Maa Elu, 28. detsember 2017

Page 1

HEIMO KASELA: MUL ON SEE TUNNE, NAGU OLEKSIN ISE KA PUUST – TUNNEN ENNAST PUUGA NII ÜHESENA.

MÕISAOMANIK

„KUNA MINU PERE ON BALTIMAADES OLNUD LIGI 700 AASTAT, SIIS PEAN ENNAST ROHKEM EESTLASEKS,” TUNNISTAB MÕISAOMANIK KARL VON RAMM.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

LAMBAD JA ROOSID

IISAKU KÜLJE ALL KASEVÄLJA KÜLA LIIVA TALUS ON KÄIVITATUD ETTEVÕTE LAMMAS JA ROOS.

28. DeTseMBer 2017 • Nr 51 (133) • hiND 1 €

aJalehT

eTTeVõTlikule

MaaiNiMesele

Mõnusat aastavahetust ja edukat uut aastat! Teie Maa Elu FOTO: ELMO RIIG / SAKALA


2 || mÖÖBlitÖÖstus || maa elu

28. detsember 2017 nukalt internetti ja otsime uut infot.” Huviga külastavad mehed kodu- ja välismaiseid messe, aga oma väljapanekuga seal osaletud ei ole, sest see tähendaks liiga suurt väljaminekut. „Praegu tunneme, et meil on tööd piisavalt, et mitte liigset reklaami teha,” sõnab peremees.

Valmib järjekordne osa eritellimuse alusel tehtud köögimööblist. Esiplaanil Elmo Oidsalu, taustal Oolu Viiart.

FOTO: TOOMAS ŠALDA

Eritellimusmööblil

on kindel eelis toomas šalda Maa Elu

K

ui osta mööbel poest, ei ole see suure tõenäosusega ikkagi päris täpselt selline, nagu soovisite, ja mööblivabrik ei käi teie kodus täpseid mõõte võtmas, et kõik klapiks ja ruum oleks maksimaalselt ära kasutatud. Kui oletegi mööbli poest ostnud, võib selguda, et seda on vaja kohendada. Sel juhul tuleb pöörduda eritellimustega tegelevate mööblitegijate poole. Üks selliseid on Raplas asuv osaühing Viiart Mööbel. Selle omanik ja juht Oolu Viiart kinnitab, et perefirmal tööd jätkub, kasvuplaani vähemalt esialgu ei peeta ja prioriteet on personaalne lähenemine igale kliendile. SeeRiatOOtmiSeLe ei mÕtLe Varem toidukaubanduses leiba teeninud Oolu Viiartile on mööbli tegemine alati meeldinud. „Tegin seda juba noorest peast oma koju ja aitasin sõpru-tuttavaid, kui neil midagi tarvis oli. Kui suured ke-

tid väiksemad toidupoed välja suretasid, leidsin, et ongi õige pühenduda alale, mida päriselt armastan. Mitu aastat olin FIE, aga asi kasvas ning käibemaksukohustuslastest firmad ja omavalitsuste hallatavad asutused eelistasid suhelda ettevõtte staatuses tegijatega. Nii asutasimegi juba enam kui kümme aastat tagasi osaühingu. Nime tuletasime enda perekonnanimest – meie oleme Viiartid ja firma logol seisab VIIart (mida saab lugeda ka: 7 kunsti) Mööbel, nii et vastutame oma tegevuse eest enda hea nimega.” Juba FIEks olemise ajal sai mehele selgeks, et eritellimuste nišis ruumi jätkub. Ratsa rikkaks ei saa, aga töörõõmu jagub endale ja teistelegi pereliikmetele. Viiart Mööblis on peale peremehe enda ametis poeg Heikki, abikaasa Marju ja naisevend Elmo Oidsalu. Pealiku ülesanded on juhtimine, suhtlemine klientidega, rahaasjade ajamine; poeg joonestab ja lahendab koos isaga loovaid küsimusi, nääl toimetab kõige rohkem töökojas ja proua hoolitseb raamatupidamise eest. „Oma pere, hea klapp ja usaldus,” kiidab peremees. Suuri investeeringuid ei ole ettevõte pidanud tegema, aga kõik vajalikud tööriistad ja pingid on olemas, ostetud on bussid, mille-

ga toodangut laiali vedada. Viljandi maanteel asuvad töökoja- ja kontoriruumid on renditud. Toetust pole küsitud, arenguks kulunud raha on teenitud enda tööga. „Praegu on hea aeg, majanduse seis mõjutab meidki positiivselt, rahvas tellib mööblit isuga, ju siis on ka sissetulekut,” kommenteerib Viiart. Nõudlust oleks enamakski, aga firma praegune ärimudel toimib ja pakub peale normaalse sissetuleku töötajatele ka rõõmu. „Tegelikult oleme ka suurema meeskonnaga katsetanud, aga töömahu kõikumine ei luba suureks minna, ajad muutuvad. Käibe- ja kasumikasvu taga ajades oleks võimalik laiendada, aga see tähendaks kvantiteedile rõhumist, kvaliteeti ja teenindust ei suudaks me märkimisväärselt kasvades enam nii heana hoida. Personaalne lähenemine igale kliendile ja tootele on siin esikohal. Seeriatootmise peale me ei mõtle, meie meeskonnale meeldib teha tööd, kus iga kapp on eelmisest erinev, liinitöö meile ei istuks.” eeStimaa On VäiKe Individuaalne lähenemine toob kaasa soojad suhted kohalike inimestega. Viiart muheleb, et tänaval ütlevad paljud tere. „Nime ei tea, aga nägu ja inimese

elukohta küll. Tallinnaski vaatan neid maju, kus meie mööblit on, teise pilguga. Õismäel on näiteks üks tänav, kus juba neli naabrit järjest tellib meilt köögimööbli. Sageli on nii uute majade puhul. Viiart Mööbel asub küll Raplas, aga Eesti on väike ja Tallinn lähedal. Meie juurde tullakse Harjumaalt, Pärnumaalt ja kaugemalt, oleme Saaremaale ja Soome teinud. Konkurents on mööbli vallas tihe, Raplaski on suured mööblimüüjad esindatud, aga eritellimusmööblil on veidi teine klientuur.” Toodangu hinnataseme kohta kostab Viiart, et suuremates linnades küsitakse sama asja eest mõnevõrra rohkem, aga liiga odavalt ei saa siingi oma kaupa pakkuda. „Tullakse Raplasse ja loodetakse, et siin on väga palju odavam, aga nii peaksime oma uksed varsti kinni panema. Samas tean, et on neidki, kes tellivad meilt ja müüvad edasi.” Esialgu kokku lepitud hindadest kinnipidamine on Viiart Mööbli üks peamisi põhimõtteid. „Kui ei teki väga suuri ootamatuid lisakulusid, ei ole me reeglina raha juurde küsinud. Eriti hindavad seda vanemad inimesed.” Firma esindaja käib enne tellimuse tootmisse võt-

mist objektil kohal ja mõõdab kõik nurgad ja muud ruumi iseärasused täpselt üle, arvestab iga seina ja toruga. Eelnev visiit tähendab küll lisakulu, kuid Viiart võtab seda kui reklaamiraha. „Üsna sageli juhtub, et kõigepealt tellitakse köögimööbel, aga järgnevad garderoob, vannituba, raamaturiiulid jne. Meil on igal aastal olnud mitu klienti, kellel oleme kogu maja või korteri sisustanud.”

LÕPUKS VÕIB INTERNETIMÖÖBEL KUJUNEDA KALLIMAKS, KUI OLEKS KOHE MEILT TELLIDES OLNUD. Siinse meeskonna üks meelistegevus on uute lahenduste otsimine. „Kõige huvitavam ongi keeruliste ülesannete lahendamine, näiteks väiksesse kööki kõige vajaliku, sealhulgas nüüdisaegse tehnika äramahutamine. Oleme neid kappe igat moodi pööranud ja väänanud. Koostöös kliendiga oleme lahenduse leidnud. Uudsete lahenduste kallal meeldib kõige rohkem nokitseda poeg Heikkile, aga mõlemad uurime in-

KaRKaSSiSt teHniKani Viiart Mööbli igapäevatööst kõneledes ütleb ta, et tööpõld on lai. „Projekteerime, valmistame ja paigaldame konkreetse kliendi soovide kohaselt valmistatud köögimööblit, garderoobe, kontorimööblit, raamaturiiuleid, elutoamööblit, köögilaudu, seinariiuleid, üksikuid mööblidetaile jne, mida iganes tarvis on. Karkassi materjalina kasutame enamasti eri värvi ja puidumustriga melamiin- ja spoonplaate ning vineeri. Meelsasti kasutame täispuitu, aga kundega tuleb läbi arutada, mida on mõistlik täispuidust teha ja mida mitte. Muidugi, kui klient on endas kindel ja tahab just mingist kindlast kallist materjalist asja, siis selle ta saab. Päris pööraseid tellimusi pole olnud, aga käsitöönahast käepidemeid on tellitud. Seda ei pea palju olema, aga vahel annab mõni hinnalisem detail väljanägemisele tõepoolest palju juurde. On neidki, kellel aitame mööblit uuendada, näiteks kui uks või sokkel on kahjustatud, teeme uue. Kasutame põhiliselt Blumi, Hettichit ja teisi tuntud furnituuritootjaid, kes annavad pikaajalise töökindluse, juba siit tuleneb masstootjatega võrreldes mõnevõrra kallim hind.” Mööblile lisaks saab Viiart Mööblist tellida kööki sobiva tehnika, valamud ja sanitaartehnika. Kes täispaketti soovib, saab siit detailideni läbi mõeldud ja koostatud mööbli. „Üha enam soovitaksegi kogupaketti. Meil on tehnikale sisuliselt poehinnad ja paigaldus on hinna sees. Nii on kindel, et tehnika ja mööbel omavahel klapivad. Masstoodangu miinus on seegi, et sageli tuleb mööbel ise kokku panna, eriti internetist tellijad on sellega hädas. Siis kutsutakse meid appi. Saeme kappe ja tööpindu üle ning kohandame ruumiga vastavaks päris tihti. Lõpuks võib internetimööbel kujuneda kallimaks, kui oleks kohe meilt tellides olnud. Võrreldes masstoodanguga on meie kõige suurem pluss, et püüame kogu ruumi maksimaalselt ära kasutada, kapis on kasulikku pinda rohkem. Perenaiste puhul olen märganud, et ruumi pole kunagi liiga palju.” Kümneaastase mööbliäris tegutsemise kestel on Viiart kogenud, et mööblilgi on oma mood. „Värvid muutuvad, puit ja puidumustrid samuti. Praegu soovitakse palju valget ja läikivat mööblit. Need, kes meilt tellivad, teevad messidel käies ja sisustusajakirju uurides endale selgeks, mida täpselt tahavad. Paistab, et eelistusi mõjutavad ka telesaated, kasvõi alateadlikult.” Kokkuvõtteks ütleb Oolu Viiart, et on ettevõtte käekäiguga rahul. „Endalgi on hea olla, kui midagi ilusat valmis saame. Kui käin ja teen ning minuga jäädakse rahule, siis sageli tulevad naabrid ja tellivad ka. Vahel harva on tulnud täita tellimusi, mida ise oleks teisiti lahendanud. Enamasti aga oleme koos kliendiga õige lahenduse leidnud.”


maa elu || lamBakasVatus || 3

28. detsember 2017

LammaS ja ROOS. Iisaku külje all Kasevälja külas Liiva talus on käivitatud ettevõte Lammas ja Roos, mille põhitegevus on lambakasvatus ja lambalihast toodete valmistamine. Suvisel ajal õitsevad talu hoovis roosid. Sealt pärineb ka ettevõtte nimi.

juhtkiri

Talu ühendavad

peeter raidla

lambad ja roosid

peatoimetaja

ME SÕLTUME EUROOPAST

V

tiit efert Maa Elu

T

alu peremees Jaak Arm on põline Iisaku mees, Liiva talus on ta elanud üle nelja aasta. „Talu sündis niimoodi, et sõitsin sellest kohast mööda. Siin oli üks vana põlenud maja ja silt, et koht on müüa,” räägib Jaak. Talukoht meeldis talle ja ta otsustas selle ära osta. Õuel kasvas pilliroog, sinna kaevas ta esimese asjana tiigi ja tõi kalad sisse. Seejärel tõstis vana sauna tiigi äärde ja ehitas selle kohale maja. Ümber taluõue lokkasid nõges ja ohakas. Sügiseks kasvas rohi rinnuni. Rohuga võitlemiseks võeti tallu kaks poni. Nad sõid maalapi enam-vähem puhtaks, aga mitte päris. Kaks suve tagasi käis Jaak abikaasa Laglega Norras, kus märgati mägedel lambaid. „Vaatasin, nii pagana ilus,” meenutab Jaak. Koju jõudes võttis ta kohe kuulutuslehe Kuldne Börs ja märkaski, et keegi müüb lambakarja. Mees haaras telefoni ja lasi lambad enda juurde tuua. Nii jõudsid tallu esimesed 13 lammast. Sealt alates pole Jaagu jaoks enam miski endine. maa SOOL Jaak Arm on tõeline maa sool. Ta ei väsi külalistele kordamast, kui mõnus on maal elada. Külalisi võtab Jaak vastu mõnuga. Talu uksed on olnud valla avatud talude päevadel ja taluõuel on võõrustatud Läsna külateatrit. Mees võrdleb alatasa maaelu ja maatööd spordiga. Kui linnas lähed jõusaali kangidega vehkima, siis sellel pole mingit tulemust. Kui aga maal midagi teed, siis saad nautida oma töö vilju. Tööd pole Jaak kunagi peljanud. Kui 1990. aastate algul avanes võimalus ettevõtluseks, asus Jaak kohe tegutsema. Ta hakkas vilja kasvatama ning soetas endale kuivati ja kombaini. Põllumajandus aga ühel hetkel ammendas ennast tema jaoks ning ta asutas puidu tootmise ja töötlemise et-

