test
Mustamäe söögivalss
V
õimalus elada mustamäel on puhas õnn, kinnitab kunagine laulusalm. Kui õnnejumalanna Fortunat saavad mustamäelased kiita hommikul ärgates ja õhtul magama minnes, siis kus saavad nad avaldada austust pidusöökide jumalanna Edesiale ja joovastavate jookide jumalanna Bibesiale? Pulss võtab kõhu kaasa ja uurib, kus tänavu viiekümneseks saanud linnaosa elanikud ja selle külalised keha saavad kinnitada.
Pulsi lemmikud
1.
Kamikadze Mustamäe tee 31
Tehniliselt võttes ei asu Kamikadze (jah, just nimelt d-tähega on sildil nüüd kirjas) küll Mustamäel, ent samas, kes ikka kaardilt seda mõttelist piirjoont paneelmajade vahel nii täpselt jälgida viitsib. Nii et jäägu Mustamäe. Kunagi tippkorvpallur Martin Müürsepale kuulunud pubi on nüüdseks jõudnud söögikohtade Pirosmani ketti, mille lipulaev on Nõmme ja Mustamäe piiril juba aastaid Gruusia hõrgutisi pakkunud. Kes on Pirosmanis käinud, need kiidavad ja tahavad tagasi. Sama võib öelda ka Kamikadze kohta, mis eneseohverdajalikust nimest ja omaaegsest modernsest kujundusest hoolimata on põhimõtteliselt Marja kandi Pirosmani. Menüü on suures osas sama mis emarestoranis ning toidu ja teeninduse kvaliteet sama tublil tasemel. Taldrikutäis praetud Suluguni juustu (4.90) on iseenesest kerge kõhutäis, lambaliha tšakapuli-roas (7.90) suurepäraselt mooritud ning köögiviljane adžapsandali (5.20) tõsine alternatiiv neile, kes mingil põhjusel Gruusia söögikohas liha eirata otsustavad. Kamikadze suureks plussiks on õdus aed, kuhu šašlõkivardaviske kaugusel asuva magistraali müra pea aegu ei kosta.
2.
Bogdan Mustamäe tee 116
Ukraina trahter Bogdan seisab Musta mäed (nagu ka ülejäänud Tallinna) hõivavate Kaukaasia-päraste söögi- ja joogikohtade piiramisrõngas nagu üksik valvurkasakas keset steppi. Ja kindlalt seisab! Üks esimese asju, mida Bogdani uksest sisenenu märkab, on mehemõõtu külmik täis horilkat. Ehk siis valget viina. Enam selgemat vihjet eesootavale pole võimalik anda. Menüü on pikk ja rikkalik, alustades Ukraina pekiga mitmel moel, Ukraina boršiga jätkates ning Kiievi kotletiga lõpetades. Ehk siis pea kõik Ukraina köögi põhitegijad on kohal. Kes eelistab lihapottidele pisut kergemat, võib valida näiteks klassikalise Olivier’ salati või Hersonskii salati, ning kel eelarve napp, saab vareenikute või pelmeenidega nälja peletatud. Eelroogadest on maksatort (3), mis nimele vaatamata mahub alustassile kenasti ära, proovimist väärt. Kapsarullid (4.50) on koduselt võluvad ja viivad viinatagi keele alla. Kõik proovitu on maitsev ja värske, teenindus on meeldiv ja kiire, toitude hinnaklass mõistlik ning hinnakvaliteedi suhe väga hea. Bogdanil on, millest Türgi sultanile kirjutada.
3.
Löwenruh Mustamäe tee 59a
Juhuse tahtel ei asu ka Pulsi kolmas lemmik, Löwenruh’ nime kandev söögikoht päris administratiivsel Mustamäel. Aga nagu juba öeldud, vahemaa on väike ja piir pigem sümboolne. Löwenruh asub samanimeliselt mõisalt nime saanud pargi serval, kenasti restaureeritud kunagises tõllakuuris. Kui Mustamäe teele selg keerata, on vaade tiigi ääres asuvale restoranile suisa maaliline. Eriti kui istuda maja tagaterrassil, nautides vaadet pargile ja vulisevale purskkaevule, võib kergesti jääda mulje, et lähima linnani on hea mitu penikoormat. Asupaigast ja nimest võiks eeldada saksapärasust, kuid Löwenruh on üks paljudest Aseri poole kalduvatest Kaukaasia köökidest. Ja üks parematest, kus Pulss käinud. Löwenruh’ nime kandev veiselihaga supp (5) on tummine ja meeleolukas lihane leem, millest piisab väiksema nälja kustutamiseks. Pilaff lambaliha ja kuivatatud puuviljadega (6) on rammusalt imeline ja dolmad (5) väga head. Teenindus on püüdlik ja lahke, ainult aega kulub toitude laudajõudmiseks kaua, sest söögikoht on rahvast tulvil isegi argiõhtul. Vast ainus miinus on see, et restorani ei eralda magistraalist aed, hekk või mõni muu kõrgemat sorti asi, mis väljasistujaid liiklusmürast säästaks.
juuni/juuli 2012
27