60pluss, aprill 2019

Page 1

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 4/2019 (79) APRILL

ISSN 2228-1592

Kuidas keha vananemist pidurdada? Viinajoomine, ajutegevus ja vihahood. Mismoodi Alzheimeri tõbi ligi hiilib? Kuuking – ilusa nimega toataim. Krooniline neeruhaigus kulgeb märkamatult. Kuidas allergiahoogu ennetada? Kohupiimatoidud. Nippe aiapidajatele. Juustusorte on tohutult.


teema

Aprill 2019 4

Elumere lainetelt tagasi koju

R

usikahoobid oma eakate vanemate vastu. Kes tahaks rääkida nii karmil teemal? Kus seda enne kuuldud, et poeg ajab öösel 90aastase ema kitliväel õue peale, ei hooli abipalvetest, nutust ega hõigetest. Või et lapselaps mõnitab ning piinab oma vanaema! Niisuguseid asju kuuldes tahaks öelda: „Peatage maailm, ma tahan maha minna!” Minu vanaema ohkaks seda kuuldes ja ütleks: „Pole enam mingit arukoristust!” Ometi teavad politseinikud toodud näidetest koledamaidki juhtumeid elust enesest. Mis on selleni viinud? Alkohol kahjustab aju. Tänases ajakirjas kirjutame, mida see täpsemalt tähendab. Kas see võib kaasa tuua ka varasema dementsuse, psühhoosi või mõne vaimuhaiguse? Kui füüsilise tervise puhul on inimene nõus ehk arsti juurde minema, siis kuidas aidata lähedast, kel on tekkinud probleemid viha taltsutamisega? Kui üldse. Kujutage ette pooleliitrist viina. Ja siis seitset. Umbes nii palju joob psühhiaatrite sõnul nädalas nii mõnigi ravile pöörduja. Psühhiaatrid näevad kõige sagedamini just 50.–60. eluaastates alkoholist tingitud ajukahjustusega inimesi. Aga neil on ligi 80aastased emad-isad. Enamasti on ründaja poeg. Pensionipäev on eakatevastase vägivalla haripunkt.

L

õuna Prefektuuri Kagu jaoskonna piirkonnavanem Katrin Satsi kirjeldab tänases ajakirjas tüüpilist stsenaariumi. Laps on jõudnud elumere lainetelt tagasi oma eaka vanema juurde. Tal on sõltuvushäire ja raha pole. „Eakatel vanematel on niivõrd häbi ja suur süütunne, et nad ei kipu selle teemaga avalikkuse ette tulema ja püüavad toime tulla. Kannatatakse viimase piirini.” Kergemal juhul küsib pohmellis poeg pensionipäeval raha. Halvemal juhul kulutab ta eaka ema või isa pensionit salaja. Kui raha ei saa, muutub omaenda laps agressiivseks ja vägivaldseks. Politseiametnikud käivad eakate klubides ja üritustel ning kirjeldavad ilustamata, mida nad oma töös näevad. Nii mõnelgi kuulajal läheb taolise jutu peale silm märjaks, sest tekib valus kokkupuutepunkt iseendaga. Aga abi otsima ikka ei minda.

Emal on poja pärast häbi. Tema meelest ta ikka veel vastutab poja eest. „Kuidas ma annan oma lapse vastu ütlusi ja saadan ta ise vangi?” Ta kannatab edasi ja lõppu ei paista tulevat. Aga kas silmad peavad olema häbi täis eakal isal või oma vanemate vastu käe tõstnud pojal?

T

änases ajakirjas toome lugejateni ka kogemusloo tütrelt, kelle isa on alkohoolik. See on väga valus lugemine, kuidas isa kõigub pidevalt sügavaima enesehaletsuse, ähvarduste ja vägivalla vahel. Tema pidevate telefonikõnede sisuks on süüdistused kõikide lähedaste aadressil. Loeme, milline on olnud joodiku tütre lapsepõlv ja milliseks on muutunud see mees nüüd, kui ta on vanaisa rollis. Hoolimata sellest, et noore naise elu saadavad siiani joodikust isa ähvardused ja roppused, muretseb tütar ikka isa pärast. Ta loodab veel, et isa tuleb joomatsüklist selgi korral eluga välja ja on sedavõrd purjus, et ei jõua autoni roomata. Joodikute lapsed saavad liiga vara täiskasvanuks. Siis, kui peavad alaealisena oma vanemate eest hoolitsema ja nende eest vastutama. See on omamoodi armastus- ja sõltuvussuhe.

