Metsamees 123 (juuni 2015) by RMK

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES JUUNI 2015 NR 2 (123) 16. AASTAKÄIK

Matkatee teine haru täies pikkuses valmis lk

Murrame müüte metsa selektsioonist lk

Marko Elistveres Eestlaste Pomerants tehakse lemmik avab kaarte emmegraafikut metsad lk

Sisukord 3 Juhtkiri Müüte murdes

Uudised

7 Peateemad 7 Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis 11 Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks 14 Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne 17 KOMMENTAAR Mida Eesti inimene RMK-st ja metsamajandamisest arvab? 19 PARTNER Krisvalde abiga pannakse Virumaal kasvama uus metsapõlv 23 PERSOON Marko Pomerants: elurikkust kui väärtust ei mõisteta Eestis absoluutselt 27 RMK üle Eesti 27 ÜKSUS Elistvere loomapargis tehakse vajadusel ka „emmegraafikut” 31 AMET Praakeri öiseks õuduseks on paduvihm akna taga 33 Teadusuuringud Metsamaastike meeldivuse hindamisest 37 Puhkepäev 37 Maailma metsad Teravate mäetippudega saarestik 44 Pärandkultuur Valgamaa – põline Maarjamaa 46 Sündmused Seiklus metsas Moodsad kodud lindudele 48 Ürituste kalender Suvi jõuab Sagadisse 50 Õnnitlused Juubilarid: mai–august 52 Spordiklubi 54 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Paul Reimi metsatööriistade töökoda – isemoodi lehekülg Eesti metsandusloos 56 Metsik disain Männiokkapaneelid parandavad ruumi akustikat 57 Metsamees soovitab: raamat 58 Ristsõna

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES JUUNI 2015 NR 2 (123) 16. AASTAKÄIK

Matkatee teine haru täies pikkuses valmis lk

Murrame müüte metsa selektsioonist lk

Marko Elistveres Eestlaste Pomerants tehakse lemmik avab kaarte emmegraafikut metsad lk

Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 2 (123) Juuni 2015 Ilmub 4 korda aastas VÄLJAANDJA:

RMK

TOIMETUSE AADRESS:

Metsamees Toompuiestee 24 10149 Tallinn Telefon 676 7033 metsamees@rmk.ee www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:

Katre Ratassepp TOIMETAJA:

Kristiina Hanga KEELETOIMETAJA:

Tuuli Kaalep DISAINITIIM:

DF Identity Matters & Visual Affairs™ TRÜKK:

Aktaprint TIRAAŽ:

3300

KAANEFOTO:

Siim Lõvi (esikaas) Rando Kall (tagakaas) LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID:

metsamees@rmk.ee Ajakiri Metsamees on trükitud paberile CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

Juhtkiri

Müüte murdes

Katre Ratassepp RMK kommunikatsioonijuht

Värske uuringu kohaselt arvab üle poole Eesti Ühelt poolt kutsume häid lugejaid päevi elanikest, et viimase 50 aastaga on Eestis metsa kestvale rännakule RMK pikal matkateel ning vähemaks jäänud ning et metsa raiutakse tutvustame, millised on eestlaste lemmik metsarohkem kui seda juurde kasvab. Kumbki väide maastikud, teisalt teeme tutvust juurepessi ja ei vasta tõele. Eestimaa pole viimase saja aasta kooreüraskiga, sest eks ole neilgi looduses täita jooksul olnud nii roheline kui praegu ning oma roll. Tutvustame Elistvere loomapargi puidu juurdekasv ületab raiutava puidu mahu. „emmegraafikut”, aga toome sisse ka akadee See on tark metsamajandamine – kasutada meie milisemaid noote ja esitleme RMK rahastuse „rohelist rikkust” nii, et see ei toimuks tulevaste saanud uusi teadusprojekte. Kutsume kõiki põlvede arvelt. kaardistama loodus- ja pärandkultuuriväärtusi Umbes sama meelt on tegelikult ka enamik ning võtame sealsamas maha hirmu, et paremate eestimaalastest – uuringu järgi, millest saab kasvuomadustega metsapuude valimine on pikemalt lugeda lk 17, arvab 58% vastanuist, ohuks meie metsade mitmekesisusele. Ajakirja et kui metsa raiutakse lubatud küsimustele vastab värske keskmahus ja kohas, on see normaalne konnaminister Marko Pomerants Suvel hoidke ikka osa metsa eluringist. 37% meelest ning oma retkest Teravmägedesse, metsa poole. tuleks Eesti ainsat taastuvat looduskus muuhulgas hoitakse tallel ka vara veelgi enam ja targemini maailma kultuurtaimede seemnekasutada – lubatud raiemaht ära kasutada, võsa varu, kirjutab rännumees Timo Palo. Tema omaküttematerjaliks teha jne. Elanikkonnast 5% korda on RMK Võrumaa metsaülema Agu Palo arvates on mets püha ja seda ei tohiks üldse poeg, mis ei oma küll antud hetkel muud tähtsust puutuda. Kui viimase väite esimese poolega kui kinnitab seda, et kõik teemad on otsapidi seovõib nõustuda, siis kuidas tuleneb sellest tud ning kõik mõjutab kõike. Tähtis on tasakaal. loogiliselt lause teine pool? Aga eks igaühel Tasakaalus olekule aitab alati kaasa käik looole õigus oma veendumustele. dusesse. Ja kui metsas olles ei suuda siiski nuti Väljakujunenud hinnangud ja arvamused seadmest loobuda, tõmmake sinna RMK äpp või maailma asjade kohta on konstruktsioonid, vaadake veebilehte www.rmk.ee/eluring. Saate mida me ise loome ja toidame ning mida me kiirelt ülevaate, mis töid metsas tehakse ning ise ka lõhkuda saame. Piiride ja lahterdustega, miks. Ilusat suve ja hoidke ikka metsa poole! mis meie peades metsale mõeldes tekivad, tegeleb ka seekordne Metsamees. Katsume pilti n-ö laiemaks venitada.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Uudised

Uued metsandusuuringud tegelevad tööstuse, süsinikuringe ja elurikkusega RMK teadusnõukogu valis välja uued teadusprojektid, mida rahastatakse kolme aasta jooksul kokku enam kui 600 000 euroga. Tartu Ülikooli teaduri Lauri Varese juhtimisel hakatakse uurima lehtpuidu konverteerimist kõrge väärtusega kemikaalideks, mis leiaksid kasutamist materjali-, keemia- ja farmaatsia tööstuses, näiteks rinnavähi ravis, taimekaitsevahendina

männikärsaka tõrjes või kosmeetikas. Eesti Maaülikooli dotsendi Veiko Uri eestvedamisel võetakse vaatluse alla harvendusraie ja lageraie mõju metsade süsinikuringele, keskendudes kaasikutele ja männikutele. Projekti tulemusena antakse soovitusi metsade majanda miseks nii, et see tagaks puistute suurema süsinikusidumise. Kolmandana sai toetust Tartu Ülikooli professori Meelis Pärteli

juhitav projekt, mis keskendub nutikale elurikkuse kaitsele Eesti loodus- ja majandusmetsades. Projekti käigus töötatakse välja elurikkuse mõõdikute süsteem, mille abil on võimalik hinnata kaitse- ja majandusmetsade võrgustikku ning pakkuda ekspertidele tuge metsa majandamist ja elurikkuse kaitset ühendavate tegevuste planeerimisel. Kokku esitati RMK teadusnõukogule 18 rakendusuuringu rahastamistaotlust. (MM)

Mägrakaamera jälgijad pisipere ootuses RMK looduskaamera Saaremaal on taas vaatluse alla võtnud mägrapaari ja erinevalt eelmise aasta vaikelust lubavad praegused märgid loota ka perelisa.

Foto: TIIT HUNT

Mullu polnud mäkrade uru ees näha just palju sagimist – mägra emand Kadi poegi ei toonud ja

seetõttu luusis nii tema kui ka tema nimetu kaaslane rohkem kodust eemal. Sellel kevadel paistavad lood olevat aga teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega

KOOS: Sel aastal näitab mägrapaar end looduskaamera jälgijatele oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Suurem tõenäosus loomakesi kohata on kella 18 ja 21 vahel.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,” loetles zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust. Mägrapojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis ja tulevad urust välja umbes kahekuusena. Seetõttu peab Tiit Hunt küllalt tõenäoliseks, et pojad on pesas juba sündinud ja varsti saab neid näha ka RMK looduskaameras. Sealjuures on mäkradele iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavused pojad võivad olla olnud ema kõhus ootel üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. Kadi raadio ettepanekul sai looduskaamera ees toimetav emasmäger endale nimeks Kadi, isasmägra nimeks on RMK Facebooki lehel pakutud Aksel, Margus, Tõnis, Vladislav või Kadislav. (MM)

Uudised

Oandul avati pärandkultuurirada Looduskeskuse õuel algaval ja lõppeval rajal on 28 vaatamist väärivat objekti koos infotahvlitega eesti ja inglise keeles. RMK Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku sõnul külvati raja „seeme” tegelikult juba 2007. aastal, kui RMK pärandkultuuri spetsialist Triin Kusmin looduskeskuse ümbruses inventuuri käigus üle 100 pärandkultuuri objekti kirja pani ning osa neist ka tähistatud sai. „Meie metsades leidub üllatavalt palju eelmiste põlvkondade elu

Foto: JAAK NELJANDIK

Lääne-Virumaal Oandul avati mai keskel 3,4 km pikkune pärandkultuurirada.

HEINALISED: Oandu looduskeskuse juurde on juba mitmendat aastat suveks heinalised palgatud. Juuli ja Maali, August ja Oskar on heinamaal ametis sügiseni – kui hein tehtud, näitavad nad külalistele vanu heinatööriistu.

ja töö jälgi – kiviaedu, verstakive, piirikive,” räägib Tiina Neljandik. „Sinna on istutatud ka võõrpuuliike ja rajatud kvartalisihte.

Nüüd on neist kokku saanud terviklik tähistatud rada, kus huvilised saavad ise esivanemate pärandust avastada.” (MM)

Sel kevadel pani RMK riigimetsa kasvama 18,5 miljonit taime ehk 14 puud iga Eesti elaniku kohta. Suure taimevajaduse rahuldamiseks ja töö paremaks korraldamiseks kasutatakse aina rohkem külmutatud potitaimi. „Mulda paneme taime nagu taime ikka, aga selleks, et kevadisel kiirel istutusajal oleks metsa saata piisavalt taimi, oleme hakanud potitaimi sügisel suurtesse külmikutesse „ootele” panema,” selgitas RMK taime- ja seemne majanduse valdkonna juht Esko Krinal. Taimi hoitakse üle talve miinus kahe kuni miinus nelja kraadises külmas. „Nii saame kevadel, kui on kiiresti palju taimi vaja, need külmikust

Foto: ALAR SÜDA

Metsa istutatakse aina rohkem külmikutes hoitud taimi

21. SAJAND: Juba teist aastat kasu tas RMK taimede veoks raskesti ligi pääsetavatesse kohtadesse kopterit.

sobival ajal välja võtta, üles sulatada ja metsa kasvama panna,” sõnas Krinal. Taoline töökorraldus võimaldab pakkuda sügisel taimlates tööd rohkematele inimestele ja keskenduda kevadel

taimede pakkimise asemel uutele külvidele. 2015. aasta 10 miljonist männist, mis riigimetsa kasvama pandi, olid 9 miljonit potitaimed ja 1 miljon avajuursed taimed, potitaimedest 4,3 miljonit olid sügisest kevadeni külmikutes ootel. Kuuske istutati metsa 6,5 miljonit, külmas olid kõik potitaimed, mida oli 400 000. Kuus nädalat kestnud metsauuenduse hooajal pakkus RMK oma taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimesele. Kokku uuendab RMK tänavu metsa 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuenemisele. Valdav osa istutusest tehti ära kevadel, ent umbes pool miljonit kuuske jäetakse ka sügiseks. (MM)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Uudised

Loodusfoto konkursil sai RMK eriauhinna Külli Kolina

Foto: KÜLLI KOLINA

Looduse Omnibussi korraldatud suure loodusfotokonkursi võitis sel aastal Remo Savisaar fotoga tiibu puhastavast jäälinnust. RMK eriauhinna sai Külli Kolina foto hommikusest metsast, ära märgiti ka RMK töötaja Jaak Neljandiku foto kaunitest Eesti käpalistest ehk ööviiulitest. (MM) VALGESOO: Võrratu kevad hommik linnulaulust kajavas metsas Valgesoo maastiku kaitsealal Põlvamaal.

AITA KAARDISTADA loodus- ja pärandkultuuriväärtusi Alates aprilli lõpust saavad kõik soovijad anda oma panuse loodus- ja pärand kultuuri väärtuste kaardistamisse RMK hoole alla lisandunud maatükkidel.

Sellel aastal inventeerivad RMK metsakorraldajad 1617 katastri üksust ligi 38 000 hektaril. RMK kodulehel on ära toodud inventeeritavate maatükkide katastritunnus, suurus ja asukoht maakonna ja valla tasemel. „Kõik, kellel on infot seni kaitsmata väärtuste kohta nendel maatükkidel, saavad sellest RMK-le teada anda,” sõnas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Oodatud on info I ja II kaitsekategooria liikide ning kaitset väärivate koosluste, näiteks vääriselupaikade kohta.” RMK edastab saadud info Keskkonnaametile, kes seda kontrollib ja sobivusel keskkonnaregistrisse kandmiseks kinnitab. Maatükkide täpset asukohta saab nimekirjas toodud katastriüksuse tunnuse järgi vaadata Maa-ameti geoportaalist. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduses ja pärandkultuuri kaardi rakenduses on võimalik vaadata ka teadaolevat avalikku infot maatüki kohta. RMK tuletab meelde, et selleks, et tagada liikide kaitse, ei näita keskkonnaregister ega Maa-ameti geoportaal tavakasutajale I ja II kaitsekategooria liikide täpseid leiukohti. Vajalikud vormid oma leidudest teadaandmiseks on üleval RMK kodulehel keskkonna rubriigis.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis

Peateemad

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Jarek Jõepera

Matkajate jalad saavad sel suvel täies pikkuses mõõta RMK pika matkatee teist haru ehk teekonda Peraküla, Aegviidu ja Ähijärve vahel. PerakülaAegviidu lõigu avamisega on matkatee võrgustikuga liidetud ka Lääne-Eesti.

LOOKLEB: Matkatee teine haru – kui startida Läänemaalt – algab Perakülast, kulgeb läbi ilusate rannamännikute ja kadastike ning põikab mere äärdegi välja.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis

Foto: JAREK JÕEPERA

„Tasapisi, aga kindlalt oleme täitmas oma plaani luua Eestit läbivate matkaradade võrgustik,” märgib RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo. Uue haru valmimisega uuendab RMK ka pika matkatee kaarti, kuhu teine haru on täies mahus peale kantud. Netis saab RMK matkatee aga täiesti eraldi kodulehekülje, mis pakub senisest kiiremat võimalust infot hankida ja ka oma postitusi üles laadida.

Nagu varemgi, on ka nüüd matkateeks seotud seniseid radu ja olemasolevaid puhkeobjekte, kuid rajatud ka täiesti uusi puhkekohti ning otsitud ja tehtud uusi teid. Eelkõige puudutab viimatimärgitu matkatee seda osa, mis suundub Vihterpalust edasi Aegviidu poole, sest Nõva kandis kulgeb matkatee suuresti mööda olemasolevaid radu ja objekte. „Haru iseloomustamiseks võiks öelda seda, et kohati on tegemist üsna tehnilise lõiguga. See tähendab, et maastik on mitmel pool päris niiske – Harjumaa on ju tasane maa – ja seetõttu ei ole mitmed lõigud jalgrattaga läbitavad,” viitab RMK loodusradade spetsialist Andre Kaur sellele, et ennekõike on matkatee mõeldud jalgsimatkajatele.

Mets, meri, küla, raba

ARHITEKTUURIMÄLESTIS: Padise kloostri varemed.

Matkatee teine haru – kui startida Läänemaalt – algab Perakülast, kulgeb läbi ilusate ranna männikute ning põikab vahepeal ka mere äärde. Nõva ümbrusest edasi läbib rada Keibu, Alliklepa ja Vihterpalu küla, viies sealgi mereni välja, ainult et hele liivarand on asendunud

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Foto: JAREK JÕEPERA

Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis

Peateemad

kirjeldab Andre Kaur. Padise klooster on sel teel samuti uudistamist vääriv objekt. Väga põnev koht on Rummu karjäär, mis jääb matkatee äärde ning millest kindlasti niisama mööda kõndida ei maksa. Pärast Rummut läheb tee läbi Vasalemma alevi ja raudteejaama ning jõuab kasutusel oleva paekivikarjääri juurde, edasi aga Ohtu külla. Andre soovitab matkateelistel kindlasti sisse astuda ka Keila linna servas asuvasse Harjumaa muuseumisse. Kuna kant on tihedalt asustatud, tähendab see, et edasi kulgeb matkatee küllalt pikalt kultuurmaastikul – mööda külavaheteid ja põlluservi.

Kummikud kotti

NAGU FILMIS: Matkatee läheb läbi ka Rummu karjäärist, mis on tõeliselt omanäoline koht.

nüüd kiviklibuse pinnaga. „Edasi läheb tee ikka läbi männimetsa, kuni jõuab Harju-Ristile, kus asub omapärane kirik, mille tornist on säilinud üksnes pool, ja kus on ka Eesti vanim kirikukell, mis on pärit Padise kloostrist,”

Jõgisoo külas saavad matkateelised kõndida lausa tee all – rada läheb Pärnu maantee alt läbi ning jõuab välja Metsanurme. „Edasi tuleb taas külamaastikku, kuni teisel pool Viljandi maanteed jõuab rada jälle metsa, ja kohe päris sügavasse metsa, ning tiirutab seal seni, kuni jõuab Paekna ja Nabala külasse,” iseloomustab RMK loodusradade spetsialist. Kandi eripäraks on rohked allikad ja neelukohad. Pärast Nabalat viib tee Saarte rabasse, Tuhala külla ja seejärel uuesti metsa, mis asub Pirita jõe ääres Kämbla looduskaitsealal. „See on huvitav mets,” räägib Andre Kaur. „Põlismetsailmeline haava-kuuse-männi segamets, meenutab Alutaguse laasi. Need rajalõigud võivad olla üsna mudased ja niisked, nii et matkajal võiks kummikud varuks olla.”

SADU KILOMEETREID PIKAD RAJAD Oandu-Aegviidu-Ikla – 375 kilomeetrit Peraküla-Aegviidu-Ähijärve – 820 kilomeetrit

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis

Saula külas viib tee Tartu maantee alt läbi ja kulgeb mööda Pirita jõe kallast Kose-Uuemõisani, kust edasi kuni Alavereni saavad matkalised sammuda mööda vanu kruusa- ja metsavaheteid. „Pärast Alaveret on taas külad ja põllumaa, kuid Jägala jõe ääres jõuab tee metsa tagasi, kulgeb seal jõe kallast mööda, ületab jõe Vetla külas ja pöördubki Aegviidu poole,” räägib Andre Kaur. Nüüd on tegemist jällegi hõredalt asustatud paigaga – kuuse-männimetsaga, kuniks tee jõuabki Aegviitu välja. Rada on looduses tähistatud matkatee teisele harule omase sümboolikaga – valget-rohelistvalget värvi märkidega, samuti kilomeetripostidega, millel on kirjas haru nimi ja kui palju kilomeetreid on haru otspunktidesse.

