Maa Elu, 12. aprill 2018

Page 1

PRIIT VAHTRAMÄE: TEGELIKULT ON INTENSIIVNE RAIUMINE SOODUSTANUD SEDA, ET SÕRALISI SÜNNIB ROHKEM, SEST NOOR METS ON NENDE TOIDUBAAS.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

12. APRILL 2018 • NR 15 (148) • HIND 1 €

MESSINI ON JÄÄNUD 1 NÄDAL

M A A M E S S I A M E T L I K M E E D I A PA RT N E R

Kohtume taas Maamessil

2008

2009

2010

30 560

26 365

2007

23 540

2006

2011

2013

2014

40 890

37 800

2012

2015

43 510

2005

29 058

26 030

25 420 2004

44 260

2003

32 442

2002

24 080

21 240

20 120 2001

32 120

2000

26 465

1999

26 745

1998

18 560

J

ärgmise nädala neljapäeval Tartus algav Maamess kannab järkorranumbrit 26. Kui päris täpne olla, siis koosneb Maamess neljast eraldi näitusest, millest rahvusvaheline põllumajandusnäitus toimubki 26. korda. Rahvusvaheline puidutöötlemis- ja metsandusnäitus ning toidumess kannavad järjekorranumbrit 24 ning aiandusnäitus on järjekorras 20. Maamessi külastajate arv on aastate lõikes pidevalt kasvanud, mida näitab ka siinsamas kõrval olev graafik. Vaid kahel aastal − 2009 ja 2017 − on siiani jäänud varasem külastajate osavõtu rekord purustamata, põhjuseks ei keegi muu kui ilmataat. Vähemalt praegu tundub, et tänavu on ilmataat armuline ning sündimas on uus tähis. Korraldajad ja eksponendid on teinud omalt poolt kõik, et neljapäevast laupäevani kestev Maamess kujuneks kõigile meeldejäävaks elamuseks. Et jätkuks asjalikke kohtumisi, üllatavaid pakkumisi, tervislikku kõhutäidet ja mõnusat meelelahutust. Kohtume nädala pärast Maamessil!

MAAMESSI KÜLASTAJATE ARV AASTATE LÕIKES

14 700

Maa Elu

11 960

PEEtER RaiDLa

2016

2017

Allikas: Maamess


2 || meriKOtKas || maa elu

12. aprill 2018

siLVia PaLUoJa

Pärnu Postimees

R

iigimetsa majandamise keskuse Vändra metsaülem Jaan Kägu sõitis aasta teisel tööpäeval Tartusse, tavatu reisijana kaasas merikotkas, kes tema eest kraavipervelt lendu tõusta ei jaksanud ja kellele oli vaja kiiret abi. „Käisin metsas geoloogilise luure puurkaeve kontrollimas, kas need on ikka korralikult suletud. Siis ma selle linnu leidsingi, ta ei jaksanud üle meetri kõrgele õhku lennata ja vajas ilmselgelt abi,” seletab Kägu, kelle kui jahimehe autos on koeravõrk, mille taha ta sulelise patsiendi pikal teekonnal asetas. Metsaülema jutu järgi ei teadnud ta kohe, et leitud abitu lind on merikotkas, seevastu kaljukotkaid on ta oma kandis näinud. „Kotkas on ilus lind ja see on uhke vaatepilt, kui ta lendab, ligemale kahemeetrised tiivad välja sirutatud, aga ka puu otsas istuv kotkas on võimas,” mainib ta. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorant, õppejõud ja veterinaar Madis Leivits on tuntud kui Eestis esimesena kotkalt kotkale vereülekande tegija. Noore mehe enda jutu järgi pole vahet, kas kotkas või inimene, sest mõlemad on loomariigi esindajad ning nende raviprotseduuridki on sarnased. „Kotkad satuvad tihti meile just pliimürgistusega, plii kahjustab ka punaseid vereliblesid, mis on organismis vajalikud hapniku transpordis. Doonoriveri väga hea lindude organismi stabiliseerimiseks,” selgitab Leivits. „Vereülekanne on üks väike osa raviprotsessist ja enamasti määrab tulemuse looma enda organism, kuid kahjuks on haigus tihti arenenud

Kilingi-Nõmmest loodusega sina peal peres kasvanud Madis Leivits (vasakul) ravib iga päev Tartus metsloomadest patsiente, korraldab uuringuid ja õppetööd. Tema jutu järgi on metslooma jaoks kokkupuude inimesega, sealhulgas ravi ajal, väga stressirohke, seetõttu pole metsloomadele inimeste tähelepanu hea. Avalikkuseni jõuavad lood, millest võib olla kasu inimeste ja metsloomade kooselule siin pisikesel maalapil.

foto: URMas LUik

Tartus ravitud kotkad

võtavad kodukohas tuule tiibadesse

niivõrd kaugele, et ka parimate võimaluste juures pole palju muud teha, kui leevendada tema kannatusi.” Merikotkas, kelle Vändra metsaülem ravile viis, sai samuti diagnoosiks pliimürgistuse. Seda kinnitas vereproov ja linnu olek, hingamisraskused, koordinatsiooni- ja seedehäired. Kulus kolm kuud, enne kui nooremapoolne ligemale viiekilone emaslind oma leiukoha lähedal võttis tuule tiibade alla ja liugles uhkelt üle välja kuusiku poole. Tema terveksravija aga ei pidanud seda rõõmupäevaks, sest juba ravil viibivale Järvamaalt leitud meri-

kotkale lisandus munadepühade laupäeval raskes seisus kotkas Hiiumaalt ja aprilli esimesel nädalavahetusel merikotkas Tartumaalt. „Igal aastal kordub sama probleem, kus hulga kotkaid saab mürgistuse ulukijahis kasutatavatest pliikuulidest, mitte niivõrd veelinnujahis juba keelatud pliihaavlitest,” nendib Leivits. „Pliikuulidel on täiesti efektiivsed alternatiivid olemas, kuigi need on kallimad. Aga kui vaadata tervet jahinduskulu alates autokütusest, riietusest kuni saagi töötlemiseni, siis kuuli pealt paar eurot rohkem maksta ei ole suur

väljaminek, arvestades, et keskeltläbi kulub ühe põdra peale 1,7 kuuli.” Merikotka ravimine plii ehk seatina mürgistusest läheb väga kalliks ja põhineb veterinaaride pühendumusel. Samas, nagu arutleb Leivits, on mürgistus ja lindude piinlemine inimese põhjustatud, aga kui poliitiku või ametnikuga jõuab jutt meetmeteni, tuuakse vastulausena väide, et populatsioonil läheb ju üldpildis hästi. „Küsimus on valikus, kas me mürgitame või mitte ning jahindus on üks huvitav sektor, kus isegi veenev teaduslik tõendus ei suuda kahjulik-

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS

ARAVETE AGRO JÄRVAMAAL VÕTAB OMA MEESKONDA TÖÖLE

Tel 5303 1642 • www.ts-hydraulic.ee

FARMIJUHATAJA.

SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46x

optimaalne lahendus harvendus- ja hooldusraieks • ökonoomne ja töökindel • hea manööverdusvõimega • mugav, vaikne, ohutu kabiin • mootori võimsus 124 kW • suurem kütusepaak ja õlipaak • hüdropump 140 cc • Motomit-mõõtesüsteem • uus rotaator • uus piduriga riputi

SAMPO ROSENLEW FORVARDER FR28 väike kerge harvendusraie forvarder • ei kahjusta metsapinnast • mootori võimsus 124 kW • pöördenurk kuni 45° • kandevõime 10 tonni • 10meetrine tõstuk • max koorma pikkus 4,4 m • ergonoomiline kabiin

ke harjumusi muuta. Arvestatav osa meie kotkaste populatsioonist kannatab seetõttu päris koledasti,” rõhutab Leivits. „Mürgistus mõjutab nende võimet toitu kinni püüda, nad satuvad rohkem õnnetustesse, nad piinlevad inimese ignorantsuse pärast. Samas jõuab plii, mida jahil looma pihta lastakse, inimese kahvli otsa ja mõjutab tema lähedaste tervist, sest ega muidu oleks inimkond keelustanud plii kasutamise paljudes valdkondades. Erandiks on jäänud jahindus, kus plii jõuab enamasti ohtlike jäätmete käitlemisest laskemoonatootmisse ning sealt juba kuulide ja haav-

litena keskkonda ja toidulauale.” Noore merikotka naasmist kodukohta jälgis Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm, kes oli linnu noka, küüniste ja tiibade pikkuse mõõtmisel veterinaarile abiks, hoides lindu süles nagu kaisukaru, ainult et kinnastatud kätega. „Jahimehed tunnistavad pliiprobleemi ja nad pole selle vastu, et leida alternatiiv,” kinnitab Nõmm. „Aga see nõuaks uuringuid, et mis siis oleks õige. See teema puudutab ju suurt Euroopat, sest pliijahimoona Eestis ei toodeta, vaja on teha koostööd ja leida lahendus, mis sobiks jahipidamisel ja oleks keskkonnale ohutu.” Plii hukatuslik mõju inimese tervisele on viinud selle kui raskmetalli keelustamiseni enamikus valdkondades, mida omakorda peetakse rahvatervise üheks suurimaks saavutuseks. Jahindus oma pliilaskemoonaga tekitab õigustatud küsimuse, kelle huvides on selle mürgise raskmetalli kasutus. Metsaülem ja jahimees Jaan Kägu vaidleks tema toodud patsiendi tervendajale vastu. „Metsas loomaraibete peal pliimürgistust saada on vähe tõenäoline, sest kütid viivad tabatud uluki kaasa, nagu ka kuulid, midagi ei jäeta vedelema. Euroopa Liidus on pliihaavlid veelinnujahil keelatud, samas linnujahil meie idanaabri juures kasutatakse jätkuvalt pliihaavleid ja kotkad nokivad surnud ja vigastatud veelinde, paarsada kilomeetrit piirini pole kotkastele miski kaugus,” selgitab Kägu oma arusaama, lisades, et kogu maailm kasutab suuruluki jahil pliilaskemoona ega näe selles kotkastele ohtu. „Tundub, et ainuke kasusaaja on plii kaevandamise ja äritsemisega seotud ringkond,” möönab Leivits, kes on ennast täiendanud Ameerikas Virginia ülikooli metsloomade haiglas ja kirjutab doktoritöö teemal „Linnud kui bioindikaatorid mürgiste ainete seireks Eesti keskkonnas ning mürgiste ainete mõju tervisele”.

Töökirjeldus: • piimafarmi töö sujuv ja edukas korraldamine, • meeskonna efektiivne rakendamine ja tulemuslik juhtimine. Nõuded kandidaadile: • eriharidus ja eelnev töökogemus.

Külastage m

eid

MAAMESSI VÄLIALAL VP-47

• HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT • MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD

Omalt poolt pakume: • tänapäevaseid töötingimusi ja ametiautot; • tööle väärilist palka; • elamispinna võimalust. Täiendav info tel 514 7156.

Sooviavaldus koos elulookirjeldusega palume Konekesko Eesti AS • Põrguvälja tee 3a, Rae vald • www.konekesko.ee Oniar OÜ • Pargi 16, Märjamaa • tel 5553 8339 • metsatehnika@oniar.eu • www.oniar.eu

saata 15. aprilliks meilil info@araveteagro.ee.


maa elu || mesindus || 3

12. aprill 2018

Juuksed hoidsid karud

tarudest eemal

PEEtER RaiDLa

peatoimetaja

PENSIONIIGA: SOOVID JA TEGELIKKUS

siLVi LUKJanoV

S

Järva Teataja

K

ui mesilased tegid esimese kevadsooja ilmaga puhastuslendu, oli Koeru mesinik üsna elevil, sest tänu juuksekarvadele suutis ta karud tarudest eemale hoida ja nii on tal taas põhjust loota rohkelt elujõulisi külluslikku saaki koguvaid mesimumme. Esimene soe kevadilm hakkas mesilasi tarust välja tooma. Koerus mesilasi pidava Lembit Liini rõõmul polnud piire. „Süda kohe põksus päris kõvasti. Lõpuks ometi saavad mesilased lahti kuue kuuga soolde kogunenud taagast ehk tühjendada soolt, mis meile, mesinikele, tähendab, et algab aktiivne haudeaeg,” seletab ta. Pandivere kõrgustikul oli täna esimene soe ilm ja nüüd, kus mesilased said kehast prunni eest, läheb tarudes hoogsaks uute mesilaste tootmiseks. Aastad pole vennad, nii oli tänavune esimene puhastuslend küll peaaegu kuu jagu hilisem, kuid mesilaste seisukohast pole sellel Liini sõnutsi mingit tähtsust. „Mesilased on sedavõrd loodusega kooskõlas, et alati rohkem valmis kui meie sõjalaevad. Nad saavad hakkama, eriti siis, kui sügisel oli mesinik hoolas ja andis neile piisavalt süüa. Need tulid kindlasti kevadesse ilusti välja. Minul tulid,” lisab ta. Palju tähtsam mesilaste talvitumisest on Liini sõnutsi hoida talveunest ärkavad karud metsas talvituvatest tarudest eemal. Pika kogemusega mesinikuna on tal see viimastel aastatel õnnestunud eriti hästi. „Mul on tarudel peal mitmekordne kaitse. Dubleerimisest ei piisa, tuleb kaitsta kolme-neljakordselt ja paljuski on kaitsed avastatud katse ja eksituse meetodil,” kõneleb ta. Kiirelt on mees valmis avaldama kaitse, mida Liini meelest peaks tegema iga mesinik: jätma elektrikarjuse postid ja traadid sügisel korjamata. „Kolm nädalat tagasi panin karjustesse voolu sisse.” Pisukese keelitamise-meelitamise peale on üle 30 aasta mesiniku ametit pidav Liin nõus avaldama veel ühe karutõrje, tema arust kõige tõhusama. „Parim karutõrje on me-

JUHtKiRi

Siinsetel tarudel on peal mitmekordne kaitse.

Lembit Liin: „Lõpuks ometi saavad mesilased lahti kuue kuuga soolde kogunenud taagast ehk tühjendada soolt, mis meile, mesinikele, tähendab, et algab aktiivne haudeaeg.”

fotoD: siLVi LUkJanoV

sinikel teha koostööd juuksuritega,” lausub ta. Ajakirjaniku hämmeldunud nägu nähes selgitab ta elavnenuna, et ükski juuksur ei peaks viskama ära ühtegi naiste ega meeste juukse- ning ka meeste habemekarvu. „Mesinikud võiksid need heal meelel viia oma mesilasgruppide ümber metsas. Nii paarikümne meetri kaugusele tarudest.”

MESILASED ON SEDAVÕRD LOODUSEGA KOOSKÕLAS, ET ALATI ROHKEM VALMIS KUI MEIE SÕJALAEVAD. Karu tunneb karvadelt inimese lõhna ja see on neile Liini teada päris hull lõhn. „Ei tea,

kuidas küll juuksurid selles lõhnas hakkama saavad, aga karu hoiab inimkarvade lõhn tarudest eemal kohe väga-väga hästi,” kinnitab ta. „Minul on see toiminud õige mitu aastat ja päris hästi. Karu pole loll, tal on säilinud inimese suhtes päris korralik respekt.” Nii soovitab Liin mesinikel juuksuritega hästi läbi saada kasvõi ainult karude pärast. „Muidu me kasvaksime ju päris karva. Mina küll!” silitab ta habet. „Nii käin meelsasti juuksuri juures ja võtan pärast kõik karvad kaasa. Kui hästi läheb, saan karupeletuseks kaasa veel teiste omasidki,” kiidab ta. Kui karutõrjete kohta veel küsin, viib ta sujuvalt jutu me-

silaste peale. Öeldes lihtsalt, et ega kõike saagi kohe rääkida. Natukesehaaval jäävat väärt teave paremini meelde. Nii jutustab Liin hoopis, et nüüd jagub looduses mesilastele umbes kuu jagu veel sellist aega, kus nektari korjet väljast ei tule ehk mesilased süüa juurde ei saa, kuid esimese puhastuslennu järel algab hoogne haudumine ja see ei sõltu enam väljas olevast ilmast. „Mesilasema hakkab nüüd munema, elu läheb tarus aktiivsemaks ja kevadel kooruvad uue põlvkonna mesilased on neli korda tublimad kui üle talve elanud mesilased.” See tähendab, et kui üle talve elanud vana mesilane kasvatab üles ühe noore, siis kevadel kooruv noor mesilane pole pidanud kuus kuud tarus talvituma ja tänu sellele suudab kasvatada üles neli noort. Nii on Liinil taas põhjust loota rohkelt elujõulisi ja head saaki koguvaid mesilinde. Sellepärast ongi alanud mesilasema munemine mesinikele hästi oluline. „Uus mesilane tuleb munadest juba kolme nädala pärast ja siis on aprilli lõpp ning loodus ka valmis andma uut saaki,” täpsustab ta. Talvitunud tarudest avanevast pildist toob Liin välja veel sedagi, et kõhulahtisust polnud peaaegu üheski peres ja tänavu polnud ka niiskushallitust. Ka söödavaru oli tal kõigis peredes olemas. „Ainus, mida nüüd mesinikel on vaja jälgida, on pere asukoht kärgedel. Kui pere on liiga ühes seinas ja söök teises seinas, siis peaks tõstma söödakärgi haudme lähedale. See oleks esimene asi, mida tarude juures teha,” soovitab ta. Rääkimata sellest, et hingega mesinikul on elementaarne, et ta aitab talle raha teenival mesilinnul puhastada tarud talve jooksul surnud mesilastest. Sellega ei pea mesilased ometi vaeva nägema.

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

el esmaspäeval esitas valitsus Riigikogule arutamiseks pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmine tõotab tuua olulisi muudatusi Eesti pensionisüsteemis. Üks olulisem on kindlasti vanaduspensioniea uus määratlus: vanaduspensioniiga on eelnõu järgi 65 aastat, millele on lisatud 65aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Pensioniea üle otsustamine ei ole tulevikus enam seadusega kehtestatud, vaid otsustusõigus läheb valitsuse kätte, kes hakkab iga uue aasta 1. jaanuariks ütlema, kui vanalt võib keegi vanaduspensionile jääda. Seda kaks aastat etteulatuvalt. Aastaga on valitsusel õigus vanaduspensioniiga kergitada kolme kuu võrra. Vanaduspensioniea korra kehtestamine läheb aga üldse ministri pädevusse. Võib arvata, et naisi ja mehi hakatakse mõõtma sama vitsaga, n-ö sooneutraalselt. Eirates ammu teada-tuntud tõde, et meeste keskmine eluiga on naiste elueaga võrreldes märksa lühem ning et see vahe on aja jooksul isegi kasvanud. Statistikaamet on alates 1989. aastast pidanud arvestust Eestis elavate inimeste oletatava eluea kohta. 1989. aasta arvutustes leiti, et toona 65aastaseks saanud elavad keskmiselt 79,59 aasta vanuseni (meeste puhul oli see keskmiselt 77,38 ja naistel 80,84 eluaastat). Seni viimased, 2016. aasta arvutused näitasid, et 65aastased elavad keskmiselt 83,41 aasta vanuseni (mehed 80,37 ja naised 85,46 aasta vanuseni). Siit ka minu küsimus: kas riigiisad on sellele mõelnud? PS. Maa Elu numeratsioon lonkas vahepeal, aga nüüd on see jälle korras ja õige. Tänane leht on selle aasta 15. number ja kokku on ilmunud 148 Maa Elu. Ehk siis ülejärgmisel nädalal võime väikest juubelit pidada.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018


4 || teravili || maa elu

12. aprill 2018

TERAVILJASEKTOR

E

esti teraviljasektor on alates Euroopa Liiduga liitumisest jõudsalt arenenud. PRIA andmetel oli 2017. aastal Eestis 4770 teraviljakasvatajat. Rohkem kui 100 hektaril kasvatati teravilja 894 ettevõttes, kelle kasutuses oli ligi 80% teravilja kogupinnast. 2017. aastal kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis teravilja 330 700 ha, kaunvilja 65 500 ha, rapsi- ja rüpsi 73 800 ha. Teravilja pind on aastaga vähenenud ligi 6%, kaunviljade ja rapsi pind aga suurenenud 18 ja 5%. Möödunud aastal ulatus teravilja ko-

Teraviljafoorum tõi kokku sadakond teraviljakasvatajat.

fotoD: kUiDo saaRPUU

Teraviljakasvatuses üha rohkem digilahendusi KUiDo saaRPUU Järva Teataja

E

esti PõllumajandusKaubanduskoja Teraviljafoorum tõi kokku sadakond teraviljakasvatajat, kes arutlesid, kuidas digitaliseerimist teraviljasektoris senisest paremini ära kasutada. ÜHTSED LAHENDUSED Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus selgitas, et juba teist aastat on nad eemaldunud traditsioonilistest konverentsiteemadest, olgu selleks teraviljaturu tulevikuväljavaated või midagi muud. 2017. aastal käsitleti riskijuhtimistemaatikat (ajendatuna 2016. kehvast põllumajandusaastast), tänavu oli fookus digitaliseerimisel ja täppisviljelusel. „Täppisviljelus ja digitaliseerimine on aja nõue, sest tulemas on ühise põllumajanduspoliitika uus periood, kus teadlikumale, nu-

tikamale ja paremale majandamisele pööratakse suurt tähelepanu. Teraviljaturul peabki iga ettevõtja kasumi teenimiseks oma tegevust täpsemalt planeerima, kuid tuleb arvestada ka keskkonnanõuetega, needki muutuvad üha rangemaks. Ilma ühtsete digitaalsete lahendusteta pole võimalik neid ülesandeid lahendada. Seda saab teha, kui põllumehel on ajakohased masinad, piisavalt andmeid ja programme, mis toimivad ühtse süsteemina,” arutles ta. Madalad turuhinnad ja heitlikud ilmad on teraviljakasvatusettevõtteid pannud senisest enam tähelepanu pöörama kulude planeerimisele ja efektiivsusele. Sõrmus oli seda meelt, et ka kõige edukamad ettevõtjad saaksid tööd muuta optimaalsemaks. „Põllumees peaks olema protsesside jälgija ja suunaja, mitte tegema tehnilist tööd või andmeid sisestama,” pakkus ta. „E-lahenduste (e-agronoom jms) kasutamine on osaliselt tahtmises, osaliselt aga võimalustes kinni. Eesti Maaülikoolis paar aastat tagasi tehtud uuringust tuli välja, et suuremate ja väiksemate põlluma-

väga moodsad masinad, kuid kahjuks ei kasutata täiel määral ära nende võimalusi. Samas on ainuüksi viimased vihmased sügised näidanud, kui tarvilik on tegevuse täpne planeerimine,” tõi välja põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Roomet Sõrmus: „Täppisviljelus ja digitaliseerimine on aja nõue, sest tulemas on ühise põllumajanduspoliitika uus periood.”

jandustootjate vahel teatav tehnoloogiline lõhe siiski valitseb. Tehnoloogiad, mis on suurematele paremini kättesaadavamad, on reeglina kulukamad, kuid teatud mastaabis ja suuruses tasuvad end ära.” „Teraviljakasvatuses soovitakse digitaliseerimise abil saavutada uus kvaliteet. Kui vaatame tootmist kui tervikut ja kasutame digilahendusi, suudame loodusvarasid säästlikumalt kasutades märksa enam väärtust luua,” ütles põllumajanduskoja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu. „Meie põldudel töötavad

KOOLITUSETA EI SAA Ka Baltic Agro Machinery haakeseadmete tootejuht Kristjan Ruusamäe uskus, et meid ootab ees digitaliseerimine. „Üha rohkem uusi lahendusi integreeritakse traktorite baasvarustusse. Kui varem tuli tarkvajajupp või lisaseade juurde osta, siis tänapäeval on lahendus tihti juba traktori juhtmonitoris sees ja ootab suhteliselt väikese lisainvesteeringuga aktiveerimist,” selgitas ta. „Suundumus on üha targemate seadmete poole, just integratsiooni mõttes, et operaator ei peaks eri juhtmonitore kasutama, et haakeseadmed ühilduksid traktoriga lihtsamini. Masinatoojadki teevad andmestandardite ühildamiseks rohkem koostööd.” Tihti lõppkasutajast põllumees masinate kõiki võimalu-

si aga ei kasuta, põhjuseks koolituse puudumine, müüja toe puudumine või midagi muud. „Oleme käinud läbi päris pika tee, kuid seda, et põllumees kasutab kõiki masinate baasvarustuses olevaid võimalusi, päris öelda ei saa,” nentis Ruusamäe. Teraviljafoorumil rääkis Ruusamäe põllumajanduse tulevikust. „Rääkisin ühendatud põllumajandusest. Võiksime kunagi jõuda sinnamaale, et masinad ja põllud oleksid ühtses süsteemis ühendatud. Põllumees klikib arvutis mis tahes hetkel suvalise põllu peale ja näeb kohe saagipotentsiaali, tehtud kulusid, edasisi töösamme. Loomulikult on vaja, et aruandlus riigile toimiks automaatselt. Eesmärk on ju üks: luua ühine andmebaas põllumeestele paremate juhtimisotsuste tegemiseks. Et otsustama ei peaks kõhutunde või naabrimehe järgi.” ARVUTIMAAILM PAELUB NOORI Tartu- ja Põlvamaal tegutsev teraviljakasvataja Rubert Saluoks osaühingust Viljatootja kõneles konverentsil, et e-lahendused muudavad küll põllumehe igapäevatööd, kuid ettevõtte planeerimise aluseks jääb ikka külvikord. „Külvikorraga

