Metsamees 122 (veebruar 2015) by RMK

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES VEEBRUAR 2015 NR 1 (122) 16. AASTAKÄIK

Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus lk

Mida toob Ivar Etverk: Puidumõõtjad Lageraiete alanud mees nagu klupivad üle konfliktist aasta? orkester iga noti üle või ümber? lk

Sisukord 3 Juhtkiri Targalt ja kaasates

Uudised

7 Peateemad 7 Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus 10 Mida toob alanud aasta? 14 Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma 17 KOMMENTAAR Ulukikahjudest riigimetsas 19 PARTNER Puitmajaliit teab, et parim viis puitu kasutada, on ehitada sellest maja 23 PERSOON Ivar Etverk: mees nagu orkester 29 RMK Maaülikooli tudengid õpivad riigimetsamajandajateks Uuenenuks loetud metsamaa pindala kasvab Lendoravate liikumiskoridorid kaardistatud ja kaitstud 33 RMK üle Eesti 33 ÜKSUS Puidu kontrollmõõtjad klupivad üle iga noti 37 AMET Siseaudiitor Teet Tomson: kõige targemaks saab metsas käies! 39 Teadusuuringud Lageraiete konfliktist üle või ümber? 45 Puhkepäev 45 Maailma metsad Lapimaa metsade lummuses 52 Pärandkultuur Võromaa – määne om seo maa? 54 Sündmused RMK jõulupidu: kes hästi töötab, see hästi pidutseb 56 Ürituste kalender 58 Õnnitlused Juubilarid: jaanuar–aprill 61 Spordiklubi Rebane soovitab: hakka sportima! 62 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Makeri – esimene harvester Eestis metsades 64 Metsamees soovitab: raamat 65 Ristsõna 66 Uued töötajad Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES VEEBRUAR 2015 NR 1 (122) 16. AASTAKÄIK

Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus lk

Mida toob Ivar Etverk: Puidumõõtjad Lageraiete alanud mees nagu klupivad üle konfliktist aasta? orkester iga noti üle või ümber? lk

Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 1 (122) Veebruar 2015 Ilmub 4 korda aastas VÄLJAANDJA:

RMK

TOIMETUSE AADRESS:

Metsamees Toompuiestee 24 10149 Tallinn Telefon 676 7033 metsamees@rmk.ee www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:

Katre Ratassepp TOIMETAJA:

Kristiina Hanga KEELETOIMETAJA:

Tuuli Kaalep DISAINITIIM:

DF Identity Matters & Visual Affairs™ TRÜKK:

Aktaprint TIRAAŽ:

3300

KAANEFOTO:

Rasmus Jurkatam (esikaas) Kaupo Kikkas (tagakaas) LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID:

metsamees@rmk.ee Ajakiri Metsamees on trükitud paberile CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

Juhtkiri

Targalt ja kaasates Aigar Kallas

Möödunud majandusaasta numbrid on kokku saadud ja mis seal salata – kui käibe kasv on pea sajaprotsendiliselt kasumiks pööratud, pole nurisemiseks põhjust! Mullu suurenes RMK halduses oleva inventeeritud riigimaa pindala 46 000 hektari võrra. Sellest 32 000 hektarit oli metsamaa, millelt säästvaid põhimõtteid järgides on võimalik igal aastal varuda ca 150 000 tihumeetrit puitu. Seeläbi teenib metsatööga oma igapäevase leiva veel vähemalt 150 inimest, lisaks need, kes hiljem puitu töötlevad. Väheolulised pole ka teised maatükid, näiteks kaitset väärivad poollooduslikud alad, mis samuti töökohti juurde loovad. Metsakasvatustöödest kokkuvõtteid tehes jäi paljude suurte numbrite kõrval silma hoopis üks väike number – 42 hektarit nn mittelikviidseid (loe: hiljaks jäänud) harvendusraieid. Veel mõned aastad tagasi mõõtsime neid hektareid tuhandetega! Õigeaegselt tehtud metsatööd, aga mis veelgi olulisem, tehtud põhjaliku erialase väljaõppe saanud inimeste poolt, on tagatiseks nii kvaliteetsele puidule kui ka metsas leiduvate loodusväärtuste hoidmisele. Kõlab ehk veidralt, aga RMK tegevusaladest kõige vähem paneb mind muretsema just loodusväärtuste kaitsmine. Mitte et looduse hoidmist oluliseks ei tuleks pidada, vastupidi! Kindluse annab teadmine, kui tugev on nii valitsus- kui ka valitsusväliste jõudude ühine huvi ning kui rikkalik on Euroopa Liidu toel kokku pandud looduskaitsetööde eelarve järgnevaks rahastusperioodiks. Oleks väga piinlik, kui me selle ajaga oma ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid liike ning elupaiku tule alt välja ei tooks. Eesmärk ei ole siin mitte kaitsealuse territooriumi suurendamine, vaid ikka

ohustatud liigi tegeliku seisundi parandamine. Lendorava koalitsioon töötab juba konkreetse rakendusega, metsise omal on head šansid oma lahendused tänavuse ja järgmise aasta jooksul välja töötada. Õnneks jätkub Euroopa raha ka looduses liikumist toetava taristu arendamiseks. Struktuurifondide toel tehtud ja tehtavate investeeringute abil võiks kaitsealade külastuskordade arv tõusta samale tasemele riigimetsa puhkealade omaga, loomulikult looduse koormus taluvust arvestades. Meile väljast antud raha kasutades tuleb muidugi hoolikalt jälgida, et sellega ümberkäimisel sama sihipärased oleme, kui oma rahakotist kulutades. Ja et varem riigimetsa tuludega tehtu vaeslapse rolli ei jääks. RMK arengukava eesmärkidest saab ilmselt kõige keerulisem olema kehvemakvaliteedilisele puidule kasutusvõimaluste leidmine. Hoogne debatt riigi energiamajanduse järgmise 15 aasta arengukava koostamiseks on käimas ja kuna eesmärkideks on seatud nii energiasõltumatus kui ka mittetaastuvatest energiaallikatest loobumine, on põhjust mõõdukaks optimismiks. Tulevikku vaadates pakub mõtteainet ka see, kuidas pakkuda riigimetsa kasutusvõimalusi neile, kes käega katsutavatest hüvedest – raha, puit, lõkkease – nii palju ei hooligi. Ehk siis neile, kelle jaoks on väärtuseks omaette riigimetsa olemasolu ja teadmine, et see on hästi hoitud nii nüüd kui ka tulevikus. Teadlased rõhutavad, et avaliku huvi rahuldamise juures on kõige olulisem inimestele kaasarääkimis võimaluse andmine. Ka siin on lahendused olemas, küsimus on, kas suudame olla piisavalt targad, et need kasutusele võtta. Aeg näitab!

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Uudised

RMK kasum tõusis aastaga 29%

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul tingis kasumi kasvu eelkõige puidu kvaliteedi paranemine. „Müüdud puidu kogus jäi samaks mis aasta varem, ent palgi osakaal kasvas 45%-ni,” sõnas Kallas. 2013. aastal oli palgi osakaal RMK kogumüügis 40%. „Palkide väljatulekut aitasid suurendada nii oskuslikum metsavarumistööde läbiviimine kui ka puidutööstuse paranenud võimekus järjest peenemat metsamaterjali kohapeal töödelda,” lisas Kallas. Paberipuit moodustas RMK kogumüügist 36%, küttepuit 15% ning hakkpuit 4%. Looduskaitsetööde tegemiseks riigimaal kulus 2014. aastal

1,8 miljonit eurot. Peamiselt oli tegu soode taastamise ja luha alade hooldamiseks vajaliku taristu loomisega. RMK puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,9 miljonit korda. Viimastel aastatel on RMK arendanud eelkõige Eestit läbiva pika

matkatee kahte haru, mis ühendavad omavahel olemasolevaid radu ja puhkeobjekte. Matkatee 375 km pikkuse Oandu-Ikla ja 628 km pikkuse Aegviidu-Ähijärve harusid kasutas matkamiseks mullu ligi 70 000 inimest. (MM)

Foto: SIIM LÕVI

Esialgsetel andmetel teenis RMK 2014. aastal 163,5 miljoni eurose käibe juures 40,7 miljonit eurot kasumit. Võrreldes aasta varasemaga tõusis käive 5,6% ja kasum 29,3%.

LUHA KAITSEKS: Detsembris avati Matsalu rahvuspargis Kloostri sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000 eurot. Tänu sellele pikeneb üleujutusperiood Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal ning tagatud on ligipääs niidetavale luhaalale.

Teadusnõukogu kuulutas välja taotlusvooru RMK teadusnõukogu ootab aprilli alguseni taotlusi säästvat metsandust toetavate rakendusuuringute rahastamiseks. Tänavu jagatakse selleks kuni 200 000 eurot. Teadlastest ja erialaekspertidest koosnev RMK teadusnõukogu on paika pannud kümme teema valdkonda, mille täpsemaks uurimiseks ideid oodatakse. Nendeks on energiapuidu efektiivsem kasutamine, metsade häiringurežiim, lehtpuupuistute majandamine, valik- ja kujundus

raiete võimalused Eestis, metsa kasvatuslike tegevuste efektiivsuse hindamine, kaitstavate alade ökoloogiline funktsionaalsus, puistu pikaajalised kasvutrendid, puidu potentsiaal keemia-, farmaatsia- ja toidu ainetööstuses, kliimamuutuste ja majandamise mõju Eesti metsade süsinikuringele ning viirus haiguste mõju Eesti metsadele. Rahastustaotlusi oodatakse 1. aprillini 2015 aadressil teadus@rmk.ee, vajalikud taotlusvormid leiab www.rmk. ee/teadus. Eelkõige on osalema

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

oodatud teadusasutused ning eelistatud on teadusasutuste koostöös valmivad rakendus uuringud, mis pakuvad probleemidele kompleksseid lahendusi. RMK alustas sihipärase teadus tegevuse toetamisega aastal 2008. Tänaseks on rahastatud 11 rakendusuuringut kogusummas 1,1 miljonit eurot. Seni toetatud uuringute (vahe)tulemustest anti ülevaade 12. veebruaril Tartus toimunud RMK teadus seminaril, konverentsi ettekannetega saab tutvuda www.rmk.ee/ teadus. (MM)

Uudised

Viigriaastat jääb meenutama fotonäitus

Ajakirja Loodusesõber poolt kokku pandud näitus sündis sõpradest fotograafide Kaido Haageni ja Jarek Jõepera fotodest Eestis elavast viigerhüljest ja hallhüljest. Näitusel saavad selgeks pealtnäha sarnaste loomade erinevused – fotodel on näha viigerhülge rõngasmustreid ja tema meelispaigaks olevaid lesimiskive ning hallhülge laigulist kasukat ja lemmikkohti mererannal. Et kaitsealuseid loomi hoida, võib viigerhüljeste elupaiku külastada erilubade alusel, seal-

Foto: JAREK JÕEPERA

Märtsi lõpuni on RMK Tallinna kontori aatriumis üleval lõppenud viigriaastale pühendatud näitus „Kaks meest, kaks hüljest”.

HALLID: Viigerhüljes ja hallhüljes on Eestis kaitse all. Hallhüljestel (pildil) läheb viigritest paremini, neid elab Eesti vetes hinnanguliselt 5300. Viigreid aga ainult umbes 1000.

hulgas ka pildistamiseks. Kaido Haagenil ja Jarek Jõeperal on õnnestunud hülgeuurijate abiga viigritele väga lähedale pääseda. Näitus RMK Tallinna kontori

Koostöö Timbeteriga jõudis lepinguni RMK sõlmis koostööleppe eelmisel kevadel ettevõtluskonkursi Ajujaht võitnud meeskonnaga, kes töötas välja metsamaterjali mõõtmiseks loodud mobiilirakenduse Timbeter. Koostööleppele eelnenud aasta jooksul osales RMK Timbeteri arenduses testkasutajana. „RMK on olnud meie hea koostööpartner. Nende konstruktiivne tagasiside on arendusele palju kaasa aidanud,” lausus Timbeteri juhatuse liige Anna-Greta Tsahkna. „Sarnaselt Eesti e-valitsusele võiks ka Eesti

metsasektor olla teistele riikidele eeskujuks oma innovatiivsuse ning efektiivsuse poolest,“ lisas ta. Tänu kalibreeritud harvestermõõtmisele on RMK-l juba praegu täpne ülevaade igal hetkel raiutava puidu kogusest ja kvaliteedist, ent Timbeteri kasutamine lihtsustab kohustuslike inventuuride tegemist ja vähendab sellele kuluvat tööaega. Timbeteri kasutades teeb mõõtja nutiseadme abil puiduvirnast pildi ja saab mõne lihtsa liigutusega paari minuti pärast vastuse metsamaterjali koguse, asukoha jmt kohta. (MM)

aatriumis (Toompuiestee 24) on avatud märtsi lõpuni, esmaspäevast reedeni kell 9–18. Näitus on külastajatele tasuta. (MM)

Viimsis tehakse ökokunsti Viimsi looduskeskuses alustas tegevust looduse ja loovuse ring täiskasvanutele ning loodusring lastele. Märtsi lõpus toimub loodusõhtu põneva külalisega ning kevadel, suvel ja sügisel ärgitab keskus kõiki maali kunstnikuks hakkama. Täis kasvanute looduse ja loovuse ring toimub kord kuus ning seal tehakse igat masti „ökokunsti” – kuuseokastest šampooni, looduslikest materjalidest jõulukaunistusi, suleliste söögimaju, romantilisi küünlaaluseid jms. Lisainfo Viimsi FB lehelt ja telefonil 5340 7513. (MM)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Uudised

Soomlased müüsid osaluse Eesti Metsataimes Seni Eesti ja Soome ühisomanduses olnud AS Metsataim kuulub nüüdsest täies mahus RMK koosseisu. Varem kuulus Eestile ühisettevõttest 69,9% ning Soome riigimetsa majandajale Metsähallitus 31,1%. 12. veebruaril allkirjastatud tehingu maksumus oli 955 000 eurot. Ost oli otstarbekas, sest RMK-st oli kujunenud Eesti Metsataime ainuke klient

ning Eesti riigimetsa uuendamiseks kuluvad ka järgnevatel aastatel ära kõik taimed, mida seal kasvatatakse. Eesti Metsataime taimlas Marana külas Pärnumaal kasvatatakse suletud juurekavaga männitaimi ning pott-põld süsteemis kuusetaimi. (MM) SIRGUVAD: Kokku on RMK-l nüüd kaheksa taimlat – lisaks Maranale ka Tartu puukooli, Räpina, Reiu, Purila, Kullenga, Rulli ja Iisaku taimla.

ÜLESKUTSE

mälestuste kirjapanekuks

Lembitu Twerdianski (varem Tarang) paneb kokku raamatut ja kutsub metsamehi üles kaastööd tegema. Allpool toodud tema pöördumine.

Kuigi metsameestelt on ilmunud mõningad mälestusteraamatud, ei saa meie metsalugu nende rohkuse üle kiidelda. Olen koos mõttekaaslastega alustanud uue metsameeste mälestustele pühendatud raamatu koostamist. Kutsun kõiki kasvõi mõnda seika oma metsameheelust kirja panema. Küllap on igaühel midagi huvitavat meeles oma tööst metskonnas, metsamajandis või hilisemal ajal metsaametites, metsa- või keskkonnainspektsioonis, RMO või RMK süsteemis. Kõige tänuväärsemad on muidugi vanemate, ammu pensionil olevate metsameeste mälestused, sest need võivad varsti igavesti kustuda. Seepärast palve ka noorematele: kui teie tutvusringkonnas on vanu metsamehi, kes ise ei saa kirjutada või ei tea sellest üleskutsest, palun küsitlege neid ja saatke ülestähendused. Need ei pea olema kirjanduslikus vormis, vaid võivad olla mõnelauselised meenutused või mõttekillud mõnest meeldejäänud naljakast, omapärasest või muidu tähelepanu äratanud sündmusest. Kirjandusliku vormi annavad vajaduse korral juba toimetajad. Mälestused palun saata aadressil letarang@gmail.com või Ungru tee 2, 90403 Haapsalu. Lembitu Twerdianski (varem Tarang) P.S. Näidistena võib lugeda jutukesi minu blogist vanametsameheblogi.blogspot.com

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Foto: RANDO KALL

Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus

Peateemad

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

Alates möödunud aasta aprillist nõuab RMK kõigilt noore metsa hooldustöid tegevatelt võsasaemeestelt kutse tunnistust. Tänaseks on selliseid „paberitega mehi”, kes noore riigimetsa eest korralikult hoolt kanda suudavad, ligi 500.

PILK TULEVIKKU: Raietööline Adolf Teino vaatab enda hooldatavat männikultuuri. Just raietööline on see, kelle kätes on oluline valik – milline puu jääb kasvama ja milline mitte.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus

„Kuna võsasaetööd on ühed kõige olulisemad metsakasvatustööd, on oluline, et seda teevad kvalifitseeritud töötajad,” põhjendab kutsetunnistuse nõude sisseseadmist RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Raietöölise kolmanda kutsetaseme tunnistus on tema sõnul dokument, mis tõendab, et selle omanik on teadlik metsakasvatusest ning töötab ohutult ja kvaliteetselt.

Aeg atra seada

Praktilised ülesanded Kutseeksamil ei hinnata nagu riigieksamil, kus maksimaalne tulemus on 100 punkti. „Kutse standardis on kirjeldatud vastava taseme miinimumoskused ja need oskused peavadki nad eksamil ära demonstreerima,” räägib Pille Aasamets. Üldiselt on tema sõnul nii, et kes Foto: RASMUS JURKATAM

Kutsetunnistuse nõudest andis RMK koostööpartnereile teada 2012. aasta hangetel, seega oli kutsetunnistuse olemasolu tingimus töövõtjatele teada üle kahe aasta. Laigu märgib, et ligi kolmandikul oli varasemast kutsetunnistus olemas, ent ülejäänuil tuli koostöö jätkamise soovi korral kutseeksami tegemine ette võtta. „Nagu inimloomusele omane, hakkasid paljud töövõtjad eksamiandmisega tegelema viimasel minutil,” tõdeb Laigu. See tähendab, et eksamigraafik läks eksamibaasides Luua metsanduskoolis ja Pärnu kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses möödunud aasta veebruaris, märtsis ja aprillis väga tihedaks. Möödunud aasta lõpu seisuga tegi RMK-le võsasaetööde teenust ligikaudu 350 kutsetunnistusega raietöölist.

RMK nõuab kutsetunnistuse olemasolu ka RMK-s töölepinguga ametis olevatelt raietöölistelt. Nemad hakkasid eksameid andma alates eelmise aasta teisest poolest, et mitte võtta koostööpartneritelt võimalust lepingut täita ja anda neile eksamigraafikus eelisõigus. Praeguseks on RMK töötajatest vajalik paber taskus ligi 150-l. „Eelmisel kevadel oli päris palju kutsetaotlejaid,” kinnitab Luua metsanduskooli täiendusõppeosakonna juhataja Pille Aasamets. Kool korraldas toona ja korraldab ka praegu kursusi neile, kes soovisid või soovivad kutseeksamiks valmistuda. Aasametsa sõnul võib inimene olla küll kümme aastat metsas töötanud, kuid on teatud nüansse, millele varem ehk nii palju ei osutatud. Näiteks on suuremat tähelepanu hakatud pöörama tööohutusele, samuti oodatakse raietööliselt paremaid metsateadmisi, sh puuliikide tundmist.

TEEL PALGIMETSAKS: Õigeaegselt ja asjatundlikult tehtud noore metsa hooldus tagab kvaliteetse tulevikumetsa.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus

Peateemad

Vana tunnistus ei pruugi sobida Võsasaeteenust võivad RMK-le lisaks raie töölise kolmanda taseme kutsetunnistusega inimestele osutada ka need, kel varasemast olemas raietöölise I ja metsuri II taseme tunnistus.

RAIETÖÖLINE, TASE 3 Raietööline, tase 3 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid. Raietööline juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumi sel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaal sed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladusta miseks. Raietööline kasutab ja hooldab võsa- ja kett saagi ning teisi töö- ja turvavahendeid. Kutse koosneb kolmest osast: metsauuenduse rajamine, metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine ning hooldus- ja uuendusraie tegemine.

Foto: RASMUS JURKATAM

tuleb ettevalmistatuna eksamile, see läbi ei põru. Küll võivad vahel inimest alt vedada närvid, eriti pabistavad need, kelle koolitee on suhteliselt lühikeseks jäänud ja puudub eksamite tegemise kogemus. Nende tarvis korraldas Luua metsanduskool ka ühepäevaseid kursusi, et eksamitegemise ees hirm maha võtta. Põrujaid kutseeksamitel siiski oli, Rainer Laigu andmetel ligi kolmandik. Eksamit saab soovi korral alati uuesti teha. RMK Kirde regiooni raietööline Adolf Teino sai kutsetunnistuse omanikuks möödunud aasta lõpus. Eksami raskuskategooriat hindab ta sõnaga „keskmine”. „Näiteks olid puud nummerdatud ja pidid ära märkima, millise kasvama jätad, millise maha võtad,” kirjeldab ta eksami praktilist poolt. Teha tuli nii noorendikus kui ka harvendusraies puude valik. Samuti tuli langetada puu, tunda puuliike jms. Teino, kes töötab raietöölisena aastast 2002 ning õppinud seda ametit töö käigus ja täienduskursustel, pooldab kutsetunnistuse nõuet. Samuti osaleks ta hea meelega iga paarikolme aasta järel täienduskursustel. „Kordamine on ikka tarkuse ema,” tõdeb ta.

EKSAMINANT: Adolf Teino ütleb, et raietöölise kutse eksam ei olnud raske. Teoreetiliste ülesannete kõrval tuli lahendada ka praktilisi.

