Hea lugeja! Tallinna Ülikool on läbi muutuste uuenenud ülikool. Interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise suunitlusega ülikoolina tegutseme Eesti hariduse ja teaduse ning majanduse ja kultuuri sidusa ja jätkusuutliku arengu huvides.
Uute kohtumisteni! Tiit Land, rektor
Elades avatud, kultuuriliselt põimunud ja tehnoloogiliselt kiiresti muutuvas maailmas, ei pruugi traditsioonilised mõtteviisid pakkuda piisavat tuge eluolu korraldamiseks. Me kõik oleme pidevas muutumises. Seega peame olema võimelised aina mahukamates infovoogudes orienteeruma ning oma teadmisi ja oskusi täiendama. Peame olema valmis õppima rakendama pidevalt teisenevaid tehnoloogiaid, suhtlemisvorme ja tervishoiu viise. Avatud maailmas peame oskama toime tulla eri keelte ja kultuuridega. Demokraatia arenedes muutub aina olulisemaks ühiskonna kriitiline mõte ja aina vajalikumaks teadmistepõhine ühiskondlik debatt. Selle kõige juures peame hästi hoidma nii enda, teiste kui ka meid ümbritseva keskkonna tervist. Kõik need ülesanded nõuavad tarkust ja ajakohaseid teadmisi. Ülikool - see on inimesed. Usun, et just tänu meie nutikatele ja tegusatele üliõpilastele, teadlastele, õppejõududele ja teistele töötajatele on Tallinna Ülikool targa eluviisi eestvedaja Eestis.
Ăœlikooli soov on luua keskkond, kus areneb terve inimene, kohtuvad ja lĂľimuvad erinevad kultuurid ning maailmad. Iga päev.
me oleme
ülikool
inimeselt inimesele
Tallinna Ülikooli lugu algab 16. sajandist. Praegusel kujul loodi ülikool 18. märtsil 2005. aastal Riigikogu otsusega mitme Tallinnas asuva kõrgkooli ja teadusasutuse ühinemise tulemusena. Iga uus liituja on ülikooli kaasa toonud oma väärtused, mis lubab nüüd ülikoolil olla targa eluviisi eestvedaja ja kujundaja Eestis. Sellest lähtuvalt on ülikool suunanud oma ressursid ja tegevused viide laiemasse eri teadus- ja õppesuundi lõimivasse interdistsiplinaarsesse fookusvaldkonda, mis vastavad moodsa maailma kesksetele väljakutsetele ning mille puhul on teadmistepõhised lahendused eriti vajalikud.
Haridusuuendus
Tallinna Ülikool panustab haridusuuendusse teadusuuringute, hariduskorralduse, poliitikasoovituste, uute õppemeetodite väljatöötamise, õppija arengu ja vajaduste hindamise instru mentide ja õppevara loomise kaudu.
Terve ja säästev eluviis
Tallinna Ülikool taotleb oma tegevusega inimeste keskkonnasõbralikku ja enese suhtes jätkusuutlikku käitumist. Seeläbi kasvab ka inimese füüsiline, vaimne, emotsionaalne, psühholoogiline, majanduslik ja sotsiaalne heaolu.
Digi- ja meediakultuur
Kõigi tegevusvaldkondade keskmes on inimene tema areng, suhestumine keskkonnaga ja ühiskonnaga. Inimesest algab kõik - arengud, muutused, suhtumine, tulevik.
Tallinna Ülikool on eestvedajaks moodsa digi- ja meedia kultuuri juurdumisel ja juurutamisel eri eluvaldkondades ning uute kasutusviiside väljatöötamisel. Igal ülikoolilõpetajal on pädevused digitehnoloogiate rakendamiseks oma valdkonnas.
Kultuurilised kompetentsid
Tallinna Ülikool suudab pakkuda kõigile oma õppijaile ja Eesti ühiskonnale laiemalt erinevaid keeli, religioone ja kultuuritra ditsioone puudutavaid teadmisi ja oskuseid.
Avatud ühiskonnakorraldus ja tark valitsemine Arvestades Tallinna Ülikooli võimekust ühiskonna muutuste ja arengutrendide mõtestamisel, suudab ülikool pakkuda tänapäevaseid lahendusi poliitikutele, avalikule teenistusele ja vabaühendustele tulemaks toime ühiskonna sidustamise ja arendamisega üha uuenevates olukordades.
