Maa Elu, 22. märts 2018

Page 1

VIKTOR LAARENTS: ÄÄREMAAL ONGI TÖÖGA NII, ET TEED, MIDA TARVIS JA MIDA PAKUTAKSE. RIKKAKS SAAMISEST SIIN RÄÄKIDA EI SAA, KÜLL AGA ELAB TÖÖKAS INIMENE NORMAALSELT ÄRA.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

MESSINI ON JÄÄNUD 4 NÄDALAT 22. MÄRTS 2018 • NR 12 (145) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

komPost. Varbla vallas tegutseva vihmaussifarmi peremees viis läinud nädala lõpul prügifirmasse kogunenud riidejäätmed oma farmi, et uurida võimalusi valmistada neist komposti.

vihmaussid söövad riideprügi kompostiks sõnnik, aga kui paki lahti teeb, siis veendub, et lõhna pole ja käsi ei määri,” lausub ta.

RIINA MARTINSON Maa Elu

O

Ü Õkomulla juht Veiko Alberg rääkis, et segab tekstiilijäätmed veisesõnnikuga läbi, sest algul ei pruugi riidematerjal vihmaussidele meeldida, aga kui need on sõnnikus juba parajalt lagunenud, söövad ussid riiet küll. Selles, et vihmaussid suudavad riietest komposti toota, Alberg ei kahtle, küll aga ei tea veel, mis kvaliteediga see kompost tuleb. „Me ei tea, kas see on nii puhas, et võiks vabalt loodusesse tagasi panna. Pärast tuleb uurida, kas selles on raskemetalle ja kemikaale, mis toidutaimede kasvatamisel pole lubatud. Siis selgub, kas seda komposti saab kasutada aianduses või haljastuses ja metsakasvatuses,” seletab ta. Esialgseid tulemusi on oodata poole aasta pärast. Vermikomposti ehk vihmaussisõnnikut uurinud mullabioloog Mari Ivask on samuti seda meelt, et rõivajäätmetest vermikomposti valmistamise võimalusi tasub uurida. Üks tema õpilastest Karmen Kaldvee tegi mõni aasta tagasi Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureusetöö, kus vaatles tekstiilijääkide lagunemist vermikompostrites. Katsed näitasid, et tekstiil on soodsate tingimuste korral võimeline muutuma kompostiks üsna kiiresti. Peale riidejäätmetest kompostimise teeb Alberg koostööd ühe joogitööstusega, et katsetada, kas selle tootmisjäätmeid saaks samuti vihmausside abil ümber töötada.

Veiko Alberg ei kahtle selles, et vihmaussid suudavad riietest komposti toota, aga ei tea veel, mis kvaliteediga see kompost tuleb. Foto URmAs tAUL / PÄRNU Postimees

turg kasvaB Alberg toodab vihmaussisõnnikut kaheksa aastat, tarbijate huvi selle vastu on kasvamas ja mees plaanib tänavu tööle panna veel ühe farmi. Tema koostööpartnerid tegutsevad selle nimel, et vihmaussisõnnik jõuaks Skandinaavia tu-

rule ja siis jääks väheks mitte ainult Õkomulla farmi toodangust, vaid ka kogu Eestis toodetavast vermikompostist. „Ei tahaks, et peaks Lätist ja Leedust tooma hakkama, tahaks, et eestlased suudaks ise nõutud koguseid pakkuda,” ütleb ta.

Varbla farmist tuleb aastas 100–200 tonni vermikomposti. „Oleneb, kuidas nõudlust on, vastavalt sellele saab usse tagant piitsutada,” sõnab Alberg. Nõudlus on seni iga aastaga kasvanud ja fänne tuleb juurde. „Inimesed on aru saanud, et sõnniku ja keemia va-

hepeal on ka veel midagi,” lisab ta. Albergi vermikompost on müügil vihmaussisõnniku nime all. See eestikeelne nimetus aitab mehe sõnutsi tarbijail lihtsamalt aru saada, millega tegu. „Tõsi, mõni algul pelgab, et kotis on mingi rõvedalt haisev

maasikad nagu mandariinid Nagu tegijal ikka juhtub, pole Alberg ise jõudnud oma abiliste toodangut väga põhjalikult praktikas järele proovida, aga sugulastelt ja klientidelt saadud tagasiside põhjal kasvavad tänu sellele suuremad viljad, millel parem transpordikindlus. „Mu ämm on fänn, ta on seetõttu saanud lahti kartulimardikatest ja maasikad on tal nagu mandariinid. Üks maasikakasvataja rääkis, et ta marjad on tänu vihmaussisõnnikule kuni 120grammised ja elukutselised maasikakasvatajad ei usu, et ilma kange keemiata on võimalik nii suuri marju kasvatada,” jutustab Alberg. Vermikomposti sobib kasutada kõikide taimede puhul. „Kõigile, millel on juured, vihmaussisõnnik sobib,” kinnitab Alberg. „Üledoseerimise ohtu pole, taim võtab täpselt nii palju, kui sellele sobib. Taimele mittevajalik jääb pinnasesse ja see võtab selle hiljem.” Taimede istutamise korral võiks segada pinnasesse kolmandiku kuni viiendiku vihmaussisõnnikut. Kui kartulit maha panna, visake igale mugulale peotäis vihmaussisõnnikut, samuti peotäis tomati istutusauku. Viljapuule tasub istutusauku segada 10 liitrit ja kaks-kolm aastat on muretu. Kasvavale viljapuule ja marjapõõsale võib vihmaussitoodangut raputada võra laiuses sentimeetrise kihi. Kastmisvee tegemisel lisage tassitäis sõnnikut 10 liitrile veele ja jätke ööpäevaks toasooja seisma. Järgmiseks päevaks ongi kastmissegu valmis.


2 || eHituS || maa elu

22. märts 2018

oskajat ehitajat

ja ehituskaupa on igal pool vaja TOOMAS ŠALDA Maa Elu

P

ärnumaal Häädemeeste vallas Treimanis elav Viktor Laarents on üle veerandsaja aasta vedanud ehituse ning ehitus- ja kodukaupade müügiga tegelevat osaühingut Baum. „Kui tööd tahad saada, pead ära teenima inimeste usalduse ja suutma teha sisuliselt kõike vundamendist siseviimistluseni. Kaupluse asutamine tegi lihtsamaks nii firma enda kui kohalike inimeste elu,” on Laarents veendunud. „Kui Pärnu Kalur 1992. aastal tegevuse lõpetas, ei jäänud lihtsalt muud üle kui ise ettevõte asutada,” meenutab varem Pärnu Kaluri Treimani osakonnas ehitustööde juhataja ametit pidanud mees. „Õnneks hoiatati meid üsna pikalt ette, et peame endale uue tegevuse leidma. Pidin otsustama, kas lähen kuhugi tööd ja leiba küsima või loon oma firma. Korralik brigaad oleks ripakile jäänud ja nii see aktsiaselts Baum, mis 1997. aastal seadusemuudatuste tõttu osaühinguks ümber vormistati, tekkis. Mehed olid mõistagi rahul, sest eks nemadki olid tuleviku osas teadmatuses.” Kui enne määras tööjärje kalurikolhoos, siis nüüd tu-

Viktor Laarents on üle veerandsaja aasta vedanud ehituse ning ehitus- ja kodukaupade müügiga tegelevat osaühingut Baum. Foto: toomAs ŠALdA

li ise objekte otsima hakata. „„Päranduseks” ei jätnud Pärnu Kalur meile ühtegi tööd. Õnneks tekkisid tellijad üsna kiiresti ja vallale kuuluvates hoonetes oli pidevalt midagi remontida tarvis. Vald on tänini üks meie põhilisi telli-

HUUMORIPÄEV

VÄÄTSA RAHVAMAJAS 7. APRILLIL KELL 12 Ootame taas Väätsale esinema huumorimeelseid, nalja ja naeru armastavaid inimesi. Mõelge välja, tuletage meelde ja vormige lavaküpseks kõik naljad, anekdoodid ja estraadikavad ning pange maamees muigama ja naine naerust rõkkama! Igal osalejal on lubatud esineda ühe individuaalse ja ühe kollektiivse etteastega. Esinemisaeg kuni 7 minutit (kollektiividel maksimaalselt 12 minutit) Ajast kinni pidamine vajalik! Osalustasu 2 eurot inimese kohta (sisaldab söögiraha). Esinejate kirjapanek kell 11 kohapeal. Osavõtust teada anda 4. aprilliks aadressil rahvamaja@vaatsa.ee Lisada etteaste pealkiri, olemus, kestvus, esinejate nimekiri, kontaktandmed. Teave tel 5556 2601.

jaid – koolid, lasteaiad, raamatukogud jne. Esimestel aastatel käisime talvel ka metsa tegemas, et mitte niisama kodus aega surnuks lüüa. Ääremaal ongi tööga nii, et teed, mida tarvis ja mida pakutakse. Rikkaks saamisest siin rääkida ei saa, küll aga elab töökas inimene normaalselt ära,” leiab Laarents. töid koduvaLLast kiHnuni Kuigi Baum OÜ põhiline töötander on Häädemeeste vald, on neid tellitud pea kõikjale kodumaakonnas ja kaugemalegi. „Oleme Kihnus renoveerinud haiglat, täitnud sealse sadama, mõne majutusasutuse ja eraklientide tellimusi,” tunneb just Kihnu päritolu Laarents heameelt. Praeguse koduvalla objekte, kus tema firma rakendust on leidnud, on üle veerandsaja aasta jooksul kogunenud enam, kui mees mäletada jõuab: „Häädemeeste muusikakool ja vallamaja, Treimani raamatukogu ja rahvamaja, Ikla kantiinis oleme praeguseks juba kolm ümberehitust teinud, Uulu põhikooli kõrvalhoone, Massiaru hooldekodu põlengujärgne taastamine, samuti tulekahjus hävinud ajaloolise Treimani Kaupmehe maja sisuliselt nullist üles ehitamine jne. Lepanina hotellis oleme palju töid teinud, nüüd on seal küll uued omanikud. Eelmisel aastal lupjasime isegi Häädemeeste kiriku ära. Kui kohapeal ikka tööd tahad leida, pead kõigega hakkama saama, vundamendist siseviimistluseni. Tööd on ikka jagunud, kõik ei tule kohe

meeldegi. Väga palju on olnud lihtsamaid remonditöid.” Kui praegu on Baumi meestel käsil ühe uue Treimanisse rajatava kämpingu olmehoone ehitus, siis sobivate ilmade saabudes ootavad järge kaks katust ja veel paar objekti. „Meid ikka teatakse, küsitakse nõu ja hinda, ehitus- ja remonditöid tellivad nii juriidilised kui eraisikud. Hangetel me aktiivselt ei osale ja alltöövõttu ei armasta, sest risk vastu pükse saada on liiga suur, kogemus on seda õpetanud. Meie puhul on ikka nii, et tellijad otsivad meid üles. Teistmoodi ei kujuta ma ettegi, sest ei saa ju kedagi sundida meie kasuks otsustama. Erinevalt paljudest ei ole me ka tahtnud piiri taha minna. Masu ajal oli Eestis tööd vähe ja osa mehi läkski olude sunnil välismaale. Ka mu oma poegadest kaks läksid Norrasse, üks aga töötab firmas siiani varustaja ja minu asetäitjana. Ise olen üritanud ikka kodukandis hakkama saada. Oleme püüdnud kõik tööd kiiresti ja korralikult ära teha. Üks hea tellija on näiteks RMK, tänagi lähen nende Paikuse kontorisse, sest keegi sõitis seal aia maha, on vaja ära parandada. RMK Surju kontoris on vaja kuur ära lammutada. Kui midagi teha vaja, lähen kohale, rehkendan ja sobivusel teeme kiiresti korda. Tasu peab küsima mõistlikult, aga kui on hea klapp, siis tööd liigub,” kirjeldab Laarents oma ettevõtte toimimist. Pika tegevusaja jooksul on siiski ette tulnud igasuguseid

päevi. Nagu ehituses tavaline on talveperioodil tööd vähem, aga kevadel kõik ärkavad ja siis on jõuludeni korralik hoog sees. Aastadki on erinevad, mistõttu on Baum OÜ ehitusmeeste arv kõikunud kolmest veerandsajani. Praegu on palgal kaheksa inimest. „Oleme küll Treimani firma, aga ehitustöölised on Iklast, Kablist ja Häädemeestelt, mitte Treimanist. Töötajate leidmisega on üldse keeruline, maal jääb noori aina vähemaks. Järjest enam ostetakse meie kandis maju suveko-

ehitusmaterjaLiDe VaLiK on meiL KorraLiK, VajaDuse KorraL saab maja otsast Lõpuni siit ostetuD materjaLiDest VaLmis ehitaDa. duks, aastaringne elanikkond paraku kahaneb. Kalal käib siin nüüd üldse vaid mõni üksik mees, siinsest laevastikust ja kalurikolhoosist on järel ainult mälestused. Aga ma elan ilusa koha peal ja olen väga rahul, et saan kodukandis toimetades leiva lauale.” materJaLita ei eHita Üheksakümnendate esimeses pooles ainult ehitusega tegeledes oli Viktor Laarentsil pidev mure, kuidas vajalikud materjalid võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega Häädemeeste kanti saada. Sealt tekkiski

ettevõtlikul mehel mõte rajada kohalik ehitusmaterjalide kauplus. „Kuna endal oli materjale tarvis, tekkis plaan neid ka siinsele rahvale pakkuma hakata. Lisapõhjuseks asjaolu, et kaupluses liigub pidevalt sularaha, aga ehitajal on finantsid sageli objektide all kinni, pood aitas toime tulla,” meenutab ta. 1997 avas Baum OÜ Võistes, kus olid sobivad ruumid kohe olemas, oma esimese kaupluse, aga kuigi kasumlikuks sealne müügitegevus ei osutunud. Kolm aastat hiljem avati teine kauplus juba Häädemeeste endises meiereihoones, mis varsti eelmiselt omanikult ära osteti. Paralleelselt peeti kaht kauplust lühikest aega, sel polnud lihtsalt mõtet. „Me ei konkureeri suurkettidega, meie eelis on lähedus ja mugavus. Kohalikud inimesed on tänulikud, et ei pea hädapäraseid asju linna ostma sõitma.” Praeguseks on Häädemeeste ehitus- ja kodukaupade poodi mitu korda laiendatud, eelmisel aastal sai valmis pinda kaks korda kasvatanud juurdeehitus. Nüüd on siin 260 ruutmeetrit kauplusepinda, peale selle laoruumid. Juba praegu võib peremees läbimüügi põhjal öelda, et laienemine tasub end ära. „Ehitusmaterjalide valik on meil korralik, vajaduse korral saab maja otsast lõpuni siit ostetud materjalidest valmis ehitada. Kinnitusvahendid, tööriistad, segud, kipsplaat, soojustusmaterjalid, metallkarkass, värvid, tapeedid on kõik olemas. Valik on muidugi tagasihoidlikum kui linnas, aga soovi korral saame kõike tellida ja kohale toimetada. Müük on pidevalt suurenenud. Lähitulevikus on meil plaan kaupluse hoovialale ehitada hoidla puitmaterjali tarvis,” avaldab Laarents. „Vastavalt sellele, mida küsitakse, oleme sortimenti laiendanud. Üha enam oleme müüki võtnud kodukaupa alates pottidest-pannidest, tööriietest, patareidest kuni lasteraamatute ja jõulu- või munadepühade kaunistusteni välja. Häädemeeste on ikkagi kohalik keskus, inimesed tulevad bussi või autoga kohale ja ostavad vajalikud asjad ära. Olen päris palju tänusõnu kuulnud. Hindu hoiame enam-vähem Pärnuga samal tasemel, aga kampaaniatega võistelda muidugi ei saa, me ei saa kaupa selle hinnaga kättegi.” Enda ettevõtte kaht tegevusala võrreldes ütleb Laarents, et enamik tema ajast kulub ehituspoolega tegelemisele: „Kauplus toimib ilma minu aktiivse sekkumisetagi. Kaks tublit müüjannat ja varustaja saavad oma tööga kenasti hakkama. Tulevikus võtangi seda kui pensionikindlustust – kui ehitusega ei jaksa enam aktiivselt tegeleda, siis sellega ehk ikka jaksan. Ehituse võiks nooremad üle võtta, aga eks tulevik näitab.”


