PULSS

veebruar/m채rts 2012 kliendile tasuta

Kellel on Tallinnas hea elada Elu tosina koeraga Test: Caesari salatid

Priit V천igemast Melanhoolne talent

Eesti v천imalusterohkeim mobiilipank on n체체d avatud.

Tutvu võimalustega ja laadi alla: mobiilipank.nordea.ee Tutvu teenuse tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1772.

Illustratsioon: Ed Labetski

K

irega on meil pealtnäha kehvad lood.

Emotsioonid pakitsevad eestlasel sügaval hinges nagu magma vulkaa­ nis, mille kuumast südamest annab tavaliselt märku vaid tipust tõusev toss. Rahvuse ühiseks perekonnanimeks võib vabalt võtta Jahe, vaheldumisi Külmaga. Isegi naabrid patsutavad meid sõbraliku irooniaga õlale, rääkides gorjatšije estonskije parni’test.

Kuid pigem on see pealispind. Eestlast silmas pidades ei mõtle me niivõrd kirest kui võimsast tundest kahe inimese vahel või saatuslikust külgetõmbest, vaid pigem ellusuhtumisest. Kirg Eesti moodi tähistab täielikku pühendumist oma tööle, hobile või hoolealustele. Ja selles mõttes pole eestilikul kirel häda midagi.

Pulsi seekordses numbris laotamegi lugejate ette galerii kirglikke inimesi. Kaanekangelane,

Linnateatri näitleja ja lavastaja Priit Võigemast, kelle kirg loomingu vastu väljendub kõige erk­ samalt laval ja kinolinal. Ajakirjanik Piret Tali, kes kirjutab emotsionaalselt Tallinnast. Perekond Merima, kelle elu keerleb ümber oma tosina koera. Isegi poodidesse võib kirglikult suhtuda, veendume Selverite keti juhataja Andres Heinveri näitel.

Loodetavasti ei kahane seesugune kirelõõm ka käesoleval aastal, seda enam, et Hiina horos­ koobi kohaselt valitseb seda tuldpurskav lohe.

Jätkugu sädet!

Tiina Kruus toimetaja

Toimetaja: Tiina Kruus kujundus: Eerik Kändler Korrektor: Killu Paldrok Reklaam: Nordicom 5666 7770 Väljaandja: Linnameedia OÜ, Pärnu mnt 130-15, 11314 Tallinn www.pulsstallinn.ee, info@pulsstallinn.ee, 670 2287, facebook.com/pulsstallinn

veebruar/märts 2012

5

Kvaliteet viimse detailini.

Hyundai

HYUNDAI ON KÕIGE KVALITEETSEM AUTOMARK JUBA 2. AASTAT JÄRJEST!* Hyundai ix35 voolujooneline disain, mugav interjöör, suurepärane varustus ning uue põlvkonna mootorid garanteerivad nauditava ning turvalise sõiduelamuse. Nelikveoga või esirattaveoga. Manuaal- või automaatkäigukastiga.

Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma!

ix35 2wd hind alates on 17 900 € ix35 4wd hind alates on 20 990 € Keskmine kütusekulu 5,7 – 8,2 l /100 km ja CO² heitmed 135 – 195 g/km

*AUTO BILD kvaliteediuuring 2010-2011

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; JÕHVI, Lääne 1b, tel. 339 6204; www.topauto.ee

sisukord nr 12 veebruar/märts 2012

64 18

26

70

12 Persoon. Melanhoolne talent Priit Võigemast.

50 Mood. Liis Leidla poputab uut brändi.

18 2012. Draakoni aasta tulised lisandid.

52 Võta šnitti. Reigo Ahven.

21 Mõttekoht.

Peeter Koppeli prognoos.

22 Luubi all. Kellel on Tallinnas hea elada?

26 Argipäev. Selveri keti juhi Andres Heinveri päev.

30 Elustiil.

Pühendunud kirele.

32 Test. Ring peale Caesari salatitele.

36 Restoran.

Francesco Sibio.

38 Toidu-uudised Kaanel Priit Võigemast.

Intervjuud temaga loe lk 12.

44

40 Tehnikauudised

53 Mood. Mikael Blomkvisti stiil.

54 Ilu-uudised 58 Elustiil. Spordist sõltuvuses.

62 Teater. „Meie, kangelased” ja „Mary Poppins”.

64 Kunsti ruum. Sisearhitekt Pille Taela keskkond.

67 Raamat 68 Plaat 69 Film 70 Külaskäik.

Elu koos tosina koeraga.

82 Üks maja.

Eesti Kaablist sai Pro Kapital.

44 Mood. 5 kuldset klassikut.

Foto: Kaupo Kikkas

veebruar/märts 2012

7

uudised

Vägevad vastlad Eesti Vabaõhumuuseumis peetakse vastlaid 19. ja 21. veebruaril! Pühapäev on peredele – saab liugu lasta, vastlavurri meisterdada, laulumänge mängida, aga ka lõbusalt kada ajada ja seakettaid veeretada.­ Külateel saab teha vigursõitu vanade puu­­suuskade ja tõukekelguga. Teisipäeval näeb taludes vastlapäevatöid ja ettevalmis­ tusi ning kelgumäel pakutakse hernesuppi. www.evm.ee

Kaubamaja Naistemaailm uueneb

Magus ilu Solarise keskuse esimesel korrusel avas uksed luksuslik ilukauplus Dolce Vita, mis pakub mitmekesist valikut parfümeeria-, kosmee­ tika- ja juuksehooldustooteid. Itaalialikku õhkkonda esindavad kaubamärgid Gucci, Dolce&Gabbana, Versace, Ferragamo, Bvlgari jpt. Samuti leiab poest nahahooldus- ja kosmeetikamärgid Kanebo, Elizabeth Arden, Olay ja Max Factor ning mitmed profijuuksehool­ dussarjad.

8. märtsil avatakse uus ja avar Kaubamaja Naiste­ maailm, mis laieneb senise Lastemaailma pinnale.

Uus Naistemaailm jagu­neb selgelt eristuva­ teks piirkondadeks. Tänu sellele on ainsa pilguga selge, kust otsida klassika­ list kostüümi, kust viima­ seid moeröögatusi või kus täiendada pesuvalikut.

Kaubamaja klientide lemmikkollektsioonid (Gerry Weber, Betty Barc­ lay jt) leiab edaspidi stiil­ setest shop-in-shop’idest, ülerõivad ja aksessuaarid hakkavad paiknema kõrvuti. Eksklusiivmärkide seast leiab Marella, See

by Chloé, Red Valentino, Pinko ja Tara Jarmoni, lisaks tuleb valikusse ka Eesti disainerite väikekollektsioone.

Moefänne rõõmustab kirev valik omanäolisi kollektsioone.

Disainilabor on trendipiirkonna kuum keskpunkt, kus minitiraa­ žis kollektsioonid uuenevad igal hooajal.

Uue Naistemaailma kirsiks tordil on šikk pesubuduaar.

Personaalne bränd ja naisjuhid

Äsja avati Viru tänaval uus, merelist kurssi hoidev restoran Kaljas. Nimele kohaselt leiab söögikoha menüüst ennekõike lähemate ja kaugemate merede ande, aga ka Prantsuse köögi parimate traditsioonide kohaselt valmistatud klassikat pardimaksast veisefi­ leeni. Kuni keskpäevani pakutakse Kaljase pardal ka hommikusööki.

14. veebruaril Clarion Hotel Euroopas toimuval seminaril naisjuhtidele „Perso­ naalse brändi jõud” saab selgeks, kuidas lisada kõva töö kõrvale ka tõhus enese­ turundus. Enda promomisest kõnelevad selle ala suurmeistrid Eestist, Soomest ja Rwandast.

Sõna võtavad üks Soome mõjuka­maid ärinaisi, endine tippmodell ja TV-saate­ juht Lenita Airisto, Riigikogu liige Marian­ ne Mikko, ettevõtja Jana Tool, psühho­ loog Aave Hannus ja Celia Kuningas­ välisministeeriumist ning Rwanda suursaadik Immaculee Uwanyiligira.

www.kaljas.ee

www.myconference.ee

Kaljas heitis ankru

8

veebruar/märts 2012

RUBRIIK

Hüvasti, Buratino!

Tekst: Tiina Kruus Fotod: Kaupo Kikkas Stiil: Leana Salvet Rõivad: Baltman, G-Star Raw, Marc O’Polo, Monton

12

veebruar/märts 2012

RUBRIIK

Linnateatri näitleja Priit Võigemasti (31) kümmekond teatris töötatud aastat on kulgenud tõusulainel. Kunagisest lastesarjatähest on küpsenud hea näitleja ja tõsiseltvõetav lavastaja.

veebruar/märts 2012

13

A

lguses oli Buratino.

Nimitegelane lavaka 20. lennu diplomilavastuses ja ETV hullult popis laste telesarjas. See oli hea roll, jäi eredalt meelde, kuid vajutas samas – või just sellepärast noorele näitlejale püsiva pitseri. Edasi tulid nukusarja „Tweenie-põngerjad” tegelase Milo hääl ja koolipoiss Henn Ahas filmist „Nimed marmortahvlil”. Tundub veider neid rolle ühte patta panna, kuid üks asi ühendab neid siiski: Võigemast tundub neis rollides noor − veel noorem kui tegelikult, kõõludes otsekui lapsepõlve ja täiskasvanuea vahepeal. Poiss, mitte mees. See oli kümme aastat tagasi.

2012. aasta hakul on paljud asjad teistmoodi. Ka Priit Võigemast ise.

Esimene emotsioon, mille Võige-

14

veebruar/märts 2012

mast mälusoppidest välja kaevab, on seotud muusikaga. „Võisin olla viiene, kui sattusin peale tollases uudisteprogrammis „Vremja” näidatud mustvalgetele kaadritele tüüpidest, kes üritasid autosse sisse või sealt välja pääseda, hullunud tütarlaste hordid ümber rüselemas. Küsisin, kes need

Minu elu keerleb pigem ümber muusika, mitte ümber teatri. on. Ema ütles: biitlid! Aga miks tüdrukud neid niimoodi krabavad? Selle peale tõi ema lagedale ühe vinüüli, mille ümbrisel olid need samad tüübid ja peale oli kirjutatud „A Hard Day’s Night”. Panin plaadi mängima ja maailm muutuski.

Väikese poisina tahtis Priit saada

muusikuks, trummariks ja löökpille ta Rapla laste muusikakoolis õppiski.

Muusika juurde jõuab ta alati tagasi. „Minu elu keerleb pigem ümber muusika, mitte ümber teatri. Ma kuulan muusikat palju rohkem kui ma vaatan teatrit,” tõdeb Priit Kalamaja kodu lähedases kohvikus teekruusi taga.

Ruudulises särgis, kitsa musta lipsuga ja pruunis pehmes kampsunis, lai abielusõrmus paremas käes, näeb ta välja kui kohviku püsiklient – noor boheemlaslik pereisa.

Kohvikuuksest astus ta sisse, klapid peas. Nii ta muusikat kuulabki, sest kontsertidel käib ta harva. „Mul on raske aru saada inimestest, kes kuulavad ainult üht tüüpi muusikat.

Võib-olla on asi minu selgrootuses, aga ma olen võimeline nautima nii vaimulikku kui ka „kehalikku” muusikat. Kujuteldav soundtrack saadab mind kõikjal. Kõik oleneb kontekstist.

Mõni lihtne lastelauluke võib teatud situatsioonis olla palju suurema väega kui mis tahes sümfoonia ja vastupidi.”

persoon

Kui lapsed, Loviise (6) ja Lennart (2) sündisid, oli Priit sunnitud oma kitarri kodunt ära viima, hoiule teatrisse. „Ma sain aru, et mul ei ole nagunii aega seda kastist välja võtta ja kui ma seda siiski tegin, siis nende arvelt. Nüüd on nad juba piisavalt suured, tõin kitarri tagasi. Algul olid nad vaimustuses, aga nüüd enam ei hellita. Ütlevad otse: „Ära enam mängi!”

Vahel saab ta siiski klapid pähe panna ja kuulata või vaikselt iseendale kitarri tinistada. Oma muusikat poetab ta vahel diskreetselt oma lavastustesse, aga kavalehel see ei kajastu. See on praegu kõik, mis alles kunagisest muusikategemisest hea kamraadi Vaiko Eplikuga. Vanadel hallidel aegadel tegid nad koos üht romantilist akustilist kahemehebändi ning esitasid 50ndate rock’n’roll’i kavereid. Priit on mänginud isegi Vaiko bändis Claire’s Birthday, enne kui teatrikool ta lõplikult neelas. „Ma olen vist väga depressiivne,” tunnistab Võigemast. „Rõõmsaid lugusid minu käe alt naljalt ei tule. See on ilmselt loomus − avastan, et tinistan kaks tundi kitarri ja aina morbiidsemaks läheb. Kui parafraseerida üht teatriteksti, siis minu jaoks immitseb maailma pooridest pigem verd kui midagi muud. See on melanhoolia. Ka sama nimega film ei taha mind kuidagi maha jätta.”

Muusikute puhul tunneb ta kõige suuremat kadedust nende professionaalsete oskuste pärast. Ta ise on võimeline selgeks õppima mõned lood, kuid mitte improviseerima. Kuid sellegipoolest veeretab ta aeg-ajalt mõtet end kunagi muusikaga tihedamalt siduda: „Oleme Vaikoga paar korda sellest rääkinud, et võiks äkki teatris midagi koos teha, aga seda ei saa forsseerida. Kõik läheb alati nii, nagu minema peab.”

Lavakooli järel valis Priit töö Viljandi Ugalas, kuigi pruut Evelin Pang jäi Tallinna. Ta kordas üsna täpselt Linnateatri peanäitejuhi Elmo Nüganeni kunagist elumustrit: lavakas, mõned aastad Ugalas avarate mänguja lavastamisvõimalustega, pere suurenedes tagasitulek Tallinna ja enda maksmapanek nüüd juba Linnateatris. Võigemast on saanud viimaste aastate rollide eest nii suuremaid kui

ka väiksemaid auhindu ning pälvinud tunnustust ka lavastajana. „Kui päris aus olla, siis ma hakkasin lavastama olude sunnil. Ja see on üks paras needus, mis ei võimalda mõnusat äraolemist. Näitlejana on teatris võimalik palju muretumalt tiksuda ja oma õnne või ebaõnne kellegi teise kaela veeretada. Üritan lavastajakirge kõigest jõust tagasi hoida. Iga kord, kui lavastus on välja tulnud, mõtlen, et järgmine kord olen targem,” tunnistab Priit.

jas on nüüd popp elada ja nii edasi,” räägib Priit.

Uus lavastus on teistsugune ka selles mõttes, et seal teeb kaasa Evelin, kes seni pole abikaasa tükkides mänginud. „Ega ma Evelini kui lavapartnerit eriti ei tunnegi. See on meie jaoks eksperiment. Teen ka ise näitlejana kaasa ja ootan huviga, mis saab,” ei taha Võigemast veksleid välja anda.

Päriselus on nad partnerid olnud juba aastaid. Võigemastide abielu näeb pealtnäha välja, nagu oleksid vaikne Arno ja kuraasikas Raja Teele leivad ühte kappi pannud. Kuid mingi ühise väärtuse rõhutamist, silmatorkavat respekti võib välja lugeda Evelini hiljutisest otsusest ka laval abikaasa nime kanda – see ei ole näitlejannade puhul just igapäevane samm, seda enam, et abielus on nad olnud juba seitse aastat. „Inimesi peaks koos hoidma armastus,” usub Priit. „Abielu tähendab koos olemist nii halvas kui ka heas.”

minu jaoks immitseb maailma pooridest pigem verd kui midagi muud.

Kui näitleja vastutab ainult oma rolli eest, siis lavastajana tuleb alla kirjutada absoluutselt kõigele, mis laval sünnib. Märtsis Võigemasti käe alt Linnateatris lavale jõudev „Keti lõpp” on noore dramaturgi Paavo Piigi tänapäevane näidend. „„Keti lõpp” räägib minu jaoks usu puudumisest, pidetusest, üksindusest. Eestlased ei ole väga usklik rahvas, kuigi oma sisemuses tahaksime millelegi väga toetuda. Paljud ütlevad, et neil on usuga oma suhe: usume esivanemate hingedesse ja puhtasse loodusesse, millesse iganes. See on ebateadlik ja lõpuni tunnetamata usk. Tegelikult usume sama palju või isegi rohkem kinnisvarasse, korteri­ ruutmeetritesse, sellesse, et Kalama-

veebruar/märts 2012

15

persoon

Võigemast kuulub meeste hulka,­ kellele meeldib oma kätega midagi teha. Nende kodu ruumid pole standardsed ja seepärast on niššide ja nurgataguste parema ärakasutamise­ eesmärgil kõik riiulid Priidu enda tehtud. Tislerist vanaisa ja insenerist isa geenid annavad end tunda hoolimata tõsiasjast, et nende kandja keskkooliajal reaalainetegeenius just ei olnud. Isegi sõpradele on Priit üht-teist ehitanud!

Selles heaolus, mille poole me kõik püüdleme, on midagi väga jubedat.

Ta ei ole nõudlik mugavuste suhtes, ta ei vaja koju kõige moodsamat tele­ kat ega kõige uuemat telefoni. Kuigi­ tunnistab ausalt, et esimest korda iPhone’i nähes „käis jõnksakas läbi, aga see on ikkagi köki-möki selle kõrval, mis päriselt loeb. Ja seda, mis päriselt loeb, on väga raske sõnastada, sest see on nii lihtne,” tõdeb ta. „Sellest saab aimu siis, kui lapsed sünnivad. Siis jõuab kohale, kui olulistena tundusid varem tühised asjad − näiteks mõni telesaade, mida millegipärast pidi nägema, ja kui mõt-te-tu tundub see nüüd.”

Ka laste kasvatamine võib olla kirg, möönab Priit. Teatris on eakaaslased ja kursusevennad järjest lapsi saanud. Nii käivad näitlejate garderoobis hoogsad arutelud erinevatel pedagoogilistel teemadel, eesmärk ikka üks – kuidas oma järeltulijatest õiged inimesed kasvatada ja kuidas ise parem lapsevanem olla. Materiaalselt üha enam võimaldavas maailmas tundub see paradoksaalsel kombel üha keerukam. „Selles heaolus, mille poole me kõik püüdleme, on midagi väga jubedat. Teismelisena käisin Norras, ööbisime ühe pere juures. Täielik idüll − maja mäenõlval, järve ääres. Autod, mootorrattad, ATV’d, mootorpaadid jne. Siis ma ei suutnud aru saada,

16

veebruar/märts 2012

miks need noored, kelle vanemad ja vanavanemad on neile kogu selle heaolu loonud, selle eest põgeneda püüavad. Instinkt!? Tohutus idüllis peitub alati midagi väga tumedat,” mõtiskleb Priit. „Inimesed unustavad ära, et alles eile oli meil ärgates esimene mõte, kust midagi hamba alla saada ja kuidas talv üle elada. Tänased probleemid on ikka palju väiksemad − kas osta sinihallitusjuustu või valgehallitusjuustu? Küsimus on selles, kui tugev on meie elufilosoofia? Kas kukub kolinal kokku, kui järsku selliseid valikuid enam ei olegi?”

Esimene sõna, mida suur osa inimesi Võigemastist rääkides kasutab, on tagasihoidlik. Talle ei meeldi olla avaliku tähelepanu keskmes. „Kõik, mis väljapoole tööd jääb − see tähelepanu on ärritav,” tunnistab ta. „Sellega peab teadlikult tegelema.”

Nagu tundlikele natuuridele omane, kahtleb ta alatasa, kas on valinud õige tee. „Mind on alati lummanud, kui keegi oskab midagi päriselt teha,

oma kätega. Näitleja või lavastaja töö puhul tekitab ebakindlust see, et sinu loomingut ei saa käega haarata, seda polekski justkui olemas. Piisab sellest, kui keegi ütleb, et seda ei olegi olemas... ja läinud ta ongi.”

Näitleja teel on suur osa juhusel ja õnnel, Võigemasti käsi on selles mõttes hästi käinud. Ta elus on olnud hetki, kus ta on väga midagi soovinud, aga saatus on tahtnud teisiti. Mõni aeg hiljem saad aru, et nii oligi hea. „Ma ei usu väga oma elu ärakalkuleerimisse.­ Võimalus asjade juhtumiseks tuleb muidugi anda, sest magavale kassile hiir suhu ei jookse. Ning sa pead uskuma sellesse, mida teed,” teab Priit.

Need hetked, kui ta on tundnud, et ajab õiget asja, on kõige selgemalt kohale jõudnud külalisetendustel käies: Võrus, Saaremaal, Hiiumaal, Pärnus. „Õnnelikuks teevad ka mõned hetked­ proovisaalis. Kunsti sünnitamine võib olla väga valuline. Kui ta siis lõpuks, kõige kiuste, ikkagi sünnib, siis on õnn päris lähedal...”

