60pluss nr 4/2014

Page 1

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 4/2014 (20) APRILL

ISSN 2228-1592

Millised terviseprobleemid sagenevad vanuse kasvades? Odav pole kvaliteetne. Eakaid liiklejaid tuleb üha juurde. Vahvad õmblustööd koos lapselapsega. Väsimuse vastu aitavad pisikesed idud. E-ained – millest tuleks hoiduda? Kõhukinnisus. Apteeker selgitab.


teema

Aprill 2014 2

Kui komistad, tõuse ja mine edasi!

Tudengid annavad tasuta õigusnõu

lugeja Otepäält hellitas meile saadetud kirjas lootust, et ehk on raadioeetrist paljudele tuttava häälega Kaja Kärner nõus meie lugejatega oma mõtteid jagama. Ta sisustab pensionäride päevi raadios kõneldes, aga temast endast ei teata suurt midagi. Kindlasti pole suur osa kuulajatest teda oma silmaga näinudki. Raadioajakirjanik oli nõus. „Surm öeldakse olevat sama loomulik ja möödapääsmatu kui sünd. Usutavasti on iga inimene oma elus rohkem kui korra surmast mõelnud, omaenese omast sealhulgas. Ja ometi on suur vahe, kuidas mõtleb surmast kahekümne- ja kuidas kaheksakümneaastane,” mõtiskleb Kaja Kärner tänases ajakirjas. Kindlasti oleme olnud šokis, kui sureb noor inimene, sest see on nii ebaõiglane. Küllap aga oleme omis mõtetes lootnud, et ei tahaks sattuda abitusse olukorda, kui iga sinu liigutus ja vähimgi elementaarne soov on jäänud kellegi teise teha ja otsustada. Et ei jääks oma lähedastele koormaks. Eriti siis, kui aju töötab ja saab aru kõigest, mis sinu endaga ja ümber toimub. Ilmselt pole ma ainus, kes soovib jala pealt surra, kui see aeg ükskord peaks kätte jõudma. Nagu Moskva Taganka teatri näitleja Vladimir Võssotski, kes sai Eestis kuulsaks ennekõike oma suurepäraste kitarri saatel esitatud lauludega. Need levisid kaheksakümnendatel koduste ümberlindistuste teel ka Tartus, tasahaaval, et salakõrv ei kuuleks. Peale valitseva ideoloogia vastasuse oli tal palju laule lihtsatel ja

Tartu Ülikooli tudengite õigusbüroo jätkab tasuta õigusnõustamisega, büroo on avatud 5. maini. Vastuvõtt toimub Tartus Näituse 20 majas ruumis 115 esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti kella 16–19 ja laupäeviti kella 11–14. Ülikooli teatel tuleb õigusnõu soovijail end registreerida telefonil 737 5299 või e-aadressil juuraavi@ut.ee. Õigusnõuandeid jagavad Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid ning see on kõigile tasuta. Tudengite õigusbüroo juhendaja, kriminaalprotsessi lektori Andreas Kanguri sõnul suunavad abivajajaid õigusteaduskonna tudengite juurde ennekõike maakohus, politsei, sotsiaalhoolekanne ning kohalikud omavalitsused. Lisaks leiavad juriidilise nõu vajajad tee õigusbüroosse ka ise või tuttava soovitusel. Kanguri hinnangu järgi on järjepidev büroo töö end nii institutsioonides kui ka linnarahva hulgas juurutanud. TÜ õigusteaduskonna tudengite juriidilist nõu hinnatakse kõrgelt ning nende töö kvaliteeti peetakse samaväärseks tasulist juriidilist nõu pakkuvate büroodega. (BNS)

60+

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post: 60pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnapetsialist Sirly Kurisoo, tel 5307 9605, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 45 500

inimlikel teemadel. Püüan mälu järgi taastada üht oma lemmikfraasi, kus elu silitab vaid vastukarva: „Ma vihkan julmust, kuid ka nõrkust. Ei meeldi veatu inimene. Vihkan, kui keegi sorib hinges või kui keegi sinna sülitab.” Võssotski on deklareerinud, et halb ei ole ükski teema, millest kirjutada või laule luua. „Mil viimast korda mängin ma ja laulan? Ning milline on siis mu viimne viis? Ei ette tea ma, aga ütlen ausalt: ei taha surra, praegu ega siis!” on Viljar Ansko teda tõlkinud.

N

ii me viskleme oma elus pidevalt. Elu surub meid nurka, tõukab kannatustesse ja sunnib nutma. Aga surra ei tohi enne surma. Sellepärast imetlen ma inimesi, kellele elu vahetpidamata kaikaid kodaratesse pillub, nad kukuvad, aga tõusevad püsti, pühivad prügi ja tolmu riietelt ning lähevad edasi. Just need inimesed on siirast lugupidamist väärt. Mitte need, kes läbi elu pea pilvedes vaid tantsisklevad. Mööda sirget asfaltteed jõuab kiiresti kohale, aga palju huvitavam on vahel põigata metsateele, kus võib küll puujuurika taha komistades haiget saada, aga tunneb, kogeb, õpib ja näeb kordades rohkem. Rõõmsat ja erksat kevadet!

Eve Rohtla peatoimetaja

Täpsustame tabelit Ajakirja 60+ märtsinumbris avaldatud tabelisse, kus olid ära toodud maakondade odavaimad ja kalleimad hooldusasutused, oli sisse lipsanud kaks eksitavat viga. Põlvamaal asuva EELK Räpina Hooldekodu kuutasuna oli kirjas 527 eurot, õige kuutasu on kuni 505 eurot. Põlvamaa odavaim hooldusasutus on hoopis Leevi Hooldekodu, mille kuutasu on 490 eurot. Tallinnas asuva Kursana Pansioni täpne ja õige nimi on Kursana Eesti OÜ Merivälja Pansion. (60+)

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Aprillis tellides 11 numbrit 11 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 10. mail. Esikaanel Merle Karu joonistus.

REKLAAM

TELLI EESTI UKS LOETAVAMAID AJAKIRJU Eesti Naine

Kroonika + Nädal 83 200

13 500 Kroonika + Nädal Imeline Ajalugu 28 800

I koht

Kroonika + Nädal

Lugejaid vanuses 50+

42 300

Imeline Teadus Kodutohter Tehnikamaailm Kodu ja Aed TV / Teleleht Naised

Top 8

Kodutohter

14 000

12 000

10 000

8000

Imeline Teadus 63 300

III koht

Kodu ja Aed IV koht

naised 20 000

25 000

30 000

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Imeline Ajalugu 66 300

Eesti Naine 60 700

TV / Teleleht Kodu ja Aed

mehed

Kodu ja Aed 71 900

Top 5

Kodutohter

II koht

Tiiu

Lugejaid vanuses 50+

Kroonika + Nädal

mehed

naised

56 800

Eesti Naine V koht

Kodutohter 52 300 Tiiu 50 800

Kõik vanuserühmad Top 8

Andmed: Turu-uuringute AS TOP AJAKIRJAD, ELU 2013 (kvartal IV)

Tel 617 7717 või tellimine@60pluss.ee 1 number 2 eurot (sõbrahind 11 numbrit 11 eurot) www.60pluss.ee


kolumn

3 Aprill 2014

T

a ärkas igal öösel enam-vähem ühel ajal, umbes kahe paiku. Siis, kui õhtuse valuvaigisti mõju lõppes. Aega oli ta õppinud umbkaudu määrama. Ta teadis, kuhupoole aknad jäävad, aga ei näinud, kas päike hakkab varsti tõusma või on väljas veel täiesti pime. Nägemine kadus juba mõned aastad tagasi. Nüüd on maailm ühtviisi pime, öösel ja päeval, suvel ja talvel. Ta ei saanud ennast voodis keerata ega istuli tõusta. Lihased ei kuuletunud enam. Millal ta viimati püsti seisis ja kõndis? Tema, kes ta terve elu oli igale poole jooksuga läinud, sest kogu aeg oli nii palju teha, üht asja viia ja teist tuua. Esimene mõte ütles, justkui olnuks see alles eile, aga siis tuli meelde, et on juba aastaid liikumatu. Kui mitu aastat? Viis? Kümme? Peaks hommikul üle küsima. Ah, keegi ei saa nagunii aru, mida ta küsib või öelda tahab. Nii ongi üha vähem, mida öelda. Ühe kunagise kooliõe kohta oli ta kuulnud samasugust lugu: kõigepealt kadus nägemine, siis kõne ja kuulmine, teda keerati linadega ja söödeti sondiga, eriti kehvadel päevadel aitas aparaat hingata. Ainus, mis lõpuni vastu pidas, oli aju: see registreeris, tundis, kannatas. Kas minul läheb samamoodi, mõtles ta. Mis siis järele jääb, kui ükskord on kõik ära võetud, aga hingenatuke ikka veel sees? Kõrvalkorteris hakkas laps nutma. Ta oli terve elu kortermajas elanud ja mõttes õhukesi seinu kirunud. Nüüd tundus see isegi hea – naabripere umbes pool aastat tagasi sündinud laps ärkas alati hommikupoole ööd üles ja küsis rinda või lutipudelit. See igaöine rutiin mõjus rahustavalt. Valu taandus märkamatult, kui ta oma laste sünnile mõtles. See oli kõige ilusam aeg tema elus. Kuidas nad kasvasid ja kooli läksid. Kuidas kogu aeg oli kõigest puudus, kuid tagantjärele mõeldes oli kõik ometi olemas. Vanim käib teda nüüdki mõnikord vaatamas ja kallistamas, omal lapsed juba suured. Igal lapsel on oma elu, alati kiire, palju tööd, kauged reisid. Ehkki ta lapsi alati ootab, tuleb raske südamega tunnistada, et nende elus on praegu tähtsamaid asju kui oma ema. Miks peakski nooremaid alatasa oma voodi kõrvale tahtma, kui nad aidata ei saa. Parem olgu nii, nagu on. Ta püüdis meenutada, mida on oma parimatest aastatest alles hoidnud. Üks tühi lõhnaõlipudel, mis oli parim parfüüm erilisteks hetkedeks, üks noorpõlve pidulik taftkleit, mehe kingitud sõrmused, poest ostetud, vabrikutöö. Need kõik oleks pärit nagu kusagilt eelmisest elust. Ta ei mäleta-

FOTO: ERAKOGU

Kannatlikult ja väärikalt KES ON KAJA KÄRNER? Mul polnud vaja elukutset valida – elukutse valis mind, kui Eesti Raadio diktorite konkursil sõelale jäin ja mind selleks elukutseks koolitama hakati. Sellest on möödas ligikaudu nelikümmend aastat ja imestan isegi, et paremate ja halvemate aegade kiuste olen raadiomajas nii kaua töötanud. Need aastakümned on läinud justkui kuulajate kõrva ja valvsa pilgu all: mida olen öelnud ja mida olen mõelnud, saab välja lugeda kasvõi saateteemade ja -külaliste valikust. Saateid tehes olen püüdnud silmas pidada oma isiklikku eesmärki: et korda saaks rohkem kui kaost, mõistmist rohkem kui hukka- või valestimõistmist ning et vana ja väärtuslik suurtes muutuste tuultes käest ei kaoks. Iga aastaga muutub elu ümberringi üha kiiremas tempos ning seepärast hoian kinni mitmest ajaproovi läbi teinud põhimõttest. Need tunduvad eriti väärtuslikud just nüüd, kui olen ise 60+.

nud, milline oli tema lemmiklõhn, ning kui lihased kõhetusid, jäid sõrmused suureks ja kadusid üksteise järel sõrmest, lõpuks ka abielusõrmus. Mõni leiti üles, mõni jäigi kadunuks. Kõik kaob. Nii on. Valu tuli tagasi ja tuletas meelde, et ta on elus. See on imelik: igal hommikul, kui algas valude, valulike istuli tõstmiste ja küljelt küljele keeramiste päev, soovis ta, et need kannatused juba lõppeksid. Aga igal õhtul, kui tugiisik ta magama sättis ja tule kustutas, palus ta, et see ei juhtuks veel täna öösel. Ta teadis, et surm päästaks valudest ja lõputust päevast päeva teiste keeratapöörata olekust, aga kartis, mis tuleb pärast seda. Ta kaalus uuesti, tuhandendat korda, nii- ja teistpidi, kas surm või elu, ja jõudis jälle samasse punkti: ta ei saa ise midagi valida. Ta püüdis aru saada, miks tema vanaduspäevi valu ja kannatustega mõõdetakse. Omateada polnud ta elus kellelegi halba teinud, polnud kedagi reetnud ega kusagil kaebamas käinud. Oli püüdnud olla hea ema, polnud reetnud oma elu ainukest armastust, isegi naabritega oli läbi saanud. Miks siis just tema? Kui naabrite juures raadio mängima pandi, sai ta aru, et oli tunnikeseks magama jäänud ja et on hommik. See tähendas kuiva tunnet, uut peotäit tablette, silmapesu ja peakammimist, uut päeva.

Ta võttis, mis talle oli jäänud – õpitud kannatlikkuse ja väärikuse –, ja küsis abistajalt igahommikuse, enam-vähem arusaadava küsimuse: mis ilm täna väljas on?

O

len 60+ toimetusele tänulik, et sain seda teemat siin avada. Raadios ju surmast ei räägi. Mitte et see inimesi ei huvitaks, vastupidi, aga on teemasid, millest mõtled omaette, loed raamatust või vaatad teatris, aga ma ei usu, et ollakse valmis keset päeva raadiost kuulama kedagi, kes on sunnitud tõvele alla vanduma või on ümbrusega kontakti kaotanud. Tõde on ränk. Ja enamasti väga ebameeldiv. Surm öeldakse olevat sama loomulik ja möödapääsmatu kui sünd. Usutavasti on iga inimene oma elus rohkem kui korra surmast mõelnud, omaenese omast sealhulgas. Ja ometi on suur vahe, kuidas mõtleb surmast kahekümne- ja kuidas kaheksakümneaastane. Olen olnud tunnistajaks mitmele lähedasele, kes mõtteis oma elu ja saatusega tõtt vaatavad, vaevad ja kaaluvad, mis oli õige ja mis vale ning mida oleks pidanud teisiti tegema. Olen näinud, kuidas nad sammhaaval elu küljest lahti lasevad.

REKLAAM

Raamat müügil raamatupoodides ja supermarketites ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses. Hind toimetuses 10 eurot 60+ terviseraamat „Südameasi” räägib just eakamate inimeste tervisest. Peamised lood on südamega seotud – kõrge vererõhk, infarkt ja muud südamehaigused. Mõtiskleme teemadel, mis südant valutama panevad – kodukuludest üksinduseni, aga ka vanemaealiste voodielust. Tähelepanu all on peavalu ja kuulmishäired. Nõu annavad ja kommentaare jagavad tunnustatud arstid, näiteks dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sulling, dr Jüri Voitk, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolamets jpt. Teabeküllased patsiendilood näitlikustavad, kuidas oma tõbedega toime tulla. 112 lk, kõva köide. Koostajad ja toimetajad Eve Rohtla ja Signe Siim. Tel 433 0040, www.60pluss.ee

Eesti kinnisvara nõustamiskeskus

6 200 300

rtus * üüriküsimused soovitused * kinnisvara vää Küsi nõu: * ostu- ja müügi d kinnisvaraspetsialistid. ima par ti Ees fonile vastavad * investeerimine * äri. Tele epakkuja hinnakirjale. Kõnetariif vastavalt teenus

www.arcovara.ee/6200300


kaja

Lugeja arvab Mul on väga kahju, et ajakiri jõudis minuni alles poolteist aastat tagasi. Olen seepärast kindlasti väga paljust huvitavast ilma jäänud. Kohe oli selge – just sellist ajakirja me abikaasaga vajamegi. Kiiresti sai vormistatud tellimus ja selle ilmumist ootame alati suure huviga. Ise olen juba 70+. Püüan olla optimistliku ellusuhtumisega, virisemine ei vii kuhugi. Ainult aega napib, ööpäevas võiks olla 24+ tundi. Loen ajakirja ühe hingetõmbega läbi. Mis kõige enam meeldib? Aus vastus: kõik meeldib! Huviga loen lugejate arvamusi. Tore, et inimesed aitavad oma arvamustega ajakirja veel huvitavamaks muuta. Ärge arvake, et olete vilets kirjutaja, nagu arvas enda kohta Niina Jüris. Hoolimata mitte just kergest lapsepõlvest ja noorusest tunnevad paljud teda kui töökat ja aktiivse ellusuhtumisega pereema. Ta on abiks ka abikaasa Toomasele, korraldades oma kodus igal suvel kokkutulekut tema grupikaaslastele, kellega koos Saaremaa tööstuskoolis aastatel 1958–1962 õpiti. Alati on midagi meenutada. Igal suvel kohtutakse, sest iga aastaga jääb tulijaid vähemaks. Parimal juhul tuleb 10–12 „poissi” kokku. Vastu võetakse kõiki nagu oma pere liikmeid. Lahkudes püüab perenaine veel moosi- või seenepurgi kaasa sokutada. Tänan kõigi nimel lahket pererahvast! Kahjuks tuleb eakail praegu oma elu- ja terviseprobleemidega ise hakkama saada. Tore, kui on järeltulijad, kes tahavad ja oskavad aidata. Kahjuks paljudel pole. Muidugi oleks vanadekodusid juurde vaja ja et hinnad oleksid kättesaadavad. Ühinen peatoimetaja Eve Rohtla mõttega, et neid maju tuleks rajada ärimeeste, omavalitsuste ja riigiga koostöös. Igaühel on vanemad ja vanavanemad. Nende abistamine peaks saama südameasjaks. Ärge unustage, tänu neile oleme siia ilma sündinud. Avo, Tallinn Mulle meeldis „Suur elumuutus: Alma läheb uude koju”, sest olen juba 68 ja tuleb mõelda, kuhu minna, kui selleks vajadus sünnib. Lapsi pole, on vaid kolm poolõde, kellel pole vanaduses mind kindlasti vaja. E. P., Halinga, Pärnumaa Kuna olen ise hooldekodus üle 28 aasta töötanud, siis eriti soojendas südant artikkel „Suur elumuutus: Alma läheb uude koju”. Tore oli näha Rannapere pansionaadi juhataja Peeter Saare fotot. Koos hooldekodude töötajatega olen käinud nii mõnelgi reisil. Mare Oja, Põlvamaa

Aprill 2014 4

See olematu talv meelitas mind nii vara seemneid mulda panema, et nüüd ootavad mõned „tõusikud” juba pikeerimist. Mure on selles, et mul pole köetavat kasvuhoonet, kilehoonesse pole ma kunagi taimi enne 15. maid istutanud. Võib ju veel külmaks minna. Hea, et kaera kasutamise kohta retsepte sain. Putru ja piima olen küll kaerast teinud, nüüd proovin pannkoogid ka ära. Mõttes juba söön neid! Tore, et kellelegi on vanadekodu vajalik. Öeldakse, et ära hõiska enne õhtut, aga mina olen nii kodu küljes kinni ja loodan sisimas, et mujale minema ei pea. Mu noor hing vanas kehas ei kujuta ette, et söön pika laua taga, kus on koos ainult vanad, nagu ma siis ise olen. Hoidke oma hing noor, siis on elu ilus igas eas. Mis siis, et elu jooksul „kogutud” hädad ja valud vaevavad, ma pole neist kaugeltki prii, aga tohutult rõõmus selle üle, et elan. Elvi Undrits, Järvamaa Ootan alati huviga ajakirja 60+, mis on mitmekülgselt huvitav ka noorematele. Kõigepealt lugesin läbi vanadekodusid puudutava loo. Uskumatu, et vaatamata kõrgele kohamaksule napib seal kohti. Napiks enamgi, kui oleks rahaliselt kättesaadav. Peavad ju lapsed ja lapselapsedki tasuma lisaks pensionile kopsaka summa. Enamikule peredest käib see üle jõu. Vanur vajab lisaks täiskõhule vaid sooja toanurka, puhast voodit ja inimlikku kohtlemist. Tean töötuks jäänud tütart, kes tõi oma ema vanadekodust koju, et tema pensioni toel ei kaoks leib pere laualt. Minuga koos sooviksid paljud, et meie riigimeeste koostatud eelarves olev artikkel, mis alandab üksikisiku tulumaksu ja teenib sellega üksnes kõrgepalgaliste huve, lahendaks mõnegi kitsaskoha sotsiaalvaldkonnas. Mitu korda lugesin läbi Tarmo Õuemaa geniaalsed mõtted vanadekodust Loojangule Vastu. Arukas projekt, kuigi tänasele pensionärile lootusetult hiljaks jäänud. Aitäh autorile tuju tõstnud loo eest! Nonna Kaljurand, Viljandi

toad, kus arvuti kasutamise võimalus, televiisor, mugavad tugitoolid-diivanid, rohkelt lilli. Kõikjal puhtus, personal asjalik ja oma tööd armastav. Oli ka väike saal, kus esinesime. Ei peetud paljuks toimetada kohale ka ratastoolis istujaid, hoolimata sellest, et nende toad asusid eri korrustel. Saalisolijate näolt peegeldus rahuolu, lauldi kaasa, isegi tantsiti. Hetkega tekkis suure pere tunne. Küsimusele, kuidas elanikud end seal majas tunnevad, vastati, et nagu kodus. Olli Tõnurist, Lääne-Virumaa Olen selle ajakirja värske lugeja. Sain alles esimese numbri, kuigi olin paljudelt oma tuttavatelt selle headusest kuulnud. Nüüd veendusin selles ka ise. Mulle meeldis artikkel, kuidas teha kasutu kasulikuks. Samuti meeldib mulle igasuguste toitude katsetamine. Ka lilled võtavad oma aja. Neid on mul kodus päris palju. Südamesse läks ka artikkel „Defitsiitne vanadekodu”, kuna mul enesel on väga mitmeidki häid tuttavaid hooldusasutustes. Seega olen hästi kursis nende inimeste rõõmude ja muredega. Loomulikult sõltub palju kodustest, kuid on ka neid, kes panevad haige lapse, isa või ema hooldekodusse ja unustavad hiljem tee sinna. Kahjuks. Helje, Tartumaa Saan kosmonautika päeval 92. Olen elurõõmus, liigun kahe kepiga igale poole, ainult trepid teevad valu. On liikumisaasta, aga minul käimisest puudu ei tule. Olen liige pea igas oma linna klubis. Väljasõitudel löön alati kaasa. Mu suvine töökoht on peenramaa. Elu on huvitav, kõikjal sõbrad. Elame veel! Hilda Kaljula, Viljandi Sisuka kirja eest saab eriauhinna, 60+ kohvitassi Avo Tallinnast.

Lugesin suure huviga lugusid hooldekodudest. Tänu sellele, et käime võimalusel oma lauluansambliga hooldekodude elanikele meelelahutust pakkumas, olen saanud tutvuda neist mitmega, ka väljaspool oma maakonda. Hooldekodud on tõesti väga erisugused, kahjuks mitte iga kord ei jää pärast neid kohtumisi hinge hea tunne. Küll aga jäi väga hea mulje Jõgeval asuvast hoolde-vanadekodust. Mugavad erineva kohtade arvuga toakesed, kuhu oli kodust kaasa toodud ka mööblit. Ustel nimesildid, et oleks lihtne leida otsitavat. Kaks kõrvuti toakest ootasid lähipäevil saabuvat kõrges eas abielupaari. Eri majatiibades puhke-

REKLAAM

PANDIVERE PANSION

Info ja broneerimine kodulehel

www.pandiverepansion.ee Lisainfo: Sirje Pedius, tel 520 0066, info@pandiverepansion.ee

pakub avarust ja hubasust

Aprillikuus on ajakirja 60+ lugejatel võimalus veeta TASUTA 3 proovipäeva Pandivere Pansionis.

