Metsamees nr 125 (dets, 2015) by RMK

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES DETSEMBER 2015 NR 4 (125) 16. AASTAKÄIK

Projektimeeskonnad vahefinišis lk

Kaitsemetsade Kunstiakadeemia Mees, kes majandamine raie- valmistab ette tule teab kõike, mis mahtu ei kasvata vasi puidueksperte RMK-s teoksil lk

Sisukord 3 Juhtkiri Võtame aasta kokku

Uudised

7 Peateemad 7 Projektimeeskonnad vahefinišis 13 Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata 17 KOMMENTAAR Globaalne kliimamuutus ja väike Eesti 19 PARTNER Kunstiakadeemia valmistab ette tulevasi puidueksperte 23 PERSOON Mees, kes teab kõike, mis RMK-s teoksil 27 RMK üle Eesti 27 ÜKSUS Saaremaa metskond jagab männi kasvatamise ideoloogiat, aga on hädas kadakapuiduga 31 AMET Kalakasvatuse spetsialist: võimalused on, teeme ära! 33 Teadusuuringud Turberaie võimalikkusest Eestis 37 Puhkepäev 37 Maailma metsad August Alaskal, karge ja lummav 44 Pärandkultuur Pärandist Pärnumaal 46 Sündmused Partneritega jahil, seekord veretul Muinasjutt Sagadi moodi 50 Spordiklubi 51 Loodusblogi Noppeid loodusblogist 52 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Välismaised jahimehed Eesti metsades ehk ühe suure karu lugu 54 Õnnitlused Juubilarid: jaanuar–märts 56 Metsik disain Eestlaste lemmik on puumotiiv puidul 57 Ristsõna 58 Metsamees soovitab: raamat 58

Uus töötaja

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES DETSEMBER 2015 NR 4 (125) 16. AASTAKÄIK

Projektimeeskonnad vahefinišis lk

Kaitsemetsade Kunstiakadeemia Mees, kes majandamine raie- valmistab ette tule- teab kõike, mis mahtu ei kasvata vasi puidueksperte RMK-s teoksil lk

Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 4 (125) Detsember 2015 Ilmub 4 korda aastas VÄLJAANDJA:

RMK

TOIMETUSE AADRESS:

Metsamees Toompuiestee 24 10149 Tallinn Telefon 676 7033 metsamees@rmk.ee www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:

Katre Ratassepp TOIMETAJA:

Kristiina Hanga KEELETOIMETAJA:

Tuuli Kaalep DISAINITIIM:

DF Identity Matters & Visual Affairs™ TRÜKK:

Aktaprint TIRAAŽ:

3100

KAANEFOTO:

Rasmus Jurkatam (esikaas) Kaupo Kikkas (tagakaas) LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID:

metsamees@rmk.ee Ajakiri Metsamees on trükitud paberile CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

Juhtkiri

Võtame aasta kokku Aigar Kallas RMK juhatuse esimees

Aasta eest võttis RMK nõukogu vastu meie uue, moraalne kohus, aga teisalt on ka see töö, senistest pikimale, 6-aastasele ajahorisondile mis leiva lauale aitab tuua. eesmärgistatud arengukava. Kava pihta anti turm- Selles Metsamehe numbris anname põgusa tuld, eelkõige viisile, kuidas seda koostati ja ülevaate tööst, mida pea pooleteise aasta jooksul avalikkusele esitati (tunnistame, ilmselt osalt ka on ühiselt teinud ligi 80-st RMK struktuuri teenitult). Ja kui pori lendab, siis saavad sageli üksuse juhist ja peaspetsialistist koosnev mõttemääritud ka kõrvalseisjad, antud juhul sisu. koda. Ka siin on esmatähtis töö tulemus, aga Nüüdseks on esimene uue kava „käsulaudade” võtan endale siinkohal võimaluse ja tänan kõiki järgi töötatud aasta läbi saamas ja seatud eesosalenuid nii positiivse suhtumise kui ka panuse märkide täitmisele saab juba ka hinnangut anda. eest, mis ettevõtmisesse kulus. Tegemist oli Tasakaalus metsa pika- ja lühiajaliste väärtuste, lisaootuse ja -kohustusega, mille täitmiseks looduse hoidmise ja inimeste metsaskäimise, tuli kindlasti leida ka oma isiklikku aega, lisaks kasumi teenimise ning väärtustatud töökeskvalmidust raamidest väljapoole mõelda ja tulekonna vahel oleme suutnud ületada kõiki kuut mustest lähtuvalt juba ka tegutseda. 2015. aastaks seatud eesmärki! Metsade aastane Kasutades sama, ennast õigustanud töövormi, juurdekasv on tõusnud 4,4 miljoni tihumeetrini, oleme RMK-s käivitanud ka uue ühise mõtte oleme hakkama saanud 3,6 miljoni tihumeetri harjutuse, mille eesmärgiks on hinnata, kas tänast raiumise ja müügiga, oma looduskeskustes tegevusvaldkondade struktuuri ja tööjaotust on ja -radadel oleme vastu võtnud 2 miljonit külasta- võimalik senisest veel paremini ära kasutada. jat ja taastanud 2000 hektarit Etteruttavalt öeldes on ohustatud elupaiku. 35-miljovõtmesõnadeks planeerimise Oleme käivitanud uue nilise kasumiülesande täidame ühtlustamine, kontrollimise ning ka tööandjana hinnatakse mõtteharjutuse, et hinnata, lihtsustamine ja olemas meid endiselt esimeste hulgas kas tänast struktuuri ja tööolevate tööoskuste parem Eestis. Seda viimast tänavu ärakasutamine. Kas ja kuidas jaotust on võimalik senisest esmakordselt ka tudengite meil see õnnestub, saame veel paremini ära kasutada. hulgas – me ei pea enam oma teada uue aasta esimese järelkasvu pärast muretsema! kvartali lõpuks. Samaks Kõige suurema „ületäitmise” oleme saavutanud ajaks peaks omanik (kelleks, tuletan meelde, just looduskaitsetööde osas. See on saavutatud on meie puhul Vabariigi Valitsus) saama enda eesmärkidest mitmel põhjusel ehk ka kõige jaoks selgeks, mida ta meilt edaspidi tahab saada. olulisem, sest ehkki eelkõige on tähtis ülesande Niisiis on uuelt aastalt oodata päris palju. sisu – inimese tegevuse tulemusel halba seisunAga märgid on õhus, et pigem ikkagi positiivset. disse sattunud looduse elujõud taastada – on Võtame esimeseks kasvõi Pariisis alla kirjutatud tähtis ka vorm. Nimelt see, et ei tõstetaks käsi globaalse kliimaleppe, mis (meie keeles) ütleb püsti ega öeldaks, et „kui me midagi (enam) lihtsustatult, et hästi hoitud ja kasvatatud metsa ei tee, küll loodus ise hakkama saab”, vaid on ka tulevikus väga tarvis! Rahulikke jõule püüame oma läbimõeldud ja hästi tehtud tööga ja head algavat aastat! sellele kaasa aidata. Ühtepidi on see meie Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Uudised

Kasvuootusega 2016. aastasse RMK prognoosib 2016. aasta tuludeks 173,7 ning kasumiks 37 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta eelarvega peaksid tulud suurenema 3% ning kasum 6%. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul plaanitakse müüa 3,7 miljonit m³ puitu, mis on 6% rohkem kui selleks aastaks prognoositud ning toob sisse 164,6 miljonit eurot. „Kui sel aastal puidu hinnad langesid, siis uuel aastal näeme hinnakasvu võimalust 2–3 protsenti,” sõnas Kallas. „Energiapuidu osas turu kasvu kahjuks siiski prognoosida ei saa.” Müüdavast puidust moodustab 3,5 miljonit m³ palk, paberi- ja küttepuit ning 0,2 miljonit m³ hakkpuit ja raidmed.

Metsakasvatustööde mahud suurenevad. Riigimetsa pannakse kasvama 19,8 miljonit puud, metsauuenduse kogupindala ulatub 8500 hektarini. Metsauuendust hooldatakse 23 500 ning noorendikke 19 000 hektaril. Uuendusraiet kavandatakse 9700 ning harvendusraiet 10 200 hektaril. RMK kuludeks on järgmisel aastal arvestatud 136,3 miljonit eurot, mis on 2% rohkem kui sel aastal. „Suurenevad kulutused metsamaterjali ülestöötamisele, metsakasvatusele ja looduskaitsele,” loetles Kallas. RMK üldhalduskulud vähenevad 300 000 euro võrra ehk 1%. Investeeringuteks näeb RMK uuel aastal ette 23,4 miljonit eurot, suurimad investeeringud puudutavad metsaparandust

ning metsataimede kasvatamist. Praktilisteks looduskaitsetöödeks suunatakse 2,7 miljonit eurot, mille eest taastatakse poollooduslikke kooslusi ning rajatakse juurdepääsuteid ja truupe poollooduslike koosluste hooldamiseks. Samuti taastatakse Lahemaa rahvuspargi paisjärvede seisundit ning soid Soomaa rahvuspargis ja Endla looduskaitsealal. Looduses liikumise võimaluste parandamiseks ja loodushariduseks on ette nähtud 2,4 miljonit eurot. „Euro toetuste osakaal langeb, RMK omapanus suureneb, ulatudes uuel aastal 2 miljoni euroni,” sõnas Aigar Kallas. Seda on 100 000 euro võrra rohkem kui 2015. aastal. (MM)

Lamminiidud parema hoole all RMK parandas Soomaal tingimusi ligi 450 hektari luhaala ehk lamminiidu hooldamiseks. Kolme aasta jooksul on RMK Euroopa Regionaalarengu Fondi toel selleks panustanud ligi 480 000 eurot. Rajatud ja parandatud on teid ja mahasõite,

ehitatud sildu, paigaldatud truupe ning suletud ligi 900 meetrit kraave. RMK looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul on seni paljude Soomaa lamminiitude hooldamine olnud raskendatud või võimatu, kuna hooldamiseks vajaliku tehnikaga ei pääsenud

luhaalale. „Paremini hooldatud luhaalad parandavad paljude ohustatud linnu- ja taimeliikide, liblikate ja kahepaiksete elu tingimusi,” sõnas Tõnisson. Luhaniite on Soomaa rahvuspargis ca 1950 hektarit, sellest olid seni hooldatavad hinnanguliselt 800 hektarit. (MM)

Selge sõnumiga metsa eluring Eesti Keele Instituut kuulutas 2015. aasta selge sõnumi edendajaks RMK. Eriti toodi esile metsa eluringi tutvustavat interaktiivset kodulehte www.rmk.ee/eluring.

Selge sõnumi auhinda annab välja Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Maksu- ja Tolliameti ning Tartu Kunstikooli esindajatest

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

koosnev komisjon. Auhinnaga tunnustatakse neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes suhtlevad avalikkusega selgelt ja arusaadavalt ning lähtuvad sihtrühma vajadustest. (MM)

Uudised

Ootsipalu hiiglased aina üllatavad Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine harilik kuusk. Rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine harilik mänd, mis on lausa maailma kõrgeim seda liiki puu.

Fotod: HENDRIK RELVE

Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvataja Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid. „Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutab Tiganik. „Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased koos oma elektrontahhümeetriga. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli

MAAILMAMEISTER: Uhke mänd on hea tervise juures. Säilikpuuna kasvama jäetud puuhiiglane on takseerkirjelduse järgi 133-aastane, ent täpsema vanuse teadasaamiseks tuleb teda veel uurida.

korralik üllatus.” Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 ja kõrgeim mänd 42,4 meetrit. Kui maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson olid Ootsipalu orus asuva kuuse

üle mõõtnud, võeti RMK Põlvamaa metsaülema Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi. „Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” meenutas ta. Eesti kõrgeim mänd ületab oma Järvselja liigikaaslast 4,2 meetriga ning senist Euroopa kõrgeimat mändi Poolas1,3 meetriga. Kuna harilik mänd kasvabki just Euroopas, siis on see puu ühtlasi ka maailma kõrgeim harilik mänd. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. RMK piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma. Puude juurde kinnitatakse ka infotahvlid. (MM)

VARSTI SELGUB: Ahto Kangur Maa ülikoolist näitab Kaarel Tiganikule, milliseid puid aero-LiDARi andmetel üle mõõta tasub.

ESIKÜMNES: Eesti kõrgeim kuusk rivistub Euroopas hariliku kuuse esindajate seas kaheksandale kohale.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Erametsa uudised

UUDISEID ERAMETSAST

Uues rubriigis tutvustavad oma uudiseid Eesti erametsaomanikud.

Erametsaliidul uus juhatus (Võrumaa Metsaomanike Liit), Erki Sok (Võrumaa Metsaomanike Liit) ja Kadri-Aija Viik (Ühinenud Metsaomanikud). Liidu eesmärk on kaitsta, esindada ja propageerida liikmesorganisatsioonide huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade

jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel. Liit koondab 20 metsaühistut 4300 erametsaomanikuga, kelle omandis on 254 000 hektarit metsamaad. See moodustab umbes neljandiku erametsaomanikele kuuluvast metsamaast Eestis.

Metsakasvatamine hoogustub Sel aastal pandi erametsa kasvama 7–8 miljonit taime. Võrreldes RMK-ga, kes istutas maha 19,3 miljonit taime, on seda küll vähe, ent areng on selgelt positiivne. Võrreldes möödunud aastaga on uuendamise

toetust soovivate metsaomanike arv viiendiku võrra kasvanud. Ka metsaühistud kosuvad, nende liikmeskond ületab peagi maagilise 10 000 metsaomaniku piiri.

Foto: V. AITSAM

Eesti Erametsaliidu uude juhatusse valiti Ants Erik (erametsaühing Eesti Metsaomanikud), Atso Adson (Valgamaa Erametsaühing), Jaan Kägu (Vändra Metsaühing), Mikk Link (Läänemaa Metsaühistu), Einar Pärnpuu (Läänemaa Metsaühistu), Aarne Volkov

Metsanduskonsulente hinnatakse kõrgelt Erametsakeskus viis metsaomanike seas läbi küsitluse, et saada tagasisidet metsakonsulentide tööle. Küsimustik saadeti 3037 metsaomanikule, kellest vastas 337. 97% vastajatest pidas konsulendiga kontakti saamist lihtsaks. Veerandil juhtudest leidis metsaomanik endale sobiva konsulendi tuttava soovitusel. Olulisteks kanaliteks olid veel portaal www.eramets.ee (22%) ja metsaühistud (18%), 13%-ga vastanuist võttis konsulent ise ühendust. Konsulentide olulisi omadusi, nagu kättesaadavus, suhtlemisoskus, usaldusväärsus ja nõuande

kvaliteet hinnati üldiselt väga kõrgelt. Üle 90% vastanutest hindas kõiki nimetatud omadusi heaks või väga heaks. Kõige madalama hinnangu sai nõuande kvaliteet, mida pidas halvaks või kesiseks 3% vastanutest. Nõustamisteenust peetakse 98% juhtudest pigem vajalikuks ja 95%-l küsitlusele vastanuist pole teenusega seotud halbu kogemusi. Siiski oli vastajaid, kes leidsid, et töö hind on liiga kõrge või nõuanne ei vastanud ootustele, samuti toodi välja kiirustamise tõttu tehtud vigu või asjaajamise puudujääke. Nõustamisteenus on metsaomanikele kättesaadav: 78%

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

maksis nõustamistunni eest 0 eurot, 9% 1–3 eurot ja 8% 4–6 eurot. Kvaliteetse nõustamisteenuse eest on pooled vastanuist valmis maksma tunnis isegi 10 eurot või rohkem. Kuna nõustamisteenuse olemasolu peetakse väga vaja likuks, leiab 97% metsaomanikest, et ka riik peaks kvaliteetset nõustamisteenust toetama, juriidilistest isikutest arvas sama 82%. Nõustajatelt oodatakse eelkõige võimekust pakkuda lisaks nõuandele ka vastavaid metsamajanduslikke teenuseid, ligi pooled vastanutest pidasid oluliseks kindlat vastuvõtuaega ja kontoriruumide olemasolu.

Projektimeeskonnad vahefinišis

Peateemad

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Projektimeeskonnad vahefinišis Tekst: Katre Ratassepp

Fotod: Rando Kall, Kaupo Kikkas, Ilmar Paal, Jüri Pere, Enn Raav

Foto: RANDO KALL

Aastajagu koos käinud projektimeeskondade tööst sõltub, kas ja kuidas suudab RMK käia ühte jalga eelmisel aastal vastu võetud arengukava eesmärkidega. Võtame vaatluse alla eeskätt metsamajanduslikud tegevused.

TARK PEREMEES: RMK hoole all on ligi veerand Eestimaast. Põhilise sellest moodustab mets, mida tuleb targalt ja vastutustundlikult majandada – küps mets maha võtta ja uus kasvama panna.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Projektimeeskonnad vahefinišis

Projektimeeskondadele pandi alus mullu suvel, kui esimest korda kogunes laiendatud RMK juhtgrupp, et arutada RMK arengukava aastateks 2015–2020. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul kaasati juhtimisse rohkem inimesi seetõttu, et needsamad inimesed, kes teavad kõige paremini, kust king pigistab, saaksid ka täisvolituse asju paremaks teha. „Valitud töövorm – struktuuriüksuste juhtidest ning tegevusvaldkondade peaspetsialistidest koosnev mõttekoda, kes aasta jooksul mitmel korral koos on käinud ning vahepeal väiksemates töögruppides toimetanud, on kindlasti toonud RMK arengusse juurde värskust ja uusi ideid,” kommenteeris Kallas. „25-st käima lükatud arendusprojektist 17 on tänaseks staadiumis „tehtud!”, 4 peaks kohe-kohe tulemini jõudma ning 4 projekti vajavad jätkutegevusi.

ELURING: Puidu aastane juurdekasv on Eestis veerandi võrra suurem kui raiemaht. Iga mahavõetud puu asemel pannakse kasvama kolm uut, tähtis on nende eest edaspidi õigesti hoolt kanda.

Arvan, et see on igati tubli tulemus ja projektimeeskondade vedajad on aidanud kaasa ühtsema RMK arengule, kus lisaks oma asja hästi ajamisele mõeldakse ka teiste valdkondade ja RMK kui terviku peale.”

Foto: KAUPO KIKKAS

Riigimetsa tagavara suureneb

INIMENE JÄÄB: Kõik metsatööd baseeruvad teadmisel sellest, kui palju meil kusagil metsa on ning millises seisus see on. Töövahendid ja tehnoloogia arenevad, aga kõige olulisema töö teeb ikkagi ära teadmistega metsnik-metsakorraldaja.