MEIE ETTEVÕTTEL OLI PALJU RENDIMAID JA RENT OLI KESKMISEST KALLIM. MEIE AINUS ELLUJÄÄMISVÕIMALUS OLI OLLA EFEKTIIVSEM JA TÕHUSAM.

gusaak 1,3 miljoni tonnini, kaunviljasaak 75,3 tuhande tonnini ja rapsisaak 165,3 tuhande tonnini. Teravilja keskmine saagikus oli mullu 3967 kg/ha, mis on viimase viie aasta keskmisest 11% suurem. Kaunvilja keskmine saagikus jäi aga viie aasta keskmisele 44% alla, ulatudes mullu vaid 1149 kg/ha. Rapsisaak oli 2240 kg/ha, mida on viie aasta võrdluses ligi 6% rohkem. Möödunud aasta vihmased ilmad muutsid saagikoristuse väga keeruliseks ja kulukaks, kannatas ka saagi kvaliteet. Teravilja kokkuostuhinnad on alates 2012. aastast olnud languses.

pannakse paika ettevõtte tulevikuvõimalused. E-lahendused muudavad igapäevatöö kiiremaks ja mugavamaks ning tekitavad suuri andmebaase. Nii saab töötulemusi analüüsida ja kogemusest õppida. Mida aeg edasi, seda mugavamaks, täpsemaks ja targemaks on muutunud ka andmete töötlemine.” „Tegeleme mahetootmisega ja läheme sel aastal üle täppisviljelusele. Orgaanilised väetised on kallimad kui tavaväetised, seega raiskamine maksaks meile veelgi valusamalt kätte. Muudame väetamise vajaduspõhiseks ja niivõrd täpseks, et külvikust pannakse väetist põllule 2 cm täpsusega, see ei lenda teele, kraaviserva või metsa.” OÜ Viljatootja majandab vähem viljakatel maadel kui Eesti tervikuna. „Meie ettevõttel oli palju rendimaid ja rent oli keskmisest kallim. Meie ainus ellujäämisvõimalus oli olla efektiivsem ja tõhusam,” ütles ta. Rubert Saluoks nõustub, et meie põllumees on uuendusmeelne. „E-lahenduste kasutuselevõtt sõltub tihtilugu põllumehe vanusest, nooremad on altimad neid proovima,” on ta tähele pannud. „E-lahendused muudavad põllumajandust efektiivsemaks ja nooremate jaoks kogu asja ka lahendamaks. Seovad ju need omavahel põllumajanduse ja arvutimaailma. Järjest rohkem toimub töö mobiiltelefoni, arvuti või traktori juhtpuldi taga.” Kristjan Ruusamäe kinnitas samuti, et Eesti põllumees püüab uuendustega ikka kaasa minna. Küll kardetakse mõnikord tänapäevaste seadmete keerukust ja nende seadistamist. „Koolitus on väga tarvilik,” oli ta veendunud.


maa elu || varia || 5

12. aprill 2018

Tõhus harvendaja ain aLVELa Maa Elu

K

ui üha enam räägitakse metsamajandamisest mitte niivõrd intensiivse lageraie, kuivõrd pigem säästliku valik- ja turberaiet eelistava matsakasutuse võtmes, siis ennekõike on tarvis masinaid, mis sellist tööd võimaldavad. Rootsi tehnikatootja Malwa Forest metsamasinad püüdlevad just sellist sorti täiuslikkuse poole – need pole nagu Eestis praegu valdavalt levinud enam kui 20 tonni kaaluvad mürakad, samas pole Malwa masinad pisikesed mänguasjad, mis suure tehnikaga majandama harjunud metsa ülestöötajad nälga jätaksid. Malwa tootevalikusse kuuluvad langetajad ja väljavedajad. Ettevõtte insenerid ütlevad, et Malwa pakub alternatiivi n-ö võidurelvastumisele metsatehnika vallas. Nii on keskendutud ülipehmele pinnasele sobivate pigem väiksemate ja kergemate masinate tootmisele. Suu-

Malwa metsamasinad on tavapärastest võimsatest masinatest rohkem kui kaks korda kergemad ja vaid kahe meetri laiused. Need metsatraktorid on iseäranis paindlikud ja sobivad ennekõike harvendusraieks neile, kes eelistavad metsa majandada põlismetsa hoidmise vaimus. foto: MaLWa

red metsamasinad on küll efektiivsed, aga vaid juhul, kui saavad normaalsel pinnasel töötada. Metsad aga püsivad soojade talvede tõttu ka detsembrist veebruarini pehmed ning see sunnib langetus- ja väljaveotraktoreid üha laiemate lintidega varustama. Kui suurele võimsale 8rattalisele väljaveotraktorile paigaldada kaks paari linte, suureneb masina kaal neli-viis tonni, kütusekulu kasvab 30–50%. Eks proovige

MAA ELU JA RAADIO ELMARI MEEKONKURSS

Ut t

ER s

toC k

neb Eesti Mesinike Liidu liikmetest, Maamessi korraldajast ning Eesti Meedia töötajatest. Pärast viie parema punktimäära saanud mee välja selgitamist võtab korraldaja nominentidega ühendust e-kirja või telefoni teel. • Maamessil toimuvale rahvahääletusele esitatakse viis mett, mis kogusid žürii hääletusel enim punkte. Rahvahääletus toimub Maamessil Eesti Meedia boksis 19.–21. aprillini. Hindamisele läheb meepurk ainult numbriga märgistatult ja Maamessil rahva hulgast hindajad ei tea mesiniku nime, kelle mesi on hinnatavas purgis. • Rahvahääletusel märgib hindaja hindamissedelile ainult tema hinnangul parima mee numbri. Rahva lemmik kuulutatakse välja Maamessil Eesti Meedia boksis ja raadios Elmar 21. aprillil. Korraldaja võtab võitjaga ühendust hiljemalt 23. aprillil 2018. • Viis nominenti saavad auhinnaks Post Factumi kirjastuse poolt välja antud raamatu „Eesti riigi 100 aastat” (I ja II osa). Rahvahääletuse võitja saab auhinnaks Eesti Meedia aastase väljaande tellimuse. Valida saab ühe ajalehe järgnevate ajalehtede hulgast: Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Järva Teataja, Virumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees. (ME)

f ot o: s H

A

S Eesti Meedia korraldab koostöös Eesti Mesinike Liiduga Maamessi meekonkursi, mis algas juba eelmisel nädalal ja kestab kuni 21. aprillini 2018. Konkursi tingimused on järgmised: • Konkursil saavad osaleda Eestis kogutud naturaalsed meed, mis on kogutud 2017. aastal ja mis on oma loomulikus olekuks, seega praeguseks kristalliseerunud, kuid pehmed ja degusteeritavad. • Konkursil osalev mesinik saadab või toob kohale sobiva suurusega sildita meepurgi, milles on 0,9–1,0 kg mett. Mett saab tuua või saata Raadio Elmari (AS Eesti Meedia) kontorisse kuni 16. aprillini. Eesti Meedia aadress Tartus on Ülikooli 2a. Oleme avatud esmaspäevast reedeni kell 9–17. • Konkursile toodud meepurgile on eraldi lisatud andmeleht mesiniku andmetega. Meepurgi konkursile saabumisel märgistatakse purk numbriga ja sama number märgitakse ka mesiniku poolt meepurgiga koos toodud andmelehele. • Žürii hindamisele läheb meepurk üksnes numbriga märgistatult ja hindajad ei tea mesiniku nime, kelle mesi on hinnatavas purgis. Hindamiskriteeriumid koostab Eesti Mesinike Liidu juhatus. • Žürii koguneb hindamiseks 17. aprillil 2018. Žürii koos-

hinnata kahju, mida niisugune masin metsapinnasele ja kasvavatele puudele põhjustab. Malwa metsatraktorite kõik mudelid on kompromiss pisikestele masinatele omaste puuduste ja masina tõhususele pandud ootuste vahel. Malwa metsamasinad on kerged, tühikaaluga 5,5–7 tonni, seetõttu tallavad vähe metsaalust ega upu ära. Vaid kahemeetrine gabariitlaius tagab esmaklassilise manööverdamisvõime kasva-

MALWA 560F FORWARDER • Tootja Rootsi • Mootor Caterpillar 3.4B, Tier 4 Final, EU Stage IIIB, 3,4 l • Võimsus 75 hj (55 kW) 2200 p/min • Kütusepaagi maht 75 l • Hüdropumba jõudlus 140 l/min 1900 p/min • Kiirus: kuni 20 km/h • Transmissioon: Bosch Rexroth hüdromehaaniline • Tõstuk: Cranab FC45 DT tõsteulatusega kuni 8 m (soovituslik) • Kahemeetrise gabariitlaiusega masinaga hooldusraiet tehes saab hektari kohta kasvama

jätta kuni 200 puud rohkem, võrreldes selliste masinatega, mis vajavad liikumiseks vähemalt nelja meetri laiust teed. • Täiskoormaga Malwa langetustraktori rataste erisurve pinnasele on maksimaalselt 0,35 kg/cm2. See on kolm korda väiksem kui 10–14tonnise kandevõimega traktoril. Võrdluseks – metsatöölise erisurve pinnasele on 0,50 kg/cm2. • Malwa 560F on mõeldud kasutamiseks järelhaagisega. 7tonnise tühikaaluga masina kandevõime on sel juhul 9 tonni. Sama kogus kolme meetri pikkust

puitmaterjali mahub koormasse väljaveotraktorile, mille tühikaal on 17 tonni või enam. • Kriitiliselt pehmel soopinnasel töötades saab põhimasinale ja järelhaagisele laadida pool koormat mõlemale ja materjali ikkagi metsast välja vedada ilma masinat uputamata ja metsaalust segi pööramata. • Malwa väljaveotraktorile saab paigaldada 8,2meetrise haardeulatusega Cranabi tõstuki. Teistel sama suurusklassi masinatel kasutatakse reeglina 5–6meetrise haardeulatusega tõstukeid. Allikas: Malwa Forest AB

vate puude vahel. Tänu sellele puudub nende masinatega hooldusraiet tehes vajadus nelja meetri laiuste kokkuveoteede järele. Kõik mudelid on varustatud 55kilovatise CAT-turbodiiselmootoriga ja võimsa hüdrosüsteemi pumbaga, mille tootlikkus 140 l/min. See tagab suure efektiivsuse. Malwa metsamasinate puuduseks on peetud asjaolu, et kõik mudelid on vaid kuue-

rattalised. Masinate loojatel ei olegi plaanis kaheksarattaliste masinatega turule tulla. Malwa esiosa on niigi kerge ja kui masinale lisada balansiirülekanne ja lisarattapaar, suureneb masina kaal ja eks kerkib ka hind. Seega efekt on minimaalne. Et masin siiski edukalt pehmel pinnasel hakkama saaks, saab tootmises olevatele traktoritele paigaldada kui 700 mm laiuseid esirattaid. Et Malwa suurusklassi ma-

sinaga efektiivselt tööd teha, on eriti oluline operaatori professionaalsus. Suhtumisega „masin kannatab kõike” ei pruugi sellise traktoriga kaugele jõuda. Rootsis on kõige hinnatum kombi-masin Malwa 560C. Vaid 20 minutiga saab muuta langetustraktori väljaveotraktoriks või vastupidi. Kui hooldusraie maht pole väga suur, on kombiMalwa mõistlik valik. Ühe masina abil saab ära teha nii raiekui ka kokkuveotöö.


6 || jÄÄtis || maa elu

12. aprill 2018

Väikeses jäätisevabrikus valm tiit EFERt Maa Elu

MAAMESSI LINNAK TÄIENES TOIDUPROMENAADIGA

M

aamessi tarvis on kasutusel kogu Tartu Näituste 6,5hektarine krunt. Tänu headele naabritele oleme tänavu laienenud, et vastu võtta 470 eksponenti ning korraldada logistika ja parkimine. Messi tarvis püstitati taas muljetavaldav linnak – 1200 m² D-hall, kuhu koonduvad toiduja taluturismi ettevõtted, 800 m² loomade hall, 600 m² turupaviljon, tribüünid ja eksponentide ajutised ehitised. Esmakordselt Maamessi ajaloos rajasime A-halli esisele alale toidupromenaadi, seal on söögikohad, vaateplatvormid ja pressikeskus. Toidupromenaad laiub tervel A-hallil. Ehitus sai ette võetud, et pakkuda külalistele veel rohkem kohti puhkamiseks ja einestamiseks. NÄDAL AEGA MAAMESSINI Täpselt nädala pärast avatakse 26. Maamess külastajatele. Messi korraldusmeeskond palub külastajailt kannatlikku meelt, sest Tähtvere linnaosas on tavapärasest rohkem sagimist. Võib esineda liiklusummikud. Külastajad saavad parkida laululava alumises parklas ja Vaksali tänava pikendusel. Mõlemast parklast on messini lühike jalutuskäik. Palume jälgida viitasid ja täita liiklusreguleerijate korraldusi. Maamessi veebileht annab põhjaliku ülevaate toimumiskohast, lahtioleku kellaaegadest, messi eksponentidest ja programmist. Soovitame enne messikülastust lehega tutvuda: www.maamess.ee. Traditsiooniliselt varustatakse kõik külalised Maamessi kataloogiga, kust leiab messiskeemid ja eksponentide ülevaate. Samuti on igati valmis abistama ja teed juhatama infotöötajad. Tere tulemast Maamessile!

MaRGUs KiKKUL

Maamessi projektijuht

le maai l m a populaarsust koguv ve ga n lu s i n nu s t a s kodumaise Fresko jäätisevabriku asutajat Kaisa Murutari keskenduma vaid taimsetele jäätistele. Kaisa õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis matemaatikafüüsikaklassis. Sai selgeks, et reaalained teda suurt ei paelu ja tee viis Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Viimasel kursusel läks aga igavaks ja Kaisa otsustas elu vürtsitamiseks minna hoopis Tartu Kutsehariduskeskusesse kondiitri elukutset omandama. Seda, kuidas Kaisa jäätisteni jõudis, on temalt küsitud palju ja lihtne tal vastata polegi. Sageli arvatakse, et ta valmistas jäätist kodus oma tarbeks ja hobi kasvas äriks. Aga oli hoopis teisiti. Kaisa pole tegelikult üldse magusasõber ja tunnistab, et pole siiani kodukasutuseks mõeldud jäätisemasinat lähedalt näinudki. ÄRIIDEEKS VEGANIJÄÄTIS Värskelt kooli lõpetanud, asus Kaisa mingis mõttes ristteel. Ta oli just abiellunud ja lapsega kodus ning mõtiskles, mis edasi. Kuna ta palgatööle minna ei soovinud, oli selge, et tuleb luua oma ettevõte. Et idee peaks olema kantud armastusest toidu vastu, oli ka selge, edasine eeldas juba ratsionaalset süvenemist valdkonda, koostöös südame hääle järgimisega. Kuna väikeseid jäätisetootjaid oli tol ajal siinmail mõni üksik, samas poes just küllus ei valitsenud, langes otsus selle kasuks. Samuti tundus huvitav enda jaoks hoopis uus maailm avastada – erinevad tehnoloogiad, kõvasti keemiat ja füüsikat, mis osutus omal käel õppides hulga põnevamaks kui koolipingis. Tema mõttekaaslaseks sai Kaire Valge, kellega oli koos

„Tootmine tundus imelihtne – teen aga valmis ja müün maha. Eks ikka neis valdkondades, millest midagi ei tea, saab hõlpsasti end kõiketeadjana tunda. Eriti kui oled noor ja roheline ja midagi karta ei oska,” naerab Kaisa Murutar tagantjärele.

foto: tiit EfERt

kondiitriks õppides hea klapp saavutatud ning Kaisat täiendama sobis ta oma majandustausta ja kahe-jalaga-maa-peal-ellusuhtumisega. Variant oli ka avada kohvik. „See mõttekäik minu rikkumata peas käis kuidagi nii, et kohviku avamisega kaasneb hoobilt rohkem püsivaid ja vältimatuid kulutusi-kohustusi. Ilmselt oli asi muidugi lihtsalt selles, et kohvikupidamine oli hoomatavam ja seetõttu oskasin neid riske paremini hinnata. Tootmine tundus seevastu imelihtne – teen aga valmis ja müün maha. Eks ikka neis valdkondades, millest midagi ei tea, saab hõlpsasti end kõiketeadjana tunda. Eriti kui oled noor ja roheline ja midagi karta ei oska,” naerab Kaisa tagantjärele. Samas tänab ta õnne, et asi sai just siis ette võetud, sest kui juba lasta ratsionaalsetel hir-

Maamess 2018

mudel tekkida, võib juhtuda, et ei julgegi midagi teha. „Kui oleksin tol hetkel teadnud, mis mind ees ootab, oleksin ehk rahumeeli tööportaali lahti klõpsanud ja lihtsa elu peale läinud,” lisab ta. Kursuseõe Kaire tugi sel hetkel oli ülioluline, sest Kaisa ei söandanud üksinda alustada. Kaire õhutusel mindi „Ajujahi” ettevõtluskonkursile. Ehkki „Ajujahist” on viimastel aastatel tehtud ka telesaade, jääb olulisem osa kaadri taha. Konkursil esmastest voorudest edasijõudnute jaoks avaneb alustava ettevõtja jaoks hoolikalt kokku pandud hindamatu väärtusega koolitusprogramm. Kaisa teadis, mida „Ajujahil” osalemine endast kujutab, sest varem oli seal osa-

lenud tema abikaasa Richard Murutar (võitis „Ajujahi” teisel katsel 2016. aastal Sprayprinteri meeskonnas). „Ajujahi” žüriile jäätisetegemisest ainult rääkima minna olnuks lihtsalt mage. Kaire tutvuste kaudu aeti välja korralik väiketööstuslik jäätisemasin, mis perelt raha laenates kiiremas korras ära osteti ja Kaisa koduses garderoobis omale koha leidis. Kõikvõimalikke allikaid kasutades tudeeriti veel suurema hoolega jäätisevalmistamise tehnoloogiaid ning ööl vastu „Ajujahi” žürii ette astumist valmisid esimesed jäätised. Kuna oli jõulueelne aeg, tehti kõrvitsajäätist ajakohaste vürtsidega ja lihtsat, kuid ehtsat vanillijäätist.

VIHMAUSSISÕNNIK

VP-102

(kontsentreeritud lõhnatu biohuumus ehk vermikompost) Vihmaussisõnnik on valmistatud veisesõnnikust. Sobib kõikidele taimedele, millel on juured. Soovitav on segada 1:3–1:5 kasvupinnasega või lisada istutusauku. Istutatud taimedele panna sentimeetrine kiht taime juurekrooni peale. Parandab pinnase agrokeemilisi omadusi. Kiirendab idanemist, juurdumist ning suurendab saagikust. Vähendab põllumajandustoodete nitraadisisaldust ja taimede haigusi. Ei ole inertne ega sisalda patogeenseid organisme. Üledoseerimise ohtu ei ole. Soovitav tarbida 5 aasta jooksul. Saadaval 2 l, 5 l, 20 l, 50 l ja 1000 l pakendis.

UNIVERSAALNE TOITEVEDELIK

Tehnika müük: Kalev Kuusik 521 1988 Vaido Soosaar 509 2247 Karmo Karrik 506 0545 Varuosad: 527 3109 Hooldus: 529 9007

Universaalse toitevedeliku kontsentraat on valmis- immuunsust, saagikust ja idanevust. Parandab tatud vihmaussisõnnikust (vermikompostist). Toite- kasvupinnase agrokeemilisi omadusi. Seemnete lahus on tasakaalustatud toiteainete kogum, mis on idandamisel teha segu 1:10, kastmisel 1:50 ja ökoloogiliselt puhas ja naturaalne. See sisaldab taimede välispidiseks (varre ja lehe kaudu) vihmaussisõnnikus olevaid humiinaineid, fulfo- ja kastmiseks 1:100. Üledoseerimise ohtu ei ole. Kontaminohappeid, vitamiine, looduslikke fütohormoo- sentraat on ohutu keskkonnale, loomadele ja mesine, mulla mikroorganismide eoseid, mikro- ja makro- lastele. Saadaval 0,5 l, 1 l, 5 l ja 1000 l taaras. Soovitav elemente. Sobib toa- ja välitaimede kastmiseks, aed- kasutada 2 aasta jooksul. ja puuviljade kasvatamiseks. Aitab tõsta taimede Meie tooted saadaval: Magaziinis, Hansaplanti Aianduskeskuses, Jardini Aianduskeskuses, Agricenteris ja teistes hästi varustatud aiandus- ja lillepoodides. TOODETUD EESTIS anno 2010

www.okomuld.eu

e-post okomuld@gmail.com 88209 Pärnumaa, Lääneranna vald, Hõbesalu küla. Tel +372 518 5433


maa elu || jÄÄtis || 7

12. aprill 2018

mivad julged jäätised

PALL LÄKS VEEREMA „Ajujahil” jõuti üheskoos Kairega 40 parema hulka. Kuna aga Kaire jaoks olid elul teised plaanid, jäi tema edasist protsessi toetama hea sõnaga ja koolitusprogrammi läbis Kaisa üksinda. „Seal on hästi tore seltskond koos, korraldajad ja teised osalejad toetavad ja mõtlevad siiralt kaasa, nii et sain üksi ka hakkama. Kuna Richard ja meie tütar olid minuga aegajalt kaasas ja temagi paar aastat varem osalenuna seda seltskonda tundis, siis lõõbiti: näe, perekond Ajujaht,” meenutab Kaisa lõbusalt. Ta taotles ja sai EASi starditoetust 15 000 eurot, lisaks oli abiks stardilaen, et sisseseade hankida. Fresko jäätisevabriku alguseks loeb Kaisa 2016. aasta

veebruari, mil kõik oli tegutsemiseks olemas ja asi ametlik. Jäätisevabriku seadis ta sisse Tartus Estiko tööstuskompleksi teisele korrusele. Alguses oli jäätisevalik laiem, nende valmistamiseks kasutas Kaisa mahedat lehmapiima ja mune. Kuigi mahemärk pole olnud tema jaoks kunagi eesmärk omaette. „Olulisem on teadmine, kust mu tooraine pärineb,” täpsustab Kaisa. Tänavu otsustati, et Fresko kaubamärgi all valmistatakse vaid taimseid jäätiseid. „See oli oluline samm südame hääle suunas ning aitab meie pakutava osas selgust luua ja eristuda,” selgitab Kaisa. Alustava ettevõtte esimene klient oli Vilde tervisekohvik. „Stockmann, Delice poed (sealhulgas Solaris) ja Kaubamaja tulid üsna kergesti. Tänu neile tekkis ka käive,” räägib Kaisa. Nüüd on tema kompanjoniks ettevõttes Mats Eek. „Mina kipun rohkem kamandama, korraldama ja initsiatiivi näitama, Mats on aga see, kellele tavaliselt viimane sõna jääb, sest ma kasutan tema kõhutunnet viimasel ajal rohkemgi kui enda oma,” mõtiskleb Kaisa. Hiljaaegu liitus Fresko põhimeeskonnaga toidutehnoloog Heleri Sööt ja kibedamatel tootmispäevadel tuleb kööki veel abilisi. „Praegu ei ole võimalik rohkematele inimestele stabiilset sissetulekut pakkuda, kuid Tartus on selles mõttes mõnus, et tudengitele selline varieeruva graafikuga vaheldusrikas töö sobib,” lisab Kaisa. JÄÄTIS KLAASPURKI Kord „Ajujahi” koolitusele sõites käis kaasajujahtija, Okka plaadi loonud Margus Siilik välja pöörase idee panna jäätis klaaspurki. Kaisa haaras mõttest kohe kinni. Kuna Fresko jäätistes kasutatakse toorainena ohtralt ehtsaid marju ja vilju, on jäätiste värvid ilusad ja kirkad. Klaaspurk laseb sel ilul välja paista. Skeptikuid oli klaaspurgi osas mitmeid, kuid kõik argumendid taandusid tegelikult lihtsale harjumuspärale – nii ju

KOMMENTAAR

Elke Lillemets Marjamaa Talu OÜ Põhiliselt ostab Fresko jäätisevabrik meie käest vaarikaid ja jõhvikaid, aga ka teisi põlluja metsamarju. Ühelegi tootele ei piisa vaid heast retseptist, ka tooraine peab olema kvaliteetne. Kui miski kasvab oma kodumaal paremini kui kusagil mujal, tuleks seda eelistada. Teeme mitme Eesti väiketootjaga koostööd, kellele on tähtis kvaliteet. Meie marjad on läinud tortidesse, kookidesse, müsli ja tee sisse, aga ka õlle ja siidri sisse. Varem oli meil ka suuremaid ja isegi Eesti üks suurimaid kondiitreid kliendiks, aga Poolast tuleb odavamat marja ning paljud on kvaliteedile hinda eelistanud, mis on majanduslikult ehk arusaadav. Marjamaa talu kasvatab oma marjad keskkonnahoidlikul meetodil, mis on vast ka maitses tunda.

ei tehta. Kaisa kinnitusel on klaaspurk kuni 50 korda taaskasutatav. „Võtame hea meelega purgid uuesti kasutusse, kui neid meile pakutakse. Aga kes soovib, võib purkidele ka ise rakendust leida. Saab maitseaineid või hoidiseid sisse panna,” annab Kaisa vihjeid. OOTAME ILUSAT SUVE Tootearendusega tegeleb Freskos jätkuvalt peamiselt Kaisa, kuid igas etapis maitstakse jäätiseid ühiselt ja tehakse ausaid parandusettepanekuid. „Armu mulle õnneks ei anta,” muigab ta. Samuti muudetakse vajadusel juba turule toodud jäätiste retsepte, kui kliendid on nii lahked ja annavad konstruktiivset tagasisidet. Kaisa kinnitusel pannakse jäätistesse mõõdukalt rafineerimata suhkrut, ja õhuprotsent hoitakse väike. Populaarsemad on maapähklivõijäätis ja vaarikasorbett. „Praegu töötan ilma suhkruta jäätiste kallal, neid küsitakse meilt hästi palju,” kergitab ta loori suvistelt uudistelt.

