Issuu on Google+

juuni/juuli 2012 kliendile tasuta

Tallinn, randade linn Parimad terrassid Mood: Ol端mpiaks valmis

Ewert Sundja Draakon sirutab tiibu

Illustratsioon: Ed Labetski

Pulss tähistas tänavu teist sünnipäeva. Kui me ajakirjaga üle-eelmisel suvel alustasime, polnud just ülemäära palju neid, kes vastsele projektile kaasa plaksutasid. Masu hoog alles hakkas pidurduma ja tasuta ajakiri tundus selles kontekstis üsna pöörane mõte. Teisalt on suur osa Eesti ajakirjandusest niigi Tallinna-keskne, mistõttu pealinna elu kajastavad kõik suuremad väljaanded ja meediakanalid – milleks ja kellele veel üks ajakiri? Aga ometi oli meil oma ideesse usku. Tallinn on ühest küljest küll väike ja suur osa infost, mis linnas sünnib - uued kohvikud, klubid, poed, sündmused liigub suust suhu tuttavalt tuttavale. Aga teisalt on Tallinna piisavalt suur ning siin juhtub kaugeltki rohkem kui üks sõprusvõi suhtluskond läbi käia ja teada jõuab.

Pealegi, paljudes teistes maailma linnades toimib tasuta jagatava linnaajakirja idee hästi. Tallinlastel on vaja väljaannet, mis kajastaks elu nende linnas süsteemselt ja aitaks teha valikuid, tutvustaks vahvaid kaaslinlasi ja juhataks uute elamusteni. Nüüd, kaks aastat hiljem võime rõõmuga tõdeda, et meil oli õigus. Pulss on leidnud oma koha ajakirjandusturul ja oma lugejad. Ajakirja 10 000 eksemplari suurune tiraaž kaob levituskohtadest (vt lk 74) iga numbriga üha kiiremini ja tellijaid (ärge unustage, et see on kõige kindlam viis iga Pulsi numbrit saada, vt tellimisinfot lk 76) lisandub iga kuuga. Hoiame kätt Tallinna pulsil!

Tiina Kruus toimetaja

Toimetaja: Tiina Kruus kujundAJA: Eerik Kändler Korrektor: Killu Paldrok Reklaam: Nordicom 5666 7770 Väljaandja: Linnameedia OÜ, Pärnu mnt 130-15, 11314 Tallinn www.pulsstallinn.ee, info@pulsstallinn.ee, 670 2287, facebook.com/pulsstallinn

juuni/juuli 2012

5

JUULIKUUS KÕIK VALGUSTID -15% Tallinn - Rocca al Mare Kaubanduskeskus Järve Keskus Pärnu - Suur-Jõe 48

www.skano.com

70

sisukord nr 14 juuni/juuli 2012

32

23

Foto: Maiken Staak

Kaanel EWERT SUNDjA. Intervjuud temaga loe lk 12.

54 8, 10 Linnauudised 12 Persoon. Ewert Sundja, draakon ja inimene. 18 Luubi all. Tallinna rannad. 23 Argipäev. Staažika juuksuri Helgi Bergsoni päev. 26 Test. Mustamäe söögikohad. 29 Toidu-uudised 30 Kohvik. Spirit endises headuses. 32 Test. Tallinna paremad terrassid. 36 Tehnikauudised. 39 Seisukoht. Kärt Hellerma Lasnamäe-rõõmud. 40 Mood. Valmistume olümpiaks.

40 50 Võta šnitti. Arhitekt Villem Tomiste. 51 Ilu. Õilsad õlid. 52 Ilu. Läheb nagu õlitatult. 54 Teine pilk. Londonlane Christopher Bent Tallinnas. 56 Lemmik. Inna Uidi kodune loomaaed. 58 Kingisadu. Pulsi 2. sünnipäeva auhinnaloos. 62 Plaat 63 Kino 64 Kunst. Disainer Erkki Engso. 67 Raamat 70 Külaskäik. Musta Petsi kired. 82 Üks maja. Teenindusmajast sai peen hotell.

juuni/juuli 2012

7

uudised

Põhjamaa disain Eheda Skandinaavia mööbli ja disaini showruum NORR11 on nüüd lahti Rotermanni keskuses. Rotermanni 5 / Roseni 10, Tallinn (sissepääs Rotermanni keskuse aatriumist) www.norr11.com ja www.infurn.com

Laevapood kuival maal Perepühapäevad Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormi kõrval toimuvad suvi läbi pühapäeviti kella 12–16 Luscher&Matieseni perepäevad. Ikka selle mõttega, et kutsuda inimesi Toompeale jalutama, selle ajaloost rohkem teada saama ning perega aega veetma. Vabaõhuterrass ootab ka muul ajal külla, et terrassil lauamänge, koroonat või mölkky’t mängida. Vt ka Pulsi terrasside arvustust lk 32.

Üha edenevas Lootsi keskuses reisisadama vahetus läheduses avas uksed Viking Line Quality Outlet. Lootsi 8 asuva uue kaupluse valiku magnet on soodsa hinnaga hooaja trenditooted. Esindatud on brändirõivad ja aksessuaarid (Armani, Hugo Boss, Gant jt), delikatess- ja muud toidukaubad, maiustused ning joogid. Facebook/VikingLineOutletEE.

Kochi kohvile

Vintage-pilk ette

Lootsi keskuses, sajandivahetusel ehitatud endistes aitades avati uus rahvuslikus stiilis Kochi trahter ja avar Kochi kohvituba. Trahteri menüü hoiab Eesti kohaliku köögi tuulde, kohvitoas pakutakse aga suurepäraseid sealsamas küpsetatud kooke ja pirukaid. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et trahteris saab peatselt mekkida ka kohapeal pruulitud õlut.

Kõik vintage-fännid saavad oma stiilset välimust nüüd viimistleda ka vintage-prillide ja päikeseprillidega. Me Looks Good show-ruum Toom-Rüütli 10 on koht, kus teid oodatakse. Kõik pakutavad prillid on kasutamata originaalid 1960–80ndatest − mõned isegi algses karbis. Prillide ehtsus ja iga on asjatundjate poolt kontrollitud. Valikus on Nina Ricci, Porsche, Ray Bani, Diori, Jean Paul Gaultier’ jpt prillid.

www.kochiaidad.ee

Facebook/melooksgood

8

juuni/juuli 2012

Fotod: tootjafirmad, erakogud

Facebook/Luscher &Matiesen

uudised

Kõue mõisas keeb elu Poolesaja kilomeetri kaugusel pealinnast pakub tõelist silmarõõmu vastrenoveeritud Kõue mõis. Euroopast kokkuotsitud antiikmööbli, silmahakkava sisekujunduse ja erilise õhkkonnaga mõis pakub mitmeid võimalusi. Mõisa kunagise omaniku, maadeavastaja Otto von Kotzebue reisidest inspireeritud nimesid kannavad šikid numbritoad härrastemajas ja tõllakuuris. Mõisas korraldatakse ka töötube, kursusi, laagreid ja teatrietendusi. Kolmapäevast pühapäevani kella 14–21 on avatud Kõue restoran Kaheksa Jalga, kus esindatud moekas kohalik köök. www.kau.ee

Otse lennult kohvikusse

The Body Shopi uued ideed

Valgus ja pimedus Kumus

The Body Shop avas Viru Keskuses esimese uue kontseptsiooniga „Südamega ilu” kaupluse Baltikumis. Uue kontseptsiooniga kutsub The Body Shop tarbijaid üles nii ilus olema kui ka head tegema. Ettevõtmise toetuseks loodi programm Pulse ning kaubamärgi tegemistesse kaasati esimest korda reklaamnägu, näitleja ja modell Lily Cole. Pulse’i kontseptsiooni järgi avatud uued kauplused on kujundatud liikumist toetava siseilme ja atmosfääriga ning uuenenud on ka tootevalik.

Aasta valgemal ajal on vastukaaluks põnev uurida, kuidas tõlgendavad erinevad kunstnikud pimedust. Kumus on avatud kaks eraldiseisvat valguskunstinäitust ühise pealkirjaga „Pimeduskiirus ja teised lood”. Ühe kuraatori Eha Komissarovi sõnul muutub pimedus toimivaks, kui mõtestame selle lahti eri nähtustena, mille vahel kunstnikud loovad olulisi seoseid ja kokkupuutepunkte. Projektis on oma töödega esindatud soome, läti ja eesti kaasaegsed kunstnikud.

10

juuni/juuli 2012

www.kumu.ee

Fotod: tootjafirmad, erkogud

Tallinna lennujaama saabuvate reisijate alale tekkis tore kohvik Welcome Cafe. Kasepuust lambijalgadega, rahvusmustrites sohvadega ja hea vaatega lennukilt tulijatele. Kella 7–23 avatud söögikoht pakub hommikueineid, alates kella 11 ehtsas lõõmava tulega kivi­ ahjus valmivaid pitsasid ja alates keskpäevast lõunat.

Tere tulemast Viking Line’i maailma!

IS

LA

N

TI

•Alati parimad pakkumised: • Päevakruiisid •Autopaketid • Liinireisid • Hotellipaketid

RUSSIA Gla

IR

LA

NT

I

Live

sgo w

rp o ol

Lee ds She

Birm

ingh a

eld

m Lon to

T

o

R ot t erda

m

Eind Antw hove erpe n n

B E LG

IA

Brjansk Essen

Dortm und D Düssueisburg ldorf

Varsova

Homel

Avatud uus müügiesindus otse Tallinna südalinnas, aadressil Hobujaama 4. Info ja broneerimine telefonil 1719 või booking.estonia@vikingline.com

www.vikingline.ee

persoon

Draakon sirutab tiibu Mitu aastat ei võtnud keegi kuigi tõsiselt seda prillidega blondi nohikut. Jah, ta võitis 2003. aastal noorte talentide saate „Kaks takti ette”. Järgmisel aastal esitatud „Dance”, Eurovisiooni eelvõistluse lugu, ja praegune Ewert on väljastpoolt vaadates nagu maailmaruumi kaks eri otsa. Veel mõned koosseisud ja katsetused, millest me vaevu teadlikud olime, kuni eelmisel aastal hakkas Ewerti uus bänd Ewert and The Two Dragons visalt üha enam tähelepanu keskmesse nihkuma. Selleni välja, et tänavuse aasta muusikapreemiate jagamisel tegid draakonid puhta töö, viies endaga kaasa kõik säravamad priisid. Sealtpeale on alanud Euroopa festivalide ning uute lootuste aeg. Tekst: Tiina Kruus Fotod: Maiken Staak Stiil: Liis Plato Meik: Merlit Veldi Riided: G-Star, Tallinna Kaubamaja. Täname lemmikloomapoodi Pet Center Solarises

12

juuni/juuli 2012

persoon

juuni/juuli 2012

13

persoon

M

e kohtume popis söögikohas. Ewerti käed, randmel festivalipaelad ja sõrmes eriline laulatussõrmus, näitavad selgelt ära, mis ja kes tema elus praegu kõige tähtsam on. Mis elu elaks Ewert and The Two Dragons praegu, kui mullust menu poleks tulnud? See on „oleksi” koht. Igasugused asjad oleks võinud minna teistmoodi. Mul on selles vallas olnud alati väga tugev usk. Et mingid asjad juhtuvad varem või hiljem. Sihikindel tegevus viibki tulemuseni. Millal oled seda enne kogenud? Pean end üsna rõõmsameelseks, kuigi väline olek ei tarvitse seda kinnitada. Usk sellesse, et asjad lähevad hästi, on mul kogu aeg olemas. Hea näide on see, kui läksin kunagi „Kahe takti” saatesse. Enne, kui see jõudis pihta hakata, küsiti, miks ma tulin. Vastasin: ma tulin võitma. Mul ei ole sellele usule loogilist seletust, mul on lihtsalt tunne. Võitsid tookord saate, kuid kadusid siiski päris kauaks laiema publiku silmist. Tookord olid mingid pakkumised, aga ma ei tundnud end nendega mugavalt. Kutsuti – tule, teeme ühe projekti; tule laula, mul on lood kõik valmis kirjutatud… Ma tahtsin ise muusikat kirjutada. Mu eesmärk ei olnud osaleda produktsioonis, mida „Kahe takti” võidusäras müüa. Tegelesin koduse enesetäiendusega. Tagasi vaadates tundub, et see oli selleks õige aeg.

Võib-olla poleks publik viis aastat tagasi veel meie jaoks valmis olnud.

Millega sa praeguse esimese edu puhul seni harjunud pole? Meil läks selles mõttes hästi, et on olnud võimalik end rahulikult uute oludega harjutada. Kui saime võimaluse teha Riias kontsert, oli see ikka väga kõva sõna. Järgmisel korral oli Lätis kaks kontserti: poisid, see on ju juba tuur! Järgmine kord oli kolm kontserti ja siis Leedu…

ma. Me oleme väga palju oma isiklikest sissetulekutest investeerinud, et bändina töötada, et jõuda mingisse staadiumi, kus ei pea pidevalt olmelistele asjadele mõtlema.

Mida ostsid esimese arvestatava honorari eest? Ilmselt võisin ma selle eest maksta mingit võlga, ma ei läinud midagi ost-

Sponsorite abi pole otsinud? Tuuribussi City Motorsilt saime küll, aga meile on oluline, et fookus ei kaoks õigelt kohalt ära. On väga tähtis, et

14

juuni/juuli 2012

bänd on asjade suhtes, millega ta end seob, piisavalt kriitiline. On oht, et oled lõpuks iga asja nägu ja inimesed teavadki sind reklaaminäona. Ja me ei tee ju muusikat selle pärast, et tasuta asju saada. Mis on teie edu võti? Draakonite jaoks oli aeg õige. Teadsime üksteist pikka aega, ühel hetkel tekkis kõigi meie elus hetk, mille sai täita selle ansambliga. Meie ümber tekkisid vajalikud inimesed ja ka publik jõudis teise kohta. Eesti inimeste peas oli vist toimunud mingi muutus. Võib-olla viis aastat tagasi poleks ka publik veel valmis olnud. Oled alles 29, aga sul on abielu, kaks last, kaks plaati ja edukas bänd. Tuli see kõik liiga kiiresti? Kuhu edasi? Siin võiks küsida, mis on tulnud liiga kiiresti? Eks me pingutame selles

suunas, et võtta kunagi see aeg, minna ahju peale pikutama ja lugusid kirjutama. See ei ole praegu isegi ligilähedaselt võimalik. Meie ajagraafikus on hetkel kõige vähem meie endi plaane. Praegu on kümme päeva puhkust, mõtled, et oled terve selle aja maal, aga ei saa. Võib-olla kunagi on võimalik aasta otsa mitte midagi teha. Tegelikult pole oluline see, et sa oled asjad ära teinud, vaid nende hoidmine. Kahe lapse tegemine pole väga keeruline asi, aga kuidas pärast isa olla ja seda perekonda hoida, see on töö ja selle poole püüdlengi.

Meie muusika eesmärk pole kellelgi silma märjaks ajada, aga kui nutt tuleb, noh, mis seal ikka.

On see keeruline? Olen seda nautinud esimesest päevast alates. Üldse pereelu. Mu meelest on mõnus olla noor sel ajal, kui su lapsed on väikesed. Millega oma kümme vaba päeva täidad? Kohe võtan naise ja lapsed ja sõidan vähemalt mõneks ajaks maale. Olen seal, käin metsas, mängin pilli, näeb ehk päikestki. Selliseid väga tavalisi asju teen. Esimene puhkusepäev oli tegelikult hoopis suur bussisõidupäev. Üleeile oli Soomes viimane kontsert Provinssirockil. Mis on eesmärk, milleni kavatsete jõuda? Me ei tee bändi sellepärast, et kuskile jõuda, vaid meile lihtsalt meeldib seda teha. Meile meeldib koos pilli mängida. Ainult et Eestis saavad esinemiskohad üsna kiiresti otsa. Selleks, et teha Eestis aastas viis-kuus korralikku kontserti, tuleb muul ajal piiri taga mängida. Selles mõttes on eesmärk teha võimalikult hästi seda, mida me oskame, ja selle poole püüdlemegi.

Milline oli viimane inspireeriv kontsert? Rabarock oli päris lahe. Pärast keskööd mängima hakata ja nii paljude inimeste ees! Eks toredaid kontserte on palju olnud. Mõni on ka näiteks nii intiimne, et räägime pärast lavalt kuulajatega juttu. Mis on kõige liigutavam fännikogemus? Oleme viimasel kolmel kontserdil pannud rahva kaasa laulma, see on päris võimas! Kutsud inimesi kaasa laulma ja nad teevadki seda! See on eriline kogemus, muidu oleme ju laval pigem tagasihoidlikud. Nii mõneski mõttes oli see eneseületuslik samm, mis sai vääriliselt tasutud. Miks draakonid inimestele meeldivad? Meile on öeldud, et meie muusikal on omadus vallandada mälestusi ja te-

kitada nostalgiat, olemata sealjuures kuidagi imal. Meie muusika eesmärk pole kellelgi silma märjaks ajada, aga kui nutt tuleb, siis noh, mis seal ikka. Kes on teie publik? See spekter on tegelikult hämmastavalt lai. Näiteks Prantsusmaal oli meie põhiline kuulajaskond viie-kuuekümnesed mehed, kes tulevad kontserdile ja räägivad vanadest bändidest, nad on kogu eeltöö ära teinud, muuhulgas ka eelmist plaati kuulanud. Paljud siin pole sellest ju kuulnudki! Neil, ja mulle tundub, et üldse paljudel vanema põlvkonna lääneeurooplastel, on väga põhjalikud muusikalised taustateadmised. Seal on väga nõudlik kuulajaskond. Eestis rohkem teie endi vanune? Jah, aga samas eelmisel nädalal oli üks ülesastumine, kus meiega tuli rääkima üks proua ja ütles, et talle väga

juuni/juuli 2012

15

persoon

meeldib. Kui ära minema hakkasime, manitses ta veel takkajärele: teie kuulajad ei ole ainult kolmekümnesed, pidage see meeles! Kes või mis on sind kõige rohkem mõjutanud? Eks kasvukeskkond on see, mis kindlasti mõjutab − kas anne saab kasvada viljakas pinnas. Selles suhtes ma arvan, et mu perekonnas suunati loomingulisust väga hästi. Aga see on nii pikaajaline protsess. Miks ma kirjutan nii, nagu kirjutan – sellepärast, et mul on lihtsalt olnud selline elu. Milline elu? Nagu inimestel ikka… Mõned kogemused on intensiivsemad, mõni hetk on tõesti pannud alguse mõnele tekstile, aga oluline on see, mis emotsiooni see kuulajas tekitab, mitte minu konkreetne lugu. Kui palju on laval teid ennast, kui palju kavalaid turundusplaane? Meil ei ole mingit poosi, olemegi vahetud ja ausad. Meie jaoks on elementaarne, et kui lavale läheme, oleme meie ise ja oma igapäevariietes, milles end hästi tunneme. Paljud bändid muidugi positsioneerivadki end teistmoodi. Meie oleme rohkem kodusema stiili viljelejad ja olgugi, et plaadimüügiks ja edukaks kontserdikorralduseks on vaja plaani, ilmselt ka turundusplaani, siis laval ja meie muusikas oleme ainult meie ise. Milline on seni olnud kõige raskem aeg sinu elus? Mulle ei meeldinud eriti kooliaeg. Ma tundsin end kammitsetuna, kuigi sain asjadega hakkama. Mulle üleüldse ei meeldi koolis käia, mulle ei meeldi grupisurve. Tahtsin teisi asju teha. Olen muusikaakadeemias õppinud elektronmuusika kompositsiooni. Mulle meeldiks see ära lõpetada, aga viimase poole aasta jooksul on mul vabad olnud need praegused ainukesed kümme päeva. Mida oma käekäigust võlgned perekonnale? See mõjutab inimest päris palju, millises perekonnas ta on kasvanud, kui kindlalt ta tunneb end sellises õrnemas eas. Eks hoolitsus, takka utsitamine

16

juuni/juuli 2012

ja tunnustus on see, mis paneb aluse edaspidisteks õnnestumisteks. Jätkus sulle viie õe-venna kõrvalt piisavalt vanemate tähelepanu? Vanemad tundsid mu käekäigu vastu alati huvi ja olid alati kohal, kui olid näiteks muusikakooli esinemised või muud ülesastumised. Võtad sa neist suure pere suhtes eeskuju? Mu vanemad ei teinud graafikut oma elu suhtes. Elu lihtsalt läks nii ja see tuli neil päris hästi välja. Ma ise pigem arvan, et ma ei saa kuut last. Ma vähemalt ei plaani seda.

Milline võiks välja näha sinu täiuslik päev? Saan kaua magada. Siis ilmselt üks või teine tütar ajab mind üles, tekki maha sikutades, lauldes või mängides. Hommikused rahulikud rituaalid: lehte lugeda ja kohvi juua, ja õhtul kontserti teha. See oleks päris hea päev, kui kõik need elemendid on parajalt doseeritud. Mis kümne aasta pärast saab? Loodan, et kõik on üsna samamoodi nagu praegu. Ehk on bändil näiteks võimalus logistiliselt loogilisemaid valikuid teha ja võtta rohkem vaba aega. Ka mõni laps võiks meie peres juures olla. Ja kindlasti tahaksin, et selle aja peale oleks mul ja teistel bändipoistel võimalik naised-lapsed tuurile kaasa võtta.

LUUBI ALL

Tallinna rannad ja rannakesed Tallinn avab end iga suvega üha enam merele nagu häbelik pruut, kes punastab ja varjab, sest paljud rannaalad alles ootavad avastamist. Tekst ja fotod: Piret Tali Joonistused: Eerik Kändler

Linnahalli ja Patarei vangla vaheline Kalarand on lihtsaim ja kiireim võimalus vanalinnast mereni jõudmiseks. Praegu hoonestamata, kuid peagi mereni ulatuvate majadega ala pakub mõnusat võimalust varbad liiva pista, laevu vaadata, laineid nautida  ja piknikku pidada.

18

juuni/juuli 2012

LUUBI ALL

ealinna neli suuremat randa − Pirita, Stroomi/ Pelgurand, Kakumäe ja Pikakari − on avastamist väärt. Harku järverand on, nagu on. Lisaks veel linnast väikese väljasõidu kaugusel asuvad imekaunid ja suhteliselt inimtühjad Klooga, Vääna, Lohusalu, Laulasmaa ja nii edasi. Selle aasta suurim löök rannarõõmude nautlejatele on G4S rannavalvurite valvetorn-kindlus-konteinerid. Pole neis rannale omast avatust. Välja näevad sellised, otsekui oleks pime inimene neid käsikaudu kujundanud ning nagu üritaks neid keegi pidevalt tormijooksuga vallutada. Pamela Andersoni sealt rannavalvurina välja voogamas ei kujuta isegi parima fantaasia korral ette. Teine, mis Tallinna randadele iseloomulik, on termokastidest müüdavad tšeburekid ja soojad õlipirukad. Nagu pakuvad Pärnu rannas jäätist, lehti ning lotopileteid õpilasmalevlased. Pirukamüüjate hõiked on Stroomi ja Pirita lahutamatu osa.