Olgu ülejäänud RMK tegevused kuitahes olulised ja tavainimese jaoks ehk ka rohkem pildil, on RMK-le seadusega pandud põhiroll siiski Eesti riigimetsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste tark hoidmine, kaitsmine ja majandamine. Metsa majandades – nagu rõhutab RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu – pole oluline lihtsalt midagi hästi palju teha, vaid „tähtis on teha õigeid asju õigel ajal, kasutades parimaid metsamajanduslikke teadmisi.” Üks näitaja, mis selle töö tulemuslikkust kirjeldab, on metsamaa tootlikkus ehk see, kui suurt kasu me oma hoole all olevast loodusressursist saame.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad

Foto: KAUPO KIKKAS

Projektimeeskonnad vahefinišis

keskmisest kõrgusest, mis on heaks taustaks tavapärastele maa pealt kogutavatele andmetele ning annab tõhusalt aimu, millal on aeg jälle uus maapealne takseerimine ette võtta,” kirjeldab Veiko Eltermann. Lidarandmed hõlmavad

Ekraanipilt RMK teadusklipist

Kui aasta eest oli riigimetsa tagavara 164 miljonit m³ ja puidu aastane juurdekasv 4,2 miljonit m³, siis praegu on vastavad näitajad 170 miljonit m³ ja 4,4 miljonit m³. Aastaks 2020 peab juurdekasv ulatuma vähemalt 4,7 miljoni m³-ni. Seda aitavad suurendada õigeaegselt tehtud metsamajanduslikud tööd ja uute maade kasutuselevõtt, nende teemadega haakuvatest töögruppidest kahte vedas RMK metsakorraldustalituse juht Veiko Eltermann. „Igasuguse metsamajandusliku otsuse tegemise eelduseks on kvaliteetsed inventeerimisandmed ja et RMK inventeerib omi metsi ise, panustame töövahendite ja tehnoloogiate arendusse,” sõnas Eltermann. Parema ülevaate saamiseks sellest, kuhu ja millal mõõtma minna, on RMK-s appi võetud lidarandmed ehk lennukiga metsast üle sõites laserskaneerimise seadmega saadud andmed. „Tänaseks on takseerkaardile jõudnud lidarandmed puistu keskmise kõrguse, tagavara, puuvõrade katvuse ja võra protsendi kohta puistu

PUNKTIPARV: Lidar ehk laserskanner saadab välja laserkiiri ning registreerib kiirte peegeldumise asukohtade koordinaadid. See punktiparv ongi taksaatoritele hiljem nende töös abiks.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Projektimeeskonnad vahefinišis

esialgu vaid 2013. aasta lendu, mis katab Jõgevamaa ning osaliselt Raplamaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Pärnumaa. 2014. aasta metsandusliku lennu ajal oli lidar paraku remondis, 2015. aasta lennati üle Pärnumaa ja Saaremaa ning need andmed jõuavad RITAsse ehk riigimetsa takseerandmete baasi 2016. aasta kevadeks.

Mure kuusikutega

Metsakahjustused tähelepanu all „Praegu saab metsaomanik takseerandmete alusel majandatavas metsas harvendus- ja uuendusraie metsateatise registreerida metsaregistris loetud sekunditega, nii võiks see olla ka metsakahjustustest tuleneva raie korral,” kirjeldab Toomas Väät probleemi olemust. „Metsakahjustus Foto: ILMAR PAAL

Teine teema, millega Veiko rinda on pistnud, seostub kuuse raievanusega. „Viljakamatel muldadel, kus kuusikud meil valdavalt kasvavad, hakkab nende keskmine hektaritagavara ja juurdekasv hoogsalt langema juba alates 60. eluaastast,” selgitab Veiko Eltermann. „Olukorras, kus praegune raievanus on 80 aastat, raiutakse 40% viljakatest kuusikutest enne küpsusvanuse saabumist metsakaitse ekspertiisi alusel. Seejuures on palgi väljatulek vaid 57% ja küttepuidu osakaal viimase kümne aastaga kahekordistunud. Sarnase kasvukäiguga männikutes on palgi väljatulek 86%.” Sellest lähtuvalt tegi RMK koostöös Enn Pärdiga Keskkonnaagentuurist seadusandjale ettepaneku viia õiguslik raamistik vastavusse kuuse tegeliku küpsusvanusega. Tänaseks on muudetud metsa korraldamise

juhendi uuendusraie mahu arvutamise metoodikat „Uue metoodika kohaselt on küpsuslangi ja vanuslankide arvutusse kaasatud ka diameetri küpsed metsad, tänu millele on juba saabuval aastal kuuse raiemaht endisest veerandi võrra suurem. See veerand realiseeritakse kõik küpsus diameetri saavutanud viljakates lagunevates kuusikutes. Kolmandik sellest veerandist paikneb Järvamaal,” sõnab Eltermann. Kuusikud moodustavad 21% RMK metsamaa pindalast. RMK kasutuses oleva ressursi paremaks kasutamiseks pakub potentsiaali ka kahjustatud metsade ja majanduspiirangutega metsa majandamine. Kui viimast käsitleb Metsamehe lugu lk 13–16, siis kahjustatud metsade senisest aktiivsema majandamise eest on seisnud RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väädi juhitud töögrupp.

LAGUNEB: Viljakamatel muldadel kasvav kuusik laguneb ja kukub, majandamist takistavad kas looduskaitselised piirangud või kuuse vanus. Pildil looduse meelevalda jäetud kuusik Lääne-Virumaal.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad

11 Foto: KAUPO KIKKAS

Projektimeeskonnad vahefinišis

TORMIMURD: Tormist räsida saanud või mõnel muul põhjusel oluliselt kahjustatud mets tuleb võimalikult ruttu ja kvaliteetselt uuendada. Pildil 2010. aasta augustitormi kahjud Lääne-Virumaal.

eelduseks, et kui 60-aastase Ia boniteediklassi puistus on tervete puude täius 60% või madalam, ei ole nende edasine kasvatamine otstarbekas. Metsade juurdekasvuga on otseselt seotud ka metsaparandus – olemasolevate metsakuivendussüsteemide hooldamine ja rekonstrueerimine ning metsateede ehitus ja hooldus. RMK metsaparanduse peaspetsialist Toomas Kivisto kinnitusel Foto: JÜRI PERE

on üks eraldist iseloomustav tunnus, see on fikseeritud metsa korraldamise juhendiga ning riigil on metsaregistri kaudu seega metsakahjustustest ülevaade olemas. Pole põhjust veelkord metsakahjustuse metsateatisega keskkonnaametit teavitada, sinna eraldi metsakaitseekspertiisi koostada ning raieks uuesti metsateatist esitada.” Bürokraatiat vähendaks ja kahjustuste likvideerimist kiirendaks Väädi sõnul see, kui metsaomanik saaks metsaregistris olevate metsakahjustuse andmete alusel ise teha vajaliku otsuse kahjustuse likvideerimiseks kas sanitaar- või lageraiega, vastavalt kahjustuste ulatusele. Töögrupp on koostanud vastava seadusmuudatuste paketi ning analüüsi, ent üks muudatus on RMK ja Keskkonnaagentuuri metsanduse juhtiv spetsialisti Enn Pärdi koostöös siiski juba ka ellu rakendunud. Nimelt kasutab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiise tehes alates 1. septembrist Enn Pärdi välja töötatud reeglistikku, mille alusel määratakse kahjustuse likvideerimiseks sobivaim raieliik tervete puude täiuse järgi, lähtudes puistu edasisest perspektiivist ja kasvukoha potentsiaalist. Näiteks kuusikute puhul võeti

ÜRASK: Üraski jäetud muster puidul on küll huvitav vaadata, aga puidule see head ei tee.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Projektimeeskonnad vahefinišis Foto: ENN RAAV

on ka juhis metsateede kasutamise kohta meie partneritele, alltöövõtjatele ja teistele metsa omanikele, kes soovivad neid teid kasutada,” sõnas Kivisto.

Rohkem kestvuslepinguid

PIIRATUD: Kuigi muidu on RMK metsateed mõeldud liikumiseks kõigile, tuleb mõnikord nende kasutust teistele raskeveokitele piirata.

on vajadus metsaparandusse investeerida jätkuvalt suur ning otsused, kuidas ja kuhu panustada, peavad olema hästi läbi mõeldud. „Selleks on RMK-s tänaseks moodustunud metsaparanduse komitee, kuhu kuulub inimesi nii metsatööde planeerijate kui ka läbiviijate seast,” sõnas Kivisto. „Seni on komitee suunanud peatähelepanu metsateede ehitamise ja rekonstrueerimise tasuvusarvutuste täpsustamisele.” Teine suurem grupp teemasid on seotud probleemidega metsateede kasutamisel, eeskätt teiste metsaomanike poolt. „Jätkame liikluskorraldusvahendite ehk seitsme tonni märkide paigutamist metsateede kasutamise piiramiseks või kasutustingimuste kokkuleppimiseks ning valmimas

Teemad, millega projektimeeskonnad poolteist aastat tagasi tegelema asusid, pidid toetama RMK arengukava eesmärke, milleks on: riigimetsamaa toot likkuse ja puidumüügi suurendamine, senisest rohkemate külastajate vastuvõtt kaitse- ja puhkealadel, ohustatud või ebasoodsas seisundis olevate elupaikade taastamine, kasumi teenimine ning RMK kõrge positsiooni hoidmine tööandjana. Esmalt visati neile teemadele mõeldes õhku niipalju probleeme ja kasutamata võimalusi, kui osati, seejärel hääletati ja leiti sõelale jäänud teemadele eestvedaja, kes võis oma meeskonda kutsuda just need kolleegid, keda soovis.

Metsast välja toodud puidu müüb RMK võima likult suurt lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele. Kokku on RMK-l pikaajalisi kliente sadakond ning näiteks eelmisel aastal ostsid kümme suurimat klienti 45% RMK poolt müüdud puidust. RMK puidumüügistrateegia aastateks 2015–2020 kinnitati tänavu augustis ning RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul seisneb selle suurim erinevus võrreldes eelmise strateegiaga kestvuslepingute osakaalus. „Kui palgi ja paberipuidu puhul oleme kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müünud juba aastaid ca 85% ja teiste müügiviiside alusel ca 15% metsamaterjalist, siis küttepuidu puhul küündis kestvuslepingute osakaal varem vaid 50%-ni,” selgitas Kaubi. „Praegu näeme, et kauaoodatud stabiilsus on tekkimas ka küttepuidu turule ning alates järgmisest aastast soovime küttepuitu samuti müüa 85% ulatuses kestvus lepingute alusel.” Eelkõige on küttepuiduturule suuremat kindlust lisanud pelletitööstuse areng, ent inertsiga liigub kaasa ka puitsest biomassist taastuvenergia tootmine. „Need on positiivsed arengud, millele peame oluliseks pakkuda stabiilset tuge, saades sama vastu,” lisas Kaubi.

VALIK TÖÖRÜHMADE TEEMASID: RMK rahastatud teadusuuringute tulemuste parem rakendamine Koostöö parandamine keskkonnaametkondade ja omavalitsustega Optimaalne taristu 2,5 miljoni külastaja vastuvõtuks Valdkondadevahelise koostöö parandamine Asumilähedaste riigimetsade majandamine Tihedam koostöö RMK ja erametsaomanike vahel Tööde dubleerimise vähendamine Maa-ainese ja turba kasutuspotentsiaali hindamine Mitmekülgsete loodushüvede pakkumine RMK maadel Palgasüsteemi korrastamine Müügikorra paindlikumaks muutmine RMK pakutavate toodete (v.a puit) arendus ja turundus

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata

Peateemad

Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

„Praegu kehtivate kaitse-eeskirjadega on looduskaitseliste piirangutega aladel raske raiuda metsa viisil, et see oleks ka majanduslikult tasuv,” tõdeb RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. Tema eestvedamisel analüüsiti RMK-s kaitse piirangutega metsade olemit ja nende mõju metsamajandamisele. Teema tõusis päevakorda seoses RMK arengukavaga, mis näeb muuhulgas ette suurendada raiutava puidu mahtu aastaks 2020 nelja miljoni tihumeetrini. „Üks võimalus saavutada arengukavas ette nähtud tihumeetreid, on kasutada ära kaitsemetsade potentsiaal,” selgitab Uuetalu ja lisab, et palju võimalusi kaitsemetsade arvelt raiemahu suurendamiseks siiski ei ole. Kaitsemetsadena ei käsitle RMK siinkohal üksnes metsi, kus kehtivad looduskaitselised piirangud, vaid ka selliseid metsi, kus ühel või teisel põhjusel ei saa raiuda nagu tulundusmetsas. Riigimetsi, kus kaitsepiirangud majandamist suunavad, on kokku viiendik kogu tootlikust metsamaast ehk 193 465 hektarit 936 958-st. Kõige suuremal määral on kaitse põhjuseks kaitseala piiranguvöönd. Niisuguse metsa pindala on 60 718 hektarit. Teine suurem kaitsepõhjus on kallas ja rand, seetõttu on majandamine piiratud 53 935 hektaril. Kolmandal kohal paikneb liigi piiranguvöönd, mis kehtib kokku 26 262 hektaril ning neljandal hoiuala, mille pindala on kokku 17 682 hektarit. Kokku on kaitsemetsaks arvamise põhjusi RMK määratluse kohaselt 13 (vt tabelit loo kõrval). Nende seast puuduvad sihtkaitsevöönd ja reservaat, kus majandamine on täiesti keelatud.

Kogu metsamajandus käib piirangutega Tavo Uuetalu sõnul võib kaitsemetsad jaotada põhimõtteliselt kaheks. Esiteks mets, mille majandamisel kehtivad küll piirangud, kuid mis ei saa takistuseks. Siinkohal viitab Uuetalu, et tegelikult käib kogu metsamajandamine piirangutega ning ka tulundusmetsas majandamine

PUHKEMETS: Kuna lisaks hoiualale on tegemist ka puhkemetsaga, kust lähevad läbi Jõulumäe tervisekeskuse liikumisrajad, siis raiet tehes rada ei kahjustata, ei kuhjata sinna oksi ega häirita raietöödega rajal liikumist.

Kaitsemetsad numbrites Piirang

Pindala hektarites

Kaitseala piiranguvöönd

60 718

Kallas

53 935

Liigi püsielupaiga piiranguvöönd

26 262

Hoiuala

17 682

Kavandatav kaitseala

13 213

Looala, nõmm

10 710

Puhkemets

5 760

Rand

1 642

Kaitse-eeskirjata kaitseala

1 155

Geenireservimets

963

Lendorava koridor

949

Mälestise kaitsevöönd

329

Muud piirangud Kokku

146 193 465

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata

on seadustega reguleeritud. „Kõige leebemad ongi piirangud tulundusmetsas,” märgib Uuetalu. Näiteks on metsaseadusega kehtestatud puuliikidele kindel raievanus lageraie korral, enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel jms. Rangem on metsaseadus looalade ja nõmmede osas, näiteks ei tohi loometsas lageraie ületada kahte hektarit ning keelatud on raiejäätmete äravedu. Ranna ja kalda piiranguvööndis, mis ulatub olenevalt veekogust 50–200 meetrini, on looduskaitseseadusega keelatud lageraie ranna piirangu vööndis, kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Loetletud nimistusse võib veel lisada puhkemetsad ehk asula lähedal või matkaraja ääres kasvavad metsad, mille majandamisele on RMK ise avalikust huvist lähtuvalt piiranguid seadnud. Sisuliselt on puhkemetsad viimastel aastatel olnud majandamisest väljas ning töörühm leidis, et puhkemetsi võiks senisest enam majandada, kasutades neis pehmemaid võtteid. Näiteks turberaie, lageraie puhul rohkemate säilikpuude jätmine, korrapärase kujuga raielankide vältimine jms. „Nende metsade majandamine ei erine oluliselt tulundusmetsa majandamisest,” resümeerib Uuetalu. Teine kategooria kaitsemetsi on niisugused, mis paiknevad kaitseala piiranguvööndis või liigi

Fotod: RASMUS JURKATAM

KÄSITSI: Harvendusraiet Uulu-Võiste hoiualal teevad käsisaemehed.

püsielupaiga piiranguvööndis. Nendele metsadele on kaitse-eeskirjadega seatud nii ranged piirangud, et majandamine neis metsamajanduse tähenduses ei ole praktiliselt võimalik. „Keskendume neis metsades peamiselt elupaiga seisundi säilitamisele, piiranguvööndis ei saa rääkida olulisest majandustegevusest,” täpsustab Uuetalu.

Suured alad metsise kaitseks Sage metsade kaitse alla võtmise põhjus on metsis, mistõttu määratakse mets liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndisse ja majandustegevus keelatakse. Sihtkaitsevööndi kõrval asuv n-ö puhverala on arvatud liigi püsielupaiga

KERGEM: Et pinnast mitte lõhkuda, on puidu kokkuveoks kasutusel kergem põllumajanduslik traktor.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Foto: RASMUS JURKATAM

Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata

Peateemad

HOOLDATUD: Mets Uulu-Võiste hoiualal, Jõulumäe tervisespordikeskuse taga. Siin on harvendusraiet tehtud mõni aasta tagasi.

piiranguvööndisse. Metsatöödele neil aladel seab selged piirangud keskkonnaministri määrus metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise kohta. „Kui tingimusi lageraie suuruse ning puistu vanuse ja raietööde lubatud aja kohta – 1. septembrist 31. jaanuarini – oleks metsameestel veel võimalik järgida, siis keeld vedada puitu kokku ja välja, kui pinnas ei ole külmunud, muudab raiumise metsise püsielupaiga piiranguvööndis praktiliselt võimatuks,” kinnitab Uuetalu. Tõsi, viimase piirangu kohta ütleb looduskaitse seadus, et kaitseala valitseja loal võib puitu vedada ka külmumata pinnaselt, juhul kui pinnas seda võimaldab. „Mõni ekspert lubab, mõni mitte,” nendib Uuetalu. Hooldus- ja sanitaarraiete tegemist nimetatud määrus ei reguleeri. Nende tööde tegemisel lähtub RMK ajalisest piirangust ja väldib pinnase kahjustamist puidu kokkuveol. Uuetalu tõdeb, et kui kõik need kaitsepiirangud kokku panna, on metsamehed keerulises seisus. Näiteks tingimus, et raie korral ei tohi üle 60 aasta vanuse metsa osakaal jääda väiksemaks kui 50%, tähendab seda, et neid puistuid, kus RMK uuendusraiet teha saab, ongi väga vähe. See avaldub ka statistikas – metsisega seotud erinevad majandamispiirangud kehtivad 103 723 hektaril, piiranguvööndisse jääb 43 049 hektarit, millest küpset kaitsemetsa on 12 259 hektarit,

kuid uuendusraiet on aastas tehtud 44 hektaril. „Et see küps mets kümne aastaga uueneks, peaksime selle kümne aasta jooksul ära raiuma ehk siis 1000 hektarit aastas, aga ei saa,” viitab Uuetalu. Praeguse tempo juures uueneb ala alles 278 aastaga.

Sadu aastaid uuenemiseks Sarnaseid arvutusi tegi töögrupp ka teiste kaitsemetsade kohta. Näiteks kaitseala piiranguvööndis asuva küpse metsa pindala on 21 394 hektarit, millest aastas on uuendusraiet tehtud 54 hektaril. Sellise raiemahu juures uueneb mets 396 aastaga. Veelgi kauem võtab aega hoiuala uuenemine, sest seal sisuliselt uuendusraiet teha ei õnnestu – 4484 hektarist on uuendusraiet tehtud viiel hektaril. See tähendab, et mets uueneb seal 954 aastaga. Uuendusraiete osakaal kaitsemetsades on tagasihoidlik: 188 083 hektarist on küpset vähem kui kolmandik ehk 57 913 hektarit ning uuendusraiet on tehtud 748 hektaril (andmed selle aasta märtsi seisuga). Valdav osa ehk 556 hektarit sellest on tehtud ranna ja kalda piiranguvööndis. Seal uueneb mets arvutuste kohaselt võrreldes teiste eelnimetatuga ka üsna kiiresti – 23 aastaga. „Tänaste reeglite juures ei saa öelda, et kaitseala piiranguvööndis ja liigi püsielupaiga

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Kaitsemetsade majandamine raiemahtu ei kasvata

VÕIKSIME METSATEATISE ESITADA KOOS KAASKIRJAGA

Foto: RASMUS JURKATAM

Aivar Laud, RMK Edela regiooni juht:

KAITSEKS: Oksavaalud on kuhjatud puidu väljaveoteele, et pinnast mitte kahjustada.

piiranguvööndis majandamine RMK-le palju tööd tooks,” sõnab Uuetalu. „Meil metsameestena on aga teadmine, et kui me inimtekkelistes puistutes tahame säilitada sama olukorda nagu täna on, siis peame seal ka edaspidi tegema seda, mida seni. Paljud metsad, mis meile meeldivad, ongi inimtekkelised ning peame neis raiuma. Kui tahame ka piiranguvööndis seda ilmet säilitada, peame neid edasi majandama ja kui kaitseala valitseja ütleb, et seda teha ei või, siis olgu ala sihtkaitsevöönd. Metsamajandaja jaoks oleks parem, kui reeglid oleks lihtsad. Olgu karmid, aga lihtsad.” On ka küsitav, kas kõigil kaitsealadel ja kaitstud metsaosades on olemas see väärtus, mille tõttu piirangud on seatud. Näiteks metsade range majandamispiirang ei ole metsist tema elupaikadesse tagasi toonud. Samuti tekib vahel küsimus, kas loodusväärtus, mis metsa majandamiseks n-ö kinni paneb, kaalub majandamisest saadava kasu üles. „Kui Eesti ainuke taastuv loodusvara on mets ning me tõstame majandamisest 20% maad välja, siis annab see tunnistust, et oleme väga rikkad.”