Enam nimetatud kutsetunnistusi välja ei anta ning neil koostööpartnereil, kel kutsetunnistus seni puudus, tuli sooritada kolmanda kutse taseme raietöölise eksam. „Raietööline I ja metsur II on vanad kutse tunnistused ning raietööline 3 on uus, 2012. aasta lõpus kehtima hakanud kutsestandardi alusel välja antav kutsetunnistus,” selgitab Laigu. „Raietööline I ja metsur II kutsestandard kehtis alates 2003. aastast ja oli rohkem keskendunud kettsaemehele ehk sortimendi tootmisele. RMK-s on kettsaemehe asendanud harvester ning vaja oli tõsta võsasaemeeste kvalifikatsiooni, mistõttu tegi RMK ettepaneku muuta kutsestandardit ning rohkem keskenduda võsasaetöödele. Raietööline, tase 3 seda ka teeb.” Raietöölise teise taseme kutsetunnistus ei ole noore metsa hooldustööde tegemiseks piisav, selle tasemega töölised töötavad põhiliselt trasside raietel: sihtidel, teeservadel, kraavidel, liini koridoridel jm. See tunnistus on ka eelduseks arboristi kutseeksamile. Võsasaetööd aga seisnevad metsauuenduste ja noorendike hooldamises (valgustusraie) ehk noore metsa hooldamises.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Mida toob alanud aasta?

Kutsetunnistus ka metsamasinaoperaatoritele Sarnaselt raietöölise kutsetunnistuse nõudega kavandab RMK kutsetunnistuse olemasolu tingimuseks seada ka harvesteri- ja forvarderioperaatoritele. „Metsakasvatusliku otsuse, milline puu harvendusraiel maha võtta ning millist sortimenti lageraiel lõigata, peab tegema kompetentne töötaja,” põhjendab Laigu. Samuti on oluline, et töövõtted, mida metsamasina operaator kasutab, säästaks nii metsa kui ka masinat ning võimaldaks suurt tootlikkust. Kuigi RMK ei ole kindlat kuupäeva kutsetunnistuse nõude osas veel maha hüüdnud, saadavad ettevõtted juba agarasti operaatoreid eksameid tegema. „Esimesel poolaastal on kõik eksamiajad broneeritud,” kinnitab Pille Aasamets.

METSANDUSES KEHTIVAD KUTSESTANDARDID: arborist, tase 4 forvarderioperaator, tase 4 harvesterioperaator, tase 4 meisterarborist, tase 5 metsanduse spetsialist, tase 5 metsur, tase 4 raietööline, tase 2 raietööline, tase 3 Allikas: Kutsekoda

Mida toob alanud aasta? Erinevate valdkondade eestvedajad RMK-s annavad ülevaate, mis sel aastal toimuma hakkab. Foto: ANNEMARIE RAMMO

Taristu korda, külastajad uuritud Marge Rammo loodushoiuosakonna juhataja

Märksõnadeks on looduses liikumiseks loodud taristu parendamine ning külastaja parem tundmaõppimine. Tahame edukalt lõpetada 21 pooleliolevat kaitsealade külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimise projekti, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Neist tasub nimetada Marimetsa looduskaitseala loodusrada, Penijõe matkarada Matsalu rahvuspargis, Rüütli matkarada Muraka looduskaitsealal, Kaali meteoriidikraatrit ümbritsevat rada, Nigula looduskaitseala õpperada, Männikjärve õpperada ja

TEELE: Matkamiseks on Eestimaal palju häid võimalusi. RMK pika matkatee Aegviidu-Ähijärve haru saab peagi uue lõigu, mis viib Perakülast Aegviitu. Pilt on tehtud Oandu-Ikla matkateel, teel Nikerjärve telkimisalalt Noku lõkkekohta.

torni Endla looduskaitsealal, Saare õpperada Silma looduskaitsealal, õpperada Viitna maastikukaitsealal, uut rajalõiku Taevaskojas Emalätte

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

juures, Oandu loodusmetsarada Lahemaa rahvuspargis ja Mukri raba loodusrada. Samuti on kavas teha paremaks mitmeid telkimisalasid ja lõkkekohti.

Mida toob alanud aasta?

Usin töö käib ka Ühtekuuluvusfondi uue rahastusperioodi projektide ettevalmistamisel. RMK puhke- ja kaitsealade külastaja paremaks tundmaõppimiseks viime taas läbi uuringu. Lisaks külastaja profiilile tahame saada selgust tema ootustes, harrastustes, eelistustes ja rahulolus loodud võimalustega. Mõlema märksõna alla mahub ka see, et pikendame RMK matkatee Aegviidu-Ähijärve haru uue lõiguga, mis viib Perakülast Aegviitu ning korraldame aasta jooksul RMK matkateel piirkondlikke retki.

Rohkem kasutust energiapuidule Ulvar Kaubi puiduturustus osakonna juhataja

Turul kehtib reegel, et kui maht ületab nõudlust, siis hind langeb. Seda aastat oleme alustanud nõudluse langusest tingitud hinnalangusega. Meie eesmärk on leida lahendused, kuidas langeva turu tingimustes müüa puitu nii, et hind meile langeks vähem. Me ei „löö pindu pooleks” tõusva turu saabudes ja kindlustame nii win-win olukorra. Suurim väljakutse on jätkuvalt küttepuidu ja hakkpuidu kohaliku nõudluse suurenda misele kaasaaitamine, et tekiks stabiilne tarbimine kogu potentsiaalsele puidumahule. Läbipaistvamate ja täpsemate müügiotsuste tegemiseks alustame sel aastal kauaoodatud IT-rakenduse väljatöötamisega. Kui siiani oleme suutnud ettevaatavaid müügiotsuseid teha metsandiku tasemel, siis

arendamisel oleva rakenduse abil peaks see olema võimalik ka eraldise tasemel.

Tegevus otstarbekamaks ja lihtsamaks Toomas Väät metsakasvatuse peaspetsialist

Muudame mõningaid noorendike planeerimise põhimõtteid, mis viib meid ilmselt välja uue infosüsteemini. Vaatame üle noorendike protsessi, et ükski valgustus ei jääks tegemata, meie silma alt välja ning läbi mõtlemata. Kas üldse ja millal vajavad need uut kirjeldust? Valgustuse raiekava peab saama teha kohe takseerkaardil metsauuenduse ümberarvestamise käigus. Vajadusena näen välitöövahendisse üksikeraldiste inventeerimise ülesannet. Metskondadest laekunud ettepanekute alusel on plaanis realiseerida ka QTAX-is soovitud täiendused. Lisaks peame järjepidevalt ja igapäevaselt tegelema metsa registri metsateatiste ja metsakahjustustega seonduvaga, seal on parandamist vajavaid kohti.

Taksaator täiustub Veiko Eltermann metsakorraldus talituse juhataja

Täiustame mullu kasutusele võetud metsade inventeerimise tahvlirakendust Taksaator. Kavas on ellu viia lehekülje jagu kasutajate poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid.

Peateemad

Uute kaardikihtidena lisame tahvlisse mulla-, kaitsealade ja maakatastrikaardi, abimaterjalidena boniteerimise, tagavarade, mullatüüpide ja harvendusraiete piirnormide tabelid.

Õige töö õigel ajal Rainer Laigu metsamajanduse peaspetsialist

Aasta algusse jäi ühe olulise ajastu lõpp – tõmbasime „juhtme välja” kümme aastat kasutuses olnud rakendusest MIS 3.0. Jõudsime metsamajanduses täielikult AXA töölaudade ajastusse ning oleme üle minemas tööde planeerimisele ja korraldamisele kaardil. Tänavu istutame metsa 200 000 taime rohkem kui mullu – mändi 10,2, kuuske 7,2 ja kaske 1,3 miljonit. Istutusperiood on lühike ja pingeline, kuue nädala jooksul paneme mulda iga päev umbes 500 000 taime ehk iga minut üks jalgpalliväljakutäis. Võsasaetööd ehk metsauuenduse ja noorendike hooldamist teeme samas suurusjärgus mullusega ehk ca 41 000 ha. See on ligikaudu kahe Muhumaa suurune ala. Eesmärgiks on teha õigeaegselt ära nii metsauuenduse hooldus kui ka esimene valgustusraie, et mets oleks juba noorena välja kujunenud. See lihtsustab hilisemat valgustus- ja harvendusraiet ning vähendab kulusid metsakasvatusele. Harvendusraie mahtu vähendame – see töö oli mitmel pool pikalt tegemata, nüüd oleme järje peal. Puitu plaanime raiuda, vedada ja müüa 3,5 mln m³ –

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Mida toob alanud aasta?

raiehooajal, mis on ligikaudu kümme kuud aastas, iga päev umbes 12 000 m³ ja pool miljonit eurot.

Uus potitaimla Tartusse Esko Krinal taimla- ja seemne majandusosakonna juhataja

Meie tööks on kasvatada nii palju taimi, nagu RMK metsa uuendamiseks vajab. Sel aastal 18,7 miljonit, eratarbijatele saame müüa 1,5 miljonit avajuurset taime. Suureks väljakutseks on uue potitaimla rajamine Tartusse, kus toodaksime aastas 3 miljonit männi potitaime ja 3 miljonit kuuse potitaime pott-põld süsteemi tarvis. Kui see õnnestub, saame lõpetada männi avajuursete taimede tootmise ja tõsta oluliselt kuuse avajuursete taimede kvaliteeti. Seemnemajanduslike tegevustena rajame 26 ha uusi seemlaid ja 7 ha männi katsealasid, varume 1700 kg okaspuu- ja 100 kg lehtpuuseemet. Suurimaks väljakutseks on varuda kuuse järglaskatsete jaoks uutelt plusspuudelt käbid ja pookoksad, et saaks alustada kuuse katsealade rajamist koostöös Eesti Maaülikooliga.

Otsime uusi teadusteemasid Kristjan Tõnisson looduskaitse peaspetsialist, teadustegevuse koordinaator

Kuni aprilli alguseni ootame taotlusi uuteks teadusprojektideks,

eelarve selleks aastaks on 200 000 eurot. Nüüdsest määrame igale rakendusuuringule RMK poolt kontaktisiku, kes on projekti töösse kaasatud ning kes seisab hea selle eest, et rakendusuuringuga loodud teadmised RMK-s parimal moel rakenduksid. Tegutseme ka selle nimel, et teadusmõte laiema auditooriumini jõuaks. Selleks plaanime toota RMK toel läbi viidud teadusprojektidest lühikesi videoklippe ning palume teadlastel oma avastustest meile sagedamini ja lihtsamas keeles ülevaateid anda. Sel aastal on lõppemas kolm RMK rahastatavat teadusprojekti. Neist üks uurib metsa kultiveerimisega seotud metsakaitseprobleeme, teine lageraiete mõju hindamist ja võimalike konfliktide ennetamist (loe täpsemalt lk 39–44) ning kolmas püüab leida Eesti tingimustesse sobivaid valemeid kasvava metsa ja metsamaterjali mahu määramiseks.

Koprad, koolitused ja seakatk Kalev Männiste jahinduse peaspetsialist

Mullu võtsime kasutusele uue jahilubade registri, mis lihtsustab lubade väljastamist, arvestust ja analüüsi. Erilist tähelepanu tuli pöörata aladele, kust laekusid eramaaomanike ulukikahjustuste ennetamise teatised. Koostöös jahiühendustega asusime likvideerima vanu koprakahjustusi. Sellega jätkame ka alanud aastal. Plaanime tihendada koostööd Eesti Jahimeeste

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Seltsiga ja korraldada jahimeestele praktilisi koolitusi. Seakatk veel hetkel RMK hallatavaid jahipiirkondi otseselt ei mõjuta, sest vaid Kilingi-Nõmme jahipiirkond on arvatud seakatku I tsooni (puhvertsooni). Seal pole piiratud jahipidamist, küll aga ei tohi tsoonist metssealiha ilma täiendavate uuringuteta välja viia. Ennatlik on loota, et hullem aeg seakatkuga on möödas. Võib võtta 10–20 aastat, enne kui seakatk hääbub. Alates 1. märtsist loobub RMK kolmest jahipiirkonnast ega korralda jahipidamist enam Nõva, Jäärumetsa ja Anguse jahipiirkonnas.

Uued teenused Eesti inimestele Krista Keedus Sagadi metsakeskuse juhataja

2014. aasta oli meie jaoks igati positiivne – suurenes nii muuseumikülastajate kui ka majutusklientide arv, Booking.com järgi sai Sagadi mõis ülihea hinde ehk 8,9 punkti 10st. Meie tegevust mõjutab aga rubla nõrgenemine ja Soome majanduslangus. Suur osa vene klientidest on sunnitud varasemad broneeringud tühistama ning nüüd tegutsemegi selle nimel, et leida vähemalt osaliselt uued kliendid Eestist. Kuna koduturu jaoks on aina olulisem lisateenuste osa, arendame just neid. Lisandub nädalavahetuspakette peredele, paljud neist seotud looduspuhkusega. Töötame välja uusi vaba aja programme, näiteks metsamuuseumi

Mida toob alanud aasta?

ekspositsiooni „Mets toidab” programm, mis pakub metsaga seotud maitseelamusi. Sügiseks laiendab meie võimalusi loodetavasti veelgi mõisa jääkeldri renoveerimine.

Hooldustööd Toila Oru pargis Kristo Kokk looduskaitsetalituse juhataja

Viime lõpuni kõik tööd, mille rahastus tuli Euroopa Liidu eelmisest rahastusperioodist. Nendeks on näiteks Muraka soostiku servaala veerežiimi taastamine ja Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitude ligipääsetavuse parandamine. Uue eelarveperioodi töödest alustame Toila Oru pargi rekonstrueerimisega, mis tähendab pargipuude võrade hooldust ca 200 puul ja sanitaarraiet.

Metsaparandus jätkab samas tempos Toomas Kivisto metsaparanduse peaspetsialist

Töömahud püsivad endises mahus: plaan on tellida maa parandussüsteemide projekteerimistöid 20 000 ha ja metsateede projekteerimistöid 400 km ulatuses. Samas mahus anname metsaparandustalitusele üle valmis projekte. Koostöös looduskaitseosakonnaga kavandame looduskaitsealade taristut (truubid, ülepääsud, teed).

Jätkub koostöö Tallinna tehnikakõrgkooliga. Rakendusuuringu käigus uuritakse varem ehitatud terastruupe, analüüsitakse andmeid ja antakse soovitusi truupide projekteerimisjuhendi koostamiseks.

Suurepsi karjäär kasutusse Margus Reimann metsaparandus talituse juhataja

Valmistame ette Suurepsi karjääri avamist Hiiumaal – koostada tuleb dokumentatsioon, leida operaator jne. Loodetavasti saab selle karjääri toel hakata järgmisel aastal teostama pikalt seisnud teede kattevedu. Praegu on Suurepsi karjääri avamise ootel Hiiumaal üheksa teed kokku umbes 32 km ulatuses. Tee mulded ja ettevalmistustööd on tehtud, tee valmimiseks on vajalik veel vaid kattevedu.

Kalade aastaring algab sügisel Ene Saadre Põlula kalakasvatus osakonna kala kasvatuse nõunik

Kalakasvanduses algab aastaring marja ja niisa võtmise ja viljastamisega, sügisel kudevate kalade puhul niisiis sügisel. Möödunud aasta oktoobrisnovembris panime hauduma piisavas koguses lõhemarja, et erinevas vanuses asustuskalu jätkuks järgmiseks kolmeks aastaks. Inkubeerimisaeg on

Peateemad

kaladel 3,5–4 kuud, vastsed kooruvad veebruaris. Esialgu kasvavad nad rebukoti varude toel, aga aprilli lõpupoole tuleb nad sööma õpetada. See töö toimub käsitsi ja vaeva on omajagu, et kõik vastsed õpiksid toiduosakesi haarama. Talvel tegeleme noorkalade märgistamisega. Tänavu võtame kasutusele uut tüüpi märgised, mille paigaldamist peab veidi õppima. Kala märgiste tagastajatele on plaanis korraldada tänuüritus. Aprilli keskel algab ühe- ja kaheaastaste noorkalade asus tamine jõgedesse. Kevadkuud on väga töörohked, sest asus tamisega samal ajal nõuavad maimukesed haudemajas erilist hoolt ja tähelepanu, nad on väga tundlikud haiguseteki tajate suhtes. Septembris ja oktoobri algul tuleb asustada samasuvised kalad. Sellega ei või hilineda, kala peab uue veekoguga enne külmade saabumist kohaneda jõudma. Oktoobri lõpupoole algab aga uus aastaring – marja ja niisa võtmine. Ühtekuuluvusfondi toel loodame soetada uut tüüpi kalamärgised ja inventari niisa sügavkülmutamiseks krüogeenipangas. Taastada tuleb ka kodulehekülg, mille kaudu saab levitada teavet märgiste tagastamise ja muu kalavarude taastamisega seonduva kohta.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma

Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma Tekst: Kristiina Hanga Foto: Rando Kall

Oktoobris alanud ja suveks läbi saavad piiripuhastustööd ei lõppe ka öösel – ühed mehed lõpetavad, teised alustavad.

SUUREM JULGEOLEK: Pärast intsidenti meie idapiiril andis valitsus RMK-le ülesande puhastada Eesti ja Venemaa ajutist kontrolljoont. Puhastustööd algasid oktoobri lõpus.

RMK Kagu regiooni juhi Raivo Võlli sõnul puhastavad piiririba võsast kaks giljotiini, kaks harvesteri ja kaks kokkuveotraktorit, lisaks on tööl seitse käsisaemeest, kes langetavad puid sellistes kohtades, kuhu masinad ligi ei pääse. Eelkõige tähendab see nn pehmeid kohti. Oodatud külmakraadid, mis laseks töid niisugustes paikades libedamalt teha, on paraku tulemata jäänud. Et töö käib piiril, antakse iga töötaja tulemisest või lahkumisest Eesti piirivalvele teada.

„Kordonil on teada piiril töötavate meeste nimed ja isikukoodid ja kui vahetus töö lõpetab või uus alustab, antakse sellest kordonisse teada,” selgitab Raivo Võlli.

Venemaale ei tohi kukkuda Töö piiril tähendab sedagi, et puid langetades tuleb hoiduda neid Venemaa poolele kukutamast. „Viltused puud, mis on Venemaa poole kaldu,

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad

15 Fotod: RANDO KALL

Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma

HEA NÄHTAVUS: Üha rohkem ja rohkem koguneb kilomeetreid, kus piiririba on võsast puhtaks saanud.

tõmmatakse vintsiga Eesti poole maha,” kirjeldab Veebruari alguse seisuga on raadatud 107 hektaVõlli. Sel moel võtab töö muidugi ka rohkem rit piiririba, sealhulgas freesitud ligi 40 hektarit. aega kui tavaliselt. Kui siiski peaks juhtuma, Suuremas osas on puhastatava osa laius 10 meetet puu kukub Venerit, kuid riigimaal ka maale, võtavad Viltused puud, mis on Venemaa poole kaldu, laiem – 250 meetrit, raietöölised kiiresti mõnes üksikus tõmmatakse vintsiga Eesti poole maha. Eesti piirivalvega kohas ka 30–40 ühendust, kes omameetrit. Piirisiht korda annab juhtunust Vene Föderatsiooni piirivõib laiem olla näiteks veekogude kallastel või valvele teada ning Eesti piirivalve juuresolekul kui see on tarvilik tagamaks piiri turvalisust. saavad töötajad puu õigele poolele toimetada. Kokku lõigatakse sisse 135 kilomeetrit piirisihti. Lisaks sellele, et maismaa saab võsast lagedaks, puhastab RMK ka Piirioja sinna langenud puudest ja kopratammidest.

Maaomanikud mõistvad

TÖÖLE: Iga tööle tulija ja lahkuja annab endast Eesti piirivalvele teada.

RMK ei lähe ühegi eraomaniku maale lõikama ilma maaomaniku loata. Läbirääkimisi maaomanikega ja nõusolekud piiririba puhastamiseks hangib politsei- ja piirivalveamet (PPA). Eesmärk on, et puhastustööd piiril lubade puudumise tõttu ei seiskuks ja seni pole seda ka ette tulnud. PPA juhtivpiiriametniku Aimar Kössi sõnul hakkab piiririba läbima 99 eramaa katastriüksust, positiivse tagasiside puhastustööde lubamiseks on amet saanud 67 eramaaüksuse kohta. „Kirjalik nõusolek on olemas 62-lt maaomanikult,” Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma Fotod: RANDO KALL

TEIE PUUD TULID: Kui maaomanik soovib puidu endale jätta, ladustatakse see tema kinnistule.

VALIK: Metsaomanik võib kogu tema maalt lõigatud puidu endale jätta või riigile loovutada. Võimalik on ka notid omale võtta ning raidmed ja võsa riigile jätta.

täpsustab Köss ja lisab, et enamjaolt on maaomanikud mõistvad. „Inimesed saavad aru, et tänases olukorras on piiri väljaehitamine vajalik,” tõdeb ta. „Veelkord suur tänu kõigile maaomanikele, kes on tänaseks andud oma nõusoleku.” Selgitusi maaomanikele on sealjuures tulnud jagada mitmesuguseid. Näiteks soovivad maaomanikud teada saada, kust kohast täpselt nende maa peal piiririba kulgema hakkab. Veel on küsitud ka seda, mida tähendab sõna „ümarpuit”, kas värviga piiriribal tähistatud puud lähevad maha või jäävad kasvama, kas materjali saab ladustada neile sobivasse kohta, millal maid hindama hakatakse jms.

MÄRGID MAHA: Maamõõtjad märgivad ära, kust piirisiht läheb. RMK lähtub puid ja võsa lõigates nende mahapandud märkidest.

