margo LauL: KÕIGE PAREMAT TÕRVA SAAB KÄNNUST, MIS ON MAA SEES SEISNUD PAAR AASTAT PÄRAST PUU LANGETAMIST, AGA PRAEGU ON POLIITIKA, ET METS MAHA JA KOHE UUS PEALE NING KÄNDE EI JÄETA SEISMA.
9
772504
586014
ISSN 25045865
5. APRILL 2018 • NR 13 (146) • HIND 1 €
M A A M E S S I A M E T L I K M E E D I A PA RT N E R
MESSINI ON JÄÄNUD 2 nÄdaLat
metskitsede käekäik
on nagu sõit Ameerika mägedel siGriD KoorEP Sakala
m
öödunud talvel sagedasti põllul nähtud metskitsesalgad annavad teada, et kümnendi alguse külmadest talvedest tingitud kabrapõud on möödas ja metskitsede arv on Eestis taastunud. „Viljandist Paia ristmikuni sõites 50 metskitse ära lugeda pole mingi probleem,” räägib Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts omast kogemusest. Kindlasti võib öelda, et metskitse populatsioon on hästi taastunud just Viljandija Järvamaa piirkonnas. eT KaHju ära HOiDa Kogu Eesti pilti vaadates võib rõõmustada, et metskitsede arv on jõudsalt kosunud ja päris hoo sisse saanud lõuna pool. „Aga paiguti see nii ei ole,” tõdeb Tõnis Korts. „Veel on mõned kohad, kus teda on vähem, näiteks paiguti Harjumaal.” Kuigi populatsiooni suurus võib tänavu Keskkonnaagentuuri hinnangul olla juba üle
jOHn Deere TraKTOriD
100 aasTaT
100 000 kitse, pole agentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Rauno Veeroja sõnul selge, kui palju üle 100 000 neid on, sest seireandmed alles kogunevad ja oodata on jahiinfot ja jäljeloendusandmed ning kevadel lume sulades tehakse pabulaloendust. „Siis saame teada, palju see arv muutunud on, aga tõusnud see on,” kinnitab ta. Kindlasti tasub vältida metskitsede hulga jõudmist 2009.–2011. aasta tasemele – üle 150 000. „Põhiline kuri, mis sellest tuleb: kui neil ükskord elu raskeks läheb, hakkavad nad metsale liiga tegema,” lausub ta. Teine häda on liiklusõnnetused. „Arvan, et kui statistika tuleb, on arv suur. Ise elan Lõuna-Eestis ja naabrid on enam-vähem kõik selle talve jooksul suutnud oma auto ära mõlkida,” märgib Veeroja. Kitsede arvu vähenemine 2010. ja 2011. aasta talve järel oli paljuski põhjustatud sellest, et neid oli nii palju. Toidubaas jäi piiratuks ja kui grupid on suured, siis toit, mis kätte saadakse, pole piisav ning asustustihedus tekitab negatiivse efekti. „Kus teda oli rohkem, seal kippus ka rohkem otsa saama.” Need, kes aga toona alles jäid, olid tugevad loomad. Nõnda nagu kiskjadki võtavad ennekõike nõrgemad ära, tegid seda samamoodi talved. „See on looduslik valik,” tõdeb Tõnis Korts. Tugevamad andsid siis järglasi ja populatsiooni arvukus näitab, et viimastel aastatel on see kasvanud sinnamaani, kus võib hakata tooma kahju põllu- ja metsamajanduses. Seepärast oleks mõistlik edaspidi populatsiooni kasvu ohjeldada. Ent Veeroja sõnul pole jahipidamisest palju abi. „Paraku kitsede käekäik on nagu sõit mööda Ameerika mägesid.” Kui suurematel loomadel, näiteks põdral lähtub su-
remus suuresti jahipidamisest, siis kitsedel on küttide mõju väike. „Ka neil aastatel, enne raskeid talvesid, kui jahimehed küttisid ca 20 000 kitse rekordaastatel, siis kaelustega ilveste uuringute põhjal oleme teada saanud, et sel ajal võisid ilvesed küttida kaks korda enam kui jahimehed,” räägib ta. Aga ilveseid on viimastel aastatel vähe. Siiski on näha, et ka jahimehed on hoo sisse saanud. Kuigi massilist küttimist pole, on kütitud aasta-aastalt rohkem. Lembitu jahiseltsi esimehe Priit Vahtramäe sõnul kütiti Viljandimaal näiteks 2011. aastal vaid 44 metskitse, 2012. aastal 84, 2016. aastal juba 805 ning eelmisel aastal, kui limiidiks oli antud 1600, läks maakonnas kirja 1460 kütitud metskitse.
ra. Talve jooksul võis seal sagedasti kapru märgata, kuid lume sulades, enne lihavõttepühi, läksid nad ilmselt sealt minema. Kokkuhoidev käitumine talvel ja kevadel lumega ongi Vahtramäe sõnul kitsedele omaseks saanud pärast raskeid talvesid. „Niipea, kui lumi tuleb, kogunevad nad söödakohtadesse nii põllult kui ka metsast,” kinnitab ta. Kuigi möödunud
põllumeHe õnneTus Oli meTslOOma õnn Lembitu jahiseltsi maadel paikneb Looduskalendri metskitsekaame-
Võib rõõmu tunda, et metskitsed on Eestis taas heas seisus ja nende arv on kosunud. Seda tuleb aga Foto: Margus aNsu ohjeldada, et populatsioon taas ülekäte ei läheks.
talv oli kitsedele eriti soodne, oli neid näha ka metskitsekaamera ette viidud silopalli nosimas. Söödakohtadesse ei saa Vahtramäe sõnul enam palju toitu viia. Aafrika seakatku ohu tõttu võib platsile panna vaid viis kilogrammi sööta ööpäevas. „Arvati, et lisasöötmine katku tingimustes aitab loomi liigselt paljundada,” ütleb ta. Igatahes otsisid alalhoidlikud metskitsed Vahtramäe sõnul lisa ka talirapsist ning neiltki põldudelt, mis jäid sügisel kehva ilma tõttu koristamata. „Oapõld tõmbas neid kui magnetiga ligi. Talve otsa elasid nad põllul. Meil oli 30 ühes ja 26 kitse teises põllus. Kari oli nii suur, aga muretseda polnud põhjust, kuna nad kogunesid vaid talveks sinna ja niipea, kui lumi sulas, läksid minema – põllumehe õnnetus on metsaelaniku õnn.”
2 || aiand || maa elu
5. aprill 2018
TOmaTKarTul. Sarnaselt kümnete teiste Eestis tegutsevate aianditega maitsetaimede beebisid, aga et pererahvale meeldib uuega katsetada, ko
sillametsa tai Erakorraline toetus on suureks abiks kartuli ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu Foto: eLMo riig saak osaliselt koristamata.
KartuLi- Ja avamaaKÖÖgiviLJa KasvataJatELE 515 000 Eurot
v
alitsus langetas läinud neljapäeval otsuse eraldada oma reservist 515 000 eurot kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele erakorraliseks toetuseks. „Mullune jahe kevad pikendas taimede kasvuperioodi ning seetõttu hilines ka saagi valmimine. Lisaks ületas 2017. aasta septembris ja oktoobris esinenud sademete hulk paljuaastaseid keskmisi. Erakorraline toetus on suureks abiks kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, nae-
ris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas. Toetust antakse kartulivõi avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit. „Lisaks on kavas seoses erakorraliste ilmastikuoludega toetada Euroopa Liidu eelarvest teraviljakasvatajaid 1,3 miljoni euroga. Neile makstakse toetust talivilja pindade eest, mis ilmastiku tõttu jäid külvamata või said kahjustada,” lisas Tarmo Tamm. Toetuse taotlusi saab esitada 9.–12. aprillini 2018 PRIA-le. (ME)
28. apriLLiL on avatud KaLasadamatE pÄEv
28.
aprillil toimub teist korda üle Eesti avatud kalasadamate päev. Sel aastal on kõikidel kalasadamatel võimalus end osalema registreerida. Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii seest kui ka väljast. Kalasadamates saab maitsta kohalikku kalatoitu, kaasa osta värsket kala ja kalatooteid ning võtta osa kogupereüritusest. „Eelmisel aastal valisime koos kalanduspiirkondadega üritusele osalema 11 sadamat, aga sel korral anname võimaluse kõigil kalandusega seotud sadamatel end
registreerida. Praeguseks on avatud kalasadamate päevale end kirja pannud 24 sadamat,” ütles kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik. „Julgustan sadamaid osalema, kuna see on hea võimalus end ja oma tegemisi nähtavaks teha ning kalandust populariseerida.” Sadama registreerimiseks tuleb ühendust võtta Kalanduse Teabekeskusega aadressil kalateave@ut.ee. Registreerimine toimub 16. aprillini. Täpsem info veebilehel: www.avatudsadamad.ee. 2018. aasta avatud kalasadamate päeva korraldavad maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus. (ME)
KEsKKonnaministEErium Kutsub KEsKKonnaKÄppa püüdma
K
eskkonnaministeerium kutsub kõiki haridusasutusi ja keskkonnahariduse organisatsioone osalema Keskkonnakäpa konkursil. Kandideerida saab 2.−29. aprillini. Kõik kandidaadid jõuavad žürii lauale, kust valitakse laureaadid. Lisaks žüriile saavad kõik inimesed valida oma lemmiku 7.−20. maini kestval rahvahääletusel. Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaa-
samine ja Innukas innovaator. Viimane on eriauhind, mis antakse tegevuse eest, mille käigus on leitud uudseid või leidlikke lahendusi keskkonnateemade käsitlemisel, olgu selleks põiming erinevate ainevaldkondade vahel, keskkonnahoidlikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms. Kandidaate saab esitada 29. aprilli südaööni konkursi kodulehel asuva ankeedi kaudu (www.keskkonnakäpp.ee/ ankeet). Keskkonnakäpa veebilehelt leiab lisainfot ka kandideerimistingimuste kohta. Võitjad kuulutatakse välja juuni alguses toimuval pidulikul tänuüritusel. (ME)
riina marTinson Maa Elu
J
ah, needsamad tomatkartulid, millest mullu sotsiaalmeedias väsimatult videoid jagati ja inimesed pikalt vaidlesid, kas selliseid taimi, mis varre otsas tomateid ja mullas kartuleid annavad, ka päriselus kasvatada saaks. Ega talu perenaine Milvi Rand isegi praegu tea, mis neist taimedest lõpuks saab, aga proovimiseks tellitud poolsada kartuli-idule poogitud tomatitaimekest läheb hooaja alguses talu müügikohtades müüki ja eks julged saavad ise kodus proovida neid kasvatada. Unustatud pole ka Eesti juubeliaastat, mille puhul valmistatakse ette kannikestest 10-pakid, kus osa taimi siniste, osa mustade ja valgete õitega. Kaup suurDe KeTTi Suur-Pärnu läänepoolsel piiril mere ligidal tegutseva Sillametsa talu neljas kasvuhoones keeb kevadisel kiirel ajal elu nii pikalt, kui valget aega vähegi jagub. Perepojad Jürgen ja Rainer Rand teevad Maa Elule tutvustustiiru oma valdustes ja näitavad, et üks kasvuhoone on ainult võõrasemade ja kannikeste päralt, teises kasvavad maitsetaimed ja suvelilled, üks, seni veel tühi, on kurgikasvatuse ootel ja ühes kasvuhoones kasvatab pere ette taimi, mis lähevad Bauhofi müüki. Bauhofi poodidesse kasvatab talu köögiviljataimi juba viiendat aastat. „Eesti kaupluste ketipoodidesse pole ühessegi lihtne pääseda. Koju küsima ei tule mitte keegi, ise pead aktiivselt pakkumas käima,” tõdeb Milvi. „Pakkusime oma taimi kõigile suurematele kettidele, aga Bauhof oli ainuke, kes huvi tundis. Käisid enne meil kohapeal vaatamas, kuidas kasvatame.” Jürgen nendib, et suurpoe tingimused on päris ranged: pead olema suuteline kindlal kuupäeval kokkulepitud hulga taimi müüki andma. Bauhofi tarbeks kasvatavad nad üle kümne tomatisordi, kurgi ja paprika- ning salati- ja maitsetaimi. Lisaks lähevad kaupluseketi jaoks sel nädalal potti seitsme eri sordi maasikate frigotaimed, mida juba kuu lõpus 10-pakkidena poest osta saab. „Meie paneme frigotaimed potti, need juurduvad seal ja taim alustab hoogsalt kasvu. Oma kogemusest võin öelda, et frigodest maasikad on sordipuhtad ja annavad head saaki,” kinnitab Milvi. Taimed veavad noormehed ise poodidesse kohale, vaid paari Pärnumaast kaugemat kohta varustatakse Tallinna kaudu. Köögiviljad kasvatavad seemnest, aga 70 protsenti lilledest ostetakse sisse noortaimedena ja ülejäänud kiirekasvu-
Kevadisel kiirel ajal toimetavad Milvi, Jürgen ja Rainer kasvuhoonetes nii pikalt, kui valget aega vähegi jagub. FotoD: riiNa MartiNsoN
lised külvatakse kohapeal. Lilled lähevad peaasjalikult müüki talu enda müügikohtades. Oma mÜÜgipunKTiD Kaks aastat tagasi avas pere kodu ligidal Tõstamaal oma taimeaia. Pererahvas meenutab, et algul oli väga palju skeptikuid, kes tegid maha mõtte väikeses kohas äri avada. „Jah, meid nimetati hullumeelseteks, et nii väikeses maakohas midagi sellist avame,” meenutab Milvi ja lisab, et eks taimeaia käimalükkamine sai teoks ikkagi suuresti tänu missioonitundele. „Kui meiesugused elupõlised siin Tõstamaal midagi ei teeks, siis kes veel? See koht surekski lõpuks välja, kui kohalikud ise ei panusta. Meie tahame tõestada, et väiksemas kohas võib ka edukalt tegutseda,” räägib Jürgen. Nüüd järjekordse hooaja eel on plaan taimeaeda edasi arendada. Vähe sellest, tänavu avavad nad kaks täiesti uut müügipunkti – ühe Märjamaal, teise Lihulas. Lääneranna keskuses tuleb tänavu veel telgis ajutine müügikoht, aga Märjamaal käib praegu oma kasvuhoone ehitus, kuhu viiakse kodutalust taimed müüki. Kui muidu tehakse talus kõik tööd ära oma pere viie inimese jõuga, siis müügipunktidesse palgatakse müüjad. Milvi sõnul neil töötajate leidmisega raskusi pole. „Eks meil ole ka leebemad tingimused: kui mujale naljalt üle 50aastaseid pal-
gata ei taheta, siis mina leian, et meie kauba müügiks just nemad sobivadki kõige paremini,” selgitab perenaine. Pärnumaal tundub lillekasvatajate kontsentratsioon olevat kõige suurem Eestis, aga kodumaisest konkurentsist enam teeb taimekasvatajatele peavalu odav võõramaine kaup. „Päris halb on vaadata, millistes taimedele täiesti sobimatutes tingimustes toidupoodides taimi müüakse. Kui siseruumis võõrasema paar päevagi hoida, siis midagi head sealt tulla saa,” tõdeb Jürgen. „See, et Eesti kasvatajad omavahel konkureerivad, on loomulik, sellega saab hakkama, sest igaühel on oma püsimüügipiirkonnad ja kliendid enam-vähem välja kujunenud,” räägib Milvi. „Vanemate tegijatega on meil suhted ikka pigem sõbralikud. Kui Tallinnast vaja taimi tuua, siis meie toome mõnikord teiste kauba ka kaasa ja vastupidi.” Kiire tööaeg kestab taimekasvatajatel veebruarist novembrini. „Varem, kui ka kartulit ja kapsast müügiks kasvatasime, oli aasta ringi tõmblemine. Kui ikka aastaid talv otsa sorteerid kartulit ja müüd ning veebruarist tuleb uus taimekasvatusring kohe otsa, siis lihtsalt ükskord ei jõua enam. Tuleb valik teha. Nüüd, kus talvel keldris sorteerima ei pea, saame peaaegu kaks kuud aastas puhata,” seletab Milvi.
maa elu || aiand || 3
5. aprill 2018
on Sillametsa talu kasvuhooned praegu täis võõrasemasid ning suvelillede ja osuvad kasvuhoones ostjate ootusel ka amplivaarikad ja tomatkartulid.
imevalik üllatab
JUHTKiri
PEETEr raiDLa
peatoimetaja
KüLadE õigustEst
H
Sillametsa talu perenaine Milvi Rand plaanib kodus maha panna tomatkartuli ja suve teises pooles Maa Elu lugejatelegi teada anda, kas taim annab ikka sellist saaki, nagu sel reklaampildil lubab.
aldusreformi temaatika on leheveergudelt järjest enam minevikuhõlma vajumas. Sel esmaspäeval kerkis see korraks taas eile, kui riigihalduse minister Jaak Aab vastas Riigikogus vabaerakondlaste arupärimisele, mis puudutas külade õigust muuta oma halduskuuluvust. Arupärimine lähtus haldusreformi käigus tekkinud probleemidest, kus nii mõnigi küla tundis end uute piiritõmbamiste ja muudatuste tulemusena liikuvat sinna, kuhu külarahvas ise sugugi liikuda ei tahtnud. Üks kurioossemaid näiteid on endise Tõstamaa valla külad, mis ju nüüd Pärnu linna koosseisu kuuluvad. Arupärijate esimene küsimus oli, millises järgus on kokkuvõtete tegemine haldusreformi vigadest. Minister Aab vastas hakatuseks, et lõppenud on haldusterritoriaalne reform, mitte haldusreform. Ja lisas, et haldusreformi analüüsi kogumiku koostamine on alles käsil. Midagi muud sisulist ministril öelda ei olnud. Teine küsimus puudutas valitsuse valmisolekut algatada halduspiiride muutmine. Selle peale sõnas minister, et alates oktoobrist 2015 ei ole temani jõudnud ühtegi taotlust sellist muudatust algatada. „Külade ühe omavalitsuse koosseisust teise arvamisel ei ole tegemist vaid pelgalt territooriumiosa liigutamisega teise omavalitsuse haldusterritooriumile, vaid konkreetse territooriumiosaga seonduvad üldjuhul ka mitmesugused varalised kohustused, maksulaekumised, eelarvetulud, õigusaktides sätestatud nõuded,” selgitas minister. Tema sõnul läks haldusreformi käigus 26 küla üle teise omavalitsusse, mis näitab, et kui selline soov on, siis on võimalik ka selle elluviimine. Kui kellelgi veel tekib samaloodne soov, siis selline algatus peaks tulema kohapealt ning sellega peavad nõus olema nii senine kui ka võimalik uus omavalitsus. Ja siis esitati küsimus: kes kaitseb kodanikku, kelle jaoks seesama riik ja kohalik omavalitsus eksisteerivad? Minister jäi siin vastusega pisut kimpu: „Kas see elanike või elanike grupi huvi on suurem kui demokraatlikult valitud volikogu otsustusõigus? See ongi raske küsimus ja mina ei oska sellele lõplikku vastust anda. Nii nagu ütlesin, hetkel ühtegi ametlikku taotlust ei ole esitatud. Kui need probleemid tekivad, siis tuleb seda olukorda hinnata.” Olen ise seda meelt, et kodanik ongi sellistes olukordades kaitseta. Võimalus oma tahet väljendada on tal reaalselt vaid kord iga nelja aasta tagant ehk siis valimistel. Ja ka siis läheb paljude hääl tihtipeale tühja. Paljud aga enam ei viitsigi hääletada. Oleme sattunud nõiaringi.
