Külakiri_0212

Page 11

pidada. Minu kogemused on näidanud, et kohati unustavad just MTÜ juhid oma ühingu tegeliku sihi ja põhiolemuse. Olen täheldanud, et ühendusele võetakse kergekäeliselt suuri majanduslikke riske. Kui selts on teinud piirkonda investeeringu, rajades sinna näiteks külamaja, siis on selge, et see vajab pidevat ülalpidamist ja arendamist. Tühi kott püsti ei seisa ja MTÜ kestvuse tagamiseks on tarvilik läbi mõelda, kuidas oma ressursse planeerida. Kui on näha, et teatud tegevused ongi mõistlik MTÜ kestvuse tagamiseks käivitada kasumlikult, siis ei maksaks peljata selle väljaütlemist. Ettevõtjate poole pealt on arusaadav pahameel, kui MTÜ, kes deklareerib, et tegutseb vabatahtliku tegevuse alusel ja seab ülimuslikumaks mittemateriaalsed väärtused, ütleb, et nüüd hakkame hoopis äriga tegelema, aga kuna oleme MTÜ ja meil oma raha ei ole, siis on meil õigus saada 90% toetust. Täna võimaldab meie seadusandlus olla ka MTÜ-l äriettevõtte omanik. See annab MTÜ-le sirge selja, läbipaistva tegutsemise korral saab ta olla võrdväärne partner äriturul ja võtta maha asjatud konkurentsipinged. Näitena võin tuua Pärnumaa Talupidajate Liidu, kes koondas tasulised teenused äriettevõttesse, asutades Talupidajate Nõuandekeskus OÜ.

et MTÜ tegevustes peaks alati keegi kolmas olema see, kes nõutava raha välja käib. Kui liikmeskond/kogukond ise ei soovi midagi panustada, siis on ju tegemist lausa kingitusega kolmandate isikute poolt, olgu selleks siis antud kontekstis Euroopa Liidu maksumaksja või kohalik omavalitsus. Eha: Kogukonna arengu konsulentide kohtumistel oleme mõelnud, et 90% toetust on põhjendatud siis, kui selts pakub kogukonnateenust. Kogukonnateenusega on tegemist juhul, kui teenus lähtub kogukonna vajadustest ning on suunatud kogukonna liikmetele.

Euroopa Liidu reeglite järgi tuleb ettevõtlustoetuste jagamisel kohelda kõiki taotlejaid võrdselt, sõltumata taotleja juriidilisest vormist.

Olen nõus, et toetuste abil tehtava investeeringu puhul on toetuse saajal selle kasutamiseks ka piirangud. Paraku ongi nii, et toetuse taotlemise hetkel selle peale tihti ei mõelda. Pärast investeeringu tegemist tulevad alles mõtted, et nüüd võiks tehtud investeeringu ka isemajandavalt tööle panna, aga kuna toetust on saadud 90%, siis otsese ettevõtlusega korda tehtud külamajas tegelda ei tohi. Jällegi õppimiskoht – kui ikka on näha, et piirkonnas on näiteks vajadus avaliku söögikoha või majutuskohtade järele, siis tasuks ühendusel taotledagi toetust ettevõtjaga võrdselt, saades samas vabamad käed ja kiirema võimaluse oma saavutuste üle rõõmu tunda. Minu jaoks on veel üks mõttekoht, mis puudutab toetustes nõutavat omafinantseeringut. Mulle on esitatud küsimusi, et kui me toetust taotleme, siis kes garanteerib oma raha olemasolu? Millegipärast on juurdumas arusaam,

Krista: Kogukonnateenuse mõiste on täna siiski veel väga erinevalt tõlgendatav. Kas ainult MTÜ-d on selles kontekstis teenuse pakkujatena kogukond, keda silmas peetakse, või ka kogukonnas tegutsevad FIE-d, OÜ-d jne? Tean, et ka LEADER-programmi raames toetavad tegevusrühmad ko g u ko n n a t e e n u s e pakkumist ja seda, et ettevõtjatele määratakse toetused kogukonnateenuse osutamiseks.

Silva: Arvan, et seadusandluses on vaja eristada ja/või selgitada mõisted ettevõtlus ja majandustegevus, tagamaks jätkusuutlikkust ning vajalikud kogukonnateenused. Ajalooliselt on kultuuri- ja muud seltsid oma eesmärgilisi tegevusi täitnud tihti kinnisvara haldamisest saadud tuludega, mis on ju sisuliselt ettevõtlus. Hetkel on aga küsimus eelkõige toetuse abil tehtud investeeringutes. Eha: Antud teemal võime üsna pikalt edasi arutada. Kutsume ka ühendusi oma küsimusi, mõtteid esitama Kodukandi kodulehele E-abikäe kaudu. Püüame konsulentidega teie küsimustele vastuseid anda. Ühise soovitusena saame ühendusi üles kutsuda oma majandustegevust hoolikalt läbi mõtlema ning kaaluma selle plusse ja miinuseid pikemas perspektiivis. Eelkõige peavad ühendused ise tõestama, et nende tegevus ei ole muutunud puhtalt ettevõtluseks ning ühenduse kaudu tahetakse vaid suuremaid toetusi. Jõudu selleks ja kui abi vajate, siis kõik kogukonna arengu konsulendid on teie jaoks olemas.

11


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.