Regatiaega pidama jäänud Pirita Ehkki Pirita tee on ratastel rullivatest kodanikest tulvil, jääb hämaraks, kuhu nad mööda seda promenaadi sõidavad. Ilmselt edasi-tagasi.­ Rannas, mis jääb Pirita jõe sillast kaugemale, nii suurt voogu kergliiklejaid enam ei näe. Nagu oleks Pirita rannaala üks väljalöödud hammas enne Viimsit. Ometi avaneb just Piritalt linnale­ kaunis vaade ning sealt leiab kaks kilomeetrit liivaranda, kuhu kõige parem ongi umbse bussi asemel vurada rattaga. Ummikud on ju nagunii metsikud ja seda, et sinna kesklinnast taas paat käima hakkaks, nagu kunagi 1960ndatel, pole vist loota. Pärast menukate rannakõrtside (à la Regati baar, Pirita rannahoone, ööklubi Piraat) väljasuremist kinnisvarahaide hammaste vahel on Pirita pigem päevane ajaveetmiskoht, mis nutab aja-

kohastamise järele. Tundub, nagu poleks pärast olümpiatõrviku kustumist enam suurt toimunudki. Ainus positiivne elamus on Kalevi jahtklubi restoran. Pirita linnaosavalitsusest öeldakse, et peamiseks sihiks on võetud ranna tänapäevastamine. „Pikka aega on seda takistanud bürokraatia ehk ranna formaaljuriidiline kuulumine riigile, hoolimata tõigast, et tegelikult panustab linnaosa igal aastal randa ja selle korrashoidmisele ligikaudu 75 000 eurot,” selgitab Priit Pruul linnaosavalitsusest. Praeguseks on olemas esialgsed kavandid, mille kohaselt tuleb rannametsa korralik val-

juuni/juuli 2012

19

LUUBI ALL

gustatud kergliiklustee, plaažile pannakse püsti­ müügikioskid, miks mitte ka lukustatavad riiete­hoiud ja erinevad meelelahutusatraktsioonid. Juba paari aasta pärast loodetakse tõdeda, et Pirita on tõepoolest Tallinna esindusrand. Ka püüdlemine sinilipu poole kestab. Sel aastal on parandatud olmetingimusi: konteiner-WC, milles on pea 30 kohta veevarustusega tualettruume, ja ka imikute mähkimislauad. Lisaks paigaldatakse randa välidušid. Tavapäraselt on biitšil võimalik mängida jalg- ja võrkpalli ning lastel lustida mänguväljakutel. Paigaldatud on karussell ja ronimisredel teismelistele,

samuti uus kogus fitness-seadmeid. Rohkem on mõeldud ka ratastooliinimestele − ehitatud on veel üks invatee veepiirile liikumiseks ja puitplatvorm. Uue näo on saanud rannapingid ning paigaldatud on viis jalgrattahoidjat kokku 30 kohaga. Rannas võib kohata ohtralt välisturiste, eriti just soomlasi neist kantidest, kus veel jaanipäevalgi mõni järv jääs on. Omaette lust on vaadata ka surfikursusele registreerunud valgekraesid, kes on kõhetunud lihaste ümber kalipso punninud ning nüüd kujutlevad, et murravad muuli kõrval metsikuid laineid.

Hoogsalt urbaniseeruv Kakumäe Kakumäe ja Stroomi rand on omavahel kergliiklusteega ühendatud ja sinnagi on mõnus linnast rattaga vurada mööda soisele rannale­ rajatud laudteed. Iga kord Kakumäele sattudes­ hämmas­tun, kuidas sinnakanti kerkib maju nagu seeni. Tundub, et varsti on need juba jalgu­pidi vees. Üsna metsik plaaž on iga aastaga järjest rohkem asfalteeritud, parklastatud ja pingistatud. Autoga kohale sõitmiseks lihtne ja odav, parkimine on lähedal ja tasuta. Kakumäe lahe sopp on varjatud külmade­ põhjakaaretuulte eest. Rannaala on ligi 12 hektari suurune ja üsna soine, kuid supluskoha rannajoone pikkus on poole kilomeetri ringis. Suplemiseks ja ujumiseks kasutatav laheosa on tähistatud poidega. Surfamine, millest on saanud tõeline randade nuhtlus, on seal välistatud. Ka lemmikloomad pole seal teretulnud. Rannas on päeval rannavalve ja vajaduse korral osutatakse esmaabi. On pingid, riietuskabiinid, moodulvetsud ja dušš. 2007. aastal rajati Kakumäe rannaparki ligi kilomeetripikkune valgustatud terviserada, mida ääristavad erinevad sportimisvahendid. Randa on ehitatud väikelastele mänguväljakud, suurematele pallimänguväljakud. Liivaluidete taga kulgeb rannaga rööbiti kergliiklustee, mille ääres asuvad pingid ja kioskid. See rand on väike, minimalistlik ja ajab asja ära.

20

juuni/juuli 2012

LUUBI ALL

Harku rand – pigem veespordiks kui ujumiseks Õismäel asuv Harku järve rand on üks müstilisemaid pealinna randu ning mõeldud ilmselt neile, kel pole mahti bussi istuda, et mereni sõita. Tualetid ja prügikastid on seal olemas, rannavalve ja teated vee kvaliteedi kohta samuti. Õhtuti kipub küll prügi veepiirini voolama. „Vee kvaliteedi kontrollimiseks on üks seirepunkt, mis asub ranna keskel. Harku järve ranna suplusvee kvaliteet ei ole stabiilne,” tunnistas Toomas Raag Haabersti linnaosa valitsusest. Peamiseks probleemiks on tsüanobakterite õitsengud, kuid rannas esineb suplushooaja jooksul aeg-ajalt ka lühiajalist reostust. 2007.–2010. aasta suvedel oli suplusvesi siiski hea. „Vee kvaliteedi mõjutaja on eutrofeerunud

järv ise, milles põhjamudasse kogunenud toitaineterikkad setted toodavad järvele endale reostust. Esineb suhteliselt palju makrovetikaid ja fütoplanktonit,” kommenteerib Raag. Tänavu otsustas Tallinna linnavalitsus anda osa Harku järvest suveks surfirajana kasutamiseks eraisikule rendile. Nii läheb umbes 5500 m2 järvest suveks välispordirajatise püstitamiseks. Ka mullu Harku järvel paiknenud surfirada kasutati usinalt. Surfirajal paikneb veelauasüsteem, lastele pakutakse pallisõitu. Rada saab kasutada instruktorite juhendamisel.

Stroomi − mets, meri ja hobused Ehkki Stroomi rannal on pisut kehvem maine­ kui elitaarseks pürgival Pirital, võitlevad nad mõlemad vee ja ranna puhtust näitava sinilipu saamise nimel. Seni pole neist kumbki seda saanud, aga Stroomi eelis on see, et seal liigub inimesi aasta ringi. Stroomi rannas on avarust, pikki ja laiu promenaade, igas eas lastele mõeldud ning ka tuulte eest varjatud mänguväljakuid niivõrd palju, et linlase silm peaks igal sammul särama. Pelguranna rannaalale on viimastel aastatel sedavõrd investeeritud, et seda võiks suisa linna parimaks rannaks pidada. Põhja-Tallinn juba teab, kuidas oma valija südant võita. Juba jala mööda Kolde puiestee alleed või läbi Kopli sinna kulgeda on kuidagi pidulik tunne, promenaad on pikk ja rahvast palju, nagu peetaks pidu. Inimesed istuvad pinkidel, mängivad kabet ja doominot, jalutavad, loevad, spordivad,­ on vedanud rannale oma grillahjud, lapsed, koerad ja vanainimesed ning lasevad autost muusikat. Elu käib täistuuridel. Kahju, et esimese vabariigi ajal suurejoonelist rannahoonet valmis ei saadud. Praegune on küll efektse katusega, kuid mahutab vaid paar ruumi ning tema kajakat meenutav välisilme ongi tema parim osa. Ainult baar, kus varem efektse­meigiga priske maadam aasta ringi rammusaid grillroogi ja napse­müüs ning kus sai keskerakondlaste piltidega ea-

juuni/juuli 2012

21

tud reklaami järgides võib sealkandis viljeleda ka lohesurfi. Merevesi on seal selge, puhas ja sügav. „Selle ranna arengusuunad sõltuvad kogu piirkonna arengust, eelkõige kinnisvara käekäigust. Rand vajab kanalisatsiooniühendust,” sõnab Rosen­ blatt Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest.

Kalarand − kaduv kunst

Kui endine merekindlus ja kauane Patarei vangla endale rikast kosilast ei leia, pole seda randa ja puhvetit enam järgmisel suvel vist lootust näha. Aga praegu paistab sealt nii Lennusadam kui ka Tallinna vaated.

katest reklaamkruusidest teed rüübata, on suve alguses nagu välja surnud. Katkise akna ees on vineertahvel. „Kohtuvaidluste tõttu endise rentnikuga on rannahoone siiani tühi,” tunnistab Andres-Marius Rosenblatt Põhja-Tallinna linnaosa valitsusest. Stromkal saab mängida korv-, võrk- ja jalgpalli. Pargilikus Merimetsas on terviserajad ja trenažöörid. Rannaala läbib kergliiklustee, mis tulevikus ühendab omavahel Pelguranna, Pikakari ja Kakumäe. Haljasalad on hooldatud ning neli paika on ette nähtud legaalselt lõkke tegemiseks. Süte jaoks on isegi eraldi konteinerid. Lõbusaid seltskondi jagub päris võimsatele pinkidele. Tulevikumuusikaks on hajutada ranna keskosa kontsentreeritust ja rajada mõlemale poole uued teeninduskohad koos WC, duššide ja müügipunktidega. Hakka või arvama, et Pelgurand on uus Kalamaja. Eriti kui rannal veel päikeseloojangul hobustega kapatakse, mida alailma juhtub. Siis annab nunnumeeter täiega kuuma.

Tegelikult on kõige lihtsam ja kergem moodus vanalinnast veeni ulatuda, minnes linnahalli juurest Kalaranda. Praegu veel hoonestama tühermaa on õhtuti täis palli mängivad noori,­ piknikulisi, rannal peesitajaid. Selle maa-ala kortermajade alla paigutamine tundub olevat avaliku ruumi puhas raiskamine. Ka sealne rand, kuhu kunstiprojekt Lift 11 mõnusad laudadega ülelöödud päevituskohad­ lõi, on imetore. Ujuda küll ei soovitaks, aga plaažil päikest võtta, lainetemüha kuulata ning laevu vaadata on väga mõnus! Vajaduse korral saab Kalamaja pagaritöökojast piknikukraami kaasa osta. Üks teine pentsik rand asub rikast kosilast ootava Patarei vangla hoovil, kus viimast suve kohtab ka üsna naljakaid pidusid ja korralikku rannabaari. Seal on nii liiv kui ka lamamistoolid ja meremüha ning ajalooline kindlusehoone sealsamas. Mõnel pidusemal tunnil võib seal kohata ka neid mehi, kes on viibinud seal aegadel, kui lukud ja riivid veel ees olid. Õhtuti on aga mõnusalt boheemlik, keegi plõnnib kitarri ja keegi paneb vaimu.

Pikakari − sügav vesi ja võimsad lained Enne 2006. aastat oli Paljassaarel asuv Katariina kai äärne puhas liivariba eriti kiiresti sügavaks mineva veega üsna metsik. Vahel sõitis auklikule kaile limusiin pruutpaariga (imeilusad slaavi­ preilid vanemate härradega), et end Tallinna vaate taustal jäädvustada. Sealsamas kõrval leotasid õngi kalamehed, transistor kõrval, ning hüüdsid joviaalselt – kibe-kibe. Kui aga mõni kruiisilaev möödus, tormasid kõik rannal oma lihavardaid kõrbema jättes ja hurraa hüüdes merre laineid nautima. Nüüd on rand valvatav, mänguväljakute, atraktsioonidega, parkla ja kergliiklusteega. Lisaks sellele saab sealsel linnukaitsealal kevadeti rändlinde vaadelda. Kui siiani pidi kogu vajaliku kraami Pikakarile kaasa võtma, siis nüüd lubab linnaosavalitsus ka toitlustust ja kalja. Kalatööstuse juures koha-

22

juuni/juuli 2012

Kahe nimega − Stroomi ja Pelgurand − tituleeritud plaaž oleks ilma proletaarse vabrikulinnaosa minevikuta ilmselt kiiremini linlaste huvikeskmesse jõudnud. Aga nüüd on Pelgurand oma ligi tosina mänguplatsiga nagu laste Las Vegas. Äkki on Pelgurand uus Kalamaja, kuigi hruštšovkadega ja merele veelgi avatum?

argipäev

Proua Käärkäsi Pea seitsekümmend aastat on juuksur Helgi Hildegard Bergson moodsa naisena rabanud hommikust õhtuni tööd teha. Tema soenguid on nõukaajal kümneid kordi parematest parimaks hinnatud. 84-aastane daam pole veel pensionile läinud ja lähiajal ei kavatse ka. „Töötan senikaua, kuni jaksu on! Mõned küll küsivad, miks ma tööl käin, ja teinekord ootan kliente tükk aega. Aga kodus ma istuks samamoodi! Siin saan teistega suhelda, vaadata, mida teised juuksurid teevad,” rõõmustab proua Helgi. Tekst: Iiris Saar Fotod: Marko Mumm

juuni/juuli 2012

23

argipäev

8.00

Ma olen hommikuse unega. Aga kell 8 ärkan täitsa vabatahtlikult. Voodist tõusmata teen hommikuvõimlemist. Võimlen kätes ja jalgades vere käima. Ringitan käsi randmetest, siis teen jälle poksiliigutusi. „Jalgrattasõit”, jalalabaringid ning pingutan sääremarju. Loen 20–30ni, nii pikalt teen iga harjutust.

8.20

Pesen, meigin ja teen juuksed korda. Mingeid erilisi protseduure pole ma lasknud näole teha, kõik on nii, nagu jumal lõi. Ma arvan, et see on geenidest.

8.40

Elan koos poja ja miniaga Viimsis. Pojapojad elavad juba omaette. Selleks ajaks, kui mina alla tulen, on poeg ja minia juba söönud. Mulle meeldib nn pätikohv, panen puru tassi põhja ja kallan keeva vee peale. Kohv peab olema suhkru ja koorega. Täna teen minia soolatud lõhest kaks võileiba, ühe söön kohe, ühe võtan tööle kaasa.

9.15

Sõidame pojaga mööda Pirita teed, mis on juba enne Piritat umbes. Sõites ajame niisama juttu. Täna rääkisin naljaka loo salongist ja soomlasest kliendist. Meil on ühesugused prilliraamid, minul kuldsed, temal hõbedased. Kui need kõrvuti on, ei tee vahet. Mõni aeg tagasi tuli ta jälle Eestisse ja juuksurisse. Istus tooli ja pani prillid lauale. Mina hakkasin tööle, võtsin laualt tema prillid ja panin pähe. Korra küll mõtlesin, et kuidagi udused, peaks puhastama, aga kliendil oli kiire. Sain töö valmis, mees maksis arve ja hakkas prille otsima. Ei ole! Lahkus ja tuli tagasi, et ikka peavad siin olema. Mina otsisin ka ja korraga märkan, et ühed prillid olid mul ninal ja teised töölaual. Mees veel imestas, et kuidas ma sain uduste prillidega töö tehtud. Ütles, et tema poleks paremini suutnud juukseid lõigata. Naersime mõlemad. Ta käib minu juures tänaseni.

9.45

Jõuan tööle. Salong avatakse küll kell 8, aga mina tulen paar tundi hiljem, sest poeg toob mu hommikul autoga linna ja temal algab tööpäev kell 10. Vahetan riided ja panen oma töövahendid paika. Tahan alati enne klientide tulekut valmis olla.

11.00

Saabub esimene klient, seesama soomlane, kellega meil prillid sassi läksid. Ta ükskord tuli ja jäigi käima. Tegelikult mulle eriti ei meeldi meeste juukseid lõigata, naiste lõikused on põnevamad. Koolis sain meestelõikuses hindeks kolme!

12.00 10.00

Algab tööpäev. Ma käin tööl poole kohaga. Teisipäev ja neljapäev. Kliente mul jagub, kuigi mitte nii nagu vanasti, kui tulin tööle kell 7 hommikul ja lahkusin 9 õhtul, teinekord hiljemgi veel. Siiamaani pole ma siiski salongi kohatasule omast taskust juurde maksnud.

24

juuni/juuli 2012

Lõpetan soomlase juukselõikuse ja saadan ta välja.

12.10

Saabub väike vahe, kuni saabub järgmine klient. Lappan ajakirju, sest pean hoidma silma peal ka uutel soengumoodidel ja toodetel. Nõukaajal pidi olema nutikas, kuna vahendeid polnud saada. Soenguid kinnitati näiteks linaseemnevedelikuga ja õllega, kuigi õlu tegi juuksed tuhmiks. Mõni olla kasutanud ka lahjendatud mööblilakki, aga mina mitte.

12.30

Saabub järgmine klient. Värvin tal juukseid. Ma teadsin juba algkoolis käies, et ma tahan juuksuriks saada. Ei oskagi öelda, kust ma selle mõtte sain, aga kaks aastat pärast algkooli lõppu tulin Tallinna juuksurite kooli. 17-aastaselt alustasin juuksurina.

15.30

Teen tassi teed ja söön ära kaasatehtud võileiva. Tööl ma kohvi ei joo, ainult teed. Teinekord teen pikema lõuna, kui kliente pole, ja ajan linnas oma asju. Või teeme tüdrukutega vastastikku − mina maniküürijale soengu ja tema mulle maniküüri.

16.00

Minu tööpäev lõpeb. Aga mitte alati − kui klient tahab tulla kell neli, siis võtan ta ikka vastu! Eriti viimasel ajal olen mõelnud, et kaua ma veel tööd teen, kas sügiseni pean vastu. Aga ikka jätkan. Eks ma ühel päeval pean lõpetama ka.

16.15

Helistan pojale, et olen valmis. Sõidame koos koju, kui ta ka tulema saab. Teinekord saan varem valmis või läheb temal kauem, siis ootan töö juures. Täna on tal palju tööd ja ma sõidan bussiga koju.

17.00

Jõuan koju. Lähen oma tuppa ja vahetan kohe riided. Vaatan üle oma kassikujude kogu. Kasse on kogunenud juba 189 tükki. Esimese ostsin ise aastaid tagasi ühelt reisilt. Paljud on ka kingitud. Helistan õele Ilsele. Ta saab varsti 90-aastaseks. Ema elas meil ka väga kaua, üle üheksakümne, meil on vist tema geenid. Õde sai mõni aeg tagasi insuldi, üks jalg ei hakanudki enam liikuma. Aga mõistus on tal selgem kui minul. Räägime temaga peaaegu iga päev.

14.00

Järgmine klient soovib keemilisi lokke. Mõned kliendid käivad minu juures kolmandat põlve. Vanaemad on juba surnud, aga käivad lapsed ja lapselapsed. Minuealiseid käib vähe. Mõned küll ütlevad, et miks ma käin tööl, ja teinekord ootan kliente pikalt. Aga kodus ma istuks ju ka! Vaid üksikutel päevadel pole ühtegi klienti tulnud.

18.00

Sööme miniaga õhtust väljas terrassil. Täna on ta valmistanud ahjukala. Ta teeb väga hästi süüa. Vanasti tegin ma kogu aeg süüa, nüüd pole ma enam aastaid teinud, vist ei oskagi. Mul on väga tore poeg ja väga hea minia. Meie majas tüli ei ole. Kodutöödes oleme miniaga kokku leppinud, et tema teeb süüa, mina pesen ja triigin pesu. Nüüd ma enam nii palju ei triigi, nad viivad suured voodipesud pesumajja. Aga enda omad triigin ikka ära.

19.00

Mängin õues taksiga või loen verandal lehti ja ajakirju. Kui on väga töine päev olnud, siis viskan pikali, puhkan ja mõtlen. Elu pole kerge olnud, abikaasa suri mul varakult. Olime kolm aastat abielus, poega kasvatasin üksi. Praegu on väga ilusad ilmad olnud, aga aias pole mul kahjuks midagi erilist teha, kasvumaja pole, lillepeenraid vaid mõned. Aga murus ajavad end tulikad üles, ma rohin neid välja.

00.00

Pesen, kreemitan ja sätin end magamaminekuks valmis. Minu igaõhtune traditsioon on klaas piima. Joon ja lähengi magama. Magan rahulikult hommikuni, unenägusid pole ma enam aastaid näinud. Sellest on küll väga kahju. Teinekord tahaks küll midagi näha. Õde ikka räägib, et nägi jälle imelikku und. Aga ega tema end nii palju väsita ka kui mina.

22.00

Lähen oma tuppa televiisorit vaatama. Varem õmblesin palju, aga nüüd pole enam aastaid näpu­tööd teinud. Teinekord vaatan ka all poja ja miniaga koos saateid. Minul ei tule niipea und, aga minia läheb peatselt magama ja ka poeg jääb tavaliselt teleri ette tukkuma. Ma teen talle vahel jalamassaaži. Saadan poisi magama ja vaatan oma filmid lõpuni.

juuni/juuli 2012

25

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

26

juuni/juuli 2012

test

Mustamäe söögivalss

V

õimalus elada mustamäel on puhas õnn, kinnitab kunagine laulusalm. Kui õnnejumalanna Fortunat saavad mustamäelased kiita hommikul ärgates ja õhtul magama minnes, siis kus saavad nad avaldada austust pidusöökide jumalanna Edesiale ja joovastavate jookide jumalanna Bibesiale? Pulss võtab kõhu kaasa ja uurib, kus tänavu viiekümneseks saanud linnaosa elanikud ja selle külalised keha saavad kinnitada.

Pulsi lemmikud

1.