Liiva talu peremees Jaak Arm väärindab lambast iga viimase kui tüki.

tevõtte, kus saetakse, hööveldatakse, kuivatatakse ja lihvitakse puitu. Nüüdseks on Jaak puiduettevõttest taandunud ja laseb partneril tegutseda. „Puiduvärk ei too enam sära silma,” sõnab mees. Tema uus hobi ja kirg on lambad ja kokandus ning ta kavatseb selles valdkonnas jätkata. Kui paljud lambakasvatajad on hädas, et pole lambaid kuhugi realiseerida või ei saa piisavalt raha, siis Jaak on leidnud teise viisi. Ta proovib väärindada lambast iga viimase kui tüki. Isegi naha pargib ta ära ja müüb maha. Enne jõule muutusid nahad eriti populaarseks. Ta saadab neid pakiautomaatidesse üle Eesti, lisaks on tulnud tellimusi Soomest ja suisa Tiibetist. „Ma ei tea, kuidas nad meid üles leiavad, ju Facebook teeb imet,” märgib Jaak. KaUpLUSaUtO SÕiDUS Kui tippajal küündis Jaagu lambakari lausa 140 isendini, siis nüüdseks on see poole väiksemaks jäänud. Unistus oli jõuda paarisaja loomani, aga selline hulk käiks talule üle jõu. Kuigi maad on 14 hektarit ja Jaak on rajanud sinna mitu koplit, on tänavune vihmane sügis maa väga vesiseks muutnud ja Jaak ei pääse sinna traktoriga peale. „Kõike head korraga ei saa, olen sunnitud karja vähendama ja keskendun pigem toidu valmis-

tamisele,” ütleb Jaak, kelle sõnul on ümbruskonnas lambakasvatajaid küll, kes kurdavad, et neil pole loomi kuhugi müüa. „Ostan nende käest ära, nuuman täpselt selliseks nagu vaja,” räägib mees. Seni on ta kogu toodangu maha müünud ja tuleb puudugi. „Ei jõua niipalju toota, kui tahetakse.” Kauba müügiks soetas ta kauplusauto, mis sõidab peamiselt Iisaku ja Jõhvi vahet. Käiakse ka Sillamäel ja Rakveres. Plaan on tulla Tallinna külje alla Viimsi taluturule. „Vene inimene on lambaliha peale maiam,” põhjendab Jaak, miks kõige rohkem Jõhvis ja Sillamäel käiakse. „Eestlane tuleb leti äärde, uudistab ja teatab, et ei söö lammast.” Kauplusauto kaubavalikus on liha, vorst, sink, vinnutatud lambakints, šašlõkk, viinerid, porgandisalat, maitsevõi, pasteet, pilaff, hallitusjuust, lihaleib, enne jõule ka verivorst. Lisaks lambalihale kasutab Jaak toodetes sea- ja veiseliha. Kõik tooted on mehe enda välja mõeldud. Talu õue ehitas ta köögi, kus saab vaikselt toimetada ja katsetada. Mõned tööpäevad kestavad peremehe sõnul kella 10–11ni õhtul. KOGU LammaS LaUaLe Lammas kasvab umbes 45kiloseks, lihakeha on 20 kilogrammi jagu. Mees on leidnud ots-

FOTOD: KRISTINA EFERT

tarbe igale viimasele kui tükile, neerud välja arvatud. „Ei oska midagi peale hakata, keegi võiks soovitada,” mainib Jaak. Kõik teised rupskid on toidulaual oma koha leidnud. Lambakeel on headuse poolest tuntud, kopsust saab teha pirukat. Ära on proovitud ka silm ning peast on keedetud sülti. Oina munad on suisa delikatess ja neid on Jaak valmistanud sõpradele. Samuti on suur delikatess aju, need kogub ta kokku ja pakub külalistele peenematel üritustel. „Praen või ja sibulaga või grillin, inimestele väga meeldib,” kirjeldab Jaak. Oma ettevõtlikkuse on Jaak pärandanud ka lastele. Triinu ja Madis toodavad Iisakus koduköögis Alutaguse juustu kaubamärgi all hallitusjuuste ja rajavad Iisaku teise otsa, Jaagu endise kodu hoovi uut meiereid, mis peaks valmima algaval aastal. SUVeL täRKaVaD ROOSiD Roosi nimi ettevõttes tuleneb aga Jaagu abikaasa Lagle hobist. Kord naasis Lagle Põltsamaa roosipäevalt 27 roosipotiga. Talle meeldisid väga Inglise roosid, seal oli just neile allahindlus, loomulikult ei tulnud ta sealt koju ainult kolme potiga. Oma lemmikuid poputab Lagle ponisõnnikuga. Kevadel pistavad taas mullast nina välja paljud roosinupud.

Teguderohket ja edukat 2018. aastat! 23 erinevat laaduri mudelit, üle 300 töövahendi, üle 1000 müüdud masina Eestis!

ahetult enne jõulupühi andis Euroopa Komisjon teada, et on otsustanud eraldada Eesti põllumeestele ilmakahjude katteks 1,3 miljonit eurot. Lõppeval aastal ei hellitanud ilmataat meid tõepoolest. Osa saagist jäi koristamata ning tugevasti oli häiritud sügiskülv. Toetus ongi ette nähtud neile, kes ei saanud talivilja kavandatud mahus külvata. Eestis arvutati kokku, et hinnanguliselt jäi külv tegemata ligi 43 000 hektaril. Sama saatust jagasid meie naabridki. Kahjuks jõuab toetusraha põllumeheni alles uue aasta septembris. Lisaks anti igale riigile õigus toetada põllumehi oma eelarvest sama suure summaga, mille Euroopa Komisjon eraldab. Loodan, et Eesti suhtub Euroopa peastaabis kinnitatud õigusesse tõsiselt ning langetab sellest lähtuvalt oma otsuse esimesel võimalusel ning et kohalikud toetussummad jõuavad põllumeheni ehk juba uue aasta kevadel. See, et me peame ootama Euroopast luba siinsete ilmakahjude hüvitamiseks, tekitab kahetisi tundeid. Kas me ikka andsime Euroopa Liiduga ühinedes endale aru, et sealt alates ripume otsekui nabanööri pidi Euroopa küljes? Sestap soovingi uuelt aastalt, et Eesti võiks asuda Euroopa Liidu sisemise reformimise eestkõnelejaks. Oma eesistumise ajal me seda ei teinud ja ilmselt see polekski sel ajal kuigi kohane olnud. Et Euroopa Liit reformimist vajab, on ilmekalt tõestanud Ühendkuningriik oma Brexitiga. Järjest enam on rahulolematuse noote kuulda mujaltki. Selle asemel, et seista Euroopa mõistliku reformimise eest, on Eesti paraku asunud lammutama Euroopa aluspõhimõtet, võitlema kaupade vaba liikumise vastu. Mida muud see võitlus Läti piirikaubandusega on.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

SAMI MASINAKESKUS OÜ Saue, Tule 20 • Tel 528 2732, 521 8462 Valga, Petseri 40 • Tel 524 1759 www.masinakeskus.ee


4 || metsatehnika || maa elu

28. detsember 2017

KOKKUVÕTVALT AASTAST PÕLLUMAJANDUSES JA PILGUHEIT UUDE AASTASSE

A

asta lõpp on aeg, mil tehakse kokkuvõtteid, meenutatakse aasta jooksul kordasaadetut, tehakse plaane, kuidas edasi minna, ja seatakse uueks aastaks prioriteete. Järgmine aasta on Eestile väga oluline: täitub 100 aastat iseseisva Eesti riigi sünnist. Riigi, mis on koduks meie kallile Eesti rahvale, meie keelele, meie kultuurile ja meie traditsioonidele. Läheme oma tähtpäevale vastu rahvana, kes võib olla uhke oma saavutuste üle. Aga nagu eestlastele kombeks, oleme siiski ka veidi kriitilised ja skeptilised, sest oleme veendunud, et alati saab teha veel paremini. Meie riik on meie kodu. Eestlasele on kodu olnud alati midagi rohkemat kui toad, kus elame. Oleme harjunud hoolitsema nii kodu kui ka koduümbruse eest. Meile on väga tähtsad meie lähedased ja nendega koos veedetud aeg. Põllumajanduses on viimased aastad olnud väga keerulised – sektorit on puudutanud mullistused toiduturul, halvad ilmastikuolud ja ka näiteks Aafrika seakatku puhang. Hoolimata raskustest on meie põllumehed piisavalt tugevad, et nendest probleemidest üle saada ja toime tulla. Usun, et näeme toidutootmises lähiaastatel positiivset arengut. Juba sel aastal, Eesti eesistumise ajal, oleme alustanud arutelusid põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Esimesed arutelud on näidanud, et ELi põllumajanduspoliitika on muutumas meie toidutootjatele meelepärases suunas. Määrav on aga see, kui hästi me riigina ja toidutootjatena oskame neid võimalusi realiseerida. Nagu eespool tõdesin, on meile oluline meie kodumaa tervikuna. Maaeluministri roll on märksa laiem kui kitsalt põllumajanduse eest seismine. Eesti toidu programmi kaudu oleme panustanud nii meie toidukultuuri arengusse kui ka toetanud Eestimaa eri piirkondi näiteks LEADERi meetme kaudu. Sel aastal oli erilise tähelepanu all Peipsi piirkonna toidukultuur. Järgmisel aastal läheme avastama Pärnumaa maitseid. Jah, kodu keskmeks on tihti köök ja meie rahvusköögile omased maitsed, aga kodu on ka meie puhas loodus. Meile on tähtis, et keskkond oleks hästi hoitud ja puhas ning tagame, et see oleks nii ka e d a spid i . Maaeluministeerium on panustanud nii põllumajandustootmise kesk konnasäästlikkusele kui ka loodusmaastike säili-

tamisse. Toetame poollooduslike koosluste säilitamist ja kaitstavate metsade eest hoolitsemist. Järjest enam pöörame tähelepanu mahetootmise arengule. Usun, et kogu meie põllumajandustoodang on üks puhtamaid maailmas. Toiduohutus ja puhas keskkond on ja jääb meie poliitika keskseks osaks. Peame tagama, et me ei kahjustaks tootmisega keskkonda ja elusloodust, millest sõltub kogu meie elukeskkond. Põllumajanduses ja kalanduses on meie eesmärk luua tingimused, et põllumehed ja kalamehed saaksid oma töö eest väärilise tasu. Samuti oleme jälginud, et need tegevused oleksid jätkusuutlikud, ei kahjustaks meie väärtuslikku põllumaad ja arvestaksid, et kalavarusid peab jätkuma ka järgnevatele põlvkondadele. Kuigi räägime palju majandusarengust ja lisaväärtuse kasvust, peab meie peamine väärtus olema just inimene. On ääretult tähtis, et kõikides tegevustes peame silmas seda, et meie rahva elu muutuks järjest elamisväärsemaks. Et meie lastel oleks lapsepõlv, mille mälestused seovad nad kodumaaga, ja eakamal põlvkonnal oleks võimalik väärikas keskkonnas võtta kokku oma elutöö. Maaeluministeeriumis oleme aastaid pidanud oluliseks panustamist maapiirkondade sotsiaalsesse keskkonda. Oleme toetanud lugematul hulgal külakeskuseid, aidanud kaasa sellele, et noortel oleks piisavalt tegutsemis- ja sportimisvõimalusi, et oleks kergliiklusteid ning kohti ja võimalusi, kus tegelda rahvatantsu ja lauluga. Jah, kõike seda saab teha veel paremini. Järgmisel aastal on aeg pidada tulevikuplaane. Alustame koos maapiirkondade esindajatega aktiivset arutelu, millises suunas soovime üheskoos oma maad arendada. Head Maa Elu lugejad! Soovin kõigile kaasamõtlejatele, aga eelkõige kõigile Eestimaast hoolivatele inimestele rahulikku meelt ning talupojatarkust, et oskaksime oma kodu hoida ja arendada, et meie rahvas jätkuvalt edasi kestaks ja õitseks. Soovin teile rõõmsat meelt ja oskust rohkem märgata meie ümber toimuvat ning tunda rõõmu ka väikeste, mõnikord iseenesestmõistetavana tunduvate asjade üle. Head vana aasta lõppu ja teguderohket uut aastat. Eelistage uuel aastal ikka maitsvat kodumaist toitu ja lugege ka usinalt Maa Elu, mis toob igal neljapäeval teieni huvitavaid lugusid ettevõtlikest inimestest maal.