Metsaomanikul on valida, kas ta loovutab kogu tema maalt lõigatud puidu riigile, kas võtab notid omale ja jätab raidmed ja võsa riigile või jätab ta kogu materjali omale. Kahe viimase variandi puhul ladustatakse materjal eraomaniku maale. „Enamus on valinud teise variandi, aga on ka neid, kes kogu puidu riigile annavad,” ütleb Raivo Võlli. Piirisihtidelt raiutud puitu müüb RMK nagu mujalt raiutud puitugi enampakkumise korras. Hinnanguliselt peaks piirisihtidelt saama 16 500 tihumeetrit puitu. Perspektiivis on riigil plaan piirialune maa omanikelt ära osta ning BNS-i andmetel viib PPA lähiajal läbi turu-uuringu piiriribal asuvate maatükkide hindamiseks. Maa hindamise tulemusena saab siseministeerium maaomanikele teha ettepaneku maa müügiks ja õiglase hinnapakkumise.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Kommentaar

Peateemad

KOMMENTAAR

Ulukikahjudest riigimetsas

Eelmine aasta oli esimene peale 2013. aasta jahiseaduse vastuvõtmist, mil ulukikahjudega seotud regulatsioonid täies mahus rakendusid. RMK kuue hallatava jahipiirkonna jahipiirkondades riigimaa jahindusliku osas esitasid 1. maiks ulukikahjustuste kasutamise lepingud, ulukikahjustusi ennetamise teatise 26 maaomanikku hinnatakse metsaseaduse alusel. Olu722 hektari kohta, millest metsamaa line ulukikahjustus on metsauuendusmoodustas 201 hektarit. Kahjustuste ala või puistu seisund, kus jäävad ennetamiseks tarvitusele võetud abitäitmata metsa majandamise ees nõudest metsamaal eelistati metsa kirjaga sätestatud metsakasvatuslikud kasvatuslikke võtteid (istutustiheduse miinimumeesmärgid. Oluliste ulukisuurendamine) ja repellente (Trico). kahjude pindala riigimetsas on viiTeatise esitanud 17 maaomanikuga mastel aastatel jätkuvalt suurenenud, RMK-l leping puudub, kaheksaga on eeskätt noores metsas (vt tabel lk 18). jagatud enampakkumise tulu ja üks Metsakultuurides ja noorendikes maaomanik on jahi domineerisid 2014. pidamise omal maal Rahalisi kahjuhüvitisi aastal kahjustatud kirjalikult keelanud. puuliikidest haab ulukikahjude eest RMK (50%) ja mänd (45%). Potentsiaalsed teada jahiühendustele antud kahjustuskohad Haabade kahjustusi ei esitanud. moodustasid jahipiiroli pindalaliselt enim kondade üldpindalast Tartu- ja Virumaal, 0,46%. Siiani pole maaomanikud mände kahjustati enim Pärnu-, ulukite tekitatud kahju osaliseks hüvi- Viljandi- ja Raplamaal. 90% juhtudest tamiseks RMK-le taotlusi esitanud. oli kahjustajaks põder. Vanade kopraRMK riigi metsamaa haldajana on kahjustuste likvideerimiseks (juurdeise sõlminud kõigis kasutusse antud pääsu rajamine ja kopratammide

Kalev Männiste RMK jahinduse peaspetsialist

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Kommentaar Foto: RIHO VÄSTRIK / VERETA JAHT

PÕHISÜÜDLANE: Põdra jaoks on noor mets maitsev toidulaud. 90% juhtudest on ulukikahju põhjustajaks just tema.

Olulised ulukikahjustused metsakultuurides ja noorendikes (ha) Metskond/aasta

2010

2011

2012

2013

2014

Alutaguse

8,83

1,42

1,04

2,20

4,17

Harjumaa

28,39

8,20

6,93

14,12

10,14

Hiiumaa

45,32

17,28

14,71

12,35

8,22

2,75

4,41

8,00

1,49

26,92

Ida-Virumaa Jõgevamaa

4,68

10,46

13,82

8,32

33,84

Järvamaa

18,61

9,85

14,71

0,58

15,33

Läänemaa

5,15

2,75

3,41

3,94

6,11

Lääne-Virumaa

4,70

20,08

5,36

14,56

32,86

14,40

7,45

4,42

0,73

9,39

Pärnumaa

21,94

17,78

9,47

91,55

29,74

Raplamaa

26,88

6,32

26,87

2,20

18,97

Saaremaa

1,69

4,51

10,60

Tartumaa

3,53

3,31

6,39

5,69

33,46

Valgamaa

4,42

4,53

15,39

19,43

Põlvamaa

Viljandimaa

1,73

3,74

5,80

11,89

23,62

Võrumaa

8,41

5,93

23,77

36,56

16,94

Vändra

6,87

2,45

2,86

12,82

14,28

208,30

125,96

152,07

234,39

314,02

KOKKU

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

väljatõstmine) kulutas RMK 2014. aastal üle 140 000 euro. Sel aastal planeeritakse likvideerida vanu kahjustusi veel 34 kohas. Metsakahjustuste ennetamiseks suheldi aktiivselt jahipiirkondade kasutajatega värskelt tekkinud üleujutuste likvideerimiseks. Olulisemad probleemkohad olid Harju-, Valga- ja Viljandimaal. Oluliste ulukikahjude kohta esitati Keskkonnaametile metsakahjustuse teatised. Koostatud metsateatised ja metsakaitse-ekspertiisiaktid edastati ka jahipiirkondade kasutajatele. Keskkonnaameti ekspertiisides jäeti metsakultuurides ja noorendikes metsakaitse abinõu määramata 70% oluliselt kahjustatud pindalal. Oluliselt kahjustatud pindalast planeeriti abinõuna ulukite arvukuse reguleerimist 17% ja uuendamist või täiendamist vaid 7% (ca 20 ha). Just täiendamist või uuendamist vajavaid alasid analüüsisid RMK metskonnad. Eeskätt keskenduti värskete ulukikahjustustega aladele. Vanad kahjustused, mis on muutunud olulisteks mitmete varasemate aastate kahjustuste liitumisena, jäeti seekordsest kahjuarvestusest välja. Rapla- ja Saaremaal lepiti jahiühendustega kokku metsakultuuride täiendamine 2015. aasta kevadel umbes viiel hektaril kahjustatud aladel. Rahalisi kahjuhüvitisi ulukikahjude eest RMK jahiühendustele 2014. aasta kohta ei esita. Eelmise aasta koostööd jahiühendustega peame heaks. RMK metskonnad saadavad hiljemalt veebruarikuu jooksul jahiühendustele uuenenud maaüksuste nimekirja ühes koos kõlastatud jahindusrajatiste olemiga, mis tuleb kahepoolselt allkirjastada. Vastavalt kokkuleppele saadame ka jahipiirkonna kõigi ulukikahjustuste nimekirja, hõlbustamaks jahipiir konnal uue jahihooaja küttimis mahtude kavandamist.

Partner

Peateemad

PARTNER

Puitmajaliit teab, et parim viis puitu kasutada, on ehitada sellest maja Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Puitmajaklaster, Virgo Siil

Foto: RASMUS JURKATAM

Eesti puitmajaliit sai mullu uhkusega välja saata pressiteate – Eesti tõusis mahu poolest Euroopa suurimaks puit majade eksportijaks. Suur panus selles on neil 39 ettevõttel, kes liidu liikmete sekka kuuluvad. Neist omakorda kümme on RMK kliendid.

PUIDUST KODU: Andrus Prangli, Puitmajaliidu juhatuse liige ja palkmaju tootva ettevõtte Hobbiton Home juht elab ise samuti puidust valmistatud majas.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Partner

Andrus Prangli, Puitmajaliidu juhatuse liikme EAS-ist toetust saada. „Just tulime kümne firmaga ja palkmaju tootva ettevõtte Hobbiton Home Saksamaalt,” märgib Prangli. Eesti Puitmajaliit juhi sõnul koondusid 1997. aastal liiduks masin- läheb ka Milano EXPO-le. Käsitööpalkmaju palkmajade tootjad, et lahendada probleeme, tootva ettevõtte juhina hindab ta koostööd. mis johtusid masinaga valmistatud palkmajadele „Saame teada, mida teised teevad, kas on neil Saksamaal seatud rangetest nõudmistest. Ajaehk midagi, mida ka meie võiksime rakendada. pikku astus liitu ka käsitööpalkmajade tootjaid Kui oled üksi, on sul üks idee, kui kolmekümneja teisi puitmajade ehitajaid, nii et põhikäibe kesi, siis kolmkümmend ideed,” tõdeb ta. liidu liikmete toodangust Eesti tootjate suur eelis annavad element- ja Skandinaaviamaade turul Iga ettevõtja tunneb puudust moodulmajade valmistajad. on Prangli ütlust mööda kohalikust tööjõust, kes on Nagu juba loo sissejuhapaindlikkus – valmidus kohusetundlik ja oskab oma ala. teha nn rätsepatööd ehk tus reedab, leiab lõviosa majaehitajate toodangust maju kliendi soovi kohaostja väljastpoolt Eestit. Ekspordist suure osa – selt. „Käsitööpalkmajade puhul see nii suur 2014. aastal 41,5% – moodustavad Norra eelis ei olegi, neid maju ehitatakse ka Soomes ja suunduvad majad, seal on menukad meie käsiRootsis personaalselt,” nendib Prangli. Käsitöötööna valminud palkmajad, samuti moodulmajad. majade eelis on aga siinne väiksem tööjõukulu 20,4% eksporditavast toodangust rändab ning näiteks Norras on seetõttu suured käsitööSaksamaale, kust võib leida eelkõige eestlaste palkmajade tootjad tootmise lõpetanud ning alles valmistatud aiamaju. Olulised sihtriigid Eesti on 1–2 mehega tootjad. „Norra turul domineerimajatootjate toodangule on ka Suurbritannia vad eestlased-lätlased,” nendib Andrus Prangli. (7,5%), Rootsi (6,8%), Prantsusmaa (6,4%) ja Soome (5,3%). Vaja häid töökäsi Eksport just ongi üks Puitmajaliidu koostööKäsitööna valminud palkmajade mahud on suundi. Ühtpidi ollakse Prangli sõnul omavahel võrreldes tehasemajadega väiksed, enamik valküll konkurendid, teisalt on eksporditurg lai. mistab aastas 5–10 maja, nii et Hobbiton Home Näiteks välismaistel messidel on mitu tootjat oma 15–20 majaga on üsna esirinnas. Samas on sageli väljas ühise boksiga, nii on ka lihtsam

Foto: PUITMAJAKLASTER

AASTA TEHASEMAJA 2012: Neljakordne korter elamu Norras, Sætre’s. Tootja: Matek AS koostöös arhitektibürooga Enerhaugen Arkitektkontor AS. Insener: Tanel Nurk (AS Matek).

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad

21 Fotod: PUITMAJAKLASTER

Partner

AASTA TEHASEMAJA 2010: Tammiste lasteaed Saugal. Tootja: Matek AS. Arhitekt: Jüri Kliimask.

AASTA TEHASEMAJA 2013: Kompaktne väikeelamu Jõelähtmel. Tootja: AKSO-HAUS OÜ ja Passion Houses koostöös arhitektuuribürooga Arhitekt 11. Arhitekt: Eero Endjärv, insener: Otto Pukk.

AASTA TEHASEMAJA 2011: Korterelamu Oslos. Tootja: Kodumaja AS koostöös arhitektibürooga FuthArk Arkitekter.

käsitööna palkmaju tootvad ettevõtted maapiirkonnas olulised tööandjad. Rohkelt töökäsi vajavad ka elementmajade tootjad, masinpalkmajade puhul on võimalik inimtööjõudu masinate abil optimeerida. Prangli tõdeb, et käsitöö-palk majade sektoris tuntakse puudust kvaliteetsest oskustööjõust ja seda eriti maapiirkondades, kus palkmajatehased tavaliselt asuvad. „Oleme arutanud, kuidas olukorda parandada, aga täna pole kahjuks koole, kust inimesi võtta ja tootma panna. Asi ei ole koolis, vaid võib-olla süsteemis ja õpetajate puuduses. Palkmajaehitus nõuab väga spetsiifilist väljaõpet, õpetaja peab olema praktik. Seda on keeruline läbi viia, kui kutseõpe toimub teooria baasil,” arutleb liidu juhatuse liige. Elementmajade tootjatel on sellevõrra parem olukord, et nemad vajavad tislerioskustega inimesi ja neid meie kutsekoolides õpetatakse. „Aga samas tunneb iga ettevõtja puudust kohalikust tööjõust, kes on kohusetundlik ja oskab oma ala,” märgib Andrus Prangli, lisades, et eks ka sellel sektoril tuleb tööjõudu Soomele kaotada.

„Aga õnneks on sealt ka tagasi tuldud.” Eestis valminud maja ei pruugi siiski sajaprotsendiliselt eestimaine olla. Näiteks tehasemajade tootjad ostavad materjali saetööstustelt, kes lisaks Eestile hangivad materjali ka Venemaalt või Soomest. Masintootjad võtavad Soomest valmis prusse. „Põhjus, miks mujalt prusse ostetakse, on see, et mitte ise palki lõigata ning Soome pakub vahel parimat hinda ja kvaliteeti,” ütleb Prangli.

Suurim müügitulu ekspordist Veel kodumaisusest kõnelemiseks tuleb pöörduda tagasi eksporditeema juurde. Võrreldes suuremate tootjate (vt joonist lk 22) ekspordi osakaalu müügitulust, tuleb tõdeda, et ühelgi riigil ei ole see nii suure osakaaluga kui Eestil ja eks see ole meie riigi väiksusega seotud. „Mõned tootjad ei vaatagi Eesti turu poole,” tõdeb Andrus Prangli. Ühtlasi märgib ta, et Eestis on hea toodet arendada ning Hobbiton Home’il on soov müüa palkmaju ka Eestis.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Partner

„Eestis saab kliendiga lihtsamini lahenduste osas kokku leppida,” nimetab Prangli koduturu plusse. „Arenduse kulud on suured, tootmisel tekib vigu ning Eestis saab neid kiiresti ja odavalt parandada. Lisaks saab kliendiga oma keeles suhelda.” Igal aastal toodab Hobbiton paar maja ka siinsele turule.

Parima tehase- ja puitmaja konkurss

Foto: VIRGO SIIL

Eesti puitmajade tootjad saavad end viiendat aastat proovile panna Eesti Puitmajaklastri ja Puitmajaliidu korraldataval tehasemaja konkursil. Kui eelmistel aastatel oli tehasemaja üks aasta puitehitise konkursi kategooriatest, siis tänavu korraldatakse tehasemajale eraldi konkurss, samuti valitakse eraldi parim puitehitis. „Kuna tehases valmistatud puitmajad on nii tüki kui ka müügitulu arvestuses kindlasti kõige suurem puitmajade tootegrupp, leidsime osapooltega, et jagame konkursid aasta peale laiali,” selgitab klastri projektijuht Lauri Kivil. Parima puitehitise valimine toimub sügisel ning parima tehasemaja valimine kevadel, messil „Eesti ehitab”. Kui eelnevatel aastatel valis žürii välja ühe

VÕTAVAD MÕÕTU: Palkmajaehitajad võistlevad puiduklastri korraldatavatel kutsevõistlustel.

parima puitmaja, siis alates selle aasta konkursist valitakse parim tehasemaja nii aiamajade, käsitöö-palkmajade, masintoodetud palkmajade kui ka puitkarkassmajade hulgast. Tiitli „Aasta tehasemaja 2015” võidab üks nimetatud kategooria võitjatest. „Hoolimata sellest, et hindamisjuhend on üsna detailne, on keeruline võrrelda väikeeramut ning viiekordset büroohoonet, nii arhitektuurse kui insenertehniliste lahenduste osas,” nendib Kivil. Seetõttu seatigi sisse kategooriate süsteem, mis laseb sarnastel hoonetel võistelda sarnases kategoorias. Kivili sõnul löövad ettevõtted konkursil hästi kaasa. Igal aastal lisandub uusi ettevõtteid ning kindlasti võib neid Kivili sõnul pidada sektori tugevaimateks tegijateks. „Reeglina on kord juba osalema tulnud ettevõte võistlustöödega väljas ka järgnevatel aastatel, mis loob järje pidevuse,” viitab Kivil. Lähiaastate eesmärk on kaasata võistlusele vähemalt viiendik ligi 140-st puitmajatootmise sektori ettevõtetest. Enamik võidutöid on seni asunud välisriikides, üle-eelmise aasta konkursi võidutöö on selles osas erand. Parima tehasemaja tiitli pälvis 2013. aastal ettevõtete AKSO-HAUS ja Passion Houses koostöös valminud kompaktne väikeelamu Jõelähtmel. Lauri Kivili sõnul on konkursil osalenud eramud ja avalikud hooned, võitjateks on reeglina osutunud siiski suuremõõtmelised innovaatilised puitkonstruktsioonil hooned – kas siis korterelamud, büroohooned, lasteaiad vms. Žürii hindab nii nende arhitektuurset välis- ja siselahendust, funktsionaalsust ja kasutajasõbralikkust ning materjalide kasutust kui ka ehitustehnilist kvaliteeti, tehnilisi lahendusi ning energiasäästlikkust. Niisamuti korraldab klaster palkmajaehitajate kutsevõistlust. Eelmise aasta võistlusel oli meistreid näiteks üheksast Eesti ettevõttest, samuti olid esindatud Soome käsitööpalkmajatootjad. „Sel aastal ootame võistlusele juba ka häid kolleege Saksamaalt,” rõõmustab Kivil võistlejate ampluaa laienemise üle. PUITMAJALIIDU LIIKMED, KES ON RMK KLIENDID: A&H Ristpalkmajad OÜ Aru Grupp AS ELH Palkehituse OÜ GG-Group OÜ Hobbiton Home OÜ

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Majand OÜ Ritsu AS RPM Grupp AS Tender Ehitus OÜ Vipson Projekt OÜ

Persoon

Peateemad

PERSOON

Ivar Etverk: mees nagu orkester Tekst: Toivo Meikar Fotod: Postimees/Scanpix, erakogu, Jüri Pere

Foto: AIN PROTSIN / POSTIMEES / SCANPIX

Jaanuari lõpus 83. versta posti ületanud Ivar Etverk on viimase poolsajandi jooksul end teadlase, teadusorganisaatori, kirjamehe, pedagoogi ja metsapoliitika kujunda jana kindlalt meie metsanduse arengulukku jäädvustanud.

ÕPETAJA: „Kõik, kes elus midagi on saavutanud, on seda saavutanud omaenese mõistuse abil,” jääb Ivar Etverk enda rollist metsameeste õpetajana rääkides tagasihoidlikuks. Öeldu kehtib siiski päris kindlasti ka tema enda kohta. Pilt on tehtud aastal 2002.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Persoon

Paljudele on ta olnud õpetaja, kuigi asjaosaline ise märgib tagasihoidlikult, et see oleks talle liigne au. Ennast julgeksin vähemalt kaudselt kindlasti Ivar Etvergi õpilaseks pakkuda. Meenutan siiani oma esimest artiklit Eesti Looduses, mida ma peale toimetuskolleegiumi liikmeks olnud Ivar Etvergilt tagasi saamist äragi ei tundnud – niivõrd palju paremaks oli see saanud. Asjade algusse minnes – mis tõi Teid metsanduse juurde? Perekondlikust taustast ei saa vist rääkida? Metsa tõid mind mitmed asjaolud: huvi looduse vastu, armastus eraldatuse vastu (ideaaliks oli tuletornivaht üksikul saarel), meeletu jahikirg (kui oli teada homne jahileminek, ei saanud ma öösel sõba silmale), aga ka poliitiline olukord. Oli möödunud aasta suurküüditamisest ja oma lapsemeeles arvasin, et lähen metsa elama, eemale sellest vene värgist. Perekonnas varem metsamehi polnud, ehkki isal oli kavas minna metsandust õppima. EPA metsandusteaduskonnas omandas 1955. aastal diplomi 46 metsamajanduse inseneri.