Kamikadze Mustamäe tee 31

Tehniliselt võttes ei asu Kamikadze (jah, just nimelt d-tähega on sildil nüüd kirjas) küll Mustamäel, ent samas, kes ikka kaardilt seda mõttelist piirjoont paneelmajade vahel nii täpselt jälgida viitsib. Nii et jäägu Mustamäe. Kunagi tippkorvpallur Martin Müürsepale kuulunud pubi on nüüdseks jõudnud söögikohtade Pirosmani ketti, mille lipulaev on Nõmme ja Mustamäe piiril juba aastaid Gruusia hõrgutisi pakkunud. Kes on Pirosmanis käinud, need kiidavad ja tahavad tagasi. Sama võib öelda ka Kamikadze kohta,­ mis eneseohverdajalikust nimest ja omaaegsest modernsest kujundusest hoolimata on põhimõtteliselt Marja kandi Pirosmani. Menüü on suures osas sama mis emarestoranis ning toidu ja teeninduse kvaliteet sama tublil tasemel. Taldrikutäis praetud Suluguni juustu (4.90) on iseenesest kerge kõhutäis, lambaliha tšakapuli-roas (7.90) suurepäraselt mooritud ning köögiviljane adžapsandali (5.20) tõsine alternatiiv neile, kes mingil põhjusel Gruusia söögikohas liha eirata otsustavad. Kamikadze suureks plussiks on õdus aed, kuhu šašlõkivardaviske kaugusel asuva magistraali müra pea­ aegu ei kosta.

2.

Bogdan Mustamäe tee 116

Ukraina trahter Bogdan seisab Musta­ mäed (nagu ka ülejäänud Tallinna) hõivavate Kaukaasia-päraste söögi- ja joogikohtade piiramisrõngas nagu üksik valvurkasakas keset steppi. Ja kindlalt seisab! Üks esimese asju, mida Bogdani uksest sisenenu märkab, on mehemõõtu külmik täis horilkat. Ehk siis valget viina. Enam selgemat vihjet eesootavale pole võimalik anda. Menüü on pikk ja rikkalik, alustades Ukraina pekiga mitmel moel, Ukraina boršiga jätkates ning Kiievi kotletiga lõpetades. Ehk siis pea kõik Ukraina köögi põhitegijad on kohal. Kes eelistab lihapottidele pisut kergemat, võib valida näiteks klassikalise Olivier’ salati või Hersonskii salati, ning kel eelarve napp, saab vareenikute või pelmeenidega nälja peletatud. Eelroogadest on maksatort (3), mis nimele vaatamata mahub alustassile kenasti ära, proovimist väärt. Kapsarullid (4.50) on koduselt võluvad ja viivad viinatagi keele alla. Kõik proovitu on maitsev ja värske, teenindus on meeldiv ja kiire, toitude hinnaklass mõistlik ning hinnakvaliteedi suhe väga hea. Bogdanil on, millest Türgi sultanile kirjutada.

3.

Löwenruh Mustamäe tee 59a

Juhuse tahtel ei asu ka Pulsi kolmas lemmik, Löwenruh’ nime kandev söögikoht päris administratiivsel Mustamäel. Aga nagu juba öeldud, vahemaa on väike ja piir pigem sümboolne. Löwenruh asub samanimeliselt mõisalt nime saanud pargi serval, kenasti restaureeritud kunagises tõllakuuris. Kui Mustamäe teele selg keerata, on vaade tiigi ääres asuvale restoranile suisa maaliline. Eriti kui istuda maja tagaterrassil, nautides vaadet pargile ja vulisevale purskkaevule, võib kergesti jääda mulje, et lähima linnani on hea mitu penikoormat. Asupaigast ja nimest võiks eeldada­ saksapärasust, kuid Löwenruh on üks paljudest Aseri poole kalduvatest Kaukaasia köökidest. Ja üks parematest, kus Pulss käinud. Löwenruh’ nime kandev veiselihaga supp (5) on tummine ja meele­olukas lihane leem, millest piisab väiksema nälja kustutamiseks. Pilaff lamba­liha ja kuivatatud puuviljadega (6) on rammusalt imeline ja dolmad (5) väga head. Teenindus on püüdlik ja lahke, ainult aega kulub toitude laudajõudmiseks kaua, sest söögikoht on rahvast tulvil isegi argiõhtul. Vast ainus miinus on see, et restorani ei eralda magistraalist aed, hekk või mõni muu kõrgemat sorti asi, mis väljasistujaid liiklusmürast säästaks.

juuni/juuli 2012

27

TEST

Pole viga

4.

Veski kõrts Laki 11a

Mustamäe industriaalkommertsi piirkonda püsti pandud tuulik mõjub sama pentsikult kui metallurgiakombinaat keset rabamaastikku. Ometi seisab üks veski vete, see tähendab Laki uulitsa pääl. Veskitööd ei tehta sääl, kuid kõhutäidet ja joogipoolist saab küllaga. Söögikoht, mis mõistagi kannab nime Veski, rõhub traditsioonidele ja nostalgiale, pakkudes Eesti talupojakööki ja kolhoosi süldipidude gurmeed nende kombinatsioonide peaaegu parimas mõttes. Pelmeenid, rosolje, heeringas, singi-juustusalat, seljanka, seakarbonaad ja šašlõkk − kõik need ja teised aegade jooksul eestlase DNA-sse salvestunud klassikud seisavad menüüs sirges rivis nagu rehapiid. Lauale saabuv räimepurk (3.20) lausa nõuab pitsikest külma ja kangemat. Ja jagub sest purgitäiest ka teise jala jaoks. Kiievi kotlet (6.30) on küll mõnevõrra üle paneeritud ja pisut kuiv, kuid samas suhteliselt viisakas kõhutäis. Kvaliteedi ja hinna tase on Veski kõrtsis paigas, pisut küll kolesterooli poole kaldu. Paneme see rahvusliku eripära arvele.

5.

Kalimera Akadeemia tee 15a

Kalimera avamine on ilmselt üks vähestest, kui mitte ainus viimasel ajal Kreekaga seotud positiivne sõnum. Restorani pidajateks-küpsetajateks pole siiski majanduspõgenikud, vaid kohalikud. Kalimera, mis reklaamib ennast kui „killuke Kreekat Mustamäel” asub tehnikaülikooli linnakus isikupäratus büroohoones, kuid vähemalt söögikoha sisekujunduses domineerib kreekalik sini-valge. Päevasel ajal pakutakse mõistliku hinnaga koduseid roogasid, nagu pikkpoiss või värskekapsasupp, õhtul vahetab päevapakkumised välja Vahemere- ja Kreekapärane menüü. Pitat tuuakse lauale enam kui piisavalt, Kreeka salat (3.50) on helde käega kokku pandud mehine ports rohelist-punast ja fetajuustu. Eelroogadest on nii filopirukad (3.50) kui ka Vahemere suupistetaldrik (4) lihtsalt suurepärased. Kokkade grilli käsitsemise oskused loodetavasti siiski arenevad ajapikku, vähemalt proovitud souvlakivarda (7) lihatükkide küpsusaste jättis tublisti soovida. Bifteki (10) seevastu oli tasemel. Kalimera menüüle võiks ette heita lühidust, mistõttu on puudu nii

28

juuni/juuli 2012

mõnedki Kreeka klassikud, kas või näiteks moussaka. Tänuväärt koht, mil loodetavasti läheb paremini kui emamaal.

6.

Sõprus Sõpruse puiestee 195a

Lepistiku pargi puude vilus paiknev Sõprus tundub olevat mikrorajooni menukaim söögikoht. Seltskond on kui sotsioloogiline läbilõige üheksakorruselise paneelmaja elanikest. Ja nad kõik tunnevad end üpris mõnusasti. Sõpruse menüüs kohtuvad Kaukaasia ja Euroopa köök, kuid rõhuv enamik kundedest ei lase ennast viimasest häirida. Šašlõkid, kebabid ja muud mägilaste road on need, mida ettekandjad näljaste hordide ette kannavad. Lauad on lookas, baarimees täidab vahetpidamata karahvine viinamarjarüüpega, rahvast muudkui voorib ja voorib ning sünnipäevaseltskonnad lükkavad laudu kokku. Ka pärastlõunasel ajal on Sõpruse allkorrus rahvast tuubil täis, teine korrus täitub sama kiiresti ning mõned näljased peavad jahedat ilma trotsides väljas koha leidma. Mis tähendab paraku seda, et ooteaeg venib pikaks. Võib-olla tingis seda koormatud köök, kuid kõigil proovitud roogadel jäi tsimaruke täiusest puudu. Julienne (juustuga üleküpsetatud kanaliha, 2) oli pisut kuiv, niisamuti friikartulid, Ljulja kebab (4.50) ja dolmad (4.50) tahtnuks rohkem maitsestamist, millegipärast Maroko-päraseks nimetatud šašlõkk (5, ilma lisanditeta) mahlasust. Ehk siis kokkuvõttes: hindeks neli, millest neli plussist lahutab paar näpuotsatäit maitseaineid ning viiest pisut rohkem tähelepanu pannil toimuvale.

7.

Soku pubi Tervise 21

Et Soku pubi paikneb Mustamäe serval Tiit Soku korvpallikooli spordihallis, pole raske arvata, kes kellelt nime sai. Erinevalt korvpallilegendi omaaegsest tegutsemisest mänguplatsil ei paista pubi menüü suurt millegagi silma. Nii valitseb praadide nimekirja Eesti pubinduse kuldne kolmik: kanafilee, siga ja lõhe. Pluss pastavalik ja lastele friikad lisandiga. Ka supivalik on suures osas sama, mis igas teises pubis. Road on lihtsad, kuid kvaliteetsest toorainest, korralikult vaaritatud ning praekõrvane salat on värske ja krõmps. Pastade hinnad jäävad 6 euro kanti, praed vahemikku 7.50–10 eurot. Samas tuleb enamikule praadidest lisand eraldi juurde osta, mis lisab hinnale kuni 1.80 eurot. Siit tulenebki pubi suurim miinus:

võrreldes kas või kesklinna sarnaste söögikohtadega (vt eelmise Pulsi pubide ülevaade) on Soku pubi toit üle hinnatud vähemalt pooleteise euro võrra. Plusspoolele tuleb kanda avaratest akendest avanev vaade, mis vaikse männimetsa poole avanevalt terrassilt on lihtsalt oivaline. Ka teenindus on äärmiselt meeldiv.

Olge hoiatatud

8.

The Black Mount Pub Tammsaare tee 133

Kui söögikohal on põhjendamatult peenutsev väljamaine nimi, tasub olla kahtlustav. The Black Mount Pubi puhul saavad kõik kartused ja eelarvamused­ kuhjaga täidetud. Kõrtsi sisemus on aastatest ja pikkadest pubiõhtutest räsitud ning menüü vaimuvaesus ruudus. Seljanka ja koorene lõhesupp, karbonaad ja karbonaad sibula-juustukattega, lõhe­ medaljon − siin on kõik Eesti kehvade kõrtside stammroad. Aga olgu, kui hind on talutav ja kokk aus, pole hullu, sest kellele siis ei maitseks üks kena särisev... karbonaad või mahlakas kanafileerull peekoni ja ploomiga? Hinnad tunduvad menüüs järge ajades normaalsed − supid vahemikus 2–2.60 eurot ning praed 4.80–5.50 eurot. Tellitu lauale jõudes selgub paraku, et toit on lihtsalt masendav. Kui selle paiga kohta midagi positiivset öelda, siis vähemalt kohv kannatab joomist ning teenindajapiigad on virgad ja kenad. Aga kui te juhtumisi avastate end Tammsaare tee sellest kandist, silme ees näljast must ja janu tapmas, siis The Black Mount Pubi asemel minge parem sama katuse all olevasse Maxima poodi, ostke sealt pakitud võileib või salatikarp, meelepärast joodavat ja einetage rahulikult sealsamas männi all.

toit ja jook

Tšip-tšip-tšip ja valmis! Naudingute kunst Imre Kose Pegasus Üks, mis kindel – see raamat on väga autori nägu! Ülemeelik raamat kihutab retseptides nagu Ameerika mägedel – kõrvuti seisavad nii ürditee kui ka klorofüllijook, marineeritud räim ja Vietnami kala. Kõiki retsepte ühendab hoolega valitud tooraine ja hõlbus valmistusviis. Et oleks fun ja maitseks hästi – seda suunda näitavadki raamatu kerged vahemerelised ja aasia maitsed.

Koogikosk Nadežda Kaarma Nadja koogid 2 Uues raamatus on teile toatäis uusi magusaideid armastatud koogimeistrilt Nadja Kaarmalt. Siin ei loeta kaloreid ega mängita grammidega – kõik on ehtne, rammus ja hea. Nadja edu allikas on oma käekiri ja mõnus isiksus ning mõlemat on raamatus kuhjaga.

Kork on lahti Hiljuti avatud Korgis Rotermanni keskuses on ainulaadsel moel ühendatud veinibaar ja -pood. Korgist leiab laia valiku veine, šampanjasid ja suupisteid. Igale veinile leidub ka vastav veinikõrvane – bruschetta’d, salatid ja suupisted.

Vein kahel mandril

NOP vanalinnas NOP laienes vanalinna ja nii on nüüd aadressil Lühike jalg 8 avatud NOPi kohvipood − väike kohvi- ja saiakoht. Kõik suhu pistetav on tuntud nopilikus headuses ja muuhulgas saab uuest kohvikust ka sellist delikatessi nagu nurmenuku jäätee! Avatud kella 8–20.

Pereärina rohkem kui sajas riigis esindatud Torrese veinimaja on Hispaanias tootnud veini üle 140 aasta. Tšiilis alustas Miguel Torres esimese välisfirmana veinitootmist 1979. aastal ning on seal juurutanud rea tehnoloogiaid, hüppeliselt parandades piirkonna valgete veinide taset. Tänu keskkonnasäästliku mõtteviisi kasutusele kogu tootmisprotsessi vältel on kõik Miguel Torrese Tšiili viinamarjaistandused saanud või kohe saamas orgaanilist sertifikaati. Alates aastast 2010 juhib ettevõtet viienda põlvkonna veinimeis­ter Miguel Torres Maczassek, kelle sõnul on firma missioon püsida juhtiva kvaliteetse veinitootjana Tšiilis, tuua brändi pidevalt lähemale uue põlvkonna veinijoojale, kes hindab kvaliteeti ja tänapäevasust.

juuni/juuli 2012

29

maitsejaht

Spiriti vaim on virge Kohvik Spirit on pärast uuenduskuuri säilitanud suurema jao oma parematest külgedest ja üht-teist juurdegi saanud. Kergeks lantšiks sõbraga kokkusaamisel või lühemaks ärijutuks nagu loodud. Tekst: Pulss Fotod: Pulss

Ä

sja lõppenud tuunimise järel Spiritisse Mere puiesteel sisse astudes nendime, et uuendused on küll märgatavad, aga siiski üsna malbed. Seestpoolt on kohvik võtnud endisest heledama, põhjamaisema ja lihtsama moe. Valge, sinine ja beež, puittoolid, mis pärineksid kui Rootsi taluköögist, mõjuvad leebelt, turvaliselt ja kohviku tüüpilise kliendi − kontorivurle − einet saatvale konversatsioonile igati kaasaaitavalt. Õhkkond on olemas ja laudu suurematele-väiksematele seltskondadele jagub eri mõõdus. Hinnatud restorani Ö-ga n-ö sama õue peal olemine on kindlasti Spiriti maine üks alustalasid, köök on ühine ja nii mõnedki restorani palakesed jõuavad ka kohviku kliendi lauale. Kui teada, et Ö tasemel ja küllap ka ühendköögil hoiab silma peal staarkokk Roman Zaštše­ rinski, siis on ootused kõrged. Aga peakokk on kohvikul ikkagi isiklik ja muidugi tahame teada, mis masti mees on Spiriti uus chef Stanislav Kolesnikov.

30

juuni/juuli 2012

Ettekandjapiigad on kiired ja tähelepanelikud ning kaua lauas igavleda ei lasta. Menüü kätkeb endast parajas mahus 4–6 rooga igast alaliigist, pakkudes suhteliselt kerget fusion-kööki, kust leiab nii aasiapäraseid, eesti kui ka euroopa maitseid. Alustame kindlast plaanist järele uurida, kuidas maitseb uue peakoka valdusalas Spiriti üks hitte – rahvakeeli soe suši, ametliku nimega soe tempurarull lumekrabi ja avokaado futomaki (4 tk 4.50). Tempurarull kenitleb endises headuses: tuntavalt värskest toorainest, maheda meki ja krõbeda pealispinnaga. Tõesõna, juba seda tasub Spiritisse sööma minna. Lootused täitnud avaakordi järel otsustame proovida burgerit (9.50), Spiriti uustulnukat. Liha lauale jõudnud burgeris on parajalt küpsetatud ja õrnalt roosakas, tänu millele säilitanud oma mahlasuse. Vähese soola eelistaja jaoks, kelleks üks meist ennast peab, on burger täiuslik, kes aga veidi tugevamat maitsestust eelistab, peaks ilmselt käe vürtsitopside järele sirutama. Teiseks pearoaks valitud kergelt suitsutatud pardifileest läätsede ja õunaveini-piprakastmega (12) saab konkurentsitult maitseelamus nr 1. Liha on suurepärase kvaliteediga, võluvalt deli-

kaatse suitsuvinemekiga ja ahjus täpselt õigeks timmitud, kaugel nurjatust läbiküpsemisest. Kerge läätselisand ja kaste sobivad soleeriva pardi taustabändiks, nagu oleksid nad läbinud suuremat sorti konkursi oma kohale. Pärast mitut rooga on magusaküsimusega alati keeruline silmitsi seista. Ettekandja soovituse peale laseme end siiski pehmeks rääkida ja tellime laimi-toorjuustukoogi vaarikatega (4.50). Koduse koogi kõrvale, mis valatud üle vaarika-toormoosiga, saabub taldrikul ka kaste, mis menüüreal ei kajastu ning selle maitsest ei saa üheselt arvata, millega tegu. Ettekandja käib köögist uurimas ja selgub, et tegu on... toorjuustukastmega. Toorjuustukaste toorjuustukoogi kõrval on ilmselge liialdus, kui vaarikad juba oma assisteerimistöö edukalt teinud, nii jääb kaste meist taldrikule. Kohv on kange ja aus ning espresso puhul tuuakse küsimata lauda ka veeklaas, mis pole isegi paremates pealinna kohvikutes sugugi enesestmõistetav. Lõpp hea, kõik hea.

juuni/juuli 2012

31

test

Magus­toiduks värske õhk 1.

2.

Suvised päikeselised päevad on kullast kallimad ja meelitavad õue. Pulss tegi väikese kodutöö ja valis selle põhjal välja kesklinna kaheksa vabaõhukohta, kus oleks mõnus einestada ja kohvi või kokteili saatel aega veeta. Tekst ja fotod: Pulss

32

juuni/juuli 2012

lemmik

1.

Leib Resto ja Aed Uus 31

Võime oma vanalinnaga uhkeldada palju tahes, aga siiski pole seal üleliia toidukohti, kuhu linlane kõhklematult sisse astuks ja kinnimaksmata kiidulaudu lahti lööks. Mullu eks-Šoti klubis avatud Leib Resto ja Aed võitis kohe poolehoiu ja jätkab sümpaatiakursil ka tänavu. Iseenesest on Leivas kõik mööblist maitseteni väga lihtne. „Kes selle koha omanikud on?” uurivad turistid ettekandjalt. „Üks neist on teie selja taga,” näitab ta vabas õhus askeldava kokatiimi suunas. Hinge ja kätega asja juures olevate omanike mõju ei saa alahinnata. Menüü on lühike ja eestimaine. Isegi rukola muutub Leivas maakeelseks põldvõõrkapsaks. Valitud road venitavad naeratuse üha laiemaks: kergelt soolatud veisefilee salat (8 €) on hea, lambaribi mustsõstraglasuuri ja nuikapsa-porganditambiga (12 €) parem ja brüleekreem musta leivaga (4 €) kõige parem. Enamik laudu on täis, aga restorani töö käib sujuvalt ega löö ajanappuses külastaja lõunapausi lõhki. Kui natuke kunstipäratseda, siis on Leib kui paralleeluniversum, kus valitseb oma rütm ning lisaks kõhutäiele saad kaasa veendumuse, et elu on täitsa ilus.

2.

Restoran Lusikas Aia 7

Vanalinna veerel, Rimi kõrval asub nüüd Prantsuse talutoitu pakkuv Lusikas. Interjöör on talumajapidamisest rohkem kui euroremondi kaugusel. Lusika terrassi päästab selle keskel trooniv kastanipuu, samavõrra miinuspunkte annavad aga parklavaade ja taaraautomaadi lähedus. Lusika menüüle ei ole midagi ette heita, proovida tahaks nii mõndagi. Järeldustefaasis on aga vaja teha linnukesed järgmistesse kastidesse: a) liiga kõrged ootused; b) ebakõla maitsemeelega; c) oskus valesid valikuid teha. Kanaparfee tuunikala-mousse’i ja baklažaanikreemiga (6 €) ning küülikukoib sinepikastmes tagliatelle ja suvikõrvitsaga (12.50 €) panid küll suu matsuma, kuid jalg heast meelest tatsuma ei hakanud. Olukorra päästab mõnusalt võine soe Prantsuse õunakook vanillijäätisega (5 €) ja caffe latte (2.50 €). Kohv on suurepärane ja barista tasemel.

3.

5.

3.

City Marina Admirali­ teedi basseini ääres

City Marina põhiväärtus on kindlasti keskkond – silmitsed merd ja veepealseid liikumisvahendeid. Õhtuti on laevale voorivate soomlaste mass väiksem ja tuledesäras meri veel eriti romantiline. Paraku ladistab meie külaskäigu ajal vihma ja väliterrassidel kuiva nahaga istuda ei õnnestu. Tubastes tingimustes lauda juhatav teenindaja on kui kogemata tööle juhtunud, andes näitliku õppetunni esmamulje olulisusest, sest negatiivne eelhäälestus teravdab silma ka teiste puuduste suhtes (puudub tasuta avalik WiFi ja WC-s paber). Meie ettekandja on aga seevastu ülimalt krapsakas. Toiduvalik on lai ja asukohale kohaselt mereline. Kartulipüree ja pestoga serveeritud päevakala – meriahven – (6.20 €) on lihtne ja maitsev kõhutäide, mis hea hinna-kvaliteedi suhte poolest laseb andestada isegi veidi „eilase” rukola taldrikunurgas. Pasta suitsukanaga (8 €) on tavaline, aga vähemalt on ports pirakas. Magusast proovime kirsi- ja limoncello-sorbetti (3 €) ja vauefekt saabumata ei jää: selle tekitab suur kogus, mis võiks olla kolm korda väiksem. Uue katse City Marina külastuseks peaks ajastama sumedale suveõhtule, saatjaks valge vein.

