AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 3/2018 (66) MÄRTS
ISSN 2228-1592
Mida tähendab vananemine meestele? Rekordiline toiduhind jääb rahakotile alla. Miks minu aias kõik kidub? Põetud põletikud jätavad jälje. Ema, vanaema ja ämm. Tatar. Eesti supid.
ISSN 2228-1592
HIND 2.50 €
teema
Märts 2018 2
Mis kell mees vanaks saab?
M
ida tähendab mehele vananemine? Kas meeski jälitab kortse näol, juuk sepiiri taganemist, vöökoha kosumist ja muid keskea saabumise ilminguid sama suguse hirmuga nagu naine? Kes teab, millist monoloogi mees hommi kuti vannitoa peegli ees peab. Loeb ta ööga tekkinud kortse või kinnitab endale, et halli nev pea küll, aga ikka veel nägus. Psühholoogid väidavad, et tegelikult on inimesel lausa kolm vanust: astronoomiline, mis algab sünnihetkest ja mis on kirjas täht sates isikutunnistustes, bioloogiline, mis ole neb inimese kehalisest ja vaimsest võimeku sest, ning sotsiaalne, mille annavad sulle võõrad inimesed, kes sind ei tunne. Nad kas teevad sind sinu suureks rõõmuks tüki maad nooremaks või tegelikust vanusest hoopis va nemaks. Milline neist kolmest siis kõige tähtsamaks osutub? Bioloogia vastu ei saa. Ka füsioloo gia mängib vananemises tähtsat rolli. Aga ta haks uskuda, ja nii ehk ongi, et kõige tähtsa maks osutub vaim, oskus vaimselt mitte va naneda. Lootus, et noor hing veab ka vana ihu edasi. Või hoopis oskus vanuse, vanane mise ja iseendaga leppida.
N
oor naine, Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Feli ka Tuule uuris, kuidas eakad mehed tõlgendavad oma vananemiskogemust ja mis on mõjutanud nende vananemisega hakka masaamist. Miks noor naine sellise teema valis? Ta ise väidab, et lihtsalt komistas selle teema otsa. Et oli nagu paljud teisedki stereotüüpide küüsis, aga uurimuse käigus ta arvamus muutus. Liiga palju on ühiskonnas arvamust, justkui oleksid vanamehed lapsikud, haiged, teistest sõltuvad, isoleeritud, mitteaktiivsed ja arenemisvõimetud. Tema kogemus ja kol me eaka mehe jutt näitavad pigem vastupi dist: vanad mehed on kogenud, palju luge nud, elutargad, empaatilised ja üldse tore dad. Heakene küll. Eks vanamehi ole igasu guseid, nii neid kui ka teisi. Aga millal nad vanaks said?
O
len lähedalt näinud ühe mehe vana nemist. Räägin oma isast. Esimese hoobi sai ta siis, kui asutuse sulgemi se järel pensionile saadeti. Sellest ta pika peale toibus. Pärast ema surma märkasin äk ki, et isale oleks üleöö nagu kümme aastat või rohkemgi turjale tulnud. Elu lõpuni sile da palgega mees vajus pärast abikaasa lah
kumist seesmiselt kokku. Ja siis leidsid ka haigused ta üles. Ma ei tea, kas isa ise oma vananemist mär kas või tunnistas. Sel teemal meil juttu pol nud. Pole kindel, kas ta sellele küsimusele üldse vastanud olekski. Küll aga vastasid kü simusele, milline on see kriitiline vanus, mil lal mees tunneb, et ta on vana, kolm uurimu ses osalejat. Selgus, et kui inimene on haka nud väga rasketest tingimustest pihta, ela nud viletsuses, aga selles kõiges mehistunud, hariduse omandanud, end tööalaselt teosta nud ja pingutanud oma eesmärkide nimel ning osanud oma peresuhteid hoida ja väär tustada, siis kohaneb ta paremini ka vanane misega. Sellisel mehel pole elutalve saabu des vaja üksi toas istuda ja surma oodata.
T
änases ajakirjas mehe vananemise üle arutlev Helger Aaresild võtab mehe suurima hirmu ehk vananemise lühi dalt ja lihtsalt kokku: noorena on väge palju ja tarkust vähe. Mida edasi, seda enam kogu neb tarkust. Paraku väekuse arvel. Väga olu liseks peab peresuhteid temagi. Sest silma paistval kohal olemine sõltub paljugi koos toimivatest taustajõududest. Näiteks ei saa end edukaks sõita, kui suusad pole õigesti määritud. Mis kell saab mees vanaks? „Kell pool kuus,” viskas üks humoorika ütlemisega tun tud kolleeg villast. Paljud seostavad mehe vananemist seksuaalse võimekusega. Kui see muret tekitab, siis arstid aitavad. Palju tähtsam on see, et mees oma vanusega ise le piks. Tark mees annab endale aru, et aastatega tema jõuvaru kahaneb. Probleem ei ole ju ol la vana, vaid selle eani eluspüsimine. Nagu ütles eelmise aasta lõpul ka eestikeelses tõl kes ilmunud raamatu „Elada vanaks, tund mata end vanana” esitlusel selle autor, üks maailma juhtivatest geriaatrilise meditsiini ekspertidest Rudi Westendorp, et inimesed, eriti mehed, annavad liiga vara alla ja hak kavad oma surma planeerima, selle asemel et planeerida vanadust. Vananedes ei tohiks valmistuda surmaks, vaid võimalikult pikaks eluks.