Üks mullu ebaõnnestunud katsetus tundus olevat amplivaarikad, mis marju ei näidanudki. Perenaise hääles kõlab mure, kui räägib, et ostjad võisid küll pettunud olla. Aga loodetavasti ei visanud nad taimi minema, sest Sillametsa talu külmas kasvuhoones edukalt üle talve säilitatud amplivaarikad on juba rikkaliku lehestikuga ja varred õiepungi täis. Kui tavaliselt kasvatavad taasviljuvate vaarikate uued sordid marjad sama aasta võrsetel, siis see potis sirgumiseks mõeldud 60 sentimeetri kõrguseks kasvav sort teise aasta omadel. Jälle üks tarkus juures, mida klientidele jagada.
peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja LõunaEesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018
Rainer Rand on rõõmus, et iga aastaga näeb oma taimede ostjate seas aina enam noori inimesi.
Jürgen Rand näitab, et mullu pisikestena mulda pandud ampelvaarika taimed on nüüdseks suureks kosunud ja õiepungi täis.
Pikki päevi kasvuhoones näpud mullas askeldavatel Jürgenil ja Raineril tüdimust näost ei paista. „Me ju oleme kasvuhoones kasvanud, ei sunnitud meid, vabatahtlikult tulime ja tegime,” muheleb Rainer. „Meie tahame olla maal ettevõtjad. See on juba põhimõtte küsimus.” „Jah, lihtne oleks olnud Soome minna, aga ei taha,” kostab kõrvalt Jürgen. „Ei taha olla kellegi teise käe all palgatööline. Siin meil kogu aeg tööpõld kiirelt vaheldub, ei teki rutiini. Vaata, kui palju on tekkinud ümberringi lillekasvatajaid, see on märk, et läheb elu paremaks.” Samuti teeb taimekasvatajatele heameelt, et nende klientuur aasta-aastalt nooreneb. Lillede kõrval ostavad noored palju köögiviljataimi. Aiasõprade uue põlvkonna pealetulekust annab märku muutuv taimevalik. Näiteks ostetakse järjest enam nelgitaimi, isegi punaseid nelke toovad inimesed rõõmuga oma aeda. Samamoodi on noored koju ostmas roosbegooniad ega pea neid sugugi surnuaialilledeks. KaTseTamislusT Kasvuhoones ringkäiku tehes kõlab tihti jutus sees: „Seda kasvatame enda jaoks prooviks, vaatame, kuidas õnnestub.” Näiteks tomatite seas otsivad kliendid sageli just eriliste viljadega sorte.
MillAl võõrAsEMA õuE?
a
prill on võõrasemade aeg. Ehkki taimed on juba müügil, tasub nende aeda ja rõdule istutamisega oodata. Milvi Rand rõhutab, et võõrasemad ja kannikesed võib õue tuua, kui öine temperatuur püsib vähemalt nulli ümber. „Viis miinuskraadi kannatab taim küll välja, aga õied nätsutab ära ja paneb kogu taime ikkagi põdema.” Lumi võõrasemadele liiga ei tee, kui temperatuur nullist palju allapoole ei lähe.
jOHn Deere TraKTOriD
100 aasTaT
4 || pÕllumaJandus || maa elu
5. aprill 2018
põllumajanDuspOliiTiKa. Maaeluministeeriumi veebilehel peetavas maablogis kirjutas ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban eelmisel nädalal sellest, milline tulevik ootab Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat. Maa Elu otsustas asekantsleri kirjutise ka oma lugejateni tuua.
Milline tulevik ootab ühist põllumajanduspoliitikat? marKo GorBan
Maaeluministeeriumi asekantsler
m
ärtsi keskel kohtusid Brüsselis Euroopa põllumajandusministrid, et kokku leppida Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes ÜPP tuleviku kohta. Kokkuleppele ei jõutud, kuna Balti riigid, Poola ja Slovakkia hääletasid järelduste vastu. OTseTOeTuseD eli riiKiDes Põllumajandusega tegelejatele õiglase sissetuleku tagamine on üks ELi aluslepingutesse kirjutatud ÜPP eesmärkidest tootlikkuse suurendamise, turgude stabiliseerimise ning toiduvarude ja mõistlike tarbijahindade tagamise kõrval. Otsetoetustel on lisaks sissetulekute tagamisele mitu täiendavat funktsiooni, näiteks riski maandamine. Võime üksnes ette kujutada, milline oleks viimastel aastatel põllumajandussektorit tabanud kriisi mõju, kui poleks otsetoetusi, mis andsid põllumehele püsiva sissetuleku ja aitasid keerulise aja üle elada. Ajaloolistel põhjustel on otsetoetused Euroopa Liidus riigiti praegu väga erineval tasemel. Seetõttu on Eesti ja mitu teist liikmesriiki, kus need on alla ELi keskmise, seisnud selle eest, et otsetoetused oleksid võrdsemad. Mõni nädal tagasi allkirjastasid Balti riigid Poolaga ühisdeklaratsiooni, milles kutsusime Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike üles otsetoetuste võrdsusta-
Eesti põllumajanduse tulevik sõltub paljuski sellest, mida Brüsselis otsustatakse.
mist lõpule viima. Teame kõik ütlust, et oma särk on ihule kõige ligemal, seetõttu kasutan teema näitlikustamiseks just Eesti otsetoetuste taset. Praeguse perioodi (2014–2020) keskmisena saab Eesti põllumees otsetoetusi 136 eurot hektari kohta, arvestades 2013. aasta kasutuses oleva põllumajandusmaa pinda. Samal ajal saab tema ametivend mujal Euroopas keskmiselt li-
gikaudu 240 eurot hektari kohta. Arvestades, et meil on põllumajandusmaad ligikaudu miljon hektarit, saab igaüks lihtsa matemaatilise tehtega arvutada, kui palju meie põllumajandussektor saaks sissetulekutoetust sama toetustaseme korral. Samas on see ainult mündi üks külg. Kui võrdleme, kui palju saame maaelu toetusi hektari kohta, siis on seda rohkem kui ELis keskmiselt: Eestis 123 eurot,
ELis 81 eurot. Kui vaadata toetusi erinevate põllumajandusnäitajate kohta, olgu tööjõu ühik või toodang, küündivad meie näitajad samuti üle Euroopa Liidu keskmise. Need on argumendid, millega peame otsetoetuste võrdsustamisel arvestama. nõuKOgu VS. eesisTuja järelDuseD Bulgaaria soovis oma eesistumise ajal jõuda ÜPP asjus
Foto: urMas Luik
nõukogu järelduste vastuvõtmiseni. Järelduste teksti arutati märtsikuus mitu korda põllumajanduse erikomitees ja kokkulepet üritati saavutada veel eelmise nädala põllumajanduse ja kalanduse nõukogus. Enim vaidlusi tekitas just otsetoetuste võrdsustamise vajaduse mainimine järelduste tekstis. Selles küsimuses oli kaks vastasleeri – ühel pool Balti riigid ja Poo-
la, teisel pool kõrgema otsetoetuste tasemega liikmesriigid, kes seisavad otsetoetuste võrdsustamise vastu, põhjendades seda tootmisele ja sisenditele tehtavate kulude erinevusega. Bulgaaria tegi järelduste asjus küll väga head tööd, aga kuna otsetoetuste võrdsustamisele oli suur vastuseis, siis kõiki pooli rahuldavas tekstis kokku ei lepitud. Nõukogu järelduste vastuvõtmiseks on vaja ühehäälsust, mida ei saavutatud. Eesistuja oli valmis otsetoetuste võrdsustamise järeldustesse sisse kirjutama, et liikmesriikidel on eri seisukohad ja arutelu tuleb jätkata eelarveläbirääkimistel. Balti riigid ja Poola ei olnud valmis heaks kiitma teksti, kus otsetoetuste võrdsustamise suunda välja ei öelda. Selle tulemusel võeti järeldused vastu eesistuja järeldustena. KuiDas eDasi? Tuleb on silmas pidada, et otsetoetuste võrdsustamist puudutavaid otsuseid ei võta vastu Euroopa Liidu põllumajandusministrid. Tegemist on Euroopa Liidu eelarveküsimusega, mida arutavad Euroopa Ülemkogus ELi riigi- ja valitsusjuhid. ELi eelarve arutelu algab alles maikuus, seega praegu pole otsetoetuste võrdsustamises midagi otsustatud. Kuigi keskendusin siin ELi põllumajandusministrite arutelu ühele kõige vastuolulisemale küsimusele, siis on Euroopa Komisjoni teatises väga palju häid ja tulevikku vaatavaid muutusi. Need puudutavad nii liikmesriikidele suurema otsustusõiguse andmist ÜPP elluviimisel, riskijuhtimist, finantsinstrumente, keskkonna- ja kliimavaldkonda kui ka suurema tähelepanu pööramist teadus- ja arendustegevusele ning uutele tehnoloogiatele.
Lähiajal avatakse PRIA-s maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise taotlusvoor, millest saab taotleda kuni 150 000 eurot toetust ehitustegevuseks või seadmete ostmiseks. Meie nõustame Sind PRIA ja LEADER toetuste taotlemisel ja abistame Sul koostada vastavad taotlusdokumendid, sh ka äriplaanid
Tel. +372 5664 2402 www.heanou.com
Külastage meid Maamessil boksis nr VP-20! Konekesko Eesti AS • Põrguvälja tee 3a, Rae vald • www.konekesko.ee Oniar OÜ • Pargi 16, Märjamaa • tel 5553 8339 • metsatehnika@oniar.eu • www.oniar.eu
maa elu || uudised || 5
5. aprill 2018
Taimekasvatussektoril tuli möödunud aastal toime tulla keeruliste ilmastikuoludega saagikoristusajal. Foto: Arvo Meeks
Põllumajandus
sai hoo üles Tarmo Tamm maaeluminister
E
elmisel aastal jätkus põllumajandussektori taastumine vahepealsest langusest. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes 2017. aasta esialgsetel andmetel 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal. Kokku toodeti põllumajandussektoris 2017. aastal netolisandväärtust koos toetustega (välja arvatud investeeringutoetused) 61% enam kui 2016. aastal ehk 310 miljonit eurot. On väga positiivne, et põllumajandussektori sissetulekud on pärast 2016. aasta järsku langust taas suurenenud ja jõudnud 2015. aasta tasemele.
Taimekasvatussektoril tuli möödunud aastal toime tulla keeruliste ilmastikuoludega saagikoristusajal. Hoolimata jahedast kevadest ja sademerohkest sügisest oli 2017. aasta teravilja keskmine saagikus suurem, Statistikaameti andmete kohaselt saadi 2017. aastal teravilja kogusaagiks 1311,9 tuhat tonni, mis on eelnenud aasta kogusaagist 40% suurem. Kui vaadata loomakasvatussektorit, siis näeme, et 2017. aastal suurenes loomade arvukus eelnenud aastaga võrreldes kõikides loomaliikides (välja arvatud lammaste ja kitsede arv). Sigade arv suurenes võrreldes 2016. aastaga 7, lindude arv 3,1 ja veiste arv 1,2%. Kõige enam suurenes sigade arv, mis oli 2017. aasta lõpu seisuga
18,6 tuhande looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Kui aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv umbes 92 000 looma võrra, siis 2017. aasta lõpu seisuga võib öelda, et sigade arvu vähenemine on peatunud. Samuti on põhjust heameelt tunda, kuna piimalehmade arv, mis turukriisi ajal järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning oli aasta lõpuks 86 400 looma. 2017. aastal toodeti esialgsetel andmetel Eestis 791,8 tuhat tonni piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi piimakogust 1,1%. Kui nõukogude ajal peeti toodangut 3–4 tonni aastas lehma kohta väga heaks, siis praegu küündib Eesti keskmine 9 tonnini. Euroopa Liidus oleme selle näitajaga Taani järel teisel kohal. Eelmist aastat vaadates
näeme, et keskmine piimatoodang lehma kohta jätkas suurenemist: 2017. aasta lõpu seisuga toodeti lehma kohta 9159 kg piima, mis ületab 2016. aastal saavutatud rekordit 281 kg võrra. Piima kokkuostuhind püsis Eestis eelmisel aastal pidevalt üle 30 euro kilogrammi eest, aasta keskmisena küündis hind 32,7 euroni kilogrammi eest, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%. Piima hind pöördus kiirele tõusule 2016. aasta teises pooles ning 2017. aasta esimeses ja teises kvartalis toimus piima kokkuostuhinna stabiliseerumine. OECD-FAO prognoosi kohaselt suureneb maailma piimaturul lähiajal märgatavalt nõudlus või ja teiste piimarasvade järele, kuna nii tööstuslikud kui ka eratarbijad on otsustanud asendada taimsed rasvad taas piimarasvaga. Piimatoodete nõudluse kasvades eeldatakse, et ka ülemaailmne piimahind kallineb ja selle valguses on piimatootmine jätkuvalt väga perspektiivne ja vajalik sektor. Eestis on olemas väga head eeldused põllumajandusega tegeleda. Põllumajandusliku maa hulga poolest inimese kohta kuulume maailma tippu, meil on kasutada laialdane veeressurss, mis annab meile tugeva konkurentsieelise. Erinevate kliimaprognooside järgi võib meie piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused pigem paranevad. Kuid selge on see, et muutunud kliima eeldab meilt tootmispraktika ja tugisüsteemi muutmist ja ümberkujundamist. Mulle teeb rõõmu, et üha enam räägitakse põllumajandusest heakskiitvas võtmes, nähakse põllumajandust kui võimalust ja investeeritakse põllumajandusesse. Eestil on hea isevarustatuse tase mitmes sektoris (piim, kala, teravili), mis võimaldab varustada Eesti elanikke kodumaise toiduga ja arendada nendes sektorites ulatuslikumat eksporti. Usun, et näeme Eesti põllumajanduses ja toidutootmises lähiaastatel jätkuvat jõudsat arengut.
Hea metsaomanik!
Seemnekasvatustalu Järvamaal müüb
KÜSI HÜVITIST LOODUSKAITSELISTE PIIRANGUTE EEST!
HEINASEEMET.
Natura toetuse taotluse saab esitada 4.–23. aprillini vaid e-PRIA portaalis. Taotluse esitamiseks on vaja toimivat ID-kaarti koos paroolidega või mobiil-ID-d! Taotluse esitamisel saab abi kohalikust metsaühistust! Ühistute kontaktid ja vastuvõtuajad leiab erametsaportaalist www.eramets.ee. INFOPÄEVAD Natura hüvitise taotlemise ja looduskaitse korralduse teemal toimuvad 10. aprillil Tartus (hotell Sophia, Ringtee 75) ning 11. aprillil Tallinnas (Ülemiste City, Zappi seminariruum Lõõtsa 6). Algus kell 16.00, lisainfo erametsaportaalist www.eramets.ee. Kohapeal on võimalik esitada ka hüvitise taotlus! Natura taotluse esitamiseks tuleb kaasa võtta toimiv ID-kaart koos paroolidega või mobiil-ID! Vaata lisainfot Natura hüvitise kohta erametsaportaalist www.eramets.ee/natura.
