Kogukonna p채rlid 2013
Kogukonna pärlid 2013
Hoidkem oma kogukonna pärleid Kodanikualgatus on toimiva kogukonna alus. On ütlus, et lapse kasvatamiseks läheb vaja tervet küla. Kuid kindlasti ei piisa laste kasvatamiseks igasugusest külast. Vaja on hoolivust, sest üksteisest hooliv kogukond on nagu perekond. Eestis on alati leidunud tublisid eestvedajaid, kes oskavad inimesi kokku tuua ja ühiste sihtide nimel tööle panna. Nende motoks on „Kus viga näed laita, seal tule ja aita“, sest igaüks neist teab, et lihtsast siunamisest elu paremaks ei muutu. Reaalsete muudatuste tegemiseks on vaja reaalseid tegusid. 2013. aasta Kogukonna pärlite jagamine tuletas mulle veelkord meelde, kui oluline on, et meil kõigil
oleks oma kogukonnas rohkem selliseid inimesi, kes aktiivselt panustavad oma elukeskkonna arengusse. Mida rohkem meil selliseid pärleid on, seda rõõmsamaks ja väärtuslikumaks elu muutub. Need 15 aktiivset ja hoolivat perekonda, keda siin trükises tutvustatakse, väärivad oma eeskujuga igati meie kõigi tunnustust ja tänu. Nõnda samuti, nagu väärivad meie tänu ka kõik teised tublid kogukonnapärlid, kes teevad meie kõigi elu Eestimaal paremaks. Hoidkem oma pärleid ja hooligem neist, sest nemad hoolivad! Siim Kiisler regionaalminister
Kogukonna pärlid 2013
Tegusad pered väärivad tunnustust Liikumine Kodukant otsis ja tunnustas juba teist aastat Kogukonna pärleid – peresid, kes panustavad vabatahtlikult kogukonnaellu ja on üheskoos toimetamisega andnud külale uue hingamise. Selle aasta pärlikeesse lükkisime jälle viisteist sädelevat pärlit – viisteist peret üle Eesti, igast maakonnast üks. Kõik need pered on omanäolised, aga samas on neis ka midagi ühist. Ühine on sära nende silmades ja tegutsemislust! Kogukonnal on suur jõud ja see põhineb just inimestel. Vähesed oskavad ühiseid tegemisi ja olemisi suunata nii, et kõik tunneksid sellest rõõmu ning annaksid endast parima. Need viisteist peret oskavad seda! Eestlastena oleme juba sellised tagasihoidlikud, et üldjuhul mõtleme vaid headest sõnadest ega tihka tänu sageli välja öelda. Kindlasti me teame kõik enda ümber tegusaid peresid, aga kas oleme neid valmis ka tänama, tunnustama? Konkurss Kogukonna pärl on selleks väga hea võimalus. Liikumisel Kodukant on hea meel, et pärlite otsimist ja tunnustamist aitasid teoks teha regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ning meie koostööpartnerid. Kogukonna pärlid said tunnusmeeneks Rõuge sepa Peeter Reemanni poolt puitalusele sepistatud jõekarbi. Projekti „Kogukonna Pärl“ rahastamist toetati regionaalministri valitsemisalast. Kogukonna pärlid – te olete tõelised pärlid! Suur tänu teile ja rõõmu edasiseks!