Meie jaoks on probleem selles, et keskkonnaamet, kes kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade raied kooskõlastab, ei lähtu tingimuste seadmisel ühtmoodi põhimõtetest. Metsise püsielupaikades ja suurel osal kaitse aladel on puidu kokku- ja väljavedu keelatud külmumata pinnaselt. Kaitsealade valitsejal on õigus lubada puidu kokku- ja väljavedu ka siis, kui pinnas seda võimaldab ehk kuival ajal pinnast kahjustamata. Enamasti lähtuvad valitsejad karmimast tingimusest ja lubavad kokkuvedu ainult külmunud pinnaselt, kuigi raiuda lubatakse alates 1. septembrist. Iga metsamees saab aru, et septembris raiutud puu rikneb selleks ajaks, kui maapind ükskord külmub. Enamasti tuleb lumi maha enne kui saabub külmaperiood ja lume all maapind niikuinii ei külmu. Tänavu septembris ja oktoobris olid tingimused metsa ülestöötamiseks ideaalsed, sest vihma sadas väga vähe, maapind oli kuiv ja jälgi me loodusesse ei jätnud. Oleksime saanud kaitsealadel raietöid pinnast kahjustamata teha, mis ongi ju seaduse mõte. Kui aga kaitseala valitseja lubas kokkuvedu ainult külmunud pinnaselt, siis jäid seal tööd tegemata. Võib-olla on põhjus selles, et me ise ei avalda kaitseala valitsejale piisavalt soovi metsamaterjali kokkuveoks ajal, kui pinnas seda võimaldab. Võiksime kaitsealade raietele metsateatise esitada koos kaaskirjaga. Selles võiksime viidata nii kaitse-eeskirjale kui ka looduskaitseseadusele: kaitse-eeskirjast tulenevalt on kokkuvedu lubatud küll ainult külmunud pinnaselt, aga tulenevalt looduskaitseseaduse § 31 punktist 3, mis ütleb et „kui kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, võib kaitseala valitseja seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab” ning paluda valitsejal lubada metsamaterjali kokkuvedu, kui pinnas seda võimaldab.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Kommentaar

Peateemad

KOMMENTAAR

Globaalne kliimamuutus ja väike Eesti Ajakirjanikest, kodanikuaktivistidest ja keskkonnakaitsjatest koosnev Kliimabussi „varidelegatsioon” käis Pariisi kliimakonverentsil ning teeb oma teekonnast ja allkirjastatud kliimaleppe tekstist kokkuvõtte. Oma üllataval moel on väike Eesti ja globaalse kliimamuutuse vastu võitlemine justkui pärit ühest ja samast sünnitusmajast. Nimelt kui ÜRO liikmesriigid otsustasid 1992. aastal hakata võitlema kliima muutumisega ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisega, osutusid need kõige esimesteks rahvusvahelisteks lepeteks, milles värskelt taasiseseisvunud Eesti osales. Koos sündisid kaks keskkonnakaitse konventsiooni ja rahvusvahelise leppega ühinenud Eesti Vabariik. Tasub meenutada keskkonnakaitse liikumise ühte olulisimat põhimõtet: mõtle globaalselt ja tegutse lokaalselt. Kliimamuutus ja loodusliku mitme kesisuse kadumine toimuvad küll kogu planeedil, kuid igas paigas on erinevad nii nende muutuste mõju kui ka see, kuidas selles paigas on sobiv muutustele reageerida ning milliseid meetmeid rakendada. On küll mõned kindlad

reeglid, mis kehtivad kõikjal: fossiilkütuste põletamine, maakasutuse muutus ja metsade hävitamine lisavad atmosfääri süsinikku ja muudavad seda soojemaks. Kuid igal pool on olud erinevad: Eestis peame tegelema põlevkivi põletamise lõpetamisega, mujal rohkem kivisöe põletamise pidurda misega ja kõikjal nafta asendamisega. Samas näiteks maakasutusega on asjad oluliselt keerukamad: majandama peaks nii, et ökosüsteemid akumuleeriksid rohkem süsinikku – tuleb hoida süsinikurikkaid muldi, võimaldada soodel taastuda ja turbal kasvada ning metsade raiemahud hoida juurdekasvu piires. Need asjad on teoorias lihtsad, kuid praktiliselt on veel väga palju asju, mis vajavad mõõtmisi ja katsetamisi. Detsembri algusnädalatel istusid maailma riigipead Pariisis, et kokku leppida ühises tegevuses kliima muutuste vastu. See kohtumine oli

Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Kommentaar

märgiline, sest kogu meie energiamajandus, aga ka maakasutuse planeerimine ja muud eluvaldkonnad peavad hakkama arvestama sellega, milline on nende mõju kliimale. Samas ei peaks seda fakti vaatama piirangute, vaid võimaluste võtmes. Uus kliimapoliitika annab palju võimalusi loomingulisteks uuteks lähenemisteks ja tulevikutegija mõtleb kindlasti juba täna, kuidas ta saab üle minna nutikamale ja süsinikuheitmeteta majandamisele. Eestimaa Looduse Fond ja tema koostöö partnerid korraldasid kliimakonverentsi ajal Kliimabussi sõidu läbi Euroopa riikide, et saada ülevaade mujal toimuvast ning jälgida leppe läbirääkimisi. Kliimabussi tee algas Eestis Paldiski tuulepargist, kus tuuleenergia assotsiatsioon andis ülevaate valdkonna hetkeseisust. Suurtes tuuleparkides on täna sadakond tuulikut, mis annavad tööd umbes samale arvule inimestele. Samas on tuuleenergeetika kvaliteetsete töökohtade loomise potentsiaaliga ala, kui võtaksime Eestis arendada näiteks tuulikute tootmist. Lätis viis Kliimabussi sõit läbi Plavinu hüdroelektrijaama. Hüdroenergia ei ole meie lamedas Baltikumis eriti mõistlik tegevus, sest mõjub veekogude elustikule hävitavalt ning suurt elektritoodangut ei anna. Hüdroenergiat tarbitakse aga nii Eestis kui ka Lätis palju – see tuleb enamasti Skandinaaviast. Teekonna üks üllatavamaid peatusi oli elektritootmise lõpetanud Ignalina tuumajaamas. Nimelt selgus, et selliseid tuumajaamu ei oskagi keegi veel sulgeda ning selle ohtliku tegevusega tegeleb paartuhat inimest igapäevaselt veel kakskümmend aastat pärast elektritootmise lõppemist. Jaama sulgemise hinna – 30 miljonit euro – lisamine jaama elu jooksul toodetud elektri hinnale annab tulemuseks, et tuumaenergia ei olegi nii odav. Samas on tuumaenergia arengus ka potentsiaalseid tulevikulahendusi, näiteks projektide näol, kus kavatsetakse tuumaenergiat toota tänaste jaamade radioaktiivsete jäätmete ohutuks lagundamise teel. Poolas ja Saksamaal külastas Kliimabuss pruunsöe kaevandusi. Kui Poolas Koninis on kaevanduse, elektrijaama ja tuhaplatoode ümbrus jäätmaa, siis Saksamaal on kaevandusfirmad rajanud hiigelkarjääride kohale vaateplatvorme ja lausa tehisrandu, mille abil ette kujutada maastikku pärast kaevanduse lõppemist ja karjääri veega täitmist. Siiski ei vähenda selline

Foto: RENEE ALTROV

AKTSIOON: Keskkonnaaktivistid smugeldasid Louvre’i kunstimuuseumisse naftat, väljas liikusid kostümeeritud inglid. Nõuti, et muuseum lõpetaks koostöö naftafirmadega.

kohalikele ja turistidele meeldimine kuidagi söe põletamise süsinikusaastet. Kliimabuss jõudis Pariisi ajal, mil läbirääkimiste laua taga oli asi pingeline ja kõik veel lahtine. Igal õhtul kogunesid läbirääkimiste vaatlejad briifingutele, et saada ülevaadet kinniste uste taga toimunust. Prantsusmaa oli ühelt poolt väga pingtanud, et läbirääkimised oleksid võimalikult avatud: ametliku konverentsiala kõrval oli avatud ala, kus keskkonnakaitseorganisatsioonid said korraldada oma üritusi, samuti kanti mitmeid läbirääkimiste etappe veebis üle ja sai näha, kuidas leppe tekst delegaatide soovide järgi muutub. Teisalt ei teinud mitmed Pariisi linnaametnikud saladust sellestki, et terroriaktide järgselt rakendatud eriolukord riigis andis neile võimaluse keelata läbirääkimistega seotud meele avaldusi ja tänavaüritusi. Nädala lõpuks andsid linnavalitsus ja politsei siiski järele ning kõik suuremad rahvakogunemised said legaalselt ja märulipolitsei valvsa silma all toimuda. Kliimakonverentsi üks olulisi tulemusi oli see, et kliimamuutuste vastane liikumine maailmas jõudis uuele tasandile. Tuhanded inimesed üle maailma andsid oma otsustajatele teada, et neid huvitab see, et kliimamuutused ei muudaks meie planeeti elamiskõlbmatuks. Poliitikud võtsid seda soovi kuulda ja panid kirja, et soovitakse vältida kliima soojenemist üle 1,5 kraadi. Siiski pole sõlmitud leppes palju praktilisi asju lahendatud – kuidas eesmärkideni jõutakse ja kas kliimamuutuste all kannatavad vaesed riigid saavad rikkamatelt soovitud abi. Need on leppes väga hõredalt kajastatud teemad. Üks on kindel siiski kindel – Pariisis tehti ajalugu.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Partner

Peateemad

PARTNER

Kunstiakadeemia valmistab ette tulevasi puidueksperte

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Kristian Kruuser, Henno Luts, Tõnu Tunnel, Kristjan Holm

Foto: KRISTIAN KRUUSER

„Disainikoolis peab olema palju prügi ja rämpsu. Kui on puhas, on kahtlane, kas ikka tehakse tööd,” ütleb Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja professor Hannes Praks, tutvustades valdusi, kus tulevased sise arhitektid ruumi kujundamise kunsti omandavad.

STAMBIVABA: Hannes Praks asus EKA sisearhitektuuri osakonda juhtima 2014. aastal. Tiitli ja habeme poolest professor, julgustab ta tudengeid huvitavama tulemuseni jõudmiseks minema ikka raskemat teed pidi.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Partner ja looduslähedust peab Praks õppeprotsessis oluliseks. Eelmisel aastal korraldati näiteks joonistuslaager Soomaal Karuskose metsamajas. „Paljude jaoks oli see šokeeriv – vett ei tule, laud olevat ebahügieeniline, nii et pandi paber lusika alla,” vahendab Praks. „Aga toimus mugavustsooni restart, tudengid adapteerusid ruttu.” Niisugused käigud on tema sõnul vaja likud, et noored leiaksid kontakti iseendaga. Seetõttu ongi ruuporid nii menukaks osutunud, usub Praks, et kool on suutnud panna tudengid iseendaga kontakteeruma. „Nad ei võtnud seda ideed mujalt, vaid mõtlesid iseendale ja ümbritsevale. See on toonud edu ning ma ei näe põhjust väljasõitudega tagasi hoida.” Nii et vägagi tõenäoliselt ootab tudengeid ees veelgi väljasõite „inimestest hüljatud paikadesse”. „Ebakonventsionaalsus on moes, see on uus normaalsus,” viitab professor.

Inimese lähiruumi spetsialistid Siiski ei jää ka tool tudengitel meisterdamata – see töö on kavandatud teise õppeaastasse. Esimene kursus aga asub taas pesakastide kallale. Hiljuti

Foto: KRISTIAN KRUUSER

Tuleb tunnistada, et osakonna ruumid vastavad kirjeldusele ning võivad suure korraarmastaja esmapilgul äragi ehmatada, kuid segadus viitab asjaolule, et selles majas on tõepoolest midagi teoksil. Näiteks materjalilaboris on laud kaetud mitmesuguste ebamäärast kuju ja värvi „käkkidega”. „Tudengid tegelevad siin uute materjalide leiutamisega,” nendib Hannes Praks, tõstab ja nuusutab üht ja teist „käkki” – üks neist lõhnab isuäratavalt magusalt, teine aga hoopis äädikaselt. „Loodame interjööridesse uut kvaliteeti saada, midagi unikaalset,” selgitab Praks, miks säärane „sodimine” on ette võetud. Teist aastat sise arhitektuuri osakonda juhtiv Praks on murdnud kooli pikaajalise traditsiooni valmistada esimesel kursusel praktilise tööna tool. Meisterdati hoopis linnupesakaste, mida RMK Tallinna kontori aatriumis kevadel ka vaadata sai. Teisel semestril ehitasid needsamad tudengid aga valmis kolm kõlakoda ehk ruupi, mida nüüd Pähni looduskeskuse juures agarasti vaatamas käiakse. Algsest ideest kujundada metsa koht, kus raamatut lugeda, kujunes töö käigus välja hoopis metsahäälte lugemise koht. Mõlemad tööd on loodusega vägagi seotud

ÕPETUS KAASA: RMK Tallinna kontoris üleval olnud näitusel „13 tihast” said külastajad pesakastide tegemise jooniseid endalegi võtta. „See tundub mõistlikum kui esmase loomingu kramplik patendiga kaitsmine. Tulu tuleb hiljem ja kuskilt mujalt,” kommenteeris Praks.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Partner

Peateemad

Foto: HENNO LUTS

B210: Ruuporite tegemist juhendasid arhitektuuribüroo b210 arhitektid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt (pildil) ning uuskasutusmööblit loova Derelict Furniture’i disainerid Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

Foto: TÕNU TUNNEL

õpetas Fred Jüssi neid linde tundma – pesakasti ehitades tuleb ju täpselt teada, kellele see tuleb ja millist pesakasti see linnuliik vajab. Täpselt sama eelnes ka eelmise aasta praktilisele tööle. Kui nüüd neid kahte tööd vaadata, tekib tahes-tahtmata küsimus – millega täpselt EKA sisearhitektuuri osakond ikkagi tegeleb, mida siin õpitakse? Mis on ühist sisearhitektuuril ja

linnupesakastidel? „Üritame olla inimese lähiruumi spetsialistid,” defineerib Praks. Hiljuti näiteks meisterdasid tudengid süntesaatorit – selle korpus on tehtud puidust, kuid ka elektroonika pool tuli noortel ise kokku panna. Praks kinnitab, et kindlasti ei ole sisearhitektide huvi olla rikaste inimeste „puudlid”. „Me ei taha eelistada ühte sotsiaalmajanduslikku klassi teisele. Tahaks, et noored saaks aru, et kõik kihid on omavahel seotud, ei saa eelistada ühte teisele,” selgitab ta, lisades, et paratamatult on selles töös ka majanduslik aspekt juures, kuid aateline disainer võiks ideaalis tunda kutsumust pakkuda midagi ka vähemkindlustatud klassidele. „Ja muuseas, kui sellise töö tellib institutsioon, on väga võimalik töö eest ka tasu saada.”

Ekstra ruubi pärast metsa

TEELE: Tallinnas valmis meisterdatud ruuporid asusid suve lõpus teele Võrumaa poole. Ehk lisas nende hilisemale populaarsusele vajaliku lisanüansi just asukoht pealinnast võimalikult kaugel.

Sellesse kildkonda kuuluvad näiteks ka loodusobjektid ning need võiks Praksi meelest ehitada nii eripärased, et saaksid vaatamisvääruseks omaette. Praks meenutab, et viibis hiljuti umbes tund aega ruuporite juures ning selle aja jooksul käis sealt läbi ligi paarkümmend inimest. Ja seda ajal,

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

mil looduses käimise kõrghooaeg on möödas. Sarnaseid ehitisi, mille pärast ekstra metsa sõidetakse, võiks meie metsades veelgi rohkem asuda, arvab sisearhitektuuri osakonna juhataja. „Tahaks, et ehitis üllataks, oleks niisugune, mille poolest Eesti mets võiks tuntud olla.” Hulk huvitavaid objekte asub Norras, Eestis aga saab Praksi meelest kindlasti vähemate vahenditega läbi ajada. Järgmise aasta juunis on plaanis teha ruuporid ka USA-sse Delaware’i osariigis toimuvale muusikafestivalile. „Neid institutsioone, kes ruubist huvituvad, on mitmeid,” kinnitab Praks ja näitab arvutist maailmakaardilt riike, kust on ruubi vastu huvi tuntud. Näiteks Poolast suisa kahest linnast – Wroclavist ja Varssavist. Ühed entusiastid küsisid Amsterdami, teised Belgiasse, üks vanaisa USA-st palus jooniseid, et oma lapselapsele ruup valmis meisterdada. Ruupori edu on tinginud sellegi, et iga nädal saab osakonna juhataja kirju välismaa tudengitelt sooviga tulla EKA-sse magistrit tegema. Ruubi disaininud kursusega (hetkel teisel) on ülikoolil plaanis aga luua spin-off ettevõte, mis disainiks loodusrajatisi näiteks RMK-le ja ka välismaistele RMK-dele. „Olen Aigar Kallasele öelnud, et viiks loodusrajatised uuele tasemele. Ruup on toonud tuntust ja see on koht, kus loodusrajatis end ära tasub. Baas metsa näol on olemas, aga räägime aktsendist – see on kirss tordil. Teha midagi sellist, mis silma paistaks, eeldab tunnetust,” arutleb Praks ja jätkab: „Infoühiskonnas on suur defitsiit süvenemisest. See võiks olla meie missioon – tekitada inimestele offline aega. Varem tehti internetipunkte, nüüd neid kohti, kus netti poleks.” Ruubi juures, muide, nett tema kogemuse kohaselt hästi ei levinudki.

Üle poole peab olema puit Puitu peab Hannes Praks materjaliks, mida tuleks agaralt kasutada. „Tahame puidukasutust intensiivistada,” nendib ta kruupinkidega töökoda demonstreerides. „Minu eesmärk on, et tudengid veedaksid siin palju aega. Meie juhtmõte on – üle poole kasutatavast materjalist peab olema puit. Ja kes siis veel peaks olema puiduekspert kui mitte Eesti disainer.” Aga selleks, et EKA sisearhitektuuri osakonda sisse saada, tuleb läbida sisseastumiskatsetel tihe sõel – konkurss on olnud seitse-kaheksa inimest kohale. Et komisjon saaks valiku teha, tuli õppima

Foto: TÕNU TUNNEL

Peateemad Partner

PUIDUEKSPERT: Puidukasutuse propageerimine on Hannes Praksi südameasi. Ruuporite ehituses kasutati hästi niiskust taluvat lehist ja veidi ka kasevineeri.