Toeta oma metsa!
sertifitseeritud
Pakume ka suviotra "Maali" (C2 paljundusega, idavnevus 93%, 1000 seemne mass 53,12 g).
Meelis Ohu FIE Tel 509 4248.
Viimasel ajal teeb metsaomanikele muret pead tõstev rohe aktivism ning eelseisvate Riigikogu valimiste eel valijatele meeldida üritavad poliitikud, kes toetavad arvamust liialt Foto: arvo Meeks suurest raiemahust.
Hirm muutuste ees sunnib metsa müüma Riina Martinson Maa Elu
Ü
ha teravamalt kõlav kriitika metsa majandajate vastu tekitab era metsaomanikes hirmu tuleviku suhtes ja järjest enam neist otsustab oma metsa maha müüa. Vooremaa Metsaühistu juhatuse esimees Harry Pütsepp ütleb, et metsaspetsialisti ja piirkondliku ühistu esindajana on tal valus lugeda poliitikute seisukohti, et metsaomaniku tegevust tuleks veelgi piirata. „Vooremaa Metsaühistu peamiselt väikemetsaomanikest koosnev liikmeskond majandab oma metsa märksa tagasihoidlikumalt, kui seadus lubab. Täiendavate piirangute hirm paneb metsaomanikke oma metsi pigem müüma kui ise majandama,” lausub Pütsepp. Erametsaliidu esimees Mikk Link tõdeb, et metsamüük juba käib ja probleemi, et ostjaid ei leiduks, kindlasti pole. Ostjad on ootel: nii kohalikud kui ka välismaised. „Viimasel ajal teeb metsaomanikele muret pead tõstev roheaktivism ning eelseisvate Riigikogu valimiste eel valijatele meeldida üritavad poliitikud, kes toetavad arvamust liialt suurest raiemahust,” sõnab Link. „Näib, et on hakatud oma valimiskampaaniat ehitama selle peale, kui suur see raiemaht olema peab. See on tõsine hoiatus, mis võibki lõppeda sellega, et raiemahte vähendatakse ja seda poliitilise otsuse tõttu, mitte majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.” Jutud võimalike piirangute seadmisest tekitavad metsaomanikes hirmu, et nendegi mets võib piirangute alla minna ja seega vara väärtus langeda. Selle ohu ennetamiseks tundub paljudele parim lahendus oma maa müüki panna nüüd, mil see on veel hinnas. „Hirmu õhutamisega annab riik maamüügile hoogu juurde. Erametsaliidu arvates on see väga halb tendents,” rõhutab Link. „See on ääretult suur väärtus, et Eestis on praegu veel palju väikemetsaomanikke.” Erametsaomanikke riivavad jutud metsaomanike rahaahnusest. „Väikemetsaomanikud on kindlasti olnud
lahjemad raiujad kui juriidilised isikud. Nad ei torma kohe raiuma, kui mets küpsuse saavutab, vaid teevad seda pigem siis, kui perel raha vaja,” seletab Link. Veel üks märk metsaomanike seas valitsevast ebakindlusest: ainuüksi viimase kolme kuuga on Eesti Erametsaliidu katuse alla lisandunud üle tuhande liikme. Varasematel aastatel on uusi liitujaid olnud poole tuhande juures. Liitujad tunnevad, et nende huve riivatakse ja soovivad kaitset. „Praegu on selgelt näha, et ühiskonnas toimuv väga häirib metsaomanikke,” sõnab Link. „Kahjuks kasutatakse ka poliitikas järjest enam äärmuslikke loosungeid ja omandiõigust jalge alla trampivat tooni. Metsaühistud liituvad erametsaliiduga, kuid metsaomanikele soovitaks omakorda liituda kohalike ühistutega, sest siis oleme veelgi tugevamad – meie kellegi huvi pole lasta end viia olukorda, kus populistid hakkavad dikteerima, mida metsaomanik metsas teha võib. Mida rohkem meid koondunud on, seda raskem on meist loosungitega üle sõita.” Miks on hea, et metsad ei müüdaks kokkuostjatele, vaid oleks jätkuvalt palju metsaomanikke? Link usub, et see on julgeoleku küsimus, et maa kuuluks paljudele inimestele, mitte kolmele-neljale suurele ettevõttele. Oluline on ka, et inimestel püsiks side maaga. Kel on oma mets, kes on lastega käinud uut metsa istutamas, on kõige parem peremees keskkonnakaitselisest aspektist. „Roheaktivistid püüavad jätta muljet, et metsaomanikud on pahad ärimehed, kes tahavad teha vaid lageraiet, kuid väikemetsaomanik vaatab hoopis teise pilguga. Tema jaoks on lageraie võõras teema,” kinnitab Link. Eesti Erametsaliit on era metsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaühistud. Erametsaliidu eesmärk on kaitsta ja esindada metsaomanike huve, et tagada omanike tegevusvabadus metsade kestlikul, säästlikul ja tulutooval majandamisel. Praegu kuulub Eesti Erametsaliitu 22 metsaühistut, kellel on 7300 metsaomanikust liiget ja liikmete omandis on 370 000 hektarit metsamaad.
PUIDU KUUMÕLITAMINE LINAÕLIGA IMMUTATUD PUIT Hot-Oil Impregnation, Royal Hot-Oil Impregnation Tegemist on autoklaavmeetodiga, kus naturaalne linaõli kuumutatakse +65 OC temperatuuri juures vaakumi abil puidu pinna sisse. Jahtudes aga kinnitub linaõli tugevasti puidu pooridesse ning tekib vetthülgav kaitsekiht. Sellise töötlemisega saab terrass või voodrilauad • vetthülgava toime • UV-kaitse • kujukindluse • seenmädaniku kaitse • säilib puidu originaalne struktuur ja keskkonnasõbralikkus • puidule saab anda erinevad vetthülgavad õlitoonid nagu kuldpruun, pruun, tumepruun, hall ja tumehall Samuti on oluline teada, et autoklaavmeetodiga töödeldakse puitmaterjal kuuma õliga kõikidest külgedest ning värvused on kauakestvad. Vaakumi ja surve meetodi eeliseks on töötlemise põhjalikkus ja kiirus. Termo-õlitust saab teostada kõikidele puitmaterjalidele: • voodrilauad • terrassid • aiamööbel • kuuse-, männi- ja lehtpuit • termopuit, lehis, troopiline puit jne. Olenemata sellest, mis liiki puiduga on tegemist, muutuvad kõik kaitsmata puiduliigid päikese käes varem või hiljem halliks, samuti võivad tekkida mikropraod ja -kahjustused. Selle vältimiseks on üks paremaid lahendusi puitu kuumõlitada autoklaavmeetodiga.
FIRMA TEGEVUSALAD: • puidu ja puittoodete süvaimmutus • puidu kuumõlitamine autoklaavmeetodil • puidu tulekaitseimmutus • valmistoodete hulgimüük • puidukaitsevahendid - otsakonservandid - linaõli
SERTIFIKAADID OÜ Hansacom juhtimissüsteemi on kontrollitud ja see vastab juhtimissüsteemi standardite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele.
HANSACOM OÜ Betooni 19, Tallinn 11415 Tel 606 6435, 50 20013 hansacom@hansacom.ee www.hansacom.ee www.koppers.com
Timber Technologies
maa elu || ettevÕtJa || 7
5. aprill 2018
Kapteni talus
kasutatakse kõiki võimalusi
H
oolimata nädala algul maha sadanud lumevaibast on Maamessi ettevalmistustöö graafikus ja juba 19.–21. aprillil on mess külastajatele avatud.
Toomas ŠaLDa Maa Elu
K
alakrõpsud, värske filee, poolfabrikaadid ja väikefestivalidel toitlustamine – see on Kapteni talu pererahva argipäev. Sel suvel oodatakse huvilisi oma koju, merest vaid mõne meetri kaugusel avatavasse suvekohvikusse. Pärnumaal Lindil Kapteni talu pidav perekond Väljas hakkas neli aastat tagasi ise kala töötlema, et saada oma töö eest õiglasemat tasu. „Toomas on elupõline kalur ja enda tarbeks kuivatasime kala varemgi, aga kui tulid toidukuivatid, hakkasime fileed nendes kuivatama. Esialgu piirdusime oma pere ja sõpradega, põhiosa püütud kalast viisime jätkuvalt kokkuostu, aga kuna kala kokkuostuhind oli odav, otsustasime proovida kalakrõpsu ka müügiks teha. Sujuvalt jõudsime OTTini (võrgustik otse tootjalt tarbijale), praegu on meie kalakrõpsud saadaval ka Pärnu ja Tartu taluturul, Viljandi talutoidu aidas ja Tallinnas Kalaarsenali poes,” tutvustab perefirma tegemisi Haidi Väljas. KalaKrõpsusT aHVenaŠniTslini Kapteni talu ehk osaühingu Bastet esimene müüki läinud toode oli ahvenakrõps. „Kõik kalad proovisime ära, praegugi on sortimendis peale ahvena veel vimma-, kiisaja kohakrõpsud, neist kõige nõutumad on kiisk ja ahven. Vimmal jäävad luud natuke tunda, sest see on rasvasem, kuivab teisiti ja jääb pisut muredam. Ahven ja kiisk kuivavad täiesti krõpsuks. Koha on muidugi väga hea, kuid on kallim, mistõttu seda ostetakse vähem,” selgitab peremees Toomas. Tema püütud kalast läheb kuivatusse siiski vaid osa, just nii palju, et paras varu oleks ees. „Jälgime kala hinda – kui kala on kallis, ei tasu seda kuivatada, vaid müüa muul kujul. Kui hind on madalseisus, tasub kuivatada,” teab perenaine Haidi. Toomase sõnul on nad kuivatanud isegi ümarmudilat ja ega sel meie mere uustulnukal väga viga olegi, aga kiisk ja ahven on ikkagi paremad, mudil maitseb harjumatult magusalt. Samas on neid, kes kiidavad. Kalakrõpsu tootmine pole lihtne, eriti kiisa puhul. „Kiisk on nii väike, et fileerimisega on tükk tegu. Kahekümnest kilost saab viis kilo fileed ja kahekümne kilo fileerimiseks kulub ühel inimesel neli tundi. Viiest kilost fileest saab omakorda ühe kilo krõpsu. See seletab, miks kiisakrõp-
KaKs nÄdaLat maamEssini
Pärnumaal Lindil, otse mere kaldal tegutseva Kapteni talu perenaine Haidi Väljas ja peremees Toomas Väljas avavad mõne kuu pärast Foto: tooMas ŠaLDa suvekohviku, kus aukohal on mõistagi kalaroad.
su viiekümnegrammine pakend maksab OTTi turul neli eurot ja viiskümmend senti. Tundub kallis, aga kes kalast ja selle töötlemisest midagi teab, mõistab, et hind on igati õigustatud. „Tegelikult oleme krõpsuhinnaga täpselt piiri peal, vähem küsides ei tasu selle tootmine ära, ent hinda tõsta ei saa, sest siis ei jõutaks osta. Ainuüksi müügikoha tasu on kolmandik letihinnast. Kui kõike ise teeme ning oma tööd ja ajakulu ei arvesta, jääme kasumisse, aga kui võtaks palgalise, oleks miinuses. Need, kes ostavad, on rahul. Kui krõpsu kiputakse ikka rohkem pidama õllekõrvaseks, siis tegelikult armastavad kalakrõpsu hoopis lapsed, kuna see ei ole liialt soolane,” jutustavad Haidi ja Toomas. uusi TOOTeiD KOgu aeg Kui võrrelda Kapteni talu toodangut kaupluste tavakaubaga, on eelised värskus, säilitusainete puudumine ja tegelikult ka hind, sest näiteks filee on tänu mitme vahendaja puudumisele soodsam. „Mõnel meie omatootel polegi turul analoogi, näiteks kalakotletitainas või kalašnitsel poolfabrikaadina, mida keegi teine ei valmista. Vimma äkilist te ka poest osta ei saa. Kuivatatud kalatooted on küll paljudes kohtades müügil, aga päris sellist nagu meil ei ole,” kinnitab perenaine. Poes pakutakse koos nahaga ja pigem vinnutatud kui kuivatatud kala, mis ei ole nii
kuiv kui Kapteni talu kuivatatud kalafilee. Kapteni talu sortimendis on umbes viisteist toodet, millega turul käiakse ja mida saab Facebooki, telefoni või e-posti kaudu koju või pakiautomaati tellida. „Talvel telliti isegi kalašnitsleid pakiautomaatidesse,” on Haidi rahul. Peale krõpsude kuulusid eelmisel nädalal Väljaste müüginimekirja mitme kalaliigi fileed, marineeritud ja konserveeritud tooted, kalašnitsel, kalakotletitainas ja kiisk tainas. Valik muutub pererahva sõnul pidevalt. „Lihtsalt peab erinevaid tooteid pakkuma, sest klient tahab vaheldust. Alatasa leiutame midagi uut, muidu kaoks ostjaskond. Palju sõltub hooajast: kui praegu on koha rohkem, siis kevadel ja sügisel ahvenat ja kiiska. Üsna nõutud on kalašnitslid ja kalakotletitainas. Nõukogude aja koolisöökla vastumeelsust tekitavatest kalakotlettidest on asi kaugel, aga seda halli ja haisvat toodet veel mäletatakse. Kalakotletitainal on kindel ostjaskond, kes eelistab seda šnitslile, lapsevanemad tahavad seda ise koos lastega vormida ja pannile panna. Hästi vahva on, et just lastele meie tooted maitsevad. Teeme kõike nii värskest kalast, šnitslit ja kotletitainast ahvenast, et inimesed on vahel imestanud, miks praadimise ajal lõhna ei eraldu. Kliendid on väga teadlikud ja hoolivad sel-
lest, mida nende toit sisaldab. Tähtis on teada, et tegu on oma mere kalaga. Kui öeldakse, et tuleb süüa seda, mis on pärit viiekümne kilomeetri raadiusest, siis meie puhul see just nii on. Kõik kalas sisalduvad väärtuslikud ained on säilinud, krõpsus lausa kontsentreeritud kujul. Sa ei söö iial viit kala järjest, aga kümne kuivatatud fileega pole mingit probleemi.”
Kui öeldaKse, et tuleb sÜÜa seda, mis on PÄrit viieKÜmne Kilomeetri raadiusest, siis meie Puhul see Just nii on. Ettevõtliku perekonna tööpäevade ja -nädalate pikkus sõltub sellest, kui palju kala parasjagu liigub. Praegu on vähe rahulikum aeg, aga juba mõne nädala pärast läheb väga kiireks: algab räimehooaeg ning siis lõpeb töö õhtupimedas. Kahest lapsest koosnev pisiperegi on vahel vanematele abiks. KOHViK mere KalDal Toimekas perekond tegeleb ka toitlustamisega. „Juba kahel aastal oleme avatud talude päeva ja maaturismi avatud uste päeva raames avanud uksed kohvikuna. Eelmisel aastal käis siit ainuüksi
avatud talude päeval läbi umbes kuussada inimest. Sel suvel avame kodukohviku, mis on juunist augustini lahti teisipäevast pühapäevani. Inimesed saavad tulla ja otse mere ääres meie kalaroogi proovida. Kalapraed, grillitud kala, suitsukala, äkilise võileivad, ahvena- ja kohapirukad jms on väga hästi vastu võetud. Kindlasti ei puudu ka magus. Kohvikuhoone on olemas, ilusa ilmaga saab õues merd ja päikest nautida. Praegu töötame menüüd välja. Lastele on paat-mängumaja ja suur liivakast selle ümber, kindlasti mõtleme neile veel tegevusi välja. Pakume paadisõitu ja plaanime vesirataste hankimist,” avab Haidi lähituleviku plaane. Tegelikult on toitlustamine Kapteni talu rahva jaoks ammugi tuttav, sest mitu head aastat on oma roogi ja tooteid pakutud väiksematel rannafestivalidel: Räimefest, Meie Küla Pidu, avatud kalasadamate päev, hapukurgifestival. „Kutsutakse palju, aga igale poole ei jõua. Tallinnasse enam ei kipu, seal pole meil eriti hästi läinud, eelistame väiksemaid maa- ja merelähedasi üritusi. Hiljuti käisime koos Liivi Lahe Kalanduskoguga turismimessil, seal läks küll väga hästi,” on perenaisel hea meel. Küsimusele, et kas nad vahel ka puhkavad, vastavad Väljased, et jaanuaris ikka puhkavad. Siis on kala vähem ja nemad saavad aja maha võtta.
raiespOrDi HOOaeg aVaTaKse maamessil Maamessil saab traditsiooniliselt alguse raiespordi hooaeg. Kuna suvel toimuvad Norras 33. raiemaailmameistrivõistlused, siis osalevad Eesti ja lähiriikide koondised kõige paremas vormis ja koosseisus. Kindlasti ootab ees palju põnevust pakkuv mõõduvõtt! Üks vaieldamatult köitev ala Maamessil on 12meetriste mastide langetamine, mis annab pealtvaatajatele hea ülevaate metsatöödest ja selleks vajalikest oskustest-teadmistest. Samuti saab jälgida saeketi vahetust, täpsussaagimist, kombineeritud järkamist ja laasimist. Lisaks raievõistlusele toimub messil võsasaagide võistlus. Sel aastal on võistlustel toimunud nimemuutus – xTREEm CUP’ist on saanud võistluste uue kuldsponsori Husqvarna tootesarja nime järgi xCUT CUP 2018. maamessil sisuKas prOgramm Peale raievõistluste, lihaveiste näitus-konkursi, pullide oksjoni ja teiste publikut haaravate tegevuste pakub Maamess kvaliteetset seminariprogrammi, mis on võrreldes varasemaga mitmekülgsem. Seminaride ja raievõistluste ajakava ning muu messiprogrammi leiab Maamessi kodulehelt www.maamess.ee. Soovitame programmiga aegsasti tutvuda ja messikülastus ajastada viisil, et jääks piisavalt aega messitegevustest osa saada. Kohtumiseni Maamessil!
marGUs KiKKUL
Maamessi projektijuht
jOHn Deere TraKTOriD
100 aasTaT
SISUTURUNDUS || maa elu 88 |||| sisuturundus
5. 5. APRILL aprill 2018 2018
E-PÕLLURAAMAT. 2011. aastal Eestis asutatud e-põlluraamatut VitalFields kasutavad juba ka mitmed suured Euroopa põllumajandusettevõtted. Tänu pidevalt arenevale ja tõhusale tarkvarale on VitalFields pälvinud tunnustuse üle maailma ning aitab sadade põllumeeste tööd lihtsamaks muuta.
