääritehnika rentimisega.

KAEVANDAJAST TÖÖTLEJAKS Märjamaa vallas tegutseva perefirma juht Toomas Kirsipuu meenutab, et jõudis dolomiidi kaevandamiseni tänu sellele, et aitas tuttavatel ettevõtet finantsiliselt üles ehitada. „Aga elu teeb keerdkäike, äri ei läinud käima ja mul ei jäänud üle muud, kui osta välja kogu ettevõtmine,” ütleb ta.

Hariduselt on Kirsipuu hoopis kunstiinimene, õppinud kultuuritöötajaks, täpse-

IGA FIRMA, MIS TAHAB ARENEDA, PEAB PIDEVALT INVESTEERIMA SEADMETESSE, INIMESTESSE JA TEADMISTESSE, ERITI KUI TAHETAKSE JÕUDA EESTIST VÄLJA.

on kindel koht mitmes valdkonnas malt fotograafiks-kinematografistiks. „Eriti südamelähedane on kunstfoto, aga naudin teisigi kunstiliike, olgu muusika, teater, kujutav kunst vms, peaasi et ma sellest aru saan,” muigab ta.

Ka kivitöötlemist peab ta loominguliseks tööks. „Naudin uute toodete väljaarendamist, hangin reisides isukalt kogemusi ja ideid, kõik see on minu maailm,” märgib ta.

Pärast osaühingu loomist 2000. aastal käis mees ärikoolitusel, aga kõige olulisemad teadmised ja oskused on ta enda sõnul hankinud ikkagi reaalselt töötades ja ettevõtet juhtides. „Ebaõnnestumiste tõttu on mul tulnud arvestatavat kooliraha maksta. Minu ettevõtjakarjääri esimene etapp oli tohutu vaimustus, et küll ma nüüd panen, aga sellele järgnesid ahastus ja võitlus, neist viimane kestab praegugi,” kõneleb mees.

Kirsipuu kinnitab, et äpardused on ettevõtluse loomulik osa. „Pidime algselt hakkama dolomiidist väetisekomponenti tootma. Investeerisime ja tegime ettevalmistusi, aga kui läksin Maardusse „äripartneriga” viimaseid detaile kokku leppima, selgus, et peale mõne vettinud väetisekoti ja vaevu hingedel püsiva värava seal muud polnudki. Esialgu ahastasin, aga kui pea klaariks sai, pusisime edasi,” räägib ta. „Meil on täielikult perefirma, isa oli kõva masinamees, tema aitas. Hakkasime dolomiiti murdma ja töötlejatele plokkidena müüma. Vaikselt hakkasin ise töötlemist katsetama – ostsime ühe masina, siis teise ja nii ta läks. Eurotoetuste abil jõudsime kümme aastat tagasi uuele tasemele, arenesime

Toomas Kirsipuu kodutalus on Orgita dolomiiti rohkelt kasutatud nii välis- kui ka sisekujunduses.

FOTO: TOOmas Šalda

kaevandajast töötlejaks. Oleme leidnud probleemidele lahenduse ja viimased kümme aastat võime ettevõtte käekäiguga rahule jääda, eriti just tehnoloogilise poole pealt,” jutustab Kirsipuu. „Järgmisel aastal hakkame laiendama. See nõuab nii uut hoonet kui ka neljateljelise CNC-kivisae ostmist, mis võimaldab tootmist rohkem automatiseerida. Näiteks vene inimene armastab suursugusust ja see masin võimaldab teha dolomiidist keerukaid vigureid, mis meil praegu üle jõu käivad või mille valmistamine võtaks ebaotstarbekalt palju aega.”

Kindlasti ei vasta Kirsipuu

hinnangul tõele üldlevinud arvamus, et esimesed viis ettevõtlusaastat on rasked, siis läheb kergemaks. Iga firma, mis tahab areneda, peab pidevalt investeerima seadmetesse, inimestesse ja teadmistesse, eriti kui tahetakse jõuda Eestist välja.

KONKUREERIB TEHISMATERJALIGA Kõik looduskivi tootjad konkureerivad Kirsipuu sõnul mitte omavahel, vaid ennekõike tehismaterjalide pakkujatega.

Inimestel on pahatihti eelarvamus, et dolomiit on hirmus kallis ja seetõttu isegi ei küsi hinda.

Tegelikult ei pruugi dolomiiditooted üldse väga palju maksta. Näiteks meetrilaiune ja kolmekümne sentimeetri sügavune vett ja mustust tõrjuva ainega töödeldud aknalaud maksab 13,5 eurot pluss käibemaks. Fassaadi hinnad algavad 25 eurost ruutmeetri eest. Muidugi on ka kalleid tooteid, aga inimeste soovid ja võimalused ongi erinevad. Suure tootmise protsessis tekib nii või teisiti jääke, neid müüakse meistrimeestele kokkuleppehinnaga.

Kõige rohkem tellitakse firmast kaminadetaile, põranda- ja seinaplaate, mahult on

2. juunil 2018 KL

Sõmeru keskusehoone juures Lääne-Virumaal

10e ettevõtjate,

Kohalik este Liidu allasutuste ja Põllume e paraad lustakas suurejoonelin used usaad l a t t d a u ja mu aimela Suur t rim talutoit sitöö a P ne kä äitus ala stimai e e ade n saab kaa i j m o n o l Ehe h ts e te Kari oad, kus list pla aati ite meest tööt m a ev d idagi tem eu õllu e n i s r E u m l p u rdada am Suur i laste eiste s Ma m u e v l enda ege ju t Festivaliplatsile sissepääs Pal ja parkimine on TASUTA

Üritus on alkoholivaba

Kogu päeva vältav

kultuuriprogramm suurel ja väikesel laval, peaesineja kell

14

SVJATA VATRA

Festivali toetavad Rakvere Vallavalitsus, Leader, Rägavere Mõis, Lääne-Viru Põllumeeste Liit, 16366

METALLUKSED TULEKINDLAD METALLUKSED EI30-EI60 KORTERIUKSED VÄLISUKSED SISEUKSED ALUMIINIUMIST TOOTED TERASPROFIILIST TOOTED TÄISPUITUKSED, EI30 PUITUKSED GARDEROOBIUKSED ERITELLIMUSMÖÖBEL LUKUSTUSLAHENDUSED Mida me pakume? · Professionaalset infot leidmaks sobivaima toote · Kiiret reageerimist ja lühikest tarneaega · Kvaliteetseid tooted · Soodsaid hindasid · Kliendi soovidele ja vajadustele vastavaid terviklahendusi · Mõõdame, toodame, transpordime ja paigaldame Tutvu toodetega kodulehel www.kvaliteetuks.ee või salongis Lai 1, Rakvere. Tel 5660 2630, info@kvaliteetuks.ee

maa elu || kivitööstus || 5

24. mai 2018 k­õige suuremad fassaaditellimused. „Näiteks Eesti Maaülikooli Tallinna maantee algusesse jääva õppehoone tarvis tootsime üle 7000 ruutmeetri. See oli tõsine kondiproov, aga tänu sellele saime Eestis kanna maha. Praegugi läheb mul Tartusse sisse sõites süda soojaks, kui seda hoonet vaatan. Viimasel ajal on hästi populaarseks muutunud koorukeseks nimetatav fassaadikivi, millega on kaetud näiteks Rakvere kinomaja,” räägib Kirsipuu.

Kivitöötleja kogemusele tuginedes kinnitab Kirsipuu, et tema alal jääb loodus alati peale ning sellega tuleb kliendilgi arvestada. „Ma ei tea kunagi päris täpselt, mis muster või toon plokist välja tuleb. Kui klient tahab ikka täiesti ühes toonis seina, on vist targem värvifirma või tehismaterjalide tootja poole pöörduda. Meie töötleme seda, mida loodus annab.

See just ongi huvitav, et Eesti pisikesel territooriumil asuvate karjääride kivid on nii erinevad. Isegi meie enda karjääri piires võib väga mitut moodi kivi leida,” räägib ta.

Hea töödeldavuse tõttu on Orgita dolomiit populaarne skulptorite seas. Mitmel pool Eestis on korraldatud paepäevi, kus skulptorid on kasutanud just Orgita karjääri dolomiiti.

KIVIPURUSTAJA TEEB KILLUSTIKKU Kuigi Orgita Dolomiiditoodete prioriteediks jääb ehitusmaterjal, on neil teisigi tegevusharusid. Kogu karjääri kivimahust saab valmistoodanguks vähem kui kolmandik, sest iga väikest kivi pole mõtet pingi peale pannagi ja igast suurest plokist jääb midagi üle. „Mis vähegi kõlbab, läheb ehitusmaterjaliks, aga jääke on ikkagi päris palju. Töö käib selle nimel, et valmistoodete osakaalu kasvatada. Seda saab teha, arendades tehnoloogiat ja sortimenti, aga midagi tuleb peale hakata ka jääkidega,” selgitab Kirsipuu.

Nii hakati juba üsna ammu tootma killustikku. Eriliselt uhke on ettevõtte juht tunamullu

ostetud võimsa ja suure tootlikkusega mobiilse kivipurustaja üle, millesarnast teist Eestis ei ole. Kaalub see 130 tonni ja kui kogu komplekti ühest kohast teise kolida, on vaja kaheksat treilerit. Purustajat saab hästi reguleerida ja toota nõutavaid killustikufraktsioone lühikese ajaga suures mahus. „Liigutame masina sinna, kus maanteid ehitatakse. Pisikesi töid pole sellega mõtet teha, sest lõpptoote hind läheb liiga kalliks. Idee sain TallinnaPärnu maantee uuendamisest.