4.

5.

Number 9 on veel üks mullusuvistest uustulnukatest. Eelmiselt menupaigalt Vertigolt päritud kingad on Number 9-le liiga suured, villane sokk pandi sisse, aga ikkagi natuke loksuvad. Vaade on muidugi sama, ilus nagu postkaart. Esimene katsealune, tainas küpsetatud lõhe sparglisalati ja pošeeritud munaga (6 €), sobib hommikusöögiks või kergeks lõunaks ja maitsega suurt ei hiilga. Puravikuvõiga maitsestatud lihaveise steigi (juustuga gratineeritud portabella-seene ja sibulamoosiga) maitsetega jääme igati rahule, aga vastasel juhul oleks kuri karjas ka, sest koos friikartuliga maksab roog 16 eurot. Brüleekreem valge šokolaadi ja kirsi confiture’iga (4 €) on maitsev lõppakord, aga, jah − silmadega sööjaid peab Number 9 eest hoiatama. Kokkadel on vaja seda asja veel veidi harjutada. Kiidusõnad lähevad seekord teenindusele − terrassil askeldavad noormehed on flirtivalt šarmantsed ja tähelepanelikud. Kui rihtida tuulevaikset ilma, siis on Number 9 mõnus city-oaas sõbrannaga kohvitamiseks või õhtuseks päikeseloojangudringiks.

Kel päev toas möödunud, sellele on restoran-kohvik Klaus üks hilisemaid võimalusi püüda kultuurikilomeetri taha loojuvat päikest. Klausi klientuur paistab koosnevat tudengitest ja kunstiinimestest. Kui sulle meeldivad F-hoone ja Must Puudel, tunned ennast ka Klausis hästi. Menüü on mahutatud A5-formaadis perfokaardile, mis ei mõju õnneks nii isuehmatavalt kui keelevärd „Söögi of the poolis” Klausi koduleheküljel. Valikus on paar suppi, salatit, pastat, praadi, nii et ära väga pirtsuta. Eraldi joogikaarti pole, teenindaja sõnul on aga saada „kõike”. Klaas valget veini jääb ainsaks seltsiliseks tükiks ajaks. Saab jälgida, kuidas kõrvallauda saabuvad road nii erineval ajal, et esimene kraabib juba taldrikust riismeid kokku, kui viimane oma toidu kätte saab... Püüdes veidi kaootilises rapsimises mingit seaduspära leida, saabub ka kenasti sätitud suupistevalik (confit kanamaks ja sibulad vürtsidipiga, kodused kartulitšipsid forellimarja ja ürdi creme fraîche’ga ja väike juustuvalik; 4 €), mis on aga tõesti pisike, nagu ettekandja hoiataski. Kohe on laual ka kreemjas sinepikastmes hautatud pardikoivad karamelliseeritud köögiviljade ja läätsedega (8 €). Rammus linnuke magusate juurikatega on väga mokkamööda. Klausi on paras jalutuskäigu või rattasõidu maa ja riskide maandamiseks võiks soovitada pretensioonitut suppi-salatit või lihtsalt paar õlut, sest vaevalt raatsid unelevast merepiirkonnast kohe kiiresse linnamellu sukelduda. Täitsa rahakotisõbralik koht.

Number 9 Rävala 4, 9. korrus

Kohvik Klaus Kalasadama 8

Taignas lõhe restoranis Nr 9.

4.

7.

test

6.

6.

Varblane Harju 6

Varblase terrass on traditsioonidega jauramispaik. Esimene katse Varblases aega veeta läheb ilusa õhtu ja jalgpalli EM-i nahka; lootus lauda saada on null. Päeval uuesti katsetades on puudevilus sisse seatud vabaõhukontor, enamik külastajaid ripub sülearvuti või telefoni küljes ja ajab asju. Sekka mõned edvistavad noored preilid. Söögi- ja joogivalikut kõrvutades langeb põhirõhk joodavale. Ära võiks mainida alkoholivabad kokteilid, „Megamölluga” algava kokteililisti ja arbuusi laia kasutuse. Grillimenüü mõjub otsekoheselt võrreldes kõigi maitsemeelte ees lipitsevate kohtadega stiilis „kitsejuustuga eelroog, part, mingi kala- ja liharoog ka, magustoiduks crème brûlée ja juustukook”. Esialgu soodsana tunduvad grilliampsud on aga ühegi lisandita, nii et kui salat juurde osta, venitab hinna ikkagi 10 euro kanti. Ettekandja abiga kokku pandud Saaremaa Pörssa grill-liha (4.50 €) ja spargliParmesani-teriyaki-salat (6 €) on mahe ja maitsev. Kahjuks kuulus ootamisse ka seatapuaeg... Nooreohtu teenindaja oli igati tähelepanelik ning kompenseeris ebamugavuse nii otseses kui ka kaudses mõttes (kohv maja kulul). Kui magustoiduna pakutav „pool arbuusi varblase moodi” oleks viinaga, võiks Varblase menüüle välja käia maksimaalsed stiilipunktid. Ah jaa, keda häirib sigareti- ja vesipiibutoss, peaksid sammud kuhugi mujale seadma.

34

juuni/juuli 2012

7.

8.

Toompeal Kohtuotsa vaateplatsi juures asuv Luscher&Matieseni veiniterrass on üks isevärki koht. Esimese Eesti vabariigi aegne veinitehase hoov on ellu äratatud ja kannab edasi vanu traditsioone nii veini kui ka igaõhtuse kultuuriprogrammiga. 0,33-liitrise siidri 5-eurone hind on ilmselgelt väga turistisõbralik, aga loodetavasti ei peleta linlasi otseteed tagasi mäest alla. Teenindajad on natuke kohmetud ja käivad vist kõik ükshaaval meie laua juurest läbi. Suveõhtu tegevuskavaks soovitaks järgmist: vali Luscher&Matieseni suvekavast sobiv meelelahutus, aja sõbrad kokku, telli pudel Matieseni valget veini ja tapasevalik (12 €). Maksta saab ainult sularahas.

Kui himutab mehise portsu järele, parkige end The Dublineri terrassile. Ilusa ilmaga ja nädalavahetusel on sinna raske löögile saada ja toiduootamise aeg pikk, aga jahedamal pärastlõunal on seltsiks vaid paar suitsumeest ja tuvid. Hortensiatega palistatud õuealal on rahulik istuda ja kiirustavaid inimesi vaadata. The Dublineris on pubitoit ja pubijook ning kõike saab iseloomustada sõnaga „suur”. Grillitud forell krevetikastmes, lisandiks valitud iiripärase kõrbekartuliga (6.50 €) ei ole on kindlasti kuigi õnnestunud kooslus. „Dublineri Härra” kaminapraad (8.70 €) ehk sea kaelakarbonaad grillitud köögiviljade ja praekartulitega on aga väga hea kodune toit. Kogus on tohutu ja tekib kartus, kas magustoit enam kerre mahubki. „See kook on nii hea, et seda jaksab ikka süüa!” kinnitab otsekohese maapoisi olemisega kelner veendumusega, mis müügikoolitajad pahviks lööks. Rabarberi-kohupiimakook murakamoosi ja vanillijäätisega (3.50 €) on tõepoolest hea, aga nii suur, et kahe naisterahva isu sellest üle ei käi.

Luscher&Matiesen Kohtu 12

Luscher&Matieseni veiniterrass.

The Dubliner Väike-Karja 1

8.

iNsiDE oÜ TUUkri 50 - TaLLiNN TEL 6 410 712 iNfo@iNiN.EE

graphis pLUs sLiDiNg paNELs DEsigN g.bavUso

www.rimadesio.it

tehnikauudised

Suve­vormi suuna­näitajad Fitbit teeb ilma –

— Voldime ja grillime

Õige tööasend teeb saledaks ˜

Leidub ka neid, kellele keha vormi ajamine tähendab hädavajalike lisakilode hankimist. Ole sa Baruto või lihtsalt kõhn, tihti on grilliga see jama, et hea ahi ei mahu kuhugi ära. Kauni terasest volditava lamegrilli saab pista mitte ainult voodi alla, vaid ka autosse, kontorisse kapi taha, kaenlasse ja üldse igale poole, kuhu ümmargune ufo ei mahu. Kokkuvoldituna vähem kui tollipaksune.

Kui ei ole aega spordi juurde minna, siis võib spordi ka omale kontorisse tuua. Töölauatrend ei ole enam suure palli peal istumine, vaid mõnus mõnekilomeetrine jalutuskäik seni, kuni pea ja käed e-kirju saadavad.

— iPhone’iga seiklema Paljud pelgavad oma õunalogoga nutitelefoni kärestikulisele jõele või jalgrattamatkale mägedesse kaasa võtta, kuna tegemist on õrna seadmega. Samas on iPhone’i videokvaliteet just see, millega tahaks oma vahvamaid kukkumisi otse kiivri küljest salvestada. Tegelikult ei ole ohtlikku tegevust, vaid üksnes vale ümbris. Optrix Extreme Sports Case’i kasutades muutub sinu iPhone 4s või iPod Touch hetkega ekstreemspordi­ aksessuaariks − vee- ja põrutuskindlaks kaameraks.

36

juuni/juuli 2012

Tekst: Henrik Aavik Fotod: toojafirmad

Sammulugejate uus põlvkond on otsapidi pilves, lubades sind oma andmetele ja statistikale ligi igalt poolt. Fitbit on sotsiaalse sportimise valdkonna kõvemaid tegijaid. Pisike ja ülilihtsalt kasutatav seade sisaldab sammulugejat, kiirendusejälgijat, kõrgusevalvajat jpm – tulemuseks täpne kehalise aktiivsuse kontrollija, millele levinud pedomeetrid lähedalegi ei saa. Ehkki esmapilgul vaid stiilne vidin, on see tegelikult tõeline tervisliku eluviisi infoallikas, sünkroniseerib ise, arvestab toidukoguseid, annab nõu jne. Soovitame kõigile, kel uue aasta lubadused veel häguselt meeles.

SINU DIGIPOOD

Märkamatult kerge 1,45kg Ultrabook™. Intel inspireerib. Ultrabook nime taga on peidus tehnika kõige viimane sõna - need sülearvutid on märkimisväärselt õhemad, kiiremad, kergemad ja pikema akukestvusega kui tavalised sülearvutid.

Samsungi sülearvuti Ultrabook™ NP530U3B

Kerge kaalu sisse mahub: võimas Intel® Core™ i3-2367M protsessor 40% eredam ekraan kui tavalistel sülearvutitel 45% kiirem käivitus tänu ülikiirele SSD ja Express Cache tehnoloogiale vastupidav alumiiniumist korpus pikk aku tööaeg - kuni 6 tundi ja 30 minutit 3 aastane garantii

679.kuumakse alates 48 kuud

21.36€

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.06.2012 - 30.06.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks. TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; Pirita Selver 6668158 | pirita@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

tehnikauudised

Netikuller.ee kaudu saad osta sülearvuti otse tootjalt USA-s

— Efektiivsus metsarajal Maal ja metsas töötamine on samuti tervisliku eluviisi osa. Kui oled ametis kujundajana, siis on metsas keeruline tööd teha, kuna seal ei ole lisamonitori jaoks voolu. Sellise probleemi lahenduseks lasi AOC välja 22” monitori, mis pildinäitamiseks vajaliku voolu saab arvuti USB-pesast. Nii et nüüd ei muud, kui dressid selga, läpakas-monitor kaenlasse ja sörkima!

— Servi serverisse! Tennis on varsti samuti harrastatav sotsiaalsena, kui saad oma tulemusi teistega jagada ning oma tehnikat eritarkvaraga analüüsida. Saadaval on Babolat Play & Connecti reket täis kõikvõimalikke sensoreid, mis mõõdavad löökide jõudu, tehnikat ja tihedust ning salvestavad info arvutisse. Peaks igati sobima ka amatööridele.

• Orienteerumis­ spordi hukk Kui monitori kaasatassimine on mõnevõrra ebamugav, siis uued Google’i prillid kindlasti mitte. Otsingumootorifirma on leiutanud silmakatted, millega näed nii enda ümber kui ka arvutiekraani, mis joonistab pildi just sinna, kuhu vaatad. Näiteks taevas saab alati hoida ümbruskonna kaarti koos su asukoha, raja ja suunaga. Kui aga ikkagi ära eksid, siis saad videotšättida targematega kontoris, kes ütlevad, kuhu joosta. Prillid alluvad häälkäsklustele, sisaldavad liikumisandurit, video- ja fotokaamerat ning GPSi.

38

juuni/juuli 2012

Vali endale tootja juures (näiteks dell.com, hp.com, sonystyle.com) ise sobiv konnguratsioon ja Netikuller.ee toob arvuti Eestisse. Lihtsalt, turvaliselt ja garantiiga Küsi lisa info@netikuller.ee või helista 6999699

mõttekoht

Mu kodu on Lasnamäel

T

eiste Tallinna linnaosadega võrreldes elab Lasnamäel kõige rohkem inimesi – ühe korraliku väikelinna jagu. Ometi oleks siin elamine justkui häbiasi ja siinne elanik viletsuse võrdkuju. Lasnamäele oleksid kui pillutatud need, kes ei saa eluga hakkama ja peavad seetõttu oma päevi veetma koledates paneelmajades. Kes siis ei mäletaks Alo Mattiiseni isamaalauludes kõlanud üleskutset peatada Lasnamäe? Ühesõnaga, Lasnamäe on üks suur hädaorg, kust normaalne inimene eemale hoiab. Kui põlise nõmmekana üle 20 aasta tagasi Lasnamäele kolisin, meenutasin ka ise teatud kõhedusega ühe rahvastikuteadlase teooriat liigsetest inimestest, kes selliste linnaosade korteripuurides asupaiga leiavad. Hiljem polnud enesehaletsuseks mahti, sest laste eest hoolitsemine röövis kogu aja. Lapsevankrit tuli lükata liiva sees, sest asfalti polnud. Ainsa bussiliini peatus asus kusagil ümberringi laiuvate tühermaade taga. Kakskümmend aastat hiljem on siin korralik teedevõrk, akende all pidev autodevoog ja kauplusekettide üha laienev võrgustik. Ning ma ei usu, et siinne elu on oluliselt teistsugune kui Tallinna mõnes muus piirkonnas.

Põline Nõmme tüdruk, kirjanik ja kriitik Kärt Hellerma püüab selgitada, miks ta nüüd juba paarkümmend aastat on Lasnamäel elanud. Lasnamäe inimtihedust kogesin täie selgusega kord ammu, kui meie maja akende all üks nooruk autoga liinibussile sisse põrutas. See oli õhtune aeg ja pauk oli kõva. Sekunditega voolas õnnetuspaigale tohutu inimmass. Kõik seisid, vaatasid, sosistasid ja tõuklesid. Üha kasvava inimsõõri keskele jäi teelt kõrvale paiskunud lömmis ninaga auto, mille juhi­istmel oli kumaras teadvuse kaotanud noormees. Lähestikku elamine paljude erinevate eluhoiakutega inimestega on põhjuseks, miks ikka tekib mõnikord tunne, et naabrimees on sündinud, trellpuur käes, või et seina taga elav tüüp on hüsteerik – miks ta muidu lapse peale karjub, nagu kõri võtab. Aknast avaneb vaade teistesse akendesse, aga see hõlmab ka prügikaste, mis esiti maja nurga taga asusid. Kuna öösiti tekkisid nende juurde nagu nõiaväel suured kogused võõrast prahti, siis arvas ühistu juhatus, et silma alla tooduna prügimajanduse olukord paraneb. Ent siiani kõrguvad hommikuti kastide ümber prahikottide kuhjad ja vana mööbli

Omal moel mulle meeldib anonüümsus, mis suurasumis tekib. hunnikud. Vaatepilti täiendavad mõned soliidselt riides meesterahvad, kes siirduvad kindlal sammul prügikastide poole ja sukelduvad nende sisemust uurima. Lasnamäe kui kriminaalne kant? Tõsi, kord sain õhtustest uudistest teada, et samal ajal, kui ma pahaaimamatult meie turul kondasin, toimus sealsamas, turu kõrval olevas pangakontoris pangarööv.

Ühesõnaga – Lasnamäe on üks suur hädaorg, kust normaalne inimene eemale hoiab. Ohtu saagiga putket tegevatele panga­röövlitele jalgu jääda enam pole, sest pangakontor on ammu mujale kolinud. Sama juhtus hiljuti ka postkontoriga. Alles on turg, hulk pandimaju ja üha laienev Maxima pood. Getostumise märgid? Kahjuks küll. Omal moel mulle meeldib anonüümsus, mis suurasumis tekib. Eks seda oskab oma kasuks pöörata mõni teinegi. Nii näiteks kogunes ühel nädalalõpu ööl meie trepikotta spontaanne veetše, kes üritas kindlaks teha, millisest korterist pärines piduline, kes trepikotta okseloigu jättis. Süüdlast ei leitud. Lasnamäe lõpust, kus elan, ei jää Pirita jõgi ja selle kaunis ümbrus kaugele. Käime naabrinaise ja tema koeraga aasta läbi sealsetes metsatukkades jalutamas. Ilusa ilmaga istuvad jõe ääres seltskonnad, kes ei pea paljuks autoga otse looduskaitsealale sõita ja seal piknikut pidada. Viimasel ajal tundub neist maha jäävaid pudelikilde olevat tavalisest rohkem. „Kellegi jõuetu raevu ilmingud,” nentis mu seltsiline. Sel kevadel nähti Pirita-Kosel karu. Naabrinaine väitis, et juba eelmisel sügisel kohtas ta jõe ääres suurt tumepruuni karu moodi elukat, aga ta ei iitsatanud sellest kellelegi, peljates väljanaermist. Noh, loodetavasti jätkub karul tarkust end edaspidi hoolsamalt võpsikutesse peita.

juuni/juuli 2012

39

mood

Valmistugem olümpiaks! Ühtäkki on tekkinud vastupandamatu soov liikuda kiiremini, kõrgemale, kaugemale, tõsta raskusi treppidel, painutada end kõikvõimalikesse seinasüvenditesse või ujuda kaheksatahulises basseinis krooli. Ilunautlejad võivad vaimustuda ka graatsilisematest aladest, nagu näiteks klassikaline lindikava. Foto: Anna-Liisa Liiver Stiil: Liis Plato Meik ja soeng: Keit Kaljuste Modell: Grete (E.M.A) Täname Okta Centrumit Raplas

40

juuni/juuli 2012

Üleval: retuusid 47.95 € Nike, Viru Keskus; T-särk 24 € Saretok, Fankadelik Vasakul: trikoo 48 € Christal Rabbit, Fankadelik; ujumismüts 11.44 € Fashy, Tervisekaubad / Norde Centrum; ujumisprillid 16.55 € Fashy, Tervisekaubad / Norde Centrum; botased 89 € Supra, Reede/Solaris

juuni/juuli 2012

41

42

juuni/juuli 2012

mood

Üleval: pluus 55 € Cheap Monday, Reede/Solaris; püksid 65.95 € Stella McCartney, Tallinna Kaubamaja; kaelaehe 18 € Projekt, NuNordik Vasakul: trikoo 48 € Christal Rabbit, Fankadelik; ujumismüts 11.44 € Fashy, Tervisekaubad / Norde Centrum; ujumisprillid 16.55 € Fashy, Tervisekaubad / Norde Centrum; botased 89 € Supra, Reede/Solaris

juuni/juuli 2012

43

mood

Üleval: tossud 229 € Adidas, Reede/Solaris; aluspüksid 17 € The White Briefs, Reede/Solaris; kõrvaklapid 199 € Nixon, Reede/Solaris; kaelaehe 23.50 € Pilgrim; pullover ja põlvesoojendajad erakogu Paremal: T-särk 105 € Jeremy Scott for Adidas, Reede/Solaris; retuusid 67.50 € Casall, Stockmann; kõrvarõngad 23.50 € Pilgrim; botased 89 € Supra, Reede/Solaris

44

juuni/juuli 2012

mood

püksid 45 € Cheap Monday, Reede/Solaris; õlgade tugi 45.31 € Uriel, Tervisekaubad/ 46 juuni/juuli 2012 Norde Centrum; kaelaehe 49 € Anu Samarüütel, Nu Nordik; jope 124.95 € Nike, Viru Keskus

mood

tihedamad

tumedamad

pikemad

nooremad

Tõeline naine Laura Biagiotti kultusparfüümi Venezia uus tõlgendus on kergem ja värskem tualettveeversioon. Kerge ja särav, samas sensuaalne parfüüm paneb iga naise end tundma ülinaiselikuna. Mahlase punase ploomi ja magusa kuslapuu noodid harmoneeruvad veetleva jasmiini ja sooja puidunoodiga. EdT 50 ml 51 €

Päikesest rammestunud Itaalia Rivieras on kaks kauni looduse ja glamuurse stiili pelgupaika: Portofino ja Stromboli. Nad tõmbavad magnetina ligi naudinguhimulisi, elamaks Vahemere-stiilis elu – purjetada, ujuda, päevitada, süüa, juua ja armastada. See rammestunud suveõhustik on kätketud uutesse limiteeritud väljaandes parfüümidesse Light Blue „Dreaming in Portofino” for Women ja „Living Stromboli” for Men, Dolce&Gabbana suveparfüümide sarja uustulnukatele. Living Stromboli EdT 40 ml 49 € Dreaming in Portofino EdT 25 ml 49 €

Modernne ja elegantne La Perla In Rosa on lõhn, millele lisatud pisut vallatut aktsenti. Värvikas lõhnatipp on segu roosast piprast, vaarikast ja pirnist. Ülinaiselik lillelõhnaline süda toob esile läbipaistvuse ja õrnuse, liites üheks noodiks roosi, alpikanni ja kannikese. Ligitõmbav patšuli, soe ambra ja kreemjas sandlipuu jätavad sõltuvusttekitava järellõhna. EdT 30 ml 36 €

Kontrastide parfüüm Icebergi üllatava ja mitmetahulise meestelõhna jõuline nimi Burning Ice väljendab lõhna duaalsust, värsket elegantsi ja kuuma võrgutust. Lõhnatipus on tunda bergamotti, jääkirmes õuna ja kardemoni. Lõhnasüda pakub salvei ja patšuli noote, merekaljudelt õhkuvat akordi. Lõhnapõhjas hõljub ambra-, muskuse- ja vanillihõngu.

Soovite kauneid ripsmeid? Pikad, tihedad ja tumedamad ripsmed juba 4 nädalaga! Maxeylash on ripsmekasvu soodustav seerum, mis toidab ripsmeid ja need muutuvad silmnähtavalt pikemaks ja tihedamaks.