Kui juurde arvata veel metsatööstuse osakonna ja metsamelioratsiooni eriala lõpetanud, siis väljus kooli seinte vahelt 85 noort metsandusspetsialisti. Paljudega neist olite hilisemal ajal töö kaudu seotud? Töiseid kontakte pärast lõpetamist ei tekkinud, kõik lendasid laiali. Säilisid sõprussidemed laiahaardelise kursusekaaslase Kaupo Ilmetiga: metsaülema, loomaaedade asutaja, metsatehnikumi direktori, katseasjanduse korraldaja, seltsi elu edendaja, kirjastaja, muistsete kommete elustaja, riigiisade valimise korraldaja ja kui vaja, siis ka surnumatja ameti pidajaga. Eriala liselt pean meie lennu edukaimaks aga tänast emeriitprofessorit Artur Nilsonit, kellest jääb kindel jälg meie metsandusse. Vanema põlve metsameestega vesteldes jõutakse pea alati minister Heino Tederini ja nn Tedre-aja igatsuseni. Selge, et nooruses oli rohi rohelisem, kuid milline oli Teie suhe kõikvõimsa ministriga? Tederi ministri-aastad olid kahtlematult meie metsanduse ja metsameeste kuldajastu, mille vilju (metsapindala kasv, mõõdukad raied) sööme

Foto: ERAKOGU

KAHEL TOOLIL: Pöördeliste 1980. ja 1990. aastate vahetusel oli Ivar Etverk korraga nii Eesti Metsainstituudi direktor kui ka metsandusteaduskonna dekaan. Minister Heino Tederi palvel sai tema ülesandeks teadureid ülikooli loenguid andma saada ning ajapikku seis õppejõududega paranes.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad

25 Foto: ERAKOGU

Persoon

KÕRGE TUNNUSTUS: 2001. aastal tunnustas president Lennart Meri Ivar Etvergi panust Eesti metsandusse Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Kolm aastat varem sai ta V klassi teenetemärgi.

siiani. See on teema, mis väärib omaette käsitlemist. Minu tööalased kontaktid temaga said alguse 1958. aastal, mil läksin tööle Kilingi-Nõmme metsamajandisse Kilingi metskonda. Üldiselt oli meie läbisaamine hea, ehkki mõnel korral tuli ette ka lahkarvamusi, mis aga kunagi teravusteni ei läinud. Rohkem tuli lahkarvamusi ette hiljem, kui töötasin juba teaduspõllul. Olin vastu liiga laialdasele metsamaade kuivendamisele, intensiivsetele põimendusraietele, isemajandava tegevuse üha enam esile tõusmisele ja mõnele muulegi. Arvatavasti oli tal mind siiski vaja, sest ta tassis mind kaasa kuni pensionile siirdumiseni. Aastatega meie läbisaamine üha paranes. Kokkuvõttes oli ta hea ja teisi arvestav ülemus. Alustasite metsameheteed Sagadi metskonna abimetsaülemana ja metsaülemana (1955–1958), järgnes lühiajaline vaneminspektori amet Looduskaitse valitsuses, siis

Kilingi metsaülema staatus (1958–1960). Edasi olite EPA Järvselja õppe- ja katsemetsa majandi direktor, 1963. aastast ametlikult teadustööl ja seda kohe ka teadusadministraatorina. Millal tegite otsuse teadustöö kasuks? Vähemalt tänapäeva metsamehele poleks see vist kõige targem valik. Mu enda roll oli siin väike – minu vedas teadustööle hoopis Malev Margus. Ta oli 1955. aastal minu lõpetamise ajal riikliku komisjoni esimees, talle hakkas meeldima mu diplomitöö ning tal tekkis kindel soov näha mind aspirandina tollal temale alluvas ZBI metsasektoris. Malev Margus oli äärmiselt visa mees ja pärast korduvaid läbirääkimisi andsin alla. Kui olin teinud sisseastumiseksamid aspirantuuri, informeerisin oma metsamajandi direktorit Heino Tetre. See oli aeg, mil praktikud heitsid teadlastele ette liigset tegelemist bioloogiliste probleemidega ja vähest tähelepanu tegelikele probleemidele.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Persoon

Foto: ERAKOGU

Heinole ei meeldinud see plaan sugugi ja ta veenis mind minema mittestatsionaarsesse aspirantuuri, mille lõpetamise ja teaduskraadi omandamise järel oleksin hakanud tegelema tegelike probleemidega ja näidanud akadeemikutele-bioloogidele nende õige koha kätte. Nõustusin, nii nagu olen nõustunud kõikide minu töökohti puudutavate ettepanekutega. Siis aga tegi oma käigu EPA rektor Minna Klement, kes ühel pärastlõunal koos EPA partorgiga metskonda ilmus, mu koos naisega autosse toppis ja Tartusse viis. Seal vormistati mind Järvselja õppe-katsemetsamajandi direktoriks. Sel ametikohal oli juba veidike teaduse haisu juures ja pärast seda, kui Feliks Nõmmsalu täpselt samuti ühel õhtul ette hoiatamata Järvseljale ilmus ning pastapliiatsiga põlve peal kirjutatud käskkirjaga mu Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumi juhatajaks määras, oli mu edasine käekäik

NOOR JA ULJAS: Kevadine puhkehetk kursusekaaslase, metsamullateadlase Ragnar Sepaga (vasakul).

lõplikult ära määratud. Tahan rõhutada, et ma ise pole omale ühtegi töökohta valinud ega selleks ühtegi avaldust kirjutanud, vaid andnud ainult paberi, et olen määramisega nõus. Loodetavalt olete saanud oma teadustöö suuna(d) ise valida? Päris vaba see valik siiski pole olnud. Teadustöö toimus üsna detailselt, iga teadurini viidud uurimisplaani alusel ja selle täitmisest tuli aru anda nagu iga teisegi plaani täitmisest. Tegelikult pean seda päris õigeks – riigil kui töö finantseerijal on ometi õigus teada, mida ta oma raha eest saab ning tellida töid, mida peab vajalikuks. Nõuti rakenduslikult tähtsaid lõpplahendusi, olgu selleks siis mingi rahvamajanduses vajalik juhend või protsess või uurimistöö järgmise etapi tegemiseks vajalik lahendus. Niisama uurimist ei soositud, igaüks pidi teadma, miks ta seda teeb ja milleks töö tulemusi edaspidi kasutatakse. Lemmikpuu on Teil vist meie tavaline kuusk ja kõik algas metsaselektsiooniga. Võibolla on naiivne niimoodi küsida, kuid mida Te enda ja teistegi jaoks selgeks tegite? Meil Eestis oli tollal väga vähe teadustöötajaid metsaselektsiooni alal. Uurimisobjektid, st puuliigid jagati uurijate vahel ära. Professor Pihelgas oli juba varem männiga tegelenud, mul tuli võtta kuusk. Ülo Tammele sai haab ja teised paplid, Harry Pavesele lehised. Selektsioon tugineb valikul. Valimiseks peab uurimisobjekt ehk mingi puuliik olema geneetiliselt varieeruv, sest mida sa muidu valid, kui kõik on ühesugused. Kuuse varieeruvuse uurimisest alustasingi. Õnnestus näidata, et hariliku kuuse (kuusikute) iseloom allub Eestis kindlale geograafilisele seaduspärasusele, mis on sajandite vältel loodusliku valiku tulemusel välja kujunenud. Seepärast pole sugugi ükskõik, kust me oma kuusekultuuride rajamiseks seemet korjame, vaid peame jälgima, et igaüks saaks kasvama sinna, kuhu ta paremini sobib. Siit sai aluse hariliku kuuse metsaseemneline rajoneerimine Eestis – määrati kindlaks, kust pärineva kuuseseemnega võib antud piirkonnas kuuse kultuure rajada. Hiljem laiendasime uurimistööd väljapoole – hankisime seemneid Baltikumist, Valgevenest, Soomest, Venemaalt ja tegime katsekülvide abil kindlaks koha, kust võime omamaise seemne nappusel seemet osta.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad

27 Foto: JÜRI PERE

Persoon

SÕBRAD: Oma kursusekaaslastest jäi Ivar Etverk kõige enam suhtlema Kaupo Ilmetiga (vasakul) – laiahaardelise ja põneva isiksusega, kes on lisaks metsaülema tööle olnud ka loomaaia asutaja, metsatehnikumi direktor, kirjastaja ja seltsielu edendaja. Pilt on tehtud 2002. aastal Elistveres.

Et nn Darmstadt ei korduks. Eesti kuusikute uurimistulemustele tuginedes täpsustasime ka plusskuuskedele esitatavaid nõudeid. Laiema avalikkuse tähelepanu olete kõige enam pälvinud metsapoliitikuna. Mis aga on endale kõige armsamaks ja huvitavamaks jäänud? Kõige huvitavam oli kahtlematult tegelemine metsandusliku seadusandluse ja metsapoliitikaga ja ka nüüd tuleks see esikohale seada. 1970. aastaist haarati teid tänase maaülikooli õppetöösse, olite pöördeliste 1980. ja 1990. aastate vahetusel samaaegselt Eesti Metsa instituudi direktor ja teaduskonna dekaan. Õpetasite metsatakseerimist, laiemalt metsamajanduse organiseerimist ja metsapoliitikat. See kõik oli ju hoopis erinev instituudi uurimistööde temaatikast? Kunagi sel ajal kutsus minister Heino Teder mind enda juurde ja avaldas muret metsateaduskonna oleviku ja tuleviku pärast. Õppejõud olid vanaks jäänud, nende koormus liiga suur. Teder ütles, et teaduskonna päästmine on metsainstituudi ja isiklikult minu auasi ja mul tuleb sellega

otsekohe peale hakata. Hakkasime siis instituudi teadureid kohakaaslastena ülikooli suunama. Erilist vaimustust see teadurites esile ei kutsunud, kuid ajapikku saime teaduskonna kaadripuudusest üle. Uno Valk oli juba varem hakanud seal loenguid pidama, õppetöös osalesid mitmed teisedki. Põhikohaga läks ülikooli juurde Hardi Tullus, kelle meelitasime ära korteri andmisega Ülenurmel. Ta tegi head karjääri, olles ajuti isegi rektori kohusetäitja. Üheks koostöövõtteks sai teaduskonna ja instituudi ühise teadusnõukogu loomine, siis tuligi mul täita nii dekaani kui ka direktori kohustusi. Kas ma eksin, väites, et meie metsateaduses puuduvad väljakujunenud ja kindlalt piiritletavad teaduskoolkonnad? Teaduskoolkondade tekkeks on vaja suuremat kollektiivi, mitut sama teema või suunaga tegelevat inimest. Meil polnud selleks võimalust. Kõige lähemale koolkonna tekkele jõudsid Uno Valk ja tema metsakuivendajad. Koolkondade puudust pean pigem plussiks kui miinuseks: juhi vananedes muutuvad koolkonnad sageli arengut takistavaks. Vähe on inimesi nagu

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad Persoon

Kindlasti on Eestis metsamehi, keda saate pidada oma õpilasteks? Pidada kedagi väga konkreetselt oma õpilaseks oleks mulle liigne au. Kõik, kes elus on midagi saavutanud, on seda saavutanud omaenese mõistuse abil. Olete paljude aastakümnete jooksul osalenud meie metsapoliitika kujundamises. Millistes protsessides osalemine on olnud nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste poolelt vaadatuna olulisim? Olulised olid kõik need protsessid, osalenud olen metsapoliitika ja esimese metsaseaduse välja töötamises. Vähem tähtis, aga huvitav oli IME protsessis osalemine. Hästi läks metsamajanduse kontseptsiooni väljatöötamine 1980ndate lõpus. See oli oma olemuselt esimene Eesti metsapoliitika, sest seal fikseeriti tähtsamad põhimõtted ning neile tugines ka esimene eesti metsaseadus. Ebaõnnestunuks võib lugeda metsade kategoriseerimist juhtfunktsiooni-põhiselt. Eestlane on end ikka metsarahvaks pidanud – kuidas tundub, kas me tegelikult hoopis kaugeneme metsast või vastupidi, oleme metsa hästi tundev ja väärtustav rahvas? Pool Eesti territooriumi on metsaga kaetud, RMK andmeil külastatavus iga aastaga suureneb. Puidutööstusel on oluline roll Eesti majanduses ja kui eestlane ehitab maja lagedale põllule, siis istutab ta sinna ümber kohe ka suuri puid. Kõik see näitab, et mets ja metsandus on eestlasele oluline. 1958. aastal kontrollisin noore looduskaitse inspektorina, kas põlevkivitööstus on raha eraldanud endiste karjääride metsastamiseks ja kas tööd on ka ellu viidud. Üks vene rahvusest põlevkivitööstuse inimene, kes avaldas protesti põlevkivitööstuselt selleks rahaküsimise vastu, uuris minult, et miks me peaksime raha eraldama, siin ei olnud ju ka enne kaevandamist midagi muud kui mets. Ehk ei oleks eestlane iialgi niimoodi öelnud.

Foto: JÜRI PERE

minu kunagine juhendaja selektsiooni alal professor Pravdin, vaieldamatu esimese järgu täht kunagises Nõukogude Liidus, kes omavahel olles usaldas mulle, et teatavatest asjadest ei saa ta üldse aru ega mõista nende vajalikkust, kuid mitte kunagi ei takistanud ta noorematel tegeleda temale arusaamatute asjadega.

KUUSK JA MÄND: Metsaselektsiooni alal on Ivar Etvergi uurimisobjektiks olnud harilik kuusk, professor Endel Pihelgas (maalil) keskendus männile. Foto on tehtud Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi teadusliku nõukogu saalist 2000. aastal.

Kuidas metsamajandajate ja looduskaitsjate huvid kõrvalt vaadates praegu tasakaalus püsivad? Looduskaitse on läinud liiale, siin ei ole enam tasakaalu. Looduskaitsjad ütlevad iga liigutuse ette ja dikteerivad suuresti kogu Eesti elu, mitte ainult metsandust. Olete olnud produktiivne kirjamees, paljude trükiste koostaja, toimetaja. Milliseid ilmunud trükistest kõige kõrgemalt hindate? „20. sajand Eesti metsades” (2002) ja raamat Eesti metsapoliitika koostamisest („Taasiseseisvunud Eesti metsapoliitika ja -seadusandluse kujunemine” (2005)). Olete viimastel aastatel aktiivsest kirjutamisest kõrvale jäänud. Tänapäeval on ülipopulaarseks saanud mälestuste avaldamine. Kas olete seda kaalunud või koguni selles osas tegutsenud? Ei ole kaalunud, ning ilmselt ei kaalugi. Taasiseseisvumisaja-järgne metsaraamatute üllitamise buum on tänaseks ilmselt möödanikku jäänud. Kas kõik vajalik ja huvitav on enam-vähem ilmunud või tunnete jätkuvat vajadust uute metsanduslike väljaannete järele Eestis? Taastaksin Metsaalmanahhi, mida anti välja aastail 2003–2012. See oli demokraatlik ja vaba trükis, kus kõik said oma arvamuse välja öelda.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

RMK

Peateemad

RMK

Maaülikooli tudengid õpivad riigimetsamajandajateks Tekst ja foto: Kristi Parro

Eesti maaülikoolis alustas riigimetsa majandamist tutvustav kursus, mis keskendub metsamajanduslike tööde juhtimisele ja planeerimisele. Huvi aine vastu oli korralik, valikainesse registreerus maksimumarv üliõpilasi. „RMK on laial skaalal toimetav metsamajanduse ja looduskaitse organisatsioon ning seda, mida tudengitele selgitada, on küllaga,” põhjendab RMK juhatuse liige Tiit Timberg aine vajalikkust. „Oluline on, et praktikute head teadmised ja kogemused saaksid edasi antud. Loodetavasti tekib tudengitel kursuse käigus ideid ka bakalaureuse- või ka magistritöö teemadeks.” Valikaine „Riigimetsa majandamine Eestis” õppejõududeks on RMK töötajad Tiit Timberg, Veiko Eltermann, Toomas Väät, Rainer Laigu, Ulvar Kaubi, Esko Krinal, Kristjan Tõnisson, Toomas Kivisto ja Margus Reimann. Kursus koosneb loengutest, praktikumidest ja ekskursioonidest. Samaaegselt riigimetsa majandamisele spet sialiseerunud kursusega alustas maaülikoolis esmakordselt ka erametsanduse õppeaine. Erametsakeskuse ja maaülikooli metsakorralduse osakonna koostöös valminud programm annab ülevaate omandiõigusest ja metsa omandiga seotud poliitikatest, eraomandi ajaloolisest kujunemisest, ühistegevuse alustest,

seadusandlusest, väike- ja suurmetsaomanike vaadetest erametsandusele, erametsanduse rollist ühiskonnas jpm.

KLASSIRUUMIST VÄLJA: Maaülikooli tudengid viiakse kursuse käigus ka mitmel korral metsa, sest ainult koolipingis istudes metsamajandajaks ei õpi. Pilt on tehtud Järvselja õppe- ja katsemetskonnas paar aastat tagasi.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad RMK

Uuenenuks loetud metsamaa pindala kasvab Tekst: Kristiina Hanga Foto: Jüri Pere

Mullu sai RMK metsa uuenenuks lugeda 7168 hektaril, mis on aegade parim tulemus. Kuigi võiks eeldada, et uuenenuks loetud metsa maht on korrelatsioonis viie aasta taguse lageraie mahuga, ei ole see RMK metsakasvatusspetsialisti Silvi Vinkmani sõnul päris nii. RMK rakendab küll, nagu metsaseadus nõuab, kahe aasta jooksul pärast metsa raiet või hukkumist metsa uuendamise võtteid, mis tagaks viie aasta pärast uue metsa, ent tulenevalt kasvutingimustest võib metsauuendus valmis saada ka varem kui viie aasta möödudes. Näiteks võib lehtpuu nõutavatesse parameetritesse jõuda kolme aastaga ning siis loetaksegi mets uuenenuks.

Vajadusel uuendust täiendatakse

KINDEL KRITEERIUM: Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 poole meetri kõrgust ja kõrgemat mändi või vähemalt 1000 poole meetri kõrgust ja kõrgemat kuuske.

uuenenuks loetud metsa kogupindalaga on nurjunud uuenduste osakaal siiski väga väike. Mullu tuli seda ette 20 eraldisel kokku suurusjärgus 25 hektaril. Sel juhul alustatakse metsauuendustöödega taas – pannakse kasvama täiesti uus kultuur. „Kogu metsauuendusperioodi jooksul tehakse hooldustöid taimedele heade kasvutingimuste loomiseks ning täiendatavat külvi või istutust hukkunud

niipea, kui selleks vajadus tekib, kasvõi esimesel aastal pärast istutamist.

Kolmandik looduslikule uuenemisele

Vinkman tõdeb, et igal aastal Kuna istutusmahud on aastaleidub alasid, kus puud ei ole tega tõusnud, on kasvanud ka viie aastaga vajalike mõõtudeni täiendamist vajanud kultuuride kasvanud, olgu põhjuseks siis pindala. Varasematel aastatel jäi kas põud, ulukikahjustused see keskmiselt 2000 hektari piivõi muud looduslikud asjaolud. resse, 2013. aastal aga täiendati Ette on tulnud sedagi, kultuuri 2955 hektaril et koprad on kultuuri ja mullu 4002 hektaril. Nurjunud uuenduste osakaal on väike. Järgnevatel aastatel on üle ujutanud. Igal aastal ilmneb oodata ka uuenenuks metsas ka niisuguseid alasid, taimede asendamiseks,” loetava metsamaa pindala kus on hukkunud kõik või täpsustab Vinkman. Kultuuri kasvu, sest uuendusraie maht suurem osa taimi. Võrreldes täiendamine võetakse ette on alates 2010. aastast tõusnud, Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

RMK

jäädes siiski 1% piiresse riigimetsamaa kogumahust. Suurem osa lageraiesse läinud metsast uuendatakse istutades või külvates, kolmandik jääb looduslikule uuenemisele. Kasvukohale sobivaima metsauuenduse puuliigi valib metsnik-metsakorraldaja juba siis, kui ta ala raiesse määrab. Sobivaima metsauuendusviisi valib metsakasvataja. Istutuse keskmine algtihedus

Peateemad

2009 2010 2011 2012 2013 2014 Uuendusraie pind (ha)

7320 8293 8340 8606 8661 9513

Uuenenuks arvestatud pind (ha)

6106 6610 6523 7102 6177 7168

on männil 3500 ning kasel ja kuusel 2000 taime hektari kohta. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 poole meetri kõrgust ja kõrgemat mändi või vähemalt 1000 poole meetri kõrgust ja kõrgemat

kuuske. Männiga sarnased nõuded kehtivad ka tammikutele. Teiste lubatud liikide puhul loetakse mets uuenenuks, kui puid kasvab hektaril vähemalt 1500 ning nad on vähemalt meeter või rohkem kõrged.

Lendoravate liikumiskoridorid kaardistatud ja kaitstud Tekst: Toomas Hirse Foto: Rainar Kurbel

Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on RMK kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad 47 teadaolevat lendorava elupaika riigimaal.

SADAKOND LEIUKOHTA: Eestis on viimastel aastakümnetel registreeritud üle 100 lendorava leiukoha, ent kõik ei ole igal aastal asustatud. Põhiliselt elavad need harva pildile jäävad ohustatud loomad Alutaguse metsades Lääne- ja Ida-Virumaal.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Peateemad RMK

Foto: RAINAR KURBEL

Lendorava puhul on senine riiklik poliitika keskendunud konkreetsete elupaikade kaitse alla võtmisele. Kaitsest ei tule aga midagi välja, kui loomadel pole võimalik ühest elupaigast teise liikuda ja paljuneda. Seetõttu on RMK võtnud endale kohustuseks hoida ja kujundada riigimetsas lendoravate liikumiskoridore ja aidata seeläbi kaasa selle äärmiselt ohustatud loomakese säilimisele Eesti metsades. Koostöös Eesti juhtiva lendoravauurija Uudo Timmi ja teiste spetsialistidega on RMK Alutagusel kaardistanud lendoravate elupaikade vahelised võimalikud liikumisteed. Kaardile kantud liikumiskoridorid võtavad enda alla 1051 Ladus metsa hektarit majandatavat riigimajandamine metsamaad ning nendele ja looduskaitse aladele on RMK seadnud peaksid käima majandamispiirangud. Lendorava liikumisteedele käsikäes. on 1,5−2 km tagant kavandatud peatuspaigad ehk nn astmelauad, kus lendoraval on võimalik varjuda, puhata ja toituda. Füüsiliselt metsaribal lageraietest hoidumisest järgmine samm on koridoride võrgustiku ala kindlaksmääramine. See on ala, mille seast valitakse sobilik koridoritrass, arvestades võimaluste piires ka majandushuvidega. Piltlikult öeldes püüame tulevikus neil aladel jõuda selleni, et ladus majandamine ja kaitse käiks käsikäes ja üksteist oluliselt segamata.

SUURED SILMAD: Lendorav on öise eluviisiga loomake. Pimedal ajal tegutsemiseks on kohastunud ka tema tunnusmärgiks saanud suured silmad.

KAITSE ALL: Lendorav on Eestis I kaitsekategooria liik ehk kõige rangema kaitse all. Lennata aitab nahavolt keha külgedel, ees ja tagajalgade vahel, ronimisel hoiab looma tasakaalus pikk lapik saba.