Uued lõkkekohad Andre Kauri sõnul rajati uuele harulõigule ka kuus uut peatuskohta: Vihterpalu lõkkekoht, mis asub Vihterpalu mõisast lõunas maantee-äärses jõekäärus, samuti Padise lõkkekoht, mille asukohta sobib hästi iseloomustama ütlus „kloostri taga metsas”. Uus peatuskoht tehti ka Ohtu külla, sealse mõisa lähedusse ning uuteks peatuskohtadeks võib nimetada ka Metsanurme külas teineteisest 500 meetri kaugusel asuvaid lõkkekohti. Sealse õpperaja osana olid need ka varem olemas. Järgmised lõkkekohad leiab Saarte rabast Kiili vallast ning Kose vallast (Saula lõkkekoht). Uus lõkkekoht on tehtud ka Alavere küla lähistele. 192 kilomeetri pikkusele RMK matkatee haru teisele osale jääb kokku 13 peatuskohta, mis asuvad üksteisest päevateekonna ehk 10–25 kilomeetri kaugusel.

Matkateelise päev ja pass Uue teelõigu ametlikuks avamispäevaks on plaanitud 13. juuni, mil RMK korraldab Perakülas perepäeva laadis matkateelise päeva. Sinna on oodatud nii senised kui ka tulevased matkateelised kogemusi vahetama ja infot hankima. Sellel üritusel on kõigil soovijail võimalik esimestena maailmas saada endale ka RMK matkateelise pass. „Matkateelise passi mõte on väärtustada neid inimesi, kes on võtnud ette RMK matkatee läbimise,” selgitab Marge Rammo. Matkajad saavad passi koguda templeid, mis võimaldavad neile RMK looduskeskustes erinevaid matkal tarvilikke hüve-

Foto: JAREK JÕEPERA

PULBITSEB: Saula siniallikad.

sid. Matkapäevale tulijatele on pass tasuta, hiljem tuleb selle omandamiseks maksta väikest tasu. Marge Rammo märgib, et RMK loodushoiu osakonna eesmärk rajada läbi Eesti kolmest harust koosnev matkatee võrgustik on kahe haru valmissaamisega kahe kolmandiku osas täitunud. Tööde järgmine etapp saab olema kolmanda haru rajamine Kirde-Eestist Lääne-Eestisse. Matkatee kõikide harude sõlmpunktiks on ja saab olema Aegviidu.

Start ka pealinnast Marge Rammo sõnul peavad osakonna töötajad praegu plaani, kuidas ühendada Aegviiduga Toompuiestee ja Viimsi teabepunkt, et ka välismaalt saabuvad matkasellid saaksid pikka matkateed avastama minna. „Oleme kogenud, et ka mujalt tulnud matkasõprade hulgas muutub matkatee üha populaarsemaks,” põhjendab ta. Aga et eelkõige saabuvad nad esmalt just pealinna, ongi tarvis stardiplatsi, kust saada infot matkatee kohta ning pikemat retke alustada. Matkatee esimese haru Oandu-Aegviidu-Ikla avas RMK kolm aastat tagasi, aasta hiljem sai valmis teise haru esimene osa Aegviidu-Ähijärve ja nüüd siis ka selle teine osa. Ehkki matkatee on pigem mõeldud jalgsimatkajatele, on see osutunud menukaks ka jalgratturite seas. Et ka neile võimalus anda, on RMK mitmes kohas jalgratturitele eraldi marsruudid loonud, et rattaga laudteed mööda ei sõidetaks. RMK soovib matkatee kõik kolm haru valmis saada 2018. aastaks, mil Eesti Vabariik tähistab oma sajandat sünnipäeva. „Siis korraldame ka suure matkaürituse, kus Aegviidus antakse start matkatee erinevatesse suundadesse,” avab Marge Rammo tulevikuplaane.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks

Peateemad

Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Tiit Maaten, Jüri Pere

Eesti Maaülikooli metsabioloogia spetsialist ja metsaselektsiooni programmi projektijuht Tiit Maaten lükkab ümber metsaselektsiooniga seotud müüdid ja kinnitab, et parimatest parimate omadustega puude järglaste metsa istutamine ei ohusta meie metsade mitmekesisust. kõigist piirkondadest. Seega – RMK ja Eesti Maaülikooli metsaselektsiooniprogramm on loodud metoodikaga, mis ei too ohvriks metsataimede geneetilist varieeruvust.

Foto: TIIT MAATEN

MÜÜT: Metsaselektsioon vähendab metsade geneetilist mitmekesisust. Geneetilist varieeruvust on kõige enam võimalik mõjutada kloonide arvuga seemlates, mis rajatakse puistutest väljavalitud plusspuudelt varutud pookeokstega või järglaskatsekultuuridest valitud paremate omadustega plusspuude järglastelt varutud pookeokste ehk poogenditega. Ühe plusspuu või valitud järglaspuu vegetatiivne järglane (identsete geenidega kloon) on seemlas, sõltuvalt selle suurusest, esindatud ühe kuni mõnekümne vegetatiivse järglasega. Seemlaid rajatakse nii, et kui parimate omadustega puud (täpsemalt nende vegetatiivsed järglased) pannakse üksteise kõrvale kasvama, peaksid nad ristudes andma metsamajanduse mõttes paremate omadustega järglasi (seemet) kui seda saaks tavapuistust. Eestisse rajatud ja rajatavad kuuse- ja männiseemlad on vabatolmlemisega ning hoolimata sellest, et idee kohaselt võiksid poogendid vaid üksteisega ristuda, satub seemlatesse, sõltuvalt aastast ja asukohast, keskmiselt pool õietolmust väljastpoolt seemlat. Kõige suurema tõenäosusega on õietolm pärit läheduses kasvavatelt sama liigi puudelt. See tõstab geneetilist varieeruvust. Ka väljastpoolt tuleva tolmuta ei ole seemlatest varutud seemnete ja seega ka neist kasvanud taimede varieeruvuse tase looduslike puistutega võrreldes madalam, kui seemlas on kasvamas vähemalt 20 klooni poogendid. Seemlatest varutav seeme ei saa ka sel põhjusel madala varieeruvusega olla, et plusspuud on valitud küllaltki suurelt alalt, Eesti puhul peaaegu

PLUSSPUU: Selline ta on – parimatest parimate omadustega mänd Pikasillas.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks

Foto: TIIT MAATEN

MÄNNID: Värskelt istutatud katsekultuur Nohipalos.

MÜÜT: Metsaselektsioonil on tugevad ühised jooned näiteks tõu- või sordiaretusega: mõned loomatõud on teatud haigustele vägagi vastuvõtlikud, sama on täheldatud paljude sorditasemeni aretatud taimede puhul. Kui metsakultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatakse piisava kloonide arvuga vabatolmlemisega seemlaid, siis sellist ohtu ei ole. Erandina tuleb siinkohal välja tuua hübriidhaab, mis on kunstlik ristand ja mida kasvatatakse istandikes kloonidena. MÜÜT: Metsaselektsiooni valik ei ole looduslik ja muudab metsad ühetüübiliseks. Mida tähendab looduslik valik? Esmalt seda, et tuultolmlemise puhul valib loodus selle tolmu ja õie, mis kokku saavad. Sama leiab aset ka kuuse- ja männiseemlas. Teine oluline valik toimub siis, kui seemned on valmis ja maapinnale jõuavad. Kõige olulisem valikukriteerium on konkreetne koht, kuhu seeme langeb – kas seal on võimalik idanema ja kasvama hakata või mitte. Kui võrrelda seemneaastal puul valmivat seemnehulka sellega, kui paljudel neist on võimalus kasvama hakata, siis on see väga väike, sest seemned ei satu kasvamiseks sobivasse kohta. Sel valikul ei ole erilist seost geneetikaga. Kui loodusliku uuenduse teel tekkinud uuendus jõuab sellisesse ikka, kus puudel tekib omavaheline konkurents, siis suurem tõenäosus ellu jääda on neil puudel, millel on konkurentidega

võrreldes rohkem toitaineid ja vett ning parem geenikomplekt. Kui metsakultiveerimise eesmärgil varutakse seemet kas puistust või seemlast, siis antakse KAS RMK TÕESTI RAJAB PUUPÕLDE? Andrus Karnau „Riigimetsa puupõllud” Postimees, 5. detsember 2014: „Puude kiiremini kasvama paneku meetodid on üsna ehmatavad. Esiteks tahab RMK hakata puutaimi kasvatama vaid geneetiliselt valitud materjalist. Mis tähendab seda, et 60–70 aasta pärast kasvavadki riigi metsas vaid valitud geneetilise materjaliga puud. Sirge ja veatu puu, mis trotsib kõiki haigusi”. Tiit Maaten: Kui esitatud väiteid kasvõi hüpoteetiliselt püüda ette kujutada, siis tuleks vähemasti riigimetsas järgmise 70 aasta jooksul eranditult kõik puud, ka kaitsealadelt, raiuda ja asendada seemlatest varutud seemnete külvamisega või nimetatud materjalist kasvatatud taimedega. Eestis on kehtimas piisav hulk õigusakte, et sellise müüdi realiseerumine tõeks ei saaks. Samuti on ebaõige väide, et metsaselektsiooni teel suudetakse tagada vastupidavus kõikidele haigustele ja vigadele. Seemlatesse paljundatakse välimuse järgi valitud, heade omadustega puud, millel ei ole valimise hetkel täheldatud haigusi, see aga ei tähenda, et sellise puu järglased on kohe kõikidele haigustele resistentsed.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks

palju enamatele seemnetele taimlas võimalus kasvama hakata. Loodusliku protsessiga võrreldes on erinevus selles, et seemnete kasvama hakkamiseks sobivate kohtade valiku etapp jääb vahele, hilisem omavaheline konkureerimine on samaväärne. Kuna puistutest ja seemlatest varutud seemnetest kasvavad samaväärsed metsakultuurid, ei saa metsaselektsiooni süüdistada selles, et see muudab metsad ühetüübiliseks. Nii geneetilise varieeruvuse kui ka metsade ühetüübiliseks muutumise seisukohast on oluline märkida sedagi, kui suurtel aladel Eestis metsaselektsiooni teel parendatud metsakultiveerimismaterjali kasutatakse. Teatavasti tehakse kultiveerimistöid üldjuhul lageraiealadel. Hetkel kehtivas Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 on seatud eesmärgiks, et metsauuendustöid tehtaks vähemalt poolel uuendusraie aladest. Viimaste aastate keskmine, riigi- ja erametsade peale kokku, on suurusjärgus üks kolmandik. Seega jääb märkimisväärne osa uuendusraie aladest looduslikule uuenemisele ning mure metsade ühetüübiliseks muutumise ning metsaressursi geneetilise varieeruvuse vähenemise pärast ei ole tõsiseltvõetav.

Foto: JÜRI PERE

MÜÜT: Puude omadusi mõjutatakse geneetiliselt soovitud suunas. Nii ongi! Konteksti õigeks mõistmiseks on vajalik selgitada, miks seda tehakse. Läbi aegade, mil inimene on metsa majandanud, on kõige ihaldusväärsemateks olnud sirged ja hea kasvuga puud. Need on kõige sobivamad ehitusmaterjaliks, samuti on neist saadavat sortiment lihtsam transportida kui näiteks erakordselt kõveraid

SIRGUVAD: Parimatest parimate omadustega mändide järglased. Esialgu veel istutuskastis.

Peateemad

mände saartel või rannikualadel. Sirgest notist lõigatud pakku on kirvega lihtsam lõhkuda kui mõnest jändrikust saetud pakku. Seega on ka kõige algelisem metsamajandus olnud tege likkuses metsapuude geneetiline mõjutamine, aga pigem teadmatus või ebasobivas suunas. Näiteks tüve sirgus on hästi päritav omadus, aga kui populatsioonist pidevalt sirgemaid puid välja raiuda, suureneb kõveramate osatähtsus. Just neile jääb looduslikult tekkiva uuenduse puhul võimalus järglasi anda ja kõvera tüve kujunemisele kaasaaitavaid geene edasi pärandada. Samalaadset tendentsi näeb ka tänapäeval. Raiestikele jäetakse nii seemne- kui ka säilikpuude nime all kõveraid ja halvakasvulisi puid, mis oma geene uuele metsapõlvele pärandavad. Metsapuude geneetilise mõjutamisena tuleb mõista ka harvendusraiet. MÄNNI KATSEKULTUURIDE RAJAMINE LÕPUSIRGEL RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna juhataja Esko Krinali sõnul on männi katsekultuuri rajamine jõudnud lõppjärku, kolme aasta jooksul on katsesse istutatud 236 puu järglased. Sel kevadel istutatakse katsesse 110 parimatest parimate omadustega männi järglased ning külvatud on ka viimased 144 puu järglased, mis istutatakse järgmise aasta kevadel. „Seega pannakse kokku männikatsesse kasvama 495 puu järglased, mis on pärit 167-lt uuelt plusspuult ja 328-lt seemla kloonilt,” räägib Krinal. Männi katsealad asuvad Pärnumaal Pärnassaares, Saaremaal Mändjalas, Ida-Virumaal Tarumaal ja Põlvamaal Nohipalos. Samuti on RMK algust teinud kuuse katsealade rajamisega. Hetkel on olemas 252 katsepuu seemned 144-lt uuelt plusspuult ja 108-lt seemlapuult. „Selle aasta juunis teeme esimeste 138 kuusepuu järglaste külvid saamaks taimi, mida plaanime katsesse istutada 2017. aastal,” selgitab Krinal. „Järgmisel aastal külvame ülejäänud 114 kuusepuu seemned.” Uue kuuse-seemneaasta saabudes on kavas varuda veel puudu olevad seemned. Millal see juhtub, on võimatu paika panna, sest kuusk kannab käbisid väga ebaühtlaselt. Viimati oli üsna hea käbiaasta kaks aastat tagasi. Kuuse katsealad asuvad samuti Pärnassaares ja Tarumaal, aga ka Lääne-Virumaal Kullengal, Viljandimaal Päril ja Räpinas.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne

Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Enn Pilt, Jüri Pere

Kui ulukite puude kallal toime pandud „töö” on inimsilmale selgelt näha, siis seenhaigus juurepess põhjustab puutüve südamemädanikku, mis levib juurekaelast ülespoole. Puu juurdekasv peatub, puu muutub nõrgaks ja tormihellaks. Juurepessu kahjustus võibki tormimurrus või raiega ilmsiks tulla, kui paljastub pruuniks mädanenud puit. Eelkõige ründab seen – tungib puusse juurte kaudu – kuusepuid ning tegemist on kuuse-juurepessuga, mis on viljakates kasvukohtades suur probleem. Mände ründab tavaliselt männi-juurepess. Palja silmaga ei pruugi pessu avastadagi, kuid puu nakatumisele viitavad vaigujooks juurekaelalt ja alt laienenud tüvi – kuusk läheb nn pasunasse, ja võra kahvatu värvus. Puud võivad ka grupiti ära kuivada. Männikutes on entomoloog Heino Õunapi andmetel heaks juurepessu kahjustuse indikaatoriks kadakate kuivamine. Metsamajandajale tähendab pessukahjustus

Seda, kui suur probleem on kuuse-juurepessu ja sellega seonduvalt ka üraski kahjustus LääneVirumaal, näitab hästi kahjustatud kuusikute osa kuuse kolme aasta arvestuslangi hulgas. Metsaülem Eerik Väärtnõu sõnul on kolme aasta jooksul plaanis lageraiesse võtta 540 hektarit kuusikuid, millest 487 hektarit on rohkem või vähem kahjustatud. Ka Väärtnõu märgib, et lahenduse tooks kuusikute raievanuse alandamine viljakates kasvukohatüüpides.

Foto: ENN PILT

Ulukite ja aeg-ajalt Eestimaad räsivate tormide kõrval kahjustavad meie metsi suuremal määral ka juurepess ja kooreürask. Saaremaal on end aga sisse seadnud nõmme-võrgendivaablane, kes on võimeline männipuud raagu sööma. Kahjurid nõrgestavad puistuid, nii et mets võib lõpuks hukkuda, ent nagu kõigel looduses, on ka neil oma roll täita. Saame kolme kahjuriga lähemalt tuttavaks.

KOLM ÜHES: Tormis murdunud puu paljastab oma juurepessu tõttu pruuniks mädanenud südamiku. Seda puud on lisaks kahjustanud veel ka külmaseen.

eelkõige seda, et suur hulk väärtuslikku puitu – tüve alumisest osast saab kõige hinnalisemat materjali – läheb raisku. Kahjustuse likvideerimisel on esmaseks abinõuks muidugi raie ning see võib vajalikuks osutuda enne küpsusvanuse saavutamist. Üldse on kuuse raievanus RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul viljakates kasvukohtades liiga kõrge. „On päris selge, et kuuse raievanuse korral on metsaseadusse sattunud viga, mis vajaks parandamist. Leida mõni kuusik viljakal kasvukohal, mille vanus on üle 80 aasta ja kus ei ole juurepessu või mõnda muud kahjustust, on keeruline,” tõdeb Väät.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne

püüniseid, kuid nüüd enam mitte, sest sellel pole siiski piisavalt suurt kasutegurit. Mullu tegi RMK metsakahjustuste likvideerimiseks sanitaarraiet 7300 hektaril, raiudes kokku 150 000 kuupmeetrit. Aastate lõikes oli mullune sanitaarraiete maht Toomas Väädi sõnul üks suuremaid. Kaljo Voolma näeb kasulikku rolli ka üraskites – need aitavad vana metsa kiiremini eemaldada ja luua sellega võimaluse uue metsapõlve tekkeks. „Üraskeid ja nende tõuke söövad muidugi linnud, eriti rähnid,” sõnab Voolma. Üraskitel on ka palju teisi looduslikke vaenlasi, sh röövtoidulisi putukaid ja parasitoide. Heino Õunapi andmetel on näiteks kuuse-kooreüraski käikudest leitud 50 liiki röövputukaid ja 13 liiki parasitoide. Inimene on üraskite mustriliseks uuristatud puidu oma kasuks pööranud nii, et kasutanud seda näiteks mööbli valmistamisel. Üraskid on jõudnud ka näitusesaali – viimati jäädvustas Foto: JÜRI PERE

Möödunud aastal tegi RMK lageraiet umbes 500 hektari ulatuses metsakaitseekspertiiside alusel (põhjuseks mitte üksnes juurepessust põhjustatud kahju, vaid ka muu) puistutes, mis ei olnud saavutanud raiet lubavat vanust või diameetrit, sest eesmärk on kahjustatud metsad uuendada ning metsamaa potentsiaal ära kasutada. Pessust laastatud puude maharaiumisel tekib oht ka uue metsapõlve nakatumiseks, sest juurepess levib peamiselt kändude kaudu. Abinõuna uuendatakse võimalusel juurepessust nakatunud puistu teise puuliigiga ja soodustatakse segapuistute teket. Samuti on nakatumisohus hooldusraietel kasvama jäävad puud, mistõttu RMK pritsib kändusid raie käigus loodusliku prepa raadiga Rotstop, mis põhineb teisel seeneliigil – juurepessu konkurendil, samuti puitu lagundaval suurel korbikul. Korbiku eosed hõivavad kännu ja takistavad nii pessu levimist. Pritsimist saab teha siis, kui ööpäevane temperatuur on soojem kui viis kraadi. Mullu kasutati Rotstopi Väädi andmetel riigimetsas 1157 hektaril. Kuid nii nagu igal asjal on kaks otsa, nii ei puudu ka juurepessul oma kasulik roll looduses, sest ta aitab kaasa puidu kiiremale lagunemisele. „Orgaanilise aine lagundamine on looduses üleüldse üks väga tähtis protsess,” viitab Eesti Maa ülikooli dotsent, metsaentomoloog Kaljo Voolma.