2012

Draakoniaasta tulised lisandid Ajal, mil sajad miljonid inimesed üle maailma tähistasid Hiina kalendri järgi draakoniaasta algust, tuleb nentida, et Eestis pole lohed eriti tihedad külalised olnud.

Tekst: Aleks Lange Fotod: iStockphoto, Mardo Männimägi, tootjafirmad

T

äpsemalt öeldes pole ükski tiivuline tule­sülitaja meie rah­ vapärimusse söestunud jälge jätnud. Oma tulepurskajast peletis meil siiski on, maa­ rahvale sobilikult matakas ja maalähedane. See on Kreutzwaldi loodud Põhjakonn: härja keha, konna jalgade ja mao sabaga hiiglaslik koletis, kelle keha katsid kivist ja rauast tugevamad soomused, tema silmad hiilgasid ning suust tuli tuld ja suitsu.

Pole paha, tegelikult. Sellisele tüübile juba näppu suhu ei pista.

Põhjakonna kirjutas raamatus „Mees, kes teadis ussisõnu” positiivseks kangelaseks Andrus Kivirähk, seda peletist saab näha ka Elbert Tuganovi ja Riho Undi multikates.

18

veebruar/märts 2012

Draakoniaasta loogilisem reisisiht on mõistagi Hiina.

Ent kellele see kau­ geks ja kalliks jääb, võib põrutada Walesi, mille ajalooliseks sümboliks on punane draakon.

Muusikasoovitust pole vaja kaugelt otsida, liiatigi kui kodumaine Ewert & The Two Dragons tähendab sisuliselt kahte draakonit ühe lohe hinnaga. Laias maailmas laineid lööva bändi tegemistel tasub silm peal hoida nende Facebooki leheküljel. Vana kooli rokisõprade rõõmuks on nende ülimenukas album „Good Man Down” saadaval ka vinüülina.

Täitsa vabalt võib end ka aasta­ le sobilikult ehtida: Pross: Helen Valk, Nu Nordik 19.80 € Kõrvarõngad: Edevuse Laat, Nu Nordik 10.66 €

Tallinlastel on mugavaim võimalus lohet ehk draakonit kohata Raekoja platsil, vaadates tõtt XVII sajandi esimesest poolest pärit veesüliti­ tega, või Nõmmel Glehni pargis, kus asuvat lohekuju rahvasuu küll krokodilliks kutsuma hakkas.

Ajakohane aksessuaar neile, kes eelistavad mobiililt kellavaatamise asemel traditsioonilist ajanäitajat randmel kanda. Šveitsi kellatootja Swatch tähistab Hiina uusaasta saabumist kellaga, mille rihmal purskab tuld sinine draakon.

Spordikaupade gigant Nike tähistab draakoniaasta algust neljast tossupaarist koosneva sarja ning sobilikult kujundatud jakiga.

Kes aga eelistab lohedest ja draako­ nitest lugeda, see seisab silmitsi tõelise väljakutsega, alustades Eessaare Aadu novellist „Wõitlewad lohed”, Edgar Valteri raamatust „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist” ja Khaled Hossei­ ni „Lohejooksjast” ning lõpetades Anne McCaffrey „Loheratsurite” ja Christopher Paolini „Pärandi” ning George RR Martini „Jää ja tule laulu” sarjadega.

Mis passiks draakoniaastal paremini suud magusaks tegema kui kodumaine „Draakoni” nätsu­ komm? Valikus on neli maitset (koore-vanilli, maasika, õuna ja kirsi-jogurti) ning suur segupakk.

Tänavusele joogikaardile kuulub loomu­likult Belgiast pärit tume triple Gulden Draak, mis on oma nime saanud Gentis asuva, kuid Konstantinoopolist pärineva kuldse draakoni kuju järgi.

Draakoniaastale saab pool punkti panna kinos, kui ekraanidele jõuab kauaoodatud filmiversioon J.R.R. Tolkieni „Kääbikust”. Pool punkti seetõttu, et film on jagatud kaheks ning Bilbo Bagginsi rännaku teine pool jõuab kinodesse alles 2013. aasta lõpus − lohe Smaugi tapmine ehk punkti rasvasem pool lükkub aasta võrra edasi. „Sõrmuste isanda” austajate rõõmuks on lavastajaks Peter Jackson ning naaseb ka suur osa „Sõrmuste...” näitlejaseltskonnast. Noort Bilbot mängib Martin Freeman, Thorin Tammiskilpi Richard Armitage ning lohe Smaugi häält teeb Bene­ dict Cumberbatch.

veebruar/märts 2012

19

MOODNE KLASSIKA

Tule arenda oma loomeinkubaator moodsas Niine 11 multifunktsionaalses kontorihoones Vanalinna läheduses.

Moodne ümberehitatud eestiaegne “rahapaja” Kalamaja tuiksoonel pakub avara planeeringuga valgusküllaseid pindasid suurepäraste vaadetega Tallinna vanalinnale ja mereäärsele piirkonnale. Kontorihoone ühendab endas traditsioonilise ja uuendusliku ehituslaadi.

Colonna Kinnisvara

Villardi 22-1 Tallinn Tel: +372 646 1004 Martin Sillandi Tel: +372 511 9962 e-post: martin@colonna.ee

Äripinnad

Kodu

Relika Roostalu Tel: +372 501 1806 e-post: relika@colonna.ee

Teenused

mõttekoht

Ainult kaks teed SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel kirjutab, et globaalses konkurentsis püsimiseks on meil Eestis kaks teed – õige ja vale. Milles need seisnevad?

Foto: Maiken Staak

P

ole teab mis uu­ dis, et praegust aega iseloomus­ tab suisa pretse­ dendituna näiv ebakindlus. Seda eelkõige majan­ duslikus, kuid mis seal salata, ka poliitilises kon­ tekstis. Esimene lihtsalt tingib tei­ se. Ebakindluse tingib tõsiasi, et arenenud maailma avaliku sektori­ võlakoormus on jõudnud tasemele,­ mis tähendab viimased 30 aastat kestnud elustiili lõppu ning usal­ duse puudumisest tingitud pinget ­fi nantssüsteemis.

Peole on punkti pannud objek­ tiivne reaalsus – eelarvedefitsiiti ja võlakoormat ei ole võimalik igavesti kasvatada. Kui mitte muul põhjusel, siis sellepärast, et krooniliste võlg­ laste jaoks ajavad „pahad spekulan­ did” laenukulu kallimaks ning juba olemasolevate laenude „ülerullimi­ ne” muutub valusaks. Seda kõike olukorras, kus rahvastiku vanane­ mine tähendab riigile üha suuremat survet tagada teatud ootustele vas­ tav elustandard inimestele, kes on üles kasvanud elujärje püsiva para­ nemise kontekstis. Pinge kasvab.

Pinge tahab aga süsteemist välja pääseda ning otsib selleks sobilikku ventiili. Ventiile on vaid kaks – def­ latsioon ja inflatsioon ning kumbki ei tõota midagi head. Kiired arengud ning hiljaks jäänud reaktsioonid on lasknud võlakriisi tulemusel tekkida­ üha kiiremal võladeflatsioonilisel­ allakäiguspiraalil, mis ähvardab pinge vähenemisel tekkiva vältima­

tu elustandardi languse eurooplas­ tele kiirkorras „kätte jagada”. Def­ latsioon tähendab ahelpankrotte, masstööpuudust ning majandus­ aktiivsuse jäätumist. Ainsad enamvähem heal positsioonil on need, kes hoiavad oma sääste rahas. Kuna selline areng ei ole laiemalt eriti mu­ gav, võib eeldada, et pinge üritatakse suunata pigem inflatsioonilisse ven­ tiili. Inflatsioon tähendab raha ostu­ jõu vähenemist – olukorda, kus kõik kohustused küll paberil täidetakse,­ kuid võlgade tasumine ei toimu enam sisuliselt samas rahas, milles need võlad võeti. Rohkem võimalusi pinge eemaldamiseks süsteemist ei ole ja teine on ehk vaid veidi vähem halb kui esimene.

Võlakriisi lõppemiseks on kaks teed ning emb-kumb neist näib väl­ timatu. Samas peab vaatlema, mil­ liste meid kõiki mõjutavate (poliiti­

liste) arenguteni see kõik viia võib.

Ka siin on kaks teed: ülereguleeritud­ (sotsialistlik) plaanimajanduslik diktatuur ning vabal kapitalismil põhinev uus hingamine. Hetkel, kus majandus sõltub üha rohkem poliiti­ kute tegevusest, kipub asi kangesti esimese poole.

Kus oleme siin meie? Selge, et oleme globaalsetele tõmbetuultele­ valla.­Samas peaks meie asi olema teha endast olenev, et Lääne-Euroo­ pa pankrotti viinud mõtteviis siin kanda ei kinnitaks. Teravalt tuleb­ vastu seista väidetele, et näiteks enama regulatsiooniga või maksu­ süsteemi muutes saab elustandardit parandada. Meil on läinud väga häs­ ti, kui suudame hoida praeguseks saavutatut. Samas isegi selleks pea­ me tegema globaalses konkurentsis püsimiseks valusaid samme. Ka siin on ainult kaks teed. Õige ja vale.

veebruar/märts 2012

21

luubi all

Kellel on Tallinnas hea elada?

Mis peab linnas olema, et seal oleks hea elada?

Tasuv töökoht ning mõnus elamine vaikses äärelinnas? Elukvaliteet linnas on palju laiem mõiste, hõlmates tervet hulka erinevaid väärtusi.

Tekst: Piret Tali Illustratsioonid: Eerik Kändler Fotod: erakogu

22

veebruar/märts 2012

T

allinn on linn, kuhu näib igal hommikul saa­ buvat Kiviõlist või Võrust bussi­ täis noori õnne­ otsijaid. See on ju Linn. Oma himurate pahede ja ah­ vatlevate võludega. Tallinnas elab 30% Eesti elanikest. Rangelt võttes on see Eesti ainus (suur)linn.

Tallinn on eelkõige üksikute töö­ rügajate leviala. Arvestades seda, et mullu oli linnas üheliikmelisi leib­ kondi 32% elanikest ning 31% oli

kahe­liikmelisi, siis tähendab, et see linn pole niivõrd pereeluks kui töö­ tamiseks. Või on siin meie keskmist eluiga arvestades palju üksikuid vana­prouasid?

Tallinn on nagu katel, kus uued tulijad mulisevad kuni keemistem­ peratuurini, kuid rahulikumalt küpsedes hakkavad siit põgenema:­ äärelinna, lähivaldade küprok­ küladesse, maale suvemajadesse, aga ka vallutama endiseid töölis­ klassiasumeid, rajama sinna kohvi­ kuid ja heaolusaarekesi.

Tallinna tööjõud on 228 000 ini­

mest, kellest eelmise aasta lõpu sei­ suga umbes 13 000 on töötud.

Uute inimeste vool pealinna on lõppematu. Ikka ja jälle seisad koos­ olekutel vastamisi lihtsameelse maanooruki või tütarlapsega, kes on tulnud Linna, et siin „eneseteostust” leida ja „endast 150% töösse” kütta.

No ja kui ei õnnestu või palk ei sobi, toob buss maalt parve särasilmseid noorukeid asemele.

Linn vaestele ja sisserändajatele?

Aja möödudes hakkavad värsked linlased pesa punuma ja Mustamäe odavatest üürikorteritest minema kippuma. Ostjate varbad välguvad Viimsi, Rae, Saku või mõne muu valla­suunas. Tahaks ju elada riigi­ keelses keskkonnas, oma sotsiaal­ sesse klassi kuuluvate inimeste hul­ gas, keset loodust ja linna lähedal ning mitte maksta selle eest arene­ nud heaoluriikide kodanike hinna­ skaala järgi, mis Tallinnas hinnad on üles löönud.

Tallinna lähivaldades ehk Viim­ sis, Harkus, Kiilis, Rael, Sauel ja Sa­ kus on igal pool üksikisiku tulu­ maksu laekumine elaniku kohta

Tallinnas on kehvem elada kui Vilniuses?

Rahvusvahelise konsultatsiooni­ kontserni Mercer Human Resource Consultingu uuringu järgi oli Tallinn 221 maailma linna seas mullu elukvaliteedilt 89. kohal. Samal kohal oli Eesti pealinn ka 2010. aastal avaldatud uuringus.

Uuringu andmetel on kõige kõrgem elukvaliteet Austria pealinnas Viinis, järgnevad Šveitsi linn Zürich ja Uus-Me­ remaa linn Auckland. Neljandal kohal on München Saksamaal ning 5.−6. koh­ ta jagavad Saksamaa linn Düsseldorf ja Vancouver Kanadas. Stockholm on elukvaliteedilt 20. ja Helsingi 35. kohal.

Balti riikide pealinnadest on kõr­ geim elukvaliteet Vilniuses (79. koht).

Riia on Tallinnast kaks kohta tagapool – 91ndal.

Mercer Human Resource Con­ sulting koostab oma iga-aastase linnade elukvaliteedi tabeli, arvestades 39 indikaatorit: kuritegevuse taset, poliitilist stabiilsust, pangateenuste taset, isikuvabadusi, tsensuuri olemas­ olu, sportimisvõimalusi, koolivõrku, ühistransporti, kliimat, tervishoidu, keskkonna saastatust ja palju muud.

Allikas: BNS

kõrgem kui Tallinnas, mis nagu vii­ taks sellele, et just jõukad inimesed pühivad Tallinna tolmu jalgelt. „Tallinn arvudes. 2011” ütleb, et keskmine palk Tallinnas on 900 eu­ rot. Oleneb mis riigiga võrrelda, aga peale toidu ja eluaseme sellest suurt millekski ikka ei jagu. Eelmainitud kuludeks läheb tallinlaste palgast ligi pool.

Mida kaugemal on inimese töö­ koht elukohast, seda pikemaks ve­ nib tööpäev. Uuringud näitavad, et mida rohkem aega kulub tööle mi­ nemiseks, seda enam väheneb sub­ jektiivne heaolu. Eestis kulub tööga seotud liikumisele 40 minutit päe­ vas, mis on vähem kui enamikus suurriikides, kuid rohkem kui Põh­ jamaades, Poolas või Ungaris.

Värske pohmell ja rämeda suuga töölisnaised Minu jaoks on Tallinn olnud alati­ soveti­aegsete suurtehastega pira­ kaks paisutatud proletaarne linn koos tööliskultuuri ja trammide­ ga, mille sõitjate loppis näod, värs­ ke pohmelli hõng ja sihvkakoored ei erine suurt mõne muu endise IdaEuroopa linna tänavapildist.

Tehased on kadunud, aga töölis­ klass mitte ning sellest lähtuv klassi­v iha. Muusik Allan Vainola­ kirjutab oma raamatus „Inven­ tuur” nõukogudeaegsest Tallinnast: „Selle­aegne ühiskond oli väga kram­ pis ja palju luges, mida teised sinust mõtlesid. Selles valguses, paljude mõttetute tabude tõttu, polnud ini­ mestel tihtilugu oma isiklikku elu.

Väga palju oli kurje, rumalaid ja eba­ viisakaid inimesi, kes end tagasi ei hoidnud. Tänavatel ja ühissõidukites justkui otsiti konflikte ning mindi kergelt üle üksteise sõimamisele.”

Ega need purunenud unistuste mõrud viljad praegugi kadunud ole.

Ajast, millest Vainola kirjutab, on möödas paarkümmend aastat. Endi­ selt võid sa isegi oma maja trepikojas­ asja eest, teist taga sõimata saada või trammis tigeda töölisvanamehe käest nahutada.

See, mis räägitakse pealinna koh­ vilõhnast ja kübaraga daamidest

Mikko Fritze Kultuuri­pealinlane Minule on Tallinn päris hea. Minule on linna juures oluline selle mit­ mekülgne kultuurielu.

Tallinnas on see olemas, aga päris mitmekülgne on see ainult siis, kui sa oskad ka eesti keelt. Ja veel parem, kui sa oskad ka vene keelt!

Mulle on linnas oluline selle rohelisus,­ looduslähedus ja mere olemasolu.

Tallinnas on palju parke ja meri. Kindlasti lahendab Helsingi oma kooselu merega­ paremini ja kindlasti on helsinglane linna asjadesse paremini kaasatud, aga ka nende linnade lähiajalugu ja võimalused on erinevad. Elanikke peaks Tallinnas linna otsustesse rohkem kaasama.

Aga Tallinn on ilus. Ja mitte ainult vana­ linn. Ka näiteks Kalamaja, Pirita, Merivälja ja Kadriorg.

Katrin Paadam TTÜ sotsioloogiaprofessor, linna-ja eluasemeuuringute grupi juht Kindlasti on elukvaliteet Tallinna linnas tõus­ nud − vaevaliselt, aga pidevalt. Tagasilöökide põhjused on mineviku ja tänapäeva kokkupuute­ punktides ning vaielda­ matult ka võistlevates mõtteviisides, mille kandjad ja kujundajad on inimesed.

Elukvaliteedi tõusule linnas on pikka aega vastu töötanud poliitiliste kemple­ miste tuules vohav enesekesksus, mis on põhjuseks linna avaliku ruumi taandumi­ sele eraruumi ees. Selle nukker näide on kas või tühermaad mere ääres.

Me ei ole veel jõudnud selleni, et avalik huvi oleks linna kujundamisel esmane.

Et linnale olulistel, avalikuks kasutuseks sobivatel aladel tunnetaksid kõik maavõi kinnisvaraomanikud vajadust linnaga läbirääkimisteks. Et avalik ehk linlase huvi oleks väärtustatud ja tegutsemine selle nimel tunnustust vääriv. Elukvaliteedi tõu­ su tagaks mitte üksnes professionaalsete linnakujundajate ja linnauurijate kaasami­ ne oluliste strateegiliste otsuste tegemis­ se, vaid ka nende teadmiste-kogemuste arvestamine.

Avaliku huvi nimel tegutsemine ei tähen­ da üksikisiku vajadustest möödavaatamist.

Pigem vastupidi. Erinevate kasutajahuvide­ ga arvestamine võib kujuneda linlasi sidu­ vaks sündmustejadaks. Nii paradoksaalne kui see ka ei tundu, sellisel viisil indivi­ duaalsusega arvestamine tagab kollektiiv­ se heaolutunde – mis on üks oluline tahk elukvaliteedi määratlemisel.

veebruar/märts 2012

23

luubi all

Kuidas kujuneb arusaamine heaolust Riina Kindlam Kanadas sündinud ajakirjanik ja luuletaja Elan Stroomi ranna lähedal ega saa kurta, et pole, kus jooksmassuusatamas käia. Ja Stroomi rannas on nii palju mänguväljakuid, et see on nagu laste Las Vegas.

Imestan tihti, kuivõrd lund täis on prae­ guse talvega Tallinna väiksemad auto- ja kõnniteed. Kanadas möllavad sahad ja loobitakse soola hullumoodi − aga see on ju loodusele tohutu karuteene.

Viimati Stockholmis käies oli seal lapse­ vankriga bussi peale astumine nagu muinasjutt. Aga meie trammides – ohhoo!

Vaim tuleb tõsteharjutuseks valmis seada.

Liiklus on Tallinnas jama. Sain lõpuks selgeks, et Liivalaiale, Luisele ja Pärnu maanteele ei maksa õhtuse tipptunni aegu autoga kakerdama minna.

Kuritegevusega pole õnneks enam ammu kokku puutunud, kuigi valvas olen küll. Isegi närviline, et kas õlakott on ikka kinni ja asju autoistmetele ve­ delema ei jäta. Aga Kanadas on mul täpselt samad mõt­ ted. Võib-olla veidi vähem.

Meie vanem tütar tõstis kord trammipeatuses maast üles kasutatud süstla ja küsis, mis see on. See võttis küll südame seisma. Selliste asja­ dega pole Torontos iial kokku puutunud. Tundus nagu oleks hetkeks viibinud mingis krimiseriaalis.

Kui tahad oma vene naabritega tuttavaks saada, soovitan autoga hoovis lumme kinni jääda. Esimene kord hüppas appi võhivõõras venelane tänavalt. Teine kord tuli appi üks mees meie majast ja veel üks kontvõõras. Rääkisid ainult vene keelt ja minu mees tõlkis, mida vaja. Tegelikult jube hea soe tunne − inimkontakt!

24

veebruar/märts 2012

Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD raporti „Kui­ das elu läheb?”. Nende põhjal on riiki­ del võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes eri kategoorias.

Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Oluline pole mitte ainult see, millised on tegelikud elamis- ja töötamistingimused, vaid ka see, kuidas inimesed ise oma elukvaliteeti tajuvad ning hindavad.

Elukvaliteedi näitajad hõlmavad kaheksa valdkonda: tervis, töö- ja pereelu ühitamine, haridus, kogukond, turvalisus, valitsemine ja kodanikkond, keskkond ning subjektiivne heaolu.

Allikas: Karolin Kõrreveski, Statistikaameti analüütik

Pärli, Harju, Tallinna jms kohviku­ tes, on lootusetu minevik. 1959. aas­ tal elas Tallinnas 60% eestlasi, aga pärast seda pole neid kunagi nii pal­ ju olnud.

