Maa Elu, 11. jaanuar 2018

Page 1

HEINAR MEERENTS: LÜPSILEHMI ON MEIL STABIILSELT 230–240, LISAKS NOORLOOMAD. SUUREMAKS EI SAA KARJA PRAEGU AJADA, SEST KAHEKSAKÜMNENDATE LÕPUS VALMINUD LAUTA EI MAHU ROHKEM.

VEISELIHA LAAGERDUB HÕRGUKS

TOIDULAUALE JÕUDEV VEISELIHA PEAB OLEMA MÕNUSALT PEHME JA ÕRN, MISTÕTTU VÕIB LIIALT VÄRSKE VEISELIHA KÜPSETAMINE JA SÖÖMINE LÕPPEDA PETTUMUSEGA.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

LOOMAD AITAVAD JA ÕPETAVAD

LOOMADE KAASAMINE INIMESE AITAMISSE JA ÕPETAMISSE ASTUB EESTIS ALLES ESIMESI SAMME, KUID TULEVIKUS VÕIKS SEE VÄLJAÕPPINUD SPETSIALISTIDE ABIGA MEIE TALUDES KINDLA KOHA LEIDA.

11. JAANUAR 2018 • NR 2 (135) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

traktorite müük jõudis viimaste aastate rekordini E

hkki traktorite müügi ja esmase registreerimise vahele ei saa 100protsendilist võrdusmärki tõmmata, võib maanteeameti andmeile toetudes siiski väita, et 2017. aastal püstitati traktorite müügiga Eestis viimaste aastate rekord. Praeguse kümnendi aastail 2010–2016 on esmase registreerimise läbinud traktorite arv jäänud alati alla 900 aastas, mullu küündis see aga koguni üle tuhande, kusjuures uusi traktoreid oli neist 944. Võib arvata, et rekordiline on ka eelmise aasta detsember, mil esmase registreerimise läbis 152 traktorit, sealhulgas 147 uut. (ME)

TRAKTORITE ESMANE REGISTREERIMINE AASTAIL 2012–2017 1000

884

944

772

800

704

739

600

1039

721

650

617

596

543

400

517

200 0

2012

2013

2014

traktorid

2015

2016

2017

neist uued

152

TRAKTORITE JA TRAKTORIHAAGISTE ESMANE REGISTREERIMINE EESTIS 2017. AASTAL

147

140 124

122

119

120

113 110

109

100

80

86

87

80

80

74 69 63

55

36

35

37

37

33

34 21

20 8

9

16

29

22

29

22

19

24 23

21

20

23 22

18

14

0 jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai traktorid

juuni neist uued

juuli traktorihaagised

august neist uued

september

oktoober

november

detsember

Allikas: maanteeamet

39

60

52

45

40

64

59

60


2 || aRVamuSPlaTS || maa elu

11. jaanuar 2018

Rail BaltiC. Tulevikus läbi kolme maakonna minev Euroopa raudtee on nagu eksperiment, kuid selle eripäraga, et kui kopad maas ja saed puus, ei saa valesammusid tagasi võtta.

Rail Baltic kui eksperiment

kohaliku inimese jaoks viiO aiTsaM Maa Elu

I

nimesele on kõige lähem oma nahk. See oli ajend mullegi, kui otsisin augustis heaks kiidetud Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH (keskkonnamõju strateegilise hindamise) aruandest, kui täpselt seal piirkonniti keskkonnariske kirjeldatakse. Asi on selles, et meie aed jääb raudtee ehitamise ja kasutamise piirkonda. Rong meist otse üle sõitma ei hakkaks, kuid satuksime eriti eksperimentaalsele alale, sellesse triipu, mis jääb Raplamaal Rail Balticu ja neljarealiseks ehitatava Tallinna-Pärnu maantee vahele. Kui raudtee ja rekonstrueeritud maantee täies ilus valmis ja meie siis veel elus, oleme oma aiaga maastikul, mis halvemal juhul võib kujuneda paljudele looduse liikidele muust loodusest kahe sirgega eraldatud tsooniks. Paremal juhul hakkavad toimima suurtele loomadele planeeritud ökoduktid ja raudtee-ülepääsu tagamine kõiksugustele väikestele elukatele, aga kohanemine ja tegelik mõju on näha alles siis, kui asi käes. Eesti praegusest ainsast olemasolevast maanteeökoduktist pole suurt liikumisruumi tahtvad põdrad ikkagi siiani veel nõus olnud üle minema.

Palju kaevandaMiSt Ega ma aruandest väga täpset teavet sellest üles ei leidnud, kuidas just põdrad-kitsed-karud meie „triibus” käituma võivad hakata, kuid sellega pean vist arvestama, et niisugust lindude uputust kui praegu tulevikus me aias ilmselt pole – küla tagant läbi minev raudtee oma müraga (kuni 32 rongi ööpäevas) jääb liiga lähedale. Lindude vähenemine võib omakorda mõjutada aia ja ümbruskonna väikeelustikku, millest järeldan, et kõik n-ö lokaalsed tasakaalud võivad muutuda. Seda, kas suure raudtee (66 m laiune trass) hooldus, umbrohutõrje hakkab käima „nagu tavaliselt” glüfosaati sisaldava mürgiga, mis oma looduses püsimise pikkusega kindlalt meie küla elukeskkonda ohustaks, kusagilt veel välja ei lugenud, nii et see jäi mul kahtlustusena õhku. Meil on paepealne maa, kehvalt kaitstud põhjavesi ja külatagune jõgi täpselt uue raudtee tsoonis. Üles leidsin selle, et raudteekoridori avamiseks läbi kolme maakonna tuleb raadata hinnanguliselt 560 ha ulatuses metsamaad. Kui keskmiste näitajate abil arvutada (208 tm/ha ja autokoorem 31 tm) on see üle 3700 koorma puitu, ent siiski suhteliselt vähe. Aga peale selle tähendab raudtee-ehitus väga suurt kaevandamist. Mis näitab, et Rail Baltic hak-

kab kaudsemalt mõjutama palju suuremat hulka inimesi ja rohkem loodust kui KSH aruandes kirjas. Hinnanguliselt vajatakse raudteel kolme maakonna peale kokku (aruande lk 111) 426 000 m³ lubjakivikillustikku, 14 575 000 m³ liiva/kruusa ja 1 123 000 m³ graniitkillustikku. Seda ajal, mil käib ka maanteede laiemaks ehitamine. Tegu on suuremalt jaolt materjaliga, mille vedu rohkem kui 50 kilomeetri kauguselt ei tasu end

ära, samas näiteks Raplamaal oma liiva ja kruusa ei jätkuks isegi siis, kui kõik kaevandusalad lahti teeks. Ehitusmaavarade kättesaadavus on hinnatud üheks suureks riskiks raudtee-ehituse hiljuti valminud riskianalüüsis (vt https://rbestonia.ee) – aastatel 2020–2025 Eesti liiva ja kruusa keskmine vajadus kahekordistub. Topeltkaevandamine igal juhul mõjutab omakorda looduskeskkonda ja inimeste elu, aga

selle mõju hinnangut „suurest” aruandest ei leidnud. Eraldi olevas raudtee-ehituseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus on kirjas, et üle vaadatakse olemasolevad kaevandamistaotlused, need vanad karjäärid, kust midagi veel võtta oleks, ja varud, mida pole seni kaevandamiseks avatud. enaMuSe taHe? Rail Balticu koduleht ütleb, et tänavukevadise küsitluse järgi (küsitleti 1019 inimest, kes valitud metoodika alusel, mis tagab üldistatavad tulemused) ütles uuele raudteele jah 58% vastanutest. Valikumee-

tod on selline, et proportsionaalselt on vastajate hulgas rohkem inimesi sealt, kus neid ka rohkem koos ehk tervelt 453 vastajat Tallinnast ja Tartust. Minu Rapla maakonnast, kus kahe suure liiklustrassi vahele jäämise saatus koos võimalusega, et 50 kilomeetri ulatuses siit- ja sealtpoolt raudteekoridori kammitakse maa veel läbi täiendavalt liiva-kruusa otsides, oli vastajaid 26. Päevakorrale võib tulla, et Tallinna-Pärnu maantee laiaks ehitamise plaani kahandatakse, nagu soovitab KSH aruanne, aga ikkagi läheb mõte ka sinna, et mida siis jätame järeltulijatele. Mets – arvatagu mis tahes, ikkagi uueneb ja kui praegu raiesmikud täis istutada või seal looduslikule uuendusele hoogu anda, on järeltulijail jälle mets olemas. Aga kui ehitusmaavarad kõik raudteesse ära paneme, on tuleviku tee-ehitajail tühjad pihud. Loen kevadise küsitluse tulemustest, et Rail Balticut toetavad keskmisest selgelt tugevamini (70%) need, kes leiavad, et otsus projekti kohta peaks lähtuma kogu piirkonna, mitte ainult Eesti huvidest. Selline õilis vaatenurk, mis keset tuleviku ehitustallermaad olijale kõlab kui halb, õieti kurjakuulutav nali.


maa elu || PIIm || 3

11. jaanuar 2018

tõusnud piimahind

JUHTKiRi

tootjat investeerima ei julgusta PEETER RaiDla

peatoimetaja

TOOMas ŠalDa

RAHANDUSMINISTEERIUM ELAB REFORMIEELSES AJAS

Maa Elu

P

iimatootja käekäik sõltub ainult ja ainult kokkuostuhinnast, nii lihtne see ongi. Paljud on nii hellaks tehtud, et enne kui investeerimise peale mõeldakse, lakutakse haavu ja kogutakse puhvrit, et uue litaka korral valutumalt maanduda. Hind on küll paremaks läinud, aga mine sa tea, kas see ka homme nii on,” kahtleb osaühingu Kaunsaare juhatuse liige Ain Iloste.

K

nagu aMeeRika Mägedel Pärnust kuuekümne kilomeetri kaugusel Saarde vallas Nigula looduskaitseala lähedal ehk nagu kohalikud ise ütlevad, Tali kandis, asub Reinu küla, kus tegutseb 18 töötajaga osaühing Kaunsaare. Selle juhatuse liikmed Heinar Meerents ja Ain Iloste on juurtega kodukoha küljes kinni ja tõdevad, et kuigi veerandsada aastat on toonud kamaluga tõuse ja mõõnu, ei kavatse nad alla vanduda. „Osaühing Kaunsaare kasvas välja kunagise Tali kolhoosi Nigula osakonnast. Ema oli laudas karjabrigadir ja nii need asjad pärast kolhooside lõpetamist 1993. aastal kujunesid. Keegi pidi töö ja loomad ju üle võtma. Ain liitus viis aastat hiljem,” meenutab Heinar. Esialgu müüs ettevõte oma piima Pärnusse. „Läks kenasti, ostsime jahutaja, silopressi ja muud, aga siis saime mingi osa piima eest esialgu kätte ainult kümme protsenti selle maksumusest. Hiljem võlgnevus tasuti, aga 1997 Pärnu piimakombinaat lõpetas.” Järgnes lühike aeg, mil Kaunsaare piim viidi Võrru, kuid stabiilsus ei kestnud kaua. Ain leiab, et kõige paremini saabki piimatootja käekäigust aimu piima kokkuostuhinna kõikumist jälgides. „1998. aastal algas esimene tõsisem langus. Ühel päeval võrukate auto lihtsalt ei tulnud. Öeldi, et liiga pikk maa vedada ja turul on piima ülearu. Pidime ellujäämiseks osa loomi lihana realiseerima, aga raha jäi ikkagi saamata, oli päris valus hoop.” Samal ajal toimus Kaunsaare OÜs mitu ümberkorraldust. Kui sinnamaani oli ettevõte ise vilja kasvatanud, siis nüüd leiti, et kuna vili on odav, on mõistlikum söödaks tarvilik kogus teistelt osta. „Uuendasime ära oma heinamaad. Heina ja silo hakkas väga korralikult tulema ja selle tulemusena kasvas piimaand.” Paralleelselt otsiti stabiilset piima kokkuostjat. „Kuna Tallinnas hinnati meie kogus liiga väikeseks, hakkasime koostööd tegema Pärnumaa teiste tootjatega, viisime koos oma toodangu pealinna. Aga kuna seal maksti vähem kui mujal ja rahasaamine venis, läksime terve pundiga 2004. aastal Jõgeva Tootjate Liidu alla, kellega laabub koostöö tänaseni,” kiidab Ain.

Osaühingu Kaunsaare juhatuse liige Heinar Meerents teab, et kindel on ainult see, et miski pole kindel.