Kuutasu alates 455 €

Selleks tuleb kodulehe www.pandiverepansion.ee eelbroneeringusse kirjutada "Ajakiri 60, 3 päeva". Tasuta proovipäevi jätkub 20 kiiremale. Täpsem info kodulehel.

Tere tulemast Pandivere Pansionisse!


tervis

5 Aprill 2014

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

D-vitamiin ja liikumine on võtmetegurid Ketlin Beljaev ketlin.beljaev@ajaleht.ee

T

artu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia osakond on koht, kus tavaliselt viibib samal ajal kaheksa kuni kümme vanemaealist patsienti, kes on kodus kukkunud ja luu murdnud. Koos traumatoloogidega töötab seetõttu osakonnas ka sisearst Helgi Kolk, kes on spetsialiseerunud geriaatriale ehk vanemale eale iseloomulike haiguste ennetamisele ja ravile. Enamikus Euroopa riikides on perearstil võimalik suunata keerulisemaid patsiente geriaatria osakonda. Eestis, kus üle 65aastaste osakaal rahvastikus jõudsalt suureneb, ei ole Helgi Kolgi väitel eakate arstiabiga kuigi järjekindlalt tegeletud. Samas aitaks krooniliste haiguste õigeaegne diagnoosimine ja ravi ning haprate luudega inimeste seisundi igakülgne hindamine kukkumisi ja luumurde ennetada. Kuigi traumatoloogia osakond pole doktor Kolgi sõnutsi sisearstile töötamiseks just tavapärane paik, on luuhõrenemisest tingitud luumurrud loonud selleks vajaduse – aasta jooksul satub Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia osakonda ainuüksi reieluu ülemise osa murruga ravile 300–330 Lõuna-Eesti vanemaealist inimest. Kui noor inimene satub luumurruga

Kuigi paljud haigused ei küsi vanust ja võivad tabada meist igaüht, tikuvad teatud hädad ligi aastate lisandudes. Olgugi et neid ei saa alati ära hoida, on arstidel varuks soovitused, kuidas oma tervise eest hoolt kanda.

haiglasse, on selle põhjuseks tavaliselt suure energiaga trauma, näiteks liiklusõnnetus või kõrgusest kukkumine. Eaka patsiendi luumurd juhtub hoopis lihtsamalt – jalg jääb vaiba serva taha, tagajärjeks kukkumine, tihti ka puusaluu ehk reieluu ülemise osa murd. Kuni kolmandik selliste murdudega inimestest ei suuda iseseisvalt tõusta ega abi kutsuda, sest telefon on laual või sootuks teises toas. „Mobiilist on kindlasti kasu siis, kui aku laetud, kiirabi või lähedase inimese number kergesti valitav ja telefon alati kaasas,” annab Helgi Kolk lihtsa soovituse.

Üle 75aastastel inimestel on levinuim reieluukaela murd, mis juhtub enamasti siseruumis, kas oma kodus või hooldekodus kukkudes. 60. eluaastates on sagedasemad õlavarre- ja kodarluumurrud randmepiirkonnas, sest kukkudes püütakse ennast sirutatud kätega kaitsta. Tihti eelnevad ja kaasuvad traumale muud tervisehädad, millega geriaater traumatoloogia osakonnas tegelebki. Arst uurib ka kukkumise põhjusi, milleks võivad olla tasakaalu- ja kõnnihäireid esilekutsuvad haigused, aga ka tarvitatavad ravimid. Kukkumist soodustavad südame rütmihäired, vere madal hemoglobiinitase, >> lk 8

REKLAAM


tervis

Aprill 2014 6

60+

MILLISTE HAIGUSTE RISK A

• Vanaduskuulmisnõrkus ehk brebüakuus (55 protsendil üle 60aastastest ja üle 90 protsendi üle 80aastastest on kuulmishäired) • Nägemise halvenemine, eriti lähedale vaatamisel • Südame isheemiatõbi • Südame erutusjuhte- ja rütmihäired (sagedasim südamepekslemine) • Stenokardia • Trombide tekke oht • Südamelihase infarkt (sagedamini meestel) • Insuliinisõltumatu suhkurtõbi • Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand • Osteoporoos (sagedamini naistel, väga kõrges eas ka meestel) • Osteoartroos (sagedamini naistel) • Vereringeelundite häired • Hüpertooniatõbi • Südame isheemiatõbi • Krooniline bronhiit • Bronhiaalastma • Reumatoidartriit • Artroosid • Eesnäärme healoomuline suurenemine ehk prostata hüperplaasia (meestel) • Luumurrud • Meeste viljakuse vähenemine (70. eluaastates meestel on seemnevedelikus aktiivseid seemnerakke umbes 48 protsenti) • Seksuaalprobleemid • Unehäired • Immuunsuse langemine • Ateroskleroos (sagedamini meestel) • Depressioon (sagedamini naistel) • Uriinipidamatus (nooremas vanusegrupis naistel rohkem, üle 75aastastel meestel aga rohkem kui samaealistel naistel) Allikad: Tervise Arengu Instituut (TAI), „Eakate terviseentsüklopeedia”

NAHAHAIGUSED Nahahaigustest esineb üle 50aastastel enamasti päikesele eksponeeritud kehaosadel aktiiniline keratoos, mis vanuse kasvades üha sageneb. Kiirguskeratoosid on päikesest kahjustatud nahal tekkivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja täpsemalt on tegemist naha ülemises kihis (epidermises) paiknevate ebatüüpiliste naharakkude kogumikega. Eriti ohustatud on heledanahalised inimesed, kes on pikka aega töötanud välitingimustes nahka ultraviolettkiirguse eest kaitsmata. Tüüpiline aktiiniline keratoos on selgelt piirdunud, ebaühtlaselt ketendav, kuiv kare laiknaast. Kollete värvus on kollakaspruun, pruun või punakas. Võib esineda ka täiesti nahavärvi koldeid, mida on raske märgata, kuid katsudes tunda karedate laikudena. Kollete läbimõõt võib varieeruda mõnest millimeetrist kuni ühe sentimeetrini, neid võib olla üksikuid või väga palju, isegi sadu. Enamasti tekivad keratoosid kõige rohkem päikesele avatud nahapiirkondades – otsmik, nina, põsed, ülahuuled, oimukohad, kõrvalestad, lagipea (kiilaspäistel), käsivarred, labakäed, jalasääred. Allikad: silmaarst Marge Tampere, derma.ee

PSÜÜHILISED HAIGUSED Vanemaealistest umbes 20 protsendil esineb psüühilisi häireid. Kohanemishäired on seotud elu viimase faasi läbitöötamisega ja hingerahu leidmisega või mitte. Isiksusehäireid on palju. Sageli hüpohondriat, haiguste kartust. Depressioon võib sarnaneda dementsusega (pseudodementsus), mida saab antidepressantide raviga parandada. Somaatilised haigused võivad tekitada psühhoose, ka dementsust. Isegi põiepõletikust võib minna psühhoosi. Orgaaniline dementsus on põhiliselt ateroskleroosi ja mikroinsultide tagajärg. Alzheimeri dementsus on pärilik. Sellel on nii varane kui hiline vorm, varane vorm on halvema prognoosiga. Levinud on unehäired, kui hommikul vara ärgatakse. Siin aitab melatoniin. Palju esineb ravimisõltuvust, nii uinutitest kui kõhulahtistitest. Raviga ei tasu üle pingutada, annused võiksid olla väiksed. Mõnikord on kohv vanemaealistele rahustava toimega. Allikas: psühhiaater Sergei Tiganik

MEESTE KASVAJAD 60+ • kopsuvähk (ka naistel kasvab haigestumine kopsuvähki) • eesnäärmevähk (vanus on kõige suurem ohutegur) • söögitoruvähk 75+ • kusepõievähk

NAISTE KASVAJAD 60+ • rinnavähk (80aastastel ja vanematel varitseb oht üht naist kümnest) • käärsoolevähk (meestel ja naistel enamvähem sama) Allikas: Tervise Arengu Instituut (TAI)


tervis

7 Aprill 2014

AASTATEGA ÜHA KASVAB? 75+

• Ajuinsult • Peaajuveresoonte haigused • Peaaju ateroskleroos • Ajumassi vähenemine ajurakkude hävinemise tagajärjel • Parkinsoni tõbi • Alzheimeri tõbi • Dementsus (peamiseks põhjuseks on Alzheimeri tõbi, ohustab kuni 50 protsenti 90aastastest inimestest) • Temporaalarteriit ehk oimuarteripõletik (sagedasem naistel) • Kuulmiskaotus • Tasakaaluhäire ehk presbüastaksia • Glaukoom • Kae • Südamejõudluse vähenemine • Südamepuudulikkus • Äge või korduv müokardiinfarkt • Vere- ja vereloomeelundite haigused ning teatavad immuunmehhanismiga seotud haigusseisundid • Süvaveenitromboos • Pneumoonia • Neerupuudulikkus • Vaegtoitumine (suureneb järsult vanusega, võrreldes 70aastastega kahekordistub üle 80aastaste inimeste seas) • Reumatoidartriit (naised haigestuvad 2-3 korda sagedamini kui mehed) • Artriit • Selgroolülide kokkuvajumine lülisambas • Reieluukaela murd • Rauavaegusaneemia • Podagra

Allikad: Tervise Arengu Instituut (TAI), „Eakate terviseentsüklopeedia”

SILMAHAIGUSED Silmalaseri silmaarsti Aili Madissooni väite kohaselt ei saa silmahaiguste puhul väga selgelt välja tuua, mis vanuses üks või teine haigus nägemist mõjutama hakkab, aga igaüks neist annab tulekust omal moel märku. Kui katate käega vaheldumisi ühe ja teise silma kinni, tuleks vaadata, kas ninaots paistab – see on üks tunnus, kuidas oma nägemisvälja kontrollida. „Seda peaks normaalselt aimama või nägema, aga kui enam ei paista, siis on vaatevälja kahjustused,” selgitab silmaarst. Üks haigus, mille puhul ninaotsa enam näha ei pruugi, on glaukoom – silma siserõhu tõus, mille tõttu hakkab nägemine hägustuma just silma äärealadel. See on ühtlasi sagedasim haigus, mis põhjustab pimedaks jäämist. Aili Madissooni sõnul on glaukoom rahva hulgas tuntud ka kui roheline kae, kuigi sel pole kaega mingit pistmist. Inimesed on lihtsalt täheldanud, et kui rõhk silmas väga kõrgeks läheb, hakkab see rohekalt helkima. Kõrge rõhk on ohtlik, sest see vajutab nägemisnärvile. Isegi esimene glaukoomihoog, kui silma siserõhk liiga kiiresti tõuseb, võib lõppeda pimedaks jäämisega. Silmaarsti ütlemist mööda tunneb selle enamasti ära tugeva peavaluhoo ja iivelduse järgi. Seda saab aga ennetada, käies silmaarstil

spetsiaalse aparaadi abil rõhku kontrollimas. Madissoon ütleb, et mikroskoobiga silma vaadates võib silmaarst selle ohu ära näha. Seega tuleks silmi kontrollida ka juhul, kui erilisi kaebusi veel pole. Eriti need, kelle perekonnas on glaukoomi esinenud. Ravi on arsti hinnangul väga lihtne – tihti piisab silmatilkadest, aga neid peab kasutama pidevalt. Haigust nendega ära võtta ei saa, aga saab kontrolli all hoida. Peale glaukoomi esineb vanemaealistel patsientidel arsti sõnul läätse vanuselist muutust, mis võib omakorda tekitada kaed. Lääts pole kõrgemas eas enam elastne ja seda pole võimalik lihaste abil pingutada ja lõdvestada nii palju, et erinevatele kaugustele fokusseerida. Kui fokusseerimisvõime on juba täielikult kadunud, võib hakata pihta tuhmumisprotsess, ning kui läätsel hakkab kae tekkima, võib see esialgu ka paisuda. Kae esimeseks tunnuseks on arsti selgitusel tihti see, et need, kes kandsid plussprille, rõõmustavad, sest nende pluss väheneb. „Kes oli lühinägelik, neil läätse paisudes miinus suureneb. See on küllalt sagedane tunnus,“ lisab Madissoon. Lääts võib tuhmuma hakata erinevatest kohtadest – kui hägustumine saab alguse silma äärealadelt, võib nägemine veel pikalt teravana püsida. Lõpuks on kogu nägemine hall ja udusem. Kui kae on päris küps, võib arsti kinnitusel märgata, et pupill on hall. Aga tänapäeval nii kaugele

just tihti ei jõuta. Kae puhul aitab lõikus, mille käigus asendatakse tuhmunud lääts läbipaistva kunstläätsega. Sel juhul saab patsient ise valida korrektsiooni, kas tahab näha kaugele või lähedale. Lisaks silmaläätsele mõjutab kõrgem iga ka silmapõhja, kus asub kollatähn. See hakkab lupjuma enamasti vanemaealistel inimestel ja esineb nii märja kui kuiva vormina. Kuiv vorm on healoomulisem. „Võivad tekkida moonutused: nurgad pole enam nurgad ja triibud lähevad kõveraks. Kui on märg vorm, siis on sümptomid rohkem väljendunud,“ räägib Aili Madissoon. Kollatähni kahjustust tajub inimene üldjuhul varakult, sest kui see rivist väljas on, näevad ainult silma perifeersed osad. „Üks patsient ütles ilusti, et suurele puule just otsa ei jookse. Inimene ei näe detaile ega tunne näiteks nägupidi ära. Lohutus on see, et päris pimedaks ei jää,“ tõdeb silmaarst. Märja vormi puhul aitavad silmasisesed süstid, millega saab turset alla võtta. Haiguse profülaktika peaks käima kogu elu jooksul. Madissoon soovitab rasvase liha asemel eelistada kana ja kala, tarbida värskeid ja värvilisi vilju. Samuti tuleb silmi kaitsta päikesekiirguse eest korralike päikeseprillidega. „Kuiva vormi puhul on kindlasti veel mõtet hoida. Degeneratsiooni puhul ei tohi mingil juhul suitsetada need, kes tahavad nägemist hoida,“ soovitab arst. KETLIN BELJAEV


tervis

KOLESTEROOL

– sõber või vaenlane?

KŽůĞƐƚĞƌŽŽů ŽŶ ƌĂŬƵƐĞŝŶƚĞ ĂƐĞŶĚĂŵĂƚƵ ŬŽŽƐƟƐŽƐĂ͘ <ŽůĞƐƚĞƌŽŽů ƌĞŐƵůĞĞƌŝď ƌĂŬƵŵĞŵďƌĂĂŶŝĚĞ ůćďŝůĂƐŬǀƵƐƚ ũĂ ũćŝŬƵƐƚ͘ <ŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝƚĂ Ğŝ ƐƵƵĚĂŬƐ ƌĂŬƵĚ ƚĂůŝƚůĞĚĂ͕ ĞŶƚ ƐĂŵĂƐ ǀƁŝď ƐƵƵƌĞŶĞŶƵĚ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝƐŝƐĂůĚƵƐ ŽůůĂ ŽŚƚůŝŬ͘ můĞŵććƌĂƐĞ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝƐŝƐĂůĚƵƐĞ ƚƁƩƵ ŬĂŚũƵƐƚƵǀĂĚ ǀĞƌĞƐŽŽŶƚĞ ƐĞŝŶĂĚ͕ ŵŝůůĞ ƚĂŐĂũćƌũĞů ƐƵƵƌĞŶĞď ŽůƵůŝƐĞůƚ ƐƺĚĂŵĞͲ ũĂ ǀĞƌĞƐŽŽŶŬŽŶŶĂŚĂŝŐƵƐƚĞ ƌŝƐŬ͘ EĞƐƟƐ ŽŶ ϴϬʹϵϬ ƉƌŽƚƐĞŶĚŝů ŬĞƐŬĞĂůŝƐƚĞƐƚ ŝŶŝŵĞƐƚĞƐƚ ŵƁƁĚƵŬĂůƚ ǀƁŝ ƚƵŶĚƵǀĂůƚ ƐƵƵƌĞŶĞŶƵĚ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝƐŝƐĂůĚƵƐ ŶŝŶŐ ĂĂƐƚĂƐ ƐƵƌĞď ůŝŐŝ ϵϬϬϬ ŝŶŝŵĞƐƚ ƐƺĚĂŵĞͲ ũĂ ǀĞƌĞƐŽŽŶŬŽŶŶĂŚĂŝŐƵƐĞ ƚĂŐĂũćƌũĞů͘ SƺĚĂŵĞͲ ũĂ ǀĞƌĞƐŽŽŶŬŽŶŶĂŚĂŝŐƵƐŝ ŽŶ ǀƁŝͲ ŵĂůŝŬ ĞŶŶĞƚĂĚĂ͕ ũćůŐŝĚĞƐ ƌĞŐƵůĂĂƌƐĞůƚ ǀĞƌĞ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝƐŝƐĂůĚƵƐƚ͘ <Ƶŝ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝƐŝƐĂůͲ ĚƵƐ ŽŶ ũƵďĂ ƐƵƵƌĞŶĞŶƵĚ͕ ƚƵůĞď ƚćŚĞůĞƉĂŶĞͲ ůŝŬƵůƚ ũćůŐŝĚĂ ƚŽŝƚƵŵŝƐŚĂƌũƵŵƵƐŝ ũĂ ǀĂũĂĚƵƐĞ ŬŽƌƌĂů ŬĂƐƵƚĂĚĂ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ ĂůĂŶĚĂǀĂŝĚ ƉƌĞƉĂƌĂĂƚĞ͘

Monascus purpureus

sćŚĞŶĚĂď ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ ƐƺŶƚĞĞƐŝ dĂŬŝƐƚĂď ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ ŝŵĞŶĚƵŵŝƐƚ ^ŽŽĚƵƐƚĂď ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ ǀćůũƵƚĂŵŝƐƚ <ĂŝƚƐĞď ƐƺĚĂŶƚ ũĂ ǀĞƌĞƐŽŽŶŝ Nüüd saadaval suurem ja soodsam ATERIN ;ϵϬ ƚĂďůĞƫͿ͘

Säästad kuni 20%.

KÜSI APTEEGIST!

UU S!

AƚĞƌŝŶ ŽŶ ŬććƌŝƚĂƚƵĚ ,ŝŝŶĂ ƉƵŶĂƐĞ ƌŝŝƐŝ ƐƚĂŶĚĂƌĚŝƐĞĞƌŝƚƵĚ ĞŬƐƚƌĂŬƟ ƐŝƐĂůĚĂǀ ƉƌĞƉĂͲ ƌĂĂƚ͕ ŵŝůůĞů ŽŶ ŬŽůŵĞŬŽƌĚŶĞ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ ǀćŚĞŶĚĂǀ ƚŽŝŵĞ͘ ^ĞůůĞƐ ƐŝƐĂůĚƵǀ ůŽŽĚƵƐůŝŬ ƐƚĂƟŝŶ ;ŵŽŶĂŬŽůŝŝŶͿ ǀćŚĞŶĚĂď ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ ƐƺŶƚĞĞƐŝ͘ ^ĞĞ ƚćŚĞŶĚĂď͕ Ğƚ ŽƌŐĂŶŝƐŵ ŝƐĞ ƚŽŽĚĂď ǀćŚĞŵ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ͘ ƚĞƌŝŶŝƐ ƐŝƐĂůͲ ĚƵǀĂĚ ƚĂŝŵƐĞĚ ƐƚĞƌŽŽůŝĚ ƚĂŬŝƐƚĂǀĂĚ ŬŽůĞƐƚĞͲ ƌŽŽůŝ ŝŵĞŶĚƵŵŝƐƚ ƚŽŝĚƵƐƚ ũĂ ƐŽŽĚƵƐƚĂǀĂĚ ƐĞůůĞ ǀćůũƵƚĂŵŝƐƚ͘ ƚĞƌŝŶ ƐŝƐĂůĚĂď ŬĂ ĂŶƟͲ ŽŬƐƺĚĂŶƚĞ͕ ŵŝƐ ŬĂŝƚƐĞǀĂĚ ǀĞƌĞƐŽŽŶƚĞ ƐĞŝŶƵ ũĂ ƐƚĂďŝůŝƐĞĞƌŝǀĂĚ ũƵďĂ ƚĞŬŬŝŶƵĚ ŶĂĂƐƚĞ͘ >ŽŽĚƵƐůŝŬƵ ƚĞƌŝŶŝ ŬĂƐƵƚĂŵŝŶĞ ŽŶ ŽŚƵƚƵŵ ũĂ ƉĂƌĞŵŝŶŝ ƚĂůƵƚĂǀ ŬƵŝ ŬŽůĞƐƚĞƌŽŽůŝ ĂůĂŶĚĂǀĂƚĞ ƌĂǀŝŵŝƚĞ ŬĂƐƵƚĂŵŝŶĞ͘ ƚĞƌŝŶ ŽŶ ƚƁŚƵƐ ŶŝŶŐ ƐĞůůĞ ƉŝŬĂĂũĂůŝŶĞ ŬĂƐƵƚĂŵŝŶĞ ŽŶ ƚƵƌǀĂůŝŶĞ͘

Sinu süda, Sinu tervis!

Doppelherz® aktiv Augen Vital Luteiini, zeaksantiini, tsingi, E-, C- ja A-vitamiinidega kapslid silmadele. Doppelherz® aktiv Augen Vital on UUS spetsiaalne toitainete kompleks silmadele. Sobib nägemise toetamiseks neile, kes töötavad arvutiga, vaatavad tihti telerit, viibivad kuiva õhuga ruumides, suitsetajatele, autojuhtidele ja diabeetikutele. Sisaldab 12 mg luteiini ja zeaksantiini (saadud kõrgest peiulillest Tagetes erecta), tsinki, E-, C- ja A-vitamiini. Vitamiin A ja tsink aitavad hoida normaalset nägemist. Vitamiin E ja tsink aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Laktoosi- ja gluteenivaba!

Vaid 1 kapsel päevas. Pakendis 30 tk. Saadaval apteekides!

Kui midagi valutab, siis hoiame ega liiguta seda. Tegelikult peaks end just aktiveerima. Ainult traumast tuleb hoiduda.

RIINA KALLIKORM, Tartu Ülikooli kliinikumi reumatoloogiasisehaiguste osakonna juhataja

kõrge või madal vererõhk, liigesehaigused ning ka nägemise halvenemine. Alati ei leitagi operatsioonijärgsel ajal kukkumisele üht ja ainsat põhjust. Küll aga on enamasti selge, et patsiendi luud on haprad ja murd on tekkinud osteoporoosi tõttu. Paljudes Euroopa riikides on Kolgi teadmist mööda rakendatud tööle ortogeriaatria osakonnad, kus jälgitakse patsientide paranemist ning püütakse ennetada uusi kukkumisi ja traumasid.