Kaie Toobal Eesti Külaliikumine Kodukant Kogukonna pärli projektijuht
Harjumaa
Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast Margit ja Mait Eeriku perekond pälvis kogukonna tunnustuse kohaliku kultuurielu pikaaegse eestvedamise ning kogukonna, sh noorte aktiivse kaasamise eest. Raasiku vallas teavad Margiti ja Maidu ning nende laste tegemisi paljud inimesed – nad on tõelised kultuurikandjad ja kõigi heade mõtete edasiandjad. 13 aastat tagasi tuli perekond Eerik välja uudse lastega seotud ideega: Raasiku Põhikoolis alustas nende juhendamisel tööd laste kunsti- ja draamastuudio, kus draamaelemendid olid põimitud erinevate kunstiliikidega. Kunsti- ja draamastuudiost sai peagi loovusstuudio Kreatiiv, mis korraldas laste loovuslaagreid jm. Üheskoos pani perekond Eerik aluse Harju-Jaani kihelkonnapäevadele, mis tänavu leidsid aset juba 11. korda. 2006. aastal asutati Margiti ja Maidu initsiatiivil kultuuriühing Tuulekell, mis on koostöös rahvamajaga publiku ette toodud mitu professionaalset suvelavastust ning korraldanud mitmeid sündmusi Raasiku vallas ja lähiümbruses: viimasel kolmel aastal kihelkonnapäevade üritused, loodusmatkad Osmussaarele ja Pedassaarele jpm. Aastatel 2009-2011 tegutses perekond Eerik noorteteatriga RaVaNoTe, kus lavastati kaks etendust ning korraldati teatrihuvilistele noortele ka kaks suvelaagrit. 2008. aastal avasid Eerikud Raasiku Kunstikeldri, mis on aktiivselt tegutsenud tänaseni. Seal toimuvad Mait Eeriku juhendamisel igapühapäevased keraamika õpitoad täiskasvanutele (teemadeks sulatusklaas, tiffany vitraaž jne). Koos
kirjutavad Margit ja Mait projekte, et avardada kunstikeldri tegevusvõimalusi. Projektid on ellu kutsutud omast soovist ja vabast tahtest, et kogukonnatunnet kasvatada. Tänu pikaajalisele teatrialasele tegevusele on Margit ja Mait suutnud enda ümber koondada seltskonna aktiivseid, loovaid ja andekaid noori, avada neis julguse olla ise ja teistest erineda. Margit ja Mait: „Jätkugu kõigile tublidele tegijatele jõudu ja ideid. Jätkugu positiivseid kaasalööjaid. Jätkugu aega ka iseenda ja oma pere jaoks, mis tegelikult on väga tähtis. Niimoodi üheskoos tegutsedes suudame Eesti ning laiemas mõttes kogu maailma elu muuta paremaks ja elamisväärsemaks.“ Lapsed Kadri-Ann ja Andreas: „Mulle meeldib see koht, sest olen siin sündinud ja see on kaunis paik. Kui ema ja isa teevad erinevaid projekte, siis kui mu abi vaja on, küll ma ikka aitan, nagu oskan.“
Hiiumaa
Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast Kassarist
Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond pälvis tunnustuse aktiivse panustamise eest kohaliku elu edendamisse nii küla, valla kui ka maakonna tasandil. Ester ja Toivo kolisid aastate eest linnast maale ning valisid elukohaks just Hiiumaa ja Kassari. Nad ehitasid vanast teeäärsest lagunenud hobusetallist Vetsi Talli puhkeküla, mis on lisaks söögi- ja majutuskohale kujunenud ka paigaks, kus toimuvad mitmesugused ettevõtmised ja tähtpäevade tähistamised nii küla lastele kui täiskasvanutele. Auhinnalaud on ikka olnud pererahva poolt. Esteri ja Toivo eestvedamisel korrastati valla töötuid kaasates võssa kasvanud Kassari suplusrand ning korrastati kogu sealset piirkonda. Ester on Hiiumaa Külaliikumise Ko-
dukant käivitaja, tööshoidja ja kohalik arvamusliider, kes jõuab kõikjale, organiseerib ja korraldab. Toivo on hooliv külavanem, kes nii suve- kui talvehommikuti sõidab läbi külateed, et olla külarahva tegemistega kursis, suhelda ja vajadusel abistada. Esteri ja Toivo initsiatiivil osales nende küla eelmisel suvel Liikumise Kodukant projektis „Avatud külaväravad“, mis tõi suvel turistiderohkele saarele veel külalisi juurde. Ettevõtmise käigus tutvustati huvilistele ka saare varjatumaid kohti, mis samuti avastamist väärt. Ester ja Toivo: „Meie usume, et aeg pöördub ja inimesed tulevad maale tagasi.“