Maitsed on küllaltki intensiivsed ning Kaisa ei imesta, kui need lastele ei meki. Ta viib küll oma jäätiseid koju lastele maitsta, kes söövad neid meelsasti, aga tunnistab, et Fresko jäätised on siiski suunatud eeskätt täiskasvanutele. „Neid on tore veinipudeli asemel külla kaasa võtta,” teab Kaisa. Jäätist valmistatakse viiel päeval nädalas. Hommikul alustatakse jäätisebaasi tegemisega ja see tuleb kohe jäätiseks külmutada, sest taimseid rasvu sisaldavad segud lähevad üleöö külmas seistes liiga tihkeks ja halvemal juhul läheb rasv neis isegi tükki,” selgitab Kaisa. Väga palju aega võtab avokaadode puhastamine, banaanide koorimine, sidrunimahla pressimine ja pakendite ettevalmistamine. Arenguruumi veel on, seda eelkõige müügi vallas. „Meil on nii võimekas jäätisemasin, et piltlikult peaksime praeguse müügimahu juures selle käivitama üheks päevaks nädalas,” sõnab Kaisa. Uusi kontakte otsitakse nii kaupluste kui ka kohvikutega. Tekkinud on sidemeid ka väljaspool Eestit. Suvel minnakse külmakirstuga välja tänavatele ja üritustele. Suvises Tallinnas võib Fresko jäätiseletti kohata Balti jaama turul. „Eelmisel suvel ootasime ilusat ilma, et minna tänavale müüma, aga seda ei tulnudki,” kahetseb Kaisa. Suvel tuleb kindlasti ka hooajalisi lisamaitseid, kui valmivad maasikad ja rabarber. Suvistel üritustel saab jäätist osta biolagunevasse topsi või vahvli sisse, mis sobib ka taimetoitlasele. „Üks asi tuleb seoses taimetoitlusega veel ära õiendada,” teatab Kaisa viimaks. „Kiputakse arvama, et taimetoitlastele tehtud toidud tavatoitujale ei kõlba või lihtsalt maitsevad halvasti. Jäätiste puhul on eriti kõvasti materdatud taimseid rasvu ja juurutatud arusaam, et koorejäätis on ainus õige kraam. Üks asi on odavad hüdrogeenitud rasvad, hoopis teine aga kvaliteetne taimne tooraine. Fresko kasutab jäätiste valmistamisel pähkleid, kookospiima, avokaadosid jm tervislikke rasvu. Nendega ei püütagi matkida koorejäätist, vaid pakkuda erakordset uutmoodi elamust nii veendunud omnivoorile kui ka taimetoitlasele.”

Midland UTTO LV SAE 0W-30 Täissünteetiline traktori hüdrauliline vedelik

• laialdane tootjate heakskiit • lai viskoossusala, hõlmab ISO 15-100 või ülekandena SAE Gear 75W-85W • mittejagav ja mittevahutav struktuur • maksimaalne mahu efektiivsustegur • stabiilne oksüdatsioon => väga pikk eluiga • suurepärane määrimine • lihtne külmkäivitus ja käiguvahetus • vähendab kütusekulu

Võtke meiega ühendust! Oil import e-post jus@jus.fi + 358 440 665 306

Mitmeotstarbeline täissünteetiline UTTO (Universal Tractor Transmission Oil) on hüdraulika ja käigukasti õli, mis sobib enamiku traktorite ülekannetele, haagistele ja rummudele, samuti tõsteseadeldiste hüdraulikale. UTTO tagab nii käigukasti kui ka hüdraulika tõrgeteta töö. MIDLAND UTTO LV 0W-30 TRACTOR HYDRAULIC FLUID vastab ISO-standarditele ISO15, 22, 32, 46, 68 ja 100 ning SAE Gear 75W-85W nõudmistele.

Oleme Tartu Maamessil boksis VP-88. Olete oodatud külastama! • Otsime uusi jaemüüjaid! • Võtke meiega ühendust!

JusOil OÜ Tallinn Estonia

AS Bacula ootab moosisõpru, kliente ja koostööpartnereid 19.-21. aprillini Maamessil Kaasa võtame: • uued ja juba tuttavad moosid • tooted, millele ei ole lisatud suhkrut • küpsetuskindlad moosid ja täidised • Eestimaa marjadest lihamarinaadid • mõnusa kukeseenesalati

www.midland.fi

Ootame teid maitsma ja ostma messiboksis D3. Kõik suud moosiseks! www.moos.ee

www.jus.fi


8 || varia || maa elu

12. aprill 2018

REKLAAM

Kekkilä mahetooted köögiviljaaeda Viljakas muld on kohev ja rammus. Looduslikus mullas sisalduvad orgaanilised toorained parandavad pinnase mikroorganismide tööd ja vähendavad toitainete väljauhtmist. Mahe Tomatiturvas

Mahe Aiamuld

Mahe Ürdimuld

Looduslik Kasvatuskott

Spetsiaalne kasvusubstraat, mis sobib just tomatile. See on valmistatud kvaliteetsetest ja puhastest toorainetest – tumedast ja heledast turbast ning peenliivast. Tomatiturvas sisaldab võimalikult jõudsa kasvu ja magusate viljade tagamiseks taimset looduslikku väetist ning lupja. 100% looduslik taimne toode. Kastke taimi ja mulda enne istutamist korralikult. Kaevake mulla sisse auk ja istutage taimed. Tihendage mulda, surudes seda sõrmedega juurepalli ümber kokku. Toestage taimed vajaduse korral tugikeppide või -nööridega. Valige taimedele soe ja valge kasvukoht. Kasutamissoovitus: Kasvuhoones 2 kotti/m², Kasvatuskast 5 kotti.

Mahemuld ürtidele, maitsetaimedele ning muudele söödavatele taimedele nii toas, rõdul kui ka ürdiaias. Ürdimulda on väetatud orgaaniliste looduslike väetistega ning sellele on lisatud juurestiku kasvu soodustavat looduslikku huumust. Kasutamissoovitus: 6 l piisab 5–10 potitaime istutamiseks.

Üldmulda sobib looduslikus aias kasutada istutuskastides ja peenardel, maasikamaal ja marjapõõsaste all ning ka muru hooldamisel ja ilutaimede istutamisel. Mahe Aiamullale on lisatud lupja ja maheväetisi ning kasvujõudu andvat komposti. Kasutamissoovitus: 3 kotti puule, 1 kott põõsale, kui juurde segada olemasolevale mullale.

Otstarbekas kogus istutamisvalmis kasvusubstraati rõdule, aeda ja kasvuhoonesse. Kasvatuskott sisaldab kvaliteetset heledat kasvuturvast ning liiva ja peenliiva. Tootele on lisatud lupja ja kasvuhooajal aeglaselt lahustuvat looduslikku väetist, mis sobib köögiviljadele ja ürtidele. Pakendile on märgitud taimede istutuskohad. Kasvusubstraati on soovitatav enne taimede istutamist või seemnete külvamist kasta. Kasutamissoovitus: istutage koti kohta 2–3 tomati-, kurgi- või suvikõrvitsataime.

Väetage marjapõõsaid, viljapuid, ürte ja peenraid looduslike väetistega. Toitainetega varustatud taimed saavad nii kasvuks hea alguse ja annavad rikkalikku saaki. Mahe Vedelväetis

Maheväetis Tomatitele

Vedel üldväetis kõigile taimedele nii toas kui ka õues. Istikud, ürdid, köögiviljad, suvelilled ja toataimed saavad mahetootmiseks sobivast täielikult orgaanilisest väetisest kasvujõudu. Tasakaalustatud toitainesisaldus ja looduslikud mikroelemendid tagavad hea kasvu ning rikkaliku õitsemise ja saagi. NK-väärtus: 4-6 (P 0,4%). Kulu: 500 ml piisab 30–100 liitri kastmisvee segamiseks. 1,5 l piisab 100–300 liitri kastmisvee segamiseks.

Vedel kastmisvette segatav, 100% looduslik, taimepõhine väetis tomatitele ja muudele köögiviljadele mahekasvatuseks. Köögiviljad vajavad heaks kasvuks palju toitaineid ehk väetamist. Tasakaalustatud toiduainete koostis, eriti just tomati kasvatamisel on oluline kõrge kaaliumisisaldus ja looduslikud mikroelemendid, mis tagab rikkaliku ja maitsva saagi. NK-väärtus: 4-8 (P 0,4) Kulu: Tomatid ja kõrvitsad 30 ml / Kurk 20 ml / Köögiviljad 20 ml.

Kanasõnnik

Aialubi

Traditsiooniline väetis aiamaale ja kõigile aiataimedele. Väetist lisatakse koos kastmisveega ja see sobib kasutamiseks ka leheväetisena. Kompostitud ja kuivatatud graanuleid on lihtne kasutada ning soovi korral saab need rehaga mulda viia. Kanasõnnikut võib segada kasvupinnasesse nii kasvuhoones kui ka rõdutaimedele suvise toitainelisana. Väetises sisalduvad toitained vabanevad ühtlaselt pikema aja jooksul. NPK-väärtus: 4-1-2. Sobib ka kompostrisse väiksema toitainesisaldusega aiajäätmete kompostimise tõhustamiseks. Kulu: Muru: 4–6 l / 10 m² / Peenramaa: 8–12 l / 10 m² / Viljapuud: 1–2 l puu kohta / Marjapõõsad: 0,5–1 l põõsa kohta / Suvelilled: 2 dl 10 l mulla kohta

Aialubi on puhas loodustoode kasvupinnaseüldja hoolduslupjamiseks. See vähendab mulla happelisust ja parandab paljude toitainete kättesaadavust. Lisage kevaditi 2–4 peotäit ruutmeetrile.

Lisateave: www.kekkila.ee / info@kekkila.ee

Sääraselt lõhutud üksik õunapuu on hind selle eest, et liiklus teel ohutum oleks.

foto: Riina Martinson

Kes lõhub teeäärseid puid? Riina Martinson Maa Elu

S

õitsin ülestõusmispühade ajal oma lapsepõlvekoju Pärnumaal ja iga sõidetud kilomeetriga kasvas hinges segadus, kui pidin lastele aina uuesti seletama, kes kõik need teeäärsed puud ja põõsad on ära lõhkunud. Ja et see on tegelikult hea. Maanteeameti Lääne regiooni hooldeosakonna juhtivinsener Meelis Saat ütles hiljem olukorrale selgituseks, et teehooldaja niitis sel Audru, Lavassaare ja Vahenurme vahelisel riigiteel võsa ja piiras puude oksi liiklusruumis. „Töid tehakse hooldemasina külge kinnitatud niidukiga,”

rääkis ta. „Tulemus ei pruugi liiklejate hinnangul olla meeldiv, ent tuleb aru saada, et teehooldajate ülesanne ei ole tagada aedniku täpsusega lõikust.” Puhastustööd on maanteeameti selgitusel vaja teha, et liiklus ohutu oleks. „Teehooldaja peab tagama vaba liiklusruumi, mis tähendab, et tuleb eemaldada juhi vaatevälja ja külgnähtavust varjavad puud, oksad ja muud takistused,” räägib Saat ja lisab, et samu töövahendeid ja võtteid kasutavad teisedki teehooldajad teistes maakondades võsa ja okste piiramiseks. Puude-põõsaste niitmine pole küll igapäevane, seda planeeritakse vajaduse järgi, kui on vaja parandada juhi vaa-

tevälja. Teehooldajate sõnutsi pole neil tööde piirinaabritega probleeme olnud. Dendroloog Aino Aaspõllu tõdeb, et ühest küljest on pärast masinaga niitmist pilt tee ääres lihtsalt ebaesteetiline, aga teisalt kiirendab selline kohtlemine puude ärakuivamist, sest seda kooreta lõhutud puitu ründavad kohe seenhaigused. Pigem võiks seal teha kohe lageraie. „Oleme oma reisidel Inglismaal näinud, kuidas teeäärseid puid pügatakse külgede pealt igal aastal, et kitsastel külavaheteedel saaks üldse liikuda. Selleks on spetsiaalsed masinad teravate lõikuritega, mis lõikavad oksad läbi, mitte ei rebi neid puruks,” räägib Aaspõllu.

MAA ELU RIKKUS HEAD AJAKIRJANDUSTAVA Pressinõukogu arutas Martin Keskküla kaebust Maa Elus 18. jaanuaril ilmunud artikli „Võitlus Hiiumaa vana maja pärast jätkub” peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava. Artikkel räägib Hiiumaal asuva vana maja müümise katsetest. Ühe ostuhuvilisena nimetatakse artiklis Martin Keskküla. Martin Keskküla kaebas Pressinõukogule, et artiklis on ühe poole arvamus ja laim tema kohta, et ta keeldus kommentaaridest. Samuti leiab kae-

baja, et fakte ei ole kontrollitud. Kaebaja kinnitusel ei vasta tõele artiklis olev info selle kohta, et ta tegeleb spordiennustuste ja kasiinodega. Maa Elu selgitas, et leht kõrvaldas artiklist eksliku väite juba loo ilmumispäeval. Samuti vabandasid lehe peatoimetaja ja artikli autor kaebaja ees. Vabandus ilmus ka Maa Elu paberlehes 25. jaanuaril. Maa Elu lisas, et artikli autor küsis kaebajalt enne loo ilmumist kommentaari, kuid kaebaja keeldus.

Pressinõukogu otsustas, et Maa Elu rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1, mis näeb ette, et uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul on eksimine kaebaja seotuse kohta spordiennustuse ja hasartmängude veebilehega tõsine viga ja sellise väite oleks pidanud enne avaldamist üle kontrollima. Pressinõukogu tunnustab Maa Elu selle eest, et vea ilmnedes tehti kiiresti parandus ja vabandati kaebaja ees.


maa elu || mets || 9

12. aprill 2018

Poliitik metsaomanikele: enne valimisi ei juhtu midagi Riina MaRtinson Maa Elu

V

iimasel ajal üha kõvemini kõlav nõudmine raiemahtu piirata tekitab väikemetsaomanikes hirmu, et valimiste eel võidaksegi välja käia lubadus piirangud sisse viia, ning kartuses metsa väärtuse kukkumise pärast on hakatud seda müüma. Maa Elu uuris Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetelt, kas metsaomanike hirmul on alust. Meelis Mälberg nendib, et tema hinnangul ei mõista päris kõik metsa kaitsmisest rääkijad iga kord oma sõnade tagajärgi. „Suuresti räägitakse abstraktselt ja umbisikuliselt, arvestamata, et igal metsatukal on konkreetne omanik. Tahaksin väga loota, et selline üliemotsionaalne arutelu metsade olemuse, metsade majandamise ja eraomaniku rolli üle liigub ratsionaalsemasse rööpasse,” sõnab Mälberg. „Aga rahustuseks ütlen, et enne valimisi ei juhtu küll midagi. Põhimõttelisi otsuseid ei saa nii kiiresti langetada ja mida lähemale valimistele, seda vähem üldse otsuseid tehakse.” METS POLE VAID TEENIMISEKS Andres Metsoja ütleb, et teda üllatab, et metsa kirjeldatakse suuresti teenimisvõimalusena. „Metsa omamine eeldab ka kulutusi, mitte ainult tulu. Selleks, et raiuda, tuleb metsa istutada, võsasaega hooldada, teha valgustusraiet, hooldada teid ja kraave. Arvan, et suur võlu seisneb ka selles, kui sinu metsas asub mõni kaitsealune liik või sellest on kujunemas elupaik ohustatud faunale,” räägib ta. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kelle sõnad raiemahu võimalikust vähendamisest ongi erametsnikud ärevaks teinud, ütleb, et tänapäevane metsanduspoliitika ei saa lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahust. „Nõmme rajajal Nikolai von Glehnil oli juba üle saja aasta tagasi selge arusaam: kui võtad vana puu maha, pead noore asemele istutama,” nimetab Vakra. „Riigimetsas istutatakse sel aastal 21 miljonit uut puud. Erametsades, kus raiumine on poolteist kuni kaks korda suurem, istutatakse aastas juurde kuni kümme miljonit puutaime.” Samas nendib Vakra, et metsapuuistikuid Eestis lihtsalt ei jätku ja riik võiks siin appi tulla. Rääkides sellest, mida riik on metsaomanike heaks teinud, toob Vakra välja, et mullu täiendati metsaseadust nii, et riikliku metsatoetuse saajana eelistatakse väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. „Kahjuks on müügiotsuse tegi-

jaid ikkagi liiga palju,” nendib ta. „Kindlasti väärib muutmist ka maksusüsteem. Kui praegu on tagastatud maa müümine koos metsaga maksuvaba, siis metsa majandamisel kehtib tavapärane maksumäär. Mõistlik oleks väikeste erametsaomanike puhul see muuta. Olulise lahendusena näeme tulevikus, et pakume riiklikult toetust ja tuge metsaomanikele, kelle metsamaad on valdavalt majandamisest väljas ja pakuvad ökosüsteemi teenuseid.” VÕRTSJÄRVEST SUUREM RAIELANK Raiemahtust rääkides nimetas Vakra, et kui 2012.–2015. aastal raiuti keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit aastas, siis 2016. aastal jõudis see 11 miljonini. „Nõnda suur pole see arv 21. sajandil veel enne olnud!” rõhutab mees. „Arvurägastikus aitab paremini orienteeruda piltlik näide: 2016. aastal toimus lageraie 330 ruutkilomeetril ehk 60 ruutkilomeetri võrra suuremal pinnal, kui katab Võrtsjärv, mis on 270,7 ruutkilomeetrit.” Vakra sõnutsi hakkas mullu kehtima raiemahtu piirav seadusepunkt, mis ei luba meie majandatavates metsades raiuda juurdekasvust rohkem, aga sellest jääb väheks. „Raiutud metsa asemel hakkavad kasvama küll uued puud, kuid noorendikud kasvavad mitu korda kiiremini kui täiskasvanud mets. See annab võimaluse näidata paberil suurt juurdekasvu, mille tõttu raiutakse aina edasi ja silmale avaneb looduses hoopis teine vaatepilt – seda, mida päriselt tajume metsana, jääb aina vähemaks,” selgitab ta. HINNAD ON ÜLEVAL Mälberg tõdeb, et metsa müük on nii suur asi, et sellist otsust ei peaks langetama emotsiooni pealt. „Mõistlik on võtta endale rahulikult aega, pidada nõu ekspertidega ja alles seejärel teha otsus,” soovitab ta. „Kõigepealt tasub endale selgeks teha, mis on metsa omamise eesmärk. Kui see on pikaajaline investeering ja metsa ka pidevalt majandatakse, siis mina ei soovitaks müüa. Sama soovitus on siis, kui metsal on omaniku jaoks emotsionaalne väärtus ja müügist saadavale rahale pole head kasutust.” Kui aga mets asub kaugel, side sellega puudub ja selle majandamine on pigem koormaks, on müük Mälbergi hinnangul kindlasti õige. „Seda enam, et praegu on hinnad üleval, mis aga igavesti nii ei pruugi jääda,” lisab ta. „Ei tohi unustada, et metsandus pakub tööd ligi 40 000 inimesele ja täidab miljonite eurodega riigikassat,” toob välja Vakra. „Kindlasti ei tohi riik takistada väikemetsaomanike vastutustundlikku metsa-

MEELIS MÄLBERG:

„RAHUSTUSEKS ÜTLEN, ET ENNE VALIMISI EI JUHTU KÜLL MIDAGI. PÕHIMÕTTELISI OTSUSEID EI SAA NII KIIRESTI LANGETADA JA MIDA LÄHEMALE VALIMISTELE, SEDA VÄHEM ÜLDSE OTSUSEID TEHAKSE.”

ARENDUSTOETUST SOOVIB 317 VÄIKEPÕLLUMAJANDUSETTEVÕTET

E

elmisel nädalal lõppes PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt. 317 väikeettevõtet esitas taotlusi kokku 4,6 miljoni euro saamiseks. Maaelu arengukavast rahastatava toetusmeetme taotlusvoor oli aastaid 2014−2020 hõlmava perioodi viies. Tänavuse taotlusvooru eelarve on 5 mln eurot, millest peaks jätkuma kõigi nende taotluste rahuldamiseks, mis osutuvad kontrollis ja hindamisel nõuetekohaseks. Üks ettevõtja võib käimasoleva rahastusperioodi jooksul nimetatud toetust saada kuni 15 000 eurot. Vähemalt pool saadud toetusest tuleb kasutada äriplaanis ka-

vandatud investeeringuteks ettevõtte põhivarasse. Selle meetme puhul ei nõuta taotlejatelt projekti elluviimiseks rahalist omaosalust. Sellest hoolimata plaanivad paljud ettevõtjad teha oma äriplaani ellu viies suuremaid investeeringuid kui toetusega piirduvas summas. Kõigi planeeritud abikõlblike kulutuste maksumus on 3 miljoni euro võrra suurem, kui on taotletud toetuste summa. PRIAs algab nüüd taotluste menetlemine. Otsused teeb PRIA hiljemalt 12. juuniks ning seejärel maksab kohe 75% määratud summadest välja. Ülejäänud toetus makstakse siis, kui ettevõtja on toetuse esimese osa kasutamise nõuded täitnud. (ME)

ERAKORRALINE TOETUS TALIVILJAKASVATAJATELE

M

aaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas läinud reedel määruse, millega kehtestatakse taliviljakasvatajatele suunatud erakorralise toetuse maksmise tingimused. Toetust saab taotleda põllumaa kohta, millele jäi 2017. a augustist kuni oktoobrini talivili külvamata või kus külvid liigsete sademete tõttu hävinesid. Toetust ei saa taotleda põllumaa kohta, millele külvatud talivili sai kah-

justada või hävines võimalike ebasoodsate talvetingimuste tõttu. Toetust võib taotleda isik, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust, märkides taotlusele kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks talivilja, ning kelle taotlus rahuldati. Toetuse eelarve on 1,34 miljonit eurot, mis makstakse välja hiljemalt 30. septembril 2018. aastal. Toetuse taotlusi saab esitada PRIA ekeskkonnas 2. maist kuni 21. maini. (ME)

RAINER VAKRA:

„OLULISE LAHENDUSENA NÄEME TULEVIKUS, ET PAKUME RIIKLIKULT TOETUST JA TUGE METSAOMANIKELE, KELLE METSAMAAD ON VALDAVALT MAJANDAMISEST VÄLJAS JA PAKUVAD ÖKOSÜSTEEMI TEENUSEID.”

METSAKINNISTUD JA METSAMATERJAL Hea metsaomanik! Kui te vajate professionaalselt metsandusalast nõu, siis küsige julgelt meie käest. Leiame üheskoos parima lahenduse ja teeme teile sobiliku pakkumise! Esialgse hinnangu teeme enamasti olemasolevate inventeerimisandmete, kaardimaterjalide ning omanikult saadud informatsiooni põhjal. Seega tuleb igasugune lisainformatsioon kinnistu kohta kasuks. Lõpliku pakkumise koostamiseks käib meie ettevõtte taksaator kinnistul kohapeal ning teostab välitööd, et anda hinnang tegelikule olukorrale metsas.

ANDRES METSOJA:

„METSA OMAMINE EELDAB KA KULUTUSI, MITTE AINULT TULU. SELLEKS, ET RAIUDA, TULEB METSA ISTUTADA, VÕSASAEGA HOOLDADA, TEHA VALGUSTUSRAIET, HOOLDADA TEID JA KRAAVE.”

majandamist ega ohustada regionaalseid töökohti, kuid riik peab tagama, et Eesti metsad oleksid alles ka aastakümnete pärast. Usun, et jõuame lahen-

dusteni, mis kindlustavad vastutustundliku metsamajandamise ning säilitavad metsade liigirikkuse ja põlismetsad tulevastele põlvedele.”

Meie ettevõtte näol on tegemist professionaalse, kogenud ning turvalise koostööpartneriga. Olete oodatud julgelt meiega ühendust võtma, ükski küsimus ei jää vastuseta! Vaatame kõik müügisoovid üle ning anname teile kindlasti tagasisidet. Kui teil ei ole aega või soovi metsa ise majandada, on mõttekas seda müüa, sest metsakinnistute ja metsamaterjali hinnad on tõusnud kõrgemale kui kunagi varem. metsamaaostud24@gmail.com

Tel 5396 4395.