LENDORAVAUURIJA UUDO TIMM: Eestis on viimastel aastakümnetel registreeritud üle 100 lendorava leiukoha, ent need kõik ei ole igal aastal asustatud. Veel viis aastat tagasi oli asustatud lendorava leiukohti üle 60, kuid viimas tel aastatel on vaatamata kontrollitud metsade suuremale mahule asustatud elupaikade arv jäänud 30−35 kanti (2014. aastal 37), mis on kaugel keskkonnastrateegias seatud eesmärgist (60). Lendoravatel on suured kodupiirkonnad ja seetõttu mahub teadaolevates elupaikades elama kesk miselt vaid kaks-kolm emaslooma. Asurkonna säilimiseks on hädavajalik loomade liikumine erinevate elupaigalaikude vahel. Samas ei saa lendoravad liikuda lagedatel aladel ega suuda ületada lageraielanke. Seetõttu on liikumis koridoride säilitamine väga oluline.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Üksus

RMK üle Eesti

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

Puidu kontrollmõõtjad klupivad üle iga noti Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Arno Mikkor

„25,” „18,” „22,” „17,” „meh,” loetlevad RMK puiduturustusosakonna puidukontrollmõõtjad Edvard Eelsalu ja Tanel Viljamaa kordamööda, seistes puiduvirna teine teises otsas mahalaotatud notte kluppides. Samal ajal paneb puidumõõtmise peaspetsialist Terje Sein meeste öeldu paberile kirja.

KOLMEKESI: Paberipuidu mõõtmiseks on tarvis kolme inimest – kaks mõõdavad noti mõlemast otsast diameetrit ja kolmas kirjutab. Palki saab mõõta ka kahekesi – üks mõõdab palgi peenemast otsast diameetrit ja teine kirjutab.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

RMK üle Eesti Üksus Fotod: ARNO MIKKOR

KESKPÕRANDALE KOKKU: Terje, Edvard ja Tanel tulevad mõõtmiseks kokku igaüks ise Eesti otsast – Terje töölaud asub Paikusel, Edvardil Anijal ja Tanelil Võrus, aga teineteisega kohtuvad nad tihti. Vähemalt üks päev nädalas on igaühel plaanitud kontoritööks mõõtmis andmete sisestamiseks.

Kui nimetatud arvud tähendavad noti ladva- ja tüükaotsa diameetreid, siis salapärase sõna „meh” sisuks on ülestöötamisviga ning see asjaolu peab ka kindlasti üles täheldatud saama. Käsil on kasepaberipuidu kontrollmõõtmine ning mõõtude kõrval mängib rolli ka puidu kvaliteet – kas notid on ikka nõutavasse pikkusse järgatud ning ega neil esine puidurikkeid. Sel päeval, kui Metsamees end puidumõõtjatele sappa haagib, on töö Terjet, Edvardit ja Tanelit toonud Pikknurme, et mõõta üle autokoormajagu peagi kliendile transporditavat kasepaberipuitu. Selleks on piirkonna logistik korraldanud puidu laoplatsile mahalaotamise ja õnneks soosib ka ilm mõõtjaid. Kerge miinusega ei ole Terjel ehk küll kõige mugavam kirjutada, aga sajuse ilmaga on see veelgi keerulisem. Ilmselt lükkunuks aga mõõtmine edasi, kui eelmisel päeval tulnuks maha suurem kogus lund. Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Üksus

RMK üle Eesti

Puidu mõõtmise võtavad RMK puiduturustusosakonna kontrollmõõtjad ette peamiselt kahel eesmärgil. Üks põhjus selleks on võrrelda saadavaid andmeid kliendi mõõtmistulemustega – kui RMK puitu müüb, on vajalik teada, kas klient on puidu mõõtmise korraldanud lepingutingimustele vastavalt. Esmane mõõtmine harvesteriga on toimunud juba metsas. Ostetava koguse üle peab arvestust puidu ostja, kes mõõdab puidu selle vastuvõtmisel lepinguga paikapandud viisil üle ja edastab andmed RMK-le. Kas kliendi mõõtmistulemused langevad RMK tulemustega ühte, see selgitatakse välja rutiinsete kontrollmõõtmistega. Nendest mõõtmistest klient reeglina ette ei tea ja see on vajalik saamaks objektiivset tulemust. Hiljem, kui klient oma mõõtmistulemuse saadab, selgub, kas see on RMK mõõdetuga sarnane või ilmneb kõrvalekaldeid. Tuleb ette, et nihkeid esineb mõlemas suunas – nii müüja kui ka ostja kasuks või kahjuks. Tanel Viljamaa sõnul on kokku lepitud, et mõõtmistulemuste lubatud erinevus tohib olla kuni 4%.

Fotod: ARNO MIKKOR

Lubatud erinevus 4%

KAS PEAB PAIKA: Kui tekib kahtlusi noti pikkuse osas, tuleb see üle mõõta.

„Kui vahe on suurem kui 4%, vaatame vara semaid mõõtmisi – kas piiripealseid mõõtmisi (3,5…3,8%) või kas suurt vahet on ka enne olnud,” selgitab Terje Sein. „Kui kord on mõõtmistulemuste vahe suurem, kord väiksem ja kõikumine on lubatud piirides, võib eeldada, et kõik on korrektne.” Kui aga RMK kontrollmõõtjate ja kliendi mõõtmistulemuste vahel esineb süstemaatiliselt ühesuunalisi erinevusi, tuleb selle põhjus välja selgitada. Terje märgib, et reeglina kontrollmõõtjad puidu ostjaga otse ei suhtle. „Me oleme „tööriistad” kliendihalduri käes. Tema suhtleb kliendiga, kasutab meie kogutud infot. Halduri otsusel läheme kliendi juurde, selgitame probleemi olemuse välja ja edastame haldurile,” täheldab ta.

Kiirustada ei tohi Reeglina mõõdavad saekaatrite mõõtmisseadmed palke küll täpselt, kuid viga võib tekkida edasiarvutuses. Näiteks selgub, et kooreparand (puidu mõõtmisel arvestatakse koor maha) on liiga suur, talvel võib mõõteliini tööd segada palgi külge külmunud jää ja lumi, suvel näiteks lahtised kooreribad. Palgi ladvaotsa diameetrit peaks mõõtma alati juhusliku nurga alt või mitme mõõtmise keskmisena, mitte otsima vähimat läbimõõtu. Kuid ka niisugust mõõtmist on klientide juures ette tulnud. Samamoodi võib lahknevusi esineda puidu kvaliteedi hindamisel. KÕIK ÜLE: Tanel Viljamaa ja Edvard Eelsalu mõõdavad ükshaaval üle kõik notid, sel moel mõõtmine annab kõige täpsema tulemuse. Paberipuitu klupitakse mõlemast otsast, palki üksnes ladvapoolsest otsast.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

RMK üle Eesti Üksus Foto: ARNO MIKKOR

„Näiteks meie määrame 100-st palgist 10 praaki, klient aga 30, siis tuleb välja selgitada, kas tegelikult ka neil ülejäänud 20 palgil olid kliendi väidetud kvaliteedivead või mitte,” räägib Sein, lisades, et ka RMK töötajad võivad vigu teha. „Igasuguseid eksimusi on ette tulnud,” räägib ta. „Seetõttu ei tohi selle töö juures kiirustada ja enesekontroll peab tugev olema.” Näiteks on vahel juhtunud, et harvester lõikab liiga pika või liiga lühikese palgi, ehkki harvestere kalibreeritakse pidevalt. Või on harvester lõiganud küll õigesti, aga kokkuvedaja on sortimendid valesse virna pannud. On juhtunud ka, et materjal on laoplatsil vale sortimendikoodiga tähistatud.

Palju võrreldavaid andmeid Metsamehe külaskäigu päeval Pikknurmes on tegemist rutiinse kontrollmõõtmisega, see tähendab, et tegemist on pistelise mõõtmisega, võrdlemaks kliendi mõõtmisandmeid RMK mõõtmistulemustega. Seda tehakse iga suurema RMK kliendi puhul vähemalt kord või paar aastas. Klient mõõdab kütte- ja paberipuitu reeglina laoplatsil või autokoormas virnas, teisaldades ruumimeetrid virnatäiuse koefitsiendi alusel tihumeetriteks. Kõige täpsemad andmed annab nottide ükshaaval mõõtmine, seda mõõtmisviisi näeb ette RMK kontrollmõõtmiste kord. „Kliendid võtavad samuti kontrollpakke ja mõõdavad notte ükshaaval üle,” teab Edvard Eelsalu. Ka Pikknurme kontrollmõõtmisel mõõdetakse kontrollitavat puitu autovirnas – kui kõik notid on ükshaaval üle mõõdetud, jõuab kohale kaubale järele tulnud autojuht ning kui ta on materjali masinale ladunud, läheb Tanel koormat mõõtma. Õige koorepaksuse teadasaamiseks mõõdab Tanel koort vähemalt sajal paberipuidunotil. Teades koore keskmist paksust, saab välja arvutada koorealused diameetrid ja puidu mahu. Lõplik mõõtmistulemus (puidu maht, praagi osakaal jms) saadakse pärast andmete sisestamist arvutiprogrammi. Palkide puhul mõõdab klient reeglina ükshaaval iga palki, palkide mahu arvutamiseks on kasutusel Artur Nilsoni väljatöötatud palgi mahu valem, mida kasutavad nii kliendid kui ka RMK kontrollmõõtjad. Kontrollmõõtjate ja kliendi vahepeal hindab omakorda koorma suurust ka autojuht, et märkida puidu maht elektroonilisele veoselehele. Seega võrreldavaid andmeid genereeritakse palju.

KOOREM PEALE: Kui kontrollmõõtjad on lõpetanud, laob autojuht puidu masinale. Koorma suurust hindab ka autojuht, et vormistada e-veoselehte.

Kokku Eesti eri paigust Kontrollmõõtjate „ninameheks” on Terje, kes koostab mõõtmise kuutöökava – määrates igale mõõtjale kümmekond firmat, kellega tuleks selles kuus tegeleda. Kuna palgi mõõtmiseks on tarvis kahte ja paberipuidu mõõtmiseks kolme inimest, on sobivate mõõtmisaegade leidmine ja sobitamine paras peavalu. Lisaks sõltuvad mõõtjad ka logistikust, kes korraldab mõõdetava puidu laoplatsile laiali laotamise. Planeeritud mõõtmiskava võib kergesti uppi lennata. Näiteks siis, kui on tarvis probleemide puhul kliendi juurde kohale minna. „Seda, kus me homme ja ülehomme oleme, ei pruugi me täna teada,” nendivad mõõtjad. Lisaks puidu kontrollmõõtmistele käivad Terje, Edvard ja Tanel vahel ka hakkpuidu niiskusproove võtmas. Hakkpuidu niiskusesisaldus määratakse sõltumatus laboris, misjärel saab kliendi ja labori andmeid võrrelda. Mõnel korral aastal käivad RMK kontrollmõõtjad ka laevadele laaditavat puidumaterjali üle mõõtmas. See töö on väga pingeline ja väsitav, sest laeva laadimine kestab kaua, nii et tavaliselt üks mõõtja alustab ja teine tuleb vahetab ta teatud aja pärast välja. Sõidukilomeetreid koguneb mõõtjate kontole ühes kuus neli-viis tuhat. Siiski püütakse tööd nii korraldada, et õhtuks jõuaks igaüks oma koju tagasi.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Amet

RMK üle Eesti

Siseaudiitor Teet Tomson: kõige targemaks saab metsas käies! Tekst: Katre Ratassepp Foto: Rasmus Jurkatam

Uues rubriigis tutvustame RMK töötajate ametinimetuse taga peituvaid igapäeva seid toimetusi. Aga et elus on rohkematki kui vaid töö, räägime veidi ka muudest asjadest. Esimesena lubab oma päeva piiluda RMK siseaudiitor Teet Tomson. Millised on su hommikurutiinid? Ärkan tavaliselt enne seitset. Hommik on, nagu ühe pere hommik ikka – söön, käin koeraga õues, viin lapse kooli ja abikaasa tööle. Mõnel päeval sõidan Tallinna kontorisse, mõnel päeval jään Märjamaa „toimetulekukeskusesse” ehk RMK Märjamaa kontorisse. Tallinnasse elama ei kipu? Olen Märjamaalt pärit. Siin on kõik olemas – rahu, vaikus, turvalisus, gümnaasium, ujula, rahvamaja, võimla, Eesti ainus allesjäänud maakino jne. Märjamaa kontorist Toompuiesteele on täpselt 65 km, üks tund sõitu, kui liiklus sujub. Kahe kontori vahel liikudes on ka kolleege rohkem. Märjamaa kontoris oleme viiekesi, sama seltskond, kes oli ka Märjamaa metskonnas, ainult et nüüd ajame igaüks nii-öelda oma rida. Tallinna kontoris jagan kabinetti kolleeg Alariga, kes on meie talituses teiseks siseaudiitoriks. Koos Piretiga on meid meeskonnas kolm. Lisaks sellele muidugi kõik teised Toompuiestee kolleegid.

ÜKS RMK: „Siseaudiitor on inimene nagu iga teinegi RMK töötaja,” toonitab Teet. „Oleme samas paadis, lihtsalt ülesanded ja vaatenurgad võivad tunduda erinevad.”

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

RMK üle Eesti Amet

Kuidas sinust audiitor sai? inimestega suheldes! Auditi aruande kirjutamine Minu esmane kokkupuude auditeerimisega on aeganõudev ja nagu tudengil enne eksameid, pärineb ajast, mil RMK hakkas taotlema esimesi kipub ka mul siis tööpäevadest puudu tulema. sertifikaate. Töötasin sellel ajal Märjamaa metsMillised iseloomuomadused peaksid konnas abimetsaülemana, kes täitis tollal ka ühel audiitoril olema? keskkonnaspetsialisti ülesandeid. Enne 2008. Meie töös on oluline süsteemsus ja põhjalikkus, aasta reformi, kui sai selgeks, et Märjamaale väga hea rutiinitaluvus. Isikuomadusena seaksin metskonda ei jää ning tulevik töökoha säilimise esikohale uudishimu – eriti kõige selle vastu, osas tundus kahtlane, tegi tollane audititalituse mis organisatsiooni sees ja taustal toimub. juhataja mulle ettepaneku Lisaks hea suhtlemisoskus asuda tööle siseaudiitorina. ja stressitaluvus ning oskus Sain temaga koos töötada Aasta jooksul tegelen nelja jääda rahulikuks. Mulle küll vaid kolm kuud, aga auditiga – üks igas kvartalis. meeldib väide, et audiitor ta oli hea õpetaja. on nagu peegel, erapooletu Kuidas valitakse välja auditi teemad? abiline – kui see, mis peeglist paistab, ei meeldi, Need kinnitab siseaudititalituse ettepanekul RMK ei pea veel peeglit puruks viskama, pigem annab nõukogu. Aasta jooksul tegelen nelja erineva audit võimaluse olukorda hinnata ning saada auditiga – üks igas kvartalis. Lisaks konsulteeri- soovitusi pildi parandamiseks. vad tegevused ja erakorralised auditid, kui neid Mis sind motiveerib? peaks vaja olema. Selle aasta alguses on fookuses See, kui näen, et mõni aruandes toodud soovipuiduturustus ja metsaparandus, eelmisel aastal tustest on rakendamist leidnud ja toimib. Meelolid laoarvestus, metsauuendus ja raied piirandivat vaheldust pakub praegu kaasalöömine gutega majandatavates metsades. Hetkel olen arengugrupis, mis tegeleb tööde dubleerimise alustanud puiduturustuse auditiga, mis peab vähendamisega. Samuti olen osalenud RMK hindama, kas klientide hulk on piisav või liiga sisemiste juhendmaterjalide koostamisel. kirju, kas müüme seda, mida toodame ja kas suudame toota seda, mida oleme lubanud müüa. Kuidas pingeid maandad? Kui on olnud raske päev, siis heas mõttes pikseTööpõldu RMK-s ikka jagub? vardaks on ikka perekond. Kunagi osalesin Viie aastaga on RMK teinud läbi arengu, mida Arne Lauri joogatundides, see on aidanud mõtei ole kerge järele teha ühelgi organisatsioonil. teid koguda ja tasakaalus hoida, samas ennast ka Inimesed on RMK-s järjest spetsialiseerunumad välja lülitada. Kuna töö on valdavalt laua ja rooli ja läbi erakordse töötajate valiku sõela on RMK-sse taga, siis on peale tööd vaja end aktiivselt liigujäänud oma ala tõelised professionaalid. See tada. Vanus on niikaugel, et „kandekonstruktsioon” pärast on audiitoril aina keerulisem kõigepealt kahte korvpallitrenni nädalas vastu pidada ei asjad endale selgeks teha ning seejärel juba niigi taha. Nii käin ühe korra nädalas korvpalli mänkorduvalt täiustatud protsessi veel omapoolseid gimas ja teise korra rahvatantsus, lisaks kõnnin mõtteid või parendusettepanekuid lisada. iga päev viis kilomeetrit. Kirjelda palun auditi tegemise etappe. Oled kuuldavasti ka ühiskondlikult aktiivne? Etappe on kolm – ettevalmistus, välitööd ning Kuulun tõesti kolmandat valimisperioodi järjest aruande kirjutamine. Ettevalmistus võib õpiku kohalikku vallavolikokku ning juhin sama kaua järgi võtta kuni 60% ajast, tegelikkuses nii kaua ka valla kultuurikomisjoni. Vabal ajal armastan aega kulutada ei saa. Ettevalmistuse käigus lugeda, aga päevane töö arvuti taga ja dokumenteen auditi teema kohta põhjaliku riskianalüüsi, tidega väsitab õhtuks silmad liialt ära. Lugeda et teaks, kuhu teravik suunata. Vaatan läbi asja meeldib hästi kirjutatud kriminulle. Televiisorit kohase seadusandluse ning RMK siseregulatma üldiselt ei vaata, välja arvatud uudiseid. sioonid. Koostan valimi intervjueeritavatest ja Teatris käin nii palju kui vähegi võimalik. auditeeritavatest objektidest. Järgneb nii-öelda Viimane tõeline teatrielamus oli Ugala põllutöö ehk intervjuud ja vaatlused kohapeal. „Mere märgid” Märjamaa rahvamajas. Kõige targemaks saab ikkagi metsas käies ja

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Lageraiete konfliktist üle või ümber?

Teadusuuringud

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat teaduslikku rakendusuuringut.

Lageraiete konfliktist üle või ümber?

Põhjalik rakendusuuring analüüsib olukordi, kus lageraie on tekitanud avalikkuses palju pahameelt, ning pakub välja mudeli, kuidas võimalikke konflikte ära tunda ja ennetada. Metsade majandamine puudutab paljusid osapooli ning sellega kaasnevate võimalike mõjude spekter on mitmetahuline. Aeg-ajalt jõuab laiema avalikkuse ette kohalike elanike, vaba organisatsioonide või turismiettevõtjate rahulolematust toimunud lageraie pärast. Teisalt on metsamajandamises järjest rohkem hakatud rõhutama kompleksse mõju hindamise vajadust, mis haaraks lisaks majanduslikule tulususele ka kaasnevaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi muutusi. Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi koostöös valmiva rakendusuuringu „Metoodika lageraiete mõju hinda miseks ja konfliktide ennetamiseks” fookuses on selliste tundlike piir kondade ja olukordade kaardistamine, kus konfliktide tekkimise võimalus on kõige suurem. Eesmärgiks on

Silja Lassur Siiri Römer Kalev Sepp Külliki Tafel-Viia Andres Viia

pakkuda RMK-le välja juhised selliste paikade äratundmiseks ning konfliktide tekkimise ennetamiseks. Kaheaastase rakendusuuringu jooksul analüüsiti juba aset leidnud konfliktijuhtumeid, teostati trükimeedia

Kuidas uuriti?

1. Ekspertintervjuud metsanduse ekspertidega (12 intervjuud) 2. Trükimeedia kontentanalüüs ajavahemikus 2000–2013 ilmunud üleriigilise ja kohaliku tasandi lehtedest (kokku 74 artiklit) 3. Küsitlusuuring RMK teadusseminaril osalejate seas (69 vastajat) 4. Küsitlusuuring rekreatsiooniette võtete seas (92 vastanud ettevõtet) 5. Süvaintervjuud kohalike omavalit suste esindajatega (20 intervjuud) 6. Kaardianalüüsid Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Teadusuuringud Lageraiete konfliktist üle või ümber? kontentanalüüs, intervjueeriti met sandusteadlasi, keskkonnaorganisatsioonide esindajaid, teemaga seotud riigiametite esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ning keskkonna- ja planeeringute ametnikke. Samuti küsitleti rekreatsiooniettevõtteid ning teostati kaardipõhiseid GIS-analüüse.

Miks konfliktid tekivad?

Joonis 1. Millistel põhjustel on rekreatsiooni ettevõtte vahetus läheduses asuv riigimets oluline? (% vastanutest)

Uuringu algul teostatud trükimeedia sisuanalüüs näitas, et ajakirjandusse, sealjuures valdavalt kohalikesse lehtedesse, on viimase kümne aasta jooksul jõudnud vähem kui kümme lageraietega seotud konfliktijuhtumit, mida on laialdaselt kajastatud. Intervjuudest riigimetsaga ümbritsetud kohalike omavalitsuste esindajatega selgus, et probleeme RMK-ga on olnud siiski enam kui pooltel. Kui kõige üldisemas mõttes tekib konflikt erimeelsustest millegi suhtes või olukordade erinevast tajumisest, siis metsamajandamises räägime erinevate huvigruppide – nagu kohalikud

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Lageraietega seotud konfliktide peamised põhjused

1. Erinevaid arusaamad metsa majandamise jätkusuutlikkusest 2. Koostöö puudulikkus erinevate osapoolte vahel 3. Inimeste vähene teadlikkus metsa majandamisest ja rajasõltuvuse domi neerimine elanike mõttemudelites

elanikud, ettevõtjad, ametnikud ja vabaühenduste esindajad – lahknevatest taju- ja väärtusmudelitest metsa majandamise kasulikkuse ja sellega kaasnevate mõjude hindamisel. Antud uuringu käigus selgus kolm suuremat metsamajandamisega ja eelkõige lageraietega seotud konflikti põhjust.