Foto: KRISTJAN HOLM

SAUNA: Ilmselt pole Eestis teist sellist kooli, mille üliõpilased saavad pärast tunde kooli hoovi enda ehitatud kiigesauna minna. EKA just selline kool on.

pürgijatel soojusisolatsioonimaterjalist ruum välja saagida, peita pappkasti vaid vaateavadest avastatav installatsioon ja visandada paberile näiteks suupilli võimalik interjöör. Kõigist osakonna lõpetajast – bakalaureusõpe on hästi praktiline, magistriõpingud tegelevad kontseptuaalsete teemadega – ei pea ilmtingimata tulema sisearhitekte. Küll aga võiks nad töötada erialaga seotud ametis. „Anname erialale suurema hoo nii, et on palju kõrvalspetsialiste. Oleme üsna õnnelikud, kui magistriõppe lõpetanud asuvad lisaks sise arhitektiametile tööle ka kriitikute või nõustajatena. Või siis lihtsalt erialateoreetikutena. Püüdleme sinnapoole, et mõni meie magister võiks oma uurimisteemaga ka doktorantuuris jätkata, tuues erialasse seeläbi ka teaduslikku mõõdet,” ütleb Praks.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Persoon

Peateemad

PERSOON

Mees, kes teab kõike, mis RMK-s teoksil Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Arno Mikkor

„Metsamajandus ei maga kunagi,” armastab RMK metsamajanduse pea spetsialist Rainer Laigu öelda. Ei maga muidugi, sest harvesterid raiuvad ja autorongid veavad puitu ka öösiti. Kuid metsanduslik mõtlemine ei näi suikuvat ka Raineri peas. „Näe, kui ilus viimase aasta kasv!” osutab ta Tallinna kontoris kõrguva jõulupuu ladvale.

SIIN JA SEAL: Raineri põhi töökohaks on Ussimäe kontor Rakvere külje all, aga tihti näeb meest ka Tallinnas.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Persoon

„See näitab, et tänavu on parasjagu sooja ja niis- pärast pole kohalikel enam harjunud kohas marja kust olnud,” selgitab ta kuusepuud uudistades ning metsa, siis istutamine on tore,” põhjendab ta jätkab: „Mõned aastakasvud tagasi on tüvel jõnks ja möönab, et tegelikult on ka kõik teised vald sees, sel ajal on ladvapung viga saanud ja puu on konnad toredad. Ja vajalikud. Asi on suhtumises. külgvõrsest uue ladva kasvatatud. Õige puu on maha võetud, head saematerjali poleks sellest saanud.” Perspektiivi küsimus Siinkirjutaja jaoks on Rainer kahtlemata selline mees, kelle käest tasub mõne metsandusliku teema „Inimesed võõranduvad loodusest, linnastuvad, kohta eelinfot hankida, nõu küsida või siis „luu- ei mõista metsas toimuvaid protsesse, vaid vaataret” teha. Midagi teab ta alati vastata, vahel vuris- vad, et oi, ilus mets saeti maha, oi, nunnu loom lasti maha. Maal elavad inimesed aga mõistavad tab pika jutugi maha ja lausub siis ootamatult: neid protsesse. Looduskaitsjad võitlevad metsa„Ega mina ole tegelikult õige inimene sellest rääkima, küsi parem … käest.” Ning juhatab siis raie vastu, aga iga raiumata puu tähendab suuremat kogust põlevkivi, naftat ning selle vastu vastava teemaga tegeleva RMK ametimeheni. võitlevad looduskaitsjad samuti. Paljud inimesed „Kuidas, sa, Rainer, kõigega nii hästi kursis ei mõista metsa eluringi, samas põllu eluringi oled?” ei saa jätta küsimata. „Nii kaua juba mõistavad. Saja aasta perspektiivi aga ei suudeta RMK-s töötatud, juunis sai 15 aastat,” vastab ette kujutada,” arutleb Rainer. Rainer ja lisab kohe: „Mul vedas, sain pärast EPA-t kohe RMK-sse tööle. Tavo Uuetalu võttis, Metsamajandajate jaoks on looduskaitse alati kirgi küttev teema ja nii ei saa meiegi sellest oma tema oli siis toonase Kirde regiooni peametsavestluses üle ega ümber. Seda enam, et kohtumise ülem. Kandideerisin metsakasutuse spetsialisti päeval (3. detsembril) kirjutab Maaleht, kuidas kohale ja saingi.” Raineri tööks oli siis puidulooduskaitsepiirangud panevad metsad lukku. müügi korraldamine ja müügilepingute sõlmiSel momendil pole Rainer mine, regiooni metskondade artiklit veel lugenud, kuid välvarumise ja puiduveo korraldaLoodus ja mets jendab selletagi sarnast seisumine, hangete tegemine ja tööon tegelikult lihtsad, kohta kui Eesti Erametsaliidu võtulepingute allkirjastamine. ei maksa neid enda jaoks juhatuse liige Ants Erik nimeta „Olin metskondade-ülene keeruliseks mõelda. tud loos. „Iga hektari kinnipanek koordineerija ja tarnete eest tähendab ressursi äravõtmist vastutaja,” täpsustab ta. Tollal puidu- ja mööblitööstuselt, mis on suurim töötoli RMK jagatud viieks regiooniks, igas neist leva tööstuse valdkond Eestis,” märgib Rainer. töötas samasuguste ülesannetega spetsialist. „Riigilt maksutulu ära võtmine ja eestlastelt töö Rainer märgib, et ametinimetused vahepeal küll ja sissetuleku äravõtmine”. Siinkohal on paslik muutusid, aga töö sisu püsis sama. „Suutsin ära tuua ka Ants Eriku võrdlus, et iga miljon tihuendale logistika ja varumise protsessi piisavalt meetrit raiet loob Eestisse umbes 2400 töökohta. selgeks teha. Metsakasvatuse, valgustusraie ja Raie on oluline kliimamuutuste kontekstiski. metsauuendusega ma siis ei tegelenud, aga see „Mida rohkem on meil noort ja kasvavat metsa, on kõige toredam osa metsamajanduses üldse,” seda rohkem seome õhust süsihappegaasi ja nendib ta. Aastal 2008, mil RMK tööstruktuur valdkonna toodame hapnikku. Seda ei toimu aga vanas ja surevas metsas. Nii et kliimapoliitiliselt oleks põhiseks muutus, sai Rainerist metsamajanduse peaspetsialist. Eelnevalt nimetatud teemade kõrval õige hoopis metsa mõistlik majandada ja seeläbi loodust kaitsta,” selgitab Rainer. „Kaitsma peab, kuulub tema töövaldkonda ka puiduenergeetika (hakkpuidu tootmine ja suurklientide varustamine), aga targemalt. Kui meil on nii palju alasid, millel ühte liiki kaitstakse, siis need liigid ehk looduskaitse (praktilised looduskaitsetööd riigimaal) ja metsaparandus (metsateede ja kuivendus- ei olegi nii haruldased, kui neid nii palju on. Akadeemik Anto Raukas on öelnud, et peaks süsteemide hooldus, remont ja ehitamine). kaitsma siis, kui liik või objekt on maailmas „Metsakasvatus on hea pool!” kinnitab ta veelharuldane,” mõtiskleb ta, lisades, et jutt hakkab kord ja täpsustab, et mitte metsanduses töötaja liiga kurtmise suunas kiskuma. Siiski lisab ta, et silmis, vaid avaliku arvamuse kohaselt. „Kui peaksime arvestama, et loodus ja sealhulgas ka metsaraie ja -vedu jätab roopad maha ning Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad

25 Foto: ARNO MIKKOR

Persoon

METSAMEES LÄBI JA LÕHKI: Rainer näitab, et Tallinna kontori jõulupuuks on valitud just õige puu – palki poleks sellest saanud. „Mõned aastakasvud tagasi on tüvel jõnks sees, sel ajal on ladvapung viga saanud ja puu on külgvõrsest uue ladva kasvatatud,” selgitab ta.

mets on liikumises. „Peame mõistma, et ka liigid tulevad uutele aladele ja lahkuvad senistelt aladelt. Kui mõni liik on Eestis oma areaali piiril, siis peame leppima, et aeg-ajalt ta Eestist kaob ja aastakümnete või -sadade pärast tuleb tagasi. Näiteks mingil ajal elasid Eestis metssead, siis mitte ja nüüd jälle. Võib-olla on ka lendoravaga nii, et tema aeg on Eestis selleks korraks otsa saanud, kuid loodame, et saja või kahesaja aasta pärast tuleb ta Eestisse tagasi. Aga vägisi me teda siin kinni hoida ei suuda.”

RMK-ga abielus Mis siis aga metsanduses rõõmu valmistab? Selle küsimuse peale jääb Rainer viivuks mõt likuks. „Pole mõelnud, kogu aeg on vaja tööd teha,” muheleb ta. „Seda ka veel ei saa öelda, et oma rajatud kultuur on suureks kasvanud

ja nüüd on ilus seda vaadata.” Ehk valmistab rõõmu kogu metsamajandamise protsess ise? Rainer noogutab: „Eks inimesele meeldib ikka seda teha, mida ta on taibanud.” Metsamajandust õppima sattus ta aga täitsa juhuslikult. Tahtis ajalugu tudeerima minna, kuid sisseastumiseksamitel küsiti liiga palju antiikajaloo kohta. See osa minevikust Rainerile keskkooli ajal üldse ei meeldinud ja tulemus jäi sissesaamiseks napiks. Nii tegi noor mees aasta otsa juhutöid, oli keskkoolis asendusõpetaja, õlletehases müügikoordinaator ja kuu aega ehitas Sagadi mõisa metsamuuseumi. Kuniks oma küla poisi isa palus Raineril aidata poega matemaatikas. Sõbral oli nimelt soov EPA-sse metsandusse sisse saada. „Mõtlesin siis, et võiks ju ise ka proovida – loodusaineid oli mul lihtne õppida ja need ka väga meeldisid. EPA-s õppimisega oli sama, loodus ja mets on tegelikult

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Peateemad Persoon Foto: ARNO MIKKOR

Ideaalne ilm täpselt teada

Raineri jutust jääb kõrvu väljend „ilm, nagu metsamehed tahavad” – milline see on? „Mais ja juunis võiks sadada mõõdukalt, et metsauuendus kasvama hakkaks, ja ei oleks väga soe. Juulist novembrini võiks olla kuiv vähese vihmaga, kuid novembri keskel võiks tulla piisavalt vihma, et suvel ja sügisel kuivanud muld märjaks saaks. Seejärel võiks olla paar nädalat miinus 15 kraadi ilma lumeta, et maa külmuks kõvaks ning seejärel võiks tulla lumi maha. Kuid mitte palju. Aeg-ajalt võiks õhuke kiht värsket lund juurde sadada, et jahimehed loomajälgi näeksid. Aprillis võiks lumi aeglaselt sulada, et maa jääks istutamise jaoks piisavalt märjaks. Ja elu olekski ilus,” muheleb Rainer. Selle aasta sügisilm peaaegu vastaski metsameeste soovunelmatele ning pinnast kahjustaMÕTLEB: Küsimus, mis metsanduses rõõmu valmistab, mata sai raiuda neid märgi lanke, mis talvel muudab Raineri viivuks mõtlikuks. „Pole mõelnud, tegemata jäid. Kevadki oli üsna ideaalne – pikalt kogu aeg on vaja tööd teha,” muheleb ta. jahe ja niiske, nii et sai kaua istutada ning kõik lihtsad, ei maksa neid enda jaoks keeruliseks läks kasvama. „Jõulupuu kasvgi näitas, et aasta mõelda.” Koos said noormehed EPA-sse sisse, oli hea,” viitab Rainer taas Tallinna kontori koos jagasid neli aastat ühikatuba ja koos töötajõulupuule. „Tänavuaastane ilm ei sobinud aga vad nüüd ka RMK-s. taimlas kasvavatele kaskedele, suve esimene Ajalugu vaatab Rainer nüüd televiisorist, pool oli liiga jahe ning kasetaimed said kasvama History kanalilt või loeb selle kohta raamatuid alles juuli lõpus.” ja ajakirju, kusjuures antiikajalugu tundub väga Kuna eelnevalt on RMK metsamajanduse peapõnev. Sageli on lahti ka spordikanalid, sest spetsialist mitu korda väitnud, et tema on kontorispordis – kunagi mängis Rainer korvpalli – rott ja metsas ei käi, siis paneb see mõtlema, kuidas asub ta nüüd vaatajapositsioonil. ta neid kasvamamineku ja kasvamise edenemise Kuidas aga suhtub Rainer tema kohta käivasse asju nii täpselt teab. „Ma ei käi metsas palju, kahiseloomustusse, mille autoriks on kolleegid, juks, aga vahel ikka,” möönab Rainer, kui talle Kirde regiooni juht Avo Siilak ja metsakasvatus- „kontoriroti” juttu meelde tuletada. „Mõnikord juht Ilmar Paal? Nende sõnul on korraldame nõupidamisi metsas. Raineri töö tema hobi. „Ilmar ja Eks inimesele meeldib Uute mõtete aretamiseks käime Avo ütlevad jah, et olen RMK-ga kolleegidega metsas ringi, püüame ikka seda teha, abielus,” ei valmista kolleegide üksteise silmi kalibreerida, et saakmida ta on taibanud. sime teineteisest ühtmoodi aru.” sõnad Rainerile üllatust. „Ju ma siis teen liiga palju tööd…” Kasetaimede kehva kasvu tunnendib ta, kuid ise seda siiski nii ei tunne: „Alati nistas ta taimlas kohapeal ning metsauuenduse oleks vaja veel midagi teha või midagi paremini käekäigust annavad aru ka regioonide metsa teha.” Kui kõik metsamajandamisel sujuks prob- kasvatusjuhid. „Metsamajandamise nõupidamisel on 12 valdkonna inimest – sealt saangi info kätte leemideta, toimiks plaanipäraselt ja ilm oleks ning kui metsas käin, hoian ka silmad lahti. On ka alati selline, nagu metsamehed tahavad, siis igasugu erinevaid numbrilisi aruandeid, mis ütlepiisaks Raineri sõnul üksnes Aigarist, Tavost ja Tiidust kogu RMK peale. Aga kuna nii ei ole, vad, kus kohas oleme töödega mahult, kus kvaliteedilt – neist numbritest saab informatsioon,” siis peab „maid jagama” rohkem inimesi, selgitab ta. Nõnda saab siis lõpuks ka loo alguses metsamajanduse peaspetsialist nende seas. esitatud küsimus – kuidas, sa, Rainer kõigega nii Ning abielus on Rainer siiski oma Anneliga, hästi kursis oled? – lõpliku vastuse. kellega kasvatab Liisi, Riinu ja Rasmust. Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Üksus

RMK üle Eesti

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

Saaremaa metskond jagab männi kasvatamise ideoloogiat, aga on hädas kadakapuiduga Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

„Puutume kokku kõigi Saaremaa suurimate karjakasvatajatega,” ütleb RMK Saaremaa metsaülem Marko Trave. Riigimetsa majandamise kõrval tuleb saarlastel päris suures mahus tegeleda ka maade välja rentimisega, et karjatades ja niites säiliks nende poollooduslik kooslus.

PEALIK: Saaremaa metsaülem Marko Trave.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

RMK üle Eesti Üksus

Valdavalt on selliste maade näol tegemist reformimata riigimaadega, mis nüüd RMK-le üle tulevad ning tänu millele on metskonna spetsialist Jaan Prants metskonna kaarti päris tublisti helerohelisemaks saanud. Kui tumeroheline värv tähistab metskonna seniseid maid, siis heleroheliseks võõbatakse uued valdused. Need kõik pole aga kaugeltki metsad, vaid ka puisniidud, loopealsed, puiskarjamaad ja teised sarnased maad, mille on inimene oma elutegevusega ise kujundanud ning et see ei muutuks, tuleb seal tegutsemist jätkata. Isegi rannaroostikku on nende seas. Paljudel maadel on varasemast ajast rentnik olemas, kes seal niidab või oma loomi – liha veiseid, hobuseid või lambaid – karjatab, ning siis jätkab ka RMK temaga lepingut. „Kui aga maad pole enne kasutatud, siis korraldame pakkumise rentniku leidmiseks,” räägib metsaülem Marko Trave. Reformimata riigimaa ületulek on metskonna valdusi tublisti kasvatanud. Kui kunagi ammu oli metskonnal 19 000 hektarit maad ja neli aastat tagasi 28 000, siis nüüd juba 50 000 hektarit. See on ühelt poolt kasvatanud töömahte, teisalt on IT-lahenduste toel muutunud töökorraldus ja võimalik on hallata suuremaid alasid.

Mure raiutava puiduga Saaremaa metsi võrdleb metsaülem metsa kasvukohatüüpide poolest Kagu-Eesti metsadega, sest puuliikidest esineb siin kõige enam mändi ja metsatüübirühmadest palumännikuid, täpsemalt

ILUS LEID: Sirje Saksjaak metsast leitud punahirve sarvedega, mis tunnistati hõbemedali vääriliseks.

TÄIENEB: Jaan Prants on metskonna kaarti päris tublisti helerohelise värviga täiendada saanud.

pohlamännikuid. Ka uue metsapõlvena pannakse suures osas kasvama või külvatakse mändi. „Jagame Kagu meestega männi kasvatamise ideoloogiat,” täpsustab Trave ja lisab, et metsa kvaliteedi ja tagavara võrdluses asuvad Saaremaa ja Kagu-Eesti siiski võrdlusskaala teine teises otsas. Muhu-Hellamaa kalmistu taga kasvavat mustikamännikut võib siiski vabalt Kagu-Eesti männikutega kõrvutada, sest hektaritagavara on seal 500 tihumeetrit, nagu tavaliselt KaguEestis. Muidu on Saaremaa metsade hektari tagavara poole väiksem – 250 tihumeetrit. Saaremaa riigimetsad olid omal ajal metsaülema sõnul endised parimad mõisametsad – mõisate metsasus oli väike, mets kasvas kõrgematel kohtadel ning neist metsadest lõigati laevadele mastimände. Niisugused uhked männikud kasvavad näiteks Karjalasmas ja Pidulas. Harvendusraiet teeb metskond aastas 450 hektaril, lageraie maht on tõusnud 250 hektari peale. Päris palju raietöid tuleb maakonnas teha kadakaid ja mände täis kasvanud poollooduslikel kooslustel, kui rentnikuga on vastav leping tehtud. RMK jaoks on see kulukas töö, sest sealt saadava puiduga pole midagi peale hakata. See sobib hakkeks, ent saarel ei leidu sellele niisuguses mahus ostjat, nagu puitu tulemas on. Mandrile müües tuleks RMK-l kõnealusele puidule aga juba peale maksta. Ka lageraielankidelt ei kogu RMK seetõttu praegu raidmeid. Aga kui langile võivad raiejäätmed ka maha kõdunema jääda, siis pool looduslikule kooslusele mitte, kuna vastasel

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Üksus

juhul poleks seal võimalik niita või loomi karjatada. Palgiks ja paberiks sobiva puidu ostab riigimetsamajandajalt peaaegu täismahus ära kohalik ettevõte Reta Puit. Saaremaa metskonna maad ei asu üksnes Saaremaal, vaid ka näiteks Ruhnus ja Abrukal. Kui RMK kuskil mujal Eestis harvendusraie õigust eraisikutele ei müü, siis Ruhnus on tehtud erand – nii on raiet lihtsalt otstarbekam korraldada. Üks kohalik mees on seal harvendusraie ostmisest ka huvitatud, kasutades saadavat puitu aida palkide ja aiapostide valmistamiseks ning kütteks. Suur osa metsast on looduskaitse all (Ruhnu hoiuala) ning majandamine käib seal vastavalt kaitsekorrale. Abruka laialehine mets on samuti looduskaitse all (piiranguvööndis) ning seal tehakse üksnes looduskaitselise eesmärgiga töid.