Peateemad

Kuuse-kooreürask Kuuse-juurepessu kahjustused on üsna tihedalt seotud teise olulise metsakahjustaja – kuusekooreüraskiga, sest ürask asustab nõrgenenud puid, sh tormimurdu, kui see koristamata jääb. Tavaliselt järgnebki tormidele üraskipuhang ja kui tormi murtud või heidetud kuused metsa vedelema jäävad, on see hea kasvulava üraskitele. Sealt lendavad nad uutele aladele toituma, kahjustades ka tormist puutumata metsa. Üraskid elutsevad koore all niinekihis, toitudes sellest ja jättes maha kõverad käigud. Üraskirüüste tagajärjel puu kuivab. Üraskitõrje seisukohast on oluline äsja asustatud (kevadel) ja nõrgestatud puud maha raiuda ja välja vedada. Kui üraskitel on kaks põlvkonda, siis võivad nad asustada puud ka suve teises pooles. Külmal ajal ei ole üraskipuid mõtet raiuda, sest ürask ei asu puus, vaid talvitub pinnases. Varem kasutati üraskite püüdmiseks riigimetsas ka feromoon-

NAGU PILTKIRI: Kuuse-kooreüraskite näritud muster.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne Foto: ENN PILT

nende loodud mustreid kunstilistele fotodele tunnustatud fotograaf Peeter Laurits, kes nimetas üraskite käigumustreid näituse avamisel lausa üraskite sugupuuks.

Nõmme-võrgendivaablane Kui juurepess ja kuuse-kooreürask on Eesti metsades teada-tuntud kahjustajad, siis esialgu vaid Saaremaal avastatud nõmme-võrgendivaablane on siinmail uustulnuk, kes registreeriti esmakordselt 2008. aasta juulis. Kahjuri avastas Keskkonnaagentuuri metsaseire osakonna metsakaitse peaspetsialist Enn Pilt, kes metsaseiretükile minnes nägi, et umbes saja-aastased männid on raagu söödud. Hiljem tuli kahjustusi veelgi välja ning 2013. aastaks oli nõmme-võrgendivaablane laiendanud oma haaret 820 hektarile ehk neli korda suuremale alale kui putuka avastamis aastal. Mullu kahjustusala ei suurenenud, sest vastsed püsisid maa sees peidus ja ootasid oma söömalaua – männiokaste taastumist. Kaljo Voolma sõnul on sel aastal oodata nõmme-võrgendivaablase väljalendu, kuigi siiani on kevad olnud väga jahe ja seega putukatele ebasoodne. „Möödunud sügisel

Möödunud aastast tänavu 15. maini on RMK registreerinud olulisi kahjustusi kokku 11 210 hektaril. Tervete puude rinnaspindala on sellisel juhul alla minimaalse lubatud harvendusraie raiejärgse alamäära. Olulised kahjustused RMK metsades perioodil jaanuar, 2014 – mai, 2015 ha

probleemseim metskond

põder

8563

Järvamaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa

juurepess

1519

Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa

kooreürask

857

Järvamaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa

kobras

242

Viljandimaa, Valgamaa, Raplamaa

hirv

Hiiumaa, Saaremaa

metskits

10,5

Järvamaa, Tartumaa

männivaablane

2,2

Saaremaa

RAAGUS: Nõmme-võrgendivaablase okastest paljaks söödud männid Saaremaal.

tehtud kontrollkaevete järgi oli võrgendivaablase kahjustusala raiestikel 44% võrgendivaablase vastsetest arenenud pronümfi staadiumisse ja valmis kevadel nukkumiseks ja valmikute väljalennuks. Metsa all jääb ilmselt umbes kaks kolmandikku vastseid veel aastaks diapausi ehk puhkeseisundisse,” selgitab Voolma. Mänd ei pruugi ühekordsel raagu söömisel küll hukkuda, kuid tema juurdekasv väheneb oluliselt, märgib Enn Pilt. Kahjustuste likvideerimiseks ei ole ka nõmmevõrgendivaablase rüüste korral teist abinõud kui lageraie. Mullu tehti Saaremaal seetõttu 120 hektaril lageraieid kahjustuse likvideerimiseks, millest 18 hektarit oli riigimets. Üldiselt on see putukas riigimetsi säästnud – mullu tuli ilmsiks kahju 2,2 hektaril, 2013. aastal 14 hektaril. Kaljo Voolma ütlust mööda on nõmme-võrgendivaablasel terve rida looduslikke vaenlasi, nii munaparasiite kui ka vastsetel ja nukkudel parasiteerivaid käguvamplasi, vastsekiinlasi ja teisi. „Mullas talvituvaid ja ka suveks sinna puhke seisundisse jäänud vastseid söövad metssead. Samuti elavad võrgendivaablaste ja teiste mullas elavate putukate arvel mõningad ümarussid (nematoodid). Neid on kasutatud näiteks Soomes ka võrgendivaablase tõrjel, viitab Voolma. Linnud nõmme-võrgendivaablase vastsetest (ebaröövikutest) üldiselt eriti ei hooli.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Kommentaar

Peateemad

KOMMENTAAR

Mida Eesti inimene RMK-st ja metsa majandamisest arvab? Uuringufirma Faktum & Ariko tehtud uuringust selgus, et RMK tuntus on kõrge ja kuvand looduspuhkuse- ja -kaitsekeskne. Üllatavaid tulemusi näitasid arvamused Eesti metsarohkuse kohta. RMK tellitud uuringu eesmärgiks oli hinnata RMK tuntust ja kuvandit ning saada parem ülevaade sellest, mida inimesed Eesti metsade olukorra ning metsatööde kohta teavad ja arvavad. Küsitlus toimus märtsis 2015 ning selles osales 1000 inimest vastavalt elanikkonna üleriigilisele proportsionaalsele jaotusele soo, vanuse, suhtluskeele ja elukoha lõikes. RMK-d kui organisatsiooni teab või on sellest kuulnud 92% küsitletutest. 2013. aasta sügisel oli vastav näitaja 86%, nii et tulemus on kõrge ja mõnevõrra ka paranenud. Keskmisest veidi madalam on tuntus vanemate inimeste (65+) ja venekeelse elanikkonna seas, kuid ka viimases rühmas on tuntus aastatega kasvanud. Vastajatel paluti RMK tegevust hinnati esmalt spontaanselt (millega RMK tegeleb?), seejärel aga ette antud tegevuste loetelu põhjal. Spontaanselt seostusid RMK-ga metsa kaitsmine ja

kontroll ning metsahooldus, suhteliselt palju nimetati ka vaba aja veetmise korraldamist ja metsa istutamist. Etteantud tegevuste loetelust seostati RMK-d enim uue metsa rajamise (95% vastanuist teadsid, et RMK sellega tegeleb) ning puhkekohtade ja matkaradade rajamisega (93%), neile järgnesid metsataimede kasvatamine (84%), metsaraie ja puidu müük (80%) ning looduskaitsetööd (79%). Kahe aastaga on mõnevõrra langenud RMK seostamine metsataimede kasvatamise, loodushariduse jagamise (75%) ja pärandkultuuri kaardistamisega (30%). RMK-ga seostuvate tegevuste kõrval uuriti ka RMK kuvandit ehk seda, millised emotsioonid ja mõtted vastajatel RMK-le mõeldes tekivad. Levinuimaks spontaanseks mõtteks/emotsiooniks seoses RMK-ga on metsapuhkus ja turism, seejuures isegi enam kui 2013. aastal. Järgnevad sellised üldmõisted nagu mets, loodus, kaitse ning

Kalev Petti Faktum ja Ariko uuringutejuht

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Kommentaar Fotod: RANDO KALL

RAIE KÜLL, AGA MILLINE: Etteantud piltide ja raieliikide põhjal tundsid 72% vastanuist ära pildi, kus kujutati uuendusraiet (vasa kul). Valgustusraie (keskmine) tundsid ära 48% ja harven dusraie (paremal) 51% vastanuist.

säilitamine/hoolitsemine ehk kokkuvõttes võib öelda, et RMK spontaanse kuvandi põhikomponentideks on metsapuhkus ning metsa kaitse kõige laiemas tähenduses. Etteantud märksõnadest on tugevaimaks RMK-le omistatavaks omaduseks loodusega arvestav ning vajaliku töö tegija. Mõlemaga oli kindlaid nõustujaid 69%. Järgnevad märksõnad aktiivselt tegutsev (64%), hooliv (55%) ja avatud (46%). Kõige vähem seostati RMK-d olulise tööandja rolliga (28%), mis on samal tasemel 2013. aastaga. Tänase metsanduse kaheks pea miseks probleemiks peavad Eesti inimesed liiga suurt raiemahtu ning röövraiet. Esimest nimetab suurima probleemina 30% ja tähtsuselt teiseks 10% küsitletutest. Röövraiet nimetas suurimaks probleemiks 28% ja teiseks probleemiks 15%. Mõlemad olid peamised probleemid ka 2013. aasta uuringus ning kui liiga suure raiemahu märkimine on jäänud endisele tasemele, siis röövraiet nimetatakse seekord veidi vähem. Oluliseks probleemiks peetakse ka metsade ebapiisavat uuendamist pärast raiet (peamise probleemina nimetab seda 21% ja teise probleemina 35%), kusjuures võrreldes 2013. aastaga on selle probleemi nimetamise sagedus veidi kasvanud. Suurt erinevust era- ja riigimetsade majandamisel nimetab peamise probleemina 10% ja teise probleemina 21%, mis on samuti märkimisväärne. Uuringus testiti ka vastanute teadmisi metsandusest laiemalt. Selgus, et

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

61% elanikkonnast arvab, et viimase 50 aasta jooksul on Eestis metsa kogu aeg vähemaks jäänud, metsade pindala suurenemist (ehk õiget vastust) märkis ära vaid 9%. Kõrvutades mõttes metsade juurdekasvu ja raiet, arvab 56% elanikkonnast, et metsa raiutakse rohkem kui seda juurde kasvab (vt infokasti). Paludes inimestel kirjeldada oma suhtumist raiesse, arvas 58% vastanuist, et kui raiutakse lubatud kohas ja mahus, on see normaalne osa metsa eluringist. 37% vastanuist arvas, et Eesti ainsat taastuvat loodusvara tuleks veelgi enam ja targemini kasutada – lubatud raiemaht ära kasutada, võsa küttematerjaliks teha jne. Vastanuist 5% arvas, et mets on püha ja seda ei tohiks puutuda. Keskmisest enam on neid noorimas rühmas (10%) ja venelaste seas (12%).

Eesti kaetus metsaga on praegu oluliselt suurem kui see oli 70 aastat tagasi, kust pärinevad esimesed tänasega võrreldavad andmed. Aastaraamat „Mets 2013” andmeil oli 1942. aastal metsamaad 1 473 000 ha, 2012. aastal oli vastav näitaja 2 234 000 ha. Tõele ei vasta ka inimeste kartus, et metsa raiutakse Eestis rohkem kui seda juurde kasvab. Keskkonnaagentuuri välja antud „Mets 2013” kohaselt oli Eesti metsade tegelik raiemaht 2013. aastal era- ja riigimetsas kokku alla 10 mln m³, metsa juurdekasv aga 11 mln m³.

Partner

Peateemad

PARTNER

Krisvalde abiga pannakse Virumaal kasvama uus metsapõlv Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

OÜ Krisvalde omanik Lii Amer ja tema töötajad panevad igal kevadel IdaVirumaa metsa kasvama tuhandeid puid. Istutushooaja lõppedes haarab Lii aga võsasae ning asub RMK-le metsauuendust hooldama.

JÕUKOHANE: Lii Amer metsa istutust ega kultuurihooldust raskeks tööks ei pea.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Partner

„See töö ei ole raske,” ruttab Lii ennetavalt kinnitama. „Käisin linnas postitantsu trennis, vaat see oli raske. Nagu oleks kaheksa tundi jutti võsasaega töötanud,” võrdleb ta muigamisi, ise samal ajal kätel ja labidal nobedalt käia lastes. „Teises trennis ronisime posti otsa. Õpetaja ütles: „Sa ronid nagu Tarzan, tule alla ja roni nagu naine. See naiseks olemine oli palju raskem,” muheleb Lii. Aprilli viimasel päeval, kui Metsamees metsaistutajatega kohtub, on Liil ja veel kuuel kamraadil Kaukvere lähistel käsil üsna vesine lank, nii et istutajail tuleb kraavide vahel laveerides otsida kõrgemat kohta, kuhu taim kasvama panna. Naise ütlust mööda pole niisugune lank

aga midagi eriskummalist ja hoolimata vesisest jalgealusest sujub istutamine üsna lobedalt. Ikka labidaga avaus maasse, kuusk sisse ja taime ümbrus jalgadega kinni. Kuuske ladvast siku tades proovib istutaja, kas taim sai kindlalt maasse. Liiga lõdvalt isutatud taim võib ära kuivada, niisamuti ei pruugi kasvama minna liiga tugevasti kinni trambitud puu. Liil ja tema kaaslastel algas töö kell 7 ning plaanis on maha istutada kõik 6000 taime, mis metsakasvataja Silver Sellik neile valmis pannud ja kohale toonud on. Ööseks taimi lankidele ei jäeta – võidakse ära varastada, ütleb Lii – ja seetõttu toob metsakasvataja taimed varahommikul langile. Kirjeldatud vesisele alale läheb 2200

LANGILE: Labidas ja taimed ämbriga pihku ning otsi kohta, kus sa saad taime mulda pista.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Partner

Peateemad

kuuske ning seitsmel inimesel kulub selleks paar-kolm tundi. Rohkem aega kulub aladel, mis on vesised või kus oksad on langile jäetud. „Kõige kiiremini saab istutada potimändi liivasele maale,” kinnitab Lii, tõdedes, et istutus kiirus sõltub muidugi ka istutaja vilumusest.

Varajane kevad

Fotod: RASMUS JURKATAM

Tänavu algas istutushooaeg varakult, juba 8. aprillil. Sellest päevast alates on Lii töötanud ilma puhkepäevadeta. Nagu igal aastal, alustati ka tänavu kasest, seejärel tulid potimännid ja siis paljasjuursed kuused. Kui potimändi istutatakse toruga ja istutaja

MÄRG: Sel langil ükski istutaja küll vette ei sulpsatanud, kuid aastate jooksul on sedagi ette tulnud.

võtab taimi keha külge kinnitatud kastist, siis kuuski tassitakse 20-liitrise plastämbriga, millesse mahub korraga 150 taime. „25 taime võtan korraga kätte,” selgitab Lii. Võttes korraga langile kaasa vähe taimi, jäädki edasi-tagasi saalima, aga istutamise eest tasutakse tükikaupa ning langi oludest hind ei sõltu. Aastatepikkusest metsatööst on Liil pajatada mitmeid lugusid. Näiteks ühel aastal uppus Virunurmes 700 meetrit enne lanki ära ATV, millega taimi kohale toimetati, ning taimekotid tuli üle kraavide hüpates kohale viia. „Vettekukkumist tuleb ka ette,” nendib naine, meenutades, kuidas mullu sügisel metsahooldustöödelt naastes ja kraave ületades selgus keset purret, et see ei peagi. Õnneks polnud vesi kraavis väga sügav. Metsloomi näeb metsatöödel samuti. Juba käis äsja istutatud langil põder ja ühel päeval kõndis karu üle tee. Päevad metsas võivad kujuneda väga pikaks. Näiteks siis, kui ilmad on soojad, ei anna tööga venitada ja kogu istutustöö peab lühikese ajaga Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Partner Foto: RASMUS JURKATAM

VALMIS: Kõik 2200 taime on istutatud ning sõit läheb edasi järgmisele langile.

tehtud saama. „On olnud tööpäevi, mis kestnud varavalgest hilisõhtuni,” meenutab Lii. Näiteks oli plaanitud istutada kindel arv puid, langile tuli ligi sada kilomeetrit maha sõita, aga üks inimene oli töölt ära jäänud. Niisuguse vahemaa tagant ei hakka ju enne tagasi ka minema, kui kogu töö on tehtud.

Tugev meeskond Kõik need, kes koos Liiga sel päeval metsa istutavad, on Krisvaldes tööl olnud mitmeid aastaid. Peamiselt uuendavad Krisvalde töötajad IdaVirumaa riigi- ja erametsi, kuid tuleb ette ka Lääne-Virumaa lanke. Kokku istutavad ettevõtte töötajad igal kevadel metsa umbes 50 hektaril. Oma töötajaid naine kiidab. Nende seas on ka näiteks 75-aastane Maire Pluumer, kelle peale võib Lii sõnul sada protsenti kindel olla ning kes askeldab metsas nooremate inimestega sama nobedalt. „Olen eluaeg tööd teinud, 25 aastat sigu talitanud, ei taha üksi päevad läbi kodus olla,” põhjendab tragi naine, miks ta ikka ja jälle igal kevadel metsa istutama läheb. Allan Koljal käib istutamas kaheksandat aastat, kiites seda heaks tööks looduses. Koos abilistega teeb Lii ka hooldustöid. „Üksi ei tasuks kaugetele lankidele sõitagi,” märgib ta.

Tehtud muudki Hommikune töölesõit algab Kiviõlist, kus Lii töötajad auto peale võtab. Endel tuleb Kiviõlisse autoga, teised väntavad jalgrattal. Töötajaid on Lii otsinud Kiviõlisse ja Maidlasse üles pandud kuulutuste abil, aga väikses kohas levib sõna kiiresti ja nii on mõnigi jõudnud metsa istutama ka sedakaudu. Töötajaid leida pole lihtne, nendib Lii. Mõni alustab suure hurraaga, aga kaob siis äkitselt silmapiirilt. Tänavugi tuli üks noor naine kuuski istutama, aga ei pidanud vastu rohkem kui kolm päeva. Kuigi osaühingu peamiseks tööks riigimetsas on istutamine ja hooldus, siis aastate jooksul on tehtud muidki töid: ehitatud pesakaste, pritsitud puid repellentidega, et ulukid neid nahka ei paneks, paigaldatud kahjuritele feromoonpüüniseid, laasitud mände ja külvatud. „Need metsad ka juba kasvavad,” viitab Lii külvamistöö kohta. Enda istutatud langid tunneb istutaja ikka ära ja satub ka nii, et Lii läheb hooldama neidsamu lanke. Siis saab ühtlasi oma silmaga hinnata, kuidas puud on kasvama läinud. Puude kasvama minekut kontrollivad siiski ka RMK metsakasvatajad. Lii „brigaadil” on hea maine ja tööd pakutakse sagedasti. Lii kiidab omakorda ka RMK-d, kus töö on tema sõnul väga hästi organiseeritud.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Persoon

Peateemad

PERSOON

Marko Pomerants: elurikkust kui väärtust ei mõisteta Eestis absoluutselt Küsis: Mari-Liis Kitter Fotod: Kaupo Kikkas

Värske keskkonnaminister Marko Pomerants räägib intervjuus Metsamehele, milliseid muudatusi keskkonna- ja metsandusvaldkonnas oodata on, kuidas tagada mõistlikku keskkonnakasutust ning lihtsustada erametsaomanike elu. Aga milline on üks õige pikkusega matk ning miks ta enam pomeriime ei kirjuta?