Eve Rohtla peatoimetaja
Autoriõigused, AS Eesti Meedia, 2018. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@eestimeedia.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@eestimeedia.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@eestimeedia.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ajaleht.ee
Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. FOTO: SILLE ANNUK / EESTI MEEDIA
Aprillis kasvab pension keskmiselt 7,6 protsenti
A
prillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päeva määr keskmiselt 7,6 prot
senti. Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pen sioni 2018. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,076. See tähendab, et 1. aprillist kas vavad pensionid ja töövõimetoe tuse päevamäär keskmiselt 7,6 protsenti. „Koos palkade kasvuga suure nevad ka pensionid ja eelmise aasta palgakasv kajastub tänavu ses, oodatust isegi kõrgemas pen sionitõusus,” selgitas sotsiaalkait seminister Kaia Iva. „Näiteks 44aastase staažiga ini mese keskmine pension on alates 1. aprillist üle 30 euro kõrgem ehk 446,5 eurot senise 415,6 asemel.” Pensioni baasosa on pärast in dekseerimist eelnõu kohaselt 175,439 eurot ja aastahinne 6,161 eurot. 2018. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid maks takse välja alates aprillist. Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu ligi 97,6 miljonit eurot. Pensione indek seeritakse 375 649 pensionäril. Töövõimetoetuse saajate arv
2018. aastal on hinnanguliselt 62 600 inimest. Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pen sionid tasakaalus palkade ja hin dade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast töö panusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas keh tima 10 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega vara semast suuremas mahus. Pärast indeksi kinnitamist ar vutab Sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riik likud pensionid. Oma uut pensio ni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (Avaleht E-teenused Kodanikule Toetused ja sot siaalabi Minule makstav pen sion, toetused ja hüvitised). Lisa infot saab ka sotsiaalkindlustus ameti pensionide indekseerimise infotelefonilt 661 0551 või numb rilt 612 1360. Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päeva määr. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendri kuu kohta. 60+
Pensionid alates selle aasta aprillist Rahvapensioni määr Pensioni baasosa Aastahinne
189,31 € 175,439 € 6,161 €
Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@eestimeedia.ee
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat
267,85 €
Väljaandja AS Eesti Meedia, trükk AS Kroonpress
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat
360,27 €
Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 40 aastat
421,88 €
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat
446,52 €
Pärnu P ostimehe, S akala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 14. aprillil. Esikaanel on Ave Nahkuri maal.
Töövõimetoetuse päevamäär
12,72 €
elu
Märts 2018 8
Enesekindel mees ei võta vanust hinge Mulle meenub 70+ meesterahvas, kes tema perekonnaseisu puudutava küsimuse peale kummardus salapäraselt üle laua ja sosistas: „Kui ma olen naise poole seljaga ja kaugemal kui seitse meetrit, siis vallaline.”
Birgit Itse birgit.itse@jt.ee
T
artu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul üt leb, et liiga palju on ühiskonnas arvamust, justkui istuksid va nad mehed ainult toas ja kur daksid tervise üle. Tema koge mus näitab pigem vastupidist: nad on hea huumorimeelega ja neil on üksteisega paljustki rää kida.
Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul uuris meeste vananemisega seonduvat. FOTO: ERAKOGU
:S HU TT ER
Kas võite välja tuua kriitilise vanuse, millal mees tunneb, et ta on vana? Kui räägime eluteest, siis isegi kui inimene on hakanud väga rasketest tingimustest pihta, ela nud viletsuses, suisa kuuris, aga selles kõiges mehistunud, haridu se omandanud ja tuleb endaga toime, on end tööalaselt teosta nud ja pingutanud oma eesmär kide nimel, siis kohaneb ta pare mini ka vananemisega. Kõik kolm meest kaotasid töö koha koondamise tõttu. Aga me hed, kes olid varemgi igasuguste olukordadega silmitsi seisnud, tulid ka koondamisega paremini toime. Nad olid justkui end sel leks ette valmistanud. Pigem nad hindasid pensionieaga kaasne vat vabadust ja nägid selles võimalust teha asju, mida olid ammu teha tahtnud: ei pea hommikul vara tõus ma ega tööle minema. Neil oli ka muid väl jundeid. Aga sellel, kes oli lapsena ilma jäetust kogenud, tööta nud pikka aega ühel ja sa mal ametikohal, kogenud rasku si suhete loomisel ja hoidmisel ning kelle pere oli lagunenud, polnudki enam muud elus kui töökoht. Ta hakkas tundma end kasutuna, sest kõik, mis tema elus oli, oli korraga kadunud.