Olematu D-vitamiini tase Reieluumurd mõjutab oluliselt vanemaealise edasist toimetulekut. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et rohkem kui pooled sellise trauma läbi teinud inimestest ei saavuta varasemat toimetulekuvõimet, paljud jätkavad kõndimist tugiraami või kepi najal. Kui eakas patsient ei jaksa reieluumurru operatsiooni järel oma viletsa tervise tõttu füsioterapeudiga koostööd teha, on suur risk jääda voodihaigeks. Lisaks sellele, et luumurru järel ei saada enam ise hakkama, mõjutab reieluukaela murd ka elumust. 2010. aasta ravitulemuste analüüs näitas, et selle diagnoosiga Tartu Ülikooli kliinikumis ravil olnud patsientidest suri aasta jooksul kolmandik. Ravitud patsientide keskmine vanus oli 80 eluaastat, Põhjamaades on sarnase diagnoosiga haiged tohtri sõnul keskmiselt neli-viis aastat vanemad. Vanemaealisel patsiendil, kes satub luumurruga traumatoloogia osakonda, mõõdetakse enne ravi alustamist D-vitamiini taset veres. Doktor Helgi Kolk ütleb, et igal neljandal eakal pole see isegi mõõdetav, sest see on peaaegu olematu. Nüüdisaegsete teadusuuringute järgi on D-vitamiin muutunud luumurdude ennetamisel üheks võtmeteguriks. Sisearst märgib, et peale luukvaliteedi parandamise mõjutab D-vitamiin ka teiste krooniliste haiguste teket ja kulgu. Viimastel aastatel on selgunud D-vitamiini abistav mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste ning mõnede kasvajate ravis, samuti Alzheimeri tõve leevendamisel. FOTO: PEETER LANGOVITS/POSTIMEES

REKLAAM

Aprill 2014 8


Sisearsti kinnitusel peaksid D-vitamiini tarvitama nii osteoporoosi diagnoosiga inimesed kui ka tubased vanainimesed. „See on nii lihtne ja võib aidata suurt traumat ära hoida,” lisab ta. Luuhõrenemist diagnoositakse spetsiaalne uuringu, densitomeetria abil. Arsti sõnul pole kannast ultraheliga luutiheduse mõõtmine kuigi usaldusväärne meetod ning haiguse kahtluse korral tuleb inimene suunata densitomeetriale. Kui diagnoosiks on luuhõrenemine, saab D-vitamiini osta soodustusega. Helgi Kolk märgib, et iga ravimit või toidulisandit tuleb kasutada ennekõike siis, kui selleks on põhjus. Näiteks ei ole ju mõtet tarvitada rauapreparaate, kui pole vajadust. Selle selgitab arst vereanalüüsiga. Rauavaegusaneemiat esineb vanemate inimeste seas tihti, sest rauda saadakse peamiselt lihatoidust, mis pole aga alati taskukohane või siis pole esimene valik, kui hambad on viletsad. Kehvveresust põhjustavad veel mitmed haigused, samuti ravimite kõrvaltoime. Väga paljud eakad tarvitavad mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, nagu näiteks ibuprofeeni või diklofenakki, mis on ka haiglates kõige rohkem kasutatavad valuvaigistid. Need võivad aga geriaatri sõnul põhjustada mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandit, mis omakorda võib kõhuvaluta hakata veritsema ning tekitada vanemaealisel aneemiat. Seetõttu soovitavad arstid eelistada valuvaigistina paratsetamooli, mille päevane annus ei tohi ületada nelja grammi. Üldiselt on doktor Kolgi hinnangul vanematel inimestel, kes traumaga haiglasse satuvad, samad haigused, mis nende eakaaslastelgi, kes haiglaravi ei vaja. Enim esineb südame- ja veresoonkonnahaigusi ning diabeeti, sageli on tegemist kaua kestnud haiguste ja nende tõsiste tüsistustega, nagu näiteks insult ja neerupuudulikkus. Seetõttu tuleks üle 75aastastel inimestel kontrollida perearsti juures ka neerude toimimist, mis vanusega langeb ja võib põhjutada ravimite kuhjumist. Traumatoloogia osakonda satub sisearsti sõnutsi vanemaealisi, kellele on perearst küll vererõhu- või rütmihäirete ravimid retseptiga määranud, aga kes pole oma perearsti aastaid näinud. „Mina küll ei julgeks neid ravimeid aasta ringi välja kirjutada, kui pole ühtegi EKGd teinud ega vererõhku mõõtnud. See on kurb, aga pole üldse harv,” tõdeb tohter.

Liigun, järelikult elan Hea perearsti tähtsust rõhutab ka Tartu Ülikooli kliinikumi reumatoloogia-sisehaiguste osakonna juhataja professor Riina Kallikorm. Tema sõnul on oma arsti juures käimine tervisele märksa kasulikum, kui mööda eriarste joosta. Seda enam, et spetsialistidel pole üldjuhul haigest ülevaadet ja neil pole selle jaoks tihti aega. Kui on vaja, siis perearst muidugi suunab eriarsti vastuvõtule, aga Kallikorm soovitab tervisemurede ringi ikka perearstist alustada. Reumatoloogi juurde pöörduvad vanemad inimesed harilikult siis, kui neil liigesed valutavad. Sellel pole aga reumatoidartriidiga mingit pistmist, sest tõeline reuma on Riina Kallikormi kinnitusel lapseeast alguse saanud haigus. „Meie inimesed ütlevad, et neil on reuma, aga mõtlevad seda, et nende tugiskeletis kuskil midagi valutab,” ütleb arst.

Valu võivad tema väite kohaselt põhjustada kroonilised muutused liigestes või näiteks sõlmelised moondumised sõrmedel – kulumised, mida seostatakse raske füüsilise tööga. Probleeme hilisemas eas aitab arsti nõuande järgi ära hoida see, kui vältida liigesetraumat, halbu asendeid ning hoida normaalset kehakaalu ja olla füüsiliselt aktiivne. Seda, mis meie tugiskeletti kord juba jälje on jätnud, enam noa või tableti abil reumatoloogi tõdemust mööda algsesse seisu taastada ei saa. Professor Kallikorm rõhutab liikumise tähtsust ka vanaduspõlves, sest lihaste aktiivsena hoidmine tähendab nii mõnegi tõelise tervisehäda edasilükkamist või ärahoidmist. Tema hinnangul on väga asjakohased eakate võimlemisrühmad, aga ka lihtsalt kõndimine ja käteringide tegemine. „Seda, et raske minevik, kus oli palju füüsilist tööd, on meie haigused põhjustanud, öelda ei saa, sest enamasti pole see nii. Lausa vastupidi – see on loonud meie muskulatuuri ja hoidnud meid vormis,” kummutab reumatoloogia professor ühe levinud valearusaama. Soliidsesse ikka jõudes ei tohi otsida põhjusi, et füüsilisest aktiivsusest kõrvale hiilida, sest liikumatusega kõik probleemid ainult süvenevad. „Kui midagi valutab, siis hoiame ega liiguta seda. Tegelikult peaks end just aktiveerima. Ainult traumast tuleb hoiduda,” räägib Riina Kallikorm. Lihaste kõhetumine, mis vanadel inimestel esineb – söön, aga kaotan kaalu ja olen väiksemaks jäänud –, on reumatoloogi sõnul klassikaline tunnus, mis vananemisega kaasas käib, aga sellega tuleks võidelda. Riina Kallikorm on veendunud, et kui käsi on nõrk ja inimene ei jõua enam teretada, näitab see, et midagi on viga.

Kurbusevalu Reumatoloog märgib, et enamik kroonilistest haigustest saavad harilikult alguse juba õitsvas keskeas. Vanusega käivad tema kinnitusel kaasas rohkem hormonaalsed ja ainevahetuslikud häired. Näiteks teeb murelikuks suund metaboolse sündroomi ehk kõhuõõnesisese rasvumise poole, mis toob Kallikormi sõnul kaasa ka liigesevaevusi. Liigestele avaldab mõju ka teise tüübi diabeet. Haigustest esinevad sageli osteoporoos ja osteoartriit. Lisaks valutavatele liigestele esineb reumatoloogi jutu järgi vanematel inimestel üha tihemini ka pehmete kudede valusid ehk fibriomüalgiat. Sellisel juhul on valule keeruline seletust anda ja seda lokaliseerida, sest kogu aeg nagu kusagilt valutaks. Riina Kallikorm ütleb, et fibriomüalgia korral tuleb otsida põhjust. Kui aga analüüsid näitavad, et inimene on kehaliselt terve, võib valude ja unehäirete taga olla ka üksijäämine või mõni muu suur elumuutus. „Selge on see, et meie keha hakkab valutama, kui me eluga rahul pole – see on üks depressiooni osa,” nendib arst. Depressiooni aitab ravida psühhiaater, aga kui võimalik, tuleks otsida endale tegevusi, mis ellu rõõmu toovad, see aitab kindlasti. Positiivse näitena tõi Riina Kallikorm seltskonna töötuid mehi, kes hakkasid pruutkleite valmistama. „Igasugune seltsielu ja koostegemine mõjub fibriomüalgiale ainult hästi,“ toonitab ta.

REKLAAM

9 Aprill 2014

Vanemaealisel patsiendil, kes satub luumurruga traumatoloogia osakonda, mõõdetakse enne ravi alustamist D-vitamiini taset veres. Igal neljandal eakal pole see isegi mõõdetav, sest see on peaaegu olematu.

HELGI KOLK, Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia osakonna sisearst


reklaam

Aprill 2014 10

6XKNUXKDLJH PDGDO YHUHVXKNXU HKN K SRJO NHHPLD Palju on räägitud suhkruhaigete kĂľrgest veresuhkrust ehk hĂźperglĂźkeemiast. Kuid paljud ei tea, et märksa ohtlikum seisund on liialt madal veresuhkruväärtus ehk hĂźpoglĂźkeemia. GlĂźkoos on oluline energiaallikas raku normaalse fĂźsioloogia tagamiseks kogu organismis. HĂźpoglĂźkeemia suhtes on eriti tundlikud perifeerse ja kesknärvisĂźsteemi närvirakud. HĂźpoglĂźkeemia on kergekujuline, kui inimene saab selle kĂľrvaldamisega ise hakkama, ja tĂľsine, kui on vajalik kĂľrvalabi. Veresuhkrunäite, mida vĂľib lugeda liiga madalaks, on diabeediga tegelevad organisatsioonid välja pakkunud väikeste erinevustega mitmeid. Igapäevases praktikas pean sobivaks väärtust ” PPRO O (Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon). HĂźpoglĂźkeemiat esineb kĂľige sagedamini neil, kes saavad insuliinravi, kuid mĂľnikord tuleb seda ette ka suukaudset sulfonßßluurearavi saavatel suhkruhaigetel. Sulfonßßluurea preparaatidest on Eestis kasutusel glimepiriid, gliklasiid ja glipisiid. Teised suukaudsed diabeediravimid ja ka sĂźstitavad GLP-1 retseptoragonistid tĂľsist hĂźpoglĂźkeemiat ei pĂľhjusta. Veresuhkur langeb siis, kui organismis on Ăźlemäärane insuliini kogus. See vĂľib juhtuda järgmistes olukordades: ‡ )  VLOLQH NRRUPXV Liikumine vajab energiat, seetĂľttu selle käigus veresuhkrutase alaneb. HĂźpoglĂźkeemia tekib vaid siis, kui insuliini sĂźstida vahetult enne koormust ja Ăźlemäära suures doosis. Sama situatsioon vĂľib tekkida sulfonßßluurea klassi kuuluvate diabeediravimite liialt suure annusega. Teisalt pole hĂźpoglĂźkeemiate hirmus fßßsilise koormuse piiramine Ăľige otsus. ‡ 9lKHQH V||PLQH LĂźhitoimelise ehk „sÜÜgiinsuliiniâ€? doos sĂľltub sĂźsivesikute hulgast. Kui sĂźstile ei järgne sÜÜmist vĂľi sĂźsivesikute kogus on vĂľrreldes sĂźstitud insuliini doosiga liialt väike, on suur tĂľenäosus hĂźpoglĂźkeemia tekkeks. Kui sÜÜgiisu on vähene, peab vastavalt sĂźsivesikute kogusele ka lĂźhitoimelise insuliini doosi langetama vĂľi sĂźsti hoopis ära jätma. ‡ /LLJQH DONRKRO Alkohol otseselt ei langeta veresuhkrutaset, kĂźll aga pidurdab maksas suhkru tootmist ehk glĂźkoneogeneesi, mis on tĂľhusaks vastureaktsiooniks hĂźpoglĂźkeemia tekkel. ‡ /LLDOW VXXU LQVXOLLQL MD Y}L VXOIR Q  OXXUHD GRRV On teada, et väga hea diabeedi kompensatsioon vähendab suhkruhaiguse kaugtĂźsistuste tekkevĂľimalust. Range diabeedi kontrolliga ehk kui HgbA1C on alla 6,5%, vĂľib diabeedi hea kompensatsioon olla sagedaste hĂźpoglĂźkeemiate arvel. VĂľib juhtuda, et mäluhäiretega inimene sĂźstib Ăźhe sÜÜgikorra ajal insuliini mitu korda ja tulemuseks ongi hĂźpoglĂźkeemia. Tänapäevased sulfonßßluurea preparaadid on mĂľeldud manustamiseks vaid hommikuti ja kord päevas, kui aga inimene vĂľtab selle ravimi-

rĂźhma tableti näiteks hilisĂľhtul, on Ăśine madal veresuhkrutase kĂźllalt tĂľenäoline. Kui veresuhkur langeb alla 4 mmol/l, käivituvad organismis vastureaktsioonid, mis Ăźritavad saavutada taas normaalset veresuhkrutaset. Eespool oli juba mainitud glĂźkoneogenees maksas. Mitmete hormoonide sĂźntees selles situatsioonis suureneb, olulisimad neist on glĂźkagoon, adrenaliin ja kortisool. HĂźpoglĂźkeemia sĂźmptomitest on paljud neerupealise hormooni adrenaliini ehk adrenergilised toimed. Need avalduvad kiiresti veresuhkruväärtusel 3,3–3,5 mmol/l ja ongi inimesele häirekellaks, et ruttu peab sÜÜma midagi magusat. Diabeedi halva kompensatsiooni korral vĂľivad adrenergilised sĂźmptomid ilmneda kĂľrgematel veresuhkruväärtustel, isegi juba 8–10 mmol/l korral. Adrenaliini toimed on kiire pulsisagedus, kĂźlm higi, kätevärin, kahvatu nahk, rahutus, ärrituvus ja näljatunne. Need sĂźmptomid on kĂźllaltki tßßpilised ja taanduvad 10 kuni 15 minuti jooksul veresuhkru normaliseerudes pärast kiirelt imenduvate sĂźsivesikute sÜÜmist. KesknärvisĂźsteem on väga tundlik veresuhkru languse osas. On ju laialt tuntud kĂľnekäänd „aju vajab magusatâ€? (seda kĂźll mĂľistlikkuse piires). NärvisĂźsteemi suhkruvaegusest ehk neuroglĂźkopeeniast tingitud sĂźmptomid peavalu, pearinglus, väsimus, keskendumisraskused, nägemishäired, tundlikkushäired, mälu- ja käitumishäired, unisus ja segasus tekivad, kui veresuhkur langeb alla 2,5–2,8 mmol/l. Kui veresuhkur on langenud alla 2 mmol/l, vĂľivad tekkida krambid ja tĂľsine teadvusehäire kooma. NeuroglĂźkopeenilised sĂźmptomid on salakavalad, neid ei pruugi suhkruhaige ise tähelegi panna. Et need on inimestel erinevad, peaksid neist teadma suhkruhaige pereliikmed, sĂľbrad, tÜÜkaaslased ja tuttavad, et sellise ohtliku olukorra tekkides oskaks ruttu haigele kiirelt imenduvaid sĂźsivesikuid anda. Kui hĂźpoglĂźkeemia esineb sageli, ei pruugi adrenaliini nii-Ăśelda häirekell enam tßßpiliselt avalduda, sĂźmptomid vĂľivad ilmneda varasemast madalamatel veresuhkuväärtustel. Esmalt vĂľivad tekkida hoopis neuroglĂźkopeenilised sĂźmptomid, näiteks keskendumisraskused. Suhkruhaige ja ta lähedased peavad Ăľppima ära tundma uusi sĂźmptomeid, et vastavas olukorras kiiresti reageerida. Adrenergiliste sĂźmptomite hiljaksjäämine on märk sellest, et diabeedi ravi on liiga vĂľimas. Ravimite vĂľi nende dooside vähendamisel ja hĂźpoglĂźkeemiate harvenemisel vĂľivad adrenaliini sĂźmptomid edaspidi taas Ăľigel ajal ja tßßpiliselt avalduda. Vanematel, pika suhkruhaige VWDDĂ&#x;LJD MD KDOYD GLDEHHGL NRPSHQVDW siooniga inimesed tunnetatavad hĂźpoglĂźkeemia sĂźmptomeid vähem ja

seetþttu tekivad neil madalast veresuhkrutasemest koomad sagedamini. Seda on ette tulnud ka autoroolis, mistþttu paljudes riikides on inimestel, kellel on dokumenteeritud sagedased kþrvalabi vajavad hßpoglßkeemiad, autojuhtimine keelatud. Näiteks Soomes on selleks kaks (kutselistel autojuhtidel ßks) tþsist hßpoglßkeemiat aasta jooksul. Kui hßpoglßkeemia on esinenud ÜÜsel magades, on järgmisel päeval inimese enesetunne halb ning þppimis- ja tÜÜvþime langenud. +h32*/h.((0,$ 5$9, Esimeste hßpoglßkeemia sßmptomite ilmnedes sßßa kohe magusat. Ja alles siis, kui enesetunne on paranenud, vþib vþimaluse korral mþþta veresuhkruväärtust. Vale on alustada vastupidisest, sest vähe on kasu teadmisest, et veresuhkur on näiteks 2,5 mmol/l, kui ei suuda järgmisel momendil taskust vþi kÜÜgilaualt suhkrutßkki suhu panna. Kþrge veresuhkur on kindlasti ohutum kui madal veresuhkur. Nii-Üelda rusikareeglina vþiks meelde jätta, et 1 toimeßhik lßhitoimelist insuliini vastab 10 g sßsivesikutele ning alandab veresuhkrut umbes 2 mmol/l. Seega 10 g sßsivesikuid tþstab veresuhkrut 2 mmol/l. See on näiteks 4 glßkoositabletti vþi tßkisuhkrut, 1 supilusikatäis mett, pool klaasi magusat mahla, pool banaani, ßks 100grammine þun. Kui neid toiduaineid pole käepärast, vþib sßßa leiba, kusjuures soovitav on toitu pikalt suus hoida, sest suu limaskestalt imendudes tþuseb veresuhkur kiiremini. Hßpoglßkeemia sßmptomite korral insuliin- ja/vþi sulfonßßluurea ravi saavad inimesed vþiksid kohe sßßa 20 g sßsivesikuid.

toimel vabaneb glĂźkoos maksast vereringesse. SĂźst on soovitav teha lihasesse, kust imendumine on kiirem kui nahaalusest koest. SĂźsti järel peaks teadvus selginema 15–20 minuti jooksul, teadvusel inimesele vĂľib magusat ka sßßa anda. Kiirabi sĂźstib teadvuseta hĂźpoglĂźkeemias haigele veenisisesi 10% vĂľi 40% glĂźkoosi, sellele järgneb tavaliselt 5% glĂźkoosi tilkinfusioon. 1ÂŚ8$1'(' (7 9b/7,'$ +h32*/h.((0,$7 ‡ 6  D YDKHSDOD NXL S}KLWRLGXNRUG viibib. Vältida pikki sÜÜgivahesid. ‡ (QQH I  VLOLVW NRRUPXVW MD YDMDGXVH korral ka koormuse ajal sßßa täiendavalt sĂźsivesikuid. Täpsem sĂźsivesikute valik ja kogus sĂľltuvad koormuse iseloomust. Suurema fßßsilise koormuse korral vähendada nii lĂźhi- kui ka pikatoimelise insuliini doose samal päeval nii enne kui ka pärast koormust. ‡ 1LL NRGXV NXL ND NRGXVW YlOMDV viibides peavad alati käepärast olema kiirelt imenduvad sĂźsivesikud, näiteks tĂźkisuhkur vĂľi glĂźkoositabletid. ‡ .XL HQQH PDJDPDPLQHNXW RQ veresuhkur alla 7 mmol/l, tuleb sßßa täiendavalt näiteks viil leiba. ‡ $ONRKROL MXXHV SHDE ND V||PD Tänapäeval on suhkruhaigete ravi eesmärgiks mitte niivĂľrd kĂľikidele vĂľimalikult normilähedased veresuhkruväärtused ja glĂźkohemoglobiin (HgbA1C), kuivĂľrd individualiseeritud ja turvaline ravi, millega saavutatakse konkreetsele inimesele hea diabeedi kompensatsioon. Kindlasti ei pea pelgama insuliinravi. Kui diabeedihaige koos lähedastega suhkruhaiguse ja selle ravi pĂľhitĂľed endale selgeks teeb, piisavalt sageli veresuhkruväärtusi kontrollib (insuliinravi saavatel inimestel on haigekassa kompenseeritavate glĂźkomeetri testribade hulk oluliselt suurem kui tablettravi saavatel inimestel), on insuliinravi väga hea ja turvaline ning tihti ka ainus suhkruhaige ravimeetod. ULVI MERENDI Ida-Tallinna keskhaigla endokrinoloog

Pikatoimelise insuliini ßledoseerimisel vþib hßpoglßkeemia risk olla veel mitu tundi. Kui inimene on hßpoglßkeemia tþttu koomas, ei tohi talle mitte mingil juhul ßritada magusat suhu panna, sest hingamisteedesse sattudes vþib toit inimese lämmatada. Erandina vþib väikeses koguses mett pþse sisepinnale määrida. Kiiresti peab kutsuma kiirabi ning tagama inimesele turvalise kehaasendi, soovitavalt kßlili. Insuliinravi saaval suhkruhaigel vþib esmaabina kasutada glßkagooni sßsti (retseptiravim). Glßkagoon on hormoon, mille

Kasutatud kirjandus: 1. Pertti Mustajoki. Alhainen verensokeri (hypoglykemia ) diabeetikolla. Lääkärikirja Duodecim, 27.01.2014. 2. Mari Vehmanen. TiesitkÜ tämän hypoglykemiasta? Diabetes 7/2011.

LehekĂźlje ilmumist toetab: MERCK SHARP & DOHME OĂœ A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn Tel 614 4200


tehnika REKLAAM

KAS HOOLITSETE OMA SÜDAME JA VERESOONTE EEST KORRALIKULT?

FOTO: VALGAMAALANE

Toidulisand

®

OOMEGA-3 (EPA, DHA) KAITSEB SÜDANT

Kas parandada või osta uus? „Oh, kõik on läinud nii kalliks!” kuuleb nii mõnegi suust. Kodumasinate ja elektroonika kohta ei pea see väide paika. Vastupidi, tehnika on kohati sedavõrd odav, et parandamise asemel on odavam osta uus.

KOENSÜÜM Q10 ANNAB ENERGIAT SELEEN OLULINE ANTIOKSÜDANT Tiit Reinberg

KÕIK KOLM AINET ÜHESKOOS PAKUVAD PARIMAT HOOLITSUST SINU SÜDAME- JA VERESOONKONNALE.

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

tiit.reinberg@jt.ee

M

eenutage, kui palju tuli teie noorusajal töötada, et osta käekell. Nüüd algavad nende hinnad paarist eurost. Kunagi sai grammofoni ostmist endale lubada üksnes väga rikas inimene. Nõukogude ajal ulatusid magnetofonide hinnad keskmise kuupalga lähedale. Praegu maksab ese, mis suudab tuhandeid tunde muusikat salvestada, mõnikümmend eurot. Kodumasinate müüja Arvo Birk näeb

oma töös iga päev, et 90 protsendil kodumasinate ostudest on määravaks hind. „See on ka loomulik, sest meie inimesed pole veel nii rikkad ja kodutehnikat ostetakse sageli järelmaksuga,” ütleb ta.

Odav pole kvaliteetne Selle on ära tabanud ka kodumasinate tootjad, kelle hulgas käib võidujooks, kes suudab odavamalt uue toote turule tuua. Arvo Birgi väitel tuleb madala hinna tõttu lõivu maksta aga kvaliteedis. Kui osal inimestel seisab toidukraam külmikus, mille vanus ulatub 40 aastani, siis vaevalt, et praegu ostetud külmkapp järgmise poolsajandi teid kööginurgas truult teenib. „Suure tõenäosusega kestab praegu ostetud külmkapp 15 aastat, sest >> lk 12


tehnika

Aprill 2014 12

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

siis on parandamise asemel arukam uus osta,” sõnab Arvo Birk. Tema selgitust mööda võib üldistatult öelda, et kui katki läinud masin maksab alla 50 euro, pole mõtet seda parandusse viia. „Kui on väike viga, mida saate ise kodus ära parandada, on teine jutt, kuid spetsialisti jutule pole mõtet minna,” lausub ta.