1552
Loodi TLÜ Akadeemilise Raamatukogu eelkäija Oleviste kiriku juurde
1919
Asutati Tallinna Õpetajate Seminar
1922
Asutati Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum
1938
Valmis Terra õppehoone Tallinnas Narva maanteel
1947
Erialapõhiste üksuste tekkimine
1947
Asutati Ajaloo Instituut
1964
Valmis Ursa õppehoone
1965
Toimusid esimesed informaatikaalased loengukursused, algas raamatukogunduse ja bibliograafia õpetamine
1966
Avati kultuurhariduse eriala
1972
Valmis Västriku tänava üliõpilaselamu
1973
Loodi psühholoogia ja pedagoogika kateeder
1976
Alustas tegevust haridustöötajate täiendõppekeskus
1982
Valmis Silva õppehoone
1983
Valmis Karu tänava üliõpilaselamu
1988
Loodi Eesti Humanitaarinstituut, pandi alus Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudile
1990
Loodi Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut
1991
Alustati sotsiaaltöötajate koolitamist, asutati Eesti Tuleviku-uuringute Instituut
1992
Õpet hakati pakkuma kolmel kõrgharidusastmel: diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe
1994
Asutati demograafia õppetool, alustati riigiteaduste eriala õpetamist
1996
Loodi Avatud Ülikool
1998
Avati Haapsalu Kolledž
1999
Avati Rakvere Kolledž
2004
Loodi Õpilasakadeemia
2005
Riigikogu otsus Tallinna Ülikooli moodustamiseks
2005
Asutati Balti Filmi- ja Meediakool
2006
Valmis Mare õppehoone
2006
Toimus esimene rahvusvaheline suveülikool
2007
Loodi Keelekeskus
2008 2010
Asutati Eesti esimene liberal arts tüüpi õppeasutus - Katariina Kolledž Loodi Konfutsiuse Instituut ja Kommunikatsiooni Instituut
2010
Asutati Õigusakadeemia
2012
Liitus Pedagoogiline Seminar
2012
Valmisid Nova ja Astra õppehooned
2013
Asutati Haridusinnovatsiooni Keskus
Tallinna Ülikool ja eelkäijad ajajoonel
„Tule sa trammi, lennuki või bussiga - meie ülikool on lihtsasti ligipääsetav.”
Mati Heidmets
Mati Heidmets: „Õigel kohal,
õige
Tallinna Ülikool on hariduse innovaator ja Eesti vanim õpetajate koolitaja aastast 1919.
ülikool” Kui pikalt olete seotud Tallinna Ülikooliga? Oleneb, millisest ülikoolist räägime. Aastal 1979 tulin Tartust Tallinna ning olin Pedagoogilise Instituudi pedagoogikapsühholoogia kateedris. Elasin üle kõik vahepealsed muutused, mille käigus muutus ülikool Pedagoogikaülikooliks ja lõpuks Tallinna Ülikooliks. Nii et põhiosa elust olen veetnud Tallinna Ülikoolis ja võib öelda küll, et õpetanud tuhandeid tudengeid. Olen ülikoolis töötanud väga erinevatel ametikohtadel, viimati Haridusinnovatsiooni Keskuse juhatajana. Keskuse ideeks on tuua õpetajakoolitusse ja kogu Eesti haridusellu värskeid ideid ja lähenemisi kogu maailmast. Keskusest on saanud uute õppimis- ja õpetamisviiside katselabor, kus saavad kokku uurijad, praktikud ja ka hariduspoliitika kujundajad.
„Oma sada aastat oma elust olen veetnud Tallinna Ülikoolis,” muigab haridusteadlane ja sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets, kes on ülikoolis töötanud lektori, dotsendi, prorektori, professori ja rektorina.
Kas on tõsi, et üliõpilaste vanus kasvab, õppima tulevad järjest küpsemad inimesed? Nii on. Magistriõppes domineerib elukogemusega selts kond, kel on pere ja kes käivad tööl. Neid on hea õpetada, on põhjust laiemateks aruteludeks ja kogemuste võrdlemiseks. Ka bakalaureuseõpe läheb kirjumaks, nii vanuse kui ka rahvuse ja kultuuritausta mõttes. See ongi tänase elu peegel.
haridusuuendus
Iga kolmas õpetaja täiendab end ülikoolis keskmiselt kord aastas.
Viimsi Koolis teadmiskeskuse Collegium Eruditionis juhi ja õpetajana töötavale PEETER SIPELGALE omistati 2014. aastal TLÜ silmapaistva vilistlase tunnustus ja aasta varem ka Harjumaa aasta õpetaja tiitel. Ta on õppinud gümnaasiumi füüsikaõpetajaks ja põhikooli loodusainete õpetajaks ning on praeguseks olnud õpetajaametis juba 15 aastat. Peetri kutsumus on lastele teadushuvihariduse võimaldamine. „Võrreldes ajaga, kui mina õppisin, on ülikool palju muutunud – nii vormi kui ka sisu poolest. Mul on siiralt hea meel, et Tallinna Ülikool on jätkuvalt juhtiv pedagoogika teaduste lipulaev Eestis ning märgatavalt on suurenenud välistudengite ja õppejõudude arv. On äärmiselt meeldiv, kui ülikool märkab ja tunnustab oma vilistlasi ja TLÜ eelkäija Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetajana olen püüdnud oma edasistes tegemistes kaasa aidata hariduselu edendamisele ja võtnud südameasjaks teadushuvihariduse arendamise.