maa elu || tOit || 3

22. märts 2018

JUHTKIRI

PeeTeR RAIDLA

peatoimetaja

KEVAD ALGAS LUMISELT

S

Esimesed tänavused parimad

toiduained on valitud MAA eLU

K

onkursi „Eesti parim toiduaine 2018” hindamiskomisjon valis eelmisel nädalal toimunud kahe hindamispäeva jooksul välja 11 toodet, mis kannavad edaspidi pakendil oma kategooria parima toote hõbemärki. Hõbemärk „Eesti parim lihatoode 2018” omistati Atria Eesti Maksi & Mooritsa ratatouille-täidisega lihapihvidele. „Ratatouille on Prantsuse köögi tõeline superstaar ja Atria on pannud selle eestimaalastele harjumuspärase sea- ja veisehakklihast lihapihvi täidiseks,” räägib konkurssi korraldava Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. „Eesti parim kalatoode 2018” on külmsuitsu klaarsägaviilud õlis, mille mahe maitse ja luuvaba liha teevad sellest tootest suurepärase võileivakatte ja külma eelroa. „Selle meie turul veel suhteliselt tundmatu kalaliigiga saab kalaga sõbrunema ka pere kõige väiksemad toidukriitikud, kes kala suhtes sageli pigem skeptilised,” kinnitab Potisepp. Salvestile omistati sel aastal aga kaks hõbemärki: „Eesti parim toit lastele 2018” saa-

di Põnni ökoloogilise puuviljasmuuti 6+ eest ja „Eesti parim köögiviljatoode 2018” läks Smushie mango-apelsini-datli supersmuutile. Mõlemad tooted on valmistatud rangelt kontrollitud puhtast ökoloogilisest püreest ja neisse pole lisatud kübetki suhkrut – kogu magus maitse pärineb viljadelt. Hõbemärgi „Eesti parim magustoit 2018” pälvis Premia Tallinna Külmhoone Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul turule toodud lipuvärvides koorejäätis. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet see, et üllatava sinimustvalge värvilahenduse taga olid niivõrd traditsioonilised maitsed – assaimarjaekstraktiga mustikajäätis, naturaalse taimse puusöega toonitud šokolaadijäätis ja eestimaalaste lemmik, vanillimaitseline koorejäätis,” selgitab Potisepp. Tänavune hindamiskomisjon otsustas anda välja ka hõbemärgi „Eesti parim kuivsnäkk 2018”, mille pälvisid Balsnacki Ossi sinepimaitselised seakamarakrõpsud. Tiitli „Eesti parim valmistoit 2018” pälvis Kulinaaria OÜ Selveri Köögi kikerherne-suvikõrvitsasalat, kus põhikomponentidele lisavad värskust porgand, tomat, sojauba ja spinat ning kaunistusena krõmpsuvad

kõrvitsaseemned. „Hästi on läbi mõeldud ka salati pakendikontseptsioon: selle komponendid on värskuse säilitamiseks läbi segamata ja salati õlikaste on pakendatud eraldi topsi, millest tarbija saab salatile lisada just endale sobiva koguse kastet,” sõnab Sirje Potisepp. Hõbemärgi „Eesti parim kaste 2018” pälvis Valio Eesti Alma Kreeka dipikaste DIP! küüslaugu ja oliiviõliga, mis on inspireeritud traditsioonilisest kreeka kastmest skordalia’st. „Erinevalt tavalistest hapukoore baasil valmistatud dipikastmetest on Alma Kreeka DIP! valmistatud kohupiimakreemist, mistõttu on dipikaste valgurikkam ja madalama rasvasisaldusega ning sellel on paksem kreemine tekstuur, tänu millele püsib kaste suupistel ega tilgu,” selgitab Sirje Potisepp. „Eesti parim piimatoode 2018” on Farmi AB joogi-skyr –

Kõigi hõbemärgi päLVinuD tooDete VaheL VaLib hinDamisKomisjon 11. apriLLiL VäLja ühe toote, miLLeLe omistataKse 25. apriLLiL KuLDmärK.

naturaalne maitsestamata cleanlabel-jook, milles peale kõrge valgusisalduse annavad tervisele tuge ka kõhusõbralikud atsidofiil- ja bifidobakterid. Hõbemärk „Eesti parim pagaritoode 2018” anti Eesti Pagari peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmiku täistera-palaleivakesele. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet, et Pehmik on tervislik ja maitsev ning hoolimata suurest 30% köögiviljasisaldusest siiski kvaliteetsele pagaritootele omaselt pehme, õhuline ja mahlakas,” räägib Potisepp. Tiitli „Eesti parim kondiitritoode 2018” vääriliseks tunnistati Gustavi lavendli-crème brûlee-tort Matthias Cafelt. „Tordi biskviit on immutatud lavendliõite veega ja biskviidi vahel on marjatarretis ja pähklipralinee. Kreemina on kasutatud prosecco-toorjuustukreemi ja tort on kaetud lavendli peegelglasuuriga. Lavendliõisi on kasutatud makroonide kõrval ka tordi kaunistusena,” kirjeldab Sirje Potisepp uhket võidutorti. Kõigi hõbemärgi pälvinud toodete vahel valib hindamiskomisjon 11. aprillil välja ühe toote, millele omistatakse 25. aprillil toimuval auhinnatseremoonial kuldmärk „Eesti parim toiduaine 2018”.

el teisipäeval kell 18.15 algas Eestimaal kevad. Lumiselt ja seda üle kõigi maakondade. Lumikatte paksus kõikus esimese kevadpäeva varahommikul meie väikesel kodusel Maarjamaal üsna suuresti: 1 sentimeetrist Kuusikul ja Virtsus kuni 17 sentimeetrini Uue-Lõves Kuressaare lähedal. Nädalavahetusel Eestimaal pisut ringi sõites andsid tee äärde jäänud põllud aimu, et maaharijale ei alga tänavune kevad kergesti. Tallinnast Virtsu poole sõites võis näha vee- ja jäävälju, mis laiusid mitmel pool taliviljapõldudel. Meie oma Maa Elu ilmatark Jüri Kamenik pakub tänases lehes, et (kevad) talv võib püsima jääda aprillini. 25. märtsi paiku tuleb ilmatarga ennustuse kohaselt justkui kevadise ilma pööre, aga see ei jää ilmselt nii. Ja ütleb siis lõpetuseks: küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kas või augustis. Ega maarahvas pead selle peale longu lase, ehkki kesised ilmaolud tõotavad suuremat vaeva. See võib jutuks tulla hommegi, kui Olustveres saavad kokku põllumajandussektori ettevõtjad ja valdkonna spetsialistid. Juba 13. korda peetakse seal konverentsi „Põllumees kui tippjuht”, et kõnelda põllumajanduse arengusuundadest, analüüsida ohte ja riske ning leida koos uusi võimalusi sektori kasvuks. Olustveres selgub seegi, kes pälvib tänavu põllumajanduse tippjuhi tiitli, mida on välja antud alates 2013. aastast. Enne kiireid põllutöid korraldatakse muidki sisukaid koosistumisi. Nii pidasid eelmisel nädalal Türil oma konverentsi mahetootjad, kevade esimesel päeval peeti Pollil aiandusfoorumit ja juba järgmisel teisipäeval on Türil teraviljafoorum. Ehk siis kohti, kus oma kolleegidega mõtteid vahetada, jagub praegu küllaga. Ilusat kevadet!

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Maria Krinal Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018


4 || SÖÖt || maa elu

22. märts 2018

eesti loomakasvatajad

on tuntud uuendusmeelsuse poolest RIINA MARTINSON Maa Elu

T

änapäeva suurfarmide loomad on kui tippsportlased, kes peavad täpselt ajastatud hetkel andma maksimaalse tulemuse. Sarnaselt sportlastele on nendegi toidulaua koostis ülitäpselt välja arvutatud. Loomasöötade müügiga tegeleva TeknEst OÜ juhataja Ivar Lapa ütleb, et Eesti loomakasvatajad on Euroopas tuntud oma uuendusmeelsuse poolest. „Ma ei tea ühtegi maad Euroopas, kus ollakse nii valmis kasutama uusi tooteid kui Eestis,” sõnab ta. „Kõik mu partnerid, nii söötade kui seadmete müüjad, imestavad, et Eestis on farmerid nii uudishimulikud ja tahavad kõik uued lahendused ära proovida. Vanas Euroopas ollakse selles suhtes väga ettevaatlikud.” Lapa hinnangul võibki kohalike loomakasvatajate uuele avatud meel olla üks edu võtmetest, miks meie piimatootmine on nii heal tasemel. „Eesti on Euroopa piimatootmiselt üks tugevamaid riike ja meie lehmad on kõik tippsportlaste tasemel,” nimetab ta.

Baltic Agro loomasöötade arendusjuht Argo Bogdanov näeb oma töös samuti, et eestlased ei karda uut katsetada. Jah, risk uue tootega ebaõnnestuda on olemas, aga piimatootmise juures on tulemus kiiresti näha. Kui midagi ei sobi, siis väljalüps kukub kohe. „Farmides teatakse ülimalt hästi, mida loom vajab,” tõdeb Bogdanov. „Eesti loomapidaja on väga kõrgelt haritud ja oskab teha valikuid ja eksperimenteerida. Piimakarjakasvatus on Eestis juba sellisel tasemel, et kogu Euroopast käiakse siin õppimas.” Scandagra Eesti müügijuht Mihkel Hang ütleb, et just mõnel viimasel, loomakasvatuses väga keerulisel aastal on loomakasvatusjuhtide teadmised söötade tootmisest kukesammu võrra edasi läinud. „Põnev on kõrvalt jälgida, et näiteks Läti ja Leedu põllumeestega võrreldes on meie omadel ind õppida suurem, katsetatakse uusi asju ning käiakse mujal maailmas kogemusi hankimas,” räägib ta. Bogdanovi sõnutsi on pigem suuremad piima- ja lihatootjad valmis uusi võimalusi kasutama. „Suured üritavad end kulupõhiselt viimase tilgani ära optimeerida. Tänu sellele otsivad nad järjest efektiivsemaid lahendusi,” märgib ta. Loomulikult mängib suurt

rolli selles, millega loomi toidetakse, sööda hind. Kaupmeeste sõnutsi mõjutab tootjate hinnatundlikkust piimahind. Kui piima kokkuostuhind on kõrgem, ollakse valmis ostma ka kallimat sööta, ja kui hind kukub, nagu praegu, üritatakse söödakulu alla viia. Saksamaal toodetud loomasööti vahendava TeknEsti juht Lapa nendib, et tippsportlase tasemele viidud lehmad vajavad õiget dieeti ja oluline on, et sööt aitaks ka haigestumisi ennetada. „Tänapäeva söödad on välja töötatud väga täpselt, arvestades loomade arengutsüklit. Iga arengufaasi tarbeks on oma kindel toitainete nimekiri, mida loom peab saama, muidu algavad probleemid. Ainult terved loomad suudavad tänapäeval kasumit toota,” seletab ta. „Huupi söötmine on raiskamine.” söödateHas Scandagral on Viljandis oma söödatehas, kus valmistatakse aastas üle 100 000 tonni eri söötasid põllumajandusloomadele ja -lindudele, samuti karus- ja lemmikloomadele, isegi alpakadele on oma sööt müügile saadetud. Scandagra Eesti AS müügijuht Mihkel Hang räägib, et teravili on pärit Eesti põldudelt ja valmissöötade retseptid töötavad nad ise välja, aga suurfar-

LOOM SÖÖGILAUAL VAHELDUST EI TAHA RIINA MARTINSON Maa Elu

K

ui inimese toit peaks iga päev uute värvide ja maitsetega üllatama, siis loomadel tekitaks see stressi – nemad tahavad päevast päeva sama. Väätsa Agro juht Margus Muld räägib, et pisut üle poole lehmade toidust moodustab praegu koresööt: silo, hein, maisisilo ja põhk ning sellele lisaks antakse teravilja, jahvatatud maisi, rapsikooki, energiasööta, sojat, mineraale ja soola. See, mida ja kui palju loomadele ette antakse, on väga täpselt välja arvutatud. Lehmad on jagatud eri rühmadesse ja kõigil erineb ratsioon pisut piimatoodangu järgi. „Meil on teada, kui palju loomad piima annavad, kui suured nad on ja selle pealt arvutame välja, kui palju nad vajavad energiat, proteiine ja muid söödakomponente. Arvutused näitavad, mitu kilo saab lehm teravilja, rapsikooki, maisi ja muud,” seletab Muld.

Väätsa Agro juhi Margus Mulla sõnul on see, mida ja kui palju loomadele ette antakse, väga täpselt välja arvutatud. Foto: JÄRVA teAtAJA

Komponendid segatakse kokku söödamikseris. Kui palju toit lehma piimaandi mõjutab, ei saa väga täpselt öelda. „Teooriaid on erinevaid,” tõdeb Muld. Enamasti arvatakse, et toit mõjutab piimatoodangut 40–50 protsenti ja veidi rohkem mõjutab see, kuidas loomade eest hoolitseda: kui terved ja puhtad nad on, poegimisvahemik, lüpsi kvaliteet, masinate korrashoid, hoone seisukord, värske õhk ja muu. Enamik lugejaid usub, et iga lehm unistab praegu: saaks lõpuks ometi karjamaale värsket rohtu näksima. Väätsa Agro loomadest käib suvel õues vaid noorkari ja lehmad on aasta läbi sees. Muld kõneleb, et erinevalt inimesest, kellel isud vahelduvad, tahab lehm kogu aeg võimalikult ühesugust sööki. „Püüame söödaratsiooni kogu aeg ühesugusena hoida ja aasta läbi silo sööta,” räägib ta. „Veis on mäletseja ja me toidame baktereid, aga bakterid tahavad, et toitainete vahekord oleks stabiilne. Siis tunneb lehm end hästi.” Mulla jutu järgi katsetavad nad aeg-ajalt uusi toite. „Kui me mingi sööda sisse võtame, siis peab selle kvaliteet olema vä-

ga hea ja seda peab kogu aeg saada olema,” rõhutab ta. „Proovisime vahepeal õlleraba anda, aga selle tarne oli ebaühtlane ja loomale nii ei sobi. Tarne peab olema väga stabiilne: ma ei saa seda lubada, et täna on ja homme mitte, sest siis ma lükkan lehma seedimise segamini.” Samad põhimõtted kehtivad linnukasvatuses. „Kanade puhul ei ole nii, et ühel päeval teeme kartulit ja teisel riisi. Iga päev saavad sama toitu ja kui vanus muutub, siis anname uut segu. Küll aga ei piira me söömist, söövad nii palju, kui soovivad,” selgitab Eesti suurima munatootja Dava Foodsi tegevjuht Vladimir Sapožnin. Linnud söövad olenevalt eluperioodist segusid, millest põhilise moodustavad kohalik nisu ja rukis. Sööt segatakse kokku söödatehases ja peale nisu ja rukki lähevad sellesse soja, rapsikook, vitamiinisegud ja mineraalained. Kollaste munade saamiseks lisatakse söödale karotiini ja tervisemunadele linaõli. „Tähtis on, et valgusisaldus oleks täpselt paigas ja vastavalt elueale vitamiinid ja mineraalidki. Näiteks hakkab kana munema 18. elunädalal ja enne seda pole vaja anda aineid, millest munakoort moodustada,” seletab Sapožnin. Sööt segatakse kokku Eestis kasvatatud teraviljast, aga retseptid töötatakse välja Dava Foodsi peakorteris Taanis. Et koostis ideaalselt klapiks, kontrollitakse igal aastal kohalikku teravilja ja uuritakse, kui palju selles toitaineid on.

midesse mineva sööda täpne koostis pannakse paika koostöös konkreetse farmi loomakasvatusjuhiga. „Söödaohutuse tagamiseks läbib kogu sööt kuumtöötluse, mis aitab maandada söödast tulenevaid riske nagu salmonella ja Aafrika seakatk,” lisab Hang. Klientidele tarnitakse sööta puhurautodega, Big-Bagide või siis 25kiloste kottidega. Hang näeb, et iga aastaga tuleb järjest juurde hobi korras kanu ja lambaid, aga k a teisi loom i-l i nde kas-

Tänapäeva söödad on välja töötatud väga täpselt, arvestades loomade arengutsüklit. Iga arengufaasi tarbeks on oma kindel toitainete nimekiri, mida loom peab saama. Foto: WiKiPediA

vatavaid inimesi. „Linna tagaaia linnukasvataja on viimase aja uus kasvav trend. Meie kaupluste läbimüük näitab, et sellist klienti on aasta-aastalt mitu korda juurde tulnud,” sõnab ta. mikseriga koHa PeaL Baltic Agro toodab jõusööta oma mo-

biilsete söödamikseritega. Need näevad välja nagu suured kaubaautod, mikser tõmbab vaakumiga sööda sisse, jahvatab ära ja puhub valmissööda välja. Tihti tehakse sööt mikseriga valmis kliendi juures tolle enda toorainest. „Kui kliendil on vili või osa sellest olemas, siis ei pea ta seda tehasesse transportima ja pärast valmissöödana tagasi. Meie võtame kaasa selle tooraine, mida tal pole,” seletab Bogdanov. „Nii võidab klient logistika pealt päris korralikult, samuti saab kontrollida, mis sööda sees – ise kasvatab ja ise söödab loomale.” kuHu edasi? Meie piimalehmade toodang on juba kõrge, nüüd nuputatakse uusi söötasid ja lisandeid välja, töötades selle kallal, kuidas piimalehma eluiga pikendada. Lapa räägib, et see on kogu maailmas probleem: loomad ei pea kõrge toodangu juures kaua vastu. Pikendamaks eluiga, on vaja looma tervislikumalt toita. Eesmärk on saavutada, et lehm peaks karjas vastu vähemalt seitse laktatsiooni. Laias laastus on Lapa sõnutsi nii, et kui lehm on kaks lüpsiperioodi ära elanud, siis on ta endasse tehtud investeeringud tasa teeninud ja edasi hakkab omanikule kasu teenima. Paraku peavad tipptoodangut andvad lehmad praegu heal juhul vastu kolm–viis aastat.