Tööd leidis see masin isegi talvel,” räägib Kirsipuu.

Orgita Dolomiidis on palgal kaheksa inimest, neist kolm tegutsevad töökojas. Hooajati värvatakse lihtsamate abitööde jaoks tööjõudu juurde. „Võtame appi ka koolipoisse. Üks neist hakkas koolist vabal ajal meie juures taskuraha teenima ja arenes tipptegijaks, kelle peale saab alati kindel olla. Me võiksime hakata isegi kahes vahetuses tööle, nõudlust on, seadmeid saab osta, aga head kaadrit napib. Tegelikult võiks meie juures tööd saada isegi kakskümmend inimest, aga seda teed me ei lähe. Pigem teen vähem ja tublide meestega, kui et ajan asja suureks,” räägib Kirsipuu. „Meie kollektiivi pääsemisel on põhilised lojaalsus ja töötahe, tervist peab ka olema, sest kuigi töö on paljuski mehhaniseeritud, on ikkagi kohati tarvis ihurammu rakendada.

Väljaõpe on meie poolt, aga töötajad peavad mõistma, et kes tahab midagi saada, peab ka andma, niisama tunniveeretajaid pole meil tarvis.” Ülimalt rahul on Kirsipuu asjaoluga, et Orgita Dolomiiditooted on perefirma. „Selle suur eelis on, et võid lojaalsuses kindel olla. Mul on ka teisi äripartnereid olnud, aga need lülid ei pidanud. Kedagi teist ei saa nii usaldada nagu oma pere liikmeid.”

Peale abikaasa on firmas tööl kolmest pojast keskmine ja isa peab teda oma ala ässaks.

Teisedki pojad tunnevad asja vastu tõsist huvi ja on vajadusel toeks.

Väätsa Agro võtab tööle

AGRONOOMI Põhilised tööülesanded: • ettevõttes agronoomilise töö korraldamine ja plaanimine; • töötajate juhendamine ja tööprotsesside kontroll; • põlluraamatu täitmine; • raamatupidamisele esitatavate aruannete õigeaegne koostamine ja esitamine; • eelarvestamise protsessis osalus.

Nõuded kandidaadile: • eriharidus; • hea arvutioskus; • täpsus ja korrektsus tööülesannete täitmisel; • kiire õppimis- ja arenemisvõime, kohusetunne, hea pingetaluvus; • B-kat autojuhiluba.

Kasuks tuleb: • eelnev töökogemus põllumajandusettevõttes; • hea suhtlusoskus.

Ettevõte pakub: • mitmekesist ja huvitavat tööd kiiresti arenevas kontsernis; • toredat töökollektiivi; • arenguperspektiivi; • erialaseid täiendkoolitusi; • konkurentsivõimelist palka; • ametiautot ja telefoni.

Sooviavaldus ja CV palume saata 31. maiks e-posti aadressil lenno.link@trigondairy.com.

Linnuveerg

ÕÕNETUVID MUUTUVAD ÜHA HARULDASEMAKS OLAV RENNO linnuteadja

K

evadiste metsahäälte seas on vahel kuulda pisut sumbunudkõlalist huuo uq, mis hetkeliste pauside järel kordub kuni tosin korda. Häälitseja ise istub või kõnnib mõnel oksal puu keskkõrgusel, on vägagi kodutuvi suurune ja sarnane, ainult et ta külgkaelal on rohekalt ja purpurselt helklev laik ning rind on punakasroosa.

Sulestikus pole valget – ei tiibadel nagu kaelustuvil ega tagaseljal nagu kodutuvil. See on õõnetuvi, kes elutseb omaette paaridena männikus, haavikus ja salumetsas. Sobivate pesaõõnsuste pärast tuleb konkureerida hakkide, kodukakkude ja sõtkastega, kusjuures õõnetuvid enamasti alla jäävad. Õõnetuvi on meil kõige enam metsadega seotud tuvi ja siiani ei ole teadaolevalt asunud pesitsema kuhugi linnaparki, küll aga on ta hakanud urbaniseeruma Kesk-Euroopa linnades, kus peale puuõõnsuste pesitseb ka müüriorvades ja pesakastides.

Kevadel saabuvad need ka meleka nime kandvad tuvid märtsi teisel poolel, sügisel lahkuvad oktoobris. Pesitse-

mas leidub neid näiteks Pärnu-, Lääneja Harjumaa rannalähedastes metsades, Saaremaal ja Hiiumaal ning laiguti ka sisemaal. Aprillis võib jälgida metsaserva kohal mängulendu tegevaid isastuvisid: lind lendab üsna järsus joones mitmekümne meetri kõrgusele, lööb seal tiivad selja kohal laksatusega kokku ja siis tiibu V-kujuliselt hoides laugleb mõnele oksale.

Eestis on melekate arv viimastel aastakümnetel märgatavalt kahanenud – võrreldes eelmise

Varemalt loeti ka õõnetuvi Eestis jahilindude hulka, kuid nüüd on ta arvatud III kaitsekategooriasse kui kahaneva arvukusega ja kadumisohtu sattuda võiv linnuliik.

FOTO: shutterstock

sajandi algupoolega mitu korda ning on nüüdseks jäänud pidama 500 ja 1000 paari vahel. Üks põhjusi on õõnsustega puude hävimine lage- ja sanitaarraie tõttu, teine aga hauduvate lindude ja pesakondade hukkumine üha arvukamaks muutuvate metsnugiste läbi.

Mõnel juhul on õõnetuvi pesi leidunud kõrgepingemastide õõntes ja minevikus ka puisniitudel küünikatuse varjus. Pesaõõne põhjale toob tuvipaar vooderduseks pisut kuivi lehti ja kõrsi.

Aprilli lõpupoole muneb ematuvi 2 valget muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud. Kahe ja poole nädala järel kinnisilmsete ja paljastena koorunud poegi toidetakse alul vanalinnu puguseinast erituva tuvipiimaga, pärastpoole ka pugus pehmitatud seemnete ja teradega. Pesast lahkuvad pojad 25 päeva vanuselt. Seejärel viibib pesakond tavaliselt metsa servaosas nädalapäevad koos, lennates toituma metsaväludele, heina- ja viljapõldudele, kus söövad teri, seemneid, marju ja sekka mõne putuka. Suve lõpuks koonduvad tuvipesakonnad mitmekümnelisteks parvedeks. Eestis pole täheldatud õõnetuvide suve jooksul teist korda pesitsemist, küll aga on see tavaks lõunapoolsetel asurkondadel.

6 || PuHas tOit || maa elu

24. mai 2018

Eesti toit on puhtuselt teine Euroopas Margus aMeeriKas Baltic Agro

E

elmisel kevadel ilmus EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) põhjalik aruanne taimekaitsevahendite jääkidest toidus. Seda võrdluses ELi maade, Islandi, Norra ja mujalt maailmast pärit toodetega.

Eestis ilmus selle kohta paar uudisnuppu eelmisel sügisel pärast Soomes ilmunud infot. Palju agaramalt levitavad aga meie kanalid teavet muudest maailma paigust ja ikka suunitlusega sinnapoole, kui hull on olukord jääkainetega toiduainetes ja keskkonnas. Et saada tõest pilti, tuleb vaadata ametlikku analüüsi, mille kohaselt on Eesti toit euroliidus taimekaitsevahendite jääkidest puhtuselt teine Soome järel.

Aruandes anti ülevaade 2015. aastal võetud 84 341 toiduproovist, millest 97 protsendist ei leitud taimekaitsevahendite jääke või oli nende sisaldus alla lubatud piirmäära. Testiti peamiselt traditsioonilist taimekasvatustoodangut, lisaks mahetoodangut, lastetooteid ja loomakasvatussaadusi.

UURITI PÕHJALIKULT Kokku määrati uuringus 774 eri preparaadi jääke. Enamik neist olid alla lubatud maksimaalse piirmäära, kuid avastati ka üle piiri sisaldust. Teistest enam oli taoliseid kahel toimeainel: fungitsiid ditiokarbamiidil (Mankozeb jt) ja kasvuregulaator etefoonil (Cerone jt), kuigi neidki oli alla poole protsendi proovidest. Rohkem sisaldasid jääke oliivid, mida me õnneks kamaluga ei söö.

Puhtuse edetabel oli koosta-

tud alla lubatud piirmäära leitud protsentide järgi. Need on siis kogused, mis on lubatud, ei ole tavatarbijale ohtlikud, kuid mida siiski oli võimalik määrata ehk avastada. Kõige enam taoliseid jääke leiti Lõuna- ja Lääne-Euroopa maade toodetes. Näiteks Hispaania 57,2%, Belgia 57,1%, Saksamaa 51,8% ja Holland 48,3%. Euroliidu keskmine näitaja oli 42,1%.

Kasvatatud toiduainetest kõige väiksem taimekaitsevahendite sisaldus oli Soomes 10,8%, Eestis 18% ja Taanis 19,7%. Meie õnneks võib öelda, et kõige võimsam taimekaitsevahend on pakane ja seda meil veel niipalju jagub, et taimekahjurid talvel miinuskraadidega hukkuvad ning insektitsiidikogus, mida ollakse sunnitud troopilistes maades kasutama, jääb meil kasutamata. Üle lubatud piirmäära oli kõige enam jääke Malta (5,6%) ja Küprose (5,5%) toiduproovides.