Edasimüüjad: Ideaal Kosmeetika kauplused, Ülikooli Apteegid, Thaya Shop&Salon Foorumi Keskuses, Ilusalong Siluett Roosikrantsi 8, Tallinn; Enigma Stuudio Narva mnt 9, Tallinn; Ilusalong Hurmus C.R. Jakobsoni 4, Tallinn; Tiia Ilusalong Estonia pst 1/3 Tallinn; Ilona Ilusalong Tähe 28-1, Tartu; Tiandri Kosmeetikasalong Aia 8, Pärnu; Ilustuudio Tallinna tn 37, Viljandi; Maire Ilusalong Laada 41, Rakvere; Ilusalong Toila Spa Hotellis; Vana Maja Salong Paju 9, Võru; Perlee Day Spa Puškini 28, Narva ja teised hästivarustatud ilusalongid.

EdT 50 ml 26 €

Kontakt: Cayman Europe OÜ Teaduspargi 3/1, 12618 Tallinn facebook.com/maxeylash Tel: 670 3737, e-post: info@maxeylash.com

www.maxeylash.com

promo

Moodne legend Itaalia luksuskosmeetika ja hooldusvahendite brändis Acca Kappa kohtub traditsioonide sarm tõsiseltvõetava kaubamärgiga, mille ajalugu ulatub kolme sajandi taha. Tänapäevaks on Acca Kappa elegantsi, kvaliteeti ja käsitööd tähistav legend, mis muudab igapäevase hügieeni lausa naudinguks. Tekst: Tiiu Narusk Fotod: tootja

N oor Preisi kaupmees Hermann Krüll pani 1869. aastal Itaalias Treviso linna südames püsti harjavabriku H. Krull&Co. Ta oli lähikonnas ringi reisinud ning leidis, et just Treviso, tollal peaasjalikult põllumajandusest elatuv Veneetsia-lähedane kant on õige koht, kus ettevõtlusega alustada. Noor Herr Hermann hakkas Trevisos tootma­ idamaadest imporditud toorainest kõikvõimalikke harju, mis olid mõeldud kasutamiseks riietest hobusteni. Isegi jalgratta puhastamiseks oli tema tootevalikus spetsiaalne hari! Muide, kõigi nende tegutsemisaastate jooksul on vabriku siseõues kasvanud suursugune magnoolia, mis oma läikivroheliste lehtede ja kaunite õitega on olnud nii järjepideva äritegevuse

48

juuni/juuli 2012

tunnistaja kui ka elujõu sümbol. Ka siis, kui olud on olnud väga keerulised. Näiteks ilmasõdade ajal jäi Krülli perekond korduvalt vabrikust ilma, kuid siiski oli saatus neile armuline ja ettevõte liikus pärast rahutute aegade möödasaamist tagasi õigusjärgsete omanike kätte. Tagasilöökide kiuste kandusid perekonna töötahe ja väärtused põlvest põlve edasi. Et kaubamärk Acca Kappa tuleneb Hermann Krülli nimetähtedest ehk H-tähe ja K-tähe itaaliakeelsest hääldusest, kannab see märk juba eos tema looja ärifilosoofiat – hoolikalt valitud materjale, äärmist pühendumist detailidele ning pikaajalist käsitöökogemust.

Uuendused ja traditsioonid Ka nüüd, 140 aastat hiljem valmistavad­ Hermann Krulli järeltulijad endiselt Trevisos juukseharju ja kosmeetikat, ühendades traditsioonilise kvaliteedi ja moodsa tootearenduse. Praegu tüürib juba ligi 20 aastat Acca Kappat Elisa Gera (46), kes kõnnib oma vabrikuasutajast vanavanaisa jälgedes. Elisa Gera õppis USA-s Bostoni ülikoolis kommunikatsiooni, töötas aasta Prantsusmaal ning naasis siis Itaaliasse­oma kutsumuse juurde – pereäri juhtima. Nende aegade jooksul, kui tema on Acca Kappa eesotsas, on tal õnnestunud firmat laiendada ja üle maailma tuntuks teha, säilitades samal ajal ettevõtte vaimu­ja oma näo. Just perekonna valduses olemine annab

promo

Acca Kappa sajandivanune tehasehoone paikneb endiselt Veneetsia lähedal Trevisos. Tänapäevane tootmine juhindub „pehmest tehnoloogiast”, mis vastab maailmas kasvavale huvile asjade lihtsuse vastu. Viimane tähendab naturaalsete materjalide puidu, kummi, harjaste, Vahemere käsnade ja alumiiniumi kasutamist.

Kvaliteetne ja looduslik

kaubamärgile isikupärase olemuse, mida ei saa saavutada maailma rahvusvaheliste kontsernide haruna. „Uuendused ja traditsioonid on kaks komponenti, mis alati meie töös eksisteerivad,” tõdeb Gera. Vabrikus viitab paljugi vanadele aegadele, kuid tooted põhinevad moodsatel teadusuuringutel ja šikil disainil. Pikk ajalugu annab Acca Kappa toodetele aga aastatega kujunenud tõsiseltvõetavuse ja kogemustepagasi. „Meie viisi kombi­ neerida innovatsiooni ja traditsioone kajastab hästi ettevõtte hüüdlause „Acca Kappa – uuendatud traditsioon”,” ütleb Gera. Suurkorporatsioonid on teinud perefirmale ahvatlevaid ostupakkumisi, kuid ettevõtet pole müüdud. „Vabrik ja selle töötajad on nagu oma pere – kuidas saaks pereliiget müüa?” ütleb Elisa Gera.

Acca Kappa rahvusvaheline edu sai hoo sisse kümmekond aastat tagasi, kui turule toodi Natura pöögipuidust kammid ja harjad. Nende looduslike toodete menu andis hoogu järgmistele võimalustele ja nii lisandusid uutest materjalidest kammid ja harjad. Olgu näiteks kõrgtehnoloogiline biolagunev atsetüültselluloos või hinnaline makassari eebenipuu. Seni juukseharjadele pühendunud Acca Kappa astus sammu edasi, hakates tootma hügieenitarbeid, nahahooldusvahendeid, vanniaksessuaare ja lõhnu. Pikkade traditsioonidega perefirma loob pidevalt uusi sarju ja kehahooldustooteid. Muuhulgas saavad Itaalia­ au ja uhkuse Acca Kappa tooteid­nautida maailma kõige luksuslikumate hotellisviitide külastajad ja tipplennufirmade äriklassireisijad. Moodsale „kõik-kodulähedalt”-kontseptsioonile vastavalt on kõik koostisained pärit Itaaliast ja ka tooted ise valmivad sealsamas. Lõhnade komponente valides püütakse kasutada lilli, mis on sellele piirkonnale iseloomulikud, näiteks imelise sarja Calycanthus peategelane õitseb selle kandi aedades talviti. „Acca Kappa on 100% Itaalia märk,” on Elisa Gera uhke. Ettevõtte jaoks pole esmatähtis meeletu kasum ja trendiharjal liuglemine, vaid järjepidevuse hoidmine. Traditsioonid, tippkvaliteet, naturaalne tooraine ja lihtne disain on kolm vaala, millel Acca Kappa püsib nii täna kui ka homme.

saarel. Koju naastes kutsus ta kokku oma lõhnameistrid, kes tema näpunäidete järgi lõid omapärase ja unustamatu Vahemere aroomi. Uus lõhn ristiti White Mossiks (’valge sammal’) ja sellest sai Acca Kappa tõeline menuk. Müstikat ja sensuaalsust õhkuv White Moss tekitab aistinguid, mis innustavad­leidma oma hinge, harmooniat ja sisemist tasakaalu. Ehe ja mahe muskusehõnguline aroom on võluv kombinatsioon kadakast ja lavendlist. White Moss sisaldab magusaid, sooje ja sensuaalseid noote koos killukese puidu, ambra ja sambliku nüanssidega. Tähelepanuväärne on White Mossi puhul tõsiasi, et see populaarne toote­sari ahvatleb nii mehi kui ka naisi, sobides mõlemale soole. Sarja kuuluvad tualett­ veed, ihupiimad, seebid, habemeajamis­ vahud, aftershave’id, šampoonid, käte­ kreemid, dušigeelid ja deodorandid.

Acca Kappa kroonijuveel White Moss Aastaid tagasi Küprosel reisides oli ettevõtte juht Elisa Gera lummatud erilisest hõngust, mis heljus kõikjal

juuni/juuli 2012

49

võta Šnitti

Foto: Mardo Männimägi

Villem Tomiste Stuudio Tallinna arhitekt Villem Tomiste (36), kes on muuhulgas kavandanud Rakvere keskväljaku ja mitu Rotermanni kvartali elumaja, räägib oma põnevamatest rõivaprojektidest. Kuidas oma stiili nimetaksid? Riietun selliselt, et oleks mugav kohvikut väisata.

Kust peamiselt rõivaid hangid? Riided ostan linnatänava lihtsast rõivapoest. Äärelinna ostukeskusse ei jäta sel eesmärgil ühtegi senti. Pole vahet, mida neis müüakse, taolised ostlemismaailmad on rajatud liiga lihtsameelsetele emotsioonidele.

Mis on kõige erilisem rõivaese või jalats sinu garderoobis? Ammu-ammu Hongkongist ostetud helesinine, oranžide robotitega Gundami T-särk.

Lemmikbränd? Siin võiksin hakata loetlema erinevaid kohvi või šokolaadi tootvaid ettevõtteid, kuid on üks vaniljelõhnalisi tenniseid meisterdav tehas Barcelonas. Enne kui Barceloneta poolsaar maaga kokku kasvas, oli seal saar nimega Maians. Sellise nime all toodetakse viimased paar aastat vahemereliselt värvilisi jalavarje.

Kas vintage või sekkar on sinu teema? Mitte eriti. Neil kordadel, kui olen neis midagi selga proovinud, on jalad osutunud liiga pikkadeks.

Mille vastu riietuses tunned erilist nõrkust? Praegu saabaste.

Mida sa mingil juhul selga ei paneks? Hoiaksin eemale maskiballide kuhvtidest. Viiendas või kuuendas klassis sai ükskord sellisel käidud. 15 kauboid, 6 Zorrot, mõned karud. Mulle tundus selline üritus kuidagi imelik, aga millegipärast tuli minna. Panin vanad riided selga. Üritusel oli žürii, küsiti, et kes siis mina olen – ütlesin, et kojamees. Anti originaalsuse eest auhind. Ei meeldinud seal loomade vahel.

Kõige pöö­ rasem rõiva­ kogemus? Läksime ansambliga Must Q, kus kaasa tegin, ETV-sse jõuluvideot filmima, ega meil mingit ideed polnud. Küll aga oli ETV-s rõivaladu. Leidsime sealt inglikostüümid. Kavandatud olid need oluliselt nooremale vanusegrupile. Valged tiibadega keebid olid lühikesed. Seda ei mäletagi, kas meie lendu tõusmise ürituste vahel ka filmimiseks läks.

ilu

Tekst: Tiina Kruus Foto: iStockphoto

Õilsad õlid Õlidel on käes tõeline ärkamisaeg − nende austajaskond kasvab hoogsalt ja see pole ka ime. Õlid toimetavad naha kallal õrnemalt ja tõhusamalt kui kunagi eales.

A

astaid tagasi tähendasid iluõlid salgakest koh­ metuid algajaid, mis ei tahtnud nahal kuigivõrd imenduda või siis maha tulla − kes on juustele ammustel aegadel õlimaski teinud, see teab, mitu pesukorda selle peastsaamine võttis. Nüüd on iluõlinduses toimunud lausa revolutsioon, kus laborites on õpitud kokku segama superkoostisega ilueliksiire, mida on mugav peale määri­ da, mis ei sisalda kahjulikke mineraalõli­ sid ning imenduvad hetkega, takkapihta veel aroomiteraapiliselt lõhnates. No kuidas on neile võimalik vastu panna? Kõige rohkem eeldatakse õlilt niisutavaid omadusi. Kui näiteks toiduõlid ei imendu täiuslikult ning jätavad nahale rasvase kihi, siis moodsate iluõlidega seda muret pole. Eriti head on selles vallas nn kuivad õlid, mis sisaldavad spetsiaalseid koostis­

aineid, mis jätavad naha siidiselt matiks ega määri riideid. Nägu kohtlevad hellalt puhastavad õlid, nt Joiki sügavpuhastav näoõli. Päeva­õlid sobivad kasutamiseks tavapä­ rase kreemi asemel. Suurepärase valiku näoõlisid leiab Decléori Aromessence’i sarjast, kus olemas igale nahatüübile sobiv. Dr. Hauschka normaliseeriv näo­õli aitab nahal rasueritust korrastada, sobi­ des eriti hästi noorele nahale. Kehale leiab õli vastavalt eesmärgile – kas lihtsalt niisutuseks, pingulduseks või näiteks tselluliidivastase toimega. Liht­ samaid kehaõlisid pakuvad mitmed Eesti tootjad (Moshi, Ingli Pai, Green Nature jt), hinnalisi, mitmest koostisainest tim­ mitud kehaõlisid nt Darphin ja Decléor. Kehaõli on ka hea vahend rasedus­ armide ennetamiseks, vastav õli on olemas näiteks apteegisarjal Eucerin ja Dr. Hauschkal.

Õli kasutatakse ka päikesekaitsevahen­ dina või päevituse soodustajana. Toimiv päikesekaitsetoode on õlisprei Vichy Capital Soleil, eksootilise päevituse aitab aga saavutada Collistari intensiivne päe­ vitusõli Supertanning Dry Oil. Kõige lihtsam juukseõli on riitsinusõli, mida leidub Eesti tootjate õlide hulgas. See on tuntud oma karvakasvu hoo­ gustava toime poolest. Mõni õli toimib maskina, mida tuleb juustele kantuna hoida alates poolest tunnist kuni üle öö ning siis maha pesta, mõnda ülikerge koostisega õlis saab juustele pihustada pärast pesu. Eriti just kuivadele, kuumast ja värvist rikutud või väga kahustele juustele on õlist asjalik abi. Juukseõli on olemas enamiku kvaliteetsete juuksesar­ jade valikus. Ka kuivade küünte ja nirude küüne­ vallide puhul saab küüneõlidest tõ­ husat leevendust. Toimiva küüneõli leiab näiteks Sally Hansenilt, OPI-lt ja Oriflame’ilt. Mehed võiksid rohkem tähelepanu osutada habemeajamisõlidele. Õlid kaitsevad tänu tihedamale koostisele vahust-geelist märksa paremini nahka vigastuste eest. Kvaliteetne taimne õli aitab ka paremini haavakesi ravida, pehmendab hästi nahka ja habemekar­ vu. Proovi Clarinsi Men Shave Ease’i, L’Occitane’i orgaanilist habemeajamisõli Cade või Decléori Aromessence’i Triple Action Shave Protectorit.

juuni/juuli 2012

51

ilu

Läheb nagu õlitatult

1.

Ei ole siin maamunal midagi uut. Juba antiiksed kaunitarid võidsid aastatuhandeid tagasi oma keha ja nägu oliiviõliga. Kuigi vahepeal näis võimutsevat kreemide diktatuur, on viimased aastad taas ausse tõstnud väärikad õlid.

100 ml 8.25

Moshi avokaadoõli pehmendab ning hooldab nahka ja juukseid. Sobib eriti hästi kuivale nahale ja sel on kerge päikese­ kaitse. Hea abiline päike­ sepõletuse, kergete põle­ tuste ning põletikulise­ja sügeleva naha puhul.

2.

Oriflame Swedish Spa Oili mitmetoimeline õli sisaldab Hydracare+ kompleksi, antioksüdan­ te, ingveri-, kookose- ja magusmandliõli ning vitamiine. Kasuta seda massaažiks, niisutamiseks, vanniõlina või hõõru juustesse enne pesu.

Tekst: Tiina Kruus Stiil: Liis Plato Foto: Maiken Staak

150 ml 7.69

3.

The Body Shopi rasvavaba ja mittekleepuva tekstuu­ riga iluõlid imendu­ vad nahka nagu võluväel. Sisaldavad marula, kukui ja magusa mandli õli segu. Sobivad kasutada eraldi või koos tavalise niisutajaga. Valikus 11 ­lõhnavarianti. 100 ml 15.70

2

7

4

5 6

1

3

ilu

4.

Dr. Hauschka venitusarme ära hoidev laukapuu kehaõli sobib lapse­ ootusaja venitusarmide ennetuseks tänu nahka tugevdavatele ja pingul­ davatele laukapuuõite ja kaselehtede tõmmistele, naha elastsust paranda­ vale naistepunatõmmi­ sele ja niisutavale jojoobiõlile.­ Tänu univer­ saalsetele hooldavatele omadustele sobib õli tegelikult kogu perele. 75 ml 17.70

5.

Moshi näoõli niisutab prob­ leemset nahka sügavuti ja imendub kiiresti. Ei jäta nahka õliseks. Sisaldab jojoobiõli ning teepuu ja sidrunheina eeterlikke õlisid. 50 ml 5.50

6.

7.

Joiki sügavniisutav õlimask juustele Monoi de Tahiti õliga niisutab ning taastab kuivi ja kahjustatud juukseid. Õlimaski staar on eksootiline Monoi de Tahiti õli − läbi gardeenia­ õite filtreeritud kookos­ palmiõli. Koos jojoobi-, avokaado-, oliivi-, punase palmi ja viinamarjaseem­ ne õlidega moodustab see tõhusa kokteili. 100 ml 9.-

8.

Joiki tooniv ja sära andev kehaõli sobib eriti hästi suveks, et niisutada ning toita nahka ning anda sellele kerge päevitunud toon ja sära. Sisaldab kookose-, riisi- ja porgandiseemneõli, greibi ja piparmündi eeterlikke õlisid. 100 ml 8.-

9.

Moshi eeterlik kadakaokkaõli mõjub ergutavalt ja tur­ gutavalt närvisüsteemile. Puhastab õhku, stimu­ leerib vereringet, alandab veresuhkru taset. Sobib suurepäraselt saunas kasutamiseks. 10 ml 5.35

10.

Darphin Intense Nourishing Satin Nectari toime põhineb mandli, inca inch’i, värv­ ohaka ja seesamiseem­ nete õlidel. Toidab ja rahustab nahka sügavalt, imendub kiirelt tänu ras­ vatule koostisele. Muudab naha siidjaks ning jätab võluva vanilli- ja valgete lillede aroomi. 100 ml 36.-

11.

Patyka siidine sensuaalne kehaõli Precious Woods Body Oil on nelja puu essentside segu, mis pälvis hiljuti maineka rahvusvahelise auhinna parima öko-kehaõlina.­ Ideaalne kasutada õhtul, soojendades enne kasutamist peopesal ja masseerides kehasse. 100 ml 34.-

12.

Dr. Hauschka tselluliiti siluv sidrunisidrunheina kehaõli on Dr. Hauschka kasutajate konkurentsitu lemmik selles tootekategoorias. Kehaõli ergutavas koos­ tises olevad jojoobiõli, sidrunikoored, sidrunhein ja puuvõõrik aitavad muuta naha siledamaks ja tugevdada ka sidekudet.

13.

Prantsuse öko­ sarja Patyka mitmeotstar­ beline hitt-toode Huile Absolue on mõeldud intensiivseks hoolduseks näole, keha krõbekuiva­ dele piirkondadele ja juustele. Sobib samuti leevenduseks pärast habemeajamist ning küünenahkade peh­ mendamiseks. Sisaldab naistepuna-, kibuvitsa- ja nisuiduõli ning punast mandariini. 30 ml 34.-

75 ml 19.10

OPI Avoplexi küüneõli sisaldab erilist avokaado lipiidi­ kompleksi, mis niisutab ja toidab küüsi ja küüne­ nahku. 15 ml 18.60

10 11

8

13

9 12

PIIRITAGUNE

Tantsides Tallinnas „Oi, jumal, Eesti on nii ilus!” meenutab Christopher Alexandèr Bent (20) oma esimesi emotsioone, kui ta mullu oktoobris lennukilt maha astus. Tekst: Tiiu Oga Foto: Rasmus Jurkatam

Ü

heksa kuud hiljem on ta endiselt seisukohal, et kiirustavast ja rahvaroh­ kest Londonist Tallinna kolimine oli hea mõte. Üdini rõõmsa olemisega Chrisilt on võimatu midagi negatiivset välja kangu­ tada. Tal jätkub kiidusõnu nii Eesti toidule („Ma olen suur lihasööja ja hakkan juba harjuma ka selle kartulivärgiga.”) kui ka vanalinna kõrgete lagedega korteritele („Olen alati unistanud suurtest magamis­ toaakendest, kust vihmasaju ajal välja vaadata.”). „Tallinn on nii mõnusalt väike ja siin on lihtne kohaneda,” võtab ta oma ko­ gemuse kokku. „Jalutad mööda tänavat ja näed sõpra, kellega pole tükk aega kohtunud. Londonis ei juhtu kunagi midagi taolist!”

54

juuni/juuli 2012

Selge see, et mustanahaline Chris Tallinna tänavail juba kahe silma vahe­ le ei jää. „Iga kord, kui ma üle Raekoja platsi lähen, öeldakse mulle „Welcome to Tallinn!” ja pistetakse reklaamlehti pihku,“ muigab ta. Noormees tunnistab, et tegelikult pelgas ta algul üksi välja minna, kuid see hirm kadus pooleteise kuuga. „Muidugi ma tunnen, et mind vaadatakse. See on okei. Vahel küll kommenteeritakse, kuid mõned inimesed on lihtsalt harimatud ja kitsarinnalised ning ma ei tohi end sellest häirida lasta.” Õnneks on pole Chrisil praegugi vaja pikki tiire teha − vanalinnas elades on tema tööd-tegemised vaid paari minuti kaugusel. Londonis koreograafi assisten­ dina töötanud Chis saab oma tantsulisi oskusi proovile panna Eesti Tantsuagen­

tuuris, mille trupi koosseisus on ta nii mõ­ nelegi lavale jõudnud. Samuti tantsib ta nädalavahetuseti klubides Privé ja Teater. Et aga üksnes tantsimisega kartulit potti ei teeni, on ta argipäeviti rakkes restoranis Le Château. „Tellimustest saan aru ja terve mõistus on alati abiks,” ei näe noor britt eestikeelses töökeskkonnas erilisi raskusi. Chris tunneb heameelt, et tema siinne sõprusringkond koosneb eestlastest. „Nende juttu kuulates õpin kiiremini keelt,” arvab ta ja loodab siiski, et „vaikiv ajastu” on peagi möödas, sest oma tule­ vikku näeb ta Eestimaal. „Inglastest kliendid muidugi imesta­ vad, et miks ma siin elan,” räägib Chris. „Ütlen, et pikk jutt.” Õigupoolest saab selle pika juttu kok­ ku võtta ühe sõnaga – armastus.