Foto: toomas Šalda

Piima kokkuostuhinna madalseise mahtus ka vahepealsesse aega, aga 2015–2016 olid kõige karmimad. Oleks kriis kuu või kaks veel kestnud, poleks Kaunsaare vastu pidanud. Ettevõtte juhtidel oli õnneks nii palju talupojatarkust, et parematel aastatel koguti mõningane varu, tänu millele pikalt kestnud kahjumiga töötamine napilt üle elati. „Kriisis olemine tähendab kõigepealt seda, et sööda pealt tuleb kokku hoida, mineraalide ja maisijahu arvelt viisime liitri omahinna 30lt 27le sendile. Poole meie käsutuses olevast sadakonnast hektarist andsime häda sunnil ajutiselt naabritele harida, et ei peaks ise maaharimisele kulutama ja et rendiraha saaks kuidagi makstud. Suur osa meie maadest on ju renditud. Naabrid kasvatavad vilja, neil on korralik tehnika ja olematud piimahinnad neid kuristiku äärele ei viinud. Saime ilma karja vähendamiseta hakkama. Kui 2016. aastal oli meie käive ainult 450 000 euro kandis, siis tänu hindade normaliseerumisele oli see mullu juba peaaegu 700 000.” RiSkida ei taHa Praegust aega veerandsaja aasta tagusega võrreldes ütleb Heinar, et kõige suurem vahe on toodangu mahus. „Kunagi tuli talvel, kui lehmad olid kinni, ette isegi päevi, kui müüsime vaid 700 kilo, praegu läheb siit igal hommikul Leedu poole teele umbes 5 tonni piima. Eelmisel aastal oli meil lehma keskmine väljalüps 8600 kilo aastas. Lüpsilehmi on meil stabiilselt 230–240, lisaks noorloomad. Suuremaks ei saa karja praegugi ajada, sest kaheksakümnendate lõpus valminud lauta ei mahu rohkem. Noorloomade laut pärineb kuuekümnendatest.” Ain täiendab, et muidugi on tehnika ettevõtte algusajaga võrreldes hoopis teine. „Tehnikat oleme ikka jõudumööda uuendanud ja selle üle nuriseda ei saa – traktorid, pressid jms on kõik olemas, ühtegi teenust me sisse ostma ei pea, ostame vaid

vilja ja mineraalaineid. Õnneks said kõik liisingud enne viimast madalseisu tasutud.” Mehed möönavad, et uuendada ja parendada saaks Kaunsaarel lõputult, aga kaks aastat tagatasku arvelt elamist on piimatootjad hellaks teinud. „Kunagi saime 40 senti piimaliitri eest, praegu 32, kõige nirum hind oli 18 senti. Mis plaane sa siin teed? Kõik on nii ebakindel. Juba ongi kokkuostuhinnad jälle veidi langenud, aga ega sellest ajakirjanduses eriti räägita. Praegu teeme hädapärasemaid töid: parandame katuseid, eelmisel aastal ostsime näiteks uue ruloonpressi. Tegutseme tasa ja targu, elame üks päev korraga, püüame parematel päevadel puhvrit koguda. Kui robotlauta tahaks, peaks kõvasti laenu võtma, praegu lüpsame torusse. Automaatne lüpsmine eeldaks üleminekut lägasüsteemile ja osalist vabapidamist. Kõik tuleks ümber korraldada. Aga nende muutmistega on, nagu on. Kunagi läks moodi silorullide tegemine, osteti niidukid, pressid ja kiletajad, põllumehed ei jõudnud veel liisinguidki ära maksta, kui juba hakati rääkima, et augusilo on ikka palju parem ja odavam. Paljud hakkasidki taas augusilo tegema. Meie oleme jäänud rullide juurde, sest kolhoosiaegsed siloaugud on liiga kaugel. Lägatehnoloogiaga on sama, meil ei ole sellesse väga usku. Võib-olla peame meiegi midagi laenu abil ära tegema, aga esialgu ei tahaks kohe kuidagi. Kui tulevad mingid uued Euroopa Liidu nõudmised vms ja meil ei lasta muidu edasi tegutseda, siis ei jää muud üle, tuleb ikkagi laenu võtta.” Karja suurendamise eelduseks olevate uute lautade ehitusega on Kaunsaarel seegi lugu, et kuna tegutsetakse Nigula looduskaitseala külje all, võib ettevõtte juhtide hinnangul tekkida probleem lägahoidla rajamiseks vajalike keskkonnalubade saamisega. Kui ärgitada Kaunsaare mehi põllumajandus-, sealhulgas piimanduspoliitikast kõnele-

ma, siis siinkohal nad liimile ei lähe. „Meie võime siin mõelda ja rääkida mida iganes, aga see ei muuda mitte midagi. Peame hakkama saama selles olukorras, mis on. Võime keksida ühe jala pealt teise peale ja kõva häält teha, aga kasu pole sellest tuhkagi. Lõppkokkuvõttes paneb ikkagi turg asja paika.” juuRed all Sellega, et nende koduks olevat Tali kanti teab Eesti rahvas peamiselt 2001. aasta metanoolikriisi tõttu, Kaunsaare mehed rahul ei ole. „Kohalik rahvas on sellest valdavalt üle saanud, aga ikka ja jälle tulevad siia teatud tegelased, marsivad joonelt poe taha ja annavad Eesti rahvale sõnumi, et siin justkui normaalseid ja töökaid inimesi ei elagi. Elab küll! Muidugi minnakse ka ära, sest tööd on vähe, aga ei ole vaja kõike nii mustvalgena näidata. Jah, juuakse siingi, aga kas siis linnas ei jooda … Samas ei ole meie kandis kunagi näha, et keegi sobraks prügikastides, linnas näeb seda pidevalt.” Ise nad linna kolimise peale mõelnud ei ole. „Lihtsam ehk oleks, aga siin on juured, vanemate ja vanavanemate kodud ja maad, meie võlg ja kohustus. Narr on ju linna elama minna ja siis vahel siin käies ohata, et siin ma lapsena jooksin ja elasin. Igal pool tuleb tööd teha, linnas samuti, aga seal elad suures majas, kus kunagi ei tea, kas naaber jääb suitsukoniga magama või kukub pürotehnikaga mängima,” on Ain emotsionaalne. „Tali kandi eraldatus on nii pluss kui ka miinus. Mõnele see sobib, mõnele mitte. Kui vaatad, milliseid teid meie läbima peame, siis on see muidugi miinus. Elan töökohast kümne kilomeetri kaugusel ja minu kodutee on ikka väga haledas seisus. Näiteks kui tahad siin oma maja kindlustada, maksab see palju rohkem kui linnas, sest päästeameti auto tuleb siia hulga kauem. Aga kokkuvõttes on maaelu ikkagi vähem närviline ja kõik ei ole ainult rahas kinni.”

iikasin sel teisipäeval rahandusministeeriumi kodulehele, et teada saada, millise hinnangu on haldusreformi eesotsas seisnud kõrge ametkond andnud reformi tulemustele. Otsisin üles ministeeriumi tegevusvaldkonnad ja klikkasin alamlingile „Kohalikud omavalitsused”. Oma üllatuseks avastasin, et reformi tulemusena tekkinud Eesti uus haldusjaotus ei olnud superministeeriumi kabinettides istuvate ametnike teadvusse veel jõudnud. Kuidas veel mõista viidatud alamlingi avamisel kohe esimese asjana silma torganud tõdemust: „Eestis on 213 kohalikku omavalitsust ehk 30 linna ja 183 valda, mis otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi iseseisvalt.” Mida enam ma tähena särava e-riigi rahandusministeeriumi kodulehel pakutavasse teabesse süvenesin, seda suurem masendus mind haaras. „Riigi regionaalhaldust teostavad territoriaalse juhtimise tasandil 15 maavalitsust ja valdkondliku juhtimise tasandil valitsusasutuste kohahaldusüksused,” lugesin järgmist tõdemust. Otsisin ikka veel hinnangut reformi tulemustele. Seekord sattusin ühele oletusele: „Omavalitsuste ühinemise või liitumisega peaks kaasnema omavalitsusüksuste haldussuutlikkuse kasv, samuti peaks paranema avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning omavalitsuste koostöövõime.” Lehekülje all oli märge viimaste uuenduste sisseviimise kohta: 9. november 2017. Ehk siis 25. päeval pärast kohalikke valimisi. Ja selle kohal Eesti halduskaart 2016. aasta seisuga, mis juba ammu enam tõele ei vasta. Olgu, mõtlesin, rahandusministeeriumi esmaülesanne on ikkagi rahaasjades täpne olla, ning asusin finantse uurima, kuid siingi lajatati mulle panniga vastu pead: „Riigieelarve eelnõus on kohalikele omavalitsustele ette nähtud toetusteks läbi tasandusfondi 90 mln eurot ja läbi toetusfondi 424 mln eurot.” Kui uskuda all olnud viidet viimasele muudatusele (5. jaanuar 2018), siis ilmselt pole rahandusministeeriumini veel jõudnud „uudis”, et riigikogu võttis 2018. aasta eelarve vastu 13. detsembril 2017 ja president kuulutas selle välja 22. detsembril 2017. Ehkki ministeeriumi üldises uudistevoos on see siiski korra mainimist leidnud, seda koos minister Toomas Tõniste selgitusega: „Eesti riigi rahandus on heas korras.”

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018


4 || loomaTeRaaPIa || maa elu

11. jaanuar 2018 ka väikestes maakoolides merisea, küüliku või kassiga, koerast rääkimata. Kodus on tal ka hobused, kel on praegu terapeutiline mõju Raavale endale ja tema pereliikmetele. „Hobuste kohta tuleb veel juurde õppida, et klientidega töötada. Suure loomaga töötamine nõuab põhjalikku ettevalmistust,” märgib ta. Loomadega töötamine tähendab vastutust teise elusolendi eest ja nende kaasamine töösse tuleb hästi läbi mõelda nii looma kui ka kliendi seiskohalt. Raava on veendunud, et loomadega töötades on võtmeks inimene, kes peab teadma, mida ja miks ta teeb. Sellest lähtuvalt on Eesti Loodusja Loomateraapiakeskusel loodud koolitus „Loomateraapia praktiku arenguprogramm”, mille käigus õpitakse analüüsima ennast, oma looma, töökeskkonda ja sihtgruppi.

Ameerika loomateraapiakeskuses kaasati tegevusse veel kaameleid, kellega preemiaks jalutamise võimaldamine aitas Kristi Raava sõnul tõsta Foto: eraKoGu laste enesehinnangut.

loomad

aitavad ja õpetavad NÄITEID PSÜHHOSOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEST LOOMADE ABIL siRJE NiiTRa Postimees

L

oomade kaasamine inimese aitamisse ja õpetamisse astub Eestis alles esimesi samme, kuid tulevikus võiks see väljaõppinud spetsialistide abiga meie taludes kindla koha leida, arvab Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuse tegevjuht ja psühholoog Kristi Raava. Ta korraldab Eestis koolitusi täiskasvanutele ning praktiseerib psühholoogilist tööd loomadega lastele ja noortele. Kõik me teame, kui tuju tõstvalt loomade nägemine meile mõjub, mis siis veel rääkida nendega tegelemisest, millel on inimese psüühikale lausa tervendav mõju, eriti veel siis, kui keegi seda suhtlust suunata oskab. Kristi Raava lähem tutvus loomateraapiaga sai alguse üheksa aastat tagasi, kui ta endale Labradori retriiveri võttis, mille tõu kohta oli lugenud, et sobib ka teraapiakoeraks. Siis ei

• Keha tundlikkuse suurendamine • Positiivse füüsilise kontakti arendamine • Eneseteadlikkuse tõstmine • Raskel teemal vestluse toetamine • Mälu ja meenutamise parandamine

olnud psühholoogil veel selget arusaama, mida tähendab loomateraapia päris elus. Spetsialistina soovis ta rohkem teada ja alustas 2012. aastal õpinguid USA Denveri ülikooli instituudis Institute for Human-Animal Connection. Programmi sisu oli, kuidas loomi inimeste õppe- ja raviprotsessi kaasata. See tähendas poolt aastat õpinguid interneti teel. Õpingud osutusid põnevaks ja peagi otsustas naine juba Ameerikasse kohale lennata, et vaadata oma silmaga, mida maailmas tehakse. Külastatud sai maailma vanimat ja juhtivat loomateraa-

• Piiride tunnetamine • Koostööoskuste parandamine • Ärevuse vähendamine ja pinge maandamine • Hirmudest ülesaamine, kriisiolukordade lahendamine • Traumajärgsete sümptomite vähendamine

• Sisemise tasakaalu loomine • Keskendumisoskuse arendamine • Suhtlemisoskuse parandamine • Agressiivse käitumise vähendamine Allikas: Kristi Raava, Eesti Loodusja Loomateraapiakeskus

piakeskust Green Chimneys ja kohtutud Denveri ülikooli õppejõududega. Green Chimney on loomateraapia farm, mis on loodud 1948. aastal, praegu elab seal 300 looma. Keskuse eesmärk on pakkuda professionaalset abi normintellektiga erivajadustega lastele ja noortele, kellel on emotsionaalsed, käitumuslikud ja psühhosotsiaalsed probleemid. Laste ja noorte aitamine toimub keset loodust koos loomadega. „Seal olles mõistsin, et see on keskkond, mida Eesti lapsed ja noored vajavad ning mida meie loodus

saab suurepäraselt pakkuda,” lausub Raava. Koolipsühholoogina töötades on Raava sageli võtnud loomi tööle kaasa ja mõistnud, et lastel ja loomadel on eriline side ja kontakt, mis mõjub tervendavalt. Ta on käinud koolis, ja mitte ainult oma koolis, vaid

lOOmad On inimesi JuBa aastatuhandeid aidanud, tOetanud, insPireerinud.