„Väärtustan
ülikoolist kaasa saadud julgust eksperimenteerida ja eksida.”
peeter sipelgas
2011. aastal sai Viimsi Koolist Tallinna Ülikooli partnerkool ja koos oleme ellu viinud mitmeid hariduslikke projekte nii õpilaste teaduspäevade kui ka õpetajate täiendkoolituste näol. Andekate laste arengut toetava teadmiskeskuse Collegium Eruditionise loomist pean oma karjääri olulisimaks saavutuseks. Oleme suutnud särama panna sadade laste silmad. Õpilasteadus mitmekesistab õppetööd ja aitab märgata, innustada ning luua võimalusi õpilastele oma annete arendamiseks.”
HARIDUSMAASTIKUL ON
IGA PÄEV ERILINE haridusuuendus
Kursusesõprus viis
eduka
firma loomiseni
„Valdavalt seostatakse psühholoogiat kliinilise psühholoogia ja nõustamisega, aga tegelikult on lõpetajate tegevuse ampluaa oluliselt laiem – vahva üllatusena võid end leida hiljem tegutsemas näiteks arhitektuuripsühholoogia või personalijuhtimise vallas.” Kord said psühholoogia bakalaureuseõppes kokku neli neiut, kes on käima lükanud eduka personali- ja psühholoogiavaldkonna teenustega tegeleva ettevõtte Psience. Tutvustame Psience töötajaid lähemalt, nendeks on asutajad Anne-Mari Ernesaks, Eva-Maria Kangro, Katrin Noormägi ja hiljem end Psience’iga sidunud Kai Auger. „Kohtusime esimesel kursusel ja lõpetasime koos psühholoogia bakalaureuseõppe, mis oli sel ajal veel nelja-aastane,” kirjeldab üks firma omanikest Eva-Maria Kangro.
psience
„Tänu ühistele õpingutele saime üksteist hästi tundma ning peagi hakkas meil Anne-Mariga ilmet võtma unis tus oma ettevõttest. Psühholoogiaõpingute jooksul kogetu sisendas meisse veendumust, et psühholoogia rakendamine ettevõtluses võib olla ka muud kui hull mõte.”
Niisiis koguti hoogu, joonistati paar aastat suurele paberile skeeme (ühel pool võimalikud teenused, teisel pool konkurendid ja nende tegevused) ning töötati samal ajal vahepeal eri valdkondades, nii era- kui ka riigi sektoris, ütleb Anne-Mari. Psience’i praeguses koosseisus on üks liige vahetunud ning firma oma nikeringis on veel kolmas asutaja ja kursuseõde Katrin Noormägi ning samuti töötab Psience’is Tallinna Ülikoolis õppinud nooremkonsultant Kai Auger. Asutajatele teeb rõõmu, et ettevõte on jõudsasti kasvanud. Kui esimesed aastad möödusid peaasjalikult kodukontorites, seejärel juba pisikesel pinnal uhkes büroohoones, siis nüüdseks peab Psience kontorit Tallinna südalinnas ja töötajaskond on tublisti laienenud. „Hubane õhustik ja isiklik lähenemine jäävad aga alati meie näoks,” lisab Eva-Maria.
Tallinna Ülikool on koostöös ettevõtetega viinud kolme aasta jooksul läbi ligi 200 arendusprojekti.
Ettevõtlik ülikool
Üliõpilaskond: avatud,
jätkusuutlik, asjalik „Meie vilistlaskogu kaudu säilitab tudeng olulised ülikooliaegsed kontaktid, saab osa põnevatest sündmustest ja privileegidest ning räägib kaasa ülikooli tuleviku kujundamisel.” Enelin Paas, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna juhatuse esimees
üliõpilaskond
Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond, kuhu kuulub üle 400 liikme, on üks Baltikumi aktiivsemaid esindusorganisatsioone. Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna liikmed tegelevad aktiivselt üliõpilaselu parandamisega. Instituutide juures töötavad üliõpilasnõukogud, üliõpilaste esindajad osalevad otsustuskogudes ning kogu tegevust juhib volikogu, kes valib ka Üliõpilaskonna juhatuse. Lisaks esindab Üliõpilaskond Tallinna Ülikooli Eesti Üliõpilaskondade Liidus ja Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauas. Üliõpilaskond ühendab endas aktiivse ajaveetmise ning tudengite jaoks oluliste päevakajaliste teemadega tegelemise.
Tallinna Ülikoolis õpib üle 10 000 üliõpilase, kellest üle 600 on välismaalased.