OC
ST
K
Millised stereotüübid seostuvad keskealistele või üldse naistele meeste vananemisega? Et vanaemad mehed, üldse vane mad inimesed on lapsikud, hai ged, teistest sõltuvad, isoleeritud, mitteaktiivsed ja arenemisvõime tud – nii nagu neid sageli kujuta takse. Ühiskond söödab meid infoga, et nad on tööks sobima tud, õpivõimetud ja kindlasti ru malad, ajast maha jäänud. Alles nendega kokku puutudes saad aru, et nad on kogenud, pal ju lugenud, elutargad, empaatili sed ja üldse toredad.
Mida te nende kolme mehe näitel teada saite? Milline on vananev Eesti mees? Kui räägime vananemisest, siis mitte ainult füüsilisest vananemi sest. Tervikliku vananemise kont septsioon sisaldab lisaks füüsili sele vaimset ja sotsioloogilist va nanemist. Kogu inimese areng sisaldab vananemist. Alates sün nist hakkame juba vanemaks saa ma. Tegin kolm pikka biograafilist intervjuud ja võin öelda, et vana nemist mõjutab kogu elutee, mit
väga vaevaline. Tal oli raske leida motivatsiooni, enesekindlust, tal puudus kodune tugi, mis aitaks edaspidi ja annaks oskused lähe dasi suhteid luua ja elus toime tulla. Ka teised mehed kirjeldasid väga võikaid olukordi lapsepõl vest, aga nad ütlesid, et hoolimata raskustest on see neid pigem tu gevamaks muutnud. Neil säilis lapse jaoks nii oluline lähedussu he, mis kompenseeris väliseid kaotusi. Oli nälg, oli Siber, oli hirm ja venelaste võimutsemine, aga lapsele kõige tähtsamad ini mesed olid tema lähedal, talle toeks.
TO FO
Millest huvi meeste ja nende vananemise vastu algas? Huvi sai alguse õpingu te ajal, kui käsil oli aine „Vananemine ja eakate poliiti ka”. Selle käigus tuli teha kursuse töö ja nii ma selle teema otsa komis tasin. Eks olin ise ka stereotüüpide küü sis, aga seda tööd tehes muutusin. Uuri sin teemat edasi ma gistritöös, aga see, et tu lemus nii äge sai, seda ma muidugi oodata ei osanud. Tänu magistritööle teen praegugi tööd selles valdkonnas. Uskumatu ka minu enda jaoks.
Võib-olla teil vedas nende kolme vanamehega, keda magistritöö tarvis küsitlesite? Ei usu, sest need kolm meest olid väga erinevad. Nad olid kõik min gi tüübi esindajad, aga kõik neist polnud kindlasti nn edukad vana nejad. Kõik neist ei olnud sugugi rõõmsad.
te elu pärast pensionile jäämist. Peamised teemad ja mõjutajad, mis intervjuudest välja koorusid, olid lapsepõlv, töö ja haridus, suhted, majanduslik toimetulek, tervis ja vananemisega koha nemine. Lapsepõlvest rääkimine on kõige valusam, sest kõi ki neid mehi mõjutas teine maailmasõda. Kui ikka mees, kes on mees, sellest kogemusest rääkides saab silma veele, siis võib öelda, et need sündmused on jät nud sügava jälje. Lapsepõl ves kogetu on jäänud terve elu jooksul saatma. Üks meestest kaotas sõja tõttu mõlemad vane mad ja tema elu oligi edaspidi
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
aed
19 Märts 2018
Lilled lokkama ja puudpõõsad rikkalikult kandma Iga rohenäpp loodab sõrmi mulda pistes, et tulemus saab võimalikult hea – kas taimede silmailu, rohkete viljade või muu näol.
Eveliis Eek 60pluss@eestimeedia.ee
M
ida teha, et lilled oleksid sel aastal kaunimad kui kunagi varem ning vilja põõsad ja -puud annaksid head saaki? Kuidas väetiste virvarris see õige välja valida? Nõuan deid jagavad Räpina Aiandus kooli köögiviljanduse, mahevil jeluse ja taimekaitse õpetaja Tairi Albert ning Juhani Puu kooli jaemüügi juht Kersti Ran namäe. Kuna taimed on toitainete suh tes erinevate nõudmistega, tuleks esmalt välja uurida, kas taim soovib nõrgalt happelist või mõõ dukalt happelist pinnast.