FOTO: URMAS LUK / PÄRNU POSTIMEES

tarmo tamm maaeluminister

pehmed metsaalus ain alvela Maa Elu

oojad ja vihmased ilmad ei soosi Eestis enam raske metsatehnika kasutamist. Lahendust pole tarvis kaugelt otsida – kodumaa metsatehnika tootjad pakuvad tehnikat, mis sobib just säästlike metsatööde tegemiseks. Eesti metsatehnika tootjad edenevad jõudsalt ja siinmail toodetud palgiveohaagiste ja tõstukite komplektid on Euroopas laialt tuntud ja tunnustatud. Konkurents, isegi vaid kodumaiseid tootjaid arvestades, on tihe ja see asjaolu sunnib kõiki tootjaid arendusse ja tooteportfelli paisutamisse panustama. Kuna tootjaid on palju, tuleb oma nime igal võimalusel kõva häälega kuulutada. tÕStUK + UniVeRSaaLne HaaGiS Lääne-Virumaal Arknas tegutsev metsahaagiste ja -tõstukite tootja OÜ Lisako turustab oma toodangut Baltic Machine Factory (BMF) kaubamärgi all. Metsa väljaveohaagiseid ja tõstukeid toodetakse aastast 2006, kaubamärgi BMF all ollakse aga turul alates 2013. aastast. Just uue kaubamärgi tutvustamiseks osales ettevõte novembris Hannoveris toimunud messil Agritechnica 2017. OÜ Lisako juhatuse esimees Aivo Saar märgib, et messidel osalemise eesmärk on võimalikult paljudele potentsiaalsetele klientidele silma jäämine. Praegu on ekspordi osakaal üle 97 protsendi ja peamised turud on Saksamaa, Austria, Soome, Rootsi ja Norra.

„Kuna oleme turul suhteliselt uued tegijad, siis peame koos edasimüüjatega panustama ka messidel osalemisele. Siiani oleme käinud suurematel metsatehnika messidel,” selgitab Saar. „Agritechnica on suunatud küll põllumeestele, aga meie põhiline sihtgrupp ongi metsaomanikust põllumees.” Lisako müüb tõstukeid ja haagiseid eraldi, aga tellida saab ka juba komplekteeritud varustusega tervikut – haagist koos sellele kõige sobilikuma tõstukiga. Valik sõltub sellest, millist tööd enamasti tehakse. Näiteks kui talunikul peaks vahel olema vaja palgiveohaagisega metsa alt raiejäätmed või metsakuiv puit kokku koguda, sobib kasutada kasthaagist, mille tugipostide vahele saab paigutada plekist nn oksavanni ja kust peenem oksarisu välja ei pudise. Firma ekspordijuht Margus Kerm märgib, et BMF peab oma konkurentsieeliseks spetsialiseerumist ainult metsaveohaagiste ja -tõstukite tootmisele. See võimaldab efektiivsemalt toota, mis omakorda laseb pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Konkurentsieelis on ka lai tootevalik – 13 sorti haagiseid (kandevõimega 6–17 tonni) ja seitse palgitõstuki mudelit (haardeulatus 4,3–9,05 meetrit). Haagiseid ja tõstukeid on võimalik omavahel kombineerida. Lisaks on nii haagistel kui ka tõstukitel hulk lisavarustust (pidurid haagistel, hüdraulilised jagajad tõstukitel jmt). Teistest tootjatest erineva lahendusega on sel aastal tootevalikusse lisandunud Pro-seeria haagised. BMF Pro puhul on tegemist kahetalaliste haagistega, mille koormatalad sarnanevad n-ö päris forwarder’ite lahendusele. Haagise konstruktsioon on tugevam ja vastupidavam kui traditsioonilised painuta-

tud postid ja lisaks saab koormatala asukohta haagisel vajaduse korral muuta. Koormatala saab ka laiendada, mis on oluline eelis võsa vedamisel. Tootearenduses püüab ettevõte lähtuda klientide ja edasimüüjate tagasisidest, aga ka turusuundadest. „Mõnikord on see turu erinevusi silmas pidades keeruline – see, mida eelistab Saksa klient, ei pruugi sobida Soome kliendile,” märgib Kerm. „Käesoleva aasta suvel tegime kogu oma tootesarjale uuenduse, mis oli tootmise seisukohalt suur proovikivi, kuid vajalik konkurentsis püsimiseks.”

Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Farma uus tõstukiga varustatud metsaveohaagis, mis mõeldud üpris intensiivseks metsatööks ja millele hüdraulika abil pöörduv tiisel annab hea manööverdamisvõime. FOTOD: FORS MW


maa elu || Metsatehnika || 5

28. detsember 2017

used vajavad kerget tehnikat

Järgmisel aastal saab BMFi haagiseid varustada täiesti uute Black Bruini rummusiseste mootoritega. Need mootorid on kahekäigulised, neil saab lihtsalt reguleerida kiirust ja võimsust. Eraldi on veel kontrollsüsteemid pidurdamise ja kiirendamise jaoks. Kui Pro-seeria haagised on populaarsed klientide seas, kes töötavad metsas iga päev, siis kõige enam ostetakse Eestis siiani 9tonnise kandevõimega haagist, mil 6,5meetrine palgitõstuk (BMF 9T2/BMF 650). Selline haagis on ideaalne traktori MTZ haakesse. Eestis jätkub metsamaade koondumine suurte metsaomanike kätte, kes kasutavad oma metsa majandamisel suuri spetsiaalseid metsatraktoreid, mistõttu ei näe Margus Kerm lähitulevikus, et BMFi tehnika nõudlus kodumaal suureneks. „Pigem vastupidi. Seega peame veelgi rohkem pingutama ekspordi suunal Euroopasse, kus on elujõulised ka väikesed metsaomanikest talupi-

dajad,” iseloomustab ta tuleviku arengut. Säästab metsa ja pinnast Hannoveris messil käis oma tehnikat tutvustamas ka veerandsada aastat tagasi rootslase Leif Forsi asutatud AS Fors MW, mis samuti kuulub meie suuremate metsatehnikat tootvate firmade sekka. Kahte ettevõtet ei käsitle me siinkohal juhuslikult. Lisaks sarnasele tegevusalale ning ühel ja samal messil käimisele seob neid asjaolu, et mõlemast ilmus sel sügisel põhjalik artikkel Saksamaa suurimas metsatehnika ajakirjas Forstmachinen Profi. Kuna Saksamaa on Sauel tegutseva metsatehnika tootja ASi Fors MW üks peamisi turge, on ka tehnikamess Agritechnica ettevõttele üks tähtsamaid väljundeid diilerite, klientide ja avalikkusega suhtlemiseks. ASi Fors MW tänavu oktoobris ametisse asunud uus tegevjuht Priit Raud hindab, et

kuigi tegemist on suuri kulutusi nõudva näitusega, on rahvusvaheliste klientide kontaktid ja suur hulk Saksamaa kliente seda kulutust väärt. „Muutuvast ärikeskkonnast ja turuolukorrast lähtuvalt lõime Eestis käed uue koostööpartneriga, kelleks on AS Stokker,” märgib Raud. „Stokker on Balti riikides oluline profitööriistade ja masinate müügi- ja teenindusfirma, mille ajalooline taust, lai teenindusvõrk ja klienditugi annab kindlustunde, et meie tehnika müük on heades kätes.” Suurema osa toodangust – 99 protsenti – saadab Fors MW piiri taha, oma esindus on olemas peaaegu veerandsajas riigis. Ettevõtte peakorter ja tehas asuvad Tallinna külje all Sauel, sealses tehases toimub ka kaubamärkide Farma, Farma-N ja Bigab masinate projekteerimine, valmistamine ja koostamine. Esimesed neist on metsatööks mõeldud haagised, tõstukid, võsagiljotiinid, vintsid, haaratsid ja muud mas-

Tõstuk BMF 720 + haagis 12T2 Pro

Tõstuk BMF 650 + haagis 12T2 Pro

• Tõstuki teleskoopnoole pikkus maksimaalselt 7,2 m • Tõstevõime neljameetrise noolega 1000 kg, täispikkuses 560 kg • Haaratsid vahemikus 0,15–0,24 m² • Pöördsilindrite arv 4 • Tõstemoment 57 kNm, pöördemoment 14 kNm • Pöörderaadius 360 kraadi • Hüdropumba tootlikkus kuni 60 l/min, töösurve 190 bar • Lisavarustusena saadaval oksahaarats ja kopp • Kahetalalise haagise kandevõime 12 tonni • Pikkus 6,60 m, laius standardratastega 2,19 m • Kaks tiisli juhtsilindrit, tiisli pöördenurk 40 kraadi • Kliirens 565 mm • Laadimisala ristlõige 2,45 m² • Lisavarustusena võib haagisele paigaldada hüdraulilised või õhkpidurid, raamipikenduse või eri suurusega rattad Allikas: Fors BMF

• Tõstuki teleskoopnoole pikkus maksimaalselt 6,5 m • Tõstevõime neljameetrise noolega 835 kg, täispikkuses 530 kg • Haaratsid vahemikus 0,15–0,27 m² • Pöördsilindrite arv 4 • Tõstemoment 46 kNm, pöördemoment 10 kNm • Pöörderaadius 360 kraadi • Hüdropumba tootlikkus kuni 60 l/min, töösurve 190 bar • Lisavarustusena saadaval kivihaarats ja kopp • Kahetalalise haagise kandevõime 12 tonni • Pikkus 6,60 m, laius standardratastega 2,19 m • Üks tiisli juhtsilinder, tiisli pöördenurk 40 kraadi • Kliirens 565 mm • Laadimisala ristlõige 2,45 m² • Lisavarustusena võib haagisele paigaldada hüdraulilised või õhkpidurid, raamipikenduse või eri suurusega rattad Allikas: Fors BMF

Komplekt Farma CT 6,7 – 10F 4WD • • • • • • • • • •

Tühimass: 2170 t Täismass: 10 000 t Kliirens 510 mm Tiisli pöördenurk 48 kraadi Laadimispind 2,2 m2 Laadimise pöördenurk 360 kraadi Laadimisulatus 6,7 m Hüdrosüsteemi töörõhk 17,5 Mpa Vajalik hüdropumba tootlikkus 20–50 l/min Kraana tõstejõud 420 kg (suurima ulatuse korral) Allikas: Fors MW

ti lisavarustus. Bigabi märki kannab kommunaal- ja ehitustehnika – kallurhaagised, multiliftid, kraanad ja konteinerid. Kusjuures multilift ehk konkstõstehaagis on ette nähtud ka kõikvõimalikeks põllumajandustöödeks. Farma-N traktoriprotsessorid kandsid varem nimetust Niab. See protsessor ehk palgilõikusseade, mida saab ühendada tavalise traktori haakesse ja mida nimetatakse ka vaese mehe harvesteriks, on sobilik riist väiksemate puulangetus-

te ja järkamise jaoks. Näiteks harvendusraieks just Eestimaa viimaste aastate soojades ja märgades talveoludes, kus raske tehnikaga sageli metsa üldse ei pääsegi. Priit Raud märgib, et tootearendusele panustatakse kõvasti, põhiliselt keskenduvad konstruktorid tehnika kasutusmugavuse parandamisele. Sel suvel esitles Fors MW uut Farma kolmanda generatsiooni C6.7 laadurkraanat, mis oma uudse konstruktsiooniga tagab töökindluse ja lihtsa

hoolduse. Farma C6.7 G3 tõsteulatus on 6,7 meetrit, sisaldades 1,5meetrist teleskoopi. Tõstuki peamised detailid on valmistatud kõrgtugevusega terasest, et tagada kerge kaalu juures maksimaalne vastupidavus. Laadurkraanal on uus pöördmehhanism, mille tõstesilinder on projekteeritud nii, et võresein pakub silindrile maksimaalset kaitset. Uued tõstuki mudelid on varustatud eemaldatava kolmpunkt-raamiga ning teleskoop tugijalgadega, mis lihtsustab laaduri metsaveohaagiselt maha tõstmist, kui tekib vajadus paigaldada see traktori haakesse kolme-punkti-kinnitusele. Tugijalad on polditavad, seega saab valida teleskoobi (standard) või hüdrauliliste tugijalgade (lisavarustus) vahel. Seda laadurkraanat saab kombineerida metsaveokärudega T9F, T9F 4WD, T10F, T10F 4WD ning T10 G2. Veokäru uus keevituslahendus tagab parema stabiilsuse, sest keskmine raskuskese on madalamal. See tagab ka juhile avara vaate. 4WD mudelitel on ka traktori jõuvõtuvõllilt ülekande saav neljarattavedu. Värske näide tootearendusest on järjest populaarsust koguv võsalõikehaarats BC25, millega on võimalik lõigata kuni 25 cm läbimõõduga metsamaterjali. Aastaid keskendus Fors MW väikese ja keskmise suurusega metsatöövarustuse tootmisele, nüüd sisaldab tootevalik ka tehnikat professionaalsele metsafirmale. „Suured masinad on vajalikud teenustööd tehes efektiivsuse saavutamiseks. Fors MW lähtub tehnikat hooajaliselt kasutava väikese ja keskmise suurusega põllu- ja metsafirma vajadustest,” selgitab Priit Raud. „Meie masinad ning harvesterid ja forwarder’id on kaks täiesti erinevat tootevaldkonda, mille kasutajatel on ka erinevad sihid. Üks ei asenda teist.” Raud on seisukohal, et oma metsa ise majandada soovivad Eesti erametsaomanikud vajavad tegelikult just traktori haakesse käivat haagist koos kraanaga, mis säästab metsaalust, aga on samas võimeline ära tegema profitöö.