nn Kultuuriklubi nn Spordiklubi nn International Club nn Fotoklubi nn Tudeng.TV nn Tudengiteater TYYT nn Tallina Ülikooli ajakiri (koostöös ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonnaga) nn Kohvik Oaas nn Nõustamine (majutus, õppekorraldus, toetused) nn Teadus- ja tudengiprojektide toetamine nn Konkursid nn Lastepäevahoiu teenus nn MTÜ Tallinna Ülikooli Vilistlaskogu eestvedamine
üliõpilaskond
Aasta inimene, kultuuripärandi aasta saadik, Valgetähe V klassi ordeni omanik – aunimetuste rida teaduri ja folkloristi Marju Kõivupuu nime ees jätkub pikalt. Marju tundub olevat väsimatu: ühel hetkel on ta kirjutanud ja avaldanud jälle uue raamatu, teisel hetkel võtab raadios sõna, mängib teles mälumängu või käib presidendi juures auhinda vastu võtmas. Marjuga saavad inimesed kohe ruttu sõbraks ja sina peale, sest tema värvikas jutustamisoskus haarab kiiresti kaasa. „Ma olen krutskiga õppejõud, sest mulle meeldivad üliõpilased, kes kuulavad ja märkavad, et ma teen meelega mingisuguse kala sisse või esitan sama küsimuse teistmoodi, ühesõnaga – mulle meeldivad mõtlevad üliõpilased,” avaldab Marju. „Võin väga võluvalt esitada äärmiselt kiusakaid küsimusi.” Eluaegse õppejõu endised õpilased figureerivad ja löövad kaasa avalikus kultuuriruumis, muusikas, poliitikas või meedias. Marju doktoritöö teema on hästi huvitav, nimelt uuris ta Võrumaa matusekombeid. „Tänapäeva Eesti ühiskonnas on surm ja matused üks majandusharu, see annab tööd ja pakub ka hea läbilõike inimeste arusaamadest ja igavikulistest väärtustest, sealhulgas sellest, millised on meie perekondlikud sidemed. Kuigi elu viimase paarikümne aastaga üksjagu palju muutunud, on maakohtades matusekombestik jäänud suhteliselt samaks, linnas aga teinud läbi väga suured muutused.” „Marju on suurepärane näide sellest, kui inimene ajab elus oma asja ja teeb seda südamega, siis saavutab ta suure tunnustuse ja tuntuse. Aasta kodaniku tiitli ja presidendi teenetemärgi saamise tõttu teavad Marjut nüüd ka need, kellele tema varasemad erialased preemiad ja tänukirjad on märkamata jäänud,” arvab Marju endine õpilane Vilja Kiisler, Äripäeva arvamustoimetuse juht.
Marju kõivupuu
Krutskiga
õppejõud,
kes paneb üliõpilased mõtlema
Tallinna Ülikooli alla kuuluv Eesti Semiootika varamu koosneb maailmakuulsate semiooti kute ja kirjandustead laste professorite Juri Lotmani ja Zara Mintsi raamatukogust ning arhiivist.
kultuurilised kompetentsid
Otto Jastrow
„Eestil on üks president, üks peaminister ja üks
araabia kultuuri
professor!”
Üle kümne keele vabalt valdav araabia keele ja kultuuri professor Otto Jastrow veedab suved oma pere juures Saksamaal ning talviti õpetab Tallinna Ülikoolis tudengeid ja tegeleb teadustööga. Tudengid kiidavad professori kogemust ja pühendumist.
Multikultuurne maailm eeldab oskusi tunda ja suhestuda väga erinevate maailmavaadetega. Tallinna Ülikoolis saab õppida Eestis kõige rohkem eri keeli ja kultuure.
„Mulle meeldib Eesti, sest see on vaba maa. Mulle meeldib Tallinn, sest see on heas mõttes kõige linnalikum koht, kus olen elanud. Mulle meeldib Tallinna Ülikool oma avatuse ja kolleegide sõbralikkuse tõttu. Mulle meeldivad mu tudengid, sest nad on toredad, elegantsed, viisakad ja väga palju minu õpetamisest huvitatud. Nad on väga huvitatud Lähis-Idast ja uurivad innukalt võimalusi, kuidas sinna saada. Igal hommikul, kui ma ärkan ja kuulen kajakate kisa ning lahkuvate laevade huikeid, ütlen ma endale: ma olen Tallinnas. Vahel, kui jalutan Tallinnas, siis ütlen endale: ma olen Tallinnas. Siin on üks president, üks peaminister, üks linnapea ning üks araabia keele ja kultuuri professor – ja see olen mina. Võib-olla kõlab see kõik pisut hullumeelselt, aga samas selgitab hästi, miks mul on niivõrd hea meel olla Eestis ja Tallinna Ülikoolis.”
kultuurilised kompetentsid
TEADUSEst, lihtsalt nn Ühe Minuti Loengute sari (riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija) nn Studia Generalia avalike loengute sari nn Haridusinnovatsiooni keskuse interdistsiplinaarsed projektid koolidele nn Üliõpilaste korraldatav teadusnädal nn Õpilasakadeemia kursused gümnasistidele nn Teaduskonverentside korraldamine (Aasta Konverentsitegu 2011 ja 2013 tunnustused)
teaduse populariseerimine
Tallinna Ülikool pöörab suurt tähelepanu teaduse populariseerimisele.