LINNAloom

Inna koduloomaaed

Tekst: Tiiu Oga Foto: Jelena Rudi

Kirgliku loomaarmastaja Inna Uidi tiiva all on lisaks kuuele kassile ja papagoile ka kolm hakki: praeguseks juba seitsmeaastane Masja ja aastased nimetud hakipojad.

M

uidugi oleks parem, kui linnud-loo­ mad jääksid looduses­ se, aga siin Lasnamäel elavad hakid üheksakorruseliste majade katustel ja kui pojad pesast välja kukuvad, ei leiagi enam kodu üles,” selgitab Inna, miks ta õue pealt leitud linnupojad oma hoole alla võttis. Vastasel juhul ei oleks abitud linnukesed ellu jäänud. Loomade eest hoolitsemine on talle väga südamelä­ hedane: „Ma pean midagi tegema, kui vaene loom on suremas või vajab abi!” Hakipidaja algus oli aga raske. „Olin Masjale ema eest ja söötsin teda süstlast ja pika küüne pealt nagu nokaga. Öösel oli ta minu juures ja andsin iga tunni-

56

juuni/juuli 2012

kahe tagant süüa. Kartsin, et ta sureb,” meenutab Inna, kel on nüüdseks juba aastatepikkune hakikogemus ja veendu­ mus, et tema lindudel on hea elu. Täiskasvanud hakkidega on palju liht­ sam. Piisab, kui kord päevas süüa anda ja vett vahetada. Ainult et koristama peab tihti, sest lindudel pole kombeks etiketi järgi noa ja kahvliga einestada. „Süües panevad toidu automaatselt vette ja raputavad seejärel pead vasakule ja pare­ male, nii et kõik lendab,” kirjeldab Inna. Perenaine räägib põhjalikult hakkide menüüst, kasutades selliseid termineid nagu päevaratsioon, proteiinid ja vita­ miinid. Pisikeste hakkide esimene roog oli purustatud ja veega segatud kassitoit, mis ongi jäänud nende peatoiduseks. Lisaks on toidukaussides saia, viinamar­ ju, kohviveskis purustatud pähkleid ja kaerahelbeid.

Noored hakid askeldavad samal ajal köögis, üks nokib toitu ja teine puhastab sulgi. Küpses eas ja rahulikuma loomuga Masja kuulab perenaise juttu ja ootab massaaži. „Talle meeldib kaela pealt masseerimine, nagu kõigile lindudele. Oma aarale teen õhtul telekat vaadates massaaži ja nii ta seal tukub.” Et kodustes tingimustes on haki toi­ dulaud alati kaetud, jääb neil palju aega meelelahutuseks: kilega sahistamiseks ja supluseks. Inna leiab, et hakid on nagu harakad: tahavad kõike endale ja tassivad lusi­ kaidki puuri, kuid on nõks rumalamad. „Pereliikmed tunnevad nad siiski ära ja Masja reageerib ka oma nimele,” ütleb ta. Masja, lõunauinakust uimane, ei vaevu parajasti seda kinnitama. Haki enda noka vahelt midagi mõist­ likku ei tule. „Nad ei räägi ega laula, vaid karjuvad,” teab Inna. Seepärast maga­ vad hakisoost tegelased öösel pimedas vannitoas. „Pimedas nad magavad hästi, ei tee piiksugi. Seal on nad ilusti kolme­ kesi koos.“ Muidu elavad kaks nooremat üheskoos, Masja aga eelistab omaette puuri. Kassidega saab linnurahvas aga ühtviisi hästi läbi.

Uus generatsioon

Kontakttelefon 5345 1999 Koduleht www.irobot.ee Aadress Pärnu mnt. 139e/2, Tallinn klienditugi@irobot.ee

iRobot Roomba

kodune robottolmuimeja

700 SEERIA

Uus puhastussüsteem. Eemaldab rohkem mustust, karvu ja prügi, jättes endast maha puhta põranda. Teise põlvkonna prahikonteiner AeroVac. Võimas imemissüsteem prügi ja karvade harjalt konteinerisse kogumiseks. HEPA filtrid. Filtrid püüavad kinni kõik tolmukübemed ning jätavad õhu puhtaks ja värskeks. Parem aku tööprintsiip suurendab tööaega 50% võrra. Pidev puhastuskvaliteedi jälgimine. Mustuse avastussüsteem Dirt Detect 2. Nüüd on kasutusel mitte ainult akustilised vaid ka optilised sensorid suurte ja väikeste mustusosakeste leidmiseks.

Pulss 2 Kingisadu! Tänavu juunis sai Pulss kaheaastaseks. Sünnipäeva puhul loosime oma suurimate fännide - tellijate vahel välja magusad auhinnad koostööpartneritelt. Et osaleda loosimises, saada e-kiri oma nime ja auhinnarubriigi numbriga aadressile info@pulsstallinn.ee, näiteks Liina Lips 3.

1

Tekst: Pulss Foto: Tootjafirmad

Kui sa ei ole veel tellija, saad ajakirja mugavalt tellida Pulsi koduleheküljel www.pulsstallinn.ee

Loosi läheb: Ilutooted

Aksessuaarid

1.

GloMineralsi 3 huuleläiget. Sobiva tooni saab ise valida GloMi­ neralsi esindusest Kristiine keskuses.

6.

Hind 19-23 € tk

Hind 85 €, www.best-look.eu

2.

7.

2 Rimmeli GlamEyes trio lauvärvi. Siidjas, loomulikult sulanduv lauvärv küllastunud värvitoonides. Hind 7.50 € tk

3.

Icebergi meesteparfüüm Burning Ice EdT 50 ml. Maskuliinsuse ja sensuaalsusega mängiv kontrastide parfüüm. Hind 26 €

4.

Blumarine Innamorata EdP 50 ml. Põnev uus puuvilja-lilleparfüüm armunud naisele.

2

Abchic arvutikott on mõeldud naisele, kes hindab stiili ja elegantsi. Sobib kandmiseks ka käekotina.

Gianfranco Ferre vihmavari. Stiilne vihmavari sobib nii meestele kui naistele. Hind 35€, www.best-look.eu

8.

Kaunis sall. Salli võib kanda kena aksessuaarina peas, kaelas, aga ka näiteks käekoti sangal.

3

Hind 20 €, www.best-look.eu

9.

Jukocute’ sinine käekott. Itaalias töötava Eesti disaineri Julia Korovina loodud aksessuaaribrändi Jukocute naiselik ja šikk käekott. Hind 190 €

Hind 67 €

4 Iluteenus

5.

Finissage Medical Spa kinkekaart.

Hind 40 €, www.finissage.ee

58

juuni/juuli 2012

5

sünnipäev

6

Kinkekaardid

Golfikoolitus

10.

12.

Sparkling Groupi kinkekaart. Võimaldab maitseelamusi Tallinna kuues väärt söögikohas: restoranides Chedi, Bocca, Ö, Tchaikovsky, La Bottega ja kohvikus Spirit. Hind 30 €

7

11.

Klubi BonBon VIP-kaart. Pealinna menukama klubi VIPkaart võimaldab tasuta ning väljaspool järjekorda sissepääsu klubisse. Lisaks kehtib kaardiomanikule kord aastas sünnipäevasoodustus, millega kaasneb tasuta sissepääs kuni 9 sõbrale ning pudel kihisevat jooki.

City Golfi ühekordne koolitus ja demo 10 inimesele. Sisaldab golfi ajaloo, reeglite ja etiketi tutvustust, harjutamist golfiõpetaja ju­ hendamisel, varustust ja harjutuspalle. Hind 230 €

13.

City Golfi 2 individuaalset treeningupaketti 1 kuuks (treening 60 min 2 korda nädalas). Hind 70 €

12

8 10

9 11

Mereäärne restoran ja baar Tallinna südalinnas, Admiraliteedi basseini ääres

Kuunari, 10111 Tallinna, Estonia www.citymarina.ee / info@citymarina.ee juuni/juuli 2012 59 Reserveerimine +372 5642004 Avatud 1. maist kuni 30. septembrini

promo

5

kohta perepuhkuseks Lätis ja Leedus

Koolivaheaeg on täies hoos ja perepuhkuste hooaeg samuti. Kui Eesti on juba risti-põiki läbi reisitud, võiks võtta suuna lõuna poole. Läti ja Leedu on lahedaid kohti täis, ka vahemaad pole pikad. Siit leiad viis paika, mis tasub kindlalt reisikavasse lülitada. Lao aga lapsed autosse ja põruta naabermaid avastama!

60

juuni/juuli 2012

Romantiline ja ajalooline Cēsīs Riik: Läti Kaugus Tallinnast u 300 km, Tartust u 170 km

Cēsīs ehk eestlastele lihtsalt Võnnu on veel avastamist ootav aare üsna Eesti piiri lähedal. See on üks vanemaid Läti linnu ja just siit on pärit ka Läti lipp! Igal juhul väärib Cēsīs igati külastust. Lihtsalt longi idüllilise väikelinna käänulistel ja künklikel tänavatel, piilu põnevatesse sisehoovidesse, uudista Köleri altarimaali Jaani kirikus ja jaluta mõnusalt jahutavas rohelises lossipargis. Suvel toimub linnas rohkelt festivale ja muid kultuurisündmu­ si. Kehakinnituseks leiad kindlasti sobiva söögikoha, kus tasuks ehk ära proovida ka kuulus kohalik Cēsu õlu.

Eriti soovitame: külastage põnevat ordulinnust, mis vanadel aegadel oli Liivi ordu maameistri residentslinnuseks. Varemetes müürid panevad fantaasia otsekui iseenesest lendama!

Seiklusparadiis Sigulda Riik: Läti Kaugus Tallinnast u 300 km, Tartust u 190 km

Perele, kes soovib puhkuselt eelkõige kirevaid elamusi, on Sigulda sihtkoht nr 1. Ühestki teisest Baltimaade linnast ei leia nii mitmekesist valikut rohkem või vähem ekstreemseid lõbustusi. Näiteks asub Siguldas Baltimaade

Tekst: Estravel Fotod: Latvian Tourism Development Agency, Turaida muuseum, iStockphoto

Trakai loss.

Turaida loss.

Nida.

Eriti soovitame: pärast Trakai lossi külastust rendi lossisaarelt paat või jaht ja tee väike ringsõit järvel ümber saare. Pä­ rast naudi lõunat suurepärases lossivaa­ tega à la carte restoranis või pizzeria’s.

Päikest täis Kura säär Riik: Leedu Kaugus Tallinnast u 660 km, Tartust u 590 km Cēsīse ordulinnus.

Baltimaade kõige läänepoolsem punkt, väike ja hubane Nida Kura säärel ei jäta külmaks isegi põhjapoolseid naabreid. Neringa ligi 50 km pikk kuldne liivarand, Kura lahe sillerdav vesi ja soe merebriis pakuvad ülimat suvenaudingut. Nida pärliks on läbi küla kulgev promenaad, millel patseerides võib imetleda unikaal­ seid valgete ja siniste akendega punaseid puumaju. Piiluge sisse ka näiteks Thomas Manni suvekoju-muuseumisse.

ainus köisraudtee, millelt avanevad vaated ei jäta külmaks isegi kümnendat korda sõites. Aga peale selle saab Sigulda kandis lennata aerodroomil ja õhupalliga, sõita suvebobi ja elektriautoga, turnida Tarzani-nimelises seikluspargis ning jalu­ tada Turaida lossi imelises pargis. Eriti soovitame: uurige Baltimaade sügavaimat, Gutmani koobast, kus le­ gendi järgi leidis õnnetu otsa kaunis Tu­ raida Roos. Rüüpa ka koopast väljavoola­ va allika vett, mida peetakse ravivaks!

Salapärane Trakai loss järvesaarel Riik: Leedu Kaugus Tallinnast u 610 km, Tartust u 540 km

Kunagine Leedu vürstiriigi pealinn Trakai pakub elamusi nii suurtele kui ka väikes­ tele. Külastada saab seda ka näiteks päevase väljasõiduna Vilniusest. Trakai kindlus on üks paremini restaureeritud kindluslosse Euroopas ja selle muuseum annab huvitava ülevaate Leedu ajaloost. Kindluse ümbruses toimub palju festivale ja kontserte, nende seas ka Baltimaade Kolme Lossi turniiri etapp vibulaskmises (ajaloolistes kostüümides vibuküttide turniiri on korraldatud ka Rakvere ja Turaida linnuses).

Eriti soovitame: roni Nida ja Juod­ krantė vahel asuva halli düüni otsa, sealt avaneb hunnitu vaade. Smiltenes (kohe Klaipeda vastas) võiks käia meremuu­ seumis. Kuigi delfiinide etendust seal enam ei pakuta, leiab harivat ja põnevat selletagi rohkesti.

KUHU ÖÖSEKS JÄÄDA? Cēsīsesse sõites ei pea majutust Lätist otsimagi. Peatu näiteks koduses Kubija hotell-loodusspaas, kust Cēsīsesse jääb vaid 175 km. Tee peal võid lisaks uudistada põnevat Vastseliina piiskopikindlust! Kogu pere puhkusepakett Kubijas al 98 € Siguldas pakub mõistliku hinnaga majutust hotell Sigulda. Estraveli kaudu broneerides võid valida pakettide vahel, mis sisaldavad ka erinevat meelelahutust, nt elektriautosõit, suvebobisõit või seiklus­ pargi külastus. Puhkusepakett kahele Siguldas al 85 €

Kuurortide kuninganna Druskininkai Riik: Leedu Kaugus Tallinnast u 730 km, Tartust u 660 km

Druskininkai tähelend kuurordina algas juba 1794. aastal. Nõukogude perioodi hiilgeajale järgnes vaikelu, kuid nüüd on linnake taas kiirelt arenema hakanud. Peale kõrgetasemeliste spaahotellide ja sanatooriumide leiab sealt Baltimaa­ Nida de suurima veekeskuse Aqua Park, kus basseinid, saunad, võimsad liutorud, restoranid, ilusalongid ja hotell on kõik ühe katuse all. Suurepärane koht perele, aga mitte ainult – iga kuu viimase reede õhtul avatakse uksed nudistidele! Eriti soovitame: hiljuti avati Drus­ kininkais uus atraktsioon Snow Arena. Siseruumides asuvas suusakuurordis on 24 903 m2 lumist pinda, 150 m ja 460 m suusanõlvad, lumelauapark, tõstukid, võluvaip, laste lustipark ja suusakool.

Trakai põhiline veetlus on muidugi järveloss. Seepärast pakubki Estravel koos Trakai majutusega ka paadirenti, et kogu ilu saaks imetleda ka vee poolt. Meestele boonuseks: hinna sees on ka kalastus­ tarvete rent! Puhkusepakett kahele Trakais al 82 € Kura sääre ja Nida suvised võlud on avastanud nii soomlased kui ka sakslased. Seetõttu on majutus seal üle mõistuse kallis. Nutikam on veeta öö Klaipedas, kust Kura säärele saab praamiga. Estraveli paketil on hinna sees ka meremuuseumi piletid. Puhkusepakett kahele Klaipedas al 98 € Druskininkai on spaapuhkuste linn, aga mitte ainult. Estraveli suviste perepuhkuste kampaanias saad ise valida, kas soovid majutust koos spaahoolitsustega või hoo­ pis lume- või veepargi külastusega. Puhkusepakett kahele Druskininkais al 93 € Vaata kõiki Estraveli perepuhkuste pakette www.estravel.ee/perele!

juuni/juuli 2012

61

muusika

Loomu poolest kaslane Tiger Milk Supernatural Ilmneb, et tiigri taltsutamine on imelihtne: mõni hea aasta pidevat dressuuri ja distsipliini­ tunnetust ning kiskja on kontrolli all. Õnneks mitte tõurastatud ega päriselt puuri pistetud. Lööb nurru ja isegi lõriseb, kui tuju on. Elektroonilise tantsumuusika trio liikmed Meelis Meri, Ville Veering ja lauljatar Eva K toida­ vad kasvandikku kargelt tumeda sündisaundi, mõõduka biidi ja südameverega.

62

juuni/juuli 2012

Master na vse ruki Santigold Master of My Make Belief Aastate eest vaimustava debüüdi teinud tõmmu ameeriklanna on endiselt hakkaja. Kord kuum armuke, kord etteheidetega amatsoon. Ühel hetkel külluslik, teisel napp. Vali ja vaikne. Aga enamjaolt eksperimenteeriv ja eklektiline. Segab kokku tantsu­ muusikat ja rokki: dub ja hiphop, new wave ja popp ning indie. Võid aimata, mida teeks see nai­ ne sul kodus… köögis kastrulite taga!

T

Kui oma kätega tettü Nion Nion Pole rahvusvaheline bänd nagu Tiger Milk, vaid keeles-meeles Eesti duo. Laul Keit Triisa, muu­ sika Karl Kanter. Lihtsakoelised tuttavlikud lood mõõdukate tantsurütmide saatel. Ei murra konti ega südant. Kui peale käid, poevad hingegi. Kergelt kurvad, kergelt rõõmsad. Magus-melan­ hoolsed, mitte raskemeelsed. Vokaalis on pehmust ja sulnidust, mis võib õigel ajal ja kohas mõju­ da − nii et lapsed uulitsalt ja leh­ mad-lambad karjamaalt esimese hüüu peale koju jõuavad.

Lootose lill või poos Marina and the Diamonds Electra Heart On see Hollywood, Broadway või Antiik-Kreeka mütoloogia? On’s liha, kala või taim? Üles või alla? Kämp või kräpp? Kas Elektra saa­ tus on lein või vein? Valge, puna­ ne või pigem roosa? Kas Marina on liitunud popiprintsesside Katy Perry ja Britneyga? Need võivad olla küsimused. Vastused võivad olla nendesamade kaante vahel. Naiseksolemine pole midagi ühemõttelist.

Tekst: Tiina Kruus, Tõnu Pedaru Fotod: tootjafirmad

Kreem Viidinguga

änavu 10.–12. augustini toimuval Viru folgil astub Juhan Viidingu laulu­ de kavaga üles ka trio Kreem-Kikas-Lang. Mis innustas terminaator Jaagup Kreemi intellek­ tuaalse kallakuga kava esitama? „Olen oma onu Juhan Viidingu laule armastanud juba varajasest lapsepõlvest peale. Ajendiks ongi armastus muusika, aga eelkõige muidugi sõnade vastu. Koos Tiit Kikase ja Taavi Langiga valisime välja meile kõige huvipakkuvamad lood ja läksime mõni aasta tagasi stuudiosse. Pärast esimest plaati „Eluaeg olen tahtnud õue” avastasime, et albumilt jäi palju välja. Seega aasta hiljem üllitasime veel ühe – „Osa 2”. Mulle isiklikult meeldib Viidingu loomin­ gut esitada just seepärast, et poeedi sõna on nii võimas, et sellega saab ka kõige nõudli­ kuma kontserdikülastaja kuulama panna. Ja laulude vahel loen ka luulet, mida kontserti­ del ju tavaliselt ei tee. Kontserdil kavatseme esitada „parimatest parimate” kava, mis muudab kogu etteaste veelgi kontsentree­ ritumaks ja huvitavamaks. Lisaks mängib Tiit Kikas igasuguseid eri pille − vahel ta ei ütle meile enne kontserti, mida ta kasutab, ja siis on endalgi huvitav kõrvalt kuulata, mis saama hakkab. Suur osa etteastest on improvisat­ siooniline!”

film

Mehed, kinno! Palgasõdurid 2

Tekst: Maria Ulfsak-Šeripova, Aleks Lange Fotod: tootjafirmad

The Expendables 2 R: Simon West O: Liam Hemsworth, Sylvester Stallone, Jason Statham, Let Li, Bruce Willis jt

S

ylvester Stallone’i kahe aasta tagune „Palga­ sõdurid” oli 200% märulifänni unelm. Tõsi küll, film oli grandioosselt naeruväärne ning sisu oleks graveerituna mahtunud padruni­ kestale. Aga keda see huvitab, kui kokku oli aetud madinakangelaste all stars meeskond (Stallone ise, Jason Statham, Dolph Lund­ gren, Let Li jt), kes andis tina kõigele, mis liikus, lasi õhku kõik, mis seisis paigal, ja ülejäänud said lihtsalt pasunasse. „Palgasõdurite” avaosal oli kolm miinust: a) ei olnud Steven Seagali; b) ei olnud Chuck Norrist ja b) ei olnud Jean-Claude Van Damme’i. Viimased kaks saavad nüüd kuhjaga parandatud ning ka Arnold ja Bruce saavad rohkem ekraaniaega.­ Sisu? Jumala eest, keda see huvitab. Nagu ütles klassik eesti fil­ mist: „Ma olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!”

Liiga vähe rauda

Millennium Made in USA

Psühhid koos Pearaha­ kütitar Ohtlik meetod

Raudne leedi

Lohetätoveeringuga tüdruk

A Dangerous Method R: David Cronenberg O: Keira Knightley, Viggo Mor­ tensen, Michael Fassbender

The Iron Lady R: Phyllida Lloyd O: Meryl Streep, Jim Broadbent, Anthony Head Meryl Streepi soolo, kus Oscar ja Kuldgloobus Briti peaministri Margaret Thatcheri kehastamise eest auga välja teenitud. Film ise, kui Streepi vapustav rollitäitmine kõrvale jätta, on saba ja sarvede­ ta mämmutamine. Poliitdraama või ajaloofilmi jaoks on siin liiga vähe poliitikat ja liiga palju vana­ keste tuterdamist, naistekaks liiga palju poliitikat ning portreefilmiks ülemäära laialivalguvust.

The Girls with Dragon Tattoo R: David Fincher O: Daniel Craig, Rooney Mara Snoobid kukkusid hädalda­ ma kohe, kui Hollywood Stieg Larssoni menuromaanide linastusõigused ära ostis. Hirm, et Mikihiiremaa kineastid asja tuksi keeravad, osutus asjatuks. Fincheri versioon, mis kohati meenutab BBC „Wallanderi”sarja, on raamatutruu, kuid rootslaste omast üpris erinev. Eeskätt puudutab see vaadata­ vust, sest Rootsi tõlgendus oli kohati halastamatult uimane. Kui neid kaaluma hakata, on tulemus üpris võrdne. Igaühele oma!