6 || Varia || maa elu

28. detsember 2017

tammepuit viio aitsam Maa Elu

eimo Kasela töökoda on avar, valge ja soe ning kui seal sees olla, on juba raske ette kujutada, et alles kaks aastat tagasi kõrgus siin paras tondiloss – mahajäetud nõukogudeaegne Märjamaa tarbijate kooperatiivi kontorihoone, millel aknad puruks ja katus läbi. Kuue aasta eest oma ettevõtte asutanud mööblimeister Heimo Kasela jutustab, kuidas rendipinnalt tulles, kus ruumil olid rohelised seinad, otsustas ta siin seinad valgeks värvida. See annab avarust ja õhku. Praegu veel kestab hoone ostuks võetud pangalaen ja tükk tegu on kõikide nõuete täitmisega, mida inspektsioonid esitavad väike-ettevõtjale samaväärselt suurtööstustega, aga teadmine, et lõpuks kuulub

Karuputke märgatakse kõige enam just suvisel ajal, mil see on suureks kasvanud. Fotol teeb karuputke tõrjet Tarmo Niitla Keskkonnaametist, kuid ka eraisik saab putke tõrjumisega hakkama, kui end rõivasFOTO: SILLE ANNUK / POSTIMEES tega hoolikalt kinni katab.

Visa võõra seemnetest

tärkab tänini mürgiseid hiiglasi sigrid koorep Sakala

K

uigi Sosnovski karuputke teema on aastatega tagaplaanile vajunud, pole putked Eestimaalt kuhugi kadunud ja veel sel kevadel määratud tõrjeala suurus oli 2297 hektarit. „Seda perspektiivi, et me temast niipea lahti saaksime, ei paista,” tähendab Keskkonnaameti Lõuna regiooni kaitse korralduse spetsialist Jarmo Jaanus. Veel tänavu oktoobris käis ta hiljuti avastatud taimi üle vaatamas. Lõuna-Viljandimaa on koht, kus karuputke on rohkem, ja üheks epitsentriks peab Keskkonnaamet näiteks Polli küla ümbrust. Maaülikooli Polli aiandusuuringute instituudi juhataja Piia Pääso märgib, et tõepoolest nad ei ole probleemist täielikult lahti saanud, sest seeme võib maa sees olla mitu aastat. Küll pole putke enam nii palju kui varem, aga Pääso sõnul hakkab see umbrohi kohati ikka silma. Putki on rohkesti endiselt mujalgi. „Mõisakülast kahele poole, aga Eesti mõttes on suhteliselt palju ka Harju-, Jõgeva- ja Tartumaal,” lausub Jarmo Jaanus ja lisab, et need on ikkagi ajalooliselt olnud põllumajanduspiirkonnad, kus putk on levima hakanud. iLmneS VaRjUKÜLG Kui algselt oli Sosnovski karuputk vaid Kaukaasia jõgede kallastel ja metsades, siis eelmise sajandi keskpaigas võeti see kasutusele silotaimena. Kui see oli kord põllule külvatud, kasvas see seal veidi vähem kui kümmekond aastat järjest, andes silo paar korda aastas. Kui karuputk möödunud sajandi teisel poolel Eestisse jõudis, sai selle üheks esimeseks kasvualaks Polli, kus seda algusaastatel uuriti kui hea perspektiiviga taime. Sedasi rändas võõrliik mööda Eestit laiali näiteks jõusööda koostises.

Jarmo Jaanus räägib, et tema kõrvu on jõudnud jutt, et mõnel pool krõmpsutavad hobused ja lambad hea meelega kevadel selle taime noori lehti. Samas on räägitud putkest kui heast meetaimest, ent seda ei tea Jaanus kinnitada. Viljandimaal Mõisakülas tegutsev mesinik Jorma Õigus oskab öelda, et silotaimena sissetoodud karuputke võttis osa mesinikke aastakümneid tagasi kasutusele, et mesilased saaksid sealt nektarit. „Meie kandis oli Kamaral kogu suurfarmi ümbrus karuputke täis ja üks mesinik oli, kel seal läheduses olid mesitarud ja karuputked ringiratast. Midagi nad sealt ikkagi korjasid, aga hiljem kliendid loobusid tema käest mett ostmast. Meel tekkis spetsiifiline maitse ja lõhn ning osa sööjaid kurtis peavalu,” jutustab ta. Praegu Mõisakülas Õiguse sõnul karuputke enam näha ei ole. „Prügimäe ümbruses mõni väike taimeke oli, aga seal ka niideti ja tõrjuti, nii et suurem osa on hävitatud. Mõnes üksikus kohas metsa all võib leida, aga pilt on ilusam ja tõrjumisest on suur abi olnud.” Niisiis algsed suured plaanid rikkus visa umbrohu varjukülg. „Mürgisus seisneb selles, et kui nahale satub taimemahl, kaotab nahk kaitsevõime UV-kiirguse vastu,” lausub Jaanus. Ohtlik pole mitte taimemahl üksi, vaid päike, mis pärast sellele kohale nahal paistab. Karuputke ja hiid-karuputke kui võõrliiki on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast. Tõrjeala on pidevalt suurenenud. Näiteks 2010. aastal oli tõrjes kolooniad 1200 hektaril, ent nüüdseks on pindala kahekordistunud. Selle tulemusel suureneb aasta-aastalt ala, kus putked ja putkekolooniad on peaaegu hävinud. VäLja jUURiDa VÕi mÜRGitaDa Putke märkamise aeg pole sugugi ainult suvel juulikuus, kui taim on suureks kasvanud ja õisiku valla päästnud. Suvi on Jarmo Jaanuse sõnul aeg, mil taim inimestes kõige rohkem hirmu tekitab. „Kui sarikas ise on suur ja võimas

ning kui see pole lume all pikali kukkunud, siis selliseid näeb aasta ringi.” Kõige efektiivsem moodus putkest lahti saada on väljajuurimine ning seda just kevadel. „Siis on ainult lehed ja kümnesentimeetrine juur, mida me nimetame porgandiks. Kui juur välja kaevata ja kuivama panna ning pärast vaadata, et see ei oleks end kuskile laiali ajanud, siis see on parim moodus,” ütleb ta. Siiski ei pruugi kõige efektiivsem viis alati sobida, sest kui putkekoloonia on suur, võtab juurimine liiga kaua aega. Ent näiteks mahealadel mürgitamist ei lubata. Vahel juhtub Jaanuse sõnul nii, et koloonia ala, mida on aastaid mürgitatud, on sattunud mahealale. „See on hiljem mahealaks määratud, aga tõrje käib hangete kaudu ja seda teeb eraisik või firma, kes on teinud pakkumise algse variandi peale,” räägib ta kohast, kus tekivad käärid. Putketõrje pole sugugi kiire protsess. Alad, kus seda on tehtud, on küll putkest suhteliselt tühjaks jäänud, aga oht jääb veel mitmeks aastaks, sest seeme idaneb karuputkel kümmekond aastat. „Tõrje võib isegi kauem kesta,” sõnab Jaanus. Kui nähakse viimast õitsvat taime, sellest alates vähemalt kümme aastat võib karuputk sinna uuesti kasvada. „Vahel ikka küsitakse, kas tõrjest, mida teeme, on üldse kasu,” nimetab Jaanus. Küsimusele sai ta ilmeka vastuse tänavu oktoobri alguses, kui käis Venemaal Karjala kandis. „Sellega võrreldes on meie olukord küll hea,” kinnitab ta. Eestis ringi sõites ei ole tee pealt näha suuri putkemetsi nagu seal. Sääraseid võis varem ka meil näha. Eestlaste puhul paistab silma, et suur osa tööd tehakse ise ära. Kui õue peal või metsa ääres eraisik karuputke leiab, tuleks sellest ikkagi Keskkonnaametile teada anda, et nad oskaksid ala jälgida, kuid putke võib ka ise välja juurida. „Seda teevad juba päris paljud,” ütleb Jaanus. „Kui end riietega kinni katta, saab eraisik putke eemaldamisega kindlasti hakkama.”

Heimo Kasela ütleb, et püüab täita kõik tellimused alates eriti erilistest soovidest ja lõpetades mööbli restaureerimisega, aga viimasel juhul soovitab ta tihti ka tellijal endal töö ette võtta – kui meister juhised kaasa annab, on see enamasti jõukohane. Peamine, et nii tekib omanikul endal vana mööblitükiga emotsionaalne side. FOTOD: VIIO AITSAM

Nüüd süütame küünlad, las soojendab südant see lõõm, siis põlegu ära kõik mured ja alles jäägu vaid rõõm!

TÄNAME OMA KLIENTE JA KOOSTÖÖPARTNEREID.

HEAD VANA AASTA LÕPPU JA TÖÖKAT UUT AASTAT!


maa elu || mets Ja Puit || 7

28. detsember 2017

on rõõmsam kui kask see rajatis endale, annab teistsugust tegutsemisindu. ÜHtmOODi HinGamine Tegelikult oleme kokku saanud sellepärast, et Heimo Kasela märgib oma osaühingu Kasela Grupp tutvustuses, kuidas ta on puidust lummuses ja kuidas oma ettevõtteni just sel pinnal jõudis. Huvi oli teada saada, mida see lummus tähendab. Veidi räägivad kaasa valmis tooted, mis siinsamas pakituna tellija järeletulekut ootavad – lihtsalt peale vaadateski on aimata, kuidas näiteks täispuidust valamukapi pealmise pinna oksakohti järgivaid servasid on läbi mõeldud ja sobitatud. Jutust saab selgeks see, et meeled, mis puidust esemete ostjal mängima võivad hakata – näiteks eseme pindasid puudutades või puidu lõhna tajudes, Heimo Kaselal põhilised ei ole. Tema viitab pigem mingile ühtmoodi hingamisele või samasugustele rütmidele: „Mul on see tunne, nagu oleksin ise ka puust – tunnen ennast puuga nii ühesena.” Oma tunde seletuseks toob mees näiteks, kuidas saepuruplaadist ja plangust mööbli valmistamine on kaks eri asja. Plaadimööbel tuleb ka ilus, aga seal on tegijal kindlad mõõdud ees ja emotsiooni vähe, ent plangu erisused, oksakohad, kõverused jne veavad kaasa mõtlema. „Võtan plangu, vaatan, kuhu oksakohti jätta, kuidas tööpinnad, kuidas kõverused ... Rohkem või vähem sätin neid, siis hakkan hööveldama ja saagima. Siis vaatan, et miski asi ei sobi, mängin selle hoopis ringi ... Selline tegevus on mulle hästi hingelähedane.” Iga laud, riiul, iste tuleb erinev ja on meistriga niimoodi seotud, et kui ta hiljem piltidelt oma töid vaatab, mäletab täpselt iga eset. iGa pUULiiK iSemOODi Selgub, et see ühtmoodi hingamine ei kehti kõikide puuliikide puhul. Heimo Kasela räägib, et on kasutanud näiteks ka bambust, mahagoni või kirssi, aga võõramaise puuliigi puit tal emotsioone ei tekita. „See peab olema ikka

Kasevineerist mahlakast.

Täispuidust kiikhobu on nii tugev, et isa võib koos lapsega kiikuda.

puu, mis siinsamas ümberringi kasvab.” Käime töökojas ringi ja vaatame eri liiki puitu: valamukapp on männist, suur saunaiste, mis ühtlasi panipaik, mustast lepast, pikendusega söögilaua tumedaks peitsitud plaat saarepuust. Materjalina on näha kasepuitu ja tammeplanku ning -spooni. Kõige huvitavamaks peab meister ise männipuitu, milles oksakohti rohkem ja mängimist palju. „Männipuit võib ajapikku kolletada, aga ei kaota oma ilu kunagi.” Näiteks kask hakkab mängima alles siis, kui pindasid töödelda – peitsi alt tuleb selle muidu kahvatuks jääv süü välja. Kõige rõõmsamaks puiduliigiks peab Heimo Kasela aga tamme. „See on selline tugev, on nagu üks tõsine eesti mees, aga mustrilt ja olemuselt väga üllatuslik. Mitte kunagi ei tea täpselt ette, mis muster mängima hakkab, kui tammepuit höövli alt välja tuleb ...” Tamm on kallis ja raske puit ning tihtipeale üht mööblieset ainult tammest ei tehta. „Väga hea tulemuse annab seegi, kui näiteks köögikapi tööpind on tammest ja muu mõnest teisest puuliigist.” Küsin, kas mõnest puiduliigist on olnud ka kahju. Heimo Kasela ütleb, et sedapidi on

küll, kui ta näeb kusagil raielangil hakkpuiduks minevas virnas huvitavaid kõverikke, millest midagi teha saaks. „Otseselt raie kahjutunnet ei tekita, sest mulle annab ju just puit leiva lauale. Teen sellest asju, mis teevad teistele heameelt ja mille valmistamine pakub ka mulle endale rõõmu. Arvan, et uued puud kasvavad ju peale. Mets ja puit on niimoodi me elu osaks.” Heimo Kasela lisab, et tema mõtleb pigem, kuidas metsa ei tasu raiuda ümarpuidu ekspordiks – kui puu maha võetakse, tuleks see puit väärindada Eestis. Siis on raie olnud asja eest. Aga kas on olemas lemmikpuud? „Kasvavate puudega sellist emotsiooni nagu materjali puhul ei teki ja puuliigiti ma neid metsas selles mõttes ei vaata. Kui rääkida, mis meeldib, siis need on natuke teistmoodi, nii-öelda kiiksuga puud. Sellist puitu olen siia ka tagavaraks varunud – et oleks võtta, kui mõte tuleb.”