„Meediaartiklites saan selgitada maailma ehk veidi laiemalt, kui teadlased seda teevad teadusajakirjades, ja teemad jõuavad suurema auditooriumini.” Arko Olesk, TLÜ teaduse ja innovatsiooni kommunikatsiooni keskuse juht
teaduse populariseerimine
Professor, kes uurib
ühiskonna
valupunkte
Airi-Alina Allaste on Tallinna Ülikooli sotsioloogiaprofessor, keda laiem avalikkus tunneb Eesti subkultuuride, noorsoo ja uimastitarvitajate uurijana.
Airi-Alina Allaste
Tallinna Ülikool on aktiivseks ühiskondli kuks partneriks Eesti majanduse ja sotsiaalse keskkonna edendami sel, viies läbi arvukalt uuringuid, projekte ja toetades ettevõtete arengut.
„Kui arvesse võtta asutusi, millest Tallinna Ülikool 2005. aastal moodustus, olen siin juba alates aastast 1991, mil astusin Eesti Humanitaarinstituuti. Aastal 1999 asusin tööle tolleaegse Pedagoogilise Instituudi allasutusse RASIsse (Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut). Kuigi vahepeal läbisin doktorantuuri Helsingi Ülikoolis, olin tegelikult mõlema instituudiga seotud kuni Tallinna Ülikooli loomiseni 2005. Nii et olen siin olnud eri positsioonidel ja teinud kõike (naerab). Alustasin üliõpilasena ja nüüd olen juba kuus aastat olnud sotsioloogia professor ja RASI direktor. Pikas perspektiivis on meil palju olulisi projekte üsna erinevatel teemadel, kodanikualgatustest, haridusest ja tööturust, elustiilidest ja hoiakutest, erinevatest vähemustest ja põlvkondadest ning veel paljust muust. Hetkel käimasolevaist projektidest olulisim on ehk Euroopa Komisjoni rahastatav MYPLACE, eestikeelse nimetusega „Mälu(paigad), noored, poliitiline pärand ja kodanikuaktiivsus”. Meil on 14 partnermaaga ja suuremahuliste empiiriliste uurimustega suures projektis väga oluline roll – juhime kümnest alavaldkonnast kahte. Mina ise juhin töörühma noorte aktivismi tüpologiseerimisest ning minu kolleeg vastutab praktilisema suunitlusega poliitikate mõjutamise töörühma tegevuse eest. Ma arvan, et projekti üheks oluliseks väärtuseks on „poliitilise osaluse” ümberdefineerimine moodsa ühiskonna ja noortega paremini kohanduvamaks.”
„Tallinna Ülikool on minu arvates väga avatud ja horisontaalse suhtlemisstiiliga ülikool, kus hierarhiad või reeglid ei ole ülemäära jäigad.”
avatud ühiskonnakorraldus ja tark valitsemine
Professor Rein Müllerson:
eestlasest maailmakodanik
Tallinna Ülikooli juhtivteadur professor Rein Müllerson valiti mullu Jaapanis Rahvusvahelise Õiguse Instituudi presidendiks. Olles ainus eestlane, kes auväärt organisatsiooni kuulub, on tema ametikoht Eestile väga suureks tunnustuseks. Rein Müllerson tundub olevat väsimatu, tal on peas palju häid mõtteid ja ta tegutseb korraga mitmes riigis. Te olete aastast 2009 seotud Tallinna Ülikooliga. Mis Teid ülikooli juures hoiab? Varem oli Inglismaal seadus, et alates 65. elu aastast enam teatud erialadel töötada ei tohi. Näiteks pidid kohtunikud minema sund pensionile. Niisiis tulin Eestisse ja mulle meeldib väga Tallinna Ülikool. Siin on rohkem vabadust kui Tartu Ülikoolis. Võib-olla kaasneb sellega mõningane segadus, aga seegi on huvitav. Segadust ei tohi ainult liiga palju olla.
Kas olete pigem eestlane või maailmakodanik? Üks ei välista teist. Teadlasena usun, et peab ole ma mitut vaatevinklit. 1980. aastate lõpul hak kasin tõsiselt tegelema rahvusvahelise õigusega
Rein Müllerson
ning käisin päris palju Ameerikas. Mind üllatas väga nende tolleaegne vaimsus. Ma ei kartnud konstruktiivselt kritiseerida Eesti ega Venemaa välispoliitikat. Võib-olla sellepärast minult ka nõu küsitakse.
Ühtlasi olite ka hiljuti tudeng? Jah, Rahvusvahelise Õiguse Instituudi president peab rääkima kahes keeles, inglise ja prantsuse keeles. Niisiis võtsin Tallinna Ülikoolis aasta jagu prantsuse keele tunde. Omal ajal rääkisin prantsuse keelt hästi, kuid Londonis töötatud aja tõttu on see oskus veidi roostes. Aastaga taastasin 30 aastat tagasi õpitud keele ja esinen rahvusvahelistel konverentsidel prantsuse keeles.
„Teadlasena usun, et on hea, kui inimesel on mitu vaatevinklit. Ühe künka otsast nähtav horisont on alati väga kitsas.”