Eelkõige on Tallinn linn, mille rahvastikust märkimisväärne osa ehk 28% elab Lasnamäel. No ja palju elab Lasnamäel eestlasi? Ka oma­ korda 28%. Suuruselt teine linnaosa ehk 16% elanikest elab Mustamäel.

Seal on ka linna suurim pensionä­ ride kontsentratsioon ehk veerand asumi elanikest on üle 65-aastased.

92% tallinlastest elab korterelamu­ tes ning enamik neist majadest on ehitatud varem kui 1980ndatel.

Ei maksa end hellitada mõttega, et Tallinn on mändidealune Nõmme oma idüllilise turuga. Või meretuul­ tele avatud Pirita ja Merivälja. Luk­ suslik Kadriorg. Või Kalamaja, kuhu trendikiriku kummardajad peavad­ vajalikuks elamine­ soetada ja etendada­ seal linnalähedase kohvikuterohke ökooaasi idülli.

Eesti keelt räägib Põhja-Tallinna elani­ kest 44% ning Sitsi trammipeatusest Kopli­ poole sõites paneb ena­ mik inimesi autot roolides uksed­ lukku. Ja kes julgeb tunnistada, et käib peesitamas ning vaba aega veetmas Stroomi rannas või Katarii­ na kai juures Pikakari rannal?

Hiiliv kakskeelsus ja vaene eesti keel Muidugi pole Tallinn ajalooliselt ku­ nagi olnud üksnes eestikeelne linn.

Eestlaste osakaal Tallinna rahvasti­ kus oli mullu 52,5% ning see, mille­ le laulva revolutsiooni aegu jõuli­ selt vastu seisti, ehk kakskeelsus on nüüd reaalsus.

Lasteaedades ei käi enam keele­ kümblus, vaid vene laste uputamine­ eestikeelsesse keskkonda. Kunagi­ varem pole eesti lasteaedades käinud­nii palju vene lapsi. Lapsed kurdavad, et ei saa oma rühmakaaslas­ tega mängida, sest need räägivad oma­ vahel vene keeles.

Lisaks sellele on hu­ vitav jälgida, et vene aktsendiga eesti­ keel sõidab nagu traktor eesti laste keelde sisse: Meri­ neitsist saab Russalka ja dinosaurusest dinosavr.

Alati kui satun­ Tallinnas panga­ kontoris, poes, koh­ vikus või muus asutuses vastamisi­ armsa vene noore teenindajaga, kellele millegipärast tundub, et ta oskab­eesti keelt, ma ohkan. Sage­ li ei võimalda see sada eestikeelset­ sõna, mis tal sõnavaras on, kuidagi­ asja aetud. Kõige uuem trend mõistagi­on sellised teenindajad, kes üldse eesti keelt ei räägi. Küsid näi­ teks Kristiine keskuses kaupluses rõiva suurust ja palutakse see ingli­ se või vene keeles üle pärida − eesti­ keelt ei oska! Eks see keeleseadus oligi üks väga vana asi, mille täitmi­ ne enam vist aktu­aalne pole? See­ tõttu tundub jõudmine Pärnusse või Tartusse nagu väljasõit kodu-Eestis­ se, kus KÕIK räägivad eesti keeles.

Ilusad tüdrukud.

Ainult turistidele Eesti turismiteenuse eksport on 1,1 miljardit eurot, millest Tallinna­tulu osakaal on 85%. Mis tähendab, et paljugi, mida siin pakutakse, polegi­

mõeldud pärismaalastele. Tallinna­ osatähtsus turisminduses kasvab pidevalt. Aga halva teeninduse sele­ tus vanalinnalaadses turismilõksus­ on see, et umbes pooled Tallinna vä­ liskülalised on ühepäevakülastajad.­ Erinevalt kohalikest ei satu nad enam samasse kohvikusse või lokaa­li tagasi. Turism devalveerib igasugu­sed kohaliku elu edendami­ se väärtused. Mitmesse hoovi vana­ linnas pole ma viimased kümme aastat kordagi sattunud, ehkki ma käin seal iga päev? Enamikku, sest seal tehakse nägu, et müüakse mere­ vaiku, lina ja villa.

Alles see oli, kus reporterid väliskülalistelt inter­v juudes küsi­ sid, et kuidas teile­ ka Eesti naised meeldivad. See ainult süvendas arusaama, nagu elaks Eestis mingi eriliselt kena tõug naisi − hoolitse­ tud, perenaiseli­ kud, patriarhaal­ setele suhetele hästi allutatud.

Arvestades aga seda, et Eestis on naised hariduses läbilöögivõimeli­ sem osa ja Tallinnas õpib 50 000 tu­ dengit, on sellest kindlasti tubli 70% tüdrukud. Linna elanikkonnas on naisi 228 500 ja mehi 183 500, mis näitab, et igas eas naisi on siin jalaga segada.

Kurikaga pähe ja rahakott loosi Tallinn on üks väheseid linnu, kus on taskuvaraste eest hoiatavad liik­ lusmärgid. Kuigi taskuvargaid on igas maailma linnas. Oht valel ajal vales kohas olla on Tallinnas suurem kui mujal. 41% Eestis registreeritud kuritegudest toimub Tallinnas.

Ometi on Tallinn eestlastele linn nagu heroiinikule süstal. Kui lahti lastakse, on piin hirmus. Et karjäär ja palk ja... mujal pole ju sellist tööd.

Ega ka konkurentsieeliseid andvaid lasteaedu, koole ega tervishoidu.

Jaan Tootsen filmitegija Kalamajast Olles siin kogu elu elanud, olen pigem tahtnud Tallinnast ära. Ülikooli lõpuaastal kolisin isegi ajutiselt Tartusse, üürisin Supi­ linnas pliidiga tuba.

Paari kuu pärast olin Tallinnas tagasi. Min­ gid tööasjad, mida sel hetkel oli kaugelt raske korraldada. Leppimine Tallinnaga on tulnud aegamööda. Ühel suvel, kui olin kaks kuud järjest olnud Lõuna-Eesti maakodus, romantilise ettekujutusega jääda aastateks külakooli õpetajaks, ja korraks sattunud suvisesse Tallinna, istusin Vanalinna Muusikamaja hoovis suure puu all, jõin kohvi ja vaatasin, kuidas varblased nokkisid laualinalt koogi­ puru. See oli see leppimise hetk.

Mulle meeldib linnas, olen ikka linna­ loom. Minu päästjateks on saanud Tallinna Ladina kvartal ja Kalamaja. Vene tänava ümbrus, kõik need jaakjohansonlikud taga­hoovid ja pööningud. Kalamaja pree­ ria. Mmmm!

Millise Euroopa pealinna südamest algab sada meetrit enne merd piiritu karjamaa, kus mustlased kappavad oma hobustel ja venelased laulavad lõkke ääres nukraid bõliinasid?

Mereõhk ja Nõmme mändide eeter. Tä­ navakastmisauto ei satu kesklinna kunagi, lumi lükatakse maja seinale püsti, see eest kandub varahommikuti Vana-Kalamaja pagarikojast miljööväärtuslikku saialõhna.

Kodus. Vaatan vasakule, kuidas valgus­ tatud laevad linnahalli taha ujuvad. Vaatan paremale, näen vanalinna läbi talviste raagus puude. Kui tahan, siis lähen õue ja toksin puu otsast alla mõne külmavõetud magusa õuna. Suvel jätkub koogi peale ka oma aiast korjatud marju. Millises Euroopa linnas saaks minusugune tüüp elada kesklinnas, seitsme minutiga jalutan siit sussides Saiakäiku. Millest ma siin puudust tunnen? Metroost?

Võib-olla pigem Kopenhaageni väledad jalgrattateed on need, millest unistan. Kus linn on täidetud igas vanuses ratturitest ja ma ei peaks iga hetk kartma, et autod sõidavad üle varvaste. Ja inimestest, kes on rõõmsad, nii seest kui ka väljast.

Mis siis Tallinnal viga on, et siin kõlbab küll töötada ning oma lapsi eliitkoolidesse upitada, kuid elada soovivad siin vähesed? Nagu kõlbaks siit vaid kummide vilinal läbi tuhi­ seda, võtta, mida soovid ning siis heitgaasipilves ja ummikutes oma looduslähedase kodu poole tiksuda.

Kas tõesti on Tallinn ainult turisti­ dele ja sisserändajatele?

veebruar/märts 2012

25

argipäev

müügi­ meheks sündinud Selveri keti juht Andres Heinver veedab iga päev vähemalt kaheksa tundi tööl.

Kuid sellest pole talle veel küll − lisaks poeketis töötamisele meeldib talle ka poes ostelda. „Ilmselt erinen selles vallas tõesti enamikust meestest,” tõdeb Heinver muiates.

Tekst: Iiris Saar Fotod: Jelena Rudi

26

veebruar/märts 2012

veebruar/m채rts 2012

27

argip채ev

28

veebruar/m채rts 2012

Subaru pidev nelikvedu ja säästlikud boksermootorid ootavad Sind Mariine Autos!

Veebruaris ostetud Subaru liisingu esimene sissemaks 0% Lisaks saad kaasa kingituseks kuni 4500 EURO väärtuses lisavarustust.

Subaru Legacy alates

23 700 €

Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Hooldused läbisõidul 15000, 30000 ja 45000 km. CO2 145-273 g/km; keskmine kütusekulu 5,9-8,6 l /100 km.

Pildid on illustreeriva iseloomuga.

Subaru Forester alates

23 300 €

Subaru Outback alates

28 200 €

Kampaania näidistingimused: Krediidi kulukuse määr 7,79% aastas, vara hind 22500 € + KM, sissemakse 0%, jääkväärtus 25%, lepingu periood 60 kuud, lepingutasu 150 €, aastane intressimäär 2,1% + 6kuu Euribor (05.01.2012. oli 6kuu Euribor 1,598%; lepingus fikseeritud Euribor võib muutuda 6 kuu järel).

www.mariineauto.ee Tallinn Veerenni 58, 11313 tel 640 4040 tallinn@mariineauto.ee

Tartu Ringtee 63, 50105 tel 740 8040 tartu@mariineauto.ee

Pärnu Roheline 66, 80010 tel 449 9070 parnu@mariineauto.ee

Jõhvi Jaama 42b, 41532 tel 332 1070 johvi@mariineauto.ee

elustiil

Pühendujad Kirge igatseb oma ellu igaüks. Õnnelikud on need, kes on selle ühel või teisel moel leidnud.

Tekst: Kadri Masing Fotod: Rasmus Jurkatam

K

Ketlin Kaljas kristalliterapeut

ristalle leiab kõikjalt Ketlini ümbru­ sest. Nii pole üldse haruldane, et toidupoe kassas ootab Ketlini taga järjekord inimesi – enne, kui ta jõuab oma põhjatus käekotis rahakotini, tuleb tal letile laduda hulgaliselt kive. Mõned ki­ vid lihtsalt on sellised, mis peavad pidevalt kaasa rändama.

Kristallid tulid Ketlini ellu läbi unenägude, mil­ lest ühes ulatas haldjas talle kaks kivi. Pärast seda otsustas ta, et teeb oma kätega edaspidi ka mi­ dagi muud, kui lõikab vorsti. Unenäo sõnum oli selge: „Sa ei pea olema eneseotsingute teel üksi.

On palju võimalusi, mis pakuvad tuge, terven­ dust, selgust. Just viimane on see, mida paljude kristallide välimuski esmamuljena jätab − nad on väga selged. Ja just selgust paljud inimesed meie ümber praegu vajavadki,” räägib Ketlin.

Kristallid on õpetanud talle suutlikkust armas­ tada. „Inimesed ei tea enam, mis armastus on, sest nad pole tihti suutelised seda enam tundma.

Sellepärast hoitaksegi kiivalt kinni kellestki või millestki, püütakse suurt rõhku panna armastu­

Steve Kokker teehull

analinnas Chado teepoodi pidava Steve’i igapäevaelu on teega tihedalt seotud, ühest küljest ametialaselt ning teisest küljest eluviisilt, sest ta on teekultuuri õpetaja. „Ravimtaimed ja tee on mind huvitanud lapsest saadik. Tegin oma külmetuse küüsis vaevlevatele sõpradele teest, ravimtaimedest ja marjadest väikseid „hoolitsuspakikesi”. Tee oligi toona midagi, mida joodi ravi eesmärgil. Tundsin end nagu vanaema, kuigi ise olin vaid 13-aasta­ ne! Tõsisemalt avastasin tee enda jaoks 90ndate keskpaigas, kui Hiina teed hakkasid Läände jõud­ ma. Nad köitsid mind intellektuaalselt, füüsiliselt ja spirituaalselt, mistõttu ma aina nautisin ja õppisin neid tundma. Seda teen ma ka praegu ja olen endiselt oma sõpradele natuke vanaema eest,” räägib Steve.

Tee on ta kokku viinud paljude inimestega, kes on pühendunud oma kire jagamisele. Kuigi Steve’il on tallel suurepäraseid teemälestusi, on

30

V

veebruar/märts 2012

se avaldamisele, armastusväärsetele tegudele, armastavatele inimestele, aga ega see ei tee veel olematuks tõsiasja, et sellel kõigel võib väga vähe pistmist olla armastuse endaga. Armastus on vaba ja meie peame avama oma südamed sel­ leks, et me võiksime armastust tunda. Kristallid aitavad südameid avada,” usub Ketlin.

Lisaks andsid kristallid Ketlinile julguse teha oma elus suur muudatus: „Eelmisel aastal tegin pausi oma põhitööst, sest miski takistas mind selles õnnelik olemast. Kui asjad sinu sees saavad selgemaks, siis kasvab julgus mitte tegeleda sellega, mis sind õnnelikuks ei tee. Olen õppinud kristalliteraapiat ja teen nüüd eraseansse inimes­ tele, keda samuti kristallid on kõnetanud.”

Kristallid täidavad Ketlini igapäevaelu ja tä­ hendavad talle erakordselt palju. „Iga päev, kui suhtled kristallidega − vaatad neid, puhastad, rihid täiskuud, et neid aknalauale laadima panna või lased kristallil juhtida end meditatsioonis − kõik need hetked moodustavad minu jaoks ühe erilise kogemuse,” tunnistab naine.

tal ka unistusi, mille poole püüelda. „Veeta aega iidsete teepuude seltsis Yunnanis, tee sünnipai­ gas, uinuda Jaapani teeaias vee vulina saatel, olla tunde teekasvatajate seltsis, näha inimestes tekkimas armastust tee vastu,” loetleb ta.

Teekirge on Steve suutnud süstida ka eest­ lastesse. „Kui alustasime 2004. aastal purutee maaletoomisega, oli siinne teekultuur valusalt madal. Nüüd pakub peaaegu iga kohvik puru­ teed − mitte küll alati parimat, kuid see on ikkagi parem kui pakitee. Ja seda on rohkem kui nii mõneski Euroopa riigis,” räägib Steve.

Ta usub, et tee on kõige taskukohasem luksus. „Isegi kalli tee tassike on odavam kui enamik muid asju, mida me endale lubame. Oluline on kasutada kvaliteetset teed, häid anumaid ning puhast vett,” räägib ta. Ühtlasi julgustab ta hin­ dama teed mitte ainult hea maitse järgi, vaid ka teadvustama selle energiat, et tunnetada sisemisi muudatusi, mida iga tee joomine endaga kaasa toob.

T

õdemus, et ka täiesti igapäevastes asjades peitub ligitõmbav võlu, peab Triinu hobi puhul igati paika. Täpselt poole oma elust ehk 11 aastat on ta kogunud pastapliiatseid. Esimesed pastakad tõi talle isa, keda töö viis tihti Soome. „Eestis tollal logodega pastakaid eriti veel ei liikunud. Soomes aga jagasid väikefirmadki enese reklaamimiseks pastapliiatseid. Need muudkui kogunesid ja nii sündiski mõte pastapliiatseid kollektsioneerima hakata. Kui alustasin, olin enda teada ainus pastakakoguja, aga hiljem kuulsin ka teistest huvilistest ning pastakamaania levis isegi minu tutvusringkonda,” valgustab Triin oma hobi saamislugu.

Tema kogusse kuulub ligemale tuhat logoga pastapliiatsit, mis peaaegu kõik on talle kingitud. „Kogusse lisamisel ma väga valiv ei ole – eelkõi­ ge on tähtis, et pastakal oleks logo ja et see oleks terve. Siiani, kui näen kellelgi kena pastakat, on üks minu esimesi lauseid: kui see tühjaks saab, kas sa siis kingiksid selle mulle?” räägib Triin.

Y

orkid on armastuse värvi!” Need sõnad kuuluvad Nelele, kelle südame võitis 2007. aasta 23. augustil jäägitult kääbus­terjer Nufi, kes saadab teda nüüd pea igal pool. Koos on esinetud telereklaamis, neist on vändatud dokumentaal­ film „Moekoer” ning viimati astuti koos üles ETV aastavahetuse saates „Killertšikid”. „Väikse koera kasuks otsustasin oma aktiivse elutempo pärast,” räägib Nele.

Eredaim hetk seoses Nufiga oli esmakohtu­ mine lennujaamas, kui Nufi koos kahe õega Ungarist Eestisse saabus. Rõõmsaid hetki jagub neil aga igasse päeva. „Toredaim on õhtul töölt koju jõudmine, kui ta mind uksel tervitab ja sülle tahab, et mind siis musidega üle külvata.” Koera eest hoolitsemine tähendab muidugi ka vastu­

R

ando veedab suure osa vabast ajast merel − suvel veel, talvel jääl.

Purjetamisega on ta tegelenud juba lapsest saadik, kui isa ta Pärnu jaht­ klubisse viis. „Kõik purjetavad noored viidi ka jääpurjetamist proovima. Mulle hakkas asi kohe meeldima ja kuna õde sellega juba tegeles, siis oli minul lihtne sellega kaasa minna,” räägib Rando.

Purjetamine on Rando jaoks sportlik ajaviide, mis lisaks võimaldab reisida ning kokku saada huvitavate inimestega. „Purjetamine on juba ise­ enesest tõeliselt nauditav, aga võimalus maailma

Oma kogu hoiab ta suures reisikohvris, mille sisu pidulikumal puhul ka soovijatele tutvustab.

Igal pastakal on oma lugu ja Triinul on enamiku eksponaatide puhul meeles, kelle käest ja mis moel see saadud on. „Mäletan, et ühe pastaka saamise nimel käisin isegi doonoriks. Õnnetu­ seks torgati mu veen katki ja ülejäänud suve sain imetleda oma sinist kätt . „Elupäästja pastakas” aga seisab minu kollektsioonis aukohal.”

Rohkem püüavad tähelepanu vigurpastakad − mõnele on sisse ehitatud taskulambid, teistele mullitajad, mõni hakkab kirjutamisel vilkuma, mõne saab isegi kokku voltida. „Mu väga hea sõber kinkis mulle kord sünnipäevaks suure peotäie pastakaid. Tore oli asja juures see, et ta oli ise käinud neid erinevatest asutustest mulle spetsiaalselt küsimas!”

Triin kogub pastakaid enda ja teiste rõõmuks: „Tore on näha sõprade reaktsioone, kui nad minu pastakate seas sobravad ja üritavad mõnda tööle saada või üldse mõista, kuhu on peidetud pasta­ ka kirjutamisfunktsioon.”

Triin Rand kirglik pastapliiatsite koguja

tust. „Hoolitsemises pole midagi keerulist, salon­ gis ma temaga ei käi. Olen algusest peale kõik ise teinud, küünte lõikamisest kuni pügamiseni.”

Kuna Nufi on väga sõnakuulelik, ei ole Nele pidanud koerakese pärast millestki loobuma ega midagi tegemata jätma, isegi kinos käiakse koos. „Pikemalt ära minnes võtan ta võimaluse korral alati kaasa või viin kellegi juurde hoida ja neid hoidjaid meil jagub. Tööpäevadel on ta enamasti üksi kodus ja sellega juba täitsa harjunud.”

Nelel on varasemalt olnud erinevaid lemmik­ loomi, isegi gekod, kuid nüüd koeraomanikuna teab ta, et see on tema jaoks just see õige. „Pisi­ ke, sõbralik ja armastav, mida veel tahta! Sellest päevast peale on meie elu täielikult muutunud.

Rõõmu ja õnne on igas päevas nüüd kuhjaga. Elu parim otsus!” kirjeldab Nele oma elu koos Nufiga.

Nele Fidelia Pajuste sülekoerafänn

ja inimesi näha on mõnus täiendus,” võtab ta peamise kokku. Üks eredamaid sündmusi on Rando jaoks juunioride MM-tiitel jääpurjetamises 2010. aastal.

Aga ka 2009. aastal Pärnu jahtklubi kolmikvõit, kus Rando teiseks jäi, oli üks selliseid hetki, mis kauaks meelde jääb.

Rando kavatseb purjetamisest rõõmu tunda nii kaua kui võimalik. „Ehk õnnestub mõnel heal päeval koos sõpradega mõni pikem reis ette võt­ ta!” Jääpurjetamises on Rando eesmärk parimate seas püsida – seda nautides, mitte lastes sel kohustuseks muutuda.