A&P Metsatööd OÜ pakub tööd

FORWARDERI OPERAATORITELE. Töö Eestis. Info tel 528 7531, magnus@apmets.ee

pUiDUGa SeOtUD eLU Muidugi jõuame ka sinna, kust puidulummus pärit on. „Olin väike laps, kui see puiduteema mulle külge hakkas. Ega ma täpselt ei tea, aga küllap vist ikka sellest, et kasvasingi metsa sees,” jutustab Heimo Kasela, meenutades, kui-

das Saaremaal Sõrve säärel metsas onne ehitas. Siis tuli aeg, kui tegi onni mööbli ka sisse. „Olin 12–13aastane, kui tegin koju saepuruplaadist kapi, mis ema juures tänase päevani alles. Käsisaega saagisin plaati ja uksed olid klaasidega, mis mitte ruudukujulised, vaid sellised kiiljad. Kooli tööõpetuse õpetaja, kellega siiani suhtlen, räägib tagantjärele, et ma olevat silma hakanud oma paljude küsimuste ja sellega, et tahtsin kõike teha.” Pärast kooli läks Heimo Tartusse mööblitisleriks õppima, aga eluolulistel põhjustel sai kutse hoopis Saaremaa ehituskoolis, mille lõpetas ehituspuusepana. Praktikaaeg ja töökohad andsid erinevaid oskusi: Saaremaa restaureerimisvalitsuses pigem ehitustöö, kombinaadis Varma mööblitegu, pärast sõjaväge mandril palkmajad ja siis ettevõte, mis tegeles ehituse ja remondiga. Heimo Kasela tegutses puuseppehitajana, kes vajadusel tegi valmis ka trepid või mõne mööblieseme. Kui firma pankrotti läks, tegi ta kuus aastat tagasi oma ettevõtte, kus vahepeal pigem hobiks olnud mööbli valmistamine on jälle üks põhitöödest. Osaühingu Kasela Grupp tooted saavad tihti alguse sel-

FOTO: KASELA GRUPP

lest, et Heimo Kasela on midagi valmis teinud enda jaoks. Pildistab toodet ja paneb pildi Facebooki lehele üles. Sedakaudu tulevad tellimused. „Näiteks käisin esivanemate kodus õunamahla tegemas – nüüd on moes mahla kilepakendid. Tulin oma 150 liitri õunamahlaga Märjamaale, hakkasin keetma ja olid olemas just need kilekotid. Tekkis uitmõte, et teen kasevineerist sellise kasti, kuhu saab mahlapaki sisse panna ja kus kraan jääb just nii kõrgele, et klaas mahub alla. Ma pole mujal niisugust mahlakasti näinud. Tegin valmis ja panin pildi üles. Nüüdseks olen neid tellimise peale teinud viiskümmend tükki.” Näiteks mustast lepast kiikhobu sai alguse tütre jaoks ehitatud hobust. Tellijaile on Heimo Kasela valmistanud ka varianti, kus toekale istmele on lisatud seljatugi, et väiksemal lapsel oleks turvalisem kiikuda.

PARADOKS EESTI RIIGIS ONGI, ET ETTEVÕTJAL ON KERGEM TEGUTSEDA ÜKSI KUI LUUA TÖÖKOHTI.

tÖÖanDja Oma tÖÖKOjaS Viimastel aastatel on ta pidanud kohanema tööandja rolliga. Kasela Grupis, kus peale töökojatöö on üks valdkond ehitus (terrassid, fassaadid, trepid jms), on nüüd peale tema tööl veel kaks meest. See tähendab tööandjale päris suurt paberitööd. Paradoks Eesti riigis ongi, et ettevõtjal on kergem tegutseda üksi kui luua töökohti. „Mida rohkem väikeettevõttes töökohti lood, seda suuremaks läheb paberitöö maht. Suurtööstuses, kus sada töölist, palgatakse selleks eraldi inimene, aga väikeettevõttes pean suutma ise kõik ära teha.” Teine tagurpidi asi on, et rentnikul on soodsam tegutseda kui sellel, kes ise hakkama tahab saada. Heimo Kasela räägib, et tegutses neli esimest aastat rendipinnal, kus kõik elektri-, turva- ja muud süsteemid olid rendileandja rida. Kohe, kui ta jõudis oma pinnale, hakkas uksest sisse tulema inspektoreid, kes hakkasid ette kirjutama, mis nõuetele hoone ja tootmine vastama peab. Eritingimused on seotud veel hoone ostuks kasutatud pangalaenuga. Samal ajal on vana hoone täielikuks ülesehitamiseks veel palju ka omal teha. Kasela leiab, et tema poolt vaadates oleks normaalsem, kui väikeettevõtetel kehtiks Eestis suurtööstustega võrreldes leevendusi, kasvõi kohustuslike nõuete elluviimise pikem tähtaeg. „Elu näitab jah, et lihtsam oleks, kui töötaksin üksi ja oma töökoda rajama ei hakkaks. Aga ma võtan seda rahulikult ja olen optimist.” Kui küsin, kas ta kasutab toetusi, meenutab Heimo Kasela kuue aasta tagust aega, kui ta viimane palgatööandja pankrotti läks. „Käisin töötukassa kursustel ja küsisin ka starditoetust oma ettevõtte rajamiseks. Võimalik, et ma ei suutnud küllalt veenvalt oma taotlust sõnastada, aga igatahes öeldi, et nii paljud puidutöökojad on pankrotti läinud ja miks peaks siis mulle selle asutamiseks raha andma. Mul lõi saarlase jonn välja – kiuste punnisin ja tegin sugulaste-sõprade abil ikkagi oma ettevõtte ära. Ja nüüd olen siis sealmaal.”

Soovime teile meeleolukat aastavahetust ja palju edu edaspidiseks!


88 |||| SISUTURUNDUS sisuturundus |||| MAA maa ELU elu

28. detsember DETSEMbEr 2017 2017 28.

METS. Eesti pindalast 51% katab mets, millest umbes pool kuulub erametsaomanikele. Kui metsa teadlikult ja järjepidavalt majandada, kasvab metsa väärtus ajas ning tulu sellest saab mitu põlvkonda.

Kas Sina tead, kuidas oma metsa väärtust tõsta? TOOMAS KELT

Kas Sina tead, mida metsaomanikuna erinevates metsa kasvufaasides ja hooaegadel tegema pead ning kuidas kõige vastutustundlikumalt töid teha? Kas tead ka, milliseid metsatöid riik toetab ning et Sul on võimalik suur osa metsa majandamiskuludest toetusena tagasi saada? Toetusi on teisigi! Eesti erametsaomanike kesk miseks metsaomandi suuruseks on 6,4 ha. Mitmete metsatöid tegevate ettevõtete jaoks on see liiga väike ala, mis tingib kallima hinna või teenusepakkuja keeldub töid tegema. Siiski on metsaomanikel ühiselt tegutsedes võimalik kõik vajalikud tööd kvaliteetselt ning soodsatel tingimustel edukalt läbi viia.

Kõik algab plaanist Selleks on metsaomanikud loonud Metsaühistu, kes seisab metsaomanike huvide eest ning aitab metsa vastutustundlikult majandada ning metsa väärtust tõsta. Kas Sina tead, kuidas oma metsa eest hoolitseda ja selle väärtust tõsta? Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava. Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks. Kuidas seda kõige paremini teha? Selles tulevad appi Metsaühistu spetsialistid, kes annavad nõu ning aitavad metsamajandamise kava kokku panna. Ühistu korraldab metsaomanikele ka mitmeid õppepäevi metsandusteadmiste ja -oskuste levitamiseks. Õppepäevadel jagatakse nii praktilisi oskusi (näiteks võsasae kasutamine), tutvustatakse seadusi ja reegleid (näiteks metsaomaniku maksuteemade avamine) kui ka õpetatakse loodustarkusi (näiteks ravimtaimede õppepäev). Õppepäevadele on oodatud nii Metsaühistu liikmed kui ka kõik metsahuvilised, kui ei ole piiritletud teisiti.

Kui Sa pole varem midagi oma metsaga ette võtnud või pole seda järjepidavalt teinud, vajab Su mets suure tõenäosusega hooldamist. Mida see täpselt tähendab, aitavad taas Metsaühistu spetsialistid ühiselt välja selgitada.

Metsa hooldamine Tavaliselt on selleks hooldusraie. Sõltuvalt metsa vanusest ja puude keskmisest jämedusest kas valgustus- või harvendusraie. Kui Sul on metsaomanikuna endal piisavalt aega, oskusi ja vahendeid nende tööde tegemiseks, saad Metsaühistust kasulikke nõuandeid. Kui vajad abi, leiab Metsaühistu oma usaldusväärsete koostööpartnerite hulgast tööde tegija. Hooldusraietöödeks on võimalik saada ka toetust, selle taotlemisel on samuti abiks Metsaühistu. Metsa hoolduse alla käivad veel mitmed erinevad tööd, millele algaja metsaomanik alati tähelepanu ei oska pöörata. Näiteks tasub noorendikke kaitsta ulukite eest, kasutades selleks spetsiaalsed vahendeid – repellente.

praeguste otsustega määrad ära, milline on mets Sinu lastelastel. Metsaühistu aitab nõuga ja abi saad nii planeerimiseks kui tööde läbiviimiseks. Metsaühistu spetsialistiga koos pannakse paika, millist puuliiki kasvatada ja millist uuendusmeetodit (looduslik uuenemine, külvamine või istutamine) kasutada. Ühistust saab metsaomanik tuge ka tööde tegemiseks – maapinna ettevalmistamiseks ning vajadusel metsa istutamiseks. Metsaomanikule on väga oluline ka see, et Metsaühistu abil saab juba varakult tellida vajalikke puutaimi. Ühistellimused tagavad kvaliteetse ja kontrollitud taimematerjali, ning ka taimede kättesaamine on lihtsam – Metsaühistud asuvad üle Eesti. Ning vähetähtis pole ka

metsauuenduseks antav toetus, sedagi aitab taotleda Metsaühistu.

Liitu Metsaühistu perega! Metsaühistu on metsaomaniku jaoks nagu toetav pere, mis aitab kõigi (metsa)küsimuste korral. Või argisemalt – Metsaühistu on nagu metsandusfirma, kus Sina, metsaomanik, oled üks omanikest. Olgu metsamaa suur või väike – Metsaühistus on kõigi liikmete hääled võrdsed ning ühistu tegutseb just Sinu huvides! Võimalus meie perega liituda on kõigil metsaomanikel. Vaata lisaks www.metsauhistu.ee.

Mets ühendab põlvkondi! Laste side metsaga tagab ka Metsaühistu järjepidevuse. Foto Metsaühistu

Metsaraie ja puidu müük Paljud metsaomanikud soovivad oma metsast saada majanduslikku tulu, milleks on puidu müük. Raietööde korraldamine ja varutud puidu müük on Metsaühistule igapäevane tegevus. Miks teha seda läbi Metsaühistu? Põhjus selleks on lihtne - puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid, kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks. Kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa, aitab Metsaühistu samuti oma spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega leida parima lahenduse.

Uue metsapõlvkonna rajamine Metsamajandamise juurde käib kindlasti ka uue metsa kasvatamine. See on oluline kohe alguses hästi läbi mõelda, sest

Allikas Metsaühistu


maa elu || kitsekasVatus || 9

28. detsember 2017

Kas eestis tasub kitsekasvatus ära? taavi alas Maa Elu

K

itsel on palju häid omadusi – annab piima, liha ja villa, aga võib olla ka lihtsalt lemmikloomaks. Taluniku jaoks on suur pluss, et võrreldes paljude teiste loomadega pole kits nõrguke ja saab poegimisega ise hakkama. Kõige tähtsam on Eesti kitsekasvatajate jaoks praegu see, et riik kohtleks neid samamoodi nagu teisi loomakasvatajaid, sest kitsepiim ja -liha on kvaliteetsed hinnatud tooted, millele turgu jagub – ja ajaga üha enam. Kui riigi toetused oleksid võrreldavad teistega, võiks kitsekasvatus veelgi hoogsamalt areneda. Sellest ajast, kui Eesti taas vabaks sai, on kodumajapidamistes kitsede arv aina kasvanud. Kui 1993. aastal oli kitsi majapidamistes vaid tuhande ringis, siis 2001. aastal juba neli korda enam ja 2005. aastal üle viie tuhande. Seejärel saabus majanduskriisi tulles mõningane langus, aga 2016. aastal oli kitsede hulk taas peaaegu sama suur kui kümme aastat tagasi. Kui 2001. aastal oli enamik kitseomanikke füüsilised isikud (1200), siis 2016. aastal oli nende arv kahanenud 347ni. Kuna kitsekasvatus äri ja tootmisena on järjest laienenud, siis on tõusnud kitsekasvatusega tegelevate juriidiliste isikute,

seega ametlikult registreeritud talude või põllumajandusettevõtete hulk. 2001. aastal pidas Statistikaameti andmeil Eestis kitsi 8 juriidilist isikut, 2016. aastal oli neid juba 58. anDRi-peeDO taLU Tuntud kitsekasvataja on Võrumaal asuv Andri-Peedo talu, kus 2017. aasta juunis avati Eesti ja arvatavasti Põhja-Euroopa moodsaim kitsefarm, sinna mahub 500 kitse. AndriPeedo kitsede piima võib osta pealinna suurtest kauplustest kuni koduse Võrumaani välja. Talu perenaise Linda Pajo sõnul tekkis idee hakata kitsi kasvatama tema isal,

kes linnast maale kolis ja 2009. aastal esimesed seitse kitsetalle tallu tõi. Linda Pajo elas veel Pärnus, kui maale kolinud isa Lindat ja tema elukaaslast Kermot maale kutsus, et kitsekasvatus tõsisemalt ette võtta. „Esialgu ei tundunud idee meile, linnainimestele, ahvatlev, kuid juba sügiseks otsustasime maale kolida ja järele proovida, mis see kitsekasvatus endast kujutab. Mõneti eneselegi üllatu-

seks on see töö meile mõlemale väga sobilik ja kaheksa aasta jooksul me otsust kahetsenud pole. Töö paneb meid proovile, on mitmekesine ja põnev,” räägib Linda Pajo. Praegu müüb Andri-Peedo talu põhiliselt kitsetoorpii-