Nõmme-võrgendivaablasega meediapilti Seitse aastat tagasi ületas Saaremaa metsades toimuv uudisekünnise, sest Eestimaal uustulnukana tuvastati seal nõmme-võrgendivaablase rüüste. Kahjustatud metsades – nii riigi- kui ka

RMK üle Eesti

erametsas – on tehtud küll lageraiet, et likvideerida putukate söögilaud ja seega ka võimalus paljunemiseks, kuid ilmselt pidanuks kiirustama ka okste väljaveoga. Ebaröövikutele jagus sööki, nad jõudsid oma arengu lõpetada ja mulda kaevuda ning kaks aastat tagasi toimus uus intensiivne väljalend. „Kui nüüd peaks tulema uus väljalend, siis raiume kiiresti ja viime puidu kohe metsast välja ka. Oksad laseme läbi hakkuri, siis ehk annab raie efekti,” on metsaülemal tegevuskava olemas. Nõmme-võrgendivaablane on riigimetsas kahju teinud eelkõige Ohtja-Kiruma kandis. Kuuse- või männijuurepess Saaremal suureks probleemiks ei ole. Kuuski kasvab saarel üldse vähe, aga mändidele teevad liiga punahirved. „Hirv sööb mändi põdraga võrdselt, aga nooremat puud – kahe- ja kolmeaastast kultuuri,” selgitab Trave. „Põder aga kahjustab noorendikku, murrab ja koorib seda.” RMK on peagi loomas pretsedenti, esitades jahiühendustele kahjunõude – kaks Saaremaal ja neli Valgamaal. „Kahel hektaril on hirved männikultuuri ära söönud,” põhjendab Trave saarlaste nõuet. „Ära söönud” tähendab seda,

MEESKOND: Metskonna spetsialist Jaan Prants, metsnik-metsakorraldajad Ahto Vaga ja Sirje Saksjaak ning metsaülem Marko Trave.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

RMK üle Eesti Üksus

IKKA PUIDUST: Metskonna kontor Kuuse külas.

et 3500 puust hektaril on alles vähem kui 1500 – see annabki aluse kahjunõude esitamiseks ja nii on kirjas ka jahimeeste ja RMK vahelises lepingus. Kahjustus fikseeritakse koos piirkonna jahimeestega ning neil tuleb nüüd hüvitada taimede maksumus ning uus metsapõlv ka ise kasvama panna. RMK on Saaremaal lepingud sõlminud kõigi sealse 27 jahiühinguga. Trave nendib, et nagu kõikjal Eestis, nii ei sünni ka Saaremaal kokkulepped küttimismahu ja -struktuuri määramiseks kergesti. Erametsaomanikud ootavad jahimeestelt ikka suuremaid küttimismahte, kui jahi mehed on nõus laskma. Augustikuisest Saare maakonna jahindusnõukogu protokollist näiteks saabki lugeda, et kokkuleppele ei jõutud. „See on kompromissi koht,” nendib metsaülem. „Võtsime siis erametsaomanikud ja jahimehed aruteluks väljaspool nõukogu kokku ja kumbki pool andis järele.” Nädal hiljem peetud koos olekul said ka mahud ja küttimisstruktuur paika. Kuigi metskonna töötajate seas jahimehi pole, tervitavad kontorisse sisseastujaid uhked hirve sarved. Sarved, tegelikult terve hukkunud hirve, leidis metsnik-metsakorraldaja Sirje Saksjaak kevadel metsas töötades. Tõenäoliselt oli tegemist jahil haavata saanud loomaga, kes hiljem hinge heitis. Metskonna töötajad nendivad, et looma lasknud kütt end avalikustanud ei ole – ilmselt tunneb piinlikkust. Igatahes on tal

kahetsemiseks põhjust, sest sarved tunnistati hõbemedali vääriliseks. Sarnaseid leide ei tule metsas ette siiski sageli, küll aga on metsameestel igaühel rääkida oma lugu metsas kohatud loomast. „See, kui lähed metsa ja põder seisab puu taga, pole üldse üllatus,” nendib Sirje. Kui ta just kuri ei ole, sest sedagi võib ette tulla. Nii on Ahto Vagal kord tulnud tigedaks muutunud emapõdra eest autossegi varju minna.

SAAREMAA METSKOND Metsakorralduslikult inventeeritud maade üldpindala 34 633 hektarit, metsamaa pindala 26 526 hektarit. Väljarenditud maid ca 5300 hektarit: 4742 hektarit poollooduslike kooslusi, 419 hektarit rooalasid, 119 hektarit põllumaad. Saaremaa metsakvartalid jagunevad kaheks metsandikuks: Kihelkonna 15 213 hek tarit ja Kuressaare 11 313 hektarit. Majandatavat metsa 56%, majanduspiirangutega metsa 23% ja rangelt kaitstavat metsa 21%. Viimaste aastate raiemaht 75 000 tihumeetrit. Samasse suurusjärku on raiemaht plaanitud ka järgnevatel aastatel.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Amet

RMK üle Eesti

Kalakasvatuse spetsialist: võimalused on, teeme ära! Tekst: Susanna Kuusik Fotod: Laura Jamsja

„Kui näen, et minu märgisega kala on tagasi tulnud, et ta on meres hakkama saanud, siis loomulikult on mul väike õnnehetk – jess!”, tunnistab Põlula kala kasvanduse kalakasvatuse spetsialist Ivar Tallerman. Millised on kalakasvataja tööülesanded? Veetemperatuuri ja hapniku sisalduse mõõtmine, basseinide puhastamine, kalade söötmine. Praegu näiteks korjame haudemajas surnud marjaterad haude kastidest välja, et need ei läheks hallitama ega rikuks kogu ülejäänud marja. HOOL: Ivar Tallerman puhastab eelmisel talvel koorunud lõhede basseini. Selleks tuleb basseinis esmalt veetaset alandada.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

RMK üle Eesti Amet

Millega sinu töötsükkel algab ja lõpeb? Algab sugukaladelt marja ja niisa lüpsmisega ja lõpeb kalade asustamisega. Marja võtmine algab enamasti oktoobri lõpupoole ja kestab seni, kuni vajalik kogus käes. On olnud olukordi, kus me lüpsame viimase marja jaanuarikuus. Reeglina kestab see töö umbes kuu aega. Siis läheb mari haudemajja, kus ta 3–4 kuud inkubeerub. Vastsed kooruvad tavaliselt veebruaris. Need toituvad esialgu rebukoti toitainevarust, kuid mõne aja pärast peab nad haudemajas sööma õpetama. Ühegrammised maimud viime haudemajast esimese aasta kasvatusmajja. Kalu asustatakse jõgedesse vastavalt teadlaste soovitustele kas samasuvistena, üheaastastena või kaheaastastena. Millistesse jõgedesse? Põhja-Eesti endistesse lõhe jõgedesse, ida poolt alates Pühajõest Pirita jõeni välja. Ja muidugi Pärnu jõgi. Mis sulle töö juures kõige rohkem meeldib? Töö on kindel, reeglina kaheksast viieni, kollektiiv hea ja rõõmsameelne. Iga töötsükkel kestab maksimaalselt kuu: kuu aega on marjalüps, kuu aega lõikad rasvauimesid, kuu aega märgistad, kuu aega kevadel ja sügisel asustad, kuu aega suvel niidad muru ja kuu aega puhkad. Mulle meeldib, et saab suhelda kaluritega, teadlastega, teadusasustustega. Paigutate kaladele märgiseid, paludes märgise püüdnud kaluril see teile tagastada. Kui palju saadetakse? Algusaastatel, kui kalamärgiste

Eestis puuduvad vastavad teadkogumise ja süstematiseerimimised. Eestis pole ühtegi vetesega alustati, sõitsid meie töörinaararsti, kes suudaks kalade tajad kõik Eesti kalasadamad haigusi määrata. Aga näiteks kogu ranniku ulatuses läbi ja Soomes oskavad igasse sadamasse kalade haigusi jagati plakateid, Kui lõhejõgede diagnoosida ja suheldi kaluritega, ravi määrata selgitati oma tege- populatsioon taasreeglina kõik vuse eesmärke. tunud, saaksime veterinaararstid. Sel ajal tuli aastas hakata kasvatama Kui mingi probtagasi kuskil 100 siiga ja harjust. leem on, siis märgist, aga olude öeldakse kohe, sunnil tehti seda mida proovida. Lätlastega niikihutustööd aina vähem ja moodi ei ole, ikka soomlastelt vähem kuni 2007. aastani, mil tuleb see informatsioon. see tegevus täielikult katkes. Praegu tuleb aastas ligi 20 märKui palju selliseid kriisi gist. 100st on saanud 20, kuigi märgistamise mahud on samad. olukordi on olnud? Kaluritega peaks rohkem suht- No on olnud selliseid suremisi, millest ise päris aru ei saa, aga lema, ennast rohkem näitama. suuremaid muresid ei ole olnud. Kuna vesi tuleb meil otse alliMida veel paremaks kast ja on vahetus läheduses, saaks muuta? siis vee kvaliteediga ei ole Meil on praegu käsil siia kas probleemi olnud, välja arvatud vatamise projekt ja plaanime see, et nüüd on vett vähe. hakata kasvatama harjust, et kui ühel ajal on lõhejõgede Kas sa ise tunnetad populatsioonid taastunud, siis oma töö väärtust? saaksime hakata kasvatama Muidugi tunnetan. Kui ma tööle teisi kalaliike. Veel on plaanis tulen ja postiljon tuleb ümbriluua krüogeenipank, hakata kuga, kus on teade, et Põlula külmutama kalaniiska. Aga märgisega kala püüti, siis mul see on kõik tulevikuteema ja on hea meel. Nendest kaladest, ei ole veel selge, kellega selles mis me kevadel märgistasime, osas koostööd saaksime teha. on tagasi tulnud kolm märgist. Areneda tuleb, ei tasu seista ühe koha peal. Proovime siiga, Näen isegi täpselt ära, kes on märgised pannud. Kui näen, et proovime harjust, miks mitte minu märgisega kala on tagasi vaadata jõevähki. Võimalused tulnud, ta on meres hakkama on olemas, vaja on rahalist ja teaduslikku tõuget ja teeme ära! saanud, siis loomulikult on mul väike õnnehetk – jess! Kui palju jõuate käia Millega sa vabal ajal tegeled? teistes kalakasvandustes? Võrkpalli mängin, rahvatantEesti Vähi- ja Kalakasvatajate suga tegelen juba sünnist saati, Liidu kaudu ikka käime. Ene Saadrel on Soomes head kontak- jahil käin, olen aktiivne Kaitsetid ja soomlastega on tihe suht- liidu liige – malevkonnapealik. Kalal käin ka, kui kõigest lus, sest kui kaladel on meie muust aega üle jääb. jaoks tundmatu haiguspilt, siis

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Turberaie võimalikkusest Eestis

Teadusuuringud

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat või muidu huvitavat teaduslikku rakendusuuringut.

Turberaie võimalikkusest Eestis

Turberaietele kehtestatud piiranguid tuleks vähendada, et aidata kaasa lageraie alternatiivide aktiivsemale kasutusele Eestis. Viis aastat tagasi esitas Maaülikooli metsakasvatuse osakond RMK teadusprojektide konkursile taotluse turberaiete ökoloogilis-majandusliku analüüsi ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamise kohta. Projekti rahastati ja aasta tagasi sai RMK-le edastatud projekti lõpparuanne. Paralleelselt RMK turberaie projektiga oli käigus ka KIK-i toetatud valikraiete projekt. Praeguseks on uurimistulemusi ja nende põhjal tehtud metsakasvatuslikke järeldusi tutvustatud RMK teadusseminaridel, keskkonnaministeeriumi metsaosakonnale, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni töötajatele ning erametsaliidu juhatusele. Projekti käigus Järvselja õppe- ja katsemetskonnas rajatud turberaie uurimise näidisala on olnud heaks baasiks üliõpilaste, metsandus- ja keskkonnakaitsetöötajate ning erametsaomanike koolitamisel. Tuginedes loetletud projektide

käigus kogutud infole, esitasime selle aasta lõpus keskkonnaministeeriumi metsaosakonnale ettepanekud metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja raiete peatükkide muutmiseks.

Paariprotsendine osakaal Turberaie ja selle erinevad viisid – aegjärkne raie, häilraie ja veerraie – on metsade uuendamisel ammutuntud võtted. Samas näitab statistika, et Eestis kasutatakse metsade uuenda misel ja majandamisel ning kaitsmisel liiga vähe lageraie suhtes alternatiivseid raieviise: turberaiet ja valikraiet. Mitte et lageraied oleksid suures mahus asendatavad, aga võrreldes praeguse turberaiete paariprotsendilise osakaaluga uuendusraiete pindalast võiks turberaiete maht olla kindlasti suurem, eriti täiendavate kaitse piirangutega metsades.

Hardi Tullus Eesti Maaülikooli metsakasvatuse professor

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Teadusuuringud Turberaie võimalikkusest Eestis Metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas leiab ohtralt piiranguid nii turberaiele kui ka valikraiele. Seega polnud uurimistöö algseks eesmärgiks otsida täiendavaid piiranguid, vaid nägime vajadust neid vähendada ja pehmendada, et julgustada metsakasvatajaid ja erametsaomanikke neid raieviise rohkem kasutama. Viimasel paaril aastakümnel kehtestatud regulatsioonid on suunatud eelkõige vanametsa pikaajalisele hoidmisele, mitte aga selle kiirele ja efektiivsele uuendamisele. Edukaid näiteid metsade uuendamisest turberaie abil leidub vähe. Paremini on turberaie õnnestunud keskmise boniteediga männikutes. Näited valikraie õnnestumisest püsimetsas praktiliselt puuduvad.

Liiga palju eristamist

SAAB KÜLL: Turberaiet on edukalt rakendatud RMK Pärnumaa Surju metsandikus Uulu luitemännikute uuendamisel.

Kehtivas metsanduslikus seadus andluses on liiga palju kunstlikku, metsanduslikust terminoloogiast tulenevat eristamist. Eraldi käsitletakse turberaiet ja selle kolme alamliiki (aegjärkne-, häil- ja veerraie), valikraiet ja uudse viisina kujundusraiet. Eraldi käsitletakse seemnepuid ja säilikpuid. Samas on neis metsakasvatuslikes tegevustes väga palju kattuvat.

Tuleks kaaluda, kas viia valikraie hooldusraiete või uuendusraiete hulka. Sisult sarnane on ka aegjärkne raie ja rohkearvuline seemnepuude jätmine. Pigem võiks eristada metsa kasvu ja arengu suunamist kaitstavates metsades ja metsa majandamist (uuendamist) majandusmetsades. Euroopa metsanduslik seadusandlus ja metsakasvatuslik nõustamine on arenenud suunas, kus lageraiete alternatiivina nähakse püsimetsandust (continuous forestry), mis sisaldab endas (Eesti mõistes) peamiselt turberaieid. Continuous forest cover tähendab aga paljudes maades laiemas mõistes vana asemele uue metsa saamist looduslikul teel või metsa kultiveerides, metsamaa hoidmist pidevalt metsaga kaetuna. Turberaied Euroopas tähendavad Eesti metsanduslikust terminoloogiast lähtudes pigem suurearvulist seemnepuude jätmist. Klassikalist valikraiet rakendatakse Euroopa metsades tunduvalt vähem, kui see raieviiside ametlikust nimetamisest välja paistab. Maades, kus lageraie on keelatud, tehakse seda miniraielankidega (enamasti 0,1–0,5 hektarit, erandjuhtudel 1–2 hektarit) ja tegemist on seega pigem suurte häiludega häilraiega.

Kaks suunda Turberaiete teostamisel võib tulevikus olla kaks erinevat, eesmärgist tulenevat suunda, millest sõltuvalt tuleb esitada ka soovitused metsa majandajale või piirangud objekti kaitse-eeskirjas. Majandusmetsas, kus lageraie lubatud, on eesmärgiks metsa kiire ja ökonoomne looduslik uuendamine. Neis metsades võimaldab turberaie kasutada vanametsa puid turbena ja seemnelise uuenduse andjana. Saame ühendada seemnepuude jätmise ja aegjärkse raie võtted ning turberaiest lähtuvaid eraldi piiranguid vaja pole. Keskkonnakaitse eesmärgil on vaja piiranguid eelkõige piiranguvööndi metsade kohta. Kaitstavates metsades Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Turberaie võimalikkusest Eestis

Teadusuuringud

ja kõrge rekreatiivse väärtusega metsades on eesmärgiks vanametsa elementide võimalikult rohke ja pikaajaline hoidmine nii liikide elupaiga kui ka maastiku ilmestajana. Iga kaitseala kohta saab eraldi fikseerida, millise liigi elutingimuste hoidmiseks on vaja metsa hõrendada, alusmetsa likvideerida või teatud suurusega lageraielankidena (häiludena või veerudena) uuendada.

Tähelepanu juurkonkurentsile Peamine metsaökoloogia tõde, mida tuleb arvestada puistute loodusliku uuenemise taotlemisel, on juur- ja valguskonkurentsi vahekord metsaökosüsteemis. Põhjamaa üherindelises metsas on metsa all piisavalt valgust, metsa hõredamaks raiudes jagame allesjäävate puude vahel ümber mulla toitaineressursid ja mulla veevaru. Kesk-Euroopa toitaineterikastel muldadel tihedat puistut hõrendades antakse tekkivale uuendusele juurde kasvuks vajalikku valgust. Eestis kehtivad normatiivid ja õpiklikud soovitused turberaiete ja valikraie kohta lähtuvad liialt valguskonkurentsist kui limiteerivast faktorist puude ja puuliikide konkurentsis ja metsa looduslikul uuenemisel või metsa alustaimestiku kujunemisel. Eesti metsade väheviljakatel kasvukohtadel tuleb aga uue metsapõlve saamiseks vähendada vana metsa puude all eelkõige vanade puude juurkonkurentsi mõju, raiudes metsa hõredamaks. Juurkonkurentsi mõju tuleb vähendada rohkem, kui seni kehtivas seadusandluses on kehtestatud nii turberaie esimese etapi kui ka valikraie järel alles jääva vana metsa täiuse või ristlõikepindala kohta. Viljakatel kasvukohtadel tuleb jälgida, et soovitavate puuliikide uuendusel oleks kasvuks ja arenguks piisavalt toitaineid, vett ja valgust, aga rohurinde vohamine ja pinnase kamardumine oleks vanametsa puude poolt pidurdatud.