Alustame eeltööst Kui pinnas on väga niiske, võiks alale rajada hoopis kõrgpeenrad. „Väga savise pinnase sisse võib segada ohtralt liiva ja hästi lagu nenud komposti,” annab Albert nõu. Uute taimede istutamiseks on poes saadaval head stardipake tid. Alberti sõnul on pinnaseid,
kuhu taimi istutada või külvata, saadaval mitmesuguseid. Tähtis on pinnasekotti avades veenduda, et sisu pole hallitanud. „Tänapäeval saab eripinnast nõudvale taimele leida sobiva kasvukeskkonna: orhideemuld, kaktusemuld, külvi- ja pikeer muld,” loetleb Albert. „Pakendilt leiab üksikasjaliku kirjelduse, millistele taimedele pinnas spet siaalselt mõeldud on.”
Muld korda Küsimusele, kas kevadel tuleks kõikidele taimedele panna värs ket mulda, vastab Kersti Ranna mäe (pildil), et põhifoo kus peaks olema mu jal. „Kõiksugu kõdu (vanad lehed, var red) tuleks mulla pinnalt ära korjata, kõdu soodustab haiguste ja kah jurite levimist, kõdus talvituvad seenhaigused ja kahjurid,” räägib ta. Mulda tuleb kobestada, et selle pind oleks elus. Värske mulla pa nemine niivõrd määrav ei ole. Küll aga tuleks jälgida olemas olevat mulda, sest vanemas aias võib muld olla liigselt koormatud. Siin on palju abi pinnase lupja misest. „Kui lupja aeda laiali puistata, siis peab olema ühtlane kiht lup ja igal pool mulla peal. Seejärel tuleks see mulla sisse kobestada. Lupjamine soodustab taimedel toiteelementide omastamist ja taim tunneb end mugavamalt,” selgitab Rannamäe.
Liigselt haritud aedade prob leem on Rannamäe sõnul see, et need kipuvad liigselt happeliseks minema. Lupjamine muudab mul da aluselisemaks. Hea oleks Rannamäe sõnul lub jata kord aastas, kuid iga paa ri-kolme aasta tagant lupjamine on samuti suureks abiks. „Happe lisest pinnasest annab märku see, kui muru läheb samblaseks ja hõredaks ning tekib tavapärasest rohkem umbrohtu,” räägib Ran namäe.
Otsime head mulda Kui tahate pinnast värske mulla ga elavdada, siis ei soovita Ran namäe minna suvalisest metsa servast seda aeda juurde kaeva ma. „Kodune kompost on väga hea asi, aga see peab olema pikalt kõdunenud, et umbrohuseeme oleks hävinud. Komposti tuleks kobestada olemasoleva pinna sis se, mitte panna kihina peenra peale: taime jaoks on tähtis, mis toimub 20 cm sügavusel maa sees, mitte pinna peal,” toob Ranna mäe välja. Valmis mullasegusid saab soe tada puukoolidest. Kui on soov aiamulda parandada, siis sobib suure turbasisaldusega muld, see on kerge ja õhuline. „Järgmine hinnaklass on juba kompostmul lad, mida kasutatakse pigem värs ke taime istutamisel istutusauku, näiteks marjapõõsastel ja vilja puudel,” nimetab Rannamäe. Uute viljapõõsaste või puude
aeda istutamisel on hea anda stardiväetist – väikese lämmasti kusisaldusega istutusväetist. „Kuna enamik istikuid kasvab konteinerites pottide sees, siis taoline stardiväetis meelitab juu ri natukene kaugemale arene ma.” Poest saab ka kanakaka graa nuleid, mis on samuti hea stardi väetis, aga tuleb jälgida, et selle kasutamisega aias üle ei pingu taks. „Päris nii ei tohiks teha, et loobin suvaliselt igale poole. Tu leks konkreetselt paki pealt luge da, kui palju seda ette nähtud on, vastasel korral kipub see mulda liigselt happeliseks muutma ja rikub ära toitainete tasakaalu mullas,” hoiatab Rannamäe.
Millal väetada? Igipõlisele küsimusele, millal on õige aeg kevadel väetada, pole ühest vastust. Kersti Rannamäe sõnul tuleb alati esmalt aknast välja vaadata. Mitte kunagi ei väetata lume peale. „Lumesula misveega lähevad kõik toitained põhjavette, mõjuvad seal kahjuli kult ja taimedele ei jää suurt mi dagi, sest sulavesi peseb kõik ka suliku mullast välja. Pluss viis kraadi on juba täitsa hea aeg,” kinnitab Rannamäe.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
tervis
23 Märts 2018
Elu jooksul põetud põletikud jätavad kopsudesse jälje
KOK ehk krooniline obstruktiivne ehk suitsetajate kopsuhaigus on Eestis aladiagnoositud haigus, mille üks üllatav sümptom on näiteks pidev väsimus. „Suitsetajal, kes on kümme aastat ühtejärge tõmmanud paki sigarette päevas ja keda isegi trepist üles minek võtab hingeldama, on väga suur risk KOKi haigestuda,” ütleb pulmonoloog Pille Mukk.
Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee
K
OK on krooniline haigus, mis avaldub õhupuudusena esialgu füüsilisel koormu sel, hiljem ka tavaolekus ning mille kaalukas riskitegur on pika ajaline suitsetamine. „Hinnanguliselt on Eestis ligi 90 000 inimest, kellel esineb vähemalt kerge hingamisteede püsiobstruktsioon. Oma haigu sest on teadlik ja ravi saab neist vaid 10–15 protsenti. Haigekas sa andmeil on meil Eestis vaid umbes 11 000 KOKi diagnoosiga patsienti,” tähendab dr Pille Mukk (pil dil). „Tegelikult on KOK esmatasandil sama levinud kui teised kroonilised haigused, kuid aladiagnoositud, ja seda mitte ainult Eestis, vaid
isegi kõikjal Euroopas,” lisab ta. „Hinnanguliselt üks inimene kümnest põeb Eestis KOKi, seda sageli ise teadmata,” nendib pul monoloog. Praegu on KOK tema sõnul Euroopas surmapõhjuste seas 4.–5. kohal, kuid seoses ela nikkonna vananemisega võib aas taks 2020 tõusta koguni kolman dale kohale. KOKi ravi on igale riigile ma janduslikult väga kulukas. „Tava liselt tuvastatakse KOK staadiu mis, kui üsna suur osa kopsude talitlusvõimest on juba kadunud. Sümptomid ägenevad tavaliselt füüsilise aktiivsuse korral ja hin gamisteede infektsioonide ajal,” kirjeldab kopsuarst. Kuna KOK on progresseeruv haigus, siis toob selle hilises faa sis avastamine ja lüngad ravis inimesele kaasa elukvaliteedi kiire languse. „Haigus kulgeb pikka aega peaaegu märkama tult, inimene küll köhib pidevalt, kuid peab seda nn suitsetajate köhaks, ning tuletab endale üha meelde ahelsuitsetajast naabri meest, kes elas 90aastaseks,” toob dr Pille Mukk näite. Peale kroonilise köha on KOKi peamised haigustunnused suure nenud rögaeritus, hingamisras kused, vilistav hingamine. „Üllatavalt kombel võib KOKile viidata ka koormustaluvuse lan gus. Tihtipeale peetakse nor maalseks vananemiseks seda, kui 50–60aastasel inimesel võtab ju ba trepist üles kolmandale korru sele minek hingeldama, rasket poekotti ei jõuta vahepeal puhka
mata koju kanda. See on ohu märk. Tekib omamoodi suletud ring: inimene püüab võimalikult kergelt hakkama saada, viib füü silise koormuse miinimumini, treenimatus aga süvendab õhu puudust ja kehva vormi veelgi. Seetõttu ongi väga tähtis avasta da KOK võimalikult varakult,” nendib kopsuarst ja lisab, et ars tid püüavad inimese ravimite abil võimalikult aktiivse ja liikuva hoida.
Miks me haigestume KOKi? Kopsuarst selgitab, et KOK on bronhides ja kopsukoes käivitu nud aeglase kuluga põletik, mis tekitab häirivat rögaeritust ja kö haärritust. See krooniline põletik surub suuremaid ja väiksemaid kopsutorusid (bronhe ja bron hioole) kokku, tekitab hingamis teede ahenemist ning häirib õhu sisse- ja väljaliikumist kopsudes. Põletik võib kahjustada kopsuku de ja tekitada kopsupuhitust ehk emfüseemi. Emfüseemi tõttu vä heneb hapniku hulk, mis jõuab kopsudest kehasse, ning kopsuku de kaotab oma elastsuse, mistõttu õhuvool hingamisteedes väheneb. Lihtsustatult võib öelda, et KOKi korral tekib kopsufunkt siooni langus. See väljendub väl jahingamisraskuses: sissehinga misel õhuvoolu liikumises hinga misteedes takistust ei ole, kuid välja hingates hingamisteed va juvad pisut kokku, tekib õhuliiku mistakistus ja hingamises võib kuulda tüüpilist vilet. Kui see kestab pikka aega, tekib kopsu
koes nn hüperinflatsioon: kopsu koe alveolaartasandil, kus toi mub vajalik gaasivahetus, hävib täisväärtuslik koe ülesehitus ja organism ei saa enam kätte piisa valt hapnikku. Paraku arenevad muutused varjatult ja väga aeglaselt, mitme aastakümne jooksul. „Kõik elu jooksul põetud põletikud jätavad kopsudesse jälje, mida rohkem on inimene elu jooksul haige olnud, seda lihtsam on KOKil kahjustu nud kopsukoes arenema hakata. Täiesti terved kopsud üksinda võiksid vabalt elada 140aasta seks,” muigab dr Pille Mukk.