10 || Puit || maa elu

12. aprill 2018

Kuhu eesrindlik puitmajatoo Viio aitsaM Maa Elu

utt käib valdkonnast, kuhu tänase päevani lisandub järjest uusi tegijaid. Eesti puitmajatootjate edu näeb välismaal paremini kui kodus, sest ligi 90% toodangust läheb endiselt ekspordiks. Norra, Rootsi, Saksamaa, Holland, Soome jne. Statistika alusel on Eesti Euroopa suurim puitmajade eksportöör. Kui vaadata puidutööstuse majandusnäitajaid, on puitmajade tootjad esirinnas – väliskaubanduse bilansi tasakaalustajad nagunii – ja kõrvalseisjale võib jääda mulje, nagu oleks kõik nii paigas, et suuri arenguhüppeid justkui ei saakski enam tulla. Ühelt poolt on sektoris olemas traditsiooniline palkmajaehitus, kus majad valmivad meistrite kätetööna. Teisalt tehakse tehastes valmis terved korterid ja majaosad, mis võimaldab ehitusplatsil kiiret tööd. Valdkonnas on olemas programmeeritud automaatliinid, Eesti mehed on saanud uhkustada maailma kõrgeima, 51meetrise puitmajaga, mis läks Norras käiku 2016. aasta alguses (kohe on küll norralased rekordit üle löömas) ... Justnagu perfektselt töötav masinavärk, kuid Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili jutust

selgub, et selles konkurentsitihedas valdkonnas on omad pingekohad nii tehastes kui ka välisturul. Majatehaste juhid jagavad üldlevinud arvamust: tehnoloogia areng muudab järgmise kolme aastaga tootmises rohkem kui eelnenud viiskümmend aastat kokku ja aeg sunnib muutuma jätkuvalt. Mis on uued suunad puitmajaturul? Kas on nii, et käsitööpalkmajade kõrvale tekivad uued, keskkonnahoidu rõhutavad nišitooted, nagu näiteks puu otsa ehitatavad majad, ja tehasemajad muutuvad järjest kõrgemaks?

Puu otsa ehitatavad majad on nii väike nišitoode, et seda suunda peavoolu hulka lugeda ei saa. Puidust kõrghooned ja puitehitus laiemalt on aga küll kindel tulevikusuund. Selles suunas elamuehitus liigub ja seda peatada ei saa, sest keskkonnahoid muutub järjest tähtsamaks ja puitmajasektor on olemuselt kõige keskkonda säästvam ehitussektor. Olen varemgi öelnud: kui asendad majas mis tahes materjali puiduga, on see kohe keskkonnasääst, sest kõikide muude materjalide tootmiseks on vaja palju suuremas mahus energiat. Selles suunas on vaja liikuda. Ka 2020 Eestis rakenduvad energiatõhususe miinimumnõuded on keskkonnahoiu ja ressursside säästliku kasutamise kontekstis olulised, kuid

tegelikkuses peaks seadus lähtuma hoonete kogu elukaarest või ökoloogilisest jalajäljest. Hoone eluea jooksul kasutatud energia moodustab vaid ligikaudu kolmandiku kogu hoone elukaare energiatarbest. Seadus reguleerib hoone energiakulu selle kasutamise hetkel, aga seda, kui palju energiat on kulutatud materjalide tootmiseks või kui palju energiat kulub kunagi tulevikus nende kasutatud materjalide utiliseerimiseks, ei arvesta üldse. Keskkonnasäästlikku terast või betooni ei ole olemas. Mis toimub puitmajatehastes, mis suunas tehnoloogia areneb?

Sektoris käib tihe võistlus peamiste konkurentidega sihtturgude pärast. Tehastes on täna põhiline väljakutse see, kuidas muuta tootmist maksimaalselt tõhusaks. Küsimus ei ole kvaliteedis, sest Eesti majatootjad ületavad sellega oma peamisi konkurente ning sageli ka sihtriigi kohalikke tootjaid. Kuid kasvavate sisendhindade juures on tähtis leida lahendused, kuidas kvaliteetset toodet valmistada veelgi efektiivsemalt – see tähendab lähitulevikus kindlalt tootmise digitaliseerimist ja automatiseerimist. Insener-tehniliselt ei ole kuni viiekorruselised hooned puitehituse tehnoloogia seisukohast enam keerulised. Puidust pilvelõhkujaid saab ka ehitada, kuid kõrgemate hoonete puhul on

EstHus OÜ ridaelamute kompleks Rootsis.

foto: EEsti PUitMaJaLiit

üldisem küsimus see, kuidas ühendada puitu teiste materjalidega. Need pilvelõhkujad ei ole tänaseks veel norm. Seni ellu viidud pilootprojektid on näidanud, et need on küll teostatavad, kuid puidu kasutamisele tulevad teatud konstruktsioonilahendustes nii-öelda piirid ette ja tuleb leida kuldne kesktee. Mida digitaliseerimine-automatiseerimine tähendab? Programmeeritud tööpinke?

Mitte ainult. See tähendab lahendusi, mis puudutavad kogu tootmisprotsessi. Alustades sellest, et kõik protsessid oleksid kaardistatud, jälgitavad, analüüsitavad ja juhitavad. Kui lihtsalt öelda, siis tuleb teha nii,

Töökeskkonna Haldus OÜ pakub järgmisi teenuseid: • Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Riskianalüüsi teostamine • Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • Töökeskkonnaspetsialisti teenus Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

et tootmine ei oleks ühe mehe peas või kusagil riiulis kaustas. Sealt edasi vaadatakse üle tootmise iga osa eraldi. Meil on juba üsnagi automatiseeritud tootmist, näiteks masintoodetud aiamaju tootvad ettevõtted, aga üldisem automatiseerituse tase on veel üsna madal. See on koht, kus tootjail on vaja astuda järgmisi samme. Kas kogu valdkonna võiks jaotada niisiis kaheks: ühel pool aina tõhusamaks muutuv tehasemaja ning teisel pool käsitsitöö ja nišitooted?

Tehasemajade tootjad arenevad kindlasti standardiseerimise suunas. Seda ma ei julgeks ütelda, et päris nii läheb nagu

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teeme erinevaid tervisekontrolle: • Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Autojuhi tervisetõend • Toidukäitleja tervisetõnd • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf

Töökeskkonna Haldus OÜ korraldab: avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes/asutustes kohapeal. Avatud koolitused on eesti, vene keeles. Ettevõttesiseseid koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles. Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak h, hind 70 € Esmaabiandjate täienduskoolitus 8 ak h, hind 50 € Tuletööde tegemise koolitus 6 ak h, hind 78 € Evakuatsiooni- ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak h, hind 88 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete koolitus 24 ak h, hind 140 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 ak h, hind 80 € Tõstukijuhi koolitus kogenud juhile 8 ak h, hind 97 € Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak h, hind 138 € Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 ak h, hind 82 € Ehitusplatsi töötervishoiu ja -ohutuse koordinaatori koolitus 8 ak h, hind 86 € Kontoriergonoomia koolitus 3 ak h, hind 45 € Tööstusergonoomia koolitus 4 ak h, hind 50 € Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele) 8 ak h, hind 95 € Õismäe tee 179, Tallinn Arstikeskus registratuur@tkhaldus.ee • 5693 1828, 661 6812 Koolituskeskus info@tkhaldus.ee • 553 2238, 654 1050, 661 6812


maa elu || Puit || 11

12. aprill 2018

otmine edasi liigub?

„Kahjuks koduturu nõudlus tehase puitmajade järele on veel tagasihoidlik,” ütleb Lauri Kivil.

foto: ERakoGU

näiteks autotööstustes, kus tehases töötavadki kord vaid kümned liigendpeaga robotid – kogu maailm ei taha elada ühtmoodi standardiseeritud majades ja sadu tuhandeid sarnaseid hooneid seega toota ei saa. Arvan, et nii nagu täna, on ka tulevikus paljud projektid unikaalsed, kuid nende tootmine täisautomatiseeritud süsteemidel võib olla keeruline. Ilmselt kujuneb nii, et jäävad standardtooted ja ka eriprojektid, kuid arvestada tuleb, et standardi osas kõigile ruumi ei ole. Mina jaotaksin Eesti pildi praegu kolmeks – on käsitöö ning tõeline nišitoode, automatiseeritud moodne puitkarkassmajade standardtootmine

ning nende kahe vahele jääv paindlik ja kliendi soove arvestav erilahenduste tootmine. Erilahendused põhinevad standardsetel konstruktsioonitüüpidel, toodetakse automatiseeritult, kuid samas on iga projekt siiski unikaalne ja teostamine seetõttu ka eelarvemahukam. Puitmajasektor on Eestis siiani valdkond, kuhu viimastel aastatel on ettevõtteid järjest juurde tulnud. Tullakse just sellesse keskmisesse segmenti, puitkarkassmajade tootmise gruppi. Käsitööpalkmajade sektor enam hoogsalt ei kasva ja ka moodsa automatiseeritud tootmise kasv on olnud väga vaevaline. Aiamajaäris, mis siin esirinnas, pole enam ruumigi – meil tegutsevad Euroopa suurimad tegijad ning sellesse ärisse sisenemine nõuab võrdlemisi suurt investeeringut. Keskmise segmendi kasv on aga olnud nii suur, et üllatab. Mõni aasta tagasi oli ettevõtteid 140, nüüd 250. See on samamoodi terves Euroopas – elementmajade tootmine kasvab. Meie toot-

EESTI EI OLE NÜÜD ENAM SEE RIIK, KES VÄLISTURUL HINNAGA KONKUREERIB. SKANDINAAVIASSE LISANDUB JÄRJEST TUGEVAID TEGIJAID LÄTIST, LEEDUST JA POOLAST.

jad peavad arvestama, et võitlus turu pärast läheb aina tugevamaks ja just selles kontekstis peaks olema n-ö äärtesse liikujaid. Kas siis kallis käsitsitöö või tõhusam tootmine kõrgema automatiseerituse tasemega. Eesti ei ole nüüd enam see riik, kes välisturul hinnaga konkureerib. Skandinaavia riikidesse, kus meie eksportivate tootjate põhiturg, lisandub järjest tugevaid tegijaid Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti puitmajatootjate hinnad on Skandinaaviasse imporditavate majade hindadest kõige kallimad. Võin tuua näite, kus hanke võitnud ja juba poolele miljonile lepingu sõlminud ettevõttele maksti leppe ülesütlemistrahvi 20 protsenti, kuna konkurentriigi ettevõte pakkus 30 protsenti odavama hinna. See tähendab, et peame pakkuma sellist kvaliteeti ja toodet, mis ületab hinnaküsimise. Tuleb jätkuvalt investeerida arendusse, tugevatesse müügimeeskondadesse ja efektiivsuse kasvu. Mida koduturg teeb, kas siin ei ole nõudluse nihkeid?

Eesti eramuehituse maht on väike, 50 aastat okupatsiooni, mis puitehituse sisuliselt põlu alla pani, on teinud „väga korraliku” töö. Kui Skandinaavias hakkab inimene omale kodu planeerima, siis tal ei teki küsimustki, mis materjalist see peaks olema. Vaieldamatult eelistab ta puitu.

Metsamüügiks jätkuvalt väga sobiv aeg Turumajanduse tingimustes kujunevad hinnad välja tuginedes nõudluse ja pakkumise suhtele. Kui turul on puidust puudus, ostetakse metsamaterjali kallimalt ja kui raiutakse palju, siis metsamaterjali hind langeb. Hind oleneb ajahetkest – kuidas läheb majandusel, missugune on nõudlus saematerjali, paberi-, või küttepuu järele. Osaühingu Valga Puu ressursijuht Jüri Tambets kinnitab, et hetkel on nõudlus stabiilselt rohke kogu sortimendi ulatuses ja hinnad suured.

Turg on näljane „Eestis areneb jõudsalt puidutööstus, Skandinaavias tselluloositehaste laod on tavapärasest tühjemad, arvestada tuleb sedagi, et eelmise aasta kehv suvi ja sügis ei võimaldanud tööstusel koguda normaalses mahus materjali ladudesse. Kokkuvõttes tähendab see, et saeveskitel ei ole piisavalt palki ja pelletitehastes piisavalt toorainet,“ tõdeb Jüri Tambets. Tema sõnul on puidu hinnad tõusnud tasemele, millist ei ole varem olnud. Isegi korralik talv ja keskmisest suuremad raiemahud ei tekitanud kellelgi suuri laoseise. See omakorda tähendab, et puidu hinnad püsivad jätkuvalt kõrged ja nõudlus püsib. Metsaomanikule tähendab kõik eelnev mõistagi suuremat sissetulekut. „Kui küttepuu tihumeetri eest maksime alles kuus kuud tagasi

21–22 eurot, siis täna juba 30–33 eurot, mis tähendab raiekulude maha arvamisel metsaomaniku jaoks 50–60% rohkem raha „kännule“. Võrreldes eelmise aastaga on jõuliselt kasvanud kuusepalgi ja männipalgi hind, ulatudes jämepalgi osas juba 80 euroni. Ka suveperioodiks on suured hinnad püsima jäänud. Kogenud metsamehena ei soovita Tambets enam müügiga viivitada, sest kogemus näitab, et langus võib tulla järsk ja valus: „Hinnad on küll laes, aga liiga kaua venitamine võib teie rahakotile ja enesetundele karmilt kätte maksta. Suundumused võivad pöörduda ja hilinejal pole kedagi süüdistada.“ Nii soovitabki ta metsaomanikel, kel müük plaanis, hakata pakkumisi võtma.

Kui müüd, uuri tausta Ühe ja sama metsa eest võidak-

EESTI PUITMAJATOOTMISE HETKESEIS

se omanikule pakkuda vägagi erinevaid summasid. Eriti kui mängus on vahendajad ja siinkohal tasub pea külmana hoida. Müüa tasub ikka regiooni suurematele metsa raiujatele/majandajatele. „Hind kujuneb välja mitmetest teguritest, peale koguse tuleneb ju metsa väärtus sellestki, mis puuliigid seal kasvavad – mitu protsenti on kuuske, mändi, kaske või hoopis leppa jne. Selleks, et mäng oleks lõpuni aus, pakume oma klientidele välja variandi, et lõplik tasu kujuneb välja täpselt selle põhjal, mida ja kui palju metsast kätte saame. Meil on olemas turutingimustega arvestav hinnakiri ja kõik on kontrollitav,“ selgitab Tambets ja lisab, et läbi vahendajate müües tuleb üsna sageli ette sedagi, et parima pakkumise tegijaga tehinguni ei jõutagi. Kui metsamüüjatele veel midagi soovitada, siis eriti just

UUED TULIJAD

KÄSITÖÖPALKMAJAD • iga toode on omanäoline • spetsiifiline nišiäri

PUITKARKASS/ ELEMENTMAJAD • eri tüüpi eramud ja väiksemad kortermajad • vähese automatiseeritusega tootmine • iga hoone unikaalse projekti järgi

AUTOMATISEERITUD LIINIDEL TOODETUD PUITMAJAD • standardiseeritud tehnoloogial element- ja moodulmajad • CNC-seadmetel valmistatud palkmajad

Võimalik väljapääs konkurentsikitsikusest: spetsialiseeruda või automatiseeruda Andmed ja fotod: Eesti Puitmajaliit, Vipson Projekt OÜ, EstNor OÜ, Palmako AS

Eesti soovib ennast järjest samastada Skandinaaviaga, kuid millal me selles osas neile järele jõuame, ei tea vist keegi. Igatahes on praegu Eesti majatootjate jaoks koduturu osa endiselt tagasihoidlik. Eraisikute tasandil on puitehituse populaarsuse kasv nähtav, enam kui pooled uutest hoonetest on juba puitmajad. Rohkem turgu oleks kindlasti ka korterelamute ehituses, aga peatöövõtjad pole puitmajaehituse kiirust

ja tõhusust veel mõistnud ning seal jätkub endiselt klaasi, metalli ja betooni kasutus. Sellel taustal on tekkinud suundumus, kus Eesti puitmajatootjad võtavad ise ette väiksemate elurajoonide arendusi, kuhu toodetakse eramuid ja väiksemaid kortermaju. Üldiselt tootjad tahaksid olla tootjad, mitte arendajad, aga kui „päris” arendajad ja riik ei reageeri, tuleb võtta pall enda kätte.

Metsa terviseks! OÜ Valga Puu, Hummuli, 68410 Valgamaa tel 551 9478 | joel@valgapuu.ee | www.valgapuu.ee

raieõiguse müügi puhul tasub põhjalikult uurida ostja tausta, seda ikka selleks, et teile ei jääks alles lagastatud lank. „Ja tausta tasub uurida sellegi tõttu, et raha ei jääks kätte saamata. Selliseidki juhtumeid tuleb ette,“ manitseb Tambets ettevaatusele. Kõikuvatest hindadest hoolimata lähtuvad tuleviku peale mõtlevad metsaomanikud enamasti enda varasematest kogemustest. Eelistatud on firmad, mille puhul võib kindel olla, et sul ei tõmmata nahka üle kõrvade ja metsamaa jääb korda ka pärast raiumist. Kes mõtlevad metsa uuendamise peale, valivad koostööpartneri, kellel on ka metsauuendamise võimekus tasemel. Valga Puul on palju püsivaid koostööpartnereid nii suurte metsamajandajate kui väiksemate omanike seas. Võetakse küll mõni muu pakkumine kõrvale, aga enam-

asti jäädakse vanale end tõestanud koostööpartnerile truuks. Valga Puu pakub pikaajalist stabiilset hinda nii metsamaterjalidele kui ka metsa ülestöötamisele. AS Graanul Investi kontserni kuuluv Valga Puu raiub igal aastal 350 kuni 400 tuhat tihumeetrit puitu. Kuna puiduga varustatakse mitut graanulitehast, ostetakse metsamaterjali ka kokku ja nii kasvab ettevõtte aastane maht kuni 800 tuhande tihumeetrini aastas. Ettevõttele endale kuulub ligikaudu 15 000 hektarit metsa ja igal aastal investeeritakse metsauuendusse umbes 0,6 miljonit eurot. Valga Puus ollakse kindlad, et täna on õige aeg metsa müüa.


12 || ettevÕte || maa elu

12. aprill 2018

AS Dessert on leidnud

nišitooted tooMas ŠaLDa Maa Elu

K

eset Türi linna tegutseb aktsiaselts Dessert, millest paljud pole kuulnud, sest siin toodetavad pulbrite kuivsegud ja sulatatud juustutooted ei kanna nende enda kaubamärki. „Meie keskendume tootmisele, turunduse eest kannab hoolt E-Piim, mille tütarettevõte me oleme,” selgitab Desserdi juhataja Anti Rõžikov. Ettevõtte käive on väiketootja kohta soliidne, mullu 1,3 miljonit eurot. Sulatatud juustutooteid valmib 20, pulbreid 120, vahel koguni 150 tonni kuus. PALJU PULBREID JA SEGUSID Aktsiaseltsi Dessert tootmis- ja administratiivhoone on valminud taastus- ja ümberehitustöö käigus. Algselt oli see Türi Ühispiimatalituse hoone, mis anti 1938. aastal käiku võitööstusena. Ehitis oli tolle aja moodsaim ja üks arhitektuuriliselt õnnestunumaid Eestis. Türi uus Ühispiimatalitus sai tegutseda alla kolme aasta, kui teise ilmasõja alguses nende hoone purustati. 1955. aastal alustati taastamist ja peagi olid katlamaja, energeetikasõlm, tootmisruumid ja vesivarustus valmis ning tootmispind suurenenud rohkem kui kolm korda. 1991. aastal tööstus erastati ja ettevõtte nimeks sai AS Dessert. Läbi ajaloo on hoones toodetud võid, jäätise- ja des-

serdikontsentraatide kuivsegusid, glasuurkohukesi ja pulbrisegusid. Praegu toodab ettevõte täispiimaasendajaid, vadakupulbrit, lõssipulbrit, piimapulbrit, jäätisepulbrit ja pulbrisegusid. „Meie ajalugu on järjepidev, tootmine pole katkenud, aga mitut puhku oleme ümber spetsialiseerunud,” tõdeb juhataja. „Kuivsegamine sobib meile hästi, sest asukoht Türi keskuses linnakese peatänava lähedal ei võimalda juurdeehitust, tootmishoonest ühel pool on raudtee, teisel elumajad. Kuivsegud on nõutav kaup. Piima-, vadakuja lõssipulbrid valmivad kindla standardi järgi, aga klientide tellimusel teeme ka erisegusid: näiteks saiale ei saa kergitusaineks lisada ainult vadakut, parem on vadaku- ja lõssipulbri segu. Kuna vadak üksinda jätab kõrvalmaitse, tuleb seda segada teiste pulbritega, mis sobivad täiteaineks ja alandavad toote hinda. Sama on vasikatele ja talledele mõeldud täispiimaasendajate ja sportlaste jõupulbritega – võtad üht, teist ja kolmandat ning segad need õiges vahekorras kokku,” tutvustab Desserdi igapäevatööd Anti Rõžikov. Türilt jõuavad pulbrisegud kõikjale maailma – Mali, Araabia Ühendemiraadid, Brasiilia, Malta, Bangladesh on eksootilisemad sihtkohad. „Pulbri osas on Desserdi kliendid farmid ja tööstusettevõtted, kes leiavad meid üles EPiima või mõne vahendaja kaudu. Endal meil müügiosakonda polegi. Vahendusfirmade kaudu osutame teenust mitmele Euroopa firmale. Tooraine ehk pooltooted ja kuivkomponendid on valdavalt Eesti päritolu, pii-

ma me ei varu. Tööd jagub, seisakuid pole olnud.”

SULATATUD JUUSTUD Uus hingamine algas ASi Dessert jaoks 2007. aastal, kui kohukeste asemel hakati E-Piima kaubamärgi all tootma sulatatud juustu ja sellest valmistatavaid tooteid. „Ise oleme nii väiksed, et suured ketid ei võtaks meid meie kahekümne tootega jutulegi, E-Piima laia valiku ühe osana pole turundusega probleemi. Soetasime juustusulatuskatla ja suitsuahjud ning hakkasime juustu sulatama ja suitsutama. Kuna EPiim on Eesti üks suuremaid juustutootjaid ja nad väikepakendavad oma juustutooteid, siis paratamatult jääb neil üle kaubandusliku välimuse minetanud kvaliteetset juustu, millele meie siin nüüd lisaväärtuse anname,” räägib piimatehnoloogi haridusega Anti Rõžikov. Desserdi juustutoodete sortimendi on välja töötanud tema ise. „Tasapisi muudkui nuputan. Uurin seadmete võimalusi ja leiutan, mis nendega veel annaks teha. Nägin, et turul on kohta suitsu-

UUS HINGAMINE ALGAS ASi DESSERT JAOKS 2007. AASTAL, KUI KOHUKESTE ASEMEL HAKATI E-PIIMA KAUBAMÄRGI ALL TOOTMA SULATATUD JUUSTU JA SELLEST VALMISTATAVAID TOOTEID.

Desserdi juhataja Anti Rõžikovi ülesandeks on muude tegemiste seas ka uute toodete väljamõtlemine.

foto: tooMas ŠaLDa

tatud sulatatud juustul ja siinsamas Türil on lepalaastu valmistaja olemas. Mul oli arvestatav kogemus suitsuahjudega ja nüüd müdisevad meie kaks külmsuitsuahju kaks vahetust ööpäevas, hommikul kuuest õhtul kümneni. Juust on suitsuahjus kaks ja pool kuni kolm ja pool tundi, alles siis saab see ilusa pruunika välimuse. Turg on lepasuitsu sulatatud juustud kenasti omaks võtnud. Kuna paljud kardavad, et suitsutatud toiduained sisaldavad kantserogeene, lasime oma tooteid põhjalikult analüüsida Soome laborites – ei leitud neis midagi kahjulikku. Nüüd jõudis kohale uus karbi- ja topsimasin, saame kaupa ka perepakkidesse pakendada, seni oli ainult tops. Toodame suitsutatud sulatatud juustu ka suurte kangidena. Need viime Põltsamaale, seal need viilutatakse. Kontsernisisene koostöö toimib ladusalt.” Lisaks sulatatud lepasuitsujuustule toodab Türi tehas sulatatud juustu musta küüslauguga, mis äsja turule jõudnuna on pälvinud klientide hea vastuvõtu. Samuti eri maitsega suitsust läbikäinud juustunäkse ja sulatatud juuste vors-

tikestena. Värskelt on kaupluseletile jõudnud juustust tehtud dipikastmed. „Teised teevad dippe koorest või hapukoorest ja lisavad juustumaitseainet, aga meie teemegi neid kohe juustust. Nii et meie kaup pole enam ainult juustu-, vaid ka dipiriiulil. Sel kevadel huvitus meie dippidest mitu kaubaketti. Koostöös Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega (uue nimega BioCC OÜ) oleme välja töötanud südame-veresoonkonna tööd toetavat ja vererõhku alandavat bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA® sisaldava juustu Harmony™. Inimese organism on antibiootikumide poolt nii laostatud, et baktereid soolestikus peaaegu ei ole. Lapse seedeelundkonnast saadud bakter istutatakse meie juustu abil inimese organismi tagasi.” Praegu keerleb Anti Rõžikovi mõte grilljuustu väljatöötamise ümber. „Grilljuustu küll pakutakse, aga meie tahame seda teha sulatatud juustu baasil. Tänavu ei jõua, aga ehk aasta pärast …” AASTAD POLE VENNAD ASi Dessert töö ja sissetulek sõltub suurel määral piima kok-

kuostuhinnast. Kui piima eest makstakse vähe, hakatakse vasikatele piima jootma ja siin toodetud täispiimaasendajat väga ei osteta. Kui piimahind on kobedam, müüakse kogu piim maha, saadakse korralik raha ja vasikad saavad täispiimaasendajat. Sarnane loogika kehtib inimeste puhulgi. „Kui majanduslikult on kitsas ja rahvas piirdub leiva, saia ja piima ostmisega ning jäätiseleti poole ei vaatagi, siis ega meiltki jäätisepulbrit tellita. Kui meie toodame juustunäkse ja mehed ei jaksa õlut osta, siis jäävad näksid lihtsalt letile.” Just seepärast oli 2017. aasta Desserdile edukas ja käive kerkis 1,3 miljoni euroni. Seda on enam kui neljandiku võrra enam kui aasta varem. ASis Dessert töötab 17 inimest. „Kaadri voolavust ei ole, aga töötajate keskmine vanus kasvab, uusi inimesi pole kuskilt võtta,” kahetseb Anti Rõžikov. Mahtu suudaks tema juhitav ettevõte kasvatada ehk isegi kaks korda, aga praegugi pole põhjust kurta. „Muidugi tuleks tootmise kasvades inimesi juurde leida. Eks kunagi jõuame sinna, aga see võtab aega,” usub ta.

