Külakiri L i i k u m i s e
K o d u k a n t
A j a k i r i
Avatud külaväravate eri Avatud külaväravad – 30 avatud küla • Eesti külad 2013 Ühtetulemine • Kodukandi Koolituskeskus soovitab
Juuni 2012
Sisukord 4
Avatud külaväravad
12
Rae valla alevike ja
külavanematel on oma
esindusorganisatsioon
13 Avinurme Külavanemate
Koja lugu
14 Ühtetulemine
Talgupäeval peeti kõikjal üle Eesti 1241 talgut, osales üle 32 000 inimese. Tänu kõigile osalejatele oleme 2012. aasta Maailmakoristuse kaardil.
15
Kodukandi Koolitus-
keskus soovitab
Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor. Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.
FOTO: ENN SARV
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Aadress: Sirge 2, Tallinn 10618, Eesti Toimetus: Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Külli Vollmer Korrektuur: Lea Arme Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogud Kujundus: Sven Puusepp Trükk: Paar OÜ Tiraaž: 2500, ilmub 5 korda aastas
2
Hea eestimaalane! Kätte on jõudnud suvi, puhkuste ja reisimise aeg. Suure kevadise Teeme Ära talgupäeva raames toimusid enam kui 1200 paigas üle Eesti erinevad talgud. Ligilähedaselt samapalju on Eestimaal külasid, kus on kogukonna asju korraldamas külavanem. Aktiivne kogukonna liider ja teda toetav kogukond on eelduseks, et küla ühised töised ja pidused tegemised sünnivad sundimata ja suurema rahalise toeta. Kuidas nad seda jaksavad? “On ju maal inimestel omalgi suured majapidamised hooldada. Kuidas jõutakse veel külasündmusi korraldada ja mujal ringi käia?” Just nii küsis minult üks murelik külaelanik, kui olime temaga ühe tee hooldamise pärast kirjavahetust pidanud. Ega ma osanudki sellele küsimusele kohe vastata. Igal eestvedajal on kindlasti oma motivatsioon. Minule on väga oluline pere ja külaelanike toetus. Ühiselt otsustamine, koostöö ning igale inimesele võimetekohase tegevuse leidmine võimaldab teha asju lihtsamalt ja aegasäästvamalt. Kogemuste jagamiseks, üksteise toetamiseks ja ühistegevuse korraldamiseks luuakse külades ja valdades erinevaid ühendusi. Selliste koostöövormide uurimisega tegeleb ka selle-aastane Kodukandi külakultuuri valdkonna poolt algatatud eestkosteprojekt “Eesti külad 2013”. Lisaks kogukondade kaardistamisele tahame veelgi aktiivsemalt jagada toimivaid kogukonna ühistegevuse mudeleid kõigiga, kus veel aktiivset ühistegevust pole käivitunud. Kindlasti aitab kogukonna kasvamisele kaasa õppimine. Selleks on lisaks toetavale võrgustikule oma abi pakkumas Kodukandi Koolituskeskus. Seekordsest Külakirjast saad lugeda Avatud külaväravate projektist, mille raames avab 30 küla üle Eesti kahel südasuvisel laupäeval kõigile huvilistele oma sümboolsed väravad, et jagada ühise tegemise rõõmu ja kogemust. Need 30 küla on liitunud ametlikult projektiga, kuid usun, et Eestimaal on oluliselt rohkem kogukondi, kes on valmis ja tahavad oma külaväravaid avada. Olgem aktiivsed neist väravaist sisse piiluma ja uurima, kuidas meie küla elab. Kas
oleme valmis kõigile huvilistele oma kodukohta tutvustama ja teenuseid pakkuma? Mõnusat sooja suve ja ergutavat puhkust Eestimaa ilusates paikades, et tulla siis juba energiast pakatavana sügisel kokku ja tähistada Eestimaa südames Külaliikumise Kodukant 15. aastapäeva! Margus Vain Liikumine Kodukant juhatuse liige Kodukant Harjumaa juhatuse esimees Rae valla alevike ja külavanemate seltsi juhatuse liige Patika külavanem
3
Avatud külaväravad – 30 avatud küla
Külli Vollmer
Avatud külaväravate projektijuht
Eestis on 2012. a seisuga 4437 küla, 185 alevikku, 14 vallasisest linna ja 12 alevit. Kuidas elavad Eestimaa külad, mis on nii erinevad oma asukoha, elanike arvu ja vanuse poolest? Mis paneb inimesi koos tegutsema, mis tekitab meie küla tunde? Eesti Külaliikumine Kodukant pakub sel suvel kõigile võimalust kiigata sisse avatud külaväravatest. 30 küla üle Eesti on valmis külalisi vastu võtma. Tutvustame seekordses Külakirjas neid, kes on ootel 21. ja 28. juulil. Igas maakonnas on Avatud külaväravate projektis osalemas kaks tegusamat küla. Tegevusi pakutakse päeva jook-
Kassari saare külad Käina vald, Hiiumaa, elanikke 335
sul kogu perele! Küladest saad lähemalt lugeda www.külad.ee või Facebooki Avatud külaväravad lehelt. Igal külal on oma programm vastavalt võimalustele ja sealsete inimeste oskustele. Mitmes külas on päev ühitatud oma traditsioonilise suvesündmusega. Tule külale külla! Küla saad toetada oksjonil osalemisega, külakosti viimisega või annetustega. Kuidas on sulle ja külale parim toetamise viis, loe meie kodulehelt. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium
Kuksema küla
Järva-Jaani vald, Järvamaa, elanikke 89
Kassari on suuruselt viies saar Eestis ja seda eraldab Hiiumaast Käina laht. Saared on ühendatud tammidega, millele on ehitatud maantee, sageli ei märgatagi ülesõitu ühelt saarelt teisele. Saarel on neli küla: Esiküla, Taguküla, Kassari ja Orjaku. Sääretirp on see koht, kust Leiger Saaremaale silda hakkas ehitama. Tirbi kõige kõrgemas kohas on vaatlustorn, selle otsast on näha kogu ümbrus ning silmapiiril ka Saare- ja Muhumaa. Orjaku 1,5 km pikkune loodusrada lõpeb linnuvaatlustorniga, roorada viib aga otse Käina lahte Tõllu kivi juurde. Avatud külaväravate päeval on saarel Hiiu Folgi päevad, külaliste ootel on terve meie saar.