Kuula remondimeest Korraliku töömehe tund maksab Birgi teada 16 eurot ja kui sellele varuosa hind liita, ei tasugi odavamate kodumasinate remont ära. Ta usub, et kui klient viib kümme eurot maksnud veekeetja remon-

ditöökotta ja nõuab selle kordategemist, siis ka tehakse, ainult et hiljem esitatakse ostuhinnast paar korda suurem arve. Külmikute, pesumasinate ja telerite hinnad algavad sageli 300 eurost ehk summast, millega peab üks pensionär terve kuu elus püsima. Siis on enamasti remondiarve ostuhinnast palju väiksem. Birgi ütluse järgi tasub alati remondimehe nõu kuulata, sest tema teab kõige paremini, kas vana masinat tasub uuele elule äratada või läheb see liiga kulukaks. Tundub küll imelik, kuid Arvo Birk soovitab kodumasina parandusele mõelda juba seda ostes. Kui te ei osta elektroonikat maakonnakeskusest, vaid toote endale uue teleri või külmkapi pea-

Remondimees Tõnu Taal on oma kodus lugematule arvule tehnikavidinatele uue elu andnud ja kinnitab, et igat masinat on võimalik korda teha. Küsimus on üksnes hinnas.

linnast, tuleb Birgi kinnitusel kohe uurida, kus seda hiljem üles putitada saab. Kui selgub, et väiksemagi vea pärast tuleb taas mitusada kilomeetrit maha sõita, võivad hilisemad kulutused väga suureks paisuda. Seetõttu soovitab ta ostu teha kodukoha lähedalt ja juba aastaid tegutsenud müüja käest. Väga oluline on ka maaletooja garantii. Odavaimate hindadega kõikvõimalikku tehnikat leiab ka internetist. Ostu eest tasutakse interneti vahendusel ja kaup tuuakse kohale isegi metsakülla. Kodumasinate müüja selgitusel on internetist ostmise korral kõik hästi hetkeni, mil ostetud masin katki läheb. Sageli on tegemist masinaga, mille tarvis pole Eestis varuosagi. Väga oluline on ka remondi kiirus. Arvo Birk küsib, et kui teil läheb keset suurt suve külmkapp katki, kas olete siis nõus kuu aega ootama, kuni see korda tehakse, või tahate kiiremat teenindust. Üldjuhul tagab kiire remondi see, kui olete ostnud kodu lähedalt ja tuntud tootja masina. Kui külmkapp, pesumasin või veekeedukann töötamast keeldub, kirub kasutaja tootjat. Birgi väitel aga võib sageli süüdi olla kasutaja ise. Esimene viga tehakse juba masinat koju tuues, sest enamasti ei vaevuta pikka ja peenikese kirjaga õpetust läbi lugema, vaid seatakse masin oma tarkusega tööle. Birk usub, et kui kõik inimesed järgiks kasutusõpetuses kirjutatut, oleks suur osa remondimeestest ilma tööta. Peale selle on mitmeid nippe, millega kodumasina tööiga pikendada. Kes viitsib internetist teavet otsida ja guugeldada, leiab arvukalt lihtsaid nõuandeid. Näiteks suvisel ajal, kui saab pesu väljas kuivatada, kasutada pesumasinaga pestes väiksema pöörete arvuga tsentrifuugi. Veekeetjat ei tohi ise välja lülitada, vaid seda peab tegema masin. Külmkappi ei tohi mingil juhul elektrivõrgust välja tõmmata kompressori töötamise ajal. Mikrolaineahju eluiga pikeneb, kui seal soojendada toitu alati kaane all, nii et rasv ahjus laiali ei pritsi.

REKLAAM

Kõhukinnisus, kõhupuhitus – millest saaks abi? Kõhukinnisus on sagedasemaid ja levinumaid seedehäireid, mis kimbutab eelkõige eakaid ja lapsi. Ometi ei jää sellest puutumata ka noored ning keskealised inimesed. Kõhukinnisusega võivad kaasneda puhitus, valu kõhupiirkonnas, valulik roojamine, söögiisu langus, röhitised ja halb maitse suus. Kõhukinnisuse põhjused võivad olla erinevad. Sagedasemateks kõhukinnisuse tekkepõhjusteks on vale dieet ja vähene liikumine. Ka erinevad kroonilised haigused ja mitmed ravimid võivad kõhukinnisust põhjustada. Episoodilist ja lühiajalist kõhukinnisust võivad põhjustada mitteharjumusliku toidu tarbimine, liigsöömine, alkoholi liigtarbimine, stress ja reisimine. Enamus saadaolevaist lahtistitest ei ravi kõhukinnisuse kõiki ¡ usid. Paljud lahtistid on liiga tugeva ja “järsu” toimega ning kasutamiseks vahelduva kõhukinnisuse ja Ǧlahtisuse korral. lahendus on Eucarbon® herbal tabletid Ȅ ǡ ǡ kuid samas Ù Ù ¡ Ǥ Eucarbon® herbal sisaldab ǡ mis pehmendavad soole Ǥ Ravimis sisalduv pulbriline süsi toksiinid ning leevendab seeläbi Ù Ǥ

sennalehtede ja j rabarberijuure j ekstrakt,, pulbriline p süsi

Unikaalne U nik kaalne llooduslik ooduslik rravim avim k kõhupuhituse õhupuhituse jja a kõh kõhukinnisuse huk vastu

Lahtistav toime on pehme, sobib kasutamiseks nii töö ajal kui reisil olles

Ainuke ravim, mis ravib kõhukinnisust ja leevendab kõhupuhitust

Looduslikud toimeained – hea talutavus, kõrvaltoimeid esineb väga harva

1 tablett sisaldab: 105 mg senna lehtede ekstrakti, 25 mg rabarberi juure ekstrakti, 180 mg pulbrilist sütt. Näidustus: kõhukinnisus. Pakendis on 30 tabletti. Käsimüügiravim. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: F. TRENKA Chem.-pharmazeutische Fabrik Ges.m.b.H. Goldeggasse 5, 1040 Viin, Austria. Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.


tehnika

Kõige rohkem kurja teeb kodumasinale voolukõikumine. Kodumasinate müüja sõnutsi tuleb alati pärast tugevat äikest poodi mõni inimene, kes tahab uut telerit või digiboksi osta. Kui elektrivõrgus on ka arvuti ja muud kallist elektroonikat, võib üks äikesetorm rahakotis täieliku kaose põhjustada. Seetõttu soovitab Birk, eeskätt maainimestele, kodumasina vooluvõrgust lahti ühendada, kui seda ei kasutata. Nii hoiab ka elektri pealt kokku, sest masinad tarbivad elektrit isegi puhkeasendis. Kui elektroonika streigib, piisab Birgi väitel sageli sellestki, kui tõmmata aparaat mõneks minutiks vooluvõrgust välja. „Masinad vajavad uut sisselülitust ehk restart’i, nagu noored inimesed moodsalt end väljendavad,” kirjeldab ta maailma lihtsaimat remondivõtet.

Küsimus on hinnas

Mida teha vana külmiku või teleriga? Kui ostate näiteks uue külmkapi, on teil õigus vana külmkapp samasse kauplusesse tasuta viia. Ei ole oluline, mis kaubamärki uus või vana külmik kannab, kuid tasuta saab üks ühe vastu vahetada ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme. Näiteks uue külmiku ostmisel katkist pesumasinat poodi tasuta ära anda ei saa. Suuremas koguses on kauplus kohustatud elektroonikaromusid tasuta vastu võtma ainult juhul, kui 10 kilomeetri raadiuses elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohast puudub kõlbmatuks muutunud elektroonika kogumispunkt. Siis peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta. Aga müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse. Kui kauplus müüb ainult taskulampe ja veekeedukanne, saab sinna tagasi anda ainult vana taskulambi ja veekeedukannu, mitte telerit või elektripliiti. Elektroonikaromusid saab tasuta üle anda ka jäätmejaamades, kuid need ei tohi sisaldada muid jäätmeid. Tagastatavad seadmed ei tohi olla saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist ja takistada edasist käitlust. Allikas: keskkonnaministeerium

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Remondimees Tõnu Taal on oma kodus lugematule hulgale tehnikavidinatele eluvaimu sisse puhunud ja julgeb kinnitada, et igat masinat on võimalik korda teha. Küsimus on üksnes hinnas. Taal meenutab, et hiljuti tõi üks leskproua talle parandamiseks vana lintmaki. Võib-olla lihtsam ja odavam oleks olnud osta poest uus kassettmakk või CDmängija, kuid naine tahtis just vana lintmakki tööle saada, sest vanu linte kuulates meenuvad noorusaeg ja abikaasa. Kuigi odavama raadio saab kätte paarikümne euroga, tuleb Taalil ikka ja jälle ka vanu raadioid parandada. Mõnest ei taheta loobuda hea levi pärast, mõnel on ajalooline või emotsionaalne väärtus. Vanaisalt päranduseks saadud raadio, mis on sama suur kui praegusaegne televiisor, on remondimehele paras pähkel. Et originaalosade leidmine läheb väga kalliks, on Taali väitel palju lihtsam ja odavam peita vana aparaadi sisse nüüdisaegne raadio. „Raadio töötab nagu uus ja on samas väärtuslik sisekujunduselement,” lisab ta. Kui nõukogude ajal suutis üks õige mees oma Žiguli, Zaporožetsi või Moskvitši >> lk 14

REKLAAM

13 Aprill 2014

Kodumasinate müüja Arvo Birk usub, et kui kõik inimesed järgiks kasutusõpetuses kirjutatut, oleks suur osa remondimeestest ilma tööta.


tehnika REKLAAM

Aprill 2014 14

Energiasäästlikud katuselahendused Et soojus liigub ülespoole, on katusealused esmane koht, kus tekivad energiakaod. Seetõttu soovitab KattoCenter katusevahetust planeerides mõelda kohe ka katusealuste soojustamisele. Eriti praegu, kui energia on kallis, on vägagi mõistlik teha seda koos katusetöödega. Vana maja energiaremont annab olulise energiasäästu ning on tähtis ökoloogilisest seisukohast. Energiaremondile tehtavad kulutused tulevad tagasi saadavast energiasäästust. Peale selle on teil nägusam ja soojem maja, olete jätnud väiksema ökoloogilise jälje ning võite rahulolevalt kõike seda nautida. Tellige energiaremont täislahendusena KattoCenterist ning jätke kogu remont professionaalide teha!

Kuidas teha ja mis see maksab?

Kõige lihtsamini saate oma maja energiaremondi vajaduse ja hinna kohta teada, kui kutsute kohale KattoCenteri spetsialisti. Tema hindab olukorda, nõustab ja teeb konkreetse pakkumise, samuti annab nõu finantseerimisvõimaluste kohta.

KattoCenter Eestis

KattoCenter on katuse ja fassaadi terviklahendusi pakkuv Soome müügikett, mis lähtub pakkumistel energiasäästu põhimõtetest. Lisaks katuse- ja fassaaditöödele teeb KattoCenter katusealuste ja fassaadide soojustamist. KattoCenter kasutab ainult parimate tootjate katusematerjale, olles nende ametlik esindaja ja paigalduspartner. Tootjate koolitused ja esindamine tagavad ka õige paigalduskvaliteedi. KattoCenter Eesti esindab järgmisi katusematerjalide tootjaid: Weckman – teraskatused (Soome), Benders – kivikatused (Rootsi), Icopal – bituumenkatused (Soome), Cembrit – eterniitkatused (Soome), Orima – vihmaveesüsteemid ja turvatooted (Soome). Telli katuse tasuta ülevaatus tel 605 5698 või vaata lisaks www.kattocenter.ee

10 PÕHJUST, MIKS VALIDA KATTOCENTER 3}KMDPDDGH NYDOLWHHWPDWHUMDOLG MD paigalduskogemused .}LN KHVW NRKDVW ² WHUYLNOLNXG NDWXVHODKHQGXVHG (QHUJLDVllVWXOH VXXQDWXG NDWXVH MD IDVVDDGLW||G .LLUHG MD NYDOLWHHWVHG ODKHQGXVHG .LQGOXVWXVNDLWVH NRJX W||SHULRRGLO .LLUHVWL DUHQHY WHUYLNOLNNH NDWXVH MD fassaadilahendusi pakkuv kett .RROLWDWXG MD NRJHPXVWHJD P JLHVLQGDMDG ja paigaldajad 3DLQGOLNXG SDNNXPLVHG $EL ILQDQWVHHULPLVY}LPDOXVWH OHLGPLVHO +RROL RPD NRGXVW MD YDOL NYDOLWHHWQH täislahenduse pakkuja

ise sõidukorras hoida, ei käinud tal üle jõu ka triikraua parandamine. Tänapäeval on tootjad amatööride tegevuse võimalikult raskeks teinud. Esimene ja kõige lihtsam takistus veeretatakse isehakanud remondimeeste teele juba aparaatide lahtimonteerimisel, sest kasutatakse kruvipäid, mille keeramiseks lihtsatest kruvikeerajatest ei piisa. Kui mingid teadmised ja vajalikud tööriistad on olemas, saab Taali kinnitusel katki läinud masina siiski kodus korda teha. Tuleb vigane detail üles leida ja näiteks interneti kaudu uus osa tellida. Et kodumasinad aga on ühendatud vooluvõrku, soovitab Taal ohutuse huvides parandustööd usaldada spetsialistidele, sest nii on kokkuvõttes odavam. Varem oli palju kasu sellest, kui katki läinud masin alles hoiti, sest sealt sai varuosi. Tänapäeval on vanade ja rikkis tehnikaseadmete alleshoidmine enamasti mõttetu, sest ühte ja sama mudelit ei toodeta mitukümmend aastat. Tõnu Taali tähelepanekuid mööda ei sõltu sageli toote hind kvaliteedist, vaid sellest, kui palju on lisafunktsioone. „Mina soovitan osta masina, mis vastab teie vajadustele ja pole lisafunktsioonidega ülekoormatud, sest siis on vähem ka asju, mis rikki saavad minna,” soovitab remondimees. Kui etteheiteid saab teha moodsate kodumasinate töökindlusele, siis energiasäästlikkuses on need suure sammu edasi astunud. Et elekter on läinud väga kalliks, tuleb Taali arvates silmas pidada just kodumasinate energiatarbimist. Seetõttu ei soovita ta nõukogudeaegset külmkappi parandada, ükskõik kui hea hinnaga selle töökorda saab. Uus külmik maksab küll mitusada eurot, aga võtab palju vähem elektrit ning juba mõne aastaga teenib ostusumma tagasi.

Soovitan osta masina, mis vastab teie vajadustele ja pole lisafunktsioonidega ülekoormatud, sest siis on vähem ka asju, mis rikki saavad minna.

TÕNU TAAL, remondimees

Oma õigusi tuleb tunda

Estonia Medical Spas

FOTO: PEETER LANGOVITS/POSTIMEES

saad lasta end igakülgselt uurida! Erinevad uuringud, analüüsid ja konsultatsioonid; ultraheliuuringud (sonograafia) koos konsultatsiooniga; UUS! Borrelioosi ja streptokoki kiirtestid Hambaravi ja –proteesimise teenused

Pensionäridele ja invaliidsuspensionäridele kehtib Eesti Haigekassa poolt ettenähtud soodustus.

Uuri lisaks! Majutusega ravipaketid: Mõnusalt tervemaks – ravipakett pensionäridele Kuurortravi pakett – pensionäridele soodsam -10%

Info ja broneerimine:

Estonia Medical Spa Hotel, Tammsaare 4a, 80010, Pärnu tel +372 447 6905 e-mail: sales@spaestonia.ee

Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski

Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski tunnistab, et kodutehnika probleemide tõttu pöördutakse nende asutusse üpris palju. „Peamiseks mureks on see, et toode läheb katki ning kaupleja ei ole valmis probleemi lahendama. Tarbija pöördumisele sageli isegi ei vastata. Kaupleja ei mõista enda seost selle lahendamisel,” selgitab ta. Turetski ütlust mööda on tarbijatel oluline teada, et kuigi tehnikatootel on enamasti ka müügigarantii, kehtib seaduse järgi nii tehnikatoodetele kui kõikidele teistele kaupadele alati kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Kui asi läheb katki ning tarbija on veendunud, et on seda õigesti kasutanud ja hooldanud, on ostjal õigus lasta toode parandada. Kui parandamine ei ole võimalik, asendatakse see sama mudeli ja sama suurusega. Kui asendamine ei ole võimalik, tagastatakse makstud summa ning tarbija ei pea leppima kinkekaardiga. Kui tootele on antud müügigarantii, peavad Turetski sõnutsi kaasas olema ka garantiitingimused. Müügigarantii peab kindlasti pakkuma midagi rohkemat kui kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, näiteks asendustoodet. „Üldjuhul on aga müügigarantii vaid müügiargument, mitte täiendav võimalus probleemide lahendamisel,” tõdeb ta. Täpsemat infot, kuidas sel juhul käituda, leiab tarbijakaitseameti kodulehelt.


tehnika

15 Aprill 2014

Kaup sõidutatakse koju Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

E

namik kodutehnikakauplusi pakub ostetud kauba kojuvedu, isegi siis, kui elate keset metsi või linnas viiendal korrusel. Kullerteenuse hind oleneb kauba raskusest ja sihtkoha kaugusest. Tasu algab ühest eurost. Enamasti on hinnad ligikaudu paarkümmend eurot. Kampaania korras viiakse linna piires kaup kohale tasuta. Peale veoteenuse saab mõnest kauplusest osta ka kodumasina töökorda seadmise teenust.

Eesti Posti kommunikatsioonijuhi Kadri Tonka ütlust mööda on erakliendil võimalik kullerit tellida ainult iseteeninduskeskkonnast, kuid tuleb arvestada, et paki maksimaalne kaal on 30 kilogrammi. Sellest raskemat pakki nimetatakse suuremõõtmeliseks saadetiseks ning niisugusele saadetisele eraklient kullerit tellida ei saa. Tonka selgitusel on paljud kodumasinate müüjad nende kliendid ja selliste poodide kaubad toimetavad nad kohale kauplusega kokkulepitu järgi. „Seetõttu tasub alati ostma minnes uurida, millised on kohaletoimetamise võimalused,” sõnab ta.

NIPID • Pesumasina rikke peamine põhjus on katlakivi. Selle vältimiseks tuleb kasutada katlakivieemaldajat. Suvisel ajal, kui saab pesu väljas kuivatada, tasub pesumasinal kasutada väiksema pöörete arvuga tsentrifuugi. • Veekeetjaga soojendada alati just nii palju vett, kui on tarvis, sest nii koormab keetjat minimaalselt. Veekeetja peab vastu kauem, kui lasta kannu sooja vett. Ka veekeetjat tuleb regulaarselt katlakivist puhastada. Veekeetjat ei tohi ise välja lülitada, vaid seda peab tegema masin. • Elektripliidi plaat tuleb sisse lülitada alles siis, kui pott või pann on pliidil. Kui toit vajab pikka keetmist või küpsetamist, on seda soovitatav teha väiksema võimsusega. • Külmkapp ei tohi asetseda küttekeha lähedal. Külmkapi ust ei tohi pikaks ajaks lahti unustada. Et vältida paksu jääkihi tekkimist, tuleb külmikut nõuetekohaselt sulatada. Mitte mingil juhul ei tohi külmkappi elektrivõrgust välja tõmmata siis, kui kompressor töötab. • Õhupuhastit peab puhastama iga paari kuu tagant, sest muidu langeb mootorile liiga suur koormus. • Triikraua eluiga aitab pikendada, kui alustada triikimist madalatel temperatuuridel ja jätta suurt kuumust vajavad kangad viimaseks. Kui riie kleepub triikraua külge, ei tohi seda metallesemega kraapida, vaid tuleb kasutada spetsiaalset puhastusainet. • Mikrolaineahju eluiga pikeneb märgatavalt, kui soojendada seal toitu kaane all, et rasv ahjus laiali ei pritsiks.

Enamik kodutehnikakauplusi pakub ostetud kauba kojuvedu, isegi siis, kui elate linnas viiendal korrusel. FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

REKLAAM

toetab südame ja veresoonkonna tervist anuse suurenedes hakkavad südant negatiivselt mõjutama ahtamaks muutunud veresooned, kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase ning ülekaal. Ka nooremate inimeste süda ei ole kaitstud – riskifaktoriteks on ülepinged, stress ja suur töökoormus. Ülekoormatud südame töö on nagu takistusjooks, kus süda peab ületama meie enda poolt tekitatud barjäärid. Et süda suudaks kauem tõrgeteta töötada, on vaja südame pinget ja ülekoormust vähendada.

V

ardilong on looduslik kombineeritud preparaat südame ja veresoonkonna tervise tugevdamiseks. Selle koostisse kuuluvad ravimtaimede (viirpuu, hõlmikpuu, palderjan, roheline tee, küüslauk) ekstraktid, mineraalained ja bioloogiliselt aktiivsed ained (koensüüm Q10, aminohapped, vita-

C

miinid), mis toetavad ja tugevdavad südame ja veresoonte tervist, normaliseerivad vereringet ning aitavad ohjata kolesteroolitaset. ardilong koristab ära barjäärid takistusjooksu rajalt, kergendades südame koormust ning tagades südame häireteta töö pikema aja jooksul. Võrreldes traditsiooniliste toidulisanditega on Cardilong tunduvalt tõhusam, kuna tema koostisosad võimendavad vastastikku üksteise toimeid.

C

Cardilongi soovitatakse võtta 1-2 kapslit päevas söögi ajal või pärast sööki. Parima tulemuse saavutamiseks soovitatakse manustada Cardilongi pikema aja jooksul.

Millistel juhtudel kasutada Cardilongi? südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse sportimise ja suure koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.


K A N

SEENIORID 21. MAIL STOCKHOLMI KRUIISILE! 21. mail ootame kõiki lõbusaid seeniore Rootsi kruiisile koos üllatusesineja ning kruiisijuhi Inda Kõivaga. Bussiekskursioonil saate tutvuda Stockholmiga ning külastada Skanseni vabaõhumuuseumi. Tallink on koostanud põhjaliku reisikava ning Teie osaks jääb nautida puhkust, meelelahutusprogrammi otse Brasiiliast ning rikkalikke maitseid restoranides. Stockholmi ekskursioon + Skanseni vabaõhumuuseumi külastus - 25 €/in. NB! Ekskursiooni kohtade arv on piiratud.

Grupi (10 inimest) liikmele kruiis Stockholmi al.

44 €

/in.

al.

45,50 €

/in.

tingimusel, et kajutis on 4 maksvat reisijat

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Grupijuhile kruiis, 2 õhtu- ja 2 hommikusööki TASUTA.

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

Üksikreisijale kruiis Stockholmi


Ohutult liiklusesse, kuni jalad kannavad Kuido Saarpuu kuido@jt.ee

Ü

ldiselt on Rein Noodla liiklusseadusesse sisse toodud muudatuste poolt, kuid teatud mööndustega. „Pimedal ajal sõites peavad rattal kindlasti olema tuled,” rõhutab kogenud sõidumees. „Kiivriga on nii, et treeningule ei lähe ma kunagi ilma pead kaitsmata. Tavaliselt sõidame kahekesi ja see tempo on palju kiirem, kui lihtsalt tööle minnes. Meie liiklus, ka kergliiklusteedel, on päris tihedaks läinud.” Kohustuslikku rattakella peab ta aga võrdlemisi otstarbetuks lisavidinaks. „Mind häirivad need, kes käivad ringi kõrvaklappidega. Kui ma suure kiirusega lähenen ja kui inimene üldse kellatilinat kuuleb, siis alles ehmatavalt otse selja taga. Seetõttu ma alati hõikan juba kaugelt, et tulen,” selgitab rattur. Seadusepügala, mis teatud juhtudel lubab ülekäigurada ületada rattaga sõites, kaotaks Noodla sootuks. Tal on siiani meeles olukord, kui tema abikaasa juhitud sõidukile rattal poisiklutt ette kihutas. „Mina olen vana rattur. Võtan juba kaugelt hoo maha ja lasen autod läbi,” väidab ta. „Sebrast ülesõitmisel on palju REKLAAM

Türi vallas pensionipõlve veetev Rein Noodla (72) on üle poole sajandi jalgrattaga erineval tasemel kilomeetreid mõõtnud. 1968. tippaasta 14 000 rattakilomeetrit on vanuigi asendunud 2500–3000 kilomeetriga aastas. See on kilometraaž, mida on raske järgi sõtkuda ka poole noorematel hobiratturitel.