maa elu || KaSVulaVa || 5

22. märts 2018

kasvulava –

KUIDAS KASVULAVA VALIDA? artjom shapenkov Prime Line OÜ

V kasvuhoone väike tubli vend TAAVI ALAS Maa Elu

M

aa Elu uuris uue aiandushooaja eel, milliseid alternatiive leiab kasvuhoonele, kui ei ole ruumi või tahtmist mitut kasvuhoonet aeda ehitada. Üks hea alternatiiv on kasvulava, mille võib paigutada kuhu tahes – isegi linnakorteri rõdule. Nüüd talvehooaja ja külmade lõppedes on taas aeg alustada aianduse planeerimisega. Aianduskauplustes ja kasvuhoonemüüjate veebiportaalides jääb silma, et tavaliste kõrval müüakse aina sagedamini eri kuju või suurusega kasvuhooneid, samuti mitut tüüpi lavasid, kus saab taimi kasvatada. Ka neile, kellel pole suurt aeda ega ruumi kasvuhoone rajamiseks-paigaldamiseks, leidub häid lahendusi, mis annavad tegutsemisrõõmu. Kui ruumi pole või on kasvuhoone juba olemas, siis on head ja sobivad alternatiivid kasvulavad ja -kastid. Tänu tänapäevasele arengule on neid juba üsna suur valik. Ise-

gi selliseid, mida saab automaatselt kasta, valgustada ja õhutada. Samuti leiab sobivaid kasvukaste linnaelanikele või maal kortermajades elavatele inimestele, kes tahavad kasvatada köögivilju või ürte, aga puudub maa, mistõttu tuleb seda teha rõdul, terrassil või lausa aknalaual. Kui tavamõõdus kasvuhooneid teavad paljud, siis millal osta või lasta ehitada aeda taimede kasvatamiseks lava? kasvuLavad nii aeda, terrassiLe kui rÕduLe Harjumaal kasvuhooneid ja aiatarbeid müüva Prime Line OÜ (www.kasvumaja.ee) juht Artjom Shapenkov ütles Maa Elule, et kasvulava eelis on suurus – see sobib hästi taimede kasvatamiseks, kui maad napib. Samuti on see hea täiendus kasvuhoone kõrvale. Selle sees saab panustada lühema kasvuga taimede kasvatamisele ja ettekasvatust planeerida. „Miks ka mitte rohelist kasvatada – saab juba va-

• Tomatid avamaal, rõdul ja kasvuhoones • Seemned, idandamine, külv, pikeerimine jne – kasvatamise praktiline juhis

Müügil

: Foto

rakevadel saaki taldriku peale ja sügisel isegi esimeste külmade ajal on ikka taimed alles. Kasvulava sobib omaduste poolest hästi näiteks kurkide kasvatamiseks – sees on soe ja niiske kliima. Teate, aed on nagu sümfooniaorkester, iga pill on oluline. Kasvulava roll aianduses

• Probleemid ja lahendused • Kohandatud Eesti oludele • Erilised sordid • 30 suurepärast retsepti soolasest magusani

SAKALA, VIRUMAA TEATAJA, PÄRNU POSTIMEHE, JÄRVA TEATAJA, LÕUNA-EESTI POSTIMEHE, POSTIMEHE TALLINNA JA TARTU KLIENDITEENINDUSES NING RAAMATUPOODIDES ÜLE EESTI!

on samuti tähtis. Õnneks on kasvulavade variatsioone mitu, nende seas on ka variante korterirõdule, terrassile, avamaale jne,” loetleb Shapenkov. Ta toob näiteks, et nende seast võib leida ideaalseid lavu ka maasikate kasvatamiseks. Saaki saab varem ja lava kaitseb lindu-

om

ZoN.C

AmA

de eest, peale selle on soojades tingimustes kasvatatud mari magusam. „Ühesõnaga, kasvulava on soodne ja universaalne majake taimedele oma kindlate eelistega,” ütleb Shapenkov. kasvuLava mÕÕt mÄÄraB, mida kasvatada Artjom Shapenkovi sõnutsi peab harrastaja arvestama,

ajadus ja tulemusele orienteeritus on muidugi inimestel erinev. Kogemustega harrastaja teab reeglina väga täpselt, millises mõõdus ja missuguse kujuga taimekasvulava vajab. Algajale soovitaks alustuseks piirduda väga lihtsa ja soodsa variandiga, et tunnetus kätte saada. Teatud määral vanasõna „Süües kasvab isu“ iseloomustab soovitust. Alustage ise kasvatamisega väiksemalt, küll isu suureneb. Siinkohal soovime ise kasvatamise trendi edendajana Eestis välja tuua, et õnneks ei pea enam algaja kartma, et tal pole aega tuulutamiseks ega kastmiseks. Poodides on saadaval automaatsed tuulutajad ja kastmissüsteemid, mis ei vaja elektrit. Kasvatage targalt ja olge õnnelikud.

et kasvulava mõõdud piiravad taimede valikut, aga samal ajal annab võimaluse saavutada avamaaga võrreldes parema tulemuse ja välistab teatud ohud, nagu näiteks närilised, linnud ja muud näljased tegelased ning külma ilma. „Tšillipipart saab edukalt kasvulavas kasvatada ja seda tehakse edukalt peaaegu Tallinna kesklinnaski,” kõneleb Shapenkov.


6 || etteVÕtJa || maa elu

22. märts 2018

Loodust säästvad puhastusvahendid õõramaise nimega Mulieres on tegelikult Eesti ettevõte, mille loodusliku koostisega puhastus- ja pesupesemisvahendid baseeruvad nahasõbralikul ja heade puhastusomadustega oliiviõlil. Mulieres on loonud tootesarja teadlikule tarbijale, kellele sobivad ainult läbinisti looduslikud ja allergiavabad valikud, mis kaitsevad nii inimesi kui looduskeskkonda. Mulieres on pereettevõte, mida juhivad kolme lapse vanemad Karel ja Merylin Rüütli. Just tänu lastele see ettevõte ka teoks tehti.

rahvusvaheline. Valisime ja kahtlesime, variant oli võtta eestipärane nimi, mis ütles lihtsas maakeeles välja, milliste toodetega on tegu, aga võtsime ikka nime, mis kõnetab laiemat ringi,” selgitab Karel. Juba algusest peale on eesmärk rahvusvaheline turgki ja teatud läbimurre on saavutatud. Mulierese tooted on müügil juba kaheksas riigis – väikestes ökopoodides ja suurtes kettideski. Tooteid on käidud tutvustamas ökomessidel nii Londonis kui ka Lõuna-Rootsis Malmös. 2016. aasta novembris omistati Mulierese Roosiaia pesugeelile Malmö ökomessil Skandinaavia parima uue elustiilitoote auhind.

Punetav naHk Kui noored lapsevanemad märkasid viis aastat tagasi, et nende lasteaiaealise poja nahk on ärritunud ja punane, pöördus pere loomulikult arsti poole. Kui arstid põhjust ei leidnud, asusid lapsevanemad ise tegudele. Pereema Merylin uuris ja mõistis, et kodus kasutatud puhastusvahendid ei sobi üldse tundlikule nahale. Kaubandusest ei leidnud ta veel viis aastat tagasi tundlikule nahale sobivaid pesuvahendeid. Seetõttu asus ta uurima hoopis vanu retsepte, kuidas sajand tagasi pesu pesti, ja leidis juhendi, kuidas valmistada oliiviõlist seepi. Seebitegu sai teoks ning lapse nahaprobleemid kadusid. Alguses valmistas pere pesuvahendit enda tarbeks, siis aga kuulsid sellest ka lähemad sõbrad ja tuttavad ning sõna levis. Rüütli pereni jõudis infot, et teistegi perede lastel on sarnaseid probleeme. Nii osteti vajalikud seadmed ja sündis kodumaine pesuvahendite tootja Mulieres, mille loodusliku koostisega puhastus- ja pesupesemisvahendid baseeruvad nahasõbralikul ja heade puhastusomadustega oliiviõlil. Milleks selline võõramaine nimi? „Mulierese nimi sai valitud seetõttu, et oleks

sertiFikaadid annavad kindLuse Mulierese pesu- ja puhastusvahendid ei sisalda parabeene, naftatooteid, sünteetilisi lõhnaega värvaineid, neid pole katsetatud loomadel. Mulieres on jõudnud väheste väljavalitud ettevõtete sekka, mille toodang on garanteeritult looduslikest koostisosadest ja kannab vastavat keskkonnamärgist. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on naturaalsete toodetena sertifitseeritud alla ühe protsendi pesu- ja puhastusvahenditest. Rahvusvahelise tunnustuseni jõudmine tähendas ettevõttele väga pikka ja kulukat protsessi, kus kontrollitakse üle kõik toodete koostisosad, retseptid, tootmismeetodid ja auditeeritakse kõike kohapeal kuni müügimaterjalideni. „Ecocert nii organisatsiooni kui kvaliteedimärgisena on selles vallas maailmas üks tuntumaid ja levinumaid. Nende standardid on ühed rangemad, aga samal ajal ka mainekamad,” lisab Karel. Ecocerti sertifikaat kinnitab, et Mulierese pesugeelid ja üldpuhastusvahendid on biolagunevad, nende koostisosad on 99,97 protsenti looduslikku päritolu ning tootmisel on kasutatud mahepõllumajanduse toorai-

TIIT eFeRT Maa Elu

V

net. Ühtlasi tähendab see, et Mulierese tootmissüsteemid vastavad säästva arengu standardile. 2016. aasta veebruarist kannavad tooted rahvusvahelist Vegan Society märgist. Lõhnastamata sensitive-seeria toodetel on Eesti Allergialiidu soovitus. See omistatakse toodetele, mis on ohutud, usaldusväärsed, ei sisalda lõhnaaineid või üldisi ärritavaid või ülitundlikkust tekitavaid aineid ja aitavad vähendada siseõhu saasteainete sisaldust ning mis sobivad tundliku nahaga inimestele või neile, kes põevad allergiahaigusi. „Sertifikaadid kinnitavad, et see, mis on pakendil lubatud, peab paika,” selgitab Karel, kui range kontroll sellega kaasneb. Ökopesugeelide seas on Mulierese tooted erilised, jättes pesule ja puhastatud pindadele hea meeleolu loova lõhna. Meeldiva aroomi saavutamiseks lõhnastatakse tooteid kvaliteetsete eeterlike õlidega. Valida on looduslikku päritolu Fresh Citruse, Rose Gardeni ja Nordic Foresti (meestelõhn) lõhnaseeriate vahel, kuid saadaval on ka lõhnastamata pesugeelid ja üldpuhastusvahendid ehk seeria Pure Unscented. „Me ei taotle, et kõik peaks meie tooteid tarbima. Tahame kõnetada teatud arvu inimesi,” räägib Karel. Ta lükkab ümber kahtlused, et looduslike pesuvahendite pesemisomadused on kehvemad. „Meie pere on kasutanud neid tooteid mitu aastat ja oleme rahul. Oleme lasknud tooteid Tallinna Tehnikaülikoolis uurida ja need puhastavad sama tõhusalt kui laialt levinud tooted. Meie klientide tagasiside kinnitab seda samuti,” lisab Karel. revoLutsioon siLme aLL Karel Rüütli sõnutsi on toiduainetööstuses praeguseks mõistetud ökotoidu väärtust ning puhta ja loodusliku tooraine kasutamine on jõudnud kosmeetikatööstusessegi. Tema hinnangul mõistetakse järjest rohkem,

MULIERESE PUDELI TAASKASUTAMISE KOLM LIHTSAT SAMMU • Ava tühjaks saanud pudel mööda õmblust, kasutades selleks oma pöidlaid. • Väline kest jaga kaheks ja eemalda sisemine kotike. Välise kesta saad kompostida või panna paberikonteinerisse. • Loputa sisemine kott ja lase kuivada. Sisemine kott, tila ja kork on taaskasutatavast plastist.

et ka puhastusvahendid võiksid olla naturaalsed. Karel ennustab, et rõhku hakatakse pöörama pakendite keskkonnasõbralikkusele. „Inimesed hoolivad järjest rohkem, millise jalajälje me endast maha jätame,” seletab Karel. Mulieres näitab siinkohal juba eeskuju, kasutades ümb er tö ö de ldud papist

Karel Rüütli sõnul on Mulierese tooted müügil juba kaheksas riigis – väikestes ökopoodides ja suurtes kettideski. Foto: tiit eFeRt

• Nutikas idee: kartongist pakendit võid kasutada näiteks maitsetaimede kasvatamiseks, tomatite, kurkide ja teiste taimede ettekasvatamiseks.

pakendeid, milles on 70 protsenti vähem plasti. „Meie pakendid on kasutusomadustelt sama tugevad ja kergesti kasutatavad kui plastpudelid, samal ajal märkimisväärselt keskkonnasõbralikumad. Pudeli kork on mitmefunktsionaalne ja töötab ka doseerimisnõuna,” sõnab Karel. Tema hinnangul on eelmise sajandi keskpaigas toimunud keemiarevolutsioon kahtlemata inimkonna tervisele juba mõju avaldanud. „Vaadake, kui palju on tekkinud erinevaid allergaid ja talumatusi ühe või teise aine suhtes,” kirjeldab ta. „Me ei saa kõike enda ümber kontrollida, aga seda, mis meie kodus toimub, saame küll.” sÄÄstame LÄÄnemerd Kareli sõnul mõtleb Mulieres elu- ja looduskeskkonnale ka laiemalt. „Soovime anda oma toodete kasutajatele võimaluse pesta pesu ja puhastada kodu loodusega kooskõlas, ilma et koormaks liigselt Läänemere niigi habrast tasakaalu,” räägib Karel. Läänemere kallastel elab ligemale 85 miljonit inimest ning eriliste geograafiliste, klimaatiliste ja okeanograafiliste tunnuste tõttu on Läänemeri oma valgalal väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Üha rohkem inimesi tunneb muret ja vastutust selle eest, millise elukeskkonna pärandame oma lastele. Mulierese toodete aluseks on looduslikud tensiidid, mille kõige levinum esindaja on roheline seep, ja seega on ettevõtte tooted ka biol a g u ne v ad . Lä ä nemere riigid on leppinud kokku ühises eesmärgis: taastada Läänemere merekeskkonna tervis. Kareli jutu järgi on ettevõttel mõtteid ka uute tootesarjade kohta, kuid kõikide uute toodete puhul on märksõna ikka loodu ssõbra l i kkus.


maa elu || pÄiKeSeeNeRGia || 7

22. märts 2018

PÄikesePaneeLid. Põhjamaade üks juhtivaid päikesepaneelitootjaid Naps Solar on tootmise kolinud Tallinna külje alla Tänassilma, kus toodetakse kõrgefektiivseid päikesepaneele igasse kliimavööndisse ja igale kontinendile.

eestis valminud päikesepaneele

leiab nii Antarktikast kui Valgest Majast ANNeLA LAANeOTS Maa Elu

N

aps Solar sai alguse Soomes 1981. aastal, kui Soome kütusekompanii Neste otsustas luua taastuvenergial põhinevaid lahendusi välja töötava üksuse. Selle nimeks sai Neste Advanced Power Systems ehk NAPS. Eestisse jõudis Naps Solar ligemale kaks aastakümmet hiljem, 2000. aastal. Esimesed tööd, üksikud tööoperatsioonid tehti allhankijana Napsi Rootsi tehasele, seejärel hakati tegema eritellimusi. Ajapikku kolis järjest rohkem tegevusi Eestisse. Aastal 2010 koliti Tallinna veerele, nüüdisaegsetesse ruumidesse Tänassilma külla Harju maakonnas ja praegu käib kogu tootmine Eestis. Naps Solar Estonia OÜ müügijuht Tõnu Janson kinnitab, et praeguseks tehakse Eestis nii standardtooteid kui ka eritellimusi ja ollakse võimelised valmistama peaaegu kõike, mis põhineb kristallilisel ränil. Janson ütleb, et päikeseenergial põhineva tehnoloogia arendamine käib maailmas hoogsalt ja eri suundades, kuid põhirõhk on sellel, kuidas hinda allapoole tuua. „Meie oma tehases läksime üle kõrgefektiivsete paneelide tootmisele ja nüüd ainult neid valmistamegi. Standardse 1,6 m2 paneeli võimsused on meil 305–315 W. Võrdluseks saab tuua näiteks Aasia toodangu, mis on tavaliselt 270– 275 W. Meie kasutame põhiliselt Euroopas toodetud materjale.” Janson tunneb heameelt selle üle, et Eestis on jõutud tulemuseni, kus ettevõttel praak sisuliselt puudub. Hoolimata sellest, et päikesepaneele tarnitakse 140 riiki. Tehases töötatakse peamiselt kahel suunal: uute materjalide otsimine ja katsetamine ning eripaneelide tootmine spetsiaalkasutusse ja ehitistesse integreeritud lahenduste loomine. Erilahendusi on tehtud näi-

Päikesepaneelide olemasolu tõstab ka kinnisvara väärtust.