looduS, looMad, laPSed Ameerikas käies sündis psühholoogil unistus, et Eesti lastel ja noortel oleks tulevikus oma loomateraapiakeskus, kus nad saavad looduse ja loomade abiga leida endas tasakaalu, peidus oleva potentsiaali ja julguse olla need, kes nad tegelikult on. Ideaalne on olukord, kus loomad elavad oma keskkonnas, kuhu abivajajad tulla saavad, et saada ehtne kogemus looduse ja loomadega suhtlemisest. Seal töötaksid spetsialistid, kes seda tegevust õigesti suunata oskavad. Tema sõnul pole õige, et viime loomi inimeste keskkonda – see peaks ikka teistpidi käima, inimene tulgu looma juurde. „On väga suur vahe, kas loom on oma keskkonnas ehk kodus või viiakse ta kuhugi võõrasse kohta,” märgib ta. Oma unistuse elluviimiseks otsib Raava sobivat kohta Eestimaa Šveitsis Kõrvemaal. Raava sihtgrupp pole mitte puudega inimesed, ehkki ka nende ravis saab loomi kasutada, vaid normintellektiga tavakoolis õppivad lapsed ja noored, kel on tekkinud pikemavõi lühemaajalised raskused. Need võivad olla õpiraskused, aga ka emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid. Siia alla käivad ka depressioon ja ärevushäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mis praegu üsna levinud ja millega vanemad sageli hädas on. Vajaliku teraapia ja toetuse abil saavad sellised inimesed ühiskonnas hästi hakkama ja loomade abil on võimalik nende tugevad küljed paremini välja tuua. Raava on psühholoogina tegelenud alaealiste asjade komisjoni suunatud noortega, kaasates töösse ka loomi. Loomade ringi, keda inimeste ravis kasutada, võiks tema sõnul üldse suurendada. „Miks mitte kasutada selleks ka põllumajandusja metsloomi?” küsib ta. Näiteks sobivad kanad väga hästi inimese sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Samamoodi on väga sotsiaalsed loomad sead, kes inimesega vahvalt koostööd teevad, aga ka lambad ja küülikud, keda on lisaks kõigele muule mõnus ka puudutada. Ameerika loomateraapiakeskuses kaasati tegevusse veel laamasid noortele kehakeele ja empaatia õpetamiseks ning kaameleid, kellega preemiaks jalutamise võimaldamine aitas tõsta laste enesehinnangut. looM on PaRtneR Loom on partner ja temaga tuleb arvestada. Loomade kaa-

samisel tuleb arvestada nende soovide, iseloomu ja vajadustega. Osa loomi on väga sotsiaalsed ja nendega muret ei ole, aga kõik ei taha nii väga inimestega suhelda ja neid tuleb sotsialiseerida, et nad end inimesega koos hästi tunneksid. Õppimine on tavaliselt vastastikune. Ühel 14aastasel poisil, kel olid käitumisraskused, palus Raava psühholoogilise nõustamise käigus asuda ise õpetaja rolli, et koerale uus trikk selgeks õpetada. See polnud sugugi kerge, sest vahepeal hajus loomal tähelepanu ja siis tuli teda innustada edasi pingutama. Noormees pidi seejuures analüüsima olukorda ja tegema otsuseid, kuidas ennast kehtestada ja arusaadavaks teha. Harjutuse käigus sai noor ennast päris olukorras proovile panna ja kogeda, mida tähendab vastutuse võtmine ja teisega arvestamine. See on üks näide, kuidas loomi kaasata noorte enesearengu toetamiseks. Samas pakuvad loomad depressiivsele inimesele mängulist kogemust ja panevad neis uuesti liikuma energia, mida on elamiseks tarvis. Ka küülikuga koolis käimine on lastele väga õpetlik olnud, sest koos õpetajaga on analüüsitud, miks loom just niimoodi käitub ja kuidas ta end mõnes olukorras tunda võib. Kokku kasutab Raava kolmanda klassi inimeseõpetuse tundides viit eri liiki looma, kelle abil saab õpetada olulisi eluväärtusi ja sotsiaalseid oskusi. Ka haigla psühhiaatriaosakonnas praktikal olles on Raava kogenud, et patsiendid tahavad viibida looduses ja nad usaldavad loomi sageli isegi rohkem kui inimesi. Kindlasti on võimalik tulevikus Eesti taludes praktiseerida loomadega õpetamist või teraapiat. Seni on meil veel vähe spetsialiste, keda kaasata, ja sageli jääb inimese suhtlemine loomaga pealiskaudseks. Samas saaks praegu taludes pakkuda mitmesuguseid tegevusi loomadega. Näiteks saab õpetada talu külastajale, kuidas võtta elusolendiga kontakti, kuidas looma puudutada nii, et see meeldib ka loomale. Siin on ainult üks eeldus: loomaomanik ehk siis talunik peab ise tundma oma loomi, nende vajadusi, liigi eripära ja sellest lähtuvalt oma külastajat suunama. Lühidalt öeldes peab loomaga tegelemine olema mõtestatud ja protsessi juhtija teadma, mida ja miks ta teeb. „Kui aga talunik tahab, et tema loomade juurde tuleksid inimesed, kes sellest tervisele kasu loodavad, siis võiksid grupid olla väikesed ja kindlasti peaks juures olema mõni inimesespetsialist – psühholoog, füsioterapeut, eripedagoog,” selgitab Raava. Õnneks on tema õppegruppides juba ka talunikke, keda see teema tõsiselt huvitab ja kes viivad ennast täpsemalt kurssi, mida see töö tähendab. Igapäevaelus tasuks loomaterapeudi sõnul aga mõelda sellele, kas lasta võõraid inimesi kohe oma loomi silitama, kallistama ja taga ajama, sest loomadelgi on oma intiimtsoon ning iga elusolendi keha tuleb austada ja sellega arvestada. Loomad on inimesi juba aastatuhandeid aidanud, toetanud, inspireerinud. Meie ülesanne on aru saada nende vajadustest, eripäradest, neid arvestada ja teha mõlemat poolt inspireerivat koostööd, et kõigil oleks hea.


maa elu || ToIT || 5

11. jaanuar 2018

toiduPiiRkond. Eeloleval kevadel saab Eesti toidupiirkonnaks Pärnumaa. Korraldustoimkond soovib koguda suvepealinna tippkokad bussi ja sõidutada nad maakonna taludesse, kus kasvatatakse või valmistatakse väärt toitu, et see siis edaspidi otsekontaktide kaudu kiiresti toidunautijate taldrikule jõuaks.

Pärnumaa toidupiirkond K

MAITSETE AASTA

viib tippkokad tallu RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

K

okkade ja toidutootjate otsesuhtlusest loodetakse mitmel viisil kasu tõusvat. Esiteks oleks restoranidel pakkuda rohkem kohalikku toitu, teiseks suudab tippkokk anda kohalikule toorainele filigraanse lihvi ja õige maitse, seletab MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht Mercedes Merimaa. Igal aastal uue toidupiirkonna valimise üks eesmärk ongi kohaliku toidu ja toidukultuuri tutvustamine. Küll aga on raske ühe lausega vastata küsimusele, mis on Pärnumaa maitse. Esimesena lööb ilmselt pähe räim, aga räimeaeg on ju õige üürike. Merimaa tõdeb, et rannarahva seas on kala ja kalatoidud ikka aus sees olnud, lisaks võib Pärnumaa maitseks nimetada kõike seda, mis tuleb põllult ja metsast. Pärnumaa rikkuseks on loodusannid: metsamarjad, seened, kala, ulukiliha ja söödavad taimed. Kuna teistest selgelt eristuvat kohalikku toitu on Eesti eri piirkondades vähe, on tähtis toidu valmistamise viis. Pärnumaa maitsete aastal näida-

takse, kuidas valmib kohapeal kasvanud toit metsas lõkkel ja peenes restoranis tippkokkade poolt moodsa köögitehnikaga valmistatuna. ÜRituSte kÜlluS Pärnu linnas ja maakonnas toimub igal aastal palju toiduga seotud üritusi: Pärnu restoranide ja kohvikute nädal, Grillfest, võilille-, räime-, hapukurgi-, lamba- ja seenefestival ning kümneid väiksemaid. Lisaks on tänavu plaanis spetsiaalselt toiduaastale pühendatud üritusi. Üks Pärnumaa toidupiirkonna ürituste korraldustoimkonna liige, Pärnu kohvikute ja restoranide nädalate eestvedaja Kadi Elmeste ütleb, et tulevaste ürituste nimekiri on viis lehekülge pikk ja ideid aina lisandub. Pärnumaa üks trump, miks ta valituks osutus, oligi asjaolu, et seal on väga palju toiduga seotud ettevõtjaid ja üritusi, mis annab lootust, et külastajatel on palju põnevat avastamist. Et maitsete aastast osavõtjal oleks lihtsam orienteeruda, valmistatakse Pärnumaa maitsete raja kaart, millel on märgitud linna ja maakonna toidutootjad ja -pakkujad. Palju oSavÕtjaid Pärnumaa toidupiirkonna ürituste ettevalmistamisel ja elluviimisel osalevad SA Pärnumaa Turism, Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Rohelise Jõemaa

Kahtlemata on Pärnumaa maitsete sümbol värske kala, aga ka kõik muu söödav, mida mets ja põld Foto: ardi truiJa / pÄrnu postimees meile annab.

Koostöökogu, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu koos Romantilise Rannateega, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Soomaa Turism ning Pärnu Restoranide ja Kohvikute Nädal. Elmeste räägib, et nad on meeskonnaga püstitanud eesmärgid, mida selle aastaga saavutada. Esimene soov on tutvustada Pärnumaa toidutootjaid ja suurendada toidu kasutajaskonda. Veel on vaja viia kokku tootjad ja kasutajad, et soodustada lühikese tarneahela teket.

„Juba praegu on toitlustuskohtadel hea koostöö meie kohalike joogitootjatega – siidritalude ja veinimõisaga, aga tahe on tugevdada sidet teistegi toidutootjatega. Väiketootjate kogused pole suured, et kaubanduskettidesse minna, kuid piisavad, et restorane hooajalise kaubaga varustada,” selgitab Elmeste. Piirkonnas on olemas kohaliku toidu pakkujad, kes on tunnustatud EHE märgise kandjaks, kuuluvad Eesti Toiduteele või on tunnistatud rii-

gi parimate hoidiste tegijaks. Pärnumaal tegutsevad restoranid, mille peakokad alustavad päeva turul parimat kohalikku toorainet valides ja on hinnatud riigi parimateks restoranideks. „Meie piirkonnas on kaks parimat koolikokka – Surjus ja Audrus, seegi potentsiaal vajab kasutamist,” lisab Merimaa. Külastajateks oodatakse pärnakaid, kes võiksid senisest aktiivsemalt kodust välja tulla, samuti inimesi Eesti teistest piirkondadest. Kolmas siht-

RESSURSITÕHUSATE INVESTEERINGUTE TOETUSI SUURENDATI 35 MILJONI EURONI

K

esk konnaminister Siim Kiisler pikendas ettevõtetele ressursitõhusate investeeringute toetamiseks mõeldud taotlusvooru märtsi lõpuni ning suurendas vooru eelarvet 35 miljoni euroni. „Meie eesmärk on lähiaastail suunata Eesti ettevõtlus ringmajanduse ülevõtmiseni, kuid sellele peab riik ka ise õla alla panema. Toetus täidab üht ringmajanduse põhieeldust – edendab ressursitõhusust ja aitab muuta tootmist seeläbi keskkonnasäästlikumaks,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Mullu avatud ja praegu 29. märtsini pikendatud taotlusvoorust saavad toetust taotleda viie sektori; puidu-, toiduaine-, mäe-, paberi- ja tselluloositööstuse ning mineraalseid materjale töötlevad ettevõtted. „Ressursitõhusate investeeringutega saavutatakse senisest tõhusama res-

sursikasutuse ehk väiksemate kuludega tootmisprotsess, mis kasvatab ettevõtete majandustulemusi ning suurendab konkurentsivõimet,” sõnas Kiisler ning lisas, et järgmistes taotlusvoorudes plaanitakse toetuse saajate ringi laiendada ka muudele sektoritele. 2017. aastal toetati kuut ressursitõhusat investeeringut kogusummas 5,83 miljonit eurot. „Esimene aasta näitas, et suur huvi on puidusektori tõhustamisel, mistõttu suurendasime just selle sektori eelarvet 10 miljoni võrra,” selgitas Kiisler. Ressursitõhusate investeeringute taotlemine toimub mitmes etapis. Esmalt viivad koolitatud audiitorid toetust taotlevas ettevõttes läbi põhjaliku ressursikasutuse analüüsi, et hinnata senist olukorda ning seda, kuidas tootmist ressursitõhusamaks teha. Analüüsi tulemusi arvesse võttes selgub konkreetne investeeringuvajadus ning toetussumma. (ME)

PINSKA OÜ

ohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. 2018. aasta Eesti toidupiirkonnaks valis Maaeluministeerium nelja kandidaadi seast Pärnumaa. Hindamiskomisjoni sõnutsi on Pärnumaa pluss hea programm värskete ideedega, tugev meeskond ja asjaolu, et toidupiirkonnaks on nii Pärnu linn (turistide seas väga selge kuvandiga sihtkoht) kui ka Pärnu linnast väljapoole jääv maapiirkond, toiduüritused ja kohalikud tootjad nii linnas kui ka maal, sh Kihnu saarel ja Soomaal, mis loob külastaja jaoks väga mitmekihilise sihtkoha ja palju avastamisrõõmu. Pärnumaa maitsete aasta tiitel antakse üle mai alguses, mistõttu maitsete aastaga saab seostada üritusi, mida korraldatakse 2018. aasta maist kuni 2019. aasta mai alguseni, mil toidupiirkonna tiitel rändab edasi järgmisele piirkonnale.

grupp on naabermaad Läti ja Soome. Tavapärasest erinevana toob Elmeste välja, et neil on idanemas idee peakokkade õhtusöökide sarjast, kus muu hulgas on plaanis minna söögikohast välja, näiteks kokale koju külla. Sügisel on kavas korraldada Maria talus Pärnumaa lõikuspidu, kus soovitakse pakkuda sadat kohalikku jooki. „See eesmärk saab täidetud, isegi kuhjaga, sest Pärnumaal tegutseb palju erinevate jookide valmistajaid,” kinnitab Merimaa.