J

oodiku vanematel tuleb süda külmaks teha ja mõista, et ema-isa annavad lapsele elu ja kasvatavad ta täisealiseks, andes teele kaasa kõik, mida on suutnud. Edaspidi otsustab inimene ise, mida oma eluga peale hakkab. Sama kehtib joodiku peres kasvanud laste kohta. Kahju on ikkagi. Sellistel meestel, joodikutest isadel ja poegadel, on tihti palju andeid ja kaine peaga on neil kuldsed käed. Neist saanuks suurepärased isad ja vanaisad. Aga ka negatiivsest eeskujust on lapsel võimalik õppida ja seda mitte järgida.

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2019. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@eestimeedia.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@eestimeedia.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@eestimeedia.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@eestimeedia.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@eestimeedia.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 11. mail.

FOTO: ANTS LIIGUS / PÄRNU POSTIMEES

Tuttavate poolt enda kodust tänavale tõstetud naine on 11 kuud kodutu olnud

E

esti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kelle tuttavad maikuus tema enda kodust välja tõstsid. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Tänaseks 11 kuud koduta olnud inimest abistab Eesti Õigusbüroo jurist, kes on kohtu kaudu taotlenud korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest. Õigusbüroo vahendab lugu, kus korteri omanikule tulid külla tema kunagised tuttavad mees ja naine, kes omaniku külalislahkust kuritarvitades keeldusid korterist lahkumast ning möödunud aasta 1. mail hõivas paarike omavoliliselt kogu korteri, vahetades omaniku poeskäigu ajal ära ukse koos ukselukuga. Nii ongi korter tänaseni ebaseaduslikus valduses ja korteri omanik on juba 11 kuud ööbinud pargipinkidel, tuttavate juures ja ka erinevates trepikodades. Politsei ei saa antud olukorras aidata, kuna korteris viibivad inimesed väitsid politseile, et neil on suuline üürileping. Eesti Õigusbüroo jurist esitas hagi kohtusse möödunud aasta novembri alguses ja taotles korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest. 12. veebruaril võeti hagi menetlusse ja korteris ebaseaduslikult viibivad inimesed pidid vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kättesaamisest, kuid seda nad ei teinud. Eesti Õigusbüroo kogenud juristi Merike Roosilehe sõnul on tegemist üsnagi absurdse olukorraga, millega võib ühel päeval silmitsi seista meist igaüks. „Korteri omavoliliselt omastanud inimesed väitsid politseile ilma ühegi tõendusmaterjalita, et neil on suuline üürileping ning kuna politsei üürivaidlusi ei lahenda, siis nemad lülitusid sellest protsessist välja. Korteri omaniku sõnul neil mingisugust üürilepingut ei olnud, samuti ei ole ta neilt inimestelt sentigi raha saanud, kontrollisin ka ise kliendi kontoväljavõtet ning veendusin selles väites. Mind paneb imestama asjaolu, et politseid on võimalik niivõrd lihtsa ja kontrollimatu väitega protsessist eemaldada, samal ajal kui korteri omanik väidab surmkindlalt, et mingisugust üürikokkulepet ei ole olnud. Tekib küsimus, miks usub politsei pigem inimesi, kes korteriga kuidagi seotud ei ole, ning omaniku sõna ei maksa justkui midagi,” sõnas Roosileht. Roosileht lisab, et kuigi kohus andis juba 12. veebruaril korteris viibivatele inimestele 14 päeva aega hagiavaldusele vastata ja vastuväited esitada, ei ole nad seda siiani teinud ning tõenäoliselt pole neil ka plaanis seda teha. „Oleme kohtult taotlenud dokumen-

tide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tänaseks on ka sellele vastamise tähtaeg möödas ja oleme kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks korteri vabastamiseks. Kuigi kohus peaks selle taotluse rahuldama lähipäevil, et pruugi see saaga veel lõppeda, kuna tõenäoliselt korteris viibijad kohtu otsust täita ei soovi ja tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, et algatada menetlus kohtuotsuse täitmiseks ja ebaseaduslike valdajate väljatõstmiseks korterist. Kõik need toimingud aga tähendavad korteriomanikule rahalisi väljaminekuid, samuti pikeneb enda kodu võõrast valdusest tagasisaamise aeg. Tõenäoliselt ongi korteris viibijad arvestanud, et nad elavad neile mittekuuluvas kodus täpselt niikaua, kuni kohtutäitur nad lõpuks jõuga välja tõstab,” lisas Roosileht. Omandiga seotud vaidlused on Eesti Õigusbüroos küll tavalised, kuid taoline olukord on ka nende staažikate juristide jaoks üsna ebatavaline.

