Rukkilill kui rahvuslill, aga mitte ainult. Kellele on vaja lümfiteraapiat? Kui palju maksab pärandamine? Kuidas õpetada lapselapsi hambaid pesema? AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 8/2018 (71) AUGUST
ISSN 2228-1592
Raamatud koju kätte. Sümbolid tabletipakil. Suhkur. Tikrimari. Suvikõrvits.
FOTO: ERIK RIIKOJA
kaja teema
August 2018
ain nukra telefonikõne. Vanaema kao tas ainsa lapselapse, kes hukkus traa gilise autoõnnetuse tagajärjel. Ei jõudnud kolmekümneaastasekski saada. „Küll ma oleksin tahtnud olla tema õnne tunnistajaks. Tunda uhkust, kui ta koolilõ pudiplomi kätte saab, näha teda kõige kal lima kõrval altari ette kõndimas ja imetle da lapselapselapse pisikesi käekesi,” rää gib vanaema. Mulle, täiesti võõrale inime sele. „Aga ma ei taha teisi niigi leinast kur natud lähedasi oma jutuga koormata. Arva sin, et kuulate mu ehk ära,” räägib naine, kui kurku kogunevatest klompidest võitu saab. „Kirjutage, et noored peaksid ettevaatli kumad olema,” arvab ta. Tuletan helistaja le meelde, et olen ajakirja 60+ peatoimeta ja. Noored on ninapidi telefonis. „Ehk loevad vanaemad ja vanaisad, kes oma kõige kallimaid järeltulijaid kasvõi minu üleelamiste kaudu korrale kutsuvad,” loodab ta. Samas ohkab ja lisab, et ega see vist ei loe. Ka tema oli ikka muret üles näi danud, aga sai vastuseks: „Memmi, ära mu retse, minuga ei juhtu midagi!” Aga juhtub küll, ja kuidas veel.
T
änavune aasta on olnud liikluses väga ohvrirohke. Juuli lõpu seisuga oli Ees ti teedel hukkunud sama palju inime si kui eelmisel aastal kokku. Miks? Eksper did istuvad koos, aga lahendust ei leita. Räägitakse, et liiklusjärelevalve on aas taaastalt kehvemaks muutunud. Millal te nägite tee ääres mõnd politseiautot? Van deadvokaat, liiklusekspert Indrek Sirk tõi Kuku raadiole antud intervjuus paljude teiste põhjuste kõrval välja veel ühe – ilma. Kuigi suveleitsakus on raske meenutada, siis mäletate ju, kui palju raskeid avariisid juhtus jaanuarikuus kiiresti ja pidevalt muutuvate ilmaolude tõttu, millele teehool dus kuidagi järele ei jõudnud. Ka soe suvi mõjutab liiklejaid ja nende käitumist. Noored ja uljad lasevad aknad alla, juht vajutab gaasipedaalile, kaassõit jad on poolest kehast autoaknast väljas. Tuul tuhiseb kõrvus, kiirus kasvab ja meri on põlvini. Mis siis juhtub? Tehakse ris kantseid möödasõite, istutakse purjuspäi rooli, hinnatakse oma võimeid üle, nagu neljarattaveo või hästi teel püsiva autoga õnnetusi ei juhtuks.
Vanemad juhid on loiumad. Aga seegi avaldab mõju. Tihti kuuleme ajakirjanduse vahendusel uudist, kus avarii põhjusena tuuakse välja, et auto kaldus vastassuu navööndisse ja põrkas kokku vastu tuleva autoga. Kahjuks saavad tihti surma need inimesed, kes järgivad täpselt liiklusreeg leid ehk siis istuvad õiget kiirust jälgivas autos, mis sõidab oma sõidurajal, aga ei suuda ootamatut laupkokkupõrget vältida.
M
iks autojuht oma sõidurajalt vastas suunda kaldus? Kas juht oli üle töö tanud, stressis, magamata, sai oota matu terviserikke? Selle kohta pole ma üht ki uuringut lugenud. Nagu ka selle kohta, kui palju vähem on liiklusõnnetusi teelõi kudel, kuhu on üles pandud liikluskaame rad, mis koguvad teatavasti päris suuri summasid trahviraha. Eesti ilm on heitlik nagu uni öises leitsa kus. Kui eelmisel aastal muretses maa mees vee all olevate põldude pärast, siis praegu pitsitab põllumeest põud. On põlde, kuhu on kevadkülv juba sisse küntud. Loo masöödaga on kehv lugu. Kas pool karja lä heb looja karja? Aiapidaja vaatab peenart, kuhu ta kevadel midagi külvas, aga mida, enam ei mäletagi, sest libletki ei tärganud. Ussitanud õunad pudenevad järjest maha. Elukogenud inimene aimab sügisest hin natõusu. Räpina mees Edgar saatis toimetusele kirja, kus tõi välja helgema poole. „Ilm on süüdi selles, et soojamaareisi raha jäi al les. Mis sa hing veel ihaldad! Päikeseran nik on otse ukse taga. Dvitamiin on puhta tasuta. Süda vahel jukerdab, aga pensionär viskab pikali ega tuiska kõige kuumemaga ringi. Mõistus peab peas olema!” Raske on sellele vastu vaielda.