Teiste maade toidutoodangu jäägisisaldus oli üldjuhul suurem kui Euroopas. Näiteks Lõuna-Aafrika 75,9%, Tšiili 73,8%, Kolumbia 71,7% ja Brasiilia 71,2%. Vähem leiti jääke Ukraina 8,3%, Sri Lanka 11,0%, Moldaavia 11,4% ja Venemaa 14,5% toodangus, kus arvatavasti majanduslikel põhjustel ei ole taimekaitse kuigi levinud.

MAHETOODANG LUUBI ALL Eraldi analüüsiti maheviljelejate toodangut, proove oli 5331 ehk 6,4% koguarvust. Seal ei leitud jääke 85,2% proovidest.

Teatud jääke sisaldas 13,5% proove, millest määrati 140 toimeaine jääke. Enamlevinud neist olid vaseühendid, bromiid jt. Võib muidugi arvata, et maheviljeleja tooted on ohu-

Eesti toit on üks maailma puhtamaid ning seda võib julgelt süüa ja eelistada mujalt toodule.

FOTO: arVO meeks / ValGamaalaNe

tumad, kuid tegelikult ei ole.

Erineb vaid preparaatide tootmisviis: tavaviljeluses lubatud on valmistatud sünteetiliselt keemiliste reaktsioonide tulemusel ja teised on naturaalsed.

Ohtlikkus aga sellest ei sõltu.

Näiteks mahetootmises lubatud vasksulfaat on mitu korda ohtlikum kui tavaviljeluses lubatud glüfosaat.

Kui võrrelda eri tootmisviiside toodangut, siis Ukraina (8,3%) ja Soome (10,8%) tavaviljeluses kasvatatud toiduained sisaldavad vähem ja Eestis vaid veidi enam (18%) jääke kui ELi maheviljelejate toodang keskmiselt (13,5%).

Tuleb veel kord rõhutada, et need sisaldused on alla maksimaalselt lubatud piirmäära ja sellega on nii nagu räimedega: Soome teadlased soovitavad neid jätkuvalt süüa. Läänemere kalade söömine on tervisele palju kasulikum kui potentsiaalne mürgistusrisk. Sama lugu on meie taimekasvatustoodanguga, see on tunduvalt puhtam kui troopilistes maades.

Toiduainetest leiti kõige enam pestitsiidijääke üle lubatud piiri oliividest (34,5%), granadillist (21,3%), sellerilehtedest (20,9) ja teelehtedest (18,5%).

Kõige rohkem erinevate pestitsiide jääke leiti humalast.

Nüüdsel internetiajastul tuleb infomürasse kriitiliselt suhtuda. Väga palju levib ühekülgset selgituseta infot, mida uudistekanalid kergesti nii-öelda alla neelavad. Negatiivne saab ikka enam tähelepanu.

Igal huvigrupil on oma eesmärk: kes tahab suuremat tiraaži, kes välja kaubelda uuringute lisarahastust, kes ümber jagada toetusraha. Eesmärk peab aga olema ühine üle Eesti: et jääke oleks toidus minimaalselt, et poleks ohtu inimesele ega loodusele. Seda mõistavad kõige paremini just põllumehed. Oluline on, et kõik otsused oleksid teaduspõhised, mitte emotsioonide najal üles köetud.

Kokkuvõttes võib kindlalt öelda, et Eesti toit on üks maailma puhtamaid ning seda võib julgelt süüa ja eelistada mujalt toodule. Taolist põhjamaise tervisliku toidu kuvandit peame senisest enam kujundama ja levitama.

Euroopa suurim m kasutab moodsaim

TiiT eFerT Maa Elu

ui üldiselt a r v a t a kse, et mahetoot m ine on väikeste ettevõtete ja talude pärusmaa, siis Leedus asuv Auga Group tõestab vastupidist. Ettevõtte mudel näitab, et kemikaalideta mahetootmist saab viljeleda ka suurtootmise vormis. Ettevõtte toodangut müüakse üle maailma, sealhulgas Eestis.

Auga Groupi looja, ideoloog ja juhatuse esimees on Põhja-Leedust Šiauliai linnast pärit Kęstutis Juščius, kes asutas oma esimese eduka äri juba ülikooliajal. Ettevõte tegeles siis küll riiete tootmise ja müügiga.

Olles sel moel veidi raha teeninud, otsustas Juščius hakata seenekasvatajaks ja ostis 1993. aastal kodulinnas ruumid seenefarmi rajamiseks. 1997. aastal, kui tootmisvõimsus oli 30 tonni kuus, hakkas ettevõte teenima kasumit. Pärast võimekuse tõstmisse investeerimist jõuti 2007. aastaks 700 tonnini kuus.

SEENEKOMPOSTIST SAAB VÄETIST 2012. aastal ostis Juščius esimese põllumajandusettevõtte ja hakkas Šiauliai lähedal katsetama mahedalt kasvatatud köögiviljade väetamist seente kasvatamisest üle jäänud kompostiga. Seenekasvatusega tekkis piisavalt komposti, et väetada kuni 3000 hektarit maad. Siit tekkis suurepärane idee, kuidas integreerida seenekasvatus põllumajandusega.

Juščius arvutas, et kui seeneturu kogukäive Euroopas oli umbes miljard eurot aastas, siis mahetoodete turg 30 miljardit eurot ja aasta keskmine kasvutempo 10 protsenti.

2013. aastal alustas ta läbirääkimisi Leedu suurima valdusettevõttega Agrowill Group, mis oli parasjagu silmitsi finantsprobleemidega ja saneerimisel. 2014. aastal ühines Juščiuse seenekasvatusettevõte Baltic Champs Agrowill Groupiga, mis spetsialiseerus põllumajandusele ja loomakasvatusele. Tehingu tulemusel sai Juščius uue ühinenud ettevõtte üle kontrolli.

Esimesel kahel aastal vahetus ettevõtte juhtkond, loobuti äridest, mis polnud põhitegevusega seotud ega kasumlikud.

Saneerimine jõudis edukalt lõpule. 2015. aastal otsustati

maa elu || maHetOOtJa || 7

24. mai 2018

mahetootja maid seadmeid Auga Groupi looja ja juhatuse esimees on Šiauliai linnast pärit Kęstutis Juščius, kes asutas oma esimese eduka äri juba ülikooliajal. Olles riiete tootmise ja müügiga veidi raha teeninud, otsustas mees hakata seenekasvatajaks.

minna üle mahepõllumajandusele, hakates kogu hallatavat maad harima mahepõllunduse põhimõtete järgi. Mahesertifikaadi saamiseks tuli läbida kohustuslik kaheaastane üleminekuperiood.

Sel perioodil järgiti mahetootmise nõudeid, kuid toodangut müüdi endiselt tavatootmise hinnaga. Oma uue visiooni esiletoomiseks muudeti 2016. aastal ettevõte nimi Auga Groupiks. Auga tähendab leedu keeles kasvamist. Hispaania keele ühes dialektis tähendab see vett. Aga Islandil näiteks silma.

KONTRASTIDE LINN VILNIUS Auga Groupi kontor asub Vilniuse südalinna kõrghoonete piirkonnas asuva büroohoone 12. korrusel. Vaade Vilniusele on uhke. Ühele poole jääb vanalinn, teisele poole rohelus. Kolmandale poole vaadates oleme sattunud aga justkui ajas pool sajandit tagasi.

Kontorihoone kõrval on väikestest majadest koosnev piirkond, kus on tolmused tänavad, hoovis vanad Žigulid. Majade vahel sibavad kanad ja hulguvad koerad. Kuna ala asub kesklinnas, siis ilmselt ostetakse peagi need krundid üles ja majakeste asemele kerkivad pilvelõhkujad. Neljanda külje vaa-

Ühelt ruutmeetrilt saab 26 kilogrammi seeni. Kui seened korjatud, tõmmatakse põhu ja kanasõnniku segu, kus seened kasvasid, auto peale ning küntakse põllul mulla sisse.

FOTOd : krIsTINa eFerT

det varjabki kõrvalasuv kõrghoone.

Auga põllumaid ei näe siit akendest ka kõige parema tahtmise juures. Valdavalt on need sadade kilomeetrite kaugusel Leedu põhjaosas, kus asuvad riigi viljakamad maad. LõunaLeedus on maad liivasemad ja vähem viljakad.

Maad on ettevõttel 38 000 hektarit, millest ettevõttele endale kuulub 3000. Rendilepingupartnereid on paari tuhande ringis ja kellegi osakaal ei ole nii suur, et koostöö katkemine tähendaks riski.

Leedus on põllumajanduse viljelemiseks sobiv paik, sest maa hind on lääne poole jäävate riikidega võrreldes odav. Üks hektar põllumajandusmaad maksis Leedus 2016. aastal keskmiselt 3340, Poolas 9100 ja Saksamaal koguni 19 600 eurot. Eestis maksis põllumaa samal ajal veelgi vähem, 2700 euro kanti. Keskmine põllumajandusmaa rendihind on Leedus 125 eurot hektari eest, Poolas 210 ja Saksamaal 290 eurot.