Küla südameks on vana mõisapark, kus asus parun Schillingile kuuluv mõisakompleks. Mõisa elumaja hävitati Järva-Jaani kolhoosi poolt 90-ndatel ning praeguseks on näha vaid mõningaid mõisale kuulunud abihooneid. Säilinud on eraomandis olev Kuksema viinaköök, korrastatud on kabel ja hooldatud kabeliümbruse plats. Mõisast kabelini kulges puude allee. Avatud külaväravate päeval on Kuksema mõisapargis Järvamaa külade päev, mis seekord saanud inspiratsiooni Eesti filmi 100-ndast aastapäevast. Kõik tegevused on seotud filmiga. Tule filmiklassikast osa saama!
Kontakt: Anna Lipp, 5563 1632, anna.lipp@mail.ee
Kontakt: Priit Seire, 503 2024, priidu33@hot.ee
4
Käesla küla
Kärla vald, Saaremaa, elanikke 41 Saaremaa Aasta küla 2009
Soometsa küla
Häädemeeste vald, Pärnumaa, elanikke 115 Pärnumaa Aasta küla 2007
Käesla (saksa k Kaesel) Rüütlimõisa ajastu (1459– 1918) kuulsamad mõisaomanikud on olnud parun von T. W. Dellingshausen, Üxküll ja G. V. Schmidt. 1920. a paigutati mõisahoonesse kool, mis tegutses 1963nda aastani. Hiljem hoone lagunes, territoorium võsastus ja varemed lükati kokku. Kui moodustati MTÜ Käesla Arenguselts, hakati küla üldilmet korrastama. Nüüd tunneme kõik seda kohta Käesla külaväljakuna. Külaväljakule on ehitatud kõlakoda, püstkoda, puukuur, tualetid, korrastatud on mõisaaegne kelder ja salvkaev. Teeme Ära talgupäeval valmisid uhked väravad – tule kae, millised! Meil on palju muudki, tule avastama!
Soometsa küla asub vanas merepõhjas, mistõttu ümbritsevad meid lääne poolt Tolkuse ja ida poolt Soometsa raba. Meie küla on tüüpiline hajaküla, kus talud asetsevad teineteisest päris kaugel. Esmapilgul 7 km pikkusest külast läbisõitjale tundub, et siin ei elagi kedagi, sest tee peal sõitjale majad kätte ei paista. Ometi on meil tänasel päeval omad talupidajad, kellel on nii piimalehmad kui lihalambad, omad hobused, kitsed ja küülikud. Külas tegutseb MTÜ Soometsa Külaselts, kelle algatusel ehitasime omale külakeskuse. Selleks et kõike huvitavat oma silmaga näha, oma kõrvaga kuulda ja oma käega katsuda, tulge meile lihtsalt külla.
Kontakt: Maive Õispuu, 5343 0631, maive.oispuu001@gmail.com
Kontakt: Krista Habakukk, 5553 3990 krista@narnia.ee
Piirsalu küla
Risti vald, Läänemaa, elanikke 201 Läänemaa Aasta küla 2007 Piirsalu sai alguse pärisorjusest pagenud talupoegadest, kelle hütid kerkisid soosaartele ning metsaseljandikele, kuhu viisid salarajad läbi soo. Vanades kroonikates esineb nimekuju Piersall – piiriala. Piirsalu küla on esmamainitud aastal 1518. Täna asub Piirsalu külas kirik, kogudusemaja, rahvamaja, külade mälestuskividega park, 2 kalmistut, endine Piirsalu raketibaas, Liiva talumuuseum, Piirsalu mõisa varemed. Piirsalu Küla Selts pakub tegevusi näiteringile, kirjandus-, rahvatantsu- ja kokandusklubile. Piirsalu küla ümbritseb rikkalik loodus, mille pärast tasub siin elada ja meile külla tulla! Avatud külaväravate päeval loodame kohtuda paljude siitkandist tuule tiiba saanud laste ja nende peredega. Lasteaial on samal päeval kokkutulek Piirsalu pargis. Avasta oma juured! Kontakt: Lea Lai, 5691 7271, lea@kklm.ee
Metsanurme küla Saku vald, Harjumaa, 466 elanikku Harjumaa Aasta küla 2011
Ajalooliselt paikneb küla endistel Üksnurme mõisa maadel, sellest ajast pärinevad ka üksikud põlistalud. Metsanurmes on täna esindatud kõik majatüübid, välja arvatud korruselamud, töödes-tegemistes on esindatud kõik põlvkonnad. Vanast rehehoonest on taastatud külakeskus suure kaminasaali, muuseumitoa, ehtsa reheahju ja seminariruumiga. Õuealal on eksponeeritud vanad põllutööriistad, külakiik, laste mänguväljak, vihmasabina või lõõskava päikese eest varju andev välilava. Külakeskusest algab ja siin lõpeb 8,5 km loodus- ja ajalooline matkarada, mis peidab endas toredaid paiku ja põnevaid lugusid. Kõike seda saate näha, kui meile külla tulete. Üht-teist jätame tulijale kohapeal avastamiseks... Kontakt: Anneli Kana, 5306 5503, metsanurme@gmail.com
5
Miila küla
Rägavere vald, Lääne-Virumaa, elanikke 45
Pilistvere küla
Kõo vald, Viljandimaa, elanikke 130 Viljandimaa Aasta küla 2011
Miila küla sai 771. aastaseks. Küla nimi tuleneb sõnast miilimine/miilamine ehk männi- ja kuusepakkude põletamine puusöe saamiseks, mida kasutasid sepikojad. Küla keskel olnud mahajäetud talukohast tegime külarahvaga kauni kooskäimiskoha. Vana maja vundamendile ehitasime katusealuse, maakivist kõrvalhoone (endine hobusetall) on rekonstrueeritud seltsimajaks. Kütteks vajamineva energia saame kahelt 5 kW tuulegeneraatorilt. Miila külal on motokrossirada, seltsimaja juures ka tiik ja mänguväljak. Külaväravate päeval saavad huvilised tutvuda põllutöömasinatega, osaleda vaibakudumise, puutöö, sepatöö või saunaviha valmistamise töötoas, osta või vahetada laadakaupa, sõita ATV-ga. Tegevusi jätkub kogu perele terveks päevaks.