E-põlluraamat VitalFields pakub oma klientidele järjest rohkem võimalusi Millise probleemi VitalFields põllumehe jaoks lahendab?
Sander Hiire fotod
VitalFieldsi e-põlluraamatu esindaja Tanel Tangi sõnul kogub ja salvestab enamik Eesti põllumehi olulisi andmeid põldude hooldamise, kulude ja saagikuse kohta endiselt kas paberkaustadesse või Excelisse. “Kõige olulisem osa – analüüs – jääb seetõttu aga tagaplaanile, sest suuri andmetabeleid on käsitsi peaaegu võimatu põhjalikult analüüsida,” rääkis Tang. VitalFieldsi programmis on aga olemas suur osa tööriistadest, mida igal põllumehel on vaja oma tööde paremaks planeerimiseks, salvestamiseks ja analüüsimiseks ning e-põlluraamatut saab otse oma nutiseadmest mugavalt täita ka põllul kohapeal olles.
Kuidas teha üleminek paberilt digitaalsesse põllumajandusprogrammi? Kõik oma põllud saab põllumees kiirelt ja mugavalt VitalFieldsi importida otse ePRIAst, kuhu iga põllumees on praegu oma põllud nõuetekohaselt üles märkinud, seega puudub vajadus põlde ise kaardile joonistama hakata. Kõik vajalikud taimekaitsevahendid, väetised ja kultuurid on sellega juba samuti programmi lisatud ning põllumees saab kohe asuda põlluraamatut täitma. Laadides oma nutiseadmesse VitalFieldsi mobiilirakenduse, saab programmi täita ja vaadata igal pool ja igal ajal otse oma nutiseadmest ning inspektorite külastuse korral saab neid huvitava informatsiooni lihtsalt paari klikiga kätte ühest raportist.
Mida VitalFields põllumehele pakub? Programm annab ülevaate põldude nimekirjast ja põldude kaardist, mis aitavad silma peal hoida kõikidel põldudel ja sellel, millised kultuurid sinna on planeeritud. „Põlluraamatu abil on võimalik jagada töökäske kõigile oma töötajatele ning salvestada juba tehtud tööd. Töökäskudel on nii mobiilis kui ka arvutis näha põldude kaart, mis näitab, millistel põldudel on tööd vaja ära teha ning mobiilirakendusest näeb, millise põllu peal sa hetkel asud,“ rääkis Tang. Aga programm aitab mugavalt silma peal hoida ka näiteks vajalike materjalide laoseisul ning põl-
lupõhisel ilmateatel, et oma töid paremini planeerida. Lisaks eelnevale on VitalFields hiljuti välja tulnud mitmete uuendustega, mis aitavad põllumehel veelgi enam erinevate andmete analüüsilt aega kokku hoida ning järgmisteks hooaegadeks järjepidevalt paremaid agronoomilisi otsuseid teha.
Mullaproovide andmetabelitest sünnib lihtne ja ülevaatlik mullakaart Põldude mulla olukorra jälgimiseks ja õigete väetamisotsuste tegemiseks peab põllumees vähemalt iga 5 aasta tagant oma põldudelt laskma võtta teaduspõhiseid mullaproove, mis kirjeldavad põllu makro- ja mikrotoitainete ning pH tasakaalu. „Mullaproovide andmete tavapärane analüüsimine ja võrdlemine on põllumehele väga aeganõudev, seetõttu võimaldab VitalFields mullaproovide andmed otse mullaproovide võtjalt SHP-
failina oma kontole importida ning kõigi oma põldude mulla olukorda korraga vaadelda ja analüüsida,“ rääkis Tang. Imporditud mullaproovide andmetest loob programm visuaalselt ülevaatliku mullaproovide kaardi, kus on näha iga põllu piirid ning mull toitainete ning pH la t taseme andmed värv viliste aladena põllu p peal.
K Kindel kontroll taimekaitsevahendite kasutamise d üle VitalFieldsi u uus taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli f funktsioon ü ütleb kasut tajale automaatselt, k kas põllul olevale kultuurile planeeritav taimekaitsevahend on Eestis registreeritud ning millisel määral võib seda kasutada, et hoida ära nõuetele mittevastamist. Tanel Tangi sõnul on taimekaitsevahendite kasu-
tamine põldudel vajalik, et palju taimetoitaineid endale vähendada erinevate taimehai- lattu tellida. Selleks, et põlguste ja -kahjurite mõju lumehel oleks lihtsam seda põllukultuuride olulist protsessi hallata, kasvatamisele on VitalFields oma ja toiduvarude kasutajatele välja Põllumees: tagamisele. töötanud lihtsa Kuid soovitud väetustarbe VitalFields aitab mul tulemuse põlkalkulaatori, paremaid agronoomilisi mis võimaldab lul tagab vaid kvaliteetne ja taimetoitainete otsuseid vastu kontrollitud bilansi kätte saada võtta taimekaitsevaautomaatselt. hend, mida kasu“Sisestades kalkutatakse õigel kultuulaatorisse põllult oodataril ja lubatud määral ning mis va saagi hektari kohta, arvutab ei ohusta keskkonda. programm automaatselt kogu “Funktsioon annab põllumehele kindluse, et tema laos olev taimekaitsevahend KOMMENTAAR on kehtiv ning planeeritud kasutada õige kultuuri puhul. sander hiire Registris olevad preparaadid Põllumees on pidevas muutuses, kuid Otsusteni jõudmise rägastik, mille meie andmebaasi uuendatakagronoom või ettevõtte juht peab se vähemalt kord kuus, et läbima, on suure vastutusega, mittagada asjakohane info,” kinmetasandiline, keeruline, ajamahunitas Tang. kas. Kõik tööriistad ja mudelid, mis
Väetusplaanid saab koostatud vaid põhiandmete sisestamise ja nupuvajutusega Just praegu planeerivad põllumehed ka erinevate kultuuride ja põldude väetise vajadusi, et otsustada, kui
aitavad põllul tehtut ja mitme aasta kasvatuspraktikat analüüsida, viivad suure sammu lähemale õigete otsuste tegemisele. Kuigi praegu ei saa programm veel kõike ette öelda, usun, et mida täpsemalt ja järjepidevamalt andmeid kogume, seda paremaks saab seda arendada.
taimetoitainete vajaduse. Seejärel võib lisada ka põldude mullaproovide andmed, mille sisestamisel saab veelgi täpsema ülevaate vajalikest väetistest. Lisaks annab e-põlluraamat VitaFields ülevaade lämmastiku ja fosfori kogusest väetamisel põlluraamatu kande juures. See annab agronoomile või põlluraamatu täitjale alati ülevaate, kui palju on valitud põllule juba taimetoiteelemente antud, et vältida ala- või üleväetamist,“ kirjeldas Tang.
anneli tihu Agronoom
Aja jooksul salvestatud põlluandmete väärtus aina tõuseb. Külvikorra koostamiseks on vaja vähemalt 10 aasta teavet põldude kohta. Seetõttu võib öelda, et otsene kasu VitalFieldsi tarkvarast aasta-aastalt aina kasvab. Kui teaksin 100 aasta jooksul põllul kasvanud kultuure, kasutatud agrotehnikat ja väetisi ning saake – sellise teabe väärtust hindaks iga agronoom.
maa elu || kalapüük || 9
5. aprill 2018
Kelguga kalale. Populaarse suvitusranna Kauksi kaldalt sillerdav vaade Peipsi järvele on märtsi külmal hommikul asendunud arktilise jääväljaga. Rannas on näha mahajäetud kelku, kaugel eemal paistavad täpikestena kalamehed.
JOHN DEERE TRAKTORID
Talvine kalapüük 100 pakub elamusi ja saaki
AASTAT
ohtume Kauksi Puhkemaja peremehe Aivar Talistuga ranna telklaagri parklas. Mootorsaan on valmis startima. Ilm on ilus. Kuigi õhk on jäine, mõjub taevas sirav päike soojendavalt.
võrgu sisselaskmisel ja saagi kontrollimisel abistamas. Talvel on võrgumeeste põhisaak latikas ja koha. Mõnikord ka haug. Tema firmaroog on hoopis külmsuitsukoha. Ise ta koha ei püüa, vaid ostab seda teiste kalameeste käest. Koha meeldib talle ka soolatuna.
Saaniretk kalale Teekond 1,4 kilomeetri kaugusele järvejääle võtab aega mõne minuti. Jää paksus on seal ohutud 40 sentimeetrit. Sõidame üle kahe prao. Esimene on kohe rannikul, teine natuke eemal. „Nendega peab hästi ettevaatlik olema. Pragu võib olla lund täis tuisanud ja siis pole see nähtav. Olen isegi sõitnud prakku sisse,” räägib Aivar. Jää on sel aastal hea, murde on vähe ja saaniga mõnus sõita. Samas murrud on kalameeste jaoks just head, sest saak kipub passima just seal all. Miks me peatume just siin? „Sest siin on kala, sel aastal on suurem kala rannikule lähedal,” vastab Aivar. Oleme madaliku servas, kus meie jalge all on viis-kuus meetrit vett. Aivari sõnul võtab osa kalamehi isegi kajaloodi kaasa ja uurib selle abil läbi puuritud augu jää all toimuvat. Aga ega nad nende abil rohkem kala ei saa. Tähtsam on siiski kogemus ja teadmine, kus kala võib liikuda. Aivarigi jaoks on õige püügikoha avastamine suur loterii. „Puurid ja katsetad, nii võid päevas teha kuni sada auku,” seletab ta. Samas on tuttavatel kalameestel tekkinud võrgustik, kes jagavad infot, kus kala asub. Aivari sõnul juhtub ka nii, et kui mõnel päeval ikkagi õiget kohta pika otsimise peale ei leia, siis kaob isu ära, enam ei viitsi ja lähedki ära koju. Täna on Aivar juba varakult järvejääl käinud ja auk on valmis puuritud. Tema sõnul kinnitab õiget kohavalikut ka see, et lähima kilomeetri raadiuses on näha mitukümmend kalameest. „Ega nad muidu poleks siin.” Kalamehi on Aivari jutu järgi nii kohalikke mehi kui ka kaugemalt tulnuid. Üks mees suusatab kohale vana kooli suuskade ja pillirookeppidega. Saanidega sõidetakse kaugele. Kaugemal järvejääl on näha kollast telki. Praegu käib päike juba kõrgemalt, aga talvisel ajal tulevad kalamehed jääle juba pimedal ajal. Aivaril on kaasas tuulevari. Kui on külm ja tuuline ilm, siis saab selle taha varjuda. „Kui väljas on külmakraadid ja kõva tuul, siis on sellest ikka abi.” Aivar meenutab kogemust, kui kaasas oli telk ja gaasiahi ei tahtnud külma tõttu
Kalamees ja põllumees Saak jõuab Kauksi Puhkemaja külaliste lauale. Kuigi kõrgaeg on suvel, jagub külalisi ka talveks. Nende hulgas on kaugemalt tulnud kalamehi, kes vajavad öömaja. Kauksi Puhkemaja on rajatud Aivari vanaema kodutallu, kus on sündinud ka Aivari isa. 1950. aastatel jäi talu tühjaks, see müüdi maha, viidi palkidena minema ja pandi kuskil mujal püsti. Endisesse taluhoovi jäi vaid kaev. Kõik kasvas võssa ja metskond tegi siin loomadele heina. Kui taasiseseisvunud Eestis võeti vastu taluseadus, oli pärijatel õigus talumaad tagasi saada. Sugulased leppisid kokku, et Aivari pere võtab rääma jäänud talukoha enda hoole alla. Nii asutigi endise nimega Paesaare talu taastama. 1997. aastal koliti uuesti rajatud majja sisse. Aivar käib Mäetagusel tööl, tal on seal 300 hektarit põllumaad. Kui on hooaeg, siis ta läheb vara ja tuleb õhtul. Puhkemajade juures on tema ülesanne muru niita ja remonditöid teha. 2000. aastal valmis esimene kahe magamistoaga puhkemaja, mis kannab Suure maja nime. 2003. aastal kerkis Väike maja ja seejärel suitsusaun. Hoovis asunud lodu kohale, kus polnud võimalik murugi niita, kaevati tiik. Vesi on seal üle pea ja saab paadigagi sõita. Tiiki on toodud kalad. Turistid võtsid talu kohe omaks. Uusim maja valmis 2011. aastal – Päsari maja. Nimi tuleb talukoha nimetusest – Paesaare talu, millest on kohalikus kõnepruugis kujunenud Päsari. Maja esimesel korrusel on peosaal, köök, duširuumid ja WC-d. Teisel korrusel on kahe- ja kolmekohalised toad. Kokku on talul maad 69 hektarit, kus kasvab valdavalt mets. Majad on ehitatud oma metsa palkidest. Kuigi hoov on suur ja lai ning sinna annaks palju ehitada ja rajada, siis sellist plaani pole. Küll aga annab tunda voodikohtade nappus. Kui näiteks peole tuleb 50 inimest, siis öömaja neile pakkuda ei ole. Kuigi telkimiseks on hoovis ruumi küllaga, on see paljudele vastumeelne. Nii ongi kavas juurde ehitada neli väiksemat maja.