MOTO: Asja tuleb võtta tõsiselt, aga rõõmsa meelega, kõlab Marko Pomerantsi moto.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Persoon

Ministriamet ei ole Teile uus, samuti mitte keskkonnavaldkond. Kuidas keskkonna ministeerium teid vastu võttis? Ma ei tea, kas mulle meeldib nii mõelda või oligi see nii, aga inimeste silmis oli rõõm ja mulle tundub, et see emotsioon püsib. Mu tegutsemismoto ongi: asja tuleb võtta tõsiselt, aga rõõmsa meelega. Eks iga minister ole oma käekirjaga ja seetõttu võivad ka mõned senised rutiinid rikutud saada. Ja võta sa kinni, kas see on kellegi vaatevinklist halb või hea. Püüan olla ratsionaalne, tagumikutunde mitte teha ja õhtu ning öö olgu eraelu jaoks. Millised teemad esimesena tähelepanu on nõudnud? Peamine on saada kiiresti valitsemisala probleemidest pilt ette. Ministeeriumimajaga on asi klaar, asutustega olen alustanud. Minister osaleb Euroopa Liidu ministrite nõukogu töös. Ava üritused Riias ja Luxembourgis on toimunud. Looduskaitsekuu on algamas. (Intervjuu tehti mai alguses – toim.) Lisaks üldisele tutvumisringile võtan ka teemapõhiselt asju ette. Olgu stiili näiteks kogu see paisude ja kalapääsude maailm. Metsameeste kurvastuseks pean ütlema, et tänavu jääb minu poolt mets istutamata. Peate selle ise ära tegema, sest toredate asjadega ei ole mul hetkel mahti tegeleda. Nii jäid üle tee aitamata konnad ja vette laskmata lõhemaimud. Loodan, et järgmine kevad tuleb teisiti. RMK sattus hiljuti avalikkuse tähelepanu alla seoses Soomaal tehtud raietega, millele kohalik kogukond vastu oli. Uues koalitsiooni lepingus on kirjas, et kaitsealade kaitse režiimid ja nende otstarbekus tuleb koostöös kohaliku kogukonnaga üle vaadata, et võimaldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt häirivat mõistlikku majandus tegevust. Kas Teie arvates on looduskaitseliste piirangute panemine praegu liiga uljas ja millised võiksid olla need leevendavad meetmed, millele leppes viidatakse? Looduskaitseseadus annab igale kodanikule võimaluse looduskaitset vajavatest väärtustest teavitada. Kuigi Soomaal on metsa kaitse ja kasutamise põhimõtted juba mõnda aega kokku lepitud, siis vajadusel vaadatakse need ikka üle. Selline vajadus tekkis ka nüüd, kui RMK oli lähtuvalt kaitserežiimist kavandanud teatud aladele hooldusraie tegemise, kuid kohalik kogukond ei pidanud seda mõistlikuks, kuna eeldati,

et alad peaksid jääma inimtegevusest puutumatuks. Alade tegeliku väärtuse välja selgitamiseks tellis Keskkonnaamet inventuuri, mille tulemuste kohaselt otsustatakse, millised alad väärivad rangemat looduskaitset ning millised võiksid vajada inimese sekkumist. Inventuur Soomaal on põhjendatud, kuna sealsed loodusväärtuste andmed on 15–20 aastat vanad. Värskete andmete olemasolul võetakse need reeglina sarnaste olukordade üle otsustamisel aluseks ning täiendavaid välitöid ette ei võeta. Mulle ei meeldi meeldib/ei meeldi kategoorias otsustamine, sest see pole ratsionaalne ega keskkonnakaitseline lähenemine. Kui kaitserežiim on kinnitatud, siis oleks normaalne, et sellest ka oma tegevustes lähtutakse. Kui kaitse-eeskirjade koostamise protsessi üldisemalt vaadata, siis inimesed ei pea millekski antud võimalusi ja revisjoni käigus tehtud leevendusi võrreldes seni kehtinud kaitserežiimiga. Ikka takerdutakse piirangutesse. Elurikkust kui väärtust ei mõisteta Eestis absoluutselt (absoluutselt tuleb hääldada nagu laulab Hannaliisa Uusma oma laulus „Absoluutselt”). Või kui aktsepteeritakse, siis naabri metsas. Kui metsamajandaja soovib kaitsealal metsa uuendada, et ka 100 aasta pärast oleks seal mets, ent kohalik kogukond ei ole raiega nõus, siis kuidas ikkagi kokkuleppele saada? Kui metsamajandamisega juba nii palju probleeme on, siis kuidas üleüldse mingi muu KESKKONNAMINISTER MARKO POMERANTS Sündinud 24. septembril 1964 Tamsalus. Õppinud Tamsalu keskkoolis. Lõpetanud Tartu Ülikooli geoloogina ning saanud samast magistrikraadi avalikus halduses. 1989–1990 – Rakvere Looduskaitse Valitsuse juhataja asetäitja. 1990–1994 – Lääne-Viru Maavalitsuse looduskaitse talituse juhataja. 1994–1995 – Lääne-Viru maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja. 1995–2003 – Lääne-Viru maavanem. 2003–2005 – sotsiaalminister. 2009–2011 – siseminister. Kuulunud Riigikogu X, XI ja XII koosseisu. SA Virumaa Muuseumid nõukogu esimees ja Eesti Võrkpalliliidu juhatuse liige. Marko Pomerants on IRL-i liige.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Foto: KAUPO KIKKAS

Persoon

Peateemad

KÄIMINE: Pool päeva matkarajal pole matk, vaid värskes õhus käi mine, arvab keskkonna minister. Tema pikemad matkad – vähemalt kaks nädalat mägedes või maastikul – jäävad 1980ndatesse.

keskkonnakasutus võimalik on. Riigi kallal on ikka hea hambaid teritada. Kui riik eraomandi kasutamist peab piirama, on lärmi palju. Kompenseerimised ja muud asjad. Tarvis oleks ikka oma tagahoovist kaugemale näha. Praegu on turul metsataimede defitsiit, erataimlad ei suuda piisavalt kasvatada ja RMK kasvatab ainult riigimetsa tarbeks. Kas RMK võiks ka erametsaomanike jaoks kasvatama hakata või kui ei, siis kuidas tagada, et taimi ikka turule tuleks? RMK ikka võiks kasvatada, kui jõuaks ja teised taimede kasvatajad ka. Niipalju kui mina asjast aru saan, siis on siin erinevus Soomega. Seal ollakse põhilised potitaimede kasvatajad ja vähe on paljasjuursete taimede vajadust. Meil on samuti potitaimede pakkumine, aga turg pigem nõuab paljasjuurseid ja muidugi on alati hinnaküsimus, mis piirangutega kaasneb. Vaatame, kuidas on võimalik olukorda normaliseerida. Palun tooge mõni konkreetne näide, kuidas erametsaomanike elu lihtsamaks läheb? Regulatsioone on pidevalt lihtsustatud. Seni on kaotatud metsauuendamisest ja valgustusraietest teavitamise kohustus ja lihtsustunud metsateatise esitamise protseduurid.

Sama põhimõtte kohaselt vaatame üle ka muid protseduure. Näiteks vajab üle vaatamist metsakaitselise ekspertiisi tegemine, et metsakahjustuse avastamisest likvideerimiseni kuluks vähem aega. Samuti tahame ühtlustada kaitseala piiranguvööndite raietegevuse praktikat Keskkonnaameti regioonides. Maaomanike varajane kaasamine on eriti oluline looduskaitseliste piirangute seadmisel, mistõttu vajab üle vaatamist kaitseeeskirjade koostamise protsess. Kas kehtivas metsaseaduses on valdkondi, mis vajaks uuendamist? Metsaseaduse metsakorralduse osa on vaja viia vastavusse tegeliku olukorraga – tänaseks on muutunud nõuded metsamajandamiskavale, metsateatisel esitatavate andmete loetelu, samuti minimaalne inventeeritav majandamisüksus ja palju muud. Kiired muutused on vajalikud seoses metsaregistri viimisega uuele töökindlale platvormile. Aegunud õigusruum ei tohi pidurdada innovaatiliste rakenduste väljaarendamist. Teine muudatuste pakett käsitleb metsakaitseliste tegevuste lihtsustatud lubamist tingimusel, et metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed sisaldavad ka infot olulise kahjustuse kohta. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega oleme

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Peateemad Persoon

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et eestlastele teeb muret meie metsade olukord. Kuidas kommenteerite, millises seisus on Teie arvates meie metsad ja mille pärast peaks muretsema? Veerand meie metsadest on looduskaitse all ning veel vähemalt sama palju on kasutusest väljas olnud rohkem kui 50 aastat. Majandusmetsad, mis ei tooda ühiskonnale väärtuslikku puitu, tuleb saada kasutusse. Seejuures peavad loomulikult säilima vajalikud elutingimused kõigile meie metsaliikidele ja mõnus elukeskkond meie kodanikele. RMK on eestimaalaste teadvuses kindlalt ja positiivselt kinnistunud kui tasuta puhkevõimaluste ja matkaradade pakkuja. Üsna hästi, aga samas mitte nii positiivselt, teatakse ka meie metsamajandajate tegevust. Mis Teie ’rohi’ oleks, kuidas inimestele selgitada metsamajandamise vajalikkust ja kasulikkust? Võib olla siin on mõtlemiskoht loodusharidusinimestele. Ma võin olla oma vähese informeerituse tõttu ülekohtune ja nii see ongi, aga võib-olla peaks kena rabamatkaraja kõrval mõni teeots ka majandatava metsani viima, kus metsamajandamisest esmane arusaam antakse. Eestis pakuvad koolidele loodusharidus programme RMK, Keskkonnaamet, kohaliku omavalitsuse loodusharidusmajad. Kas siin oleks ruumi koondamisele või on igal ühel siiski oma roll? Euroopa maksumaksja kaasamine meie loodushariduse taristu uuendamisse on toonud meile palju toredaid objekte loodushariduskeskuste, teemaparkide ja loodusradade näol. Selge on see, et peagi me peame otsa vaatama keskkonnakaitses nii loomulikule printsiibile kui kestlikkus ja seda just rahalises mõttes, et kogu seda masinavärki (kole sõna iseloomustamaks loodusharidussüsteemi) töös hoida. Võib olla peab vaatama ka seda, kus tasulisi teenuseid arendada ja kus peale maksta.

Foto: KAUPO KIKKAS

alustanud metsaseaduses sätestatud raieliikide ja neile seatud tingimuste, sh raievanuste, analüüsi. Esialgsed tulemused viitavad vajadusele teha seaduse muudatusi ka nendes punktides. Täpsem vajadus selgub käesoleva aasta jooksul. Oleme välja töötamas regulatsiooni, mis vajadusel lubaks ka kaitsealustel aladel likvideerida olulisi kahjustusi lageraiega. Loomulikult on selleks eelnevalt vaja metsakaitseekspertiisi ja kindlasti ei tohi ohtu seada kaitse eesmärke. METSAMEESTELE: Metsakahjustuste avastamisest nende likvideerimiseni peaks kuluma vähem aega, kinnitab Marko Pomerants ja lubab metsakaitselise ekspertiisi teemaga ka tegeleda.

Milline oli ja kuhu viis Teie viimane meeldejääv matk? Minu matkad, mida saab matkadeks nimetada (vähemasti kaks nädalat mägedes või maastikul), jäävad eelmise sajandi kaheksakümnendatesse. Ja igasuguseid ekstreemsusi on kogetud. Magatud Altais enda ehitatud iglus ja lõõskava kõrbepäikese käes. Sügisel peaks esilinastuma Eesti uus mängufilm „Must alpinist”, kus ma ka väidetavalt ühe tegelase prototüüp olen. Kõik ülikooli ajast hilisem minu terminoloogia järgi matkamise mõiste alla ei mahu. Ega siis pool päeva RMK matkarajal pole mingi matk, lihtsalt värskes õhus käimine. Film, muusika, raamat, teater või… Mis neist teie vaba aega kõige meelsamini sisustab? Intensiivsuse mõttes on järjekord: raamat, tervise sport ja teater. Seda viimast liiga harva. Kuigi elan Rakvere teatriga praktiliselt samal tänaval. Viimane teatriskäik läks lörri, sest samal ajal kui abikaasa vaatas Rakveres „Kolme õde”, olin mina ametisse astuva valitsusega presidendi juures. Abikaasa arvab, et mulle meeldib metsas tegutseda. See võib nii olla, aga seal on ikka suur osa igapäevast tegemisvajadust, mitte ajaviitmist. Kahjuks pole enam ammu Teie pomeriime lugenud, kas kirjutate sahtlisse, tellimuse peale või enam üldse mitte? Metsamees avaldaks hea meelega ühe metsandusteemalise! See periood on jäädavalt läbi. Kõik pomeriimi soovijad olen Contra juurde suunanud. Tema peab luuletamisega peret toitma. Minu peret toidab maksumaksja, mind ministri või Riigikogu liikmena ja abikaasat riigiametnikuna. Oleme ettevõtjatele selle eest tänulikud.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Üksus

RMK üle Eesti

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

Elistvere loomapargis tehakse vajadusel ka „emmegraafikut” Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

„Mulle meeldib öelda, et meid on sada,” vastab Elistvere loomapargi majandusjuht Sirje Saul muigelsui küsimusele, kui palju asukaid loomapargis elutseb. Nimetatud sajast viiskümmend moodus tavad imetajad ja teise viiskümmend närilised. Viimatimainitute arv on aga väga muutuv – äsja näiteks sündisid rotil pojad ehk kummikommid, nagu üks laps neid tabavalt võrdles.

LEMMIKUD: Elistvere loomapargi juht Sirje Saul ütleb, et kõik kasvan dikud on ühtlasi ka tema lemmikud.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

RMK üle Eesti Üksus

MITU PÕHJUST TULLA: Loomapargiga samal territooriumil asub ka Elistvere looduskeskus, mille ruumid paikevad loomapargi väravamaja teisel korrusel.

„Lastele meeldivad väikesed loomad,” nendib Sirje ja räägib, et lapsed näitavadki iseäranis suurt huvi üles loomapargi pisemate asukate: deegude, merisigade, rottide ja teiste näriliste vastu. Pole ka harv juhus, kui lapsed tahavad teada, kus konn on. Ja kuigi konnad nii-öelda ametlikult Elistvere kasvandike hulka ei kuulu, leidub neid seal siiski.

Sest „kui on tiik, siis on ka konn,” muheleb Sirje. Suurematest loomadest – kokku 14 liigist – elab Elistveres näiteks Euroopa piison, karu, ilves, metssiga, metskits, põder, põhjapõder, kabehirv, rebane, nugis, orav, jänes. Suurem osa neist elutseb ka meie metsades ning omamaiste loomade eksponeerimisele Elistveres suund võetud ongi, ehkki mõned „võõramaalased” on ka hulka sattunud. Sel aastal oma 18. sünnipäeva tähistava loomapargi rajas Kaupo Ilmeti eestvedamisel sihtasutus Vooremaa Looduskeskus ning selle esimesteks asukateks said Tallinna loomaaiast toodud euroopa piisonid Villu ja Vilja, keda praegugi Elistveres näha saab. Villu, keda Sirje iseloomustab sõnadega „soliidne vanahärra”, sai sügisel taas kord papaks – sündis lehmvasikas, kes oma ema Pauliine järgi sai nimeks Paula.

Fotod: RASMUS JURKATAM

Igal oma lugu

STAAŽIKAS ELANIK: Karu Karoliina on loomapargi üks esimesi asukaid.

Pealinna loomaaiast saabus loomaparki teisigi asukaid, näiteks kabehirved ja rebased, kuid on ka selliseid hoolealuseid, kes on siia toodud päris pisikesena vabast loodusest. Kas nende vanemad nad alati ka päriselt hüljanud on, nagu toojad arvavad, mine võta kinni, aga kui loom on juba metsast ära toodud, siis on ta ka võimalusel vastu võetud. Propageerida loomapark seda ei taha, aga arvata võib, et mõni kasvandik tuleb tänavugi. Pisikeste „ülesputitamistega” seotud lood on väga emotsionaalsed ja Sirjel on neid varuks omajagu. Näiteks põdrad Tuule ja Erik on

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Üksus

RMK üle Eesti

Emmede graafik

HOOLEALUSED: Loomade hooldaja Villem Lõhmus ja piisonid.

Fotod: RASMUS JURKATAM

Läbi aegade on loomapargi töötajatel tulnud poputada kitsetallesid, rebase- ja kährikukutsikaid ning kurgesidki, kellest üks oli tuues nii tilluke, et Sirje sõnul polnud nad päris kindlad, kas temast kasvab kurg või midagi muud. Kasvas siiski kurg, kes kippus naiste punaseks värvitud varbaküüsi nokkima ning kõndis õue peal julgelt ringi, mängides inimestega nagu kutsikas. Suureks saades on linnud siiski minema lennanud, lutipudeliga üles kasvatatud metsloomadest LOOTUSRIKAS: Põder Tuule vaatab ootusärevalt, kas talle ehk midagi suupärast ei anta. saavad aga loomapargi asukad. Loomapargi talitajatel on tulnud elule putitada ka pargis ilmale mõlemad inimeste üles kasvatatud. Nüüdseks tulnud loomi. Näiteks põhjapõder Maare oli vaid kaheaastaseks saanud Tuule tõi loomapargile nädalane, kui tema ema suri. Algul polnud pargi üks talunik, kes oli põdravasika töötajatel suurt usku, et Maare metsast leidnud ja arvas, et pääseb, kuid läks teisiti. Ka ter„Tont, ta jõi nii palju loom võiks tema majapidamisse vele pesakonnale rebasekutsipiima,” vahendab Sirje hästi sobida. „Aga tont, ta jõi katele on tulnud loomapargi nii palju piima,” vahendab Sirje Saul põder Tuule looma- töötajatel asendusemaks hakata. Saul Tuule loomaparki sattuLoomade hooldaja Villem parki sattumise lugu. mise lugu. Eelmisel kevadel Lõhmus sõitis siis lausa igal Elistvere kasvandikuks saanud õhtul rebaesekutsikatega koju, Eriku aga hülgas tema leidja jutu järgi ema. sest nende eest tuli hoolt kanda ka öösiti. Tegemist oli kaksikute vasikatega ja ema oli Suuremate loomade lutitamiseks tehakse Sirje Eriku maha jätnud. sõnul „emmede” graafik. „Kas annab koristaja

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

RMK üle Eesti Üksus

loomale viimase pudelitäie kätte ja talitaja tuleb hommikul varem, nii kuidas paika pandud on,” selgitab Sirje. Oma kunagise toitja tunneb põder Erik igatahes kohe ära – kui Villem teda aia servalt hõikab, kappab ta koos Tuulega õhinaga kohale. „Tuleb veel nüüdki ja paneb pea kaenla alla – kus pudel on,” kirjeldab Villem, täpsustades, et pudelitoidult on Erik muidugi ammugi maas. Kirjeldatu ei tähenda aga sugugi, nagu astuks talitajad iga Elistvere kasvandiku juurde aedikusse julgelt sisse. Pigem vastupidi ning aedikuid puhastatakse ikka siis, kui loom(ad) on kaugemas servas või kuudis.

Kaks lihavaba päeva Kui enne 2008. aastat, mil Elistvere loomapark RMK koosseisu arvati, käis majandamine projektipõhiselt, mis tähendas ka ebastabiilsust, siis nüüd on loomapargil kindel eelarve. See lubab Sirje sõnul muuhulgas loomadele hea toidulaua katta. „Kevadel kuulutame, kes tahaks meile heina teha ning porgandit-peeti kasvatada,” räägib Sirje, kuidas loomadele ninaesise hankimine käib. Sügisel tuuakse Elistverre köögivilju alati ka annetustena, niisamuti kevadel, kui selgub, mis keldrites üle jäänud. Liha ostetakse erine vatest paikadest, sh ka näiteks Maagist. Lisaks lihale kuulub kiskjate toidulauale kindlasti ka kala. Kaks päeva nädalas on kiskjate jaoks lihavabad. „Ega looduses ka loom iga päev ELISTVERE LOOMAPARK Elistvere loomapark kuulub RMK loodushoiu osakonna Lõuna-Eesti piirkonna koosseisu. Loomapargiga samal territooriumil asub ka Elistvere looduskeskus, mille ruumid paikevad loomapargi väravamaja teisel korrusel. Loomapargis on ligi 100 elanikku, 50 imetajat ja umbes 50 närilist. Töötajad: loomapargi majandusjuht Sirje Saul loomade hooldaja Villem Lõhmus klienditeenindaja-giid Asta Tõsjak aednik Merike Mõõk koristaja Maarika Ertmann loomade hooldaja-veterinaari kohale on asumas uus töötaja

Foto: RASMUS JURKATAM

NÄITA END: Ilvest tahetakse loomapargis alati näha, sest looduses on ta varjatud eluviisiga.

liha söö,” põhjendab Sirje. Loomade toiduratsioon on paika pandud Tallinna loomaaia baasil ja kui arvestada, et Elistvere loomad saavad ka järglasi, mis vangistuses on pigem haruldane, saab öelda, et loomad tunnevad end Elistveres hästi.