REKLAAM

SMARTBOW LOOMADE JÄLGIMISSÜSTEEM Smartbow loomade jälgimissüsteem on tänapäevaseim lahendus veisefarmidesse, võimaldades üheaegselt määrata loomade aktiivsust, mäletsemist ja asukohta laudas. Innovaatiline lahendus liikumisanduriga kõrvamärgi näol edastab informatsiooni läbi farmi paigaldatud vastuvõtjate lokaalsesse serverisse, kus andmed töödeldakse iseõppivate algoritmide alusel, iga üksikut looma eraldi tundma õppides. Smartbow lahendus registreerib iga kõrvalekalde

ja muutuse ööpäevaringselt. Süsteem teavitab kasutajat automaatselt, kui esineb kõrvalepõikeid looma tavapärasest käitumisest, võimaldades seeläbi varakult tegutseda. Süsteem on abiks, kui soovid parandada seemendustulemusi, lühendada poegimisvahemikku, hoida kokku ravikuludelt, parandada karja tervist ja leida lauta töötajaid. Smartbow süsteem aitab tuvastada looma innaaega, jälgida paremini looma mäletsemist ning samuti aitab leida lehma asukoha farmis kiirelt ja mugavalt – arvutist, nutitelefonist või tahvelarvutist on võimalik leida täpselt looma asukoht.

BONSILAGE BIOLOOGILISED SILOKINDLUSTUSLISANDID Firma Schaumann toodab ja turustab Bonsilage silokindlustuslisandeid juba enam kui 20 aastat. Pidev tootearendus, tootmine ja turundus on ühtne süsteem, mis tagab kõrge kvaliteedi ja klientide usalduse. Bonsilage silokindlustuslisandite tugevast teadustööst ja tootearendusest annab märku ka erinevate turule jõudnud lisandite arv – igasse olukorda ja vastavalt silomaterjali eripäradele. Bonsilage on välja arendatud spetsiaalselt looma tervise seisukohast lähtudes. Eelmisel aastal jõudsid Eesti turule kaks uut bioloogilise lisandi tootesarja, Bonsilage SPEED ja Bonsilage FIT. Bonsilage SPEED on täiesti uut, Lactobacillus Diolivorans nimelist heterofermentatiivset piimhappebakterit sisaldav silokindlustuslisand. Toode on mõeldud neile, kellel on vaja kiirelt, peale 2nädalast fermentatsiooni, silo kadudeta söötma hakata. Lactobacillus Diolivorans on unikaalse ainevahetuse ja sünergistlise efektiga heterofermentatiivne piimhappebakter, mis on äärmiselt kiire elutsükliga ja tagab seega varajases sileerumise faasis äädikhappe tekke.

Bonsilage FIT • kasutamisel tekib silos lisaks piim- ja äädikhappele ka kontrollitud käärimise tagajärjel propüleenglükool, mistõttu silo hapete hulk on tasakaalustatum tänu piimhappe osakaalu vähenemisele silos • kasutamisel tekib rohusilodes keskmiselt 25 g propüleenglükooli kuivaine kilogrammi kohta • optimeerib rohusilo energiaomadusi ja tagab kõrge aeroobse stabiilsuse, misläbi toetatakse piima- ja lihalehmade jõudlust, ainevahetust ja tervist. Piimakarjakasvatajad, kes söödavad Bonsilage FIT-iga tehtud rohusilo, kinnitavad karja tervise paranemist tänu silos sisalduvale propüleenglükoolile • kasutamine toob söödale olulist lisaväärtust ja karjale mõõdetava lisakoguse tervislikku ainet. Seega paraneb karja tervislik seisund ja ka karja majanduslik tõhusus.

Lisaks pakume ka Bonsilage tootesarja kõige tuntuimat lisandit Bonsilage FORTE, mis on ainuke bioloogiline silokindlustuslisand, millele on DLG poolt antud 5 a kvaliteedisertifikaat ehk tõestatud toime klostriidide vastases võitluses ja biogeensete amiinide tekkimises. Bonsilage FORTE on eelkõige mõeldud märjemale rohumassile, raskesti sileeruvale (proteiinirikkale) rohumassile, milles proteiini lagunemisel tekivad tootja jaoks rahaliselt olulised sileerimiskaod.

Tänavune MAAMESS 2018 messinael UUDISTOODE Vetsmarttubes kaasaegne ventilatsioonisüsteem parandab loomade tervist ja suurendab loomade jõudlust. Uuringu tulemused näitavad, et peale VETSMARTTUBES ventilatsiooniseadmete paigaldamist on loomade ravikulud märkimisväärselt vähenenud. Igale farmile individuaalselt loodud ventilatsioonisüsteem koos veterinaariaalase põlluma-

janduse ventilatsiooni oskusteabega kindlustavad kõikidele looma- ja linnuliikidele farmis värske ja puhta õhu. Mida madalam on bakteriaalne koormus, seda parem on farmi kliima ning hingamisteede ja nakkushaiguste probleeme esineb oluliselt vähem. Seetõttu omab toimiv ventilatsioonilahendus olulist tähtsust.

VETSMARTTUBES ventilatsioonilahendusest saadav kasu: • tõmbetuuleta värske õhk Teie loomadele • hingamisteede ja nakkushaiguste vältimine • individuaalselt Teie farmi jaoks kohandatud ventilatsioonilahendus • ravikulude märkimisväärne kokkuhoid • investeeringu kiire tasuvusaeg • sobib kõikidele looma- ja linnuliikidele

Luige, Kiili vald, Harjumaa Tel 604 6224, 506 1500

TeknEst


12. aprill 2018

maa elu || maamess || 13


14 || maamess || maa elu

12. aprill 2018


12. aprill 2018

maa elu || maamess || 15


16 || maamess || maa elu

12. aprill 2018


maa elu || tehniKa || 17

12. aprill 2018

Polümeersed plastid laagrites säästavad loodust ja aega

Humuse rohke hüdraulikaga varustatud põllumajandushaagised on farmeri tõhusad abimehed, mille ühest tükist valmistatud põhi lisab haagisele vastupidavust ja millele saab seadmeid lisada, näiteks viljalaadimistigu. foto: PaiDE MasinatEHas

ain aLVELa Maa Elu

A

astaid peamiselt allhankeid teinud Paide Masinatehas, nüüdse ärinimega OÜ PMT tõi mõne aasta eest juba täiesti oma inseneride loominguna turule põllumajandus- ja ehitushaagiste sarja, mis kaubamärgi Humus all juba ka laias ilmas tuntust kogunud. Üksteist aastat kogus Paide Masinatehas siin- ja sealpool piiri tuntust Meiren Snow kaubamärki kandvate lumesahkadega. Viimased seitse aastat, pärast seda, kui masinatehasesse tuli praktikale, seejärel päris ametisse kolm noort TTÜ mehaanikainseneri, on ettevõttes hoogsalt omatoodangut välja

Tel 528 3210 irja.suvisild@gmail.com FB/Irja Salvid Irjara OÜ EDASIMÜÜJAD: Tartu: Irjara OÜ, tel 518 5246. Tallinn: Eliksiir, tel 5862 7221. Rapla: Kullo OÜ, tel 501 1730. Paide: Rüütli Käsitöökoda, tel 552 5226. Märjamaa: Helimare OÜ, tel 5346 8983. Jõgeva: AK Kaubandus, tel 776 0227. Võru: Natureva OÜ, tel 5908 6882. Tervisetuba Puhas Aura UÜ, tel 5648 4048.

töötatud. 2014. aasta Maamessil tutvustati esmakordselt Humuse tootesarja. Toonasest mõnest haagisest on tänaseks kujunenud omatoodangu portfell: haagised, haaratsid, kopad ja muu nii põllumajandusele kui ka ehitussektorile. HAAGISED PAIDEST Humuse sarjas on üsna uuenduslik toodang, mille konstrueerimisel on tähtis suurendada kasutusmugavust. Nii võeti viljaveohaagistele lisatava laadimiskruvi juures poolteist aastat tagasi esialgu katseliselt kasutusele määrdevaba liugpuks, mis leiti Saksamaa pereettevõtte Igus toodete hulgast. Nüüdseks on määrdevabad puksid ennast sedavõrd tõestanud, et neid kasutatakse juba veerandil Humuse toodetest. Tegijad ise kinnitavad, et määrdevabad puksid muudavad haagise ehitamise kiiremaks ja säästavad põllumehe aega.

Salvid on valmistatud käsitööna, kasutades eestimaiseid ravimtaimi. Kiirelt mõjuvad ja lihtne kasutada, määrida õhukese kihina leevendust vajavale piirkonnale.

meditsiini loodusterapeut, Reiki meister

VÕIDAME HAAGISTE EHITAMISE ÜHES KÕIGE KALLIMAS TÖÖLÕIGUS, PUKSIDE TÖÖTLEMISEL, VÄHEMALT POOL AJAST.

sid haagiste ehitamise lihtsamaks, loetleb Talviste: kaob vajadus puksi korpustele ja sõlmedele, mida ühe haagise juures võib olla õige mitu, määrimiskanaleid ehitada, neid keermestada ja nipleid paigaldada. „Võidame haagiste ehitamise ühes kõige kallimas töölõigus, pukside töötlemisel, vähemalt pool ajast,” märgib arendusjuht, kuid rõhutab sealjuures, et isegi olulisem on põllumehe kasutusmugavus. „Enam ei pea tavotipritsiga ümber haagise jalutama ja nipleid otsima. See säästab põllumehele kogu haagise elutsükli juures palju töötunde ja aitab kokku hoida määrdeainete maksumuselt.” POLÜMEERPLASTIL SUUR POTENTSIAAL Polümeerplastist liugelaagreid ja pukse tootva Saksa pereettevõtte Igus Eesti esindaja Andrei Visnevski hinnangul on nn liikumisplastidel Eesti masinaehituses suur potentsiaal. Po-

lümeerplastist hooldusvabad laagrid ja puksid ei vaja kogu eluea jooksul õlisid ega teisi vedelmäärdeid, kuid pikendavad tööriistade eluiga ja vähendavad kulu. „Pakume laia kasutusalaga pukse ja tugilaagreid, aga ka spetsiaaltooteid, mis taluvad näiteks kõrget temperatuuri, niiskust, happeid, merevett või muid ekstreemseid tingimusi,” loetleb Visnevski. Paljud polümeerplastid on saadaval ka pooltoodetena, et neid erinõuete järgi kohandada. Kui tootevalikust sobivat materjali ei leia, on Igusel Euroopa suurim polümeerplastide katselabor, kus tehase igal aastal ligi 10 000 katsetust, millest 5–10% on kliendispetsiifilise arendustööga seotud. Visnevski sõnul võiks koostöö rohkem kui 500 miljoni euro suuruse aastakäibega Saksa pereettevõttega anda Eesti masinaehitusettevõtetele arvestatava konkurentsieeli-

VÄHEM KEMIKAALE Kristofer Talviste tõdeb, et ilmselt võib nüüd, ligi kaks aastat kestnud testimise järel hooldusvabade pukside katseaja lõppenuks lugeda. Seniste müügiargumentide kõrval, nagu praktiline disain ja kasutusmugavus, võib nüüd kasutusele võtta ka määrimisvabaduse, mis toetab ühtlasi püüdu toota võimalikult keskkonnahoidlikke haagiseid. „Keegi pole kokku lugenud haagise eluea jooksul sõlmede määrimiseks kuluva määrdeaine kogust, aga kui see kõigi meie toodetud haagiste arvuga korrutada, tuleb kindlasti kokku üüratu kogus määrdeaineid, mis enam loodusesse ei satu,” selgitab Talviste Humuse müügijuht Kristjan Kõljalg räägib aga, et Skandinaavia klient on uuenduste osas tavaliselt umbusklik, mistõttu ei või üldse kindel olla, et nad uuenduse kohe vastu võtavad. Samas on temagi seda meelt, et hooldusvabad detailid tõstavad haagiste konkurentsivõimet ja väärtust. Lähima viie aasta jooksul püüab OÜ PMT tema sõnul Humuse põllumajandustehnika müüki Skandinaavias mitmekordistada. Paide Masinatehasel on haagiste valmistamiseks korralik tehnoloogiline tsükkel koos seadmepargiga – näiteks CNCtreipink, millega saab töödelda kuni kolme meetri pikkuseid võlle. Samuti Eesti suurimate hulka kuuluv painutuspink, millesse mahub kuni 7,1meetrine metallileht ja mille survejõud küünib 800 tonnini. „Kõige kallim omatoodete väljatöötamisel on inseneritöö, aga nende toodete turuedu juures ka kõige määravam,” tunnistab Paidest pärit Kristofer Talviste, kelle ülikooliaegne loomulik käik seitsme aasta eest oli siirdumine alguses praktikale ja hiljem päris tööle kodukandi metallitööstusse.

PÕLLUMEHE PARIM ABILINE!

VIRU KIVI

IMESALV – liigesevalud, pindmised haavad, päikesepõletus, külmetushaigused: köha, nohu, kurguvalu, põletikulised protsessid. KANEPIÕLI SALV – nahaprobleemid, leevendab psoriaasi ja allergilisi reaktsioone, nohu, lihaspingeid, unetust. ELUJÕU SALV – veenipõletikud, veenilaiendid, väsinud ja valutavad jalad, jalakrambid, hemorroidid, liigesevalud, eesnäärme probleemid, mehe potentsiaali parandav. KUUSEVAIGU SALV – parandab tõhusalt nahalõhesid, naha paksendeid, haavu, paistetusi, põletusi, leevendab podagrat.

Bobcat Liisingu ülisoodsad finantseerimistingimused: Intress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemakse alates 10%. Käibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent 60 kuuks. Tutvu finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.

ILUSALV – ideaalne näo-, käte- ja kehakreemina, noorendav, toitev, pehmendav, pinguldav ja kortse vähendav. JALASALV – jalaseene, küüneseene ja seennakkuste leevendamiseks.

Valmistaja Irja Suvisild, Hiina

OÜ PMT Humuse toodete arendusjuht Kristofer Talviste ütleb, et uue toote arendamise käigus leiti väike komponent, seesama määrdevaba puks, mis muudab kogu tootevaliku keskkonnasäästlikumaks ja parandab kasutajamugavust. Tema sõnul on viimane poolteist aastat tõestanud määrdevabade liugpukside töökindlust, mistõttu tulevikus asendatakse ilmselt ka suuremate haagiste määrimist nõudvad puksid. Vastuseks küsimusele, kuidas muudavad polümeerplastist puk-

se, sest masinate ja seadmete hooldus võtab palju aega, samuti muutub masinaehitus odavamaks.

MASSAAŽISALV – massaažide tegemiseks, pehmendav, toitev, noorendav, tselluliidi ja kortsude vähendamiseks, sobib ka intiimpiirkondadele, rinnamassaaźiks.

Kohtume Tartu Maamessil boksis VP-307

Maamessil väljas UUED TOOTED! Tule küsi pakkumist!

E-post bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee BOBCAT BALTI OÜ Ehitaja tee 107a, Tallinn

MÜÜK • HOOLDUS • REMONT • VARUOSAD

Tel 651 1330 504 6139

5660 0876 | info@virukivi.ee www.virukivi.ee


18 || varia || maa elu

LinnUVEERG

12. aprill 2018

Mees, kes äratab vanad autod ellu

Kiivitaja leiab toitu ka madalas vees kõndides. foto: WikiPEDia

KIIVITAJAID ON HARVAKS JÄÄNUD OLAV RENNO linnuteadja

V

eel veerandsada aastat tagasi oli esimeste kevadekuulutajate hulgas üks tuntumaid ja märgatavamaid kiivitaja. Tänaseks on ka selle linnuliigi arvukus meil tublisti kahanenud ja pesitsusajal näeb kiivitajapaare üsna harva, nende elupaikades – heina- ja orasepõldudel ning niidetavatel luhtadel ja rannaniitudel heal juhul kilomeetrise vahega. Ka lagerabadel, kuhu kiivitajad ilmusid pesitsema poolsada aastat tagasi, ja meresaartel on nende hulk vähenenud. Kiivitaja on peaaegu kodutuvi kasvu. Ta sulestik paistab eemalt must-valgena, ent on tegelikult metalselt küütleva rohelise ülapoolega, tiivanukid purpursed ja tiivad violettrohelised. Saba on kaneelikarva, rind kurguni must, samuti põsed ja pikkadest kuklasulgedest tutt, kukal, ülakael ja alapool valged. Kiivitaja on haudelinnuna levinud Euraasias Briti saartest Kaug-Idani, enamjaolt parasvöötme lagemaastikel, Euroopas ka tundraaladel. Ta koguarvukus on üsna suur: kaks ja pool kuni viis miljonit haudepaari, sellest Euroopas miljoni kuni paari ringis. Oma eestikeelse nime on kiivitaja saanud häälitsuste järgi, mida ta teeb nii kurvatoonilise hoiatushüüuna kii-vit kui ka mõneti moduleerituma mängulauluna kii-e-viit. Isalinnu mängulend oma pesapaiga kohal on jälgimisväärne: seal on vaheldumisi järske ülespoole sööste ja allalaskumisi, vuhisevail tiivul küljelt küljele viskumist ja madalal maapinna kohal lauglemist, üha oma nime korrates. Aprillikuu kulub kiivitajatel sobiva pesakoha leidmiseks ja oma territooriumi tähistamiseks mängulende tehes, mai alguseks on paariline leitud ning maapinnale rinnaga hõõrutud mitmest lohust sobivaim valitud. See vooderdatakse väheste kõrtega ja emalind muneb sinna neli ookerja tausta ja mustjate laikudega muna, mida hautakse 25 päeva. Koorumise järel kuivab poegade varjevärvust udusulgrüü kiiresti ning ema juhatusel ja isa pidevalt valvel olles asub pesakond putukaid ja sekka vihmausse otsima. Aegajalt poetakse ema alla end soojendama. Häire korral lösutavad pojad silmapilkselt maha ja sulavad oma ümbrusega üsna märkamatuks. Vanalinnud aga ründavad häirijat, olgu see neljajalgne või tiivuline, lausa vahet pidamata. Pojad sirguvad lennuvõimeliseks 35 päevaga. Esimese kurna hukkumise korral soetab kiivitajapaar järelkurna, vahel teisegi. Hollandis kipuvad inimesed vana kombe kohaselt tänini kiivitajamune toiduks korjama, keelust hoolimata. Et kiivitaja jalad, ehkki näivalt pikad ja sihvakad, ei sobi kõrges rohus kulgemiseks, siis peab elupaik olema n-ö madalmurune või vähese taimkattega. Sobivad elupaigad on aga kasinate varjevõimalustega, nii et enamik munadega pesi ja rohkesti poegi langeb vareste, kährikute ja rebaste saagiks. Ka põllutööd võtavad matti, nii et lennuvõimeliseks saab vaid murdosa võimalikust järelkasvust. Rõngastamisandmetel on kiivitajad elanud kuni 18 aastat. Kiivitaja on Iirimaa rahvuslind. Eestis valiti ta aasta linnuks 2001.

siRJE niitRa Maa Elu

H

arri Tiiduse jaoks on vanade autode ülesputitamine rohkem kui töö – see on katsumus, pidev õppimine ja enese proovilepanek ning rõõm õnnestumisest. Firma Autoklassik hoovi peal Koplis seisab igas vanuses ja seisukorras autosid, millest enamiku kohta ei tahaks kuidagi uskuda, need kord üldse sõidukõlblikuks saavad. Näiteks seisab siin üks aastast 1958 pärit BMW 600, mis saabus kohale kokku kägardatult ja millele on nüüd kere püsti hoidmiseks karkass sisse ehitatud. Pole sel põhja ega uksigi. Muide, ustega on sel automargil hoopis omamoodi lugu, sest esiistmele tuleb pugeda nina kaudu, mis avaneb koos rooliga. Harri lubab selle igatahes korda teha, võtku aega mis võtab. Teine sama marki auto, mis hakkas Autoklassiku omanikule silma aasta eest Hollandis automessil, on töökojas sees juba töösse võetud. Kahe ühesuguse autokerega tuli kaasa kastitäis juppe. Nüüd võib poole aasta pärast keegi õnnelik juba ainulaadse sõiduki omanikuks saada. Kuna Eestis on turg väike, siis lähevad nende müügikuulutused paljudesse Euroopa riikidesse, kus varem on selliseid müüdud 40–60 tuhande euro eest. Tiidus näitab samas seisva 1958. aasta Fiati peale ja ütleb, et väikesed autod on taas popiks muutunud. Samas on tööd sellistega samapalju kui suurtega, lisab ta. „Vahel on küll tunne, et ei tea, kust alustada, kui autol pole põhja, ukseääri ega midagi ja neid pole ka kusagilt saada, kõik tuleb ise teha.” Seejärel näitab ta üht tõelist uhkust, milleks on 1948. aasta (1936. aasta mudel) must Jaguar, mis on juba oma toretseva välimuse Harri ja tema kahe meistrimehe käe all peaaegu tagasi saanud. Enne teist maailmasõda oli selle nimetuseks Jaguar SS, mis aga hiljem muudeti. See on pärit Kesk-Soomest, ostetud 80ndate keskel Inglismaalt vandaalide poolt rüüstatuna ja roostetanuna. Siin on see omaaegne iludus seisnud juba viis aastat. Kuna omanikku vaevasid vahepeal tervisehädad, siis

„Sellise autoga sa iga päev hommikul lapsi lasteaeda ei vii ja metsas seenel ei käi. Pigem vaatad, kas ilm on õige ja endal sobilikud riided seljas,” sõnab Harri Tiidus.

fotoD: konstantin sEDnEV

pani ta projekti mõneks ajaks seisma. Et selliseid autosid on maailmas järel vaid saja ringis, siis pole originaalosi kusagilt saada ja kõik tuleb ise välja nuputada. Ainuüksi kere tegemisele kulus aasta. Uus põhi tuli vineerist välja saagida, samuti puidust karkass ehitada, katusematerjal leiti aga hoopis Inglismaalt. Autode ja varuosade leidmiseks tuleb surfata kogu maailma netisaitidel. Paljudel firmadel pole kodulehte ja osa suhtleb veel faksi teel. Otsimist ja nuputamist on palju. „Kõigepealt vaatad netist pilte, kuidas sõiduk peaks välja nägema, siis mõtled välja tehnilise lahenduse ja kavandad teostuse. Tollal tehti kõik naelte, kruvide ja liimiga, mingeid tüübleid ei kasutatud, muudest tänapäevastest vahenditest rääkimata,” selgitab Tiidus. Kõnealuse Jaguari puhul on omanik löönud juppide hankimises ise aktiivselt kaasa ja sellevõrra on kergem olnud. Näiteks saadi üks tagatuli lausa tehasepakendis ja 1948 oli karbile peale kirjutatud. Üldse on koostöö auto omanikuga taolistes keerulistes projektides ülimalt täh-

KÕIGEPEALT VAATAD NETIST PILTE, KUIDAS SÕIDUK PEAKS VÄLJA NÄGEMA, SIIS MÕTLED VÄLJA TEHNILISE LAHENDUSE JA KAVANDAD TEOSTUSE.

tis. Vahel tõmbab klient isegi tööriided selga ja tuleb mutreid keerama. Tööde käigust annab aga Autoklassik iga päev üksikasjaliku ülevaate. Vahepeal katkestab meie vestluse üks tõmmu nahaga välismaalane, kes pärib inglise keeles oma Moskvitši kohta ja kui saab rahuldava vastuse, lahkub. Tegu on ühe Eestis elavad portugallasega. Küsimusele, kui rikas peab olema, et selliseid autosid osta ja taastada, vastab Tiidus küsimusega: „Mis see rikkus on? Arvan, et ma olen ka rikas, kui selliste sõidukitega tegelen.” Omanikke on seinast seina, kuid kõik nad hindavad vana ja väärtuslikku ning teavad, mida ja miks teevad, selgitab ta ja lisab, et tegu on elustiiliga. „Sellise autoga sa iga päev hommikul lapsi lasteaeda ei vii ja metsas seenel ei käi. Pigem vaatad, kas ilm on õige ja endal sobilikud riided seljas, käid mõne koha lapiga üle ja seejärel alustad läbirääkimisi autoga, kas ta tahab käima minna ja kui kaugele sõita tarvis,” kirjeldab firma juht ja omanik olukorda naljaga pooleks. Samas võib ühe vana ja väärtusliku auto kordategemine olla ka investeering, mille väärtus ajas kasvab. Ise sõidab Tiidus 1989. aasta Ford Sierraga, sest see on üks väga praktiline sõiduriist. Huvi motomaailma vastu tekkis tal lapsena vanaisa ja vanaonu tegemisi jälgides. Oma esimese võrri sai poiss 8aastaselt ja 14aas-

tasena oli tal juba 15 kaherattalist sõidukit. Neid sai siis lahti võetud ja uuesti kokku pandud ning huvitav oli vaadata, palju juppe üle jääb. Esimene auto oli maanteemuhk, mis 90ndatel ka juba suhteliselt uunikumina näis. Äriks muutus autoarmastus Tiidusel 2004. aastal, kui üks härrasmees ta vana Volvo roolis tänaval kinni pidas ja küsis, kas ta saaks temalegi säärase auto teha. Nüüd on Autoklassik teinud samale mehele juba 14 autot ja koostöö jätkub. Eks algus oli raske – kui üks masin valmis, sai selle eest mõni vajalik tööriist ostetud ja nii see tootmine arenes. Viimased neli aastat on autosid taastatud Koplis 460 ruutmeetri peal, kus kunagi oli, muide, sõjaväe haigla laibakuur. „Nüüd on siin samamoodi laibad hoovis,” lausub Tiidus. Tööd on Autoklassikul igal juhul palju ja ooteaeg üle aasta. Praegu on kolm autot töös ja juunis tuleb Saksamaalt üks juurde. Eemal asuvas laos on samuti neli autot uuenduse ootel. Kuna hooaeg on algamas, siis tuleb peagi hakata ka iga-aastaseid hooldusi tegema. Hind kujuneb tehtud tööde mahust, kuid üldiselt on töötunni hinnaks tehases pärast teist maailmasõda tehtud sõiduki puhul 25 eurot. Ühe sellise taastamiseks kulub 1000 kuni 1500 töötundi. Ettemaksu ei võeta, kõik põhineb usaldusel. Hind sõltub ka sellest, millist tulemust klient soovib.