Tallinna Ülikooli on väisanud mitmed välis riikide kõrged esindajad, nagu Belgia kuningas Albert II, NATO pea sekretär Anders Fogh Rasmussen ja ÜRO pea sekretär Ban Ki-moon.
avatud ühiskonnakorraldus ja tark valitsemine
Tallinna Ülikooli mitmesugused ühendused tegelevad laulmise, tantsimise, muusika ja spordiga.
tantsust
muusika ja spordini Rahvatantsurühm Soveldaja, mille reper tuaar hõlmab tantse folkloorist kuni meeleolukate autoritantsudeni, tuli kokku 1980ndate keskel. Rühma looja oli Mait Agu ning alates aastast 2006 tantsib rühm Helen Reimandi käe all.
Ülikooli kammerkoor alustas tegevust 1997. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna koorina Merike Aarma juhendamisel. Praegu dirigeerib koori noor ja särtsakas Sander Tamm.
Tallinna Ülikooli kooridest kõige pikema ajalooga naiskoor on särtsakate ja laululembeste naiste kollektiiv, kus laulavad nii praegused üliõpilased kui ka vilistlased. Tallinna Ülikooli meeskoor on 40 laulumehest koosnev aktiivne seltskond.
Ülikooli noorim esinduskollektiiv Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkester alustas tegevust 2013. aasta septembris. Lühikese tegevusaja jooksul on jõutud kõrgele kunstilisele tasemele, mida tõestavad tihe esinemisgraafik ja erinevad repertuaarid.
esinduskollektiivid
Tallinna Ülikool on mitmekordne Eesti meister korvpallis ja võrkpallis.
nn Korvpallinaiskond nn Korvpallimeeskond nn Võrkpallimeeskond nn Jalgpallimeeskond nn Võimlemisklubi
esinduskollektiivid
Martti Helde:
Filmikunstnik , kes õpib kogu elu
„Risttuules” on Eesti 2014. aastal linastunud 1941. aasta juuniküüditamist käsitlev eksperimentaalne ajaloofilm, mis tänaseks läinud südamesse paljudele. Tallinna Ülikooli vilistlasele filmirežissöörile Martti Heldele oli see esimene täispikk mängufilm.
martti helde
Oma kooliajast meenutab Helde hea sõnaga õpetaja Jüri Sillartit, Balti Filmi- ja Meediakooli mängufilmirežii õppetooli juhatajat. „Jüri õpetas meile lugusid jutustama südamega, mitte peaga,” meenutab Helde. „Kui olime „Risttuules” esimese stseeni ära teinud, siis andis ta väga fundamentaalseid näpunäiteid, mis on mul siiani salvrätikule kirjutatuna alles. „Vanameister ei öelnud kunagi täpselt ette, kuidas peab tegema, vaid andis vihjeid. „Ta ütles näiteks, et „vares ei lenda ka niisama”, misjärel kõndisin nädal aega linna peal ringi juureldes, et mis ta sellega mõtles Niiviisi motiveeris ta meid iseseisvalt mõtlema, uurima, õppima.” „Ma kardan, et ka minust võib tulevikus saada pedagoog,” lisab Helde. „Mulle meeldib näha, kuidas koolitust läbi viies lähevad inimeste silmad särama ja neil tekivad värsked ideed. Mulle meeldib inimesi sütitada.”
Tallinna Ülikoolis saab ainsana PõhjaEuroopa ülikooli dest õppida inglise keeles filmi, televisiooni ja ristmeediat.
„Filmikunstniku eriala tähendab elukestvat õpet. Iga uue filmi puhul tuleb end kurssi viia asjadega, mida enne ei teadnud. Samuti on filmi tegemine lõppematu pingutus - alati jääb tunne, et oleks saanud veel paremini. Samas annavad need 1-2 väga head kaadrit ühes filmis piisavalt jõudu, et edasi minna.”
digi-jameediakultuur
„Saatus tõi mu Eestisse,” usub James Sunney Quaicoe, kes tulevikus kavatseb Tallinna Ülikoolist saadavad tänapäevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õpetamise viisid Ghana õpetajatele edasi anda. „Eestist sain teadlikuks hästi juhuslikult,” meenutab doktorant. „Varem tegelesin Ghana lääneosas õpe tajate arendamise ja koolitusega. Kandideerisin esi algu Kanada ja Austraalia ülikoolidesse, kuni nägin juhuslikult internetis seost Eesti ja Skype’i vahel. Sel ajal oli mul Eesti kohta väga vähe teadmisi – kui olla päris aus, siis polnud ma Eestist kuulnudki! Skype’i olin alati seostanud suurriikidega.” Eesti kohta lugedes sai James teada, et tegu on väikese, modernse ja kompaktse riigiga. „Minu kui professionaalse õpetaja huviks olid eelkõige võimalused, kuidas integreerida moodsaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid õpetamisse ja koolide töösse. Kui nägin, kui palju kasutatakse moodsaid infotehnoloogilisi lahendusi Eesti koolides, siis taipasin, et Ghanat ootab kümne aasta jooksul ees sarnane areng. Edasine kandideerimine ja Eestisse jõudmine oli nii kiire, et vahel ise ka ei usu, et olengi juba päriselt siin!” „Tallinna Ülikoolis on mul alati tunne, et suu dan endast anda maksimumi,” lisab ta. „Tallinna Ülikool on minu meelest väga rahvusvaheline, õpetajad on kompetentsed ja intelligentsed. Teisest küljest iseloomustab ülikooli paindlikkus – sa võid õppida just selliseid aineid nagu sa tunned, et on kõige rohkem vaja.”