Sellest ajast, kui Eesti taas vabaks sai, on kodumajapidamistes kitsede arv aina kasvanud.

ma. „Juustumüük on meil alles alguses, kuid ka juustu vastu on suur huvi. Liha plaanime uuest aastast müüma hakata, seega kogemused praegu veel puuduvad. Kodukitseliha on ilmselt üsna haruldane Eesti turul,” tunnistab Linda Pajo. Kuna enamik Eesti tootjaid on väikesed, siis ekspordiga selles valdkonnas esialgu ei tegeleta, vähemalt mitte püsivalt. A nd ri-Peedo talu plaanib aga kitsekarja suurendada, seega hakkavad nad mõne aasta pärast kindlasti ekspordivõimalusi otsima. Kitsekasvatajad loodavad, et ka riik saab neile mõnes asjas abikäe ulatada. „Kuna asume ääremaal, on toetusmeetmed töötajate värbamisel oodatud,” märgib Linda Pajo. Kitsekasvatusel on mitmeid eeliseid. „Kitsed ei ole nii vastuvõtlikud haiguste suhtes ja saavad poegimisega paremini hakkama. Samuti on nad elava loomuga, väga uudishimulikud ja naudivad kontakti inimesega. Palju peetakse neid ka lihtsalt lemmikloomana,” loetleb ta. Miinus võr-

FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

VALITSEB OLUKORD, KUS KITSEKASVATUS ON EESTIS KASVAV PÕLLUMAJANDUSHARU JA SEE TOETUST EI SAA.

reldes näiteks lambakasvatusega on aga see, et igapäevaseid töid on kitsedega rohkem. „Kitsi tuleb iga päev lüpsta, ka siis, kui on pühad või ise 40kraadise palavikuga pigem voodis kui kahekümnekraadise pakase käes olla tahad. Nüüd, kus talu suurem ja töötajad palgal, on seda muret vähem,” rõhutab Linda Pajo. KOLOtSi maHetaLU Teine Võrumaa kitsekasvataja, Kolotsi talu pererahvas kolis samuti linnast maale 2009. aastal. Kolotsi mahetalu perenaine Merle Leibur ütleb, et maalekolimine oli seotud elustiili muutusega. „Kitsekasvatuse kasuks aitas otsustada mitu asja. Olemasolev rohumaa seadis piiri loomade arvule. Arvutus näitas, et kui kitsel realiseerida kogu võimalik saagis, siis elatub ära ka vähese loomade arvuga. Meie kindel soov oli jääda väikeseks peretaluks. Seetõttu sobis väike loomade arv,” räägib Merle Leibur. Teine põhjus oli abikaasa suur huvi juustutegemise vastu ja kitsepiim võimaldas sellega tegeleda. „Minule meeldib väga kitsede metsik iseloom. Seetõttu kitsed, mitte lehmad ega lambad,” avaldab Merle Leibur, kelle pere katsetas algul ka lammaste kasvatamist. Kolotsi talus töödeldakse kogu piim laagerdunud juustuks, mida müüakse samuti Eesti turul. „Müügiga probleeme ei ole ja seetõttu pole ekspordi vastu huvi tundnud. Liha sööme ise ära ja nahkade töötlemine on aja ja vajaduse puudumisel unaruses,” avaldab Merle Leibur. Samuti nagu teistel kitsekasvatajatel on Kolotsi talu soov, et riik võrdsustaks lehma- ja kitsepiima tootmise toetused. „Mõlemast piimast tehtud juustud on turul konkurendid. Praegu on tekitatud suur eelis lehmapiima tootmisele. Valitseb olukord, kus kitsekasvatus on Eestis kasvav põllumajandusharu ja see toetust ei saa. Ehk teisisõnu väikesed ja tublid saavad karistatud,” tõdeb Merle Leibur.

tutiga tihast saab harva näha olav renno linnuteadja

K

ui talveilm pöörab külmemaks ja lund aina lisandub, toob see seni metsas ja mujal hakkama saanud linde hulgalisemalt asulatesse ja talude juurde leidmaks lisatoitu. „Linnusööklate” külalistena ilmuvad mitmed seemnetoidulised, nagu rohevindid, leevikesed ja talvikesed, ning lisaks juba varakult roal käinud rasva-, sini- ja salutihastele ka tutt- ja põhjatihaseid. Tutt-tihane on juba esmapilgul tuntav ta lagipeal oleva teravatipulise mustadest valgetähnilistest sulgedest tuti järgi. Ta on niisama suur kui salutihane, ent rasvatihasest veidi pisem. Selg, tiivad ja saba on mahe-hallikaspruunid, põsk määrdunudvalge, tagant musta ja valge sirbikaarega ääristatud, kurgualune must. Rind on valge, kõhualune kreemikas. Isas- ja emaslinnud on välimuse poolest üsna eristamatud; vahet saab teha käitumise järgi – näiteks laulavad vaid isased.

Häälitsuste poolest on tutttihane tagasihoidlikum kui enamik teisi tihaslasi. Tavahüüd on kas üsna kõrgetooniline sii-si-si või kuristav ürr. Laul, mida kuuleb märtsist alates, on vahelduva kõrgusega kutsehüüdude jada, sekka heledat tilili. Varakevadel kuuseseemnete pudenemise aegu laskub tutt-tihane tihti lumevõi maapinnale neid noppima. Tutt-tihase leviala piirdub Euroopaga. Ta pesitseb metsavööndis Hispaaniast üle Kesk-Euroopa Skandinaavia ja Uuraliteni, samuti Šotimaal ja laiguti Balkani maadel. Areaali põhja- ja kirdeosas elutseb okaspuistutes, eelistades männikuid, edela ja lõuna pool peab leppima ka lehtmetsadega. Enamikus levilast on tutt-tihased paigalinnud, kuid polaarjoone ligidusest rännatakse septembris paarsada kilomeetrit lõuna poole. Kabli linnujaamas on seda liiki ligi 50 sügisel püütud kokku vaid 1100 isendit, sellest rekordaastal (1992) ligi 190 lindu. Eesti tutt-tihaste asurkonda hinnatakse 80 000 ku-

ni 120 000 haudepaarile. Lääne-Eesti saartel neid peaaegu ei leidugi ja on Saaremaal vaid haruharva pesitsenud. Eelmisel sajandil püsis nende arvukus kaunis stabiilsena, ent viimasel tosinal aastal kipub kahanema. Üldiselt tegutsevad nad vähe märgatavalt ja on mõneti arglikumad kui teised tihased. Sellel võibki põhineda tõsiasi, et pärast nooruskuude kriitilist aega, mil hukkub kuni kolmandik noorpõlvest, on tutt-tihaste suremus väiksem kui teistel tihaseliikidel ja nende eluiga mõneti pikem, keskmiselt kuni 5 aastat. Soomes jõudis üks pojana rõngastatud tutt-tihane saada koguni 11aastaseks. Talvel ulatub tutt-tihaste hulk Eestis veerand miljonini. Vanalinnud elutsevad elukestvate paaridena aasta ringi põhiliselt ühel ja samal territooriumil. Paikse eluviisiga kaasneb hilissuvine varude kogumine ja talletamine: tutt-tihased korjavad mitmesuguseid seemneid ja peidavad need puutüvede koorepragudesse, enamjaolt ühekaupa. Märtsi teise poolel, ikka ju-

ba varem omaks võetud territooriumil hakkab isane hoogsamalt laulma, tavaliselt kusagil kõrgemal oksal. Kevadmängu üks rituaale on emalinnule toidu toomine ja üleandmine. Pesaõõne uuristab emalind mõnesse poolpehkinud puutü vesse, harva üle 3 meetri kõrgusele. Isalind piirdub üksnes laulmise, emalinnule toidu toomise ja kutsumata liigikaaslaste tõrjumisega. Mõnel territooriumil sallib „peremees” 1–2 lisalindu – eelmise aasta noort, kes ühe paarilise hukkumise korral asub selle asemele. Nädala-pooleteisega on pesakoobas valmis, emane kannab sinna pehmet vooderdusmaterjali ja muneb – varem kui teised meie tihaseliigid – aprilli

keskel või lõpu poole 4–8 muna, seega vähem kui ükski teine tihane. Munad on piimvalge tausta ja hõredate punapruunide tähnidega ümber jämedama otsa. Haub emane üksi, isane toidab teda usinalt ja kui pojad kahenädalase haudumise järel kooruvad, siis mõnd päeva ka neid, nii et ema ei tarvitsegi pesalt lahkuda. Seejärel asub ka tema poegadele toitu kandma. Alul

Kui see tihane silma alla jääb, on ta hetkelt äratuntav.

FOTO: PIXABAY.COM

saavad pojad pisikesi putukaid, nagu lehe- ja kilptäisid, hiljem üha suuremaid mutukaid ja liblikaröövikuid. Pojad lahkuvad pesast 18–22 päeva vanustena ja jäävad veel mõneks nädalaks vanemate hoole ja valve alla. Sügiseses menüüs on oluline koht seemnetel ja marjadel, sealhulgas kadakaviljadel. Kui ei leidu pesa õõnestamiseks sobivat puutüve, lepib tutt-tihane pesapaigana kännualuse uruga või teeb pesa mulluse varesevõi kullipesa raagude vahele, vahel leiab soodsa pesakoha vanas oravapesas. Harvem asub tutt-tihane pesitsema vanas väike-kirjurähni pesaõõnes, veelgi harvem okasmetsa üles pandud pesakastis. Tutt-tihased soetavad meil samal suvel harva veel teise pesakonna, küll on seda täheldatud mõnes areaali muus osas. Tutt-tihaseid loetakse okaspuukahjurite vaoshoidmise tõttu metsandusele kasulikuks liigiks.


10 || ilma- Ja taimetark || maa elu

28. detsember 2017 julisemas kohas meeldib sellele rohkem kasvada. On mitmeaastane poolpõõsas.

ilmatark

jüri kamenik ilmatark

VIDEVIKUKIIRED

E

Kadakamarjade söömine mõjub soodsalt seedimisele.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Maagilised taimed koirohi ja kadakas apteekertaimetark

A

astavahetuse paiku tavatsevad eestlased ennustada ning muid puhastavaid ja edu toovaid rituaale teha. Nii tasubki seekord juttu teha kahest maagilisest taimest – koirohust ja kadakast. Koirohi on üks maailma vanimaid rohuna kasutatud ravimtaimedest. Seda taime on tuntud väga ammustel aegadel, teadaolevalt juba Vana-Egiptuses. Taim ise on pärit LõunaEuroopast ja Väike-Aasiast. Vanad eestlased kasutasid koirohtu nii ravitsemiseks kui ka majapidamise puhastamiseks parasiitidest. Koirohtu on peetud lausa maagiliseks taimeks, mis kaitseb ja puhastab meie ümbrust. Koirohust keedetud veega pesti põrandaid ja esemeid, mis vajasid erilist maagilist puhastust. Kuivatatud taimeokstest tehtud suitsuga puhastati ja tuulutati tube, et sealt lahkuks halb ja seisev energia. Selliste rituaalide

RETSEPT KaDaKaKaLi • 3 dl (300 ml) kadakamarju • 1 klaas suhkrut • ½ sl humalaid • 7 liitrit keeva vett Lase keeda 10 minutit, jahuta umbes 40 kraadini, lisa 1 sl pärmi (sega eelnevalt 1–2 tilga veega) ja lase paar päeva käärida. Kurna ja pane pudelitesse, sule ja säilita külmas. Tarvita jahedalt. hingeõhu vastu. Normaliseerib seedetegevust, aitab nii kroonilise kõhulahtisuse kui ka kõhukinnisuse korral. Abiks ainevahetushäirete ja maksaprobleemide vastu. Koirohi kasvab meie kliimas hästi ega ole eriti külmatundlik, kuigi soojemas ja var-

Kuivatatud koirohuokstest tehtud suitsuga puhastati toaõhku, et sealt lahkuks halb ja seisev energia. Selliste rituaalide parim aeg oli pühade-eelne suurpuhastus. FOTO: MARGUS ANSU

ju Kal

külvikalender: detsember – jaanuar

2. T

04.24

3. K

Õis, alates kl 10.10 leht Leht, aiatöödeks sobimatu päev

R

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Leht, alates kl 9.23 vili Vili

5. R

Vili, alates kl 10.12 juur ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

S

4. N

K

09.18 15.31 ISTUTUSAEG

1. E

Õis

V

Tyndalli efekt tekib siis, kui valgus läbib FOTO: WIKIPEDIA sumestatud õhumassi.