AUGA PUHUL EI TÄHENDA MAHETOOTMINE JUURTE JUURDE TAGASIMINEMIST. PÕLDU EI KÜNTA HOBUSTEGA, VAID SOETATUD ON KÕIGE AJAKOHASEMAD SEADMED. RASKED ÜLEMINEKUAASTAD Ettevõtte areng on olnud tormiline. Üleminekuaeg mahetootmisele kulges raskelt, sest

Kanafarmis pole ühtegi töötajat, toitmine ja söötmine käib mehhaniseeritult. Toidupaaki peab täitma kord kuus, veepaaki kord nädalas.

tootmine käis mahepõhimõtte järgi, mis on kulukam, aga klientide käest ei saanud veel mahemärgi puudumise tõttu väärilist hinda küsida.

Kui tavapõllult tuleb Leedus keskmiselt 4,95 tonni nisu hektari kohta, siis Auga saab oma mahepõldudelt keskmiselt 4,1 tonni. Seda vahet on järjest vähendatud ja eesmärk on veelgi saagikust parandada.

Kaunviljasaak on Augas isegi tavapõllumajandusest suurem.

Miks? Ega täpset põhjendust polegi. Aga üks soodustav faktor on hea väetis. Auga ökofarmides kasvab 3500 lehma, kelle sõnnik on suurepärane väetis.

Lehmad annavad aga ka mahepiima ja tänavu hakkas ettevõte seda müüma, täiendades juba niigi mitmekesist tooteportfelli.

Augal on õlitootmiseks oma rapsipõllud, kuigi mahedal kujul on rapsi kasvatada ülikeeruline. Auga viljeleb mahepõllumajanduses klassikalist põllukultuuride vahetamise süsteemi. Ühel aastal kasvab põllul vili, teisel jällegi lastakse maal viljast puhata ning sinna külvatakse näiteks oad.

Kuigi ettevõte peab oma koduturuks Baltikumi, on võetud sihiks terve maailm.

SUPID VIIVAD MAAILMA Praegu läheb juba kuni 80 protsenti Auga toodangust eksporti. Toodete lipulaev on mullu turule toodud valmissupid, mis said kohe edukaks. Supid andsidki ettevõtte hoogsa tõuke, sest need aitavad väärindada enda kasvatatud toorainet.

Auga suur eelis on, et kogu tootmisahel on enda kontrolli all. Kõik Auga supid, mida saab ka Eestis osta, on gluteenivabad ja sobivad veganitele.

Uutele turgudele jõuda pole lihtne, läbirääkimised võivad kesta aastaid. Aga kui kuhugi sisse saadakse, on potentsiaali palju. Erinevalt köögiviljadest ja seentest saab suppe transportida maailma teise otsa, ilma et nende kvaliteet kannataks. Need on transpordikindlad ja neil on piisav säilivusaeg.

Peamised piirkonnad, kuhu suppe viiakse, on Soome ja teised Skandinaavia riigid, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Neid pakutakse näiteks IKEA poodides Jaapanis.

Läbirääkimised käivad USA turule jõudmiseks.

UUDSED POP-UP-FARMID Auga puhul ei tähenda mahetootmine juurte juurde tagasiminemist. Põldu ei künta hobustega, vaid soetatud on kõige ajakohasemad seadmed.

Seenevabrikus on välja mõeldud eriline kasvatusviis.

Algul tõmmatakse põhu-, kanasõnniku- ja turbakiht, kus on seeneniistiku algmeks nisuseemned sees, spetsiaalse lindi peal kasvurennidesse. Mõne päeva möödudes on rennides seeneniidistik juba näha, justkui kerge vatikiht.

Esimesed seened korjatakse 17 päeva pärast, sest neile tuleb teha harvendust. Ühelt ruutmeetrilt saab 26 kilogrammi seeni. Kui seened korjatud, tõmmatakse põhu ja kanasõnniku segu, kus seened kasvasid,

uuesti auto peale ning küntakse põllul mulla sisse.

Supivabrikus on näha kogu tootmisliini peale vaid mõnda inimest, kelle ülesanne on arvutiekraanilt jälgida robotite tööd.

Kanafarmis pole ühtegi töötajat. Kogu piirkond on kaamerate vaateväljas. Metsloomade eest kaitseb kanu elektriaed.

Suuri röövlinde ei pidavat seal piirkonnas elama. Toitmine ja söötmine käib mehhaniseeritult. Toidupaaki peab täitma kord kuus, veepaaki kord nädalas. Ainult üks töötaja käib kaks korda päevas läbi mune korjamas. Neid ei pea ta ka korjama kanade vahelt, vaid need toob temani lint. Ühe tuhandepäise farmi munade korjamiseks kulub veerand tundi.

Pop-up-põhimõttel toimiva farmi mudeli on Auga ise välja töötanud. Kui põld rohust tühjaks süüakse, tõstetakse farm edasi uude kohta. Tõstmise käigus tehakse maja täiesti puhtaks ning desinfitseeritakse, et haigused ei leviks. Farmi juures on päikesepatareid, kust suvisel ajal saab farm kogu elektri ja enamgi veel.

Auga Group mõtleb põllumajanduse kestlikkusele ja looduse säästmisele laiemalt. Tunnistades, et kümnendik heitgaasidest toodetakse põllumajanduses, on Auga eesmärk hakata tootma biogaasi. Piisavalt võimsaid traktorimootoreid, mis biogaasiga töötaksid, pole veel leiutatud, sest nende järele pole siiani maailmas nõudlust.

Aga insenerid maailma kuulsaimates traktorifirmades juba mõtlevad sellele.

8 || mets || maa elu

24. mai 2018

NOORE METSA HOOLDAMISEKS SAAB TOETUST KÜSIDA KerTu KeKK

SA Erametsakeskus

E

estis on mitukümmend tuhat metsaomanikku, kes saaks toetuse abil investeerida oma noore metsa tulevikuväärtuse tõstmisse. Et motiveerida metsaomanikke metsas toimetama ja noort metsa hooldama, makstakse hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava vahenditest toetust. Valgustus- ja harvendusraieteks kuni 30aastases metsas on tänavuses toetuseelarves kokku 1,5 mln eurot.

Varasemad aastad on näidanud, et kõik nõuetekohased hooldusraie toetuse taotlused saavad ka rahastatud.

Metsaomanikel tasub juba praegu toetuse küsimise võimalust kasutada, sest mõne aasta pärast ei pruugi seda enam olla. Praegu maaelu arengukavas kokkulepitud toetusmeetmed lõppevad 2020. aastaks ja ELi eraldatavate struktuurivahendite vähenemise tõttu on järgmise perioodi eelarve kindlasti tunduvalt väiksem.

TULEVIKUS SUUREM TULU Valgustus- ja harvendusraiega antakse noores metsas puudele ruumi ja rammu kasvamiseks ning kujundatakse puistu liigiline koosseis tulevikus. Näiteks võib samas kasvukohas kasvada meile tuttava ilmega pohlamännik või metsakasvatusvõtteid kasutamata hoopis kaasik.

Pärast hooldusraiet on alles jäänud puudel rohkem valgust ja toitaineid, mistõttu need kasvavad kiiremini ja jämedamaks. Nii sirgub tulevikus tugevam ja kvaliteetsem puis-

tu, mis toob metsaomanikule suuremat majanduslikku kasu.

Eesti Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000. aastate keskel. Leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba 8 aastaga.

Uuendusraie ikka jõudes võib hooldatud mets omanikule mitmekordset tulu anda. Hooldatud metsa väärtus on suurem ka tänu selle kenamale väljanägemisele ja parematele liikumisvõimalustele, mis muudavad hõlpsamaks metsas eri teenuste pakkumise.

KUI ISE EI OSKA Metsakasvatustöödel saab sageli takistuseks aja ja teadmiste puudus.

Sellises olukorras tulevad omanikule appi kohalikud metsaühistud.

Tavaliselt mittetulundusühingutena tegutsevates metsaomanike ühendustes on olemas metsatööde planeerimiseks ja tegemiseks vajalikud teadmised ja kontaktid, samuti on ühistutel kogu metsatoetuste taotlemist puudutav informatsioon.

Metsaomanik saab metsaühistust info ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks. Kui aga endal pole soovi oma metsaga tegeleda, korraldavad metsaühistu spetsialistid kõik tööd metsaomaniku jaoks ise.

Tänavu saab Erametsakeskusest metsahoolduse toetust küsida 28. maist 8. juunini. Toetatakse kuni 30aastases puistus hooldusraiete tegemist, tööga võib alustada juba taotluse esitamisele järgneval päeval. Toetussumma on 159 eurot hektari kohta, mis peaks katma vähemalt poole tegelikest kuludest. Toetust saab küsida kohaliku metsaühistu kaudu või e-PRIA portaalis.

Noored aedniku Liisi KOnT Räpina Aianduskooli õpetaja

üri Lillelaadal toimus kutsevõistlus „Noor aednik”. Varem on samanimeline võistlus aset leidnud nii Räpina Aianduskoolis, Maamessil kui ka eelmisel kevadel võistlussarja „Noor meister” suurüritusel Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses. Kevadpealinn koos Eesti suurima lillelaadaga tundus aednike jõukatsumiseks aga hoopis sobivaim koht.

Noore aedniku võistlus on ellu kutsutud, et tutvustada aedniku ametit ja tuua kokku aianduse erialal õppivad noored. Samuti sunnib taoline üritus õpilasi oma professionaalseid oskusi näitama pingelises olukorras. Koolis mitu korda läbi tehtud töövõtteid tuleb sooritada kohtunike kriitilise pilgu all ja klassikaaslaste asemel jõudu katsuda võistlejatega teistest koolidest.