Peale kroonilise köha on KOKi peamised haigustunnused suurenenud rögaeritus, hingamisraskused, vilistav hingamine. „KOKi haigestumise peamine põhjus on siiski suitsetamine. 40–50 protsenti kroonilistest suitsetajatest, ka passiivsetest suitsetajatest ehk inimestest, kes on sunnitud elama või töötama täissuitsetatud ruumides, hai gestub elu jooksul KOKi. Mitte suitsetajatest on KOKi patsiente kõigest üks inimene kümnest. Teine KOKi haigestumise laial dane põhjus on õhusaaste. Ohus tatud on kõik, kes töötavad tolmu või kemikaalidega saastatud keskkonnas.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
FOTOD: SHUTTERSTOCK
hingeelu
Märts 2018 26
Kellele ema, kellele vanaema, kellele ämm Mõned moodsad vanaemad istuvad televiisori taga ja muinasjuttude asemel arutavad koos lastelastega seebikates toimuvat, aga asi seegi. Vähemalt püüab keegi lapse jaoks elu paika panna ja teda täiskasvanuks saamise ohtude eest säästa, lohutades, et ega see elu nii hull ei ole ning inetust pardipojastki võib tulevikus korralik äriinimene saada.
Toivo Niiberg psühholoog
P
aljud vanaemad jätkavad aga pensioni kõrval töörabamist, et eelkõige ise toime tulla ja üha kallinevad teenused ära maksta või lastelastele üht-teist paremat võimaldada. Sukakudu jaid ja vokikeerutajaid vanaema sid jääb Eestis aina vähemaks. Vanaemaks kujunemise täna päevast rolli tingib mitu tegurit. Vanaemasid saab määratleda mitmeti. Katust andev vanaema. Näiteks ei ole noor perekond materiaal selt kindlustatud, samas kui va naemal on sageli nii elukoht kui ka kindel sissetulek. Priitahtlik vanaema. Vanaemal on piisavalt vaba aega, lastekas vatamise kogemus ja ta avaldab ise soovi lastelastega tegeleda. Sunnisvanaema. Lapsevanemad ei taha või ei saa ise last kasvata da, kartes loobuda töökohast, aga samas napib ka lastesõime- ja
lasteaiakohti. Seega on vanaema sunnitud lapselapsi hoidma. Pühapäevavanaema. Lapselap sed vajavad võimalust vaba aega veeta. Innustunud vanaema on tavali selt keskeri- või kõrgharidusega ja jätkab töötamist ka pärast pensionile minekut. Selline vana ema hellitab oma lapselast, teeb temaga koos koolitükke, mängib, käib temaga teatris, kinos, muu seumis, loomaaias. Tavaliselt tunneb ta lapselapse koolikaas lasi ja sõpru. Teiselt poolt karis tab innustunud vanaema lap selast tihedamini kui teised va naematüübid ja on kindel, et tal on selleks täielik õigus: piiritleb lapse vaba aega, televiisori vaa tamist, arvuti taga istumist, riid leb ja noomib, vajaduse korral eirab lapselast ja keeldub temaga suhtlemast. Kauge vanaema. Neid leidub igas vanuses vanaemade seas. Neist enamik elab üksi või abi kaasaga, teises linnas või linna servas, maal või isegi teises riigis. Niisugune vanaema näeb oma lapselast harva, samuti enda lap si. Omavaheline suhtlemine piir dub telefonikõnede või suvise ajaveetmisega.
Vanaemal on oma etapid Venemaa kasvatusteadlased on 1990. aastate alguses tehtud uu ringus toonud esile vanaemaks olemise etapid. Etappidesse kuu lumise määrab vanaema vanus, terviseseisund, sotsiaalne staatus ja lapselapse vanus. Aeg on edasi läinud ja aastati võiks vast nüüd vanaemasid järg miselt grupeerida.