James Sunney Quaicoe
„21. sajandi õpetaja on sisuliselt tehnoloogiliste muutuste agent, kogu aeg õpilastest üks samm ees.”
Ghana IT-doktorant: „Eestis õpitu abil aitan oma kodumaad”
Tallinna Ülikooli akadeemilistest töötajatest iga kümnes on välismaalane.
digi-jameediakultuur
„Innovatiivseid ja teaduslikes uuringutes tõestatud lahendusi kasutades teeme aktiivset koostööd tervisetooteid ja -teenuseid pakkuvate ettevõtetega. Seeläbi toetame Läänemaa arengut ning elanikkonna töövõime kasvu.” Talis Vare Haapsalu Kolledži Tervisedenduse ja Rehabili tatsiooni Kompetentsikeskuse direktor
Haapsalu Kolledž rajati Haapsallu 1998. aastal, et pakkuda heatasemelist ja rakendusliku iseloomuga kõrgharidust. Rakvere Kolledž avati 1999. aasta 1. septembril ning sellega jätkus Rakvere Õpetajate Seminarist (1912) alguse saanud õpetajakoo litus. Ka praegu õpetatakse seal alushariduse õppekaval. „Teadus-, arendus- ja loometegevuses on oluline roll kolledžite juures tegutsevatel kompetentsi keskustel. 2012. aastal loodi Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži juurde Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, mille fookuseks on ravimuda ning inimese liikumis- ja tegevusvõime uurimine. Rakvere Kolledž alustas 2009. aastal SA Virumaa Kompetentsikeskuse eestvedajana. Osalemine Targa Maja kompetentsikeskuse töös võimaldab kolledžil arendada koostöösuhteid piirkonna ettevõtetega.
regionaalne koostöö
KOOSTÖÖ
areng kompetentsus
AKADEEMILINE RAAMATUKOGU Raamatukogu, selle õpikeskus ja filiaalid toetavad 2,6 miljoni teaviku ja elektrooniliste ressurssidega kõrgetasemelise hariduse omandamist. Raamatukogul on ligi 50 000 lugejat.
Tallinna Ülikool toetab Eestimaa arengut regionaalsete kolledžite kaudu
Vanimad kogud pärinevad 1552. aastal asutatud Oleviste raamatukogust. Baltika ja haruldaste raamatute kogus säilitatakse eesti- ja võõrkeelseid enne 1940. aastat ilmunud trükiseid ja Balticaalast kirjandust. Väliseesti kirjanduse keskuses säilitatakse ja tehakse kättesaadavaks väliseestlust käsitlevaid ja väliseestlaste poolt välismaal alates 1944. aastast väljaantud trükiseid nii eesti kui ka võõrkeeles.
akadeemiline raamatukogu
„Palju oleneb ka erialast, aga mõttemaailma avardamiseks on mõistlikum otsida tippe kaugemalt ja hakata nendega koostööd tegema.” Liisa astus ülikooli 1998. aastal ja töötab siin teadurina senini. Periooditi on ta käinud välismaal tudeerimas - Kreekas, Norras ja viimati Jaapanis järvi uurimas -, kuid alati Tallinna Ülikooli tagasi jõudnud. „Kõige rohkem hoiab mind ülikooli juures inspireeriv töökeskkond,” tunnistab Liisa. „Ülikool on minu jaoks koht, kuhu hommikul on hästi hea meel tööle tulla.” Liisa lisab, et välismaal õppimise ja töötamise kogemused on kindlasti palju kasu toonud ja silmaringi laiendanud. „Olen näinud tudengite streike Kreekas ja motiveeritust Norras. Saan kinnitada, et jaapanlased on tõepoolest meeletult töökad ning seda tasub jaapanlastelt õppida küll, et tudeng enne laborist ära ei lähe, kui ta on asjad väga täpselt endale selgeks teinud. Jaapanis ei ole väljendit „peaaegu” - seal pead asjad 200% selgeks saama. Samas hämmastas mind jaapanlaste keeleoskus,” räägib ta. „Minult küsiti korduvalt, et kas Eestis on inglise keel meie emakeel. Ilmselt on tegu üpris suletud ühiskonnaga, mistõttu saavad nad jaapani keelega igal pool hakkama. Seega võivad eestlased vaid uhkust tunda, et meie maailmapilt keeleoskuse võrra rikkam on.”