Pilistvere on vabariigis tuntud oma Kivikangru poolest. Seda tullakse vaatama ning oma murekivi tooma. Küla kuulub Viljandimaa väärtuslike maastike kõrgemasse klassi, sest siin on hästi säilinud 20. saj alguse külailme. Suvel muutub küla aktiivseks “kuurordiks”: toimuvad mitmed rahvusvahelised noortelaagrid, avatud on noorte suvekohvik “Ingel”, rannaalal on puhkajaid ja järvel kanuutajaid. Külaväravate programmis toimetame nii nooruslikus kui traditsioonilises rütmis: suveköögis toimuvad moositalgud ja tarnapunumise koolitus, järverannas viiakse läbi rannavolleturniir. Päeva jooksul tehakse giidituur külas ning õhtu tõmbab kokku beach-party. Külastajad saavad kaasa osta Pilistvere meeneid, et talvel meenutada üht ilusat suvepäeva Kesk-Eestis.
Kontakt: Raigo Rebane, 529 3945 raigorebane@hotmail.com
Kontakt: Hermann Kalmus, 553 2789 hermann.kalmus@eelk.ee
Ohekatku külade piirkond
Kehtna vald, Raplamaa, elanikke kokku 172 Raplamaa Aasta küla 2011
Lääniste küla
Võnnu vald, Tartumaa, elanikke 202
Ohekatku mõis on küll ammuilma lagunenud, aga park on aja jooksul kujunenud meie piirkonna keskuseks. Ühiselt tegutsevad siin kuus Ohekatku mõisapargiga piirnevat küla: Ohekatku, Kehtna-Nurme, Rõue, Nadalama, Hiie ja Koogimäe. Võsasse kasvanud pargist on saanud heakorrastatud plats põlispuude all. Mõisa vundament on osaliselt üles laotud ja sinna on rajatud varikatus suvisteks koosviibimisteks. Oskame koos tööd teha, aga oskame ka pidutseda. Ja rahvast on alati palju. On kooskäimise ja koostegemise tahet! See ongi meie küla! Meile külla tulles saate osa mõisastiilis korraldatud päevast.
Lääniste oli inimeste kodupaigaks juba muinasajal. Sellest annavad tunnistust muistsed matmiskohad ja Ahja jõe kaldal asuv Lääniste linnamägi. Ahja jõgi oli selle piirkonna ühendusteeks muu maailmaga. Jõe alamjooksul on Ahja aastaringselt laevatatav. Meil on mitmekesine ja külluslik loodus ning Lääniste on jätkuvalt meeldiv kodupaik. Siia asuvad taas elama noored pered, et pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda. Lääniste inimesed armastavad oma küla ja tundub, et küla armastab neid. Lääniste, see on heade inimeste kant. Meile külla tulles võid selles ise veenduda.
Kontakt: Mary Hermann, 5346 0899 moisapark@gmail.com
Kontakt: Kertu Rünkorg, 5391 9440, kertu.runkorg@ut.ee
6
Oonurme küla
Tudulinna vald, Ida-Virumaa,elanikke 74 Ida-Virumaa Aasta küla 2011 Küla on esmakordselt mainitud 1501. a Hogenurme nime all. Oonurme paistab silma laululembuse ja aktiivse eluhoiaku poolest. Esimene külapäev korraldati juba 1988. a. Külaseltsi eestvedamisel on endine koolimaja ehitatud ümber külamajaks. Seal asuvad raamatukogu, kohalikku loodust tutvustav loodustuba, hubased ruumid kontsertide, pidude, seminaride jm koosviibimiste korraldamiseks. Külaplats laululava ja lõkkekohaga sobib suuremate vabaõhuürituste, laagrite ja kokkutulekute korraldamiseks, samuti telkimiseks. Meil saad nautida metsade rahu ja vaikust. Kontakt: Mare Rennel, 5347 5705 mare.rennel@gmail.com
Voose küla
Anija vald, Harjumaa, elanikke 74
Lindi külade piirkond Audru vald, Pärnumaa, elanikke 309
Lindi piirkonnana tuntakse ajalooliselt väljakujunenud ala, mis hõlmab kuut küla: Kõima, Saulepa, Kabriste, Lindi, Marksa ja Liu. Rannaäärsed on traditsioonilised kalurikülad. MTÜ Lindi külaseltsi eestvedamisel on korrastatud Lindi jaanituleplats, ehitatud kõlakoda, külakiik, tantsuplats ja valgustatud parkla. Käesoleval aastal peetakse kooli kokkutulekut ja vana koolimaja 85. sünnipäevapidu koos Avatud külaväravate päevaga. Pakume tegevusi kogu perele ning uudistamist jätkub ka neile, kes meie koolis pole käinud. Kontakt: Marge Massa, Anneli Aasmaa, 5452 6833, 5698 6242, massamarge@gmail.com, lindirahvamaja@gmail.com
Rahinge küla
Tähtvere vald, Tartumaa, elanikke 352 Tartumaa Aasta küla 2011
Voose küla on kaunis oma mägise maastiku ja liigirikka taimestiku poolest. Huvilised saavad tellida põneva külastuse Kakerdaja raba müstilistele radadele, ujuda laukajärves ja maitsta tervislikku samblateed raba servas. Vooset läbival Jägala jõel pakutakse kanuusõitu, loomadest huvitatud saavad ratsutada ja vaadata, kuidas karjakoer Laika karjatööd teeb. Külas tegutseb unikaalne Jalgrattamuuseum, mille kõiki eksponaate saab kasutada. Kellel huvi käsitöö vastu, peaks sammud seadma rahvamajja, kus on võimalik kangastelgedel harjutada vaibakudumist, õppida siidile maalimist, meisterdada vitstest punutisi või voolida savist meeneid. Külaväravate päeval on avastamisrõõmu kõigil. Tutvu meie kavaga kodulehel, sest kõike pole võimalik siia kirja panna.