K
äesoleva aasta algusest põh jalikult muutunud täienda vast ravimihüvitisest on esi mese kuue kuuga saanud kasu li gi 50 000 inimest. Muudatus on teinud retseptiravimid neile tas kukohasemaks ja hüvitise saami se mugavamaks. Riik on hüvita nud ravimeid kokku 1,9 miljoni euro eest. Varem kasutas hüvitist vaid ku ni 3000 inimest aastas, õigus sel leks oli ligi 9000 inimesel. „Aasta algusest kehtima haka nud täiendav ravimihüvitis on toonud kasu juba peaaegu 50 000 inimesele, kelle ravimikulud on tänu riigi lisatoetusele nüüd väik semad. See on tähtis nii krooni listele haigetele kui ka eakatele,” ütles tervise ja tööminister Rii na Sikkut. Uue korra järgi saab lisasoo dustust retseptiravimitelt juba siis, kui ostusumma ületab 100 euro piiri kalendriaastas. Eelne valt oli piirmäär 300 eurot. Samu ti arvutatakse hüvitis uue korra järgi apteegis ostu sooritamisel kõigile, kel selleks õigus on, ta gantjärele taotlust esitada pole vaja. „Kui varem sõltus hüvitise saa mine sellest, kas inimene teadis hüvitisest ja oskas haigekassale taotlust esitada, siis praegune süsteem on märksa õiglasem. Hü vitise arvestamine toimub auto maatselt, inimene ei pea oma tas kust nii suurt summat välja käi ma,” ütles minister Sikkut. Eesmärk on parandada ravimi te kättesaadavust suurema ravi mivajaduse ja kuludega inimes
peatoimetaja
Autoriõigused, AS Eesti Meedia, 2018. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@eestimeedia.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@eestimeedia.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@eestimeedia.ee Veste Roosaar Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@eestimeedia.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. septembril
tele, hüvitades ravimitele tehtud kulutusi senisest rohkem. Haige kassa andmetel on kõige enam makstud hüvitist välja kõrgvere rõhktõve, südame rütmihäirete ja suhkurtõve ravimite eest. Alates sellest aastast saab li sasoodustust retseptiravimitelt juba siis, kui kulutus ületab 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100–300 eurot makstakse täienda vat ravimihüvitist 50 protsendi ulatuses, 300 eurot ületavate ku lutuste korral 90 protsendi ulatu ses. Hüvitist arvestatakse auto maatselt apteegis ravimite ostmi sel, mis muudab süsteemi pat siendi jaoks väga mugavaks. 2018. aastal on täiendava ravi mihüvitise kuluks kavandatud 3 miljonit eurot. 60+
Lähedase hooldamine: 7 kasulikku fakti
K Eve Rohtla
FOTO: MARKO SAARM / SAKALA
Elu kui heitlik uni öises leitsakus S
Ravimihüvitis on toonud kasu juba 50 000 inimesele
ui inimene vajab igapäeva seks toimetulekuks kõrvalist abi, peab seda võimaldama talle elukohajärgne omavalitsus, kirjutab Sotsiaalministeeriumi ajaveebis hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper. Abi saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsuse le, kes hindab, milles ja millises mahus inimene abi vajab, et taga da tema igapäevane toimetulek. Kohalik omavalitsus määrab vajadusel inimesele hooldaja. Üldjuhul abistab hooldaja ini mest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab hooldatavat arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus. Abivajaja saab valida hoolda jaks inimese, keda ta usaldab, näiteks tuttava või hea naabri,
kes sobib hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise endale hooldajat ei leia, peab selle taga ma kohalik omavalitsus. Pea mee les, et hooldaja saab määrata üks nes hooldatava nõusolekul. Kui kohalik omavalitsus keel dub hooldaja määramisest, tuleb kirjalikus otsuses välja tuua keel dumise põhjused ja selgitada, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Kindlasti pole seadusega kooskõ las keelduda hooldaja määrami sest inimesele, kellel on lapsed või täisealised lapselapsed ehk seadusjärgsed ülalpidajad. Ehkki esmane vastutus oma toi metuleku tagamise eest on inime sel endal, teisena tema perel ja kolmandana kohalikul omavalit susel ja riigil, ei võrdu ülalpida miskohustus siiski hoolduskohus tusega. Kahjuks võrdsustavad paljud kohalikud omavalitsused siiani ühe teisega ja jätavad see tõttu abivajaja vajaliku toeta. 60+
loodus
August 2018
Vastupidav rukkilill iseloomustab eestlaste jonni ja visadust
Kes poleks näinud viljapõlde, kus rukkililled sinetamas, saanud rukkililledest lillekimpe või pununud pärgi koos härjasilmadega? Rukkilill (Centaurea cyanus) on põlluumbrohi, mis on teraviljade kasvatamisega levinud Euroopa lõunapoolsetelt aladelt meie maile ja sedasi vapralt vastu pidanud.