Ida-Virumaa
Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast
Kersti ja Aare Objarteli perekond pälvis tunnustuse külaseltsi eestvedamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest. Kersti ja Aare koos lastega on aktiivselt panustanud Vaivara laulu- ja mänguseltsi Vikerkaar tegevusse ning Sõtke külaseltsi tegemistesse. Külaselts on taotlenud rahastuse ja koostanud Vaivara küla laste mänguväljaku detailplaneeringu ning saanud positiivse rahastamisotsuse mänguväljaku ehitamiseks Leader programmi toel. Muuhulgas on selts korraldanud alates 1998. aastast 40-50 lapsele ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse. Lisaks on Sõtke jõe äärde loomisel puhkeala,
mille jaoks on rajatud ujuvsild ning ostetud kanuud. Perekond Objarteli panus külarahva kaasamisel ühistegevusse väärib igati esiletõstmist. Kersti ja Aare: „Kogukond on meil kakskeelne – nii vene kui eesti. Nii eestlane kui venelane kannab endas oma kultuuri, kombeid kui ka hoiakut külaellu. Kunst on neid omavahel ühitada. Kuid hakkama on alati saadud! Seega võib öelda, et meie kogukond on suur, kuid mitmetahuline ning ettearvamatu.“
Jõgevamaa
Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast Piiri talust Anne ja Aado Mägisoo perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele küla ja valla ellu. Anne ja Aado on olnud mitmete ettevõtmiste algatajad ning kaasalööjad koos tütre ja poja ning lastelastega. Mägisoo pereta ei toimu ühtegi vastlapäeva, sõbrapäeva, jaanipäeva ega muud sündmust. Mägisood on 1991. aastal loodud Härjanurme Maarahva Seltsi asutajaliikmed, mõlemad on osalenud ka Jõgeva Taluliidu töös. 2002. aastal aitasid nad korda teha piirkonna inimeste kooskäimise koha kooli pargis – meisterdati pingid ja värviti paviljon. Aado on ka Vabadussõja ausamba ümbruse kordategemise üks eestvedajaid. Anne liitus Jõgevamaa Koostöökoja käsitööprojektiga „Handicraft“, tema algatusel on alustatud koolimajas käsitöötoa sisseseadmist ja piirkonna käsitööhuvilised kasutavad seda aktiivselt. Perekond Mägisoo on alati abivalmis kogukonda aitama: tänu Aadole on potipõllumeeste põllud ikka haritud, tema abikäsi jätkub tehnika hooldamisel ja talvel aitab lumevangis elanikke. Anne ja Aado alustasid talupidamisega 1992. aastal paari lüpsilehmaga, peagi oli kari kasvanud 20 lehmani. 2008. aastal müüdi
lüpsikari tervislikel põhjustel ja alustati lihaveiste kasvatamisega, talu tegeleb ka mahepõllumajandusega. Perekond Mägisoo kodu uksed on avatud kõigile abivajajatele – alati saab sealt head nõu või reaalset abi. Anne ja Aado: „Kõik tegevused ja kordaminekud, mida koos teeme, annavad tohutu energia ja tahtmise õppida ja katsetada aina enam. On väga õige ütlus, et ühistegevuses peitub suur jõud. Soovime kõikidele kogukonna liikmetele ja teistele aktiivsetele inimestel palju jõudu, häid mõtteid ja ideid, et kogukonna vanker ikka paremini veereks.“
Järvamaa
Tiina ja Jaanus Lohuri perekond Türi vallast Kurla külast Tõnuri talust
Tiina ja Jaanus Lohuri perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu aktiivse edendamise eest. Perekond Lohur on Türi valla kahe küla – Kurla ja Meossaare – vahelise seltsi KUME idee algatajad ja eestvedajad. Tiina ja Jaanus koos kolme lapsega on aidanud rajada külale oma külaplatsi ja külamaja ehk KUME-koja, kus pidevalt koos käiakse ning ühiseid ettevõtmisi läbi viiakse. Tänu sellele on külarahvas hakanud uuesti omavahel suhtlema ja ühistegevust väärtustama. Lohurid on avatud ja vahetu suhtlemisega ning kui kellelgi külas tekib ükskõik milline probleem, saavad nad sellelt perekonnalt alati nõu ja abi.