Ilvesepoegi oodates Pikisilmi ootavad Elistvere töötajad ilvesekutsikaid – eelmisel suvel toodi Tallinna loomaaiast isasilvestele seltsiks emasloom. „Kui on neli poissi ja üks tüdruk ja jooksuaeg toimus, siis lootust on,” täheldab Sirje. Ilves on selline loom, keda loomapargis alati meeleldi näha tahetakse, kuna ta on looduses varjatud eluviisiga. Niisamuti köidab külastajaid karu Karoliina, kes on samuti üks loomapargi esimesi asukaid. Karoliina ei ole enda eksponeerimisega sugugi kitsi ja poseerib hea meelega aia äärde kogunenud seltskonnale. Metssigade tegemised jäävad tänavu aga külastaja pilgule kättesaamatuks – see on veterinaar- ja toiduameti nõue seakatkuohu pärast. Peaaegu kõikidele suurematele loomadele on loomapargi töötajad nimed pannud, aga avalikult neid aedikutel ei eksponeerita, sest võib vaid kujutada ette, mis saaks siis, kui üks lasterühm karu juures Karoliinat hõigub ja teine samal ajal näiteks Maare tähelepanu köita üritab. Nüüd, mil kooliaeg on läbi saamas, ongi Elistveres kõige kiiremad päevad algamas, sest loomapark on menukas klassiekskursioonide koht. Mullu suvel käis loomapargis ühes kuus lausa 10 000 külastajat, kogu aasta peale tuli külastajaid 55 400.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Amet

RMK üle Eesti

Praakeri öiseks õuduseks on paduvihm akna taga Küsis: Katre Ratassepp Foto: Aivo Kask

Praakeri ebatavalisest töögraafikust ning lemmikilmast pajatab RMK Kirde regiooni praaker Sander Heinla. Kui tihti pead seletama, mis tööd praaker teeb? Kord kuus vast ikka. Tavaliselt ütlen lühidalt, et praaker on ametikoht RMK-s, kes tegeleb puidu varumisega, organiseerib raiete tegemist.

METSA: Asjaajamine käib väga palju arvuti kaudu, ent metsas peab praaker ikka tihti käima. Pildil kontrollib Sander palkide pikkust, kuna suvisel lõikusel on koor lahti ja palgi pikkustes võib esineda vigu.

Olid eelmisel aastal üle 110 000 tihumeetriga kolme suurima mahuga RMK praakeri seas. Millest kõrge koht sõltub? Praakerile antakse ette, mitu hektarit mingit puuliiki ta peab aastas raiuma. Metskond paneb paika võimalike raie kohtade loetelu kolmeks aastaks, nende seast valin mina välja talvised, suvised, sügisesed langid. Täpsem prognoos on ees umbes kuu aega, aga vajadusel tuleb seda operatiivselt muuta.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

RMK üle Eesti Amet

Mille alusel sa raiekohad oleks tehtud vastavalt nõuetele. välja valid? Kui seal on tehtud vigu, on need Oluline on raiete kontsentreeri- metsas näha aastakümneid. mine, et ühes piirkonnas saaks teha korraga võimalikult palju Mis töös kõige raskem on? tööd ja traktorite kolimist oleks Raienimekirjade tegemine, sest vähe. Ülikriitiline faktor on ilm, selle järgi peab ju pärast elama! ilmateate vaatamine on põhiasi. Õnneks ma tunnen piirkonda, Sel aastal oli kaks tean, mis on suvine, nädalat külma, palju Kui puidust asja mis talvine piirkond, tuli lund ise füüsi kus märg, kus kuiv saada tahetakse, kasvukoht. Ja mul liselt traktoritega tuleb küps mets on pildimälu – kui kinni tallata, et maha võtta. masin üldse peale olen varem kohas saaks minna. käinud, siis on järgmisel korral teada, kuidas leida On sinu jaoks vahet ka, optimaalseim ligipääs langile. kas korraldad lage- või harvendusraiet? Unes metsa ei näe? Üldiselt mitte, aga eks harvenEi, aga kui öösel läbi une kuuduse puhul ole ikka ilus töö led, et õues sajab paduvihma, tulemust silmaga vaadata. siis see paneb küll pea valutama. Lageraie tulemusel jääb maha Kõige rohkem tekitabki stressi suur auk, aga see on ka loomu- sügisene vihm – kujutad juba lik. Kui puidust asju saada ette, kuidas traktor poris on, tahetakse, siis tuleb küps mets kuidas kõik plaanid vaja ümber maha võtta. Peagi seal ju ilus teha. Praakeri unistus on külm uuendus ja noorendik. talv ja kuiv suvi. Kirjelda palun oma tavalist tööpäeva. Äratus tavaliselt kell 7, tööle kell 8. Harvesteridest tuleb mulle värske info raiutud puidu sortimendi ja mahu kohta kaks korda päevas, kell 8 ja kell 20. Forvarderitest tuleb info jooksvalt kogu aeg, nii et hommikul võtan öised tihud arvele ning teen metsaringi, õhtul võtan jälle tihud arvele ja teen valmis uued aktid, et uued langid saaksid raiesse minna. Kogu infovahetus masinatega käib neti teel. Praakeri tööülesannete hulka kuulub ka raiesse minevate lankide ülevaatamine ja kooskõlastuste võtmine töödeks ning kokkulepped valdade ja eramaaomanikega. Üks olulisemaid asju on ka raies olevate harvendusraiete kontrollimine, et töö

Praegu kestab kevadsuvine raierahu, kas saad kergemalt hingata? Sel ajal tuleb paika panna teise poolaasta tööplaan ja võimalikud langid läbi käia. Kevad ongi kõige ilusam aeg metsas liikumiseks, pole sääski. Tavaliselt katsun juunist või poolest maist puhkama minna. On see ikka muul ajal ka võimalik? Nüüd isegi on. Kui tööplaan on hea ja varem üle vaadatud, mis metsas toimub ning kuhu tulevad laoplatsid, siis igapäevast tihude sisestamist saab ju teha mistahes kohast, kus on internetiühendus. Kuidas perele selline töökorraldus istub? On juba harjunud, teavad, et õhtul kell kaheksa see jälle

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

räägib telefoniga! Mulle paindlik tööaeg meeldib. Pigem teen osa tööd õhtul ette ära. Laupäeval ei tee küll midagi, aga pühapäeva õhtul võtan nädalavahetuse tihud arvele, sest logistik peab selle alusel oma plaanid tegema. Kas sind vabal päeval ka veel metsa tõmbab? Metsas matkamas ei käi, aga olen jahimees, käisin isaga kaasas juba 4–5-aastasena. Põdrajahi hooajal katsun iga nädal käia, talvisel seajahil nii tihti kui võimalik. Meil vennaga on ka kaks laikat ja saksa jahiterjer, nemad tahavad ka liikuda. Ja kuuldavasti oled ka kalamees. Millise jahi- või kalamehejutuga üllatad? Kalamees olen tagasihoidlikum, aga suurulukitest olen küttinud kõiki, välja arvatud hirve, keda meie jahialal pole. Karunahk on seinal, haavatud ja ründava sea olen ohutuks teinud umbes meetri kauguselt. Ja teiste lastud karusid olen ka otsinud öises metsas – see on päris adrena liinirohke, sest ei tea ju täpselt, kus loom on ja millises seisus.

MASINAD EI SEISA RMK-s töötab 38 praakerit. Nende korraldada on 100 harvesteri ehk langetus masina ja 125 forvarderi ehk kokkuveomasina töö. Näiteks Sanderi „meeskonda” kuulub üks harvesteri ja forvarderi komplekt lageraie ning teine harvendusraie jaoks. Nelja masina peal on vahetustega tööl kümme meest. Töö metsas käib 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas, 10 kuud aastas.

Metsamaastike meeldivuse hindamisest

Teadusuuringud

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat või muidu huvitavat teaduslikku rakendusuuringut.

Metsamaastike meeldivuse hindamisest Kas on võimalik leida objektiivset, teaduslikult põhjendatud seletust subjektiivsena näivale küsimusele, milline metsamaastik inimesele rohkem, milline vähem meeldib? Allpool annan ülevaate oma magistri töö tulemustest, kust selgub, et paljuski on see küsimus seletatav inimese psühholoogiliste iseärasustega ning evolutsiooniliste teguritega. Maastikuarhitektina huvitab mind, milline keskkond inimesi paelub, milline mitte. See on oluline algteadmine keskkonna kujundamisel. Magistritöös, mille pealkirjaks sai „Eesti looduslike metsavaadete eelistatuse analüüs” (juhendajad Mart Külvik ja Kadri Maikov) uurisin, millised on meeldiva metsamaastiku omadused. Koostasime keskkonnapsühholoogia teooriale tuginedes 27 metsavaatest koosneva fotojada, mida lasime meeldivuse ning keskkonna karakteristikute alusel hinnata 97-l Eesti Maaülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli tudengil.

Teoreetiline taust Nii mõnigi uurimus on leidnud, et vastandades looduskeskkonda

tehiskeskkonnale, eelistab inimene just esimest. On tõestatud, et loodusel on tänapäeva linnainimesele positiivne psühholoogiline mõju. Kuid loodus ei ole pelgalt abstraktne nähtus, vaid koosneb konkreetsetest detailidest ning nende ruumilisest paigutusest, mida on võimalik kirjeldada. On teada, et positiivseid emotsioone loovad loodusmaastikel esinevad veesilmad, künkad, orud, lagendikel laiutavad üksikud suured puud, inimesele ohutud loomad, linnud, aga ka inimloodud teerajad, laudteed, vaatetornid jmt, mis lihtsustavad looduse nautimist. Selliste maastiku elementide käsitlemise, mis on juba teada-tuntud meeldivad, jätsime me sellest tööst kõrvale. Keskendusime n-ö tavalisele Eesti metsamaastikule, kus puudub selgelt tajutav inimmõju.

Karl Hansson Maastikuarhitekt firmas Artes Terrae OÜ ning doktorant Eesti Maaülikoolis

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Teadusuuringud Metsamaastike meeldivuse hindamisest Tunnustatud keskkonnapsühholoogid Rachel ja Stephen Kaplan on lahti mõtestanud inimese peamised ruumipsühholoogilised vajadused. Nendeks on ümbritseva mõtestatus ja kaasa haaravus. Esimene neist annab inimesele võimaluse rahuldada asjadest arusaamise vajadust, teine omakorda uurida, õppida ja avastada. Mõtestatust ja kaasahaaravust kirjeldatakse läbi keskkonna nelja informatsioonilise karakteristiku – ühtsuse, keerukuse, salapärasuse ja loetavuse. Nende karakteristikute sobiv kombinatsioon loob eeldused keskkonna meeldimiseks. Ühtne on keskkond, mille elemente on lihtne eristada ja rühmitada. Keerukus näitab, kas leidub piisavalt elemente, mis äratavad ja köidavad tähelepanu. Seejuures parajalt ühtseks ja keerukaks peetakse sellist vaadet, kus on esindatud 3–5 selgelt eristatavat elementi või nende gruppi. Salapärane keskkond pakub võimalust edasi liikuda ning midagi uut avastada. Hästi loetav on keskkond, kus võib ulatuslikult ilma eksimata ringi liikuda. Uuringus kasutatud metsavaated valiti töö autori ning juhendajate eksperthinnangu

Foto: ANNELI PALO

LEMMIK: Sellist metsa pidasid vasta nud kõige meeldiva maks – väga ühtne, väga salapärane ja keskmiselt keerukas, kui akadeemilisemas keeles väljenduda.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

alusel selliselt, et ühtsuse, keerukuse ja salapärasuse karakteristikud oleksid fotode reas kajastatud erinevates kombinatsioonides vähesel, keskmisel ja suurel määral. Loetavust ei käsitletud, kuna selle tuvastamine eeldab ruumis liikumist. Küsitluseks esitati tudengitele ankeet, kus 5-punkti skaalal hinnati vaate meeldivust ning eeldatavalt meeldivust mõjutavaid karakteristikuid. Lisandusid küsimused kõige enam ja kõige vähem meeldivast objektist. Saadud tulemusi analüüsiti statistiliselt, leidmaks seoseid meeldivuse ning karakteristikute vahel.

Hinnangud metsamaastikele Vaatleme lähemalt kolme meeldivuselt kõrgemalt ning kahte madalamalt hinnatud metsavaadet, nende karakteristikuid ning karakteristikute hindamist eksperdi seisukohast. Need annavad hea ettekujutuse eelistatumatest ja vähem meeldivatest metsakeskkondadest. Kõige meeldivamaks hinnatud vaade sai keskmiseks hindeks 4,85. Pildivaliku karakteristikute järgi on see

Metsamaastike meeldivuse hindamisest

miseks hindeks 4,49. Pildivaliku karakteristikute järgi on see vaade väga ühtne, väga vähe keerukas ja keskmiselt salapärane. Vaate ülesehitus on väga lihtne ja kergesti arusaadav, eristatavad on vaid kaks peamist elementi – ühtlane männipuistu ning alustaimestik. Vaate salapärasus on keskmine, kuna ei ole konkreetselt liikumist suunavat struktuuri ega tõmbavat objekti, kuid vaade on poolavatud ning taamal paistev valguskuma innustab siiski edasi liikuma. Kõige meeldivamad elemendid olid hindajate arvates kõrged, sirged männid ning alustaimestik ja sammal, üldmuljena nimetati ka hoolitsetust, korrapära ja avarust. Eba meeldivad olid maas olevad oksad,

KOLMAS KOHT: Meeldivust kergitas vaate salapärasus – vaatleja uudishimu on suunatud puude vahelt avanevale teekonna jätkamise ja uue avastamise võimalusele.

TÄITSA HEA: Teiseks hinnatud metsavaates meeldisid vastajatele kõrged, sirged män nid, alustaimestik ja sammal.

Fotod: ANNELI PALO

vaade väga ühtne ja väga salapärane ning keskmiselt keerukas. Kuidas need hinnangud kujunesid? Pildil on eristatavad neli peamist objekti (tähistatud fotol numbritega) – kaks suuremate mändide gruppi esiplaanil, noorem mets tagaplaanil ning ühtlane alus taimestik. Objektide grupid on selgelt eristatavad ja sarnased, neid on parajalt palju ning need on huvitava paigutusega. Seetõttu saame väita, et vaade on hästi ühtne ning keskmiselt keerukas, mis köidab vaatleja tähelepanu ilma liigset vaimset pingutust nõudmata. Salapärasus on selles vaates suur, kuna see ärgitab edasi liikuma ning uurima, suunates pilgu esiplaanil olevate puude vahelt taamal paistvasse eriilmelisse metsa (vt oranžiga tähistatud punktid). Tekib tunne, et edasi liikudes on võimalik avastada midagi uut. Kõige meeldivamad elemendid olid hindajate arvates huvitav, kõver kaheharuline suur mänd, suured jämedad männid, madal pehme alustaimestik, ning ebameeldivad kuivanud ja mahakukkunud oksad. Meeldivuselt kolmas vaade sai hindeks 4,46 ja sarnaneb põhiolemuselt esimesega. Pildivaliku karakteristikute järgi on see vaade vähe keerukas, keskmiselt ühtne ning suure salapärasusega. Ülesehituselt on vaade eelmisega võrreldes lihtsam, peamiselt on vaates nähtav kuusemets, mille keskel on väiksem grupp laasunud tüvedega mände. Olulisim meeldivuse kergitaja on siin jällegi vaate salapärasus, vaatleja uudishimu on suunatud puude vahelt avanevale teekonna jätkamise ja uue avastamise võimalusele. Meeldivatest objektidest nimetati ülekaalukalt kõige enam marjataimedega alustaimestikku ja sammalt ning suuri kuuski. Marjataimede nimetamine näitab, et korilus on paljudele oluline ning selle võimalikkus on metsa meeldimisel tähtsal kohal. Kõige vähem meeldivatena mainiti pikka jämedat puutüve ning räbalaid kuuseoksi. Meeldivuselt teine vaade sai kesk-

Teadusuuringud

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Teadusuuringud Metsamaastike meeldivuse hindamisest

OH EI: Pole ei sala pära ega keerukust, eristuvad vaid kuiva nud puistu ja sellele vastanduv roheline alustaimestik. Selline vaade meeldis vasta jatele kõige vähem.

Fotod: ANNELI PALO

LIIGA KEERUKAS: Tagantpoolt teisele vaatele heideti ette liigset keerukust – erineva kuju, värvi ja vormiga objekte on loendamatult. Suletud nähtavus ei aita tekitada ka salapära, mis inimestele meeldib.

sirge tüvi esiplaanil, puude liigne korrapärasus. Selles vaate analüüsist ilmneb, et korrapära ning liikumis vabadus ning jällegi alustaimestikus olevad marjataimed omavad keskkonna meeldivusele positiivset mõju. Kaks kõige vähem meeldivat vaadet keskmiste hinnetega 2,41 ning 2,62 on esmapilgul küllaltki erinevad, kuid neil on ka ühiseid jooni, mis selgitavad mittemeeldimist. Suurim erinevus on keerukuses. Esimesel on see väga väike – eristuvad vaid kuivanud puistu ning sellele vastanduv roheline alustaimestik. Teisel vaatel on keerukus väga suur – erineva kuju, värvi ja vormiga objekte on loendamatult. Järeldub, et meeldiv ei ole väga lihtne vaade, kus leiduvad omavahel vastanduvad objektid ega ka väga keeruline

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

vaade, kus objektid ei ole hoomatavad. Kumbki vaade ei ole kuigi salapärane. Esimese puhul on see veidi kõrgem, kuna edasiliikumise võimalus on olemas, teise puhul on edasipääs ning nähtavus täielikult suletud ning salapärasus seetõttu väga madal. Esimesel vaatel nähakse meeldivamate objektidena suuremaid puid ja rohelist, elavat alustaimestikku ning teisel noori kuuski, aga üllatavalt ka puukändu, mida samavõrra on nimetatud ka ebameeldiva objektina. Ootuspäraselt on ebameeldivate objektidena nimetatud kuivanud puid, läbitungimatut võsa ning mahakukkunud puid ja kände.

Järeldused On selge, et metsakeskkonna meeldimisel on olulised mitmed aspektid. Oma töös uurisin peamiselt keskkonna ruumilise ülesehituse ja objektide paigutuse mõju keskkonnaeelistusele. Tõestust sai, et salapärase ning ühtse miljööga metsavaated on eelistatumad. Võime järeldada, et inimese ootus metsale on rahuldada oma uudishimu, ent mitte ennast seejuures vaimselt liigselt koormata. Nimetatud meeldivate objektide puhul on ootuspärane suurte ja elujõuliste, aga ka huvitava kujuga ja kõverate puude nimetamine. Tähtsaks peetakse ligipääsetavust ning madalat ja marjataimedega alustaimestikku, mis näitab, et paljude metsa külastuse eesmärgiks võib olla korilus või jalutamine ning selle eesmärgi võimaldamine on samuti meeldivuse seisukohalt oluline. Asjaolu, et ebameeldivatena nimetati looduslikele protsessidele omaseid lagunevaid objekte – kuivanud, murdunud, maas lebavaid oksi ja puid – on ehk ootuspärane, kuid näitab, et vastanute teadlikkus ökosüsteemide toimimisest ning looduslikest protsessidest võib olla puudulik. Eelnevatel loodusteaduslikel teadmistel või veel laiemalt võttes erialal on samuti oma roll metsamaastike hindamisel.