teks merepoidele, tänavavalgustussüsteemidele, elektrijalgrattapargi laadimisseadmetele. Uusi elemente ja peegeldumisvastast kattekihti arendatakse koostöös Aalto ülikooliga. „Meie tooted on kasutusel sisuliselt igas kliimavöötmes, kaasa arvatud soomlaste Aboanimelises polaaruurimisjaamas Antarktikas. Seal töötavad meie paneelid ilma igasuguste tõrgeteta juba 14 aastat. Ka USA Valges Majas on meie paneele, kuid kahjuks ei luba turvanõuded tellimusest lähemalt rääkida. Eestis on silmapaistvamad ehk Tartu külmajaama kõrgläikega mustad eripaneelid ja Technopolis Ülemiste fassaad Lõõtsa tänaval.” Praegu töötab Naps Solar Estonias 20 inimest ja peetakse laienemisplaane. Päikeseenergia on tõusuteel – meist märkimisväärselt päikeserohkemates piirkondades on see vaieldamatult nõnda. Aga kas päikesepaneelid ta-

suvad end Eestis ära? See on küsimus, mida paneelide tootjatele ja müüjatele Eestis ilmselt kõige sagedamini esitatakse. Naps Solar Estonia juhataja Ander Pukk selgitab, et tasuvusaeg sõltub kliendist, tema elektrikulust ja paigaldusviisist. „Kui firmade puhul võib tasuvusaeg olla lühike, isegi 5–6 aastat, siis kodutarbija jaoks on olukord teine. Arvestada tasub 9–10 aastaga. Suurim mõjutegur kodutarbija puhul on suutmatus päeval toodetud elektrit oma tarbeks kasutada. Ostu- ja müügihindade erinevusest tingituna toimub müük võrku pisut madalama hinna eest kui ost. Tüüpiliselt suudetakse oma elektrit kasutada ligikaudu 20–30% ulatuses, harva 40% ja enam,” seletab Pukk. „Aga kui süsteem on optimaalse suurusega, siis müügitulu katab kogu aastase tarbimise ning ühtegi elektriarvet enam tasuma ei pea. Tore on elektriarvelt vaadata, kuidas suvisel ajal

PIIMA KIIRTEST

antibiootikumijääkide määramiseks Lihtne ja usaldusväärne test piimatootjale ja kokkuostjale

Proovi ei pea kuumutama. Tulemus 6 minutiga. Tootja: IDEXX Laboratories

Lisainfo ja tellimine: tartu@estdoma.ee, tel 736 2716 (E–R kell 9–17) Rohkem infot meie kodulehel www.domagroup.eu

Foto: NAPs soLAR

tekib suur ettemaks, mida talvisel ajal tasaarvelduseks kasutatakse. Omatehtud elektrit on siiski võimalik tarbimise juhtimisega rohkem kasutusele võtta ja siinkohal tulevad appi erinevad elektroonilised abimehed. On mitu lahendust nii kütteseadmete kui ka veeboilerite juhtimiseks. Uue võimalusena saab näiteks ühes liitumispunktis toodetud energiat kasutada teises. Näiteks oma maakodus ülejäävat elektrit saab kasutada linnakorteris,” räägib Pukk. Pukk soovitab nii polükristallilisi kui ka monoelementidest paneele: „Esimesed on tavaliselt soodsamad, kuid monoelementidega on võimalik saavutada sama pinnaühiku peal suuremat võimsust, seega kodumajapidamistele sobiks viimane paremini. Paigaldusraami kui ka inverteri osas soovitan siiski Euroopa toodangut. Kvaliteetsem kaup tasub ennast kiiresti ära.”

Puki sõnade kohaselt võib päikesepaneelide ostu võtta alternatiivse pensionisambana. „Esiteks ei ohusta seda inflatsioon ja tootlikkus on 9–10% juures. Teiseks vähenevad kohe elektriarved. Vabastate ennast ka elektrihinna kõikumistest, sest oma elektritootmisega olete selle enda jaoks fikseerinud. Paneelide olemasolu tõstab ka kinnisvara väärtust. Vähemasti meie paneelid säilitavad isegi pärast 26 kasutusaastat 80% oma algsest võimsusest ja tähtis on see, et meie suudame oma garantiid tagada. Ma ei kujuta ette, et isegi paari aasta pärast peale paneelide ostu mõni Aa-

praegu töötab naps soLar estonias 20 inimest ja peetaKse LaienemispLaane.

sia firma teid enam võimalike pretensioonidega jutule võtab.” Endiselt tuleb päikesepaneeli tootjatel kokku puutuda mitmesuguste levinud eksiarvamustega. „Kardetakse, et paneelid ei pea kauem vastu kui kümmekond aastat või ei tasu kunagi ära. Need arvamused on tekkinud teadmatusest või kokkupuutest madala kvaliteediga toodete või asjatundmatu paigaldusega,” selgitab Pukk. „Suur osa paigaldusi Eestis on suurte puudustega, levinud on nii montaaživead, planeerimisvead kui ka möödalaskmised komponentide valikus. Tootlikkuses need tihti ei avaldugi, kuigi oleme näinud vägagi suuri erinevusi võrreldes enda paigaldistega. Meenub üks „maailma parima inverteritehnoloogiaga” tehtud töö, mis meie läheduses paikneva samalaadse jaamaga annab 12% vähem energiat. Ka paneelide lennuomadustest tuules on näited olemas. Pikaajalist investeeringut on mõistlik teha ikka kaalutletult, agressiivseid müügivõtteid tõrjudes. Paljude siin pakutavate paneelide kohta on meil näiteks olemas paneelitestriga tehtud võimsuse mõõtmise tulemused. Peab ütlema, et enamik meie klientidest on tulemusi nähes olnud väga üllatunud,” kõneleb Pukk. Mida aga öelda inimesele, kes loeb, et päikesepaneelide areng on kiire, ja usub, et varsti tuleb turule fundamentaalselt uus tehnoloogia – kaks korda odavam ja kaks korda võimsam? „Kahjuks peab nentima, et midagi sellist pole praegu näha. Enamik kohalikus ajakirjanduses ilmuvatest sellealastest uudistest ei vasta päris tõele, räägivad laboris saadud esialgsetest tulemustest või on lihtsalt meediamull. Ideest tooteni või laborist turule on väga pikk tee ja enamik seda teed alustanutest ei jõua sinna kunagi. Nii et peame veel varuma kannatust ja töötama nende toodetega, mis nüüd ja kohe olemas,” ütleb Pukk.


8 || puit || maa elu

22. märts 2018

Puutöö. Vilepilli heli mõjutavad paljud nüan

Noor mei VIIO AITSAM Maa Elu

aapsalu linna servast pärit Daniel Rahuvarm ütleb, et kui ta vilepille valmistama hakkas, eristas ta puuliike vähe – kõik nüüdsed teadmised on tulnud enda praktilise kogemuse kaudu. Puidu kui materjali juurde jõudis ta tänu sellele, et isa töötas puiduettevõttes, kus õnneks lasti lastel ninapidi töö tegemise juures olla. „Andsin meestele servamata lauda kätte ja olin päevad otsa tsehhis. Õhtul võtsin jääkide kastist alati puidujääke koju kaasa. Puidu lõhn ja puuvirnad hoovi peal – kasvasingi puidu keskel.” Linnaservas elamine tähendas, et poiste mängumaad jäid metsa. Seal meisterdati puidust asju, näiteks vibusid ja nuiasid, ehitati onne. „Esialgu olid onnid ühe- ja kahekaupa, aga hiljem tegime onnilaagreid. Seal oli onne puu otsas ja all, põrandad ja seinad korralikud. Ehitasime laagri kaheksa korda üles ja ikka keegi käis lõhkumas ...” Kui suuremaks kasvati, hakkasid teised poisid rohkem tegelema tüdrukute ja kooliga. „Mina tulin metsast välja alles kusagil gümnaasiumi alguses. Enne seda polnud põhirõhk õppimisel, vaid mõnusal olemisel,” ütleb Daniel Rahuvarm. Esimesed turukogemused Tõsisem puidust asjade tegemine jäi gümnaasiumiaega – isa kingitud nuga oli selleks ajaks olemas. „Metsas käimine oli jäänud harvemaks ja mingil määral olin juba distsiplineeritud. Hakkasin ajaviiteks sellest puidust, mida mul oli kogunenud palju, asju tegema.” Aukude puurimiseks oli esialgu isa vana trell. Valmis esemed (võinoad, võtmehoid-

„Minu eesmärk on nautida elu kui protsessi, propageerida puutööd ja käelist tegevust, mis annavad aega elu üle järele mõelda,” ütleb Daniel Rahuvarm oma kodulehel. Pildil hoiab ta käes kasest bassivilesid. Laual on näha veel plokkviled, kohtunikuviled ning pihlakast, saarest ja tammest viled. Fotod: Viio Aitsam

L.EE.MKT.AH.02.2018.0045

RAVIMIREKLAAM

Jaga kallistusi, mitte usse! prasikvanteel, püranteel

febanteel, püranteel, prasikvanteel

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

jad jms) läksid sõpradele kingituseks, aga siis sai neid palju ja ühe kuulutuse peale tuli mõte minna Haapsalu laadale kaupa müüma. „See oli 2010. või 2011. aastal. Sellel laadal sain aru, et asju, mis sõpradele kinkimisest üle jäävad, tasub müüa. Kui ikkagi saad ühe päevaga kätte oma aastase taskuraha, tekitab see meeletu hasardi.” Daniel Rahuvarm meenutab, et tegi ühe kirjutuslaua sahtli tööriistasahtliks ja hakkas nii-öelda tootma. Noor äri, nagu ta ütleb, käis käsikäes ebaõnnestumistega. Näiteks otsustas ta ühel suvel valmis teha tuhat puidust õngekorki ja need siis kalameestele maha müüa. Osteti vast viisteist. Korgid seisid viis aastat ja kui välja mõeldud olid juba täiuslikumad mudelid, läksid ahju. Nii lisandus järjest kogemusi ja kaubaliike. Gümnaasiumiaega jäi õpilasfirma, mis võimaldas oma kaupa müüa kohtades, kuhu üksi poleks jõudnud. „Minu tooteportfell oli selleks ajaks juba päris suur. Jõudsime Eesti kümne parema õpilasfirma hulka ja kõige kaugem koht, kus oma kaupa müüsime, oli Šveitsis.” Puidu avastamine Daniel Rahuvarm jutustab, kuidas ta puitu vestes hakkas avastama, et mõni puuliik on pehmem, mõni kõvem, mõni hoopis teistmoodi lõhnaga. „Siis hakkasingi endale teadlikumalt materjali valima. Korjasin ilusa kujuga kaikaid ja panin pööningule kuivama. Selleks ajaks, kui sellest majast välja kolisin, oli neid kaikaid umbes viis ruumi – enam-vähem kõik seljakotiga koju toodud.” Vilumus kasvas koos tegutsemisega. Varsti hakkas ta puuliikidest aru saama juba tüve ristlõike või isegi laastude järgi. Ja muude toodete seast jäi tähtsaimale kohale vilepill. „Algelised viled olid mul kaasas juba esimesel laadal – tammepuujupp ja auk peal, seda tuli puhuda nagu pudeli-


maa elu || puit || 9

22. märts 2018

nsid: vile augu sisepinna siledus ja sügavus, pealmiste aukude hulk, lõikenurkade kalded jne.

ister paneb puu laulma suud. Esimesed sellised viled, kuhu sisse puhuda, tegin sama aasta jõululaadaks. Kogesin, et need ühehäälsed viled meeldisid inimestele. Siis hakkasin oma vilesid edasi arendama. Tulid kahetorulised viled, mille torudes erinev hääl. Siis kolmehäälsed viled ja nii edasi.” Materjalivalik algas pajust. Kogemus, et pajusse on peaaegu võimatu puurida siledat auku, andis teadmise, et hea kõlaga keerulisem vile tuleb valmistada kõvalehtpuidust. Augud peavad olema siledad, et õhk neist puhtalt läbi käiks. „See pani kõva puitu otsima. Näiteks on vile jaoks hea pöidlajämedune saarepuu. Samamoodi sobib noor vaher. Aga kõigil neil on oma nüansid. Saar on pigem rabe puit, kuid ta murdepunkt on kõrge, tamme eraldi väärtus on niiskuskindlus ja ta on hästi ilusa mustriga. Väga ilus on ka jalakas ja kui teda veel lihvida ja poleerida nii siledaks kui võimalik, saab mustri, mis vastu päikesevalgust mängib nagu liikuv pilt.” Kui vaatame valikut, mille Daniel Rahuvarm on näidiseks välja toonud, leiab puuliike palju rohkem. Suured viled on näiteks kasest, treitud nn viisiviled hallist lepast, ühe pihlakase nn kohtunikuvile keskmine osa on hoopis sirelist. Veel arendamisel olev, tervet helide tiraadi kuuldavale toov kolviga vile on kadakast, kolb lodjapuust jne. sÕBrad aitavad materJaLiga Vilepillimeister räägib, et esialgu ei vaadanud ta kadaka poole. Üks põhjus seegi, et teised puidukäsitöölised seda puitu nii palju kasutavad. „Kohtades, kus meie lähedal kadakas kasvas, oli maastik nii ilus, et ega ma ei raatsinud sealt neid võtta ka. Mulle tundus, et kohe, kui ühe kadaka ära võtan, rikun pildi ära. Aga siis andis üks vanem sõbranna märku, et ta hakkab oma Topu suvilakrunti laiendama ja kui ma

kadakat tahan, siis võin valima minna.” Mure palju otsitud saarepuuga sai leevendust, kui sõber andis märku, et plaanib oma saarikutes puid maha võtta. Daniel Rahuvarm käib puitu otsimas ka elektriliinide alt, kust just vilepillideks sobiva tüvejämedusega võsa nagunii maha raiutakse. Ka on ta kuulutanud, et on huvitatud mahavõtmisele määratud viljapuudest, ning käibki märguannete peale neid saagimas, mille eest saab puidu endale.

puuLiiK mõjutab piLLi VäLjanägemist ja seDa, Kui paLju meister peab VaeVa nägema, et puhta heLi Kätte saaKs. Metsast või aiast toodud puit läheb kõigepealt kuivama. Peenem materjal peab saama kuivada vähemalt kaks aastat, jämedamaga läheb kauem. Näiteks suuri kasest vilepille, mille sisse on puuritud sügav auk ja mis toovad esile erilisi helisid, mida on võrreldud psühhedeelsete helidega, ei saa ta praegu palju juurde teha, kuna materjal on kuivamas ja kase puhul võtab see aega kolm-neli aastat. Daniel Rahuvarm räägib, et kui teeks pilli vaid aasta kuivanud puidust, tähendab see riski, et pill jääb tummaks – niiskus mängib veel sedavõrd, et surub vilepilli augud kokku või muudab nende suurust nii, et heli ei tekigi. PiLLimeistri unistus Kõiki vilepillide sisse jäävaid tehnoloogilisi nüansse Daniel Rahuvarm ei avalikusta. Nii palju siiski räägime, et oma mõju on peaaegu igal lõikel ja helid sünnivad kõikide lõigete kooskõlas. Puuliik mõjutab pilli väljanägemist ja seda, kui palju meister peab vaeva nägema, et puhta heli kätte saaks. Kui pajutoorikusse puurida

auk ja see lihvida seest täiesti siledaks, tekiks sama heli nagu saarepuust viles, kuid tegijal on targem näha vaeva vähem ja võtta kohe saarepuit ette. „Pajust saab teha ühehäälseid vilesid, millele siledust nõudvaid avasid peale ei tule.” Mitmehäälse vilepilli heli sõltub kõigist augu või aukude parameetritest – augu pikkusest sõltub tooni kõrgus ehk noot ja augu läbimõõdust heli „jämedus” ehk tämber. Vile peal olevast august või aukudest sõltub heli tugevus ja iseloom. Kõik parameetrid peavad omavahel klappima, et saada õiget heli. „Peale selle on tähtsad augu servad – kui sügavale need ulatuvad, kui järsult on lõigatud. Samuti see, mis suuruses on õhu sisenemise ja väljumise avad. Kui sisenemisava on liiga suur, tekib teatud määral õhu kokkusurumine ja kui tekib mingigi defekt kuskil, ei lähe õhk enam sinna, kuhu vaja. Kui sisenemisava on liiga väike, võib mõni laps puhudes süljega ava ummistada ja jälle vile ei tööta.” Daniel Rahuvarmi näib saatvat otsiv vaim, mis toob ta vilepillivalikusse järjest uusi mudeleid. Ta on lisanud vilesse hääletorusid, muutnud pikkusi ja suurusi, kusjuures ta ise on saavutanud vilumuse mängida ka mitut pilli korraga. Üks uuemaid pille on kolviga ehk selline, kust kolbi liigutades saab välja võluda eri kõrgusega helisid. Ta räägib, et selle pilliga ilmselt elatise teenimiseks turule minna ei tasu, kuna selle valmistamine nõuab rohkem aega. Samas on tal väljamõtlemisel, kuidas vilepilli siduda üheks kompaktseks tervikuks. Praegu on kolb täiesti eraldi, võib välja kukkuda, kaduda jne – ei ole veel kasutajale küllalt mugav. Unistus on tal aga saada kord valmis ka selline vilepill, mille puhul saaks analoogselt muuta tämbrit ehk vilepilli sees oleva augu läbimõõtu. „Augu läbimõõt peab suurenema ja vähenema. Ma ei kujuta seda veel täpselt ette, aga see on väga huvitav.”