Tiina ja Jaanus: „Kogukond liidab ja viib kokku erinevaid inimesi, olenemata ametist või haridusest. Vahet ei ole, keegi ei ole kellestki parem, kõik saavad tunda end vajalikena. Maal elades ikka osalt küla kasvatab. Siin ei saa nii, et pole kellegi asi, mis teed. Arvatavasti see polegi halb, sest vastutus oma kogukonna ees peaks olema loomulik tunne iga inimese jaoks.“ Lapsed Liis ja Joosep: „Tavaliselt jagab ülesandeid emps kohvitassi kõrval uniste nägudega lastele ja kõigile nende sõpradele ka. Keegi ei jää ilma.“
Läänemaa
Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond pälvis tunnustuse külaelu pikaaegse eestvedamise ja kogukonna aktiivse kaasamise eest. Inda ja Antsu tegevus Rõude küla ja seltsielu arendamisel on mõjunud kohalikku kogukonda aktiveerivalt – tänu sellele tunnevad inimesed end ühes endise kolhoosikeskuse külas ühtse kogukonnana. Kui Eesti Külaliikumine Kodukant otsis 2005. aastal Eesti kaardilt valgeid laike ehk uinunud külasid ja alustas projektiga „Säde küladesse“, liitus ettevõtmisega teiste seas ka Inda Mölder Rõude külast. Inda eestvedamisel asutati peagi Rõude külaseltsing, kirjutati küla arengukava ja koostati esimene projekt Kohaliku Omaalgatuse Programmi. Kohe algusest peale lõid innukalt kaasa ka Inda abikaasa Ants ja teised pereliikmed – näiteks lapselaps Kaari avaldas soovi saada külaseltsi liikmeks juba siis, kui õppis esimest korda oma nime kirjutama. Kui Rõude külast hakkas kaduma lasteaed-algkool ja suure maja saatus jäi külarahva mõelda, moodustati senisest külaseltsingust Rõude külaselts ja võeti oma hoole alla lasteaia-koolihoone, millest sai Rõude külamaja. Külaseltsi tegevus arenes samm-sammult: aastatel 2006-2008 rajati külaplats ja sellele tantsulava, välikäimla, külakiik ning palliplats. Rõude külamaja remonti alustati ja tegevused käivitati ruumhaaval: kangrupesa (11 kangastelge),
muuseum, postkontor, raamatukogu, puutöötuba, noortekeskus, saun jm töötoad. 2009. aastal vahetati külamaja katus ja 2012. aastal paigaldati hoonele maaküte. Inda ja Antsu eestvedamisel on toimunud Rõude külas hästi palju. Külaselts korraldab praeguseks mitmesuguseid koolitusi, sh pärandkultuuri ja käsitöö teemadel. Kaks aastat tehti koostööd Tööhõiveametiga, et pakkuda praktika ja tööharjutuse võimalus nii kangastelgedel kudujatele kui puutöö alal. Kui Läänemaal soovitakse näidata külalistele Eestis või välisriikidest külaliikumist, viiakse nad ikka Rõudesse sealse külaseltsi tegemistega tutvuma. Inda ja Ants: „Tegeleme külaelu edendamisega põhimõtte järgi: ”Kus viga näed laita, seal tule ja aita.” Toimetame selleks, et teistel ja endal oleks hea elada – et koduküla oleks selline koht, kus igalühel oleks hea tulla ja olla.“
Lääne-Virumaa
Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast
Eha ja Paul Rehemaa perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu hoidmise ja edendamise eest. Eha ja Paul koos tütardega on olnud aktiivsed kohalikku ellu panustajad ja seisnud Jäneda kogukonna hea käekäigu eest. Pereema Eha korraldab igal nädalal soovijatele käsitöö alaseid kooskäimisi, kus lisaks käelistele tegevustele saavad inimesed suhelda ja leida lahendusi ka oma argimuredele. Eha on aktiivne käsitöö tegija ning on täiendanud end nii käsitöö kui ka loodusravi teemadel, pakkudes oma teadmisi ja oskusi ka kogukonna teenistusse. Nii Eha kui Paul võtavad aktiivselt osa ka kohapealsest kultuurilisest tegevusest, Paul laulab muuhulgas
Lehtse kammerkooris ning teeb kaasa kohalikus näitetrupis. Perekond Rehemaa panus kohaliku elu elavdamisse ei ole kogukonnas jäänud märkamata. Eha ja Paul: „Meil ei ole harjumust oodata, et teised teeksid, vaid kui midagi on vaja teha, siis teeme ise. Ärge laske end heidutada inimeste passiivsusest ja tagasilöökidest. Hoidke uks avatud ka nende jaoks, kes kohe aktiivsusega silma ei paista, sest osa inimesi vajab kogukonnas enda koha leidmiseks rohkem aega.“
Põlvamaa
Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond pälvis tunnustuse kogukonna eestvedamise ning jätkusuutliku elulaadiga seotud tegemiste tõttu nii kodukülas Peril kui Rosma Haridusseltsis. Tiina ja Ander on panustanud väga palju nii oma koduküla Peri arengusse kui ka laiemalt Põlva valla ja maakonna tegemistesse. Mahetalunikena tegutsev pere on korda seadmas vana hoonetekompleksi Peri mõisapargis, kus nad plaanivad senisest aktiivsemalt tegeleda mahepõllunduse edendamisega. Nende peres kasvab kaks last: tütar ja poeg. Kõige rohkem on nad aga panustanud Rosmal tegutseva waldorflasteaia ja -kooli tegevusse. Tiina ja Ander on ühed Rosma waldorflasteaia käimalükkajad ning aktiivsete lapsevanematena juba aastaid abiks ja eest vedamas erinevaid ettevõtmisi. Tänu Tiina projektikirjutamise oskusele ning Anderi osavatele kätele on alguse saanud mitmed projektid, mis kooli ja lasteaeda arengus edasi aidanud. Kuna Rosma Haridusseltsi juhitav waldorfkool ja -lasteaed on kogukonna initsiatiivil toimivad haridusasutused, on Tiina ja Anderi aktiivne suhtumine olnud seda tähtsam ka teiste vanemate kaasamisel. Nii sai mõne aasta eest renoveeritud vana lasteaiamaja 2. korrus savikrohvi ja säästvate ehitusvõtetega ning panustajateks olid nii lapsevanemad kui õpetajad-kasvatajad, samuti lapsed. Tiina ja Anderi lapsed käivad samas koolis-lasteaias ning
vanematena seisavad nad hea selle eest, et kogukonnakool areneks, seal pakutaks tervislikku toitu ning Rosma hariduskogukond kasvaks suuremaks ja saaks tugevamaks. Tiina on ühtlasi MTÜ Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine ja lööb aktiivselt kaasa kohaliku elu korraldamisel, ta on pikalt kuulunud ka Põlvamaa Partnerluskogu juhatusse. Tiina ja Ander: „Meie olemise ruum ei lõppe koduukse ega aiaväravaga. See, mida koos saavutamine ja toimetamine annab, on raske kirjeldada, aga see tunne väärib ikka ja jälle kogemist. Pärlid olete te kõik – ja saagu meid palju! Rääkige ka ise igal võimalusel oma tegudest ning nakatage uusi inimesi kogukondi arendava pärliviirusega. Tugevad kogukonnad on meie arvates alus elamisväärse elu jätkumiseks maapiirkondades.“
Pärnumaa
Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Mõtsu külast
Margit ja Anti Merila perekond pälvis tunnustuse innuka külaelu edendamise ja kohaliku kogukonna aktiivse kaasamise eest ühistegevusse. Margit ja Anti Merila koos laste Marteni, Maria, Marioga on olnud Paadrema külaseltsi peamised eestvedajad. Nende initsiatiivil arendati aastatel 2002-2009 Paadrema külaseltsingu tegevust, rajati rannavolle plats ja remonditi rahvamaja noortetuba. Aastatel 2009-2013 on ühiselt korraldatud Paadrema külaseltsi tegevust: projektitoetuste abil renoveeriti Paadrema algkooli maja külamajaks ning sisustati kangastelgede, klaasisulatusahju ja piljardilauaga, samuti rajati lastetuba ning kontoriruumid seltsile. Perekond Merila on iga-aastase kodukandipäeva eestvedaja. Lisaks
aitasid nad korraldada 2012. aastal kohalikku suvist suurüritust Kidise tiigimuusika kontserti (osales ligi 700 inimest) ja 2013. aasta talvist Kidise jõulumuusika kontserti Paadrema vanas töökojas (osales ligi 300 inimest). Perepoeg Marten on olnud ka küla noortetoa ürituste algataja, korraldaja ja projektijuht. Margit ja Anti: „Väga palju tehakse maal vabatahtliku tööga ja tasu ootamata. Koostegemises peitub jõud. Üksi võib küll natuke aega teha ja pingutada, aga kaua seda teha ei jõua. Jagatud rõõm on poole suurem ja jagatud mure poole väiksem.“
Raplamaa
Aile ja Ülo Pajula perekond Märjamaa vallast Sulu külast Aile ja Ülo Pajula perekond pälvis tunnustuse jäägitu panustamise eest kogukonda ja külaelu edendamisse. Perekond Pajula eestvedamisel on valminud Sulu küla kaunis külamaja, grillikoda ja saun, samuti on loodud töötegemise võimalused keraamikahuvilistele, käsitöömeistritele jpm. Pajulate initsiatiivil osales SuluVelise külade piirkond 2012. aastal Liikumise Kodukant projektis „Avatud külaväravad“. Perekond Pajula on põlise maaelu traditsioonide edasikandja ja ühtlasi üks viimaseid lehmapidajaid piirkonnas, jätkates esivanemate talupidamise traditsioone.