Noore aedniku tiitlit läksid püüdma võistlejad Räpina Aianduskoolist ja Kopli Ametikoolist, elevust tõid juurde välisvõistlejad Ungarist, Serbiast

ja Rumeeniast. Viimasel hetkel tulemata jäänud Hispaania esindaja asemel asusid ülesandeid lahendama aianduskoolis praktikal olnud sakslased.

Välisvõistlejad kutsuti koolide seast, kes kuuluvad organisatsiooni EUROPEA, mis koondab maamajanduslikku haridust pakkuvaid kutsekoole Euroopas. Nii suur välismaalaste huvi meie võistluse vastu pani kõiki rõõmsalt üllatuma.

Võistlusülesandeid oli seitse, kuus individuaalsed, viimane aga võistkondlik. Noored aednikud määrasid taimi ja kirjutasid nende nimetusi ladina keeles. Aegumatu aednikuoskus on viljapuude pookimine ja selle demonstreerimiseks pidid võistlejad pookima perepuu.

Erilist tähelepanu pöörati sel aastal taimekaitsele, selleteemalisi ülesandeid oli kaks: esiteks taimekahjustaja määramine, sobiliku tõrjevahendi leidmine ja kulunormi arvestamine, teiseks aja peale taimekaitsetöödeks vajaliku riietuse ja isikukaitsevahendite selgapanek. Lisaks määrati eri viljade kaalu ja mõõdeti abivahendeid kasutamata aianööri pikkust.

Viimane ülesanne pani proovile võistlejate koostöö- ja suhtlemisoskuse. Loosiga tõmmatud tiimid pidid välja arvutama istutusala ruumala ning vajamineva kasvuturba ja väetise koguse, joonise järgi tuli istutada võõrasemad. Võõrkee-

les suhtlemine õnnestus noortel edukalt, kui sõnadest puudu jäi, võeti appi kehakeel.

Eelmisel päeval säranud päike tekitas lootuse, et võistluspäevalgi sama ilus ilm püsib.

maa elu || aiandus || 9

24. mai 2018

d võistlesid Türi Lillelaadal Erilist tähelepanu pöörati sel aastal taimekaitsele ja muu hulgas oli ülesandeks aja peale taimekaitsetöödeks vajaliku riietuse ja isikukaitsevahendite selgapanek. fotod: kalle toom

Vihm tulevasi aednikke ei hirmuta – töö peab tehtud saama.

Noor aednik 2018 on Räpina Aianduskooli kolmanda kursuse õpilane Jaano Oras.

Pärastlõunal kogunema hakanud äikesepilved ei suutnud aga võistluse lõppu ära oodata ja tugev vihm sundis istutustöö mõneks ajaks katkestama. Sitked noored sellest ei hei-

tunud ja taimedega täitmata ei jäänud ükski kividest laotud istutusala.

Võistluse kohtunikeks oli palutud inimesed, kelle igapäevatöö aiandusega tihedalt seo-

KAUBAMÄRK MIDA

PROFESSIONAALID

USALDAVAD

www.toro.ee

tud. Mitu aastat on noori aednikke hindamas käinud aiatark Väino Eskla ja Baltic Agro esindaja Marge Olo. Esimest korda said vastutusrikast ametit proovida Margus Vahtramäe

Kanepi Aiandist, Lembit Kaarna Aiasõbrast ning Marge Starast Eesti Maaülikoolist.

Kohtunikud arvestasid punktid kokku ja tiitli noor aednik 2018 pälvis Räpina

Aianduskooli kolmanda kursuse õpilane Jaano Oras. Teise ja kolmanda koha saavutasid Paula Lenk ja Jegor Dejev, kes samuti õpivad Räpina Aianduskoolis.

AEDA SOBIB KOMPOSTEERUNUD SÕNNIK Taavi Alas Maa Elu

P

õllumehel ja aiapidajal on tänapäeval valida väga erinevate loomade sõnniku/kompostmulla vahel, kuid valiku teeb igaüks ise: mis on kättesaadav, aia taimedele parim või mida on ajast aega kasutatud.

Tallinna loomaaed teatas hiljuti, et neilt saab osta eksootiliste loomade, sh elevandi­ sõnnikust tehtud kompostmulda. Kui uurida sel kevadel kuulutusi või reklaame, siis pakutakse veise-, hobuse-, sea-, lamba-, kitse- ja kanasõnnikut igasugusel kujul – värskelt, pabulatena, kõdunenult, kompostitult, graanulitena.

Kui värsket sõnnikut laotatakse suurtele põldudele, siis Eesti Maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia osakonna lektor Avo Toomsoo rõhutab, et koduaias tuleks kasutada pigem kõdunenud või komposteerunud sõnnikut, sest aiataimed on üldjuhul õrnad värske sõnniku suhtes. „Lisaks on korralikult käärinud ja kõdusõnnikut kasutades väiksem oht tuua aeda umbrohuseemneid,” mainib ta.

Sõnnikut valides tuleb Toomsoo sõnul arvestada, et eri loomaliikide sõnnik on isesuguse toiteelementide sisaldusega. „Veel mõjutab toiteelemendisisaldust kasutatav allapanu.

Teistest sõnnikuliikidest märksa suurema kontsentratsiooniga on kanasõnnik, mis sisaldab mitu korda rohkem lämmastikku ja fosforit kui näiteks veisesõnnik,” toob ta näite.

Eesti aiapidajate vaieldamatud lemmikud on Toomsoo sõnul läbi aegade olnud hobuse- ja lambasõnnik, mis lähevad kergemini käärima ja eraldavad seejuures soojust. „Seetõttu kasutatakse sellist sõnnikut nii väetisena kui ka külmlavades biokütusena. Mis puutub Tallinna loomaaia pakutavasse, siis tegemist on siiski mitte sõnniku, vaid kodulehe andmetel enam kui aasta valminud kompostiga ja seda võib koduaias vabalt kasutada,” ütleb ta.

BJ Tootmise OÜ juhatuse liige Bruno Engel räägib, et põlluramm on erineva kangusega ja valik tehakse selle järgi, mida kasvatatakse ning kes mida on harjunud kasutama. „Ka sõnnikuga on alati oht üle väetada. Meie pakume puhast hobupabulat, mis on kange kraam ja juba aunas esimese nn põlemise läbi teinud ja valmis kohe kasutuseks,” selgitab ta.

Esialgu pange pigem vähem ja iga aasta natuke juurde. „Sest on oht taimi ära põletada,” hoiatab Engel. Näiteks tomat ja maasikas kasvatavad liigse väetamise korral ainult lehemassi ja vart, aga saaki ei anna. „Kurk ja roos seevastu kannatavad ja armastavad kangemat rammu. Aga eks iga aiapidaja õpib väärt kraami kasutama. Samas on hobupabula hea omadus see, et see ei sisalda umbrohu se emneid,” ütleb Engel.

MILLELE MIS SOBIB? Kõige toitainerikkam on kanasõnnik, kus on fosforit viis korda ja lämmastikku neli korda rohkem kui veisesõnnikus.

Küllalt palju vajavad toitaineid kapsas, seller, kurk, tomat, kõrvits, küüslauk – väetamiseks sobib ideaalselt komposteeritud kanasõnnik.

Kombineeritud lehmasõnnikuväetis sobib hästi juurviljadele, tillile, lehtköögiviljadele ja kõrvitsale.

Köögivili ja püsililled – pange kuni 10 kg/m² hästi kõdunenud või komposteerunud sõnnikut (seisnud 4 aastat).

Viljapuud – kui istutamine on planeeritud, siis raputage mitu kuud varem istutusauku kuni 10 kg kõdusõnnikut (kui kardate liialdada, siis 7–8 kg), mille peale valage tavaline mullakiht. Istutamise ajal võib neid omavahel segada.

Maasikatele pange samuti 2–3 kuud enne istutamist kuni 10 kg head kõdusõnnikut ruutmeetri kohta (soovitatav 7–8 kg).

Sõstrad, tikrid ja vaarikad vajavad vähem sõnnikut, umbes 6 kg/m².

Okaspuud ei talu värsket sõnnikut.

Allikas: www.riigiteataja.ee, www.lilliagro.ee

10 || ilma- Ja taimetaRk || maa elu

JÜri KaMeniK

ilmatark

TOLMUKEERISED

A

tmosfääris võib kohata väga mitut tüüpi keeristuuli alates nõrkadest ja ohututest udukeeristest sooja vee kohal kuni purustavate tornaadodeni, mis on tavaliselt seotud rünksajupilvede ja frontidega.

Küllap igaüks on näinud, et vahel, tavaliselt päikeselise ja vaiksema ilmaga, tekivad tuulekeerised, mis tõstavad tolmu ja prahti üles – need on mais päikeseliste ja vaiksete ilmadega teinekord lausa igapäevane nähtus. Kui selline keeris kujuneb hästi välja, siis võib enam kui minuti jälgida tolmupöörist, mis võib mitme meetri kõrgusele ulatuda, harva enam. Sagedamini kõrbetes, steppides ja poolkõrbetes võivad sellised keerised ulatuda sadade meetrite kõrgusele ja tugevuse poolest lõhkuda kerge konstruktsiooniga ehitisi.

Veel suuremaid tolmukeeriseid võib näha Marsil ilmselt hõredama atmosfääri ja suurema temperatuurikontrasti pärast.