Rando Randmaa (jää)purjetaja

veebruar/märts 2012

31

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

32

veebruar/m채rts 2012

test

Caesarite tuleproov Viimastel aastatel on Caesari salat võidelnud kätte kindla koha linna pea iga söögikoha menüüs. Pulss tegi tiiru kesklinna kohvikutes, et testida sealsete kana-Caesarite taset.

C Tekst ja fotod: Pulss

aesari salatist on saanud Tallinna kohvikute totaalne hitt. Uus rahvusroog, mille preten­ sioonituma mudeli võib kokku võtta kujul „salatilehed-majonees-kana-saiakuubikud”, lihtsalt müüb mühinal.

Salati päritolust rääkides tundub olevat tõepäraseim versioon, mille kohaselt kuulub salati leiutaja-au itaallasele Caesar Cardinile, kelle restoranis Mehhikos roog 1924. aastal sündis. Legendi kohaselt juhtus see siis, kui kiire päeva lõpuks oli vaja veel mõned telli­ mused täita, kuid köök oli juba üsna lage­ daks söödud. Käepärast olnud toiduainetest sai kiirelt kokku klopsitud salat, mis koosnes Rooma salati lehtedest, saiakrutoonidest, Parmesanist ja kastmest.

Aegade jooksul on salat maailmas tõelist võidukäiku teinud ja tublisti tuunimist saanud – sinna on leidnud sooja koha kana, peekon

või mereannid, tomatid jm. Vaieldud on ka selle üle, kas salatikastmesse tuleks lisada anšooviseid (väidetavalt andis originaal­ retseptis vaevuaimatavat anšoovisemekki üksnes Worcestershire’i kaste). Laias laastus jagunevadki Caesari salati fännid kaheks – ühes servas tulihingelised traditsionalistid, kes nõuavad üksnes Rooma salatit ja ehtsat anšoovist kastme koostisosana, ning teisalt need, kelle jaoks tähendab Caesar üks­ kõik mis rohelist salatit majoneesikastme, saiakuubikute ja mingi liha-kala-lisandiga.

Muidugi on kergelt mõrkjas Rooma salat traditsioonilise Caesari kastmega kuldne klassika, kuid äärmiselt paindlikuks muutu­ nud söögimaailm lubab salatit päris palju varieerida ning halvad pole ka loominguli­ semad variandid. Iseasi, kus jookseb Caesari nime kasutamise õiguse piir.

Pulsi lemmikud

Pole viga

1. Cafe More / 8.50 €

2. Vapiano / 6.80 €

3. Komeet / 10.50 €

Klassikast kallutab salati kõrvale kirss­tomatite olemasolu ja kanafileel kõhutav pesto, kuid need maitsed tunduvad More’i Caesaris igati paigas olevat. Täiuslik maitsete kombinat­ sioon! Rooma salat on erakordselt kvaliteetne, magus, värske ja krõmps.

Kastet on piisavalt ja selles on täpselt parasjagu tunda anšoovise vürtsikat maitset. Aplaus!

Vapianos võib huviline salati komplek­ teerimist oma silmaga jälgida. Kanal saab valida kolme lisamaitse vahel ja see maabub salatisse otse pannilt. Ma­ huka salatipõhja moodustab klassika Rooma salati näol, kastmes on mitme­ kesisust, ainult kuivavõitu ciabattakrutoonid kisuvad latti veidi alla. Siiski võib igati rahule jääda hinna-kvaliteedi suhtega.

Komeedi Caesari salati põhi koosneb üllataval kombel peaasjalikult rukolast.

Teine üllataja on Kreeka pähkel, mille palukesi salatist leida võib. Caesari kaste erilise iseloomuga ei hiilga ja kana on veidi liiga kuivaks küpsenud.

Seevastu Parmesan on kvaliteetseim, mida seekordses testis maitstud, mõ­ judes salatis soleeriva staarina.

veebruar/märts 2012

33

TEST

4. C’est La Vie / 5.80 €

6. McDonald’s / 4.05 €

Selles ontlikus vanalinnakohvikus pa­ kutakse Caesarit lehttaignast kuubiku­ tega. Kastmes aimub ehedat kalamek­ ki, kuid tundub, et see pole autentne, vaid Eesti kohalik „anšoovis”. Kastet on Rooma salati lehtedel veidi napilt, kuid silma rõõmustavad suured Parmesanilaastud.

Salatikuhi on muljetavaldav − selles on mitut eri sorti salatilehti, mis kõik on värsked ja krõmpsud. Ainsana tekitavad küsimusi kuivad porgandi­ pilpad salatis – milleks? Kirsstomateid jagub salatisse lausa väike peotäis.

Paneeritud kana on maitsev, Prantsuse krutoonid jäävad meelde tänu lisatud ürtidele. Tujurikkuja kiirsöögipunkti kohta muidu vägagi viisaka taseme­ ga salatis on ebameeldivalt äädikane kaste, õnneks on seda napilt.

5. Brezza De l’Asie Kristiine keskuses / 5.80 € Kõvad pakikrutoonid on salati juures ainsad keskpärased komponendid.

Salatikaste on neutraalne, kuid oma isikupäratuses veidral kombel täitsa hea. Salatipõhjaks on jääsalati lehed, aga kana on ülivärske, äsja praetud ning tundub, et isegi kergelt marinee­ ritud.

7. Madisson / 9.95 € Ärikohtumiste lemmikpaiga Madis­ soni Caesar hiilgab juusturohkusega.

Parmesani-laaste näib salatil olevat vähemalt kaks korda rohkem kui konkurentidel. Kana saabub salatile värskelt grillituna otse avatud köögist ja mõistagi on see pluss. Muidu jätab salat hariliku mulje – lihtsalt üks euroCaesar.

kus jookseb caesari nime kasutamise õiguse piir?

8. Reval Café / 2.60 € Linna üks odavaimaid Caesareid tun­ dub olevat ka üks Reval Café menüü hitte. Lõuna ajal paistab seda tellivat lausa iga teine klient. Kuigi hind tun­ dub hirmuäratavalt soodne (tavaliselt tähendab see ka järeleandmisi kvali­ teedis), saab selle eest üsna normaal­ se eine. Muidugi leiab salatist eest (Rooma salatist) odavama jääsalati ja ka kaste on lihtsamast lihtsam, kuid kokkuvõttes ei saa salati puhul eriti millegi üle kaevelda, eriti veel hinda arvestades.

Tere tulemast Viking Line’i maailma!

IS

LA

N

Alati parimad pakkumised TI

• Päevakruiisid • Autopaketid • Liinireisid • Hotellipaketid • Teemapargid

RUSSIA Gla

IR

LA

NT

I

Live

sgo w

rp o ol

Lee ds She ffiel

Birm

ingh a

d

m Lon to

o

R ot t erda

m

Eind Antw hove erpe n n

B E LG

IA

Brjansk Essen

Dortm und D Düssueisburg ldorf

Varsova

Homel

Avatud uus müügiesindus Tallinna südalinnas aadressiga Hobujaama 4.

Info ja broneerimine telefonil 666 3966 või booking@vikingline.ee

www.vikingline.ee

maitsejaht

Põgenemine reaalsusest Kunagise Karla katedraali vestibüülis on end sisse seadnud Itaalia restoran Francesco Sibio, mis ühendab glamuurset sisekujundust üsnagi maiste toitudega.

Tekst: Pulss Fotod: Rasmus Jurkatam

U

hiuhke Itaalia restoran süda­ linnas, Solarise keskuse servas on juba mitu kuud vaikselt avatud olnud. Vaikselt võib öelda see­ pärast, et kuulda on restoranist olnud suhte­ liselt vähe. Küllap on söögikoha sihtgrupp ja sõbrad selle ammu üles leidnud, nii et kont­ võõrastele end meelde tuletama ei hakatagi.

Endise Karla katedraali torni alt sisse astu­ des tõttab teenindaja külalisi kärmelt vastu võtma. Ringi vaadates võib end tunda nagu lossis – sisustuse pealt ei ole uues restoranis kokku hoitud. Luksuslikus interjööris sobi­ vate kohtade leidmisega raskust pole, kuid tühjaks seda kaugeltki nimetada ei saaks – sel lõunatunnil einetab Sibios tosinajagu inimesi silmanähtavalt heal järjel ja üksteist tundvast seltskonnast, kes näibki moodustavat restora­ ni peamise klientuuri. See on ka üsna loomu­ lik, sest hinnatase on Sibios linna kõrgemaid.

Francesco Sibio (restoran on nime saanud oma peakoka järgi) menüü on pikk nagu aja­ lugu ja õigustatult tekitab see kogenumas res­ toranikülastajas kahtlusi. Mida pikem menüü, seda rohkem võimalusi, et osa toite pole saada.

Nii tuleb ka meil kahe valitud roa asemel uued ahvatlused leida.

Eelroaks valitud grillitud kaheksajalg to­ matitega (18 €) on lihtne toit, kus maitsete tähele­panu koondub õigustatult mereannile −

36

veebruar/märts 2012

kaheksajalg on korralikust toorainest ja hästi valmistatud.

Tomatisupp mereandidega Livornese moo­ di (16 €) näeb äärmiselt isuäratav välja, olles mere­ande triiki täis. Leemel on piisavalt ise­ loomu ning mereannivaliku ja maitsete üle nuriseda ei saa.

Vasikaliha kondiga Milano moodi (24 €) on lihtne ja aus suuremat sorti šnitsel, mille­ain­ saks lisandiks olev sidrunpoolik mõjub küll stiilipuhtalt, kuid veidi üksildaselt. Lihale ei ole ette heita midagi peale hinna, mis toidu lihtsat olemust arvestades tundub olevat liialt kõrge. Hinnatase ongi Sibio põhilisi küsimär­ ke – on toite, mille puhul see tundub enamvähem õigustatud, kuid kohati näivad hinnad pürgivat taevasse lihtsalt põhimõtte pärast.

Või selleks, et pööblit eemal hoida.

Magustoidu valikul saab otsustavaks silma­ ilu, sest kõik desserdid on eksponeeritud keer­ levate riiulitega külmletis. Moonitort pirniga (5 €) mõjub Tallinna söögikohtade suhteliselt üksluises koogivalikus meeldivalt värskenda­ valt.

Teenindus Sibios kõigub ühest äärmusest teise. Ühe kelneri sujuv professionaalsus va­ hetub teise ettekandja tõsise hättajäämisega kliendist arusaamisel, sest ta ei valda lihtsalt eesti keelt. Sellise hinnatasemega koht ei to­ hiks endale algajaid teenindajaid lubada.

Punkti söömaajale paneme espressoga, mille kvaliteet üllatab meeldivast küljest – see on kuum, kange ja aromaatne. Tõeliselt itaal­ laslik.

veebruar/märts 2012

37

toit ja jook

Anni Arro pikisilmi oodatud uus bistroo Kukeke on nüüd lõpuks avatud.

Telliskivi 57 asuva endise raudteekontori kahel korrusel on kokku 70 kohta ja seal pakub Anni oma popi kaubamärgi paremaid palu − ikka kohalikust toorainest moodsat Eesti kööki. Jääb üle vaid loota, et satute Kukekesse hetkel, kui seal mõni vaba koht leidub...

Eksootika­ ekspress Samba, sake ja tšillikaun Juta Raudnask / Varrak

Moodne buffet Tallinki kruiisilaevade Rootsi lauast on üle käinud uuenduste laine, mis pühkis minema pool sajandit valitsenud harjumuspärase menüü. Vastse buffet’ võtmesõnadeks said tänapäevasus, tervislikkus ja kombineerimisvõimalus ning kohaliku tooraine eelistamine. Nüüd saab restoranis loovida eraldi saarekeste vahel, millest igaühele koondatud konkreetne toiduteema: antipasti, sushi, tex-mex, kalaturg, salatilett jmt ja kus igaüks saab oma maitse kohaselt eine kokku panna. Uudiseks on ka efektselt serveeritud portsjonitoidud.

Veinikelder Toompeal Toompeal kogub uut hoogu 1921. aastal Eestis tegutsema hakanud Luscher&Matieseni veiniäri vaim. Esimese vabariigi ajal importis see šveitslase-eestlase ühisfirma Eestisse Euroopa tippmärjukesi ja valmistas Martini&Rossi litsentsi alusel isegi vermutit! Mõned aastad hiljem rajati nn Tiesenhauseni majja Toompeal üks Eesti suuremaid veinitehaseid, kus valmistati ja villiti veine ja muud alkoholi.

Veiniäri taassündis 2009. aastal pärast viimase omaniku, sõja ajal Rootsi põgenenud Dimitri Matieseni külaskäiku Tallinna.

Praegu pakutakse valikut veine Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Luscher&Matieseni ehedas veinikeldris Toompeal saab pererahvaga eelneva kokkuleppe alusel veinidega lähemalt tutvust teha, veinimaitsmisi ja muid üritusi korraldada.

Facebook/Luscher&Matiesen www.matiesen.ee

38

veebruar/märts 2012

Selle raamatu puhul saate kaks ühe hinnaga – ühtede kaante vahel köitev reisipäevik perekondlikust pool-ümber-maailmareisist, mis täiendatud ehtsate kohalike retseptidega. Plaan minna kolmeaastase lapsega aastaks maailma ringi kolama kõlab vägagi uljalt, aga just sellise plaaniga noor Eesti pere kolm aastat tagasi reisima asus. Aasta jooksul vaadati ringi Lõuna-Ameerikas, Okeaanias ja Aasias, peatudes sõpradetuttavate kodudes. Raamatu trumbiks ongi kohaliku elu lähedalt nägemine, mõnus jutuvestmisoskus ja muidugi ehedad retseptid, mis hangitud otse kohapealt.

Tekst: Tiina Kruus Fotod: Maiken Staak, www.lifebeach.ee

Kukeke

tehnikauudised

Järgmine iPhone’i tapja?

USA mobiilteenuse pakkuja T-Mobile koostöös Samsungiga paiskab peatselt turule uue über-nutitelefoni Galaxy S Blaze 4G. Keskmisest ühendriiklasest kiiremini mõtleva­aparaadi ajuks on kahetuumaline 1,5 Ghz protsessor ning pilti edastab Super AMOLEDi ekraan. Kuna verivärske seadme hinda ei avalikustatud, ei julge Androidi-­ fännid seda veel järgmiseks iPhone’i mõrtsukaks ristida, kuigi nad seda tahaksid.

Loodame, et vahva telefon ja toimiv kasutuskõlblik 4G võrk kunagi ka meie kodumaale saabuvad.

Tulnuktahvel Kui oled üks neist, kes ei kummarda näritud õuna logoga kultustooteid, vaid eelistad oma elektroonikatoodetes kohata sõbralikku rohelist mehikest, pead tõsiselt kaaluma Huawei uusima MediaPadi hankimist. Väidetavalt on just see tahvelarvuti esimene, mis jooksutab Androidi uusimat 4.0 operatsioonisüsteemi koodnimega Jäätisevõileib. Lisaks uusimale tarkvarale on aparaati topitud ka kahetuumaline 1,2-gigahertsine protsessor, kuus tundi seadet töös hoidev aku ning 1280x800 pikslilise eraldusvõimega ekraan, millel hea oma kiireid sõrmi libistada.

Kosmiline rasvapõletaja

Muna jälgib mängu

Tekst: Indrek Voksepp Fotod: tootjafirmad

Liquid Image on kõikide ekstreemspordisõprade meeleheaks välja tulnud uue vidinaga, mis aitab paremini jäädvustada kukkumisi ja haiget saamisi. Et oleks, mida hiljem sõpradele sinikate ja kipside demomisel tõestusmaterjalina Full HD kvaliteedis näidata. Kinnita see stiilne muna oma jalgratta, surfilaua, kiivri, kajaki, mootorratta või pea külge ning üksi sinu (eba) õnnestumine ei jää salvestamata.

Kui tunned, et nahk kere keskkoha ümber on ebameeldivalt pingul ning üle püksiserva ripub kriitiline mass, siis on viimane aeg alustada treeningutega.

Kes oma äravajunud keha jõusaalis demonstreerida ei soovi, kuid kel see-eest finantsressursse piisavalt, saab keskmise väikeauto hinna eest endale soetada keskmisest väikeautost keskmiselt 1000 korda vingema trenažööri Ciclotte. Lisaks ülišefile välimusele saab sellega ka reaalselt trenni teha, seega kaksühe-hinnaga pakkumine!

40

veebruar/märts 2012

tehnikauudised

Salakohvitajate vastu Kas ka teie kontoris juhtub pidevalt, et espressomasin on kasutatud kohvipuru pilgeni täis ning piimavahustaja ots on kuivanud piimaga koos, kuigi keegi masina kasutamist tunnistada ega vastavalt seda enda järelt puhastada ei soovi? Kui jah, siis on korraarmastajate muredel nüüdsest lõpp. Philips on tootnud uue vinge sõrmejäljetuvastusega aparaadi, et hõrgutavat kofeiininektarit saaksid valmistada ainult need inimesed, kellele selleks luba antud. Masin ise maksab tagasihoidlikud 3200 dollarit.

Minihüdroelektrijaam Mängurite uus lemmikraal

Inimesed, kelle pool elu paikneb nutitelefonis, mis aga tänu pidevale töös olemisele pidevalt tühjaks saab, peaksid endale kindlasti selle vidina hankima. Mobiililaadija Poertrekk päästab kõige kibedamast telefoni laadimise vajadusest ning vastutasuks küsib vaid veidike vett.

Täpselt nii – kallad vee sisse, pistad oma nutifoni USB-laadija talle sappa ning aku laeb. Imeline!

Dell Alienware on bränd, mis pole võõras ühelegi arvutimängusõltlasele. Ning nende uusim mudel X51 toob naeru suule nii väikestele kui ka suurtele mänguhulludele. Lisaks ülilahedale välimusele peidab kompaktne korpus endas ka uusimat Intel i-seeria protsessorit, NVIDIA GeForce GT või GTX videokaarti, 7.1 surround heli, Full-HD pildiedastust, Wireless-N-i kiiret traadita võrguühendust, ülikiiret DDR5 mälu ning soovi korral ka Blu-Ray mängijat. Kõige odavama konfiguratsiooni hind algab ainult 699 dollarist, seega võivad mängurid ka oma viimaste järelejäänud „päriselu” sõpradega hüvasti jätta.

Õunakaitse

Kvaliteetne mänguheli Kui kellelgi uue Alienware’i superarvuti ostust raha üle jääb, siis võib enda pankroti äärele viimiseks omandada Turtle Beach Ear Force XP400 juhtmeta Dolby Surround Sound Gaming Headset’i. Kaheribalise WiFi ühendusega kõrvakahurid toodavad 360-kraadist kristallpuhast heli ning mikrofon edastab sinu sõimu­kaasmänguriteni nii realistlikult, et nood suurest ehmatusest mitu päeva igaks juhuks üle õla vaatavad.

42

veebruar/märts 2012

Kõigile, kelle telefoni või muusikamängijat ilustab paradiisiaia kuulus puuvili ja kellele meeldib­ seda ka väljaspool linnapiiri taskust välja võtta, on Rokbed tootnud laheda kaitsekesta, mis tõepoolest teie lemmiku eest hoolitseb. Polükarbonaatsulamist valatud kesta juurde kuuluvad libisemisvastane kumm, integreeritud lukustussüsteem, eemaldatav kinnitusaas ning patenteeritud RMS-kinnitusalus. Hind USA-s on ülimõistlikud 39 dollarit.

tehnikauudiseid vahendab

mood

MUST JAKK

Jakk: Guess by Marciano, Stockmann 249 € / Retuusid: Vila, Stockmann 16.90 € / Kingad: Zara 69.95 €

Tume ja maskuliinne, terav ja stiilne: selline on androgüünselt asendamatu jaki sõnum. Muudab teksad ja T-särgi elegantseks, romantilised kleidikesed saavad aga kordades iseloomu juurde.

Moeklassikud Stiil: Leana Salvet Fotod: Mardo Männimägi

Teksad, T-särk, väike must kleit – need on rõivaesemed, milleta pea ükski naine toime ei tule. Nad on oma populaarsuse läbi aegade auga välja teeninud, mõjudes alati värskelt ja šikilt.

Ivo Nikkolo 199 €

44

veebruar/märts 2012

Zara 99.95 €

Zara 69.95 €

Esprit, Stockmann 159 €

Tõeline elupäästja hetkedel, mil justkui midagi ei ole selga panna. Õige stilistika paneb väikese musta sobima igasse olukorda.

Diesel 249 €

Mango 59.99 €

Monton 69.95 €

Kleit: Karen Millen 287 € / Kott: Zara 39.95 €

VÄIKE MUST KLEIT

Karen Millen 478 €

veebruar/märts 2012

45

mood

VALGE T-SÄRK

T-särk: Tommy Hilfiger, Stockmann 57.90 € / Kaelakee: Expressions 7.99 € / Seelik: Zara 25.95 €

Miski ei saa klassikalise valge T-särgi vastu. Miks mitte valida aga vahelduseks veidi glamuursem versioon – litrid, pits ja tüll muudavad lihtsaimast lihtsama enneolematult šikiks!