Rohkem nõustamist Turberaie edukaks lõpule viimiseks on oluline hooldada tekkinud uuendust valgustusraie põhimõttel. Valgustusraiet on okaspuu-uuenduse hoolda misel vähe propageeritud. Eduka okaspuu-uuenduse saamiseks on see viljakamatel aladel aga vältimatu. Kuigi turberaied on boreaalsetes metsades rakendatavad eelkõige okaspuumetsade uuendamisel ja puuliikidest eelkõige keskmise viljakusega männikute uuendamisel, puudub vajadus kehtestada seadusandlusega piiranguid teiste puuliikide või osa kasvukohatüüpide suhtes. Olulisem on metsaomaniku nõustamine: selgitades näiteks hõredaks raiutud kuusikutes ja/või liigniisketel kasvukohtadel tekkivat tormikahjustuste riski. Turberaiete juhendmaterjalides tuleb eriti rõhutada maapinna mineraliseerimise vajadust ning tekkiva uuenduse hooldamise ja valgustusraie vajadust. Raieaasta valikul tuleb lähtuda seemneaastast. Senisest enam võib soovitada kuusikute uuendamisel veerraiet. Soovitada võib turberaiel tekkiva loodusliku uuenduse täiendamist istutuse ja/või külvi teel. Samuti võib soovitada turberaiele eelnevat, 10–15 aastat enne küpsusiga teostatavat harvendusraiet, kus täius viiakse 70%-ni.

KOOLITÖÖ: Üliõpilased Järvseljal külvilapil männiuuendust mõõtmas. Kasvavad taimed konkureerivad nii maapinnast saadava toitaine kui ka valguse pärast.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Teadusuuringud Turberaie võimalikkusest Eestis

Ettepanekud muudatusteks Aegjärksel raiel nõutav esimese etapi järgne minimaalne täius on liiga kõrge ega võimalda edukat uuenduse teket ja arengut. Lähtudes Soome ja Rootsi kogemustest ning turberaiealase uurimistöö tulemustest Eestis, võib aegjärkse raie esimese etapi järgset lubatavat minimaalset täiust vähendada täiusele 30% või 150 puuni hektari kohta. Aegjärkset raiet võib lubada kaheetapilisena, sõltumata vanametsa algsest täiusest. Turberaie kordusperioodi, kogu pikkuse ja etappide arvu ning uuendus perioodi lõpus alles jääva vanametsa elementide koguse piiranguvööndi metsades saab fikseerida iga kaitseala kaitse-eeskirjas. Praegu on valikraie metsaseaduses fikseeritud eraldiseisva raieviisina. Varasemas raieviiside süsteemis, mis kehtis enne 1993. aasta metsaseadust, on valikraie kuulunud turberaiete hulka. Valikraie viimine tagasi turberaiete ja ühtlasi uuendusraiete hulka on mõeldav. Välistada ei tohiks ka varianti, et paigutada valikraie hooldusraiete hulka, kehtestades seejuures valikraiele ja harvendusraiele võrdse piirangu pärast raiet alles jääva puistu

minimaalse rinnaspindala kohta. Kehtiva metsa majandamise eeskirja alusel ei tohi kuusikutes turberaiet teha. Samas on olemas loetelu metsa kasvukohatüüpidest, kus võib valikraiet teha. Nimetatud piirang suunab valikraiete tegemise eelkõige männikutesse, mis on tormikindlad ja kus võib loota okaspuude edukat seemnelist uuenemist. Samas on kuusk boreaalsete metsade majandatavate puuliikide hulgas ainus varjutaluv puu. Metsaomanikul peab olema võimalus ja õigus katsetada turbe- ja valikraiega kõigi metsakasvukohatüüpide ja puuliikide korral. Seega soovitan lubada turberaie ja valikraie tegemist kõigis metsakasvukohatüüpides ja kõigi puuliikide puistutes. Kokkuvõtvalt loodan, et RMK tellitud turberaiete uurimistöö tulemused võimaldavad vähendada turberaietele kehtestatud liigseid piiranguid, muuta need kasutajasõbralikumaks ning tagada lageraiete suhtes alternatiivsete raieviiside senisest edukamat ja ulatuslikumat kasutust Eesti metsades. Usun, et võime usaldada riigimetsatöötajate teadmisi ja kutse-eetikat ning erametsaomanike soovi oma metsa jätkusuutlikult majandada.

Teadusvideod teevad puust ja punaseks Valminud on lühikesed videoklipid RMK rahastatud teadusuuringute tutvustamiseks. Kuni aasta lõpuni avaldatakse igal nädalal üks klipp RMK kodulehel (www.rmk.ee/teadus) ning ERRi teadusportaalis Novaator. Käsitletavad teemad ning sõna saavad teadlased on: Kuidas päästa metsist?, Asko Lõhmus Kuidas taltsutada männikärsakat?, Ivar Sibul Miks juurida kände?, Veiko Uri Kuidas raied mõjutavad metsa süsinikuringet?, Veiko Uri

Kuidas mõjutab kuivendamine süsinikuringet?, Ülo Mander Kuidas raiuda metsa?, Hardi Tullus Kuidas ennustada metsa kasvu?, Andres Kiviste Kuidas koristada metsa?, Ann Kraut Kuidas mõõta laseriga metsa?, Mait Lang Kuidas määrata puidust seeni?, Tiia Drenkhan RMK toetab säästvat metsandust arendavaid rakendusuuringuid alates aastast 2008. Selle aja jooksul on välja valitud 14 projekti, mida on tänaseks rahastatud enam kui 1 miljoni euroga. (MM)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Maailma metsad

Puhkepäev

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

August Alaskal, karge ja lummav Tekst ja fotod: Vaike Pommer

Üha rahutumaks muutuv maailm sundis mind sorima oma suurte unistuste sahtlis. Jälgima, mille jaoks väliskeskkonna või omaenda füüsise muutumise best before on kriitilisse seisu jõudmas. Üsna sahtli põhjast valisin Alaska, mis oli seal aastakümneid teokssaamise järge oodanud. Seega siis – august Alaskal. Ja esmakordselt elus otsus tasin ma lisaks binoklile reisile kaasa võtta ka fotoka, et siis kunagi kodus kamina ees taas... TEHTUD: Loo autor Arktika väraval, ümber mäed ja mägede taga Gates of the Arctic nime kandev rahvuspark, kus üritatakse elada põlisrahvaste kombel kooskõlas loodusega.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

ROHELUS: Puud on püüdnud hõivata mägede ja vete poolt katmata alad. Kas kliima soojenedes saavad neist paarisaja-aastastest hõrendikest metsad?

Foto: VAIKE POMMER

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Maailma metsad

Alaska on minus alati aukartust äratanud. On selle põhjuseks siis kõige ülim mastaapsus, kliima, floora ja fauna varieeruvus, mäestike, mäetippude, vulkaanide, liustike ja vete rohkus või hoopis tema kargus, avarus ja puutumatus. Kinnituse sellele saime juba saabumislennul Alaska suurimasse linna Anchorage’sse, kus lendur täie uhkusega kapteniinfona ja pea madallennul tutvustas enam kui 1000 km pikkust säravlumist Alaska ahelikku, selle kõrgeimat tippu ja liustikke. Õnneks juhtusin kõigest sellest osasaamiseks olema parimal vaatluskohal. Ja õnneks ma siis veel ei teadnud, kuivõrd meie Alaska-elu hakkabki sõltuma juhustest – ilmast, retkejuhist ja lenduritest: kas sulle juhtub lendur kui vaid lennumasina juht või lendur kui põneva vaatlusretke saatja. Ei olnud ma lugenud ka eesti meedia uudist, et Alaskal toimuvate lennuõnnetuste sagedus on väiksem kui kaks nädalat. Aga tean, et juba saabumise esimestest minutitest nautisin ma kohtumist oma suure unistusega.

Erakordne suvi

Fotod: VAIKE POMMER

Öeldakse, et Alaska reisi suurimaks riskiks võib kujuneda ilm. Meil sellega vedas, saime vaid paar sajust poolpäeva. Pidevalt püsis temperatuur 20 °C juures ja õhk oli nii-nii puhas. Lumistelt mäetippudelt peegelduv valgus muutis kõik värvid kirkamaks ja suurendas nähtavust veelgi. Meie vanasõna õpetab, et ilma kiida õhtul, seal aga algas iga meie päev kohalike ilmaülistusega,

PUIDUMÜÜK: Põlisrahvale kehtib puidu osas igaüheõigus – seda võib oma tarbeks tasuta varuda. Turist saab lõkkepuud osta liikumisteede äärest.

LIUSTIKUL: Kõik oli nii puhas ja vaikne, et jalajälg lumel ning krudin saapa all mõjus pühaduseteotusena.

mis lõpuks juba turundusnipina tundus. Alles hilisematest Alaska uudistest olen leidnud, et 2015. aasta suvi oligi seal erakordne ja seda mitte minu või Barack Obama visiidi pärast. Veelgi erakordsem on aga sealne temperatuuri kõikumine, mis ulatub Fairbanksis mõõdetuna talvisest miinus 54,4 °C suvise pluss 30 °C. Või siis tõusu ja mõõna vahe, mis Cooki maanina äärses lahesopis, kus me käisime valgevaalu imetlemas, on 13 meetrit. Valida Alaska kümnete rahvus-, loodus- ja metsaparkide hulgas, mis on loodud arktika, fjordide, liustike ja metsade, st looduse puutumatuse kaitseks, on keeruline. Parkide arvukad loodus-, vaatlus-, uurimis- ja teaduskeskused on väga kaasaegsed, põhjaliku ekspositsiooni, rohkete infomaterjalide, kinosaalide, puhkenurkade ja rändaja jaoks vajalike teenustega. Reisi teisel päeval sõidame üle 400 km põhja, et jõuda Denali rahvusparki, mille pindala on 24 600 km², kuid puhvriks olevate metsaalade ja kõnnumaadega läheneb see juba Eesti pindalale. Suuruse ja ohutuse pärast on rakendatud rahvuspargi oma transporti, kõik muud liikumisvahendid jäetakse parklasse. Parki ei loodud vaid imelise Kesugi mäestikuala tarvis, vaid ennekõike selle regiooni liigirikka loomastiku kaitseks, aga kõik giidid alustavad uhkusega juttu ikkagi Põhja-Ameerika kõrgeimast McKinley tipust, mis täies ilus olevat vaadeldav vaid 30% päevadest. Tipu ümber käib pidev info muutumine, alles mõõdeti tipp 26 m võrra madalamaks, äsja taastati endine nimi. Barack Obama isiklikult andis septembri lõpus tehtud visiidi ajal edasi Valge Maja sõnumi –

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Maailma metsad

mäele ametlikult Denali nime andmisega austatakse põliselanikke. Selget ja kuiva ilma jagus ja nii saime mäetippu imetleda taas ja taas.

Metsa igale maitsele Wrangell-St Eliase rahvuspark on USA suurim, kuulub maailmapärandisse ja öeldakse, et see ala on peale viimast jääaega muutumatuna püsinud. Nelja mäestiku kokkusaamiskohas on võimalik imetleda Põhja-Ameerika üheksat kõrgeimat tippu. Oleme igikeltsaalal, mis eelkõige väljendub puuliikide vahetumises, meie liikumist saatnud torkav kuusk asendub tasapisi musta kuusega. Muutub ka muu taimestik, mis on vaid kaitsva lumepaksuse kõrgune. Muidugi ei jagu ka siin mõnest päevast, et pargiga lähemalt tuttavaks saada. Sellele ei aidanud eriti kaasa ka pargi poolt pakutavad ametlikud retked, mis on küll väga mängulised, aga orienteeritud ikkagi Ameerika padulinlastest siseturistidele, kellel on huvitav teada saada, et ka karu kakab ja metsas kasvavad seened on söödavad. Aga valikute paljusus annab kõigile võimaluse ja meie valisime oma giidide Dani ja Hendrik Relve julgestamisel ja juhendamisel nii märgistatud kui märgistamata radadel toimuvad retked.

Puhkepäev

Alaska metsad laiuvad 489 672 km²-l, mis on enam kui 11-kordne Eesti pindala. Omandi järgi kuulub 51% metsadest föderaalvalitsusele, 25% on kohaliku omavalitsuse ja haridus- ning teadusasutuste metsad ja 24% kuulub põlis rahvaste ühendustele. Meie esmakohtumisel esindasid puuliike narmendav paberikask, haab, punane lepp, lõhnav ja must pappel. Põhja poole liikudes said domineerivaks okaspuud: valge, sitka, torkav ja must kuusk. Juba mõne reisipäeva järel sain selgeks, et mõiste metsamassiiv tegelik tähendus on lõpmatus – kümneid kilomeetreid silmapiirini ulatuvat liigendamata metsa, mida peale kõrguvate mäetippude ei haki ükski trass, liin või tee. Kogu reisi jooksul ei näinud me ühtegi raielanki, küll aga ääretuid põlengualasid. Olime loodusmetsades, mida ei olnud kujundanud inimtegevus, vaid igikelts, tuli, putukad ja lumi. Alaskal paikneb Ameerika suurim, juba 1907. aastal loodud, föderaalse alluvusega ja riikliku metsateenistuse poolt majandatav Tongassi metsa ala (National Forest), pindala ligi 70 000 km². Teise, liustike, maavärinate ja vulkaanide poolt kujundatud Chugachi metsaala (National Forest) suurus on 24 000 km². Ka neis metsades ei ole puit kõige olulisem ressurss, kuigi puidu

Foto: VAIKE POMMER

ENESEÜLETUS: Järjekordsel mägimatkal jõudsime püstloodis kaljuseinani, mis kõrgusekartjale tundus ületamatu. Sama võimatu oli tagasipöördumine, sest liikusime märgistamata rajal. Asjade edasist käiku võib nimetada eneseületamiseks, mille tasuks oli kaljuseina taga avanenud imeline järvepärliga vaade.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Maailma metsad

sisetarbimine on viimase kümne aastaga kahekordistunud. Puitu varutakse erinevate raieviisidega: õrna ja õhukesekoorelise sitka kuuse puhul kasutatakse lageraiet ja alad uuendatakse, teiste liikide puhul on valdav aegjärkne raie. Tüveste väljavedu toimub helikopteritega ja töötlemine peamiselt kagu piirkonnas paikne vates väikesaeveskites.

Mänguhoos mõmmikud

Foto: VAIKE POMMER

„Kui te ei ole kohanud keepi kandvat ulukit – jätke oma kilekeep koju. Loomad võivad pageda tuule eest, ent neil pole midagi vihma vastu, nii ka meil – ka meie ei sula vihma käes, nii et kui soovite näha, mis on järgmise künka taga, võtke kaasa oma kerged, painduvad vihmapüksid.” Just selline oli meie Alaska kohaliku giidi Dani saadetud õpetus reisivarustuse valimiseks. Esimene loom, keda Alaskal kohtasime, oli põder, kes seisis rahulikult teeäärses lontsikus ja lausa poseeris meie reisiseltskonnale. Olin pettunud või ehk hoopis kade, et inimesed nii tava pärasest asjast vaimustuda suudavad. Õnneks on meil juba järgmisel päeval vaatlusretk Denalis, kus väidetavalt elab 39 liiki imetajaid, 167 linnu- ja 10 kalaliiki, ning 1 liik kahepaikseid. Et nendest võimalikult paljudega kohtuda, alustasime hommikul kell 5. Õhtuks kujuneb kohtumiste bilanss igati positiivseks – grisli poegadega teed ületamas ja selleks ligi 100 m piki maanteed patseerimas, grislid jõesängis kalu püüdmas, hulgi ja üksikult karibusid, kahte liiki mägilambaid, määramata liike piiksujaid ja ümisejaid, maaoravaid,

lumekanu, erinevaid püüsid ja palju teisi tundralindude liike. Rebast, ilvest ja hunti me ei kohanud, aga selle kompensatsiooniks näidati Alaska huntide elust põhjalikku filmi. Järgmiseks kohtumiseks karudega on meil päev Clarki järve rahvuspargis, mis asub teedest puutumatus looduses ja kuhu pääseb vaid vesilennukitega. Clarki järv on enam kui 10 km pikk ja täies ulatuses hästi vaadeldav. Järve ümbruses elutseb ca 70 grislit ja veidi vähem baribale. Nägime karusid poegi kantseldamas, kala püüdmas, ujumas, lihtsalt uitamas, aga kõige põnevam vaatepilt oli kahe karu kohtumine – pojaga karu kamandas võsukese vette, tõusis tagajalgadele ja jäi lähenejat ootama. Ka tulija tõusis tagajalgadele ja siis käis hirmsa lõrina saatel esikäppadega paras müselemine. Kümne minutiga tehti sotid selgeks ja mindi oma teed. Peale nähtut ei ole minule enam mõtet rääkida, et karud mõmisevad, võib-olla ehk siis vaid talveunes. Baribalid, kellel väidetavalt on koerast kordades parem haistmine, tajusid ehk meie kohalolekut ja kalastama ei tulnud. Järvel elutses arvukalt ka sulelisi – parte, hanesid ja ka luiki – ning kaldametsa haralised puud oli soositud pesapaigaks valgepea-merikotkastele. Kotkastega kohtumine muutus juba sama sagedaseks kui kohtumine lumelammaste ja Dalli lammastega. Liikus arvamus, et seal kõrgustes võiks elada mägikits. Minu hinnangul näeb ta välja nagu sarvedega risttahukas ja selline peletis ei sobituks kuidagi siinse majesteetlikkuse keskele. Veidi ähmaseks jäi ka kohtumine okasseaga. Meie anestesioloogist matkakaaslane märkas raja kõrval mingit tompu. Uurimisel selgus, et tegemist on okasseaga ja kuna teda enam reanimeerida ei õnnestunud, jätkasime oma retke. Gurmaanide jaoks aga andis Dan okasseasupi retsepti: võta suur keedunõu, täida veega ja aseta tulele. Kui vesi keeb, lisa okassiga ja kivid vahekorras 1:5. Keeda, kuni kivid on pehmed, siis viska okassiga leemest välja ja head isu!

Rehepaplus ja kullapalavik

SOINE SÜDA: Kunagine laamade liikumine on tekitanud Anchoragest lõunasse hiigelsuure soostunud ala, mis alles hakkas end sügisvärvidesse sättima.