OÜ Pinska tegeleb elementmajade, liimpuit-talade, ogaplaatfermide ja höövelmaterjali tootmisega

Pakume tööd

Piimakarjakasvatusega tegelev ettevõte Sadukülas

Härjanurme Mõis otsib oma tegusasse farmi

TÖÖTAJAID Leiame tööd nii mehele kui ka naisele. Vajadusel väljaõpe kohapeal.

OGAPLAATFERMIDE MÜÜGIJUHILE Tööleasumise aeg 01.03.2018

Eeldame: ehitusalaseid teadmisi müügitöö kogemust head organiseerimisvõimekust arvutioskust (MS Office)

Saab ka öömaja.

Pakume: konkurentsivõimelist palka huvitavat ja väljakutseid pakkuvat tööd enesetäiendamis- ja koolitusvõimalusi

Tel 5347 2136 või merle.kruus@harjanurmemois.ee

CV koos palgasooviga palume saata hiljemalt 29.01.2018 marko@pinska.ee


6 || Talutoodang || maa elu

11. jaanuar 2018 pidele (ökoinimesed, taimetoitlased, turistid, teised talunikud, keskmisest jõukamad või vaesemad, noored, vanad)? 2. Õpi sihtrühma tundma Kõiki sihtrühmi ei saa ühesuguse reklaami või sõnumiga kõnetada. Seepärast on tarvis teada, kuidas õige sihtgrupini jõuda. Peab teadma, milline on sinu toodangu tarbijate elustiil ja väärtused, mis neile meeldib, kuidas nad vaba aega veedavad, kus kokku saavad, milliseid meediakanaleid ja suhtlusvõrgustikke kasutavad, kuidas ja kust soovivad kaupa osta. 3. Leia suhtlus- ja müügikanalid Analüüsi potentsiaalsest sihtgrupist lähtuvalt, kas müük peaks toimuma interneti ja ajalehereklaami abil, sotsiaalvõrgustiku või ettevõtte kodulehe kaudu, e-kirja teel müügipakkumisi tehes, ise laatadelmüükidel käies, vahetult ostjatega suheldes ja neile kaupa koju toimetades, kohalike ettevõtete või tarbijaorganisatsioonide vahendusel või muul viisil.

Internetil ja sotsiaalmeedial on talutoodangu müümisel tähtis osakaal.

Foto: publicdomainpictures.net

Talutoodang ja maaettevõttes valmistatud kaup võib olla kvaliteetne, aga taimedeloomade kasvatamisest ja toodangu valmistamisest raskemgi võib olla müük.

Kuidas uuel aastal

paremini müüa Taavi Alas Maa Elu

K

uidas jõuda ostjateni ja võistelda konkurentidega? Nõu jagavad tuntud väiketalunikud ja tootjad. Käsitööõllede meister, Tanker Brewery (www.tanker.ee) juht Jaanis Tammela ütleb veendunud ajalehelugejana, et trükimeedia osakaal turunduses väheneb ja üha enam aitab klientideni jõuda sotsiaalmeedias turundamine. „Arvan, et ilma sotsiaalmeediata ei ole, eriti väikeettevõtjal, üldse võimalust uute toodetega turule tulla.” Pärnumaa Sepa mahetalu (sepamahetalu.wordpress.com) perenaine Nele Tamm annab kolm soovitust: 1. Tee end nähtavaks Facebooki, kodulehe või blogi vahendusel. Peaksid andma inimestele võimaluse oma ettevõtte arengule kaasa elada. 2. Kui ajakirjanik (ajaleht,

ajakiri, televisioon või raadio) küsib kajastust, siis ainus võimalik vastus on alati jah. 3. Oluline on otsesuhtlus klientidega: laadad, toiduvõrgustik Otse Tootjalt Tarbijale, toote tutvustused kauplustes jne. Pärnumaa Teispere talu (www. teisperetalu.ee) perenaine Malle Lilleste: „Loo enda ümber ettevõtluskeskkond, mida ka ise kliendina naudid. Ole aktiivne ja löö kaasa ühistegevuses – avatud talude päev, küla­ liikumine. Nii teed end lihtsamini nähtavaks ja saad häid nõuandeid kaaslastelt.” Kuusalu vallas lambaid kasvatava Sae talu (www.lahemaalammas.ee) perenaine Imbi Jäetma soovitab alustajal tähtsaim läbi mõelda. „Miks just see äri/toode, miks seda just sinu käest ostma hakatakse ehk mis sind konkurentidest eristab, missugune on sinu toote lugu – hakkad sa midagi vahendama või on tege-

mist (oma) ajalooga talust tuleva tootega,” loetleb ta. Kui toodetakse ise, mitte ei vahendata, siis tasub toodet müüa kindlasti koos toote, talu või ettevõtte (aja)looga, samuti tuleb läbi mõelda kõik rahaga seotu jne. Kõigi küsimiste, kahtluste ja kõhkluste vahele soovitab Imbi Jäetma alustavale maaettevõtjale aga mõjusaimat turundusreeglit: „Kuula oma südant, südamega loodu kestab!”

nähtav, näiteks Instagramis ja Facebookis. Soovitame soojalt minna mõnele heale koolitusele, kuna võimalusi on tõesti sadu, kuidas ennast nähtavaks teha.”

Kõiki sihtrühmi ei saa ühesuguse reklaami või sõnumiga kõnetada.

Värskeid Saaremaa köögivilju pakkuv Rautsi talu ehk OÜ Saitklap turundusjuht MariLiis Tuisk annab nõu, et väike alustav talu või ettevõte esmalt uuriks, mida teevad otsesed konkurendid ja muud väiksed ettevõtted. „Mida nad teevad hästi, mida saaks paremini teha. Seejärel hakka kujundama oma toodet/teenust, et sellest saaks parim.” Ta märgib, et tänapäeval ei saa õnneks või kahjuks hakkama sotsiaalmeediata. „Tuleb pidevalt olla

Harjumaa Rehe talu ehk Talumaasikad OÜ (www.talumaasikad.ee) omanik Lauri Ulm: 1. Mõtle välja, mis väärtust sa pakud kliendile võrreldes teiste sarnaste ettevõtjatega ehk millega sa eristud – ja asu seda infot siis edastama. Näiteks Talumaasikad OÜ pakub otse talust ostmise võimalust ja head kvaliteeti. 2. Tee koduleht, mis näeb hea välja, ja Facebooki konto. Koduleht teeb ettevõtte nähtavaks (Google’i otsinguga) ja

Facebooki konto on klientidega suhtlemise kanal. 3. Kodulehest on kasu ainult siis, kui see avaneb teiste ettevõtetega võrreldes eespool. Seega koduleht peab olema nähtav otsingumootoritele. „Soovitan vaadata SEB Eesti hiljutisi eAkadeemia videosid, mis aitavad läbi mõelda äriidee ja teha nähtavaks kodulehe: www.facebook.com/seb.eesti/videos/.” Ulmi sõnul leiavad inimesed just otsingu abil kiiresti üles toote/teenuse pakkujad ja kontakteeruvad ettevõtjaga üha enam Facebooki kaudu. Soovitusi väiketootjale Kui su talu pole seni järgnevat proovinud, siis 2018. aastal tasub seda teha.

1. Selgita välja potentsiaalne tarbija Kes on sinu toodangu peamised tarbijad ja kuidas nendeni kõige paremini jõuda? Kas nad elavad lähipiirkonnas või kaugemal? Kas sinu toodang sobib kõigile või spetsiaalsetele grup-

4. Tunne oma võimeid Tee arvutusi ja plaane, kui palju suudad aasta jooksul kasvatada, toota või toodangut valmistada. Sellest lähtuvalt analüüsi, kas vajad efektiivsemaid töövõtteid, töövahendeid või täiendavat tööjõudu, et tootmise või tellimuste täitmisega toime tulla. Kas on tulemas suuremad laadad või sündmused (avatud talude päev), kui on vaja korraga suuremat kogust. Kaalu alati alternatiivseid võimalusi või pehmet maandumist juhuks, kui müük ei lähe ootuspäraselt. Kus saaksid veel oma tooteid realiseerida, et vältida majanduslikku kahju. 5. Kasuta maksimaalselt internetti ja sotsiaalvõrgus­ tikku Kas su ettevõttel on olemas koduleht, Facebook, e-müügi võimalus jne? Need peavad olema. Astu ettevõtete ühendustesse, valdkonnaliitudesse, omavalitsuse aktiivsete ettevõtete/liikmete hulka. Osale üritustel, mis on seotud sinu ettevõtte valdkonnaga. Loo kontakte ja tee koostööd ettevõtete või organisatsioonidega, kes on sinu valdkonna või toodetega seotud. 6. Suurenda ettevõtte usaldusväärsust. Täiusta ja uuenda kodulehte Kui kodulehel või Facebookis on viimane info või postitus pärit näiteks eelmisest suvest, ei jäta see usaldusväärset muljet ega tekita potentsiaalses ostjas huvi. Kodulehte ja Facebooki peaks regulaarselt uuendama ja andma eelinfot tulevaste tegevuste-sündmuste-müükide kohta. Kindlasti tuleks jagada fotosid, need annavad kõige parema ülevaate, millega talu tegeleb ja milliseid tooteid pakub. 7. Saada uudiskirju Nagu pank saadab oma klientidele infot tähtsate muudatuste või uudiste kohta, samamoodi võib ka ettevõte saata regulaarselt e-kirjaga või Facebooki postitusena talu või toodete müügiga seotud uudiseid. Kindlasti edasta neid ka meediale, kui sündmus või info (harukordselt suur saak, ootamatu ilm, rahvarohke üritus) ületab uudiskünnise ja pakub laiemat huvi.


maa elu || PRIa || 7

11. jaanuar 2018

aasta tuleb

PRIA klientidele e-tähe all RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