Toivo Niiberg Räpina Aianduskooli kutseõpetaja, psühholoog
Merike Aomets Räpina Aianduskooli kutseõpetaja
T
oomas Kukk märgib raama tus „101 Eesti lille”, et ruk kilill on meie mail kasvanud juba ammu enne, kui teravilja kasvatusega algust tehti, seega põline taim. Praegu näeb rukki lilli põllul suhteliselt harva, sest umbrohumürkidega on see välja tõrjutud. Algselt Vahemere maadest pä
rinev rukkilill (Centaurea cyanus) on põlluharimise laienedes asus tanud inimese kannul kogu maa kera. Ühe või kaheaastane taim kasvab umbrohuna talirukkis ja nisus, jäätmaadel ja suviteravil jades. Maailmas kasvab rukkilill pal judes paikades: PõhjaAmeeri kas, Euroopas, mitmes Aasia piir konnas ja isegi UusMeremaal. Eesti looduses niitudel ja tee servades kasvavad samast pere konnast mitmeaastased tavalise mad taimed on arujumikas (Centaurea jacea) ja põldjumikas (Centaurea scabiosa).
Kust sai rukkilill nime? Rukkilille rahvapärane nimetus tuleneb selle kasvamisest peami selt koos taliteraviljadega, nii
rukki kui ka nisuga, aga ka suvi teraviljadega. Ladinakeelne ni metus Centaurea cyanus aga kree kakeelsetest sõnadest kentaurus – kentaur ja kyanos – tumesinine. Muistendi järgi olevat kentaur Cheiron avastanud selle perekon na ühe liigi tervistava toime. Centaurea oli taimenimi juba Hippo kratesel ja Pliniusel.
Rukkilill kui ravimtaim Rukkilill sisaldab antotsüaane, kumariini, glükosiide, saponiide, steriine, vaike, parkaineid, karo tiini, Cvitamiini. Preparaatidel on kuse, sapi ja higieritust sti muleeriv, palavikku alandav, põ letikuvastane, lahtistav ja valu vaigistav toime. Need aitavad siseelundite silelihaste spasmide korral, tõstavad isu ja paranda vad seedimist. Kasutatakse kül metushaiguste, köha, neeru ja südamehaigustest tungitud tur sete, neeru ja põiepõletiku kor ral, samuti palaviku, ägedate hin gamisteede haiguste, peavalu, kõhukinnisuse, kõhuvalu ja süda mepekslemise vastu.
Välispidiselt kasutatakse ruk kilillepreparaate kompressideks väsinud või põletikulistele silma dele. Õisi pannakse veel ravim teele värvuse andmiseks. Ravimtaimena kasutatakse rukkilille lehterjaid äärisõisi. Need tuleb kuivatada varjulises kohas õhukese kihina. Rukkilille erksavärvilistest õi test saadakse sinist värvi, mida kõige rohkem on varem kasutatud koduse puskari ja vanade vene viinade värvimisel. Lehterjaid õi si võib segada salatisse, näiteks kapsa, rõika ja puuviljade juurde, samuti kaunistada kooke ja muid toite. Varem kasutati rukkililleõisi kuid riide värvimisel siniseks, mis ei pleekinud. Rukkilill on ka hea meetaim.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
tervis
August 2018
Lümfimassaaž on hea meetod tursete alandamiseks, olgu need tingitud traumast, operatsioonidest, veenilaienditest, roospõletikust või lümfödeemist ehk lümfitursest. See massaaž tugevdab immuunsüsteemi, kuna paneb lümfisooned aktiivsemalt tööle ja lümfivedeliku kiiremini liikuma läbi lümfisõlmede.
Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee
E
riti oluline on lümfiteraapia onkoloogilistele patsientide le, kinnitab füsioterapeut Reio Vilipuu, kes on juba kahek sa aastat lümfostaasiga patsiente ravinud. Lümfiturse on seisund, mille korral lümfisüsteemi funktsioo nihäire tõttu koguneb liigne val gurikas koevedelik kudedesse. Lümfiturse on kasvajaravi komp likatsioon, millele pööratakse vä he tähelepanu. Onkoloogilisel haigel esineb se kundaarne lümfiturse. See tekib lümfiteede (lümfisoonte ja/või sõlmede) kahjustusest kasvaja protsessi enese, lümfisõlmede ki rurgilise eemaldamise, kiiritus ravi või operatsioonijärgse arm koe tõttu. Füsioterapeut peaks Reio Vili puu sõnul juba enne operatsioo ni onkoloogilist patsienti nõusta ma, millega ta kohe pärast lõikust alustama peaks, kuni selleni väl ja, milliseid asendeid magades esialgu vältida, milliseid harjutu si kohe ja missuguseid hiljem te ha ning mida haavadearmide juures jälgida. Taastusravi alustamisega ei to hi hilineda. See on väga oluline eelkõige suurte operatsioonide pu hul, nagu eesnäärmevähi, rinna vähi ja günekoloogilised lõikused. „Nii operatsiooni eel kui järel tuleb patsiente nõustada. Ka toi tumise poole pealt, sest kehakaa lu tõusuga suureneb tursete tek ke risk,” ütleb füsioterapeut. Kõik keelud, mida onkoloogilis tele patsientidele öeldakse, päri nevad tema sõnul möödunud sa jandist. „Samas tuleb nõustada õigesti – esimestel päevadel tu leks võtta tagasihoidlikumalt, alustades kergetest õlatõstetest, käte pööramisest ja armi parane des koormust ning liigese liiku vust suurendada. Aga end liigu tama peab.”
Patsiendi operatsioonieelne nõustamine on Eestis puudulik, lausa olematu. „Eestis töötatud viie aasta jooksul on minu juures käinud nõuandeid saamas täpselt kuus patsienti,” märgib Reio Vi lipuu. „Samas tuleks juba enne lõikust inimese käedjalad üle mõõta, et hiljem oleks võimalike tursete tekkimist kergem avasta da. Ja füsioterapeutidel on onko loogilisele patsiendile hulk nõu andeid, millega kohe pärast lõi kust alustama peaks. Lausa selle ni välja, millises asendis maga da.” Lõikusejärgne kolm kuud on füsioterapeut Reio Vilipuu sõnul iga onkoloogilise lõikuse läbi tei nud patsiendile kõige olulisem aeg. „Olen need kuud jaganud kolmeks. Esimesed kolmneli nä dalat on rahulik aeg. Operatsioo niarm paraneb aeglaselt, patsient võib tunda valu, tal on hirm end isegi veidikene liigutada. Aga lii kuma peab. Samuti on oluline, et patsient saaks lümfimassaaži, et tegeldaks võimalike seroomide ja hematoomidega,” selgitab ta. „Seejärel hakatakse tegelema juba intensiivsemalt armkoega, sest ainult kolme kuu jooksul pä rast lõikust saab terapeut operat siooniarmisisest kollageeni ma nuaalselt enam mõjutada ja kor rigeerida, vältimaks armi jäigas tumist ja rinnavähipatsientidel käte liikuvuse olulist vähene mist,” rõhutab Reio Vilipuu. Onkoloogilistele patsientidele lümfiteraapia vajalikkust on tunnistanud Texase Ülikooli maailmakuulsa MD Andersoni vähikeskus. „See on ohutu isegi metastaatilise rinnavähi lümfi tursete vähendamiseks,” kinni tab Reio Vilipuu. Massaažist on oluline kasu vähi haigete ärevuse, valu, iivelduse ja tursete vähendamisel. „Keemia ravi niiöelda headel nädalatel ja kiiritusravi esimeste nädalate ajal võib juba lümfimassaaži teha ning uuesti võib sellega alustada kaks kolm nädalat pärast ravikuuri lõp pu. Kindlasti vähendab lümfimas saaž koos aeroobse kõnnitreenin guga keemiaravi toksilist mõju sü damele ja parandab seeläbi pat sientide elukvaliteeti.” Lümfostaas ehk lümfiturse võib tekkida väga erinevatel põhjustel mehaanilise lümfi puudulikkus se tagajärjel, enamasti kätesse, jalgadesse, kehatüvele. Kui lüm fisõlmed on eemaldatud või kiiri tatud, on Reio Vilipuu ütlust möö da parim ravi lümfiteraapia ehk raviv või manuaalne lümfimas saaž koos kompressioonsidumise ga ja hiljem spetsiaalsete mõõdu
FOTOD: SHUTTERSTOCK
Mis on lümfiteraapia ja mis on lümfimassaaž? Kellele seda vaja on?