Juristi nõuanne Kuigi sellistes olukordades uurimisasutus kriminaalmenetlust ei algata ja politsei käed jäävad lühikeseks, tasuks inimestel siiski kõigepealt esitada avaldus politseisse, sest nii on võimalik tuvastada valduse rikkumise fakti. Kohtus on väga oluline tõendada, et keegi on omaniku valdust rikkunud. Seejärel tuleb kohe pöörduda kohtu poole, et korter ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. See protseduur võib aega võtta vähemalt kolm kuud, kuid kiiremat lahendust ei ole. Lisaks valduse rikkumise fakti tõendamisele tuleb kohtusse pöördumisel teada ka nende isikute isikuandmeid, kelle vastu nõue esitatakse. Praktikas võibki tekkida probleem seoses sellega, et ei ole teada ebaseaduslike valdajate isikukoodid. Kohus nimelt ei saa kohustada neid isikuid kohe korterit vabastama, kui pole võimalik isikuid tuvastada. Külla tulnud sõbra käest on küll kummaline isikukoodi või dokumendi koopiat küsida, kuid kui kellelegi pikemaks ajaks peavarju pakute, siis tasub kindluse mõttes inimese isikuandmed üles märkida. Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 688 0400 helistades.


hingeelu FOTO: SHUTTERSTOCK

9 Aprill 2019

„On teil rohtu, mis võtaks alkoholiisu ära?” Kujutage ette pooleliitrist viina. Ja siis seitset. Umbes nii palju tarbib alkoholi nädalas nii mõnigi ravile pöörduja. Psühhiaatrid näevad kõige sagedamini just 50.–60. eluaastates alkoholist tingitud ajukahjustusega inimesi.

Kadri Suurmägi kadri.suurmagi@postimeesgrupp.ee

T

artu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater Teelia Rolko selgitab, et sõltuvusained, nagu alkohol, ründavad lihtsustatult öeldes aju mõnukeskust. „Kui me teeme midagi meeldivat, näiteks vaatame head filmi, saame hea sõbraga kokku, siis selles keskuses vabaneb dopamiin, mis annab meile hea tunde. Kui mõnukeskusesse satub alkohol või muu narkootiline aine, siis vabaneb dopamiini märksa rohkem, aju harjub sellega ning hakkab seda aina enam tahtma,” selgitab ta. Just seetõttu muutubki aine tarvitamine ja selle hankimine olulisemaks tegevustest, mis enne rõõmu valmistasid – näiteks perega koos veedetud ajast.

Mälu ja keskendumisvõime kaovad Kui alkoholi mõjust maksale teatakse üsna palju, siis vähem sellest, kui hävitavalt mõjub see ajule. „50–60 protsendil kroonilistel rasketel alkoholisõltlastel esineb puudujääke kognitiivsetes funkt-

sioonides,” on Teelia Rolko konkreetne. Nii on häiritud inimese lühimälu, keskendumine, planeerimine – lühidalt öeldes on tal raske igapäevaeluga toime tulla. Lisaks on häiritud emotsioonide reguleerimine ja inimene muutub kergesti ärrituvaks. See kõik ei teki muidugi üleöö – selline kahjustus tekib, kui 3–5 aasta jooksul tarvitab naine 35 ja mees 50 alkoholiühikut nädalas. „Minu kogemus ütleb, et Eestis joob ravile pöörduja keskmiselt pool liitrit viina päevas, seega nädalas tuleb kokku 112 alkoholiühikut,” toob psühhiaater näite. Võrdluseks: tervete naiste maksimaalne kogus oleks 8, meestel 16 ühikut, kuid krooniliste haiguste jms puhul üldised n-ö soovitused ei kehti. Kui lähedased tajuvad muutusi sõltlase välises käitumises, siis ka krooniliste alkoholisõltlaste aju kuvamisel on nähtav ajukoore ja väikeaju kärbumine – selle tõttu tekivad näiteks tasakaaluhäired. Alkoholi kroonilisel tarvitamisel tekib ka B1-vitamiini defitsiit, mis on tähtis aju ainevahetuses ja mille tõttu võib tekkida Wernicke-Korsakovi sündroom: inimene on segaduses, tal on probleeme koordinatsiooni ja silmanägemisega. „Alkoholist tingitud ajukahjustusega inimesi näeme kõige sagedamini 50.–60. eluaastates,” sõnab ta. Aastate lisandudes on dementsus „kaaslane”, kellega seeniorid oma pensionipõlve jagada ei sooviks – alkoholi kuritarvitamine võib dementsust süvendada. „Alkoholdementsus võib küll leeveneda, kui joomine lõpeta-

takse, intellektuaalsed võimed ja mälu võivad osaliselt paraneda,” lisab psühhiaater. Veel võib tekkida alkoholpsühhoos, mis on harva esinev pikaajalise alkoholi tarvitamise tüsistus, mis tekib, kui inimene hakkab kaineks saama pärast pikaajalist alkoholi tarvitamist – tekivad kuulmismeelepetted, paranoilised luulud – ja see vajab juba erakorralist psühhiaatrilist sekkumist.