A

metnikud kuulutasid aasta algul, et tänavu muutus otse- ja üleminekutoetuste taotluste esitamine lihtsamaks, kuna need saab esitada vaid elektrooniliselt. Tõenäoliselt on aga veel vähemalt tuhatkond põllumeest ja maaomanikku, keda mõte arvutiekraani ees istudes toetust küsida sugugi rõõmsaks ei tee. Tänavu toimub loomatoetuste ja pindalapõhiste toetuste taotlemine esmakordselt ainult e-PRIAs. PRIA toob positiivsena välja, et e-keskkond annab taotluse täitjale võimalikest vigadest kohe märku ja osutab kõigile täitmist vajavatele lahtritele. e-PRIA kaudu esitatud taotluste arv on aasta-aastalt kasvanud ja mullu esitas pindalatoetuse taotluse e-keskkonna kaudu juba 92 protsenti taotlejatest ja nendega oli seotud ligi 99 protsenti kogu taotlusalusest pinnast. Samas kasutasid tuhanded inimesed taotluse täitmisel konsulentide abi ning on ilmselge, et kõik nad ei tunne end e-keskkonnas tegutse-

des veel sugugi kindlalt. Lisaks PRIA teenindusbüroodele jagas mullu tasuta e-PRIA koolitust Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõuandeteenistus. MESi konsulendid juhendasid mullu kevadel 3900 inimest, kes on umbes veerand kõigist taotlejatest. nÕuStaMine jätkuB MESi nõuandeteenistuse juht Leho Verk räägib, et võimatu on öelda, kui paljud taotlejad kasutasid konsulentide abi mugavusest ja kui paljud pole siiani võimelised seda ise e-keskkonnas tegema. „Arvan siiski, et neid, kes nõustamist veel vajavad, on suhteliselt palju,” ütleb ta. „Suurt probleemi sellest ehk pole, sest kindlasti ei juhtu tänavu seda, et inimene ei saa kuskilt abi elektroonilise täitmise juures. Tehniliselt on nõustamine varasemast võib-olla teisiti korraldatud, aga kindlasti nõustame selgi aastal paljusid abivajajaid.” PRIA kinnitab samuti, et nende teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid ja töötajad abistavad e-teenuste kasutajaid. Võiks arvata, et tüüpiline abivajaja on arvutiga vähe kok-

kupuutuv vanem inimene, tegelikult pole see sugugi vaid nii. „Jah, kindlasti on üks sihtgrupp eakamad, kel on natuke toetuskõlblikku maad, aga nõuande kasutajate seas on ka suuri ja aktiivseid põllumajandusettevõtteid, kel palju põlde ja maad ning tingimused keerulised.” Verk tõdeb, et e-PRIA on iga aastaga arenenud ja kasutajale lihtsamaks muutunud. „Mul endalgi on väike talumajapidamine ja võin öelda, et meil probleeme pole olnud. PRIA on palju panustanud, et täitmine sujuks, on mitmed topeltkontrollid, mis ei lase vigade korral järgmisesse etappi edasi minna,” kirjeldab ta.

e-Pria Kaudu esitatud taOtluste arv On aasta-aastalt Kasvanud. „Tegelikult pole olukord nii hull, nagu vahel mulje on jäänud. Inimesele, kes enam-vähem arvutiga hakkama saab, on see süsteem jõukohane. Kindlasti on nii palju lihtsam kui paberi peal täites ja vigade prot-

sent tuleb tänu kontrollimeetmetele väiksem.” vanad andMed oleMaS Varem e-PRIAs taotlenute jaoks on iga järgneva taotlusvooru eel kliendiportaalis olemas tema eelmise aasta taotluse kindlaks tehtud andmed, info kehtivate kohustuste, põllumassiivide ja loomade kohta ning kõige uuemate andmetega kaardid. Neil, kes esimest korda ePRIA kaudu taotlust esitavad, tuleb alustuseks andmed ise sisestada ja kaartidele enda põldude piirid joonistada. Kui see on aga üks kord tehtud, siis järgmistel aastatel on selle võrra lihtsam. Nii soovitab PRIA esmakordsel e-taotlejal hakata juba varakult mõtlema e-taotluse esitamise vajaduse peale, end e-PRIA kasutajaks registreerida ja põllupiiride digitaalse joonistamise teenusega „Minu põllud” tutvuda. Enne taotlusvooru algust saab e-teenuses ka juba enda põllupiirid digitaalselt sisse joonistada. Kui see töö on varem tehtud, siis taotlusvooru ajal saab need lihtsalt taotlusele lisada.

Loomatoetusi ja pindalapõhiseid toetusi saab küsida vaid elektrooniliselt. Foto: arVo meeKs

AL S-KUULAS J00STUSE TEENINDUS

LAI VALIK LOCTITE'i T00STUSOTSTARBELISI KEEMIATOOTEID K61GIS MEIE ESINDUSTES! Tallinn/ Tartu / Rakvere/ Parnu / Narva/ Viljandi


8 || TaImed || maa elu

11. jaanuar 2018

võõrad ajavad omad minema OHTLIKUD TAIMED Looduslikku tasakaalu ohustavad taimed, mida ei tohi müüa ega kasvatada. • Hiid-karuputk • Sosnovski karuputk • Roomav akroptilon • Ambroosia kõik liigid • Ameerika ruse • Verev lemm-malts • Kanada kuldvits • Sügis-kuldvits • Vooljas pargitatar • Sahhalini pargitatar • Voolja ja Sahhalini pargitatra hübriid • Tihe jõgikatk • Väike vesikatk Allikas: Keskkonnaministeerium

RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

L

upiin, kurdlehine kibuvits, kuldvits, pargitatrad, lemm-maltsad – kõik need on meie taluaia ilutaimed, mis vabalt loodusesse kasvama pääsenuna on hakanud teisi enda ümbert välja sööma. Eesti loodusesse on levinud tuhat võõrliiki, neist 750 taimed. Mõnega neist oleme nii harjunud, et ei kahtlustagi nende võõramaist päritolu. Tuntuimad ohtlikud võõrliigid on karuputk ja pargitatrad, aga võõrliikide sekka kuulub ka näiteks teekummel, millele meeldib kasvada maal teede ääres ja levides peletab sellelt kasvukohalt teised taimed. Kuna looduses levivate võõrliikide seas on ka lilli ja ravimtaimi, siis äkki peaks hoopis rõõmustama, et need meil levivad? Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi ütleb, et looduskaitse seisukohast ei ole see siiski hea. „Need võivad olla kasulikud ravim- või ilutaimed, aga kui lähevad oma algsest istutuskohast edasi loodusesse, siis tekitavad teisi lämmatades probleeme ja see pole hea,” rõhutab ta. Üks õitsemise ajal ilus taim, mida ka ravimtaimeks peetakse, on näiteks kuldvits, mis järjest jõudsamalt endistel põllualadel ja muudel rohumaadel levib. Mina elan oma praeguses kodus üksteist aastat ja iga suvega näen, kuidas esialgu üksikud kollased laigud rohtu kasvanud põllumaadel on järjest laienenud ja pressivad mu kodule ligemale, isegi aeda püsikupeenrale on mõned kuldvitsapuhmad end elama sättinud – kitkud ühe välja, on järgmisel aastal uus asemel. Linnamägi tõdeb, et kuldvits on hakanud Eestis probleeme tekitama ja on kuulutatud looduslikku tasakaalu ohustavaks taimeks. „Kui näpuga järge ajada, siis ei tohi seda kasvatada, maaomanik peab tegema tõrjet ja tagama, et taim seal ei kasvaks,” ütleb ta. „Neist lahti

Väike vesikatk.

Foto: WiKipedia

Hoolimata kümme aastat kestnud riiklikust tõrjest pole karuputke leviku üldpindala vähenenud, sest uusi leiukohti tuleb aina juurde. Foto: silJe annuK

saada pole lihtne, aga maaomanik peab vähemalt proovima. Ühe aastaga kuldvitsast ei vabane, aga kui maad paar korda aastas niita, peaks see õnnestuma küll.” Täpselt samamoodi nagu rohumaadel ei tohi kuldvitsa ka koduaias kasvatada. Keskkonnaametnikud otseselt ringi ei sõida ja trahve maaomanikele välja ei kirjuta, aga kui mõni naaber kaebab, peab inspektor kohale tulema ja andma korralduse taim ära kaotada, räägib Linnamägi. aiaSt looduSeSSe Sarnaselt kuldvitsaga on enamik praegu ohtlikuks kuulutatud võõrliikidest loodusesse levinud taluaedadest – algus oli väga aeglane: tuul viib ühe seemne sinna, teise tänna ja neid ei märganudki looduses, kuni ühel hetkel on neid nii palju, et suretavad teisi välja. Kui karuputk on juba aastaid kõigile teada võõrliik, mille tõrjet riik toetab, siis veel üks taim, mille tõrjumist riik alustab, on verev lemm-malts.

www.apmets.ee

Võimsa kasvuga taime kasvatatakse veel mõnel pool aias ilutaimena, ehkki see on ametlikult keelatud. See taim armastab niiskeid kasvukohti ning looduses levib kiiresti oja- ja jõekallastel. „Kümme aastat tagasi arvasime, et Eesti on erandlik riik, kõikjal ümberringi oli selle taimega häda, aga meil mitte. Viimase viie aasta jooksul on see aga meilgi jõudsalt levima hakanud,” räägib Linnamägi. Kui verev lemm-malts kasvab looduses võsa varjus, võib see sirguda inimesest kõrgemakski. Koduaedades ollakse praegu rohkem hädas väikse lemm-maltsaga. Mõlemad taimed on õrna juurestikuga ja tulevad sikutades kergesti maast välja. Kui kolooniat ei lasta suureks paisuda ja paar-kolm aastat enne seemnete valmimist taimed välja kiskuda, peaks neist lahti saama. Aianduskeskused on täis võõramaiseid taimi, mõnede müük on just nimelt teiste riikide kogemusele tuginedes ja loodusesse leviku kar-

tuses ära keelatud, aga kindlasti ei saa ennustada, millisest taimest võib tulevikus probleem tulla. On ka taimi, mis meie looduses juba tüli tekitamas, aga mille müüki pole mõtet keelata, sest taimi on juba nii palju aedades kasvamas. Üks selline on kurdlehine kibuvits, mis on mõnel pool liivarandades, nõmmedel ja luidetel tõelist peavalu valmistamas. „Need on looduses väga problemaatilised, kuna katavad kogu pinna ja neist on väga raske lahti saada,” sõnab Linnamägi. „Kuna linnud armastavad kibuvitsa vilju süüa, siis levitavad neid seemnetega aina edasi. Kibuvitsade seas on palju liike ja tasub valida neid, mis ei levi loodusesse. Kindlasti tasub kaaluda just kodumaiste kibuvitsade kasutamist, neid on meil lausa seitse liiki.” Kurdlehise kibuvitsaga on mure ka Soomes, kus seda lausa suurte koppadega välja kaevatakse. Eestiski on RMK pidanud juba kurdlehise kibuvitsa tõrjet tegema. RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul tehakse kurdlehise kibuvitsa tõrjet lokaalselt, kui kaitsekorralduskavaga on tõrjetöö planeeritud. Üks selline piirkond on näiteks Nõva Läänemaal. „Kurdlehine kibuvits levib peamiselt piki rannikut ja väga jõudsalt. See tõrjub teised liigid sealt kasvukohalt välja,” lisab ta. Veel üks üllatav võõrliik, mille tõrjet on RMK pidanud tegema, on tavaliselt ilupõõsana aias ja pargis kasvatatav suur läätspuu. Nimelt levib Kurtna maastikukaitsealal nõmmemännikutes suur läätspuu sedavõrd agressiivselt, et tõrjub välja kõik teised alusmetsa taimed. luPiin MuudaB Mulda Üks lill, mis tõotab tulevikus tõsist vaeva, on lupiin. Eestis pole see veel väga levinud, aga

Kesk-Euroopas on olukord kohati hull. „Lõuna-Eestis levib lupiin praegu väga aktiivselt edasi ja mõnel pool on heinamaad neid paksult täis. Viimastel aastatel on see hakanud levima ka Põhja-Eestis,” teab Linnamägi. Kuna lupiin on liblikõieline taim, siis seob see mullas lämmastikku. Aias oleks taim hea mullaparandaja, aga looduses muudab mulda ja seetõttu ei sobi kasvukoht enam taimedele, mis seal olid harjunud elama, ning väheviljakat mulda eelistavad taimed kaovad sealt ära. Lupiin levib seemnetega. Kui taim juhtub kasvama maantee ääres ja seemnete valmimise ajal teeääri niidetakse, levitab masin seemneid edasi. Näiteks Pärnu külje all, kus uus ümbersõidutee ehitati üle endiste aiamaade, on lupiin kiirelt maantee äärt palistades edasi levinud. „Lupiin on meil vana taluaia taim. Kui seda kasvatada, siis tuleks jälgida, et see kaugemale ei leviks või mõelda, et ehk saab selle asemel midagi muud kasvatada,” sõnab Linnamägi. PaRgitatRad – aiaPidaja ÕuduS Aiapidajate seas on väga hinnas nõuanded, kuidas lahti saada pargitatardest. Need võimsa kasvuga taimed on ju üsna põneva välimusega, aga levivad tohutu jõuga ja kord aeda tooduna on neist peaaegu võimatu lahti saada. Eesti looduses need taimed praegu veel väga levinud pole, pigem laiutavad mahajäetud majade ümbruses ja mõnes hooldamata pargis. „Kesk-Euroopas on need väga agressiivse kasvuga, meil enamasti mitte, aga ei saa välistada ohtu, et need võivad siingi loodusesse minna,” tõdeb Linnamägi. „Siiski on paljud nende taimedega hädas – telefonikõnesid ja kirju tuleb meile küllaga. Inimesed kurdavad, et niida palju tahad, ka kümme aas-

tat järjest, aga päris lahti ei saa, sest igast väiksest risoomijupist läheb kasvama.” Kui muidu soovitavad keskkonnaametnikud võõrliikidest lahti saada niitmise ja väljakitkumisega, siis pargitatraid soovitavad nemadki mürgitada. Kõige paremini pidavat toimima, kui võtta Roundup ja segada see värviga. Kui pargitatra taimed maha niita, on varre sees näha õõnsused, kuhu tuleb tilgutada Roundupi. Värv on vajalik seepärast, et oleks näha, et ükski vars mürgitamata ei jääks. Taim tõmbab õõnsusest mürgi sügavale risoomi sisse. Seegi tõrje ei toimi ühe aastaga, aga mõjub siiski paremini kui ükski muu, mis seni välja mõeldud. kaRuPutk ei taandu Karuputke on riik tõrjunud juba kümme aastat, aga taime leviala väiksemaks jäänud pole – väga palju kolooniaid on küll tõrjutud, kuid iga aasta leitakse uusi. Üldpindala on ikka 2000 hektari juures, see vähenenud pole. On mõne üksiku taimega levialasid, aga ka suuremaid. Uutesse kohtadesse levivad seemned muu hulgas niidu- ja metsatöömasinatega. Suuremad kasvukohad on näiteks jõekallastel, kuhu vesi seemet edasi kannab. „Hea, et me saime jaole õigel ajal,” rõhutab Linnamägi. „Lätis hinnatakse karuputke leviala eri allikate järgi 10 000 ja isegi kuni 100 000 hektari juurde. Kui eriti Ida-Lätis ringi sõita, näeb meeletult suuri karuputkeväljasid.” Karuputke märgates tuleb kindlasti tegutsema hakata juba siis, kui näete ühtainust taime, sest üks taim võib anda kuni 100 000 seemet. Karuputk toodi samuti omal ajal Eestisse ilutaimena, nõukogude ajal prooviti seda kasvatada silotaimena, aga loomad seda süüa ei tahtnud ja selle mürk tõi kaasa tiinuse katkemisi.


maa elu || TeHnIKa || 9

11. jaanuar 2018

Versatile 4WD uued traktorid on eelkõige mõeldud suurte tasaste põllupindade harimiseks, just seal pääseb nende võimsus ja sellest Foto: Versatile tulenev tootlikkus esile.