Elupõline rattur Rein Noodla on kõrvalhoone seinale jalgrattast omalaadse valguskaunistuse valmistanud.

nüansse. See teeb olukorra väga segaseks. Pigem end alal hoida, selle poolt on kõik minu suhtlusringi kuuluvad rattamehed.” Noodla on seda meelt, et mida rohkem lisandub kergliiklusteid, seda rohkem areneb meie rattakultuur. Üldjuhul austab rattur ratturit, ka rulluisutajat, ning vastupidi. Vaid kõrvuti sõitjad võiksid teise sõiduvööndi vabana hoida. Rattaga sõitmist kavatseb mees jätkata seni, kuni jalad kannavad.

Visad väärarusaamad Möödunud aastal seitsmes Järvamaa paigas peetud liikluskoolitusel selgus, et liiklus on paljude vanemaealiste jaoks segi kui pudru ja kapsad ning aegade

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

turvalisus

17 Aprill 2014

jooksul kinnistunud väärarusaamad kaovad visalt. Viimasel koolitusel Türil ilmnes, et suurt hulka eakaid kannustab liikluskuulekale käitumisele vaid trahvihirm ja seadus. Et ennetada rattahooajal esile kerkivaid kitsaskohti, toome ajakirja 60+ lugejateni Politsei- ja Piirivalveameti ning Maanteeameti ekspertide vastused küsimustele, mis kuulajaskonnas kired lõkkele lõid. Miks peaksid jalgrattakiivrit kandma ka vanemad kui 16aastased inimesed? Alla 16aastane jalgrattur peab kandma kinnirihmatud kiivrit. Kuigi 16aastased ja vanemad jalgratturid ei ole kohustatud kiivrit kandma, soovitab Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht >> lk 18


turvalisus

Kuigi uuringu tulemus näitab, et kiivri kandmist peavad oluliseks ka täiskasvanud, siis miks me näeme liikluses

FOTO: ERAKOGU

Sander Peremees seda siiski teha. «Inimese pea on ühtmoodi õrn nii 15aastasel kui 60aastasel ning vajab kindlasti kaitset. Põrutada saab ka kiivriga, kuid raske tagajärg on välditav. Mõned häälekad jalgratturid on öelnud, et nemad kiivrit ei kanna, sest see rikub välimuse ära. Selle vabanduse taha ei saa küll pugeda. Kauplustest leiab igasuguse kuju, välimuse ja hinnaga jalgrattakiivreid. Tähele tasub panna, et näiteks rahvaspordiüritustel on kiivri kandmine kohustuslik,” selgitab ta. Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liikluskasvatuse talituse juhtivspetsialistid Diana Okas ja Solveig Edasi soovitavad samuti kõigil kiivrit kanda, eeskätt ikka oma ohutuse tagamiseks. „Kui täiskasvanud ja ühiskond hoolivad oma lastest ning peavad oluliseks, et lapsed kannavad kiivrit, niisamuti hoolivad lapsed oma perekonnast. Teaduses pole ju tõendatud, et pärast 16. eluaastat muutub inimese pea kivipeaks või purunematuks,” põhjendavad liiklusspetsialistid. Turu-uuringute aktsiaselts viis eelmisel aastal läbi jalgrattaga liiklemise ohutuse uuringu, millest selgus, et kiivri kandmist jalgrattaga sõites peab täiskasvanutest vajalikuks 84 protsenti ja lastest 98 protsenti elanikkonnast. Kui täiskasvanute hulgas on kiivri kandmist väga vajalikuks pidajaid 45 protsenti, siis laste seas lausa 94 protsenti vastanutest.

Aprill 2014 18

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liikluskasvatuse talituse juhtivspetsialist Diana Okas

suurt osa täiskasvanud jalgrattureid kiivrita? Diana Okase ja Solveig Edasi arvates on väga oluline just isiklik eeskuju. „Nende laste jaoks, kes kasvavad üles peres, kus jalgrattaga sõitma minnes on kiivrid peas ka vanematel ja vanavanematel, on see loomulik ning arvatavasti kannavad nad kiivrit ka pärast 16aastaseks saamist. See on osa liikluskultuuri arengust, kus meil on veel arenguruumi,” kinnitavad liikluskasvatuse spetsialistid. Miks pole helkurvest ratturile kohustuslik? Okase ja Edasi sõnul on see-eest kohustuslikud jalgrattahelkurid (ees valge, taga punane ja kodaratel valged või kollased) ning halva nähtavusega või pimedal ajal jalgrattatuled (ees valge ja taga punane). „Ilmselt on pidanud seaduse loojad neid kohustusi nähtavuse tagamisel piisavaks. Samas on seadusesse sisse kirjutatud soovitus helkurvesti kanda. Helkurvest on jalgratturit abistav ja toetav enesekaitsevahend, et end autojuhile nähtavaks teha. Kui ratturil on seljas helkurvest, märkab autojuht teda pimedas juba 300 meetri kauguselt ning oskab ratturiga teel arvestada,” põhjendavad nad. Jalgratturid kihutavad kõnniteedel. On neil tõesti selleks õigus? Sander Peremehe selgitusel algab jalgratturi ABC tõsiasjast, et jalgrattur on liikluses samasugune juht nagu auto- või mootorrattajuht. „Olla juht tähendab kohustust järgida liiklusreegleid, aga ka vastutust

oma tegevuse või tegevusetuse eest. Kahjuks kipub osa rattureid neid põhimõtteid unustama. Liikluses osaledes peab olema hoolikas ja tähelepanelik. Kus jalgrattaga sõita tohib? Üldise nõude järgi võib jalgrattur sõita jalgrattarajal, jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Samuti võib jalgrattaga sõita jalgteel või teepeenral, kui see on selleks kõlblik ja oma sõiduga ei ohustata jalakäijat. Üldjuhul ei tohi jalgrattur kõnniteel sõita. Kõnnitee on ikka mõeldud jalakäijatele, kuid sellegi reegli puhul on erandid,” väidab liiklusjärelevalvetalituse juht. Maanteeameti spetsialistide sõnul on erandjuhtum, kui jalgrattaga võib sõita kõnniteel, vaid siis, kui rattur on alla 13aastane (koos kahe saatjaga). Ülejäänud ratturid võivad kõnniteel sõita siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu raskendatud. „Jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita ainult jalakäija tavakiirusega,” täpsustavad Okas ja Edasi. Kuidas jalgratturina käituda ülekäigurajal? Sander Peremees kinnitab, et jalgrattaga võib küll ülekäigurajal sõita, kuid sel juhul ei ole jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust. „Juhul kui jalgrattur ületab sõiduteed, millele autojuht pöörab, kehtib jalgratturil eesõigus. Aga enne sõidutee ületamist või manöövrit tuleb veenduda oma tegevuse ohutuses. Sõiduteele lähenedes tuleb hoog maha võtta. Kui autojuht sooritab pööret teele, mida rattur kavat-

REKLAAM

KASVUHOONED

KEVSTAUD SED SOODU

Müüme polükarbonaatplaati. Pakume ka transporti ja paigaldust. Mexin Baltic OÜ Lao 12–5 t Pärnu t tel 443 1518 t E–R 9–18 t L 9–15 www.mexin.ee

Vastvalminud

pakub hoolekandeteenust

eakatele ja puuetega Majutus inimestele Toitlustus neli korda päevas Ööpäevaringne hooldus Kohapealne meditsiiniline teenindus Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega Paketi hind

550 € kuus

Info telefonil 5330 4252


turvalisus

Ei tea, kas ma oma rattaga liigelda tohingi? Sander Peremehe ütluse järgi defineerib liiklusseadus üsna täpselt, mis on jalgratas. „Et tegemist on teeliikluses kasutatava sõidukiga, siis on jalgrattale kehtestatud ka (tehno)nõuded. Teedel-tänavatel liigeldes peavad jalgrattal olema töökorras pidur, signaalkell ja helkurid. Tulede kasutamise kohustus pole absoluutne, vaid on seotud nähtavusega – jalgrattur peab ennast nähtavaks tegema,” selgitab asjatundja. Miks peavad jalgrattal olema helkurid ka päevasel ajal? „Tõsi, päeval helkur ei toimi ja seda nagu poleks vajagi. Halb nähtavus aga võib tekkida ka päeval ootamatult. Samuti on oluline rattakell. Politsei registreerib igal aastal jalgratturite ja jalakäijate kokkupõrkeid, mida saaks ära hoida kella märguandega. Põhjanaabrite juures olen näinud, kuidas jalgratturid oma lähenemisest kella helistamisega märku annavad, kuid kahjuks meil seda harjumust veel pole,” nendib Sander Peremees. Eelmise aasta lõpus, 4. detsembri hommikuhämaruses sõitis Viljandis 47aastane naine sõiduautoga otsa ülekäigurajal teed ületavatele jalakäijatele, 75aastasele mehele ja 67aastasele naisele. Mõlemad hukkusid. Miks ei pane traagilised liiklusõnnetused meid ohutumalt käituma? Diana Okase ja Solveig Edasi selgitusel puudutavad õnnetused inimesi nii kaua põgusalt, kuni need juhtuvad kellegi teise, mitte nende või nende lähedastega. „Meedias kuuleme õnnetustest iga päev ja see on saanud tavaliseks. Ühe hukkunuga õnnetused ei pane kulmugi kergitama, kahega panevad korraks kõrvu kikitama ja alles rohkem kui kolme kannatanuga avariid puudutavad meid pisut enam ning ehk panevad ka põhjuse ja tagajärje seosele mõtlema. Iga õnnetuse taga on tegelikult kannatanu perekond, sõbrad, kolleegid, klassikaaslased. Aeg-ajalt jääb sellestki väheseks. Ikka mõeldakse, et minuga seda ei juhtu. Aga kui juhtub, võib olla juba hilja. Peab võtma aega, et läbi mõelda, milline liikleja mina olen. Kas ma ise olen oma ohutuse taganud? Kas ma iga päev liigeldes ohustan ennast või teisi, kas ma arvestan teiste liiklejatega? Millised on minu ealised iseärasused: kui kiiresti ma jõuan reageerida ja üle tee minna? Kui ma arvan, et olen eeskujulik liikleja, kas ma seda ikka tegelikult olen?” rõhutavad asjatundjad. Sebra ei kaitse. Kas tõesti? Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht hoiatab, et enne sõidutee ületamist peab jalakäija veenduma, et see on ohutu. „Ummisjalu ülekäigurajale tormata ei tohi, vaja on veenduda, et autojuht on teeületajat märganud ja jõuab enne ülekäigurada pidurdada. Liikluses peavad üksteisega arvestama ja ohutuses veenduma kõik osapooled!” toonitab Peremees. >> lk 20

MÕJU Eakatega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu võivad mõjutada: • eakate arvu kasv; • terviseprobleemid ja nende ettearvamatu avaldumine; • eaka jalakäija oskamatus või soovimatus kasutada teeületuseks ettenähtud ülekäiguradu; • sõidukijuhtide oskamatus arvestada vanuri liikumisloogikaga; • eaka sõidukijuhi kõrge enesehinnang; • maapiirkondades tiheda ühistranspordivõrgu puudumine.

M3W

ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST* ON KÕRGE VERERÕHK

KAS KA SINUL? Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid:

Allikas: Sander Peremees

Manseti korrektse paigaldamise kontroll

2 kasutaja mälu

Ebaregulaarse südamerütmi näit

Mõõtmistulemuse graafiline näit

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse FOTO: ARDI TRUIJA/PÄRNU POSTIMEES

seb ületada, tuleb ratturil veenduda, et teda on märgatud ja talle antakse teed. Liigne enesekindlus ja eesõigusele lootma jäämine võib halvemal juhul maksta elu. Kui vähegi võimalik, ärge ületage sõiduteed jalgrattal sõites, eriti siis, kui te pole kindlad, kas teil on sõiduteele sõites eesõigus,” rõhutab ta.

REKLAAM

19 Aprill 2014

Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETIST VÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE *Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics


turvalisus

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liikluskasvatuse talituse juhtivspetsialist Solveig Edasi

jalakäija samamoodi särama. Kõndija peab meeles pidama, et saju korral on juhi vaateväli eriti häiritud. Teiste autode tulede ja sätendavate veepiiskade vahelt on teed ületavat jalakäijat keeruline märgata.” „Seda, et jalakäija autot näeb, kuid autojuht hämaras ja pimedas jalakäijat ei näe, mängitakse läbi õues toimuvatel helkurikoolitustel ning selles osalevad inimesed kogevad seda oma silmaga. Jalakäijad peavad arvestama, et pimedal ajal, eriti märja asfaldiga, mis neelab valgust oluliselt, ei näe autojuht helkurita liiklejat,” lisavad Diana Okas ja Solveig Edasi. Eakatega juhtubki palju liiklusõnnetusi. Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liikluskasvatuse juhtivspetsialistid räägivad, et kui liikluses on jalakäijatest kõige suuremas ohus algkooliealised lapsed, siis eakad satuvad õnnetusse vaid veidi harvem. Nende nägemis- ja kuulmismeel on nõrgenenud, samuti kimbutavad neid liikumisraskused. Nagu lastelgi, on eakatel suuremad probleemid tihedas linnaliikluses. Lisariske tekitab pimedas liikumine. „Mullu liikluses hukkunud 23 jalakäijast olid 12 pensionärid, neist omakorda kuus hukkus pimedal ajal, keegi neist helkurit ei kandnud. Samas on helkurit kandvate eakate hulk aastatega kasvanud ning nende liiklusteadlikkus on kõrgem kui tööealistel. Pelgalt helkurist siiski ei piisa. Kõige levinum juhtum, kui eakas jalakäija viga saab, on sõidutee ületamine kohas,

kus seda teha ei tohi. Eakate sõidukijuhtide arvukus Eesti teedel aasta-aastalt kasvab. Iseenesest ei ole see halb, aga väga raskelt jõuab kohale arusaam, et vanusega kaasnevad ka riskid. Mullu sattus liiklusõnnetustesse iga kümne tuhande 65aastase ja vanema elaniku kohta umbes viis autojuhti. Seda on küll neli korda vähem kui kuni 25aastate juhtidega, kuid arvestades eaka inimese vähem rooli taga veedetud ajaga, ei ole nende ohud väiksemad. Risk on suurem maanteedel, kus kiirused on suuremad ja vahemaad pikemad. Parem on olukord jalgratturite ja mopeedijuhtidega, aga nende populaarsus eakate seas kahaneb,” selgitavad nad. Ohutut pikivahet on väga keeruline hoida, sest iga väiksema augu puhul reastutakse kohe ette. „Juht peab vastavalt sõidukiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Põhjusi, miks seda nõuet ei täideta, on mitu. Esiteks võib see olla tingitud eessõitja kiiruse kõikumisest. Teiseks ei oska inimesed pikivahet määrata. Asula sees peab üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks kuluv aeg olema vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. Alati on mõistlik hoida pikemat pikivahet. See, et pidevalt vahele sõelutakse, on tingitud meie liikluskultuurist,” põhjendavad Diana Okas ja Solveig Edasi.

KOMMENTAAR: EAKAID LIIKLEJAID TULEB ÜHA JUURDE Gunnar Meinhard, liikluspsühholoog Eakaid, kelle liikluskäitumist suunab vaid trahvihirm ja karistus, mitte aga terve mõistus, on kindlasti vähemuses, nagu ka nooremate liiklejate seas. Keegi ei torma ju liikluskeerisesse enesehävituslike mõtetega. Normiga manipuleerijaid on umbes 10–15 protsenti liiklejatest. Seetõttu tasub siiski keskenduda suurele osale pensionäridest, kes tõenäoliselt lähtuvad tervest mõistusest. Liikluskeerises toimuvat käsitledes tuleb lähtuda konkreetsetest protsessidest ja vanemaealisi ohustavatest olukordadest ning neile lahendusi otsida. Liikluses ei ole tavaliselt ainult üht lahendust, millega saab tegelda vaid üks seltskond, nagu politseinikud või liikluskoolitajad. Praegu saab pakkuda vaid lahendusi, mis seovad erinevate institutsioonide koostööd. Koostöö on ka liikleja N AN keskseim märksõna. Seega on väga palju isikuid ja organisatsioone, kellele eakad IM RE T IIS liiklejad korda peaksid minema. Alustada tuleks vanemaealise inimese lähedastest, FOTO: L tema linna või valla inimestest kuni meedikute ja riigivõimu esindajateni. Oskan tuua näiteid liikluskäitumisest Austrias ja Saksamaal, kus tegeletakse inimestega, kel aastaid üle 50. Vanusest ja liikumise iseloomust olenevalt võetakse läbi mitmed teemad. Suuremalt jaolt on kaasatud spetsialistid politseist, meedikute seast, ka liikluspsühholoogid. Kõik kulgeb täpse metoodilise kava kohaselt. Igal osalejal on oma roll ja ülesanded. Saksamaal on eakatega tehtav töö ka huvitavalt üles ehitatud ja lõpuks võidavad kõik. Olen midagi sarnast ka Eestis läbi viinud ja saavutanud häid tulemusi. Näiteks õnnestus Lõuna-Eestis pärast ühisüritust vanemaealistega muuta ühes olulises liiklussõlmes fooritsüklit pikemaks ja busside sõidugraafikuid neile sobivamaks. Näiteid on teisigi. Kuidas aga olukorda parandada, kui aastatega kujunenud väärarusaamad on visad kaduma? Vanemaid rattureid, kes sõidavad ka pimedal ajal, on vähe. Eakam inimene liigub tavaliselt päeval ja üritab pimedaks kohale jõuda. Neile, kes siiski rattaga õhtul ning öisel ajal sõidavad, on võimalik õigel moel paljutki selgitada. Samas tuleks lähtuda kõige tähtsamast ehk suhtumisest liiklusesse, oma võimete hindamisest ja teiste suutlikkusest ning sellest, kust abi saada. Selles osas on vaja paljude institutsioonide ja inimeste koostööd ning asjalikke tegevusjuhiseid. Elu näinud inimesele on vaja kõigepealt lihtsamaid ja olulisi, alles seejärel keerulisemaid võimalusi selgitada. Sisuka jutu võtab üle 60aastane inimene heameelega vastu ning hakkab meelsasti talle pakutud võimalusi kasutama. Vanuse kasvades muutub tervisehädade hulk suuremaks. Tekivad liigese-, nägemis-, kuulmis- ja muudki probleemid. Liikluses on üks suuremaid muresid vanusega kaasnev infotöötluskiiruse aeglustumine. Seda kinnitavad eakatega juhtunud liiklusõnnetuste iseloom ja teaduslikud uuringud. Vaimne sooritusvõime on liikluses väga oluline. Seepärast kontrollitakse Euroopas liiklusmeditsiinilise ja liikluspsühholoogilise kontrolli käigus peale ruumitaju ka orienteerumis-, tähelepanu-, reageerimis- ja keskendumisvõimet ning mitmeid konkreetse isikuga seotud teisi aspekte. Selle rakendamise vajalikkusest Eestis on räägitud 2007. aastast. Paraku pole sooritusvõime kontroll veel Eestis jõudu kogunud, kuigi seda oleks väga vaja. /P OS TIM EES

Autojuht ei näe mind pimedas, see on absurd! Mina ju teda näen ja võiksin autotulede valgel kasvõi ajalehte lugeda. Sander Peremees toob helkuri kandmise vajalikkuse ära väga lihtsa, kuid põhjaliku näite abil. „Mõtleme end pimedal ajal asulavälisele ja valgustamata teele. Õigel teepoolel liikuv jalakäija näeb lähenevat autot juba mitme kilomeetri kauguselt. Mõni arvab ekslikult, et kui tema autot näeb, siis näeb teda ka selle juht. Autojuhil pole aga jalakäijast veel aimugi. Miks? Autode kaugtuled valgustavad teed umbes 150 meetrit ja lähituled 40–60 meetri ulatuses. Valgus kiirgab õnneks märksa kaugemale. Ja kogu asja iva siin peitubki. Helkur on kaugtulede valgusvihus nähtav juba vähemalt 300 meetri kauguselt, lähitulede korral umbes 150 meetrilt. Mida madalamal on helkur, seda varem autojuht võimalikku ohtu näeb. Ta ei näe veel jalakäijat, kuid märkab helkurit, selle valguspeegeldust ning tajub teel liikuvat objekti, ja see on väga oluline. Maanteekiirusega (90 km/h) liikuv auto läbib sekundiga 25 meetrit. Autojuhi reageerimisaeg on parimal juhul sekund, lisaks veel pidurite rakendumisele kuluv aeg. Kokku on auto peatumisteekond umbes 70 meetrit. See on pikem maa, kui lähituled teed valgustavad. Saju ja libeduse korral on nähtavus piiratud ning pidurdusteekond võib olla veel pikem. Seega on pimedal ajal enda nähtavaks tegemine väga tähtis. Asulas, kus teed ja tänavad on üldjuhul valgustatud, peab

FOTO: ERAKOGU

Mul on oma õigus, autojuht oodaku! Maanteeameti liikluskasvatuse spetsialistid selgitavad, et vanavanemad on meile lapsest saadik rääkinud, et eeskätt kaitsed ennast ise, siis aitab sind ka jumal. „Liiklusseadus ütleb, et ülekäigurada ehk sebra on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud ning asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Pahatihti jäädakse auto alla reguleerimata ülekäiguradadel. Sebral kohtuvad kaks osapoolt: autojuht ja jalakäija. Õnnetuse tekkel on süü mõlemal. Juht on küll kohustatud teed andma, kuid sageli ta seda ei tee. Lihtsalt seepärast, et ta tegeleb liikluse jälgimise asemel kõrvaliste tegevustega. Jalakäija seisab ülekäigurajal ja näeb, et auto läheneb. Ta arvab, et kui tema nägi autot, siis küllap märkas autojuht ka teda. Tegelikult ei ole see alati nii ning jalakäija peab sellega arvestama. Ka jalakäija ise peab teel olema tähelepanelik, samas näeb iga päev, kuidas jalakäijad mõtlematult sebrale astuvad. Mõni ei peatu tee ääres hetkekski, mõni ei tõsta isegi pilku, et veenduda, kas autojuht on teda märganud. Neil on kapuuts silmini, kõrvaklapid peas ja nina mobiiltelefonis, sest arvavad, et on piisav, kui ületavad teed sebral. Aga sellest ei piisa! Oluline on enne teele astumist saada juhiga silmside ja veenduda, et autojuht on teid märganud. Kui iga päev teretame üksteist vastastikku, siis ülekäigurajal on autojuhi ja jalakäija kohtumisel selleks tereks silmside. Ülekäiguradadel juhtuvaid õnnetusi aitaks vähendada ka see, kui teeomanikud hindaksid ülekäigukohtade ohutust, selgitaksid välja riskid, mis soodustavad liiklusõnnetuse tekkimist, ning muudaksid ülekäigukohad ohutumaks,” kirjeldavad Okas ja Edasi igapäevast liiklusolukorda.