Mango 29.99 €

46

veebruar/märts 2012

Zara 19.95 €

Diesel 55 €

Pepe Jeans 40 €

Metsikust Läänest pärit püksipaar on moe masinavärgis vastu pidanud juba üle saja aasta. Kas eelistad klassikalist indigosinist või eksperimenteerid värviga – vähemalt üks paar teksapükse võiks igas garderoobis leiduda.

Tommy Hilfiger 95.90 €

Diesel 150 €

Zara 25.95 €

Teksad: Pepe Jeans 99 € / Käevõru: Stradivarius 7.95 € / Käevõru: Mango 17.99 € Käevõrud (peenikesed metallvõrud): Expressions 3.49 € / Sõrmus: Mango 9.99 € / Kingad: Zara 69.95 €

TEKSAD

Guess by Marciano, ­Stockmann 109

veebruar/märts 2012

47

TRENTŠKOT Tuule ja vihma eest kaitsev­ trench näeb lisaks oma praktilisele loomule alati hea välja – see mantel on otsetee igavikulisse stiilitaevasse.

Mango 89.99 €

48

veebruar/märts 2012

Love Moschino, ­Stockmann 479 €

Ted Baker, ­Stockmann 399 €

Mango 89.99 €

Mantel: Zara 79.99 € / Kleit: Vero Moda, Stockmann 44.09 € / Kingad: Zara 29.99 €

mood

“laste moodi lastemood�

Kristiine keskuse II korrusel

Endla 45, 10615 Tallinn, EESTI Tel +372 655 1060 e-mail kristiine@monamie.ee

MOOD

moe magnet

Ü

hest küljest on Liis eestlaslikult väljapeetud, kõiki otsuseid põh­ jalikult kaaluv ambitsioonikas naine. Tema ebaeestlaslik pool tä­ hendab erilist võimet sulanduda märkamatult tundmatusse seltskonda ning võtta sõna sellisel moel, et inimesed lausa tulevad te­ maga tutvust sobitama.

Liisi lemmiksõnaks tööl on nice. Ta tavatseb tööpäeva jooksul ära krõbistada kausitäie mand­ leid ja tühjendada karahvinitäie sidruni­v iiludega vett. Liisi laua kõrval seisab alati kaks paari kõr­ geid platvormkingi ja tema lokkis kiharad on tihti sarahjessicaparkerlikult pea peale krunni sätitud. Endise ititüdruku laps, unistus ja rist on nüüd rõivafirma Bastion uus bränd Beself.

Mis ajast mood sind huvitanud on?

Kui olin teismeline, 14-15aastane, meeldis joo­ nistada ja kleite kavandada. Õmblesin endale ise riideid ning isegi paar kotti sai tehtud! Oma kesk­ kooli lõpukleidi disainisin samuti ise – see oli hii­ napärane punane minikleit, komplekti tegin ka väikese kotikese. Kavatsesin isegi moodi õppima minna, aga saatus viis sel ajal hoopis Londonisse.

Miks sa Londonis moodi õppida ei tahtnud?

Tahtsin! Aga tõtt–öelda oli sel ajal minu eraelus tõeline keeristorm ning mu teele veeresid jär­ jest mitmed erinevad takistused. Kui nendest üle sain, oli elu palju muutunud. Olin selleks het­ keks paar aastat töötanud IT–projektide assisten­ dina, kui tuli mõtteks seda ala rohkem arendama hakata ning ülikooli minna. Võtsin suunaks IT– projektijuhi karjääri.

Mis su Londonist tagasi Eestisse meelitas?

Tulin kaks aastat tagasi Eestisse lihtsalt mõneks kuuks puhkusele. Siin aga pakuti põnevat tööd Bastionis netiturunduse alal. Algul oli plaan asu­ tada netipood, aga töö käigus selgus, et see po­ leks olnud õige samm. Siit sai alguse hoopis Be­ selfi-idee ning hakkasingi tegelema uue brändi kujundamisega. Muidugi oli oluline ka see asja­ olu, et kohtasin siin oma elukaaslast.

50

veebruar/märts 2012

Tekst: Therese Hein Fotod: Marek Metslaid, Aleksandra Podburtnaja

Vana arm ei roosteta, võib kokku võtta Londonis IT–alal töötanud Liis Leidla (27) Eestisse naasmise peamise põhjuse. Kunagine moekirg sai kümmekond aastat hiljem elukutseks.

Sa ei ole disaini õppinud, kes su ideed vormistab?

Meil on tubli noor disainer Triinu Jõhve, kes kuulab minu erinevaid ideid ning pidevaid kommentaare. Minu peamine töö seisneb tema suunamises ning brändi kujundamises.

Mida tähendab Beself sinu jaoks?

Beself vastandub kiirmoele kui ühekordsele tarbimiskultuurile, mille käigus ostetakse tooteid mõtlemata eesmärkidele ja tagajärgedele.

Propageerime intelligentseid ostuotsuseid, mis aitaks naisel oma garderoobi rohkem väärtust luua.

Mis on olnud seni kõige raskem?

Uue brändi väljatöötamine on tervikuna üks pikk ja raske protsess. Oleme Beselfi kallal töötanud juba üle aasta, see ongi selline igikestev areng. Raske on millegi kallal pikalt pusida, teades, et oma töö vilju näed alles aasta pärast.

Nüüd, ametliku lansseerimise järel hakkabki kõige huvitavam aeg nii siin kui ka Londonis.

Londonis?

Oleme käinud Londonis kohtumas sealsete moe-PR-firmadega. Pärast pikki läbirääkimisi ja kaalumisi tegime nende seast oma valiku ning alates märtsist saavad Londoni noored staarid PR-firma kaasabil selga Beselfi rõivad.

Liis Leidla Pärit Tallinnast.

Lõpetanud Kingston University Londonis infotehnoloogia erialal.

Pärast keskkooli kavatses Tallinnas moodi õppida, aga elu viis hoopis Londonisse, kus elas ligi seitse aastat.

Miks seni pole Eesti mood välismaal läbi löönud?

Välisriigis läbilöömise olulisim eeldus on kohalik võrgustik. Nii minul kui ka Bastioni juhil Gert Stahlil on ettevõtluskogemust nii Inglismaalt kui ka USAst ning vajalikud kontaktid.

Lisaks saab tänu e-kaubandusele siseneda Inglismaa turule ilma pikaajaliste jaemüügi arendamise investeeringuteta.

Mis on Eesti moe suurim probleem?

Kuna turg on väike, konkureerime tihti üksteisega ning raske on ühistele eesmärkidele keskenduda. Koostöö tegemine aitaks nii mõnelgi Eesti brändil maailmas läbi lüüa.

Millistel rõivabrändidel silma peal hoiad?

Mulle on pikka aega meeldinud kaubamärk Reiss, mis paelub oma lihtsuse ja kvaliteediga.

River Island ja TopShop oma lahedate disainide poolest, kuigi kvaliteet jätab tõsiselt soovida.

Beselfi lemmik on elegantne ja enesekindel noor karjäärinaine, kes armastab moodi ning oma välimusega mängida.

veebruar/märts 2012

51

Reigo Ahven

Kuidas oma stiili nimetaksid?

Kliimatundlik postfunk, väikese rõhuasetusega pükstel.

Samas meeldib mulle vist segada killukesi Ameerika 60ndatest ning tänavamoest.

Lenna bändi trummimees Reigo Ahven (29) mõjub ühtviisi efektselt nii audios kui ka visuaalis.

On sul stiilieeskujusid?

Kellegi stiil ei pruugi teisele sobida. Seetõttu olen matkimise suhtes skeptiline. Riietus on üsna korralik võimalus võtta seisukohti, peegeldada sulle sümpaatseid ajastuid või voolusid. Head on need stiilivõtted, mis annavad sulle juurde, mitte ei võta ära.

Lemmikbrändid?

Senjore Papi, Hugo Boss, Diesel, G-Star, Matinique, Fjällräven, Etnies, Vagabond.

Kust hangid oma riided?

Kas lavale peab valima erilised rõivad, teistsugused kui argipäeval või pole vahet?

Mõned aastad tagasi avastasin enda jaoks Eesti disainerid. Püüan osta neilt võimalikult palju prototüüpasju, mis mõnest moedemmist kuhugi kapi nurka jäänud. Lemppar rõivakunstnikud on Kalle Aasamäe ja Raigo Randes!

Muidu ostan riideid pigem vajaduse järgi ja väiksematest poodidest.

Vahe on suur. Riietus peaks peegeldama üritust, austusest enda, kaasmuusikute ja publiku vastu. Ei ole kunagi olnud suur ükskõiksuse fänn. Ikka võiks pisut pingutada, kui juba lavale astud.

Mis ajast on väljanägemine sulle tähtis olnud?

Sinu unelmate rõivakomplekt?

Kui hakkasin aru saama, et päris ükskõik ikka ei ole, mis selga paned. Riided saavad teha inimese elu lihtsamaks või keerulisemaks. Eelistan esimest.

Mille vastu tunned riietuses erilist nõrkust?

Püksid. Need peegeldavad minu jaoks inimese iseloomu.

Mis on sinu kõige pöörasem rõivakogemus?

Vist leida, et ei saa hästi elada ilma 40 000 krooni maksvate käsitööteksadeta pärast seda, kui on olnud rõõm nendega mõned päevad ringi lasta.

52

Mida sa mingil juhul selga ei paneks?

Tahaks öelda, et põtradega kampsunit,­ aga mõnel hetkel võib see osutuda asendamatuks. Ma ei paneks selga midagi, milles ei tunne ennast vabalt.

veebruar/märts 2012

Kas vintage / second hand on sinu teema?

On. Eestis on ägedaid selliseid – näiteks Fankadelik!

Kalle Aasamäe personaalselt mulle tehtud ruuduline pintsak, Senjore Papi mosaiikteksad, Kaspar Paasi kingad, Aldo Järvsoo­ triiksärk (natuke põnevam kui lihtsalt ühevärviline. Usaldan meistrit!), Stetsoni soni (Mille grazie, Mr. Julm)!

Missuguse Eesti muusiku/bändi väljanägemist laval kadestad?

Alati stiilne Jaan Sööt – mitte kunagi ei kanna igavaid pükse!

Fotod: Mardo Männimägi

võta Šnitti

mood

Meisterdetektiiv Blomkvisti uus roll Tänavuse meestemoe üks stiilikoone on Daniel Craig ajakirjanik Mikael Blomkvistina filmis „Lohetätoveeringuga tüdruk”, kus igapäevašikk kohtub maskuliinse elegantsiga.

Stiil: Leana Salvet Fotod: Mardo Männimägi, outnow.ch

„Lohetätoveeringuga tüdruku” kostüümikunstnik Trish Summerville on iseloomustanud Herr Blomkvisti stiili järgmiselt: „Tänu oma positsioonile ja personaalsusele on ta mees, kellel on stiili. On aga väga oluline, et riided, mida ta kannab, oleksid mugavad, ilma liigse pingutuse ja viimistlusevajaduseta.” Pehmed puuvillased päevasärgid kihiti vestide ja suurte soojade sviitritega, väärikad villased jakid-mantlid ning kergelt kulunud tumedad teksad on märksõnad, mis iseloomustavad tegelase atraktiivselt skandinaavialikku stiili parimal moel.

Jakk: Baltman 199 € Sall: Marc O’Polo 52.43 €

Vest: Marc O’Polo 104.30 € Saapad: Diesel 126 €

Teksad: G-Star Raw 179.90 €

Kardigan: G-Star Raw 214.90 € Päevasärk: G-Star Raw 114.90 €

veebruar/märts 2012

53

uudised

Võti võrgutuseks Agent Provocateur L’Agenti vanni- ja kehatooted on täiuslik arsenal kirglikku veebruari. Sheavõi ja E-vitamiiniga rikastatud seep jätab nahale imelise lõhna ning muudab naha hämmastavalt siledaks. Bathing Cream Washi koostist on rikastatud mitmete hõrkude õlidega. Sarja kuuluvad veel Silk Body Elixiri luksuslik siidine kehakreem ning L’Agent Titillation Derrière Balmi ja Décolleté Balmi võided naiselike ümaruste trimmimiseks.

Hind 35−76 €

Punane Lacoste Lacoste tähistab oma esimese meesteparfüümide kollektsiooni Eau de Lacoste L.12.12 esimest aastapäeva uue parfüümiga Eau de Lacoste L.12.12 Rouge. Dünaamiline, mehelik, värske ja vürtsikas lõhn on täienduseks sarja senistele parfüümidele Blanc, Bleu ja Vert.

EdT 30 € hind 39 €

Siidiga aastate vastu Luksuslik Prime Solutioni tootesari on väärt abiline vananemisvastases nahahoolduses. Sensai uusimal signatuurkoostisainel, Koishimaru Silk EX’i siidiekstraktil põhinev Prime Solution parandab naharakkude vastuvõtlikkust ning suurendab naha niiskusesäilitamise võimet nii pindmistes kui ka sügavamates kihtides. Tänu sellele toimivad järgnevad hooldusained märksa tõhusamalt.

Hind 151 €

Katab ja kaunistab Eisenbergi uudne jumestuskreem Invisible Corrective Makeup hiilgab hea katvuse ja loomuliku tulemusega. Kreem loob naha pinnale 12 tundi püsiva õhukese katva loori, vähendamaks kõiki naha ebatäiusi. Meigikreemi hitttoimeaine granaatõunaekstrakt on võimas antioksüdant, mis aitab taandada vabade radikaalide kahjulikku ja enneaegset vananemist põhjustavat mõju.

Hind 79 €

Valmistume olümpiaks Uus meesteparfüüm Dolce&Gabbana The One Sport teeb kummarduse spordile. Sportliku lõhna värsketele tipunootidele on lisatud rosmariini ning värske vee ja soolase Vahemere hõngulist aroomi. Südamenootidest leiab kardemoni erksusest kantud sekvoiapuidu noodid. Parfüümi põhjas säravad patšuli ja muskus.

EdT 30 ml hind 42 €

Lõhnab Itaalia järele Salvatore Ferragamo Signorina on vallatu ja värske parfüüm šikkidele tüdrukutele. Uudislõhnas domineerivad värske roosa pipraga vürtsitatud sõstranoodid. Lillelõhnalisest südamest võrsub jasmiini, pojengi ja šikilt naiseliku roosi kooskõla. Itaalia magustoidu pannacotta kreemjast tekstuurist koos pehme muskuse ja puiduste patšulinootidega hoovab ehedat itaaliapärasust ja elegantsi.

EdP 30 ml hind 48 €

54

veebruar/märts 2012

tihedamad

tumedamad

pikemad

nooremad

Üks kreem, mitu toimet Neile kombineeritud nahaga naistele, kes otsivad ühest kreemist abi mitmeks otstarbeks, on mõeldud uus Nivea Visage Q10 Plus’i niisutav kortsudevastane päeva­kreem. Kreem niisutab intensiivselt, kuid pole liiga rasvane ning sel on tõhus kortsudevastane toime. Kreemile on lisatud ka tõhusad päikesefiltrid.

Hind 50 ml 12.30 €

Praguline ilu

Iluravi uneajal Nivea Visage Pure&Naturali taastav öökreem poputab nahka öösel. Kreemi koostisse on lisatud tõhusaid orgaanilisi aineid – argaaniaõli ja aaloed − ja nii nagu kõik teised sama sarja tooted, sisaldab ka taastav öökreem 95% ulatuses looduslikke või looduslikku päritolu koostisaineid ning on silikoonide-, parabeenide, värvainete- ja mineraalõlidel baseeruvate ainete vaba.

Kui tavaline küünelakk tundub igav, saab seda alati täiendada trendika pragunemisefektiga.

Sally Hanseni Crackle Overcoati laki saab kanda tavalise küünelaki peale ning selle kuivades tekibki pinnale efektne muster. Saadaval 8 eri tooni.

Hind 4 €

Soovite kauneid ripsmeid?

Hind 50 ml 8.90 €

Aasia võlukepike Salapärase nimega Secret Ceres, mis näeb esmapilgul välja kui väiksemat sorti voodimänguasi, on tegelikult loodustoode, mida on Aasias sajandeid kasutatud. Seksikas kepike ergutab nii keha kui ka meelte tööd.

Tootes sisalduvate looduslike toimeainete ning mineraalide koosmõju tugevdab naise tervist, hormonaalset tasakaalu, intiimhügieeni ja seksuaalset naudingut.

Noortel naistel võib Secret Ceresest olla abi korrapäratute ja valulike menstruatsioonide puhul ning sünnitusjärgsel taastumisel. Aga see toimib ka seksuaalse naudingu ja aktiivsuse suurendajana. Koostises sisalduvad taimsed östrogeenid leevendavad ka menopausi sümptomeid: kuumahooge, unetust, depressiooni, libiido langust ja limaskesta kuivust.

Secret Cerese koostis on läbini looduslik, sisaldades kaoliniidipulbrit, granaatõunaekstrakti ja stalagmiiti. Aktiivsete koostisosade koosmõju taastab kasutaja keha individuaalse bakteriaalse tasakaalu, säilitab naha niiskuse ja hoiab ära põletike tekke, nii et paljud „alumise korruse” probleemid on peagi möödanik. Vaginaalselt soovitatakse toodet kasutada kord nädalas umbes 1,5 minuti kestel.

Secret Ceresit saab kasutada ka välispidiselt nahaprobleemide puhul, nagu rasune nahk, akne, lööve, allergilised nahareaktsioonid, väikesed haavad, putukahammustused jmt.

Hind 95 € www.secret-ceres.fi Kauplus Ulakas Kaunitar Solarise keskuses

Pikad, tihedad ja tumedamad ripsmed juba 4 nädalaga!

Maxeylash on ripsmekasvu soodustav seerum, mis toidab ripsmeid ja need muutuvad silmnähtavalt pikemaks ja tihedamaks.

Edasimüüjad: Ideaal Kosmeetika kauplused, Ülikooli Apteegid, Thaya Shop&Salon Foorumi Keskuses, Ilusalong Siluett Roosikrantsi 8, Tallinn; Enigma Stuudio Narva mnt 9, Tallinn; Ilusalong Hurmus C.R. Jakobsoni 4, Tallinn; Tiia Ilusalong Estonia pst 1/3 Tallinn; Ilona Ilusalong Tähe 28-1, Tartu; Tiandri Kosmeetikasalong Aia 8, Pärnu; Ilustuudio Tallinna tn 37, Viljandi; Maire Ilusalong Laada 41, Rakvere; Ilusalong Toila Spa Hotellis; Vana Maja Salong Paju 9, Võru; Perlee Day Spa Puškini 28, Narva ja teised hästivarustatud ilusalongid.

Kontakt: Cayman Europe OÜ Teaduspargi 3/1, 12618 Tallinn facebook.com/maxeylash Tel: 670 3737, e-post: info@maxeylash.com

www.maxeylash.com

armastus esimesest silmapilgust GloMinerals on ainulaadne mineraalkosmeetika sari, mis algselt sai loodud professionaalseks kasutamiseks ilukliinikutes ja spaades, kuid üsna pea võitis ka parimate meigikunstnike südamed. Uuenduslikud valemid ühendavad endas farmatseutilised koostisaineid, naturaalsed pigmendid ning antioksüdantide väe. Tulemuseks on kliiniliselt tunnustatud ja meigikunstnike poolt kiidetud kaunis mineraalmeik.

Vananemist peatav vägi. GloMinerals sarjas on ühendatud teadus ja puhas ilu. Tooted on rikastatud tugevatoimeliste antioksüdantidega, A, C, E vitamiinide ja rohelise tee ekstrakti seguga. Nii kaitseb ja toidab GloMinerals meik nahka samal ajal kattes ja kaunistades.

Farmatseutilisel tasemel koostisained. GloMinerals on pühendunud kõige mõjuvamate ja turvalisemate valemite väljatöötamisele. GloMinerals toodetes kasutatakse ainult

kõige kvaliteetsemaid koostisosi ja mikroniseeritud mineraale, mis läbivad kolmekordse jahvatamise protsessi. See kindlustab, et meik annab ühtlase, veatu ja püsiva tulemuse.

100% allergiavaba. GloMinerals toodete põhikoostistes ei sisaldu keemilisi lõhna- ja värvaineid. Tooted on allergiavabad, mistõttu sobivad hästi ka kõige tundlikumatele nahatüüpidele. Põletikuvastased koostisained, nagu näiteks rohelise tee ekstrakt, tsink ja C-vitamiin, aitavad parandada aknele ja rosaceale kalduva naha tervist ja väljanägemist.

GloMinerals tooted pakuvad parimat katvust, tõhusat UV-kaitset ja aitavad kaasa võitluses vabade radikaalidega.