Aile ja Ülo on kasvatanud abivalmiteks, positiivse ellusuhtumisega ja kokkuhoidvateks pere neli last ja lapselapsed ning nad on suutnud kõigisse ettevõtmistesse kaasata nii lapsed kui laste abikaasad-elukaaslased ja lapselapsed. Perekond Pajula rakendab oma energiat jäägitult kogukonna teenistusse, tehes seda ikka vabatahtlikkuse alusel, põhitöö ja pereelu kõrvalt. Aile ja Ülo: „Aktiivne panustamine annab ennekõike hea enesetunde, elevust ja õhinat, rõõmu kordaläinud tegemiste üle. Hea tunne on midagi luua, jätta oma tegevustest jälg järgnevatele põlvedele. Läbi nende tegemiste oleme kohtunud ja tuttavaks saanud paljude toredate inimestega, oleme targemaks saanud. Elu on huvitavam. Kogukondliku eluviisi edendamiseks tuleks mõelda sellele, millised on kogukonnaliikmete huvid ja oskused, mida edasi arendada ja mille kallal ühiselt edasi töötada. Tasub välja selgitada, millega keegi saab ja tahab maa- ja kogukonnaellu panustada.“
Saaremaa
Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast Sepa-Hansu talust
Malle ja Tõnu Mätase perekond pälvis tunnustuse küla- ja kogukonnaelu eestvedamise ning kohaliku kultuurielu edendamise eest. Perekond Mätas on oma tegevusega aidanud luua ja hoida tõelist külakogukonda: külas tegutseb mitu erinevat tantsurühma, ansambel ja näitering, korraldatakse erinevaid üritusi ja käiakse esinemas väljaspool Muhumaad. Eelmisel aastal rajati ühiste jõududega Külasema külaplats koos väikese külamajaga. Korraldatakse töötubasid, kus õpetatakse valmistama kohalikust toorainest hoidiseid jpm, üheltki kogukonna ürituselt ei puudu perenaise keedetud kodune supp.
Malle ja Tõnu: „Kokkuhoidva külana on õnnestunud meil ühiste eesmärkide saavutamiseks kokku liita mitu põlvkonda, muuta oma kodukant kaunimaks ja elamisväärsemaks. Igal aastal valime Küla Kõige Tegusama ja Kõige Külasõbralikuma inimese. Kõige olulisem on mõte, et ma vastutan selle eest, mis ma teen ja ka selle eest, mis ma tegemata jätan. Suhelge kõigiga võrdselt ning hoolitsege terve kogukonna heaolu eest! Kui olete helded andma, siis saate ka ise vaimselt rikkamaks.“
Tartumaa
Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast Katrin ja Aivar Jõgari perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kogukonna ellu ja isetegevusse. Aivar ja Katrin on olnud aktiivsed laulu-mänguseltsi Helin liikmed aastast 2001. Selts tegeleb laulmise ja näitlemisega ning ilma Jõgariteta oleks seltsi elu palju vaesem. Jõgarite peres on üles kasvanud kaks last ja seltsi tegemistes lööb kaasa ka peretütar Liina. Perekonnapeal Aivaril on ka mitmeid huvitavaid hobisid: “esimene saemuuseum”, plaadikogu, vanavara jms. Külarahvas arvab, et ei leidu asja, mida Aivari kogus olemas ei oleks. Igapäevaselt töötab Aivar bussijuhina, sõidutades peamiselt koolilapsi õppeasutustesse, üritustele jm. Kuid Aivar ei ole mitte ainult transporditeenuse osutaja, ta on väga tähelepanelik, abivalmis, rõõmsameelne ning lapsevanemad võivad olla kindlad, et nende võsukeste eest kantakse hoolt. Aivarit armastavad ka valla vanurid, sest suvereisile ja teatrisse sõidetakse ikka temaga – Aivariga on lõbus, ta on kannatlik ja hooliv. Pereema Katrin töötab aga Eesti Maaülikoolis õppejõuna. Kuna külarahvas Katrini tööst väga palju ei tea, kutsutakse teda “putukateadlaseks” ning konsulteeritakse alati, kui aiamaalt leitakse mõni huvitav isend. Varakevadest hilissügiseni tegeleb perekond Jõgar köögivilja kasvatamisega ning aastaringselt peetakse kanu ja kitsi. Suveajal on terve pere hõivatud põllumajandustöödega. Jõgarite köögiviljakiosk