Aprill 2014 20


turvalisus

21 Aprill 2014

Kindlustus – ka neljajalgsetele ERGO Insurance SE varakahjude käsitleja

O

leme harjunud sellega, et kindlustus on hea viis kaitsta end ja oma vara ebameeldivate ootamatuste eest. Tihti aga unustame, et kaitset vajavad ka meie elus tähtsat rolli mängivad neljajalgsed – nii lemmik- kui ka kariloomad. Neidki on võimalik mitmesugustel tingimustel kindlustada. Lemmikloomade sagedasim probleem on haigestumine, mis võib endaga kaasa tuua sadadesse eurodesse ulatuvad ravikulud. Inimesed, kes oma kiisust või kutsust hoolivad, teadvustavad seda üha enam. 2013. aastal kindlustasime poole rohkem lemmikloomi kui aasta varem. Seetõttu saime eelmisel aastal aidata 280 peremeest ja -naist, kelle neljajalgne kaaslane oli hätta sattunud. Lemmikloomadest saab meie kindlustusfirmas kindlustada kasse ja koeri,

PANE TÄHELE! •Kindlustada saab vaktsineeritud kasse ja koeri alates 4. kuust kuni 8. eluaastani. •Üha enam kaitstakse kindlustuse abil tõuloomade kõrval ka segaverelisi neljajalgseid sõpru. •Kõige sagedasemad juhtumid on loomade haigestumine (70%), järgnevad õnnetus- (25%) ja surmajuhtumid (5%). Enamik õnnetusi juhtub koertega. •Lemmikloomade ravi võib maksta sadu eurosid. Kõige suuremad kulud kaasnevad operatsioonidega. •Kariloomakindlustus kaitseb nii suurtootjaid kui ka väikeloomapidajaid. FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Sergei Klenovski

sõltumata sellest, kas nad on tõupuhtad või segaverelised. Levinuim riskide valik on hukkumine, kadumine ja ravikulud, üsna tihti ka loomaomaniku tsiviilvastutus. Ehkki lemmikloomakindlustust pakume vaid kassidele ja koertele, saab lemmikvõi võistlusloomana peetavaid hobuseid kindlustada näiteks kariloomakindlustusega. Kindlustuse maksumus sõltub nii loomast kui soovitud kindlustuskaitsest. Enamasti märgitakse koera väärtuseks 1000 eurot, näitusekoerad on mõnevõrra kallimad ning jahi- ja teenistuskoerad kõige kallimad. Tüüpilisel juhul, kui 1000eurone koer kindlustatakse omavastutusega 10 protsenti kahjust, kuid mitte vähem kui 30 eurot, jääb aastaseks kindlustusmakseks umbes 145 eurot ehk 12 eurot kuus. Kindlustus tuleb appi ka väikeloomapidajale. Kariloomakindlustusega saab kindlustada põllumajanduslikul eesmärgil peetavaid lehmi, hobuseid, kitsi, sigu, lambaid ning karusloomi. Abi saavad nii suured tootmisettevõtted kui ka üksiku looma pidajad. Suurtootjatele on eriti oluline kaitsta end katastroofide eest, kus võib korraga hukkuda palju loomi. Väiketalunikele on aga tähtis maandada iga üksiku looma kadu, sest uue soetamine on kallis lõbu.

REKLAAM

ERAKORDNE PAKKUMINE – SOFT SHELLI OSTJALE KINGIME TURVAJALANÕUD KAUBA PEALE* SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell art 1219/04, art 1219/5804

HIND 124

* A T U TAS DIADORA Nimbus S3 HRO SRC turvakingad

art 157602-80013

*Osta SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell ja saad KINGITUSEKS DIADORA Nimbus turvajalanõud!

TAVAHIND 99

art 1219/04 või art 1219/5804

Vetthülgavast nubuck-nahast pealsete ja võrkvoodriga jalanõude kahevärviline nitriiltald talub õli ja mitmeid kemikaale, hea löögisummutus. Komposiitnina, APT-turvatald ja E.V.A. anatoomiline eemaldatav sisetald. Värv: must/kollane

art 157602-80013

TAMREX OHUTUSE OÜ

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 30.06.2014 või kuni kaupa jätkub!

Moodsat, sportlikku ja nägusat jakki võib kanda aastaringselt. Tuule- ja veekindel ent hingav jakk on valmistatud pehmest ja elastsest 3-kihilisest Soft Shell materjalist. Materjal: 100% polüester, 285 g/m². Värv: 04 - must, 5804 - digiprint

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN

TARTU

PÄRNU

RAKVERE

VILJANDI

JÕHVI

VÕRU

VALGA

NARVA

HAAPSALU

PAIDE

Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Aardla 114, Ringtee 37a

Riia mnt 169a, Savi 3

Pikk 2

Riia mnt 42a

Tartu mnt 30

Piiri 2

Vabaduse 39

Tallinna mnt 19c

Ehitajate tee 2a

Pikk 2


reklaam

Aprill 2014 22


tervis

23 Aprill 2014

Valul on peale ebameeldiva ja väsitava aistingu ka positiivne tähendus. Valu annab märku, et midagi on meie kehas valesti. Kui valutab miski, mis enne pole valutanud, tuleb selle põhjust kohe pärast tableti võtmist ja valu kadumist uurida.

Maija Tressum proviisor, Tallinna Kaarli apteegi juhataja

K

õige sagedamini esinevad inimestel pea-, selja- ja liigesevalud. Et igal inimesel on valutunnetus isesugune, tuleb valu nii apteekrile kui arstile võimalikult täpselt kirjeldada. Kui sõber saab sarnase valuga abi ühest kindlast ravimist, ei tähenda veel, et teile see ravim samamoodi mõjub. Mõni inimene kogeb ravimi kõrvaltoimeid, teine mitte. Mida võtta või jätta, kui kiusab külmetushaiguse põhjustanud viirus? Eriti siis, kui iga päev kasutatakse teisi ravimeid. Vahetevahel aitab väga hästi mittemedikamentoosne ehk tabletita alternatiivravi, kus kasutatakse näiteks eeterlikke õlisid, külma- ja soojaravi. Alati tuleb hinnata kasu ja riski suhet.

Kui kurk on valus Oletame, et olete saanud kurgupõletiku, kurk on valulik ja hääl kähe. Mõne päeva pärast tulevad nohu ja köha. Neelamine on raske, sest limaskest on tursunud ja põletikuline. Ilmnevad peavalu, uimasus ja palavik. Umbes 90 protsenti kurgupõletikest on viiruslikud. Viiruslik kurgupõletik ei vaja medikamentoosset ravi. Neelamise kergendamiseks ja põletiku leevendamiseks on tähtis, et tekiks palju sülge. Süljeeritust >> lk 24

REKLAAM

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Et kasu kaaluks kahju üles

Käsimüügiravimeid ostes peaksite alati apteekrile ütlema, milliseid ravimeid, toidulisandeid ja raviteesid te regulaarselt tarvitate. Eakad ja kroonilise haiguse diagnoosiga inimesed peaksid paljudel juhtudel pöörduma siiski arsti poole. Pildil proviisorid Merje Veeberg ja Leonora Kannike.


tervis

Aprill 2014 24

infarkti või insuldi. Kui nohu ravimisega samal ajal ravitakse tritsükliliste antidepressantidega depressiooni või Parkinsoni tõbe, võib vererõhk tõusta ja pulss kiireneda. Ebameeldivaid kõrvalnähte südamele ja vereringele avaldavad nina limaskesta turset vähendavad pseudoefedriini tabletid. Neid ei sobi kasutada kõrgenenud vererõhu, tahhükardia (süda lööb väga kiiresti), südame rütmihäirete, südame isheemiatõve, silma kõrgenenud siserõhu, diabeedi ja mõne teisegi tervisehäda korral. Ravim võib suurendada unerohtude ja rahustite rahustavat ning antihistamiinide (allergia puhul) väsimust tekitavat toimet, samuti põhjustada allergiat.

Kui äge köha segab

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

vererõhuravimi toimet. Kui põete astmat või mõnd muud hingamisteede haigust, võivad pihustatava ravimi toimel hingamisteede lihased kokku tõmbuda, soodustades astmahoogu. Ilmselt ei talu te ravimit, kui suu limaskest hakkab punetama või valutama. Mitte mingil juhul ei sobi ravimtaimi (kummel, saialill, piparmünt) sisaldavad kurgupihud, kui olete tundlik korvõieliste suhtes. Eeterlikke õlisid sisse hingates võivad tekkida köhahood. Eriti tundlikel inimestel ahenevad bronhid, põhjustades hingeldamishooge.

Apteegiekspositsioon Järvamaa muuseumis

REKLAAM

Kui nohu vaevab Sageli sisaldavad säilitusainet bensalkoonkloriidi nina limaskesta turset vähendavad ravimid, mis ahendavad nina limaskesta veresooni. Neid ravimeid ei tohi tarvitada nina kuiva limaskesta, silma kõrgenenud siserõhu, kõrge vererõhu ja suurenenud eesnäärme korral. Samuti siis, kui põete diabeeti või südame isheemiatõbe, olete üle elanud südame-

E,T,N,R 9–17 K 9–19, L 10–13 Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn Tel 600 0666 Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

REKLAAM

t Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud ja tallatoed t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

ergutab hapude karamell- või köhakommide imemine. Palju tuleb juua. Kurguvalu vähendavad mitmed apteegi käsimüügi kurgupastillid ja aerosoolid, mis sisaldavad paikse toimega valuvaigistit lidokaiini. Samas kahandavad need suus külma-, sooja- ja puutetundlikkust, mis omakorda võib takistada neelamist. Tuimustunde tõttu suus võib süües hammustada keelde või põske. Dementsuse, Parkinsoni tõve ja multiskleroosi korral või tugevatoimeliste rahustite manustamisel tekib oht, et toiduosakesed satuvad hingetorru, põhjustades kopsupõletiku. Kui teil aeg-ajalt esinevad krambid või kannatate südamerütmihäirete all, võiks kurguvalu ravida mõne muu ravimiga. Kurgupihus, mis sisaldab alkoholi, ei sobi alkoholiprobleemiga inimesele, samuti peaksid sellega ettevaatlikud olema maksahaiged ja epileptikud. Pihuses sisalduv alkohol võimendab unerohu, rahustite, psühhofarmakonide, tugevate valuvaigistite (retseptiravimid) ja mõne

Köha tekkepõhjusi on mitmeid. Peaaegu alati vallandavad ägeda köha külmetusviirused. Bakteriaalne bronhiit tekib seetõttu, et tavaliselt vohavad tihkes limas bakterid. Kuivi ärritavaid köhahooge vallandavad kõrvetiste korral maost liikuvad happetilgad, samuti võib põhjustada köha südamepuudulikkus. Ärritav kuiv köha võib tekkida ka kõrgvererõhktõve ravimite kõrvaltoimena. Eakad ja kroonilise haiguse diagnoosiga inimesed peaksid köha korral pöörduma siiski arsti poole. Sobivad taimsed köharohud, köha- ja bronhiteed, mis aitavad kaasa lima eraldumisele. Köhahooge, mis tekivad maomahla tagasivoolu tõttu söögitorusse (refluks), need ravimid ei leevenda.


25 Aprill 2014

Kui pea ja liigesed valutavad Külmetushaigusest tingitud pea- ja liigesevalude leevendamiseks sobivad paratsetamool ja ibuprofeen, mis alandavad ka palavikku. Sarnase toimega on veel atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin ja seda sisaldavad ravimid. Kui palavik ei kerki üle 38 kraadi, ei ole külmetushaiguste korral üldjuhul vaja seda alandada. Palavik aitab immuunsüsteemil viirust tõrjuda ja selline kehatemperatuur ei ole täiskasvanule ohtlik. Kahjuks on paratsetamooli kogus, mis annab parima toime, ja kogus, millest alates muutub see mürgiseks, väga lähestikused. Paratsetamooli tarvitamine alates neljast grammist, eriti koos kofeiiniga, kätkeb ohtu pidevate peavalude ja neerukahjustuste tekkeks. Paratsetamooli regulaarne kasutamine võib viia neerutalitluse kahjustumiseni. Häiritud maksatalitluse (alkoholi sage tarvitamine) või maksapõletiku korral lõhustub paratsetamool aeglaselt ning mürgistuse võib tingida ka muidu ohutu annus. Seega ei tohiks seda ravimit kasutada maksapuudulikkuse korral. Eriti ohtlik on paratsetamooli kasutamine koos teiste valuvaigistitega või koguses, mis ületab suurimat lubatud annust. Paratsetamool on sageli külmetusega võitleva ravijoogi koostisosa. Kui tarvitate mõnda sellist jooki ja soovite samal ajal langetada veel paratsetamooliga palavikku, on oht, et ületate maksimaalse annuse päevas. Kombineerituna atsetüülsalitsüülhappega suureneb seedetrakti veritsuse oht. Kui nahk hakkab punetama, olete arvatavasti selle ravimi suhtes allergiline. Ibuprofeen vaigistab valu, alandab palavikku ning suurtes kogustes vähendab põletikku, sobides hästi külmetushaigusega kaasnevate pea- ja liigesevalude leevendamiseks ning kõrge palaviku alandamiseks. Kõrvaltoimete ilmnemine sõltub annustest ja sellest, kui pikka aega ibuprofeeni kasutatakse. Kindlasti tuleb ettevaatusega tarvitada või sootuks loobuda selle kasutamisest, kui teil on esinenud maovõi kaksteistsõrmiksoole haavandit, häiritud on vereloome või esineb seletamatuid verejookse. Samuti pärast suurt operatsiooni. Ettevaatlik peab olema ka siis, kui teil

on diagnoositud astma, esinenud allergilist nohu või allergilisi nahareaktsioone. Kõrgenenud vererõhu või südamepuudulikkuse korral võib ibuprofeen halvendada neerutalitlust ning organismi jääb rohkem vedelikku. Ibuprofeeni preparaati kasutage ainult siis, kui olete nõu pidanud arstiga, kes kaalub hoolikalt ravimi kasu- ja riskitegureid.

Koosmõju põletikualandajatega Ibuprofeeni ei tohi võtta koos teiste sellesse rühma kuuluvate põletikuvastaste ainetega (ketoprofeen, aspiriin, etorikoksiib, tselekoksiib). Neid kõiki kasutatakse näiteks valude, palaviku ja liigesevaevuste korral. Oht, et kombineerite neid ravimeid kogemata, on just külmetushaiguste korral väga suur. Kui võtate ibuprofeeni üle kolme-nelja päeva, nõrgendab see vererõhualandajate ja kuseeritust soodustavate ravimite toimet ning suurendab tromboosiohtu, kuna vähendab verehüübimist takistavate ravimite mõju. Tarvitades ibuprofeeni üksnes lühikest aega külmetuse korral, esineb soovimatuid tagajärgi harva. Eakad inimesed peaksid ibuprofeeni kasutama tagasihoidlikult, sest mao- ja soolestikuvaevused võivad sageneda, pikemaaegsel kasutamisel tuleks ilmtingimata konsulteerida arstiga. Sarnaste ravimitega samaaegseks kasutamiseks ei sobi ka käsimüügiravimina müüdav ketoprofeen, millel on ibuprofeeniga sarnased kõrvaltoimed. Lisaks võib see preparaat põhjustada kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid, nagu väsimus ja peapööritus, mistõttu ei tohi autot juhtida ega masinatega töötada. Seedetrakti ärrituse vähendamiseks soovitatakse ravimit manustada toiduga või kohe pärast sööki klaasitäie veega. Enne ketoprofeeni tarvitamist võiksid eakad nõu pidada arstiga. Valuvaigistite, palavikualandajate ja põletikku alandavate ravimite rühma kuuluvad veel toimeainet diklofenakki sisaldavad tabletid. Kui te ei ole pärast viiepäevast diklofenaki tarvitamist saanud olulist leevendust või haigussümptomid on koguni suurenenud, peate kohe lõpetama selle tarvitamise ja pöörduma arsti poole. See ravim võib maskeerida ka põletiku sümptomeid (valu, kõrge kehatemperatuur), mistõttu on arstil pärast preparaadi mõneaegset kasutamist põletikku keerulisem diagnoosida. Et eakad võivad olla diklofenaki toimeaine suhtes tundlikud, on väga oluline kõrvaltoimete tekkides sellest arsti teavitada. Põletikku, palavikku ja valu vähendavaid naprokseennaatriumi sisaldavaid tablette võib arsti ettekirjutuseta kasutada vaid lühikest aega, näiteks kolm päeva. Üle 65aastastel patsientidel on lubatud seda käsimüügiravimit võtta vaid täiskasvanute vähendatud annuses. Üks tablett sisaldab 25 milligrammi soola ning sellega peavad arvestama eelkõige patsiendid, kellel on piiratud soolatarbimist. Niisiis tasub meelde jätta, et kui tarvitate korraga mitut ravimit, võib ühe või mitme ravimi mõju kas nõrgeneda või tugevneda. Samas võib esineda koostoimeid, mille kohta saab lugeda ravimi infolehelt. Käsimüügiravimeid ostes peaksite alati apteekrile ütlema, milliseid ravimeid, toidulisandeid ja raviteesid te regulaarselt tarvitate. Südamepuudulikkusega inimestel ei soovitata raviteesid palju juua.

INFO • Käsimüügis müüdavate põletiku- ja valuvastaste ravimite tõsiste kõrvaltoimete risk on suurem just üle 60aastastel ja suurte annuste pikaaegsel kasutamisel (üle ühe nädala). • Ärge tarvitage ravimit pärast pakendil märgitud kõlblikkusaega. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. • Pikaajaline valuvaigistite kasutamine peavalu korral võib valu vaid süvendada. Nõu saamiseks pöörduge arsti poole. • Valu vaigistamiseks võtke valuvaigistit võimalikult väike annus. • Ravimite sissevõtmiseks ei sobi greibimahl, tee ja piim, sest need mõjutavad toimeainete omastamist. Mitte mingil juhul ei tohi ravimeid võtta alkoholiga. Kõrval- ja koostoimed on individuaalsed. • Võtke tablette ja kapsleid alati klaasitäie puhta veega. Nii lähevad ravimid paremini söögitorust alla, toimeaine lahustub maos kohe ja ei koorma liigselt mao limaskesta. Peale selle imendub ravim ka peensoolest paremini verre, kiirendades ravimi toimet. • Kui tableti või kapsli allaneelamine on raske, neelake ravimiga veidi putru või tükike banaani. Peale jooge klaas vett.

VISIOBALANCE OPTI Kõige täiuslikuma koostisega silmavitamiinikompleks Eestis! Välja töötatud Soome silmaarstide soovituste järgi. VISIOBALANS OPTI tabletid sisaldavad saialilleõitest eraldatud luteiini ja tseaksantiini, mustikapulbrit, rannikumännikoore ekstrakti (Pycnogenol), vitamiine C, E, B6 ja B12, foolhapet ja mineraalaineid. Soovitav kasutada vanemas eas ja inimestel, kes töötavad palju arvutiga, juhivad autot, viibivad palju neoonlampidega keskkonnas või teevad muud silmade pingutamist nõudvat tööd. Päevane annus on 2 tabletti.

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ

Et lima poleks nii kleepuv, ergutab bronhide limaskesta näärmerakke sekreeti tootma ambroksool. Lima tihedust vähendades vedeldab sekreeti atsetüültsüsteiin. Tugeva maksa- või neerupuudulikkuse korral tuleb enne nende ravimite kasutamist nõu pidada arstiga. Atsetüültsüsteiin ei sobi hästi mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandi ja astma korral. Kui samal ajal kasutatakse antibiootikume, peab kahe ravimi manustamise vahel pidama kahetunnist vahet. Alternatiivina leevendavad köhaärritust ja kergendavad tihke lima väljaköhimist taimsed ravimid nagu luuderohi, tüümian ja islandi samblik. Alteejuur ja islandi samblik sisaldavad limaaineid, mis moodustavad kaitsekihi põletikulisele suu ja neelu limaskestale. Neid (enamasti siirupid) võiks enne allaneelamist mõnda aega suus hoida. Ettevaatlikud peavad olema sarikaliste (näiteks apteegitill) ja huulõieliste (nagu tüümian) vastu tundlikud allergikud.

REKLAAM

Abi väsinud silmadele

MÜÜGIL APTEEKIDES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn


tervis

Aprill 2014 26

Kui kõht on kinni Margot Lehari Pärnu Keskuse apteegi juhataja

L

apsi vaevab kõhukinnisus sagedamini kui täiskasvanuid, naisi tihemini kui mehi. Kõhukinnisusega on tegemist, kui inimene roojab nädala jooksul vähem kui kolm korda, see vajab pingutust ning väljaheide on kõva. Kõhukinnisuse põhjuseks võib olla kiudainevaene toit. Kiudained suurendavad väljaheite massi ja seovad selles vett. Et vältida kõhukinnisust, on vaja päevas süüa umbes 30 grammi kiudaineid – suur taldrikutäis kaerahelbeputru, kuus-seitse viilu täisteraleiba või paar õuna. Kõhukinnisuse korral tasub tarvitada linaseemneid, sest nendes olev lima soodustab sooltetööd. Linaseemneid on hea lisada jogurtile. Kõhukinnisust tekitab ka vähene vedeliku tarbimine. Ööpäevas võiks inimene juua kaks liitrit vedelikku. Meeles tuleb pidada, et toitumist peab muutma järk-järgult. Kõhukinnisust soodustavad ka vähene liikumine, stress, reisimine ja operatsioonid. Ka roojamisvajaduse pidev ignoreerimine põhjustab kõhukinnisust. Korrapärane tualetis käimine, näiteks alati pärast hommikusööki, soodustab korralikku sooltetööd. Mõnikord tekib kõhukinnisus siseorganite haiguse tõttu. Samuti rikuvad korrapärast sooltetööd krooniliste haiguste ravimid, nagu diureetikumid (vererõhuravi, tursete alandamine), opioidid-valuvaigistid (metadoon, morfiin, fentanüül, kodeiin), kaltsiumkanaliblokaatorid (vererõhuravimid) ja neuroleptikumid (haloperidool, levomepromasiin, kvetiapiin). Pidevalt ei tohi kasutada lühiaegseks või aeg-ajalt kasutamiseks mõeldud kontaktlahtisteid (bisakodüül, senna), sest need tingivad soolte atooniat (laisa soole sündroomi), see omakorda kõhukinnisust. Apteegi käsimüügiravimitest sobib nii ajutise kui kroonilise kõhukinnisuse (tingitud kas vähesest liikumisest või valest toidust) ravimiseks õrn ja tõhus laktuloosi sisaldav siirup. Laktuloos tõmbab vett soolde, muudab soolesisu pehmeks ning soosib heade soolebakterite tööd. Siirup segatakse joogiga ja juuakse hommikul enne sööki. Laktuloosi toime on igal inimesel erinev, mõnel saabub see paari tunni pärast, mõnel võtab aega kolm-neli päeva. Laktuloos sobib ka lastele, rasedatele, ravimitest põhjustatud ning operatsioonijärgse kõhukinnisuse raviks. Naatriumpikosulfaat on tugevatoimeline ravim, mis toimib 6–12 tunni jooksul, ergutades jämesoole peristaltikat ning peh-

Kõhukinnisus on soole tühjenemise sageduse vähenemine ning alati pole sellele selget põhjendust. Kõhukinnisust esineb kuni 6 protsendil tervetel täiskasvanutel ja ligi 80 protsendil vanemaealistel.

FOTO: PHOTL.COM

mendades selle sisu. Tilku on lihtne manustada neelamisraskustega inimestel. Need, kellel on tekkinud käärsoole atoonia, näiteks bisakodüüli tarbimise tõttu, tasub jätkata laktuloosi siirupiga. Kui see pole efektiivne, lisada juurde pikosulfaadi tilgad. Kuigi need on ohutumad kui bisakodüül või senna, ei soovitata neid tarvitada pikka aega. Ei sobi alla 12aastastele lastele. Makrogool ehk polüetüleenglükool on lahustuv meeldiva maitsega pulber, mis sobib üle 12aastastele ja vanemaealistele tugeva või kaua kestnud kõhukinnisuse korral või kui on vaja esile kutsuda kõhu-

lahtisust. Makrogool tõmbab vett soolde, muutes soolesisu vedelamaks. Toimeaine ei imendu soolestikus ja väljub väljaheitega. Bisakodüüli tabletid sobivad ainult lühiajaliseks (kuni nädal) kõhukinnisuse raviks. Bisakodüül toimib otse käärsoole limaskestale, suurendades käärsoole silelihaste rütmilist kokkutõmbumist ja käärsoole tühjenemist. Kui võtta ravimit päeval, saabub toime 6 tunni jooksul, kui enne magamaminekut, siis 8–12 tunni jooksul. Pikaajalisel tarvitamisel põhjustab käärsoole atooniat.