Vanaaastaõhtu

LI

31. P

Ne i

Juur, alates kl 10.31 õis

Sõnn

30. L

i ts

ur Amb

Juur

Jäär

vi Lõ

29. R

kits

U

maret makko

parim aeg oligi pühade-eelne suurpuhastus. Õues ei lõigatud kuivanud puhmaid talveks maha, sest need takistasid kurjal majja pääseda. Jõuluajal pandi taimepulbrit õllemärjukese sisse, et viinakurat liialt võimust ei võtaks ja õllel hea mõrkjas mekk juures oleks. Kodus on pühadeks ikka ise tehtud häid suupäraseid absindinapse. Nendest on abi pühadesöögi seedimisel ja kõhutuule taltsutamisel. Öised absindinapsid toovad hea une ja aitavad kõhuparasiite väljutada, kui tarvitada veidi pikemalt. Kristlike müütide kohaselt sündis koirohi paradiisiaiast välja roomava mao saba jäljest. Taime kasutati armumaagias ja muus nõiakunstis. Eriti on koirohtu tarvitatud kurja eest kaitsva vahendina. Koirohukimpe on riputatud tubadesse ja välisukse lähedusse. Ka hiirtele ja rottidele ei meeldi koirohu lõhn. Koirohus sisalduvad eeterlikud õlid on nii lenduvad, et jõuavad ruumi igasse soppi, mistõttu lõhn ja vägi levivad kogu ruumi. Meditsiiniliselt võib koirohtu kasutada seedimise parandamiseks, maomahla ülehappesuse ning mao- ja soolegaaside vähendamiseks. Aitab halva

JU

t valgust on vähe, tasuks vast rääkida valgusega seotud nähtustest, näiteks videvikukiirtest (crepuscular rays) ehk Tyndalli efektist. Mitmekesine Tyndalli efekt on üks valguse hajumise nähtusi. See tekib siis, kui valgus läbib sumestatud õhumassi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas hõljuvas olekus aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt. Meteoroloogias näitab Tyndalli efekt sageli uduvine, udu, sudu olemasolu ehk üldiselt atmosfääri sumestust, seega tihti väga suurt (vähemalt 80–85%) õhuniiskust. Teisiti on lood kuiva kliimaga aladel ja mandrilises troopilises õhumassis, kus selle efekti põhjuseks on sageli tolm. Vahel eelneb see nähtus udule, kui õhus on juba väga palju veepiisakesi või jääkristalle, millel valgus hajub, kuid udu või sudu pole veel tekkinud. Tyndalli efektil on mitmeid vorme, näiteks videvikukiired ja videvikuvastased kiired. Küllap igaüks on näinud, et kui päike on pilve taga või pilvedes on auke, siis sealt lähtuvad teinekord lehvikutaoliselt laialiminevad kiired. Neid nimetatakse videvikukiirteks. Vahel harva võivad need lähtuda mitte pilveaukudest ja -vahedest, vaid ka horisondilt, eriti kui päike on loojunud. Veel harvem õnnestub näha, et sellised kiired nagu koonduvad madalal asuva (enamasti loojuva) päikese vastaspunkti. Nõnda on need tekkinud justkui idataevas või pea kohal. Sellist nähtust nimetatakse videvikuvastasteks kiirteks, millest ka eespool juttu oli. Mõlemad nähtused tekivad, kui valgus läbib sumestatud õhumassi, seega on olemuselt tegu Tyndalli efektiga. Kiiri tekitavat pilve, mis kohati neelab valguse (tekitab varju), ei pruugi üldse näha. See võib olla silmapiiri taga. Säärases olukorras on päike küll loojunud, ent horisondi tagant ulatub taevavõlvil teatud kõrgusele salapärane kiirtevihk. Võimalik on see tänu Maa kumerusele. Aasta lõppeb ikka eeltalviselt – võimalikud on kõik sajufaasid vihmast lumeni. Kuna Eesti jääb tsüklonite rüppe, siis on sajuvõimalus väga suur, samuti on ajuti tuul (peamiselt lõunakaartest) tugev. Õhutemperatuur on enamasti –3...5 kraadi, kusjuures näib, et külmem ja talvisem on ilm just enne aastavahetust, et siis jälle sulale minna.

RaHVUSLiK KaDaKaS Kadakaga seotud müüdid on peaasjalikult kristlikud, samas on kadakas eestlase truu kaaslane olnud läbi aegade. Kadakat on meie rahvapärimuses nõndapalju kasutatud, et seda võiks lausa meie rahvuspuuks pidada. Kadakas olla kaitset pakkunud noorele Jeesusele Kristusele ja tema emale Maarjale, kes raseduse ajal ja hiljemgi kadakamarju sõi. Seetõttu olevat marjadele peale jäänud ristimärk, mis taimele erilise, haiguste ja kurjade jõudude vastase väe andnud. Seega, kui mari on suhu pandud, siis seda ei tohi enam välja sülitada. Siit tuleb ka komme teha kadakasuitsu, millega puhastatakse elupaiga ruume nähtavatest ja nähtamatutest kutsumata külalistest. Ennemuistsel ajal puhastati ja õnnistati ka kirikuid kadakasuitsuga. Palju meie rahvatarkust on seotud kadakaga. Kadakaokste ja kuuma veega aurutati kapsa- ja lihatünne puhtaks. Värsked kadakaoksad toas puhastavad ning annavad värske ja hea lõhna. Eesti rahvameditsiinis on kadakas ülipopulaarne, lausa maagiline. Seda peetakse 9, isegi 99 haiguse rohuks. Uurimused on näidanud, et Eestis kasvava kadaka eeterliku õli põhikomponent on aine pineen, mis annab kadakale tugeva mikroobivastase toime. Pineeni sisaldavad nii okkad kui ka viljad. Kadakas soodustab uriinieritust ja puhastab neere. Külmetumise korral ajab higile ja alandab palavikku. Hea hingamisteede ja kopsuhaiguste ravimiseks. Kadakamarjade söömine mõjub soodsalt seedimisele. Reuma- ja liigesevalu korral tehakse kadakaoksavanne. Tervislik on kadakavihaga saunas käia, eriti kaduneljapäeval ja vana-aasta viimasel päeval. Laialdaselt on levinud kadakamarjade kasutamine maitseainena. Põhjamaades on vanast ajast kadakamarjadega õlut ja kalja maitsestatud. Samuti liha- ja kalaroogasid, sinki, rasvast liha, merelindusid, jänest, küülikut ja hapukapsast. Kadakamarju võib kasutada tervelt või jahuna. Kadakamarjasiirup on ülihea maitsestaja ja väga hea ravim. Kadakaga oled alati kaitse all.

K V


maa elu || kOdu Ja aed || 11

28. detsember 2017

Neeva aia okaspuude näidispeenar rajati kümmekond aastat tagasi, et ostja saaks ettekujutuse, millised pisikesed potipuud tulevikus välja näevad. Peenra esiservas kasvavad kaks koonust on Kanada kuused ‘Conica’ FOTOD: URMAS LUIK ja ‘Sander’s Blue’.

eLaV jÕULUpUU. Jõulude ja aastavahetuse ajal lisab koduaeda rõõmsat meeleolu värviliste tuledega ehitud elav jõulupuu. Iga aastaga näeb tulesäras puid järjest enam.

jõulupuu aeda kasvama riina martinson Maa Elu

K

ui keegi kardab, et elavale puule ei pruugi elektriga töötavad valgusketid meeldida, siis Luua arboreetumi aednik Neeme Murka arvab, et vanemat tüüpi soojaks minevad pirnid võisid puid häirida, aga moodsad leedtuled puudele halba ei tee. „See on ju hoopis hea, kui me ei pea elusat kuuske maha saagima, natukeseks ajaks tuppa tooma ja siis jälle välja viskama,” sõnab ta. Talvel on aiasõbral aega rahulikult mõelda, mida uut oma aias uuel hooajal kasvatada ning viimased lumevaesed talved on näidanud, et just okaspuud muudavad me talved ilusamaks. On ju pool aastat järjest mustavat püsilillepeenart kurb vaadata, aga okaspuud muudavad aia kogu aasta roheliseks. KaSVaVaD aeGLaSeLt Oma aia tulevast elavat jõulupuud planeerides tuleb esmalt arvestada, et reeglina kasvavad okaspuud väga aeglaselt. Kõige kiirem variant oleks mõni elupuu, näiteks ‘Brabant’, mida siis kääridega soovitud vormis hoida. Kel kannatust, leiab puukoolist kuuse-, nulu- ja ka-

dakasorte, mis aja jooksul ilusaks puuks kasvavad. Murka räägib, et tema käest on aja jooksul väga palju küsitud, milliseid okaspuid sobib aias kasvatada. „Tuleb arvestada, et mõned puud kasvavad väga suureks,” toob ta välja. „Pigem valige ikka mõni kuuse vorm, need on aeglasema kasvuga – algul ehite ära väikese puukese ja iga aastaga on see natuke kõrgem.” Kuuse vormide seas on selliseid, mis jäävad kerakujuliseks ja osa kasvab koonusekujuliseks. „Üks väga ilus ja aeglasema kasvuga on hariliku kuuse vorm ‘Barry’,” pakub Murka. Tal endal on koduaias kasvamas kaks 30aastast ‘Barryt’, mis praeguseks on sirgunud kolme-neljameetriseks ja palju juurde ilmselt enam ei tule. Väga ilusa koonuse kasvatab Kanada kuusk ‘Conica’, paraku on see on väga aeglase kasvuga ja varakevadel kipub päike neile liiga tegema, isegi vanadele puudele. Pärnus Neeva aias on okaspuude näidispeenras kõrvuti kasvamas kaks Kanada kuuske, mis istutatud kümmekond aastat tagasi. Praegu on need vaevu meetrikõrgused. Üks juba laialt tuntud ‘Conica’, teine ‘Sander’s Blue’, mis oma sinaka ja väga tiheda võraga paneb ilmselt iga aiasõbra silma särama – puu on tõeliselt ilus, justkui samblaga kaetud. Tegelikult on kolmas Kana-

da kuusk veel seal kasvamas, aga see näeb välja üpris õnnetu, sest puu keskosa on päikesepõletusest pruun. Neeva aia juhataja Merike Lepik räägib, et kui puul on väikesed kahjustatud laigud, siis puu aja jooksul taastub. Tõsi, see võtab palju aega. Samas okaspuupeenras on tõeline pilgupüüdja torkav kuusk ‘Iseli Fastigiate’. See puu kasvab tavaliselt 2–3meetriseks, ideaalsetes tingimustes maksimaalselt viis meetrit kõrgeks. Selle oksad ei kasva laiuti, vaid hoiavad pisut ülespoole, kasvades ilusti vormi ja puu on justkui hõbedane küünal. Täiskasvanud puu on ehk kuni meeter lai. Väga populaarne torkav kuusk on ‘Blue Diamond’, mis on sinakas-hõbedane, kuni kolm meetrit kõrge ja kaks lai ning hoiab ilusti koonuse kuju. „Ideaalne jõulupuu väikesesse aeda,” kiidab Lepik. Ilus ja suhteliselt madalakasvuline okaspuu on Korea nulg, see on teistest nulgudest aeglasema kasvuga ja kannab väga dekoratiivsed käbisid. Näiteks Korea nulg ‘Blue Emperor’ on 15aastaselt 2–3 meetri kõrgune, aga sinakaslillad käbid on püsti juba isegi 30–40sentimeetrisel taimel. Tänapäeval räägitakse, et potis kasvavaid puid võib istutada kogu hooaja jooksul, nii ongi, aga siiski oleks okaspuudele parem, kui need saavad püsivale kasvukohale juba kevadel. Siis jõuavad need kindlasti kor-

Torkava kuuse ‘Iseli Fastigiate’ oksad hoiavad ülespoole kasvades ilusti vormi ja puu on justkui hõbedane küünal.

ralikult juurduda ja järgmise talve probleemideta üle elada. Sügisel istutades tuleb erilise hoolega jälgida, et puu saaks piisavalt vett. Kui ‘Conica’ on päikese suhtes hell, siis teised okaspuud taluvad päikest ilusti. Varjus jää-

vad okaspuud kiratsema. „Okaspuud ei taha olla, jalad vees,” rõhutab Lepik. metSaKUUSK SObib Ka Tegelikult saab jõulupuuna aias kasvatada ka tavalist harilik-

ku kuuske, mis näiteks kuskilt kraavi kaldalt välja kaevatud. Soovitud kõrgusesse kasvanud puul tuleks latv maha lõigata ja võra ümberringi koonusekujuliselt pügada, nii kasvab ilus ja tihe võra. „Kuusk üritab küll uut latva kasvatada, aga see tuleb ära piirata ja saab küll kärpimisega ilusa puu,” kinnitab Murka. Vanemates aedades on näha palju suuri hõbekuuski ehk torkavat kuuske, mis varjavad akende ees valgust ja on alt koledaks laasunud. Murka tõdeb, et kui torkav kuusk on noor ja oksad maani, on see puu tõeliselt ilus, aga suuremaks kasvades kipub alt laasuma. Teatud ajani võib seda puud edukalt kasvatada, aga siis tuleks see välja vahetada. „Aednik peab vahel julm olema: kui taim hakkab sinu elu segama, siis tuleb see välja vahetada,” sõnab Murka. „Ei tohi jääda kurtma, et kuidas ma ta maha võtan, kui nii kaua on kasvanud.” Täpselt samamoodi ei julge osa aiapidajaid taimedele kääridega ligi minna. Seda ei maksa karta, sest okaspuud lähevad lõigates tihedamaks ja ilusamaks. Kuusk, nulg, elupuu kadakas – kõik need tahavad lõikamist. Ainult männi puhul tuleb arvestada, et kärpida tohiks vaid sama aasta kasve poole võrra. Kui eelmise aasta kasvu pealt maha võtta, siis sealt uut kasvama ei hakka ja võib jääda auk.