Väärtused erinevad Esimene neist seisneb erinevates arusaamades metsamajandamise jätkusuutlikkusest. Uuring näitas, et kohalikud omavalitsused (KOV)

Lageraiete konfliktist üle või ümber?

väärtustavad nende haldusalasse jäävaid metsi väga kõrgelt. Peaaegu kõik intervjueeritud KOV-ide esindajad olid arvamusel, et piirkondlikud metsad on aktiivselt kohalike elanike kasutuses: peamiselt rekreatsiooni- ja sportimise kohana. Samuti näitas metsa vahetus läheduses paiknevate turismi- ja rekreatsiooniteenuseid pakkuvate ettevõtete küsitlus, et mets on äritegevuse seisukohalt oluline 82%-le seda tüüpi ettevõttele. Metsade läheduses toimetavate turismi- ja rekreatsiooniettevõtjate jaoks seisneb metsa väärtus eelkõige rekreatiivsete tegevuste võimaldamises ja kesk konnahoius, aga ka kultuurilise (eksistentsiaalse) järjepidevuse hoidmises (joonis 1). Kohalike omavalitsuste, osa metsandusteadlaste ja keskkonnakaitse organisatsioonide arvates tähtsustab RMK metsamajandamisel liigselt efektiivsuse kriteeriumit ja seab esikohale majandusliku kasu. Küpsete metsade mahu vähenemine on aastate jooksul tekitanud ka kasvavat survet tõsta metsamajandamise efektiivsust. Samuti leiti, et metsamajandamise pikaajalise visiooni ja laiapõhjaliste kokkulepete puudumine takistab metsade majandamisel majanduslike aspektide kõrval sotsiaalsete ja keskkondlike aspektidega arvestamist. Küsides rekreatsiooniga tegelevatelt ettevõtjatelt, kui palju oleksid nad nõus maksma nende firma kõrval asuva riigimetsa säilimise eest, ei joonistu välja ühest tegutsemismustrit (joonis 2). Üldse on nõus maksma pea pooled küsitletutest ja summaks on pigem alla 100 euro aastas. Maksma on nõus pigem ökoloogilisema hoiakuga inimesed – need, kes leiavad, et mets hoiab õhu puhtama, aitab säilitada elurikkust ning kaitseb müra, tuule ja pinnase erosiooni eest. Nemad leidsid ka, et metsade majandamisel peaks enam arvestama erinevaid metsast saadavaid hüvesid. Maksma on nõus ka pigem need, kes näevad

Teadusuuringud

metsaraie suuremat negatiivset mõju oma ettevõtte tuludele. Seega mõjutavad aktiivset panustamist eeskätt inimese hoiakud, aga ka oht, et vastasel juhul negatiivsed tagajärjed suurenevad.

Joonis 2. Kui palju oleksite nõus maksma aastas metsa säilimise eest? (% vastanutest)

Ebapiisav koostöö ja infoliikumine Teine peamine konflikti põhjus on koostöö ja info liikumise puudulikkus erinevate osapoolte vahel. Küllalt üks meelselt tõdeti, et info RMK plaanilistest raietest on raskesti kättesaadav ja ka raskesti loetav. Info ei jõua sageli kohalike omavalitsusteni, mille territooriumil raied toimuvad ega ka kohalike elanike ja ettevõtjateni. Tervelt ¾ intervjueeritud KOV-ide esindajatest väitis, et neil puudub info RMK raieplaanidest. Üheks osapoolte vahelise koostöö takistuseks peeti raiete üle otsustajate kaugenemist kohalikust kogukonnast. RMK kohaliku tasandi ametikohtade vähenemise tulemusena on RMK side kohaliku kogukonnaga järjest nõrgem, mis on soodustanud efektiivsusest lähtuvaid valikuid raie kavandamisel. Samas võib kohalikele omavalitsustele ette heita madalat aktiivsust ja planeeringute vähest rakendamist metsade kasutamise suunamisel. Siiski näitavad intervjuude tulemused, et üle poole uuringus osalenud Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Teadusuuringud Lageraiete konfliktist üle või ümber? omavalitsustest on määranud puhkemetsade tsoone (valdavalt valla üldplaneeringuga), eesmärgiga säilitada omavalitsuse ja selle elanike jaoks suurima väärtusega metsapiirkonnad. Mõned omavalitsustest on rakendanud kohalikku kaitset või seadnud muid kasutustingimusi. Üks osa omavalitsuste esindajaid väljendas aga seisukohta, et neil ei ole võimalust valla territooriumil RMK-le kuuluvate metsamaade osas ettekirjutusi teha. Leidus väljaütlemisi, et RMK on omavalitsuse kehtestatud planeerin gutest mööda vaadanud ning sellest tulenevalt ei ole nende aktiivsel tegutsemisel mõju. Kahtlemata on siin ka omavalitsustel oluline roll, et tagada planeeringute kättesaadavus ja lihtne kasutatavus. Uuringu käigus selgusid lageraiete kõrval mitmed teised teemad, mis on KOV-i ja RMK vahel konflikte tekitanud. Üheks selliseks on omavalitsuste territooriumil paiknevate kas oma valitsuste või RMK loodud loodus- ja terviseradade hooldamine. Omavalitsused ootavad sageli RMK poolt aktiivsemat tegutsemist; samas sageli ei olda korrashoiu tingimustes ja osapoolte rollides kokku leppinud. Üheks RMK ja KOV-i konfliktikohaks on (raietejärgne) metsateede kasutamine ja korrastamine ning kraavide puhastamine. KOV-id heitsid RMK-le ette vähest aktiivsust tegeleda raiejärgse teede korrastamise ja läbipääsetavuse tagamisega; nuriseti ka valla teede kasutamiseks kooskõlastuse küsimata jätmise pärast.

Metsateadlikkus ja rajasõltuvus Kolmas konflikti allikas seondub inimeste vähese teadlikkusega metsamajandamisest ja rajasõltuvuse domineerimisega inimeste mõttemudelites. Viimane tähendab, et pikaajaline – näiteks juba lapsepõlveaegne – harjumus näha metsa teatud paigas, on kujundanud metsa olemasoluga Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

seonduva positiivse emotsiooni. Metsa kadumine raie tulemusena tekitab negatiivse tunde ning suutmatus (ümber) harjuda võib eskaleeruda konfliktiks, eriti, kui sellega kaasneb vähene teadlikkus metsamajandamise vajalikkusest. Kuna metsa väärtus tatakse ülekaalukalt kui esteetilise naudingu pakkujat, ongi elanikel ja ettevõtjatel kõige keerulisem leppida lageraiest tuleneva visuaalselt häiriva vaatepildiga. Mitmed konfliktijuhtumid on alguse saanud sellest, et endale elu- või puhkamise kohta või ka ettevõtluspaika (nt turismitalu) valides ei tunta või ei osata huvi tunda selle ümbruse tulevikuarengute suhtes. Tsiteerides: Neid näiteid on küll, et inimene ostab endale suvekodu ja ta ei teadvusta endale seda, et see mets, mis seal ümber on, ei ole tema oma. Ta ostab omale suvekodu metsa sisse ja mingi hetke pärast on ta keset lagendikku. Neid lugusid on palju, kus inimene on selle peale hädas, solvunud, kibestunud jne.

Kuidas konflikte ennetada? Konfliktide ennetamise üheks peamiseks märksõnaks võib pidada kommunikatsiooni erinevate osapoolte vahel. Eelkõige peetakse siinkohal silmas KOV-i ja RMK omavahelist suhtlust ning valmidust koostööks, mis kaudselt kaasab ka laiemaid huvigruppe. Inter vjuude tulemused KOV-ide esindajatega kinnitavad, et tihtilugu ei pruugi ainult ühepoolsest informatsiooni jagamisest kasu olla, kui puudub võimalus kaasarääkimiseks. Muidugi ei tule siinkohal kõne alla olukord, kus osapooled kooskõlastaksid kogu RMK raieplaani. Vajalik on see sellistel lankidel, kus erinevate tegurite koosmõjul võib konflikti tekkimise võimalus olla tavajuhtudest kõrgem. Antud uuringu käigus on sensitiivsete piirkondade ja lankide määratlemiseks ning kaardistamiseks välja töötatud metoodika, mida RMK saab

Lageraiete konfliktist üle või ümber?

oma raiekavade koostamisel rakendada. Selle tegevuse võib tinglikult jagada kolmeks etapiks: vajaliku andmebaasi loomine, raieküpsetel lankidel mõjude hindamine vastavalt otsuste puule ja saadud tulemuste põhjal otsuste tegemine (joonis 3). Uurimistöö tulemuste põhjal määratleti nii ökoloogilised, sotsiaalmajanduslikud kui ka kultuurilised mõjutegurid, mille kaudu on võimalik tuvastada need raieküpsed langid, kus lageraied võivad konflikte põhjustada. Kuivõrd enamik konfliktidest on seni põhjus tatud pigem sotsiaalmajanduslike ning kultuuriliste tegurite mõjul, siis sellest teadmisest lähtuvalt on nende puhul hinnatud konflikti tekkimise võimalust kõrgemaks. Mõjude hindamiseks on loodud otsuste puu (joonis 4), mis võimaldab RMK-l raieplaanide tegemisel võimalikke konfliktalasid geoinfosüsteemis (GIS) tuvastada. Selle teostamiseks tuleb eelnevalt luua andmebaas, mis sisaldaks täna erinevate osapoolte valduses olevaid andmekihte, mille alusel otsuste puud rakendada. Digitaalsete andmete haldamine, kogumine ning vajadusel ühte terviklikku lihtsalt käsitletavasse andmebaasi koondamine (nt RMK-s) parandaks senist raie kavade avalikustamist erinevate huvirühmade jaoks ning looks võimaluse mitmepoolseks suhtluseks. Otsuste puu alusel toimuv analüüs annab võimaluse tuvastada korraga ökoloogiliste, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjude tekke võimaluse RMK raieplaanides sisalduvatel lanki-

Teadusuuringud

del. Nende raieküpsete lankide jaoks, mis jäävad võimalikku konflikti põhjustava teguri mõjualasse, on välja töötatud erinevad käitumisvariandid sõltuvalt tekkiva konflikti suurusest ja iseloomust. Metoodika toimimise üheks põhi liseks kriteeriumiks on eeldus, et erinevad osapooled soovivad koostööd teha. Osapoolte all peetakse lisaks RMK-le silmas ka KOV-e (sh kohalikku kogukonda), Keskkonnaametit, Muinsuskaitseametit, Maavalla Koda ja teisi asjast huvitatuid. RMK-le on oluline saada teistelt ajakohaseid lähteandmeid, mis võimaldaksid otsuste puud täies ulatuses rakendada. Konfliktide ennetamiseks tuleb osapooled otsustusprotsessi kaasata. Kaasamise vajadus sõltub mõjuteguri liigist ning on oluline eelkõige seetõttu, et võimalik konfliktioht on otseselt seotud konkreetse piirkonna eripäradega. RMK valmisolek arvestada huvipoolte arvamuse ja hinnanguga ning vajadusel muuta esialgseid raieplaane, võib omada võtmerolli. Sealjuures on koostöösse panustamisel sama oluline osa ka KOV-il (sh kohalikul kogu konnal), Keskkonnaametil jt. Kõigi osapoolte ühine panus tagab edukama metsade majandamise ning võimaldab ennetada konflikte juba algtasandil. Kokkuvõttes võime tõdeda, et lageraietest johtuvad konfliktid ei ole paratamatud, vaid on suuresti ennetatavad ja ärahoitavad, kui osata ära tunda tekkepiirkondi ning rakendada sobivat tegutsemispraktikat. Uuringu lisandväärtusena ilmnes lageraiete Joonis 3. Metoodika rakendamise etapid.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Teadusuuringud Lageraiete konfliktist üle või ümber?

Joonis 4. Otsuste puu

kõrval mitmeid muidki probleemkohti, mille ärahoidmise ja lahendamise üks võtmetest peitub osapoolte tihedamas suhtlemises ja koostöös. Uuring tõi selgelt esile vajaduse arvestada metsa majandamises ökoloogiliste mõjude kõrval sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja võtta kasutusele vastavaid täiendavaid kriteeriume, nagu tiheasustusala, rekreatsiooniala

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

ja kultuuriliselt või kogukondlikult väärtusliku ala lähedus. Lageraietest ajendatud konfliktijuhtumite tuvastamise metoodika toimivuse ja kasutajasõbralikkuse hindamiseks toimub hetkel selle katsetamine ja täpsustamine. Uuringu tulemusena valmib lisaks metoodikale ka selle rakendamise juhend, et hõlbustada metoodika kasutuselevõttu raiete kavandamisel.

Maailma metsad

Puhkepäev

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

Lapimaa metsade lummuses Tekst ja fotod: Raimond Raadik, Loodusretked OÜ juhataja

Kümme aastat tagasi, oma esimesel Lapimaal-käigul ei osanud ma arvatagi, et armun sellesse paika nii ära. Tänaseks olen Lapimaa risti-põiki läbi rännanud, enamasti retkejuhina, kuid päris palju ka üksi. Mis see Lapimaa minu jaoks siis on? VIRMALISED AJAVAD PEAST SEGI: Talvisel ajal on Lapimaa magnetiks virmalised. Suvel virmalisi pole, suvel pole öödki. Saami legend ütleb, et kes palju virmalisi vaatab, läheb peast segi. „Peast segi” võib minna ka suvel, mil päike ei loojugi, vaid on madalal silmapiiril. See on harjumatu.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

TYKKY: Mõiste soome keelest, mis võiks tähendada kõva lund. Talve saabudes hakkab puudele tasahaaval lund kogunema. Ühe variandina sajab näiteks lörtsi ja see külmub okste külge või sajab kergemat lund ning udu ja niiskusega külmutatakse puu külge järgmine kiht valget materjali. Sedasi luuakse looduse poolt müstilised ja kaunid omanäolised skulptuurid.

Talvise madala päikesega tekivad nendest kujudest omakorda lumele pikad varjud. Kuuskede alla, vastu maapinda, on võimalik kaevata käik ja avastada end looduslikust telgist. Seal elutsevad talvel ka jänesed ja pisinärilised. Kõrgemal okste sees on peidus oravad, vilistavad laanenäärid ja tihased.

Foto: RAIMOND RAADIK

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Puhkepäev Maailma metsad Fotod: RAIMOND RAADIK

PÕHJAPÕTRADEL ON OMANIKUD: Põhjapõtra võib Lapimaal kohata kõikjal: metsas, soos, mägedel või sõiduteel. Kaelas on tal lint, millel kirjas omaniku andmed. Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved. Neist tehakse tööriistu ja suveniire. Põhjapõdra liha tarvitatakse toiduks: näiteks poronkäristys on saamide rahvuslik toit, kus liha lõigatakse viiludeks ja hautatakse ning serveeritakse kartulipudru ja pohlamoosiga. Põhjapõdraliha on väherasvane ja eestlasele natuke harjumatu maitsega.

See on väga puhas õhk, millel on kohe mingi eriline lõhn. See on väga puhas vesi, mida võib peoga otse ojast suhu luristada. See on inim tühjus või hõre asustus, kusjuures need vähesed inimesed, keda kohtab, on erakordselt sõbralikud. See on Lapimaa imekaunis sügis ja muinasjutuline talv. Linnud söövad peost ja põhjapõdrad uudistavad tulijaid harkisjalu.

Tinglikud piirid Geograafiliselt loetakse Lapimaaks Fennoskandia kilbil asuvat ala, mis jääb polaarjoonest põhja poole. Kultuuriliselt arvatakse Lapimaaks saamide asuala neljas riigis: Soomes, Rootsis, Norras ja Venemaal. Otsest administratiivset üksust nagu riik Lapimaal ei olegi. Turistide ligimeelitamiseks on tinglikku Lapimaa piiri nihutatud aina lõunapoole. Fennoskandia ehk Balti kilbil asuvat Lapimaad piirab läänest ja põhjast mandrite kokkupõrke tagajärjel tekkinud kurrutus ehk Skandinaavia mäeahelik, idast Hibiinid

MATKAJATE ÕNNELIND: Laanenäär on elava loomuga uudishimulik ja liikuv lind, keda peetakse matkajate õnnelinnuks. Ta võib matkajaid teekonnal saata ja nendega koos ka laagrisse jääda. Oma toiduvarusid ei tasuks siiski valveta jätta, see armas ablas linnuke võib nii mõnegi vorsti- või juustuviilu puu otsa vedada. Laanenääri laul on vaikne nagu vilistav jutustamine.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

ehk mäestik Koola poolsaarel. Lapimaad ümbritsevad mered: läänest Norra, põhjast Barentsi, idast Valge ja lõunast Läänemeri. Geograafilisest asendist tulenevalt on Lapimaa lääne- ja põhjarannik merelise, ülejäänud ala aga mandrilise kliimaga. Suurem osa Lapimaast asub okasmetsavööndis. Polaarpäevade pikkus kasvab laiuskraadide suurenemisega. Suvine päikesekiirgus ei lase õhutemperatuuril taimede jaoks ohtlikult madalale langeda. Pidev valgusallika olemasolu lubab ööpäevaringselt fotosünteesida ning taimedel lühikesest soojaperioodist hoolimata soovitud suuruseni kasvada. Pinnas on toitainevaene, sest väärtuslikud mineraalained uhutakse vete poolt kergelt minema ja mullakiht on enamasti õhuke. Palju on metsa ja soostunud alasid.

Karastunud liigid Talv on Lapimaal külm ja lumerohke, suvi lühike ja palav. Õhus pikeerivad võidukalt sääsed ja parmud. Olen sääskedele sõbraks ja söödaks olnud palju kordi, õnneks saab neist sügisel ja talvel puhata. Lapimaa värviline sügisene ruska ja lumerohke talvine tykky on selle piirkonna kuulsad soomekeelsed märksõnad.

EI SÖÖDAV EGA MÜRGINE: Kontpuuliste sugukonda kuuluv Rootsi kukits on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Meil leidub seda põhjarannikul pangaalustes metsades. Tema õis on mustjas, mis on isegi maailma mastaabis omalaadne värvus. Õie ümber on neli valget kandelehte, arvatavalt putukate ligimeelitamiseks. Marjad on erepunased, pole ei söödavad ega ka mürgised. Sügisel värvuvad lehed punaseks või lillaks ning lisavad kaunist värvi sügismaastikule. Lapimaal kasvab Rootsi kukitsat tihedalt.

Puhkepäev

49 Fotod: RAIMOND RAADIK

Maailma metsad

ERAKLIKU ELUVIISIGA UITAJA: Maismaa suurim kärplane ahm ehk kaljukass on juba pikemat aega ohustatud liikide nimestikku kantud ning talle kehtib Soomes jahikeeld. Kaljukass on väga inimpelglik ning elab metsas, mägedes ja tundras. Söögiks armastab ta raipeid ja haigeid loomi ning toitu otsides näitab üles suurt väsimatust, liikuvust, jõudu, osavust ja kavalust. Aeg-ajalt levivad kuulujutud ka Eestimaa ahmist, kes hiljem osutub siiski mägraks või kährikuks.

Metsades valitsevad puuliigid on lõunast põhja poole: mänd, kask, kuusk, haab, pihlakas, paju, sookask. Karmi kliima ja toitainevaese pinnase tõttu kasvavad puud aeglaselt, puit on tihe ja kahjureid vähe. Nii kasvab Lapimaa avarustel väga väärtuslik metsamaterjal. Harilik kuusk on kohanenud raske ja paksu lumega ning omandanud pika ja peenikese taevasse kõrguva vormi (nn lapi kuusk). Puud, mis otsustavad „laiama” hakata, koolutatakse talvel põlvili, kangemad murtakse lihtsalt maha. Suvel näevad paljud puud üpris räsitud välja. Metsa all on valdavalt puhmarinne. Kasvab mustikas, sinikas, rootsi kukits, alpi leesikas, sookail, igihaljad pohl ja põhja-kukemari. Palju on sammalt ja samblikke. Lapimaa lindude ja loomade liigid on mõningate mööndustega sarnased Eestis elavatega. Seal ei ela metskitse ega metssiga, euroopa kobras on asendunud kanada kopraga. Olemas on ahm ehk kaljukass ning põhjapõder. Lindudest puuduvad Lapimaal kühmnokk-luik ja valge toonekurg, aga pesitseb Soome rahvuslind laululuik. Lisaks meenuvad mulle liigid, kes on Eestis haruldased läbirändajad – laanenäär, taigatihane, põhjavint, männileevike, hangelind, norra rahvuslind vesipapp jne.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Puhkepäev Maailma metsad

Petlik vaikus Soome riigimetsa haldab Metsähallitus, mille kodulehelt võib leida rahvusparkide ja kaitsealade asukohti, kirjeldusi ja kaarte. Looduskeskuste töötajad jagavad lahkelt infot. Matkarajad on hästi tähistatud, üle jõgede on ehitatud sillad,

Fotod: RAIMOND RAADIK

LEVINUIM METSATUNDRA PUULIIK: Sookask on Lapimaal madal, väänlev ja tihti põhjapõtrade poolt alt paljaks söödud. Ta talub hästi külma ja mulla niiskust ning on tolerantne happesuse suhtes. Sookase nuhtluseks on harilik hallavaksik, kelle röövikud võivad hävitada suured metsa-alad.