KANADA HIIGLANE PEAGI EESTI PÕLDUDEL aiN alvEla

E Maa Elu

Azurit 9 automaatne kalibreerimine tagab, et täppiskülv toimub ka erineva liikumiskiiruse korral.

Foto: lemKen

Siksakke tegev külvimasin loob saaki säästva tehnoraja aiN alvEla Maa Elu

S

aksamaal asuvast Lemkeni Hareni tehasest hakkas lõppenud aastal tulema uusi täppiskülvikuid Azurit, mille uuenduslik tehnoloogiline teostus pälvis sügisel messil Agritechnica tiitli aasta masin 2018. Õigupoolest on tegemist Lemkeni Azurit-külvikute 9. seeria mudeliga, mille DeltaRow külvitehnoloogia seemendid moodustavad klassikalise ühe asemel kaks siksakitavat seemnerida. Seemned külvatakse mulda kahes reas, kuid mitte kõrvuti, vaid vaheldumisi, mis annab traditsioonilise külviviisiga võrreldes igale taimele 70 protsenti rohkem kasvupinda.

Samas on selline külvamine väga täpne, sest kahe identse külvirea tegemiseks kasutatakse kahte sünkroonselt töötavat aukudega ketast, mis varustatud külvi korrapärasust reguleerivate skreeperitega. Selle tulemusena on seemnete eraldamine isereguleeruv ja tehnoradade või nende markiiride tekitamiseks külvab seade topeltkoguse seemneid ühte ritta, hoides samal ajal külvatavate seemnete arvu muutumatuna. Kaherealise külvi korral kulgevad külviread diagonaalselt, nii et seemnele jääb selle kolmnurga sees märksa rohkem kasvuruumi. Lemken GmbH & Co. KG müügidirektor Marie Ehses selgitab, et DeltaRow süsteem leevendab põlluharimisel paratamatuna näivat häda – tehnoradadest tingitud saagikadu ja vähendab ülekatetest või külvamata aladest tekkivat seemne- või saagikadu. Lahtiseletatult – traktori ja külviku rattajälgede kõrval moodustub ühe-

TASUTA KOJUVEDU ÜLE EESTI. Tutvu tingimustega.

KÜLVIK LEMKEN AZURIT 9 • Tootja Saksamaa • Viljakülviga samal ajal saab põllule viia ka väetise • Väetisepaaki saab paigaldada ka esihaakesse, mis on külvikuga ühendatud pöördvoolikute abil • Töölaius 3, 4,5 või 6 m • Traktori ISOBUS-süsteemiga ühildatav

• Külvikut toodetakse 4-, 6või 8realisena • Ridadevaheline kaugus 50 või 75 cm • Seemnemahuti 600 l, võimaldab ühe laadimisega külvata kuni 20 ha • Kaal 1–2,6 tonni

realine külvirida, mujal kaherealine. „Andur jälgib seemnete voolamist külviku töötamise ajal ja süsteem korrigeerib automaatselt eraldamisega seotud ebakorrapärasuse. Samal ajal reguleeritakse skreeperite ja aukudega ketta vahelist kaugust, et säilitada liikumiskiirus vahelejäänud või ülekülvatud alade tasakaalustamiseks,” kirjeldab Marie Ehses. „Selline automaatne kalibreerimine tagab, et seemnekülv püsib ülitäpse-

na isegi muutuva liikumiskiiruse ja eraldusketta muutuva kiiruse korral.” Tehnoradade tekitamiseks tuleb üks kahest kaksikreast deaktiveerida, samal ajal teise kaksikrea külvikiirus kahekordistub, kuna ketta kiirus suureneb automaatselt. See hoiab külvatava seemnekoguse muutumatuna ja tekitab kuni 87,5 cm laiuse tehnoraja, millel saab näiteks taimede hilisemal väetamisel sõita küllaltki laiade pinnast säästvate rehvidega.

www.eHomer.ee Tel 600 7207

Allikas: Konekesko, Lemken

esti põllumeeste käsutusse jõuab järgmisel aastal täiesti uudne traktorimark – Kanadas toodetud Versatile 4WD, mil sõltuvalt mudelist maksimaalselt üle 500 hobujõu. Kanadas Winnipegis toodetud võimsa keskliigendiga traktori toob Maarjamaale OÜ Flint Kaubandus. Esimene 365hobujõuline mudel on tellitud, see peaks Eestisse pärale jõudma tuleva aasta märtsikuus. Esialgu tuleb kohale täisvarustuses masin, millele juba ka ostja olemas, hiljem on plaanis kohale tuua veel kolm demotraktorit. Flint Kaubanduse juhataja Jaan Sihv iseloomustab Versatile’i traktorit varustatuselt ja tehnilistelt parameetritelt nagu John Deer’i analoogi, mis aga on nii-öelda suurest vennast hinna poolest üksjagu odavam. Kui palju just, ei söanda Sihv esialgu öelda, aga ikka mituküm-

mend tuhat eurot, märgib ta. „See on selline traktor, et piltlikult öeldes võta kätte, värvi roheliseks ja saad John Deer’i, sest sisemuses on neil masinatel palju sarnast,” kinnitab ta. „Plussid on odavam hind ning kasutamise ja hooldamise mugavus ja lihtsus.” Versatile 2000 seeria kuni 375 hj mudel suudab tehase andmetel harida vähemalt 14 hektarit tunnis. Sihvi sõnul kasutatakse Versatile’i traktoreid päris palju Venemaal ja Lätis ning seal on masin tõestanud oma head töökindlust. Populaarsus Venemaal on seletatav asjaoluga, et võimsad traktorid on sealsetel suurtel põldudel asendamatud ja Versatile’i kaubamärgi all toodab traktoreid ka Rostselmaš. Just suurt võimsusvajadust arvestades väljuvad sealsest tehaseväravast koguni kuni 620 hj arendavad traktorid. Tootevalikus on ka roomikutega variant, mis väliselt meenutab mõnevõrra Case IH analoogset mudelit.

VERSATILE 4WD 380 • Tootja Kanada, Buhler Industries Inc • Mootor 6silindriline 11,8liitrine Cummins QSX 12 turbo • Nimivõimsus 375, maksimaalne võimsus 415 hj • Käigukast 16 x 4 Caterpillar 16F + 4R powershift. Võimalus seadistada automaatne käiguvahetus • Maksimaalne kiirus 35 km/h • Liigendi pöördenurk 33 kraadi • Valikuline diferentsiaali lukustus

• Kütusepaagi maht 946 l, Ad Blue mahuti 95 l • Hüdropumba võimsus 201 l/min, lisaseadmena võimalik paigaldada Hi-Flow, vooluhulk 401 l/min • Standardvarustuses neli elektrooniliselt juhitava vooluhulgaga hüdroväljavõtet, tagumine jõuvõtuvõll 1000 p/min, kolme punkti tagumine rippsüsteem • Täismass 17 236 kg • Tehase garantii kaks aastat või 2000 töötundi Allikas: Flint Kaubandus


10 || Ilma- Ja TaImeTaRK || maa elu

TOivO NiiBERG Räpina aianduskooli õpetaja

P

aljudes kontorites ja kodudes on kasvamas kummipuu, aga kui paljud teist teavad, et see puu on suurepärane toaõhu puhastaja ja hea abiline reuma vastu? Kummipuu (Ficus elastica), õigemini kummi-viigipuu kuulub viigipuude suurde ja laia perekonda, mis on esindatud peaaegu 600 (1000) liigiga. Looduslikult kasvab India rannikualade džungleis, kasvades 20–30 meetri kõrguseks ja üksik lehtki võib kasvada seal peaaegu meetripikkuseks. Varem saadi sellest kautšuki toorainet, piimmahl sisaldab 18–20 protsenti kautšukit. Euroopas tuntud alates 19. sajandist toataimena, kultuuris 1815. aastast. Pärimuse järgi toob kummipuu majja lapseõnne ja soovitatakse kasvatada toataimena noores peres, kus järelkasvu oodata. Olgu pärimusega kuidas on, aga toaõhku puhastab kummipuu ideaalselt, eriti seal lenduvatest sünteetiliste ainete (plastid, vaipkatted, värvid, lakid jne) lagunemisel tekkivatest jääkainetest (fenoolid, bensool, triklooretüleen jne), sobides eriti hästi kontorisse ja büroosse. kuMMi-viigiPuu toataiMena See on välimuselt väga sarnane viigipuu tinekesega, erinevus on lehtede teine värvus. Tinekese lehed on helerohelise-valgekirjud ja kummi-viigipuu lehed tumerohelised. Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Taim üksikuna ei anna erilist efekti, aga kui istutada 2–4 taime suuremasse potti, jätab kummi-viigipuu kauni ja põneva põõsa mulje. Teine võimalus taime huvitavamaks kujundada

on seda kevadel kärpida: võrsete kärpimine paneb taime harunema ja annab dekoratiivsema välimuse. Lillepoest saab osta nii ühte taime kui ka suuremaid põõsaid. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, tähtis on seda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumerohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja pärast piserdamist jäävad need laiguliseks, seepärast on soovitatav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Nende noorendamiseks kasutatakse erilist võtet. Varre tipust 40–50 cm allapoole tehakse puhta ja terava noaga ringikujuline lõige, mille sügavus ei tohiks olla üle paari millimeetri. Ümber vigastatud koha pannakse tihedalt parasniiske sambla või turbaga vooderdatud kile. Vahetevahel tuleb kontrollida, kas vooderdis on piisavalt niiske. Mõne nädala möödudes tekivad lõikekohta juured ning teil on ümberistutamisküps istik kuu-kahe pärast omast käest võtta. Potid kummipuu jaoks tuleb võtta paraja suurusega, et juurepall sinna vabalt ära mahuks, sest ülemäära suures potis kasvab kummipuu halvasti. Noori puid istutada ringi igal aastal. Muld segada noortele kummipuudele lehemullast, lavamullast, freesturbast ja liivast (2 : 2 : 1 : 1), vanematele taimedele segada juurde veidi mättamulda. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Kuigi kummipuu pärineb troopikast, peaks temperatuur olema talvel pigem jahe, 13–20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud ei kannata tõmbetuult. Suvel kasta kummipuud rikkalikult (peaaegu iga päev), talvel mõõdukalt (paar korda nädalas). Kui muld on

jaheda temperatuuri korral liiga märg, muutuvad kummipuu lehed kollaseks ja langevad maha. Ka ei kannata kummipuu juured seisvat vett ja läbi mullapalli imbunud vesi tuleb kastmisaluselt ära valada. Kultuuris on enam levinud kirjulehine sort ‘Vriegata’.

kuMMiPuu RaviMtaiMena Ravimtaimena on tuntud eelkõige reumaatiliste haiguste ja välispidiselt bronhiidi ravis. Kummipuu valge värske piimmahl on mürgine ja seega peab lastega olema ettevaatlik, eriti hoiduma sellest, et mahl satub silma. Radikuliidi, artriidi ja reumaatilise valu leevendamiseks ajada vanemad kummipuu lehed läbi hakkmasina või hakkida hästi peeneks. Asetada tihedalt tumedasse klaaspudelisse ja peale valada kange viin. Tõmmisel lasta kaks n ä d a l at toatemperatuuril seista, siis kurnata. Tõmmisega määrida valutavaid kohti. Üks ravikuur kestab 10 päeva. Pärast ravikuuri soovitatakse teha meresoolavanne. Bronhiidi või trahheiidi ravis võtta vanemad kummipuulehed (leht), valada peale keev vesi ja hoida 3 minutit. Valada vesi ära, lasta lehel veidi jahtuda, määrida lehele õhuke kiht mett ja asetada lehed meega määritud poolega rinnale või seljale. Kinnitada õhukesest marlist sideme või rätiga ja jätta kogu ööks peale.