järgi tehtud meditsiiniliste komp ressioonravitoodete kandmine. Samas kroonilisest veenipuudu likkusest tingitud jalatursete kor ral piisab vaid manuaalsest lüm fimassaažist ja meditsiiniliste kompressioonravisukkade kand misest. Lümfimassaaži abil stimuleeri takse lümfisoonte võnkumist ja kiirendatakse lümfivedeliku voo lamist ning seeläbi on võimalik turseid vähendada. Lümfiterapeut peab Reio Vili puu sõnul kindlasti enne teraa piat jõudma selgusele turse tek
kimise põhjustes. Ta küsib inime sele tehtud operatsioonide kohta ja selgitab välja, kas tursed või vad olla tekkinud organipuudu likkusest. Näiteks raskekujuli sest südamepuudulikkusest tek kinud jalgade turseid pole võima lik lümfiteraapiaga ravida, küll aga paljusid teisi lümfostaase. Reio Vilipuul on „ette näidata” elevantse jalaga tema juurde jõudnud meespatsient, kelle krooniliselt tursunud jäseme mõõtmeid õnnestus regulaarse lümfiteraapiaga vähendada ter velt kahe kolmandiku võrra.
MIS ON LÜMF JA LÜMFISÜSTEEM? Lümfisüsteem on inimese kaitsesüsteem, mis osaleb valkude ja rasvade ainevahetuses. Lümf on keha lümfisüsteemi läbiv läbipaistev vedelik, see koosneb rakkudevahelisest koevedelikust ja rakkudest ning muudest aineosakestest. Reio Vilipuu selgitab, et meie keha on jagatud neljaks piirkonnaks, igal kehaosal on omad lümfisõlmed, näiteks kaenla all või kubemes. Kaenla all asuvad rindkere ja ülajäsemete tähtsamad lümfisõlmed ning kubemes vaagna, tuharate ja alajäsemete omad. Inimesel valgub ööpäeva
jooksul verre tagasi kaks-kolm liitrit lümfi. Lümfi koostis ei ole püsiv, see muutub. Organites on lümfivedelik eri koostise ja konsistentsiga, sültjast vedelani. Lümfisõlmed on oasuurused 1–25 mm läbimõõduga lümfoidelundid, mis paiknevad rühmiti. Neid leidub inimese kehas 600–700 tükki. Põhilised lümfisõlmede kogumid asuvad kaelal, rangluu ümbruses, rinnakorvi sees, kõhuõõnes, kubeme- ja vaagnapiirkonnas, kaenla all. Allikas: füsioterapeut Reio Vilipuu
tervis
August 2018
Kindlasti tuleks vältida maiustusi, mis on hammastega pikalt kontaktis – sinna alla käivad kõik lutsukommid, pulgakommid, iirised. FOTO: SHUTTERSTOCK
Vanaisad ei peaks lapselapsele pidevalt kommi pihku pistma Vanavanematel on lastelaste hammaste hügieeniharjumuste väljakujundamisel väga suur roll, nendib Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja Krista Vapper.
Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee
„E
ma võib ju lõputult rääki da, et komme sööme kord nädalas, aga kui vanaisa pidevalt lausasahtlist võetud ii ristega kostitab, jäävad vanema te käed lühikeseks,” tõdeb Lää neTallinna Keskhaigla hambara vikliiniku juhataja Krista Vap per. Hambaarsti sõnul on väga vale külla tulnud lapselastele maius tusi anda lootuses, et „ega piima hambaid ole vaja ravida, küll
need iseenesest varsti ära tule vad”. „Tegelikult vahetuvad lapse tei sel eluaastal lõikuvad piimapuri hambad täielikult alles 10.–12. eluaastal, seega peavad need pea aegu kümme aastat „töökorras” olema. Lagunenud ja katkised piimahambad tähendavad, et suus on hambaauke tekitavate bakterite hulk suurenenud ja jäävhammastessegi tulevad ker gemini augud, sest keskkond, ku hu need lõikuvad, on aukude tek kimiseks soodne,” hoiatab Krista Vapper. „Põletikus ja mädane pii mahammas võib omakorda kah justada jäävhamba alget. Katki sed esihambad põhjustavad ras kusi mõningate häälikute väljaüt lemisel ja võivad lapse mängu kaaslaste pilkealuseks muuta.”