20 || ettevÕtlus || maa elu

12. aprill 2018

Edukas pereettevõte laieneb ääremaast hoolimata MaaRiUs sUVistE Lõuna-Eesti Postimees

T

õrva vallas Koorkülas tegutseb piimatootja Tõntso Agro OÜ, mis annab tööd 13 inimesele ning mida juhivad õde ja vend Triinu ja Lauri Kõressaar. „Eks see natuke teistmoodi mudel on küll, et õega kahekesi juhime pereettevõtet,” tõdeb Lauri Kõressaar, kelle teine õde on pealinnas elav jurist. „Juhuste kokkulangemine,” lisab Lauri, kuidas kiiresti areneva osaühingu Tõntso Agro juhtimine alguse sai. Talupidamise algusajad ulatuvad 1991. aastasse, kui isa Jaan hakkas talu pidama. „Triinuga väikesest peale paterdasime siin ringi ja tegime nii-öelda tööd. Kõik suved, kõik vabad hetked veetsime siin. Ükskord jõudis kätte aeg, mil vanemad said vanaks ega jaksanud enam talu pidada. Aga oli 60 lehma ja 100 hektarit haritavat maad. Koht on hingelähedaseks saanud, siin veetsime oma lapsepõlve, me ei tahtnud sellest loobuda ega maha müüa.” Õde-venda pidasid aru, kuidas edasi minna. „Mõtlesime, et taotleme PRIAst toetust lauda ehituseks. Vaatame, kas saame – kui saame, ehitame lauda ja hakkame lüpsikarja pidama. Kui ei saa, tegeleme ainult teraviljaga. Saime. 2013. aastal sai laudakompleks valmis, sel talvel laiendus,” räägib Lauri Kõressaar ja teeb tabava võrdluse: „Kui siia tulime ja hakkasime tegutsema, siis oli see nööp ja nüüd hakkab pintsak ümber tekkima.” Kas te emalt-isalt nõu küsite? „Eks me ikka aeg-ajalt arutame,” vastab poeg. „Nad mõlemad on pensionärid, isa käib nii palju abiks, kui saab ja jõuab. Aga ega nad väga ei sekku ega tule ütlema, et teed seda valesti või seda peaks teistmoodi tegema. Kõik otsused

oleme Triinuga kahekesi langetanud.” Lauri on lõpetanud Eesti Maaülikooli maaehituse (ehitusinseneriõpe) eriala, tal on magistrikraad. Triinu on Tartu Ülikoolist saadud doktorikraadiga bioinformaatik. Kaks päeva nädalas on ta tööl Tartu Ülikoolis bioinformaatika teadurina. Linnas tööl oli Triinu ka sel päeval, mil Maa Elu Tõntso Agrot külastas. TÄHELEPANU PÕHISÖÖDALE „Põhitöö on praegu hooaja ettevalmistamine,” ütleb Lauri Kõressaar märtsi lõpus. Edukas piimakarjakasvatuses on kõige olulisem kvaliteetne põhisööt. Suhteliselt kopsakat piimatoodangut saab ka vähem kvaliteetse põhisöödaga, kuid ilmselgelt pole see lehmade tervise mõttes kestlik. Tänavu proovib Tõntso Agro esimest korda teravilja ja liblikõielise segu tervikkoristusena viljeleda. „Eestis paraku väga palju eri kultuure ja segusid tervikkoristuseks ei kasvatata ja asjakohast infot kuigivõrd ei ole. Seetõttu tuleb suhelda Inglismaa või Saksamaa kolleegidega,” tõdeb Lauri. Nagu öeldud, on põllumajandusettevõtte jaoks väga tähtis põhisööda kvaliteet ja planeeritud põhisööda mahu saavutamine. „Mida vähem ostad juurde lisasöötasid, seda soodsam tuleb kokkuvõttes omahind. Meiesugusel on 60–70 protsenti kulutustest sööt. Seega iga euro, mida suudame kokku hoida, annab aasta lõpuks suure summa kokku,” kinnitab Kõressaar. Tervikkoristuse katsetamise kasuks otsus-

MIDA VÄHEM OSTAD JUURDE LISASÖÖTASID, SEDA SOODSAM TULEB KOKKUVÕTTES OMAHIND. MEIESUGUSEL ON 60–70 PROTSENTI KULUTUSTEST SÖÖT.

efektiivselt tehtud. „Inimene, kes tahab ennast tõestada ja on teadmishimuline,” ütleb ettevõtja, „on väga motiveeritud ja teab, et tegelikult on töö loomadega mitmetahuline ja huvitav.” Ettevõttes on 13 töötajat vanuses 20–60. Enamik töötajaid on Tõrva vallast, kolme erandiga. „Olude sunnil võtsime eelmise aasta septembris tööle ukrainlase. Vahepeal oleme veel kaks ukrainlast tööle võtnud. Nad on tublid noored mehed ja teevad põhiliselt igapäevaseid töid: lüpsmine, söötmine, laudatööd,” loetleb Kõressaar. Tõntso Agro leidis ukrainlased töövahendusfirma abiga. Ettevõte tagab ukrainlastele elamiskoha, transpordi töö ja elukoha vahel ning töötasu.

Lauri Kõressaare sõnul on Tõntso Agros kiire tõusu nimel ära tehtud palju tööd.

tasid nad seetõttu, et selles on palju proteiini, see on tärkliserikas ja aitab vähendada kontsentraatide osa söödas, eelkõige valgusööda osa. Nii hoiab kontsentraatidelt märkimisväärse summa kokku, lisaks on see lehma tervisele parem. Maha külvatakse veel raps, suvinisu, oder, kaer jms. „Rohumaasid on vaja palju rajada, sest ehitasime uue lauda ja kari suureneb,” märgib ettevõtja. Põhikarjas on suure toodanguga 340 lüpsilehma, lisaks noorloomad, kokku on loomi üle 600. Plaan on karja suurendada. Haritavat maad on pisut alla 1000 hektari. Piimatoodang turustatakse Valio Eesti Võru Juustutööstusse, natuke müüakse Tõrva vallas tegutsevale juustutegijale. ÄÄREMAA ETTEVÕTJA MURED Rääkides pereettevõtte muredest, mainib noor ettevõtja, et

neist kiviviske kaugusel on Läti piir – ühest nende põllu otsast on riigipiirini 50 meetrit. „Asume ääremaal, enamiku Eesti jaoks pärapõrgus,” muigab Lauri Kõressaar. Tema sõnul võiksid ääremaal tegutsevatel ettevõtetel olla maksusoodustused, see aitaks paremini toime tulla. „Asume keskustest kaugel. Transport sööb ääremaal tegutseva ettevõtja rahakoti väga õhukeseks. Transpordikulu on meil üüratu.” Aga teed? „Need on auklikud. Teed on kindlasti üks murekoht,” kurdab Kõressaar, eriti keeruline on kevaditi lumesulamise aegu. „Samuti pole meie piirkonnas arvestatavat ühistransporti. Et inimesed saaksid tööl käia, peab igal töötajal olema auto. Ega väike pereettevõte jõua bussi käima panna. Nii et siin on kohti, kus riik saaks ja võiks appi tulla.” Kuidas Tõntso Agrol tööjõuga lood on? „Praegu on meil vä-

foto: MaaRiUs sUVistE

ga tugev ja motiveeritud kollektiiv. Oleme aegade jooksul näinud kurja vaeva meeskonna komplekteerimisega,” mainib Kõressaar. „Tööjõud on alati põllumajanduses nõrk ja valus koht,” lisab ta. „Põllumajandusele on nõukaajast jäänud paha maik, et traktoristid on joodikud ja lüpsjad on karjanaised. Tänapäeval sääraste töötajatega tööd teha ei saaks.” Ettevõtja sõnul peavad põllumajandustöötajad olema laia teadmistebaasiga – kes laudas, peab natuke mõistma söötmise põhimõtteid, looma heaolu, veterinaariat ja muud. Näiteks lüpsjaamet nõuab lüpsisüsteemi, sealhulgas lüpsiplatsi haldamise oskust ning lehmade udaratervise ja tihti ka muude haiguste tundmist. Traktoristki peab tänapäeval olema nupukas inimene. Masinad tuleb seadistada nii, et töö saaks ökonoomselt ja

PRESIDENT LAUDAS Lauri Kõressaar jutustab, et kui eelmise aasta kevadel otsisid nad hooajaks uusi inimesi, oli neid keeruline leida. Vaid üks töötaja, kes mullu kevadel nende juures tööd alustas, on siiani tööl. Ülejäänud on vanad olijad. Sel kevadel oli aga nõnda, et nad ei jõudnud töökuulutustki üles panna, kui juba helistati ja küsiti, kas on tööd masinate peale. Kas sellele võis kaasa aidata, et mullu detsembris külastas ettevõtet ja tegi laudas tiiru president Kersti Kaljulaid, kes kiitis noorte haritud ettevõtjate tegutsemistahet ja pealehakkamist? „Eks iga tunnustus ja kajastus, mis meedias on, aitab kaasa,” nõustub Lauri Kõressaar. Ettevõtjana teab ta aga, et kogu aeg ei saa tööd teha – tuleb ka puhata. „Hooaeg on väga pingeline. Aga pärast võtan aja maha ja puhkan kusagil basseini ääres, isegi telefonikõnesid vastu ei võta. Absoluutselt ei tohi tööle mõelda, mõtted tuleb suunata mujale, et siis tagasi tulles oleks pea värske,” teab ta omast kogemusest ja soovitab ka teistele. Aga praegu on hooaeg käes ning töömaraton algamas – puhkust pole põllumehe jaoks isegi veel silmapiiril näha.

L.EE.MKT.AH.01.2018.0043

flumetriin, imidaklopriid

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.


maa elu || sisuturundus 12. APRILL 2018 || 21

12. 2018 21 aprill || SISUTURUNDUS ||

AIANDUS- JA KODUKESKUS. Tartu põhjaväravas ehk Tallinna-poolse sissesõidu kõrval asuvas Rohelises Pargis avab 17. aprillil uksed Baltimaade suurim ja nüüdisaegseim aiandus- ja kodukeskus Gardest.

Kauaoodatud Gardesti avamiseni jääb ainult 5 päeva Projekti uudsus seisneb 9000 m² kaubanduspinna detailideni läbimõelduses. Keskusesse sisenemise järel läbib külastaja inspireeriva ja üllatusterohke teekonna, mis pakub lugematul arvul lahendusi nii sise- kui välisruumide kujundamiseks. Kaugelt enam kui saja tuhande pakutava taime ja toote seast leiab meeldiva ja vajaliku kauba iga kaunist kodust, elusloodusest ja värskes õhus viibimisest rõõmu tundev külastaja. Avarus võimaldab uudseid lahendusi Baltimaade suurima ja unikaalseima kodu- ja aianduskeskuse rajajad, osaühingu Gardest juhatuse liikmed Kersti ja Raul Jeets kinnitavad, et aianduse kohta meie oludes ebatavaliselt suur kaubanduspind ei olnud eesmärk omaette, vaid võimalus realiseerida uut ja siinmail tavatut kontseptsiooni. „Pakume laia kaubavalikut, ideid ja valmislahendusi, mida meie kliendid saavad oma aias, kodus ning kontoris kasutada või edasi arendada. Eksponeerime paljusid taimi ja n.ö sidus-tooteid kombineeritult, et inimesel oleks lihtne mõista, mida on tarvis, et kodu ja aed pereliikmete ning külaliste silma-hinge rõõmustaks. Teatud määral võib siin tõmmata paralleele laialt tuntud IKEA-ga,“ ütleb Gardesti loovjuht Kersti Jeets. Detailideni läbimõeldud kodu- ja aianduskeskuse planeerimine kulges seestpoolt väljapoole. „Esimesena tegime endale selgeks, milliseid tootegruppe kus ja kuidas pakkuda tahame. Hollandi ettevõte DeHaan, selle valdkonna turuliider, aitas erinevaid osakondi ja kaubagruppe järjestada. Kõigepealt planeerisime sisu ja alles seejärel hoone selle ümber,“ avaldab Raul Jeets. Nii ootavadki sisenevaid kliente järgemööda lõikelillede, hooajataimede, seemnete ja väiksemate taimede ehk „Kasvata ise!“-osakonnad, aiatehnika ja tööriistade osakond, lemmikloomade ala, rikkalik aiamööbli ja kõige sellega seotu väljapanek, grilliahjude ja -tarvikute ning inter-

jööritoodete osakonnad, kus kauba valikul on arvestatud nii suure eramaja ja aia kui väiksema korteri ja rõdu omanike võimaluste ning huvidega. Sealt edasi jõuab Gardesti külastaja toataimede oaasi, kus lisaks külluslikule taimede valikule on olemas kõik vajalik, et taimi kaunilt eksponeerida ja edukalt kasvatada. Teekonna lõpupoole saab läbi astuda rikkaliku sortimendiga talupoest ja lõpetuseks puhata jalga ning koguda energiat tervislikkusele, meeldejäävale maitseelamusele ja taskukohasele hinnale panustavas restoranis „Muru“. Ja muidugi ei tohi unustada, et lisaks 5500 m2 sisepinnale on keskuses 3500 m2 väliala, mis siseruumides pakutavat oluliselt täiendab. Kersti Jeets rõhutab, et kuigi kaubavalik on sesoonsuse vältimiseks ja hooaja pikendamiseks laiem, on Gardesti loomise algideeks siiski roheline ehk kõik, mida saab nimetada eluslooduseks ja et keskus hakkab vastavalt looduses valitsevale aastaajale muutma nägu, värvi ja sortimenti: “Kindlasti oleme atraktiivsed aasta ringi, ka väljaspool aianduse kõrghooaega. “ Gardesti ruumirohkus annab võimaluse pakkuda sama kaubagrupi lõikes erineva hinnaklassiga tooteid, et inimestel oleks võimalus kaaluda ja valida. „Meie esmane eesmärk on pakkuda oma külastajatele laia valikut, mida nad lähikonnas ühest kohast ei leia ning seda mõistlike hindadega. Aianduse fännid tahavad ja otsivad alati midagi uut ja põnevat ning neile lubame üllatusi nii toataimede kui teiste kaubagruppide osas,“ kinnitab loovjuht. Raul Jeets täiendab, et kuna tegemist ei ole alkoholiga, suudab uhiuus keskus hindade osas konkureerida ka lõunanaabritega, kelle juures paljud eestlased oma taimevarusid praegu täiendamas käivad. Enamgi veel – Gardesti ambitsioon on, et peale eestlaste leiaks siia põhjuse tulla Läti, Soome ja miks mitte ka Venemaa rohenäpud.

Detailid on tähtsad Kogu keskust majandab OÜ Gardest oma jõududega, ühtegi pinda välja ei rendita. „Selleks, et tagada meie välja töötatud kontseptsiooni täiemahuline realiseerumine, teeme ja vastutame kõige eest ise. Kindlasti on see tõsine väljakutse, aga tahame keskust kõigi pisiasjadeni hoida just sellisena, nagu see meie peades küpses,“ kommenteerib Kersti Jeets. Tähtsusetuid pisiasju Gardestis ei olegi. Juba 180-kohaline mugav parkla koos sinna istutatud 8-meetriste dekoratiivpihlakate ja faasita kivisillutisega tagavad mugavuse ja silmailu. Kolme tasapinnaga ostukärud telliti just aianduskeskustele mõeldud spetsiaalseid kärusid tootvast Saksamaa tehasest ja kassadki on seatud nii, et ebamugavusi ei kaasne ka suuremõõduliste kaupade eest tasumisel. Hoolikalt valitud kollektiiv läbib erinevad koolitused ja oskab loodetavasti iga toote kohta külastajale sõbralikke soovitusi ja selgitusi jagada. Kui süveneda Gardesti hoone tehnilistesse lahendustesse, võib veenduda, et põhjalikult on analüüsitud ja ära kasutatud kõik võimalused, mida nüüdisaegne ehitustehnoloogia pakub. Keskuse projekteeris Lauri Nõmme, peatöövõtja on Mapri Ehitus. Hoone tehniliste lahenduste planeeringud kavandas ja nende teostuse eest hoolitses Euroopas hinnatud ja auväärse kogemuste pagasiga aianduskeskuste ehitusele pühendunud Thermoflor B. V.

Hollandist. Sama firma käe all on üha moderniseeruvad aianduskeskused kerkinud peale Hollandi veel Kanadasse, Norrasse ja teistesse riikidesse, kokku on nad ehitanud umbes poolsada aianduskeskust üle maailma. Tuues näiteid Gardestis toimivate ehitustehniliste lahenduste kohta toob Raul Jeets välja päikeseenergia ja loomuliku valguse maksimaalse ärakasutamise, keskelt lahti käivad katused,

loomuliku ventilatsiooni ja asjaolu, et kogu katusepinnalt kogunev sademevesi jõuab läbi hoone torude maaalusesse kogumisreservuaari ning leiab kasutust peamiselt kastmisveena. „Kõike seda sai teha vaid koostöös kogenud aianduskeskuste-ehitajaga,“ on Raul Jeets rahul.

Raha veel puu otsas ei kasva Mõistagi maksab eelpool kirjeldatud tulemuseni jõudmine palju. Keskuse avamise kogukulud ulatuvad seitsme ja poole miljoni euroni. „Usun, et see on hea näide selle kohta, et suuri investeeringuid tahe-

takse ja julgetakse teha ka väljaspool Tallinna. Meil on väga hea meel, et leidsime Luminori panga näol suurepärase finantspartneri. Koos tõestame, et Tartu on Baltimaade suurima ja nüüdisaegseima kodu- ja aianduskeskuse asukohana parim valik,“ on Jeetsid veendunud. Luminori korporatiivpanganduse juht Silver Kuus kommenteerib, et Luminor näeb selgelt, kuidas inimeste suundumus taimede, aianduse ja haljastusega tegelemiseks kasvab nii Euroopas, Baltikumis kui Eestis: „Peame seda väga perspektiivikaks valdkonnaks. Gardest on osa Rohelise Pargi klastrist, kus on esindatud metsandus-, põllumajandus-, veterinaaria- ja aiandusettevõtted, tekkimas on tervikpiirkond. Siinsed kaks varasemat arendust - Intrac Eesti põllumajandusmasinate müügisalong ja DiMediumi veterinaarkaupade hulgikaubandusladu, on tänaseks juba arvestatava hoo sisse saanud. Oleme Rohelise Pargi arendajaga algusest peale meeldivat koostööd teinud ja see jätkub. Ühiselt oleme leidnud sobiva finantseerimisstruktuuri. Usume siiralt selle projekti õnnestumisse, sest Lõuna-Eesti ja lähedal asuv Põhja-Läti väärivad sellist väga heal tasemel rohelist kaubamaja, mis avatakse perspektiiviga tulevikku - siin ei vaadatud, kuidas teised eelnevalt sarnaseid keskusi rajanud on, kedagi ei kopeeritud, vaid mõeldi, kuidas olla avatud muutusteks ja valmis ajaga kaasas käimiseks.“ Nii Gardest kui Luminor tahavad väärtustada kohalikku elukeskkonda ja seda aren-

dada. „Me mõlemad oleme innovaatilised ja julgeme teistest eristuda,“ kinnitab Silver Kuus.

Lisaväärtus kogu piirkonnale Kuigi Gardestis on kõik kaubad lihtsalt leitavad, loodavad selle rajajad, et paljud aiandusest lugu pidavad inimesed üle Eesti ja kaugemaltki varuvad keskuse külastamiseks aega veidi pikemalt. „Kindlasti lisandub piirkonda üks magnet, mida näiteks perega Tartut külastades oma programmi lisada. Meil on AHHAA keskus, ERM, Vanemuine, Emajõgi, kaubandus- ja veekeskused, ülikoolid, aga nüüd ka lisanduv kodu- ja aianduskeskus. Loodame, et mingil määral kasvab ka Tartusse ööbima jääjate arv. Põhjust selleks on järjest rohkem. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks on sellised tõmbekeskused hädavajalikud,“ leiab Raul Jeets. Kui Gardesti ja Rohelise Pargi lähiümbrust vaadata, siis kõrval asuvad Eesti Maaülikooli hooned ja kohe algava Maamessi ala. Tartu-Tallinna maantee algusesse on kujunemas piirkond, mis keskendub loodusele, põllumajandusele ja maaelule. Kõike seda on tarvis ka linnakärast väsinud ja aja mahavõtmise järele igatsevale aiandushuvilisele.

Tere tulemast avastama Gardesti! Kevad algab siin!


22 || jahindus || maa elu

12. aprill 2018

Oli väga hea jahihooaeg KRistina tRaKs Maa Elu

õppenud jahihooaeg oli jahimehele väga hea, küttisime kõigi aastate rekordarvu põtru. Hoolimata sellest on loomi metsas palju ja jahimees praegu küll ei näe, et mõni meie populatsioon väga kehvas seisus oleks,” ütleb Viljandi Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe. Milline oli lõppenud jahihooaeg?

Jahipidamise seisukohalt oli väga hea talv. Lumi tuli maha juba novembri lõpus, just tänu sellele said paljud küttimislimiidid täis. Lumeta saab ka jahti pidada, kuid valge maaga on see lihtsam – mida vähem looma häirid, seda vähem ta ringi liigub. Talv oli ka päris pikk ning pääses ka kohtadesse, kuhu muidu ei saa. Meie kasuks mängis ka raske sügis, põllumeestel jäi koristamata palju hernest ja uba. Loomad koondusid nendesse põldudesse, see oli neile toitumis- ja ellujäämisvõimalus. Alates 2013. aastast, kui

muutus jahiseadus, on jahimeeste õlgadele pandud nii küttimiskohustus, loomade loendamine, küttimislimiidi määramine kui ka kahjustuste kinnimaksmine. Oleme viie viimase aastaga küttinud rohkem loomi kui eelneva seitsme aastaga kokku. Näiteks põtra küttisime möödunud hooajal 7383 ja see on kõigi aastate rekord. Võrdluseks – 10 aastat tagasi lasti põtru hooajal 4133. Ikkagi on meil palju loomi. Seda on silmaga näha, sest metsloomaga kohtumine ei ole väga haruldane – neid on tihti näha kogunemas põldudele või metsaserva või kohtutakse nendega liikluses. Ühegi looma arvukuse tõstmine või langetamine ei saa toimuda ühe aastaga – see võtab viis aastat aega. Oleme viis aastat põtra küttinud ja arv on seal, kus võiks olla. Teadlaste arvates, kui on kolm põtra 1000 hektari elupaiga kohta – siis ei ole teda liiga vähe ega palju ja ta teeb suhteliselt vähe kahju metsale. See eesmärk on saavutatud. Kitsede küttimiseesmärk oli lõppenud hooajal 15 592. Ka kitsesid on meil kindlasti rohkem, kui me neid loendame. Eks nendegi hulga saab viie aastaga paika. Üldiselt oleme aga kogu Euroopas unikaalsed – meil on metsades loomi ja saame nendele jahti pidada igal aastal.