Rikkalik värvipalett ulatub kuumimatest trenditoonidest ajatute värviklassikuteni. GloMinerals kliinilise meigitoodete sarja on enda lemmikuks valinud juhtivad nahahooldusprofessionaalid kogu maailmas.

a n i M

epp Evelyn S

Karolin Kuusik

Heidy rga Pu

beauty with a higher purpose Beat rice

Esinduskauplus: Kristiine Keskus I korrus

Mirtel Pohla

Tel: 6576 000 • glo@glominerals.ee • www.glominerals.ee • Maaletooja: FloMinerals OÜ • Endla 45, Tallinn • Edasimüüja: Finissage Medical Spa

elustiil

spordist sõltuvuses

Näitleja Kersti Kreismanni 5 aastat peapealseisu

K

ersti Kreismann (65) on kogu elu füüsiliselt aktiivne olnud. „Olen aegade jooksul jooksmisega tegelenud ja viimasel ajal asendanud selle kepikõnniga. Olen aastaid harrastanud joogat ja nüüd juba paar aastat tennist mänginud,” loetleb armastatud näitlejanna lemmikspordialasid. Kõige krooniks algasid hiljuti teatris Pilatese treeningud, millest Kersti rõõmuga osa võtab. „Treening pole minu jaoks sport, vaid kehakultuur ja meelelahutus, elu osa,” tõdeb Kersti. „Käin kaks korda nädalas jooga rühmatreeningus ja lisaks teen joogat ka kodus pea iga päev,” ütleb näitleja, kelle sõnul on aktiivne eluviis iseenda keha ja vaimu

58

veebruar/märts 2012

jaoks oluline. „Suvel, kui olen pikemalt ära ega saa joogat harrastada, tunnen sellest puudust ning hiljem keha ei allu enam nii hästi, mistõttu tuleb justkui uuesti alustada,” nendib ta.

Lisaks joogale on Kersti alati armastanud tennist. Kuigi ta arvas aastaid, et mängijana on rong tema jaoks läinud, alustas vitaalne naine paar aastat tagasi tennisetreeningutega ja vaatab nüüd olulisemaid mänge teleristki.

Oma suurimaks sportlikuks saavutuseks peab Kersti hoopis... oskust pea peal seista! „Ma ei uskunud, et suudan seda kunagi teha, kuid 60-aastaseks saades hakkasin iseseisvalt selle nimel pusima ja nüüd on see mul juba viis aastat käpas – see polegi nii keeruline, kui esialgu paistab,” ütleb Kersti.

Tekst: Regina Mänd Fotod: iStockphoto, Mardo Männimägi, erakogu

Homme lähen trenni! Järgmisest kuust ostan spordiklubi kuukaardi! Uuest aastast hakkan ujumas käima! Millised armsalt tuttavad lubadused igaühele, kes muudkui valmistub uueks, sportlikuks eluks. Võib-olla aitab tegudeni jõuda kirglike spordiharrastajate eeskuju?

Raadiohääl Kertu Jukkum − spordivihkajast spordiarmastajaks

E

nd seniajani spordikaugeks­ pidanud Kertu sai spordiga­ sinasõbraks alles paar aastat tagasi, kui Ain-Alar Juhanson ta triatloni patrooniks palus. „Ilmselgelt ei adunud ma tookord, mida jah-sõna endaga kaasa toob, kuid sisetunne ei lubanud ka pakkumisele ära öelda,” meenutab ta. Kertu luges end nooruspõlves spordivihkajate hulka ja viilis kehalise kasvatuse tundidest kui vähegi sai.

Triatloniks valmistumine ja TriStar111 läbimine muutsid tema suhtumist sporti kardinaalselt ja märkamatult sai spordist Kertu elu kirglik osa – see osa, milleta enam elada ei oska. Oma lemmikaladeks peab Kertu ujumist, jooksmist, rulluisutamist ning rühmatreeningutest BodyBalance’it ja BodyPumpi .

Pooltriatloni läbimise järel sai uueks väljakutseks maratoni läbimine. „Jooksmine on ilmselt üks kõige meditatiivsem, maandavam ning samas kõikjal ja mis tahes ajal harrastatav spordiala,” kirjeldab Kertu. Tema sõnul

on kõige õnnelikumaid inimesi võimalik kohata just maratoni finišis. „Tõelised raskused sillutavad tee õndsusele − see ütlus iseloomustab maratonijooksu hästi,” tsiteerib ta. Füüsiliselt suudab maratoni joosta tema sõnul iga teine, kuid vaimselt sellesse uskuda, see samm ette võtta ja rajale asuda on teine teema.

Suurimatest vigastustest ja tagasilöökidest on Kertul mõndagi rääkida. „Suhteliselt hilja nullist alustajaga juhtub ikka igasuguseid asju. Kõige­ ekstreemsemad juhtumid olid rattasõitudel, kui sai ikka mitu korda kukutud – kaks korda lõppesid kiirabis ja korra sain käegi lahasesse,” meenutab ta. Kuid rohkem on ta enda sõnul võitnud – parem vorm, uued sportlikud sõbrad, palju emotsionaalseid võite, usk iseendasse. Tulevikust rääkides ütleb raadiohääl, et kuigi mõtteid on palju ja maratonide kõrval tahaks teisigi spordialasid avastada ning harrastada, on olulisim käia aktiivse elu rada sihikindlalt.

Spordiürituste korraldaja Renna Järvalti 8 maratoni

T

ervisesportlased teavad Rennat hästi. Kümmekond aastat on ta inimesi jooksuradadele meelitanud – alates esimesest sügisjooksust 2000. aastal kuni mulluse SEB Tallinna maratonini, mille lõpetas 17 000 inimest. Spordiga on Renna olnud seotud kogu teadliku elu ning lemmikaladeks loetleb ta jooksmise kõrval ujumise, rattasõidu, rulluisutamise, orienteerumise ja suusatamise. „Eelmisel aastal proovisin ka triatloni ja seegi ala on jube lahe,” kiidab ta.

Suurimaks saavutuseks peab Renna edukate spordivõistluste korraldamise kõrval tervisesportlasena suuri „enese­ ületusi”: „Mul oli kinnisidee, et elus tuleb vähemalt üks jooksumaraton läbida ja ma tegin seda 2008. aasta sügisel Veneetsias.” Just kirjeldamatult võimas emotsioon, mida ta finišis koges, on innustanud aina uusi maratone ette võtma. Praeguseks on Renna jooksnud kokku kaheksa maratoni.

Treeningut peab noor naine pari-

maks pingemaandajaks. „Mul on seda vaja hea enesetunde saavutamiseks, sest nii keha kui ka vaim vajavad füüsilist pingutust,” nendib ta ja tunnistab, et kui trenni ei jõua, tekib tunne, et midagi on justkui puudu ja ka töised tegemised ei suju piisavalt hästi.

Vigastustest rääkides tõdeb Renna, et neid on tal õnnestunud vältida ning tagasilöökidest aitab hoiduda­ õige mõtlemine. „Tihti pannakse endale liiga suured eesmärgid või hinnatakse oma võimeid üle,” ütleb ta täpsustades,­et teda ennast on aidanud reaalsete ja pigem tagasihoidliku­ mate eesmärkide püstitamine. Siiski unistab ta täispika triatloni läbimisest. „Praegu tundub see küll veel väga hull mõte, aga kunagi tundus samasugune utoopia ka maratonijooks,” ütleb ta.

Sportlasele omaselt usub Rennagi, et suurimad võidud on isiklikus plaanis tal alles ees. Muuhulgas mahuvad neisse Londoni 2012. aasta olümpiamängud, kus Rennat ootab ees oluline roll tõrvikujooksul olümpiatule kandjana.

veebruar/märts 2012

59

promo

Sel kevadel reisime lastega!

Reisikevad 2012 ehk kuhu reisida lastega Tropic Islandsi teemapark Berliinis

N

ii võiks just nüüd mõelda sellele, kuhu kevadel lastega reisile minna. Kauaoodatud koolivahe­aeg on käegakatsutavas kauguses ja parimaid reisipalu ei jaotata viimasel hetkel.

Lastega reisides võiks esmalt arvestada, et lend ei oleks pikk ega tülikas.

Teinekord on hinnavõit tõesti olulisem kui mugavus, sellele kirjutame kahe käega alla. Ent kui reisida lastega, võiks valida võimalikult sujuvad ühendused ja parimal juhul kasutada otselendu (ehk valida valmisreis otse Eestist).

Eriti tähtis on lennumugavus päris pisikeste isenditega reisides. Beebiga pole hullu midagi, beebi püsib kenasti vanemate juures ja enamasti on toitki käepärases pakendis kaasas. Veidi tülikam on aga võrukaeltega, kes just käima on õppinud. Uued oskused nõuavad filigraanset lihvi ja seetõttu on pisikest tegelast lennukis päris keeruline paigal hoida. Hädast aitavad välja uued ja huvitavad mänguasjad, paljudel liinilendudel jagatakse ka spetsiaalseid mänguasjakomplekte. Ja äkki võib seekord rahuliku atmosfääri nimel ka natuke ema mobiiltelefoni lutsutada?

60

veebruar/märts 2012

Berliini külje all asuv teemapark, mis imiteerib vahvat rannapuhkust ja seda kõike vaid paaritunnise lennu kaugusel.

Hinnad: sissepääs täiskasvanule 29.50 €, 4–14 a lastele 24 €. Teemapargis on võimalik rentida ka bungalow-majutust (hind täiskasvanule alates 229 €, 4–14 a lastele alates 109 €) või ööbida telgis.

Lennupiletid alates 210 €. www.tropical-islands.de

Veidikene suuremaid hoiavad tegevuses eakohased nuputamisülesanded ning kõikvõimalikud elektroonilised vidinad, millel saab mängida lemmikvõi sootuks uusi mänge või vaadata filme (kui lennukis see võimalus puudub) ja multikaid. Turvalisuse tagab teadagi lemmikust kaisuloom.

Pisematele või väga piiratud söögi­ valikuga lastele võiks kaasa võtta meelepärast toidupoolist (aga uuri enne pagasireegleid: mis äraantavasse­ pagasisse ja mis käsipagasisse). Koge­ mused räägivad, et reisil võiks ka pere söögireegleid veidike nihutada, sest muul juhul painab terve reisi ajal stress laste menüü pärast ja mõnusale elamusele jääb paha maik külge. Võta vabalt – küll pärast jõuab jälle tervisliku kraamiga tankida.

Sihtkohas on aga kõige tähtsam arvestada, et reisil ollakse lastega! Ei tasu seekord kultuurihuvi peale pressida ja kilomeetrite viisi muuseume mõõta.

Las pikemad bussisõidud, suurlinnad ja peened restoranid jääda mõneks teiseks korraks. Reisides lastega tasub ka endas peituv laps valla päästa – veepargid, loomaaiad, lõbustuspargid, mänguväljakud ja teemapargid peidavad endas palju emotsioone ja lõbu!

Perepuhkus Eilati päikese all (otselennud Tallinnast) Eilat on vahvalt kompaktne soe koht Punase mere ääres. Selge merevesi ja päikesepaiste teevad sellest perepuhkuste lemmiku, lisaks põnevad ekskursioonid igas vanuses lastele – delfiiniriff, veealune observatoorium ja piibliteemaline park Kings City.

Koolivaheaja reisi hind alates 755 € täiskasvanu / 2 inimest toas. www.estravel.ee/puhkusereisid

Dubai – kõige-kõige linn Juba veidike suurematele lastele on ideaalne puhkusesihtkoht Dubai. Seal leidub suurel hulgal külastamist väärt kohti, millest enamik kannab tiitlit „maailma kõige ...”. Nii näiteks võiks külastada maailma kõrgeimat ehitist Burj Khalifa (sissepääs täiskasvanule 21 € ja 4–12 a lapsele 15.60 €) või hullata maailma suurimas veepargis Atlantis (sissepääs üle 1,2 m pikkustele 42 € ja alla 1,2 m pikkusele lapsele 35 €). Ning ausõna – ühtegi poissi ei jäta külmaks hiljuti valminud hiigelsuur Ferrari teemapark Abu Dhabis koos maailma kiireima roller coaster’iga, mis kiirendab 240 km/h 4,9 sekundiga! Sissepääs üle 1,5 m pikkustele 41 € ja alla 1,5 m pikkustele 35 €.

Lennupiletite hind Dubaisse sel keva­ del alates 378 € (hinnad muutuvad ajas).

Lisandub majutuse hind vastavalt valitud hotellile.

Foto: iStockphoto

Kui –12 °C tundub „peaaegu sula”, siis on asjad lõplikult käest ära. Viimane aeg on mõelda ja tegutseda, et saada aru – kuskil on ka päriselt soe ja paistab päike!

Suvehooaeg on alanud! www.estravel.ee/puhkusereisid estravel@estravel.ee tel 626 6266

Sind ootab erakordselt lai valik päikesereise mereäärsetesse kuurortidesse Portugal

al 625 €

Sitsiilia

al 550 €

Horvaatia

al 449 €

Rhodos

al 449 €

Mallorca

al 495 €

Kreeta

al 375 €

Bulgaaria

al 325 €

Türgi

al 365 €

Küpros

al 499 €

Hinnas sisaldub lend ühele reisijale sihtkohta ja tagasi ning majutus 7 ööd 2-inimese toas.

teater

Puudutab hinge Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen tähistab 15. veebruaril elu esimest juubelit. Draamateatri näitleja Ain Lutsepp vaatas sel puhul uuesti Nüganeni üht lemmiklavastust „Meie, kangelased”.

Meie, kangelased Jean-Luc Lagarce Lavastaja: Elmo Nüganen Osades: Aleksander Eelmaa, anu lamp, Andrus vaarik, Helene Vannari, Epp Eespäev, Külli Teetamm, jt Esietendus Linnateatris mais 2009

62

veebruar/märts 2012

Foto: Linnateater, Draamateater

E

simest korda nägin „Meie, kangelasi” esietendusel, millest on möödas peaaegu kaks aastat ja nüüd uuesti vaatamine üllatas mind. See puudutas ja oli väga elamuslik − sai nähtavaks see, mida ma kas ei mäletanud või mis jäi esietendusel märkamata.

Lavastuse tegelasteks on näitlejate­ rändtrupp, kes liigub rasketel aegadel mööda maad ringi. Nüganeni ettevalmistus selle tüki lavaletoomiseks on olnud väga põhjalik. See on inimesest hooliv etendus, näitlejat ja inimeksistentsi olemust puudutav. Torkab silma läbilavastatus ja nüanssideni lihvitus. Kõik ei jõudnud isegi esimesel vaatamisel kohale, sest etendus on sedavõrd rikas.

Elmo lavastused on tihti sellised, et neid on vaja vaadata korduvalt, nad on liikumises ja pidevas arengus. Enamik tema lavastusi püsivad pikka aega repertuaaris ja ta jätkab nendega tööd ka siis, kui prooviprotsess on lõppenud.

Lavastuse vorm on üllatavalt hästi tabatud, olemuslikult. See on rikas teater. Aegajalt groteski piiri peal kõndimine, samas ka realistlikud stseenid. Skaala, milles näitlejad peavad liikuma, on lai. See teeb iga näitleja töö jälgitavaks, iga roll on läbi mõeldud ja lõpuni viidud. Samas on etenduses mängurõõm, huumor, tõsidus.

Kas see on kaasaegne teater? Kindlasti.

Elmo lavastused on nagu lakmuspaber, mis avab inimtunnete olemust. Näitleja suur plaan ilmub väga täpselt ja oluliste kohta­ de peal. Iga osa on nähtav. See lavastus puudutas mind ja seda pean teatris kõige olulisemaks. Imetlen kummardust näitlejale-inimesele, mille Elmo seal teeb.

Elmo töötab kogu aeg kõrgtasemel. Tal on veel suured asjad ees! Ma olen mänginud tema kahes lavastuses. „Ivanovis”, kus nimitegelast mängis Jüri Krjukov, olin mina Lebedev. Esimestes proovides ütlesin Elmole mõne tekstiosa kohta, et näed, seda pole vaja ja seda pole vaja. Elmo ütles: „Tõmba, tõmba maha jah!” Kui peaproov kätte tuli, ütlesin Elmole, et ma panen selle väljajäetud tekstiosa nüüd ikka tagasi. Ja tema ütles: „Ma teadsin, et see nii läheb!”

Palju õnne, Elmo!

supernalivägalustliKekstraülivõrdes

Fotod: Vanemuine

Tallinna Hariduskolleegiumi 5.c klassi õpilane Anna Pajuste kirjutab, miks tasuks minna vaatama Vanemuise uut muusikali „Mary Poppins”.

Mary Poppins P. L. Traversi raamatu „Mary Poppins“ ja Walt Disney samanimelise filmi (1964) ainetel.

Lavastaja: Georg Malvius Osades: Hanna-Liina Võsa või Nele-Liis Vaiksoo, Andres Mähar, Veikko Täär jpt

M

ary Poppinsit mängis minu nähtud etendusel HannaLiina Võsa (teine osatäitja on Nele-Liis Vaiksoo). Hanna-Liina oli kindlalt minu lemmikosatäitja. Tal on väga ilus lauluhääl ja ta rääkis väga selgelt. Jane Banksi mängis Laura Danilas. Tema laulis hästi ning rääkis soravalt. Michael Banksi mängis Mihkel Känd. Ta rääkis küll selgelt, kuid tema mäng ei mõjunud mulle väga usutavalt. Mulle jäi hea näitlemise poolest silma ka Jane’i ja Michaeli isa George Banks, kes töötas pangas ja armastas täpsust ning korda. Teda mängis Veikko Täär. Veel näitles hästi Merle Jalakas, kes mängis proua Banksi.

Kahjuks oli etendusest välja jäänud minu lemmikkoht raamatust, milleks oli stseen, kus Mary ja lapsed läksid taevast tsirkust vaatama. Kohapeal tuli välja, et artistid olid tähtkujud. Aga see väljajäänud koht minu teatrielamust ei rikkunud.

Minu lemmikkoht etenduses oli see, kui Mary, Jane ja Michael läksid maailma vanima naise poodi ostma vestlusi. Kuna vestlused olid otsas, pidid nad ostma hoopis tähti ning nendest sõnu moodustama.

Seal kohas oli etenduses ka laul pikimast moodustatud sõnast supernalivägalustlik­ ekstraülivõrdes. See oli minu lemmiklaul!

Mulle meeldisid kõigi kostüümid, eriti ilusad olid aga Mary Poppinsi omad. Üldse vahetati seal nii tihti ja kiiresti rõivaid, et lausa imestama pani. Ja muidugi oli ka lahe, et Mary Poppins pandi lausa lendama, seda ma tõesti poleks osanud oodata!

Mulle eriti ei meeldinud see, et Mary Poppins oli tehtud leebemaks, kui ta raamatus oli. Raamatus oli kirjas, et ta oli nipsakas, solvus kiiresti, arvas endast jube hästi ja nii edasi, kuid lavastuses seda väga palju näha ei olnud. Ka lapsed olid minu meelest tehtud natuke ulakamaks, kui ma raamatut lugedes ette kujutasin. Kuid see ei teinud etendust hullemaks, vastupidi, see tegi asja isegi põnevamaks. Minule see lavastus meeldis ja ma soovitan seda kindlasti kõigil vaatama minna.

veebruar/märts 2012

63

kunsti ruum

hulljulgete LEMMIK

Viimased viis aastat vedas ta kogu hingest avatud ateljeede projekti „LOFT Office”, mis koondas 440 ruutmeetrile 30 kunstnikku ja disainerit.

Nüüd ehitab ta täie pühendumusega­ üles vanasse Risti raudteejaama kavan­datavat loovinimeste kokkusaamiskohta „Irregular rehab”.

64

veebruar/märts 2012

Tekst: Ülle Jehe Fotod: Terje Ugandi

Lutheri kvartali südamesse on peidetud põnev kodustuudio, mille perenaiseks sisearhitekt ja tulevane animaator Pille Tael (32). Tema särava naeratuse ja hapra figuuri taga peitub fanaatiline kunstnik ja jõuline visionäär. Lisaks rohketele pidevalt töösolevatele interjöörilahendustele on Pille jõudmas lõpule magistriõpingutega EKA animatsiooniosakonnas.

Mis teeb tühjast ruumist kodu?

Vahel piisab koduse tunde tekkimiseks vaid madratsist ja lillest selle kõrval.

Mis on sinu loodud interjööri kaubamärk?

Ma olen lähtunud põhimõttest, et inimesed, kes ruumi kasutama hakkavad, ei leiaks ühtegi vabandust, et ennast seal mitte hästi tunda.

Anna üks lihtne soovitus Mustamäe tüüpkorteri renoveerimiseks.

Mõtle kastist väljapoole!

Milline film on sind interjööride loomisel kõige enam inspireerinud?

2004. aastal valminud Mick Davise „Modigliani”.

Mis iseloomustab sinu lemmikklienti?

Hulljulgus või kehvemal juhul lihtsalt julgus.

Kui saaksid vabalt valida, siis millises Tallina linnaosas ise elaksid? Miks?