Oma asukoha tõttu on Rahinge linnalähiküla. Küla keskel on 7 kahekordset kortermaja, mida ümbritseb hajaküla. Aktiivselt arendavad ja ilmestavad külaelu Rahinge külaselts ja Spordiklubi AK Rahinge. Külaseltsi eestvedamisel on endisest katlamajast renoveeritud ühiskasutuseks Rahinge Külakatel. Spordiklubi AK Rahinge on rajanud kohaliku paisjärve äärde Rahinge ekstreempargi, mis koondab endas lumelaua ja suusa vettehüppeid, rannajalgpalli ja -võrkpalli platsi ning O’Neill Rahinge kaabliparki. Avatud külaväravate päeval toimub Rahingel Tartumaa külade päev ning tähistatakse küla 430-ndat aastapäeva. Olete oodatud neist sündmustest osa saama. Juba varem saab osaleda fotokonkursil Küla väravad! Jälgi reklaami!
Kontakt: Tanel Talve, 512 3392, tanel.talve@wmg.ee
Kontakt: Külli Pann, 5646 2692, kustma@gmail.com
7
Tsolgo küla
Lasva vald, Võrumaa, elanikke 74 Võrumaa Aasta küla 2011
Tuhalaane küla
Karksi vald, Viljandimaa, elanikke 124 Viljandimaa Aasta küla 2009
Vanasti oli Tsolgo koht, kus teed olid alati vesised. Hobune astus mööda mudast teed ikka tsolga, tsolga. Sellest olevat tulnud küla nimi Tsolgo. Piirkonna omapäraks on suur järvede rohkus. Kauneim järv on Paidra, sügavaim aga keset küla paiknev 6 ha suurune Tsolgo Mustjärv, olles sügavuselt Eesti neljas järv. Lisaks järvedele käänleb Tsolgo piirkonna maadel Eesti pikimaid jõgesid Võhandu. Tsolgo küla võib järvede rohkuse poolest lugeda järverikkamaiks külaks Eestis. MTÜ Tsolgo Arendusühing koondab piirkonna aktiivseid elanikke. Tsolgos on rahvamaja, vanas koolimajas tegutseb külamaja ja raamatukogu. Koos käib lauluansambel Toomõpuukõ ja ansambel Omad poisid. Külaväravate päeval saate proovida tünnisõitu, ujuda ja nautida ilusat Eestimaa suve meie külas.
Tuhalaane eraldus Karksist XVIII sajandi esimesel poolel. Tuhalaane oli riigimõis, kuhu kuulusid ka Anikatsi ja Jõksi karjamõis.Tänases külas tegutseb aktiivselt MTÜ Tuhalaane. On korrastatud küla üldilme ning ehitatud laste mänguväljak, külamajja on muretsetud infotehnoloogiavahendid ning käsitööringile savipõletusahi. Kadunud on mahajäetud hoonete varemed, korrastatud lõkkeplats, spordiväljak ja ujumiskoht. Külamajas asub raamatukogu ja internetipunkt. Ruume saab rentida pereüritusteks. Valminud on Suvekursuste Keskus, mis asub Loisu järve kaldal. Keskust on võimalik kasutada sünnipäevade, kokkutulekute, laagrite ja õppepäevade paigana. Külaväravate päeval saate osa Tuhalaane endiste ja praeguste muusikute kontserdist.
Kontakt: Anneli Viitkin, 502 6632, anneli@lasva.ee
Kontakt: Enn Sarv, 514 8840 ennsarv50@gmail.com
Venevere piirkonna külad
Laekvere vald, Lääne-Virumaa, elanikke 205 Lääne-Virumaa Aasta küla 2007 Venevere Haridus- ja Kultuuriselts loodi 2003. a ja täna viiakse ellu juba teist pikaajalist arengukava. Seltsi tegevustesse on kaasatud ka naaberkülad Kaasiksaare, Arukse, Ilistvere ja Luusika. Külamajas (endine koolimaja) on remonditud saal, köök, II korrus, kõik klassiruumid ja koridorid. Seltsimajja on rajatud uus jõusaal, saun, helikindel muusikatuba. Ehitatud on puukuur ja laululava, taastatud veskitiigid ja sinna äärde rajatud telkimisala. Seltsimajas on võimalik korraldada sünnipäevi, pidusid, koolitusi, seminare. Saab ööbida, kasutada on köök ja saun. Kokkuleppel valmistame peolaua. Soovi korral Veneveret tutvustav ekskursioon. Võimalik jalutada matkarajal, sõita kanuuga Avijõel, tellida etendus meie näiteringilt. Tulge külaväravate päevale uudistama! Kontakt: Eerik Lumiste, 511 3595 eerik.lumiste@mail.ee
8
Viitina küla
Rõuge vald, Võrumaa, elanikke 166 Liikumine Kodukant Aasta küla 2009 Viitina küla on kahe pisikese järve ümbrusesse jaotunud ning vana mõisahoone taga asuvalt suplusrannalt avaneb vaade Meegomäele. 1542. a andis Tartu piiskop Johann Viitina mõisa Jürgen Holdschnerile, mille tema poeg Cremon Bertram müüs Otto von Vietinghoffile. Arvatavasti on siit pärit ka kohanimi Viitina. Vietinghoffide tütre kaasavarana läks mõis von Kruedenerile (Krüdenerile). Aasta Viitinas algab talvise autokrossiga, Järvesaarel on suviti palju sündmusi, populaarsemad neist Rõuge valla laulu- ja tantsupidu ning jaanituli. “Viitina Kuurits” rõõmustab juba 15 aastat kalapüügihuvilisi kõikjalt Eestist. Seekord saavad sellest osa kõik, kes Avatud külaväravate päeval Viitinale satuvad. Kontakt: Martin Kirk, 521 5062 martin.kirk.projekt@gmail.com, Alari Kirk, 5381 5915, alari@viitina.ee
Voki piirkonna külad Vastseliina, Võrumaa, elanikke 120
Maaritsa küla
Valgjärve vald, Põlvamaa, elanikke 164 Põlvamaa Aasta küla 2011
Voki küla piirkond koosneb kolmest külast: Voki, Paloveere ja Holsta. Traditsiooniliseks on saanud ühised rahvakalendriürituste tähistamised ning õppereisid teistesse maakondadesse. Koostöös Võrumaa Talupidajate Liiduga toimus meil Võrumaa põllumeeste päev – Voki küla rahva esimene kogemus maakondliku ürituse korraldamisel. Avatud külaväravate päeval tahame tutvustada ka teiste Vastseliina valla külade ettevõtmisi, külla on lubanud tulla ka sõbrad naabervaldadest. Tulge teiegi külla!