Noor vanaema – keskmine vanus on 45–55 aastat. Perre on sündi nud esimene lapselaps. Selles vanuses vanaema käib veel tööl, aitab noort peret materiaalselt ja hoolitseb lapselapse eest nii pal ju, kui jõuab. Kohustuste hulka kuulub peamiselt noore pere ja lapselapse nii-öelda teenindami ne: jalutamine, söötmine, toidu valmistamine, elamispinna koris tamine, rahaga abistamine. Noor vanaema elab sageli omaette, va hel ka koos noore pere ja oma nooremate lastega. Noorte vanaemade seas on uu rijad toonud esile erisuse, mis sõltub sellest, kas lapselaps on poja või tütre oma. Omaette elav vanaema kohtub ja tegeleb poja lapsega kaks korda harvemini. Koos pojaga elav vanaema eelis tab mitte sekkuda lapselapse kas vatusse, et vältida konflikte mi niaga. Tütre laps on palju läheda sem, seega osaleb ta aktiivselt tütre pere elus ja lapselapse kas vatuses. Vana vanaema – keskmine va nus on 56–70 aastat. Lastelaste keskmine vanus on 10–11 aastat. Vana vanaema aitab oma laste peret vähesemal määral. Selline vanaema näeb oma rolli peretra ditsioonide ja väärtuste säilitami ses. Enam ei mängi rolli ka see, kas lapselaps on poja või tütre oma. Vanaema ei pea enam hoo litsema lapselapse eest, kuid säi lib kasvataja ja õpetaja roll. Ta hakkab lapselapsega suhtlema rohkem kui võrdväärne võrdväär sega. Vanavanaema – vanem kui 70 aastat. Lapselapsed on suureks kasvanud ja vahel on neil juba endalgi lapsed. Üsna sageli vaja
vad niisugused vanaemad juba ise laste ja lastelaste abi. Samas ei ole paljud eakad naised nõus hakkama hooldealuseks ja pigem eemalduvad perekonnast, eelis tades iseseisvat elu – eemaldunud vanaemad või vanavanaemad. Kuna säärase vanaema suhtle misviis on enamasti autoritaarne, siis on eemaldunud vanaema üht lasi sümboolne.
Ämm tihti põlguse all Öeldakse, et ämm ja minia naljalt ühe pliidi taha ei mahu. Väga le vinud on ka väimehe ja ämma suhteid käsitlevad legendid, ütle mised ja anekdoodid. Miks on just ämm saanud erili se põlguse osaliseks? Põhjus on väga lihtne ja sellest oli ka ees pool juttu. Emale jääb oma laps alati lapseks, keda peab kaitsma, õigustama, päästma, säästma, suunama ja õpetama. Ja nüüd see teine, lapse ärandaja, kes kuidagi ei suuda tagada tema lapsele täielikku kindlustunnet, lausa kutsub võitlema, isegi vahendeid valimata. Ka täiskasvanud lapsu ke saab oma osa: „Ma ju ütlesin, et oota veel, vali veel, õpi veel, ning näe nüüd, mis sõnakuulma tus ja kiirustamine kaasa tõid. Kui sina ei suutnud ennast kaits ta, siis teen seda nüüd mina sinu eest!” Liiga võimukas ämm on eelkõi ge väimehele tülinaks ning oma poega haletsev ja poputav ema on minial jalus.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
tervislik toitumine
Märts 2018 30
Keedetud või hautatud tatart on ajast aega kasutatud toitude lisandina.
FOTO: SHUTTERSTOCK
Kas tead, et tatar on toiduna parimate hulgas? Tatar on ühe väga hea lisaväärtusega: see sobib ka tsöliaakiahaige toidulauale, kuna tatras pole gluteeni.
Mihkel Zilmer meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor
sööma Loode-Araabiast Euroo pat vallutama rännanud mosle mid. Eestis on tatrakasvatusel roh kem kui paarisaja aasta pikkune ajalugu. Tatart on kasvatatud nii toidu-, sööda-, ravim- kui ka mee taimena. Kolhoosiajastul jäi tat rakasvatus siinmail küll soiku, aga viimasel kümnendil on see jälle ausse tõusnud ning ka poele tilt võib leida Eestis kasvatatud tatratangu ja -jahu.
Sisukas tatar Anne Lill ajakirjanik
T
atra kodumaaks peetakse Hiina ja Tiibeti mägialasid. Just Kesk-Aasias kasvavast metsikust tatrast on kujunenud tänapäeval laialdaselt kasvatata vad kultuursordid. Euroopasse jõudis tatar 13.–14. sajandi paiku mongolite vahendusel. Keskajal tunti mitmel Euroopa maal tatart saratseeni maisina. Küllap seepärast, et tatart hak kasid neis maades esimesena
Kõnekeeles nimetatakse tatart ekslikult teraviljaks, aga botaani liste tunnuste põhjal tatar tera viljade hulka ei kuulu. Söögilaual hindame peamiselt tatra vilju, mis on kastanpruunid kolmetahu lised pähklikesed. Töötlemise käigus tatraviljade kestad eemaldatakse, kuid pähk likestele iseloomulik kuju säilib. Röstimata tatratangud on värvu selt valkjad, röstitud aga tuge valt pruunikad. Tatral on prob leemiks pikk keetmisaeg, aga sellele on lahendus leitud tangu de eelkeetmise või eelküpseta misega.
Tatar on väärtuslik mitmel põh jusel. Tatar on valgurohke. Tatra valgud on suhteliselt kergesti seeduvad, lisaks on neis rohkem aminohappeid arginiini ja lüsii ni, viimane on seejuures asenda matu, st inimorganism seda ei tekita.