VÄHENÕUDLIK MÄGILEESIKAS: Harilikule leesikale lähedane, tundras ja alpiaasadel kasvav mägileesikas on kohastunud karmide elutingimustega.Ta on vähenõudlik mulla suhtes – tema juured asuvad liivmuldade ülemises kihis, ent kindlustavad taime siiski kõige vajalikuga. Lehed on võrreldes meile tuttava leesikaga piklikumad ja mustriga ning värvuvad sügisel tumepunasest kuni erkpunaseni.

soistel aladel rajatud laudteed. Teatud vahemaade tagant on matkaonnid või poolavatud katusealused, laavud. Peatuskohtades on lõkkease ja lõkkematerjal, saab jalgu puhata ja keha kinnitada. Lapimaa külastatavaim matkarada on Karurada ehk Karhunkierros, mis asub Oulanka rahvuspargis ja on umbes 80 km pikk. Kuigi park ise ei asu veel päris Lapimaal, on sealne loodus päris Lapimaaga väga sarnane. Soovitada võiks veel Pallas-Ounastunturit (rada umbes 55 km) ja muidugi Soome suurimat looduskaitseala,

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

RUSKA: Mõiste soome keelest, mis tähistab sügise värvi. Kuna Lapimaal on taimede kasvuaeg lühikese aja peale kokku surutud, siis jõuab sügis kätte äkki ja kestab lühemat aega. Esimeste külmadega lõpetatakse taimelehtede varustamine toitainetega ja nad hakkavad kiiresti värvuma. Kõik korraga! Puulehed on enamasti kollased, näiteks kasel ja haaval. On ka punast, näiteks pihlakal ja haaval, ning muidugi rohelist. Kõige intensiivsema punasega taim on alpi leesikas, sealt edasi mustikas, sinikas ja rootsi kukits. Värvimöllu lisavad helehalle laike samblikud.

Urho Kekkoneni rahvusparki. Kenal kargel talvepäeval metsas uidates – seal, kus rada pole sisse tallatud, on liikumiseks vajalikud räätsad – võib alguses tunduda, et kõik on välja surnud. Siiski, jäneste ja hiirte jäljerida viitab mingisugusele elutegevusele. Must täpp lumel

osutub lumekana silmaks ja raagus kase oksad on viimseni paindes mustadest kanadest – tetredest. Poro ehk euraasia põhjapõder kaevab oma „lusikatega” meetrisse lumme auku. Tal on väga hea haistmismeel, nii et niisama lumega mängimine ja ehku peale augu uuristamine ei tule kõne allagi.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (121) november 2014

Puhkepäev Pärandkultuur

Võromaa – määne om seo maa? Võrumaast põnevamat pärandkultuuri piirkonda on raske leida. Tutvustame valikut sealsetest kultuuriloo kildudest. Võrumaal on Tartu rahulepingu alusel oma piiririik Petseri näol. On ka teine riigipiir, mille nähtavaks tegemisel RMK täna tööd teeb. Kui Pärnumaal võideldakse Rail Balticu vastu ja Läänemaal Haapsalu raudtee taastamise poolt, siis Võrumaal on olemas täitsa korras raudtee. Ainus, mis puudub, on rong. Ja edasi ikka need orud ja mäed, järved ja jõed, mille juures mõisad oma viina köökide ja sepipadadega, talud oma vesi- ja tuuleveskitega. Kindlasti on teeristidel just mõnel kõrgemal kohal, nagu vanakurja vahitornid,1 teelisi ahvatlemas kõrtsid ja nende halba mõju tasakaalustamas palvemajad ja kirikud. Jätkuvalt valvavad kõike seda, mis veel alles, piirikivid ja -märgid.

Husari raudteejaam

mis ehitati aastatel 1886–1889. Nimetatud raudtee sai 1907. aastal Peterburi–Varssavi raudtee osaks. (Kaardistaja Risto Kukk)

Jaan Jõgi puidutööstus

Husari külas raudtee ääres on säilinud omanäoline väike rongi ootepaviljon. Hoone asub nagu vanajumala seljataga – raudtee, mille ääres see paikneb, on praktiliselt kasutuseta ja lähedal asuvalt maanteelt pole hoone nähtav, kuna paikneb kõrge künka taga. Kui mõned aastad tagasi lammutati enamik kasutuseta raudteejaamu, siis Husari jaama paviljon säilis. Sealt sõitsid Valga–Piusa reisrongid viimati 2001. aastal. Omaaegse raudteearhitektuuri näidis on veel suhteliselt heas korras. Husari raudteejaam (vana nimega Jänesmäe) asutati 1922. aastal Riia–Pihkva raudteele,

Jaan Jõgi sündis 1894. aastal Võrumaal Krabi valla Lõhtsuu külas. Talul oli ainult neli hektarit maad ja see ei võimaldanud põllumajandusega tegeleda. Peremees pidi leidma muu tulutoova töö ja et ta oli kuldsete kätega puutöömees, asus ta meisterdama vankrirattaid ja jahuveskite puidust osi. Puutöö kergemaks ja kiiremaks tege miseks oli vaja energiat, mida kohapeal ei olnud. Tol ajal kasutati laialt hüdroenergiat,

1 Mats Traat „Pommeri aed”, Tallinn, Eesti Raamat, 1973

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Foto: RANDO KALL

Tekst: Vaike Pommer Fotod: RMK Agu Palo Võrumaa metsaülem

Mis piiridesse puutub, siis isegi Vene-Eesti piir on udusem, kui arvata võis. Oleme seda sisse raiudes pidevalt tunnetanud. Metsas on uduseid kohti ikka ja kui neid ei oleks, siis ei olekski tegu metsaga. Kui inimene looduses liikudes tahab aimata metsa ja raba piiri, siis on see pigem tunnetuse küsimus, kuhu ta selle asetab. Metsad peidavad endas palju veel avastamata sala dusi ja kõike me teada ei saagi. Kui vanasti anti teadmisi pärandi kohta edasi suust suhu, talust tallu, külast külla, siis tänaseks seda pärandi edasiandmise ahelat maal enam ei eksisteeri. Sellepärast ongi hädavajalik, et kõik, mida me täna veel teame ja teada saame, saaks kirja kas kaante vahele või moodsama tesse andmekogudesse. Tore, et pärandkultuuri kirjapanek kogu Eestimaal on teoks saanud, kuid kindlasti pole see töö lõppenud ega lõpegi. Kui keegi on väitnud, et midagi väga tähtsat, mida ta teab, on jäänud kirja panemata, siis on see pigem teadja kui kirja paneja süü. Eestimaa ajalugu ei ole võimalik koondada ainult Rocca al Mare vabaõhumuuseu misse. Oma juurte ajalugu tunnetab vaid nendes paikades, kust nad alguse on saanud.

Pärandkultuur

originaalse sisustusega. Seal asub sepaääs, mille tuulepassi käitab väntvõlliga hooratas; puust hooval on tunda sisse kulunud sõrmelohkusid. See sajandivanune sepikoda, kus tõllassepp Taavet Pulst teenis Saaluse mõisnikke Richard ja Arthur Maydelle, oli tuntud eriti mõisaaegsetele sõiduriistadele valmistatud sepiste poolest. Paruni ja sepa vahelises lepingus olevat kirjas olnud, et sepikoda peab olema avatud päikese tõusust kuni loojanguni. Sepp kuulus mõisa handwerkerite kilda ja sai suuremat moona kui moonamehed, tema pudu lojused tohtisid suvel mõisa karjas olla. 1918. aasta sündmuste käigus pidid aga parunid Eestimaalt lahkuma ja sepikoda jäi Taavet Pulsti hallata. Ümbruskonna talumehed said seal nüüd oma põllutööriistu parandada ja hobuseid rautada. Eesti Asutava Kogu poolt 1918. aasta 15. oktoobril väljakuulutatud Maaseadus lubas jagada mõisamaad Vabadus sõjast osavõtjatele ja mõisatöölistele. Ka Taavet Pulst sai sellest osa ja teisaldas 1920. aastal Uue-Saaluse sepikoja praegusesse asukohta. Taaveti sepatööd jätkas poeg mõisa sepikoda Leonhard Pulst, kes elas 90-aastaseks. Harva võib kohata sellist meest, kelle hobi ja põhitöö nii kontrastselt erinevad. Nimelt, olles päeval sepikojas tulist rauda tagunud, ruttas mees õhtuti, vahel ka lips ees, vanast mõisaaidast ehitatud seltsimajja, Endine mõisa palkidest ehitatud kus seadis oma tugevad sepasepikoda asub Uue-Saaluses sõrmed õrnalt viiulikeeltele. Ta Rõuge-Vastseliina tee ääres juhatas ka kohalikku laulukoori praeguse Ala-Järve talu maadel. ja oskas veel kannelt ja kitarri See on üks väheseid 19. sajandi mängida. Keelpillitrio Pulstalguse sepikodasid, mis on Puru-Purge oli tantsupidudel säilinud algupäraselt koos väga nõutud. (Kaardistaja Ahto Kirsel) Fotod: RMK

mida Jaan Jõgi ka oma puutöömasinate käivitamiseks kasutama hakkas. Ta pidi kaevama kilomeetrise kraavi, et koguda selle abil heinamaadelt vett. Vesi juhiti taluni, kus paisutati kividest, palkidest ja mullast tehtud tammi taha üles, et tekiks 2,3 meetri kõrgune langus pealtlöövale vesirattale. Põhitöö sai valmis 1923. aastaks. Nüüd hakkas ta kevadeti kohalikele ka katuselaaste „lööma”. Peale selle töötasid vee jõul veel suur ja ketassaag, höövelmasin, puutreipink, käi, rehepeksumasin jne. Aastal 1942 tootis autodünamo elektrit oma majapidamise neljale lambile. Saksa okupatsiooni ajal ajas vesi ringi ka veskikivi, millega oma talu jahu jahvatati. Energia hankimiseks ehitas peremees vahepeal ka kolmemeetrise tiivikuga tuulegeneraatori. Peale sundkollektiviseerimist toodi 1961. aastal vesirattale abiks kolhoosi bensiinimootor. Töökoda tegutses kolhoosi ajal, kuni Krabi– Vastse–Roosa tee kapitaal remondi käigus rikuti veekogumise süsteem. (Kaardistaja Marko Kukk)

Puhkepäev

Kraavi kõrts

Kõrtse on ikka ehitatud suuremate teede äärde ja ristmikele, samuti kirikute ja karjamõisate juurde. Nii on ka kunagisest Vana-Antsla mõisast Tsooru ja sealt edasi Sännasse mineva paarikümnekilomeetrise tee ääres olnud mitu kõrtsi: Kraavi, Pisu, Litsmetsa, Savi. Kraavi kõrts on vähemalt 200-aastane. Omal ajal korraldati seal rahvarohkeid kevad- ja sügislaatu. Aastal 1895 ehitati kõrtsi lähedale õigeusu kirik, kiriku juurde aga tehti preestrimaja ning koolihoone. 1889. aastal valmis Valga–Pihkva raudtee. Antsla mõisate järgi nime saanud raudteejaam rajati Kraavi kõrtsist paari kilomeetri kaugusele Hauka talu maale. Laatasid hakati korraldama jaama lähedal asuva Siksälä kõrtsi juures. Tekkis asula, mis kasvas Antsla linnaks. Sellest ajast alates on Kraavi kui kogukonnakeskuse tähtsus vähenenud, ent oluline koht oli kõrtsil ka hiljem. Siin on asunud kauplus ja sepikoda, kolhooside alguspäevil oli kõrtsihoones kolhoosi töökoda. Hoone seisab jätkuvalt ristteel. Endistest aegadest erinevalt on see aga ammu suletud, ning kunagistest peateedest on saanud lihtsad külavaheteed. (Kaardistaja Joel Kuusk)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Puhkepäev Sündmused

RMK jõulupidu: kes hästi töötab, see hästi pidutseb Tekst: Marina Poltavtseva Fotod: Rasmus Jurkatam

Detsembris peeti Sagadi mõisas traditsiooniline RMK jõulupidu. Oli lusti, oli pidulikkust.

Avakõne:

RMK juhi Aigar Kallase veerandtunnisesse kõnesse mahtus nii tagasivaade aastale kui ka pilk tulevikku.

Lauake, kata end:

Head ja paremat igale maitsele!

Väärikal peol väärikad esinejad:

Laura Remmel koos jazz-pianist Joel Remmeli ja saksofonist Raivo Tafenauga.

Tants, tants, tants:

Oskavad elust rõõmu tunda:

Metsakorraldustalituse juht Veiko Eltermann abikaasa Marega.

Piisas muusikutel vaid pillidele hääled sisse lüüa, kui Sagadi mõisa esindussaali tantsupõrand täitus keerlevate peolistega.

Teadmised tõid võidu:

Aegviidu loodus keskuse juht Tiina Neljandik ja loomaarst Vilve Ala-Paal rakendasid vikto riinis edukalt oma loodusteadmisi ja jagasid esikohta.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Sündmused

Puhkepäev

Magus musi:

Traditsiooniline perepilt Kirde regiooni metsakasvatajast Silver Sellikust (vasakul) ja tema puidutööstuses töötavast abikaasast Katrenist on saanud veidi vürtsikam tänu energiapuidulogistik Meelis Tamme otsustavale sekkumisele.

Fotoputka:

Igale peolisele, kes vähegi poseerida viitsis, jäi peost lõbus mälestus.

Mööduvat aastat meenutades:

Pidulik:

Sagadi mõisa perenaine Krista Keedus rõõmustab selle üle, kui osavalt muuseumi juht Ain Kütt tordiküünlaid süütab.

Fotod: RASMUS JURKATAM

Loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse ja Kauksi looduskeskuse juht Aune Ferschel meenutavad aasta suursündmusi ainult hea sõnaga. Toilas peetud RMK perepäeva ja RMK kutsevõistluste organiseerimises sai loodushoiuosakond täies koosseisus kaasa lüüa!

Kunstniku suu ei valeta:

Silmarõõm:

Kabareetantsijad Ingmar Jõela trupist tantsusamme seadmas.

Kunstnik Anna Litvinova tõdes, et RMK töötajatel on ilusad näod!

Kes ees see mees:

Hoopis naine! Esimene torditükk maandub Sagadi keskuse müügijuhi Monika Sooneste taldrikule.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Puhkepäev Ürituste kalender

Ürituste kalender

Uuri lisa: loodusegakoos.ee

KUUPÄEV

NIMI

ASUKOHT PUHKEALA/KAITSEALA

LISAINFO

28.02.2015

Teemapäev „Laastukorv”

Pähni looduskeskus Haanja-Karula puhkeala

5300 2181

28.02.2015

Põhja-Eesti talvine jalgsimatk

Oandu looduskeskus, Oandu ümbruse rajad Lahemaa rahvuspark

676 7010, 509 9397

28.02.2015

Põhja-Eesti talvematk

Oandu looduskeskus, Võsu-Oandu matkarada ja RMK Oandu-Ikla matkatee 1. lõik Lahemaa rahvuspark

676 7010, 509 9397

06.03.2015

Aasta lind 2015 – viu

Matsalu looduskeskus Penijõe mõisas Matsalu rahvuspark

472 4236

10.03.2015

Looduse ja loovuse ring täiskasvanutele

Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala

5340 7513

22.03.2015

Sakala tee matkapäev

Sakala tee matkarada Sakala puhkeala

513 2994

24.03.2015

Maratonviktoriini päev

Aegviidu looduskeskus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala

5344 0549

27.03.2015

Loodusfotopäev

Aegviidu looduskeskus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala

5344 0549

31.03.2015

Loodusõhtu

Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala

5340 7513

01.04.2015

Õppepäev „Röövlinnud – viu aasta”

Aegviidu looduskeskus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala

5344 0549

12.04.2015

Perega loodusesse

Taevaskodade matkarada Kiidjärve-Kooraste puhkeala

676 7122

14.04.2015

Looduse ja loovuse ring täiskasvanutele

Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala

5340 7513

16.04.2015

Märgaladele pühendatud õpilaskonverents

Matsalu looduskeskus Penijõe mõisas Matsalu rahvuspark

507 7369

19.04.2015

Loodusfilmide päev

Soomaa looduskeskus Soomaa rahvuspark

526 1924

21.04.2014

Loodushariduspäev Haapsalus

Haapsalu, Paralepa mets Matsalu rahvuspark

507 7369

25.04.2015

Looduskasutuse õppepäev

Karula rahvuspargi külastuskeskus Karula rahvuspark

5304 3504

25.04.2015

Kevad maalides

Keila-Joa park Tallinna ümbruse puhkeala

5340 7513

28.04.2015

Loodusõhtu

Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala

5340 7513

30.04.2015

Talgupäev

Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala

5344 0549, 604 7212

01.05.2015

Linnuretk ornitoloogiga

Matsalu looduskeskus ja rahvuspargi territoorium Matsalu rahvuspark

472 4236

09.05.2015

Meenikunno kevadmatk

Päikseloojangu parkla Räpina-Värska puhkeala

511 9233

11.05.2015

Tea ja tunne!

Lihula Matsalu rahvuspark

507 7369

12.05.2015

Looduse ja loovuse ring täiskasvanutele

Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala

5340 7513

14.05.2015

Istutuspäevad

Kauksi looduskeskus Peipsi põhjaranniku puhkeala

5681 5722, 5620 0080

16.05.2015

Esivanemate pärandus metsas. Pärandkultuuri õpperaja avamine

Oandu looduskeskus, pärandkultuuri rada Lahemaa rahvuspark

oandu.looduskeskus@rmk.ee

23.05.2015

Matk Pühajärve ümbruses

Otepää looduskeskuse parkla Otepää looduspark

511 9233

24.05.2015

Kaitsealadepäeva taimeretk

Soomaa looduskeskus Soomaa rahvuspark

triin.saluste@rmk.ee

25.05.2015

Kaitsealade päev

Vilsandi rahvuspargi teabepunkt Saaremaa

454 6880, 5301 2772

26.05.2015

Loodusõhtu

Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala

5340 7513

29.05.2015

Rabahommik

Hiiumaa puhkeala Hiiumaa puhkeala

5322 9499

31.05.2015

Matk Koigi rabasse

Mustjala looduskeskus Saaremaa

527 7421, 457 9737

31.05.2015

Perepäev „Taimede lummuses”

Kauksi looduskeskus Peipsi põhjaranniku puhkeala

5681 5722, 5620 0080

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

• • •

Puhkepäev Õnnitlused

RIIGIMETS MÜHISEB JAANUARIKUU JUUBILARIDELE! Ahto Rähn

Kagu regioon metsakasvatus, metsakasvataja

14.01

Henno Vetka

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

16.01

Vahur Väli

Edela regioon metsakasvatus, raietööline

21.01

Mati Printsmann Kagu regioon metsakasvatus, metsatööline

24.01

Peep Salum Harjumaa metskond, spetsialist

28.01

Jugan Kauler

Edela regioon metsakasvatus, metsatööline

15.01

Igor Varik

Taimla- ja seemnemajandusosakond, traktorist

21.01

Andres Metjer Kagu regioon logistika, logistikajuht

23.01

Vello Õun

Edela regioon metsakasvatus, metsur

24.01

Simo Kabanen 65

Kagu regioon tootmine, forvarderioperaator

28.01

Margus Reimann Metsaparandustalituse juhataja

19.01

Metsaparandustalituse reeperil on sünnipäev. Margus juhatab metsa parandustalitust alates 2008. aastast. Enne seda polnud see ka võimalik, sest polnud veel talitust ja Margus oli sunnitud töötama Ahtme mets konnas metsaülemana. Veel varasema aja kohta meil väga palju tõendusmaterjali pole – ilmselt on ta kusagilt pärit ja päris mitmes koolis käinud. Kodu on tal Jõhvi kandis. Peale tööaega on Margusel mitmeid hobisid. Päris kindlasti on kolleegide poolt tuvastatud jahil käimine. Google’i otsing seostab teda ka kalastamise, kergejõustiku, ratta spordi, süstaga sõitmise

ning gomokuga. Ja internet ei valeta. Usume siis kõike seda. Põhjalikum kokkupuude metsakuivenduse ja teedega algas, nagu öeldud, aastal 2008. Millegi uue ülesehitamine ja käimapanek on suur töö. Algusaastate probleemide asemele on tulnud uued ja töö on pakkunud järjest väljakutseid. Ehkki probleeme on jagunud, on need kõik lahenduse saanud. Oleme mõne aastaga veendunud, et Margus oskab ühtviisi hästi käsitseda nii arvutit kui ka labidat. Oma töös pole ta jäänud laua taha protsessi juhtima, vaid liigub ka ise mööda Eestimaad ringi ja hoiab ennast pidevalt töödega kursis. Soovime Sulle edaspidiseks jätkuvat tarmukust! Palju õnne! Kolleegid metsaparandustalitusest

Teet Tomson 50

Siseaudititalitus, siseaudiitor

30.01

RIIGIMETS MÜHISEB MÄRTSIKUU JUUBILARIDELE! Andrus Paal

Kagu regioon metsakasvatus, metsatööline

6.03

Valdeko Paats

Taimla- ja seemnemajandusosakond, traktorist

12.03

Tõnis Leosk

Valgamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

24.03

Lii Jürgenson

Ida-Virumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

6.03

Lauri Valdur 30

Tarvo Liiv

Kirde regioon metsakasvatus, metsakasvataja

16.03

Jahindusosakond, jahindusspetsialist

10.03

IT-osakond, süsteemiadministraator

20.03

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

30.03

Kalev Vask

Tiit Kibuspuu 50

Kaido Kivikas

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Vändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

11.03

Ain Kütt 55

Sagadi metsakeskus, muuseumi juht

24.03

Õnnitlused

RIIGIMETS MÜHISEB VEEBRUARIKUU JUUBILARIDELE! Lauri Kristjan Kirde-Eesti piirkond, loodusvaht

7.02

Maarika Ertmann 30

Remo Rebane

Kagu regioon metsakasvatus, metsakasvataja

10.02

Viktor Jürgens Vändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

20.02

7.02

Teedo Tänavsuu Hiiumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

19.02

Aare Roosma 60

Kaidi Maran

Loodushoiuosakond, maastikukaitse peaspetsialist

26.02

Lõuna-Eesti piirkond, loomapargi koristaja

Edela regioon tootmine, praaker

23.02

26.02

Taimla- ja seemnemajandus osakonna juhataja

10.02

50 aastat on möödunud päevast, kui Esko maa ilmavalgust nägi. Tormiliste noorusaastate järel leidis ta lõpuks taimla värava ja astus sealt sisse. Alates 1998. aastast on tema taktikepi all Eesti metsadesse kasvatatud sadu miljoneid taimi. Seda, et Esko oma

Andrus Valge 55

Uku Elken

Alutaguse metskond, metsnik-metsakorraldaja

Esko Krinal

Kagu regioon logistika, logistik

25.02

Puhkepäev

tööd hästi tunneb, kinnitab näiteks tõsiasi, et RMK-s toimunud ümberkorralduste järgselt on Esko jätkuvalt paigal. Ta on ühtlustanud töökorraldust taimlates ning loonud kümnetest pisikestest metskonna taimlatest hästitoimiva taimlate võrgustiku. Lisaks tööle tunneb Esko hästi ka oma kolleege ning oskab neid aidata ja toetada nii tööalaselt kui ka tööväliselt. Jõudu juubilarile RMK metsakasvatajate poolt!