Rohtu salaja toidu sisse Viljandi alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse psühholoog Lauri Pihkva sõnab, et sageli saab just erakorralise meditsiini osakonda sattumine selleks hetkeks, kui inimene tunnistab, et ta vajab abi. „Kui meile tuuakse akuutosakonda raskes võõrutusseisundis inimene, kes on deliiriumis ja krampides, ning kui ta ärkab, voolikud küljes, siis see on vahel ehmatus, mis raputab inimese eitusest üles,” kirjeldab ta. Inimese enda tahe on paranemise vundament. „Eks tuuakse poolvägisi ka, aga reeglina saame aidata neid eesmärke, mida inimene tahab ise saavutada.” Lähedaste meeleheide on muidugi mõistetav ja kord on Lauri Pihkva käest näiteks uuritud, kas oleks mõnda ravimit, mida sõltlasele toidu sisse raputada. Samuti uuritakse sundravi kohta, mis Eestis tähendab põhimõtteliselt vanglat, nendib Lauri Pihkva. „Seal võivad inimesed olla aastaid kained, aga kui nad pole oma suhtumist muutnud, jätkavad nad välja tulles alkoholi kuritarvitamist.”

Vahel, nii kummaline kui see ka on, takistavad lähedased ise oma abivalmidusega sõltlasel abi saamast. „Valetatakse tema eest, päästetakse teda igasugustest hädadest, tiritakse koju, pestakse puhtaks. Tulemuseks on aga see, et kui ta järgmisel päeval selgineb, tundub talle, et kõik toimib ja midagi hullu ei juhtugi,” sõnab psühholoog. Psühhiaater Teelia Rolko täiendab, et sisuliselt võtavad lähedased vastutuse sõltlase elu eest: käivad mitme kohaga tööl, maksavad kõik arved, loobuvad oma huvidest ja sõpradest. „Püütakse pidevalt kontrollida, mida sõltlasest lähedane teeb või ei teeks. Sellest tekib nõiaring.” Mõlemad rõhutavad, et lähedasega tuleks suhelda siis, kui ta on kaine, ja toetada ainult muutumise püüdlust. „Karm öelda, et kuidas sa jätad inimese välja, aga aitamine kinnistab tema alkoholismi,” lisab Lauri Pihkva.

Tuleb muuta elu ja mõtteviisi Viljandis alustas alkoholitarvitamise häirete ravi teenistus 2016. aastal. Selle aja jooksul on patsiente olnud 1103, neist mehi 790, neist omakorda vanuses 50+ 358. Naisi on abi otsinud 211, nendestki pooled on vanemad kui 50 aastat.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!


tervis

FOTO: SHUTTERSTOCK

Aprill 2019 18

Psühhiaater: dementsuse tekkimist ei osata märgata Dementsussündroom või dementsusele iseloomulikud sümptomid võivad tekkida eri põhjustel, kuid kõige sagedasem neist on Alzheimeri tõbi, mis on 60–80 protsendil juhtudest haigusjuhtude põhjuseks. Alzheimeri tõvele ravi leitud ei ole, kuid ravimitega saab varases staadiumis diagnoositud tõve arengut aeglustada ja kontrolli all hoida, ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Mari-Liis Laanetu.

Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee

K

uidas teha vahet algaval Alzheimeri tõvel ja normaalsetel vananemise ilmingutel? Psühhiaatri sõnul on igapäevaselt näha, et dementsuse tekkimist ei osata märgata ja ära tunda. „Arvatakse, et see on normaalne vananemine, vanad inimesed ikka unustavad, on

väsinud või teevad otsustamisel vigu,” räägib psühhiaater. Samas on Alzheimeri tõbi niinimetatud multifaktoriaalne kompleksne haigus, sel on palju põhjusi, mis omavahel kombineeritud.

Tunne Alzheimeri tõve esimesi sümptomeid Alzheimeri varases staadiumis ununevad nimed, kokkusaamised, korduvad sama põhjusega telefonikõned. Inimesel tekivad mured, miks ta hakkama ei saa, hakatakse endale kirjutama meeldetuletusi. Või nagu on nentinud enne arsti poole pöördumist ja dementsuse diagnoosi saamist üks naine: „Esmalt saad Alzheimerist aru siis, kui ühel päeval ei oska teha enam mingit asja, mida kogu aeg oled osanud. Vaatad kodu välisust ja võtit enda käes ning oled unustanud, kuidas selle võtmega ust lahti keerata või milleks see võti üldse on. Teine staadium on juba siis, kui hakkad muna praadima, paned panni tulele ja jääd äkki juhmi näoga vaatama käes olevat muna ning proovid seda siis tervelt pannile panna.” Psühhiaater lisab, et kui sa ei mäleta, kuhu oled oma võtmed pannud, ei ole põhjust muretseda, kui sa aga seisad, võtmed

käes, ega tea, kuidas neid kasutada, on põhjust muret tunda. Teine näide: kui sa ei mäleta, kuhu parkimisplatsil auto jätsid, ei pea muretsema, aga kui sa auto kõrval seistes ei tea, kuidas seda avada või juhtida, on põhjust muret tunda. Alzheimeri tõve sümptomid ilmuvad järk-järgult aastate jooksul ja on inimesiti erinevad. Esimesed sümptomid on tavaliselt unustamine ja kerge segadus.