Meie külaplats asub kohe bussijaama taga. Sponsorite abiga oleme külaplatsile ehitanud tantsupõranda ja katusealused esinejatele ning pikniku pidajatele. Lastele valmis mänguväljak. Väikesest veesilmast on saanud armastatud ujumiskoht, seal on purded, kust hea vette sulpsata. Kultuurimaja ruume kasutatakse ka külakeskusena. Seal saab kangastelgedel kududa, tegutsevad spordiringid. Avatud külaväravate päeval toimub meie külaplatsil Maaritsa piirkonna kümnes külade päev. Olete oodatud sellest sündmusest osa saama!
Kontakt: Eva Vodi, 528 6734, eva.vodi@gmail.com
Kontakt: Astra Kittus, 5554 4592, asti12@hot.ee
Kamari alevik ja küla
Kõpu poolsaare külad
Kamaris tegutsevad puiduettevõtted, talunikud, põllumajandusühistu, lasteaed ja Esku-Kamari kooli klass. Hariduse andmist praeguses seltsimajas tähistab skulptuur “Meie kiisul kriimud silmad”. Külaelu eesvedajaks on Kamari Haridusselts, kes osutab kogukonnateenuseid: pesu pesemine ja kuivatamine, vaipade kudumine, paljundamine, skaneerimine, teabetuba. Selts on rajanud ja hooldab tenniseväljakut, tervise- ja suusaradasid, liuvälja, küla haljasalasid, seltsimaja, laste mänguväljakut. Tegutseb aktiivne noorte kotkaste ja kodutütarde rühm. Külaväravate päeval saab osaleda matkamängus, sõita vesijalgrattaga, hüpata batuudil. Kamari Karaoke rändkarikas antakse välja juba teist aastat. Tegemist ja vaatamist jätkub kogu perele!
Kõige enne, umbes 10 000 aastat tagasi tõusis merest Kõpu poolsaar ehk Kõpu mäed. Alles sadu aastaid hiljem pistis nina vee alt välja see paik, kuhu Kärdla tekkis. Kõpu poolsaarel elab kaks hiidlaste seltsi: sakastest tõrva ajanud tõrvakõplased ja merehätta sattunud laevade “päästjad” ehk vandiraiujad. Siin asub Euroopa vanuselt teine toimiv tuletorn – Kõpu majakas (1531). Avatud külaväravate päeval toimub poolsaarel asuvas Suureranna külas juba üheteistkümnes Kõpu poolsaare külade päev, mis tavakohaselt külast külla rändab. Peoks saabub saarele palju kodukohast lahkunud inimesi. Seekord avavad Kõpu külad oma väravad Suurerannas, et tutvustada oma tegemisi kõigile, kel huvi.
Põltsamaa vald, Jõgevamaa, elanikke 387 Liikumine Kodukant Aasta küla 2005
Kontakt: Liia Lust, 523 5115, liia@kamari.ee
Kõrgessaare vald, Hiiumaa, elanikke 200 Hiiumaa Aasta küla 2011
Kontakt: Svetlana Reinmets, 5650 2573 svetlanareinmets@gmail.com
9
Metsküla küla
Leisi vald, Saaremaa, elanikke 124 Saaremaa Aasta küla 2011
Sadala piirkonna külad Torma vald, Jõgevamaa, elanikke 317
Kirjasõnas on Metsküla (Metzküll) esimest korda mainitud 1645. a. Muinsuskaitse mälestisena on külas 1914. aastal ehitatud puukirik – Metsküla Õigeusu Issanda Templisseviimise kirik. Meite mere Tuhkana randa peetakse looduslike olude tõttu üheks kenamaks ja puhtamaks Saaremaal. Tuhkana järve ümber on kujundatud väike terviserada. Metsküla endises koolimajas on laste päevahoid ja raamatukogu. Saab mängida lauatennist ja koroonat. Korraldatakse talviseid spordipäevi, hooldatakse 10 km suusarada. Sügisel on ümber Tuhkana järve jooks, suvel pentangiturniir ja Metsküla triatlon. Külaplatsil on kõlakoda tantsuplatsiga, korv- ja võrkpalliplatsid ning mänguväljak. 28. juulil toimub Metskülas Leisi valla külade päev. Mida külad üheskoos teevad, milles omavahel mõõtu võtavad, kuidas vald külasid toetab, seda kõike saate oma silmaga kaeda Avatud külaväravate päeval.
Sadala Külade Selts hõlmab Sadala alevikku ja selle ümbruse külasid: Leedi, Reastvere, Tähkvere, Tuimõisa, Ookatku ja Kodismaa. Sadala mängu-lauluseltsi esimene seltsimaja ehitati 1909. aastal, see hävines hiljem tulekahjus. 1931. a valmis praegune rahvamaja, kus külaselts ka täna tegutseb. Sadala Rahvamajas on korda tehtud 150 inimest mahutav suur saal, väike saal, õppeklass ja fuajee. Renoveerimistööd lõpetati II korrusel ja lavaalustes ringiruumides, paigaldamisel on lavakardinad, heli- ja valgustehnika. Meil on põhimõte: ühine tegevus seob, meelepärane tegevus tõmbab, antud ülesanne kohustab ja kõik see kokku tekitab meie-tunde. Seltsis peetakse oluliseks iga inimese arvamust. Külaväravate päeval toimuvad õpitoad, arutelu-mõttering-Ideeturg külaelust, esinevad tantsu- ja laulukollektiivid, simmanil mängib ansambel Untsakad.