Pärimuse järgi toob kummipuu majja lapseõnne ja soovitatakse kasvatada toataimena noores peres, kus järelkasvu oodata. Foto: piXabaY.com

ju Kal

KÜlviKalENDER: JaaNUaR

Vili, alates kl 21.42 juur 09.05 15.57

17. K

Juur Juur

04.17

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

16. T

VI

Juur, alates kl 10.32 õis Õis, aiatöödeks sobimatu päev

19. R

Õis, alates kl 22.27 leht alliKas: mÄrKmiK-Kalender „aasta aias 2018” KirJastuselt VarraK

S

18. N

K

15. E

R

Vili

LI

14. P

i ts

Leht, alates kl 09.04 vili

ur Amb

13. L

Jäär

vi Lõ

12. R

kits

U

K

ülmadel ja vaiksetel talvepäevadel võime näha valgussambaid. Seni ei ole ilm seda eriti soosinud, kuid vahest need ajad on just nüüd käes, sest ehk valitsevad just nüüd selle talve kõige külmemad ilmad. Tutvustagem neid! Vahel nimetatakse neid ka päikesesammasteks, kuigi tihti pole päikesel selle halovormiga mingit pistmist. Valgusallikas võib olla ka kuu, tänavavalgusti või näiteks autotuled, mille kohale sammas tekib. Valgus peegeldub õhus hõljuvate plaatjate jääkristallide põhitahkudelt. Sambad võivad tekkida ka valgusallika alla, siis peegeldub valgus jääkristallide ülemiselt põhitahult. Tegelikult ei olegi mingit sammast, vaid üksnes miljonid vaatlejani jõudvad valgusvilked, mis loovad mulje sambast. Valgussambad on tavaliselt horisondist 5–20° kõrgused, kuid võivad teatud juhtudel ulatuda peaaegu seniidini. Kui kujutleme hiidsirklit, mille haarade alguspunkt on vaatleja asukohas, üks sirklihaar on maapinnaga tasa ja teine haar osutab valgussamba tippu, siis harude vahele jääv nurk ongi kõrgus horisondist kraadides. Valgussamba laius ja kõrgus oleneb vaatleja ja valgusallika asukohast, jääkristallide suurusest, hulgast, asukohast ja kristalltahkude asetusest maapinna suhtes. Näiteks: mida rohkem on ühesuguse asendiga kristalle, seda kitsamad on sambad; kui vähemalt osa jääkristallide põhitahk on aluspinna suhtes suuresti kaldu ja valgusallikas asub horisondi lähedal, võivad sambad olla üsna kõrged. Vaikse ilmaga, kui sajab hõredat lund, hõljuvad jääkristallid aluspinnaga peaaegu paralleelselt ja nii tekivad võrdlemisi lühikesed, laiad ja vähe märgatavad valgussambad. Kui valgusallikas, näiteks päike, asub horisondist mitme kraadi kõrgusel, siis on tugevaim alumine valgussammas, sest valgus peegeldub rohkem jääkristallide ülemistelt põhitahkudelt. Kui päike loojub, siis muutub alumine sammas aga nõrgemaks ja ülemine tugevamaks. Erinevalt paljudest ülejäänud halovormidest tekivad sambad vaid valguse peegeldumise tõttu, seepärast on see nähtus valgusallika värvi. Enamiku muude halonähtuste korral valgus murdub jääkristallides ja tekivad vikerkaarelaadsed värvused. Valgussambaid näeb ka siis, kui jääkristallid pole optiliselt kuigi kvaliteetsed (nt esinevad lumehelvestena). Sel juhul on tegu ainsa vaadeldava halovormiga – muid halovorme niisugustes tingimustes ei teki. Mõnikord tekivad libavirmalised: mitmekesiselt värvunud sammaste kogum, mis meenutab päris virmalisi. Enamasti võib neid näha pimedal ajal tavaliselt asula kohal. Libavirmalised ilmuvad siis, kui väga külma ilmaga hõljub õhus ohtralt plaatjaid jääkristalle, näiteks teemanttolmuna. Kuna asulates on mitmesugust tooni andvaid valgusallikaid, võivad tekkida eri värvi valgussambad. Aasta alguse soe ja vihmane ilm asendus nädala alguses talvisema ja tormise ilmaga. Ilmakaartidelt võib välja lugeda seda, et ilm on mõneks ajaks külmem, mida kinnitab ka jugavoolu prognoos. Siiski see lund kaasa ei too ja –10 °C ei tundu tõenäoline, sest antitsüklon on sooja õhumassiga. Kui tuult pole ja ilm peaks selginema, ei saa välistada, et kohati tuleb ka –10 °C madalamat õhutemperatuuri.

JU

VALGUSSAMBAD – TALVE SÄRAKÜÜNAL

on vanaemade reumarohi

Ne i

ilmatark

Sõnn

JÜRi KaMENiK

kummipuu

Istutusaeg

ilMaTaRK

11. jaanuar 2018

K V


maa elu || Kodu Ja aed || 11

11. jaanuar 2018

liNNUvEERG

Kirjuhahapaar ujumas. Foto: laura l. WHiteHouse / WiKipedia

KIREVA SULGRÜÜGA PÕHJALA PART Olav RENNO linnuteadja

Viljapuude tüvede valgendamine aitab kevadise päikesekahjustuse – koorelõhede tekkimise vastu.

Foto: eneli KÄGer

ilutaimi hukutab

pigem liigniiskus kui külm ENEli KÄGER Maa Elu

A

knast välja vaadates näeme, et veeuputuseni pole enam palju. Muld on vett pilgeni täis ja uuel veel pole kuhugi minna. Vesi koguneb suurte loikudena põldudel ja koduaias. Enamik meie ilutaimedest hukkub koduaias pigem liigniiskuse kui külma tõttu. Olin sunnitud enne jõule pisut kaevama ja tuleb tõdeda, et selle koha peal olnud tulbid ja liiliad valgusid halvasti lõhnavalt laiali: olid mädanema läinud. Samas ei tähenda asjaolu, et praegu vesi lainetab, et kevadel oleks seda piisavalt. Pole ju lund, mis tasapisi sulaks. Taimed üritavad puhata ja nende veevajadus on minimaalne, rakud on vastavalt veevajadusele sõna otseses mõttes punnis. Temperatuur on pidevalt pigem pluss- kui miinuspoolel. Eelmine aasta näitas tegelikult päris valusalt, mis juhtub taimedega, mis on end pilgeni end vett täis imenud, kui temperatuur järsult langeb. Omal ajal tuli koolis teha katse, mille käigus lasti pudel vett täis ja lasti külmal lõhki lüüa. Hea näide sellest, et külmudes vesi paisub. Vesi paisub ka taime kudedes ja rakkudes, kuid erinevalt klaaspudelist on rakkude seinad elastsemad ja venivad pisitasa. Soe ei laSe PuHata Samas näitasid mõned hariliku elupuu sordid ‘Brabant’, ‘Holmstrup’ ja veel mõni, et elupuu polegi nii lollikindel, nagu arvatakse, sest kevadel ja suvel avastasid paljud aiaomanikud, et elupuudel on koor lõhenenud või lausa lahti rullunud. Võiks ju süüdistada, et sissetoodud puud ja üleväetamine, kuid koor oli lõhki nii omamaistel seemikutel kui ka kümme aastat kohapeal kasvanud taime-

del. Tegelikult tabas selline saatus taimi ka meie lähinaabrite juures. Lihtsustatult – kiire temperatuurimuutuse tõttu ei jõudnud koed ja rakud tasapisi järele anda, vaid külmusid järsult, tekkisid mikropraod, mis kevadel taime kasvades järele andsid. Kohati oli miinuskraade ka rohkem, kuid määravaks sai minu meelest pigem järsk temperatuurilangus. Talvine niiskus ning plussja miinuskraadide kiire vaheldumine – külmumine ja sulamine kergitab ja rebib puruks õrnemad taimejuured, muljub ja rikub mullapiiril olevad kasvupungad ning taimed jäävad nõrgaks, sest ei saa korralikult puhata. Kogu harjumuspärane keskkond on märg ja mädanev. Ühe sellise talve elab veel üle, kuid mitu järjestikust võivad viia taimede hukkumiseni. kaHjuStajad Nii nagu taimed on ka taimehaiguste tekitajad ja kahjurid harjunud, et meil on talv külm ja lumega, kus nemadki end hästi ei tunne. Mõnusalt tunnevad aga end pigem mõned uustulnukad meie aedades ja kindlasti mõningad seened, mis avastavad, et neil on palju huvitavam ja rikkalikum valik elu jätkamiseks. Pidades silmas taimede kahjustajaid, ei julge keegi ennustada, mida kevad toob. Julgen vaid oletada, et kevadel on taimedel puudus toiteelementidest, sest vees lahustunult ohustab aineid väljauhtumine, taimede juureulatusest välja ja eks ikka veekogudesse ja põhjavette.

Oma õrnukesi taimi saab tänapäeval kaitsta pakasekaitsekangaga. Kui tekkib oht, et temperatuur langeb järsult alla –10 kraadi, oleks mõistlik taimed katta, püsililledele, roosidele raputada peale kuivem kiht turvast või mulda. Meeles tuleb pidada, et sooja annab vaid kuiv kate. veevajaduS eRineB Kultuurtaimede veevajadus erineb liigiti ja sõltub taime vegetatsiooniperioodi etapist. Varakevadel on taime veevajadus üpris väike ja tõuseb pidevalt taime kasvades. Kasvu all pean siin silmas, et lehed saavad täismõõdu, puude ja põõsaste selleaastane juurdekasv on saavutatud. Samas on teada, et õitsemise ja viljade valmimise ajal vajab enamik taimi samuti rohkem vett. Vajadus hakkab vähenema suve teisel poolel. Meie omamaised taimed lõpetavad kasvu, hakkavad valmistuma talveks ja koguma uut jõudu järgmise kevade kasvuhulluseks. Samuti muutub mulla veesisaldus aja jooksul (vihma- ja põuaaeg jne). Kõiki

Saaremaal Suur-Pahila külas elav Marju Kiris pildistas neid võõrasemasid jõulu ajal, aga seda õieilu jagus veel läinud nädala lõpulgi. Foto: marJu Kiris

mulla veehulga muutusi nimetatakse veerežiimiks, see on eri tüüpi muldades (sõltub liiva- ja saviosakeste omavahelisest suhtest) isesugune, millele tänapäeval lisandub veel teisaldatav muld: mulla koorimine, segipööramine, teisaldamine, tallamine ja nii edasi. Kulub mitu head aastat, enne kui selline tugevasti häiritud pinnas saavutab uuesti mingi struktuuri, kus vesi oskab liikuda ja õhk teab, kus olla. Jõudes õhuni, siis veesisalduse muutusega muutub ka mulla õhurežiim ehk õhusisaldus. Mulla veerežiimi järgi jagunevad mullad põuakartlikeks, parasniisketeks ja liigniisketeks. Liigniiskeks peetakse muldasid, milles enamik kultuurtaimi kannatab ajutiselt, kestvamalt või alaliselt liigniiskuse all. Niisked mullad tahenevad kevadel tunduvalt aeglasemalt kui parasniisked mullad ja sügisel muutuvad need liigniiskeks tunduvalt varem. Lihtsustatult tähendab see, et mida märjem on muld, seda külmem ja taimed alustavad kevadist kasvamist hiljem. Kahjuks tuleb tõdeda, et enamikule tänapäevastele dekoratiivtaimedele jääb meie suvi niigi lühikeseks ja kui kevadel kasvu algus ka hilineb, ei jõua taimede noored võrsed piisavalt puituda ja isegi juba kerge miinus võtab võrsetipud pruuniks. Taimed ja aeroobsed (nn head) mulla mikroorganismid vajavad hingamiseks hapnikku, selleks peab aga mullas olema piisavalt õhku. Kui nüüd jätta välja vesiroosid ja teised vees kasvavad taimed, vajavad ülejäänud taimed õhurikast kasvumulda.