Ideaalis elaksin linnast väljas, et hiljem endale mitte ette heita seda, et ei osanud pealinnast kaugemale näha. Või teise variandina Lasnamäe pangaäärsel, sealse vastuolulise keskkonna pärast.

veebruar/märts 2012

65

kunsti ruum

Mis ühendab sisearhitektuuri ja animatsiooni?

Kümne aasta jooksul interjööride vaikelusid joonistades olen alati ette kujutanud, kuidas ruum koos inimestega varem toimis või kuidas edaspidi funktsioneerima hakkab. Nüüd saan animatsiooni kaudu need fantaasiad välja elada.

Millega tegeleb sihtasutus JAAM? Anname vanale ja väärikale Risti raudteejaamale uue elu.

Koostöös sealse vallavalitsusega oleme alustanud 1900. aastast pärineva hoonetekompleksi renoveerimist. Lähema paari aasta jooksul peaks tekkima selline asutus nagu „Irregular rehab”, mis pakub loomeinimestele võimalust ennast igapäevasest taustamürast välja lülitada, et uut inspiratsiooni koguda.

Milliseid tundeid tekitab sinus maalimine?

Maalides tekib elus olemise tunne, see on võimalus põgeneda „paremasse kohta”. On tunne, nagu parem ajupoolkera lülitab end välja ning asjad hakkavad ise juhtuma.

Millesse või kellesse sa usud?

Iseendasse ja oma tundlatesse.

Mis tuleb siis, kui sisearhitektuur ja animatsioon on ennast sinu jaoks ammendanud?

Ma ei suuda nii kaua elada, et need valdkonnad end lõplikult ammendaksid. Kuigi, kunagi ammu unistasin kaskadööriks või krossisõitjaks saamisest.

66

veebruar/märts 2012

raamat

Blokaadi kroonika sõna siin kasutada saab) ja mõjusalt kirjutatud lugu piiramisest, milles hukkus iga neljas Leningradi tsiviilelanik ehk umbes 750 000 inimest.

Suurem osa meist ei tea Leningradi blokaadist, inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkemast linnapiiramisest suurt midagi.

Tõsi küll, nõukaaegsetele tambiti blokaadijutte söögi alla ja peale, kuid seda moonutas heroiseeritud propaganda roosamannavaht.

Anna Reidi raamat ei keskendu piiramise militaarsetele või poliitilis-bürokraatlikele detailidele. Ta võtab luubi alla leningradlased, tavalised inimesed,

nende olme ja kannatused, hakkamasaamise nälja ja külmaga, võitluse ellujäämise nimel. Sisuliselt olid leningradlased kahe tule vahel. Ühelt poolt piirajad ja teisalt linna juhtkond, kelle lolluse, hoolimatuse ja saamatuse tõttu hukkus rohkem inimesi kui piirajate tules.

Külm, totaalne nälg, tänavatel vedelevad laibad, kannibalism, eneseohverdused, vägivald − see oli kõige jubedama, esimese blokaaditalve argipäev.

See on šokeeriv pilt, mille Reid lugejani toob, ilmselt mitte nõrganärvilistele.

Aga „Leningrad” on kirjeldatu õudustele vaatamata äärmiselt loetavalt, kaasahaaravalt (kui sellist

Armu­ kolmnurk

Püha linn

Läbi kõverpeegli

Leningrad: piiramisrõngas linna tragöödia 1941−1944 Anna Reid Varrak

Kuningas, emand, poiss

Tekst: Aleks Lange

Vladimir Nabokov Tänapäev

Kolm kaarti tuntud Vene pagulaskirjaniku Vladimir Nabokovi teise romaani pealkirjas viitavad peategelaste suhtekolmnurgale. Rikas mees, teda põlastav abikaasa ning viimase noor armuke.

Ei midagi uut, ei siin päikese all ega ka mitte raamatu süžeeliinides. „Kuningas, emand, poiss” on Nabokovi parimate raamatutega võrreldes küll pigem meelelahutuslik, kuid siiski vaimukas, humoorikas ja hästi kirjutatud lugemine.

Luure­ mängud

Jeruusa­ lemm

Peotäis põrmu

Spiooni­ romaan

Simon Sebag Montefiore Varrak

Andrei Ivanov Varrak

Boriss Akunin Tänapäev

„Jeruusalemma ajalugu on maailma ajalugu,” kõlab kiri raamatu tagakaanel.­ Tõsi ta ju on – juhul, kui nentija esindab üht kolmest tsivilisatsioonist, mis Jeruusalemma pühaks linnaks peab. Raamat kirjeldab haaravalt Jeruusalemma ajalugu läbi 3000 aasta, linna tõuse ja langusi, uuestisünde vana varemetel, religioossust, hullumeelsust, ekstaasi, verepulmi, hiilgust ja viletsust, alustades piibliaegade kuningatest ja vallutajatest ning tänapäeva IisraeliPalestiina vastasseisuga lõpetades.

Eesti-vene kirjaniku Andrei Ivanovi romaan on groteskne ja küüniline, kuid samas teravmeelne ja -keelne vaade tänapäeva Eestisse. Võimalik, et eestikeelne lugeja tunneb Ivanovi kõverpeegli edastatud karikatuurses pildis üht-teist ära, ehk isegi iseennast. Võimalik,­et ta hakkab paremini mõistma ka oma teist keelt kõnelevat kaasmaalast, kelle nägu samast kõverpeeglist paistab. Üks on siiski kindel: kui lõust on viltu, pole selles süüdi peegel. Isegi kui ta on kõver.

„Spiooniromaan” on Akunini esimene eesti keelde jõudnud nn žanriprojektist, mille eesmärk kirjutada žanri ehk spiooniromaani klassikaline näide. See on ka õnnestunud. Intriigiks on Abwehri salaoperatsioon, veenmaks Nõukogude väejuhatust selles, et Saksamaa ei kavatse niipea rünnata. Teemavahetus on kirjanikule värskendavalt mõjunud, sest Fandorini ja tema järeltulija viimased askeldused olid juba tuntavalt maha käinud. „Spiooniromaanis” seevastu põmmutab Akunin täie raua ja lustiga.

veebruar/märts 2012

67

muusika

Valmistatud Saksamaal Rammstein Made in Germany 1995−2011 Kui Briti impeerium asus 19. sajandi lõpul Saksa kaupu Made in Germany’ga märgistama, siis selleks, et kaasmaalased teaksid eelistada omamaist. Peagi aga tähistas see märk tavaari täiuslikku kvaliteeti, mida ei lakatud nõudmast isegi maailmasõdade aegu, kui sakslastega vaenujalal oldi. Eestlane, kes on sakslastelt üle võtnud kõik, mille üle uhked olla ehk laulupeod ja süldikeetmise, oskab Rammsteinivärki hinnata. Perfektsionistliku aplombiga üle käidud parimad pärlid on käepärane rõõm asjahuvilisele, aga fänn eelistab kogumiku topeltüllitist. Miks? Just nimelt – plaaditäis mikse on überboonus, kus eri artistid lisavad tuntud lugudele uusi mõõtmeid.

Normaalsed noored

Legshaker

August Hunt

Maksmata võlad

Meie aeg on käes

Pärnu poiste simpel ja särtsakas simmani-punk punt toob maarahva ränka ellu murrangu ja pärimusmuusikasse ümbersünni. Iiri legendi The Poguesi ja Balkani folgi sarnaselt kõlavad ja muretutest las-minna-meeleoludest kantud laulud aitavad võita raskemad olemise dilemmad.­ Orjapõlve asemel karjapoisi priius ja vilepill. Kui ka viimne küla ääremaal on kurnatusest kokku varisenud, paneme hoogsalt sääri väristades uued ja vägevad püsti hinge ja südame sisse.

Superstaarisaate nunnumeetri rekordi­ mees Norman Salumäe oma kamraadi­ dega esitamas noort energiat tulvil ja siirast popikat eestikeelset kitarrirokki. Ei midagi uut iseenesest, meenutab kohati Tanel Padarit ja The Suni.

Kuid esituses on veenvust ja enesekindlust, mis näitab, et poisid on kodus. Mis on normaalne ja igati parem, kui et nad jõlguks kuskil ula peal uulitsal või kuuri taga suitsu kimuksid.

Monumendi varjus

Kas mänguasjadel on tunded?

Amy Winehouse Lioness – Hidden Treasures Veidi enne, kui siin hakati rajama võidusammast, oli noor Briti lauljatar võitnud kuhila Grammysid debüüdiga „Back To Black”. Aastaid vahendas meedia peamiselt samba ehitamise ja Amy Winehouse’i skandaale ja hädasid. Monument on püsti, ja Amy elu otsas. Mälestussamba rajas ta endale esikplaadiga. Postuumne kogumik on enam või vähem kena meene, aga ei midagi väga olulist.

68

veebruar/märts 2012

Jedward Victory Tamagotchid, barbied, hellokittyd, pet­ shopid… nad kohe oskavad meile meeldida. Muidugi on leludel hing, elu ja tunded.

Nagu ka Jedwardil – harjasoenguga hüperaktiivsetel iiri kaksikklounidel. Nad ka hüppavad ja kargavad. Ning isegi laulavad – kõike, mida neile ette anda. Nad on nii vahvad. Ja kõik see ilu on meie endi teha.

Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: tootjafirmad

Oo, külad, oo, kõrtsid

film

„Hella W” TULEB KINNO Suurejooneline eluloofilm Eesti juurtega Soome tuntud ühiskonnategelasest ja kirjanikust Hella Wuolijokist hakkab Eesti kinodes jooksma 9. märtsist.

Film räägib Eestis sündinud ja kasvanud, keerulise saatusega Hella Wuolijokist, kellest Soomes sai tunnustatud ärinaine, näitekirjanik ja poliitik. „Hella W” režissöör on Hella sugulane Juha Wuolijoki.

Soome filmi Eesti-poolne kaasprodutsent Riina Sildos nendib, et Taageperas Ella Murrikuna sündinud Wuolijoki on Eesti-Soome kultuuriloos üks eredamaid isiksusi ja suurepärane

aines mängufilmi jaoks: „Uurisin juba 2005. aastal võimalusi teha Hellast filmi koos Soome kolleegidega.­ Sattusin peatselt oma ideest rääkima Juha Wuolijokiga ja nii see koostöö alguse saigi. Kuna Hella oli Soome üks rikkamaid naisi ja elas mitmetes mõisates,­ saime tema maailma taasluua Sagadi ja Palmse mõisas, kus toimusid filmi Eesti-poolsed võtted.” „Hella W” tegevus toimub­

Tätte garantiiga klassik

Retk kadunud maailma

Tekst: Maria Ulfsak-Šeripova, Aleks Lange Fotod: tootjafirmad

Tuju­ rikkuja O: Märt Avandi, Ott Sepp

Oh, muidugi oleme enamikku­ neist klippidest näinud. Milleks siis DVD, kui kõik on nähtud, käepärast ja pealuu sisse kulunud? Esiteks, ikka on naljakas.

Teiseks, DVD-l on kuhjaga lisakraami: Avandi ja Sepa audiokommen­taarid, väljajäänud sketšid, promoklipid jne.

Ainuüksi väljajäänud sketš „Euro” on DVD kodustamiseks piisav põhjus. Kolmandaks, erinevalt­ sinutorust on DVD-l Tätte garantii ja hülge maitse. Ainus miinus on see, et kettale on mahutatud vaid kolm hooaega, seega tuleb Hiid-Haloneni ja Hiid-Ansipi heitluse kodukinno jõudmist veel oodata.

Polli päevikud Poll R: Chris Kraus O: Paula Beer, Tambet Tuisk, Edgar Selge, Jeanette Hain „Polli päevikud”, kalleim Eesti pinnal vändatud linateos, on nostalgiline, aga samas painav tagasivaade tänapäevaks kadunud ja suuresti unustatud maailma. Filmi tegevus paigutub aastasse 1914, suure sõja eelõhtusse, kui 14-aastane saksa tüdruk koos oma ema kirstuga tagasi koju, Eestisse jõuab.

Tema isa tegeleb antropoloogilis-anatoomiliste uuringutega, tütar uurib preparaatide asemel eestlasest anarhisti.

See on morbiidne ja sümbolistlik, samas hullumeelselt ja maaliliselt kaunis maailm, mida baltisaksa juurtega režissöör Chris Kraus vahendab.

1920−1940. 1920ndate alguseks oli Hella Soomes teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning tema tegevust jälgisid hoolikalt nii Briti, Nõukogude kui ka Soome salateenistused. Kui aga

Filmis mängivad Tiina Weck­ ström, Hannu-Pekka Björkman, Matleena Kuusniemi jt tuntud Soome näitlejad.

Ühel ilusal päeval

Ära põe, mine kooli

hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi.

Üks päev One Day

Larry Crowne

R: Lone Scherfig O: Anne Hathaway, Jim Sturgess, Patricia Clarkson

R: Tom Hanks O: Tom Hanks, Julia Roberts

Kaks noort inimest kohtuvad ühel ilusal päeval, veedavad selle koos ja lähevad lahku, et läbi 20 aasta selsamal päeval üha uuesti ja uuesti kohtuda. Nende elu kulgeb tõusude ja mõõnadega ning nende suhe käib läbi tule, vee ja vasktorude, enne kui nad taipavad, et see, mida otsisid, oli kogu aeg käeulatuses. Kena romantiline lugu põhineb hiljuti eesti keeleski ilmunud David Nichollsi samanimelisel menuraamatul.

Kas jäid tööta? Lõpeta põdemine, osta roller ja mine kooli, oleks lühidalt kokkuvõetult „Larry Crowne’i” sisu. Tom Hanks mängib selles filmis suurkaupluse vahetuseülemat, kes ühel päeval väljateenitud tunnustuse asemele hoopis kinga saab. Nagu ikka, ootamatult. Ja muidugi lähevad töötul mehel asjad majalaenuga hapuks, muudest­probleemidest rääkimata. Paljude eestimaalaste jaoks on paraku tegemist tuttava seisuga. Mida siis sellises olukorras teha? Vaata esimest kahte lauset. Võib-olla aitab, võib-olla mitte. Aga hullemaks kindlasti ei lähe.

veebruar/märts 2012

69

Külaskäik

Elu keset koeri

Loomaarmastus võib võtta sellise ulatuse, et pöörab pea peale kogu senise elu ja viib põlised linnainimesed maale koeratalu pidama.

Tekst: Kersti Rea Fotod: Terje Ugandi

70

veebruar/märts 2012

S

eda lugu tegema minnes olen esiti lausa ähmis – ei pea ennast eriti koerainimeseks!

Elu jooksul on mul küll olnud kolm neljajalgset sõpra, kuid koerafanaatiku geenid mul puuduvad. Koerad on armsad ja head sõbrad – tõsi! Kuid üldiselt olen seisukohal, et koeral on oma elu, minul enda oma ning et koera koht pole minu voodis­ ega tema söögikauss ei pea seisma minu oma kõrval.

Aga nüüd – lausa Koeratalu? Meie esimene telefonivestlus talu perenaise

Monica Merimaga kujuneb pikaks ja meeldivaks. Lepime kokku aja ja kohtumegi mõne päeva möödudes ühes kesklinna kohvikus. Tausta teadmata ei oskaks iialgi arvata, et sellel kaunil­ daamil on kümme koera, koduks Koeratalu ja tööks kõikvõimalik koertega seonduv. Oma madonnalikus ilus ja olekus sobiks ta juhatama pigem mõnd ilusalongi või rahvusvahelist modelliagentuuri...

Minu imestuseks mahub Monica ja tema abikaasa Margus Merima ellu lisaks hulgale koertele veel palju muudki: sõbrad, meeleolukad õhtu­söögid, kirg Itaalia veinide vas-

Kõrge külaline elutoas.

tu. Reisi­himuliste inimestena on nad just tänu koertele leidnud palju sõpru­ ka kaugematest maadest: Itaaliast, Saksa­maalt, Inglismaalt jm.

Veetleva jutustajana avab Monica mulle järjest peatükke oma eluraamatust. Ta on Tallinna tüdruk, kes enamiku elust veetnud kesklinnas. Lapsepõlv möödus koos koeraga, kes oli sõbraks ja kaaslaseks terve kooliaja.

Ka Margus on läbi ja lõhki linnamees.

Tema lugu on aga sootuks teine. Kuigi ta elas lapsena eramajas, ei lubatud tal koera võtta. Marguse endale antud tõotus suureks saades koeraomanikuks hakata on nüüdseks täitunud kümnekordselt!

Koeratalu perenaine ja väike Tugrik hommikusöögilauas.

Oma unenägudeski ei osanud ei Monica ega ka Margus ette näha tänast päeva – õnnelikku abielu ja ühiselt võetud kümmet koera. Loomi on tegelikult kokku lausa kaksteist! Kaks viimast võeti majja ajutiselt, kuid nad on nii pikalt peatuma jäänud, et ühest on saanud pere kindel liige, samas kui teisele otsitakse ikka veel, juba poolteist aastat uut kodu.

Kuidas kõik algas Merimate ja koerte ühine elu algas kunagi ühestainsast koerast. Monica ja Margus olid ja on siiani suured jalu­ tajad. Aga ilma koerata kõndimine tundus ühel hetkel kuidagi imelik.

Otsustati võtta neljajalgne sõber – labrador, kes sai nimeks Muff. Aasta pärast sai Muff kaaslase, et koos oleks seltsim – Soomest toodi heast perekonnast pärit Frodo. Ajapikku edenes pererahvas aretushuvi ja Eestisse otsustati tuua üks eriti heade geenidega emane kutsikas Itaaliast – Perla. Nii see koerahullus veerema läks nagu sulalumepall. Lisa saabus Saksa­maalt – Silke – ja lisandusid omast perest Perla järeltuli­ jatena poeg Elf, tütar Thascha ja tütretütar Gina – kolm põlvkonda emaseid. Vahele mahuvad veel Cerise, Otto ja Grappa.

Alguses telliti kolmele-neljale hoolealusele sobilikke koeratoite ja -tarbeid mujalt, kuni otsustati hakata siinsetel lettidel puuduvat kraami ise maale tooma. Sündis perefirma LoomaPlaneet, mis praeguseks kasvanud arvestatavaks loomatoidu ja -tarvete hulgimüügifirmaks ning kahe kauplusega ettevõt-

miseks. Samanimelises kaupluses Tartu maanteel ja Snob Cat & Dog’i poekeses vanalinnas käivad pea eranditult püsikliendid.

Monica on Eesti Retriiverite Tõuühingu esinaine ning Margus on turunduse- ja reklaamiinimesena õla alla pannud Pandivere lihatööstuses, mis toodab lemmikloomadele naturaalseid ja säilitusainevabasid lihatooteid Wauh!, mida jällegi kodus oma koerte peal läbi proovitakse.

Niimoodi ajapikku ongi Monica ja Marguse elus saanud kokku amet ja hobi ning enam polegi tööl ja vabal ajal vahet. Loomulikult on eelnevatel­ aastatel tehtud selle kõige nimel ka kannapöördeid: Monica on elanud põlise linnatüdrukuna üle maalekolimise šoki, jätnud palgatöö ajakirjanikuna, alustades firma tegevust nullist.

Kõik on läinud siiski oma loomulikku rada pidi, õppimine selles valdkonnas on toimunud oma kogemuste toel.

Oma unenägu­ deski ei osanud ei Monica ega ka Margus ette näha oma tänast päeva Aastatega on tekkinud täiuslik koeraraamatukogu ja täienenud koertealane teadmistepagas.

Nelja koeraga elati Tiskres, kuid ühel hetkel sai selgeks, et koerahuvi­ on püsiv ja nii asusid Merimad otsima­ sobivamat elupaika, kus koertel oleksid avaramad tingimused. Jällegi juKoeratalu väravapost.

veebruar/märts 2012

71

RUBRIIK

hatasid koerad Monica ja Marguse õigele teele. Koeraga pruudile külla minnes tulid uue kodu otsingud pere­ rahvaga jutuks ja viimased teadsidki sobivat paika soovitada. Vaikuses ja üksinduses hääbuv lagunev talukoht avarate põldude ja jõekääruga oli kui loodud Monica ja Marguse ning nende koerte tulevaseks koduks.

Pühapäev Koeratalus Kokkulepitud päeval asume fotograafiga Koeratalu poole teele ja jõuame kohale kiiremini, kui oletasime. Ülla­ tusi on rohkemgi – oleme Tallinna piirist vaid mõne kilomeetri eemal, kuid kant, kuhu satume, on rohkem “maa”, kui arvata oskasime. Sõit metsateel läbi lumiste puudetukkade ja avarate­valgete väljade on imeline, viies lõpuks­välja õige maja väravasse.

Koera­talu kirev silt väravapostil kinnitab, et oleme kohal.

Kõik on vaikne. Vaid väike mustvalge nähvits ruttab vastu ja rõõmustab meie tuleku üle. Astume pelglikult väravast sisse ja ootame ähvardavat koertelaviini... Kuid kõik on vaikne.

Peremees avab majaukse ja kinnitab, et oleme õiges kohas. Koeratalu perenaine valmistab hommikusöögiks pannkooke. Tavaliselt nii ongi – Monica kokkab ja Margus aitab pärast nautida. Majas valitseb tõeline puhkepäevaidüll.