Rauno Kruut 40

Kirde regioon metsakasvatus, raietööline

25.02

Aivo Roht 45

Edela regioon metsakasvatus, raietööline

28.02

RIIGIMETS MÜHISEB APRILLIKUU JUUBILARIDELE! Sirje Kaljuvee Sagadi metsakeskus, administraator

5.04

Elor Ilmet 40

Margus Tikovt

Lääne-Virumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

22.04

29.04

17.04

Mati Ivalo 55

Urmas Koljat 40

Helina Tammemägi Lõuna-Eesti piirkond, looduskeskuse juht

Viljandimaa metskond, metsaülem

IT-osakond, metsanduse IT-spetsialist

24.04

Saarte piirkond, loodusvaht

19.04

Vahur Rimm 55

Madis Tamm 40

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

28.04

Kagu regioon metsakasvatus, raietööline

21.04

Rein Illi

Edela regioon metsakasvatus, raietööline

28.04

Gunnar Volmer Kirde regioon tootmine, raietööline

30.04

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Spordiklubi

Võta meiega ühendust: spordiklubi@metsasobrad.eu www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

Kuidas saada sportima need, kes seda veel ei tee? Mulluse Kõrvemaa nelikürituse parim RMK sportlane Erkki Etverk annab kümme soovitust.

Foto: RIHO LÜÜS

Rebane soovitab: hakka sportima!

1. ARSTI JUURDE. Kui oled rebasekutsikas, kes alles teeb esimesi arglikke samme spordimaastikul, mine kõigepealt arsti juurde ja tee koormustest. Kui mootori hääled paigas, on hiljem vormist parem ülevaade ja oht ennast läbi põletada väiksem. 2. RIIDESSE. Osta mugavad riided ja jalanõud, see raha on seda väärt. Marati dressides ja Inkarase tennistes ei ole väga mugav liikumisrõõme nautida. 3. SEA EESMÄRK. See ei tohi olla kergesti saavutatav, aga ka mitte ebarealistlik või lausa selline, mille sooritus ohustab tervist. Eesmärki seatakse kaine peaga ja kellegi juuresolekul. Sihiks võib olla maratoni läbimine, saunakaal või liikumispäevade arv nädalas. 4. LEIA SISEMINE VÄGI. Ära torma kohe poodi spordigeeli ostma, vaid leia üles oma sisemised ressursid. Vaata end peeglist – sulle vaatab vastu kaunis sportlik tegelane keskmisest suuremate sisemiste ressurssidega. Mõõduka liigutamise juures just neid energiaks kasutadki. 5. SÖÖ MÕÕDUKALT. Et RMK-s töötavad valdavalt vanemad rebased, siis ei tasu liialdada õhtuse söömisega. Vanem rebane toimetab peale

Puhkepäev

KUUPÄEV

ÜRITUS

21.02

RMK Kõrvemaa Suusamaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

23.02

Jäärajasõit SK Metsasõbrad karikale Kadrina lähedal Lääne-Virumaal, osavõtutasu klubiliikmetele ja RMK töötajatele 5 €.

01.03

18. Tallinna Suusamaraton Kõrvemaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

14.03

42. Haanja Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

21.03

SK Metsasõbrad lahtised karikavõistlused võrkpallis Paide E-Piima spordihallis, osavõtt tasuta.

26.04

RMK Kõrvemaa Kevadjooks, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

26.04

ACE Xdream I etapp Viimsis, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

10.05

33. Tartu Jooksumaraton Otepääl, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

15.05

Metsasõbrad multisport Raplamaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele tasuta, teistele 20 € võistkond.

23.05

SEB 28. Maijooks, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 4 €.

31.05

SEB 34. Tartu Rattaralli, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

tööd koduste asjadega ja käib trennis, mille tulemusel söögiisu natuke väheneb. Pärast trenni võtab ta kas ühe õlle, paar silmuvõileiba või joob vett ja närib juurikaid ning läheb magama. Tugevamad toidukorrad jäägu hommikuks ja lõunaks. 6. VALI ABIVAHEND. Kaalukam rebane valigu abivahendiks suusad, ratta, rullid jms, mis koormab liigeseid vähem. Kui jaksad, siis mäkke jookse, aga alla kindlasti kõnni. 7. EELISTA ÕUE. Liigu võimalikult palju värskes õhus, sest see on tervislikum. Kui vaim nõuab ja üksi on igav, kutsu jänesed kampa! 8. MÕÕDA PULSSI. Mõõda hommikuti pulssi, et saada infot oma tervisliku seisundi, puhke vajaduse ja treenituse kohta. Enesetunne võib petta, aga pulss mitte. 9. VÕTA MÕNUGA. Võta asja mõnuga ja leia tasakaal liikumise ning puhkuse vahel. Tõsine sportimine ei ole just väga tervislik tegevus, aga elatud aastad on küll täisväärtuslikumad siis, kui end vormis hoiad. 10. EI SUITSULE. RMK töötajate hulgas on vähe suitsetajaid, aga võiks püstitada eesmärgi, et RMK saaks suitsuvabaks!

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Makeri – esimene harvester Eestis metsades Tekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

1970. aastatel hakkas Eesti metsadesse ilmuma järjest enam lääne päritolu metsatehnikat. Esimesteks pääsukesteks olnud Rootsi päritolu mootorsaagidele ja võsalõikajatele saabusid aegamisi seltsiks kogukamad agregaadid, nagu hüdrotõstukid, kokkuveokärud ja muu tehnika. Aastal 1980 jõudis Eesti metsadesse esimene harvester. Soomes Raumas tegutsenud Makeri OY tuli 1979. aastal turule uue väikeharvesteriga Makeri 33T. Aasta hiljem soetas Nõukogude Liit esimese partii nimetatud masinaid, kusjuures soetajateks polnud mitte metsamajanduse, vaid metsatööstuse üksused. Üks masin eraldati ka Eestile, konkreetselt Rakvere metsakombinaadile, ja seda koos plaaniga, et see hakkab tööle Oru turbaväljade ja põlevkivikarjääride alal. Paraku ei sobinud pehme pinnas ja antud paigus kasvanud valdavalt kõvera tüvelised puud uuele masinale kuidagi ning 1981. aasta alguses sai Rakvere metsamajand Makeri enda käsutusse. Seda võib lugeda harvesteride ajajärgu alguseks Eesti metsamajanduses. Nagu ikka uute asjadega kipub olema, nii ei osatud ka Makerile algul täpset ja konkreetset nimetust anda. Algusaastatel kasutati laialdaselt nimetusi „metsatraktor” ja „metsakombain”, sõna „harvester” tuli laialdasemalt kasutusse mõned aastad hiljem peaasjalikult tollase Rakvere metsa majandi peametsaülema Raivo Helmi eestvõttel.

ON MASIN!: Eesti esimene harvester Rakvere metsamajandi maadel tööhoos.

kuusikutes ja ülejäänud aastaaegadel männikutes. Puistu pidi olema varem hooldatud okasmets, puud peeneoksalised ja võimalikult sirged. Tihti kasutati ka nn kombineeritud meetodit ehk enne Makeri pealeminekut kõrvaldati võsalõikajatega alusmets. Kui tänapäeva harvesterid fikseerivad järgatava sortimendi pikkuse elektrooniliselt, siis Makeril sellist võimalust polnud ja ainsaks mõõdu Tunnis 60 puud puuks oli kabiinis istuva juhi täpne silmavaade. Oma mõõtudelt oli Makeri tollastest Eesti metsa- Kuna aga kabiinist oli vaateväli mõnevõrra piirades töötanud masinatest väikseim. Kahele 30 cm tud, kippusid järgatud palgid tihtipeale natuke laiusele roomikule toetuva masina pikkus oli ülemõõtu minema. Selle vältimiseks kaaluti ka veidi üle kolme meetri, laius umbes poolteist teise töölise lisamist, kuid sellest siiski loobuti. meetrit. Operatsioonisüsteemiliselt oli Makeri Üsna pea suutis masin näidata oma positiivset võimeline langetama, laasima ja järkama kuni väärtust. Kui metsamajandis võrreldi sarnastel 25 cm jämedusi puid. Erinevalt enamikust tänalankidel toimunud raiete tööefektiivsust mootorpäeva harvesteridest ei teostanud lõikamist-järka- saagidega ja Makeriga töötades, näitasid numbrid mist mitte saag, vaid hüdraulilised lõiketerad, mitmekordselt suuremat efektiivsust viimase mis kokkusurumise teel puidu läbistasid. Valmis- kasuks. Siiski piiras Makeri laialdasemat kasutataja andmetel oli Makeri võimeline vilunud juhi mist tema tehniline spetsiifika. Kuna masina käe all tunnis lõikama ja töötlema kuni 60 puud. maksimaalne sõidukiirus oli 6 km/h, siis valiti Rakvere metsamajandis kasutati Makerit talvel langid selliselt, et nende kaugus seisuplatsilt ei Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

ületanud kolme kilomeetrit. Kuna kohalikud pätid olid meistrid rüüstama ka kodumaiseid metsa jäetud traktoreid, siis Makeri langile jätmisega ei tihanud majand mingil juhul riskida. 1983. aastal ehitati Makeri tarbeks treilerile spetsiaalne garaažiboks, misjärel jõudis harvester ka metskonna äärealadele.

Parem kui 250 mootorsaagi?

PANEB MÕTLEMA: Makeri demonstratsioon esinemist jälgiv rahvahulk metsaülemate päeval Tudus 1981. aastal. Makeri soolane hind teeb näod murelikuks.

Vana Tallinnaga varuosade jahil 1982. aasta lõppedes täitus Makeril 2000 töötundi ehk masina tehnilise passi järgi jõudis masin oma eluea lõpuni. Selle kinnituseks algasid ka rohked tehnilised probleemid. Masin hakkas igast otsast lagunema ja kohapealne käepäraste vahenditega tehtav remont ei suutnud masinat enam elu jõulisena hoida. Ühtäkki meenus kellelegi, et Novgorodi oblastis Krestõs asuvas Üleliidulise Metsanduse Mehhaniseerimise Keskinstituudi katsemajandis olevat kasutusel koguni kuus Makerit. Nii suunduski metsamajandi delegatsioon 1983. aasta algul Novgorodi oblastisse varuosade jahile. Vastuvõtt oli sõbralik ning teise päeva õhtuks olid kaasa võetud Vana Tallinn ja muud eestimaised hõrgutised eeskujulikult oma töö teinud. Üks Makeritest aeti kõrvale ning Rakvere mehed koorisid selle suurima rõõmuga kõigest heast ja paremast paljaks. Suuresti just nende varuosade toel jätkas Makeri tööd kuni 1984. aasta lõpuni, siis sai Eesti esimese harvesteri jaks lõplikult otsa. 1980ndate teisel poolel suudeti Makeri veel paaril korral elustada, kuid see oli juba rohkem episoodiline järelmäng. Kokku töötas ajalooline masin üle 4000 tunni, mis on kaks korda rohkem, kui tootjad ette nägid. Soomlaste jaoks oli see täielik müstika. Eestlaste nutikus ja meisterlikkus oli näidanud end oma parimast küljest. Õnneks ei ole Eesti esimene harvester läinud kõige kaduva teed, vaid on leidnud omale toreda paiga RMK Sagadi metsamuuseumi väliekspositsioonis, kus kõiki huvilisi aastaringselt endaga tutvuma ootab.

Foto: RMK SAGADI METSAMUUSEUMI ARHIIV

Nagu tollasele ajale kombeks, tegi ka Makeri mitmeid demonstratsioonesinemisi. Enamjaolt jättis masin vaatajatele igati sümpaatse mulje. Mõneti ootamatult olid Makeri suhtes kõige negatiivsemalt meelestatud metsaülemad. Kõige suuremaks miinuseks loeti masina üli kõrget hinda, mis oli üle 40 000 rubla. Ühe argumendina tõid metsaülemad välja, et selle raha eest saab osta ligi 250 uhiuut Rootsi mootorsaagi. Siiski muretseti veidi hiljem Eestisse veel kaks Makerit, neist üks Järva- ja teine Valgamaa metsamajandile. Kõik, mis liigub, ka kulub. Siinmail täiesti uudse asjana oli tootja paigaldanud masinale töötunnilugeja. Valmistaja poolt olid rangelt ette nähtud korralised tehnilised hoolded erinevate töötundide täitumisel. Üldjuhul suudeti nendest kohapeal ka enam-vähem kinni pidada. Suuri probleeme valmistasid survevoolikud, kuna siinne tavatoodang polnud mõeldud nii suurte surveastmete tarvis. Selle ning ka paljud teised probleemid lahendasid metsamajandi remonditöökoja meistrid, kes vajalikud varuosad ise valmis meisterdasid.

Puhkepäev

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Puhkepäev Metsamees soovitab: raamat

Jaht ja ulukid rahvakultuuris Ilmar Rootsi

JAHT JA ULUKID RAHVAKULTUURIS Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 327 ISBN: 9789949336586

Raamatu üldosas on juttu meie esiisadest jahimeeste jahilkäikudest, jahipidamise viisidest ja vahenditest ning jahiga seotud ebausukommetest. Teises osas on ülevaade tänapäeva ja endisaja jahiulukitest (15 linnu- ja 15 imetajaliiki), nende seisust aegade jooksul, küttimisest, saagi kasuta misest ning osast rahvapärimuses. Selgub, et näiteks osasid loomi kütiti mitte liha või naha, vaid rahvameditsiini pärast. Nii arvati näiteks, et jänesesapp toob hea une. Ajalehele „Vooremaa” rääkis Ilmar Rootsi, kes ka ise eluaeg jahimees on

olnud, et juba 1980. aastatel hakkasid talle huvi pakkuma Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluulekogusse talletatud tekstid, milles rohkesti viiteid jahipidamisele ja ulukitele ning viimastega seotud ebausukommetele. Ajapikku „sukeldus” Rootsi teistegi muuseumide kogudesse, et mõista, mida jahipidamine meie esivanemate jaoks tähendas. Leitud killud on tal kirjas kahelt poolt täis kirjutatud kartoteegisedelitel, mida kogunes kokku kaheksa kastitäit. Kastides leiduva materjali põhjal on Rootsi varem avaldanud raamatu „Tuli susi soovikusta”.

Vaikuse maastikud. Fred Jüssi mõtteid Kivimustrid Fred Jüssi

VAIKUSE MAASTIKUD. FRED JÜSSI MÕTTEID Ilmumisaasta: 2015 Kirjastus: SE&JS Kirjastus Lehekülgi: 160 ISBN: 9789949954780

KIVIMUSTRID Ilmumisaasta: 2015 Kirjastus: SE&JS Kirjastus Lehekülgi: 160 ISBN: 9789949954773

Fred Jüssi 80 – see sündmus andis põhjust paljudeks intervjuudeks mehega, kelle pea iga lause on sentents. Fred Jüssi sünnipäeval esitles kirjastus SE&JS Kirjastus kahte tema raamatut: „Vaikuse maastikud. Fred Jüssi mõtteid” ja „Kivimustrid”.

vastust otsides pöörad pilgu sissepoole ja hakkad selles maailmas ringi vaatama. Seal annab mõndagi muuta – ja siis sa oled ju muutnud maailma. Ega maailm ei ümbritse meid, maailm sisaldab meid. Meie olemegi maailm.

Raamatu „Kivimustrid” kohta lausub Fred Jüssi nii: „Siin, aulik lugeja, üks väike valik ülesvõtteid mu retkedelt ja rännakutelt. Pildid samblikest kividel ning kaljudel. Kivimustrid ja nende mustrite lood. Kui tahad oma elamuTunned sa inimest kui liiki läbi ja lõhki? sest teha veel kellegi teise elamust, siis Fred Jüssi: Ei. See pole üldse võimavõtab kivimustrite pildistamine palju likki. Ma tunnen inimest väga põhjali- aega. Siin ei ole vaja tabada hetke, kult küll, aga see põhjalikkus seisneb vaid jäädvustada nägemust. Üksipäini selles, et tuleb olla valmis igasugusteks oma rada astudes võid varemseatud üllatusteks. Tuleb olla valmis ootama- eesmärgi ahvatlustele ohverdada, aga tuteks kannapööreteks, ootamatuteks mõne linnukalju või mäetipu poole mentaalseteks muutusteks, väärtus rühkivate kaaslaste kannatlikkust ei hinnangud võivad üleöö muutuda. ole sünnis proovile panna. Sest päike Kui minult küsitakse, kas on võimalik veereb ja retkekaaslaste aeg, kord maailma muuta, siis ma vastan ikka, et kulutatud, on tõesti ainus, mida neile muidugi on – kui sa sellele küsimusele kuidagi tagasi anda ei saa.” „Vaikuse maastikud” sisaldab valikut Fred Jüssi mõtteid, esseid ja fotosid. Avaldamisele tuleb ka Fred Jüssi värske intervjuu, mille ta andis Hedi Rosmale.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Puhkepäev

Metsamees nr 120 ristsõna lahendus: VALGUSE VÕIT

Foto: JÜRI PERE

Ristsõna

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Uued töötajad

Looduskaitse tööjuht Martin Tishler

Kalakasvatuse spetsialist Ivar Tallerman

Juba eelmise aasta kevadel alustas looduskaitsetalituses looduskaitse tööjuhina tegevust Martin Tishler. Martini tööpiirkond on Saaremaa ja Hiiumaa ning tema peamised tööülesanded on seotud poollooduslike koosluste, eriti loopealsete taastamise ning muude praktiliste töödega kaitstavatel aladel. Martin on lõpetanud Eesti Maaülikoolis maastiku kaitse ja -hoolduse bakalaureuseõppe ning loodus varade kasutamise ja kaitse magistriõppe. Hetkel on tal sealsamas käimas metsakasvatuse doktori õpe, plaanitav lõputöö keskendub turberaiete ökoloogilis-majanduslikule analüüsile. Martini hobideks on võrkpall, sulgpall ning matkamine.

Põlula kalakasvatuskeskuses töö tab alates sügisest kalakasvatuse spetsialistina Ivar Tallerman. Eesti Maaülikoolis kalakasvatust õppi nud Ivar töötas Põlulas ka varem, aastatel 2011–2013. Ivar osaleb kalakasvatustöödes ning hoolitseb kalade märgistamise ja märgis tatud kalade taaspüügiteabe kogumise ning kala kasvatusinventari heakorra eest. Ta on aktiivne kaitseliitlane, kelle hobideks on lisaks militaar spordile ka jahindus, kalapüük ning rahvatants.

Sagadi metsakeskuse infospetsialist Anne Merivald Alates augustist töötab RMK Sagadi metsa keskuses info spetsialistina Anne Merivald. Anne on põline läänevirumaa lanna, kes omandas kõrghariduse maaülikoolis aianduse erialal ning õppis Lääne-Viru rakendus kõrgkoolis ärikorraldust. Anne on töötanud klienditeenindaja ja juhiabina. Tema tööalased huvid ja hobid – personalitöö, fotograa fia ja kujundamine – annavad suurepärase baasi just Sagadis töötamiseks. Anne peres kasvab kaks last.

Sagadi hotelli Sagadi muuseumi administraator varahoidja Valentina Keivabu Pille Bergström Alates jaanua rist töötab Sagadi metsa keskuses hotelli administraato rina Valentina Keivabu. Valentina senine töökogemus on seotud eelkõige klienditeeninduse ja hotellindu sega. Tema eelmiseks töökohaks oli Aqva Spa Rakveres ning töö kõrvalt õpib ta alates 2012. aas tast kaugõppes hotellimajandust. Valentina tugevuseks antud erialal on ka väga hea keelteoskus – ta valdab eesti, vene, saksa ja inglise keelt. Valentina on emaks pojale ja tütrele.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Alates sellest aastast vastu tab Sagadi metsamuuseumi kogude eest varahoidja Pille Bergström. Pille on Sagadi kanti jõudnud Tallinnast ning viimased aastad on tema kodu Sagadi ja Palmse vahel kauni Oruveski järve kaldal. Varasem kümneaastane muuseumitöö kogemus on Pillel Teatri- ja Muusikamuuseumist, hiljem on ta töötanud raamatupidaja ja personalispetsialistina. Pille hallata on metsamuuseumi ja härrastemaja säilikud – kokku umbes 25 000 fotot, dokumenti, eset jm museaali.

kutsub

V천istlusi toetavad

Järgmine Metsamees Järgmine Metsamees ilmub maikuus, siis jagame soovitusi puhkehooajaks. Lükkame ümber metsa selektsiooniga seotud müüte ning uurime, kuidas näevad välja põhilised metsakahjurid.

RMK · Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, 10149 Tallinn, Estonia tel +372 676 7500, faks +372 676 7510 rmk@rmk.ee · www.rmk.ee