Mida vanavanem peaks õpetama? Mida siis peaks vanavanem lap selapsele õpetama? „Seda, et hammaste tervis sõltub meist en
dist. Sellest, mida ja kui sageli me söömejoome ning kuidas ja kui tihti hambaid peseme. Hamba augud on õige toitumisega väldi tavad,” kinnitab Krista Vapper. Hammaste pind on pidevalt kaetud bakterite kihiga, mida hambaid pestes osaliselt eemal dame. Bakterid tulevad ham baarsti väitel sekundite jooksul pärast hammaste pesu tagasi, sest nad paljunevad tohutu kiiru sega. Suus mikroobide tekitatud keskkonna hammastele võimali kult ohutuna hoidmine ongi kaa riese ehk hambamädaniku vaos hoidmise põhiküsimus. „Muidugi on igapäevaseid vali kuid raske teha, sest juba maius tuste valik kaubanduskeskustes on tohutu,” räägib hambaarst. „Probleemi võiks lahendada ju nii, et sulgeda kõik suhkruteha sed – hambaarstidel oleks palju vähem tööd. Kahjuks pole see või malik. Lihtsam on õppida õigeid valikuid tegema ja suhkru tarbi mist vähendama.” Tohtri jutu järgi peaks olema
aeg, mil lapselastele kommi anda, võimalikult kontsentreeritud. „Mitte nii, et iga tunni aja tagant maiustust, vaid kõik kommid tu leks korraga ära süüa ja siis pida da vähemalt kolm tundi vahet,” õpetab ta. „Kindlasti tuleks välti da maiustusi, mis on hammaste ga pikalt kontaktis – sinna alla käivad kõik lutsukommid, pulga kommid, iirised.” Krista Vapper paneb südame le, et lapselapse janujook olgu pu has vesi. „Mahlad ja isegi piim on hambaarsti mõttes söök, mitte jook, neid tuleks juua toidukorra ajal, mitte nii, et lähen võtan külmkapist ja joon,” hoiatab ta. Eriti oluline on, et vanavanem tunneks suhkrukella ja koos võ sukestega sellest kinni peaks.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
juristi nõuanne
August 2018
Õigusnõunik soovitab: kas oma vara kinkida või pärandada? Me kõik jääme vanaks, ütleb tuntud laulusalm – ning see on õige! Tuleb aeg, kui vanemaealine inimene enam ise oma vara ülal pidada, hooldada või remontida ei jõua – seda nii rahalises kui ka füüsilises mõttes. Kuidas siis edasi? Krista Paal õigusnõunik
K
ui te soovite oma korterit või maja (edaspidi vara) kinkida eluajal lähikondlastele (lap sed, abikaasa, vanemad, sõbrad), siis toimub see kinkelepingu sõl mimise teel. Te peate pöörduma notari poole ja koos kingisaajaga kahepoolse tehingu vormistama. Siinkohal on oluline teada, et teie, kes te olite selle korteri või maja omanik, kinkimise hetkest seda enam ei ole ja vara käsuta mise õigus on üle läinud kingi saajale. Te ei saa oma vara, mille te ära kinkisite, teise omaniku käest tagasi nõuda. Välja arvatud juhul, kui kingisaaja on kinkija
suhtes 12 kuu jooksul alates kin kimisest näidanud üles äärmist lugupidamatust. Pean oma kohtu praktikale tuginedes tõdema, et äärmist lugupidamatust kinkija suhtes on väga keeruline tõenda da. Vaidlused kestavad aastaid ja on väga valulised. Loomulikult võite ja saate kin kelepingule lisaks seada kingitud varale isikliku servituudi, mis kantakse kinnistusraamatusse ja on kohustuslik täitmiseks kõiki dele järgmistele omanikele.
Mida tähendab isiklik servituut? Isiklik servituut tähendab, et saa te teha kinnistusraamatusse kan de, et kinkijal on kuni oma eluaja lõpuni õigus antud majas või kor teris tasuta või tasu eest elada. See õigus kehtib vaid personaal selt teie suhtes, teie teised lähi kondlased seda õigust kasutada ei saa. Ka sel juhul oleks mõistlik kok ku leppida, millises määras ja ulatuses isiklik servituut kinkija le laieneb. Ei ole harv juhus, kui
kinkija ja endine omanik on ka sutanud ja elanud oma majas või korteris ilma piiranguteta ja val lanud kõik elu- ja kõrvalruumid. Pärast vara kinkimist ja ka isikli ku servituudi seadmist võib ette tulla arusaamatusi (nt kui kinki ja ja endine omanik ei saa kõiki ruume, hooneid ja kinnistut oma äranägemise järgi kasutada ja vallata). Ka uuel omanikul võivad tekkida soovid ja tahtmised kin gitud vara, mis kuulub ju temale, kasutada ja seal elada. Kuidas siis vara rahumeelselt kasutada ja jagada? Kinkija ja kingi saaja peaksid eelnevalt (enne kinkelepingu sõl mimist) leppima omavahel kokku ning notari juures koostatavas kinkelepingus täpselt kingitud vara kasutamise korra ja ulatuse ära märkima. See tähendab, et pooled lepivad üsna konkreetselt kokku, milliseid ruume, sead meid, inventari üks või teine isik võib omaks pidada ja ilma piiran guteta kasutada. Kokku peaks leppima ka jooks vate kulude kandmises. Kes ja kui suures ulatuses tasub kom
munaalkulude, vee ja kanalisat siooni, elektrienergia jms kulude eest ning kuidas need jaotuvad? See hoiab ära edasised vaidlused, arusaamatused, solvumised ja väärarusaamised. Kinnisvara või korteriomandi kinkimine on täiesti seaduslik ja aktsepteeritav tegevus, kuid võib tuua kinkijale või kingisaajale arusaamatusi ja probleeme. Mee les peab pidama, et kinkija ei ole enam vara omanik ja uuel omani kul on täielik õigus oma vara ka sutada ja käsutada. Märgatavalt ohutum, odavam ja probleemivabam on koostada ja tõestada notaris testament, mil lega te määrate pärast teie surma oma vara edasise kasutuse ja omandiõiguse ülemineku.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
tervislik toitumine
August 2018
Oi, sina „tige” tikrimari! Tikrit nimetatakse põhjamaade viinamarjaks ja selle all ei mõelda sugugi põhjamaades, nagu näiteks Põhja-Lätis kasvatatavat viina marja, vaid üht meie oma koduaia mõnusat augustikuu tegelast ehk karusmarja.