Tolmukeeristel on teisigi nimetusi, nagu tolmusaatan, tolmukurat ja tolmutont.

Inglise keeles nimetatakse neid dust devil.

Tolmukeeriste teke on seotud labiilse õhu kihistusega. See tekib siis, kui päike soojendab aluspinda tugevasti ja viimane omakorda selle kohal olevat õhku.

Nii tekib mõne meetri paksune õhukiht, milles õhutemperatuur langeb kõrgusega väga kiiresti. Seega soosib selline olukord õhu vertikaalset liikumist. Kui mingis piiritletud kohas, näiteks turbulentsi tõttu, kuid võib-olla ka iseeneslikult, kerkib „mullina” kogus õhku, siis võib see õhukogum pöörlema hakata ja tõmmata lähikonnast uut sooja õhku juurde.

Nii saab alguse tolmukeeris.

Tolmukeeris on teatud määral ennast säilitav nähtus, sest keskmes oleva madalama rõhuga ala tõmbab ümbrusest sooja õhku juurde, mis keerisesse sattunult kerkib pööreldes. Keeris liigub tavaliselt teatud kiirusega, mistõttu on varustatud uue koguse sooja õhuga. Tolmukeerised ulatuvad teatud kõrguseni, sest soe õhk jahtub kerkides ja seetõttu selle tõus aeglustub ja lakkab viimaks. Tolmukeeris võib äkitselt kaduda, kui selle sisemusse satub jahe õhk, millel pole eeldusi hakata kerkima. Alalhoidlikkusest saab kiire lõpp.

Eestis jäävad tolmukeerised siiski tavaliselt märgatavalt nõrgemaks, kuid ometi on juhtunud, et mõni selline on kahju põhjustanud. Eestis ei ole muidugi tolmukeeriste teke midagi haruldast. Suuremate keeriste südamikus on võimalik laskuv õhuvool, kuigi suuremas osas siiski õhk liigub pööreldes ülespoole. Tolmukeerised võivad pöörelda nii päri- kui vastupäeva.

Tolmukeeristega samamoodi tekivad udukeerised, mis kerkivad külma vaikse ilmaga sooja veekogu kohale. Siingi on põhjuseks labiilne kihistus. Sarnased on veel nn tulekeerised, mis võivad tekkida tulekahju korral, kuid sagedamini tekivad need suurte rohumaa- või metsapõlengute ajal.

Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii oli nädala alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm oli koguni selge. Puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur oli 22...26 (Kuusikul 25,4 °C, kus hommikuks oli maapinnal –0,2 °C), kuid tuulepealsel rannikul 18 °C. Praeguseks on ilm pisut jahedam, kuid siiski suvine, ööd siiski väga jahedad. Loodest tuleb soojust juurde ja nii on taas oodata üle 25 °C. Kuiva ilma tõttu põud üha süveneb ja võib lõpuks saavutada katastroofilised mõõtmed. Elame, näeme!

Algab lehtede kogumise aeg

Sireliõieteed juuakse stressi ja külmetuse korral, tinktuuriga määritakse valutavaid liigeseid.

Muidugi tuleb saunavihad ära teha, kaselehed oma eeterlike õlidega on head nahale saunas ja vannivees. Söömiseks need väga ei sobi, kuna sisaldavad tõrvaineid, mis võib neerukude kahjustada.

Söömiseks on praegu naati, võilillelehti, kortslehte, karulauku ja nurmenukulehti.

Musta sõstra noored lehed sisaldavad palju C-vitamiini, on hea maitse ja aroomiga. Samas väljutavad need soolasid ja on seetõttu kasulikud liigesehaigele, sobivad reuma- ja radikuliiditeede segudesse ja üksi joomiseks. Kevadise teena sobib joomiseks koos nurmenuku ja nõgesega, puhastades organismi ja andes energiat.

Kortslehte kogutakse õitsemise algul, lehti võib ka söö-

KaTrin LuKe fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

P

raegu õitsevad veel viimaseid päevi nurmenukud – korjake neid organismi puhastamiseks, rahustavaks uneteeks, mis hästi ka lastele sobib ning on köha ja peavalude korral abiks.

Sireliõisi tuleks korjata õitsemise alguses, sest vanad õied muutuvad kuivatades pruuniks.

Sireliõieteed on joodud stressi ja külmetuse korral, neerude töö parandamiseks ning tinktuuriga määritud valutavaid liigeseid.

Kaselehed on head uriinierituse suurendamiseks, neid on õige koguda, kui lehe pind veel õrnalt läigib. Tooreid kaselehti võib liigeste peale mähkida või panna paistes jalad kaselehtedega täidetud kotti või nõusse.

PÕDRAKANEPI NOORED LEHED KORJATUNA ENNE ÕITSEMIST SOBIVAD SALATISSE, PRAADIMISEKS, SUPPIDESSE.

FOTO: urmas luIk / PÄrNu POsTImees

giks kasutada. Neist saab salatit: koos põdrakanepi ja murulauguga peeneks hakkida, lisada hapukoor ja suhkur või õlikaste ja ongi maitsev salat valmis. Kortslehti saab muna-jahutainasse kastetult paneerida, Venemaal on kortslehte ka hapendatud.

Ravimtaimena aitab kortsleht emaka- ja munajuhapõletiku korral, pärast sünnitust on hea taastaja ja suurendab rinnapiima hulka. Kortslehte on kasutatud lihaste kärbumise korral, parandab neerude tööd ja aitab neerupõletiku vastu. On kasutatud ka köhateena, kui muud pole. Naisteteedesse sobib koos kõrvenõgese ja raudrohuga.

Põdrakanepi noored lehed korjatuna enne õitsemist sobivad salatisse, praadimiseks, suppidesse. Kindlasti tasub neid ka kuivatada, et talvel rohejahus kasutada koos kõrvenõgese jm mineraalirikaste taimedega. Põdrakanep turgutab immuunsüsteemi, korrastab hormonaalsüsteemi, on rahustav ja sobib teesegudesse.

Kõrvenõges on juba nii suur, et saab kuivatamiseks koguda. Praegu on nõgeselehed puhtad, tigudest, putukatest ja tolmust rikkumata, saab ilusa droogi. Kui nõgesed on pikemad kui 40 cm, siis kasutan kummist tugevamaid kindaid ja roobitsen lehed vartelt kuivatamiseks maha ja pärast kuivatamist peenestan läbi sõela.

Sellist nõgesejahu on mugav kasutada teesegudes ja toidu valmistamisel.

Ise kasutan nõgesejahu karaskis, muffinites koos marjadega, suppides, taimekotlettides ja vormiroogades. Ja muidugi Karepa ravimtaimeaia rohejahus.

Naati saab kuivatada, et talvel kasutada liigeseteedes ja rohejahudes. Ise olen naati ka sügavkülma pannud, et jätkata ka talvel naadipiruka ja naadivormi tegemist.

Küll on aga võimalus naati kasutada praegu, kui lehed pole veel avanenud ja alles läigivad – need on eriti hõrgud, et lisada neid omletile, teha lahtist pirukat koos paprika ja munahüübega.

Viimasel ajal olen hakanud tegema naadivormi: puistan vormi põhja seemneid (päevalille, kõrvitsa, seesami, kanepi, natuke õli. Siis täidan vormi kolmveerandini hakitud naadi ja paprikaga, valan selle üle lahtiklopitud muna-keefiriseguga (võib ka koor või hapukoor olla), lisan soola ja küpsetan ahjus.

Võilillelehed sobivad salatiks koos palsamiäädika-õlikastme ja juustuga. Kuna kastmel on tugev maitse, siis pole vaja muretseda võilille mõru maitse pärast. Kui teha sidrunimahlakaste, siis tuleks korjata võilillelehed puude-põõsaste alt, varjus on lehed mahedamad. Ka soolavees hoitakse, mina seda teinud pole. Kuivatatud võilillelehed sobivad maksa ja sapiteid puhastavatesse jm teesegudesse, ka rohejahusse.

Kõik need taimed kuivavad 35–40 kraadi juures, saab kasutada väikest toidukuivatit või panna raamile tõmmatud võrgule, poes müüdavad kärbsejm metallvõrgud sobivad hästi.

Raamil võiksid olla 5–10 cm jalad, et õhk alt läbi käiks. Kuivatusruum olgu pime, siis saab kirka värviga droogi. Kuivatis kuivavad taimed 1 päevaga, kui kasutada ruumi või saunalava, peaks kuivamisaeg olema 3–5 päeva.

Karepa Ravimtaimeaias oleme kogunud kõik lehed enne 10. juunit, siis on need kõige parema kvaliteediga, pole tigudest, haigustest ja putukatest rikutud, taimed on ilusa värviga ja toimeainerikkad.

KÜLviKaLenDer: Mai–Juuni 25. R

Õis

26. L

Õis, alates kl 16.40 leht

27. P 28. E 29. T

04.22 22.16 17.19

Istutusaeg

iLMaTarK

24. mai 2018

Leht Leht Leht, alates kl 01.29 vili

30. K

Vili

31. N

Vili, alates kl 12.27 juur

1. R

Juur kuukaleNdrI kOOsTaJa sIGNe sIIm, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

maa elu || aed || 11

24. mai 2018

Saialille on väga lihtne kasvatada sÄDe LePiK Maa Elu

A

ias on kindlasti nii palju ruumi, et seal saaksid päikesele vastu särada saialilled. Kui te seda vähenõudlikku ja väsimatut õitsejat oma lillepeenrasse ei taha, sest oranžid ja kollased toonid ei sobi sealse kompositsiooniga, siis külvake saialilli peenramaale köögiviljade vahele.