Tiit Efert Maa Elu
K
Kauksi Puhkemaja peremehe Aivar Talistu sõnul on jäämurrud kalameeste jaoks head, sest saak kipub passima just seal all.
põleda ja ta pidi gaasi soojendamiseks ballooni alla küünla panema. Äärmiselt oluline on siiski soe riietus. Aivar laseb landi vette ja hakkab seda sikutama. Tuleb järske liigutusi teha, sest siis lant hüpleb vee all. „Ma ei tea, miks nad seda metallitükki ihalevad,” sõnab ta. Ju see meenutab Peipsi tinti. Peamiselt püüab Aivar ahvenat ja mitmel isendil on väike tint suus olnud. Tal on suur karp lante täis, aga püüab ikka ühe või kahega. „Kaks kalameest võivad kõrvuti püüda, üks saab ja teine ei saa kala. Ühel aastal võtab üks lant, teisel teine. Tint on hõbedast värvi, äkki seetõttu meeldib ahvenatele samuti rohkem hõbedane lant,” oletab Aivar. Praeguste reeglite järgi võib ta püüda päevas kuni 15 kilo-
grammi kala. Kui lubatud oli rohkem, püüdis Aivar ka 20–30 kilogrammi päevas. „Tundub, et ahvenad on hästi kudenud, sest väikest kala on palju. Olen seda palju tagasi loopinud,” sõnab Aivar. Jää tuleb igal aastal Aivari sõnul on Peipsile jää tekkinud ikka igal aastal. Tänavu tuli jää poolest jaanuarist. Jääpüüki saab teha niikaua, kuni piirivalve lubab. „Kui läheb ohtlikuks, paneb piirivalve järve kinni,” teab Aivar. Sulamine võib-olla kiire. „Kui jää läheb kristalliliseks, tekivad mustad laigud, siis see sulab kiiresti,” kirjeldab ta. Seni aga tuleb piirivalves igal hommikul jääleminek registreerida ja kui kaldale tagasi lähed, siis tuleb sellestki piiri-
valvele teada anda. „Kõik jääle lubatud tehnika on loetud,” räägib Aivar. Kui ta unustab enda tagasijõudmisest teada anda, siis võib juhtuda, et saab piirivalvelt öösel kõne, kus päritakse tema asukohta. Samas käib piirivalve vahel hõljukiga jää peal kontrollimas, kas kõik on registreeritud. Aivar on käinud kala püüdmas ka kaugemal, kümnete kilomeetrite kaugusel Vene piiri ääres. „Eks ta kõhe ole, aga olen harjunud.” Piir on tähistatud ja juhuslikult sealt üle ei satu. Kaasas on kalamehel kompass ja elektrooniline GPS-seade, mis võib aga igal hetkel üles öelda. Samas pakuvad sellised pikad sõidud naudingut. „Kui oled keset järve ja ümberringi on valge tühi väli, siis tekib
Foto: Tiit Efert
selline vabaduse tunne,” kirjeldab Aivar. Tubli saak Kolmveerand tunniga, mis me järvejääl veedame, tõmbab Aivar välja viis ahvenat. Ta on isegi positiivselt üllatunud. Aivar ei usu jutte, et kala on Peipsist välja tõmmatud. Saagi viib ta koju ja fileerib. Varem fileeris kala rohkem Aivari abikaasa Piret, aga vaadanud juhiseid Vladislav ja Kaarel Koržetsi raamatust, on Aivar ka ise fileerima hakanud. Ta näitab kujundlikult, kuhu ta lõiked teeb ja mis järjekorras need ette võtab. Ta kinnitab kõigile, et kala on alati maitsvam koos nahaga, mis tähendab, et enne fileerimist tuleb soomus eemaldada. Võrguga Aivar ei püüa. Ta on käinud võrgumehi talvel
10 || toataimed || maa elu
5. aprill 2018
Kiirekasvuline kannatuslill õitseb rikkalikult ja kaua ToiVo niiBErG
Räpina aianduskooli õpetaja
K
annatuslill ehk passifloora ehk passioon ehk granadillipuu ehk üks suur segadus lillepotis ja toidulaual kuulub kuldkannilaadsete seltsi (Cistales) kannatuslilleliste (Passifloraceae) sugukonda. Siia kuulub ligi 650 subtroopika- ja troopikataime, millest esindatum on kannatuslille (Passiflora) perekond. Kannatuslille ehk passiooni (ladina k passio – kannatus) liike on üle 400. Peamiselt on levinud troopilises ja lähistroopilises Ameerikas. Oma loomulikus kasvupiirkonnas troopikas tuleb kannatuslillel võidelda koha eest päikese all. Väätide abiga ronivad need mööda puid üles, et metsa kõrgemaisse kihtidesse välja jõuda. Mõned taimed saavutavad pikkuseks kuni 45 m. Õied on omapärase narmasja lisakrooniga ja 8–12 cm läbimõõduga. Õied avanevad 10–20 minutiga. Nime on taimeperekond saanud Ameerikasse sattunud Hispaania maadeuurijate ja jesuiidi preestrite kaudu, kes nägid taimede õites Kristuse kannatuse sümbolit. Euroopas kirjeldas taimi 12. sajandil esimesena kloostriõpetlane Jacomo Bosio. Õie osi seletati järgmiselt: kümme õielehte – ristilöömise juures viibinud kümme apostlit, viis tolmukapead – haavad, kolm emakat – naelad, lisakroon – okaskroon, kolm kõrglehte õie alusel – püha kolmainsus, köitraod – köied ja piitsad Kristuse piinajate käes. Ka taime teaduslikuks nimeks jäi Passiflora. Kannatuslille vili on söödav ja tuntud meil kui passioon või granadill (grenadill). Viljade suurus, kuju ja värv sõltuvad liigist ja sordist. Vilja sisu on aga kõikidel liikidel ühesugune, koosneb kuni 200 väikesest mustast seemnest, mida ümbritseb õhuke sültjas ümbris. Viljakest on nahkjas ja mittesöödav. Eestlasele võib niisuguse viljaliha söömine tunduda tüütuna, sest seemned on küllaltki kõvad ja krõmpsuvad hamba all, meenutades magusat kala-
RETSEPTID granadill kefiiriga 150 g kefiiri hulka kloppida ühe granadilli viljaliha ja 2–3 sl ploomimahla, tõsta 30 minutiks külmikusse. granadill arbuusiga 300 g arbuusikuubikuid segada kokku 100 g granadillide viljaliha ja ühe sidruni mahlaga. Serveerida jäätise või vahukoorega. granadill mandariiniga 3–4 mandariini koorida, viilutada, viilud lõigata terava noaga pooleks või kolmeks, lisada 1 sl salatiõli, 1 granadilli sisu, 20–30 g peenteks ribadeks lõigutud lehtsalatit või Hiina kapsast, segada ja tõsta 30 min külmikusse. granadillivõie (magus „kaaviar”) 150–200 g kõrvitsat tükeldada ja hautada vähese veega pehmeks, kurnata ja püreestada, jahutada. Kõrvitsapüreele lisada 1 kuhjas sl sukaadi, 2–3 granadilli sisu, noaotsaga sidrunhapet. Serveerida röstsaial.
Purpurkannatuslille viljad. Kannatuslille õied on omapärase narmasja lisakrooniga ja 8–12 cm läbimõõduga.
marja või mõnele isegi konnakudu. Omapärane eksootiline aroom võib mõnda ahvatleda ja teiselt söögiisu hoopis ära võtta. Kõige maitsvamaks peetakse magusa granadilli ehk keelja kannatuslille (P. ligularis) vilju, mida kasvatatakse kultuuris peamiselt Mehhikos. KannaTuslill TOaTaimena Kannatuslilled on ideaalsed taimed vertikaalse haljastamise jaoks, kasvavad kiiresti ja paistavad silma elujõulisusega. Õitsevad rikkalikult ja kaua. Külmematel aladel on need suurepärased ronitaimed ehk vääntaimed kodu ja talveaia jaoks. Neid on kerge kasvatada ja need tunnevad end hästi ka väikestes pottides. Toalillena võib edukalt kasvatada kõiki granadillipuid, melongranadill sobib siiski talveaeda, sest on kasvult teistest liigikaaslastest märgatavalt üle. Meil kannatuslille nime all toa-
lillena kasvatatav liik on sinine kannatuslill (P. coerulea), mis pärineb Lääne-Brasiiliast ja Peruu perioodiliselt kuivadelt aladelt ning on seal kuni 10 meetri kõrgusele roniv liaan. Sinine kannatuslill õitseb toatingimustes juulist septembrini, aga ainult siis, kui taime kasvukoht on õhu- ja valgusküllane ning muld toitainerikas. Kasvatada on seda parem lõunapoolsel aknal, kus on soovitatav vaid keskpäeval veidi päikese eest varjutada. Soojadel suvepäevadel võib taim olla avatud aknal. Viljad söödavad, 3–5 cm pikad. Suvel kastetakse palju ja korrapäraselt ning väetatakse umbes iga 10 päeva järel. Talvel vajab mõnekuulist puhkeaega. Sel ajal hoitakse taime endiselt valges, kuid jahedas (6–10 kraadi) ja kastetakse vähe. Igal aastal märtsis-aprillis istutatakse lill ümber. Pott valitakse võimalikult väike. Muld segatakse näiteks mätta-, la-
FotoD: erakogu
va- ja turbamullast ning liivast (3:1:1:1). Liiga kerges mullas õitseb taim halvasti. Ümberistutamise ajal lõigatakse eelmise aasta võrsed tagasi 4–8 pungani. Seejärel asetatakse taim sooja valgesse kohta ja hakatakse vastavalt uute võrsete arengule üha rikkalikumalt kastma. Juba 3–4 kuu pärast ilmuvad noortele võrsetele õiepungad. Kui taim on juba vana ja suur, võib igal kevadel aluseni tagasi lõigata vaid ühe või paar haru, et alt kasvaks uusi võrseid. Noortel võrsetel areneb õisi märksa rikkalikumalt kui vanadel. Kõige lihtsam on paljundada juurevõsudega, mis emataime küljest ümberistutamisel eraldatakse. Pistikutega paljundada on tülikam, sest need juurduvad aeglaselt ja nõuavad juurdumise ajal kõrget temperatuuri ja niiskust. Teha 2–4 lehte kandvad pistikud, mis juurutatakse viljakal kasvusubstraadil (üks osa head rammusat
aiamulda ja teine liiva) klaasi all (klaaspurgi all). Kannatuslilli võib paljundada ka seemnest, sobiv aeg on märts-aprill. Granadilliseemned pesta ja külvata 2–3 kaupa keskmise suurusega lillepotti. Külvata 2–5 mm sügavusele. Tõusmed tulevad 12 kuu jooksul (19–24 kraadi) niiskes substraadis. Mulla valmistamiseks võtta üks osa aiamulda, teine turvast ja kolmas kõdusõnnikut. Muld kasta hästi läbi, potid tõsta väiksematesse neid vabalt mahutavatesse kilekottidesse ja kotisuud siduda kinni – minisubtroopika. Nüüd asetada radiaatorile väiksem puuplaat ja sellele pott seemnetega. Kui seemned on tärganud, siis eemaldada kile ja anda lisavalgust. Külvist istutuskõlbliku taimeni (6–7 pärislehte) kulub 60 päeva. Granadillipuu pikaealisusest ei teata eriti palju, aga mõnede metsikult kasvavate liaanide paksude puitunud varte põhjal
võib anda neile vanuseks mitte vähem kui 100 aastat. KannaTuslill TOiDuTaimena Nagu paljud lõunamaised puuviljad on ka granadillid suure kalorsuse ja toiteväärtusega – 100 g vilju annab peaaegu 100 kcal energiat. Sisaldab mõõdukalt fosforit, kaaliumi ja C-vitamiini. Erinevate kannatuslille liikide viljad on Ameerika troopilises ja subtroopilises osas hinnatud kui koduse veini ja likööri toormaterjal. Viimasel ajal on kannatuslilleliikide vilju passiooni nime all müügil ka meie suuremates toidukauplustes. Olen peamiselt näinud kortsulisi purpurkannatuslille vilju, vähem kollase kannatuslille omi ehk granadille. Kannatuslille vilju kasutatakse eelkõige kui delikatesspuuvilja: vili lõigata pooleks ja lusika abil süüa ära sisu koos seemnetega, kest on kõva ja mittesöödav.
VIHMAUSSISÕNNIK
(kontsentreeritud lõhnatu biohuumus ehk vermikompost) Vihmaussisõnnik on valmistatud veisesõnnikust. Sobib kõikidele taimedele, millel on juured. Soovitav on segada 1:3–1:5 kasvupinnasega või lisada istutusauku. Istutatud taimedele panna sentimeetrine kiht taime juurekrooni peale. Parandab pinnase agrokeemilisi omadusi. Kiirendab idanemist, juurdumist ning suurendab saagikust. Vähendab põllumajandustoodete nitraadisisaldust ja taimede haigusi. Ei ole inertne ega sisalda patogeenseid organisme. Üledoseerimise ohtu ei ole. Soovitav tarbida 5 aasta jooksul. Saadaval 2 l, 5 l, 20 l, 50 l ja 1000 l pakendis.
UNIVERSAALNE TOITEVEDELIK
Universaalse toitevedeliku kontsentraat on valmis- immuunsust, saagikust ja idanevust. Parandab tatud vihmaussisõnnikust (vermikompostist). Toite- kasvupinnase agrokeemilisi omadusi. Seemnete lahus on tasakaalustatud toiteainete kogum, mis on idandamisel teha segu 1:10, kastmisel 1:50 ja ökoloogiliselt puhas ja naturaalne. See sisaldab taimede välispidiseks (varre ja lehe kaudu) vihmaussisõnnikus olevaid humiinaineid, fulfo- ja kastmiseks 1:100. Üledoseerimise ohtu ei ole. Kontaminohappeid, vitamiine, looduslikke fütohormoo- sentraat on ohutu keskkonnale, loomadele ja mesine, mulla mikroorganismide eoseid, mikro- ja makro- lastele. Saadaval 0,5 l, 1 l, 5 l ja 1000 l taaras. Soovitav elemente. Sobib toa- ja välitaimede kastmiseks, aed- kasutada 2 aasta jooksul. ja puuviljade kasvatamiseks. Aitab tõsta taimede Meie tooted saadaval: Magaziinis, Hansaplanti Aianduskeskuses, Jardini Aianduskeskuses, Agricenteris ja teistes hästi varustatud aiandus- ja lillepoodides. TOODETUD EESTIS anno 2010
www.okomuld.eu
e-post okomuld@gmail.com 88209 Pärnumaa, Lääneranna vald, Hõbesalu küla. Tel +372 518 5433
Metsamaterjali hinnad www.metsaraha.ee
maa elu || biosüsi || 11
5. aprill 2018
Rootsi ja Soome omavalitsused
loodavad biosöele Priit Tammeorg
Helsingi Ülikooli agroökoloogia dotsent Soome Biosöe Seltsi president
R
ootsi ja Soome omavalitsused loodavad biosöest abi süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Eeskujuks on Stockholmi biosöe projekt, oma vabrikud on püsti ka mitmes talus. Stockholmi linn on maailmas teerajaja, kes on alustanud Stockholmi biosöe projekti, mille abil nad plaanivad 2040. aastaks kogu linna süsinikunegatiivseks muuta. Teisedki Põhjamaade linnad on mõttest tuld võtnud ja näiteks Helsingi on seadnud eesmärgiks juba 2035. aasta. Loomulikult kasutatakse selliste suurte eesmärkide saavutamiseks paljusid viise, mis seotud transpordisektori ja kaugküttega, kuid biosöelgi on ühe tõhusaima süsinikusidumise meetodina, mida inimkond tunneb, oma roll. Just biosöe kasutamine haljastuses on see, mis asjatundjad Stockholmi õppima kutsub. Biosöe kasutamine linnades ja ka Rootsis biosütt tootvates taludes põhineb lihtsal ideel: aiandusjäätmed viiakse linna veepuhastusjaama lähedal asuvasse kogumispunkti, kus need kaalutakse ja vastu võetakse. Seal jäätmed hakitakse ja toodetakse biosöeks. Biosütt kasutatakse Stockholmis linnahaljastuses puude istutamisel koos graniitkillustikuga juba peaaegu kümme aastat suurepäraste tulemustega. Stockholmi peahaljastaja Björn Embrén on viimase kümne aasta jooksul ostnud kokku kogu biosöe, mida turult saada on, ükskord koguni 20 veokikoormat sadade kilomeetrite kaugusest Mikkelist. Viimased neli aastat on ta oodatud esineja haljastusmessidel ja muudel biosütt tutvustavatel üritustel, viimati Jyväskylä rohepäevade seminaril selle aasta veebruaris. Haljastusjäätmete vastu saab neid toonud linnakodanik või linnahaljastus vastu teatud koguse biosütt, mida Stockhol-
Soome biosöe töötoas osalejad.
Foto: Erakogu
Biosüsi, puusüsi või grillsüsi?