Rasva on tatratangudes vähe, kõigest paari protsendi jagu. Kõige rohkem on tatras süsivesikuid, 62–70 protsenti. Rasva on tatratangudes vähe, kõigest paari protsendi jagu. See pole probleem, sest tatra pudrule lisatakse tavaliselt ras varohkemat kraami, nagu võid või hapukoort. Kõige rohkem on tatras süsivesikuid, 62–70 prot senti. Tegu pole suhkrute, vaid tervissoodsamate polüsahharii didega. Lõviosa neist seedub, aga tatraviljades on ka piisavalt vees lahustumatut ja inimese organismile seedumatut kiudai net tselluloosi, mis samuti süsi vesikute perre kuulub. Tatra tangudest valmistatud pudru seedumisel jõuab glükoos tärk lisest verre suhteliselt pikaaja
liselt, mis kindlustab veresuhk ru sisalduse püsivuse. Kogu tatrasse koondunud põhitoitai nete kooslus – süsivesikud, ras vad, valgud – annab sajagram mise kuivaine portsu kohta um bes 300 kcal toiduenergiat. Tatar on rikkalik magneesiu mi-, fosfori-, mangaani-, vase- ja rauaallikas; väga hea kaaliumija tsingiallikas ning märkimis väärne seleeniallikas. Tatratan gudes on rikkalikult B1-, B3-, B5- ja B6-vitamiini, väga palju foolhapet ning märkimisväärselt E-vitamii ni. Erilist tähelepanu pälvib tatar bioflavonoidide ohtra sisalduse tõttu. Tatras leiduvat rutiini (va rasemalt tuntud kui P-vitamiin) kasutati varem farmaatsiatööstu ses lausa rutiinipreparaatide toormena. Rutiin võib tugevdada peenikeste veresoonte (kapillaa ride) seinu ja muuta need elastse maks.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
köök
Märts 2018 36
ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK
Vanad head Eesti supid Eesti ümmarguse sünnipäeva pidu on peetud, kuid juubeliaastale kohaselt püsime rahvuslikul lainel. Seekord tuletame meelde suppe, mida sajand tagasi söödi ja mis tänagi igati ajakohased.
Sirje Rekkor 60pluss@eestimeedia.ee
M
eile, eestlastele omased köögiviljasupid, mis kor ralikult kõhtu täidavad, on õnneks tänagi paljude igapäe vamenüüs. Samuti püsivad need vankumatult lasteaedade ja koo lide toidukavas. Tuleb aga tõde da, et traditsioonilised supid va juvad meie koduses köögis üha
enam unustuse hõlma või on asendunud mugavamalt valmiva te purgisuppidega. Kindlasti on praegused kodu maised purgisupid hea kvalitee diga ja teatud olukorras igati ko hane variant, kuid värskelt kee detud ja steriliseerimiskambrist läbi käimata kodune supp annab sellele ikka silmad ette.
Liha, kala või piim Supisõbralikes peredes keede takse suppi kord või paar näda las, kuid suppi võiks ja peaks tervislikkuse seisukohalt söö ma rohkemgi. Seda enam, et eel- ja pearoaks, lõuna- ja õhtu söögiks sobivate leente valik meie traditsioonilises köögis on väga lai. Eriti teeb supp laste kõrval pai eakama inimese kõhule. Kas liha- või kalaleemega või
hoopis piimasupp? Meie rahvus lik köök pakub hulgaliselt täiesti sobilikke suppe nii maitseoma duste kui ka kasutatava tooraine seisukohalt. Kodused traditsioo nilised supid keedetakse meil peamiselt lihaleemega, saartel ja rannikul, Peipsi ääres sageli ka laleemega. Liha või kala kaaslas teks on värsked või kuivatatud köögiviljad, klimbid või tangai ned. Ka hapendatud kapsast leiame paljude suppide retseptidest. Su pileemena kasutatakse veel pii ma ja piimasuppe keedetakse tangainete, klimpide, köögivilja de, ka kalaga. On neidki suppe, mis keedetakse liha- või kalalee mega, kuid lisatakse ka piima või koort. Eesti supile on iseloomulik val mistamise lihtsus. Vaaremade kombel ei keedeta eraldi puljon git ega kurnata seda, et kristall
selget suppi saada. Meil käib ta valiselt asi lihtsalt – liha pannak se potti, muud toiduained lisatak se parajal ajal ja keedetakse supp valmis. Paljudel suppidel pannakse kõik toorained korraga keema. Ka ei pöörata väga suurt rõhku ühtlasele tükeldusele ega mitme kesisele maitsestusele (sool on enamiku suppide ainus maitseai ne). Klimbid on suppides väga suure au sees ja klimbisupid on varasematel aegadel pidulaual suisa väga oodatud olnud. Meie rahvusköögis on ka mitmeid pü reestatud suppe või pudrust teh tud suppe, mida kördiks nimeta tud.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!