REKLAAM

TOONIKU MID

SÜDA

-20%

-20% HJERTEMAGNYL TABLETID 75MG + 10,5MG N100 HJERTEMAGNYL TABLETID 150MG + 21MG N100

HÜVA NÕU Nõuandeid kõhukinnisuse vältimiseks ja raviks • Tarbi piisavalt vedelikku. • Jälgi, et sinu toidulaud oleks kiudainerikas. • Liigu aktiivselt. • Defekatsioon peab olema regulaarne. • Lõpeta kontaktlahtistite võtmine. • Kasuta lahtisteid ainult vajaduse korral.

BITTNERI PALSAM 100ML, 250ML, 500ML

Käsimüügiravimid Toimeaine: manna, kamper, kollajuur, kikkaputk, mürr, emajuur, muskaatpähkel, keelikrohi, aedvaak, lagrits, maasap, nelk, isujuur, Toimeaine: atsetüülsalitsüülhape, magneesiumoksiid ingver, kibeohakas, muskusrohi, iiris, vägihein, mõru- ja magus Käsimüügiravimid pomerants, kalmus, koirohi, curacao, kubeeba, tähtaniis, ubaleht, Näidustus: Hjertemagnyl on tromboosivastane ravim, mida teriakk kasutatakse tromboosi profülaktikaks (ennetamiseks) südaNäidustus: Traditsiooniline taimne ravim, mida kasutatakse me isheemiatõve, müokardiinfarkti või ajuinfarkti korral ja üldtoniseeriva vahendina (vaimse ja füüsilise seisundi paranpärast südame pärgarterite operatsioone. damiseks) ning seedekulgla funktsionaalsete häirete korral (näiteks täiskõhutunde, gaasidest tingitud puhituse ja kõhukinnisuse korral) samuti sapierituse suurendamiseks. Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

/<6, 20(*$Ǖ .$/$°/, 9,7Ǖ( &$36 1

-30%

Lysi Omega-3 vit E sisaldab 120 väikest kapslit, mida on kerge alla neelata. Tervislikud oomega-3-rasvhapped koos tugeva antioksüdandi E vitamiiniga.

Tavahind: € 8,04

€ 5,60

Pakkumised kehtivad kuni 30.04.2014.

www.benu.ee


tervislik toit

27 Aprill 2014

Organismi pisikesed korstnapühkijad Margus Haav margus.haav@ajaleht.ee

M

uidugi võib idandatud seemneid osta poest delikatessiletist jumalavallatu hinna eest, kuid tegelikult on nende kodus kasvatamine lihtsamast lihtsam. Vaja on natuke aega ja kannatust, eriti algul. Hiljem, kui rütm juba sees, ei ole see mingi kunst. Looduse kummalise vingerpussi tõttu on pahatihti nii, et kui mingi toit on tohutult kasulik, ei ole see hea maitsega. Pisikesed, kuid agarad idud, mis kubisevad vitamiinidest ja kiudainetest ning peletavad kevadväsimust, maitsevad kõige selle kõrval suurepäraselt. Idandatud seemned annavad eluenergiat, tugevdavad immuunsüsteemi ja organism omastab neid hästi. Liiga head, et tõsi olla! Maalilisi ja ilusates värsketes värvides idusid on iga nurga alt hea vaadata. Pisike peotäis idandeid annab isegi proosalisele vorstivõileivale peene ja kunstipärase gurmeelihvi, nagu oleks see tulnud peakoka tundlike ja õppinud käte alt. Õigupoolest pole vaja teha muud, kui idandatud seemneid lihtsalt näpuotsaga toidule puistata. Sobivad supile, passivad salatile ja klapivad praele. Ei ole vaja õppida kuus aastat kokakoolis, sellega saab ka laps hakkama. Seemnetes on vapustav vägi, mille peale ei hakka isegi ajahammas. Teadlastel on õnnestunud idanema panna 1000 aasta vanune lootoseseeme. Iisraeli botaanikutel läks hiljuti korda idandada pisike,

Tragimatel on kindlasti aknalaudadel esimesed ettekasvatatud taimed oma uudishimulikud ninad mullast välja pistnud, kuid veel omajagu on aega selleni, mil koduaia kasvuhoonest või otse peenralt värsket kraami saab. Talvest maha jäänud väsimust aitavad selja taha jätta ning kevadväsimuse vastu tõhusat kilpi kasvatada pisikesed idud, ühtaegu tavalised ja samas imelised.

>> lk 28

REKLAAM

LINASAADUSED TAGAVAD TERVISE LINASAADUS Arstid ja toitumisteadlased soovitavad iga päev tarbida 30–40 g linaseemnesaadusi.

LINAJAHU on ainulaadne, sest sisaldab bioaktiiv-

LINAÕLI lisamine toidule toid tasakaalustab küllastunud jaa

küllastumata rasvhapete suhet ning hoiab ära veresoontee lupjumisest tulenevaid südameveresoonkonna haigusi,, d põletikulistest protsessidest alguse saavaid vähkkasvajaid ja ülekaalulisuse. Samuti leevendab inimese ajus sisalduvaa omega-3 vähesusest tingitud stressi ja depressiooni..

Ei sisalda gluteeni. Müügil apteekides.

3 Tallinnas jae- ja hulgimüük: Loodustoode OÜ, Kadaka tee 1/3

FOTOD: MARGUS HAAV/SAKALA

g ning g seid fütokemikaale, mis tervendavad seedekulglat ust. reguleerivad raku tasandil ainevahetust. aNii tugevneb vastupanuvõime kasvajatele ja jääb ära enneaegne veresoonte te lupjumine.


tervislik toit kuid ülimalt ebaharilik datlipalm, mis sai nimeks Methusalem. Palm hakkas kasvama umbes 2000 aasta vanusest seemnest.

Kuidas idu kasvatada? Kaubandusvõrgus on müügil spetsiaalsed iduidandamistornid ja -purgid. Tegelikkuses ajab asja ära umbes liitrine tavaline karp või purk. Oluline on lihtsalt õigete põhimõtete järgimine. Seemnete valik on võimas ning võtab silme eest kirjuks. Harilik lutsern, rukola, spargelkapsas ehk brokoli, lina, sojauba, punane peakapsas, lambalääts, punane ristik, redis, sinep, päevalill, salatkress, mungoad, kikerherned ning pruunid, punased, kollased ja rohelised läätsed. Neid saab hankida põhiliselt aiaäridest, tervise- ja ökopoodidest. Idandamiseks sobivad kenasti ka kodumaised rukki- ja nisuterad, mida müüakse tavakauplustes. Minu lemmikud ongi näiteks idandatud nisuterad. Kõige tervislikumad idandid tulevad iseenesestki mõista kodumaistest seemnetest ja teradest. Tasub proovida eri seemneid, küll maitse-eelistused ajapikku välja kujunevad. Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab. Erand on tomat, sest selle toreda taime idandid on lausa mürgised. Mõne taimega aga ei tasu vaeva näha, näiteks peterselliseemned idanevad hullupööra aeglaselt. Kui idandamispurki või -torni pole, on vaja karpi või purki, marlit ja kummipaela. Seemned tuleb hoolikalt külma

Aprill 2014 28

veega pesta ja purki vette pista. Kui vesi on kloorine, tuleb see läbi keeta ja muidugi jahutada. Tüütu, kuid kloor on idude juures sama ülearune lisand kui seebikild kapsasupis. Las seemned ulbivad vees umbes 12 tundi, paras aeg oleneb muidugi seemnetest. Seejärel tuleb vesi välja valada, loputada seemned hoolikalt, sakutada purgisuule kummipaela abil marli ning katsuda purk panna poolviltu, suue alaspidi ja nii, et õhk ligi pääseks. Seemned on nagu hambad – neid tuleb pesta igal hommikul ja õhtul. Parem, kui ka lõuna ajal, kuid seda ei viitsi ega saa paljud teha a ning polegi vaja. Idud on üsna pirt-asakad ega armasta mingil juhul ärakuivamist, kuid ka liigniiskus ei ole hea. Esimestel kordadel võib algajat idukasvatajat ehmatada idude kukilt vastu põrnitsev valgehallitust meenutav peen kord, aga enamasti on tegemist juurekarvakestega. Hooldamata, see tähendab loputamata jäänud idanditele võib aga tekkida päris hallitus, mis on kahtlemata ilus, kuid ei kõlba süüa. Suurim viga, mida tehakse, on see, et seemnekesed pannakse ereda valguse kätte, näiteks aknalauale. Idanemiseks on aga vaja pigem pimedat nurka. Kõige sobivam on tavaline toatemperatuur ehk siis paar pügalat soojem kui kakskümmend kraadi. >> lk 30

RETSEPTE Lepatriinu omlett Le (pilt kõrvalleheküljel) (p 4 muna 1 punane paprika kirsstomateid ki veidi juustu ve ssoola pipart p Prae paprika pannil parajaks. P Klopi kausis munad lahti, kalla K ssegu pannile. Prae madalal kuumusel. Idud lisa serveerimisel. Kõige paremini maitseb otse pannilt süües. Idusid võib edukalt lisada jookidele.

Rõõmus kirju-mirju salat 250 g jääsalatit 1 suur paprika 1 sibul 150 g rediseidusid oliiviõli 1 tl (mere)soola soovi korral veidi sidrunimahla ja tšillikastet Tükelda jääsalat, paprika ja sibul. Pane kaussi ja lisa idud. Sega valmis ja kaunista idudega ka pealt.

Päikesetõusu tomatikokteil idudega 200 ml tomatimahla 30 g mungoaidusid veidi hakitud peterselli paar tilka oliiviõli Sega kõik komponendid, maitsesta pipraga. Eriti maitsev hommikul.

REKLAAM

Pärnu

TAIMELAAT

Pärnumaa suurim taimelaat Vallikääru aasal

R 30. mail kl 12.00–19.00 L 31. mail kl 9.00–16.00 Kauplejad Eestist, Lätist ja Leedust. Info tel 502 4180 www.parnuaiaklubi.ee

Pileti hind 1€

Kui endal ei ole võimalik kalmu hooldada, siis teeme seda Sinu eest! Hauahooldus, kalmukujundus Hauakivide, ristide jm renoveerimine ning uute valmistamine Uute haudade tasandamine, püsilillede istutamine jms

OSTAN VANEMAT

EESTI KUNSTI

Ükski töö pole liiga väike – leiame lahenduse!

(maal, graafika, skulptuur, keraamika, portselan, köitekunst, ehted, etnograafilised esemed jm).

Töötame 7 päeva nädalas, kokkuleppel ka riiklikel pühadel.

TEL 5564 3635.

Lisainfot telefonil 5781 0103 või

www.kalmistuteenused.ee


tervislik toit

29 Aprill 2014

REKLAAM

Kui tahate tunda rõõmu suurepärasest figuurist, tuleb teil kõigepealt tegeleda oma organismi puhastamisega Väsimus, energiapuudus ja ülekaal Ülekaal, energiapuudus, elutu ja kollakas nahk näitavad, et teie organismi puhastussüsteem vajab abi. Organism hakkab raskemini omastama toitu, aeglustub loomulik toksiliste ainete eemaldamine organismist ning kehakaal suureneb. Kuna maksa, neerude, naha ja seedimise funktsioonid aeglustuvad, on uskumatult raske kaotada kilosid isegi dieeti pidades või lausa nälgides. Kuigi drastilised organismi puhastusprotseduurid, näiteks nälgimine või sooltepesu, võivad anda lühiajalisi kiireid tulemusi, viivad need siiski tasakaalust välja normaalsed füsioloogilised toimemehhanismid ja kurnavad organismi ning selle tulemusena hakkab kehakaal paratamatult suurenema.

Miks on vaja organismi puhastada? Loomuliku ainevahetusprotsessi tulemusena tekivad organismis mittevajalikud ained – toksiinid, jääkained ja liigne vedelik. Inimorganism peab iga päev väljutama umbes kaks kilogrammi ebavajalikke aineid, mida töödeldakse maksas ja väljutatakse organismist neerude, naha ja soolestiku kaudu.

Looduslik apteek Igaühes meis on peidus nutikas sisemine arst – lihtsalt tuleb anda talle võimalus oma oskusi näidata. Loodus on inimorganismile andnud mitmesugused jääkainetest vabanemise mehhanismid. Meie ülesanne on need aktiveerida.

Unikaalne Skandinaavia ravimtaimede retsept BioDrain on Rootsis valmistatud toidulisand, mille koostises on põhjalikult uuritud ja hästi tuntud ravimtaimede, nagu spargli, artišoki, võilille, nõgese, aed-liivatee, selleri ja teiste taimede ekstrakte. On teada, et spargel, artišokk ja võilill toetavad organismi filtri – maksa – normaalset tegevust ning ergutavad sapi eritumist, mis stimuleerib rasvade lagunemist ja toksiinide eemaldumist organismist. Sigurijuure pulbris on rikkalikult kiudaineid, mis ergutavad soolestiku peristaltikat ja seega soodustavad seedimist, tekitavad paisudes täiskõhutunde, toidavad soolestiku naturaalset mikrofloorat, kiirendavad raskesti seeditavate ainete edasiliikumist seedetraktis ning toetavad normaalset soolestiku tühjendamist ja toksiliste ainete eemaldamist. Kui organism saab „prügist” lahti, tekib rohkem energiat ja nii on kergem vabaneda liigsest kehakaalust. BioDraini organismi puhastamise plaanist on lihtne kinni pidada ning see ei nõua nälgimist. Hommiku-, lõunaja õhtusöögi ajal võtke kaks tabletti koos suure klaasitäie veega. Tarvitage BioDraini vähemalt kaks nädalat. Hiljem võtke kaks tabletti hommikusöögi ajal. Soovitatakse läbida 4–6 nädala pikkune ravikuur 2–4 korda aastas.

Tehke imesid BioDraini abiga BioDraini mõju tugevneb, kui vähendate kohvi, alkoholi, maiustuste ja suhkru tarbimist. Vältige rasvaseid toite. Selle asemel sööge täisteratooteid, värskeid puu- ja juurvilju toorelt või keedetult ning tegelege spordiga. See parandab ainevahetust, aitab kiiremini väljutada toksiine ja vabaneda liigsetest kilodest. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on väga olulised.

Kust saab osta BioDraini? Originaalseid BioDraini tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Kas teil on küsimusi? Täpsema info saamiseks helistage telefonil 684 3838 või vaadake tootja kodulehte www.newnordic.ee. NEW NORDICU

internetipood

Aprillis

soodushinnaga


tervislik toit

Kþik eluks vajalik Ja mida kþike idus ei ole! Mida vaja? Palun väga: vitamiinid, ensßßmid, mineraalained ja kasvuhormoonid. Kui niiskus paneb seemne idanema, muutub kþik see inimorganismile hästi omastatavaks. Tekib C-vitamiin, mida kuivas seemnes ßldiselt pole. Mitmekordistub E-vitamiini sisaldus ja suureneb väärtuslike B-rßhma vitamiinide kogus. B2-vitamiini kogus suureneb kuni neli korda. Idud sisaldavad ka kaaliumi, magneesiumi, rauda ja muid mineraalaineid. Kþik idandid nagu täisteraviljatootedki on väga head soolestikupuhastajad ehk rahvakeeli korstnapßhkijad. Sßsteem ßsteem on lihtne ja tþhus. Neis sisalduvad d kiudle esteained aitavad välja viia liigset kolesteen nrooli, parandada seedimist, kiirena dada toidu liikumist soolestikus ja puhastada organismi jääkainetest. Idandid on kiudainerikkad ja tekitavad meeldiva täiskþhutunde. Et idud on ßliväga rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, ei soovitata neid sßßa mþne e haiguse, näiteks vähi korral. Ettevaataa atlikud peavad olema ka reumaatikud ku ud ja neerupuudulikkusega inimesed. Kþige maitsvamad on idud just kolmandal päeval ja mitte ainult kþige maitsvamad, vaid ka kþige kasulikumad. Suurim kogus väärtuslikke aineid on neis 72tunnise idandamise järel. Pärastpoole hakkab kaval taim neid oma kasvuks kasutama. Kindlasti tuleb neid enne tarvitamist loputada voolava vee all. Pepsimad idusþbrad sulistavad veel vahetult enne sÜÜmist neid eraldi kausikeses, et lasta lahtistel seemnekestadel pinnale tþusta, aga see pole vajalik, sest needki kþlbavad sßßa.

Parem kui näokreem Idandatud seemned on tĂľsiseltvĂľetavaks konkurendiks apteekides mßßdavatele toidulisanditele. Siingi on asi väga lihtne. Nimelt on loodus juba ammu ja ravimifirmadega konsulteerimata paika pannud, et saame oma vitamiinid, mineraalid ja kiudained just toidust. Ja ainult toidust, mitte laboris kokkusegatud ja kapslisse pandud segudest. Peale selle on idandatud seemned uskumatult väikese kalorsusega, näiteks mungoaidud annavad 100 grammi kohta ainult 30 kilokalorit. Täiuslik kaalujälgija unistus. Idud, mida ei jaksa kohe ära sßßa – ja kindlasti mitte –, tuleb hoolikalt loputatuna panna Ăľhukindlasse karpi. KĂľige mĂľttekam on neid hoida kĂźlmkapi alumistel riiulitel, kĂźlmas idude areng aeglustub tunduvalt. Ăœle kolme päeva need seal siiski vastu ei pea. Idudes peituv E-vitamiin on puhas nooruseallikas. Tean naisi, kes kinnitavad tĂľsimeeli, et sÜÜvad idandeid igal hommikul ja näonahk läheb ilma igasuguse kreemita siledaks. Minu kui meesterahva peal see nipp ilmselt ei toimi, aga idusĂľpradest naisi on kĂźll väga ilus vaadata. Nii et kĂźllap seegi väide on tĂľsi. Head idu!

RETSEPT Herberti kodujuustuidusalat

REKLAAM

See, mis juhtub edasi, on tþeline ime. Seeme ärkab pisitasa ellu. See, mis jääb silma eest varju, pole teps mitte väiksem ime. Idanemise ajal tekib idus aineid, mida kuivas seemnes pole ning mis hiljem taime kasvades kaovad.

Aprill 2014 30

Puhkusepakett

al.

39â‚Ź

400 g kodujuustu 200 g peeti peotäis mungoa- ja lutserniidusid maitse järgi hapukoort (ei ole tingimata vajalik) näpuotsaga meresoola natuke värskelt jahvatatud musta pipart Vala koostisained kaussi ja sega. Lase maitsete segunemiseks natuke seista, sÜÜ värskelt.

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • NĂľupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, VĂľru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

�

Kþige maitsvamad on idud just kolmandal päeval ja mitte ainult kþige maitsvamad, vaid ka kþige kasulikumad. Pärastpoole hakkab kaval taim väärtuslikke aineid oma kasvuks tarvitama.

‡ /22'86.260((7,.$ ‡ ,1+$/$$725,' ‡ /,,.80,6$%,9$+(1',' .(3,' .$5*8' ‡ 257226,' 78*,6,'(0(' ‡ 5,11$3527((6,' ‡ 25723((',/,6(' -$/$1ÂŻ8' ‡ 75((1,1*8 7$$67865$9, -$ 0$66$ĂŚ,9$+(1',' ‡ 6gg0,6( -220,6( -$ 72,'89$/0,67$0,6( $%,9$+(1',' ‡ 3(6(0,6( 9$11,7$0,6( -$ 78$/(7, .$687$0,6( $%,9$+(1',' ‡ .88/'($3$5$$',' -$ 3$7$5(,' ‡ 5$9,68.$' -$ 3ÂŻ/9,.8' ‡ 5$6('$7( %$1'$$ĂŚ,' ‡ .(33,'( -$ .$5.8'( /$(18786 Pärnumaa ja Raplamaa puuetega inimestele, pensionäridele, lastele jt on vajalikud abivahendid isikliku abivahendi kaardi ja raviarsti tĂľendi alusel soodushindadega.

Tervisekauplus avatud E–R 10–18, L 10–15 Pärnu, Keskväljak 1 | Tel 447 2686 | www.ylejoeapteek.ee


SĂœDANT ARMASTADES REKLAAM

magneesiumaspartaat, kaaliumaspartaat

hĂźva nĂľu

Vahvad þmblustÜÜd koos lapselapsega Tea Raidsalu

tuksub, tuksub, tuksub PANANGINÂŽ (magneesiumaspartaat, kaaliumaspartaat)

Näidustatud kaaliumi- ja magneesiumivaeguse vältimiseks ja raviks. Tavaline annus on 2 tabletti kolm korda päevas.

tea.raidsalu@ajaleht.ee

S

säärte sisekßlgedele. Nii on kergem ßhes tßkis kostßßmi selga panna ning lapsel ka ihuhädasid þiendada. Selline þmblustÜÜ on ka näpuharjutus väikesele tßdrukule, kes soovib oma nukule ise riideid teha. Vanaema kindlasti meelsasti juhendab teda.

eekord jagame lugejatele ideid, kuidas þmmelda paar omapärast rþivaeset pere pisematele. Samuti pakume välja ßhe mþtte, mismoodi meisterdada vahvat mänguasja.

T-särgist mängurþivad vþi magamiskostßßm pþnnile

PANANGINÂŽ (magneesiumaspartaat, kaaliumaspartaat)

Kompenseerib kaaliumi ja magneesiumi sisalduse vähenemist organismis ning aitab hoida sßdant rßtmis. Soovituslik magneesiumi tarbimine toiduga on meestel 350 mg ja naistel 280 mg ÜÜpäevas. Optimaalne kaaliumivajadus on 3...4 g (75...100 mmol) päevas. 1 tablett sisaldab: Magneesiumaspartaati 140 mg, mis vastab 11,8 mg Mg2+ ja kaaliumaspartaati 158 mg, mis vastab 36,2 mg K+ Karbis on 50 þhukese polßmeerikattega tabletti

KĂ„SIMĂœĂœGIRAVIM

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste pßsimise korral vþi ravimi kþrvaltoimete tekkimisel pidage nþu arsti vþi apteekriga.