Mihkel Zilmer meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor
Anne Lill ajakirjanik
K
es asja rohkem uurinud, üt levad, et mari pärineb Põh jaAmeerikast. Seega sõna „põhja” on igati paslik. Sööjate tä helepanu köitis mari ammuilma, kuna metsik põõsas kandis juba ammustel aegadel küllaltki suuri söödavaid marju. Teadlik karusmarjakasvatus ja sordiaretus algas 12.–13. sajandil Inglismaal, kus oldi nii edukad, et jõuti 19. sajandil juba kolmvee rand tuhande sordi kirjeldamise ni. Aretustööl oli uskumatuid tule musi, nagu tõestavad rekordmar jade kaalunäidud. Nii saavutati
19. sa jandi keskel tikrisordi London ühe marja rekord kaaluks 58 gram mi. Uudsed Inglise sor did levisid kiiresti teistesse maadesse ja varsti tekkis karus marjakasvatuse buum – kuni et tevõtmist tabas sügav tagasilöök. Nimelt hakkas 19. sajandil Eu roopas levima karusmarjajahu kaste, mis muutis enamike sorti de marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund jahukastekindlate sortide kujundamisele.
Tublil lapsel mitu nime Eesti keeles on karusmarjal mi tu head nime. Peale tikri veel ti kerber, tahkelmari, karumari ja kikker. Kuna karusmarja sorte on palju, varieeruvad marjade värvus, kuju ja suurus. Sõltuvalt sordist on tikrid kas kollased, ro helised, punased või violetsed. Marjad maitsevad kas magusalt või hapukamalt ja sõltuvalt sor dist on marjad ka eri suurusega. Mille poolest jutuks olev mari siis tubli on? Karusmarjas on rik
kali kult Cvita miini, väga palju Kvi tamiini ning märkimisväärselt Evitamiini. Askorbiinhappe si saldus erineb sorditi kuni kaks korda. Tikker on märkimisväärne kaaliumi ja mangaaniallikas. Karusmarjas on palju antioksü dantseid bioflavonoide ja punase värvusega marjades ka antot süaane. Kõik need on tervist toe tavad ained. Mari on tubli on ka inimorganismi veebilansi mõttes, sest neis on keskmiselt 88 gram mi vett saja grammi marjade koh ta. Veest ülejäänud osa moodus tab viljade kuivaine, milles on pa ras ports suhkruid (varieerub sõl tuvalt sordist, kasvutingimustest, ilmastikust ja küpsusastmest), mida võib olla 100 grammis mar jades 6–10 protsenti.
miks siis just „põhjamaade viinamari”?
Aga
Hellitusnime taga ongi nimelt marjade suhkrurikkus. Glükoosi ja fruktoosi on marjades enamvähem võrdselt: fruktoosi umbes 2,4 protsenti ja glükoosi 2,8 protsenti. Et see magus oleks tasakaalustatud, sisaldab viljali ha hapuma maitsega orgaanilisi happeid. Ka nende kogus on muu tuv ja jääb keskmiselt 1,5–3 prot sendi piiresse.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
köök
FOTO: MARKO SAARM / SAKALA
August 2018
Tsukiini, kabatšokk ja suvikõrvits – heal lapsel mitu nime Millest me õigupoolest räägime, kui räägime suvikõrvitsast?