Tervel inimeselgi võib mäluhäireid esineda Mäluhäirete üle kaebavad tihti terved vanemaealised inimesedki. Kognitiivse ehk tunnetusliku võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib psühhiaatri sõnul tõepoolest sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. „Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid väike vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut.” Algava Alzheimeri ja normaalse vananemise kõige suurem erinevus seisnebki psühhiaater Mari-Liis Laanetu sõnul selles, et ka terved eakad unustavad aeg-ajalt

mõne sõna, nime, telefoninumbri, teha mõne makse, kaotavad asju, kuid hiljem tuleb see neile meelde. „Peamine vahe seisneb selles, et mälufunktsioonid ehk võime õppida, infot säilitada ja taasesitada mäluhäiretega tervetel vanuritel töötavad, dementsuse puhul aga õppida enam ei suudeta, uue info säilitamisest ja taasesitamisest rääkimata. Ja siis pole võimalik, et hiljem midagi meenub, sest seda infot pole peas,” ütleb psühhiaater Mari-Liis Laanetu. Tavaliselt ei mõjuta aeg-ajalt unustamine teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Algavat Alzheimeri tõbe ei tohiks segi ajada ka niinimetatud pseudodementsusega, millega on seotud ligikaudu viis protsenti dementsusjuhtudest. Psühhiaatri selgituse järgi nimetatakse pseudodementsuseks seisundit, mis kliiniliselt pildilt meenutab dementsust, kuid mille põhjuseks pole mõni pöördumatu dementsust põhjustav haigus, vaid sageli ravitav ja pöörduv seisund.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!


kodu

Aprill 2019 24

Kuninglik lill on üllatavalt vähenõudlik Looduses peavad kuukingad leppima vaid vihmavees lahustunud toitesooladega ja ka koduseks kasvatamiseks mõeldud aretised on vähenõudlikud – just nende leplikkus on ilmselt põhjus, miks on kasvatajate seas tekkinud nii erinevaid kastmis- ja hooldamisteooriaid.

F OT O: K

Kadri Suurmägi

N ATRI

M Ä E OT

kadri.suurmagi@postimeesgrupp.ee

Liigne vesi vala ära Kuigi kuukingad on vähenõudlikud, eksitakse ka nende hooldamisel. Sten Mander sõnab, et enamasti on põhjuseks vale kasvusubstraat, kastmistsükkel, ebasobiv temperatuur või valgus. Kui aga tingimused vastavad nõuetele, on nendega vaeva vähe. Juba ainuüksi enda tutvusringkonnas on loo autor kuulnud mitut kuukinga kastmise teooriat:

S

T

artu Ülikooli Botaanikaaia vanemaednik Sten Mander selgitab, et puhtaid kuukinga liike leiab poest harva. Kauplustes on müügil spetsiaalselt keskmise eluruumi tingimustesse sobivad aretised. „Enam levinud kuukingade sordid on ühed lihtsamini kasvatatavad toataimed,” üllatab ta sellega neid, kes seni pole kaunist taime söandanud koju tuua. Poest endale või kallile lähedasele kingiks taimi valides tuleb aga toaorhidee hoolega üle vaadata. „Õitsev taim ei ole veel garantiiks, et see on terve!” sõnab Sten Mander. Terve taime lehed on tugevad, jäigad ja tumerohelised. Tumedate plekkide või täppide esinemine viitab aga haiguskolletele. Ka juured peaksid olema jäigad ja tugevad ning kaetud hallika juurenahaga. „Juuretipp on elujõulisel taimel erkroheline, nii kuivalt kui ka märjalt,” annab Sten Mander nõu, mida jälgida. Samuti tasub otsida märke kahjuritest: vartel, lehtedel ja õisikutel on levinumad kaaslased vill-, kilp- ja lehetäid, harvem kasvuhoone karilane. „Nendest kaht esimest on väga raske tõrjuda ja nende märkamisel peaks taime kohe sinnapaika jätma.”

taime pealt kastmisest poti mõneks minutiks või isegi mitmeks tunniks vette jätmiseni. „Kõik eelmainitud meetodid põhimõtteliselt sobivad, kuid tundideks taime likku jätta pole mõtet. Piisab 2–3 minutist,” sõnab Sten Mander. Tema sõnul toimib ka taime pealt kastmine, kuid siis tuleb vaadata, et vesi valguks ühtlaselt substraadis laiali, ja vajadusel kastmist korrata. „Kastmise järel tuleb kindlasti liigne vesi ära valada ja jälgida, et juured ei jääks seisvasse vette.” Sten Mander soovitab kuukingade kastmisel kasutada vihmavett. Kui aga kasta kraaniveega, tuleks potti 3–4 korda aastas pikemalt vannitada, et uhtuda välja kuhjunud soolad.