Maailma metsad

Puhkepäev

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

Teravate mäetippudega saarestik Tekst ja fotod: Timo Palo

Ligikaudu poolel teel Mandri-Euroopa põhjaosa ja põhjapooluse vahel ehk seal, kus Atlandi ookeani soojemad veed kohtuvad Põhja-Jäämere jäiste voogudega, asub arktiline saarestik nimega Teravmäed. Palju muu huvitava kõrval asub sealses igikeltsas ka viimsepäeva aidaks kutsutud maailma kultuurtaimede seemnepank.

JÄÄSEINAD: Hansi liustikule ehk Hansbreenile (breen on norra keeles liustik) sarnaseid merre langevaid jääseinu leidub Teravmägedel rohkesti.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

PESITSUSPAIK: Miljonid linnud leiavad endile suvised pesitsuspaigad Teravm채gede kaljudel. P천hjatirgud (Uria lomvia) pesitsemas.

Foto: TIMO PALO

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Maailma metsad

Arhipelaag, mis oma kogupindalalt (61 022 km²) on umbes poolteist Eestit, paikneb suuresti 76 ja 81 põhjalaiuskraadi vahel. See on kõige kaugemal põhjas asuv arktiline piirkond, kuhu on võimalik lennata regulaarlennuga. Ühelt poolt just ligipääsetavuse, kuid teiselt poolt ka asukoha tõttu Põhja-Jäämere serval kutsutakse saarestikku ka Arktika väravaks. Teadaolevalt nägi Teravmägesid esimesena hollandlasest meresõitja Willem Barents 1596. aastal. Levinud on siiski kahtlused, et viikingid või ka pomoorid Valge mere rannikult võisid saartele sattuda juba tunduvalt varem, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Varsti pärast Barentsi avastust kinnitasid saartel kanda vaala- ja karusnahakütid. Neile järgnesid 19. sajandi lõpul kivisöekaevurid. Kivisütt kaevandatakse mõnes kohas veel tänapäevalgi, kuid valdav tegevus on siiski turism ja teadus.

65% kaitse all

Foto: TIMO PALO

19. sajandil sai Teravmägedest ka lähtepunkt paljudele Arktika ekspeditsioonidele, millest suur osa püüdles ihaldatud põhjapooluse suunas. Seda eelposti staatust pole Teravmäed minetanud ja endiselt saavad just siit alguse mitmed PõhjaJäämere ekspeditsioonid. Väga pikka aega olid Teravmäed n-ö eikellegimaa, kus ükski riik ei omanud ainuõigust. Alles 1920. aastal sõlmiti Pariisi rahukonverentsil Teravmägede leping, mille kohaselt läksid saared Norra kuningriigi koosseisu. Leping sätestab siiski, et kõigil allakirjutanud 40 riigil (nende hulgas ka Eestil) on võrdsed õigused loodus ressurssidele ja kommertstegevusele saarestikus

KARASTUNUD: Teravmägede põhjapõder (Rangifer tarandus platyrhynchus) on alamliik, kellel on teatavad iseäralikud kohastumused nii karmides oludes hakkama saamiseks.

TIPUD: Teravad mäetipud, mida Willem Barentsz märkas, on iseloomulikud just suurima saare läänerannikule. Kolm Krooni kõrgumas Kuningate fjordi kohal.

ja selle territoriaalvetes. 65% saarestiku pindalast on aga rohkem või vähem kaitstud: siia on loodud rahvusparke ja looduskaitsealasid. Teravmägede maastik on äärmiselt liigendatud fjordide, liustike, mägede ja nendevaheliste orgudega. Valdavalt on tegemist arktilise külmakõrbega, kus domineerivad jää ja lumi. Saarestiku pindalast koguni üle 60% katavad liustikud. Kuigi siinsete mägede absoluutkõrgused pole märkimisväärselt suured (kõrgeimad ulatuvad üle 1700 m), on nad ometi üsna muljetavaldavad oma suhtelise kõrguse poolest, sest sageli asub mäe jalam just merepinnal. Hoolimata ulatuslikest jää- ja lumeväljadest, leidub ka arktilist tundramaastikku, peamiselt soojemal läänerannikul ja mägedevahelistes orgudes. Nii kaugel põhjas tähendavad jäävabad alad igikeltsa olemasolu. Selle pealmine umbes meetri paksune aktiivkiht aga sulab suve jooksul ja annab võimaluse taimkatte tekkeks: taim kattega on ühtekokku kaetud 6–7% Teravmägede

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev

41 Fotod: TIMO PALO

Maailma metsad

maismaast. Karmist kliimast hoolimata on taimestik 164 liigiga siiski suhteliselt liigirikas, kuid taimed ei kasva kõrgemaks kui 20–30 cm. Metsapiir jääb Teravmägedest kaugele lõunasse. Meile tuttavaid puid ja põõsaid siin ei leia, ent mõnda puittaimeliiki nende tõeliselt miniatuurses puhmavormis võib siiski kohata. Levinud on kaks liiki: polaarpaju (Salix polaris) ja meiegi rabades leiduv vaevakask (Betula nana).

jat: polaarrebane ja jääkaru. Jääkarude populatsioon on ühine kogu Barentsi mere regioonis ja selle suuruseks hinnatakse ligikaudu 3000 isendit. Juba aastakümneid on jääkaru olnud rangelt looduskaitse all. Peale metsikute loomade on suurimal Lääne-Teravmägede saarel inimese

Toidulaud merest Kuna maismaa katab kesise toidulaua, siis on Teravmägede loomastik paljuski seotud merega, kus toitu leidub rikkalikult. Saarestik on pesitsuspaigaks miljonitele lindudele umbes 36 liigist. Fjordid ja arhipelaagi ümbritsev rannikumeri pakub toitu nii kaladele ja vaaladele kui ka morskadele ja hüljestele. Maismaa kidurast taimestikust saab aga söönuks siinne põhjapõdra alamliik. Toiduahela tipus kroonivad kaks kisk-

ÕITEILU: Olgugi, et nii kaugel põhjas, pakub Teravmägede lühike suvi siiski tundramaastikul rohkelt õisi. Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) õitsemas.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Maailma metsad

teenistuses ka üle 600 koera. Mõned loomaliigid on Teravmägedele jõudnud inimese kaasabil, olgu siis tahtlikult või mitte. 1929. aastal toodi saarele Gröönimaalt 17 noort muskusveist, kel esialgu näis hästi minevat. Kuid aastate pärast oli selge, et see keskkond on nende jaoks siiski sobimatu ning viimast isendit nähti 1985. aastal. Sama saatus tabas 30 Gröönimaalt toodud valgejänest. Inimestega kaasa tulnud hiirtest on siiani vastu pidanud kuhja-uruhiir. Teravmägedel pole põlisasukaid ja kõik inimesed on sisserändajad. Aastaringi elab Tervamägede suurimal saarel Lääne-Tervamägedel üle 2600 inimese. Kui see suhteliselt väike number jaotada terve saarestiku peale, siis saab tulemuseks ühe hõredaimalt asustatud piirkonna meie planeedil (0,04 in/km²). Inimesed ei ela siiski hajusalt, vaid on koondunud üksikutesse asulatesse läänerannikul, kus kliima on pehmem ja meri enamasti aastaringi jäävaba. Suurimale asulale Longyearbyenile (üle 2000 püsielaniku) järgnevad kaevanduslinnad Barentsburg ja Sveagruva. Neist esimene Venemaa ja teine Norra oma, mõlemas elanikke umbes paarisaja ringis. Kõige kaugemal põhjas asub paljude riikide polaar uurimisjaamu koondav n-ö linnak Ny-Ålesund, kus elab korraga umbes 30–40 inimest, kes rotatsiooni korras vahetuvad. Hooajaliselt külastab seda paika aga väga kirju ja arvukas teadlaskond. Peale selle asub lõunapool Hornsundis veel Poolale kuuluv aastaringselt mehitatud uurimisjaam. Pika polaaröö ja -päeva tõttu on siinsete inimeste elurütm mõnevõrra erinev harjumuspärasest öö ja päeva vaheldumisest mõõdukamatel laiuskraadidel. Viimastel aastatel on jõudsalt edenenud suvine kruiisiturism ja seetõttu suurenenud saarestikku

Fotod: TIMO PALO

VAATEMÄNG: Talvist polaarpimedust mahendab virmaliste valgus. Virmaliste mäng Hornsundis.

külastavate inimeste arv. See sunnib kohalikku omavalitsust tõsisemalt analüüsima siinse looduskeskkonna ja hapra ökosüsteemi koormustaluvust ning vajadusel seadma uusi piiranguid. Teravmägedest on saanud ka omamoodi areen paljudele rahvusvahelistele koostööprojektidele. Näiteks katsetati Kirdemaa saarel hiljem Marsile lennutatud NASA kulgurit Curiosity, sest leiti, et just siinne maastik sarnaneb üsna palju Punase planeedi omaga. Longyearbyeni lähistele on rajatud ka maailma suurim polaarorbiidil tiirlevaid satelliite teenindav maapealne tugikeskus, kust on võimalik satelliite juhtida ja andmeid maha laadida.

Viimsepäeva ait Vahest kõige erilisem ja oma suletuse tõttu ka salapäraseim on 125 meetri sügavusel mäe sees asuv maailma seemnepanga hoidla, mida ajakirjandus on nimetanud ka meie viimsepäeva aidaks. Norra riigi toel rajatud ja 2008. aastal avatud

KONFLIKT: Vahel juhtub, et inimese ja jääkaru teed ristuvad ning tekib konflikt. Jääkaru eemale peletamine Ny-Alesundi asulas.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Maailma metsad

Puhkepäev

VIIMSEPÄEVA AIT: Lennuvälja kohal on mäe nõlva rajatud betoonist sissepääs, kus rauduks viib Maailma Seemnepanga rangelt valvatud hoidlatesse.

Fotod: TIMO PALO

hoidla siht on tagada maailma kultuurtaimede mitmekesisus tuleviku tarvis juhuks, kui inimkonda tabab mõni katastroof. See on nn kolmas lüli geenipankade võrgustikus: kaks esimest hõlmavad vastavalt rahvuslikku ja mitut riiki koondavat rahvusvahelist geenipanka. Seemnehoidla asukoht ei ole valitud juhuslikult. Seda tehti usus, et paik elab üle ka globaalse katastroofi, olgu selleks siis tuumasõda või väga ekstreemne kliimamuutus. Arktikas asuv hoidla

VIDEVIKUSÄRA: Saarestiku suurim asula Longyearbyen polaarkevade videvikus.

on piisavalt kaugel tiheasustusega piirkondadest ja seega ka potentsiaalsetest konfliktikolletest. Igikelts võimaldab stabiilse sisekliima, ja vajalike külmakraadide (-18 °C) hoidmiseks on vaja kulutada vähe lisaenergiat. Isegi kõige halvema globaalse soojenemise stsenaariumi kohaselt peaks igikeltsas asuv seemnevaru vastu pidama vähemalt 200 aastat. Teravmägede seemnepanga kolmes hoidlas on võimalik mahutada 4,5 miljonit erisuguse seemne näidist. Projekti veab rahvusvaheline sõltumatu organisatsioon Global Crop Trust ning selle eesmärk on koguda seemneid enam kui 100 riigist. Eesti pole veel oma seemnevaru Teravmägede hoidlasse tallele pannud, küll aga on sinna jõudnud Eesti päritolu seemneid mitmest teisest riigist. Arvestades planeedi aina kiiremini kasvavat elanikkonda ja selle taustal omakorda muutuvat kliimat, on ilmselge, et seemnepanga olulisus üha suureneb. See projekt lisab kindlustunnet, et inimkond suudab ehk kohaneda eesseisvate muutustega ka siis, kui mõned olulised põllumajanduskultuurid loodusressursside pärast tekkivate konfliktide või kliima muutumise tõttu hävivad.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Pärandkultuur

Valgamaa – põline Maarjamaa Risto Sepp, Mats Traat, Herta Laipaik, Jaan Lattik, Heino Teder. Ei ole just miljoniküsimus, et teada – kõigi nende elukäik on erineval moel seotud Valgamaa ja selle loodusega. Pärandkultuur ongi inimtegevuse jäljed looduses ja sel korral tutvustame nende inimestega leitud seoseid. Kaugemas ajaloos on Valgamaa olnud Liivimaa kubermangu osa, paiknenud valdavalt Läti aladel ja olnud lätikeelne. Ühine ajalugu andis hea põhjuse laieneda pärandkultuuri projektiga 2009. aastal Lätimaale ja kaasata kaardistamisse ka naabrid. Eesti-Läti programmi tegevuse kuludest 85% kattis Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisaks kaardistamisele arenes projekti toel koostöö nii Eesti ja Läti metsaomanike kui ka -ametnike vahel. Selle värvikaks näiteks on meie metsaülemate koolitusreis Lätti või siis metsaseltsi liikmete osalemine traditsioonilisel, nüüdseks kahjuks ka vaid pärandkultuuriks muutunud Balti metsanduse konverentsil. Kestliku koostöö tulemusena jääb Valgamaale ka piiriülene Koiva-Gauja pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis Eesti poolel on loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna hoolel.

Kuutsemäe Kuutsemägi (kõrgus 217 m) on Otepää kõrgustiku kõrgeimaks punktiks. Selle võimsa ja massiivse kupli harjal, praeguse Porikraavi slaalominõlva lähedal, oli omal ajal puidust triangulatsioonimast, mida kasutati maa mõõdistamise juures. Torn oli ca 20 m kõrge. Endise torni aluse ase 10×10 m on veel looduses nähtav, ning selle aseme keskel on looditud kõrgusmärgi maakivist tähis. Kuutsemäel asuvale mobiil sidemastile on tehtud vaateplatvorm, millelt avanevad suurepärased vaated ümberkaudsetele aladele. Kuutsemägi on aastaid olnud Eesti enimkülastatud mäesuusakeskus. Mäe jalamil olevas Mäe-Kuutse talus sündis 30. novembril 1936 kirjanik Mats Traat. Luuletaja sünni maja on hävinud tulekahjus,

ent 1939 ehitati selle asemele väheldane, köögi ja kahe kambriga külamaja, milles möödus Mats Traadi lapsepõlv kuni aastani 1946. Praegu on selles majas Kuutsemäe suusa- ja puhke keskuse suusavarustuse laenutuspunkt. (Kaardistaja Kaido Reiman)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Foto: RANDO KALL

Tekst: Vaike Pommer Fotod: RMK Risto Sepp Valgamaa metsaülem

Minu tänane tegevus on võib-olla pärandiks järeltulevatele põlvedele, mida hinnatakse 100 aasta pärast. Mets kasvab suureks ja mingil ajal kõduneb – kas see on pärandkultuur? Inimene sünnib, elab vanaks ja sureb – kas see on pärandkultuur? Hinnangu küsimustele annavad meie järeltulijad, aga minule on pärandkultuur koht, tegevus ja inimene, kes või mis väärib esile toomist. Kindlasti pole pärand jahipukk metsas, mis varsti ära mädaneb. Pärandkultuuri objekt on tulemus, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, mille mõju kestab pikka aega ja on oluline. Mõju peaks puudutama võimalikult suurt hulka inimesi. Inimesed pärandkultuuris on selle loojad ja kandjad. Mõningad metsas ja metsaga seotud nähtused tooksin välja: olulisemad sõjajäljed, näiteks kaevikuliinid Väike-Emajõe ääres kaduvad talukohad või rajatised metsade keskel, näiteks talu kohad Karula rahvuspargis erilised inimestega seotud puud metsas, näiteks ristipuud maakonna piiril huvitavate nimede ja lugudega kohad, näiteks Koorküla Valgjärv või Türäjärv lood inimestest, kes on mõju tanud metsa arengut ja jätnud jälje, näiteks Heino Teder.

Kaprani talu

Asutava Kogu ja Riigikogu liige, sündis 22. oktoobril 1878 Mäkiste renditalus. Jaan Lattik on kirjutanud jutukogusid, romaane, mälestusi („Meie noored”, „Minu kodust”, „Mets”). Kirjaniku isa, Mäkiste rendi talupidaja Davet Lattik, rajas Lüllemäe-Hargla kruusatee viiendalt kilomeetrilt talu sissesõiduteele tammeallee. Ema Marta Lattik ei soovinud luterlasena vene usku üle minna, hoidus vene preestritest ning kutsus poja ristiisaks sulase Jaan Juuli, kelle järgi pandi tulevasele kirjanikule eesnimi. Davet Lattikul ei õnnestunudki armsakssaanud renditalu päriseks osta, vaatamata sellele, et ta oli vallavanem ja peakohtumees. Tema „sõda” taluostu teemal kestis mõisnik Grotede kolme põlvkonnaga. Pärast mõisnikupoolset rendilepingu tühistamist õnnestus tal osta sugulaselt 1914. aastal Vana-Mendo talu.

Puhkepäev

Fotod: RMK

Pärandkultuur

eestvedajat, 26 aastat metsa majanduse ja looduskaitse Hummuli kandis, nagu kogu ministeeriumi juhtinud Heino ajaloolisel Mulgimaal, on olnud Tederit, Papa Tedreks. Ta nägi suured ja tugevad talud. Paljuilmavalgust 21. juulil 1926 dest ei ole küll praeguseks Tõlliste vallas Kaara põlistalu säilinud muud kui mälestus seal peremehe Oskari ja perenaise elanud inimestest ning mõned Neonilla kolmanda pojana. kivivundamendid. Peale LiiviMinister Heino Teder suurendas maa talurahvaseaduse väljakuumetsamajandustööde mahtu, lutamist 1849. aastal viidi läbi tema eestvõttel arendati puidutalude kruntiajamine. töötlemist, tõhustati metskon Enamik Hummuli talusid on dade tööd, rajati uusi metsa kaardistatud 1855. aastal, sealkultuure. Looduskaitse hulgas ka Kaprani talu. edendamiseks koostati Tederi Kaprani talus sündis kirjanik ministriks oleku ajal mitmeid Herta Laipaik (1921–2008). keskkonnakaitselisi seadusi Lisaks paljudele romaanidele ning normatiivakte, laiendati on tema sulest ilmunud mulgi kaitstavaid maa-alasid, loodi aineliste kunstmuistendite Lahemaa rahvuspark. kogud „Maarjakask” ja „Kurja Talu koosneb rehielamust, sadu”. Need on kirjutatud saunast, keldrist ja aidast. Kaara omamoodi olemisega kohaliku talu maadel asub ka oma rahula. vanatüdruku Roiu Minni (Minni Selle hauaplatsi on sisse õnnisNepp 1892–1949) poolt kirjanitanud soomepoiste kaplan. kule pajatatud juttude põhjal. Talukompleksi kuulub hoone Kaprani talu hooned hävisid rehepeksugarnituuriga. Selle 1944. aastal. Endisele taluõuele korsten sai II maailmasõja ajal on istutatud mets. Alles on veel Kirjanik suri 27. juunil 1967 tabamuse. Üleval korstna otsas vanad lehised ja mõned kiviStockholmis. Talu sissesõidutee istus Vene luuraja, kes vaatles vundamendid. Märkimisväärne äärde on paigutatud mälestuskivi. taamal olevaid Saksa üksusi. Praegu elab seal ja renoveerib on elumaja vundament majaÜhel hetkel sai mees tabamuse aluse keldriga, selle kiviseinad talu noorpere, koha nimi on ja kukkus koos jupi korstnaga ja uksevõlv. (Kaardistaja Joel Kuusk) Mägiste. (Kaardistaja Ekaterina Tammemäe) alla. Kaara talu lähedal asus 1944. a sakslaste lennuvälja pommiladu. Arvatavalt toodi Jaan Lattiku sünnitalu Kaara talu pommid sinna Valga-Tartu Kirjanik, usu- ja poliitikategeKitsastel põllusiiludel kasvas raudteed mööda rongiga. lane Jaan Lattik, kes on olnud kaar ehk kaer – sellest tuli talu Kuna talu lähedal asusid suured Viljandis Maakoguduse õpetaja, nimi. Talu pärineb aastast 1867. põllumassiivid, kasutati põlde Kristliku Rahvaerakonna juhte, Metsamehed kutsusid oma lennuväljana. (Kaardistaja Koit Gross) Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Sündmused Foto: ARVO LAANEMETS

Seiklus metsas

Tekst: Katre Ratassepp Fotod: Arvo Laanemets, Rando Kall, Aivar Pihelgas, Tiit Hunt

17. mail peeti kuues kohas üle Eesti esimest RMK rogainipäeva. Kolmetunnise võistkondliku seiklusmatka käigus otsiti metsa paigutatud kontrollpunkte ja tutvuti seda tehes metsatarkustega. Rogainipäevast võttis osa 377 võistkonda 1145 inimese ning umbes poolesaja lemmikloomaga. Foto: AIVAR PIHELGAS

Pekid täiega leekides:

Võistkonna komplek teerimise algab teadagi nimepanekust. Kui see välja mõeldud, tasub seda uhkelt ka ülejäänud maailmale kuulutada!