Kontakt: Tiina Olesk, 506 6803, tiina@parmeron.ee
Kontakt: Pille Tutt, 521 1967, pille@jogevamv.ee
Kõrtsialuse küla
Aseri vald, Ida-Virumaa, elanikke 38 Küla on välja kasvanud vanast muinaskülast Rannust (Randu) põlise muinastee (nüüd Tallinn-Narva mnt) ääres. Kõrtsialuse küla Seltsi tegevusest võtavad osa ka Kõrkküla ja osa Rannu küla elanikest. Oleme avatud kogu valla 8 küla ja Aseri aleviku inimestele. Kõrtsialuse külastuskeskuses asuvad endine Rannu koolihoone, külamaja, külalistemaja, valla ajalootuba, Veeru puhkemaja, püramiid ja Jäägri Grill. Külastuskeskuse parklasse ehitatakse elektriautode laadimispunkt. Oma energiat saate laadida püramiidis. Külalistemaja pakub ruume nii nõupidamiseks kui majutuseks. Jäägri Grill pakub toitlustust, sh ulukilihast toite. Võimalik osta ulukite nahku. Külaväravate päeval on avatud kogu külastuskeskus, tegutsevad savi, näputöö, kohaliku toidu, luisu valmistamise ja niitmise õpikojad. Kohtumiseni! Kontakt: Ott Penek, 5340 3296, ottpenek@hot.ee
10
Palupera külade piirkond Palupera vald, Valgamaa, elanikke 276 Valgamaa Aasta küla 2011
Küla tekkis ajalooliselt ümber Palupera mõisa. Esmakordselt on mõisa mainitud 1582. aastal Paliuper nime all. Esimese Eesti Wabariigi ajal oli Paluperas väga mitmekülgne seltsitegevus, aktiivselt tegutses Palupera Pritsu Vabatahtlik Tuletõrje Selts. Seltsi hoone on renoveeritud MTÜ P-Rühma poolt külamajaks, mis on avatud külalistele ka Avatud külaväravate ajal. Külaelanike abiga valmis staadion, valgustatud kergliiklustee, teeäärne puhkekoht külamaja juures. Külaelanikud osalevad iga aasta aktiivselt ka Tartu maratoni Palu ja Hellenurme teeninduspunktide töös. Avatud külaväravate raames saavad külastajad näha kohalike käsitöömeistrite tööd, maitsta kohalikku toitu, mängida rahvalikke mänge ja tantsida õhtusel simmanil. Kontakt: Evelyn Uuemaa, 522 7830 evelyn.uuemaa@ut.ee
Prandi küla
Koigi vald, Järvamaa, elanikke 47 Liikumine Kodukant Aasta küla 2011
Rälby küla
Vormsi vald, Läänemaa, elanikke 30 Läänemaa Aasta küla 2011
Küla asub looduslikult kaunis kohas, Prandi looduskaitsealal ja Prandi allikate ääres. Tänane külakeskuse koht on olnud ajalooliselt külainimeste meelispaigaks ja noorte kohtumiskohaks. Oleme sinna ehitanud lava koos tantsupõrandaga, pingid 250 inimesele, paadisilla, parve, parkla, lõkkeplatsi, grillhoone, külaplatsile on toodud elekter. Paigaldatud on kaks lipumasti. Rajatud on 1,7 km pikkune loodusrada. Valminud on kahekorruseline külamaja. Külal on oma laul, logo, müüdid, maskott „Hall memmekene“. Olete kõik oodatud Avatud külaväravate üritusele, kus päev on täis põnevaid tegutsemisi nii maal, vees kui õhus.
Rälby, mida peeti kunagi Vormsi üheks uhkemaks, on üks neljateistkümnest saarel säilinud külast Majapidamisi on külas üle 20, suvel elanike arv mitmekordistub. 1999. a pandi Rälby külas üles Vormsile tüüpiline tuuleveski. Suvel on veski külalistele avatud ja seal on kohaliku käsitöö näitusmüük. Taastatud on küla keskel olnud hädakell ja paigaldatud taludele nimesildid. Ehitati külamaja, valmimas on saun ja majandushoone. Tulles meile avatud külaväravate päevale, ärge kiirustage lahkumisega. Järgmisel päeval on saarel traditsiooniline Olavi päev.
Kontakt: Õnne Põllumets, 5625 0100 onnepollumets@hot.ee
Kontakt: Eha Salus, 5393 6359 ehasalus@gmail.com
Sulu–Velise piirkonna külad
Ruusa piirkonna külad
Räpina vald, Põlvamaa, elanikke kokku 357
Märjamaa vald, Raplamaa, elanikke 42 Raplamaa Aasta küla 2009
Ruusa, Võuküla, Võiardi, Pindi ja Pääsna külad moodustavad Räpina vallas ühtse piirkonna. Ruusas on aastasadu olnud mõis, naaberkülad on olnud iidsed asulakohad. Pääsna küla on esmakordselt nimetatud 1558. a. Siit on pärit ka esimene liiklusinspektor Eestis. Pindi külas avati Seltsiait, Võiardis käivad tööd endise karjamõisa peahoone taastamiseks. Võuküla asub maalilise Võhandu, Voo ehk Võu jõe ürgoru veergudel. Ruusa ja selle lähiümbruse elust annavad ülevaate kodulookogumikud “Ruusa küla lood”. Avatud külaväravate päeval liigume pärast mõttetalguid, filmi vaatamist ja õpitubasid teatejooksuga Pindi külasse, kus jätkame spordivõistluste, meelelahutusja kultuuriprogrammiga. Simmanil mängib Leevaku küla bänd.