Millal ümber istutada? Vanemaedniku sõnul ei tähenda juuri täis kuukingapott, et ilmtingimata oleks vaja taim suuremasse istutada, kuid siis, kui juured hakkavad ohtralt potist välja kasvama, võiks ümberistutamisele

mõelda. Pealistaimede ehk epifüütidena vajavad kuukinga juured palju õhku ja massiliselt välja kasvanud juured võivad viidata, et juured on potis ummuksisse jäänud. Ümberistutamine on vajalik ka siis, kui taime õitsemisaeg lüheneb või õitsemise intervall on pikaks veninud. Uue poti raadius võiks olla maksimaalselt 2 cm suurem, annab Sten Mander nõu ja lisab, et ümberistutatud taimede puhul pikeneb reeglina ka kastmistsükkel. Juuri peaks selle käigus võimalikult vähe kärpima, ka neid, mis potiservast üle on kasvanud. Eemaldama peaks vaid pruunid surnud juured, ja kui kärpimisest ei pääse, tuleb lõigatud juureotsad desinfitseerida piirituse, briljantrohelise või joodiga. „Kuu-

kingade juured sisaldavad klorofülli ja on seega fotosünteesivõimelised. Nende kärpimisega vähendame ka paratamatult taime elujõudu,” selgitab ta. Et kuukingade juured nagu lehedki osalevad assimilatsiooniprotsessis, vajavad nad seetõttu ka valgust, seega läbipaistvas potis kasvavad kuukingad paremini. „Vajaduse korral võib asetada poti omakorda ümbrispotti, kuid see võiks olla paar numbrit suurem, et juured saaksid potiservast veidigi valgust. Juured saavad hakkama ka pimedas, kuid sellega pidurdame tarbetult taime kasvu,” sõnab ta. Õisikuvars lõigatakse tavaliselt siis, kui see on kuivanud. Rohelistest vartest võib tihti areneda uusi harusid, mis uusi õiepungi moodustavad.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!


liikumine

27 Aprill 2019

FOTO: SHUTTERSTOCK

Seljavalu eest pole keegi kaitstud „Elu jooksul kogeb seljavalu üheksa inimest kümnest, sealhulgas 83 protsenti üle 80aastastest. Vähesest liikumisest tingitud seljavalu põhjus on enamasti kerelihaste nõrkus ning seda saab tugevdada regulaarse võimlemisega,” ütleb seenioride treener-nõustaja Kai Ilp.

Kaire Kenk 60pluss@eestimeedia.ee

S

eljavalu peetakse elustiilihaiguseks. „Me istume liiga palju ja liigume liiga vähe. Selja-, kõhu- ja tuharalihased muutuvad nõrgaks ega anna selgroole piisavalt tuge,” selgitab seenioride treener-nõustaja Kai Ilp. Pealegi väheneb inimese vananedes tema selgroolülide vaheketaste elastsus. Kõõlused muutuvad jäigemaks. Kõike seda arvestades on ime, et alaseljavalu pole veelgi sagedasem.

Me istume liiga palju ja liigume liiga vähe. Selja-, kõhu- ja tuharalihased muutuvad nõrgaks ega anna selgroole piisavalt tuge. Seljavalu peetakse tavapäraseks vananemisilminguks. „Kuid kui selg ikka pidevalt valutab, tuleb pöörduda arsti poole ja valu põhjus välja selgitada. Isegi lihasepingetest tekkinud seljavalu võib olla tingitud ühtviisi nii näiteks kurnavast füüsilisest tööst või hoopis vastupidi – istuvast eluviisist,” toob Kai Ilp näite. „Siis hakkavad lihased kõhetuma ega jõua enam luid-liigeseid toetada.” Kai Ilp teab hästi, milliseid