USA pindalalt suurimas osariigis elab Vikipeedia andmeil ligi 700 000 inimest, kellest ⅔ elab linnades ja suuremates asulates. Asustustihedus on 0,42 inimest/km², Eestis on see 29. Elanikkond on üks rahvuste paabel, põliselanikke on vaid ca 16% ja neile anti alles 1970-ndail võrdsed õigused

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Maailma metsad

Puhkepäev

Foto: VAIKE POMMER

KALALE: Veel eelmisel sajandil oli lõhe oluline karu- ja koeratoit. Nüüd on Alaska looduslik lõhe, keda siin käib kudemas viit liiki, läinud moodi inimeste toidulaual ning kalastusturism ja kalatööstus pakub tuhandeid töökohti.

ameeriklastega ehk siis nn valgete inimestega. Kuna Alaska elu on väga selgelt sesoonne, siis tegin enda jaoks lihtsa jaotuse: paiksed, kahepaiksed ja turistid. Paiksed inimesed elavad aastaringi ühes ja samas kohas, kas linnades või siis kusagil looduses. Kahepaiksed elavad sesoonselt – talveelu ja suveelu, mis algab mais ja lõpeb juba septembri poole peal. Turistide, st meie olemust Alaska muuta ei suutnud. Esimesel soodsal võimalusel lõi rehepaplus välja. Meil oli võimalus minna organiseeritult kuulsat alaska lõhet püüdma ja retke hind oli 250 $. Meieni jõudis info, et kohalikel veekogudel on võimalik kalastada 35 $ tuusikuga lausa kolm päeva. Kohe läkski käiku plaan B, kus kuus kalameest ja uudishimulik mina läksime Dani saatel kala retkele. Mõned kilomeetrid veereval klibul käimist ja mingi veesilma ääres me olimegi. Minu arvates oli vesi nii madal, et seal võis olla vaid mõni räimesuurune lest, sest kõik teised liigid oleksid pidanud poolest kerest veest välja paistma. Mõne aja pärast loobuti pingutamast ja marssisime bussi juurde tagasi. Katset korrati veel paaril veekogul, aga püügitulemust see ei muutnud. Oma mõtteid või tundeid keegi meist sõnadeks ei vorminud ja kojusõit toimus suures vaikuses. Küll aga näis mulle, et Dan muigas, kui

registreeris järgmisel päeval pakutud kalaretkele minejaid. Kõik läksid ja kõigil oli kalaõnne. Lõpetuseks tuleb tõdeda, et kullapalavikku keegi meie reisiseltskonnast ei haigestunud, kuigi käisime Alaska vanimas ja veel tänagi toimivas kaevanduses. Kulda oleks vaja läinud küll, sest Alaskal oli meie jaoks ikka väga kallis. Ostsin oma senise elu kalleima võileiva, mis maksis 15 $ ja mille tellimiseks tuli täita pea A4 suurune paber. Tõe huvides tuleb märkida, et ega ma seda korraga ära süüa ka ei jaksanud. Koertekasvandustes käisime ja koerterakendiga sõitsime. Varem olid koerad suuremad ja kelgud raskemad. Tänased sõidukoerad tunduvad koosnevat ainult lihastest, tunnevad 40 käsklust ja naudivad liikumist. Jätkuks vaid loomaõiguslastel mõistmist 1000-miiliseid koerte võidusõite mitte loomapiinamiseks kvalifitseerida ja keelustama hakata. Virmalisi ei näinud, sest need tulevad alles septembris, aga virmalistevahi töö tundus väga ahvatlev, ainuüksi juba aurora polaris kõlab uhkelt. Alaskalt naastes tundsin end kui palverännakult tulnu – kõigest, kõigest vabana. Paari nädala möödudes leidsin, et Alaska ongi muinas jutt – sõnul seletamatu ja kirjas kirjeldamatu, seal lihtsalt peab olema.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Pärandkultuur

Pärandist Pärnumaal Tekst: Vaike Pommer Fotod: ERM, RMK

Uue aasta alguses seame ikka uusi ja kõrgemaid sihte ning mõtleme isegi uusi mõtteid. Tihtipeale selgub, et need mõtted ei olegi kulda väärt, vaid lihtsalt taasleitud vana. Mõnele ei meeldi ausus, mõnele ei meeldi kuld; mõnele ei meeldi minevik ja mõnele kodune muld. Tulijale kõik on võõras, olijatel kaob kultuur; minejatel tuhmub mälu ja väikest õgib ahnelt suur. Need lauluread on kui tänase Eesti kirjeldus, aga Justament laulis sellest juba ligi kolmkümmend aastat tagasi. Jätame seekord Pärnumaaga seotud tuntud ütluse „tuleb nagu Vändrast saelaudu” tausta mõtestamata ja keskendume haridusele. On ju haridus või õigemini selle rahastamisprobleemid aastaid kirgi ja erimeelsusi kütnud. Et mälu ei tuhmuks, tuletame meelde, kuidas Pärnumaal jõuti selleni, et haridus on valgus ja vaid haritus saab olla tagatiseks, et olijatel ei kaoks kultuur. Pärnumaa pärandkultuuri otsijad leidsid ja kaardistasid ligi kolm ja pool tuhat pärandkultuuriobjekti, millest ongi tehtud alltoodud valik.

Murru-Peetri külakool

Foto: RMK

Kool algas sügisel mihklipäeva paiku ja lõppes siis, kui koolmeistril algas kevadtööde aeg. Murru küla kuulus Tõstamaa mõisale. Viimane mõisnik, orientalist Alexander Staël von Holstein (1877–1937), hüüd nimega Tark parun, ehitas talupoegadest rentnikele taluhooneid. Kuna kohapeal oli palju 1688. aastal õppis Audru kihel- maakivi ja vähe metsa, siis konnas köstri käe all 17 poissi. ehitati hoonete välisseinad 1765. aastal oli Audru vallas 14 maakividest ning sisevooderdus kooli, kus õpiti lugemist ja viit tehti Tõstamaa tellistest. Seinad piiblisalmi. Murru külas Peetri pidid olema sirged ja ühepaksutalus tegutses külakool kuni aas- sed. Uus maja ei tohtinud olla tani 1917. Mis ajast alates, pole väiksem kui vana. Aastas ehitati täpselt teada. Koolis käisid ka tavaliselt üks renditalu, kui teiste Tõhela kandi külade lapsed. rohkem, siis pidid need asuma Koolmeistriks oli Kõrtsi Jüri, mõisa erinevates otstes. kes oskas ka viiulit mängida. Murru, Tõhela ja teiste külade Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Foto: RANDO KALL

Käes on hingedeaeg – pime, udune ja end vaid harva ilmutava päikesega aeg. Valguse ihaluses süütame küünlaid, sest pärimuse kohaselt aitab see leida esivanemate hingedel teed koju. Tavalisest sagedamini leiame ka tee esivanemate kalmudele, et sealgi küünlaid süüdates esivanemate pärandist mõelda. Kas oskame või viitsime tänases kiiruses ja infomüra virrvarris mõelda, mis on selle pärandi tegelik tähendus ja väärtus? Heiki Ärm Pärnumaa metsaülem

Riigimets Pärnumaal on pärandkultuuriobjektidest rikas. Endised kroonumetsad peidavad tühjenenud metsavahikohti, lagunenud raudteejaamu, -harusid, sillapäid, võsastunud luhaheinamaid ja palju muud mäletamisväärset. Rahvaluuleteadlane Oskar Loorits on koondanud kogumikku „EndisEesti elu-olu II” huvitavat rahvapärimust, keskendudes just metsandusele ja jahindusele. Pärnumaa kihelkonnad on seal olulise panusega esindatud, väga haarav lugemine. Tähelepanuväärne on kohaliku kooliõpetaja Aadu Kollamaa käsikirjaline uurimus Laiksaare vallast 1863–1950, mis käsitleb paljusid valdkondi alates haridusest ja lõpetades metsandusega. Paraku ei soosi tänane demograafiline olukord ja linnastumine pärandkultuuriobjektide säilimist. Inimtühjad piirkonnad jätavad unustusse kunagise vilka elutegevuse ja loodus teatavasti tühja kohta ei salli. Nautigem siis loodusväärtusi ja mõelgem tulevikule, unustamata olnut!

Pärandkultuur

aastal Pati-Ristiküla koolimaja. Ruumikitsikuse tõttu ehitati 1874. aastal juba suurem koolimaja, mis 15 aastat hiljem põlema läks, kuid suudeti veel samal aastal taastada. Praegu viitavad vanale kohale vaid mälestused ja säilinud puud ja põõsad. Kooli maadel oli rentnik, kes algselt elas koolimajas, hiljem rajas endale naabrusse talu. 1934 leiti, et vanad kooliruumid ei vasta tervisekaitse nõuetele ning otsustati ehitada uus kooli- ja rahvamaja. Vana maja jäi kasutusele internaadina. Töödega alustati 19. septembril 1935 ja uue hoone pidulik avamine toimus 3. oktoobril 1937. Siin tegutses Pati-Ristiküla noorsooselts Elu ja vabatahtlik Pati-Ristiküla tuletõrjeselts. Koolimaja ehitus maksis 27 860 krooni, rahvamaja ehitamiseks annetas Ristiküla rahvas 2650 krooni. Uues koolimajas oli kolm klassiruumi, avar saal, kantselei ja kõrvalruumid, teisel korrusel õpetajate korterid. 1973. a suleti Ristiküla kool õpilaste vähesuse tõttu. Hiljem on hoonel olnud mitmeid omanikke, vahepeal seisis see ka pikalt tühjana. Praegu on elamuna kasutatava maja seisukord hea. (Kaardistaja Kadri-Aija Viik) ERM Fk 543:116

Foto: RMK

talupõllud olid ümbritsetud kivi- pulmalaudu, lapsi oli umbes aedadega, mis jooksid piki kogu 35–40. Laste karistamiseks oli talupiiri. (Kaardistaja Madis Kuningas) vitsakimp. Aastal 1868 sai kool kohaliku köstri valmistatud kolme Lavi kool registriga oreli: kahe puu- ja ühe tinavilega. Koolis hakati õpetama ka mitmehäälseid laule, mis sellel ajal oli uudne. 1861. aastal ehitati samale kohale uus koolimaja, hiljem tehti juurde magamistoad. Magati põrandal, kodust kaasavõetud põhukottidel. Uueks Koolimaja ehitati Lavi talu õpetajaks sai Moorits Treufeldt. maale 1830. Sunniviisiliselt Koolis algas uus ajajärk. Kes pidid kooli minema need kooli ei tulnud, maksis trahvi, lapsed, kes ei mõistnud lugeda. vitsaga karistati harva. Karis Kes lugeda oskasid, aga tahtsid tuseks pandi ahju juurde kas ka kirjutamist ja rehkendamist püsti või põlvili seisma, sakutati õppida ning keda vanemad jõud- juustest või kõrvadest. Õpetaja sid ja tahtsid koolitada, läksid Treufeldti ajal oli Lavi kool samuti kooli. Lugemiseks oli ilmalike tarkuste õpetamise piibliraamat ja päheõppimiseks poolest üks paremaid. katekismus. Esimene Lavi 1885. aastal õnnistati pidulikoolimaja põles 1846. aasta kult Kilingi valla uus telliskivist küünlapäeval maha, selle pani koolimaja Lavil. Kool tegutses põlema koolipoiss J. Saar selles hoones kuni 1950. aastani. Tammeniidust, et kooliskäimi(Kaardistajad Helve ja Värdi Soomann) sest priiks saada. Edasi peeti kooli Lavi talu elumajas. Ristiküla koolimaja Koolimaja süütaja leidmiseks võetud ühepikkused õlekõrred Ristikülas hakati haridust andma ja antud igale lapsele üks ham- 19. sajandil. Esialgu käisid lapsed maste vahele. Lastud siis, kõrs korra nädalas koos Kuluveski talutares. Edumeelsemate talusuus, kolm tiiru ümber tuleaseme joosta ja öeldud, et kelle meeste algatusel valmis 1852. suus kõrs jooksmise ajal pikemaks kasvab, see ongi süüdlane. Pärast jooksu mõõdetud kõrred ära ja leitud, et Saare kõrs olnud teistest lühem. Pärimise peale vastanud poiss, et tema oli koolimaja põlema pannud ning kartnud, et kõrs kasvab pikemaks, sellepärast hammustaski tüki otsast ära. 1856. aastal käis Halinga kindralist mõisaomanik, kes sellel ajal oli ka koolide revident, kooli katsumas. Kooli pikad lauad meenutasid endisaegseid

Puhkepäev

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Sündmused

Partneritega jahil, seekord veretul Tekst: Katre Ratassepp Fotod: Gert Kelu

Oktoobris kutsus RMK oma sõbrad ja koostööpartnerid jahile – seekord mitte Saaremaale traditsioonilisele hirvejahile, vaid hoopis Tallinnasse vereta jahile. Avati loodusfotovõistluse „Vereta jaht” parimate tööde näitus, õpiti ise fotokunsti ning meenutati varasemaid ühiseid võsasragistamisi.

Eriauhind:

Hotell Pesa eriauhind läks Tõnu Nooritsale (paremal), kes püüdis pildile armsad pardipojad. Kätt surub Margus Leivo.

Peidupilt:

Meister:

XVIII Vereta Jahi meister Jarek Jõepera võitis sama tiitli ka 2002. aastal. Mõlemal korral tõi tunnustuse jänesefoto.

Ajakirja Horisont eriauhinna saanud Hendrik Relve sõnul polnud ta enne selle peale mõelnudki, kui hästi sookurepaar sookasemetsa sobib.

Tervist!:

Jahipasuna asemel avas fotojahi Aigar Kallas, kelle eestvedamisel veedeti ligi kolm tundi loomadest, fotodest ja muust rääkides.

Varitsus:

Ingmar Muusikuse töötoas sai selgeks varitsemise. Telk on kerge, sobib kasutamiseks nii maal kui vees.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Sündmused

Puhkepäev

Lähivõte:

Urmas Tartes õpetas märkama detaile ja kuna liblikaid ja putukaid ei leitud, sai kauni mikrovõtte teha ka projektoripuldist.

Trofeepilt:

Eelmise aasta RMK ühisjahi meistri Tõnu Ehrpaisi lastud loomal sarvi polnud, seega sai ta traditsioonilise trofee asemel kingiks Jarek Jõepera foto võilille nosivast metskitsest.

Huuberti tänu:

Saagiga:

Kuna elus metsloomi taga ei aetud, kuulutati ühispildi tegemise eel seekordseteks jahimeistriteks puuvestjad Ott Olesk ja Karl Purgi, kelle loodud põdrapere näeb ka edaspidi RMK Tallinna kontori taga pargis.

Fotod: GERT KELU

RMK jahindusspetsialist Uno Vait sai eelmisel aastal kena kingi – Saaremaa suurimate sarvedega hirv Huubert jättis RMK looduskaamera platsi veerde tänuks toodud toidu eest oma sarved. Need leidsid nüüd auväärse koha seinal.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Sündmused

Muinasjutt Sagadi moodi Tekst ja fotod: Krista Keedus

Sel aastal korraldasid RMK töötajate laste jõulupidu muinasjutumaailma tegelased, ratastega saanil jõudis vaatamata tormiilmale kohale ka jõulumees.

Metsanõiad:

Lõkke ääres pakkusid metsarohtudest keedetud jooki eriti hirmsad, kuid sellevõrra lusta kamad nõiamoorid.

Käbist linnuks:

Käbitantede käe all sai männikäbist öökull ... või hoopis vares!

Päkapikumemm:

Piparkoogikausiga korstnapäkapikk ootab pisikesi külalisi igal aastal.

Laulev jõulumees:

Laule ja luuletusi tuli nii lastelt jõuluvanale kui ka jõuluvanalt kogu kuulajaskonnale.

Laste lemmikud:

Kõige populaarsemad muinasjututegelased Elsa ja Anna poseerisid veel pikalt peale peo ametlikku lõppu oma väikeste fännidega.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Sündmused

Puhkepäev

Ettevalmistused suveks:

Fotod: KRISTA KEEDUS

Lillede ja liblikate asjus andis pojale näpunäiteid Kunnar Klaas RMK Põlula kalakasvandusest.

Võlupliiats:

Lotte loodusmängu jutupliiatsist sai küsimusi ja vastuseid välja võluda.

Muinasjutt läbi:

Kõik tegelased kogunesid jõulupuu alla ühispildiks, et siis taas muinasjutumaale naasta.

Puhkepäev Spordiklubi VÕTA MEIEGA ÜHENDUST:

spordiklubi@metsasobrad.eu www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

Heitlus palliplatsil

KUUPÄEV

ÜRITUS

23.01

Estoloppet 32. Viru Maraton Mõedakul, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

30.01

RMK Kõrvemaa suusamaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

07.02

Estoloppet 18. Tamsalu-Neeruti Maraton Uudekülas, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

13.02

Estoloppet 18. Alutaguse Maraton Pannjärvel, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

14.02

5. Tartu Teatemaraton / Avatud Rada Otepääl, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

21.02

44. Tartu Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

23.02

Jäärajasõit SK Metsasõbrad karikale Lääne-Virumaal, osalejatel tasuda kütusetasu 5 eurot.

28.02

Estoloppet 18. Tallinna Suusamaraton Kõrvemaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

05.03

Estoloppet 42. Haanja Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

Tekst: Ulvar Kaubi Foto: Ott Otsmann 14. novembril toimus Viljandis XVIII Eesti metsatööstusettevõtete korvpalliturniir, mille sellel aastal korraldas Combimill Sakala OÜ ja kus osales üheksa võistkonda. Võitis Raitwoodi võistkond, kellele järgnesid Lemeks Grupp ja Stora Enso Eesti. RMK võistkond koosseisus Silver Näkk, Romet Jürgenson, Rein Kilgi, Algis Kork, Jaanus Suvi, Jaanis Ansi ja Meris Süsta jagas sõbralikult V–IX kohta. Kolmepunkti visetes tunnistati turniiri parimaks Georg Kaasik. Järgmise aasta turniiri korraldab AS Rait. Õnnitleme võitjaid ja kõiki osalejaid!

PARIMATE OOTEL: Combimilli korraldatud XVIII EMPL-i korvpalliturniiri auhinnalaual ootasid esikolmikut karikad tekstidega „parim”, „peaaegu” ja „enam-vähem”. Parimaks tunnistati Raitwoodi mehed.

Pallimängude treeningajad Võrkpallihuvilised on oodatud Metsasõprade klubiga liituma ja osalema treeningutel:

Tennisehuvilised on oodatud klubiga liituma ja osalema treeningutel:

TARTUS Kivilinna kooli võimlas (Kaunase pst 71) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Arvo Lind, arvo.lind@rmk.ee

TALLINNAS Tere tennisekeskuses (Sõjakooli 10) pühapäeviti kell 19.00–20.30, kontakt: Kadri Alasi, kadri.alasi@envir.ee

TALLINNAS Mustamäe gümnaasiumis (Keskuse 18) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Taivo Denks, taivod@gmail.com

RAKVERES Linnuse tennisehallis (Linnuse 5) pühapäeviti kell 16.00–17.30 kontakt: Lea Ong, lea.ong@rmk.ee TARTUS Tähtvere tennisekeskuses (Laulupeo pst 19) esmaspäeviti kell 20.30–22.00 kontakt: Meelis Tamm, meelis.tamm@rmk.ee

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Loodusblogi

Puhkepäev

Noppeid loodusblogist RMK kodulehe loodusblogis saab end kurssi viia looduse kaitseks tehtavate töödega, jälgida hirvede elu Saaremaal ning avardada silmaringi looma-, linnu- ja taimeriigis toimuva suhtes. Ants Animägi näitab pilte ja Kaupo Kohvi tehtud droonivideot Harilaiu rannikumaastiku taasta misest Saaremaal. Kui varem on seal raiutud mitmekümnel hektaril kasvanud männikultuur, siis novembris juuris Häädemeeste perefirma OÜ Tuisu 8 ha suurusel alal raiest maha jäänud kände. Varasemad raietööd ja nüüdne kännu puhastus võeti ette, et Harilaiust saaks taas sobiv elupaik haruldastele taimedele, mere lindudele ja kõredele.

Foto: ANTS ANIMÄGI

Juurimine Harilaiul

VISAD KÄNNUD: Kuna männid ei tahtnud omal ajal Harilaiu sobimatutes tingimustes kuidagi kasvama minna, korrati istutust mitme aasta vältel. See muutis kännujuurimise üsna vaevaliseks.

Tiit Hunt jälgis hoolsalt Põlulasse üles pandud kalakaamerat ning sai teada, et forellipesasid võivad rüüstata ka sinikael-pardid. Seni on nende lindude toiduks peetud veetaimestikku ja veekogu põhjas elutsevaid putukavastseid, limuseid, koorikloomi jt selgrootuid, ent videopilt kinnitab üheselt, et sarnaselt kurvitsalise veetallajaga sõelub ka sinikael jalgadega tallates välja mudasse või liiva-kruusa sisse pugenud toidu palakesi. Kas forellimunade sõelumine ja marjaõgimine on vaid Põlula andekate partide õpitud ning sihipärane tegevus või sinikaelte laiemalt levinud praktika, pole teada.

Kaader looduskaamerast

Sinikaelad rüüsteretkel

VAAT KUS!: Enne otseülekandes „vahelejäämist” kostus kalakaamera mikrofoni mitmel päeval vaid lobistamist ja pladinat, siis ilmusid pilti ka reeturlikud jalad ja ablas nokk.