K
õik kolm on keemilistelt omadustelt sarnased (hapnikuvaeses keskkonnas kuumutatud biomass), põhiline erinevus seisneb kasutusvaldkonnas. Biosüsi on rahvusvaheliselt tunnustatud terminina (nt nii Euroopa Biosöe Sertifikaadi (EBC)
kui ka Rahvusvahelise Biosöe Liikumise (IBI) järgi) kasutuses süsinikurikka materjali kohta, mida kasutatakse viisil, mis ei võimalda fotosünteesi abil seotud süsiniku kiiret vabanemist tagasi atmosfääri. Torrefitseerimisel või grillsöe valmistamisel on peaeesmärk aga söe kasutamine energia saa-
miseks. Seega pole Jõgevamaale Vägarile planeeritav torrefitseerimistehas klassikalises mõttes biosöetehas, vaid pigem puusöevõi TOP-pelletitehas. Mullaparandamiseks sobivad kõige paremini biosöed, mis on toitainetega laetud (nt Kon-Tiki igamehe-seadmetega tehtavad)
ja mis võtavad arvesse kasvatatavat taime ja mullatüüpi. Biosütel, nagu ka väetistel, on sõltuvalt toorainest ja tootmistemperatuurist vägagi erinevaid omadusi, mis on seotud süsiniku stabiilsuse, lupjamismõju ja toitainete kandmisega, samuti poorsuse ja eripinnaga.
mi rohealadel mullaparandamiseks kasutada. Björn Embréni selgitust mööda on haljastuses suurim probleem pideva muruniitmise ja muu tallamise tõttu tekkiv pinnase tihenemine. Killustikuga segatud biosüsi aga ei tihene ja suurte sadude ajal aitab ka sadevett koguda. 2014. aastal võitis Stockholm maineka võistluse Bloomberg Philanthropies’ Mayors
Challenge, oli üks viiest võitjalinnast 155 konkurendi seas ja sai Stockholmi biosöe projekti algatamiseks miljoni dollari suuruse stardikapitali. 2017. aasta märtsis saadi esimene biosöetehas käima ja 2018. aasta lõpuks plaanitakse käivitada neli järgmist. 2020. aastaks plaanib Stockholm toota juba 7000 tonni biosütt ja seeläbi siduda 25 200 tonni CO2 (vastab
umbes 3500 auto emissioonile). Üle 100 linna või organisatsiooni üle maailma on juba Stockholmi bio söe projekti koordinaatori Mattias Gustafssoniga ühendust võtnud ja matkijate töö kergendamiseks on Stockholm välja andnud juhised, kuidas iga omavalitsus saab ise oma biosöe projekti käivitada. Lisaks on Stockholm vaid mõned
kuud tagasi avaldanud biosöe kasutamisjuhised linnahaljastuses, käsiraamatu (praegu vaid rootsi
Kõik huvilised on oodatud detsembri alguses Helsingis toimuvale biosöe teadusseminarile.
keeles) saab alla laadida aadressilt www.stockholm.se/trad. Helsingi Ülikooli töörühm AgriChar korraldas 2016. aasta lõpul kolmanda Soome biosöe seminari ja kutsus sinna ka kõikide Eesti hansalinnade esindajad Stockholmi kogemusi kuulama. Kahjuks oli see Eesti omavalitsuste jaoks veel liiga uus teema ja osalejaid ei tulnud, kuid mitme Soome linna esindajad olid kohal. Nüüd, 2018. aasta alguses on kõigis Soome suuremates linnades oma biosöe pilootprojekt käimas, näiteks Helsingi, Lahti, Turu, Jyväskylä, Tampere ja Vantaa. Rootsi linnadest on suuremaid biosöe katsetusi käimas veel Trelleborgis, Lundis, Malmös ja Helsingborgis. Võib arvata, et kui Soome ja Rootsi katsetused veel mõne aasta edenevad, tekib ka Eesti omavalitsustes kasvõi partnerlinnade kaudu huvi. Biosüsi on lisaks linnahaljastusele kasutusel kasvuhoonetes, näiteks oli kõikide „Soome aiandustoote 2018” finaali jõudnud toodete koostises rohkem või vähem biosütt sees. Võidu napsas aga Eestis toodetud biosütt kasutav Biolani istutusmuld (Biolanin istutusmulta). Biolan plaanib mõne aasta pärast aga vähemalt Soome turu jaoks vajaliku biosöe toota ise oma uute seadmetega Soomes. Biolani uus tehas oleks RPK Hiili Oy, Carbofex Oy, Pajupojat Oy järel juba neljas suurem biosöetehas Soomes (Rootsis on vähemalt viis tehast, kolm neist taludes) ja järjekordne verstapost üha aktiivsemaks muutuvas biosöe tootmises Põhjamaades. Biolan võõrustas 28. märtsil oma Eura peakontoris ka järjekordset Soome Biosöe Seltsi korraldatavat biosöe töötuba, kuhu lisaks Soome asjatundjatele ja huvilistele olid end registreerinud ka mitmete Eesti, Läti ning Venemaa firmade esindajad. Pärast ülevaate saamist biosöe hetkeseisust (ainuüksi 2018. aasta esimese kolme kuuga on avaldatud pea 1100 biosöe-alast teaduspublikatsiooni) ja uutest põnevatest projektidest tutvuti ka tootmisega, kus selle aasta aiandustoodet valmistatakse ja pakendatakse. Soome Biosöe Seltsi kodulehelt on võimalik vaadata avalikuks jagamiseks mõeldud versioone. Kõik huvilised on oodatud detsembri alguses Helsingis toimuvale biosöe teadusseminarile. Lisainfot saab aadressilt www.suomenbiohiili. info/fba-workshops.html.
KATUS PEAB PIDAMA IGA ILMAGA! Peatse kohtumiseni “Eesti ehitab” ehitusmessil TALLINN Kopli 72, Tallinn 10412 Tel: 6446 258 / GSM: 5238 965 E-post: karukatus@karukatus.ee
TARTU Ringtee 25, Tartu 50105 Tel/fax: 7349 300 / GSM: 5562 9613 E-post: tartu@karukatus.ee
RAKVERE Rägavere tee 48, Rakvere 44312 Tel/fax: 3242 298 / GSM: 5819 1711 E-post: rakvere@karukatus.ee
www.karukatus.ee
12 || varia || maa elu
LinnUVEErG
5. aprill 2018
nutikas ader pöörab põllukamara nöörsirgelt ringi TASUB TEADA: EESTIS LEVINUIMAD ADRAD
ain aLVELa Maa Elu
Võsaraat näeb välja pisut varblase moodi, Foto: WikiPeDia ent nokk on peenem.
vargsi saabunud oLaV reNNo linnuteadja
K
äes on kevadet kuulutavate lindude saabumise aeg. Tuntud liikide, nagu kuldnoka, lõokese, metsvindi ja kiivitaja kõrval võib loodusesõpru üllatada mõnigi vähem silma hakkav suleline. Üks selliseid on metsaserval ja aias lumeta laikudel toitu otsiv ja seina ääres päikesepaistet nautiv varblasesuurune võsaraat, kes on eelmisel ööl pärale jõudnud. Kõnnib ta justkui hiilides, keha maadligi hoides ja tiibu nõksutades. Meelsasti liigub ta sulava lume piiril, noppides seal päevavalgele ilmuvaid mutukaid. Võsaraat on meie tavalisemaid, kuid varjatult tegutsevaid metsalinde. Ta seljapool on mahepruun, pea ja kael suitshallid, põsed hallikaspruuni-valkjatriibulised, tiival hõretähniline valge vööt. Nokk on tumehall, suunurgad kreemikad. Liik on levinud peaaegu kogu Euroopa parasvööndis Portugalist ja Iirimaast Kaukaasia ja Uuraliteni, peale selle Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Euroopas 9–13 miljonit haudepaari, Eestis 250 000 kuni 300 000. Meile saabub märtsi lõpul ja aprilli algupoolel, tihti veel siis, kui maa pooleldi lume all. Meeliselupaik on tiheda alusrindega okas- ja segametsade ääreosad. Võsaraadid otsivad toitu ka maapinnal, on osavad alusvõsas kulgejad, isased aga eelistavad oma kõlavat laulu esitada kuuseladval, hoides saba poolpüsti ja seda kärmesti võbistades. Lennul lastakse kuulda iseloomulikku tsi-hi-hi-hüüdu. Tavapärast paarielu võsaraatidel pole, vaid elatakse n-ö kobarelu: mõnel emaslinnul on kaks kuni neli austajat, mõni isane aga teenindab kaht-kolme emast ja pesakonda. Pesitsusterritooriumi pärast jagelevad eeskätt emased, kes selle edasiseks kaitsmiseks valivad isalinnu või kaks, vahel kolmgi, kuna isaslinde on asurkonnas rohkem. Tihtipeale muudab emaslind oma esialgset valikut. Nii on võsaraatide pereelu väga mitmelaadne: monogaamiast polüandria ja polügüüniani, tavalisemalt küll kaks-kolm isast ja üks emalind. Paaritumisi on üliohtralt, isegi paar korda tunnis. Kuni kümnepäevase üksteise ületrumpamise tulemusena loksub armukolmikus paika, kes on alfa-, kes beetaisane, aga poegadele toovad toitu mõlemad. Vahel aga oskab mõni võimekam isane köita endaga kaks emaslindu ja suudab osaleda kahe pesakonna toitmises. Hästi varjatud pesa ehitab emalind tihedale noorele kuusele või kadaka otsa. Lai pesakauss on madala lohuga, üsna rohmakas rajatis. Mai alguses on pesas viis helesinist muna, mida emane haub kaks nädalat, ja poegi toidavad kõik vanemad. Põhitoit on selgrootud, eeskätt putukad ja ämblikud, aga ka teod ja vihmaussid, suve lõpul süüakse mitmesuguseid, näiteks nõgese- ja oblikaseemneid ning marju. Juuni keskel võetakse ette teine kurn. Sügisrändele asutakse varakult, augustis-septembris ja talvitatakse Lõuna-Euroopas.
K
vernelandi insenerid konstrueerisid uudse adratüübi, mida juhitakse Isobus-liidese abil traktori kabiinis asuval puutetundlikul ekraanil. Ader sai tunamullu tiitli aasta masin 2016. Kverneland 2500S i-Plough nime all turule tulnud uue põlvkonna atra juhitakse Isobus-süsteemi kaudu: adra reguleerimiseks ei ole vaja traktori kabiinist välja tulla, kõik toimub monitori vahendusel elektrohüdrauliliselt. Adra juhtimise võtab enda peale Isobusiga ühenduv GPSsüsteem, mis hoolitseb selle eest, et ader teeb alati sirge vao, sõltumata sellest, milline on mullastik või kui looklevalt traktor ise sõidab. Kuna traktorite võimsus ja töö tegemise kiirus on aja jooksul suurenenud, on ka ader selle järgi ümber disainitud. Kõikidel atradel on automaatne kivikaitse. Kui vedada pöördatra haakes toetatuna tugirattale, siis tänu pöördpeal olevale liigendile järgneb ader traktorile just nagu üheteljeline haagis. Kuigi hinnalt n-ö tavaatradest mõnevõrra kallim, teeb Kvernelandi ise vagu seadva adra täpsem ja kvaliteetsem kündmine hinnavahe
• Överum – OÜ Maskin Grupp (Peetri Talutehnika), AS Tatoli • Agrolux RT/S – AS A.Tammel • Gregoire Besson – AS Tatoli • Pöttingeri Servo Nova ja Servo Plus Nova – OÜ Agriland • Lemken – AS Konekesko Eesti • Kverneland – AS Dotnuva Baltic Allikas: Maa Elu Kverneland 2500S teeb tänu satelliitjuhtimisele sirge künnivao, ilma et inimene Foto: DotNuva BaLtiC, kverNeLaND selle pärast pead murdma peaks.
kasutaja jaoks tasa. Need, kes juba proovinud, pole kiidusõnadega kitsid. Jõelähtme vallas teravilja kasvatav osaühingu Maldra juhataja Ahti Treier ütleb, et kündis Kvernelandi nutiadraga eelmisel sügisel paarisaja hektari ringis. Ta kinnitab, et GPS-juhtimine on tõhus abi seniste kõverate põldude n-ö sirgemaks kündmisel. Treier toob esile ka vannased, mis on seni kasutusel olnud adra omast kümme sentimeetrit kõrgemal. See tagab, et märga ja söötis maad on lihtsam künda ja ummistusoht on väiksem. „Ega see hinnavahe teiste atradega nüüd mitmekordne ka ei ole ja
künni kvaliteet on ka midagi väärt,” märgib Treier. Lisaks täpsele künnile võimaldab ader põldu kaardistada ning kogu protsessi arvutist juhtida ja jälgida. Transpordiasendist tööolukorda sätib ader ennast kiiresti, traktorijuhil pole sellega mingit pusimist, kõike saab kabiinist juhtida. Põllumehed hindavad uut Kvernelandi ka keskmisest keerulisemates oludes, näiteks nendes, mis eelmisel aastal agrofirmadele kaela sadasid. Vihma tõttu pehmeks muutunud põldudel nutiadra künnikvaliteet suuremat ei kannata. Aga kui põld on juba sedavõrd pehme, et traktorit ei kanna, siis ei sõltu töö
Pinnasest sõltub, milline ader valida ain aLVELa Maa Elu
a
trasid on võimalik määratleda mitmel moel: on olemas n-ö tavaadrad, ripp-pöördadrad, liigendraamiga poolripp-pöördadrad ja järelveetavad adrad. Ennekõike aga oleneb põllupinnast, millist adratüüpi on seal kõige mõistlikum kasutada. Kõigepealt jagunevad adrad muidugi tava- ja pöördatradeks. Kuna viimaste tehnoloogia ja tööpõhimõte on esimestest märksa keerulisem, on ka nende hind peaaegu kolm korda kallim. Samas peab muidugi arvestama, et tavaadraga kündes kulub põlluotstes üksjagu rohkem aega, manööverdamiste tõttu on ka kütusekulu suurem jne. Adratüüpe saab ka liigitada mitme parameetri ja nendest tuleneva kasutusotstarbe järgi. Üks moodus seda teha on kivikaitsme järgi. Kivikaitse on tegelikult adra juures oluline detail, sest lisaks adrahõlmade kaitsmisele säästab see kogu traktorit takistuste taha kinni jääva adra tõmbejõu eest. Adral võib olla kahte tüüpi kivikaitsmeid: lõikepolt-kivikaitse või automaatne kivikaitse. Viimased
Peagi on käes künniaeg ja hoiuplatsil seisvad adrad tasub üle vaadata. Foto: LeMkeN/koNekesko
võivad omakorda olla kas hüdraulilised või mehaanilised ehk vedrukivikaitsmed. Lõikepolt-kivikaitsme kasutamine pole Eesti põllumeeste seas kuigi levinud. Lõikepoldi ülesanne on adra enda tera kaitsmine. Seda ta ka teeb, aga samas läheb ka ise küllalt lihtsasti katki. Põllud on meil aga üldiselt väga kivised ja traktorijuht ei saakski muuga tegelda, kui vastu takistusi purunenud lõikepolte vahetada. Lõikepolt kaitseb nimelt
küll adratera löögi eest, kuid ise lööki saades puruneb kiiresti ja tuleb siis uue vastu välja vahetada. Kõige tõhusamad on meie oludes hüdraulilised kivikaitsmed. Nende abil saab lihtsasti reguleerida sahale rakendatavat jõudu, mis üldlevinud praktika kohaselt peaks jääma 50 ja 190 bari vahemikku ehk mida kivisem põld, seda nõrgem survejõud. Kuival paakunud pinnasel on aga vaja rakendada suuremat jõudu.
enam ainuüksi adrast ja tuleb oodata kuivemat ilma. Kverneland 2500S i-Plough on pantenteeritud künnitehnoloogia, mistõttu teised adratootjad seda praegu veel kopeerida ei saa. Samas on oma Isobus-liidesega ühilduv süsteem olemas ka näiteks Pöttingeril ja Lemkenil. Paljud põllumehed on hakanud kündmisest kui siiski intensiivsemat laadi mullaharimisest loobuma ja kasutavad vaid mullakobesteid ja randaale. Sellegi poolest on jäänud alles arvestatav kildkond põllumehi, kes leiab, et vähemalt paari-kolme aasta järel vajavad Eestimaa põllud siiski ka kündmist.
Teine atru üksteisest eristav omadus peitub adrahõlmade tüübis. Neid on kokku küll oma kümme erinevat, aga laialt on levinud täishõlmsed ja ribahõlmsed adrad. Hõlmast sõltub palju. Näiteks künni sügavus ja pinnase ümberpööramise intensiivsus. Viimase määrab ära see, kas kasutatakse poolvinthõlma või täisvinthõlma (kultuurhõlm), mis murendab maad poolvinthõlmsest adrast paremini. Veel on olemas nn ribahõlmad, mida kasutatakse eriti saviste muldade kündmisel just sellepärast, et kleepuv savi ei koguneks adrahõlma külge. Kui adra hõlmad on raami külge kinnitatud poltidega, siis võib juba ette arvata, et poltkinnitused on sellise adra kõige nõrgem koht ja purunema hakkavad need just poltide kinnituskohtadest. Selle vastu otsustasid astuda adratootja Lemken insenerid, kes konstrueerisid esimesena adrahõlma poltideta kinnitussüsteemi. Selline tehnoloogia võimaldab valmistada sahkasid küll kõva süsinikterase sulamist, aga kuna poldikohta enam pole, siis ei hakka kasutamise käigus järjest õhemaks kuluv metall ka murduma. Lemkeni kasutajad kinnitavad, et selliselt kinnitatud adrahõlm peab vähemalt poole kauem vastu kui poltkinnitus. Adratera peab olema terav, sest liigselt kulunud teraga ader ei künna, see ei lähe korralikult maasse ega pööra pinnast piisavalt ringi. Seega, lisaks kõigele muule tagab tasemel künni ka korralike kuluosade kasutamine. Muidu on töö kas poolik või läheb see lihtsalt tühja.
maa elu || varia || 13
5. aprill 2018
Munakoored on hea kaltsiumiallikas nii inimestele kui ka köögiviljataimedele.
Mida teha
Foto: MArko Saarm
munakoortega? Riina Martinson Maa Elu
P
ärast munadepühi on paljudes kodudes küllaga mune ja hulk munakoori rändab lihtsalt prügikasti. Tegelikult võiks need koored hoopis enda pere ja taimede heaks ära kasutada. Munakoortes on rikkali-
kult kaltsiumkarbonaati, mis on hea juustele, hammastele ja luudele. Keedetud muna koores on pisut vähem kasulikke aineid kui toores munakoores. Kui olete munade värvimisel kasutanud aineid, mida muidu suhu ei pistaks, siis nendega värvitud munakoori ärge kasutage. Vanaemade tarkuse järgi tuleks munakoored panna küm-
mekonnaks minutiks umbes 175 kraadi juurde ahju kuivama ja siis peeneks jahvatada. Kõige lihtsam on jahvatada kohviveskis, aga saab edukalt ka uhmris või tainarulliga. Peeneks jahvatatud koorepulbrit soovitatakse tarvitada umbes pool kuni teelusikatäis päevas, see peaks juuksed ja küüned ilusaks ning luud tugevaks muutma. Naiste seas le-
vib ka teadmine, et munakoore pulbri tarvitamine pidavat hästi valgevooluse korral mõjuma, aga seda arstid ei kinnita. Samuti võib pulbrit lisada koeratoidule. Kindlasti on munakoortest kasu taimede eest hoolitsemisel. Peenestatud munakoori võib puistata kompostihunnikusse ja peenras mulla sisse segada, sest taimedki vajavad kaltsiumi. Enne kurgi-, pommu-, paprika- või tomatitaime istutust suuremasse potti võib segada pinnasesse kaks-kolm teelusikatäit peenestatud munakoorepulbrit – mida peenem pulber, seda parem. Venekeelsetes aiandusportaalides soovitatakse munakoortest vedelväetist teha. Selleks tuleb võtta viis-kuus peenestatud munakoort (soovitavalt keetmata munade oma) ja valada need üle liitri keeva veega. Lasta sel seista viis päeva, vahepeal segada. See segu on lubaduste kohaselt eriliselt hea köögiviljataimede toitmiseks. Veel võib peenestatud munakoori puistata õues nende taimede ümber, mida teod söömas armastavad käia. Eriti moodsas kodus suudetakse aga muna sisu koorest nii kätte saada, et vähemalt pool koorest jääks ilusaks terveks kausikeseks. Sinna võib seemneid külvata ning ongi olemas taime ettekasvatuseks sobilik potike, mida võib uhkusega kasvõi valgusküllases toas lauale tõsta. Kui teil on aga tuttav kanakasvataja, siis pakkuge koori talle, sest need on kiiduväärt lisand kanatoidule.