Mullu oligi mul rõõmus saialillelapp keset köögiviljapeenraid. Tänavu inspireerusin „Permakultuuri käsiraamatus” tutvustatud ümara kujuga lukuaugupeenrast.

Kuna minu peenar tuli soovitud köögiviljade äramahutamiseks kaunis suur, siis tegin ühe peenra keskpunkti suunduva sissepääsuraja asemele neid siiski neli, et taimedele oleks kergem ligi pääseda. Saialilled külvasin kõikide radade mõlemale küljele ja ka sõõrina peenra keskpunkti ümber, nende ja teekummeli päralt on ka üks peenrasektor.

SORTE IGALE MAITSELE Seemet kogusin mullu oma peenralt, kuid kuna saialill on risttolmleja, saan alles tänavu näha, milliseid järglasi mullused taimed annavad. Kirjanduse andmeil ei ole täidisõisikuid saialillelt sellisel puhul eriti oodata. Kuid see sobib ka ettekäändeks, et mõni uus sort osta, neid on eri toonides ja kõrgustes (20–75 cm) ning nii liht-, pooltäidis- kui ka täidisõisikulisi.

Tänavu ostsingi juurde oranžide täidisõitega sordi ‘Orange King’ (kõrgus 60 cm), hästi kõrge (väidetavalt 75 cm) täidisõielise sordi ‘Neon’, mille keelõite tipud on tumeoranžid, madala (30 cm) kollaste ja oranžide õitega segu ‘Fiesta Gitana’ ning tumedatest putkõitest südamiku ja kollastes või aprikoosiroosades toonides keelõitega sordi ‘Sunset Buff’, mis kasvab kuni 60 cm kõrguseks.

Hele aprikoosikarva õitseja on ‘Apricot Beauty’, sortide ‘Touch of Red’ ja ‘Touch Buff’ kreemikad keelõied on altpoolt punakad ja sordil ‘Green Heart’ on oranžikate keelõite vahel rohekate putkõitega südamik. Kuid armas on ju näiteks ka sidrunkollaste keelõitega lihtõisikuline ‘Lemon Zest’.

Me oleme harjunud saialille õisikuid korjama ravitee tarvis, aga köögis võiks seda kasutada safrani odava aseainena, millega saab kollakamaks toonida näiteks riisiroogasid ja saiatainast.

FOTO: shuTTersTOck

IMELIHTNE KASVATADA Saialille on väga lihtne kasvatada: peale enam-vähem viljaka aiamulla ja päikesepaiste ei oota nad meilt midagi. Põua ajal kastmise eest on nad aga muidugi tänulikud ja see, kui nopite ära närbunud õisikud, pikendab õitseaega. Kui kasvatate saialille ravimtaimena, koguge ilusamaid õisi 2–3 päeva tagant. Valminud seemned pudenevad kergesti ja kui isekülvi tarvis pole, korjake needki enne varisemist ära.

Suured küünise moodi seemned võib külvata aprillismais otse kasvukohale u 2 cm sügavusele. Saialill talub hästi ka ümberistutamist, seega võib liiga tihedalt tärganud taimekestele uue koha leida, paras taimevahe on u 20 cm. Saialill idaneb juba 5–8 kraadi juures 7–10 päevaga. Õitsema hakkavad need umbes 30 päeva pärast tärkamist. Otse peenrale külvatult õitsevad juulist oktoobrini, mõni külmakraad neid lilli veel ära ei võta ja nii võib üksikuid õisi näha hiljemgi.

Kui tahate saialilli varem õitsema saada, siis tuleb taimed ette kasvatada ja seeme külvata mai alguses.

Madalad sordid sobivad hästi ääristaimedeks või lillekasti ja amplisse.

Kenad on need koos teiste soojades toonides õitega suve- ja püsililledega või hoopis jahedaid siniseid ja lillasid toone näitavate taimedega.

Saialilled püsivad hästi ka vaasis ja kimbus sobivad need kokku kasvõi näiteks rukkililledega.

ASENDAMATU RAVIMTAIM Saialille (Calendula) perekonda kuulub u 20 liiki. Enamik neist kasvab looduslikult Vahemere piirkonnas, Lõuna-Euroopas ja nende levila ulatub Kanaari saartelt Iraanini.

Köögis on saialille kasutatud safrani odava aseainena, sellega on maitsestatud ja kollakamaks toonitud riisiroogasid, saiatainast, kuid ka kohupiima, võid ja juustu.

Saialillelehti võib maitseks lisada hautistele, värvikaid õisi aga salatitesse ja roogade kaunistuseks. Saialilleõisi on lisatud ka õunakeedisele ning õuna- ja pirnikompotile.

Maitsestage siiski mõõdukalt, sest saialille iseloomulik lõhn

ei pruugi kõigile meeldida ning tema maitsegi on kergelt mõrkjas. Tahan sel suvel proovida, kuidas maitseb ricotta, mida on täiendatud saialille keelõitega. Üks meie innukamaid ravimtaimede tutvustajaid, paljude heade raamatute autor Aili Paju on kirjutanud, et kui inimene on elus kokku puutunud mõne mõjusa ravitaimega, siis see kohtumine jääb meelde. „Olgu siis taim vaigistanud valu, võtnud ära paistetuse või teinud midagi muud head.” /…/ Saialille kõik osad – lehed, juured, eriti aga õisikud – on tugeva põletikuvastase toimega, pidurdades isegi nii vitaalsete mikroobide kasvu, nagu stafülokokk või kolibakter. Saialill pärsib viiruste levikut. Toimeained on mõruaine kalendiin, triterpeenid, parkained, saponiinid, salitsüülhape. Leidub ka karotinoide, flavonoide, vähesel määral alkoloide, eeterlikke õlisid ja orgaanilisi happeid. /…/ „Sel taimel on sapieritust soodustav, rahustav, haavandeid (haavu) parandav toime. /…/ Saialille on soovitatud kehvveresuse, kiiritushaiguse ja pahaloomuliste kasvajate raviks.” Saialillelt on abi saadud maksa- ja sapiteede põletiku, haavandtõve, veeni- või igemepõletiku, vedelikupeetuse, kurguvalu, kuiva ja lõheneva naha, väsinud silmade, menstruatsiooni- ja üleminekuea vaevuste, põletuse, kõõma, herpese jpm korral; taime värske mahlaga on leevendatud putukahammustusi.

KUI KASVATATE SAIALILLE RAVIMTAIMENA, KOGUGE ILUSAMAID ÕISI 2–3 PÄEVA TAGANT. Rahvameditsiinis on pruugitud saialillesalvi, -teed, -tõmmist, -õli ja tinktuuri. Õhukese kihina alusele laotatud saialilleõisikuid kuivatage talvevaruks hämaras ja soo-

jas (u 40 kraadi) hea ventilatsiooniga ruumis.

Olen saialillelt abi saanud igasuguste nahahädade ja sapipõiepõletiku valu korral. Viimati oli saialillesalvist kasu alles mõne päeva eest. Pakkisin enne maale sõitu kiiruga asju ja lõin parema jala hooga vastu lauanurka. Matsu saanud koht on kedrakondist natuke allpool.

Mõtlesin, et valu läheb üle. Kahetunnise autosõiduga läks see paraku hullemaks ja jalg paiste. Õnneks oli mul kaasas saialillesalv ja muud polnudki tarvis – määrisin õhtul jalga mitu korda ja valu vähenes, hommikuks oli ka paistetus alanenud.

MÕNED RETSEPTID Saialillesalvi teen ma hästi nahka imenduva searasvaga ehk siis nõnda, nagu ema kunagi õpetas. Korjake päikesepaistelisel ennelõunal (eeterlike õlide sisaldus ja ravitoime olevat suurim kl 10–13 korjatud õites) suur peotäis saialilleõisikuid. Noppige keeleõied ära. Sulatage (pliidil või veevannil) 200 grammi searasva. Segage äranopitud keelõied sularasvaga ja kuumutage natuke. Siis tõstke kauss pliidilt ja jätke mõneks tunniks tõmbama. Seejärel sulatage rasv uuesti, kurnake läbi marli või sõela ning valage salv enne hangumist väikestesse purkidesse.

Hoidke salvi külmikus.

Searasva ei ole poest alati saada ning kasutada võib ka hanerasva, koorevõid, oliiviõli, mesilasvaha, kookosrasva, mandliõli, shea-võid jm.

Suvel saialilleõli tehes pange väikesesse purki peenestatud õisikuid ja lisage head toiduõli, kuni purk on triiki täis.

Jätke purk päikeselisse kohta nädalaks seisma, siis võib kasutama hakata. Ka õli hoidke külmikus.

Järgmine saialilleõlist ja mesilasvahast tehtud salvi retsept on pärit Norrast Ola Aukrust Nordgardi ürditalust (www.aukrust-nordgard.no). Pange 3 dl saialille värskeid keelõisi (või 2 dl kuivatatud õisi) läbipaistvasse kaanega klaaspurki. Valage need üle 4 dl oliiviõliga, nii et kõik keelõied oleksid õliga kaetud. Laske purgil 6 nädalat valguse käes seista. Seejärel sulatage veevannil 1 dl jagu mesilasvaha. Segage kokku õli ja sulatatud vaha. Kallake salv purkidesse ja pange külmikusse hoiule.