kannatusi toob endaga kaasa lihaste kõhetumine ehk sarkopeenia. „Umbes neli aastat tagasi murdsin vabariigi aastapäeval õlavarreluu ja nii õnnetult, et killuline murd kasvas valesti kokku. Käsi oli täiesti kõver ega liikunud üldse. Käsi oli pikalt kipsis, väga kartsin end üldse liigutada. Tekkis lihaste kõhetumine. Mõtlesin, et olen juba vana inimene ja mis siis, las ma olengi sellise kõvera käega. Käisin füsioteraapias, massaažis, ujumas. Erilist lootust arstid siiski ei andnud. Umbes aasta tagasi hakkasin tegelema joogaga ja tegema kodus jõuharjutusi.” Kai Ilp mäletab, kuidas tema esimene „hantel” oli lõhnaõlipudel. „Siis ostsin juba spordipoest head mugavad hantlid ja väga soodsa hinnaga. Hoian hantlipaari oma tualettlaual, et võimlemist ära ei unustaks. Teen iga päev harjutusi käe- ja õlavarrelihastele. Enamik harjutusi treenib ka seljalihaseid,” ütleb treener. Joogal on võimlemisõpetaja elus praegu väga tähtis roll. Ükski hommik ei alga võimlemiseta ehk viie tiibetlaseta. Neid harjutusi sooritab Kai Ilp täieliku keskendumisega, hea enesetunde nimel. „Olen kõikidele oma treeningutes käivatele inimestele soovitanud osta endale paar hantleid ja lugeda raamatut „Sinu tugev aju” – see on täiesti elu muutev lugemine. Hantleid soovitan hoida

elutoas teleri kõrval, et tekiks nende kasutamise igapäevane harjumus. Lihtsaid harjutusi seljale saab teha näiteks telerist päevauudiseid vaadates. Ma kordan oma treenijatele päevast päeva, et vananemist saab edasi lükata, kui oma lihaseid, liigeseid ja lülisammast regulaarselt hooldada. Selleks on ainult üks tee – iga päev palju liikuda ja kodus jõuharjutusi teha!”

Mõõdukat seljavalu leevendab toolivõimlemine Mõõdukat ja liigeste kulumisest tingitud seljavalu leevendab Kai Ilpi sõnul väga hästi nn toolivõimlemine. „Alustada võiks kergetest pearingidest, peapööretest vasakule ja paremale. Hoidke selg sirge ja pea otse, siis pöörake kordamööda paremale ja vasakule ning tõstke iga peapöörde ajal ninaots sentimeetri võrra ülespoole,” õpetab treener. Hea on tema sõnul ka rinnakorvi avardav harjutus. „Tõstke käed õlgadele, hingake sisse ja kummarduge ette. Välja hingates sirutage selga ja pingutage õlalihaseid.” Niisamuti võib toolil istudes teha sirge seljaga kerepöördeid paremale ja vasakule küljele.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!


tervislik toitumine

Aprill 2019 32

Juust – mitte ainult gurmaanidele Juustusorte on tohutult. Kuna põhiolemuselt on juustud üsna sarnased, on lugu juustust kui tahkete piimatoodete ühest tippesindajast.

Mihkel Zilmer meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor

Anne Lill ajakirjanik

L

adinakeelsest sõnast caseus, mis tõlkes tähendab juustu ja millel on tähenduslik seos piima varuvalgu kaseiiniga, on

tuletatud juustu nimetus inglise (cheese), saksa (Käse), itaalia (cacio), hispaania (queso) ja hollandi (kaas) keeles. Juustuvalmistamise kunst sündis Aasias ja Araabias kuus kuni kaheksa tuhat aastat tagasi. Vana-Roomas oli juustutegu ja juustusöömine au sees, juust oli isegi veinist kallim. Roomlased täiendasid juustuvalmistamist kahel viisil: hakkasid kasutama pikaajalist laagerdamist ja seda säilivuse pikendamiseks suitsutama. Neilt pärineb ka lause „Mitte ühtegi söömaaega ilma juustuta!”. Eestis on juustu söödud sajandeid. Alguses kuulus see hinnaline toidukraam desserdina vaid jõukate linnakodanike ja mõisahärrade lauale. Keskajal valmistasid Eestis juustu rannarootslased. Kohalik rahvas suhtus juustusöömisse kahtlevalt, pidades seda seisnud ja riknenud toiduks, mis pealegi lõhnas imelikult.

Suurem juustutegu algas Eestis 19. sajandil mõisate meiereides ja hoogustus veelgi piimaühistute ajal. Nüüdisajal tuntakse maailmas umbes 4000 juustusorti. Enamik neist on rahvuslikud kohalikud juustud. Samas on palju juustuliike, mille kuulsus ja tuntus on ülemaailmne, näiteks mõned Šveitsi (Emmental), Itaalia (parmesan, pecorino, mozzarella) ja Prantsuse (Camembert, Roquefort) juustusordid. Juustud võib jagada rühmadesse lähtuvalt nende olekust – kõvad, poolkõvad, poolpehmed, pehmed, või valmimise põhimõttest – pinnalt valmivad, seest valmivad, valmitamata või lähtepiimast. Kõige rohkem valmistatakse maailmas juustu lehmapiimast, kuid kasutatakse ka kitse-, lamba- ja pühvlipiima. Mida vähem levinud piimast on juust valmis-

tatud, seda kallimasse hinnaklassi see kuulub.