12 || mÕis || maa elu

28. detsember 2017

mÕiS. Hiljuti korda tehtud Padise mõisa seintel olevalt maalidelt vaatavad vastu mitme põlvkonna Rammid, kes oleksid nüüd kindlasti rahul sellega, et tükike nende pere loost neis ruumides edasi kestab.

Karl von Rammi sõnul on mõisahäärberi uuendamisse kokku paigutatud kolm miljonit USA dollarit, kuid nüüd on kompleks külastajaid vastu võttes juba ka pisut tagasi teenima hakanud.

Rammid taastasid

FOTO: KONSTANTIN SEDNEV / POSTIMEES

esivanemate mõisa Padisel mulle hästi ei klapi ka,” räägib ta üsna heas eesti keeles.

sirje niitra Postimees

K

arl von Ramm, 33aastane Rammide järeltulija, kes Padise mõisa peamajas tegutsevat luksuslikku hotelli ja restorani juhib, osutab mõisa peahoone ees lehvivatele Eesti, Saksa, Norra ja USA lipule. Ta ütleb, et tunneb ennast olevat natuke kõigist neist rahvustest. „Sündisin ja sain hariduse Ameerikas ning mõtlen ka veidi Ameerika moodi. Mul on küll saksa nimi, aga sakslaseks ennast ei pea. Kuna minu pere on Baltimaades olnud ligi 700 aastat, siis pean ennast rohkem eestlaseks. Pean tunnistama, et saksa kultuur

Soovime turvalist ja tervislikku töökeskkonda oma endistele, praegustele ja tulevastele klientidele! Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koolitusele ettevõtteid, kes hoolivad oma töötajatest!

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 akad h, hind 70 € 25.–26.01.2018 eesti keel • 30.–31.01.2018 vene keel

Esmaabiandjate täiendkoolitus 8 akad h, hind 50 € 26.01.2018 eesti keel • 30.01.2018 vene keel

Tuletööde tegemise koolitus 6 akad h, hind 78 € 29.01.2018 eesti keel • 28.02.2018 vene keel

Evakuatsiooni- ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 akad h, hind 88 € 29.01.2018 eesti keel • 28.02.2018 vene keel

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus 24 akad h, hind 140 € 16.–18.01.2018 eesti keel • 13.–15.02.2018 vene keel

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 akad h, hind 80 € 18.01.2018 eesti keel • 15.02.2018 vene keel

Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine) 8 akad h, hind 97 € 11.01.2018 eesti keel • 23.01.2018 vene keel

Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 akad h, hind 86 € 22.01.2018 vene keel • 12.02.2018 eesti keel

Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 akad h, hind 138 € 11.–12.01.2018 eesti keel • 23.–24.01.2018 vene keel

Troppija/ kraanajuht (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid; üle 5 t/alla 5 t tõstejõuga maastjuhitavad tõstemehhanismid) 8 akad h, hind 82 € 09.02.2018 vene keel • 19.02.2018 eesti keel

Kontoriergonoomia koolitus 3 akad h, hind 45 € 24.01.2018 eesti keel Tööstusergonoomia koolitus 4 akad h, hind 50 € 24.01.2018 eesti keel Teeme avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes/ asutustes kohapeal. Avatud koolitused on eesti, vene keeles. Ettevõtte siseseid koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks vaata www.tkhaldus.ee Töökeskkonna Haldus OÜ teostab järgmisi teenuseid: • Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • Riskianalüüsi teostamine • Töökeskkonnaspetsialisti teenus Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179,Tallinn Tel 553 2238, 654 1050 • info@tkhaldus.ee

Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele) 8 akad h, hind 95 € 08.02.2018 eesti keel Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID saab teha erinevaid tervisekontrolle • Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Autojuhi tervisetõend • Toidukäitleja tervisetõnd • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr. Annika Küüdorf Küüdorfi Töötervishoid Õismäe tee 179, Tallinn Tel 5693 1828, 661 6812 • registratuur@tkhaldus.ee

peab ennaSt eeStLaSeKS Ka oma kodumaal Ameerikas ei tunne mees ennast enam nii kindlalt kui Eestis. „Mõned on öelnud, et enne olin kogu aeg nii lõbus, aga nüüd muutun iga aastaga tõsisemaks – vist hakkan juba eestlaseks muutuma,” toob ta näite väikesest aasimisest. Ära tuleb kannatada seegi, et tema sünnipäeval 1. märtsil, kui Ameerikas kevad õilmitseb, on siin sageli veel lumi maas. „Ema ütles alati, et olen kevadelaps, aga nüüd saan aru, et vist olen ikka talvelaps, sest märtsi algul on siin ikka väga külm ja kole,” lausub ta. Mõte üks Eestis asuvatest mõisatest, mida oli Rammidel eri aegadel siinmail kokku üle kümne, ära osta ja korda teha tekkis 1997. aastal Karli isa ja tema sugulaste peades. „Padise mõisa härrastemaja oli neist kõige tähtsam, sest kuulus alati von Rammidele ja oli esimene maa-ala, kus Rammid Eestis elama asusid. See tundus ka suuruselt paras olevat. Algul elas Rammide pere hoopis Padise kloostris, mis oli kohandatud eluruumideks. Mõisa praeguse peahoone ehitasid nad ise aastal 1720,” tutvustab Karl von Ramm ajalugu. Selle ühe olulise detailina ei saa mainimata jätta, et 1622. aastal oli Rootsi kuningas Gustav II Adolf Padise mõisa Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile kinkinud. Tema järeltulijaile kuulus see kuni 1919. aastal toimunud võõrandamiseni. Keskajal kuulusid ümberkaudsed alad Padise kloostrile, mis Jüriöö ülestõusu ajal maha põletati. Vahepeal oli mõis koduks nii Padise koolile kui ka Koidula kolhoosi abitootmisele ja Padise vallale. Karlile on Rammide suguvõsa ajalugu väga tähtis ja emotsionaalselt oluline – nõnda on ta seda põhjalikult uurinud ja jutustab kõigest suure õhinaga. Seegi oli vere kutse, mis seitsme aasta eest pärast mainekas Cornelli ülikoolis hotellimajanduse magistrikraadi saamist ja USA luksushotellides kogemuste omandamist noore mehe püsivalt Eestisse tõi. Mõisa taastamist veavad isa ja poeg ehk Olaf ja Karl von Rammid, kuid kaasa on löönud teisedki sugulased, keda on üle maailma väga palju. Kui kuuldused Padise mõisa taastamisest levisid, võtsid ühendust paljud selle suurpere mõnda harusse kuulunud inimesed, kelle valduses oli perereliikviaid: maale, raamatuid, lauahõbedat ja muid kaunistusi. Nüüd on need klaasiga kappides kenasti välja pandud ja tulevikus leiavad ehk koha samas avatavas muuseumis ja arhiivis, mis praegu veel mõt-

VoN raMMiDele kuNagi eesTis kuuluNuD MõisaiD: • Padise • Hatu • Vasalemma • Vihterpalu

• • • • •

Leetse Laitse Ämari Valkla Salutaguse

tes mõlguvad. „Tahame näidata oma pere kaudu, mis baltisakslased on Eestis teinud ja et tegu ei olnud vaenlastega, nagu vahepeal eestlastele sisendada püüti. Kõik polnud siin ka mõisnikud, oli edukaid kaupmehi ja palju teisi ametimehi,” lausub Karl von Ramm. Kokku on mõisahäärberi uuendamisse paigutatud kolm miljonit USA dollarit, kuid nüüd on kompleks külastajaid vastu võttes juba ka pisut tagasi teenima hakanud ja toodab väikest kasumit. mÜÜb ROmantiKat ja VaiKSet OLemiSt Hotelli keskmine täituvus on 60 protsenti, suvel mõistagi suurem, sest siis tullakse Padisele nautima lisaks mõisamiljööle sealset loodust koos romantilise linnusemäe ja ajaloolise ordukloostri müüridega. Tube, mis vastavad viie tärni tasemele ja on igaüks isemoodi ajastuhõnguliselt sisustatud, on 20. Kui on suurem pidu, majutatakse ära kuni 50 inimest. Põhiliselt on külastajaiks siiski need, kes hindavad linnakärast eemal romantikat, rahu ja vaikust. Hinnataseme kohta ütleb omanik, et see on kümme protsenti odavam kui Tallinna nelja tärniga hotellis, sest ainult nii saab kliente pealinnast kaugemale meelitada. Eelroog restoranis maksab 5–7 ja samasse hinnavahemikku jääb magustoit, pearoa eest tuleb aga välja anda 15–22 eurot. Tubade hinnad on sõltuvalt hooajast 70–100 eurot. Muidugi ei ole peene hotelli ja restorani pidamine 50 km kaugusel asuvas maakohas kuigi lihtne. „Me teame, kuidas hästi teha ja pingutame selle nimel, aga häid töötajaid on väga raske leida. Praegu olen õnnelik, et lõpuks tubli peakoka leidsin. Ta on prantslane, aga juba kümme aastat Eestis elanud,” räägib Karl von Ramm. Eesti häda on tema sõnul selles, et palgad on madalad ja sotsiaalsüsteem nõrk, sestap mõistab ta noori inimesi, kes siit ära välismaale kipuvad. Ehkki praegusel ajal on Padisel külastajaid vähem, on uksed kogu aeg avatud – inimesed võivad sisse astuda ja kaunis miljöös tassikese kohvi juua. Suurematel seltskondadel palutakse ette teatada. Meele teevad omanikul mõruks gii-

did, kes toovad oma grupi majja sisse, et vaid tualetti kasutada ja siis oma teed minna. „Tahaksime, et meie tööd austataks ja panustataks ka omalt poolt kordatehtud kompleksi kasvõi tassi kohvi ostes,” märgib ta. Vähetähtis pole seegi, et hotelli teenindamisel ja selle ümbruse korrashoiul saavad tööd talvel üheksa kohalikku inimest ja suvel kaks korda enam. Eelmisel aastal kinnitas Karl von Ramm Eestis kanda sellega, et võttis endale eestlasest naise, kes kannab nüüd nime Keirin von Ramm ning kellega asuti koos koera ja kahe kassiga mõisa lähedale maale elama. Päris mõisas ei taha mees elada, sest on seda proovinud ja teab, et siis läheks töö ja pereelu lootusetult sassi. Praegu on mõis mehele üksnes töökoht ja see sobib talle paremini. Abikaasa abi kulub aga suure hotelli ja restorani haldamisel marjaks ära. Veel meeldib Karlile, et maakohas elades peab ta kogu aeg eesti keelt rääkima ja nii saab see paremini selgeks. VanaVanaVanaemaL OLi 21 LaSt Kuna noor mees oli just äsja näidanud kabineti seinal pilti oma vanavanavanaemast, kel oli 21 last, ja rääkinud ei tea mitmendat põlve vanaisast, kel oli 11 last, siis sobib küsida, kui suurt peret ta ise kavandab. „Kaks või kolm, rohkem vist ei jõua,” kõlab vastuseks. Naabritega suhtleb kõrget päritolu noormees iga päev. Eile näiteks kohtus ta ühe naabrimehega, kes head siidrit toodab, ja peab nüüd plaani see oma restorani menüüsse võtta. Kohaliku toidu kohta ütleb ta „Kui saame, siis kasutame”, mis tähendab, et hea tooraine otsing alles käib. Küsimus on selles, kui suuri koguseid väiketootjad tarnida suudavad. Esialgu on kohalikelt tootjatelt ostetud juustu, piimatooteid ja mett. Karl sooviks, et pakkujaid oleks rohkem ja hindab meie põllumehi ses suhtes liiga tagasihoidlikeks, ehk isegi kehvadeks müügiinimesteks. Näiteks ootab ta aed- ja puuviljade ning ürtide pakkumisi. Samas on tal tekkinud sidemed ühe Pakri saarel elava rootslasega, kes kasvatab seal lihaveiseid. Igal juhul tema poolt Karlile pulmakingiks saadetud veiseliha maitses külalistele väga hästi. Sobilikku sea- ja lambaliha pole siit veel leidnud. Nüüd, kui Padise mõisa häärber on uuele elule aidatud, käivad Rammide mõtted vana vesiveski ja aida taastamise suunas. „Praegu on meil pärast 20 aastat kestnud suurt pingutust hingetõmbe- ja rahunemisaeg,” ütleb Karl von Ramm lõpetuseks. Lõppes ju mõisahäärberi renoveerimine alles eelmisel aastal.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.