Edasimüüjad: • Edelgran Tartu • Juhani Puukool Tartu ja Jõhvi • Espak Kuressaare • E-Ehituskeskus Paide ja Põlva

Veerme 23, hoone 5 (end Tähetorni 100a), 11625 Tallinn www.edelgran.eu | Tel 5690 6996 | edelgran@edelgran.eu

12 || sPaRGel || maa elu TiiT eFerT Maa Elu

K

ui Erto talu peremees Margo Mansberg oli väike, kasvatas tema vanaema ruutmeetrisel peenralapil asparaagust. Margo ei osanud arvatagi, et seda taime võib süüa ja et ta ise seda kunagi kasvatama hakkab.

Asparaagus oli sel ajal teada-tuntud ilutaim, mida kasutati lillekimpude kaunistamiseks. Nimi asparaagus tuleneb sellest, et taim kuulub aspariliste sugukonda.

Köögiviljana aga kutsutakse seda hoopis spargliks. Spargel on muutunud populaarseks viimase kümnendi jooksul. Taimel on lühikeste harunemata juurtega risoom, mis suudab taime 15–20 aastat kasvatada.

Selle ülemisest osast arenevad jämedad võrsed.

Tartumaal Kõrenduse külas asuva Erto talu põllul on näha nii pisikesi mullast nina välja pistvaid sparglitippe kui ka juba sihvakaks kasvanud harunenud varsi. Need võivad sügiseks kuni paarimeetriseks sirguda.

Margo ei kasvata varsi meelega pikaks. „Mõne lased ikka üle minna, sest see kasvab sooja ilmaga nii kiiresti,” räägib ta. 25 kraadi juures võib spargel kasvada kuni 10 cm päevas. Spargel lõigatakse maha 20 cm pikkuselt. Kuigi ka pikem vars võib olla söögikõlblik, kaob müügiks sobilik välimus ära. Spargli tipp hakkab harunema. Hiljem muutub ka vars puiseks ja kiuliseks. Ülekasvanud varsi Margo maha lõikama ei kipu. „Tähelepanek: kui lasen ühe võrse suureks kasvada, siis tulevad teised kõrvale jämedamad. Mingit teaduslikku kinnitust sellele aga ei ole,” räägib Margo.

Ta on püüdnud neid väljakasvanud varsi ka lilleseadjatele pakkuda, aga huvi pole, sest asparaagus pole praegu kaunistusena moes. „Võib-olla tuleb kunagi moodi tagasi, nii need asjad ju käivad,” arvab Margo. ÜKS TAIM, KAKS TOODET Kauplusteski võib näha nii jämedama kui ka peenema varrega sparglit. Peenemad on üldiselt odavamad.

Spargli varre jämedus sõltub risoomi tugevusest ja kui palju sel toitu on. Kuigi peenemaid hinnatakse vähem, on Margole öeldud, et just need on hõrgumad.

Idee sparglit kasvatada sai Margo Rootsis ekskursioonil põllumeeste eluoluga tut-

24. mai 2018

Spargel kasvab põllul

SPARGEL

Sparglit võib tarvitada toiduks värskelt ja kuumtöödeldult.

Enne valmistamist tuleb spargli puised alumised otsad ära murda või lõigata.

Sparglit tuleb aurutada, keeta, röstida või grillida suhteliselt kergelt.

Kaaslaseks sobivad hästi muna, peekon, kala ja juust.

Spargel passib suppidesse, pirukatesse, salatitesse, risotodesse, pasta- ja vokiroogadesse.

Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral. aastal käis ta Hollandis ning ostis sealt 3000 taime juurde.

Nüüd võib ta ise sparglit paljundada. See käib tegelikult lihtsalt. Risoom kasvab iga aastaga suuremaks, seda saab jagada tükkideks ja istutada.

Margo Mansberg kasvatab põllul kuut sorti sparglit.

FOTO: TIIT eFerT

vudes. „Tundus kohe huvitav.

Eestis kuigi usinalt ei kasvatata ega pea ka palju investeerima,” seletab ta. Ta valis rohelise spargli, mille kasvatamine on lihtsam.

Näiteks Saksamaal on levinud valge spargel. See kasvab umbes meetripaksuse mullavao sees, mille moodustamiseks on vaja spetsiaalseid ma-

sinaid. Taim kasvab mulla sees kuni 32,5 cm pikkuseks, siis on see korjamiseks täpselt paras.

Kui spargel panna maha seemnest, võib esimest saaki oodata mitu aastat. Margo otsustas taimede istutamise kasuks. Ta ostiski 2016. aastal ühest Eesti aiandusfirmast tuhat taime ja esimese saagi korjas 2017. aasta kevadel. Samal

AASTAD POLE VENNAD Iga juurika vahele on Margo jätnud põllulapil pool meetrit.

Kui risoom muutub tugevaks ja elujõuliseks, võib see ühel hooajal mullast välja sirutada kümmekond võrset, mida kutsutakse ka küüniseks. Seni on Margo korjanud ühe aasta vältel kõige rohkem 300 kilogrammi sparglit. Tänavu loodab ta jõuda poole tuhande kilogrammise saagini. Kui on soojem ilm, võib päevas korjata kuni 25 kilogrammi, jahedamal päeval on saak poole väiksem.

Kõige saagiküllasem aeg on kevad, kui igast pesakonnast esimesed nupud välja tulevad, edasi sõltub kõik ilmast. Spargel on hästi tundlik. Kui läinud aastal oli maikuu algus jahe, korjas Margo esimesed varred alles 20. mail, tänavu aga juba 8. mail. Korje kestab keskeltläbi kuus nädalat. Enamasti lõpeb hooaeg jaanipäevaks.

Korjatud spargel püsib nädala külmkapis kenasti. See hakkab tasapisi kärbuma altpoolt, koondades elujõu tippu, et hoida seda värskena.

Sparglikasvatust ta esialgu suurendada ei plaani, vaid püüab pigem rohkem saaki kätte saada. See tähendab aga pidevat võitlust ühe suure vaenlasega, umbrohuga. „Võitlus on puhas käsitöö,” sõnab ta. Mar-

go on proovinud vagudele põhumultši panna, ent see pärsib sparglikasvu. Spargel on õrn taim, kui nina mullast välja pistab: igast väiksest kriimust hakkab puituma või kasvab kõveraks.

Margo on proovinud umbrohtu tõrjuda soolalahustega, kuid see pole aidanud. Ta viljeleb mahedalt ja siin ta järeleandmist ei tee. „See on maailmavaate küsimus.” Ta on olnud aastaid mahepõllumajanduse propageerija ja keeldub umbrohtu keemiaga tõrjumast.

Meie kaubanduses pakutava kaugelt maalt pärit spargli puhul ta keemia kasutamises ei kahtle. „See ei saaks siis sellise hinnaga müügil olla,” lisab ta. ÕPETAMISEKS LIIGA ROHELINE Erto talu on tuntud ka kui mahetalu, kus kasvab kapsaid, kaalikat, porgandit, mustjuurt, sibulat ja pastinaaki. „Pastinaaki söön kartuli asemel,” ütleb Margo.

Talul on maad 300 hektari ringis, pool on rohumaa, teine pool vilja all. Köögiviljale kuulub paar hektarit, millest sparglile 0,4 hektarit. Tee ääres on näha ka veiseid ja sel aastal sündinud vasikaid.

Erto tallu kolis Läänemaalt pärit Margo perega Tartust kuus talve tagasi. Abikaasa Kairi vanemad ei olnud enam talupidamisest huvitatud. Maaülikoolis veterinaariat õppinud Margo on praktiseerinud talupidamist ka Saksamaal. Veel on ta töötanud mahepõllunduse lektori ja nõustajana. Spargli kasvatamist õpetada ta veel aga ei söanda, sest teab enda arvates sellest veel liiga vähe.

Ise on ta vaadanud internetist paari tunni jagu videosid, kõik muu põhineb katse ja eksituse meetodil.

Margol on põllul vähemalt kuut sorti sparglit. Üks on selgelt heledam ja seda võiks kasvatada ka mullavao sees valge spargli kasvatusmeetodi järgi.

Kuigi aasta-aastalt tarbijate teadlikkus kasvab, on spargel Margo hinnangul toode, mille müügiga tuleb vaeva näha. Ühel hetkel oli tal külmikusse kogunenud 100 kilogrammi sparglit. „Aga kui see ära viidi, oli jälle mõnus tunne,” märgib ta. Tema klientideks on restoranid, ökopoed ja Tallinna Kaubamaja. „Müügiga peab ikka vaeva nägema,” tunnistab ta.

Aga ta on kohanud ka suhtumist: kust sa tulid selle peale, et seda müüa, mul kasvab see aianurgas ja sa küsid selle eest veel raha.

www.karukatus.ee

IGA HUNT TEAB, ET PARIMA TERASKATUSE SAAB MEILT! TALLINN Kopli 72, Tallinn 10412 Tel: 6446 258 / GSM: 5238 965 E-post: karukatus@karukatus.ee

TARTU Ringtee 25, Tartu 50105 Tel/fax: 7349 300 / GSM: 5562 9613 E-post: tartu@karukatus.ee

RAKVERE Rägavere tee 48, Rakvere 44312 Tel/fax: 3242 298 / GSM: 5819 1711 E-post: rakvere@karukatus.ee