Mida juustu ostes tähele panna? Juustu ostmisel tuleks hinnata välimust, sh ka juustu augustust. Olenevalt sordist on mõnes juustus augud suured ja paiknevad hõredalt, teises aga väikesed, kuid neid on ohtralt. Augud juustus on mikroobide elutegevuse tagajärg. Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad mullikestena juustumassi ja moodustavad augustuse. Selleks, et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse juustusid valmimise ajal. Juustu augustuse alusel saab otsustada juustu kvaliteedi üle.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit! ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK


köök

Aprill 2019 36

Kohupiimast saab tohutus valikus toite Sirje Rekkor 60pluss@eestimeedia.ee

T

avaliselt räägitakse ikka värvilistest munadest, mis küll siinmail on tunduvalt hilisem traditsioon kui mitmel pool mujal Euroopas. Hakkasid ju eestlased sakste eeskujul mune värvima ja koksima-veeretama alles 19. sajandi teisel poolel. See traditsioon on – suuresti küll ka ärimaailma toel, mis igasuguseid munavärve ja -kleepse ning rikkalikus valikus šokolaadist mune pakub – üsna tugevalt säilinud. Kui oma pere ja tutvusringkonna kogemusi arvestada ja lihavõttepühade ajal värvitud mune demonstreerivate sotsiaalmeedia postituste järgi otsustada, siis nii mõnedki inimesed värvivad endiselt mune sibulakoorte, taimede, punase kapsa ja muude vanast ajast tuntud munavärvimisvahenditega.

Kohupiimatoodete valik on rikkalik Sarnaselt munadega kuuluvad lihavõttepühade juurde kohupiimatoidud. Kohupiim on väärtuslik toiduaine tänu rikkalikule valgu-, kaltsiumi- ja fosforisisaldusele. Piimatööstused on viimastel aastatel tublisti laiendanud kohupiimatoodete valikut, pakkudes kohukeste, naturaalsete ja lisanditega kohupiimamasside, -pastade ja kodujuustude kõrval tohutul hulgal maitsestatud kohupiimasegusid ja -kastmeid ning -kreeme. Väiketootjadki annavad poeletile oma panuse. Kaubanduskettide suurköögid on valikule lisanud salateid, kohupiimakotlette ja -magustoite. Pagaritööstused pakuvad kohupiimakooke, -korpe ja muid küpsetisi. Väärib ehk tähelepanu, et suur osa tööstuslikest kohupiimatoodetest annab üsna heldelt toiduenergiat, paljud sisaldavad ka rohkelt suhkrut. Seda võiks valmistooteid valides ehk jälgida: lugeda, prill ninal, pakenditelt väikest kirja.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!

O ST ER TT HU :S

Kohupiimast saab valmistada lugematul hulgal toite. Tervislikkuse seisukohast võiks eelistada toite, mille valmistamisel pole vaja kohupiima kuumtöödelda. Kohupiimast saab külma ja sooja toitu: salateid, katteid, võideid, suupisteid, kastmeid, vormitoite. Viimastes kasutatakse kohupiima koos köögiviljade, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. Saab valmistada ka kohupiimaklimpe ja -palle. Soolaga maitsestatud klimbid ja pallid serveeritakse sulavõiga või hapukoorega ülevalatult, magusamad suhkru või meega või mõne kastmega. Magusaid kohupiimaklimpe serveeritakse ka lisandina mahlakissellide või marjasuppide juurde. Kohupiima saab kasutada täidiseks liha- ja kalaroogades, sh koos leiva-saia, kartuli ja muude toiduainetega. Kohupiimast saab valmistada nii soolakaid kui ka magusaid pannkoogitäidiseid ja omlette, seda saab tarvitada tainastes, näiteks kohupiima-muretainas või karaskitainas, samuti paljudes muudes küpsetistes. Saab teha kohupiimakotlette, millesse võib soovi korral lisada keedetud peenestatud kartuleid, hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed, riivitud tooreid porgandeid, praetud singi- või vorstikuubikuid. Veel mõnda aega tagasi olid väga popid kohupiimapontšikud, mida ehk tänapäeval harvem tehakse. Kohupiimast saab klimpe ja kotlette ning muidugi igat sorti külmi ja sooje magustoite. Tuntud on ka kohupiimajuustud – sõirad ja pashad.

CK

Külma ja sooja, magusat ja soolast

FO TO

Lihavõttepühade aegu on kohane jutuks võtta traditsioonilised toiduained ja toidud.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.