Nii et seda muret meil pole, et loomad metsast otsa lõppevad?

Kindlasti mitte. Oleme praegu mõistnud, et seni kasutatavad loomade loenduse valemid pole töötanud. Seaduse järgi peavad jahimehed andma ulukite arvukuse hinnangu. Sisuliselt ütleme, kui palju lasksime, ja hindame, kui palju võis metsa jääda. Väikeulukite kohta anname hinnangu, kas neid on metsas rohkem või vähem ja lisame küttimistulemused. Meie andmetega töötavad edasi teadlased, kes need siis kas kinnitavad, ümber lükkavad või muudavad. On selgunud, et põtrade arv oli 2013. aastal peaaegu kaks korda rohkem, kui lugesime, sigasid oli 3–4 korda rohkem, kui loendati. Need on väga suured valearvestused. Näiteks räägiti, et meil on metsades 12 000 põtra, tegelikult oli neid 20 000 ringis. See on liig mis liig, sest põder sööb noort metsa, mis on talle eluks vajalik. Sisuliselt tegi riik, kes määras varem küttimislimiite, oma otsustega erametsale ja riigimetsale palju kahju. Millegipärast kipub nii olema, et kui ulukit on metsas palju, siis tekib alaloendus, ja vastupidi – kui teda on vähe, siis kiputakse arvestama, nagu oleks teda rohkem. Pilt on petlik. Kas valearvestus käib ka hunti-

de ja karude kohta? Möödunud talvel oli mitu lugu, kus hundid tulid julgelt küladesse ja murdsid koeri.

Tuleb aru saada, miks hundid tulevad inimeste lähedale. Need on noored hundid, kes otsivad kergemat saaki ja seda leiavad nad inimese juurest. Kuna kitsesid nad kätte ei saa, metssigu aga pole, siis ei jäänudki hundile muud võimalust, kui murda koer, kes eest ära ei jookse. Ma ei ütleks, et meil hunte liiga palju on, kuid taas – neid on samuti kindlasti rohkem, kui arvatakse. Iseasi, kui palju rohkem, aga EJS arvamus on, et natuke üle 200 isendit võib olla reaalne arv. Karupopulatsioon elab meil väga hästi. Karusid on igal pool ja ilmselt on ka karud tugevasti alaloendatud. Vanasti jahimehed ei näinud oma elu jooksul karu ja isegi mitte jälgi. Tänapäeval on kohtumine karuga paljudel jahimeestel tavaline. Juba see näitab, et neid on palju, kui ühel päeval tuleb ajujahist välja 4–5 karu. Võrreldes muu Euroopaga elavad meie karud hästi, neil on ruumi elada ja head kohad talveuneks. Samuti on neil piisavalt toitu. Miks tulevad loomad linna – kas metsas on neil ruumi väheks jäänud? Kas suur metsaraie teeb nende elu kibedaks?

Looma omapära on see, et teda ajab liikvele söögiisu ja su-

gutung. Mida raskemad on elutingimused, seda vähem püüab loom liikuda ja kergemini sööki kätte saada. Mitte loomad pole linna tunginud, vaid inimese elupaigad on levinud sinna, kus varem elasid loomad. Me võtame neil järjest põliseid elupaiku ära. Näiteks Tallinn on veninud laiaks, varem olid juba kilomeeter linnaservast loomade ülekäigurajad, kus nad käisid. Nüüd on need ära lõigatud ja nii nad satuvadki linna. Oma osa annab ka inimene, kes jätab toidujäätmed vedelema. Kuna see on loomadele kergesti kättesaadav, siis nad tulevadki sööma. Eriti just haiged loomad, kes otsivad lihtsamalt kättesaadavamat toitu.

TULEB ARU SAADA, MIKS HUNDID TULEVAD INIMESTE LÄHEDALE. NEED ON NOORED HUNDID, KES OTSIVAD KERGEMAT SAAKI JA SEDA LEIAVAD NAD INIMESE JUUREST. 1990ndatel algas suur erametsaraiumine ja siis vaatasime, et loomadel jääb elupaiku vähemaks ning sellest võib tekkida probleem. Tegelikult aga on intensiivne raiumine soodustanud seda, et sõralisi sünnib rohkem, sest noor mets on nende toidubaas. Põder sööb enamiku ajast paju, mis ei ole

TÕELINE MAASTUR MÕISTLIKU HINNAGA

Veovõime 3 000 kg Vahekastiga nelikvedu Redelraam 7-käiguline automaatkäigukast Võimas 2,2-l diiselmootor (181 hj / 420 Nm) 5- või 7-kohaline Pakiruum 820–1977 liitrit 9 turvapatja 5 a läbisõidupiiranguta garantiid


maa elu || jahindus || 23

12. aprill 2018 otseselt kellelegi vajalik. Kuri on karjas siis, kui põder läheb maiustama okaspuu- või haavanoorendikku. Seega loomade toitumise seisukohalt on metsaraie pigem soodus kui raske. Ega meie metsloom paksus metsas naljalt ei ela, ta ainult talvitub seal. Põder näiteks elab valdavalt heinamaadel, võsas, mis on tema põhitoidulaud. Kas metssiga on meie metsades täielik haruldus?

Selle aasta 1. märtsiks oli plaan saada sigade hulk kõikides maakondades 1,5 isendit tuhande hektari kohta ning selle eesmärgi oleme saavutanud. Alles on kavalamad loomad, kes liiguvad vähem ringi. Jahimehena ütlen, et alles ei jäänud mitte kõige tugevamad, vaid riismed kogu populatsioonist. Samas loodus ei salli tühja kohta ja on juba näha, kuidas populatsioon on hakanud ennast taastootma. Kui enne katku oli sigade juurdekasv 100 protsenti: kui kümme oli, siis kümme tuli ka juurde, siis nüüd on see juba 200 protsenti. Niipea kui tekivad soodsad tingimused, kohe paaritutakse ja saadakse rohkem järglasi. Sigade arv hakkab kindlasti jõudsalt kasvama, kuid katku tõttu tuleb arvukus kontrolli all hoida. Meie kliima ja olud sobivad sigadele ideaalselt. Meil ei ole enam talvesid, kus maa kuudeks külmub. Siga magab kuusenoorendikus, talle piisab juba viieaastasest noorendikust. Nad võivad magada ka võsastunud raielangil kuuse all. Muide, ka karu ei maga talvel enam koopas nagu varem, vaid talle kõlbab kenasti soises paigas veidi kõrgemal kasvav kuusk. Tassib sinna külje alla pilliroogu ja on terve talve mõnusasti. Sigadele on viimase kolme aasta jooksul tehtud 36 600 katkuproovi, nendest kümnendik on olnud positiivsed. Ehk allesjäänud loomadest on 10 protsenti antikehadega sead, kes on haiguse läbi põdenud ja kellel on tekkinud antikehad. Tõenäoliselt läheb ka sigade katkuga samamoodi nagu marutaudiga – loomi hakatakse selle vastu vaktsineerima. Meie info kohaselt hakatakse vaktsiini juba välja töötama. Kuidas käib väikeulukite käsi?

Marutaudi meil ei ole, kuid loodus sai aru, et loomade arvukus tõuseb ning levima hakkas kärntõbi. See on levinud sõltuvalt sellest, kuidas keegi on oma populatsiooni majandanud. Meie oleme oma Lem-

NH, CASE, MF, JD, UTB, MTZ, T-25, T-40 traktoritele

bitu Jahiseltsis kümme aastat intensiivselt rebast ja kährikut küttinud, selle tulemusena näemegi söödaplatsidel vaid ilusaid rebaseid ja kährikuid, mitte aga kärntõbiseid. Kärntõbi levib siis, kui loomade hulk läheb liiga suureks, loomad puutuvad omavahel kokku või kasutavad samu urgusid. Paraku on see haigus jõudsalt levinud juba ilvestele ja huntidele: 40 protsenti kütitud huntidest oli kärntõves. Kogu Eestis on jäneseid jäänud väheks ja jänesejahti peetakse harva. Meie seltsis aga tänu aktiivsele küttimisele on jänest juba piisavalt. Kui jäneste arv taastub, siis oleme järgmise mure ees – jahihagijate vähesus. Nimelt jänesejahti peetakse koertega. Linnarahvas kaldub aina enam taimetoitluse poole ja loomade tapmist peavad paljud andestamatuks kuriteoks. Kuivõrd tunnetate seda suhtumist jahimehena?

See on valus teema. Jah, meid on nimetatud mõrtsukateks ja isegi on arvamusi, et jahipidamine tuleks üldse ära keelata. Aga mõtleme, mis saab siis, kui me näiteks viis aastat ühtegi looma ei küti? Sõna otseses mõttes igalt poolt hakkab süsteem kärisema. Põdrad söövad ära noored metsad, loomad hävitavad põllud, haigused levivad … Jahimehed on praegu teinud ära tohutu töö metssigade küttimisel. Sellest tööst on kasu tervele ühiskonnale. Me oleme justkui unustanud, kuidas inimkond alguse sai. See oli ju nii, et inimene hakkas jahti pidama ja kala püüdma. See oli meile ellujäämisvõimalus, mille oleme praeguseks unustanud. Samas ei maksa arvata, et nüüd, kui saame kõike osta poest, tuleks jaht lõpetada. Mõtleme nende kohtade peale, kus pole poode ja kus ei saa kõike poest. Ka tänapäeval on jahipidamine oluline elatusvahend, jahi käigus saadakse kvaliteetne liha, mis tarbitakse viimseni ära. Jaht on sissetulek ja tegevusala, rääkimata sellest, et ainuke võimalus reguleerida loomade arvukust, mida muidu hakkaks loodus tegema haigustega. Arvatakse, et jahipidamine on justkui puue, mis on jahimeestele kaasa antud ja mida ei saa ravida. Nii ongi, väga paljud jahimehed on sellega tegelenud põlvest põlve. Arvan, et iga jahimehe abikaasa teab, et kui sa meest ei lase laupäeval metsa jahile, siis on ta terve näda-

„Loomade toitumise seisukohalt on metsaraie pigem soodus. Ega meie metsloom paksus metsas naljalt ei ela, ta ainult talvitub seal,” ütleb Viljandi Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe. foto: kristina traks

la pahur. Nii ongi. Ma ise ootan ka hooajal laupäevasid, et saaks metsa. Telefoni lülitan välja ja pühendun oma hobile, mis, tõsi küll, on juba muutunud vaat et tööks. Metsaskäimine on suurepärane vahend ennast laadi-

KVERNELAND, HORSCH, LEMKEN, SIMBA, VÄDERSTAD, AMAZONE jt

generaator T-25 Hind 50 €

Vaata meie e-poodi: www.agroparts.ee

da, et jaksaks nädal otsa teha igapäevatööd. Kas noored ka jahimeheks hakkavad?

Vanuseprobleem on tõsine ja generatsioonivahetus läheb

üsna vaevaliselt. Jahipidamine on isalt pojale kanduv asi. Noori tuleb peale, kuid jahimeeste arv pigem väheneb kui kasvab. Rõõmu teeb aga see, et palju on tulnud naiskütte, neid on üle Eesti lausa 300 ringis.


24 || erivajadused || maa elu

12. aprill 2018

Psüühiliste erivajadustega ini dusi on nende jaoks töö. Osaühingu nimigi tuleneb otseselt sellest. „Solve et Coagula tähendab lihtsustatult tõlkides probleemi algosakesteni lahti võtmist ehk analüüsi ja lahendamist.”

tooMas ŠaLDa Maa Elu

itukümmend vähenenud töövõimega või psüühiliste erivajadustega inimest Pä r num a a mitmest paigast käib iga päev tööl endise Pärnu leivatehase territooriumil ruume rentivas sotsiaalses ettevõttes Solve et Coagula. „Väga paljude psüühikahäiretega inimeste jaoks ongi suur probleem just aja mõtestatud sisustamine. Meie ettevõttesse jõuavad nad Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa kaudu, siin selgitame välja nende võimed ja otsime jõukohased ohutud tööülesanded. Tegevusetuse asemel saavad nad tegevuse ja teenivad töövõimetuspensionile lisa,” ütleb enne sotsiaalsele ettevõtlusele pühendumist Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskust juhtinud Indrek Linnuste. Erivajadustega inimestega iga päev koos olles veendus ta, et üks toimivamaid teraapilisi lahen-

TÖÖD LEIDA POLE LIHTNE Solve et Coagulas tehakse paljusid töid ja pakutakse teenuseid. Seni on esikohal olnud lihtsamate puidust esemete valmistamine. Spetsiifilisemaid oskusi vajava töö teeb ära juhendaja, ettevõtte kliendid ehk erivajadustega töötajad täidavad lihtsamaid ülesandeid. Kolm aastat aktiivselt tegutsenud osaühingu juhi jaoks ongi kõige keerulisem olnud sobivate toodete väljamõtlemine ja teenustele tellijate leidmine, aga õnnestumisi on järjest enam. „Näiteks üks restoran tellis meilt söögiriistahoidikud, mis koosnevad mitmest detailist: üks töötaja tegi valmis ühe osa, teine teise, kolmas kolmanda, kuues pani need kokku, kaheksas lihvis ja üheksas tõmbas linaõliga üle. Tellija jäi väga rahule. Õllesangasid ehk puidust kuuspakke oleme teinud. Siidrija õllemeistreid tuleb aina juurde, miks mitte tellida meilt ehedad puidust ainulaadsed pakendid. Meie ettevõttele annaks kindlasti stabiilsust juurde allhanketöö, millest sobivaimad on rutiinsed lihtsamad tegevused. Oleme valmis pakendama, lihvima, viimistlema ja tootma puidust detaile näiteks mööb-

Heiki, Indrek ja Üllar.

foto: tooMas ŠaLDa

litööstustele,” kutsub Linnuste ettevõtjaid koostööle. Tööde ja tellimuste otsimisel kasutatakse kõiki võimalusi. „Berliini Eesti majas on praegu Pärnu kuu. Saatsime sinna oma tooted, vahest tekib kellelgi mõte meilt allhanget tellida. Püüame teistega koos käia messidel, et oma võimalusi pakkuda.” Tänu hiljuti ostetud CNCpuidufreespingile ollakse suutelised valmistama märksa keerukamaid esemeid. „Oleme ava-

tud ka praktikabaasina ning teinud koostööd Pärnu Kutsehariduskeskuse, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga.” Puidutööle lisaks pakub Solve et Coagula haldus- ja heakorrateenust: objektide koristamine, puude ladumine, kolimine, aiatöö. Meeskond koos juhendajaga sõidab kohale ja teeb töö ära. „Miks ei võiks me teha lihtsamaid maatöid?” pakub Linnuste. Ka majutusasutustes oleks tema ettevõtte inimes-

UKSED AVAB BALTIMAADE SUURIM KODU- JA AIANDUSKESKUS

J

ärgmise nädala teisipäeval avab Tartus uksed Baltimaade suurim kodu- ja aianduskeskus Gardest. Nagu keskuse rajajad kinnitavad, on hoones energiasäästlikud vee-, elektrija ventilatsioonilahendused, mis lubavad keskusel oma tegevuses olla võimalikult loodussäästlik. Gardesti 9000ruutmeetrisele kogupinnale paigutatud valikus on ligi 100 000 toodet, kusjuuures võimalikult looduslähedane ja avar õhustik loob taimedele loomuliku elukeskkonna. 60 protsenti keskusest ongi taimede all.

Uue aianduskeskuse on projekteerinud ja püstitanud Hollandi ettevõte Thermoflor. Detailselt läbi mõeldud lahendused lubavad hoonel olla üks osa loodusest ning eristuda seeläbi teistest suurkeskustest. Automaatselt liikuvate kardinatega kaetud läbipaistvad katused lasevad hoonesse võimalikult palju loomulikku valgust, mis võimaldab vähendada elektrivalguse osakaalu hoones. Soojal ja kuival perioodil avanevad katused automaatselt, tagades keskuses loomuliku ventilatsiooni. Ka vihma-

ja kondensatsioonivesi taaskasutatakse pärast filtreerimist taimede kastmiseks ning päikesepaneelide toodetud energia aitab osaliselt katta hoone energiavajadust. Osaühingu Gardest juhatuse liikme ja keskuse loovjuhi Kersti Jeetsi sõnul tagab kõik eelnev maja kaasaskäimise aastaaegadega, sest hoone laseb välise ilma majja ning seega vahelduvad aastaajad ka keskuse sisemuses. „Niivõrd detailsete lahendustega aianduskeskus on unikaalne kogu Euroopas,” kinnitab Jeets. (ME)

Uus ametlik esindaja Siia pildile on jäänud vaid üks väike nurgake suurest keskusest.

foto: GaRDEst

test kindlasti kasu. „Kahjuks sageli kardetakse meie inimeste ebastabiilsust. Asjatult. Nad on ju spetsialistide juhendamisel ja me tunneme igaüht. Meie kaitstud töötamise programmis osaledes on nad üsna stabiilsed, tavaline rullnokk võib ühiskonnale palju ohtlikum olla. Kui keegi juhtubki näiteks puuduma, leiame kiiresti asendaja.” Mõiste „sotsiaalne ettevõtlus” ütleb, et olulised on mõlemad pooled, sotsiaalne ja


maa elu || erivajadused || 25

12. aprill 2018

imesed võivad teha head tööd majanduslik. „Teenuste ja toodete müümine tähendab ju ikkagi ettevõtlust, aga ettevõtlus ei toimi veel paraku õlitatult. Liigume sinnapoole, et enda toodetud asju ja teenuseid rohkem müüa, aga seda ei saa teha ilma rahva, omavalitsuste ja riigi toetava suhtumiseta.” Lisaks ettevõtetele võiks Linnuste hinnangul omavalitsustega koostöö ladusamalt sujuda. „Juba lähitulevikus tuleb neil psüühikahäiretega inimeste tegevuse ja tööhõivemurede lahendamisel senisest aktiivsemalt kaasa lüüa, seda enam, et riigi tasandil on vastu võetud kava, mille kohaselt paljud hooldekodud suletakse ja nende asukad suunatakse linnades kogukonnapõhistele teenustele. Seda nimetatakse deinstitutsionaliseerimiseks.”

võivad meilt konkreetseid asju küsida. Kui on näiteks mõni maapood, kus klientidel on puidust kaste või korve vms tarvis, küsige ja leiame lahenduse. Samuti üritame laatadel käia. Juba homme, 13. aprillil läheme Pärnu Kaubamajakasse laadale „Eriliselt erilisele”,” kirjeldab Linnuste ettevõtte argipäeva. „Mõni aeg tagasi osalesime sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku korraldatud müügipäevadel superministeeriumis ja riigikogus. Esimeses läks kenasti, Toompeal paraku mitte. Ministeeriumiametnikud ostsid meie kaupa ja olid rõõmsad, riigikogu liikmed seevastu kiitsid ja tegid sääred.” Solve et Coagula ja teiste sarnaste sotsiaalsete ettevõtete üks ülesanne on valmistada oma kliente ette tööturu-

OSTES TOETAD Kuna tellitavaid töid-teenuseid pole piisavalt, et töötajate päevad sisuka tegevusega täita, toodetakse Solve et Coagulas üsna palju lattu ja pakutakse kaupa müügiks. „Viime poodidesse suure osa toodangust. Pärnu mittetulundusühingul Tulevik on käsitöökauplus SEGU 7 ja seal on meie kaup müügis, Tartu Lõunakeskuses on Maarjaküla pood, sinna oleme asju saatnud, pakume kaupa mitmes veebipoes. Kui keegi Maa Elu lugejatest tahaks meie valmistatud asju müüki võtta, palume lahkesti ühendust võtta. Müügikohtade omanikud

MÕNI AEG TAGASI OSALESIME SOTSIAALSETE ETTEVÕTETE VÕRGUSTIKU KORRALDATUD MÜÜGIPÄEVADEL SUPERMINISTEERIUMIS JA RIIGIKOGUS. ESIMESES LÄKS KENASTI, TOOMPEAL PARAKU MITTE. MINISTEERIUMIAMETNIKUD OSTSID MEIE KAUPA JA OLID RÕÕMSAD, RIIGIKOGU LIIKMED SEEVASTU KIITSID JA TEGID SÄÄRED.

le sisenemiseks. „Käime oma töötajatega ettevõtetes ekskursioonidel ja proovipäevadel, seal otsustatakse, kas meie inimene sobib. Üks naine just läks meilt ühe mööblifirma palgale. Aga suur osa meie klientidest ei ole täistööpäevaks võimelised. Neile on just paras veerand või poole kohaga lihtne töö asjatundja juhendamisel. Võib ju nõuda arengut, aga me ei saa näiteks raske sünnitraumaga inimest muuta spetsialistiks. Tuleb rahul olla sellega, et mõni jääbki käsitsi lihvijaks, aga temagi ei pea ju tegevusetult kodus istuma,” leiab Linnuste. Töökohti on tema ettevõttes just nii palju, kui Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet hankega tellivad. „Heameelt teeb, et koostöö ametnikega on järjest asjalikum, aga hankel peame osalema igal aastal ja siit tuleneb meie jaoks teatud ebakindlus. Kui hanget ei võidaks, ei saaks toetust ja see tähendab nii juhendajatele kui ka klientidele töökoha kaotust.” Jutuga Solve et Coagula kui ettevõtte arengu juurde naastes saab Linnuste kinnitada, et kasv on olnud arvestatav. Korralikud tööriistad on olemas, CNC-puidufrees samuti, järgmisena on kavas laserpink osta. Kui alustati ühes Pärnu linnavalitsusele kuuluvas garaažis, siis nüüd on ruumi piisavalt. Kindlustunnet lisaks päris oma ruumide leidmine, midagi on juba silmapiiril.

HEIKI (töötanud Solve et Coagulas ligi 3 aastat): Meeld ib teha erinevaid töid , ü k s lemmikuid on lihvimine. Puuokstest ja pudelikorkidest olen teinud kalasoomusekraabitsaid. Lõikelauad tulevad hästi välja. Mulle antud töödega saan hakkama. Kui olen nädala teinud ühte asja, siis on tore, kui saab vahelduseks midagi muud teha. Hea meel on, kui inimestele minu tehtud asjad meeldivad, aga osta võiksid nad rohkem. Tegin suure hulga kalasoomusekraabitsaid, mõned on ära ostetud, enamik seisab. Kuhugi mujale ma tööle ei tahaks minna, sest praegu saan vaba aega veeta päevakeskuses, kus õpin ka inglise keelt, mul on aega sporti teha, mängin korvpalli ja käin bowling’us. Tulen kaheksast tööle ja vabanen kaheteistkümnest. Olen siin väga rahul. ÜLLAR (töötanud Solve et Coagulas pisut üle aasta): Varem olin põhiliselt töötu, siia sain tänu Indrekule, kes mulle päevakeskuses seda võimalust pakkus. Algul anti mulle kergemaid

ülesandeid, aga nüüd olen arenenud. Tahaks raskemaid töid ka teha, aga tervislikel põhjustel ei lubata. Mulle näidatakse, mida ja kuidas teha, ja saan hakkama küll. Ehitustöid oleme Heikiga koos teinud. (Indrek Linnuste lisab kõrvalt, et sageli kasutatakse siin töötavaid inimesi nende vabal ajal ära n-ö mustalt ja antakse neile tehtud töö eest pakk suitsu või pudel õlut. Solve et Coagulas on kõik seaduslik, makstakse maksud, arvestatakse inimeste tausta ja tervisega.) Tore, et on võimalus lisa teenida. Mida ma muidu peale hakkan, lähen riigikogu ette, panen telgi püsti ja nõuan raha? Kunagi käisin tööl, mul oli pere, naine, lapsed, aga siis hakkas kiiks külge tulema ja mis seal salata, olen palju lollusi teinud. Kurjaks ajavad inimesed, kes on ebaausalt raha taskud täis toppinud ja vaestele ei anna midagi. Vaatan Kanal 2 ja kõik on näha, kõigil on igasugused digividinad ja muidu palju raha. Inimene elab ühe korra ja igaüks tahab hästi elada. Valimas ma ei käi. Indrek ütleb, et kui ei oska, siis küsi. Enne oli elu nii, et sain tööle ja siis lasti jälle lahti. Mis sa teed, kui tervis käest läheb? Omavahel saame siin nii ja naa läbi, juhendajad peavad ikka silma peal hoidma. Muidu kipume palju kisama. Kui seda tööd ei oleks, poleks kuskile minna. Käsi ja kast ja riigikogu ette kerjama …

SAME OÜ toodetud TÕSTUKITEST ja METSAVEOHAAGISTEST leiad endale

KVALITEETSE, VASTUPIDAVA JA SOBIVA MASINAKOMPLEKTI UUED TOOTED –

TÄNAVAPUHASTUSHARJAD

Rootorharjad AH-seeria

Haagis MF1602 V8400 / V9000

töölaiusega 250–330 cm

Haagis MF 650

V3900 / V4300 / V4800

Pöörlev kopphari

töölaiusega 190–250 cm

TULE, TUTVU MEIE TOODETEGA MAAMESSIL 19.–21. APRILLIL Rohkem infot meie toodete kohta www.same.ee


26 || ilma- ja taimetarK || maa elu

iLMataRK

12. aprill 2018

Peavalust lahti!