Kui peategelasteks on analüütili­ se psühholoogia rajaja Carl Jung ja psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud ning hüsteerikust patsient Sabina, kellest samuti psühho­ analüütik sai, pole raske linateose žanri määrata. „Ohtlik meetod” on mitmekihiline psühholoogili­ ne kostüümidraama. Elegantne, intelligentne ja oivaliste näitleja­ töödega. Kes Keira Knightleyt harjunud kena tüdrukuna näge­ ma, saavad krabaja. 

Mees raha eest One For The Money R: Julie Anne Robinson O: Katherine Heigl, Jason O’Mara, John Leguizamo Haiglaseriaalist „Grey anatoo­ mia” Izziena tuntud Heigl mängib tüdrukut, kes olude sunnil hak­ kab tööle kautsjoniagendina. Mis on moodsam sõna pearahaküti kohta. Võite kaks korda arvata, kas küti ja saagi vahel läheb romantiliseks särinaks või mitte, ning üks kord arvata, kuidas kõik lõpeb. Kerge ja vähekaloorne meelelahutus tüdrukutule vihmaseks suveõhtuks.

juuni/juuli 2012

63

kunsti ruum

Kui disainer Erkki Engso (39) ruumi siseneb, siis võib mürki võtta, et kõik kohalviibijad keeravad uudishimulikult pead. See ei ole üksnes tema ajatu boheemlaslik riietumisstiil ega ka eestlasele ebatüüpiline avatud ja vahetu suhtlemisviis, mis hoobilt lummavad. Erkki olemuses on midagi ürgselt loomulikku, mis tõmbab inimesi magnetina.

H

etkel, kui Pulss astus sisse­ Engso vanalinnas asuvasse­ koju-ateljeesse, valmistus ta paras­jagu tütarde Mathilde 6, Hermeline­(3) ja Pauline (3) seltsis eelseisvaks­moeetenduseks. Kuna graafilisest disainerist abikaasa Signe oli parasjagu mõne kuu tööl New Yorgis, tuli Erkkil oma niigi tihe päevakava nutikalt ümber organiseerida. Selleks, et ühendada meeldiv kasulikuga, kaasas ta mudilased tööprotsessi – vesi­ alusel nahavärvid sobisid väga hästi esimesteks katsetus­ teks. Nii askeldasid nad keldrikorrusel asuvas ateljees justkui meister koos selli ja õpipoistega keskaegses töö­ kojas. Austus ajatu käsitöö ja jätkusuutlike disainivõtete vastu­ on Erkki loomingu lahutamatu osa. Kõik Engso kaubamärki kandvad nahktooted on käsitsi kokku õmmeldud – jalanõudest mootorrattakottide ja kasukateni. Nüüd unistab mees, et Eestiski saaks hakata nahka parkima ­rabarberimahlaga, nii nagu seda teevad innovaatilised sakslastest kolleegid. Masstootmisele vastanduv mõtteviis on Hiiumaalt pärit iseõppijale justkui kaasa sündinud ��� ta näeb potentsiaali üksnes ainulaadsetele käsitöötoodetele. Sellest mõtteviisist kantult sündisid ajal, kui Engso New Yorgis elas, tema esimesed käsitsi õmmeldud sandaalid. Maailmalinnas leidis tema põnev katsetus lühikese ajaga hulga fänne. Aga just viimasel ajal tajub disainer, et ka Eestis hakkavad inimesed „lahti minema” ja unikaaltoodete vastu suuremat huvi tundma. Üha enam ristub Engso tee kaasmaalastega,­ kellega väärtushinnangud klapivad ning kellest saavad ajapikku tema loomingu austajad.

64

juuni/juuli 2012

Tekst: Ülle Jehe Fotod: Kaupo Kikkas

Ainulaadsus au sees

Kas sinu loomeprotsessi mõjutab ruum, milles viibid, või ei ole sel erilist tähtsust? Mind mõjutab kliima, olen soojalembene. Madal temperatuur röövib energiat.

Kui kõik kitsendavad tingi­mused kõrvale jätta, siis millises riigis, millises linnas ja millisel tänaval heameelega elaksid? New Yorgis, Manhattanil MacDougal Street’il.

Kui saaksid disainida ideaalse kliendi oma loomingule, siis kes ja milline ta oleks? Kahe käe ja kahe jalaga, nõuab oma nahale teist kihti, mis on segamatult kantav nii kontserdil kui ka mäkke ronimisel.

juuni/juuli 2012

65

kunsti ruum

Sinu senine looming ula­ tub raamatuillustratsioo­ nidest luksuspaatide in­ terjöörideni, sinna vahele jääb moe- ja nahadisain. Milline valdkond sind het­ kel kõige rohkem köidab? Sel kevadel on aktuaalne mood koos naha ja kangaga.

Kas hoiad oma loomingus alati kinni mingist kindlast põhimõttest? Millisest? Pean oluliseks läbipaistvust, proportsiooni ja funktsionaalsust.

Mida kiidad ja mida laidad kodumaises tänavamoes? Rahvas tahab hea välja näha, aga pelgab­ saada parimat tulemust läbi sisemise stiili­tunnetuse. Masskaubandus joondub valda­valt ühtse trendi järgi. Ootan suure­ mat rakendust disaineritele, kes teevad väike­tiraaže ja täidavad ka eratellimusi. N ­ ii muutuks tänavapilt palju kõnekamaks.

Milline on olnud seni kõige põnevam loominguline proovikivi? Luksuskaatri interjööri disainimine ettevõttele Britamarine. See oli põnev protsess, kui poole aasta jooksul pidevalt paadis istudes eri prototüüpe välja töötasin. Loodan, et koostöö selles vallas jätkub.

Kuidas sa ennast laed, et sellises ülikiires elutem­ pos selget pead hoida? Püüan end iga päev turgutada uue disainilahenduse leidmisega. Ka saun on fantastiline energiaallikas.

Mida oled õppinud oma lastelt ja mida õpetad neile ise? Tüdrukutelt olen taasõppinud säilitama rahu ja positiivset suhtumist. Ise püüan neid suunata, juhindudes põhimõttest, et rulluvat palki ei tohi karta, vaid sellest tuleb õppida üle hüppama. Vaata ka www.engso.ee

raamat

Kuu raamat  iElulugu Steve Jobs Walter Isaacson Ajakirjade Kirjastus

Põhimõte „surnutest räägitakse ainult head” selle raamatu puhul ei kehti. Apple’i surmatõbine juht Steve Jobs valis Walter Isaacsoni oma elulugu kirjutama ning mitte ainult ei rääkinud ise suud puhtaks, vaid õhutas ka kõiki teisi sama tegema. Tulemuseks on portree mehest, kes oli geenius, visionäär ja perfektsionist, kes ühendas enneolematul moel loovuse ja tehnoloogia. Ka hiilgav müügimees, kes

Sarimõrtsukat püüdes Sammu võrra maas Henning Mankell Varrak Seitsmes raamat Kurt Wallanderi seeriast on eesti keeles seni ilmunutest parim. Wallander uurib siin korraga nii oma kolleegi mõrva kui ka kolme noore kummalist kadumist. Peagi selgub, et kuritegude ühisosaks on külmavereline sarimõrvar, kes püsib jälitajatest pidevalt sammukese ees. Veretöid kõrvale jättes on „Sammu võrra maas” eelkõige raamat võõrandumisest, ükskõiksusest ja hoolimatusest.

Kaukaasia Jaapani segapõnevust pudru Surm lumes Sujata Massey selgitus Tänapäev

Vabaduse viirastus Charles King Tänapäev Alapealkiri „Kaukaasia ajalugu” on tegelikult eksitav. Kingi käsitlus algab Venemaa vallutuse algusega 18. sajandil, rääkides antiik- ja keskaegsest Gruusiast ja Armeeniast vaid möödaminnes. Ka on raamatu peatükid ähmaste raamidega üldistavad, kuigi värvikad jutustused. Ent need pole tõsised etteheited. King kirjeldab taustu ja selgitab protsesside põhjuseid. See on raamat, mida võiks lugeda igaüks, kes soovib mõista tänapäevast Kaukaasiat.

Eesti keelde seni ümber pandud Jaapani krimkasid on mõni üksik. Nüüd on avalöögi saanud terve sari (autor on küll India-Saksa päritolu). Raamatu kangelanna Rei Shimura on jaapanlasest isa ja ameeriklannast ema järeltulija, kes vireleb niru õpetajapalga eest äärelinnas ning satub juhuse tahtel kuritegusid avastama. Jutustada Massey oskab, pinget kruvida ja värvikaid tüüpe välja mõelda samuti. Loodetavasti võtavad siinsed lugejad Rei omaks ja sari saab lõpuni tõlgitud.

oskas suunata masside ihasid. Jobsi nägemus mõjutas laiatarbetehnoloogia arengut ja selle kasutamist rohkem kui keegi teine viimastel aastakümnetel. Teisalt aga kirjeldab Isaacson Jobsi jõhkra otsekohesusega kui manipulaatorit, hüsteerikut, mölakat ja intrigaani, kes lõi vajaduse korral noa selga ka oma lähimatele kaaslastele. Jobsi elulugu, mis on ühtlasi ka Apple’i ja Pixari biograafia, on haarav, hästikirjutatud ja intrigeeriv raamat, mis peaks huvi pakkuma mitte ainult õunalogo-sekti liikmetele, vaid kõigile, kes vähegi tänapäeva tehnoloogia vastu huvi tunnevad.

Köidetud monument Ühe ameeriklase elu Ronald Reagan Tänapäev Kui nimetada üks poliitik, keda Eesti ja laiemalt Ida-Euroopa vabanemise eest tunnustada, siis on see Ronald Reagan. Hinnangud USA 40. presidendi pärandile kõiguvad mustast valgeni, kuid idaeurooplaste jaoks on Reagani valitsemisajast esmatähtis tema evangelistlikult siiras veendumus, et kurjuse impeeriumist Nõukogude Liitu on võimalik purustada. Eestis on praegu Reagani monumentideks vaid raamatud. Aga olgu vähemalt niigi.

Kirjasõna jõud Raamatuhoidja Mihhail Jelizarov Varrak Hullumeelne raamat masendavalt halbadest raamatutest, milles samas peidus enneolematu maagiline jõud. Pöörase fantaasiaga mõistulugu, mis materdab kadunud aegu ja suurt kodumaad taga nostalgitsejaid groteskikaikaga otsekui bõliinakangelane vaenuvägesid. Milliste lapsepõlvetraumade pärast ta sedavõrd vanaeitesid vihkab, jääbki saladuseks.

juuni/juuli 2012

67

promo

Loome­linnak kesklinna ja Kalamaja piiril Kunagises rahatrükikojas ja nõukogudeaegse Suva suka- ja sokivabriku kontorihoones Niine 11 on loomelinnakut arendatud mitu aastat. Nüüd on hoone kohe-kohe valmimas ning ootab uusi rentnikke. Tekst: Kadri Masing Fotod: Merilin Andre

Loomuliku valgusega hiilgavad avarad neljanda korruse ruumid.

68

Uus kohvik Menu.

juuni/juuli 2012

N

iine 11 asuv loomelinnak saab veel viimast lihvi, enne kui pärast mitmeaastaseid pingutusi viimaks päriselt valmis saab. Aga juba praegu tegutsevad massiivsete kiviseinte, kõrgete lagede ja suurte akendega hoones eri loomevaldkondade­ esindajad: fotograafid, arhitektid, disainerid, klaasi­kunstnikud, filmitegijad ja sulesepad. Loominguks on ajaloolises majas piisavalt hingamisruumi ja inspireerivaid vaateid, viimase juurdeehituse käigus lisati hoonele kaks korrust, mis pakuvad ligi 360-kraadist vaadet Tallinnale, ei puudu ka mõnus terrass, kus ilma nautida. Hoone peidab endas palju eri otstarbega ruume: nii büroodeks, stuudioteks, tootmiseks, ladustamiseks sobivaid pindu kui ka saale ja ühistegevuseks kasutatavaid ruume. Loomelinnak kujuneb paljuski just seal tegutsevate inimeste nägu, sest ruumid on kohandatavad vastavalt tegutsemisalale. Et olla avatud uutele ideele ja originaalsetele soovidele, ei ole kõikide ruumide kontseptsioon veel lõplikult paika pandud. Hoones on palju suuri ja huvitavaid ruume, mis on juba valmimisjärguski leidnud agarat kasutamist reklaamiklippide ja saadete tegemisel. Hea akustikaga suures hallis on võimalik korraldada ka üritusi, näiteks mängiti seal mõni aasta tagasi teater N099 lavastust „Startup”. Lisaks visuaalsetele mälestustele mängitud teatrietendusest leiab hoonest meenutusi kunagisest rahapajast, millest on alles esimese korruse suured massiivsed uksed. Teisteski ruumides on tunda Eesti vabariigi aegse arhitektuuri hõngu. Napp kuu veel ja hoone on täielikult renoveeritud. Maja valmimine teeb meele heaks loomelinna-

Majast näeb ka ainulaadset panoraamvaadet vanalinnale.

Üks vanim ja põnevam ettevõte majas on Nukufilm.

Mitut korrust läbiv päevavalgus.

Läbi kolme korruse ulatuv hall on ideaalne ürituste läbiviimiseks.

ku vanimal olijal Nukufilmil. Oma koha on leidnud seal veerandsada inimest: režissöörid, kunstnikud, nukutegijad, dekoratsioonide maalijad jmt. Hetkel on käsil Miriami järgmised seiklused ja „Limonaadi lugu”. Viimase tarbeks karvastatakse nukkude valmistamise toas parasjagu apelsini, kõrvaltoas aga kleebitakse ühe nuku erinevate emotsioonidega nägudele pähe juukseid. Järgmises toas valmib miniostukäru, mida meister on vahelduva eduga valmistanud juba kuu. Kõik peab olema võimalikult elutruu ning toimiv, mistõttu nõuab iga detaili valmimine neis ruumides erilist täpsust ja loomulikult aega. Aega võtab ka filmimine, töösammuks on 24 kaadrit sekundis, päevaga valmib filmi 6 sekundit. Aastaid on majas toimetanud ka fotograaf Aivo Kallas, kes on üks mitmest hoones tegutsevast fotograafist. Tema stuudios on muuhulgas üles võetud ka osa hiljuti lõppenud telesaatest „Eesti otsib tippmodelli”. Sobiva asukohaga maja plussiks on Kallase sõnul see, et kui tavaliselt on kontoriruum piiritletud, siis see hoone pakub erinevaid ruumilahendusi ning pildistada saab mitmel pool. Tehniliseltki on maja fotograafi tegemisteks sobiv, vooluga ei ole probleeme ka nõudlikemate projektide puhul. Kasuks tuleb ka hea koostöö teiste majas tegutsejatega, nii mõnigi lahendus sünnib majast lahkumata koostöös majanaabritega. Nii rentnike kui ka kohalike elanike rõõmuks avas juuni alguses majas uksed kohvik Menu Cafe, mis soovib pakkuda kalamajalastele taskukohase hinnaga ja mõnusas keskkonnas restoranitoite. Menüüst ei puudu ka hommiku- ja lõunapakkumised. Suvel on plaanis rõhku panna just vahemerehõngulistele roogadele, mida on võimalik nautida ka vaikses sisehoovis terrassil. Kinnises sisehoovis on mõnus aega veeta puhke­aladel, autoga tulijaid ootab 100 kohaga parkla ning mõeldud on ka rattaomanikele.

juuni/juuli 2012

69

Viitsi olla noor

Kitseküla kauboi

Päike ja meri. Maanteed ja möödavuhisevad looduspildid. Tatood ja rummikoola. Lillelõhn ja rokkfestivalid. Need sõnapaarid võib kokku võtta sõnaga – VABADUS! Tekst: Kersti Rea Fotod: Terje Ugandi

70

juuni/juuli 2012

uigi tunnen Musta Peetrit juba pikki aastaid ja meil on ka ühiseid tuttavaid, ei tea keegi Petsist ega tema elust suurt midagi. Pets on suur suhtleja, kuid siiski üksik hunt. Endast ta rääkida ei armasta, kuid naljalugusid ja tabavaid ütlemisi viskab õigel hetkel nagu varrukast. Tema sünniaastat küll kuskilt välja ei loe, aga hiljem saan juhtumisi teada, et mees on eelmise sajandi keskpaiga välja­lase – 58-aastane. Elukombed ega ka lemmikkohad, kus Pets aega veedab, ei reeda aga vanust kuidagi. Ja

ega miski­pole Petsil eakohane ega tava­ pärane − näiteks päheseotud rätik ja Tsärgi varruka alt vilksatav tätoveering. Sinised silmad ja šokolaadipruuniks päevitatud ihu. Räti alt paistavad tumedad, veidi hallisegused lokid ja silmis helgib ulakas säde.

Ekskursioon ajalukku Ta paneb jutu taustaks käima filmilindi­ oma isa filmitud eluolust 1950ndatel­ aastatel. Peetri isa oli omal ajal kõva filmi­amatöör. Tummfilm ekraanil haarab jäägitult − need interjöörid ja eksterjöörid! Soengud ja kleidid! Peod ja karnevalid! Aeg-ajalt vilksatavad teiste seas kaadris tema vanemad. Peetri ema Milvi oli imeilus naine, isa Konstantin filminäitlejalik tüüp, keda hääletus filmis võib eksimatult nimetada lahedaks pullivennaks. Mees veiderdab ja näitleb, etleb ja vigurdab mõnuga. Mind paneb õhku ahmima, millised peod siis olid! Lõbusad, stiilsed ja nii sensuaalsed! Naised on kui nukukesed oma kaharates kleitides, pärlikeedes ja soengutes. Mehed oma pöetud soengute ja triiksärkidega. Tantsitakse, süüakse, juuakse… Peeter on vanad filmid tänapäevasele tehnikale sobivaks kohandanud ning erinevad filmirullid kokku liitnud. Seinale ilmub kiri „Peetri suvi 1956”. Rand. Väike paljas poiss liival mängimas. Peeter kaheaastasena. Imearmas ingellik tegelane, vaid tiivad puuduvad! Filmid jätkuvadki nüüd erinevates randades. Sinnagi mindi seltskonniti ja jätkati lõbusat elu. Ekraanilt saab ka selgeks, kust on pärit Peetri meeletu tõmme

randade poole − ta sai nakkuse juba emapiimaga kaasa. Peetri ema oli kirglik rannafänn ja nii käis poeg plaažil kaasas juba emaihus. Kõik suved kammiti erinevaid randu pidi – küll rongide, küll bussidega kohale sõites. Nüüd põrutab Peeter üksi oma tsikliga mööda Põhja-Eesti randasid. Ei pea paljuks 80 kilomeetritki maha sõita! Pikutab kuumal liival ja teeb tööpäevapikkuseid päevitamisi. Ta ei taha nendele­ sõitudele kedagi kaasa – sest kellelgi pole kannatust nii pikalt rannas aega viita. Ja see käib Peetrile närvidele. Üksi on parem! Seal ta mõtleb omi mõtteid, kuid suhtleb samal ajal ka iPhone’i kaudu Facebooki semudega. Tihti arvatakse,­ et Pets istub päevad-ööd arvuti taga, sest ööpäevas lipsab näoraamatusse alatasa mõni tema kommentaar. Tegelikult peesitab mees aga hoopis mere ääres või on öötööl helipuldi taga.

Peeter Annikve (Mustpets) Current City – Tallinn Owner at Blackpeter AV Services – Kelgukoerad, Kättemaksukontor, Kälimehed OÜ HT Meelelahutus − Baltic Princess cruiser 1961 − started school at University of Life 2012 − graduated from University of Life About Peter – parem kui ei tea Political Views − antikommunist Most visited Place − Woodstock, Kanal 2 stuudio, Rock Cafe, Oobersti juures, Puerto Malaga, Peterland, Tallink Baltic Princess

Kuldsete kätega tsiklimees Tsikkel tuli Peetri ellu uue hooga tagasi 2000. aastal. Juba lapsepõlves, Västriku tänavas vanaisa majas elades meisterdas ta koos naabripoiste Andres Raidi ja Tõnu Aarega tõukeratastele mootoreid külge. Kirg mootorrataste vastu on Petsi läbi elu kiivalt kütkes hoidnud. Tsiklivärk ei tähenda tema jaoks karjakesi mööda maanteid põristamist, vaid vastupidi – üksi ärapagemist. Mitte arutut kihutamist, vaid ümbrust nautides ringisõitmist ja lillelõhna nuusutamist. Muidugi, kui mõni eriline ülbik oma uhke autoga talle kohta tahab kätte näidata, teeb Peeter vastu, pühkides mine-

ma, jättes maha kaugeneva musta kärbsetäpi. Tema must iludus Yamaha 1100 võtab kiirust üles küll ja mitte vähe. Petsi on kutsutud tsikliklubidesse, aga ta pole vedu võtnud. Klubi tähendaks kohustust osaleda ühisüritustes, see aga piirab vabadust. Motikas on Petsi jaoks tarbeese, mitte ilusasi, kuhu muudkui uusi vidinaid külge riputada. Ta on mõned liiga edevad kohad tsiklil isegi üle värvinud, et tagasihoidlikum paistaks. Kõik, mis alles jäänud, on praktilise tähendusega. Treib ja keevitab ta ise, kui midagi kohendamist vajab. Tehnikahuvi ja kõigega hakkama

juuni/juuli 2012

71

saamise oskuse on Pets kaasa saanud isalt. Isa on oma kätega isegi katamaraani valmis meisterdanud, nagu ka kõik vajaminevad jubinad sinna juurde. Ka Peetril ei ole tööd, millega ta hakkama ei saaks. Ta on pükse õmmelnud ja kingi parandanud, rääkimata igasugu tehnika nokerdamistest. Parasjagu parandas ta ära oma auto elektroonikavea ja ehitas sõbra kolmeaastasele pojale kitarri, et põnn isa pilli ära ei räsiks.