Oandu võlud:

Oandul võttis rogainipäe vast osa paarsada inimest, seiklusmatk viis neid lisaks metsale ka mere äärde.

Täisvarustuses:

Foto: ARVO LAANEMETS

Foto: RANDO KALL

Kiidjärvel sööstsid esmalt rajale tõsisema varustusega sportijad, nende järel tulid rahulikuma loomuga kulgejad ning lapsed kolmerattalistel.

Kaks on võistkond:

Nähtamatu ratas:

Rogainima olid oodatud Leia pildilt nähtamatu ratas 2–5liikmelised võistkonnad, ehk hetk enne tugevamat liikmete vanusele piiranguid kontakti maapinnaga. polnud. Kontrollpunkti infotahvlil olevat QR-koodi kõik õnneks eraldi lugema ei pidanud.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Sündmused

Puhkepäev

Superanu:

Foto: AIVAR PIHELGAS

Foto: TIIT HUNT

Kõigis kuues rogainikohas selgitati välja ka parim meeskond, Aegviidu võistluse pani kinni võistkond Superanu koosseisus Anu Teppo ja Raio Piiroja.

Koerad kaasa:

Vabas õhus liikumine oli topeltkasulik koeraomanikele, viimaseid kogunes eriti palju Oandule (pildil) ja Pärnusse.

Moodsad kodud lindudele

Valikuvabadus:

Traditsioonilise saematerjali kõrval võeti kasutusele ka betoon ja painutatud vineer. Seda, et pesakast peab seest kare olema, käis tudengitele rääkimas Fred Jüssi. Foto: KRISTIAN KRUUSER

Foto: KRISTIAN KRUUSER

Esimene:

11 tulevast sisearhitekti tegid linnumajad valmis oma esimese praktilise kursusetööna. Enamikule oli see ka esimene näitus, kus nende looming üleval.

Foto: KRISTIAN KRUUSER

Eesti Kunstiakadeemia sise arhitektuuri üliõpilased tegid koolitunnis lindudele nägusaid pesakaste ja esitlesid neid kevadkuudel RMK Tallinna kontori aatriumis näitusel „13 tihast”.

Foto: HENNO LUTS

Tekst: Katre Ratassepp Fotod: Kristian Kruuser, Henno Luts

Tihasele:

Teele Tomsoni pesakast peaks sobima nii tihasele, väänkaelale kui ka puukoristajale. Pesakasti valmistamise skeemi sai iga soovija ka koju kaasa võtta.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Ürituste kalender

Suvi jõuab Sagadisse Tekst: Krista Keedus Foto: Toomas Tuul

Sagadi metsakeskus jätkab suvel traditsiooniliste samblikušokolaadist ja kopranõretinktuurist. üritustega, kuid lisandub ka üht-teist uut. JuuliProgrammi saab tellida väiksematele rühmadele. kuised öömuuseumid on pühendatud Sagadile Meie erivärvilised lillepeenrad näitavad juba nii omasele filmiteemale, kuulata saab loenguid õiteilu, roosideni on veel veidi aega. Igatahes ja nautida muusikat. Öömuuseumi kolmapäevavõiks Sagadis varuda aega parkides, aias ja õhtule järgnevad juulis neljapäeviti looduskooli talveaias ringi kõndimiseks. Sel suvel võib küll perepäevad, mil iga päev keskendub konkreetsattuda ka ehitustandrile – renoveeritakse mõisa sele teemale. Kohe saavad meie putukahotell jääkeldrit. Kelder on äärmiselt ainulaadse ja ja dendropark uued stenhuvitava planeeringuga, did ning kui putukate ent aeg on müürid väga Metsamuuseumi lisaprogrammis ja puude maailma avas kehvaks kulutanud. saab maitsta käbimoosi, sambliku- Remont lõpeb sügisel tamine üksi keeruline šokolaadi ja kopranõretinktuuri. tundub, siis looduskooli ning siis peaks nii müürid juhendajad teevad kõik kui ka katus järgmised lihtsaks ja põnevaks! Juuli lõpetame kolme aastasajad tugevana seisma. Oleme plaaninud ka mõisa öömatkaga ja siis järgnevad juba tradithoone kasutusvõimalusi laiendada. Programmisioonilised puupäevad. dele lisaks leiab siin koha ainulaadne keldrisaun Metsamuuseumi näitus „Mets toidab” on ning seda ootame proovima juba oktoobris. saanud lisaks vahva vaba aja programmi, mille Algamas on imeilus suvi. Kuna Lahemaal käigus on võimalik avastada erinevaid metsatoimub suve jooksul palju põnevat, siis Sagadi maitseid. Degusteerimiseks toome välja nii võib olla ka hea baas ümbruskonna avastamiseks. traditsioonilisi metsaande kui ka modernsemaid RMK töötaja saab siin nii majutust kui ka süüa snäkke. Kui ulukilihade äraarvamine ja erinevad sõbraliku püsikliendihinnaga, muuseumikülastus seened eestlast ei üllata, siis meie juurde sattunud on täitsa tasuta. Ootame külla! Ja alati tasub välisajakirjanikud ja reisikorraldajad peavad juba vaadata meie kodulehte, et põnevatel suve sedagi eksootiliseks, rääkimata siis käbimoosist, sündmustel pilk peal hoida. Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Ürituste kalender

Puhkepäev

Uuri lisa: loodusegakoos.ee

KUUPÄEV

NIMI

ASUKOHT

PUHKEALA / KAITSEALA

LISAINFO

13.06.2015

AEGVIIDU LOODUSKESKUSE AVATUD USTE PÄEV

AEGVIIDU LOODUSKESKUS

AEGVIIDU-KÕRVEMAA PUHKEALA

5344 0549 või 604 7212

13.06.2015

MATKASÕPRADE PÄEV

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

13.06.2015

METSALILLEMATK

ELISTVERE LOODUSKESKUS

TARTU-JÕGEVA PUHKEALA

525 3395

13.06.2015

METSALILLEDE PÄEV

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

5302 1650, 676 7180

14.06.2015

MATKA- JA KULTUURIPÄRANDIPÄEV

SOOMAA LOODUSKESKUS

SOOMAA RAHVUSPARK

14.06.2015

METSALILLEMATK

NELJATEERISTI ÕPPERADA

HIIUMAA PUHKEALA

5322 9499

19.06.2015

TAIMETARKUSE PÄEV „NÕIAKÖÖK”

RISTNA LOODUSKESKUS

HIIUMAA PUHKEALA

5322 9499

PÕHJA-EESTI METSALILLEDE PÄEV

NÕMMEVESKI TELKIMISALA, RMK OANDU-IKLA MATKATEE NÕMMEVESKI LÕIK

LAHEMAA RAHVUSPARK

676 7010, 509 9397

26.–28.06.2015 SETO FOLGI MATKAD

VÄRSKA LAULULAVA

RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA

511 9233, 5300 8799

26.06.2015

ORHIDEERETK LÄÄNE-SAAREMAAL

VILSANDI RAHVUSPARGI TEABEPUNKT

SAAREMAA

454 6880, 5301 2771

28.06.2015

LASKEVÄLJA RATTARETK SETO FOLGI RAAMES

VÄRSKA LÕKKEKOHT

RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA

511 9233, 5300 8799

28.06.2015

LÕUNALAAGRI MATK

LÕUNALAAGRI MATKARADA

RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA

511 9233, 5300 8799

04.–06.07.2015

SUVEÖÖ LOOMAPARGIS

ELISTVERE LOOMAPARK-LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA

04.07.2015

SUVI MAALIDES

MEREMÕISA TELKIMISALA

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

04.07.2015

TAIMED MEIE ÜMBER

NEDREMA PUISNIIT

MATSALU RAHVUSPARK

472 4236

05.07.2015

PEREPÄEV „TAIMEDE LUMMUSES”

KAUKSI LOODUSKESKUS

PEIPSI PÕHJARANNIKU PUHKEALA

5681 5722, 5620 0080

11.07.2015

KÄSITÖÖPÄEV

KARULA RAHVUSPARGI KÜLASTUSKESKUS

KARULA RAHVUSPARK

5304 3504

11.07.2015

LASTEPÄEV: „KES ELAB METSA SEES?”

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

5302 1650, 676 7180

17.07.2015

MATKAHOMMIK HIIU FOLGILISTELE „AJA JÄLJED METSAS”

REBASTEMÄE ÕPPERADA

HIIUMAA PUHKEALA

5322 9499

01.08.2015

MINA JA LOOM, LOOM JA MINA – LOOM MUS ... LOOMUS

MATSI RANNA RANNAS (VARBLA)

MATSALU RAHVUSPARK

507 7369

01.08.2015

MUSTIKAPÄEV

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

5302 1650, 676 7180

02.08.2015

KOBRAS

EMAJÕE-SUURSOO LOODUSKESKUS

EMAJÕE-SUURSOO LOODUSKAITSEALA

5305 0999

15.08.2015

VILSANDI RAHVUSPARGI AASTAPÄEV VILSANDI RAHVUSPARGI TEABEPUNKT

SAAREMAA

454 6880, 5301 2772

16.08.2015

MATKAPÄEV

SOOMAA LOODUSKESKUS

SOOMAA RAHVUSPARK

23.08.2015

LAMBAPÄEV LAUGU METSAVAHIMAJAS

LAUGU METSAVAHIMAJA

SAAREMAA

527 7421, 457 9737

25.08.2015

LOODUSÕHTU

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

27.08.2015

LOOMAPARGI SÜNNIPÄEV

ELISTVERE LOOMAPARK-LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA

5346 5030

29.08.2015

SUVELÕPUMATK MUINASTULEDE SÜTTIMISE EEL

MUSTOJA TELKIMISALA, RAND JA PARKLAD

LAHEMAA RAHVUSPARK

676 7010, 509 9397

04.09.2015

VABAÕHUKINO ÕHTU

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

05.09.2015

RAVIMTAIMEPÄEV „METSAST POTTI JA SAHVRISSE”

AEGVIIDU LOODUSKESKUS

AEGVIIDU-KÕRVEMAA PUHKEALA

5344 0549 või 604 7212

07.–11.09.2015

SEENENÄITUS

ELISTVERE LOOMAPARK-LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA

08.09.2015

LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

09.09.2015

TEA JA TUNNE!

LIHULA

MATSALU RAHVUSPARK

507 7369

12.09.2015

SEENEPÄEV

PÄIKESELOOJANGU METSAMAJA

RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA

676 7122

13.09.2015

SEENEPÄEV

MUSTJALA LOODUSKESKUS

SAAREMAA

527 7421, 457 9737

15.09.2015

SÜGIS ÕUES

TARTU PUUKOOL (RÕÕMU TEE 1, TARTU) TARTU-JÕGEVA PUHKEALA

5305 0999

16.–18.09.2015

SÜGIS JA SEENED / SEENENÄITUS

KABLI LOODUSKESKUS

PÄRNUMAA PUHKEALA

5302 0833

19.09.2015

NAISED SÜGISES

PÄHNI LOODUSKESKUS

HAANJA-KARULA PUHKEALA

5300 2181

19.09.2015

SEENEPÄEV

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

5302 1650, 676 7180

19.09.2015

TÕRVAAUGU METSA-, MATKA- JA SEENEPÄEV

VANAPAGANA ÕPPERAJAL

SAKALA PUHKEALA

513 2995

19.09.2015

SEENEPÄEV

KARULA RAHVUSPARGI KÜLASTUSKESKUS

KARULA RAHVUSPARK

5304 3504

20.09.2015

SEENEPEREPÄEV

KAUKSI LOODUSKESKUS

PEIPSI PÕHJARANNIKU PUHKEALA

5681 5722, 5620 0080

24.09.2015

SÜGISRETK

VILSANDI RAHVUSPARGI TEABEPUNKT

SAAREMAA

454 6880, 5301 2772

26.09.2015

SEENEPÄEV VARBLAS

RMK VARBLA KONTOR JA METS

MATSALU RAHVUSPARK

507 7369

26.09.2015

PÕHJA-EESTI SÜGISENE MATKAPÄEV VIITNA ÕPPERADA

PÕHJA-EESTI PUHKEALA

676 7010, 509 9397

27.09.2015

RATTARETK „KAUNIS VOOREMAA”

ELISTVERE LOODUSKESKUS

TARTU-JÕGEVA PUHKEALA

516 9845

29.09.2015

LOODUSÕHTU

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

20.06.2015

5346 5030

525 3395

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Õnnitlused

Riigimets mühiseb maikuu juubilaridele! Aavo Urbel Kinnisvaraosakond, haldusjuht

7.05

Andres Akkus 55

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

8.05

Reven Sulev

Kagu regioon logistika, logistik

6.05 Jaan Schults

Jaan Malm

IT-osakond, juhataja

18.05

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

23.05

Riigimets mühiseb juunikuu juubilaridele! Maarika Mändla Kinnisvaraosakond, koristaja

2.06

Aime Randes Finantsosakond, raamatupidaja

5.06

21.06

Metsaparandusosakond, metsaparandusspetsialist

3.06

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

8.06

4.06

Finantsosakond, vanemraamatupidaja

26.06

Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema. Napoleon I Bonaparte

Tavaline jutt. Lihtsalt. Eesti inimene armastab looduses puhata, sportida, seenel-marjul käia. 2014. aastal külastati RMK kaitse- ja puhkealasid rekordilised 1,9 miljonit korda. Arvestades praegu RMK hoole all olevat kaitse- ja puhke alade võrgustikku ning väljaehitatud taristu seisukorda, on see optimaalne näitaja – külastajate rahulolu on kõrge ning looduse koormustaluvust pole riivatud. Tundsite ära? Jah, see on pisut ajakohastatud lõiguke RMK

Metsaparandustalitus, metsaparandaja

Hillar Tapu 35

3.06

Rein Männi 45

Anne Ulm

Tiina Selart

Lääne-Eesti piirkond, piirkonna juhataja

Romet Riiman

Jüri Rute

Maido Torn

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

Jüri Koort

Edela regioon tootmine, harvesterioperaator

15.06

28.06

arengukavast, leheküljelt 12. Miks üldse arengukavasid tehakse? Aga seepärast, et nii endal kui ka teistel sihid selged oleksid. Et kava lugejad saaks sihiseadjate kallal õiendada. Et sihiseadjat ikka töös hoida ja loorberitele puhkama jäämist takistada. Ja üldse selleks, et kindlustada teadmiste, oskuste ja vilumuste ning erinevate ressursside sihi teadlik rakendamine. Kas keegi juba taipas, millest jutt käib? Selline jutt ümmarguste sünnipäevade leheküljel... Ei-ei, siin tuleb teisiti pidulik olla, siin ei maksa arengukavajuttu küll ajada... Aga miks ometi? Kui järele mõelda, siis enamik meist pole oma sündimise heaks sõrmeotsagi liigutanud. Miks seda päeva siis niiväga esile tõsta? Seda enam, et laialt levinud arusaama kohaselt algab teadlik elu sünnihetkest märksa hiljem. Ja

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

4.06

Ülo Kõre 45

Arno Vonk

Edela regioon metsakasvatus, metsatööline

Kirde regioon metsakasvatus, metsur

Kagu regioon tootmine, metsaveotraktorist

18.06

Margus Lambing 60

Metsamajandusosakond, harvester mõõtmise spetsialist

28.06

lõppude lõpuks hinnatakse inimest ikka selle järgi, mida ta teeb ja oskab. Seega, Napoleoni abiga, kui Sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema. Siin tulebki mängu arengukavajutt lookese algusest – organisatsioonid koondavad seatud sihid arengukavadesse. Kuid ega inimene isegi ilma plaani tegemata läbi saa. Eriti oma tööelus. Ja plaani teha tuleb osata ning ellu viia samuti. Kõrvalt vaadates tundub see igapäevane asjade läbimõtlemine, mõtete kasutuskõlblikuks vormimine, pidev korraldamine ning kokkuvõttes plaanide elluviimise õnnestumine nii igapäevane ja tavaline, et sellega kaasaskäiv sõbralik sihiteadlikkus ning kindlakäelisus veelgi tavalisem tundub. Tavaline jutt. Lihtsalt. Palju õnne, Tiina! Kolleegid loodushoiuosakonnast

Õnnitlused

Puhkepäev

Riigimets mühiseb juulikuu juubilaridele! Ahti Umbsar

Vändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

7.07

Riho Perlov 55

Rain Salk

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

8.07

Metsaparandusosakond, metsa paranduse peaspetsialist

Toomas Saik

Kagu regioon tootmine, harvesterioperaator

12.07

27.07

Vändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

9.07

Piret Lantin Siseaudititalitus, juhataja

12.07

Kagu regioon tootmine, praaker

24.07

Toomas Haas Tartumaa metskond, metsaülem

30.07

Astra Viljaste

Taimla- ja seemnemajandusosakond, tööjuht

17.07

Tiit Külla

Vello Kuldranna Kagu regioon tootmine, tööline

7.07

Arli Aru

Toomas Kivisto 10.07

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

Astra on hea kolleeg. Metsataimede kasvata misega on ta tegelenud juba üle 30 aasta. Tõrva metskonna taimeaed, Aakre metskonna taimeaed, Ühendpuukooli ja taimlamajanduse osakonna Rulli taimla… Tegelikult on see kogu aeg üks ja sama taimeaed olnud, mille eest ta on vastutanud. Tema käe alt on läbi käinud miljonid männi- ja kuusetaimed, mis tänaseks on juba kor ralikuks metsaks sirgunud. Kui paarkümmend aastat tagasi oli metskonna taimeaia kasvatusmaht 150 000 taime, siis

praeguseks on tootmismaht tõusnud neli korda ja Astra saab ikka hästi hakkama. Tema jaoks ei ole lahendamatuid probleeme, ikka leiab ta õige tee ja viib asjad lõpuni. Kui midagi teed, tee hästi, on tema stiil. Ta on üks nendest inimestest, kes hoiab oma mured enda teada, aga rõõmu jagab teistega. Astra on kena, sihikindel ja töökas inimene, kes temale omasel moel meile vaid rõõmu valmistab. Täname Sind tehtu eest! Soovime saabuvaks juubeliks õnne! Head tervist ja jätkuvat särtsu paljudeks aastateks! Kanna ikka endaga kaasas seda rõõmu ja soojust, millega meidki nakatad! Kolleegid taimlamajandusosakonnast

Riigimets mühiseb augustikuu juubilaridele! Aivar Leek

Kagu regioon tootmine, harvesterioperaator

1.08

Väino Rooger 40

Tarmo Tammsaar Kirde regioon logistika, logistik

10.08

Kirde regioon logistika, logistik

2.08

Alar Hermaküla 60

Kristjan Länts Sagadi metsakeskus, kokk

13.08

Siseaudititalitus, siseaudiitor

8.08

Aivar Saar 35

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

20.08

Jürgen Kusmin Läänemaa metskond, spetsialist

10.08

Aadu Käärmann 55

Edela regioon metsakasvatus, metsur

25.08

Alar Nurmik

Raplamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

25.08

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Spordiklubi

Võta meiega ühendust: spordiklubi@metsasobrad.eu www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

RMK Kõrvemaa kevadjooks möödus meeldivas seenevihmas Tekst: Ulvar Kaubi Fotod: Sportfoto.com Traditsiooniks saanud kevadisel jooksuüritusel 26. aprillil Kõrvemaa kaunil maastikul läks võitjakarikas 16 km võistlusdistantsil esmakordselt Keenia esindajale Ibrahim Mukunga Wachirale ajaga 50 minutit ja 45 sekundit. Meeste üldarvestuses ületas finišijoone teisena mullune võitja Roman Fosti (00:52:06) Stamina spordiklubist ning kolmandana lõpetas Sparta spordiklubi esindaja Kaupo Sasmin (00:52:46). Roman Fosti jäi jooksu analüüsides positiivseks: „Kehas oli pinge sees, tõusudel ei suutnud jalgu piisavalt kiiresti tööle panna. Samas on tänane

KUUPÄEV

ÜRITUS

13.06

Narva Energiajooks, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 4 €.

