KOLM ÕDE Segajad Segajad ehk summutamisjaamad olid raadiojaamad Nõukogude Liidus lääneriikide raadiojaamade summutamiseks. Summutati peamiselt Ameerika Häält, Raadio Vaba Euroopat, BBC-d, aga ka tollaseid Hiina ja Albaania venekeelseid raadiojaamu. Eestis olid segajad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raadio- ja televisioonijaamade summutamist on esinenud ja esineb praegugi mõnedes riikides (Hiina, Kuuba, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Iraan). Allikas: et.wikipedia.org
Vaade Tõnismäelt Uuele Maailmale viiekümnendate aastate alguses. Pildi keskel segajad ehk kolm õde ehk rahvaste sõpruse mastid, ametlikult tsehh nr. 15. (Aare Vunki erakogu)
Rein Väike-Ameerika tänavalt: Pärast sõda laius Tõnismäeni varemete väli, mida lükati hoone-hoone järel laiali. Mina mäletan vaid vundamente. Endla tänava bussipeatusest võis vaadata Luise tänava majadeni. Viimane vare-vundament seisis tänasel Endla tänaval Maksuameti kohal. Esimesed ehitised, mis sõjast lagedaks löödud alale tekkisid, olid Luha tänavale kerkinud segajad, nn kolm õde. Erinevalt muudest uusehitistest, mille ümber löödi „saavutuste”, uusrajatiste kella, ei räägitud neist kunagi midagi. Kõik muidugi teadsid, mis nende ülesanne oli, ja ma ei mäleta, et mingit „legendi” olekski püütud nende ümber tekitada. Ja kui Ameerika Häält kuulates jälle üks huugamine hakkas, siis võisime me oma aknast vaadata kohale, kust see hirmus müra tuli. Ei saa öelda, et meie majas oleks mingi erilise innuga neid jaamu kuulatud, kuigi meie eelis oli, et ei pidanud muretsema - seina taga polnud kedagi, kes võinuks ette kanda, et Väike-Ameerika 28 kuulatakse Ameerika Häält”.
Vaade segajate suunas Koidu-Virmalise ristmikult. Nüüd on kolmest mastist jäänud alles ainult üks ja ka selle funktsioon on muutunud.
Väljavõte Õhtulehe artiklist: Raadiohääli segati Kuibõševist Ligi pool sajandit raadioinseneri ametit pidanud Ärni Järvik kummutab müüdi, nagu oleks ainult Eesti segamisjaamad võõrraadiojaamasid summutanud. “Need segajad, mis Ameerika Häälele vilinaid ja kahinaid tegid, töötasid Kuibõševis ja Kasahstanis,” ütleb ta. “Siinsed segajad undasid naljaga pooleks öelduna plaani täiteks. Nendega ei arvestanud keegi,” ütleb Järvik. Ta seletab, et Balti riike katsid tuhandete kilomeetrite kaugusel Kuibõševis ja Kasahstanis töötanud segajad. Kaugus tulenes lühilaine levimise omapärast. “Need levivad ruumilainena. Peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt,” ütleb ta. Seepärast kasutatigi Eestisse suunatud välissaatejaamades lühilaineid, sest neid saab kauge maa taha saata. “Kas või üle maakera,” piltlikustab Järvik. On vaja ainult võimsaid saatjaid, mis peegeldavad laineid 400 kilomeetri kõrgusele, kust neid 600-700 kilomeetri kaugusel kuuldakse. Esimesed väga võimsad lühilainesaatjad ehitati Nõukogude Liidus valmis 1950. aastal, kui käis nii poliitiline kui ka raadioeetri külm sõda. Selle masinaga sai nii saateid eetrisse anda kui ka “vaenulikke hääli” segada. /.../1952. aasta kevadel moodustati Stalini heakskiidul tollasesse ENSVsse koguni kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. Et plaan nägi ette igaühte neist ka omad segajad, löödigi viimased peatselt püsti. Tallinnasse, Luha ja Kristiine tänava vahele kolmnurka ehitati kolm umbes sajameetrist metallmasti ning saatejaam. “Tartu ja Pärnu pidid leppima väiksemate puust mastide ja saatjatega,” räägib Järvik. Selliseid jaamu nagu viiekümnendate alguses oblastikeskustesse püsti löödi nimetati n.-ö. linna tüüpi segajateks. Nende ülesanne oli summutada vaenulikke programme, alguses 5-7 kilomeetri raadiuses. “See oli aga kõik üks suur plaanitäitmine,” tunnistab Järvik. Seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel kuulis Tallinna segajat heal juhul vaid kolme kilomeetri kaugusel. /…/Luha tänava asutus töötas täie auruga kaheksakümnendate keskpaigani. Mihhail Gorbatšovi alustatud uutmine ja liberaliseerimine tegid lõpu ka välisjaamade segamisele. Lõplikult pandi jaamad kinni 1987. aastal. Kolm masti seisid püsti veel paar aastat, kuni 1990.-91. aastatel kaks neist lammutati. Ära viidi ka lampidega töötanud jaama segaja, praegu töötab hoones ringhäälingu saatekeskuse labor. Allikas: SL Õhtuleht 16. juuni 2001 http://www.ohtuleht.ee/107853
Raadiolevi segamisega tegeleva tsehhi nr. 15 pääsla Kristiina tänaval 1990.a.