Sulu küla on esimest korda mainitud 1390. aastal. Mõisate ajastul asus Sulul Haimre mõisa karjamõis, millest on säilinud karjalauda hoone, renoveeritud on mõisavalitseja maja ja rehehoone. Alles on Töngi tellisetehase põletusahju varemed. Velisel näeme Eesti Apostliku Õigeusu Velise Ristija Johannese kirikut, preestrimaja, kihelkonnakoolimaja. Paari kilomeetri kaugusel on Sillaotsa Talumuuseum. Kaunis loodus pole jätnud siia ühtegi mahajäetud paika. Küla üldilme on uute ehitiste tõttu oluliselt muutunud. Sulus ehitati karjamõisa rehehoonest külakeskus, lisaks veel saun ja ANAGAMA-tüüpi keraamikapõletusahi. Kevadest sügiseni toimuvad keraamikakoolitused ja -põletamised, milleks sobib edukalt ka kohalik savi. Külas tegutseb oma muusikakollektiiv. Velise Seltsimajas korraldab MTÜ Iida Kursused käsitööteemalisi suvekoole. Kohtume külaväravate päeval!
Kontakt: Marge Trumsi, 517 6288 marge.trumsi@mail.ee
Kontakt: Aile Pajula (Sulu), Eva-Liisa Kriis (Velise), 5342 4236, aile@velise.ee, eva@iidadesign.eu
11
Projekti Eesti külad 2013 raames avame rubriigi, kus tutvustame külade ja valla koostöö kogemusi ja nende edulugusid. Veebruarikuu Külakirjast saite lugeda Võrumaal tegutseva MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse tegemistest. Seekord on juttu Harjumaal Rae vallas ja Ida-Virumaal Avinurme vallas tegutsevatest ühendustest. Rohkem infot leiate www.kodukant.ee
Rae valla alevike ja külavanematel on oma esindusorganisatsioon
Ardi Mitt
Aruvalla külavanem Rae valla alevike ja külavanemate seltsi juhatuse liige
Tallinna naabruses asuvas Rae vallas on 26 küla ning 5 alevikku. 15 aastat tagasi valiti esimesed külavanemad ning alustati külaliikumise arendamist vallas. Tänasel päeval on Rae valla küla- ja alevikuvanemad koondunud MTÜ Rae valla alevike ja külavanemate seltsi (RVAKS). Seltsi eesmärkideks on külade ja alevike majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise jätkusuutliku arengu toetamine; elanike huvide ja vajaduste kaitsmine; oma liikmete esindamine, koolitamine, nõustamine ja informeerituse tagamine ning osalemine külaliikumist toetavates projektides. Oluline on huvi tekitamine kogukondliku tegevuse vastu ja selle huvi hoidmine kõigis Rae vallas asuvates külades ja alevikes. Et tunnustada ja teha märgatavaks eestvedajaid, antakse igale valitud külavanemale auraha, mida saab kanda külas ja vallas toimuvatel pidulikel sündmustel. Vanemat ei ole täna valitud vaid ühel alevikul! Rae valla põhimääruses on eraldi külavanema statuuti (külavanema valimise kord, õigused ja kohustused, volituse lõppemine) puudutav peatükk. Vald on leidnud iga-aastaselt võimalused oma eelarvest eraldada RVAKS-ile raha külaliikumise hoidmiseks ja arendamiseks. Toetussummade jagamiseks on seltsi poolt määratletud kindlad kuluartiklid ja rahastamise kord. Külavanema ameti väärtustamiseks kompenseeritakse vanema igakuised telefoni- ja arvutiside kulud. Külades toimuvate sündmuste rahastamiseks on välja töötatud pearahasüsteem külasse/alevikku registreeritud elanike arvu alusel. Seltsi poolt kureeritakse abiprogrammide rahastamise omaosaluse tasumist. Iga kuu korraldab selts külavanemate infotunni, kus volikogu esimees annab ülevaate volikogu istungite teemadest. Kui mõni teema on seotud vallaelu puudutava uue korra kehtestamisega,
12
arutatakse see infotunnil külavanematega läbi ning vajadusel edastatakse õigusakti projektile täiendused ja parandused. Koosolekul on alati “külavanema minut“, kus vanem annab ülevaade toimunud ja toimuvatest sündmustest ning murekohtadest. Infotundidesse kutsutakse rääkima oma tegevustest külaelu puudutavate valdkondade (rahastusprojektid, naabrivalve, heakord, suuremad ehitusobejektid) esindajaid. Külaelu kui ühe parima elustiili propageerimiseks korraldatakse igal suvel Rae valla külade päev. Sellel aastal toimub juba IX küladepäev – 28. juulil Vaidas. Olete kõik oodatud! Rae valla alevike ja külavanemate seltsi on kujundanud meie liikmed – külavanemad, kes on ära teeninud suure tunnustuse, kes on suutnud ja tahtnud oma isikliku elu kõrvalt toetada ka teisi kogukonna liikmeid. Ülevaate nende ja seltsi tegevuste kohta leiate Rae valla kodulehelt www.rae.ee külaliikumise rubriigist ning seltsi kodulehelt www.raekoda.ee Küla- ja alevikuvanemad kannavad väga olulist rolli oma piirkonna kogukonnatöös ja kogukondade kujundamisel – aga ka valla näo kujundamisel. Rae valla tegemised ei ole koondunud keskusesse, vaid toimuvad igas alevikus ja külas. On välja kujunenud hulk traditsioone ning vanemate eestvedamisel tuleb neid aina juurde. Valla küla- ja alevikuvanemate selts on hakanud enda ümber koondama ka teisi valla kodanikuühendusi, mille tulemusel on käivitunud valla vabaühenduste ümarlaud. Nii edeneb osalusel põhinev valla asjade ajamine ja otsustamine veel rohkemate inimesteni. Agu Laius Rae Vallavolikogu esimees
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.