Sirje Rekkor 60pluss@eestimeedia.ee
P
aljud peavad loomulikuks, et suvekõrvits on aiamaalt, poe või turuletilt tuntud tu me või heleroheline või ka kolla ne või hoopis triibuline pikliku kujuga, suurem või väiksem ma hedamaitseline köögivili. Aga mitte ainult. Suvikõrvits on ni melt üldine nimetus nende kõr vitsate kohta, mida ei saa pikemat aega säilitada ja kodumaised vil jad sobivad toiduks tarvitada või hoidisteks teha nende valmimise ajal – suvel ja varasügisel. Asja teeb keerulisemaks seegi, et sageli kasutatakse sama köögi vilja kohta erinevaid nimetusi. Mõeldakse ikka sedasama eelkir jeldatud vilja, kuid öeldakse rull kõrvits, tsukiini, kabatšokk, me lonkõrvits, suvikõrvits. Mõned toi dublogijad teevad veel sellist va het, et väiksemaid vilju nimeta
vad tsukiiniks või ka suvikõrvit saks, suuri aga, millel vaja koor ja seemned eemaldada – kabatšo kiks. Nii et keeruline. Tegelikult mahuvad suvikõrvit sa nimetuse alla kõik suvel valmi vad kõrvitsad –rullkõrvits ehk ka batšokk, taldrikkõrvits ehk patis son ja spagetikõrvits.
Suvikõrvitsal on palju sorte Selguse mõttes räägime selles kirjatükis rullkõrvitsast ehk tsu kiinist ehk kabatšokist ja nimeta me seda suvikõrvitsaks. Toiduks kasutatakse enamasti väiksemaid, mitte päris täiskas vanud 200–700grammiseid vilju, mida ei ole vaja koorida ega seemneid eemaldada. Seega so bib kasutamiseks peaaegu terve vili, vaid otsakesed tuleb eemal dada. Pisike ja noor suvikõrvits sobib hästi isegi toorelt söömi seks, seda võib otse peenralt võt tes hammustada nagu kurki või siis salatisse lõigata. Ka üsna suu reks kasvanuna saab suvikõrvit said koos koorega kasutada. Väga suurtel viljadel on aga koor kõva ja puitunud ning seemned liiga suured ja need võib eemaldada. Suvikõrvitsaid on palju sorte, need on eri suuruse ja kuju, koore
värvuse ja viljalihaga. Need on ka maitselt ja mahlasuselt isesugu sed. Peenema maitsemeelega ini mesed teevad vahet värvuse järgi, kõige maitsvamaks peetakse kol last värvi koorega sorte, järgnevad tumerohelise koorega ja kõige vä hem hinnatakse heledate suvikõr vitsate maitseomadusi. Tavainimesele ilmselt väga suurt vahet pole, sest tegu on vä ga mahedamaitselise köögivilja ga. Väikesi, peenikesi kas tume rohelisi või kollaseid või hallikas rohelisi maailma eri paigust ko hale toodud vilju võib meie köö giviljaletilt leida aasta ringi, mõ nikord on toote nimetusena kirjas ka tsukiini, aga enamasti ikka suvikõrvits. Eesti oludes val mivad suvikõrvitsad peenral juu lisaugustis.
Üleöö hiiglaseks paisunud Paljud meist, kel kasvõi üks suvi kõrvitsataim peenramaale kasva ma pandud, on kogenud ka upu tust. See näeb välja nii, et lähed hommikul peenramaale ja avas tad, et nagu imeväel on eilsed pi kukesed viljad paisunud juba pa rajateks kaigasteks ja tahavad ko he tarvitamist, ähvardades vasta sel korral mitmekiloseks paisuda.
Paisumisega kaasneb paksem koor, suuremad seemned ja kõr vitsatele omane viljasäsi, samuti muutub viljaliha kuivemaks ja vä hem maitsvaks. Nii et kui ühel õn nistatud päeval juba vilju tulema hakkab, on paras proovikivi need järjest ära tarvitada. Üks võimalus uputusest pääse da muidugi on: võite ära süüa õie nupud või õied, sest ka need on söödavad ja päris delikatessiks peetud. Õisi võib panna salatisse või täidetuna küpsetada. Aga kui uputus käes, on järgmi ne käik panna suvikõrvitsat iga toidu sisse – väikesed nunnud toorsalatisse, sealt edasi suppi desse, soojadesse salatitesse, hautistesse ja ühepaja, vormitoi tudesse, pirukatäidistesse ja ise gi koogi sisse. Või siis valmistada sellest kõikvõimalikke mõnusaid toite: täidetud suvikõrvitsaid, kot lette, pannkooke, lisandeid liha delindude juurde, praetud, küp setatud või grillitud suupisteid.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!