Lahtised koerad võivad hülgepoegadele liiga teha
L
ooduses on kätte jõudnud aeg, mil hülgepojad lahkuvad oma sünnipaikadest ja hakkavad iseseisvalt toitu otsima. Ehkki inimesele võivad hülgepojad abituna tunduda, saavad nad enamasti ise hästi hakkama ning hoolimata imearmsast välimusest ei tohi neid loomakesi katsuma minna. „Massiliselt pole hülgepojad tänavu inimestele silma jäänud ja meile on teada antud vaid ühest pojast, keda arvati hädas olevat,” ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) Põhja-Eesti regioonijuht Katrin Lehtveer. „Hülgepojad võivad abi vajada rahvarohketes randades ja seda eelkõige inimese enda eest. Näiteks suuremad koerad võivad hülgepoegi pureda ja seetõttu palume koeraomanikel oma lemmikud rannikualadel kindlasti rihma otsas hoida.” Kindlasti palutakse teada anda aga sellistest hülgepoegadest, kes sõidutee poole ukerdavad või tiheasustusalal segadust tekitavad. Ise looma teisaldama hakata pole soovitav, sest hülgepojad on ohtlikud. „Hülgepojad on kiskjad, kes kasutavad oma teravaid hambaid kõhklematult enesekaitseks. Jõudu on neil vaatamata hädisele olekule piisavalt ja halvemal juhul võivad nad ka näpu otsast hammustada,” manitseb ELLi juhatuse liige Kadri Võrel. „Lisaks raskele traumale võib hülge
Hoolimata kaisukaru välimu sest on hülgepojad siiski kisk jad, kes võivad enesekaitseks hambad käiku lasta ja halvemal juhul inimesel koguni näpu otsast hammustada. Foto: Toomas Huik
hammustusest sattuda inimese organismi selline bakter, mille ravi on äärmiselt keerukas ja vaevanõudev.” Läänemere regioonis on hüljeste poegimisaeg veebruarist aprillini. Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kilogrammi ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes kolme nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2kuuselt. Tiheasustusalale sattunud või nähtavate puremisjälgedega hülgepoegadest palutakse teada anda Eestimaa Loomakaitse Liidu infotelefonile 53 230 230, keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313 või häirekeskuse hädaabinumbrile 112. (ME)
KASVUHOONE ON OSA TERVISLIKUST ELUSTIILIST
REKLAAM
Aednikud valmistuvad juba kevadiseks istutus- ja külvihooajaks. Hiljaks pole jäänud needki rohenäpud, kes tahavad esimest korda aiasaaduste kasvatamisega kätt proovida. Üks parim võimalus selleks on soetada endale kasvuhoone, mis pakub kogu perele palju ühist tegutsemisrõõmu ja toob lauale omakasvatatud värske köögivilja. Lisaks on kasvuhoonetel veel häid omadusi: neid saab paigutada väikestele õuealadele, kombineerida terrassi või teiste aiaelementidega, saada osa taimedega tegelemisega seotud teraapilistest mõjudest. Seega ei ole kasvumajad loodud tänapäeval pelgalt lauapoolise hankimiseks, vaid on elustiili osa. Kui kellelgi tärkab soov oma kasvuhoone püsti panna, siis kõige lihtsam on soetada valmis kasvuhoone. Valmis kasvuhoonete valik on lai – klaasmajadest luksuslike variantideni. Samuti on võimalik valida kasvuhooneid sõltuvalt nende paigaldamise asukohast, näiteks lagedale platsile või mõne hoone seina äärde. Tänapäevased kasvuhooned pole enam sellised nagu vanasti vanaemal aias seisid, vaid tõeliselt mugavad ja silmailu pakkuvad. Seda tõestavad ka Vitavia silmatorkavad ja kvaliteetsed kasvuhoonete mudelid. Soovime, et Vitavia tähendaks eluviisi, mis pakub rahuldust igale aiapidajale.
Vitavia kasvuhooned on kolm ühes:
kasvuhoone, aiapaviljon või talveaed!
Lisainfo kodulehel www.vitavia.ee ning www.facebook.com/Kasvuhoone/ ja www.facebook.com/Vitavia.ee/
14 || ilma- Ja taimetark || maa elu
5. aprill 2018 penoide, kumariine, saponiine, fütontsiide, vitamiine (peamiselt B3, B5, C ja D), flavonoide, alkaloide, samuti mikro- ja makroelemente (germaanium, kaltsium, kaalium, naatrium, magneesium, raud, mangaan, fosfor, tsink, vask, väävel, seleen, hõbe jms). Reishi’s on palju haruldast keemilist elementi germaaniumit, mis aktiveerib ainevahetust, tugevdab immuunsust, avaldab vähivastast mõju (pärsib pahaloomuliste uusmoodustiste arengut ja hoiab ära metastaaside tekke), samuti on sellel antibakteriaalne, seeneja viirusevastane, valuvaigistav ja kiirguse eest kaitsev toime. Sarnaselt hemoglobiiniga (vere erütrotsüütide valk) osaleb reishi’s sisalduv germaanium aktiivselt hapniku liikumises kopsudest organismi ja hoiab seega ära hapnikudefitsiidi tekke koetasandil. Reishi’t on seostatud pikaealisuse ja vaimse energia suurenemisega, see on toonikum kogu organismile, aga eriti immuunsüsteemile. Reishi toimeainetel on täheldatud märkimisväärset põletikuvastast mõju, maksa kaitsvat ja allergilist tundlikkust vähendavat toimet.
iLmaTarK
JÜri KamEniK ilmatark
HaLo on sagELi iLmamuutusE KuuLutaJa
v
Lakkvaabikut võib hea õnne korral kohata ka Eesti lodu, madalsoo ja arumetsas.
Foto: WikiPeDia
ilmakuulus raviseen
lakkvaabik kasvab Eestiski ToiVo niiBErG Räpina Aiandus kooli õpetaja
v
äga hinnatud raviseeneks peetavat lakkvaabikut (Ganoderma lucidum) võib hea õnne korral kohata ka Eesti lodu-, madalsoo- ja arumetsas. Sellest valmistatud tooteid võib otsida looduspoest või toidupoest külmutatud aedvilja vokisegudes Hiina seene nime all. Meil on lakkvaabik harva esinev seen, mis kasvatab oma läikivaid viljakehasid surnud lehtpuude tüvedel. Reishi nime all maailmas laialt tuntud seen võeti kasutusele raviseenena traditsioonilises Hiina meditsiinis üle 2000 aasta tagasi. Teadaolevalt oli läikvaabik üldse esimene seeneliik inimkonna ajaloos, mis tervendava ja noorendava toimega seenena leidis väärika koha algselt ida meditsiinis. Palju hiljem hakati seda hindama ka Ameerikas ja Euroopas. Kagu-Aasia maades seostub reishi pikaealisuse, seksuaalse aktiivsuse, tarkuse ja õnnega. Üle 2000 aasta tagasi avalda-
tud Vana-Hiina meditsiinitraktaadis „Püha Raamat imettegevatest ravimtaimedest” oli see seen „ülekaalukalt parimate” ravimite nimekirjas esikohal. Vana-Jaapani traktaadis „Shinnoh Honsohkyo” mainitakse reishi’t kui „taevalikku kingitust”, mis on vahend kõigi haiguste vastu ning kingib igavese nooruse ja pika ea. Looduslikult kohtab lakkvaabikut äärmiselt harva. Tuntakse 62 selle teisendit, levinumad on punased, mustad, valged, purpursed, kollased ja sinised. Klassikalist punast reishi’t on kõige rohkem uuritud ja seda peetakse kõige hinnalisemaks. Looduses kohtab reishi’t sedavõrd harva, et enne viljelemist kunstlikes tingimustes oli seen uskumatult kallis: seda ja selle kasvukohti anti edasi pärandina või olid need osa kaasavarast. Seene mütseeli on kerge kasvatada ka meie oludes ja mõnest seemnepoest leiab aeg-ajalt seda müügilt. Reishi kultiveerimine sai alguse 1972. aastal, kui ühel jaapani teadlasel Kioto ülikoolist õnnestus lakkvaabik laboritingimustes üles kasvatada. Sellest ajast hakati reishi’t spetsiaalsetes istandustes kasvatama Hiinas, Jaapanis ja teistes Kagu-Aasia riikides.
REICHI TOiDus Kodustes tingimustes peenestatakse kuivatatud seened ja keedetakse teed, tehakse piiritusetõmmist, toniseerivaid jooke. Soovi korral saab reishi’st teha ka suppi ja siirupit. Reishi kui loodusliku adaptogeeni regulaarne toiduks tarvitamine on soovitatav eakatele inimestele, immunodefitsiitsete ja asteeniliste seisundite korral, pikaajalise stressi, füüsilise, vaimse ja psühhoemotsionaalse koormuste korral, alkoholi- ja narkosõltuvuse kompleksravi programmi osana. Viimasel ajal on reishi’t müüa meie suuremate toidupoekettide külmutatud aedvilja vokisegudes Hiina seene nimetuse all.
Lakkvaabikut kasvatatakse puidul. Parim aeg nii-öelda istutada on aprillist juunini ja augustist septembrini. Soovitatav on kasutada värskelt raiutud tugeva puiduga liike, nagu tamm, jalakas ja vaher, sobivad ka viljapuud, eriti ploom. Seen kasvab hästi ka pajul. Kasvatamiseks ei sobi okaspuud. Mida tihedam puit, seda suurem saak. REISHI raViOmaDuseD Lakkvaabik noorendab organismi, tõstab intellektuaalseid võimeid, parandab mälu, kuulmist, nägemist ja haistmist, samuti pikendab eluiga. Ravitoime on nii seene viljakehal kui ka mütseelil ja eostel. Preparaadid valmistatakse piirituse või viinaekstraktide põhjal. Reishi rahustab erutunud närvisüsteemi, kuid ei põhjusta unisust. Ameerika teadlane ja idafütoteraapia asjatundja Terry Willard nimetab lakkvaabikut hinge potentsi ja meedikute imestuse taimeks. Reishi viljakehas (sellest valmistatakse kõige sagedamini ravimeid) leidub asendatavaid ja asendamatuid aminohappeid, orgaanilisi happeid, polüküllastamata rasvhappeid, polüsahhariide beetaglükaane, triter-
TOniseeriV Tee Seenetee valmistamiseks murra seened väiksemaks ja uhmerda kohvitaoliseks pulbriks. Võta 3 g (üks kuhjaga tl) seenepulbrit. Aseta pulber emailist keedunõusse (alumiiniumit ära kasuta), vala peale 4–5 tassi vett, aja keema ja keeda tasasel tulel kaane all 2 tundi. Kurna ja säilita termoses. Kibeda tee maitsestamiseks kasuta mett, lisa veidi kuivatatud või värskelt riivitud ingverit, rohelist teed või naturaalset siirupit.
www.agrovaru.ee
Tel 633 9290 505 5344 ju Kal
R
VI
i ts
Vili, alates kl 21.01 juur
9. E
06.24 20.22
Juur, alates kl 09.50 õis Õis, aiatöödeks sobimatu päev
11. K
Õis, alates kl 21.40 leht
12. N
Leht
13. R
Leht
TULI
VESI
ÕHK
S
10. T
MAA
K
Juur
U
10.17
JU
8. P
LI
Sõnn
Juur
ur Amb
7. L
Jäär
Ne i
6. R
kits
vi Lõ
Istutus aeg
KÜLViKaLEnDEr: aPriLL
V
iimasel ajal on üpris palju nähtud halosid. Pole ka ime, sest kevad on üks selgema ilmaga aegu, sest aastases käigus on pilvisuse miinimum mais ja juunis. Nii võib helgematel hetkedel, eriti kui algamas on järgnevus, jälgida põnevat nähtust – halo. Haloks nimetatakse optilisi atmosfäärinähtusi, mille on tinginud valguse murdumine jääkristallides või peegeldumine neilt. Kitsamalt mõistetakse halo all 22kraadist ehk väikest halo või harva tekkivat 46kraadist haloringi päikesevõi kuuketta ümber. Oluline on asjaolu, et halo tekib valguse ja jääkristallide, mitte veetilkade vahel nagu vikerkaare, glooria või näiteks tara puhul. Keerukuse järgi saab jagada lihthalodeks ja liit- ehk multihalodeks. Sagedasemad on lihthalod (korraga näha üks halovorm), kuid vahel tekib kaks või rohkem halovormi korraga – multihalo. Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22kraadine halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel.” Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.” Kas nendel ilmavanasõnadel on tõepõhi all? See halovorm tekib tavaliselt kiud- ja kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti seotud olla läheneva ilmamuutusega, kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. aasta 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all, on ilma halvenemine üldjuhul üpris tõenäoline. Marju Kuudi laul tuleks ümber teha. Mõned halovormid võivad näidata ilmamuutusi, näiteks 22kraadine halo ja ebapäikesed on tüüpilised kiudkihtpilvede korral, viimased aga ilmuvad enne fronte, madalrõhkkondi (tsükloneid) ja madalrõhulohke – oodata võib pilvisuse tihenemist ja sademeid. Sagedasemad on halode vaatemängud just enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Seega võib oodata ilma soojenemist ööpäeva või kahe vältel, mis on ka praegusel juhul nii. Klimatoloog Ain Kallis: „Selline nähtus tähendab, et lähenemas on soe front. Seega on vale see, mida laulis Marju Kuut, et ring ümber kahvatu kuu, läheb külmaks, mis muud. Tegelikult läheb ikka soojaks, mis muud. Selle laulu võiks küll ümber teha.” Pärast nädala alguse lumetormi, mis tõi kuni 20 cm lund, on ilm muutunud kevadisemaks. Kuigi 4. aprilli hommikul oli veel kohati –10 °C, läks päevaga ilm oluliselt soojemaks ja juba täna (5. aprillil) võib sooja olla kuni 15 kraadi, on isegi äikeseoht. Vaatamata alanud kevadele ei saa veel mõningaid talvemärke (lumesadusid ja kohati alla 0 °C) veel välistada, kuid pikemat külma ei paista, nagu juhtus mullu.