E

esti vetes talvitab 26 liiki partlasi, kokku miljoneid linde. Nende hulgas loeti üheks haruldasemaks kirjuhahka, keda kuni 1970. aastateni oli meil kohatud vaid viiel korral. Kui aga siinpajataja jaanuaris 1975 vaatles Vilsandi läänekalda ääres ujumas koguni 127linnulist kirjuhaha parvekest, oli see linnuteadlastele lausa sensatsioon. Järgmistel aastatel tuli ridamisi teateid kirjuhahkade talvitamisest nii Saaremaa lääneranniku vetes kui ka Leedu Palanga rannamerel. Paarikümne aasta järel küündis selle üsna kireva sulestikuga väikese haha koguhulk meil mõnel talvel juba ligi 6000 linnuni ning ta oli tavaline talipart Lääne- ja Loode-Saaremaa rannamerel, Hiiumaal Ristna ja Tahkuna poolsaare kandis, samuti Põõsaspea neeme juures. Juhuti nähti neid mujalgi: Sõrvest Viimsi Rohuneemeni ja koguni Väinamerel. Mis oli selle talvitamispiirkonna laienemise põhjus, on senini selguseta. Küll täheldati eelmise sajandi lõpuveerandil kirjuhaha endise poolemiljonilise arvukuse umbes kahe ja poole kordset kahanemist kõigil ta pesitsusalade tundrates Jamali poolsaarest Tšukotka ja Alaskani, nii et rahvusvaheline looduskaitseliit kandis selle liigi ohustatute nimestikku (Eestis on ta II kategooria kaitsealuste liikide hulgas). Nüüd on meil talvitajaidki vähemaks jäänud. Kirjuhahk on sinikaelast pisem sukelpart. Isaslinnu sulestikus on kolm värvust: kurgualune, kaelus, kukal, selg ja saba on mustad, rind, alapool ja küljed kreemikasoranžid, pea, ülakael ja tiivaalused valged, samuti musta triibuga poolitatud tiivapealne, hoosuled on tumehallid. Oktoobrini püsivas siirdesulestikus on isase kirjuhaha tiivapealne (õlasulestik) musta-valgetriibuline. Emaslind on tume-pardipruun, sinise tiivaküüduse servad on valged. Väga iseloomulik on kirjuhahkade tegevuse sünkroonsus: salgaliikmed ujuvad enamjaolt ühes sihis, sukelduvad või tõusevad lendu ühekorraga, lennul käänduvad või muudavad suunda otsekui käskluse peale. Meelispaik on kuni 10 meetri sügavuse veega rannikuastangu vöönd, kus leidub mitmesuguseid põhjaloomi, eeskätt rannaja südakarpe – need ongi kirjuhahkade põhitoit. Aprillis lahkub enamik siin talvitanuid ja siirdub Põhja-Jäämerele. Juuniks jõutakse oma kodumaale, kus rajatakse pesad jõedeltade või järvikualade tarnasoodele, üksteisest mõnekümnemeetriste vahedega – ilmselt vähendab see jäärebaste ja suurkajakate röövlusmõju. 6–7 munaga kurna haub emalind üksi, isane aga püsib pesa lähedal vaid esimese haudenädala. Pojad saavad tuule tiibadesse augusti lõpupoole, jäädes enne seda omapead, emadest eraldi. Sigimisefektiivsus on üsna väike ja ellu jääb ainult viiendik noori.


12 || VeISelIHa || maa elu

11. jaanuar 2018

veiseliha laagerdub hõrguks

LAAGERDAMISEST

TiiT EFERT Maa Elu

T

oidulauale jõudev veiseliha peab olema mõnusalt pehme ja õrn, mistõttu võib liialt värske veiseliha küpsetamine ja söömine lõppeda pettumusega. Seepärast on eriti tähtis liha õigesti laagerdada. Kuigi liha marinaadis hoidmist võib samuti pidada laagerdamiseks, siis laagerdamist selle sõna õiges tähenduses kasutatakse eeskätt veise-, uluki- ja lambaliha puhul. Sea- ja linnuliha pehmendamiseks ja maitsestamiseks küll marineeritakse, kuid ei laagerdata toorelt maitsestamata kujul. Selgitame välja, miks värske veiseliha on kõva ja vintske ning mida laagerdamine lihaga teeb. liHaveiSed ja PiiMakaRi Grillimeister ja restorani Pull omanik Enn Tobreluts ütleb, et veiseliha pehmust mõjutab selles leiduva sidekoe hulk: mida rohkem sidekude, seda tuimem liha. Liha sitkus sõltub looma vanusest, noorema looma liha on pehmem ja seetõttu ongi eriti hinnas vasikaliha. Liha sitkus sõltub ka looma iseloomust. Mida rohkem ta elu jooksul mööda karjamaad ringi kappab, seda sitkemad on tema lihased. Samuti on sitkem ja suurema rasvasisaldusega piimatõugu veise liha. Piimatõugu veiseid ei kasvatata liha pärast, vaid ikka piimatootmiseks, seetõttu räägimegi eeskätt lihaveistest. laageRdaMine PeHMendaB Grillimeister Enn Tobrelutsu kinnitusel on lihaveise liha pehme ja maitsev, kuid laagerdus muudab maitse paremaks, sest protsessi käigus hakkavad liha sees olevad ensüümid lihaskiude töötlema ja sidekude laguneb. Liha muutub pehmemaks ja selle söömine nauditavamaks. Lihaveisest valmistatud road on söögikohtades, sealhulgas restoranis Pull kõrgelt hinnatud. „Lihatõugu veise kreemikasvalge rasv on suurema toiteväärtusega ja maitsvam, seega sobib hõrgutavaks liharoaks ideaalselt ka rasvasem lihaveise liha. Eriti maitsval veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, see annab tunnistust nn marmorlihast.” See näitab, et loom

Eriti maitsval veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, see annab tunnistust nn marmorlihast. Foto: enn tobreluts

Grillimeister Enn Tobrelutsu kinnitusel on lihaveise liha pehme ja maitsev, kuid laagerdus muudab maitse paremaks.

LIHAVEISELIHAST • Lihaveis on aretatud spetsiaalselt pehmema ja maitsvama liha saamiseks • Lihaveised on kasvanud puhtas looduslikus keskkonnas on olnud korralikult toidetud ja ta on ka veidi rasva kogunud. Enn kirjeldab, kuidas laagerdatud lihaveiseliha on sõrmega vajutades pehme ja sõrme vajutusjälg jääb lihasse sisse. Aga jälgima peab ka värvust. Selgelt erepunane värvus annab Ennu hinnangul märku sellest, et liha on liiga värske või pole piisavalt kaua laagerdunud. Hästi laagerdunud ja eriti just kuivlaagerdatud liha on sügavpunase, kergelt tumedama ja võib ka öelda, et praguneva välimusega. „Erkpunane ja läikiv liha ei ole hästi laagerdunud,” tõdeb Enn. Grillimeistri kogemuse põhjal on parim laagerdusviis kuivlaagerdus. „Nii saab liha parima maitse,” rõhutab ta. Kuivlaagerdamine toimub külmkambris võredega riiuli peal ilma pakendita või ripub liha konksu otsas suurte tükkidena. Seda saab näha Rotermanni kvartalis restorani Pull

• Lihaveiseliha laagerdamisel saab veel pehmema ja kiiremini küpseva liha • Lihatõugu veise liha on suure toiteväärtusega kõrval Saaremaa lihapoes. Tavaliselt laagerdatakse suuremat lihatükki koos kondiga, siis omandab liha head maitset ka kondist. „Samas kondiga liha laagerdamisel on liha säilivusaeg veidi lühem,” märgib grillimeister. Seetõttu tehakse ka nii, et lihakarnis lastakse tervel suurel rümbal mõned päevad rippes laagerduda, seejärel eraldatakse rümbaosad ja lastakse neil omakorda konksu otsas laagerduda. Edasi saab liha kondi küljest lahti lõigata ja lasta sel edasi laagerduda, kas siis kuival meetodil ilma pakendita või puhastatuna vaakumpakendis ehk nn transpordipakendis. Enne kuivlaagerdatud liha kasutamist tuleb see Ennu selgitusel puhastada, väline kuivanud kiht maha koorida. „See on tarvilik, sest liha väline kiht võib-olla tõsiselt kuivanud. Mõistlik on see maha koorida ja selle alt leiame imelise sügavpunase tumeda vär-

viga liha, mis on lihagurmaanide vaieldamatu lemmik,” räägib Enn. „Öeldakse, et eriti hea, kui liha saab kuivlaagerduda pimedas ruumis, kus on kergelt soolane ja kuiv õhk. See on ka põhjus, miks tihtilugu kuivlaagerduskapid Himaalaja soola plokkidega vooderdatakse.” keStaB nädalaid Laagerdusaeg on tavaliselt kaks kuni kuus nädalat. „Kaks nädalat on miinimumaeg, kuid võib tarbida ka kaks kuud või kauem laagerdunud veiseliha,” sõnab Enn. Kauem laagerdunud liha puhul on tarvis teadmisi ja kogemusi, sest piir hästi laagerdunud ja riknenud liha vahel muutub lõpuks õhkõrnaks. Enn ise on söönud lausa neli kuud laagerdunud liha. „See oli minu arust liiga kaua laagerdunud ja juba pisut kummalise maitsega,” kirjeldab ta. Märglaagerdamise korral on kaupluses lihatükil näha, millal see on pakendatud ja kui kaua säilib. Poest ostab Enn marinaadis liha alati säilivusaja lõpupäevadel, sest siis on liha hästi maitsestunud, pehme ja küpseb kiiremini. kodune kÜlMkaPP Külmkapis on liha laagerdada raskem, sest sagedane kapiuk-

Foto: tiit eFert

se avamine muudab temperatuuri kõikuvaks. Koduse külmkapi temperatuur on üldiselt neli kraadi, mis on liha hoidmiseks sobiv. Kui hoida külmkapis ainult liha ja kala, siis on parim temperatuur Ennu kinnitusel tegelikult kaks kraadi, nii säilib liha kõige kauem. „Loomulikult võib liha külmutada, mis pikendab säilivusaega, kuid siis kaotab see oma värskuse ja osa mahlakusest. Tähtis on pikka aega ja õigesti sulatada,” ütleb Enn. gRillilÕik viiB keele alla Grillimeistri sõnul on mis tahes valmistamisviisi korral alati parem kasutada laagerdunud veiseliha. Küll aga eelistavad paljud näiteks bœuf à la tartar’i tehes värsket veiseliha. Kui aga juhtub kätte sitkem ja vähem laagerdunud liha, siis soovitab ta kasutada madalat kuumust ja pikema küpsetusajaga valmistamisviise. Kui liha on korralikult laagerdunud, siis pole midagi paremat kui küpsetada seda kiirelt grilli peal ühelt ja teiselt poolt. „Eriti kui tegu on marmorja kuivlaagerdatud lihaveise antrekoodiga. See on minu lemmik, sest on kõige mahlasem ja maitsvam,” kiidab Enn.

kuivmeetod Traditsioonilise laagerdamise all mõeldakse liharümba riputamist jahedasse hea ventilatsiooniga ruumi. Ruumi madal temperatuur tagab protsessi õige kulgemine. Vastasel juhul jõuavad mikroorganismid lihaskudet kiiremini lagundada kui liha sees olevad ensüümid. Sellist liha toiduks kasutada ei tohi. Liha rippuv asend on vajalik, et lihaskiud oma raskuse mõju all taastaksid kiudude elastsuse, mis kadus pärast looma tapmist. Ventilatsioon või õhu liikumine tagavad kuivamiskooriku moodustumise liha pinnal. See omakorda pärsib mikroobide paljunemist, kuna viimased vajavad elutegevuse jaoks niiskust. vaakumis laagerdamine Lihatükid pakendatakse vaakumpakendisse ja laagerdatakse kontrollitud tingimuste juures. Meetodit nimetatakse ka supermarketi meetodiks, sest seda kasutatavad paljud poeketid. Vaakumpakendis laagerdumisel aeroobsed bakterid ei paljune ja kuivamiskoorikut ei moodustu. Tavalist vaakumkotti kasutades koguneb laagerdudes kotti lihamahl. Pärast vaakumpakendi avamist on liha pind liiga märg, võib-olla isegi limane. Kuivmeetodi korral moodustub liha sees hulgaliselt lenduvaid ühendeid, nagu eetrid ja alkaanid. Märgmeetodi korral sisaldab liha enamasti happeid. Seega kuivmeetodil moodustatakse rohkesti lendavaid ühendeid, mis annavad soovitud maitsenüansi. Spetsiaalne pakend Et vältida vaakumlaagerdamisel tekkida võivaid probleeme, kasutatakse spetsiaalset pakendit. Dry-bag laseb niiskuse välja, aga õhku sisse ei lase. See kindlustab protsessi õige kulgemise ega halvenda liha kaubanduslikku välimust. Maitseomadused on üsna võrreldavad kuivmeetodil laagerdatud lihaga.

Erineva suurusega lumesahad, liivapuisturid ja teised teehooldusvahendid nii tavakasutajale kui ka teenusepakkujale

Haagi SAMI’ga, jõuad sihile!

SAMI MASINAKESKUS OÜ • www.masinakeskus.ee Saue, Tule 20 • Tel 528 2732, 521 8462 • Valga, Petseri 40 • Tel 524 1759


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.