Liisa Puusepp
Liisa Puusepp: vetikad,
õietolm ja maailm
Tallinna Ülikooli õppima tulek ei olnud mul esialgu plaanis, tulin hoopis sõbrannale kaasa elama,„ meenutab oma ülikooli sattumist vetikate ja õietolmu uurimisega tegelev keskkonnateadlane Liisa Puusepp.
Tallinna Ülikoolis tegutsev Säästva Arengu Hariduskeskus korraldab regulaarselt täienduskoolitusi õpetajatele ja keskkonnahariduse spetsialistidele.
terve ja säästev eluviis
Kristjan Port: „ ülikool õpetagu
mõtlemist muutuvates tingimustes”
kristjan port
Tallinna Ülikoolis terviseteadlasi ja sportlasi juhendava Kristjan Pordi sõnul on nii Eesti kui maailma sporditegemises toimumas paradigma muutus, mille kohaselt on inimesed tippspordivõtmest eemaldumas rahvaspordi poole.
Seda näitavad ka ülikoolide õppekavad, kus kombinatsioonis õpetatakse näiteks matemaatika ja kehalise kasvatuse õpetajat. „Heaks näiteks on siinjuures jalgrattasport Euroopas on see nii populaarne rahvaspordiala, transpordivahend kui ka spordiala,” märgib Port. „Esiteks on rattal tore varustus, mille remon timisega pealegi ise hakkama saab. Teiseks viib ratas kaugele uutesse keskkondadesse, ehk pakub emotsionaalselt palju. Kolmandaks ei lõhu rattasõit keha sellisel kujul nagu näiteks jooks ning on seega ka ülekaalu puhul väga hea spordivahend.” Ülikooli juures hoiavad tuntud sporditeadlast tudengid. „Üliõpilased on niivõrd põnev partner, kes üllatab seal, kus sa ei oota. Mind on kogu aeg väga huvitanud, mis juhtub nende noorte inimesega, kes ülikooli õppima tulevad. Põnev on vaadata, kuidas muutuvad nende tehnoloogilised ja sotsiaalsed oskused, toimub nii kehaline kui ka vaimne küpsemine.” „Areng, mis eristab inimest loomast, on liikumisharrastus,” tõdeb Port. „Kui looduses ringi vaadata, siis ükski loom niisama ei jookse – sa ei näe ju metsas antiloopi trenni mõttes viiendat ringi tegemas.”
Tallinna Ülikooli loengusarjad „Tervise ja liikumise ülikool” ning „Liigu teadlikult” koolitavad igal aastal sadu spordihuvilisi.
terve ja säästev eluviis
linnak
13
14
ASTRA TERRA URSA NOVA SILVA MARE
Narva mnt 29 Narva mnt 25 Narva mnt 27 Narva mnt 27 Narva mnt 29 Uus-Sadama 5
1. Õpikeskus, raamatukogu 2. TLÜ meened ja raamatud 3. Auditorium Maximum 4. Euroopa saal 5. Üliõpilaskond 6. Tallinna saal 7. Kinosaal Supernova
8. Spordisaalid 9. Aula 10. Avatud Ülikool 11. Kunstistuudiod 12. Teater Stella 13. Konverentsikeskus 14. Teadlaste Foorum
TallinnaĂœlikool Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 640 9101 Faks: (+372) 640 9116 E-post: tlu@tlu.ee
Peatoimetaja ja intervjuud: Airi Ilisson-Cruz Fotod: Kristjan Madalvee (www.madalvee.com), Piret Räni, TLÜ Fotoklubi, Sten-Ander Ojakallas, TLÜ Suvekool, TLÜ fotokogu, erakogud Kujundaja: Piret Räni / CVI: Velvet Trükk: Trükiagentuur Grupp Vastutav väljaandja: Kadri Kiigema *Kõik Tallinna Ülikooli trükises ilmunud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud teosed.
Ülikool arvudes n
n n
n n n n n n n n n
Töötajate arv (täistööaja arvestuses) sh akadeemilised töötajad sh tugitöötajad Välisõppejõudude ja teadustöötajate osakaal Üliõpilaste arv sh rakenduskõrgharidusõpe sh bakalaureuseõpe sh magistriõpe sh doktoriõpe Välisüliõpilased Väliskülalisüliõpilased Tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal Välisüliõpilaste ja -külalisüliõpilaste päritoluriigid Täienduskoolitustel osalenud õppijate arv Rahvusvahelises suvekoolis osalenud õppijate arv Inglise ja vene keeles läbitavate kursuste osakaal Kaitstud doktoritööde arv Publikatsioonide arv sh rahvusvahelisi eelretsenseeritavaid (ETISe
klassifikaatorid 1.1, 1.2, 2.1, 3.1) n
2012 1002 460,5 541,5 8,7% 10 209 1191 5885 2756 377 162* 303 2,7%
2013 969 454 516 9,4% 10 016 956 5901 2789 370 220** 318 3,8% 54 14 798 13 489 300 363 13,7% 12 23 1596 1520 550 560
Koostöölepingud rahvusvaheliste partnerülikoolidega 51 * 2011/2012 õppeaasta ** 2012/2013 õppeaasta
52