DANIEL RAHUVARMI VILED • Ühetoruline pill. Puit: paju, lepp, kask, toomingas, sarapuu, paakspuu. • Linnuvile. Tavalisele vilele on lisatud väike lisaelement. Vile peale on puuritud auk, mille abil saab helitooni muuta. Puit: kõvalehtpuuliigid, mis korralikult kuivanud. • Kolmehäälne vile. Do-re-mihäälestusega linnuvile, millega saab mängida lühikest viisi. • Kahetoruline vile. Nagu kaks

vilet ühes. Puit: kask, lepp, tamm, pihlakas, paju, õunapuu, sarapuu, saar, toomingas, vaher jm. • Multitoruvile ehk plokk. Puuklotsist vile paljude torudega (seni kuni 14). Viisijuppi saab mängida alates neljast torust. Puit: saar, vaher, sarapuu, kirss, kask, toomingas, tamm, kadakas. • Kalavile. Kalakujuline linnuvile. • Viisivile. Sääse häälega ja kahe oktaaviga vile, millega

saab mängida rokisoolosid, rahvaviise, koera kiunumist jms. • Hark. Puu oksaharudest, mida on kaks kuni viis. Iga haru on eri helikõrgusega. Puit: kõvema puiduga puuliigid. • Kohtunikuvile. Puutükkidest kokku liimitud traditsiooniline kuuliga spordivile. Puit: palju eri puuliike. • Bassitoru. Madalahäälne pika auguga bassivile. Puit: kask. Allikas: Daniel Rahuvarm

Kalavile, valmistatud jalakast.

Vasakult: lepast treitud viisivile, pihlakast kolmehäälne ja saarest kahehäälne vile. Kaks viimast on kevadel kooritud puidust – võte, mida töönduslikult kunagi järele teha ei saaks.


10 || puHKeKeSKuS || maa elu

22. märts 2018

Albu vallavanem Kalju Kertsmik kinnitab, et inimeste huvi talispordi vastu ei näita kustumise märke.

Fotod: eRAKoGU

valgehobusemäe suusaja puhkekeskuse mõju küündib üle metsade KUIDO SAARPUU Järva Teataja

ü m mekond aastat tagasi Põhja-Järvamaale toonasesse Albu valda Mägede külla sisuliselt tühja koha peale kerkinud Valgehobusemäe suusa- ja puhke-

keskuse mõjuala küündib kaugele üle keskust ümbritsevate metsade. Kohalike ettevõtjate sõnutsi saaks koostöö olla veel parem. 2007. aasta lõpus avatud keskuse teise etapi arendustööd, mille käigus sai keskus juurde näiteks suvise rullsuusaja tuubiraja, mänguväljaku, Valgehobusemäe „Eiffeli” ehk valgustorudega kaunistatud vaatetorni, tehti teoks mullu. „Teise etapi arendustöödega likvi-

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage Tartumaa Tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee www.facebook.com/vanerex

deerisime talviseid kitsaskohti ja parendasime suviseid vaba aja veetmise võimalusi,” selgitab Kalju Kertsmik, pikaaegne Albu vallavanem, praegune keskuse juhataja. keskus kasvaB Ja areneB Kalju Kertsmik hakkas suusa- ja puhkekeskusest unistama 2000ndate keskel, ajal, mil Albu mõisa pargis peetud Jaak Mae suusavõistlus muudkui kasvas. „Oli selge, et mõisa-

pargi jaoks on see võistlus juba liiga suur. Samuti käisime eelnevalt Lõuna-Eestis luurel ja vaatasime, kuidas Otepääl ja Kütiorus asju aetakse,” sõnab ta. „Kartus, et Kesk-Eesti pole Lõuna-Eesti, mind küll ei morjendanud. Vaatasin optimistlikult tulevikku ja katsusin näha suurt pilti.” Praegu käib keskusel 11. talvehooaeg. Kalju Kertsmik kinnitab, et inimeste huvi talispordi vastu ei näita kustumi-

se märke. Lõppeva talve tippnädalavahetustel leidis Valgehobusemäele juhataja jutu järgi tee tuhatkond ja peale inimest. Kassades ja laenutustes oli rakkes kolm–neli töötajat, kuid järjekorrad püsisid. „Näen rõõmustavat suundumust, et välisturistide osa on kasvamas. Keskusse helistatakse Tallinna suurtest hotellidest ning uuritakse lahtiolekuaegade ja talveteenuste kohta. Varasematel talvedel see nii ei ole olnud.” Alustati kahe inimesega. Praegu on keskuses tööl seitse inimest: juhataja, arendusjuht, spordiinstruktor, puhastusteenindaja, kokk, administraator, osalise koormusega ka raamatupidaja, hooajaliselt rajameister. Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse mõju on Kalju Kertsmiku sõnutsi piirkonnale päris suur. „Piirkonda on tulnud külastajaid juurde ning see on kindlasti mõjutanud kogu Põhja-Järvamaa ja Kõrvemaa

Metsamaterjali hinnad www.metsaraha.ee


maa elu || puHKeKeSKuS || 11

22. märts 2018

turismiettevõtjaid ning majutusasutuste pidajaid,” toob ta välja. „Pakun, et keskuse otsene mõjupiirkond võib olla 20 km, kui mitte rohkem. Mais jõuab meile näiteks roheliste rattaretk, millest võtab osa 1700–1800 inimest. Korraldajad panid kinni keskuse majutuskohad, kuid ega kõik ratturid soovi telkides ööbida ning nii otsivad nad ööbimiskohti lähipiirkonnastki.” sPort Ja teater Kertsmik lisab, et ise nad keskuse juurde uusi majutushooneid ei plaani, pigem jätavad selle töö naabritele. „Ükskõik, mida me ka ehitame või kuhu oma arengus jõuame, siis ma ei soovi, et Valgehobusemägi kaotaks oma praeguses väljanägemises, looduslikus ilus või metsaga kaetuses,” rõhutab ta. „Minult on küsitud, miks tegime rullsuusaraja vaid 0,9 km pika, mitte aga näiteks 3 km.

Miks oleks ma pidanud tahtma aga matkaradu rullsuusaraja tegemiseks asfalti alla viia? Ka 900 meetrist piisab treeningute jaoks täiesti. Me ei ole ju Otepää, kus korraldatakse suuri rahvusvahelisi üritusi. Pigem panustame perespordile. Kas Hiina turistid käiksid meil, kui Valgehobusemäel oleks kõik tehislik?” Kalju Kertsmik on tuntust kogunud Vargamäe teatriprojektide edendajana. Kuigi praegu panustab ta täielikult Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse arendamisse, siis ei unusta ta kultuurivaldkondagi. „Valgehobusemäel on huvitavad koh-

Kes on VahepeaLset arengut näinuD, Võib VaLgehobusemäe Kohta KüLL öeLDa: imeLine.

ti, selliseid, kus kevadel kavatsen paari lavastajaga kohtuda. Kuniks pole kindlaid kokkuleppeid, siis praegu saladuseloori ei kergitaks,” ütleb ta. „Miks mitte kultuuri puhkekeskusega ühildada. Inimesed on ju nüüd juba harjunud Valgehobusemäel käima.” Valgehobusemäe suusaja puhkekeskuse kolmandas arenguetapis võiks Kertsmiku nägemuses kerkida laskesuusastaadion. See on spordirajatis, mis tema teada PõhjaEestis puudub. Järvamaa Turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver avaldab, et Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse mõju on ka statistiliselt väljavõetav. „Kui me rääkisime 10–12 aastat tagasi toonases Albu vallas tegutsevatest majutuskohtadest, siis oli seal Simisalu loodusmaja ja edasi tuli tükk tühja maad,” toob ta välja. „2009. aastal oli Albu vallas 117 voodikohta, 2013. aastaks tõusis nende arv 223ni ja 2017. aastaks 275ni.” Sihver kinnitab, et kui Valgehobusemäe keskus saadi toimima, läks veel aasta– paar, mil kohalikud ettevõtjad hakkasid piirkonda teise pilguga vaatama. „Kui asi ei töötaks, siis ju majutuskohti juurde ei tehtaks,” arutleb ta. „See pole majandusharu, kus keegi ehku peale tegutseks. Eriti maapiirkonnas.” Järvamaa Turismiinfokeskus asub maakonnakeskuses Paides. Piret Sihver seletab, et sageli jõuavad huvilised enne Valgehobusemäele kui Paidesse tema juurde. „Loomulikult soovitan neid ja päris tihti, eriti inimestele, kes tunnevad huvi aktiivsete tegevuste vastu,” sõnab ta. Piret Sihver mäletab ka ise aega enne praegust Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskust: metsaga kaetud mägi, tudisev vaatetorn selle otsas, kitsuke jalgrada looklemas. „Kes on vahepealset arengut näinud, võib Valgehobusemäe kohta küll öelda: imeline,” tunnustab ta. „Albu kant hakkas suuremat hulka turiste vastu võtma peale seda, kui Tammsaare kirjutas valmis „Tõe ja õiguse” esimese osa. Inimesed tahtsid ise näha, milline see Vargamäe välja näeb. Kui Kalju Kertsmik poleks ajanud suvelavastuste asja, näinud, kuidas inimesed päriselt kohale tulevad, poleks ta võib-olla ka puhkekeskusega turisminduses kätt proovinud.”

OÜ Jäneda Mõisa tegevdirektor Enno Musta sõnul on Valgehobusemäe keskuse mõju ümbruskonna Foto: ARVet mÄGi majutus- ja toitlustusasutustele täiesti olemas.

KOHALIKUD ETTEVÕTJAD SOOVIKSID SUUREMAT KOOSTÖÖD

M

usta Täku Talli haldava OÜ Jäneda Mõisa tegevdirektor Enno Must nõustub, et Valgehobusemäe keskuse mõju neile on kaudselt täiesti olemas. „Kui keskuses on tippudele mõeldud võistlused, on see mõju väiksem, sest seal ollakse väga kinni ühes eesmärgis: hea sportliku tulemuse saavutamises. Mõju on vähem tunda toitlustuses, küll aga olemas majutuses,” arutleb ta. „Kui on väga ilus ilm ja tegu rahvarohke talvepäevaga, siis on liikumist kindlasti enam. Inimesed tulevad kohale ja planeerivadki endale tegevusi tulvil päeva. Teel koju leitakse ka meid üles.” Peale Musta Täku Talli ja Valgehobusemäe keskuse tõi Must piirkonnast välja veel Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse, mis kõik tekitavad omavahel toimiva sünergia. „Neid nädalavahetusi, kus ettevõtted teevad Valgehobusemäel või Kõrvemaa keskuses oma talveprogrammi ära ja meilt tellivad toitlustuse ja saunakasutuse, on ikka omajagu,” toob ta välja. „Piirkonda vaadatakse tervikuna, mis seal salata, valdav osa meie klientidest on moel või teisel seotud Tallinna või Harjumaaga. Kui suudame neile pakkuda põhjuse peatumiseks, on suur osa eesmärgist juba täidetud.”

Jäägri Villa peremees Valeri Homin nendib, et kuigi nad asuvad lähestikku, siis Valgehobusemäe keskusega neil koostööd ei ole. „Tallinn on piisavalt lähedal, et mäe peal käivad inimesed siia kanti väga ööbima ei jää,” põhjendab ta. „Meie valdkond on ka teistsugusem: pakume ruume koolitusteks, seminarideks, sünnipäevadeks, pulmadeksmatusteks, vajaduse korral koos majutusega.” Homin kinnitab, et neil on kohalike majutusettevõtete, näiteks Kallisaba puhkemajaga välja kujunenud, et kui ühe voodikohad saavad täis, siis pakutakse klientidele välja teine. „Me ei ole konkurendid, pigem toetame üksteist.” Sealsamas Mägede külas asuva Kallisaba puhkemaja peremees Siim Vaher tunnistab, et Valgehobusemäe mõju on neile tunduvalt suurem kui nende mõju keskusele. „Meie talvehooaeg ongi edukas just tänu Valgehobusemäele,” lisab ta. Valeri Homin on seda meelt, et nende piirkonnas on omajagu turismiettevõtjaid, kuid puudu on ühisest turundusinimesest, kes neid kõiki piirkonnaüleselt klientidele müüa suudaks, kes teeks nende nime teatavaks ka väljaspool Põhja-Järvamaad. „Olen seda inimest otsinud ja ka teistele rääkinud, kuid seni tulutult,” arutleb ta. „Pi-

ret Sihver Paidest teeb väga head tööd, aga ta on üksinda terve maakonna peale. Otsitav müügiinimene võiks olla kohaliku taustaga, kes teaks piirkonna ajalugu, ettevõtteid, muuseume, matkaradu.” Homin kiidab naabruses asuvat Vargamäe muuseumi. „Teen rabamatku, mida tihti tavatsen muuseumis lõpetada. Piisab ühest kõnest muuseumirahvale ja saame oma asjad aetud. Asi toimib ja väga hästi.” Siim Vahergi nendib, et kohalike ettevõtjate omavaheline koostöö on valikuline. Juttu koostööst on igal juhul olnud rohkem kui reaalseid tegusid. „Kallisabalgi on välja kujunenud usaldusväärsed koostööpartnerid, keda oma klientidele välja reklaamime. Kõik sõltub väga palju usaldusest. Kui partneri teenus on kvaliteetne, siis saab teda soovitada,” arutleb ta. „Kui sihid ja visioon ei ühildu, siis see asi ka ei toimi. Eks osalt lonkab koostöö seetõttugi, et kõikide ärid on alles arendusjärgus ja igapäevast tegevust piisavalt palju, rääkimata kaks sammu ettemõtlemisest.” „Pole ka piirkonnaülest ühist visiooni. Praegu on palju killustatust, keegi täpselt ei tea, millega naaber tegeleb,” ütleb ta. „Ideaalis võiks olla nii, et tuleb punt inimesi sisse ja nad saaksid eri tegevusi harrastades veeta piirkonnas mitu päeva!”

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis

algavad järgmised täienduskoolituse kursused

algavad järgmised täienduskoolituse kursused

14.04 – Maitsetaimede kasvatamine (16 õppetundi)

algavad järgmised infopäevad või täienduskoolituskursused, mis toimuvad „MAK 2014 – 2020 teadmussiirde pikaajaline programm loomakasvatuse valdkonnas“ raames: 27.03 – Ravimite vastutustundlik kasutamine (infopäev) 29.03 – Põllumajandusloomade heaolu – lihaveisekasvatus (8 õppetundi) 06.04 – Põllumajandusloomade heaolu – hobusekasvatus (infopäev) 09.04 - Põllumajandusloomade nahkade parkimine (40 õppetundi) Koolitusi toetab PRIA ning need on OSALEJALE TASUTA! Info ja koolitustele registreerumine: 437 4234 või 505 9304 või e-postil: koolitus@olustvere.edu.ee

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

26.03 – Koolitus maasikakasvatajatele (20 õppetundi) 02.04 - Lihalõikus ja lihakulinaaria (48 õppetundi) 02.04 – Käsitöö valdkonna tootefoto (45 õppetundi) 11.04 – Vorstitoodete ja suitsusaaduste valmistamine (48 õppetundi) 04.05 – Koolitus lambapügajatele (30 õppetundi) Koolitusi finantseerib Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus- ja Teadusministeerium ning

KOOLITUSED ON OSALEJALE TASUTA Info ja koolitustele registreerumine: 437 4234 või 505 9304 või koolitus@olustvere.edu.ee


12 || ÄÄRemaa || maa elu

22. märts 2018

maakohtade arengus

LINNUVeeRG

mängib kuvand suurt rolli SIRJe NIITRA Maa Elu

Emane väikepistrik lennul.

Foto: WiKiPediA

VÄIKEPISTRIK NÕUAB KAITSMIST OLAV RENNO linnuteadja

O

n alanud talveks mõnevõrra lõuna poole siirdunud lindude tagasiränne oma pesitsusaladele. Teiste hulgas naaseb kolm pistrikuliiki: tuuletallaja, lõopistrik ja väikepistrik. Kahest esimesest oleme Maa Elu linnuveergudel rääkinud, täna tuleb juttu väikepistrikust. Enamik varakevadel nähtavatest väikepistrikest on läbirändajad. See liik on haudelinnuna levinud põhjapoolkera okasmetsa- ja metsatundravööndis. Ta on hakist pisut väiksem sihvakate tiibadega kull, pistrike seas üks pisemaid. Isaslindude ülapool on tumedapoolne sinihall, alapool punapruun tugevate pikitähnidega. Mõneti suuremate emaslindude ülapool on pruunikashall ja alapool valkjas, samuti tumedatähniline. Saaki jahtides lendab väikepistrik üsna madalal maapinna lähedal, püüdes oma ohvrit üllatada põõsa varjust välja sööstes. Enamik ründeid kipub jääma tulutuks ja noorlindudel on edukas keskmiselt vaid iga kahekümnes saagitabamise katse. Linnujahiks treenitud väikepistrikke on Kesk-Euroopas ja Kasahstanis varem kasutatud vuttide küttimisel. Väikepistrikke pesitseb Eestis üha vähem: eelmise sajandi keskpaiga veerand tuhandest haudepaarist on praeguseks jäänud napilt poolsada. Mujalgi on selle linnuliigi arvukus kahanenud, kuid Soomes hinnatakse väikepistriku asurkonna suuruseks 2300 paari – see on kaheksandik Euroopas pesitsejatest. Nagu pistrikud ikka ei ehita väikepistrikud pesa, vaid lepivad mulluse, enamasti männi otsas oleva varesepesaga. Eestis on nad rabades pesitsenud ka paljaks kraabitud turbapinnasel männipuhma varjus või tihedas kanarbikus. Mai keskel on pesas 3–5 roostepruunilt kirjatud muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud, enamjaolt siiski emalind. Pojad kooruvad keskmiselt 30 päevaga. Toidupoolist, peamiselt värblinde ja pisemaid kurvitsalisi, aga ka pisinärilisi ja sisalikke toob pessa isane. Emane aga läheb jahile alles siis, kui pojad on kümnepäevased. Pojad hakkavad lendama kuuvanuselt, aga jäävad veel sama kauaks vanemate hoole alla. Saaginappuse aastatel ei suuda pistrikupaar kõiki poegi üles kasvatada ja kehvemad neist saavad tugevamate kosutuseks. Septembris–oktoobris rändavad väikepistrikud lõuna poole ja põhjapoolsete asurkondade arvel võib neid siis meil rohkem silmata. Mõni isend jääb Eestissegi talvitama ja ilmub sellal ka asulatesse – varblasi ja tihaseid küttima. Väikepistriku eluiga võib küündida üle 12 aasta – Soomes elas üks rõngastatud lind pisut üle 10,5 aasta –, kuid sellel pisikesel kullil on palju ohte. Nagu kogu Euroopa Liidus on Eestiski väikepistrik arvatud I kategooria kaitsealuste liikide hulka.