MĂœĂœGILOA HOIDJA: Gedeon Richter Plc., *\Ă‘PUÄŻL Ă•W %XGDSHVW 8QJDUL TĂ„IENDAV TEAVE MĂœĂœGILOA HOIDJA ESINDAJALT EESTIS: Richter Gedeon (HVWL ĆŹOLDDO .LWVDV 7DUWX 7HO 5DYLPLRKXWXV Ravimiomaduste kokkuvĂľte on kinnitatud märtsis 2013 Ravimiametis. KWWS UHJLVWHU UHJLVWHU SKS"NHHO HVW LQLPB YHW LQLP ON LG RGD:78753/ET

Selle rĂľiva meisterdamisega saab osav Ăľmbleja vanaema kindlasti lihtsa vaevaga hakkama, luues nii oma pisikesele omanäolise riideeseme. Teisalt aitab kiire tulemus hädast välja siis, kui kĂľik pĂľnni riided on mänguhoos määrdunud ning alles pesumasinas tiirlevad. Ning mĂľistagi ärgem unustagem taaskasutust! KĂľigepealt mþþda laps ära, kui pikk ja lai rĂľivas talle passiks. Seejärel läheb vaja suuremat T-särki. LĂľika särgil ära kaelus ja hoia selle soonikuosa alles, seda saad hiljem kasutada. Siis lĂľika särk kĂźlgedelt kitsamaks ning Ăźles välja jĂľudes lĂľika välja käeaugud, kaelus ja Ăľlaosad – väljalĂľikelt vaatab sulle nßßd vastu maika. Järgmisena vĂľta ette särgi varrukad ning lĂľika neist välja nii pikad ja laiad tĂźkid, kui pĂľngerja kehakattele tarvis. Nßßd on kord alumise otsa käes. LĂľika särgi alaosasse pikuti vahe, nii et moodustuks kaks säärt. Mida pikem on särk, seda pikemate säärtega kombinesooni saad. LĂľpuks Ăľmble kokku rĂľiva kĂźljed, pane kĂźlge varrukad ja kaelus. Ăœhele poole Ăľlale on soovitav panna kas trukid vĂľi nÜÜbid, et rĂľivas hĂľlpsasti Ăźle pea käiks. Samuti tasuks kinnitused Ăľmmelda

Kahest sokist ja kummijupist retuusid kĂľige pisemale See meisterdus vĂľib tunduda pisut kummaline. Kui aga järele mĂľelda ja vĂľtta asja kerge huumoriga, saab tĂľdeda, et miks ka mitte. Jällegi vĂľib kiire ĂľmblustÜÜ aidata hädast välja, kui käes on olukord, et vanaemale hoida toodud jĂľmpsikal pole enam miskit selga panna ja poodiminekuks pole aega vĂľi vĂľimalust. Sellised säärevarjud saab kätte väga soodsalt. Praegu me siiski ei räägi taaskasutusest, sest ärakantud sokkidest ei hakka ju keegi pĂľnnile pĂźkse tegema. Nimetagem siis seda uuskasutuseks. Sokid maksid Maximas 1,29 eurot, niit ja Ăźks kummijupp leiduvad vanaema Ăľmbluskarbis kindlasti. Mis aga maksab memme tÜÜ, on mĂľistagi omaette kĂźsimus – näiteks kolm hästi pikka paid. KĂľigepealt lĂľika sokkidel ära ninaosa. Seejärel lĂľika kumbki sokk talla keskelt kuni kannani lahti. Nßßd pane sokid kokku nii, et tallad oleksid vastamisi ja Ăľmble lahtilĂľigatud servad omavahel kokku. Sokkide pealmistest osadest saavad pĂźksikeste kĂźljed ning sokisäärtest pĂźksikeste sääred. Soki ääres olev soonik vĂľi kumm moodustabki retuuside sääreotsa, mis hoiab kenasti Ăźmber lapse jala. Sokke valides vaata, et kumm poleks liialt tugev, muidu hakkab see pigistama. PĂźksikeste Ăźlemisse äärde Ăľmble tunnel ja aja sisse kumm, siis ei vaju need Ăźle pepu maha. PĂźkste tegemiseks sokke valides jälgi, et need oleksid puuvillased ega sisaldaks palju sĂźnteetikat, mis pole lapse Ăľrnale nahale kuigi sĂľbralik.

Lipsust sßnnib tore madu Esimese asjana peaks koos vanaisaga piiluma tema riidekappi, kas seal on mþni lips, mis talle enam ei meeldi ja mida ta pole ammu kaela sidunud. Siis kßsida vanaemalt vatti vþi vatiini, niiti ja nþela, paar väikest nÜÜpi ja tßkikese roosat vþi helepunast riiet. Lips on oma kujult ju madu mis madu: kolmnurkne peaosa, pikk sihvakas keha, mis tipneb peenikese sabaotsaga. Ei jää ßle muud, kui talle sobiv vorm anda. Lipsu voodri vahele topi nii palju vatti vþi vatiini, et sellest moodustuks mþnus potsakas madu. Lipsu laiema osa otsa peale þmble kaks nÜÜpi silmadeks ning suhu roosast vþi helepunasest riideribast keelekene. Nßßd ei jää ßle muud, kui muuta tuba salapäraseks dŞungliks ning asuda koos oma eksootilise roomajaga seiklustesse!

Kirjutage meile, mida olete oma pesamunadele valmistanud ning mida koos lastelastega meisterdanud!


Pulber 1,2 g glükoosamiin Originaalravim käsimüügis

Sinu liigeste heaks!

REKLAAM

Arthryl

Aprill 2014 32

®

Pikk E-rodu – mis ja millest tuleks hoi Toiduainepakendilt pisikeses kirjas koostisaineid lugedes jääb tihti arusaamatuks, millega on õigupoolest tegemist, sest koostises on väga vähe toiduaineid. Pikem nimekiri on kõiksuguseid teisi nimetusi: stabilisaatorid, emulgaatorid, lõhna- ja maitseained, värvained, maitsetugevdajad, säilitusained. Need on sõnade või E-reana.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

S Kerge kuni mõõduka raskusega osteoartroosi sümptomaatiline ravi. er Vaid 1 pulb ! s a v e ä p

Käsimüügiravim. Näidustus: Täiskasvanutele kerge kuni mõõduka raskusega osteoartroosi sümptomaatiline ravi. Pulber lahuse valmistamiseks üheannuselises pakendis sisaldab 1,2 g glükoosamiini, mis vastab 1,5 g glükoosamiinsulfaadile. Müügiloa hoidja: Rottapharm/Madaus, Galleria Unione 5, Milano. Täiendav info müügiloa hoidja Eesti esindusest: Algol Pharma OÜ, Väike-Paala 1, Tallinn 11415. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

iin tuleb mängu loogika. Mida rohkem on koostises tundmatuid ja keerulisi sõnu, seda suurema tõenäosusega ei ole tegemist kasuliku ja tervisliku toiduainega. Parem on jätta see toode ostmata ja eelistada naturaalseid toiduaineid. Toidu lisaaine ehk E-aine tähistab nii looduslikku kui ka sünteetilist ainet. Euroopa Liidu riikides märgitakse lisaaineid E-tähe ja numbrilise koodiga. E-tunnus tähendab seda, et lisaaine on läbinud ohutuse hinnangu ning on Euroopa Liidus heaks kiidetud. See aga ei tähenda veel, et osa neist ainetest tervisele kahjulikku mõju ei avalda. Lisaaineid ei tohi segamini ajada toidulisanditega. Toidulisandid on eri vitamiinide ja mineraaltoitainete preparaadid, mida kasutatakse, et tavatoitu täiendada ning on inimesele eelkõige toitainete kontsentreeritud allikaks. Toidu lisaained aga lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.

Lisaained päritolu järgi Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme rühma. Looduslike ehk loodusest saadud lisaainete hulka kuuluvad E-ained, mis ei põhjusta kahjulikke kõrvalmõjusid. Teise rühma moodustavad loodussarnased ained. Need on ained, mis esinevad ka looduslikult, kuid on saadud sünteesi teel. Näiteks antioksüdant askorbiinhape (E300). Tuntumad askorbiinhappe ehk C-vitamiini allikad looduses on sidrun, must sõstar ja astelpaju. Siia kuuluvad ka

E-ained loodusest E100, kurkumiin – kollane looduslik värvaine E101, riboflaviin – kollane või oranž värvaine, vitamiin B2 E140, klorofüll – roheline E141, klorofülli ja klorofülliini vasekompleksid E153, taimne süsi – must värvaine, kasutatakse lagritsas E160a, karoteenid – kollakasoranž E160c, paprikaekstrakt – kollakasoranž E160d, lükopeen – kollakasoranž E160e, beetaapo-8-karotenaal – kollakasoranž E160f, beeta-apo8-karoteenhappe etüülester – kollakasoranž E161b, luteiin – kollakasoranž E162, betaniin – peedipunane E163, antotsüaanid – punasinine värv E406, agar-agar E407, karrageen E410, jaanileivapuu jahu E440, pektiin

säilitusained sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210), mida leidub looduses pihlakates ja jõhvikates. Kolmanda rühma moodustavad keemilise sünteesi teel saadud loodusliku analoogita ained, näiteks antioksüdandid butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321) või väga ohtlikud erksavärvilised asotoiduvärvid. Neid tuleks vältida.

Toiduvärvid Lisaaineid rühmitatakse ka põhifunktsiooni järgi. Esimesse rühma kuuluvad toiduvärvid (E100–E199). Ohtu märgivad värvilised tooted nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid, jogurtid, kompotid, aga ka vorstid ja saiatooted. Värvained on enim allergiat tekitavad toidu lisaained. Nii mõnigi varem kasutatud toiduvärv on osutunud tervisele ohtlikuks. Samuti erineb riigiti, mis on lubatud. Kasutatakse ka kahjulike kõrvalmõjudeta looduslikke värvaineid.


33 Aprill 2014

REKLAAM

on mis duda?

Microlife uued

VERERÕHUAPARAADID on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

BP A2 Basic

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Kui tootesse on lisatud sünteetilisi toiduvärve, peab pakendil olema hoiatus, sest mõnel inimesel kutsuvad sünteetilised toiduvärvid esile allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, on selles tõenäoliselt kasutatud ohtlikke asovärvaineid (E102, E110, E122, E123, E124, E129, E151, E154, E155, E180).

Säilitusained Teisena tasub jälgida säilitusaineid (E200– E299), mida leidub peaaegu igas vorsti- ja singitootes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, küpsistes, kuivatatud puuviljades ja mahlades. Et toit säiliks kaua, on säilitusained vajalikud, ent tervisele on enamik kahega algavaid E-aineid kahjulikud. Säilitusained põhjustavad hingamisraskusi, bronhide kokkutõmbeid, probleeme limaskestaga, maoärritust, naha ülitundlikkust, iiveldust, oksendamist, silma- ja ninaärritust, peavalu ja migreeni. >> lk 34

BP A3 Plus

PANE TÄHELE! • Lugege pakendilt infot. Kahel sarnasel tootel võib olla väga erisugune koostis. Koostist lugedes saab teha oma tervisele kasulikumaid valikuid. • Pange taskusse väike luup, mis aitab nähtamatult väikese teksti nähtavaks muuta. • Vältige säilitusaineid ja kaupu, mis sisaldavad sünteetilisi värvaineid, ning veenduge, et lihatoode ei sisaldaks naatriumvesinikglutamaati (E621). Hoiduge erksavärvilistest toodetest!

BP A6 PC

OHTLIK! Värvained: E102, E104, E110, E120, E122–124, E127–129, E131– 133, E142, E150. Säilitusained: E200, E202, E210–219, E220, E239, E249–252, E280. Antioksüdandid: E310–312, E320, E321. Lõhna- ja maitsetugevdajad: E510, E620–625*. Magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965. Need on kõige ohtlikumad E-ained, millest tasub kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed). *Lisaained alates E620st tekitavad sõltuvust.

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!


kÜÜk

Aprill 2014 34

asendajana. Tehnoloogiliste vþtetega muudetakse tärkliseosakeste mþþtmeid ja kuju, nii et need loovad keelel petteaistingu, nagu sÜÜksime midagi pehmet ja rasvast. Kui tärklisega asendada kasvþi kolmandik toiduaines leiduvast rasvast, saame märkimisväärse kalorite kokkuhoiu.

LĂľhna- ja maitsetugevdajad

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Vaid säilitusainete E233, E234, E235, E260–263, E270, E296, E297 kohta pole teada kahjulikke kĂľrvalmĂľjusid.

AntioksĂźdandid Kolmandana tasub nimetada antioksĂźdante (E300–E399), mida kasutatakse rasvarikastes toitudes, kaitsmaks neid rasva rääsumise, maitse ja värvuse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest.

Emulgaatorid ja stabilisaatorid Neljanda grupi moodustavad emulgaatorid ja stabilisaatorid (E400–499). Stabilisaatoreid kasutatakse vajaliku konsistentsi saamiseks ning säilitamiseks. Omaette rĂźhma moodustavad happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lĂľhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, Ĺželeerivad ained,

magusained, paksendajad, pakendamisgaasid jne (E500 ...). Happesuse regulaatorid muudavad vþi reguleerivad toidu happelisust vþi aluselisust. Happelisuse reguleerimine on vajalik toiduaine pikaks säilimiseks ning maitse ja konsistentsi hoidmiseks ja tagamiseks mßßgiperioodi jooksul.

Paksendajad Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks, piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite ja rasva aseainena. Ăœheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehaanilist tÜÜtlust, mistĂľttu toiduainetÜÜstus kasutab lisaainetena keemiliselt vĂľi fßßsikaliselt tÜÜdeldud tärklise eri variante. Tärklise derivaate tarvitatakse rasva-

Mida rohkem on koostises tundmatuid ja raskesti mþistetavaid sþnu, seda suurema tþenäosusega ei ole tegemist kasuliku ja tervisliku toiduainega. Kuigi E-tunnus märgib, et lisaaine on läbinud ohutuse hinnangu ning on Euroopa Liidus heaks kiidetud, ei tähenda see veel, et osa ainetest tervisele kahjulikku mþju ei avalda.

Väga ohtlikud E-ained on glutamaadid, lĂľhna- ja maitsetugevdajad (E620–623). KĂľige levinum on naatriumvesinikglutamaat (E621), mille kĂľrvaltoimed on sĂźdame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihase- ja liigesevalud, migreenilaadsed peavalud. RiskirĂźhma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu pĂľdevad inimesed ja lapsed. Need lisaained on keelatud imikute ja väikelaste toitudes. Osa tootjaid juba tähistavad pakendeid nähtava märkega „Ei sisalda E621â€? vĂľi „E621 vabaâ€? . Samas on kavalaid tootjaid, kes jätavad selle aine numbriga märkimata ja kirjutavad vaid sĂľnaga. Tarbija, kes on endale selgeks teinud ainult numbrikombinatsiooni, vĂľib ekslikult arvata, et tegemist on ohutu tootega.

LĂľhna- ja maitseained Lisaainete kĂľrval lisatakse toidule ka lĂľhna- ja maitseaineid, mida on Ăźle paari tuhande. Nende hulka kuuluvad ka suitsutuspreparaadid, mida kasutatakse traditsioonilisel suitsutamisel tugevama maitse saavutamiseks vĂľi täielikult suitsutusprotsessi asendamiseks. LĂľhna- ja maitseainetel puudub E-kood, kuid kui neid on lisatud, on koostisosade loetelus märgistus „lĂľhna- ja maitseainedâ€?. Kui toidu maitse on saavutatud Ăźksnes lĂľhna- ja maitseainete lisamisega, peab olema toidu nimetuses kasutatud sĂľnalĂľppu „-maitselineâ€?. Näiteks maasikamaitseline siirup. MĂľnikord leiab pakendilt märke, et on kasutatud looduslikke lĂľhnaja maitseaineid.

REKLAAM

ORTOFEN 2% (diklofenak) on VALU ja PĂ•LETIKKU leevendav salv Näidustused: nĂľrga kuni mþþduka valu ja pĂľletiku paikne sĂźmptomaatiline leevendamine pehmete kudede valulike ja pĂľletikuliste seisundite korral. Mßßgiloa hoidja: Grindeks AS, Krustpils 53 Riia Läti

Oluline ei jää tegemata Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ UDYLPLJD (QQH WDUYLWDPLVW OXJHJH W¿KHOHSDQHOLNXOW SDNHQGLV ROHYDW LQIROHKWH Kaebuste pßsimise korral vþi ravimi kþrvaltoimete tekkimisel pidage nþu arsti vþi apteekriga.

Täiendav informatsioon: *ULQGHNV (HVWL ƏOLDDO 7RQGL 7DOOLQQ 7HO


35 Aprill 2014

rists천na


reklaam

Aprill 2014 36

RAAMATUSOOVITUS Lepatriinu ja Pingviin Kirjastus Dolce Press Kirjutas Markus Saksatamm ja joonistas Katrin Ehrlich Mida näeb unes maiasmokast Mutionu? Mida elevandiks vandiks muutunud Jänes? VĂľi Kuu? VĂľi JĂľehobu? VĂľi pauku kartev Jahimees? Nendele ja teistelegi kĂźsimustele leiate vastuse sellest lasteraamatust. „Lepatriinu ja pingviinâ€? koosneb 23 lĂźhijutust, millest igaĂźhes peitub väärt huumor. Markus Saksatamme sisukad lood haaravad Ăźhtaegu nii suurt lugejat kui päris väikest kuulajat. Jutukogu siduvaks teemaks on unenäod ja unistused. Katrin Ehrlichi detailirohked illustratsioonid lisavad lugudele kĂźllaga fantaasiat.

Näuliine nunnikute kßlas Kirjastus Dolce Press Kirjutas ja joonistas Piret Räni Peategelane Näuliine on nukk, kassipreili, kes ärkab ellu ning leiab metsast sast teiste kaotatud nukkude laagripaiga. Seal on nukud, kes on pärast elluärkamist þppinud elama, ja seda peab nßßd ka Näuliine. Ta saab teada, mille jaoks tal on annet ning mis on elus oluline. Piret Räni debßßtraamat tekitab imetlust autori lennuka fantaasia ja tema illustratsioonide vastu.

Kirjastus Egmont Estonia

Autorid Nancy Delvaux ja Aline de Petigny

Katrin Luke Menu Kirjastus e 168 lk, pehme kĂśide Peaaegu igal toidul, välja arvatud rafineeritud ja tÜÜstuslikul toidul, on raviomadused ning iga kÜÜgivili vĂľi mari on ravimtaim. Ăœha rohkem kĂźpsetatakse kodus leiba, kasvatatakse maitsetaimi ja kÜÜgivilju, moes on karulauk ja (suvi)kĂľrvitsad. Kevadel tärkavatest taimedest tehakse salateid ja suppe. Selle asemel, et teha tÜÜl Ăźletunde, ostmaks imetooteid, tuleb minna hoopis metsa mustikaid, jĂľhvikaid, pohli ja vaarikaid korjama. Raamat julgustabki kokkajaid metsa- ja aiaande kasutama. Siit saab ideid ja inspiratsiooni, retsepte ei pea järgima grammise täpsusega.

SEENIORIDE TERVISEREISILE 6.–13. oktoobrini 2014 MADEIRALE! Madeira on pärl Atlandi ookeanis. Kuigi saar on väike, vĂľib seal kokku puutuda majesteetlike stsenaariumide ja haruldase iluga. Seenioride reis viib ka kaunite liivarandadega Porto SOODUSSanto saarele, mille liiv ja meri on joodi-, kaltsiumiHIND ja magneesiumirikkad ning aitavad inimkehal taastuda puudujäävate mineraalsoolade (kehtib 15. maini). Tavahind 999 â‚Ź. tekitatud väsimusest ja stressist. 10liikmelise rĂźhma korral

899 â‚Ź

Laura lood. Viies raamat

Tervendav kokaraamat. g toidud Ravimtaimedega

Kutsume teid ainulaadsele

Tulge avastama suursuguseid parkaedu!

Disney sari „Õpime koos!â€?â€? Pisikeste jaoks on kooliks ettevalmistumine alati pĂľnev, kuid stressirohke aeg.. Juba esimesse klassi minevalt lapselt oodatakse algteadmisi mitmes aines. Ă•ppimise pĂľnevaks muutmisel tulevad appi Disney loodud kangelased. Kaheksas Ăľppimisvihikus on ainete pĂľhimĂľtted esitatud selgelt ja arusaadaval viisil â€“ see ongi vĂľtmeks, kuidas mudilased kiiresti ning heameelega tähti ja lugemist vĂľi numbreid ja loendamist Ăľppima saada. Sarja â€žĂ•pime koos!“ raamatutega tÜÜtades aitate lapsel mängeldes omandada oskused, mis teevad temast enesekindla ja iseseisva Ăľpilase. Aprillis sari parima hinnaga veebipoes www.egmont.ee.

REKLAAM

Väike Laura on vahva kaaslane kþikidele alles maailma avastavatele mudilastele, olles kas kodus, lasteaias, sþprade seltsis vþi perega puhkusel. Laura on pesamunade lemmik juba aastaid nii siin- kui ka sealpool piiri, kuid tema juhtumised ja kßsimused tekitavad äratundmist ja sooja tunnet kþikidele. Laura tegemistest on kirjutatud toredaid elulisi lugusid nii palju, et valminud on juba viies seitsmest loost koosnev kogumik. Uuest kogumikust saab lugeda, kuidas Laura kardab pimedust, kuidas temast saab suur þde ning tema juhtumistest puhkusereisil. NB! Neli esimest raamatut taas saadaval!

Info Madeira ERIPROGRAMMI kohta tel 620 7676 vĂľi e-aadressil info@etreening.ee

88 lk, kĂľva kĂśide Meil peetakse palju argipäevakohtumisi kohvikus vĂľi mujal väljaspool kodu. Ă•nneks pole kadunud ka mĂľnusad kodused koosviibimised, kus sĂźdamest juttu vesta, nalja visata ja end hästi tunda. Spontaansed kokkusaamised ei vaja pikka ettevalmistust. Piisab, kui panna lauale paar suupistet vĂľi – veel parem – valmistada neid koos kĂźlalistega. Avatud kÜÜgis on selleks suurepärased vĂľimalused. Raamat pakub valiku lihtsaid kiiresti valmivaid roogi, mis maitsevad mĂľnusalt ja sobivad hästi ka ĂźllatuskĂźlaliste kostitamiseks. Need toidud ei ebaĂľnnestu kunagi.

REISIHINNAS: t otselend Tallinn–Funchal–Tallinn t majutus 4* mugavas hotellis t eestikeelne giid ja reisijuht t tervistav reis Porto Santole (väärtus 200 â‚Ź) t Ida- vĂľi Lääne-Madeira ringreis t Funchali linnaekskursioon

Sinu sĂźdame SPAA

S�

DAME Ăœ S D A V „KE QÇFWB Ă—Ă—E

Kiired suupisted Maire Suitsu Menu Kirjastus

10. reisija tasuta!

Tulge nautima ravivat liiva ja merd ning laske enda eest hoolitseda!

4

1BLFUUJ LVVMVC

OJ 30.0 FIUJC LV M 1BLFUU L MFNBTPMV P PIUBEF L F E B C B W UFT )JOE BMB ene im in /

t ××E NBKVUVTU t IPNNJLVT××LJ KB ÙIUVT××LJ t IPNNJLVNBOUMJE t TBVOBLFTLVTF KB KÙVTBBMJ LBTVUBNJOF MBIUJPMFLVBFHBEFM F MBIUJPMFLVBFHBEFM t IPPMJUTVTU KÇSHNJTFTU WBMJLVTU

KBMHBEFNÇIJT v,BOFFMJ KB JOHWFSJ LBMMJTUVTw MJTUVTw WÙJ MÙÙHBTUBW ÚPLPMBBEJLSFFNJHB NBTTBBå NJOVUJU LPSE

LFWBEJOF L�MN QBSBmJOJIPPMEVT LÇUFMF FSJOFWBUF BSPPNJEFHB L�MN QBSBmJOJIPPMEVT KBMHBEFMF �SEJ QÇSMJWBOO

80 â‚Ź

- Ăľuna-vannihooldus vannisoolaga - Vahemere vannihooldus vannisoolaga QSFTTPNBTTBBĂĄ KBMHBEFMF NBTTBBĂĄJUPPM NBTTBBĂĄJTBBQBE - soolakamber - valgusravi

t º×MPLBBM ,BTTB /o- TJTTFQÇÇT LVOJ T�EB××OJ UBTVUB W B FSJ�SJUVTUFM

Tule, lþþgastu ja naudi tärkavat kevadet Pärnus spaahotellis Viiking! /FFE KB NVVE QBSJNBE QBLLVNJTFE MFJBE NFJF LPEVMFIFMU www.viiking.ee -JTBJOGP BBESFTTJM JOGP!WJJLJOH FF UFMFGPOJM IPUFMMJ WBTUVWĂ™UU WĂ™J NĂ?Ă?L TQBBIPUFMM 7JJLJOH 4BEBNB 1ÇSOV


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.