K kuukaLeNDri koostaJa sigNe siiM, 2018
V
maa elu || kodu Ja aed || 15
5. aprill 2018
KeVaD TärKab. Varakevadel kõrgemalt käima hakkav päike sulatab lume esimesena aedniku südamest. Sõrmed hakkavad sügelema ja järjest kasvab ootusärevus algava taimekasvatushooaja osas.
jOHn Deere TraKTOriD
ere päike
on kaitsmata noorte viljapuude suurim vaenlane Liisi KonT
Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja
t
ärkava kevade õhinas peaks aedniku süda ka natuke muret tundma, sest koduaias kasvavatel noortel viljapuudel on ees ootamas üks kriitilisemaid aegu. Ere päike on kaitsmata noorte viljapuude suurim vaenlane. Päeval soojendab päike viljapuu tumedat koort, kuid öösel temperatuur langeb. Taoline temperatuuri kõikumine on põhjus, miks viljapuu tüvedele tekivad külmalõhed. Need lõhed on hea elupaik taimehaigustele ja -kahjuritele, see kõik nõrgestab noort viljapuud ja lühendab selle eluiga. KeVaDele mõTle sÜgisel Noorte viljapuude kaitsele tuleb mõelda juba sügisel, kui temperatuur on nulli lähedal, kuid püsivad külmad pole veel saabunud. Viljapuutüvede kaitseks sobib väga hästi kõigile
tuntud lupjamine, aga ka mõne heledama tekstiili või spetsiaalse kattekanga sidumine ümber tüve. Hele värvus peegeldab liigse päikesekiirguse tagasi ja nii püsib päevane temperatuur tüve ümber madalam. Vanemaid viljapuid kaitseb tüve surnud rakkude kiht ehk korp, seetõttu nende pärast muret tundma ei pea. Lupjamisel tuleb kindlasti meeles pidada, et hilissügisesed vihmad või soojemal talvel ka lörts võivad lubja tüvelt maha pesta, seetõttu tuleb lupjamist talve jooksul korrata. Spetsiaalsed tüvekaitsed või lupjamine hoiab eemal ka jänesed ja kitsed, kelle jaoks noorte viljapuude koor on maiuspala. Kui TÜVeD jäiD KaiTsmaTa Need, kellel noorte viljapuude tüved möödunud sügisel kaitsmata jäid, on praeguseks juba hiljaks jäänud. Nüüd enam aeda neid katma või lupjama minna pole mõtet. Kui taimed on päikese käest põletada saanud, siis on see juba juhtunud. Nüüd jääb üle tegeleda tagajärgedega. On võimalus, et päike taimi ei kahjustanudki ja sel aastal
lihtsalt vedas. Kui aga tüved on siiski kahjustada saanud, ilmuvad suve jooksul tüvedele pikliku kujuga haavad, mis aastate jooksul süvenevad. Esialgu ei pruugi kogenematu silm kahjustust märgatagi, kuid lähemal vaatlusel võib koorelt siiski peene kahjustustriibu leida. Ulatuslike külmalõhede korral tuleks välja otsida aednikunuga, millel tera ots on kõver. Sellega on hea tekkinud haavad surnud ja haigestunud kooreosadest puhastada. Haava urgitseda tasub seni, kuni terve hele puit vastu tuleb. Seejärel katke haav palsami või haavamäärdega, mida saab osta igast aiakauplusest. Oluline oskus on kahjustuse ulatuse määramine. Puu suudab normaalselt talitleda seni, kuni tema tüve ümbermõõdust on kahjustunud alla poole. Kui haav kipub ulatuma peaaegu ümber tüve, tuleks pigem mõelda uue puu istutamisele. Muidugi võib aedades leida puid, mille tüved on kahjustatud ja mis lehtivad, õitsevad ja isegi kannavad vilja, kuid terve puu saagiga ei anna seda kindlasti võrrelda.
100 aasTaT
Kevadel ei maksa katete eemaldamisega kiirustada. Oodake, kuni maapind on sulanud ja valige katete eemaldamiseks pilvine päev. Ere päike võib pikalt katte all olnud taimele šokina mõjuda. miDa TeHa ilupuuDega? Ilupuudel pole varakevadine temperatuuri kõikumine nii traagiliste tagajärgedega. On vastuvõtlikumaid liike, näiteks vahtrad või harilik hobukastan, kuid pigem jäävad need kahjustused meile märkamatuks. Koduaias võib siiski üksikute noorte ilupuude tüvede kaitsmisele mõelda, kuid kui see tegemata jääb, pole kahju nii suur kui viljapuudel. Eestis laialt levinud aru- ja sookaskedel ei teki koorekahjustusi aga iialgi, sest neile on hele kaitserüü juba looduse poolt selga kingitud. Hoopis teine lugu on okaspuudega, mida kevadine päike kipub halastamatult kõrvetama. Eriti päikesele avatud kasvukohal tuleb kindlasti kogu taime katmisele mõelda, sest pruunilaiguliseks kõrbenud elupuuhekk ei paita kellegi silma.
Kui noorte viljapuude tüved jäid möödunud sügisel kaitsmata, on praeguseks juba hiljaks jäädud – kui taimed on päikese käest põleta Foto: eLMo riig da saanud, siis on see juba juhtunud.
KüLviaEg on varsti KÄEs Tiina PaasiK Maa Elu
v
ärske köögivilja saamiseks on vaja esimesel võimalusel külvata seemned aeda peenrale või kasvuhoonesse. Sügisel korrastatud kasvuhoone ja avamaal ettevalmistatud peenraosa, kuhu on plaanis külvata värskeks roheliseks seemned, on tarvis
ainult kobestada. Peenrale tõmmatakse külvivaod, mille sügavus on 5 ja reavahe 15–20 sentimeetrit. Enne külvi on hea külvivagude põhjad sooja veega märjaks kasta, lasta taheneda ja alles siis külvata. Seemned külvatakse seemnepakendil oleva soovituse järgi ning kaetakse mulla või kasvuturbaga, külvika-
tet võiks olla seemnetel 1–1,5 sentimeetrit. Va ra kevadel tuleks külvid katta kattelooriga, esialgu võib kasutada kahekordset katteloorikihti. Loor kaitseb külve öökülma eest, tõstab mulla ja õhu temperatuuri, nii kiireneb seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine.
Kui päiksepaistelisel päeval on kasvuhoone palav, siis peab katteloori eemaldama, aga aias peenral võib seda taimedel hoida kuni saagini, sest katteloor kaitseb ka kahjurite eest. Kasvuaegne hooldus on lihtne: taimed vajavad kastmist, vajadusel harvendamist ja kastmisveele võiks lisada köögiviljadele sobivat vedelväetist. Redis on niiskuse suhtes nõudlik, seega vajavad taimed regulaarset kastmist, et vältida ki-
bedaid juurvilju. Vili võib jääda ka väikeseks. Saagi valmimine oleneb kasvuperioodi pikkusest. Varakevadel on soovitatav kasvatada varajasi sorte. Talisibula, murulaugu ja mugullaugu noori lehti saab lõigata juba siis, kui need on 10 sentimeetrit pikad. Annan soovitusi, milliseid köögiviljaseemneid võiks varakevadel aeda või kasvuhoonesse külvata. Nagu öeldud, valige alati varajased sordid.
MIDA KÜLVATA • Aedporgand ‘Amsterdam’, saak valmib 80–90 päevaga. • Aedsalati ‘Rosela’ lehed on punakat tooni. ‘Frillice’ valmib 45–60 päevaga. Sordi ‘Grand Rapids’ külvi on soovitatav 10päevaste vahedega korrata. • Lehtsellerit ‘Gigant pascal’ külvata otse peenrale ja kasvuhoonesse. • Lehtpeterselli ‘Festival 68’ lehed kasvavad kiiresti. • Misuunat ehk Jaapani lehtnaerist võib külvata aprillist maini. • Paksoi ehk Hiina lehtnaeri saak valmib 45–50 päevaga. • Aedspinatit ‘Apollo’ F1 külvatakse kevadel ja sügisel, sort on ebajahukastekindel, saak valmib 45–60 päevaga.
• Redis ‘Jõgeva 169’ on väga varajane, saak valmib 20–24 päevaga. ‘French Breakfast’ on silindrikujuline, saak 28–30 päevaga. • Aedtill ‘Harilik’ on varajane ja saagikas. • Lehtpeedi ‘Rhubarb Chard’ noori lehti kasutatakse juba kuu pärast külvi. • Talisibul ‘Bajkal’ külvatakse peenrale aprillis, esimene saak juba mai algul. • Murulauk ‘Middleman’ külvatakse peenrale, kiire kasvuga. • Mugullauk on küüslaugu ja murulaugu variatsioon. Kasvatada nagu murulauku. • Põld-kapsasrohu ‘Green Boy’ noori lehti kasutatakse salatis.
HEA VALIK ERATARBIJALE OMA PUIDU TÖÖTLEMISEKS.
MAAMESS 19.–21. aprill 2018
Aiatäht saeraamidega
ELEKTRIMOOTOR - 4 kW 3588 € 3450 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti! BENSIINIMOOTOR – 14 hj 4020 € 3850 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti! * Hinnad sisalda sisaldavad sisald vad v käibemaksu. käi käib äibemaksuu. Kampaania K kuni k 30. ap aprill rrill ill 2018.
messi välialal
VP-132
AIATÄHT TALLINN Tuleviku tee 10, Peetri Tel 5558 5709
AIATÄHT SAKU Tehnika 7, Saku Tel 5324 4296
16 || ettevÕtlus || maa elu
5. aprill 2018
Katusetõrvast
alguse saanud ettevõtlus KANEPI KASVUPIND EESTIS LAIENEB KrisTina TraKs
t
ööstuslikku kanepit on Eestis kasvatatud kümmekond aastat. Õigupoolest on Eesti kanep kasvupinnalt Euroopas lausa esirinnas. Kui kümme aastat tagasi leidus seitse julget põllumeest, kes kanepi põllule külvasid, siis nüüd on kasvatajaid umbes poolesaja ringis ja tööstuslik kanep kasvas möödunud aastal 6000 hektaril. Kanepiseemnetest valmistatakse õli ja tervisetooteid. Suur osa saagist müüakse seemneviljana Euroopasse.
Maa Elu
p
õlvamaal Saverna endises polikliinikus on end sisse seadnud esmapilgul väga erinevad ettevõtted – siin valmistatakse ruloosid, naturaalseid puidukaitsevahendeid, saunu ja kümblustunne ning möödunud aastast ka mahedaid kohalikust toorainest kanepitooteid. Ettevõtete ühenduslüli on samad omanikud ja omavahel haakuvad tooted. Grupi kõige suurem ja vanem ettevõtte on OÜ Ecooil, kes toodab ja müüb naturaalseid puidukaitsevahendeid. Ettevõte on asutatud 2000. aastal, idee oli toota linaõlist ja männitõrvast puidukaitsevahendeid. Pole ime, sest ettevõtte omaniku Gunnar Paalmani isa Kalju Paalman on aastaid olnud eestimaise linakasvatuse propageerija ja ise õlilina kasvatanud juba 1990. aastate keskpaigast. „Kõige esimene ja meie põhitoode oli katusetõrv. Ligi 20 aastat tagasi olime esimeste seas, kes sellega tegelesid. Toode oli nii meil kui ka konkurentidel lihtsalt männitõrva ja linaõli segu, kas vähem või rohkem tõrvasem. Toote esimene väljund olid palkmajad, laastukatused,” räägib Ecooili müügijuht Margo Laul. „Kui alguses segasime vaid õli ja tõrva kokku, siis praegu kasutame mitmeid taimseid õlisid ja puidukaitsevahendite portfell on palju suurem. Vanasti müüsime rohkem restaureerijale, ka vabaõhumuuseumile, täna tuleb suurem osa käibest jaekaubandusest, meie tooted on müügil 60 poes.” Paraku vaid kodumaise tooraine peale loota ei saa. Laul ütleb, et kasutatakse küll ka kohalikku eestimaist linaõli, kuid ilmastik seab oma piirid – meil annab lina aas-
E UM IL! T H KO MESS A MA
Ecooili müügijuhi Margo Laulu sõnul on firma tooted müügil 60 kaupluses üle Eesti.
tas ühe saagi, kuid lõuna pool saab kaks. „Katsume siiski võimalikult palju toorainet võtta Eestist. Kuna tootmismaht on kasvanud, siis on Eesti tooraine osakaal vähenenud. Näiteks männitõrva on Eestist peaaegu võimatu saada, see on seotud metsanduspoliitikaga. Kõige paremat tõrva saab kännust, mis on maa sees seisnud paar aastat pärast puu langetamist, aga praegu on poliitika, et mets maha ja kohe uus peale ning kände ei jäeta seisma,” räägib Laul. „Saaremaal tehakse küll käsitöötõrva, kuid kogus on väike. Meie ostame tõrva valdavalt Rootsist. Tõrvaga on paraku see probleem, et hind tõuseb igal aastal.” OmaenDa KaTselabOr 2000. aastate lõpus tuli Ecooili omanikel mõte teha puidust kümblustünne. Alguses valmistati neid nii-öelda põlve otsas,
kuid nüüd annab ettevõtete grupis suurima käibe just kümblustünnide, tünni- ja torusaunade ning puidust kergehitiste valmistamine. Neid tehakse Valgjärve ja Põlva tootmisüksuses, tööd saab mitukümmend inimest. Margo Laul selgitab, et puitehitised on Ecooili puidukaitsevahendite omamoodi katselabor, sest kõik rajatised töödeldakse omavalmistatud õlidega. „See on suur eelis, kuna nii saame kõiki oma tooteid testida. Seega enne, kui puiduõli jaemüüki saadame, on see aasta-paar olnud meie enda tootel kasutuses ja saame jälgida, kuidas see toimib.” Veel on Ecooilil väike katselabor, kus pidevalt paarkümmend toodet katsetamisel ja väljatöötamisel. Saunade tootmine on aga niipalju laienenud, et paar aastat tagasi kaaluti Ecooilis, kas lõpetada puidukaitsevahendite
Foto: kristiNa traks
jaemüük sootuks ja valmistada neid edaspidi vaid oma tarbeks. „Näeme aga, et neil toodetel on tarbijaskond olemas ja inimesed väga otsivad just looduslikku vahendit. Sellepärast oleme otsustanud jäädagi looduslikuks, mitte rikastada oma õlisid fungitsiidsete ainetega.” saunamajaD ja KÜmblusTÜnniD Majakesi ja kümblustünne valmistatakse eri suuruse ja tegumoega. Laul märgib, et ega neist Eestisse eriti midagi ei jää, vast 3–5 protsenti. Ülejäänu saadetakse kõik laia ilma ja ka väga kaugetesse maadesse. Põlvamaa kümblustünnid on jõudnud meretagustesse kohtadesse, nagu Uus-Meremaa, Jaapan, Lõuna-Korea, rääkimata lähematest kohtadest, nagu Soome, Rootsi, Saksamaa. „Saunad lähevad meile lähemasse kultuuriruumi, kuid kümblus-
tünne müüme siiski rohkem,” ütleb Laul. Edasimüüjad on näiteks kohapealsed aianduspoed, kellele tarnitakse puithoone detailidena. Pood ise hoolitseb, et see kliendi õue üles saaks. Nii on transpordi osas mõistlikum, sest kokkupandud majade või torusaunade müük oleks märksa keerukam, kuna neid mahub lihtsalt veoki peale vähem. Laul ütleb, et muidugi tehakse ka Eesti tellijatele saunu ja tünne, aga spetsialiseerunud on ettevõte siiski masstoodangule. „Kui keegi tellib, siis teeme, kuid see lõhub meie tootmisrütmi,” nimetab ta. „Sellepärast tuleb tellides arvestada, et alati päris kolme päevaga me toodet valmis ei saa, eriti kui täidame parasjagu suuremat välismaist tellimust.” põneVaD KanepiTOOTeD Viimastel aastatel on mõnel pool põldudel näha mehe
MEIL ON UUED MUDELID
mõõtu veidi eksootilise välimusega taimi. See on õlikanep, mille kasvatajaid Eestisse tasapisi juurde tuleb ja millest valmistatud toodete vaimustus näib alles hoogu koguvat. Et õlitaimede kasvatamine on Paalmanide suguseltsis juba traditsioon, tehtigi juurde OÜ Õlimeistrid ning pandi käima kanepiõli ja kanepijahu tootmine. Esialgu väikeses mahus, kuid juba on tooted müügil mahepoodides ja mõnede tarbijate ühistute poodides. „Kanepiõli on muutunud väga moekaks, sest inimesed on teadvustanud, et see on tervislik ja rikas paljudest kasulikest ainetest. Õli kõrvalproduktina tekib kanepijahu, mis liigitub lausa supertoitude kategooriasse. Seda saab panna küpsetistesse, smuutidesse, kastmetesse, putrudesse,” ütleb Laul ja lisab oma kiire tööpäeva lõunasööginipi: klaas keefiri, kanepijahu sisse ja täidab kenasti kõhtu kuni tööpäeva lõpuni. Tervislik ka. Kas inimesed juba tunnevad õlikanepit? „Enamikule seostub sõna kanep endiselt narkootikumidega, kuid siiski on aasta jooksul teadlikkus paranenud. Alguses pidin ikka väga palju selgitama, et see toode ei tee uimaseks ja sellega pilve ei saa,” muigab Laul. Mis on maal ettevõtluses kõige keerulisem? Laul vastab, et finantseerimine – pangast laenu saada on äärmiselt raske, kui mitte võimatu. „Meil oleks palju lihtsam tegutseda kuskil Tartu lähedal tööstuspargis suures hallis. Sinna antaks pangalaenu ja sellel näeb pank tulevikuväärtust. Aga kui ehitame tootmise maale, siis seda peab tegema laenuta – pank ei anna laenu, sest kui siin peaks äriplaan ebaõnnestuma, siis hoone ei-teakus ei maksa mitte midagi,” tõdeb Laul. „Kõige kiuste oleme muudkui laienenud. Põlvasse ostsime tootmise alles möödunud aastal, Savernasse kolisime kontori ja osa tootmist ülemöödunud aastal. Siin oli varem polikliinik, hoone oli pikalt tühjalt seisnud ja jooksis läbi. Saime selle väga viletsas seisukorras sisuliselt poolmuidu ja oleme siia palju investeerinud. Nüüd on maja sisekliima juba päris mõnus, oleme aastatepikkuse rõskuse välja kütnud. Saverna üks eelis on näiteks asukoht suure maantee ääres. Saadame õlisid DPD kulleritega üle Eesti ja see on väga mõnus – iga päev on püsikorje, pane vaid pakid õigeks ajaks valmis!”
Keskliigendiga laadurid
TUTVU MUDELITEGA UUEL KODULEHEL
www.multione.ee
AS Agrovaru
Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu Tähe 135b, 51013 Tartu
Tel 633 9290 • 505 5344 • faks 633 9292 info@agrovaru.ee • www.agrovaru.ee