E

estis elav sakslanna Bianka Plüschke-Altof uuris oma äsja valminud doktoritöös Eesti ääremaastumist ja leidis, et oluline on parandada väiksemate kohtade kuvandit, kuid ei tohiks unustada sisuturundustki. Leidsite oma doktoritöös, et maaelanikud peavad sageli peale muude hädade võitlema ääremaadega pahatihti kaasneva häbistava kuvandiga. Kuidas seda seletate? Peaksime tõepoolest tunnistama kuvandi olulist rolli ääremaastumise protsessides, kuna negatiivne kohamaine võib põhjustada arengu allakäiguspiraali ja vastupidi. Kohaturundus peaks lähtuma põhimõttest, et positiivse kuvandi loomine võib piirkondade arengule märkimisväärselt kaasa aidata. Samal ajal ei peaks aga kuvandit käsitlema kui ainukest maapiirkondade lootuskiirt. Kuvandi kõrval ei tohi ka sisuarendust unustada. Mis on üldse ääremaa, mis on ääremaal elamise plussid ja miinused? Kas ääremaa inimesed on kuidagi teistmoodi? Selle küsimusega võib kokku võtta minu uurimistöö eesmärgi, kuna põhimõte oli aru saada, kuidas on Eestis ääremaast räägitud ja kuidas see mõjutab neid nõndanimetatud ääremaalisi piirkondi. Võib öelda, et ääremaad seostatakse pigem miinustega ehk majandusliku mahajäämuse, teenuste kättesaamatuse ja poliitilise sõltuvusega. See tähendab, et räägitakse vähem sellest, mis ääremaad on, ja rohkem pigem sellest, mis nad ei ole – ehk sellest, mis neil puudu on. Ääremaast räägitakse sageli kui linna vastandist. Linnad ja kõik linnadega seotud plussid on see nähtamatu standard, millega võrreldakse. Tegelikult on ääremaal elamisel palju plusse ning samal ajal on olemas ääremaastunud linnu ja perifeerseid linnaosi. See paneb küsima, miks peaks linna elu ja olemus olema see normatiivne standard, millega võrrelda. Või

Bianka Plüschke-Altofi sõnul seostatakse ääremaad pigem miinustega ehk majandusliku mahajäämuse, teenuste kättesaamatuse ja poliitilise sõltuvusega. Fotod: HeNN soodLA / ReGPoL2.eU

nagu ühes analüüsitud artiklis keegi küsis: „Kas ma ei võiks olla rahul oma provintsis?” Mis peaks või saaks teha ääremaa kuvandi parandamiseks riik ja kogukonnad ise? On teil töös sellekohaseid ettepanekuid? Ääremaa kuvandit loome kõik nii riiklikult kui ka kohalikul tasandil, seda teevad nii tavainimesed kui ka arvamusliidrid ja eestvedajad. See tähendab, et kogukondadel on võimalus kuvandi parandamisse ise panustada, kasutades näiteks kuvandi ümberpööramise strateegiat, kus üritatakse just ääremaa positiivseid külgi rõhutada, näiteks puutumatut loodust või säilinud pärimuskultuuri. Samal ajal võib aga kasutada juba olemasolevat ääremaa kuvandit ka selleks, et rõhutada piiratud kohalikku võimekust üksi lahendada ääremaastumisprobleeme. Isegi kui selline „strateegiline enese ääremaastumine” võib tunduda kui provokatiivne või ebaloogiline strateegia, kuna see toob esile negatiivse kuvandi, võib sellel plussegi olla. Sest ainult siis, kui probleemidest räägitakse, saab neile ka lahendusi leida. Samal ajal on oht, et rääkides oma murekohtadest avalikult, saadakse häbimärk külge. Kuvandi ümberpööramise strateegia võib viia ka olukorrani, kus kohalikud probleemid hoitakse varjus, kuna need võiksid kahjustada seda head kuvandit, mida tahetakse luua. Ja siin on peamine mõtlemiskoht. Kas ja mil määral saavad

kogukonnad üldse üksi parandada oma kuvandit, kui seda ei ole kohapeal loodud? Eriti ääremaa kuvandi kohta pean tõdema, et kahjuks kuulatakse mõnda häält valjemini kui teist. Minu uurimistöö tulemused näitavad, et Eesti meedias tundub tegemist olevat ääremaastumisdebatiga, mis pärineb keskustest. Ehk kus saavad sõna rohkem autorid, kes esindavad linna. Seetõttu tasuks mõelda, kuidas saaks kohalikke inimesi rohkem kaasata ja nende häält kajastada. Keda küsitlesite ja kuidas see teema inimesi kõnetas? Minu uurimistöö jagunes kaheks osaks. Esiteks viisin läbi meediaanalüüsi Eesti ajalehtede arvamusartiklite näitel. Sellel järgnesid intervjuud nii üleriiklike arvamusliidritega kui ka kohaliku elu eestvedajate ja kohalikega Mulgi- ja Setomaal. Arusaadavalt on kuvandi teema mõnele inimesele olulisem kui teisele. Samal ajal kui mõni nõustus, et „ei olegi küsimus nii palju geograafilises asendis, vaid selles, kus me oleme inimeste mõtetes”, seadsid teised kahtluse alla kohakuvandi tähtsuse võrreldes teiste, käegakatsutavamate ääremaastumise probleemidega. Oma töös tahtsin näidata, et hoolimata sellest, kui palju kuvandi teema igaühele korda läheb, võib see mõjutada maakohtade arenguvõimalusi ja selle kaudu ka kohalike elu. Piirkonna kuvand mängib kas teadlikult või alateadlikult tähtsat rolli eri otsustamisprot-

sessides, näiteks kuhu reisida või elama kolida, kas jääda või lahkuda. Tahaksin siinkohal tänada kõiki maainimesi, keda ma intervjueerisin, nende külalislahkuse eest – nad kutsusid mind enda koju, andsid mulle isetehtud sülti proovida ja omakasvatatud aedvilju kaasa. Need olid väga südamelähedased kohtumised. Kas selle teemaga on teil kavas edasi minna? Kuna sotsiaalne ja ruumiline ebavõrdsus jääb ka tulevikus suureks probleemiks, millest ääremaastumine on üks näide, tunnen vajadust selle teemaga edasi minna. Kui saan aidata paremini mõista nende protsesside põhjusi ja otsida koos lahendusi, siis panustan sellesse heameelega. See, et praeguse uurimistöö tulemused panevad inimesi mõtlema, arutlema ja lahendusi otsima, on minu jaoks juba esimene oluline samm. Kellele veel oma tööd tutvustate? Kuna ma tegin oma uurimistöö Euroopa Liidu projekti raames, kus töötasin noorteadlasena Geomedia konsultatsioonifirmas, kes on aastaid nõustanud erinevaid regionaalarenguprotsesse, oli mul võimalus tutvustada oma tööd maaelu ja maakohtade arenguga seotud üritustel ja rahvusvahelistel konverentsidel. Mul on hea meel, et selle uurimisteema vastu – mulle isegi mõneti ootamatult – palju huvi tuntakse.

KOMMENTAAR Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor rando värnik:

S

eitse aastat tagasi valminud esimese Eesti maaelu arengu aruande ühe põhitegijana oskan öelda, et see, kuidas me tajume maalisust, on ajas muutunud ning maa ja linna piirid hägustunud. Üha rohkem peame mõtlema, kuidas maal toodetud kaupa paremini linnas maha müüa. Tei-

salt on piiride hägustumisele kaasa aidanud äsjane omavalitsusreform, mille tulemusel vallad liitusid. Näiteks võib tuua Tähtvere valla Tartu linna koosseisu mineku, mille tõttu said linna ülesanneteks ka teatud maalised tegevused. Näen oma tudengite pealt, et koos ettevõtluse arenguga maal on viimastel aastatel maaelu maine noorte inimeste silmis oluliselt paranenud. Mida enam suuda-

me näidata selle sektori edulugusid ja rääkida linnainimesele sellest, mis maal hästi on, seda paremaks suhtumine läheb. Seejuures tuleks rääkida ausalt ehk vaikida ei tohiks puudustestki, millest olulisematena mainiksin asukohast tulenevaid kitsendusi ja mõningast tööjõunappust. Uusi võimalusi ettevõtluseks pakub üha laienev ühistegevus ja koostöö eri sektorite esindajate vahel. Kogu maaelu võti ongi ettevõtlus, sest kui töökohti ei ole, liigu-

vad inimesed ikka maalt linna. Samal ajal on hea meel tõdeda, et paljud noored ja keskealised inimesed tulevad juba peredega maale elama, et seal mingit liiki ettevõtlusega alustada. Tuleviku põhiküsimuseks saab, kuidas suudame luua maal traditsioonilise põllumajanduse, metsanduse ja toidutootmisega seotud valdkondade kõrvale ka teistsugust ettevõtlust, et kõik pereliikmed midagi leiaks ega peaks linna tööle käima. Olgu siis te-

gemist infotehnoloogia või mõne käsitööliigiga. Maamajanduse mitmekesistamine võiks lähiaastatel meie eesmärgiks saada ja selleks tuleks leida uusi tehnoloogilisi lahendusi. Samuti võiks anda noortele, kes linnas õpivad, rohkem signaale, et nad on kodukohta tagasi oodatud. Praeguse suundumusena võib välja tuua, et paljud otsivad elukohta linna lähedale maale, mis samuti näitab piiride hägustumist.


maa elu || VaRia || 13

22. märts 2018

VASTUKAJA

M Täna alustab keskkonnaministeeriumi loodud töörühm Eesti metsanduse uue arengukava koostamist Foto: siLLe ANNUK aastateks 2021−2030.

Metsanduse arengukavast

aastaiks 2021−2030 MAA eLU

E

elmise nädala teisipäeval tutvustas keskkonnaministeerium Tallinna Kultuurikatlasse kogunenud huvilistele Eesti metsanduse tulevase arengukava koostamise põhimõtteid. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp nentis, et metsandus on valdkond, kus põimub lugematult palju huvisid. „Uus arengukava võiks siin olla vahend, et leida ühiskonnas üksmeel,” tõdeb Lamp. Eesti metsanduse uus arengukava koostatakse aastateks 2021−2030. Meie metsanduse selle aja eesmärkide ja nende saavutamise kavandamisel võetakse seejuures arvesse nii metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi kui ka majanduslikke väärtusi. Arengukava koostamise esimeses etapis hakkab Eesti metsanduse probleeme esmalt kaardistama uue arengukava

algatamise töörühm, kuhu kuuluvad erinevate huvirühmade esindajad ja asjatundjad. Keskkonnaministeeriumi teatel on töörühma kaasatud Jaan Aiaots, Jaanus Aun, Ando Eelmaa, Tõnu Ehrpais, Ahto Kaasik, Paavo Kaimre, Mailiis Kaljula, Aigar Kallas, Mihkel Kangur, Marek Kase, Mait Kaup, Jaan Kers, Tõnis Korts, Jürgen Kusmin, Rainer Kuuba, Art Leete, Toomas Lemming, Mikk Link, Asko Lõhmus, Valdur Mikita, Irje Möldre, Sille Pihlak, Marge Rammo, Bert Rähmi, Rene Tammist, Taavi Tattar, Erik Terk, Hardi Tullus, Kristjan Tõnisson, Tarmo Tüür, Veiko Uri, Urmas Varblane, Triin Vihalemm, Kadri-Aija Viik, Linda-Mari Väli. Peale nende kuuluvad töörühma keskkonna-, kultuuri-, maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooni-, rahandus-, sotsiaalministeeriumi ning riigikantselei esindajad. Töörühma esimene koos-

olek on kavas 22. märtsil ehk juba täna. Edasistel koosolekutel jaguneb töörühm neljaks: metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte käsitlevaiks ning vastavaid probleeme välja selgitavaks rühmaks. Sügiseks esitab töörühm tehtud ettepanekute ja esiletõstetud probleemide põhjal metsanduse uue arengukava koostamise ettepaneku. Keskkonnaministeeriumist läheb ettepanek edasi selle valitsusele ja kui valitsus selle heaks kiidab, algab juba arengukava konkreetne kokkupanek. Seda koordineerib arengukava koostamise juhtrühm, töö peaks saama tehtud 2020. aasta suveks. Uue arengukava heakskiitmine on seejärel riigikogu pädevuses. Metsanduse arengukava koostamisele annab aluse metsaseadus, mille kohaselt tuleb metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks paika panna metsanduse arengukava.

aa Elu 8.03.18 numbris ilmunud Baltic Agro esindaja Margus Ameerikase artikkel „Mürgisus sõltub kogusest ja kontsentratsioonist” oli kahtlemata huvitav, kirjeldades ainete mürgisuse üht tuntud mõõtmisviisi: mediaanset surmadoosi (LD 50). Kas tegu oli hea uudisega eksperdilt Roundupi kohta? Lugesin artiklit hoolega, soovides mõista, kas olen „rohepropaganda” ja väärinfoga hirmutamise ohver. Agrokeemiatooted olen seni aiamaal ja muruplatsidel asjasse põhjalikumalt süvenemata välistanud, lihtsalt loetut-kuuldut uskunud. Baltic Agro esindaja seevastu ei pidanud glüfosaadi puhul vajalikuks ohte mainida. Artiklis glüfosaadi kohta toodud LD andmed võrdluses näiteks söögisoola ja kofeiiniga panevad mõtlema: kas glüfosaat, mis Euroopas ja meilgi palju kära tekitanud, on tõesti vaid kergelt toksiline? Kas Euroopa Komisjon eksis, pikendades glüfosaadi kasutusluba 5 aastaks algselt soovitud 15 aasta asemel? Kui LD 50 oleks ainus oluline näitaja, võiks glüfosaati senisest hoopis vabamalt kasutada. Mürgisus, eriti akuutne toksilisus, on tõesti seotud kogusega ning LD 50 on üks levinumaid ja üldiselt üsna asjakohane viis mõõta aine akuutset toksilisust. Samal ajal ei kõlba LD 50 sugugi krooniliste mõjude ja endokriintalituse, kantserogeensuse, mutageensuse või teratogeensuse mõõtmiseks. Nende mõjud võivad olla salakavalad ja pikaajalised ning omavahel seotud; neid LD 50 ei kirjelda ja kuivõrd mõjud on tihti mit-

telineaarsed, siis ei saagi neid ühe arvu abil kirjeldada. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) kinnitas 2015. aastal, et inimesele on glüfosaat tõenäoline kantserogeen ja DNAd kahjustav ühend. Tõsi, hiljem on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jõudnud vastupidisele järeldusele. Esimene hinnang tugines teadusajakirjades avaldatud artiklitele, teine suurel määral tööstuse tellitud uuringutele. Kumba eelistada? Sõltumatud uuringud on näidanud ka hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaadi ja lisaainete toimel, näiteks meestel suguhormooni produktsiooni kahanemist kuni 94%; tugevat mõju immuunsüsteemile, kehaomase mikrofloora vaesumisele; Parkinsoni tõve, dementsuse, maksa- ja neerukahjustuste esinemisele. Glüfosaat võib põhjustada nuri- ja enneaegseid sünnitusi. Peale terviseohu tekitamise inimesele kahjustab glüfosaat vee- ja mullaelustikku. Maaeluministeerium selgitas minule saadetud kirjas: „Taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete heakskiidu ja heakskiidu pikendamise otsustusprotsessis lähtuvad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige EFSA koostatud sõltumatutest teadusuuringutel põhinevatest hinnangutest. Selliselt on senini ka Eesti lähtunud ning tuginedes läbi viidud riskihinnangule toetame Euroopa Komisjoni eelnõu ettepanekut glüfosaadi heakskiitu uuendada.” Lähtumine teadusest on

Konverents

„KUHU LÄHED, KUTSEHARIDUS?“ Teisipäeval, 10. aprillil Pärnu Kontserdimajas kell 11–16 Konverents on osalejatele TASUTA. Oodatud on tööandjad, haridusjuhid, õpilased, lastevanemad, õpetajad, klassijuhatajad, karjäärispetsialistid, huvijuhid, noorsootöötajad, noorte karjäärivalikute suunajad, kõik kutsehariduse huvilised. Konverentsile registreerimine kuni 29. märtsini www.hariduskeskus.ee Lisainfo Anneli Rabbi, avalike suhete juht, tel 516 1099

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

www.hariduskeskus.ee

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com www.nordkalk.ee

e.C

RIINA GeORG

om

KAS HEA UUDIS EKSPERDILT ROUNDUPI KOHTA?