Kõik on puhas, korras, kena ja vaikne. Mõned neljajalgsed tegelased on õues, mõned oma toas. Järgemööda­ lastakse neid erinevatest ustest eri-

72

veebruar/märts 2012

nevates kogustes elutuppa ja lõpuks, kui toas on 10+1 koera, võtab see elavalt meie ümber uudistav koerakari­ silme eest kirjuks. Mustad, beežid, üks pruun ja üks pisike mustvalge.­ Keegi toob meile näha oma lelu, keegi sussi... Keegi pistab oma nina mulle pihku, keegi hüppab sülle. Pererahvas ütleb, et elevus kestab veerandtunni, siis koerad rahunevad ja kaotavad meie vastu huvi. Ja nii ongi.

Peagi viskab üks eemale pikali, teine kaugeneb nurgas olevale koeramatile. Mõned noolivad köögis Monicalt maitsvat suutäit, mõni veel aeg-ajalt tuleb ja nuusib... Ja nii veendun oma silmaga, et elu 10+1 koeraga võib olla täiesti normaalne. Kodu, mis algjärgust peale on rajatud sellisele seltskonnale, toimibki normaalselt ja mugavalt.

elu 10 + 1 koeraga võib olla täiesti normaalne

gasi toonud, neid ravinud ja vaktsineerinud – seda kõike selleks, et oleks kergem hüljatud loomadele uut kodu leida.

Kruuse söögilaual kaunistavad koera­pildid, elutoas diivanipadjad - jälle koerapiltidega … laual seisab koeraskulptuur ja pererahva kaelas märkan keti otsas rippumas kuldseid koeraamulette. Kõikjal ja ikka on kujutatud labradore! Kogu elamist läbib­koerateema, kuid mitte liialdatult – kõik on maitsekas ja tagasihoidlik, ei ületa normaalsuse piire.

Armastus koerte vastu on muutunud elustiiliks, mis igas Monica ja Marguse­ hetkes nende elu ja eelistusi mõjutavad. Kuid siiski ei näe ma Merimate juures üle võlli läinud fanatismi, vaid lihtsalt suurt kiindumust neljajalgsete sõprade­ vastu.

Margus on viimastel aastatel avastanud enda jaoks ka koertega linnu­ jahil käimise. Ta kiidab Frodot kui väga head jahikaaslast, kes küll kahjuks hakkab juba vanaks jääma. Lisaks köidab nii Monicat kui ka Margust fotograafia – muidugi on nende eelistuseks koerateemalised pildid, mis kaunistavad kalendrit köögiseinal.

Muff, Frodo, Perla, Silke, Elf, Tha­ scha, Cerise, Otto, Grappa, Gina ja väike krants Tugrik... Püüan lihtsameelselt koerad selgeks saada: Frodo on suur pruun... Kolm musta kaunitari on itaallanna Perla, tema tütar Thascha ja tütretütar Gina – aga kes on kes? Heledakarvalisi on ringi sibamas kuus, mõni suurem – isane, mõni väiksem. Mulle tundub, et Grappa on ainuke, kelle ära tunnen, kuid mõne

Vana talu on ümber ehitatud moodsaks ja valgusküllaseks majaks.

Arhitektuuri õppinud Margus ning kunsti- ja joonestamise õpetaja haridusega Monica on osanud õpitut kodu rajamisel rakendada. Alumine korrus koos avara elutoaga on mõeldud ühiseks ajaveetmiseks kogu suurele koeraperele. Kivipõrandad ei karda kriimustamist ja on kergelt puhastatavad.

Suured klaasist uksaknad käivad mõlemalt poolt maja lahti – üks pool avaneb koertele­nende aeda, teisel, inimeste poolel­ paistab lume alt terrass ja viljapuuaed. Hoovis on ka teine hoone – koerte­maja, kuhu on ehitatud koerte­ boksid ja kuhu paigutatakse hädasolevaid koeri ning mis toimib vahetevahel ka koera­hotellina. Aastatega on umbes 15 kodutule peni­ le sellessamas majas peavarju antud. Monica ja Margus on nii mõnegi nälginu Ka tassilt vaatavad vastu koerasilmad… ja hukule määratu elule ta-

RUBRIIK

Talvine pühapäev lumes.

aja pärast selgub, et see, keda rõõmsalt Grappaks nimetasin, ei ole seda mitte. Loobun üritusest – nii lühikese tutvumisaja jooksul ma neid nime­pidi selgeks ei saa. Labradoride-jõugule paneb i-täpi väike Tugrik, kelle ainukesena eksimatult ära tunnen. Mustavalgekirju krants on halastusest perre võetud kodutu kutsa, kes oma erilises kole-ilus särab uhkete tõuomadustega kaunitaride seas kui väike lihvimata kalliskivi.

Uurin, kas pererahval on ka lemmikuid, kas mõnele on lubatud rohkem kui teistele.... Selgub, et vanimatele – esimesele koerale Muffile ja vanimale emasele Perlale on tõesti võimaldatud eritingimused: nemad kahekesi võivad öösel magada teisel korrusel. Perla lausa pererahva magamistoas ja Muff erandina teisel korrusel. Auga väljateenitud vanaduspension! Üks pühapäevastest traditsioonidest selles majas on hiline hommiku­ söök pannkookide ja vahuveiniga, millest meilgi on au osa saada. Laual on kausikesed erinevate moosidega: talu enda mustsõstra- ja kreegikeedis, lisaks maasikatoormoos ja kohu­ piim banaanidega. Maiustame ja joome harjumatul kellaajal vahuveini peale. Tugrik on roninud Monica sülle ja vaatab seal imetleval pilgul kõrval istuvale peremehele silma. Akna taga tiirlevad tihased ja leevikesed, mekki­

des neile serveeritud linnutoitu otse akna all. Taustaks paistab valge lumevaiba alla mattunud viljapuuaed vanade jändrike õunapuudega ja eemal lookleb jõekäär. Soliidsed erivärvilised labradorid siin-seal muretult pikutamas mõjuvad rahustavalt ja aristokraatlikult. Milline atmosfäär!

Labradoride jõugule paneb i-täpi väike Tugrik Pärast pikka jutustamist asutame endid suurperega koos õue. Väljas valitseb pehme, väikeste miinuskraadidega talveilm. Loomad tuiskavad läbi lume, püüdes Monica visatud lumepalle ja Marguse heidetud puukaigast.

Koeri on ju palju, neid jätkub kõikjale­ ning nende rõõm on lausa nakatav.

Valge sile lumeväli on peagi vagusid ja jälgi täis joostud ning hullamine aina kestab. Monica ja Margus loendavad koertega mängimise vahel hoolealuseid: kolm musta, üks pruun ja kuus kollast... Mõnel koeral võib tekkida soov põnevaid jälgi üles võtta ja mõneks ajaks metsa kaduda. Kuid kõik on hoovil alles ja müramine jätkub.

Rõõmu lumeväljal on nii palju ja see

on nii nakatav, et adun isegi endal selle teraapilist mõju.

Tugrik, väikseke, väriseb ja ma hoian teda oma süles soojas. Margus viib ta varsti ära tuppa, et ta ei külmetaks. Meie aeg hakkab ümber saama. Oleme Koeratalus veetnud juba tunde ja kui end minekule ei sunniks, siis niipea lahkuda ei tahakski. Käime­ veel vaatamas koeramajas elavat ja kodu ootavat Undut, kes paraku teiste isastega kokku ei klapi ja peab seetõttu teistest eraldi Margusega jalutuskäigule asuma. Undu on tore koer, tänavatõugu hunt – nõtke kerega ja sõbraliku loomuga. Loodan südamest, et keegi ta endale sõbraks leiab.

Epiloog Minu meilipostkasti potsatab pärast­ külaskäiku Monica kiri. Ju minu küsi­ mused, imestamised ja kõhklemised olid nii silmahakkavad, et sundisid Monicat oma elule kõrvaltvaataja pilku heitma: „Pärast meie vestlust tundus mulle endalegi uskumatult pöörane meie elu koos kaheteistkümne koera ja kõikide risti-rästi põimunud tegevustega! Kui see pole elustiil, siis mis veel? Samuti sain meie jutuajamise käigus taas selgelt aru, kui fantastiline abikaasa on mu kõrval – taolist elustiili ei ole võimalik harrastada üksinda. See peab mõlemale väga meeldima ja sobima,” seisis kirjas.

veebruar/märts 2012

73

Pulssi levitavad vaba aja sisustajad

restoranid ja kohvikud

Artic Sport Club www.articsport.ee Arctic Sport www.arcticsport.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Kino Artis www.kino.ee MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Status Club www.statusclub.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Kalev Spa www.kalevspa.ee Hotell Barons www.barons.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Spordiklubi Zelluloos www.zelluloos.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee

kauplused Ivo Nikkolo Monton Baltman

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Chicago www.chicago.ee Chocolaterie Pierre www.pierre.ee Fish&Wine www.fw.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson Lounge-restoran Novell www.novell.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee Kohvik Mozza www.mozza.ee Museum www.museum.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Spirit www.kohvikspirit.ee Sushi Cat www.sushicat.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

autosalongid Mosaic Bastion

Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Eesti

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess G-Star

Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani MaxMara Nju Butiik

Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique Mon Amie

Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa

Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong

butiigid 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Boutique Caprice Companys Don&Donna Elegance Boutique

ilusalongid Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong

ARVA ÄRA

Tunne OMA kodulinna: Järve

1. Missuguses linnaosas asub Järve asum? a) Kesklinna b) Kristiine c) Nõmme

2. Mitmenda versta juurde alates Balti jaamast rajati kunagine Järve raudteejaam?

Ü

hel paigal võib tihti olla mitu nägu. Nii ka Järvel.

Koolilapsed ja rahvasportlased teavad hästi, kuidas on Järve metsa mändide all suusatada või sörki joosta.

Autostunud linnakodanikud naudivad Järve rohelust piki Pärnu maanteed venivates ummikutes. Ostusõltlased tervitavad piirkonda kerkinud poemürakaid. Kenasti on kõrvuti vabariigiaegsed eramud ja nõukamajad, sekka oma nägu muutvaid tööstushooneid ja uusehitisi. Ja taas on piirkonna ajaloos ja hingamises tähtsal kohal raudtee.

a) Viienda b) Kuuenda c) Seitsmenda

Milliselt leheküljelt ajakirjas on see pildi­fragment pärit?

Uue mängu vastuseid ootame 15. märtsini aadressil info@pulsstallinn.ee. Õigesti vastanute hulgas lähevad loosi The Body Shopi Chocomania sarja kehavõie ja seep (kokku 20.70 €) ning Mozza kohviku kinkekaart (40 €).

3. Millele viitab Järvel asuva bussipeatuse „Silikaadi” nimi? a) Ülemiste järve konnadele. b) 19. sajandil sealkandis paiknenud kivihäärberile. c) Liiva ja lubja segust valmistatud tellistele.

Eelmise ajakirja linnaosa-mängu õiged vastused olid 1a, 2c, 3b.

Pildifragment asus lk 26, aga lugesime õigeks ka vastuse lk 7. Fortuuna näpud valisid Versace tualettvee Yellow Diamondi võitjaks Leene Soekovi ja Mexxi meeste tualettvee võitjaks Rita K. Võtame võitjatega ühendust.

juuni/juuli 2011

juuni/juuli 2011 kliendile

tasuta

Tallinn

nihkub mere poole

helsingi, mu arm

Suvine teejuh

t

Kuhu minna: - forelli püüdm a - piknikule

Angeelika Kang rmeiste

kookide suu

r

TELLI PULSS! www.pulsstallinn.ee/tellimine.php

Tee oma elu mugavaks!

Nüüd saab ajakirja Pulss tellida otse koju või kontorisse.

Ajakiri on endiselt tasuta, tellides tuleb tasuda ainult ajakirja kojukandekulud.

Tel 670 2287, info@pulsstallinn.ee 76

veebruar/märts 2012

võta kokku

Резюме Стр 26 Можно сказать, что свою карьеру актёр Городского театра Прийт Выйгемаст начал с роли Буратино, сейчас - он один из лучших актеров родного театра и всерьез воспринимаемый постановщик. Скромный и серьезный, предпочитающий доказывать себя, прежде всего, на сцене, он все же согласился дать интервью для Пульса и поделился своими мыслями о театре и жизни. Стр 12 Что интересное можно выбрать для себя в только что наступившем году Дракона? Что посмотреть, почитать, послушать или что одеть? Стр 18 Кому в Таллинне жить хорошо? В результате международного исследования Таллинн по части качества жизни занял 89 место в мире. Какие достоинства оценивались в исследовании и как относятся к результату исследования сами горожане? Стр 22 Руководителю сети магазинов Selver Андресу Хейнверу нравится и работать в этой сети, и совершать в её магазинах покупки. Пульс проделал вместе с ним один его обычный рабочий день. Стр 26

Представляем читателю четырёх человек, которых характеризует страсть к чему-либо или к кому-либо. Все равно, будь то карманная собака, плавание на паруснике, хрусталь или чай – все можно любить всей душой. Стр 30 Салат Цезарь в последнее время стал настоящим хитом, он просто-напросто должен быть в меню каждого приличного кафе. Пульс протестировал салаты восьми кафе и выбрал из них наиболее понравившиеся. Стр 32 Козырем итальянского ресторана Francesco Sibio, недавно открывшегося в Центре Солярис, являются дары моря. Стр 36 В новой рубрике знакомим читателей со свежими новостями мира техники. Стр 40 В гардеробе каждой женщины должна иметься классика – практичные и безвременные предметы одежды, которые легко комбинировать и которые подходят каждому. Пульс выбрал пять хитов классической одежды. Стр 42

В нынешней зимней мужской моде погоду помимо всего прочего делает также стиль одного из главных героев фильма «Девушка с татуировкой дракона» Микаэля Блумквиста : тенденциозный северный. Стр 53

Новым молодежным брэндом Beself фирмы по производству одежды Bastion руководит Лийз Лейдла, которая еще два года назад работала в Лондоне в совершенно иной области - в области инфотехнологий. Что заставило молодую женщину сделать в своей жизни такой резкий поворот? Стр 48

В новой рубрике мы будем знакомить читателей с замечательными художниками, представляя их в их творческой среде. Первой мы посетили успешного внутреннего архитектора Пилле Таэл. Стр 62

Участник ансамбля Lenna, ударник Рейго Ахвен – один из наиболее красочно одевающийся музыкант Эстонии. Что сформировало его вкус? Стр 52

Жизнь и работа Моники и Маргуса Мерима во всех отношениях связана с собаками. Моника и Маргус содержат магазины товаров для любимых животных, гостиницу для собак и воспитывают дома 12 собак. Стр 68

Стр 64 veebruar/märts 2012

77

vaata pilte

3. novembril Nokia kontserdimajas toimunud „Eesti Muusikaauhinnad 2012” tseremoonialt viis lausa viis auhinda koju Ewert and The Two Dragons.

Fotod: Jelena Rudi

Mihkel Raud raudtraate kangutamas.

Aasta 2012 parimaks naisartistiks tunnistati Liis Lemsalu.

Panuse eest Eesti muusikasse tunnustati ansamblit Kukerpillid.

Eesti popmuusika teadjamehed: DJ ja raadiomees Raul Saaremets ning ajakirjanik ja melomaan Siim Nestor.

Kollektsiooni autor Kriss Soonik.

Üks näide diivanisportlaste suvisest vormist.

3. veebruaril esitles Ulakas Kaunitar oma vallatus pesupoes Solarise keskuses Kriss Soonik Loungerie uut, 2012. aasta kevadsuvist pesukollektsiooni. Kriss Sooniku sõnul on kollektsioon inspireeritud Londoni olümpiamängudest, kuid sinna on sisse punutud ka veidike 1980. aasta Tallinna olümpiaregati nostalgiat.­ Kollektsiooni alapealkiri on „Olümpiamängude diivani­sportlaste ametlik riietus”.

„Killertšikk” ja Kaur Kenderi muusa Rita Maastik, kaupluse Ulakas Kaunitar omanik Kirki Kubri ning fotokunstnik Merilin Andre.

78

veebruar/märts 2012

Parim Restoran-Lounge Tallinnas

Viie parima restorani hulka kuuluv menukoht Tallinna kesklinnas Restoran Museum Avatud: P-N 12-23, R-L 12-01 Tel: 646 0901 Vana-Viru 14

vaata pilte

Fotod: Jelena Rudi

Meigikunstnik Lana Vallo (paremal) koos oma modelli Diana Mikitaga.

Meigikunstnik Lana Vallo ja fotograaf Risto Ringi esitlesid Rotermanni kaubamaja ruumides oma digitaalset ühisnäitust „Beauty Evolution”. Näitust kunstipäraselt meigitud modellidest saab edaspidi imetleda Tallinna ööklubis BonBon, kus see on üleval kogu veebruarikuu jooksul.

Näituse muusad ja modellid Annika Paumees ja Sandra Prits.

Lana Vallot õnnitleb endine Miss Estonia Cathy Tullkvist.

Näituse üks autoritest, fotograaf Risto Ringi.

Fotod: Maksim Toome

Noored laulutähed Artjom Savitski ja Jana Kask.

Üritusturundaja Jana Pulk ja elu24.ee juhataja Anu Saagim.

Kinnisvaramaakler Keith Tootsi.

Mister Bacardi Üllar Saaremäe ja tantsuõpetaja Aleksandra Žeregelja.

4. veebruaril tähistati maailma eri paigus tunnustatud rummitootja Bacardi 150. aasta juubelit. Bacardile omasel väärikal, kuid samas kirglikul ja salapärasel moel korraldati stiilne pidu ka Tallinnas Mustpeade Majas.

Klubi Teater promootor Erik Nurm koos veebruar/märts 2012 elukaaslase Erica Terasega.

81

üks maja

Kaablitehasest sai ärikeskus

1978

2012

Tekst: Karin Paulus Fotod: Jelena Rudi, Elmar Köster / Eesti Filmiarhiiv

Veel paarkümmend aastat tagasi südalinnas asunud tehasehoonetest on saanud ärimajad, pangad ja eluhooned.

Eesti Kaablist ümbersündinud Pro Kapitali maja on üks sellise muutumise ere näide.

Narva maanteed, üht Tallinna sissekäiku, kujundati Teise maailmasõja järel üsnagi pidulikuks.

Väljanäituseks seati kahele poole ritta omas ajas pilvelõhkujatena mõjunud stalinistliku dekooriga elamud, mida jätkati samuti mastaapseid pindu ning häid transpordivõimalusi vajanud tööstusettevõtetega. Nii raadioelektroonikatehas Punane RET kui ka Narva maantee 13 paiknenud Eesti Kaabel esindasid stiililt modernismi. Nende rajamisel kasutati juba tüüposasid ehk siis lihtsamaid, kiiremini toodetavaid ning seega ka odavamaid materjale.

Eesti Kaabli (1961) maja autor on Mart Port, kes Eesti Projekti peaarhitektina (1961–1989) ja Tallinna generaalplaani, Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe elurajoonide, koolide ja lasteaedade tüüpprojektide loojana on arhitektidest vast kõige enam mõjutanud pealinlaste elustiili. Ilmselt

82

veebruar/märts 2012

asukohast tingituna oli kaablitehase hoone oma asist loomust arvestades üsnagi esindusliku fassaadiga. Kindla rütmi kujundavad tulpadesse seatud, visuaalselt terviku moodustavad akende­ read, nende vahel kulgev liseene meenutav seinapind ja karniis, mis tekitavad mõtteseose klassikalistest paleede, samuti saksa ja itaalia totalitaristlike taiestega.

Sestap oli hõlpsam õiget lähenemisviisi leida ka 1997. aastal hoone Pro Kapitali ärikeskuseks ümber projekteerinud arhitektil Ilmar Klammeril, kes taktitundeliselt rõhutas traditsionaalset ilmet heledate graniitplaatide ning tumedate aknaklaaside abil veelgi. Moodsad materjalid markeerisid suurlinlikkust ning äri rahvusvahelisust, lisasid Tallinna ühele pikemale majale ahvatlevust, soliidsust ning mis veelgi olulisem, tegid maja soojaks. Toona tundus nii popp, et Preatoni keskusena tuntud hoonet sai kasutada passaaži või „transiidikoridorina”, mis lisaks poekestele ja iluteenustele pakkus varju maantee heitgaasidest ja sopa eest. Võrreldes itaallaste käe all valminud kassikullaste, nüüdseks veidi väsinud interjööridega pole eksterjöör ajale jalgu jäänud.

Peale kesta pole kunagisest kaablitehasest midagi alles, ent keskuses paiknevas ajalehtede ühendtoimetuse avaruses ning efektiivses karmuses on midagi tööstuslikku.

CASA STUDIO www.casastudio.ee

• KÄSITÖÖVAIBAD • MÖÖBEL • VALGUSTID • TEKSTIILID • AKSESSUAARID KENTMANNI 10, TALLINN, TEL 683 3681, E-R 10-18, L 11-16 www.facebook.com/casastudio