Naljaklubist Castanedani Pets libistab meie jutustamise taustaks juba mitmendat õlut ja naerutab oma mahlakate lugudega. Selgub, et kuigi ta on tsiklimeeste ühenduse korduvalt ära põlanud, käis ta aastaid tagasi ometi väikeses nn naljaklubis. Mehed kogunesid paar korda kuus Tallinna hotelli jahisaalis, lõunatasid ja vestsid anekdoote-naljalugusid. Sel kokkusaamisel oli Petsi jaoks suur mõte sees. Iga mees saabus vahepeal kogutud materjaliga ja seal seda siis lõbusalt vahetati. Uute aegade tulles on aga kogunemised soiku jäänud. Filmilinalt poisikesepõlve-aegu vaadates nendib Peeter ennast olevat tolle-

72

juuni/juuli 2012

raamatut läbi lugema. Lubab mulle kunagi lähemalt tutvustada läbi enda elu arendatud elufilosoofiat ja mäeteooriat. Petsile on kunagi ennustatud, et pärast 50. sünnipäeva algab tema elus teistsugune ajajärk. Uuteks proovikivideks on mees küll valmis, kuid samas on ka kindel, et enamuse on ta juba selgeks õppinud. Mõni elab oma elu ära, aeg saab otsa ja ei saa surreski aru, misasja ta siin maailmas tegi. „Eks ma olin paras loru,” meenutab Peeter möödunut. Jahmerdas aega mõttetult maha. Elu oli endise pillimehe mõnel perioodil tõeline sasipundar. Noorpõlves ansambel Nemos kitarri mängides ja hiljem helipuldi taga nuppe keerates oli tõmmule ja sinisilmsele noormehele meri põlvini. Peod ja pillerkaaritamine olid elus kesksel kohal. Mitte et kõik see praeguseks kadunud oleks, vaid elu on nüüd lihtsalt mõtestatum. Vana rokkarihing ei ole kuskile kadunud − Rock Cafe, Woodstock jt mõnusad ajaveetmispaigad on Petsile seniajani kui teiseks koduks. Hüüdnimi Mustpets on samuti pärit Nemo aegadest. Kui õigesti meeles, pani aegse põlvkonna indigolapse. Siis lihtsalt ei teatud sellest teemast veel midagi, selle talle bändi solist Kersti Rosennüüd tagantjärele tundis ta ennast tähe- berg. Tollal oli Petsil must habe, mustad juuksed ja seljas alati must riietus. Pluss lapsena ilmeksimatult ära. veel tõmmu nahk – nii et üks kahtlane Ma poleks arvanud, et selliste teemust mees, naerab Pets, kes seda hüüdmade juurde jõuame. Pets räägib mulnime läbi elu tänaseni on auga välja le mõtete korrastamisest ja erinevatest kandnud. meetoditest, kuidas seda teha. Ühel hetkel (taas rannas!) sai ta aru, et mõtleb liiga palju. See hakkas elamist sePeterlandi Hispaania gama. Ja siis otsustas mees korrastada oma „sahtleid” ning nüüd valitseb aju­ Töö Helsingi vahet seilaval parvlaeval, sopis kord ja selgus. Pets räägib Carlos seal bändidele heli sättimine ja muul Castanedast. Toob näha viimase lugeajal telesaadete heli korraldamine võimise, Victor Sancheze raamatu „Don maldavad nautida vabadust. Tihti õhtuCarlose õpetus”, kuid lisab, et eelnesed ja öised töötegemised annavad päevalt peaksin kindlasti üheksa Castaneda vad vabaks. Suvel, kui on ilusad ilmad,

Tsiklivärk ei tähenda Petsile karjakesi mööda maanteid ringi põristada, vaid vastupidi – ise ja üksi ära pageda.

saab motikaga linnast minema põruraste hommikutundideni. Valge kitarr tada ja vabad õhtud-ööd väljaskäimisi ripub käeulatuses ja kapipealsed on täis nautida. Rabarockile on Pets igal aastal igasugu tehnikavidinaid. Garaažist on kindel mineja. Mitte et ta sinna muusiaga kujunenud töötuba. Sealt ei puuka pärast nii väga ihkaks, enam võlub du isegi keevitusaparaat ja mikroskoop, teda olustik ja mõnus äraolemine. millega on õlut uuritud, rääki­mata siis Petsi koduõuel, „Peterlandis”, seikõikvõimalikest muudest tööriistadest sab sõbralt saadud karavan-vagun, mis ja vidinatest. Siin nokitseb Pets küll üksi, pärineb aastast 1977 – voolujooneline, küll sõpradega igasugu värke teha: küll märkide ning maalingutega järelveetav midagi parandada, küll ehitada. majake. Sellega on küll ja küll Rabarockil ja mujalgi käidud. Mitukümmend inimest sees viinagi visanud, meenutab Viitsi olla noor Pets vahvaid aegu. Sedavõrd elusat tüüpi usutledes mõtlen Peterland asub Tallinnas Kitsekülas. - mis hoiab mõnda tegelast nii vitaalse ja See on minu jaoks avastuslik kant, kus nooruslikuna, kui mõni teine muutub tunned ennast rohkem kuskil väikeses­ vanainimeseks juba kolmekümneselt? asulas kui Tallinnas olevat. Siia on PeeEi saa ma sellest kohtumisest kahjuks ter rajanud endale oma Hispaania – päi- retsepti kaasa. Mõnus on ju ennastki keseküllane ja soe majatagune terrass mõelda tuhisema mootorrattal läbi Eeslamamistoolidega ja rummikoola-klaa- ti suve ja möllama varaste hommikusiga on aseaineks päevadele, kui randa tundideni lemmiklokaalides. Kuid kas ei jõua ja Hispaanias olla ei saa. Hispaa- ma ikka viitsiksin? Ja siit saangi vastuse nia on Petsi teine suur kirg. Seal meel– peab viitsima, see hoiab noorena. Ja dib talle kõik: soojus, päike, elustiil, päikest peab palju püüdma, ilmub aju­ rõõmsad inimesed ja muidugi rannad. soppi järeldus. Kitarri mängida nokitseb ta endiselt, Tegelikult oli Facebooki konto infoküll enamasti enda jaoks. Väike, kümne­ lehel seesama lugu Petsist juba kirjas, ruudune muusikatuba on kui kosmosaan ma aru, kui olen loo valmis kirjuselaeva kabiin. Juhtimispult arvuti ja tanud. Kui vähe ja samas palju võib üks muude aparaatide näol vilgub seal vaankeet inimesest kõnelda!

juuni/juuli 2012

73

Pulssi levitavad vaba aja sisustajad

restoranid ja kohvikud

Artic Sport Club www.articsport.ee Arctic Sport www.arcticsport.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Kino Artis www.kino.ee MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Status Club www.statusclub.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Kalev Spa www.kalevspa.ee Hotell Barons www.barons.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Spordiklubi Zelluloos www.zelluloos.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee

kauplused Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" www.facebook.com/ohsoretrotallinn Mosaic

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Chicago www.chicago.ee Chocolaterie Pierre www.pierre.ee Fish&Wine www.fw.ee Gianni www.gianni.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson Lounge-restoran Novell www.novell.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee Kohvik Mozza www.mozza.ee Museum www.museum.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Spirit www.kohvikspirit.ee Sushi Cat www.sushicat.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

autosalongid Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Eesti

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess G-Star

Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani MaxMara Nju Butiik

Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique Mon Amie

Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa

Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong

butiigid 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Boutique Caprice Companys Don&Donna Elegance Boutique

ilusalongid Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong

MOODNE KLASSIKA

Komeedi kodune linnakorter Soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas. Elamu asub vaikses kesklinna piirkonnas, mis kÜidab rohelusega ning mugavaks linnaeluks vajalikud infrastruktuurid on sobivalt lähedal. Vaata lisaks Komeedi korterite pildigaleriid.

Martin Sillandi +372 511 9962 martin@colonna.ee

Relika Roostalu +372 501 1806 relika@colonna.ee

Villardi 22-1 Tallinn Tel: +372 646 1004

ARVA ÄRA

1. Missuguse sündmuse ajal hävis Püha Birgitta kloostrile kuulunud hoone?

R

ahvasuu teab rääkida, et hea meelega elaks keskmine eestlane kesklinnas mere ääres metsa sees. Pirital see peaaegu et õnnestubki – pealinna tuiksooned on rulluisutreti või jalgrattasõidu hoovõtu kaugusel, õhk on meresoolast niiske ning maalilisi männimetsi ja liivapaljandikke jagub pikkadeks jalutuskäikudeks.

a) Madisepäeva lahingus b) Liivi sõjas c) Põhjasõjas

Milliselt leheküljelt ajakirjas on see pildi­fragment pärit?

2. Kes on Pirita linnaosa tunnus­ lause „Mereõhk teeb vabaks“ autor?

Uue mängu vastuseid ootame 31. juulini aadressil info@pulsstallinn.ee.

a) Barbi Pilvre b) Mati Eliste c) Ülle Rajasalu 3. Ühes tuntud lastelaulus läheb Miki süstaga merele. Missugusest rannast reis pihta hakkab?

Õigesti vastanute vahel läheb loosi The Body Shopi iluõli ja kaunis rätik veebipoest www.best-look.eu

a) Rohuneeme b) Pringi c) Pirita

2300 WWW.MANDATU

MLIFE.EE

Eelmise lugejamängu õiged vastused olid 1a, 2b, 3b. Pildifragment asus lk 65. Loosi tahtel saavad The Body Shopi Nutriganicsi ilutilgad auhinnaks Anu Nõmmik ja Kadri Tarkin ning Chaneli meesteparfüümi Allure Homme Sport Eau Extreme Triin Soom. Võtame võitjatega ühendust!

2011

LIFE, VIRU VÄLJAK

veebruar/märts

2, TELEFON 681

TA S

U

TA

veebruar/märts 2011

MANDATUM

Foto: Scanpix

Tunne OMA kodulinna: pirita

Rikastumine mida tasub on risk, võtta.

Suurte varade väärtuse kasvatami parimat partnerit. ne tulemuslik investeerim Mandatum Life’l nõuab alati on unikaalne isfilosoofia ja Me haldame märkimisväärset ja aastatepikkused kogemuse seetõttu suudame kliendivar d. pakkuda sobivaid ade portfelli ning varahalduslahendus investeerim i ka kõige nõudlikum is- ja ale kliendile. Sa ei pea olema professionaalne investor, sest seda oleme meie.

Investeerimine.

Varahaldus.

Aeg kAh

Elukindlustus.

www.mandatumlife .ee

ele Kust leida roma ntikat?

TAllinn film

Karoli Kuusikn

is i resTorAnid

Head eesT

Kõrvuni moe

s

TELLI PULSS! www.pulsstallinn.ee/tellimine.php

Tee oma elu mugavaks! Nüüd saab ajakirja Pulss tellida otse koju või kontorisse. Ajakiri on endiselt tasuta, tellides tuleb tasuda ainult ajakirja kojukandekulud. Tel 670 2287, info@pulsstallinn.ee 76

juuni/juuli 2012

võta kokku

Резюме Герой обложки летнего номера журнала Пульс – успешнейший среди поп-звезд Эстонии солист ансамбля Ewert&The Two Dragons Эверт Сундья. За год-два ансамбль совершил настоящий звездный полет и завоевал выход на многие сцены Европы. Что кроется за этим ошеломляющим успехом и что сопутствует популярности ансамбля? Об этом вы узнаете из интервью с Эвертом. Стр 12 Таллинн – одна из немногих столиц в Европе, которая может похвастать несколькими великолепными пляжами. О том, каковы их отличительные черты и возможности, пишет Пирет Тали. Стр 18 Хельги Бергсон 84 года. Всю свою жизнь она проработала парикмахером. И представьте себе: работает до сих пор! Pulss внимательно наблюдал за этой жизнерадостной , почтенного возраста госпожой как на работе, так и у неё дома, в Виймси, пытаясь выяснить секрет подобного стиля жизни. Стр 23 Стр 40

Рестораны центра города большинству из нас знакомы. Теперь мы приступаем к обзору ресторанов разных частей города, чтобы подать идеи, куда можно заглянуть в поисках отличной еды или увлекательной атмосферы. Что предложит нам Мустамяэ? Стр 26 Одно из любимейших мест горожан - кафе Spirit, что на бульваре Мере, прошел курс обновления. Какие хорошие новшества можно найти в новом меню? Стр 30 Летом мы большую часть времени проводим под открытым небом, и это относится также к кафе и ресторанам. Pulss протестировал террассы в центре города и теперь дает краткий обзор увиденного и испробованного. Стр 32 Писательница Кярт Хеллерма, уроженка Нымме, уже больше 20 лет живет в малопопулярном среди эстонцев Ласнамяэ. Что держит её там? Стр 39 С учетом Лондонской Олимпиады мы дали редактору страницы мод приказ взять при показе серии модной одежды курс на спорт. Стр 40 Своим стилем бросается в глаза талантливый архитектор Виллем Томисте, которым среди прочего спроектированы здания для квартала Роттерманни и городская площадь Раквере. А какой стиль он предпочитает в собственной одежде? Стр 50 Масла совершили в косметике настоящий comeback. Их используют с головы до ног, и, благодаря новым составам они супер приятны. Стр 52

Стр 12

Бывшая звезда фитнеса Инна Уйт содержит дома чуть ли не целый зоопарк. Особое внимание Пульса привлекли к себе три галки, которые в качестве домашних любимиц явление отнюдь не привычное. Стр 56 Лондонский танцовщик Christopher Alexander Bent переехал жить в Таллинн из-за любви. После Метрополя он весьма доволен жизнью в маленьком городе - Таллинн небольшой и в нем очень легко адаптироваться. Стр 59 Pulss побывал в гостях у Черного Петса (Must Pets), бывшего музыканта ансамбля, ныне - звукотехника, страсть которого мотоциклы, бессонные ночи и пляжи. Стр 70

juuni/juuli 2012

77

Ankrut hoiab Viking Line’i arendusjuht Tomas Råtts, šampanjapokaali aga Aorta Capitali esindaja Axel Jacob.

vaata pilte

Avamistseremoonia viisid läbi kindla käega Anu Saagim ja Viking Line’i kommertsala asepresident Harri Winter.

Viking Line avas Tallinnas Lootsi kaubanduskeskuses uue moerõivastele ja aksessuaaridele spetsialiseerunud Quality Outlet Store’i, mis on laevafirma esimene maismaakauplus. Fotod: Annika Haas

Muusikalist külakosti tõid Tarvo Valm ja Tanel Padar, kes oli ühtlasi ka üks uue kaupluse sisseõnnistajatest.

NYMFi disainer Triin Kärblane ja seekord ise modellina üles astunud modelliagentuuri omanik Beatrice.

Šõus osalenud Liis Lemsalu, Liina Randpere, Ithaka Maria ja Anna Levandi NYMFi kirevates kleitides. Mineraalkosmeetika sari GloMinerals esitles end tuntud daamide kaudu, kes astusid üles moeetendusel Kochi Kohvitoas. Fotod:Ardo Kaljuvee

GloMineralsi toob Eestisse Helen Laupa (vasakul), kes jäi pildile modell Cathy Korjuga.

Eestit külastas Tšiili veinide suurmeister, Torrese veinipiirkonna viienda põlvkonna esindaja Miguel Torres Jr. Fotod: Ardo Kaljuvee

Torres Chile’i piirkonnajuht Andrea Serrat Draper ja suhtekorraldaja Maret Soom.

Liisi Kaupmees Dunkri Kaubanduse turundustiimist ja Sogrape Vinhos S.A. piirkonnajuht Jorge Azevedo Sousa veinidegusteerimisel restoranis Gloria.

Dunkri Kaubanduse ASi tootejuht Lauri Lainjärv pakub veini Restaurant Review Magazine’i toimetaja Igor Burlakovile ja tema kaaslasele.

Veinijuttu ajavad Miguel Torres Jr (paremal) ning Leib Resto ja Aed üks omanikke, sommeljee Kristjan Peäske.

Eesti Kontsert läks suvepuhkusele, lõpetades oma eduka hooaja Mendelssohni oratooriumiga „Paulus”. Fotod: Eesti Kontsert

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten ja helilooja Rein Rannap.

Europarlamendi saadik Tunne Kelam koos abikaasa Mari-Anniga.

Modellid astusid lavale Sireen Vintage’i poe kaunites kleitides.

Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper tütre Säde Arieliga.

Naljamees ja endine Riigikogu liige Priit Aimla kaasa Mari-Anniga.

Kodumaisel kotibrändil Jukocute valmis uus kollektsioon, mida esitleti restoranis Gianni. Fotod: Marin Slid

Kirka nartsissikimbuga Jukocute.

Julia Korovina loomingu austajad finantsist Nadežda Mihajlichenko ja Raha24 projektijuht Olga Plitus sõbrannaga.

festivali ametlik suurtoetaja

16.–22. juuli 2012 Moskva HELIKON OPERA külalisetendused: Mussorgski. BORISS GODUNOV Rossini. SEVILLA HABEMEAJAJA / Reise. RASPUTIN OOPERIGALA / Vanemuise teatri etendus Donizetti. MARIA STUARDA Samuti: Arete Teemets (sopran) / Monica Groop (metsosopran, Soome) Ain Anger (bass) / Koit Soasepp (bass) / LASTEGALA / OPERAJAZZ Tallinna Kammerorkester / Rahvusooper Estonia Poistekoor jpt Festivali kunstiline juht on Arne Mikk

www.concert.ee

vaata pilte Stilist ja laulukirjutaja Jana Hallas tuli suve tervitama koos pojaga. Valget veini naudivad moekunstnik Riina Põldroos ja lauljatar Maarja.

Preilid klubiseinte vahelt: klubi Teater programmijuht Nataly Pant (vasakul) ja Apollo Live Club&Cabaret’ mänedžer Kristiina Piiskoppel.

Kaunitarid õhtupäikses: Kristiina Savva ja Meriliis Rinne.

Komeedi terrassi sagedased külalised Martin Saar ja Kati Vaikre. Meelelahutusärimehed Priit ja Peeter Rebane ning Mouton Cadet’ veinide esindaja Kristjan Ots.

Komeedi kohviku terrassil algas igapühapäevane suveüritustesari „Soft Landing”. Fotod: Ardo Kaljuvee

Hotellis Schlössle asuva M.C Grill terrassi avas kõrgmoe brändi Pohjanheimo kollektsioon Resort 2013. Fotod: Maksim Toome

Kolleegid „Eesti tippmodell” žüriilaua tagant: Margit Jõgger ja Arne Niit.

Head sõbrad Imre Kose ja Electra.

Kersti Toots nautis õhtupoolikut koos minia Erlega.

Trigon Capitali juht Joakim Helenius koos elukaaslase Evely Tikerpuuga.

Moelooja Ülle Suurhans-Pohjanheimo (mustas kleidis) uus kollektsioon on inspireeritud Itaalia Rimini kuurortide kuldajast ja Fellini filmide kangelannadest.

Peokorraldaja Jana Pulk ja ja TV3 moeuudiste reporter Kristiina Heinmets-Aigro.

Alati rõõmsad ärimees Teet Saarepera ja tema pruut Eliko Haak.

Kroonika peatoimetaja Krista Lensin.

Varkki disainer Jaana Varkki (paremal) tervitab külalisi Eesti Kunstiakadeemiast ning moedisaini osakonna juhatajat Vilve Unti ja HULA projekti eestvedajat Marit Ahvenat.

80

juuni/juuli 2012

Filmimehe Erakooli direktor Ele-Mall Vainomäe tuli avamispeole efektses punases mantlis, mis on Varkki kevadkollektsioonist.

Kadri Vahe (paremal) on Jaana Varkki loomingu suur fänn.

Kodumaine moebränd Varkki avas stuudio uuel aadressil Tatari 64. Fotod: Varkki

üks maja

Nõukaaegsest monstrum­likust teenindusmajast kujundati Tallinki kiiskav hotell.

T 82

juuni/juuli 2012

allinna teenindusmaja Laikmaa tänaval ei ole kunagi erilisi kiidusõnu pälvinud. Raskepärase ehituskeelega rajatise esiseid sambaid on nimetatud rahhiitiliseks ning samuti peeti seda üheks pealinna koledamaks majaks. Hoone, mille arhitektiks on mitmesuguseid ettevõtteid kavandanud Maimu Kaarnaväli, valmis 1975. aastal. Selle küllalt kõrge, koos fuajeega kaheksakorruselise majaga lõpetati modernistlik ansambel, millest olid varem valminud Viru hotell ning Tallinna kaubamaja. Säilitamaks oma jõudu, püüdis Nõukogude võim majandust industrialiseerimise ja moderniseerimise abil parendada. Ka inimeste elu korraldamisel lähtuti tööstuslikest efektiivsuse põhimõtetest. Nõnda peeti 1960. aastatest saati vajalikuks koondada mitmesugused töökojad ja ateljeed ühte kohta. Need pidid välja vahetama väikesed kohalikud töökojad, mis ei haakunud kuidagi riikliku poliitikaga, mis soosis kindlat kontrolli, tsentraliseerimist ja suurtootmist. Nii koondati teenindusmajja individuaalõmblusvabrik Lembitu, aga ka palju muud: juuksurisalong

koos vägagi erandliku lasteosakonnaga, hambaravikabinet, lillemüük, fotoateljee, mänguautomaatide saal. Olude muutudes otsustati suurepärane­ asukoht südalinnas rohkem tulu tooma panna ning teenindusmaja ehitati ümber laevafirma Tallink esimeseks suureks hotelliks. 2004. aastal avatigi hoone täiesti uues kuues ja kaks korrust kõrgemana. Hiljem end jõukate inimeste lemmikuna kinnistanud arhitekt ja sisekujundaja Meelis Press asendas lintakendega rütmistatud triibulise halli fassaadi peegelklaasist pindade ning uhkeldavate metallpostidega, pakkides vana karkassi kavalalt justkui hõbepaberisse. Nagu ka 1970ndate lahendus, esindas uus versioon samuti tõeliselt hästi oma ajastu moodi, pakkudes Tallinna külalistele taasiseseisvunud eestlase kuvandiks urbanistlikku tehnoloogiatiigrit. Kuna tänav on kitsas ja siginat-saginat täis, tundub hoone tänu oma liigendusele oluliselt kõrgema ja kallimana, kui ta tegelikult on. Hotellis on 332 tuba, mis võrreldes kiiskava välimusega on kujundatud malbetes toonides. Edukas ettevõtmine pani firma rajama sadamasse arhitektuurilt küllaltki sarnast spaahotelli. Lõpuks võiks ju mõelda, et ka hotell on omamoodi teenindusmaja − lihtsalt majutusele spetsialiseerunud.

Tekst: Karin Paulus / Fotod: Scanpix / Eesti Filmiarhiiv

Teenindusmajast hotelliks

CASA STUDIO www.casastudio.ee

KÄSITÖÖVAIBAD • MÖÖBEL • VALGUSTID • TEKSTIILID • AKSESSUAARID KENTMANNI 10, TALLINN, TEL 683 3681, E-R 10-18, L 11-16 www.facebook.com/casastudio

IMPERIALE COLLECTION

Suur-Karja 9, Tallinn 10140, Estonia Tel: +372 641 9333 - boutique@goldman.eu - www.goldman.eu


PULSS TALLINN