Vajalikud säilikpuud

Foto: KRISTJAN TÕNISSON

Kristjan Tõnisson selgitab, miks jäetakse raielangile alles säilikpuid. Põhjus on lihtne – suured puud, mis tormidele vastu peavad, kasvavad edasi ja lisavad mitmekesisust muidu ühtlasse majandusmetsa. Aga ka need säilikpuud, mis tuultele alla vannuvad, on pikali kukkununa elupaigaks mitmetele liikidele, mille püsima jäämiseks on vajalik suuremõõtmeline lamapuit. Seega on säilikpuud olulised elurikkuse kandjad majandatavas metsas.

MITU KASU: Säilikpuu rikastab peale kasvavat metsapõlve ning on ka kuivades ja maha kukkudes paljudele liikidele elupaigaks.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Välismaised jahimehed Eesti metsades ehk ühe suure karu lugu Tekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

Tänu rikkalikule ulukipopulatsioonile on Eesti jahituristide seas hinnatud paik. Jahipüssiga välismaalane ilmus meie metsadesse üsna peatselt pärast Eesti Vabariigi sündi 1918. aastal ning alates sellest on jahil olnud oma kindel koht nii inimeste- kui riikidevahelistes suhetes. Otsa tegid lahti siin resideerivad diplomaadid, kui Riigimetsade Valitsus asus neile ja esimese Eesti Vabariigi valitsuse liikmetele ning teistele tähtsatele tegelastele ühisjahte korraldama. Eeskuju võeti mujalt Euroopast, kus analoogsed üritused olid vägagi populaarsed. Menukaks osutusid nad siingi. Võimalus argirutiinist välja tulla ning ametivendadega palju vabamas vormis suhelda tõid ühisüritusele kokku pea kogu diplomaatilise korpuse olenemata maa ilmavaatest või usutunnistusest.

Vähetähtis polnud ka jahi lõpus toimuv pidulik sööming koos heade napsudega. Üldjuhul korraldati kaks sellist jahti aastas, tavaliselt oli tegemist kas jänese- või kitsejahiga. Igal juhul võeti asja tõsiselt ning jahisaak oli alati korralik. Riigimetsade Valitsus suutis selliseid esindusjahte korraldada kõikjal Eesti mandriosa metskondades, see omakorda andis diplomaatidele võimaluse näha ka elu Tallinnast väljas. Nende kaudu said Eesti jahiolud tuntuks ka mujal Euroopas, näiteks

VIISAKALT: Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme koos külalistega Ida-Saksamaalt Porkunis jahil 1983. Lips ja valge triiksärk käivad asja juurde.

Saksamaa saatkonna sekretär avaldas 1935. a ajakirjas Wild und Hund pika ja vägagi positiivse kirjutise Eesti jahioludest.

Ajad muutuvad, jahimehed jäävad

1934: Diplomaatiline jaht Sutlema metskonnas, mille käigus tabati 17 jänest, kaks rebast ja üks laanepüü. Vasakult Venemaa suursaadik Aleksei Ustinov, Venemaa kaubandusesindaja Vladimir Parušin, metsamajanduse büroo juhataja Franz Reidolf, ministrid August Jürmann, August Kerem, Johannes Zimmermann, Oskar Köster, Nikolai Talts ja Heinrich Laretei.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Iseseisva Eesti kadumisega lahkusid ka diplomaadid, kuid päris tühjaks meie mets võõramaistest püssimeestest ei jäänud. Diplomaatilistele jahtidele üsna sarnaseid ettevõtmisi hakkasid korraldama mitmed organisatsioonid eesotsas metsamajan ditega. Mõnigi metsamajand spetsialiseerus vaid kõrgete

Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

VÄÄTSA: Välismaa jahituristide vastuvõtukeskus asus Väätsa jahimajas.

majutustoad, köögiruum ja ka baar, kuid ööbima julgeolek välismaalasi Väätsale siiski ei lubanud. Igal õhtul sõidutati nad Tallinna magama ja hommikul giidi saatel jälle tagasi. Keskmiselt käis Väätsal aastas jahti pidamas kümmekond sakslast, soomlast ja rootslast, kütiti peamiselt põtru ja metssigu.

Karu versus soomlane 1987. a septembris lasi soomlane Risto Pulkkinen Väätsal maha 420 kilo kaalunud pruunkaru, keda peeti üheks oma liigi suurimaks. Lastud karu nahk

hinnati 420,45 punkti vääriliseks, millega ta on tänini Eesti ede tabelis ülikõrgel kohal. Kui asi avalikkuse ette jõudis, vallandus üleüldine pahameeletorm, mis suuresti kantud just tärganud uuest rahvuslikust eneseteadvusest ja mille sisu oli ühemõtteliselt suunatud raha eest siia meie loomi tapma tulevate välismaalaste pihta. Lugu päädis sellega, et kütt ei saanud koju kaasa viia ei lastud looma nahka ega koljut, nõrgaks lohutuseks sai ta aga mälestuseks lastud karu 18 cm pikkuse peeniseluu. Mis sai aga rekordkarust edasi? Nahk ja kolju lasti trofeemeistril vääristada ja nad leidsid endale aukoha Väätsa jahimaja saali seinal. 2009. a puhkes jahimajas suur tulekahju, milles väärt trofeed õnneks küll kahjustamata jäid. Poolpõlenud hoonesse selliseid asju aga jätta ei tahetud ning samal aastal kingiti omal ajal üksjagu segadust põhjustanud karunahk ja kolju RMK Sagadi metsamuuseumile. Tänaselgi päeval on nimetatud esemed muuseumi trofeedekollektsiooni vaieldamatud kroonijuveelid. Fotod: RMK SAGADI METSAMUUSEUMI ARHIIV

parteibosside jahtide korraldamisele. Moskva kõrgete ametimeestega tegelemisel oli mängus ka omakasu, kuna neist olenes hädavajalike rahade, fondide ja limiitide eraldamine. Üldjuhul tasusid sellised ettevõtmised ära ning rahul olid ka seltsi mehed Moskvast, kes said lahkudes kaasa lastud trofeed ning korraliku koguse põdra lihast suitsuvorsti. Mitmed metsamajandid rajasid oma maadele jahtide tarbeks tolle aja kohta vägagi esindusliku infrastruktuuri – kerkisid uhked jahimajad, kantslid ja söödarajatised. Mõnikord mindi asjaga ka silmnähtavalt liiale, nii oli näiteks Kullamaa metskonda, mille jahilossi kasutasid peamiselt parteibossid, rajatud kõrgiste, kus allkorrusel oli köök ja üleval diivan koos värviteleviisoriga. 1983. a avati pidulikult Järvamaa Metsamajandi Kaitsemetsa katsepunkti hoone. Tegelikult kujunes sellest hoopis Väätsa jahimaja, kuhu üsna pea hakati müüma tuusikuid välismaa jahi turistidele. Tegemist oli puhtalt „Inturisti” käpa all toimunud äriga, suures valuutahädas vaevlev riik pani selle teenimiseks tööle kõik võimalused. Jahi majas ehitati külalistele eraldi

Puhkepäev

UHKE LOOM: Soome jahimees Risto Pulkkinen palju sekeldusi põhjustanud hiigelkaruga Väätsal oktoobris 1987.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Õnnitlused

Riigimets mühiseb jaanuarikuu juubilaridele! Einart Kask

Edela regioon tootmine, praaker

3.01

Alar Mõttus 50

Olev Nõmme Kirde regioon tootmine, raietööline

10.01

21.01

5.01

Mati Tikk 45

Argo Karu 55

Madis Mets

Kagu regioon metsakasvatus, metsatööline

Kagu regioon tootmine, metsaveotraktorist

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

15.01

25.01

Alar Sikk

Loodushoiuosakond, matkatee projektijuht

4.01

50 Juubilar Alar Sikk on Eesti tuntuim alpinist ning mägimatkaja, kes kuulub ka kogu maailma mägimatkajate eliiti. Kes veel ei tea, siis ta on esimene eestlane ning üks väheseid inimesi maailmas, kes on käinud kõikide kontinentide kõige kõrgemates tippudes – Mount Everestil (Aasia, 8848 m), Aconcagual (Lõuna-Ameerika, 6961 m), Denalil (Põhja-Ameerika, 6144 m),

6.01

Herkki Kauts 25

Urmas Mitt Edela-Eesti piirkond, loodusvaht

Olav Nurme

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

Edela regioon, analüütik

Villu Lehe 45

Taimla- ja seemnemajandusosakond, traktorist

26.01

Kilimanjarol (Aafrika, 5886 m), Mount Vinsonil (Antarktis, 4892 m), Puncak Jajal (Austraalia ja Okeaania, 4884 m) ning Elbrusel (Euroopa, 4741 m). Samuti on tal vallutatud mitmeid teisi kõrgemaid tippe nii Himaalajas, Pamiiris, Tjan-Šanis ka mujal. Matkamine on Alarile alati hingelähedane olnud ning suure hea meelega on ta oma kirge ka teistele tutvustanud. Alar on töötanud mitmeid aastaid mägiekspeditsioonide juhina, noortele ja kogenematutele mägedes teed näidanud ning õpetanud neile mägedes ellujäämise aluseid. Hiljuti on see võimas mägede poeg leidnud taas tee meie kodumaa

6.01

Alar Lillo 45

15.01

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

20.01

Stanislav Serbak Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

29.01

matkaradadele – Alar on laskunud pilvede piirilt Eesti metsade ja rabade keskele ning aitab siin luua pikki matkaradasid, mis pakuksid matkajaile elamust mitmeteks nädalateks. On juhtunud nii, et juba mõned aastad töötab Alar RMK loodushoiuosakonnas matkatee projektijuhina. Alar on üks tõeliselt visa hingega ning veelgi visama kehaga Võrumaa mees, kes ei karda ei vihma, tuult ega külma ning rühib pika sammuga edasi ka siis, kui keegi teine enam ei jaksa. Palju õnne, Alar! Kolleegid loodushoiuosakonnast

Riigimets mühiseb veebruarikuu juubilaridele! Saima Uusma Pärnumaa metskond, spetsialist

5.02

Uno Koppelmaa 50

Ulvar Kaubi

Puiduturustusosakond, juhataja

11.02

Kinnisvaraosakond, haldusjuht

5.02

Silver Sellik 45

Kirde regioon metsakasvatus, metsakasvataja

15.02

Indrek Mathiesen Kirde regioon logistika, logistik

9.02

Ats Marjasoo 35

Edela regioon tootmine, metsaveotraktorist

24.02

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Raigo Rebane Maakorraldustalitus, maakorraldusspetsialist

11.02

Õnnitlused

Alar Süda

juba esimesel kursusel – kui teised tulid õppima pigem huvist, mis see metsandus on, siis Alar oli arvatavasti tänu metsamehest isale juba 14.01 teadmistega metsamees, fotograaf, jahimees ja matkamees valmis. 55 Alari töö Ida-Virumaal ei ole lihtne. Mitte keegi meist ei tea peale Alari, Järjekordse tähtsa verstapostini kui raske on ja millist pühendumist on jõudnud meie hea kolleeg, nõuab ammendunud põlevkivi Ida-Virumaa metskonna metsaülem. karjääri uue metsa rajamine ja Tööstaaž on Alaril esinduslik, metsakasvatamine küpseks metsaks. meheametit on ta pidanud juba Kolleegina on Alar nõudlik nii 27 aastat. Pärast EPA metsandusenese kui ka oma kaastöötajate teaduskonna lõpetamist töötas ta suhtes ja see on andnud väga häid Kohtla metskonnas esmalt abimetsa- tulemusi. Suur kogemustepagas ülema ning hiljem metsaülemana, ja hea loodusetundmine võimaldab 2008. aasta reformi järel aga Idatal autoriteedina väidelda ka Virumaa metskonna metsaülemana. looduskaitse teemadel. Tema seisu Metsameheteed alustas Alar siiski kohad on alati väga põhjalikud juba enne kõrgkooli minekut, kui ja argumenteeritud. oli Ahtme metskonnas raietööline. Alari lahutamatud hobid on mets, Kursusekaaslased on Alarit iseloofotondus, jaht, mesindus ja matkamustanud kui tõelist metsameest mine. Alates 1976. aastast on ta Ida-Virumaa metskond, metsaülem

Puhkepäev

läbi teinud üle poolesaja matka. Ise väidab mees, et matkal olles laadib ta akusid töö tegemiseks. Matkade põhiliseks eesmärgiks on siiski alati ära võtta ka mõni mäetipp. Ajapuudus on hobide nimekirjast kustutanud laulmise meeskooris Forestalia, mille liige Alar pikka aega oli. Kõigi oma hobide ja pingelise töö kõrvalt jätkub Alaril koos abi kaasaga aega hooldada kaunist kodu Kohtla-Nõmmel. Ühises hooles ja armastuses on peres üles kasvatatud kaks tütart. Ida-Virumaa tuhamägedel kasvav mets on uhke Alari saavutuste üle ja mühiseb ikka Sinu terviseks! Soovime Alarile palju õnne, tugevat tervist ja palju toredaid ettevõtmisi. Kolleegid

Riigimets mühiseb märtsikuu juubilaridele! Kallem Värva

Taimla- ja seemnemajandusosakond, tööline

6.03

Vello Mitt

Kagu regioon metsakasvatus, metsakasvataja

20.03

Joel Schelejev IT-osakond, laivõrguadministraator

Meris Süsta 50

9.03

Yury Muraviev 60

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

23.03

Metsaparandustalitus, metsaparandaja

9.03

Kersti Järve 40

Tanel Kadai 55

Jõgevamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

24.03

Lääne-Eesti piirkond, looduskeskuse juht

17.03

Margus Müür 45

Edela regioon metsakasvatus, metsur

30.03

Nikolai Vološtšuk Kagu regioon tootmine, harvesterioperaator

31.03

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Metsik disain

Rubriigis tutvustame Eesti disainerite uudistooteid, mis on tehtud puidust või teistest metsasaadustest.

Eestlaste lemmik on puumotiiv puidul Tekst: Katre Ratassepp Fotod: Raido Vision

Poolteist aastat tagasi puidust telefoni- ja arvutikatteid tegema hakanud K+ töökoja jõulueelseks hitt-tooteks on kujunenud puidust kaanega märkmikud. Eriti hästi lähevad kaubaks majesteetliku tamme motiivi kandvad eri mõõdus märkmikud. Toodete värvi- ja kujunduse valik on lai, siiski on paljude jaoks ilusaimad tooted need, milles on kasutatud puhast, ilma ühegi kaunistuseta puitu. K+ töökoja kaubavalikus leiab veel prillitoose, raamatukarpe, kiirköitjaid, visiitkaarte ja krediitkaardihoidjaid – kõik ikka puidust. „Eesti ostja on uutele ideedele avatud ja hindab puitu kõrgelt,” kinnitab ettevõtte kaasasutaja ja kommunikatsioonijuht Mariann Mikkov. „Käsitööga on Eestis hea tegeleda ning tootearendusele mõjub hästi, et meil panustatakse palju kohaliku disaini ja disainerite toetamisele.” Tooteid müüakse kaubamärkide K+ workshop, KOOR wood ja KOOR skin all mitmes Eesti disaini- ning e-poes. Telefonikatete hinnad jäävad 17–20 euro vahele, märkmikud maksavad olenevalt suurusest 14–40 eurot. Praegu viie töötajaga ettevõte plaanib järgmisel aastal meeskonda suurendada ja suunduda ka eksportturgudele. Eritellimused annavad ettevõtte käibest umbes 60%, tavamüük 40%. TAASKASUTUS: Märkmikukaaned on tehtud viimistletud kasevineerist, telefonikatete valmistamisel kasutatakse mööblitööstusest ülejäägina kõrvale heidetud puiduspooni, mis muidu ära põletataks.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev

Metsamees nr 124 ristsõna lahendus: SÜGISFANTAASIA

Foto: JÜRI PERE

Ristsõna

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Puhkepäev Metsamees soovitab: raamat / Uus töötaja

Lumise metsa rõõm ehk kuidas Sass ja Laura kuuske toomas käisid Loone Ots

LUMISE METSA RÕÕM EHK KUIDAS SASS JA LAURA KUUSKE TOOMAS KÄISID

sunnib meid võtma aega ja nägema imesid”, ütles Ots, soovitades pühade ajal kõigil metsaretk ette võtta, et tehisilu asemel looduse oma imetleda. Raamatu illustreeris Hiis Lessing. Lisaks põhijutule on raamatus rohkelt lisainfonupukesi Eesti looduse ja loomade kohta. Kõvakaanelise raamatu lõpuosas õpetab käsitööõpetaja Mare Viik lapsi tegema kolme kuuse ehet: tammetõrutitte Kreeka pähkli koores, paberist linnukest ja kuusekäbiehet (pildil). Raamatu said endale tasuta kõik eestikeelsed lasteaiarühmad ja keelekümblusrühmad Eestis ning see on müügil raamatupoodides.

Fotod: HEIKI LAAN

Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 72 ISBN: 9789949549191

RMK ja Menu Kirjastus andsid jõulukuul välja juturaamatu, mis innustab lugejaid ka ise seikluslikku metsaretke ette võtma. „Lumise metsa rõõm ehk kuidas Sass ja Laura kuuske toomas käisid” räägib ühe arvutitest ja nutiseadmetest hõivatud linnapere seiklustest Karulas jõulukuuse otsimisel. „Kõik raamatus räägitu on sulatõsi ja oma pilguga kogetud,” sõnab raamatu autor Loone Ots, kelle pere sattus esmakordselt Karulasse kümme aastat tagasi. „Me käime liiga vähe metsas ja liiga palju ostlemas. Kuuse toomise teekond tasub end alati kuhjaga ära, sest mets

Uus töötaja Timo Asuja

Looduskaitsetalitusega liitus oktoobrikuus looduskaitse tööjuht Timo Asuja. Timo on RMK-ga kokku puutunud ka varem, praktika käigus, sest lõpetas Luua metsanduskoolis 3-aastase metsamajanduse õppe. Järgmise aasta suvel saab läbi aastane metsamajanduse spetsialisti (tase 5) jätkuõpe. Timol on taskus ka raietöölise kutsetunnistuse III taset kinnitav tõend. Enne metsandusele pühendumist omandas ta kõrghariduse finantsjuhtimise alal. Timo on aastajagu töötanud

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 4 (125) detsember 2015

Keskkonnaametis maahooldusspetsialistina, asendades lapsepuhkusele läinud töötajat ja tegeledes poollooduslike koolustega seotud toetustega. Timo töölaud asub Kihelkonna kontoris, tema tööpiirkonnaks on Hiiumaa ja Saaremaa. Timo hobideks on ujumine ja matkamine. Inimeste puhul hindab ta kõrgelt ausust ja positiivset ellusuhtumist, töö juures peab tähtsaks head sisekliimat ning omavahelist pingeteta suhtlemist ja kogemuste jagamist.

Peod Sagadi mõisas Sõbrapäeva õhtusöök

13. veebruaril restoranis koos tantsumuusikaga

Mõnus maskiball

19. märtsil mõisahäärberis koos tantsumuusika, rikkaliku buffee ja meelelahutusega Lisainfo www.sagadi.ee telefon 676 7888 RMK Sagadi metsakeskus Sagadi küla, Vihula vald, www.sagadi.ee

Järgmine Metsamees Järgmises Metsamehes uurime lähemalt RMK hallatavat riigimaad. Enamik sellest on mõistagi kaetud metsaga, aga mis maa see ülejäänu on ning mis seal tehakse?

RMK · Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, 10149 Tallinn, Estonia tel +372 676 7500, faks +372 676 7510 rmk@rmk.ee · www.rmk.ee