JÜRi KaMEniK

ilmatark

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

P

Soopihl moodustab ühe osa salvist, millega tasub kanget kaela ja õlgu määrida.

da teha kasvõi rasvaga. Paljudel on kodus loomarasva, aga sobivad ka kookos-, palmi- jm rasvad. Nii soopihl kui ka varemerohi tahavad pikka haudumist: 90 kraadi juures umbes 8 tundi. Loomulikult tuleks juua teed, mille koostises on angervaks, kuldvits, kaselehed, mustasõstralehed, soopihl, kibuvits. Tihti tekitavad peavalu pinged, mille vastu aitavad lõõgastavad taimed, näiteks meliss ja kange piparmünditee. Hea on juua kanget teed ja heita pärast voodisse. Vahel aitab piparmündi eeterlik õli, mida tilgutada lusikatäie baasõli sisse ja määrida meelekohtadele. Kui veresooned on umbes, tekivad samuti peavalud. Siis on abi puhastavatest taimedest: harilik mailane alandab ka ko-

lesterooli ja aitab, kui pea on uimane. Samuti tasub teha nurmenukuteekuuri, kuur kestab mitu kuud. Taimravis pole kiireid tulemusi, kuigi on ka vastupidi. Nii mõnigi, kes on nädal aega joonud mailase teed, on tundnud end paremini: pea on selgem ja kõrvadest kohin kadunud.

KEL SOOLADE LADESTUMISEGA PROBLEEME, PEAKS VÄLTIMA LOOMA JA LINNU SISEELUNDEID, KANAKINTSE, ÕLUT, KÄÄRITATUD JOOKE. TERVISELE KASULIKUM ON ROOSAT VÄRVI HIMAALAJA SOOL. ju Kal

KÜLViKaLEnDER: aPRiLL

Jäär

R

VI

15. P

Vili Vili, alates kl 11.51 juur

ur Amb

Leht, alates kl 06.26 vili

U

Ne i

vi Lõ

14. L

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

Juur

18. K

Juur, alates kl 15.02 õis

19. N

Õis

S

17. T

K

04.57

kits

LI

Leht

16. E

Naistel valutab vahel pea menstruatsiooni ajal või selle lõppedes, vahel on põhjus madalale vajunud vererõhk, sest kaotad palju vedelikku ja verd. Siis aitab tass head kohvi šokolaadi või mõne mu hea ampsuga. Kes kohvi ei joo, võib juua musta kvaliteetteed, guaraanamarja pulbriga valmistatud teed või smuutit. Võib proovida ka kakaod. Kevad saabub ja juba saab ise üht-teist korjata, vahtramahl jookseb, varsti ka kask. Varemerohtu saab ise aiast kaevata, soistel heinamaadel ja soos saab soopihlagi kätte. Männipungi on praegu samuti õige aeg korjata, need on veel head vaigused. Linnud on tagasi, mets rõkkab laulust. Kasutage see ilus aeg ära ja nautige õues päikest!

i ts

13. R

06.04 20.39

foto: aRVEt MÄGi

JU

eavalul võib olla palju põhjusi, sellest oleneb ka taimravi. Üks levinumaid on soolade ladestumine kaela- ja õlalihastesse. Kaelasooned on kanged, pead pöörates kael ragiseb. Tihti kaasneb sellega peavalu ja migreen. Aitab taimne toit, eriti köögiviljadest. Määrimiseks sobib soopihlast, kadakast ja lavendlist salv, millega kaks korda päevas kaela ja õlgu määrida. Ise teen salvi soopihla juurtest ja lisan lavendli, nulu ja kadaka eeterlikku õli. Aga võib kasutada ka lavendliõisi, lehti, kadakamarju ja männipungi. Joomiseks sobivad angervaksa, metskuldvitsa ja soopihla tee, mustasõstralehed, samuti mustad ja punased sõstrad. Toidus võiks tarvitada mädarõigast ja peterselli, süüa kirsse ja ploome. Kevadel saab smuutides ja pestodes kasutada vesiheina ja naati. Naat sobib ka pirukate täidiseks ja supi sisse. Kel soolade ladestumisega probleeme, peaks vältima looma ja linnu siseelundeid, kanakintse, õlut, kääritatud jooke. Tervisele kasulikum on roosat värvi Himaalaja sool. Paljudel tekib peavalu sundasendist või jääb magamisel kael valesse asendisse, sel juhul võib kaelasoonte masseerimiseks kasutada varemerohusalvi, milles on lavendli eeterlikku õli. Lavendliõlil on valuvaigistav ja lõõgastav toime. Samuti parandab see nagu kadaka- ja nuluõligi nahaalust verevarustust. Salv aitab ka siis, kui kael on külma saanud ja kaelalihastes või kuklas närvipõletik. Ise sain abi, kui määrisin salviga ja magasin lambanaha peal. Päeval tuleks sooja villast salli kanda. Kes on sundasendist tingitud peavaluga kauem hädas olnud – näiteks autojuhid, arvutiga töötajad ja liinitöölised, kes on tööl sundasendis ja teevad ühesuguseid liigutusi, nemad võivad kasutada salvi, milles on nii soopihla kui ka varemerohtu, männipungi või nulu eeterlikku õli ja lavendlit. Kui ise salvitegu ette võtta, võib se-

Sõnn

N

ädal algas rekordpalava ilmaga, sest õhutemperatuur tõusis 18...23, vaid meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. See tekitas kohe suure lootuse suve osas – loodetavasti tähendab selline palav aprilliilm sooja ja ilusat suve. Kuna üleüldse on tohutu huvi pikaajaliste prognooside vastu, siis tutvustan pisut võimalusi prognoosida ilma pikka aega ette. Juba vanarahval on olnud arvamine, et aasta jooksul peab saama teatud koguse soojust, mis on paljude rahvasünoptika arvamiste taga. Ka blogis „Ilm ja inimesed” lähtutakse tihti just sellisest põhimõttest, sest blogi kommentaare jälgides on selgunud, et tänapäevalgi peetakse rahva/huviliste hulgas seda soojustasakaalu väga tähtsaks. Olen sellesse mitmel põhjusel skeptiliselt suhtunud, sest aastad pole vennad (nii aastatevaheline kui ka aastasisene muutlikkus on väga suur), lisaks sellele kipub ilmade järjepidevus augusti lõpus katkema, mistõttu ei julge sellist tasakaalu või tasaarveldust kinnitada, ehk vaid stabiilse kliima tingimustes mingil määral. Aga nüüd täpsemalt pikaajaliste prognooside alustest ja meetoditest. Atmosfääri kui hästi muutliku keskkonna „mälu” on suurusjärgus kümme päeva ehk see on siis atmosfääris toimuvate protsesside maksimaalne ajaskaala. See ühtlasi annab teoreetilise piiri täpseteks ilmaprognoosideks: üle 10 päeva ei ole mõtet täpseid prognoose anda ehk enam kui 10päevase ilmaprognoosi viga muutub juba nii suureks, et prognoos osutub kasutuks. Tõsi küll, sellised prognoosid on seoses kättesaadava arvutusvõimsuse kasvuga muutunud üha täpsemaks, sest kuni kahenädalaste ilmaprognooside aluseks on atmosfääri dünaamikast lähtuv numbriline arvutus, mistõttu selle täpsus oleneb kättesaadavast arvutusvõimsusest. Kuid sellest ca kahenädalasest piirist pikema ilma(stiku)prognoosi koostamise metoodika on põhimõtteliselt erinev, sest siis tuleb arvesse võtta pikemaajaliste ilmamuutuste põhjused, mis asuvad väljaspool atmosfääri. Pikaajaliste prognooside aluseks on enamasti statistika, kuid üha enam ka üldise tsirkulatsiooni modelleerimine. Täpsemalt võiks hooajaprognooside puhul rääkida isegi hinnangutest. Võimalusi selliste hinnangute andmiseks on põhiliselt kaks: statistiline meetod ja süsteemi maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine numbrilise modelleerimise alusel ehk tsirkulatsiooni modelleerimine. Statistiline meetod ehk sisuliselt analoogaastate meetod tähendab enamasti seda, et otsitakse sarnase temperatuurikäiguga aastad välja. Eeldus on, et on olemas teatud iseloomulikud viisid ja mustrid, kuidas temperatuur aasta jooksul muutub. Muutumise alusel saab aastaid jagada teatud klassidesse ja uurida, kas käesolev aasta kuulub mõnesse klassi või mitte. Nädal algas erakordselt sooja ilmaga, kuid juba järgmisel päeval sadas kohati lund ja sooja oli päeval vaid paar kraadi. Selles mõttes tüüpiline aprill! Praeguseks on kindlustunud tugev ja üsna püsiv antitsüklon, mistõttu ilm on enamasti selge ja üsna soojade päevadega (sisemaal üle 10 kraadi), ent ööd on jahedad ja öökülma on õhuski. Nädala lõpus läheb pilvisemaks ja võib vihmagi sadada, uus nädal toob päevasel ajal jahedama ilma.

KatRin LUKE

20. R

Istutusaeg

MILLINE TULEB KEVAD JA SUVI

K

Õis, alates kl 17.27 leht kUUkaLEnDRi koostaJa siGnE siiM, 2018

V


maa elu || aed || 27

12. aprill 2018

Porgandikahjurite

peletamise nõksud

Peiulilled ei kasva koos porganditega sugugi ainult ilu pärast. Nende tugev lõhn peletab kahjureid ja pärsib porgandikärbsel munemist.

sÄDE LEPiK Maa Elu

K

ui maa aprilli lõpuks piisavalt taheneb, võiks esimeste aiaviljaseemnete seas ära külvata porgandi. Varase või siis hoopis hilise juunikuise külviga saate natuke üle kavaldada porgandikärbseid ja porgandi-lehekirpe, nende tegelaste vastu on abi ka katteloorist ja mõne taime eksitava ja peletava mõjuga lõhnast. PORGANDIKÄRBSED JA PORGANDI-LEHEKIRBUD Väikeses tuulevaikses koduaias, kus porgandipeenra asukohta on keerukas muuta, on porgandikärbes väga levinud ja tüütu vaenlane, kellest hästi lahti ei saagi: kahjur talvitub nukuna mullas ja annab kaks põlvkonda järglasi. Porgandikärbseid (Psila rosae) võib tavaliselt peenra kohal lendlemas märgata mai lõpus või juuni alguses, kui õitsevad õunapuud. Aktiivsemad on nad pärast vihma ja pilves ilmaga. Oma tibatillukesed munad (läbimõõt 0,5 mm) muneb porgandikärbes siis mullapinnale porgandi juure lähedale või juurekaelale. Paari nädala

jooksul kooruvad vastsed uuristavad porgandite sisse peened käigud. Kahjuri teine põlvkond hakkab tegutsema juulis. Kahjustatud porgandite lehed tõmbuvad punakasvioletseks, muutuvad lõpuks kollakaks ja kuivavad. Rikutud porgandid on maitsetud ja lähevad kergesti mädanema. Kahjur võib sügisel koos porganditega ka keldrisse rännata, seal saaki edasi rikkuda ja nukuna talvituma jääda. Kui märkate, et äsja tärganud porgandi pärislehed keerduvad krussi ega arene korralikult välja, siis tegutseb peenras porgandi-lehekirp (Trioza viridula). Tema kahjustuse korral jäävadki lehed krussi, lühikeste puitunud porgandite küljes on aga tihe narmasjuurte pusa. Rohekaskollased umbes 2,5 mm pikkused lehekirbud ilmuvad porgandilehtedele mai keskel, suistega lehtedest mahla imedes eritavad nad sinna fermenti, mis ajabki lehed krussi. Kirjanduse andmeil (nt Väino Pallumi „Taimekaitse köögiviljaaias”) mõjutabki saaki eelkõige see varane kahjustus. Porgandilehtede alumisele küljele ja leheservadesse hakkavad nad munema juuni keskpaigas,

koorunud vastsed imevad samuti lehest mahla. Porgandilehekirbud talvituvad mändide jt okaspuude lume alla jäänud okstel, kuid ka teistel taimedel. Igatahes peaks porgandipeenar seepärast olema okaspuudest võimalikult kaugel ja soovitatavalt ka tuultele avatud aiaosas, sest kahjureid tegutseb tuulises paigas vähem. Kui olete hädas olnud porgandikärbsega, tuleb peenramaa sügisel kindlasti hoolega läbi kaevata, sest siis satuvad kärbsenukud sügavale mulla alla ega ole kevadel kohe tegutsemisvalmis. Porgand kasvab hästi huumusrikkas liivsavi- või saviliivmullas, liivmuld sobib ka, kui see liiga kuivaks ei jää. Porgandit ärge külvake kohta, kus eelmisel suvel kasvas porgandeid või teisi sarikalisi: pastinaaki, sellerit, peterselli, tilli. Head naabrid on porgandile aga küüs-

PEENIKEST PORGANDISEEMET EI TOHI KÜLVATA KUIVA MULDA. HEA OLEKS KÜLVATA PÄRAST SADU.

TARTU MAAMESSIL boksis VP-310

Suur valik Eestis kasvatatud viljapuid Istikute müük Päidre puukoolis Viljandimaal on alanud!

Tel 515 6069, 5394 2889 www.paidrepuukool.ee

lauk, porrulauk ja sibul, mille lõhn mõjub kahjureile peletavalt. Seepärast oleks porgandit ja sibulat ning näiteks porgandit ja põlduba hea kasvatada vahelduvate ridadena. Teaduri ja õppejõuna aastaid putukaid ja biopreparaate uurinud Luule Metspalu kirjutab raamatus „Taimedega kahjurite vastu”, et kuna „porgandikärbse valmikud tulevad põllule tavaliselt madallennul (mõnekümne cm kõrgusel maapinnast), siis võivad kõrgemad taimed põllu äärealadel või ridade vahel takistada kahjurite liikumist porgandile”. KÜLVIAJA VALIK JA KATTELOOR Porgandit võib külvata kohe, kui maa on harimisküps. Seeme hakkab idanema 4–5 kraadi juures. Porgand idaneb aeglaselt (kuni 3 nädalat), kuid varase külvi korral on neil kärbse lendluse ajaks juba paras kasvuhoog sees ja kahjustus on siis väiksem. Või külvake alles juunis, siis ei paku vast tärganud taimekesed porgandikärbsele veel huvi. Ka porgandi-lehekirbu korral on samadel põhjustel abi varasest külvist. Kui aga külvata juunis, siis pole taimed porgandi-lehekirbu rünna-

foto: ERakoGU

ku ajaks veel tärganudki ja putukas otsib muud suupoolist. Varane külv annab parema saagi ka põuasel suvel. Porgandi harvendamine on väga tüütu töö. Paljud kasutavad seepärast tavalisest seemnest kallimaid seemnelinte. Seeme tärkab ühtlasemalt ja vähem on vaja harvendada ka siis, kui segate seemne jämeda liiva, teepaksu, filterkohvi jääkidega vms, sellist täitematerjali võtke 4–5 korda rohkem, kui on seemet. Kohvijääke on nüüd paras aeg selleks koguda ja kuivatada. Peenikest porgandiseemet ei tohi külvata kuiva mulda. Hea oleks külvata pärast sadu, kui vihma ei tule, kastke külvivao põhi märjaks. Porgandiridade vahele raputage kahjuritõrjeks puutuhka. Katke porgandipeenar kohe pärast külvi kattelooriga, siis ei pääse kahjurid taimedele munema. Loor laotage mullale lõdvalt, nii et porganditel oleks ruumi selle all kasvada. Loori servad kinnitage kivide või mullaga. Loor eemaldage jao kaupa ainult rohimise ja harvendamise ajaks. Leviv porgandilõhn võib siis kergesti lehekirbud kohale meelitada. Porgandi-lehekirbu kahjustuse välti-

miseks on soovitatud katteloori peenral hoida juuli keskpaigani ja porgandikärbse ohu korral kauemgi. Katteloorist pole muidugi kasu, kui porgandikärbse nukud peenras talvitusid. Porgandikahjuritele mõjuvad oma tugeva lõhnaga peletavalt või eksitavalt mitmed taimed. Näiteks peiulill, koirohi, aedsalvei, basiilik, naistenõges, aedruut, rosmariin ja puju. Juba osundatud raamat „Taimedega kahjurite vastu” kinnitab, et peiulilledes on üheks mõjuaineks tujoon. „Need peletavad kedriklesti, lehetäisid, karilasi, kärbseid ja sääski. /…/ peiulillede lõhn pärsib suur-kapsaliblika ja porgandikärbse valmikutel munemist. Aktiivsed komponendid, mis toimivad putukaile söömapärssijana, on alfapineen, limoneen ja borneool. Viimane on teada ka taimse õli ühe koostisosana, sel on putukaid peletav toime.” Kahjurite profülaktikaks ja tõrjeks pritsige porgandeid taimeleotistega, mis on ka leheväetisteks ja parandavad taimede vastupidavust. Sobivad näiteks kõrvenõgese, küüslaugu, tomatilehtede, kartulipealsete, soolikarohu ja raudrohu leotis. Pritsida võiks viie päeva tagant ja vähemalt kolm korda.


28 || KOBras || maa elu

12. aprill 2018

Kopratammid teevad inimesele muret, aga loodusele head Riina MaRtinson Maa Elu

K

evade edenedes jääb üha sagedamini looduses liikuvate inimeste teele kopratamme, mis eriti maaomanikel kulmu kõvasti kipra võtab, ometi on nende agarate puulangetajate põhjustatud üleujutamise kasu loodusele suure väärtusega. Näiteks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) on riigipiiriäärsete veekogude puhastamine kopratammidest iga-aastane ettevõtmine. Kui varem on piiriveekogusid kopratammidest puhastatud vastavalt vajadusele, siis korrapäraselt alustati selle tööga kolm aastat tagasi. PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen NeiderVeerme selgitab, et piiri turvalisuse pärast peab puhastama juba seepärast, et tammid hõlbustavad salakaubavedajate ja teiste ebaseaduslike piiriületajate liikumist. Samuti takistavad tammid piirivalvuritel piiriäärsel alal liikumist. „Kogemus näitab, et kui kopratammid jätta eemaldamata, ujutab jõgi kuni ruutkilomeetrite ulatuses piiriäärse ala üle ning see muutub piirivalvuritele läbimatuks,” lisab Neider-Veerme. Tammide lammutamise põhjuseid on teisigi. „Ka piiriäärsete elanike huvi kopratamme eemaldada on aktiivne, sest üleujutus võib kahjustada nende kodusid, haritud maid ning põhjustada kõigest mõne aastaga metsaste alade hävimise, seda kuni sadade hektarite ulatuses,” räägib Neider-Veerme. Riigipiiril asuvad tammirikkamad piirkonnad Kagu-Eestis Pedetsi ja Piusa jõel ning Miikse ja Määsovitsa ojal ja Mustojal.

lised on tavaliselt madalad ja tehtud enamasti väiksemate looduslike ojade paisutamiseks. Tammi pikkuse ja kahju suuruse vahel otsene seos puudub: mõni väike tamm võib sobivas kohas suurele silmad ette teha. Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja räägib, et suurem kahju on tammide tõttu tekkinud maaparandusobjektidel, kus üleujutatud ala võib küündida mitme hektarini ja pikemat aega liigniiskuse all kannatav mets võib täielikult hukkuda. Enamasti kurdetakse keskkonnaametnikele kobraste tekitatud probleeme ajal, mil kobrastele jahti pidada ei tohi, 15. aprillist kuni 1. augustini. Veeroja tõdeb, et kopratammid tekitavad vastakaid tundeid. „Sõltub inimesest, looduse nautija ja matkaja pigem rõõmustab, maaomanik pigem kurvastab,” ütleb ta. „Kui aga kopratamm aitab näiteks sauna läheduses asuva oja või jõelõigu veetaset kümblemiseks so-

KOBRAS Kopra arvukus on viimastel aastatel olnud kerges languses. Viimase koprapesakondade loenduse põhjal võis asurkonna suurust Eestis hinnata umbes 13 500 loomale. Üleriigilist koprapesakondade loendust tehakse koos jahimeestega iga kolme aasta tagant, järgmine loendus toimub sel aastal. Kobras on eranditult taimtoiduline, sööb suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas), talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas, langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammastega.

SAJAMEETRINE TAMM Eestis on leitud isegi saja meetri pikkuseid tamme, kuid sel-

foto: aRVo MEEks

bilikul kõrgusel hoida, siis võib rõõmus olla ka maaomanik.” Kel soov kopratammi lähemalt uurima minna, siis tasuks olla ülimalt ettevaatlik, et vees olevasse oksarägastikku ei takerduks ja kaldaäärsetesse koprakäikudesse ei kukuks. Kui kopratamm maaomanikule ei meeldi, võib ta selle lammutada. Seadusega seda reguleeritud ei ole ja põhimõtteliselt võib maaomanik vajadusel kopratammi oma kinnistul lõhkuda. Kindlasti tasuks seejuures meeles pidada, et kui kopratammide lõhkumine on lubatud, siis koprapere eluasemeks olevat kuhilpesa lõhkuda ei tohi. „Päris sageli ehitavad aga koprad lõhutud tammi uuesti üles ja siis ei jää suurt muud üle, kui probleem kobraste küttimisega lahendada,” nendib Veeroja. Väikeulukite hulka kuuluvat kobrast võib jahipidamisõigust omav maaomanik oma kinnistu piires ise küttida või kui ta jahimees ei ole, siis appi kutsuda tuttava jahimehe või küsida abi kohaliku jahipiirkonna jahimeestelt. Kohaliku jahipiirkonna kasutajaga tuleb maaomanikul igal juhu kontakti võtta, sest kopra küttimiseks tuleb jahipiirkonna kasutajalt võtta väikeuluki küttimise luba. KASU LOODUSELE Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Kristiina Kebbinau räägib, et kuigi kobraste tammiehitus võib häirida ligidal elavaid inimesi, kes püüavad risti vastupidi, maad hoopis kuivendada, on üleujutamine loodusele suure väärtusega. Kobras on kui ökosüsteemi insener, kes rajab märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid. Üleujutatud alad aitavad neil toidule lihtsamalt ligi pääseda ja kaitsta oma urgu röövlite ja talvepakase eest, selgitab Kebbinau. Kopra loodud märgalad on paljude taimede ja loomade elupaigad, pakkudes peavarju näiteks veelindudele, kudemiskohti konnadele ja kala-

Riik organiseerib piirile tekkinud kopratammide lammutamist, sest need hõlbustavad salakaubavedajate ja teiste ebaseaduslike piiriületajate liikumist ning tekitavad ümberkaudsetele maaomanikele üleujutustega kahju. fotoD: PoLitsEi- Ja PiiRiVaLVEaMEt

dele ning jahimaad pisikiskjatele. Kopratiigid on omamoodi looduslikud reservuaarid, mis vähendavad kevadisi üleujutusi ja suurendavad kuivadel suvekuudel veevoolu hulka. Igas

kopratiigis võib miniatuursel kujul näha seda, mis toimub veepuhastusjaamades: sade settib ja vesi rikastub hapnikuga. Nii annab iga koprapais panuse jõgede ja järvede ning selle kaudu Läänemere puhtusesse.

Kui koprapere tiigist lahkub ja pais aja jooksul laguneb, on sellestki loodusele palju kasu, sest lodu kattev mudakiht, mis vee alanedes metsa alla maha jääb, on taimedele väetise eest.

Uued mootorid – poole suurem jõudlus!

Uued Kubota 22hj diiselmootorid (D902) toodavad madalatel pööretel 50% rohkem pöördemomen� võrreldes eelkäijatega. tavahind:

20 625+ km

tutvumishind:

18 590 + km*

Avant 523 OPTIDRIVE pidev 4 vedu, POCLAIN rattamootorid, soojedusega iste ning LED esituled teevad töö Avant 523 erakordselt nauditavaks Tutvumishinnas lisavarustusena teleskoop-poom, 4-veo vabastus/lukustus; Joystick tüüpi 6 funktsiooniga juhtkang ning 240l mullakopp

tavahind:

17 385+ km

tutvumishind:

15 590 + km*

Avant 423 2 pumpa, hüdroväljavõte 34 l/min, FASTER kiirühendusega ja hüdroõli jahutus teevad uuest Avant 423 tõsise töövahendi. Tutvumishinnas lisavarustusena teleskoop-poom, 4-veo vabastus/lukustus; Joystick tüüpi 6 funktsiooniga juhtkang ning 240l mullakopp

PS. Kuna meil on lattu jäänud veel paar vana mootoriga 400 ja 500 seeria laadurit, siis oleme need valmis eriti soodsalt ära andma. Küsi pakkumist!

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.