Avinurme Külavanemate Koja lugu Krista Pedak
Adraku külavanem Avinurme Külavanemate Koja juhatuse liige
Esimene valla külade koostööidu tärkas 1999. aastal, kui valla 5 küla soovisid tähistada oma külade kirjatähtedes esmamainimisest 400 aasta möödumist. Vahvate külapidude järel tekkis spontaanselt nn 400-ste klubi, kes koos käis küll paar korda, kuid magus koostöömaitse jäi meeltesse. Selgeks sai, et iseenesest koostöö ei teki, vaja on liidreid, kes mõtteid ja tegusid koos hoiavad ning külavanemaid virgutavad. Asutasime seltsingu, mis mõningase aktiivse tegutsemise järel uuesti suikuma kippus. Lembit Tõnise idee oli korraldada Ida-Virumaal külade päev ja Avinurme Külavanemate Seltsing oli valmis tõrvikukandja olema. Korraldasimegi külade päeva, küll ainult oma regioonis, nn Peipsi-Alutaguse piirkonna 7 vallale, mis tänavu juba oma 4. numbrit kannab ja mille korraldamise au vallast valda liigub. Seltsing sai tuule tiibadesse ja ärkas ning seekord põhjalikult. Tsiteerides Ivi Proosi: “Ega inimene kogu aeg ka haige ole, enamjaolt on ta ikka terve!” Kogusime kokku külavanemad, pidasime nõu ja kavandasime tegevusi, mis suudaksid kaasata eelkõige külavanemaid. Oma nõupidamistele kutsusime vallavanema ja valla võtmeametnikke, istusime koos seltsidega. Kõikide nõupidamiste otsustest ja kokkulepetest koostasime memod ja saatsime need e-postiga külavanematele. Üks esimesi tähtsaid Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetatud projekte seltsingu jaoks oli “Avinurme valla külade lood”, kus said sõna külavanemad ja külade esindajad. Nad uurisid oma küla ajalugu ja kogusid fotosid ning me ei jätnud tähelepanuta ühtegi küla. Järgmise projektiga soetasime 4 kergesti monteeritavat kompaktset peotelki külade suveürituste tarbeks ja väljalaenutamiseks ning mõned sporditarbed. Töö käigus said selgemaks seltsingu ja seltsi erinevused ja võimalused ning 2008. aastal lõpetasime seltsingulepingu ja asutasime Avinurme Külavanemate Koja mittetulundusühendusena. Esimese asjana koostasime kaasaegse
Avinurme valla külavanema statuudi. Paljude kärarikaste vaidluste ja selgituste järel saime statuudi valmis ja valla volikogu kinnitas selle. Nüüd oli vaja juba uue statuudi järgi külavanemate valimine läbi viia. Täna on Avinurme vallas 17-liikmeline Külavanemate koda 3 juhatuse liikmega, vallas on 10 külavanemat ja nendel kõigil on ka vastavalt statuudile külavanema abi. Selle aasta märksõnad on küla arengukava koostamise koolitus, õppereis Prandi külla, Märjamaa ja Ridala valla maile. Meie külavanematel on nüüd oma tunnusmärk ja kõigil küladel on koostamisel uus arengukava. Eesmärgiks on esitleda oma arengukavad volikogus enne 1. oktoobrit. Meie senised tõsiteemad külade eestkostena on olnud talvine lumi külateedel, sotsiaalsed küsimused, ebaseaduslikud ehitised külas. Kaks meie külavanemate koja juhatuse liiget kuuluvad valla volikokku, nii on meil oma “jope” ja värske info ka volikogu otsustest. 2013. on valimiste aasta, seetõttu on parim aeg teha valikuid, tuua “pildile” Eestimaa ime-külaelaniku, esitleda oma tulevikukavu ja sellega osaleda aktiivselt otsustusprotsessides. Nii me mõtleme. Ja toimetame.
Avinurme valla külade esindajad III PeipsiAlutaguse külade päeval Tammispää külas
13
FOTO: ENN SARV
Kodukandi I Nõukoda Kehtnas, jutuhoos on ettevõtlikkuse ja ettevõtluse juht Eha Paas, Pärnumaa Kodukandi esindaja Krista Habakukk, tegevjuht Kaie Toobal ja Ühendus Kodukant Viljandimaa juhatuse liige Romeo Mukk
„Ühtetulemine“ Kaie Toobal
Projekti „Ühtetulemine“ juht
Liikumine Kodukant sammub oma 15. verstaposti poole ja meie liikmed on soovinud avalikkusele teada anda, kuidas on vabatahtlik tegevus Eesti maapiirkondades edenenud läbi Liikumise Kodukant viieteistkümne tegevusaasta, kuulda rahvusvahelistelt koostööpartneritelt Liikumise Kodukant rollist nende organisatsioonide arengus ja tunnustada oma parimaid tegijad. Ühisel meelel leppisime kokku, et korraldame Eestimaa südames Paides 27. oktoobril juubelikonverentsi „Ühtetulemine“. Konverentsi ettevalmistamiseks oleme käivitanud Kodukandi Nõukoja, kuhu kuuluvad Liikumise Kodukant liikmete esindajad. Arupidamistele kaasatakse koostööpartnereid LEADER tegevusgruppidest, omavalitsusliitudest, arenduskeskustest. Nõukoja kokkusaamistel analüüsime, kuidas on organisatsioon ellu viinud oma strateegiat, millised suunad võtta perioo-
14
diks 2014–2020, kuidas koostööpartneritega ühiste eesmärkideni jõuda. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena, koostööpartneritena. Meeskonna idee on hõigata kokku Kodukandi Sõprade Klubi. Kutsume klubi kokku, et kuulda sõprade häält, pidada plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla. Sügiseks valmivad videoklipid ühisnimetajaga „Kodukandi kulgemine“, millega plaanime jäädvustada inimesed, kes oma pühendumuse ja tööga on andnud külaliikumisse olulise panuse ning toonud avalikkuse ette Eesti Külade hääle. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium
Kodukandi Koolituskeskus soovitab ...
Uudista ka teisi teemasid http://koolitus.kodukant.ee või võta ühendust koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesaluga (heleriin@kodukant.ee/53 414 905)
15
Üldvastutajad: Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fond, 53411020; tarmo@elfond.ee Külli Vollmer, Eesti Külaliikumine Kodukant; 5114027; kylli@kodukant.ee