05.07

SK Metsasõbrad lahtised meistrivõistlused jahipraktilises laskmises Laekveres, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 5 €, teistele 20 €.

18.07

RMK Kõrvemaa Triatlon, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

01.–02.08

ACE Xdream III etapp (öine) Pannjärvel, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

14.08

SK Metsasõbrad triatlon Nohipalus, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 5 €, teistele 10 €.

21.–23.08

SK Metsasõbrad tenniselaager Viljandis.

23.08

SEB 9. Tartu Rulluisumaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

29.08

SK Metsasõbrad lahtised meistrivõistlused haavlilaskmises Pärnumaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 5 €, teistele 20 €.

05.09

ACE Xdream IV etapp Paldiskis, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

13.09

SEB Tallinna Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 4 €.

20.09

SEB 18. Tartu Rattamaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

26.09

RMK Kõrvemaa Rattamaraton, osavõtt SK Metsa sõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

jooks hea väetis järgmisteks jooksudeks ja paremad tulemused on kindlasti veel ees.” Nüüd tagantjärele võib öelda, et mees teadis, mida räägib, sest nädal hiljem võttiski Roman ümber Viljandi järve jooksul revanši. Naiste arvestuses võidutses teist aastat järjest Kaisa Kukk ajaga 1:04:47. Teise koha saavutas

START: Enam kui 1500 osalejat jooksis tänavu üle Kõrvemaa kevadjooksu stardijoone.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Spordiklubi

Puhkepäev

VÄLE: RMK töötaja ja spordi klubi Metsasõbrad jooksja Erkki Etverk, kes saavu tas 16 km distant sil üldarvestuses kõrge 72. koha. ALATI RAJAL: RMK töötaja ja spordiklubi Metsasõbrad jooksja Tiina Reintal, kes osales 6 km distantsil.

Maie Kuusik (1:06:41) ning kolmandale poodiumikohale jõudis Merlyn Lükki (1:07:57). Kaisa Kukk tundis jooksmisest rõõmu: „Teise ja kolmanda kohaga oli vahe sees ning sain rahulikult jooksu nautida.” RMK sportlikest töötajatest oli parim Erkki Etverk, kes saavutas pikal distantsil ajaga 1:07:10 üldarvestuses 72. koha. Teine oli Jaak Väärsi (122., 1:10:38) ja kolmas Indrek Karolin (140., 1:11:43). Alati tublilt osalenud RMK Tiinadest oli 6 km rajal parem Metsmaa Reintali ees ja nende järel Malle Viiburg. Lisaks 16 km ja 6 km pikkusele rajale osales arvukalt lapsi

Fotod: SPORTFOTO.COM

KEENIAST: RMK Kõrvemaa Kevadjooksu 2015. a võitja Ibrahim Mukunga Wachira.

lastejooksudel ja retkedel kevadisse metsa. RMK Kõrvemaa kevadjooksust võttis osa ligi 2000 suurt ja väikest jooksusõpra. Kõigile finišeerijatele laulis Erich Krieger. RMK Kõrvemaa Nelikürituse arvestuses on kahe ala (suusatamine ja jooks) järel meestest tulemuse kirja saanud Jaak Väärsi, Ulvar Kaubi ja Tavo Uuetalu, naistest Tiina Metsmaa ja Malle Viiburg. RMK Kõrvemaa nelikürituse järgmiseks osavõistluseks on 18. juulil toimuv RMK Kõrvemaa triatlon, millele saavad RMK töötajad tasuta registreeruda, saates oma andmed e-postile admin@metsasobrad.eu.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Paul Reimi metsatööriistade töökoda – isemoodi lehekülg Eesti metsandusloos Tekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

Värvikireva ja traagilise saatusega metsateadlane Paul Reim oli mees, kelle tegemisi saatis tihti sõna „esimene”. Nii omandas ta esimesena Tartu Ülikooli metsateadlase diplomi ja ka doktorikraadi, kujundas Voltveti riigimetsanduse esimeseks katsemetskonnaks ning saatuse tahtel pani aluse kodu maisele metsatööriistade konstrueerimisele ja tootmisele. Paul Reimi jõudmine metsatööriistade töökoja loomiseni oli üksjagu juhus. Aastatel 1929–1934 töötas ta Voltveti metsaülemana ja kohaliku metsakooli õpetajana. Ühiskondlikult aktiivse mehena oli Paul Reim kui Vabadussõja veteran liitunud vabadussõjalaste ehk vapside liikumisega ning valitud ka kohaliku vapside osakonna juhiks. Pärast vapside tasalülitamist 1934. aasta märtsis sattus peagi löögi alla ka Paul Reim, kes oma sõnavõttudes oli valitsust aktiivselt kritiseerinud. 1. aprillil 1934 lasti ta kõigist riigiametitest päevapealt lahti. Võimatuks muutus ka tegutsemine metsateadlasena. Paul Reim kolis koos perega Pärnusse ning pärast mõningast kaalumist otsustas õnne proovida eraettevõtluses. Juba varem oli ta täiustanud ja arendanud olemasolevaid metsatöö vahendeid, hea insenertehniline taip võimaldas vaadata aga kaugemale. Nii avaski Paul Reim 1935. aasta kevadel Pärnus aadressil Poska tn 21 ettevõtte, mis sai nimeks „Dr. Paul Reim. Metsatööriistade Tööstus”.

DR PAUL REIM: endanimelise metsatöö riistade tööstuse omanik.

Omanäolised lahendused Ehkki nimi oli uhke, oli loodud ettevõtet kohe tööstuseks nimetada ilmne liialdus. Tegemist oli põlve otsas rajatud pisikese töökojaga, mis kuni oma eksistentsi lõpuni meie mõistes tööstuse mõõtmeid ei saavutanudki. Peamine põhjus oli raha, mida oli väga napilt ning mida vajalikul määral juurde voolama ei hakanudki. Teine põhjus oli teadmatus, sest polnud vähimatki aimu, kui palju õnnestub toodangule üldse turgu leida. Siiski oli toodang juba algselt üsna mitmekülgne. Eelnevalt kogunenud ideed ja mõtted said reaalselt suuremalt jaolt läbi katsetatud juba enne töökoja ametlikku avamist. Toodangu algperioodi rõhk tundub olevat taimeaedades kasutatavatel tööriistadel. Erinevad rehad, külviliistud, maapinna ettevalmistamise abivahendid, külvikarbid ja künad ning koolitamise lauad olid esimesed pääsukesed laiast sortimendist. Peagi lisandusid kirved, langetuskiilud ja labidad, istutuspuurid ja muu.

Külvikiil – töökoja lipulaev

ISIKLIKULT KOHAL: Paul Reim (vasakult teine) oma toodanguga näitusel Pärnus 1936. aastal. Töökoja omanik püüdis toodangu tutvustamisel alati ise kohal olla.

Aasta hiljem suunati pilk ka talupidajate suunas ning tootmisse jõudsid juurviljakülvimasinad, vikatid, aiakõplad, aga ka näiteks meevurrid. Tasub mainida, et enamik toodangust oli originaalne ja kohapeal välja mõeldud. Paul Reimi töökoja tuntuimaks, aga ka kalleimaks tooteks kujunes enda konstrueeritud külvikiil.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev

55 Fotod: RMK SAGADI METSAMUUSEUMI ARHIIV

Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

TASUTA HINNAKIRI: Paul Reimi töökoja reklaam ajakirjas Eesti Mets 1936. a. Ajakirjandus mängis toodete tutvustamisel väga olulist rolli.

Ideed konstrueerida automaatne metsaseemne külimise kiil oli Paul Reim haudunud juba pikalt. 1929 tutvustati Eestis lätlase Kristian Meldersi konstrueeritud külvikiilu, mis kohapeal palju elevust tekitas. Reim, kes ka ise seadet Voltvetis katsetas, hindas mõtte heaks, kuid teostuse viletsaks. Lätlase külvikiilu täiustamisest kasvas välja täiesti uus ja omanäoline seade, mis oli omas ajas tõeline tippsaavutus. Reimi külvikiil oli lihtsalt käsitsetav, kvaliteetne ja usaldusväärne tööriist, millest kujunes töökoja vaieldamatu lipulaev. 1935. aastal õnnestus Reimil saada uudsele külvikiilule ka 15-aastane patent.

PIKK KASUTUSIGA: Tänu heale kvaliteedile ja funktsionaalsusele olid Paul Reimi loodud tööriistad metskondades kasutusel veel aasta kümneid pärast töökoja sulgemist.

Läbi raskuste austuse poole

Loodetud majanduslik edu jäi aga tulemata. Vaatamata toodete populaarsusele, kippus kasum likkus ikka miinusmärgiga olema. Vajaka jäi ka tööstuse jõudlusest, toodangu suurendamine nõudis suuri investeeringuid, mida polnud aga kuskilt võtta. Unustada ei tasu sedagi, et toodang oli suunatud üsna kitsale ringile ja Eesti väiksust arvestades oligi väga raske end vee peal hoida. Seega on igati mõistetav, et kui aastal 1936 tekkis Paul Reimil ootamatult võimalus naasta metsaülema ametisse, võttis ta pakutud Audru metsaülema koha kõhklemata vastu. Paralleelselt jäi Reim siiski ka oma tööstust pidama. Visa Nutikas reklaam hing ja missioonitunne ei lubanud asja katki jätta. Paul Reimi metsatööriistade töökoda tegutses Üsna pea taipas Reim, et lihtsalt tootmisest ei piisa, tooteid oli vaja ka reklaamida. Esmalt pöö- kuni 1940. aastani, mil nõukogude võim rati pilgud ajakirjanduse suunas. Kuna tavapärase tööstuse likvideeris. Küll aga ei suutnud uus võim teha olematuks reklaami ostmiseks nappis raha, avaldas Reim juba tehtut. Eestis oli väga vähe metskondi, kus pikki ja üksikasjalikke kirjutisi oma toodangu Paul Reimi toodangut ei kasutatud. Tipptasemel kohta. Üheks tähtsamaks väljundiks sai siin ajakvaliteet ja funktsionaalsus tegid tööriistadest kiri Eesti Mets, kus alatasa tooteid tutvustavaid kirjutisi ilmus. Oluline oli ka otsesuhtlus endiste sellised, mida hinnati kõrgelt ka aastakümned kolleegidega, kes võtsid Reimi toodetu kiirelt hiljem. Veel 1980. aastatel oli Paul Reimi toodang omaks ja ostsid neid hea meelega. Sellele aitas mõnes metskonnas kasutusel. Osalt tänapäevasegi kaasa toodete kõrge kvaliteet ja taskukohane mõõdupuu järgi arvestatava tasemega omanäo hind. Alatasa oldi toodanguga väljas ka laatadel lised tööriistad, mille üks visa, töökas ja nutikas ja metsandusega seotud üritustel. Näiteks metsa- Eesti mees ühes väikeses isemoodi konstrueeriteadlaste päevadel demonstreeris Paul Reim oma misbüroo-laadses ettevõttes luua suutis, kuuluvad uusimat toodangut alati isiklikult. kahtluseta Eesti metsandusajaloo kullafondi. Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Metsik disain

Uues rubriigis tutvustame Eesti disainerite uudistooteid, mis on tehtud puidust või teistest metsasaadustest.

Männiokkapaneelid parandavad ruumi akustikat Tekst: Mari-Liis Kitter Foto: Okkastyle

Tänavusel ettevõtluskonkursil Ajujaht oli finalistide seas akustiliste omadustega dekoratiivseid männiokastest paneele valmistav OÜ Okkastyle. Okkastyle OÜ on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsev ettevõte, mis on loonud männiokastega kaetud akustiliste omadustega lae- ja seina paneeli OKKA. Akustiliste paneelide esialgsed mõõtmised on tehtud ning tulemused kuuluvad kõrgeimasse A-klassi. OKKA akustilised paneelid on välja arendatud koostöös Eesti tippakustiku Linda Madalikuga. OKKA looja Margus Siiliku sõnul kasutatakse toote valmimisel puhast ja looduslikku lambaviltmatti. „Kõrgeimasse hinnaklassi kuuluvad akustilised paneelid lähevad põhiliselt ekspordiks, sest analoogseid looduslikke tooteid on maailmas vähe,” selgitab Siilik. „Tavatarbijale on mõeldud dekoratiivsed männiokkapaneelid,

mida saab paigaldada lakke, seina, köögi mööblisse ja mujale meeleolu looma. Ruumi on võimalik luua kontrasti, kasutades vastavalt vajadusele värvitud okkaid.” OKKA paneelides kasutatakse looduslikke koostisaineid ning kodumaist toorainet. „Okkaid kogume käsitsi koos Maarja küla intellekti puudega noortega Põlvamaalt RMK lankidelt,” sõnab Siilik. „Metsa järelsaadustele saab lisandväärtust luua kasuliku loodusliku tootega, mis on omapärase disainiga,” ütleb Margus Siilik. „Tootearendusega alustasin kaks aastat tagasi ja sellest aastast on läinud väga kiireks, inimeste huvi on suur.”

KONTRAST: Lakke, seina või köögimööblisse paigutatavaid männi okkapaneele tehakse tellijale sobivas toonis.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Metsamees soovitab: raamat

Puhkepäev

Eesti koopad

EESTI KOOPAD Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 224 ISBN: 9789985334102

tekkega koopaid: liivakivikoopaid, karstikoopaid, murrutuskoopaid ja tehiskoopaid. Sellesse rühma kuuluvad Ain Vellak, Andres Tõnisson kaevanduskäikudega koos uuristatud „Mis on koobas? Eimiski, lihtsalt ruumi- maa-alused katakombid, militaarrajatitäis õhku – ka nii võiks vastata. Koobas sed, arvukad kartuli- ja muud keldrid, on asi, mida pole, asi, mille olemus seis- geoloogilise uuringu strekid ja šahtid, nebki tühjuses. Ometi on koopad oma mõisaparkides esinevad grotid jm. „eimillegagi” erilised. Kas on mõnda Kuigi koopaid võiks autorite sõnul teist ruumitäit õhku, mille kohta on nii jaotada ka tekkeviisi järgi, on selles palju muistendeid ja legende? Maa-alune raamatus aluseks võetud koobaste ruum on otsekui erilisem, väärtuslikum, asukoht – kas Põhja- või Lõuna-Eesti. põnevam – ja maa peal polegi vist kohti, Põhja-Eesti koobastest on kajastust leidnud näiteks Gabrieli koobas, Tiskre mis inimeste tähelepanu koobastega Röövlikoobas ning Viimsi Kuradi võrdselt köidaks.” Nii kõnelevad Ain koobas. Lõuna-Eesti koobastest leiab Vellak ja Andres Tõnisson raamatu Härma kelderkoopa, Juudatare, Koodi „Eesti koopad” sissejuhatuses. oru põrgu, Mägiste põrguhaua jt. Raamatus antakse ülevaade ligi Kõik koopad on illustreeritud fotoga seitsmekümnest väiksemast ja ja suuremate juures on ka koopa skeem. suuremast koopast, lisaks ka kümmeMiks mitte sõita sel suvel Eestimaa konnast tänaseks hävinenud koopast. koopaid avastama? Koobaste seas leidub loodusliku

Eesti pilveatlas Jüri Kamenik

EESTI PILVEATLAS Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 359 ISBN: 9789985333471

See rohkete fotode, jooniste ja graafikutega raamat annab põhjaliku ülevaate pilvedest ja taevast, eesmärgiga laiendada lugejate silmaringi ja tekitada huvi, mida kõike võib pakkuda parasvöötme igapäevane taevalaotus. Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud oluline osa meie igapäevaelust. Need määravad meie elu alates sellest, mida õue minnes selga panna, kuni selleni välja, milliseks on kujunenud ühe või teise riigi või rahva ajalugu. Raamatust saab teada, millest pilved tekivad ja koosnevad, miks pilved olulised on, kuidas pilvi määratleda, kuidas pilvede järgi ilma ennustada jne. Kui küsida – mis on pilv?, siis annab raamat vastuseks kaks definitsiooni. Esimene ütleb, et pilv on kolloidne süsteem, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või

nende segu. Teine vastus kõlab, et pilv on ükskõik milline aerosooliosakeste kogum õhus, mis on piisavalt tihe, et oleks silmaga nähtav või mõne instrumendiga kindlaks määratav. „Eesti pilveatlas” räägib pilvedest esimese definitsiooni tähenduses. Autor nendib, et kui Eestis on pilved igapäevased kaaslased, siis kõikjal maailmas pole see sugugi nii. Üks LähisIdas elanud eestlane on kõnelenud, et kui ta oli mitu kuud pilvedeta elatud, tekkis tal neist tugev puudus ja ta ootas nii väga, millal ometi tekib mõni pilv. Viimaks osutuski pilvede puudumine ajendiks, miks ta tuli Eestisse tagasi. Nii et kodumaale tagasipöördumise põhjus võib olla ka seesugune. Koosöös ajakirjaga Horisont valmis ka mobiilirakendus pilvede määramiseks. 11 pilveliigi ja nende 34 alamliigi kõrval aitab „Horisondi pilveaabits” lähemalt tuttavaks saada ka teiste atmosfäärinähtustega, näiteks sademete, vikerkaare ja halo vormidega.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Puhkepäev Ristsõna

Metsamees nr 122 ristsõna lahendus: TARK EI TORMA

Foto: JÜRI PERE

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Järgmine Metsamees Järgmises Metsamehes uurime, kuidas on uuenenud metsad, mis said räsida ränkades tormituultes, mis laastasid Virumaad 14 aastat tagasi. Samuti kirjutame, milleks RMK maad metsatööde ja looduspuhkuse kõrval veel kasutatakse. Seniks ilusat suve kaunil Eestimaal!

RMK · Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, 10149 Tallinn, Estonia tel +372 676 7500, faks +372 676 7510 rmk@rmk.ee · www.rmk.ee