ei ole vaid müügikoht, selle juurde kogunevad lähikonna inimesed uudiseid vahetama, Aivari nalju ja Katrini soovitusi kuulama. Katrin ja Aivar: „Meie kogukond loob oma järjepideva tegutsemisega hindamatut väärtust – hoolimist inimestest ja keskkonnast. Organiseeritud üritused kasvatavad kogukonna vaimu ja koostegemise indu ning sellises kogukonnas on hea elada, sest siin hoolitakse ja aidatakse üksteist. Lapsed on meie ettevõtmistes alati osalised olnud, olgu nad siis alles hällis või juba perest väljas. Igaüks teeb oma võimete kohaselt. Aktiivne ja elamisväärne elu väiksemates maakohtades on meie endi teha, keegi ei tee seda meie eest ära. Seega me ise loome endale mõnusa ja tegusa elukeskkonna.“
Valgamaa
Pille ja Peeter Kanguri perekond Otepää vallast Tõutsi külast Pille ja Peeter Kanguri perekond pälvis kogukonna tunnustuse omakandi külade kultuuri- ja seltsielu eestvedamise ning loodushoidliku elulaadi väärtustamise eest. Pille ja Peeter Kangur, kelle peres kasvab viis last, kolis Tõutsi külla ligi kümme aastat tagasi. 2008. aastal asutati suuresti nende initsiatiivil MTÜ Kappermäe Selts, mille eesmärgiks sai Otepää valla nelja küla – Tõutsi, Ilmjärve, Kassiratta ja Kaurutootsi – külaelu ning ühistegevuse korraldamine. Tänaseks on seltsist kujunenud elujõuline vabaühendus, millel on oma maja ja aktiivne liikmeskond. Kappermäe Seltsi peamised initsiaatorid ja asjaajajad ongi just perekond Kangur: Peeter valiti ka külavanemaks ja paberitööd aitab korras hoida Pille. Perekond Kanguri eestvedamisel toimuvad iga-aastased loodus- ja maalilaagrid lastele ning ka seltsi muud tegevused. Pereema Pille on hetkel kaksikutest tütardega kodune ja saab igapäevaselt rohkem panustada ka ühistegevusse. Tunnustuse üleandmise päeval tähistasid Kanguri pere kaksikutest tütred Lenna-Mari ja Minna-Mari oma 3. sünnipäeva.
Pille ja Peeter: „Meie kogukond väärtustab elu maal, põlvkondade vahelist head läbisaamist, haridust, ühistegevust ja loodussäästlikku mõtteviisi. Oleme mõistnud: ei ole mõtet vinguda ja viriseda, vaid tuleb ise tegutseda. Maal üksi ellu ei jää, tuleb teistega suhelda, hästi läbi saada ja koostööd teha. Meile meeldib, et küla elab ja tegutseb üheskoos. „Kogukonna pärli“ tiitel on suur tunnustus ja samas ka kohustus. Nüüd ei saa kuidagi jätta kogukonna vankri vedamise tööd unarusse.“
Viljandimaa
Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond Suure-Jaani vallast Olustvere külast
Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond pälvis tunnustuse külaelu hoidmise ning kogukonna kultuurielu edendamise eest. Katti ja Ilmar koos kolme lapse ning lapselastega väärivad esiletõstmist maaelu traditsioonide kandjatena ning ühistegevuse algatajatena. Katti Mees on 1998. aastal loodud Olustvere Maanaiste Seltsi üks asutajaliikmeid ja ka esinaine. 2001. aastal sai Katti eestvedamisel uue elu endine Olustvere kultuurimaja, praeguse nimega Olustvere Seltsimaja. Katti algatusel on Olustvere Maanaiste Selts olnud 2006. aastast alates tegev Olustvere Hoidistemessi korraldamisega. Kõikidest tegevustest võtavad nii nõu kui jõuga osa ka pereisa Ilmar ja poeg Harry, kes mõlemad on lahtiste kätega tehnika alal. Mõlemad