Fo t

o

oU :Y

tU

B

õige, aga küsitav on arusaam, et teadus võrdub ELi institutsioonide (eelkõige ELFSA) arvamusega teadusest. Kas kõik ülejäänud teadlaste hinnangud ei kehtigi? Ökoloog Kai Künnis-Bereš (PhD) selgitab: „Mulla mikrobioloogilised uuringud on tõestanud, et glüfosaat ja seda sisaldavad herbitsiidid hävitavad mullas häid mikroorganisme, mis on vajalikud kultuurtaimede haiguskindluse kujunemiseks. Teadusuuringud näitavad taimehaiguste märkimisväärset intensiivistumist glüfosaadi kasutamisel avamaal ja kasvuhoonetes, mis omakorda tingib saagi päästmiseks tõeliselt mürgiste kemikaalide kasutamise. Pole tõestatud ka glüfosaadi ohutus inimese tervisele, pigem vastupidi.” Mürkidest ja hormoonidest kirjutab Lääne Elus („Mehiselt mürgitades minetad mehelikkuse”, 21.01.2016) värvikalt Aleksei Lotman (põllumajandus-keskkonna asjatundja). Nii glüfosaadist kui muudest meie põllumajandust puudutavatest teemadest on infot ÜPP (Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika) blogis. Lõpetuseks sarnaselt hr Ameerikasele: faktid eelkõige! (loe: ennekõike terviseja keskkonnaalased teaduslikud uuringud, mitte ärihuvid!) Kindlasti ei tohi ära jätta ka Margus Ameerikase artiklis nimetamata jäetud fakte.


14 || ilma- Ja taimetaRK || maa elu

22. märts 2018 bivad võilill, hanijalg, vereurmarohi, suvikõrvits, maarjaohakas, maarjalepp, kikkaputk, leesputk, naistepuna, kalmusejuur, käokuld, vägihein, angervaks, kaer, soolikarohi, kirburohi, köömned, koirohi ja kollane mesikas. Lümfidele teevad head liivatee, saialill, paiseleht, maarjalepp, põdrakanep, kortsleht, teeleht, soolikarohi, raudrohi, üheksavägine ja angervaks. Energeetikale mõjub hästi münt ja koirohi. Taimed, mis soodustavad ainevahetuse tööd, on kõrvenõges, võilill, kikkaputk, piparmünt, mustikas, käokuld, küüslauk ning aed- ja metsmaasikas. Kaalu langetamiseks tasub appi võtta kanarbik, nõges, pihlakas, till, peet ja käokuld. Kõik, mis mõjutab tervist ja organismi puhastust, algab toidust, mida sööd. Toit on kütus sinu mootorile. Ära söö emotsionaalse nälja täiteks, vaid ainult siis, kui kõht on tühi. Mida värskem, töötlemata, terviklikum on sinu toit, seda parem tervisele. Puhastuse ajal loobu kõigist piimatoodetest, nisutoodetest (soovitatavalt ka teistest teraviljatoodetest), peedi- ja muust rafineeritud suhkrust, margariinidest, rafineeritud õlidest, lihatoodetest (kui tarbid, siis ainult mahekasvatatud liha korra nädalas), suurkasvanduste kaladest (süüa võiks järvekalu või väikseid merekalu), kõigist nn karastusjookidest, poemahladest, Hiina teest, geneetiliselt muundatud maisija sojatoodetest. Söö kolme nädala jooksul lõunaks vedelaid toite: smuutid, soojad ja külmad smuutisupid, püreed. Õhtusöögiks võib võtta keedetud peeti vähese külmpressõliga või hapukapsast vähese külmpressõli ja sibulaga. Liigu iga päev väljas vähemalt viis kilomeetrit. Tänapäeval on näiteks nutitelefonide rakendused, mis loevad samme ja kilomeetreid. Liikumine soodustab mineraalainete ja vitamiinide imendumist ning täidab rakud vajaliku hapnikuga. Uusimate uurimuste järgi on vähi arenemise üks põhjuseid hapnikunälg. Veel parem on liikuda 10 kilomeetrit päevas. Mina soovitan keskmises tempos kõndi, mis ei väsita ega koorma organismi, ei löö segi hingamisrütmi, kuid annab küllaldase toonuse ja koormuse kõigile organitele. Paraneb kopsude, südame-, aju-, neerude, lihaskonna töö, koos sellega ka kogu organismi toonus. Muuda harjutuste tegemine igapäevaseks harjumuseks: näiteks 35 harjutust kõhule, 35 seljale, 35 kätele ja jalgadele, 35 kaelale, käi 200 trepiastet.

ILMATARK

JÜRI KAMeNIK ilmatark

KUIDAS SIIS IKKAGI ON SELLE LUME SULAMISEGA?

H

Kurereha mõjub hästi neerudele.

Fotod: WiKiPediA

Hommikut alusta sooja vee joomisega TAIMED AITAVAD

H

ommikul ärgates oleks hea juua üks klaasitäis sooja vett (36 °C), seda tuleks teha 15 minutit enne muid sööke ja jooke. Vette võib lisada supilusikatäie naturaalset õunaäädikat. Õhtul enne magamaminekut tasub võtta magneesiumi toidulisandit. Kevadel soovitatakse ette võtta organismi suurpuhastus ja järgnevalt pakun välja taimed, millest saab kevadise puhastuskuuri ajal teed teha. Vali endale sobivad taimed ja alusta kohe täna. Neerudele mõjuvad hästi põldosi, kurereha, hiirekõrv, hanijalg, nõges, kõrvits, kurk, kaselehed, kanarbik, pajukoor, takjas, pihlakas, pohl, rukkilill, linnurohi, naistepuna, metsmaasikas, aasristik, sirel, mustasõstralehed ja -oksad, kuldvits, hobumadar ja pärnaõied. Maksale ja soolestikule so-

värske kurk Kurgil on organismi puhastav, turseid alandav, seedetegevust korrastav, põletikuvastane, valuvaigistav toime. Söö kurki mürgiste ainete eemaldamiseks organismist ja vere aluselise tasakaalu korrastamiseks. kurereha Kurerehal on valuvaigistav, kootav, haavu parandav, verejooksu peatav, rahustav antitok-

siline ja antibakteriaalne toime. See aitab organismis soolasid lahustada. Joo kurerehateed toidumürgistuse korral või organismi puhastamiseks.

me. Joo kummeliteed, kui oled saanud toidumürgistuse. Kummelitee aitab igasuguse, ka närvisüsteemi häiretest tuleneva kõhuvalu korral.

kummel Kummelil on valuvaigistav, rahustav, krambivastane, higistama ajav, käärimisprotsesse vähendav, antiseptiline toi-

salvei Kui kõht on gaase täis, joo salveiteed: pane 1 tl salveid tassi kuuma vee sisse, lase 5 minutit tõmmata ja joo.

ju Kal

KÜLVIKALeNDeR: MÄRTS Ne i

Sõnn

Vili, aiatöödeks sobimatu päev

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Vili, alates kl 17.30 juur Juur

30. R

Juur, alates kl 20.52 õis

S

29. N

K

ISTUTUSAEG

28. K

Leht, alates kl 14.45 vili

LI

27. T

Leht 07.06 19.50

VI

Õis, alates kl 10.53 leht

17.35

25. P 26. E

R

i ts

Õis

ur Amb

24. L

Jäär

vi Lõ

23. R

kits

U

fütoterapeut

kalmus Kalmus vaigistab valu, lahtistab röga, alandab vererõhku, kosutab närve. Kõhuvalu või -gaaside korral näri kuivatatud kalmusejuure tükikest nagu nätsu. Organismi mürgistuse puhul vala 10 kalmusetükile peale tassitäis kuuma vett, lase tõmmata 30 minutit ja joo pool klaasi päevas.

JU

IRJe KARJUS

V

uvitav ning ootamatu ilm ja ilmastik on kütnud kirgi teemal „sula”. Kuna praegu on just lumesulamisaeg ehk juba kevadtalv, siis tutvustan pikemalt, mis on sula ja milliseid asjaolusid võib sellega seoses täheldada ja kohata. Hilistalvel ja varakevadel arvavad inimesed, et päike sulatab suurema osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates 2013. a märtsist olen võtnud päikese sulatava mõju lumele vaatluse alla ja tegin põhjalikke retki nii linnas kui maal. Kirjutan seniste vaatluste tulemustest ja järeldustest. On huvitav, et vihm pole eriline lume sulataja, sest kui sulaga sajab vihma, siis on vihmatilkade temperatuur peaaegu null kraadi, mistõttu üleantav soojushulk on väga väike. Kui vihma temperatuur on juba paar kraadi üle nulli ja seda sajab rohkesti, siis on lugu teine. Tegelikult on ikkagi soe õhk see, mis paneb lume sulama. Kui sooja õhumassi korral sajab ka vihma, st kaks asjaolu langevad kokku, siis arvatakse, et vihm põhjustab sulamise. Tegelikult on jällegi pearoll soojal õhul, kuna vihma üleantav soojushulk on tavaliselt väga väike. Millised on lume kiirguslikud omadused? Lumi on lühilainelise kiirguse väga hea peegeldaja. Seega suurem osa päikesekiirgusest peegeldub lumelt lihtsalt tagasi. Lume temperatuur ei tõuse päikese käes nullini, kui õhutemperatuur on nullist madalam. Tarvitseb aga lumi olla märg või saastunud, porine või väga vana, siis on selle albeedo oluliselt madalam ning kiirgust neeldub rohkem. Märtsipäike suudab sel juhul sellist lund sulama panna. Samuti sulab lumi siis, kui see on kontaktis mingi tumedama pinnaga, mis soojeneb päikese mõjul ja siis hakkab see tume pind lund sulatama. See kehtib ka aluspinnani jõudva UVkiirguse kohta, seega ei mõju ka UV (ultraviolettkiirgus) sulatavalt. Samas pikalainelises, eriti soojuskiirguses, käitub lumi peaaegu täiesti musta kehana – neelab praktiliselt kogu pealelangeva soojuskiirguse. See aitab vastata küsimusele, miks talvel pilves ilmaga juba null kraadi juures hakkab lumi sulama. Asi on selles, et madalad pilved kiirgavad soojuskiirgust, kusjuures pikalainelise kiirguse voog võib madalate pilvede korral olla isegi suunatud aluspinna poole. Kui on plusskraadid, aga taevas kaetud madalate pilvedega, siis on jällegi aluspinnale suunatud soojuskiirguse voog palju tugevam. Seetõttu talvel pilves ilmaga sulabki lumi intensiivsemalt kui samades tingimustes selge ilmaga. Üle pika aja oli 9. märtsil mitmel pool õhutemperatuur üle 0 °C, aga kevadet see veel ei toonud, sest juba 14. märtsiks oli külm talveilm tagasi, jäädes püsima. Kuigi 18. märtsil oli nominaalne sula, lõppes see ruttu ja talv sai jätkuda. Praeguseks on ilm pisut soojenenud ja näib muutuvat kevadele iseloomulikumaks. Üldiselt tundub, et (kevad)talv võib püsima jääda aprillini. 25. märtsi paiku tuleb justkui kevadise ilma pööre, aga see ei jää ilmselt nii. Küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kas või augustis – elamenäeme! Ilusat kalendrikevade algust!

KUUKALeNdRi KoostAJA siGNe siim, 2018

K V


maa elu || KOdu Ja aed || 15

22. märts 2018

Pelargoone on lihtne paljundada TOIVO NIIBeRG Räpina aianduskooli õpetaja

P

elargoon (Pelargonium), vananenud nimetusega geraanium, on rohttaimede või sukulentsete põõsaste ja poolpõõsaste perekond kurerehaliste (Geraniaceae) sugukonnast. Taimeperekonnas on umbes 280 liiki rohttaimi, poolpõõsaid ja põõsaid, millest enamik kasvab Lõuna-Aafrikas Kapimaa päikesepaistelistel aladel. Kuid ainult vähesed neist on jõudnud meie aknalaudadele, amplitesse ja rõdude lillekastidesse. Esimesed taimed toodi Euroopasse juba 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi alguses. Briti Pelargooniselts (British Pelargonium and Geranium Society) klassifitseerib kõik maailmas leiduvad pelargoonid rühmadesse: viir-, ingel-, luuderohulehised, suureõielised, unikaalsed, lõhnavad, looduslikud pelargoonid ning esmahübriidid. Värvirõõmsate õite ja ümarate lehtedega viirpelargooni (P. zonale) hübriide kasvatatakse toa-, rõdu- ja peenralillena ning suureõielise pelargooni (P. grandiflorum) hübriide peamiselt toalillena. Suurem osa looduslikest pelargooniliikidest kasvab Lõuna-Aafrikas. Neid iseloomustab hämmastav mitmekesisus nii kasvus, kujus, suuruses kui värvis. Taimede kõrgus võib olla mõnest sentimeetrist paari meetrini ja need on mahlakate varte või suurte maa-aluste mugulatega. Taimed võivad olla põõsjad või väänduvad, väikeste paksude või suurte ja pehmete lehtedega. Mõni pelargooniliik on aromaatne; harva on neil uhked, kuid enamasti ilmetud õied. Teatud liikide õied lõhnavad öösel eriti tugevasti. Liigid erinevad üksteisest ka hooldusnõuete tõttu: mõnd on väga kerge kasvatada, kuid teised liigid vajavad jällegi täpset hoolt ja lõpuks ei pruugi neile üldse potis meeldida. Paar liiki puhkavad suvel ja kasvavad talvel. Looduslikke pelargoone on suhteliselt kerge paljundada seemnetega. Lõhnav pelargoon (Pelargo-

nium graveolens graveolens) pärineb Lõuna-Aafrikast, need pelargoonid ilmusid Inglismaale ja Euroopasse 17. sajandi algul. Lihtsasti hooldatavad, kergesti kasvatatavad – need omadused tõid sellele suure populaarsuse. Lõhnavad pelargoonid on suurepärased konteinertaimed siseõue tarbeks, eriti sobivad need soojematele aladele. Need kasvavad toas hästi, samal ajal kui väljas olevaid taimi ähvardab külmaoht. Lõhnavaid pela rgoone k asvatatakse kauni lehestiku tõttu. Taimi on eri aroomidega lehestikega ja neid kasutatakse mitmesuguste liharoogade maitsestamiseks, maitseroheliseks, garneeringuks, maitseainena, pirukates, želees ja kastmetes. PeLargoonid toataimena Pelargoonidele sobib keskmise viljakusega liiv- ja liivsavimuld. Nii talvel kui kevadel peab valima neile võimalikult päikeselise koha, suvel võiksid taimed osa päevast päikese käes olla. Kasvuperioodil vajab pelargoon regulaarset kastmist ja väetamist, et õitseda rikkalikult sügiskülmadeni. Kastmisel tuleks jälgida, et mulda niisutataks sügavalt ja küllaldaselt, enne järgmist kastmist peab muld olema vähemalt 2 cm ulatuses kuivanud. Pelargoone on võimalik kasvatada püsikutena, kui hoida neid talvel külmumast. Seejuures peaks koht olema jahe ja valge. Taimi tuleb kasta minimaalselt ja viia need jahedasse ruumi, kus temperatuur oleks 10–15 ºC lähedal. Üle talve hoitud pelargoonid on suvel rikkalikud õitsejad. Toalilledeks sobivad ka avamaal ja amplites kasvatatud pelargoonid. Sügisel potti pandud ja tuppa viidud tugevasti tagasilõigatud pelargoon ei vaja talvisel perioodil erilist hooldust. Kevadtalvel tõstke pott toa kõige valgemasse kohta. Pelargoon sobib hästi ka aknalauale, sest kevadine päike taime ei kah-

luse korral viia välja või rõdule. Suvisele kasvukohale istutades kasutage kvaliteetset mulda ja kindlustage taimedele korralik drenaaž. Pelargoonidel on omadus oma lõhnaga peletada toast nii kärbseid kui sääski.

Ainult vähesed pelargoonia sortidest on jõudnud meie aknalaudadele, Foto: HeNdRiKsYoUNGPLANts.Com amplitesse ja rõdude lillekastidesse.

justa. Tagamaks rohke õitsemine, tuleks pelargoonile anda lämmastikurikast suvelillede väetist või asetada potti väetispulk. Kui esimeste õite ilmudes ei ole taim veel piisavalt kompaktne, peab õied ära näpistama. Pigem võiks kasvatada kauni kompaktse lehestiku ja alles siis lasta õieilul esile tulla. Kevadel tuleb taimed tagasi lõigata, jättes umbes 5 cm pikkused tüükad ja alles vaid paar lehekest. Sellistest tüügastest arenevad uued võrsed. Kui taim jääb tagasi lõikamata, kasvab see pikaks ja venib välja. Kui taim on potis liiga juuri täis kasvanud, tuleks see suuremasse potti ümber istutada. Istutusmullaks sobib suvelillemuld ning väetistega segatud neutraalne turbamuld ja must muld. Tagasilõigatud oksi võib kasutada ka pistokstena paljundamiseks. Selleks tuleks valida umbes 10 cm pikkused ju-

pid, murda alumised lehed ära ja panna need liiva või liiva-turbasegu sisse. Seejärel asetage pistikud sooja kohta, kus temperatuur jääb 22–24 °C kanti. Pistikute juurdumiseks on vaja jälgida, et substraat oleks pidevalt niiske. Mugavam on seda teha minikasvuhoones. Paljud liigid ja nende sordid juurduvad imehästi ka otsapidi vette panduna. Anuma, aga ka pistikute kasti võiks võimalusel katta kilega. Nii saab lihtsa vaevaga kasvatada hulga taimi, millega võib hiljem haljastada rõdukastid ja kevadiste sibullillede tühimikud. Seemnetega paljundamisel tuleb seemned külvata detsembrist veebruarini. Need idanevad 20–25 °C juures 7–14 päeva. Seemikud pikeeritakse vahedega 4 cm x 4 cm ja kasvukohale istutatakse vahedega 20 cm x 20 cm. Suvel võiks ka kõik toas kasvavad pelargoonid võima-

s r Vanamõisa kevadl t

PeLargoon ravimtaimena Siin pakuvad eelkõige huvi lõhnavad pelargoonid. Lõhnavate pelargoonide hulka loetakse muskaatpähk lilõhnalise pelargoon i l iigi sordid ja aromaatsete lehtedega looduslikud pelargoonid. Selle pelargoonirühma eri kujuga lehed võivad olla kirjud ja ühevärvilised. Mõne meelest on kõik lõhnavad pelargoonid sarnase lõhnaga, kuid tegelikult on selgelt eristatavad aroomid. Osa liike nagu sidrunpelargoon ((P. citronellum), kahar pelargoon ((P. crispum) ja ülilõhnav pelargoon crispum ((P. P. odoratissimum odoratissimum)) eritavad sidrunilõhna; teistel nagu lõhnaval pelargoonil (P. graveolens), karedal pelargoonil (P. radula) ja roospelargoonil (P. capitatum) on roosilõhn. Ülejäänutel on eri lõhnu, näiteks toapelargoonil (P. tomentosum) piparmündilõhn, kookospelargoonile (P. grossularioides) on omane kookose lõhn, hambulisele pelargoonile okaspuude (männi, balsamnulu) lõhn, pipralõhnalisele pelargoonile (P. dichondrifolium) musta pipra lõhn jne. Nende pelargoonide õied on sageli väiksed ja ilmetud, kuid mõnel sordil on väga suured ja ilusad õisikud. Lõhnapelargoone on kerge pistikutega paljundada ja need talvituvad hästi. Pelargoon rahustab ning toob leevendust stressi, neuroosi ja unetuse puhul. Taimest tuppa leviv lõhn parandab organismi ainevahetust, vähendab silmade väsimust, puhastab õhku, küllastades seda hapnikuga, ning hävitab haigusttekitavaid mikroobe. Lõhnav pelargoon annab tuppa hea aroomi ja leevendab kõrvavalu. Metsikust pelargoonist saa-

dav õli on üks efektiivsemaid eeterlikke õlisid, mis reguleerib sisenõristusnäärmete hormoonide tootmist ja lümfiringe tegevust, sobides eriti hästi üleminekueas naistele. Sel on ka organismi üldist toonust tõstev ja rahustav toime. Metsik pelargoon maandab vaimset ja füüsilist stressi ning soodustab vedeliku eritumist organismist ja vähendab paistetust. Seda soovitatakse kasutada ka menstruatsioonihäirete ja palavikuseisundi korral. Õli sobib kasutada pea kõigi nahatüüpide hooldamiseks ja nahaprobleemide, nagu näiteks ekseem, infektsioon, vöötohatis, raviks. Pelargooniõlil on täheldatud ka vähirakkude arengut pärssivat toimet, see tasakaalustab rasueritust ja sobib akneravis. Kasutage õli seespidiselt: 1 tilk pelargooniõli 1 supilusikatäie meega või leivakuulikesega 2 korda päevas peale sööki. Välispidiselt võib seda panna aroomilampidesse (5 tilka), kasutada inhalatsioonis (1–2 tilka) ja saunas (5 tilka 15 ruutmeetri pinna kohta). Üleväsimuse ja pingete korral asetage aroomilampi 5 tilka pelargooniõli ja 2–3 tilka mõne tsitruselise õli. Kõrvavalu korral immutage vatitampooni seguga, mille valmistamiseks peab võtma 2 tilka pelargooniõli ja 10 tilka värsket oliiviõli. Mädase kurgu ja põletikuliste igemete korral tupsutage haigeid kohti enne magamaminekut seguga, mille valmistamiseks võtke 5 tilka pelargooniõli ja 20 tilka oliiviõli. Rahvameditsiinis kasutatakse pelargoonilehtede vesitõmmist kõhulahtisuse, düsenteeria, reumaatiliste haiguste, podagra ja neerukivide lahustajana ning sisemisi verejookse vähendava-peatava vahendina. Lehetõmmise valmistamiseks võtke 2 kuhjaga teelusikatäit värskeid peenestatud lehti 2 klaasi keedetud ja jahutatud vee kohta ning laske 8 tundi kinnises nõus tõmmata. Jooge veidi enne sööki väikeste lonksude kaupa 3–4 korda päevas. Pelargoonilehe abil on lihtne peavalust lahti saada – piisab, kui seda sõrmede vahel hõõruda ja siis panna 10 minutiks kõrva. Peenestatud värske lehemahl on hea vahend soolatüügaste ravis.

LASKI tehnikaga kiirelt korda koduaed, maakodu, metsatukk või mistahes haljasala. OSTA või RENDI!

5. ja 6. mail Vanamõisa Vabaõhukeskuses Saue vallas Oodatud on kauplejad, kes pakuvad müügiks:

istikuid ja taimi, käsitööd, vanavara, riide- ja toidukaupa ning muud põnevat Info ja registreerimine

vanamoisalaadad.vabaõhukeskus.ee laat@caravanpark.ee tel 5865 0500 Kauplejate kirjapanek on alanud! WWW.LASKI.EE

MÜÜK • HOOLDUS • VARUOSAD • RENT


16 || aed || maa elu

22. märts 2018

Mikrovõrsed tulevad Otse Aiast Reet Saar Maa Elu

Ö

kokogukond Väike Jalajälg kolis 2014. aastal Märjamaa lähedal asuvasse Mõisamaa külla, et rajada samanimelisse mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskus. Siin elavad inimesed korraldavad koolitusi, kus jagatakse teadmisi, kuidas kogukonnas paremini elada ja isiksusena areneda. Samuti on õpitud permakultuuri ja ökoehitust. Kogemusi on käidud saamas teiste riikide ökoküladest, tihe läbikäimine on Eesti mõttekaaslastega. Lapsed õpivad siinsamas, oma väikeses kogukonnakoolis. Algusest peale on olnud eesmärk arendada kohapeal ka ettevõtlust. Siin valmistatakse tooršokolaade ja tegutseb väike aiandusettevõte Otse Aiast. Viimase tegemisi tutvustamegi. Astudes ruumi, kus mikrovõrseid kasvatatakse, lööb ninna mulla ja niiskuse lõhn, aknast kumavate lumiste väljade taustal rohetavad taimelampide all kirkalt rohelised võrsed. Ökokogukonna liige Liina Järviste pani idude-võrsete, söödavate õite ja köögiviljade kasvatamisele alguse juba 2012. aastal Vastseliinas, Mõisamaal see kõik jätkus. Õues olevas 150 m2 suuruses kasvuhoones kasvatatakse kurki-tomatit ja muud rohelist ennekõike oma kogukonna tarbeks, aga mitte ainult. Külmal ajal on võrsete ja idude kasvatamiseks tuba, mille suurus vaid 27 m2. Siin on kogu pind täidetud mitmekorruseliste riiulitega, kus valguslampide all sirgub vitamiinirikas kraam. Kohe kõrval on 20 m2 suurune juurdeehitis, kuid kuna seegi on jahe pind, siis ruumikitsikusest hoolimata siia veel taimekaste viia ei saa, kuigi sealne loomulik valgus paneb kõik veel jõudsamalt kasvama. Naaberkülas elav Eve Ale-

Otse Aiast tegevjuht Eve Alekand: „Mikrovõrsete kasvatamisel arvestame peakokkade soovidega.”

kand hakkas algul ökokogukonnale leiba küpsetama. Nüüd on ta juba Otse Aiast osanik ja tegevjuht. „Mulle on alati meeldinud taimedega tegelda. Ka kodus kasvatan neid hästi palju. Algul tulin siia seemneid külvama. Koos sellega hakkas juurde tulema müügitöö, esmalt suhtlemine Pärnu, seejärel Tallinna restoranidega,” meenutab naine algust. Eve otsib uusi kliente ja hoiab sidemeid seniste tellijatega, sest „kui sa nemad ära unustad, siis vajub asi varsti ära”. Kõige parem müügitöö on, kui jutt su tegemistest käib suust suhu ja siis järgnevad otsekontaktid. Aga ta on

ARTEREGA OÜ Harjumaal otsib oma kollektiivi:

• KALLURIJUHTI Töö sisu: puistematerjalide vedu, veodokumentide täitmine, klientidega suhtlemine. Tööpiirkond Harjumaa, aegajalt üle Eesti. Nõudmised kandidaadile: • CE-kategooria juhiluba • autojuhi ametitunnistus • töökogemus • eesti keele oskus suhtlustasandil. Ettevõte pakub: • tööd kaasaegses ja edukas ettevõttes • arenevat töökeskkonda • konkurentsivõimelist palka.

• TRAKTORISTI Töö kirjeldus: erinevad taimekasvatusega seonduvad põllutööd traktorite ja põllumajandusmasinatega, osaliselt ka teetööd. Masinate korrashoid ja hooldus. Tööpiirkond Harju- ja Järvamaal. Nõudmised kandidaadile: • B-,T-kategooria juhiluba, kasuks tuleb ka C- ja CE-kategooria • oskus töötada teraviljakombaini ja -külvikuga • tunned traktorite ja põllumajandusmasinate töö põhimõtteid ja ehitust, leiad väiksemad rikked ja oskad neid kõrvaldada • oled paindlik tööaja suhtes hooajatöödel Ettevõte pakub: • töötamist ajakohastel masinatel ja mugavaid töötingimusi • heade tulemuste saavutamisel väga head palka • tasuta lõunasööki tipphooajal Lisainfo tel 511 6798, Kaido Elmik.

kogenud sedagi, et kui minna tundmatuna uue peakoka juurde, võib vastuvõtt olla reserveeritud, samal ajal esitatakse kaubale nõudlikke eritingimusi. Otse Aiast kasvatab mikrovõrseid aasta ringi. „Idandame seemneidki, aga seda suunda tõmbame tasapisi kokku. Meie äripartneril on see tulemus parem, annan selle turu talle,” ei tee Eve saladust. Mikrovõrsete kasvatamisel on hea tulemuse saavutamiseks oluline nii maheseeme ja puhas muld kui valgustuslambid ja kogu kasvatamise tehnoloogia. Varem telliti seemned Inglismaalt, aga sealsed hinnad olid väga krõ-

bedad. Koos äripartneriga ostetakse nüüd seemned Itaaliast. Praegu on valikus ligemale paarikümne nimetusega mikrovõrseid. Vestluskaaslane osutab taimekastidele, kus kasvavad roheline ja roosa redis, salatikrüsanteem, petersell, koriander, eri värvi paksoid, amarant, sinep, punane kapsas, kress, herned. Restoranid soovivad värvilisi võrseid, sest talvel on toidulaual värve vähe. Juba küsitakse ka värvilisi söödavaid õisi, aga nendega läheb veel aega. Iga nädal läheb siit klientidele kümmekond kilo lõigatud võrseid, sa-

OÜ Artiston Grupp on Eesti omanikele kuuluv metsandus- ja põllumajandusvaldkonna ettevõtteid koondav kontsern. Otsime

Foto: Reet Saar

muti „kasvavad karbid”. „Uutest toodetest on minipetersell ja -koriander väga hästi vastu võetud. Neid küsitakse rohkem, kui pakkuda suudame. Kõik sõltub sellest, mida peakokad tahavad. Nende soove kuulame väga,” räägib Eve. Ta viib ise kauba kohale, sest see on väga oluline viis, suhtlemaks klientidega otse.

Kõige parem müügitöö on, kui jutt su tegemistest käib suust suhu.

Kastmine ja kastide ringitõstmine on Mõisamaal igapäevane töö. Seemneid idandatakse ülemistel riiulitel, kus õhk on soojem. Kogemus on õpetanud, millal kastid ülemiselt riiulilt allapoole tõsta, et taimed liiga välja ei veniks ja tulemus oleks ilus. Tegevjuhi varasem praktiline kogemus on siinses töös igati ära kulunud. Aga kui on tegu suurema tootmisega, võivad tulla ootamatud tagasilöögid mujalt. Näiteks hernevõrsete kasvatamine on paras kunst. Hea tulemuse saamiseks on vahetatud mulda ja seemet. Putukate tõrjeks pritsiti võrseid veega, kuhu oli lisatud eeterlikku õli ja saadi putukatest lahti, aga seenhallitusega tuleb endiselt rinda pista. Kuna hernes on üks müüdavamatest taimedest, siis ei saa sellest probleemist mööda vaadata. Evele meeldib proovida üha uusi sorte. Näiteks punane peet on imekaunis ja tõusis ilusti üles, aga tagasilöögina tuli kimbutama varrepõletik. Punasel salatil on raske saada kunstliku valgusega õiget tooni, aga niipea, kui saab kastid tõsta päikesevalguse kätte, tuleb värv kohe välja. „Mulle meeldib mu praegune töö. Plussiks on kodulähedus ja tore on taimedega tegelda. Mulle sobib ka müügitöö – sealt tuleb oluline tagasiside. Ka peakokkade soovid annavad uusi ideid, mida kasvatada. Kogu aeg peab uut pakkuma. Kui jääd liiga kauaks sama sortimendi juurde, hakkavad kliendid ära kaduma,” kõneleb Eve. Praegu on mahetoodangu kasvatamisega seotud kolm inimest. Uusi kliente jõuab veel vastu võtta, aga nõudluse katmiseks on hädasti vaja kasvuala suurendada. Laienemisplaanid pole tegevjuhi peas veel päris selged, aga näha on, et praegune pind jääb järgmisel talvel väikseks.

AS Nuia PMT, Eesti suurim hüdrosilindrite tootja, pakub tööd Karksi-Nuias. 2017. aastal töötas ettevõttes 70 töölist ja käive oli 5,5 miljonit eurot.

Võtame tööle

OÜ Artiston Grupp tütarettevõtetesse Lääne-Virumaal Vinni vallas Muuga külas ja Laekvere alevikus. Farmides on kokku umbes 1000 lüpsilehma ja umbes 1000 noorlooma. Töökirjeldus: * tütarettevõtete töö plaanimine ja juhtimine, farmitöö korraldamine; * laudatööliste juhtimine; * loomakasvatusdokumentatsiooni ja -aruandluse koostamine. Oled sobiv kandidaat, kui: • Sul on loomakasvatusharidus ja/või oled töötanud piimafarmis farmijuhataja või loomakasvatusjuhina; • oskad töötada tabelarvutusprogrammidega; • oskad kasutada Vissukest, e-PRIAt ja teisi internetipõhiseid rakendusi; • oled algatus- ja õppimisvõimeline; • Sul on B-kategooria autojuhiluba; • omad eeldusi töötada juhina. Ettevõte pakub: • huvitavat ja proovikive pakkuvat tööd arenevates ettevõtetes; • meeldivat kollektiivi ja kontsernis töötamise kogemust; • motivatsioonipaketti ning arenemis- ja koolitusvõimalusi. Kui meie juures töötamine Sulle huvi pakub, siis võta julgesti ühendust. Infot saab Margo Klaasmäelt tel 505 2494. Soovitatav tööleasumise aeg: 13. aprill. CV saata aadressil margo@artiston.ee.

KVALITEEDIINSENERI Peamised tööülesanded: • sisemiste ja väliste mittevastavuste käsitlemine ja analüüs; • kvaliteedi tagamisprotsesside korraldamine ja töötajate juhendamine; • toodete kvaliteedi kontroll ja mõõteraportite koostamine; • mõõtevahendite haldamine. Kandidaadilt eeldame: algatus- ja enesekehtestamise võimet; loovat töösse suhtumist; eriharidust või tootmisvaldkonnas töötamise kogemust; jooniste lugemise oskust; inglise keele oskust. Kasuks tulevad teadmised kvaliteedisüsteemidest, LEAN printsiipides ja probleemilahenduse metoodikatest. Omalt poolt pakume: vastutusrikast, iseseisvat tööd kodumaises ettevõttes; erialast täiendkoolitust ja pikaajalist koostööd; sõidukompensatsiooni. Avaldus koos kaaskirja ja CVga esitada 10. aprilliks aadressil info@nuiapmt.ee. Info tel 435 4562.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.