mehed kuuluvad Lehola jahiseltsi, mille esimeheks on Ilmar olnud juba aastaid, hoolitsedes küttimise kõrval aastaringselt ka ulukite heaolu eest. Katti eeskuju nakatas tema minijat Airet, kes on Lahmuse, Päraküla ja Põhjaka külaseltsi külavanem ja eestvedaja. Pereema Katti kuulub ka ühendusse Kodukant Viljandimaa ning oli aastaid selle juhatuse liige. Katti ja Ilmar: „Oleme põhitöö kõrvalt leidnud aega ja mahti tegutseda selle nimel, et meid ümbritsevatel inimestel oleks oma kogukonnas hea olla ja et ka neil, kes hetkel elavad kaugemal, oleks alati põhjust koju tulla.“
Valgamaa
Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast Hartsmäe talust Helgi Saare ja Agu Hollo perekond pälvis kogukonna toe ja tunnustuse aktiivse panustamise eest kohalikku ellu, Haanimaa traditsioonide, keele ja kultuuri hoidmise ning loodushoidliku elulaadi edendamise eest. Hartsmäe talu peres on üles kasvanud seitse last. Ökotalu pererahvas Agu ja Helgi on tõeline maa sool – mahetalunikud ja looduslähedase eluviisi viljelejad. Agu aitab alati, nii nõu kui jõuga, korraldab talguid, niidab memmedel heinamaad puhtaks, ajab Haanimaa asja, hoiab elus traditsioonilist eluviisi ja põlist kultuuri ning esivanemate tarkust, kõneleb haani keelt ning on haanjameeste ühenduse Haanimiihhi nõvvokoda vanem. Ökotalunikuna kasvatab ta kartulit, teravilja ja lihaveiseid ning mahesigu, muretseb loodushoidliku talupidamise säilimise eest ning on kaasanud ka oma lapsed igapäevaselt talutöödesse. Helgi on löönud aktiivselt kaasa Haanja naiste ühistest tegemistes ja naisseltsis. Helgi
küpsetab oma viljast imehead rukkileiba, mille kuulsus ulatub vist kaugemale, kui ta ise oskab ette kujutada. Sel suvel käivitasid nad oma veski, et hakata pakkuma mahejahusid. Agu ja Helgi tegemistes on olemas see ‘miski’, mis neid paljudest teistest maale jäänud inimestest eristab: siirus, armastus ja pühendumus oma tööde-tegemiste, kodukoha ning kogukonna vastu, mis tõstab neid esile kui tõelist maaelu ja kogukonna väärtuste kandjat.
Helgi ja Agu: „Murõhtami Haanimaal nii maaelo ku umakandi keele ja kultuuri püsümise peräst. Proomimi alalõ hoita, miä viil alalõ um – kiilt, kultuuri, elämise muudu. Haanimaa um Eestimaa sünnükotus ja tuu um tähtsa, et mi esivanõmbidõ tiidmine kogokunnahn edesi eläs.“
Konkurss „Kogukonna pärl 2013“ Eesti Külaliikumise Kodukant algatusel ellu kutsutud konkursi eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Konkurss toimus 2013. aastal teist korda. Konkursile esitati ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustati igas maakonnas ühte perekonda. Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Konkursi „Kogukonna pärl 2013“ tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann. Sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Rahvasuu teab rääkida, et Pärlijõest on varasematel aegadel käidud jõekarpe korjamas, sest nende seest võis leida päris tõelisi pärleid. Tõelisi pärleid võib leida ka perede seast kõikjalt üle Eesti. Just selleks, et Eestimaa eri paigus kogukonnaellu panustavaid perekondi üles leida ja tunnustada,
otsustas Külaliikumine Kodukant selle konkursi ellu kutsuda. Tiitliga „Kogukonna pärl 2013“ tunnustati igas maakonnas ühte perekonda – kokku 15 peret üle Eesti. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetati regionaalministri valitsemisalast.
Kogukonna pärl on perekond, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevdamisse, toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Konkurss „Kogukonna pärl 2013“ Lähem info konkursi kohta ning pikemad jutuajamised tunnustatud peredega veebis aadressil www.kylaelu.ee Trükise koostas MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant www.kodukant.ee
REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA