VAIKE PÄRNA MEENUTUS I
Sündisin 19. septembril 1935. aastal Jõgeval, Aia 18 (praegu Tõnu Ottensonile kuuluv maja). Kui olin saanud aastaseks, kolisid mu vanemad samal tänaval asuvasse majja nr 14 (asub praegu Löweni baari vastas ja on arvatavasti tühi). Selles majas möödus ka minu lapsepõlv. Varasea nooruses on mu mälestused seotud kõrval asuva majaga, kus oli tegutsenud Emmeline Kilgi erakool. Kahjuks on sellest koolist väga vähe teada. Eeva Niinivaara oma mälestusteraamatus "Ikka paistab seesama päike" Tln.: 1994 kirjutab kuidas saabusid Jõgevale proua ja härra Kilk. Nad olid tulnud Elsass Lotringist, kus eestlasest mees oli olnud mölder. Aadlineiu Dorothea oli temaga koos põgenenud. Härra Kilgil jäi Saksamaale tütar Alma, kes tuli Eestisse hiljem. Tütar Alma tuli võõrasema juurde. Härra Kilk ehitas Jõgevale Aia tänavale maja. Järgmisel aastal asutas proua Kilk eraalgkooli. Kool oli prantsuskeelne. Alul oli õpilasi 10 ringis. Kool oli kinnine õppeasutus, suurem osa õpilasi elas seal. Öösel magati ühisel asemel. Laupäeviti pääsesid lapsed koju. Koolis toimusid ühised jalutuskäigud: kõik õpilased läksid õpetaja järel paarikaupa rivis nagu korralikus internaadis kunagi. Sageli oli jalutuskäikude sihtkohaks Jõgeva raudteejaama I klassi ooteruum. Seal siis lapsed istusid, et sooja saada. Koolimaja oli külm ja ka toitu oli vähe, kuigi osa oli kodust kaasa võetud. Esimesel kooliaastal said õpilased prantsuse keele alged nii hästi selgeks, et oskasid vastata õpetaja küsimustele ja olid võimelised lugema. Hiljem taandus prantsuse keel õppekavast ning kool muutus tavaliseks erakooliks. Proua Kilk õppis ära eesti keele. Kasutütar Alma oli mõne aasta koolis abiõpetaja, olles omandanud õpetajakutse. Härra Kilk ei kodunenud Eestis. Ehitustöö muutus talle ülejõu käivaks. Ta oli sageli purjus. Teisel või kolmandal talvel ta uppus (või uputas enda) Pedja jõkke. Kahjuks lõpevad siinkohal Eeva Niinivaara mälestused Kilgi erakoolist, sest ta õppis seal ainult 1 aasta. Veidi on juttu Kilgi erakoolist ajalehes "Punalipp" nr 10 24.01.1987. Seal on öeldud, et Kilgi erakoolis õppis umbes 30 õpilast nende seas ka luuletaja Betti Alver ja kirjanik Enn Kippeli abikaasa Maret. Ajalehes "Punalipp" nr 42 07.04.1988 on kirjutatud, et Jõgeva erakoolidest töötas kõige kauem Emmeline Kilgi erakool (1906 – 1917). Samas ajalehes on foto Kilgi erakoolist. Proua Kilgi kasutütrel Alma Urbal sündis tütar Lia, kes õppis vene keele õpetajaks. Minu mälestused proua Kilgist pärinevad sellest ajast, kus vanaproua oli üle 90 aasta vana. Ta oli pikka kasvu ja vaga kõhn. Kuna nende majal ei olnud sauna, käisid nad kogu perega meie saunas. Alma Urbat mäletan juba rohkem ja tema tütar Liaga mängisime koos. Lial oli kõdus klaver ja nende toa põrand oli värvitud, mis tundus mulle suure luksusena. Lial olid ka väga toredad mänguasjad: kaunid nukud ja isegi nuku toidunõud portselanist. Näiteks portselanist taldrikul olid vorstilõigud, kurgid jne nagu päriselt. Aias oli kahe puu vahel triibulisest riidest kiik, kus sai tihti kiigutud. Peale ema surma kolis Lia Tartusse, kus töötas ülikooli raamatukogus arvatavasti pensionile jäämiseni. Arvan, et Lial oleks palju rohkem pajatada oma vanaemast, keda ta kodus kutsus Amamaks. Vanaemaga räägiti saksa keeles. Arvatavasti on Lial ka mingeid fotosid vanaemast. Minu koolitee algas 1943. aastal. Tollal mindi kooli 9-aastaselt. Kuna minul olid suured vennad, olin nende kõrvalt õppinud lugemise selgeks juba 5-aastaselt. Kõdus tundus igav ja nii ma läksingi kooli aasta varem. Minu esimeseks kooliks sai 1928. aastal valminud koolimaja Mustvee maanteel. Alul töötas kool 6-klassilisena, 1945. aastal aga muudeti keskkooliks. Esimesel aastal õppisime ka usuõpetust, õpik meenutas praegust laste piiblit ja oli üsna huvitav. Laulik oli I ja II klassile koos, kusjuures I klassi oli värviliste piltidega, II klassi osa aga must-valgete piltidega. Möödudes Mustvee maanteel asunud koolimajast meenuvad alati need päevad, mis sai veedetud selles majas kuni 7. klassi lõpetamiseni (tollal oli see lõpuklass). Esimeses klassis oli õpetajaks S. Kübard, kellest hiljem ei ole mitte midagi kuulnud. II – IV klassini oli klassijuhatajaks Aliide Karu, kes kahjuks vanas eas jäi Jõgeval rongi alla. Kooli algusest peale töötas õpetajana Aliise Mets ja Agnes Aru. Viimane kinkis mulle mõned raamatud kui ma asusin tööle Jõgeva 2. Keskkooli raamatukogus. Samuti kinkis Agnes Aru mulle niplispitsist valmistatud krae jn kätised. Koolis 2
olid õpetaja Aru klassid alati parimate hulgas. Ikka oli temaga kaasas ka isetegevus, käidi palju esinemas. Lauldi, tehti rahvatantsu ning karaktertantsu ja muidugi võimlemist. Õpetaja Aru asutas Jõgeva keskkooli esimese poistekoori koos väikese orkestriga, mida õpetas Kustas Erme. Väljaspool kooli juhatas A. Aru täiskasvanute lauluansamblit, tegi kaasa näitemängudes jne. Herbert Sööde on meenutanud: "ÕPETAJA ei olnud ta mulle kaua. On meelde jäänud elegantsena. Seostan teda millegipärast alati Marie Underi luuletusega "Sirelite aegu", mida ta meile õpetas. See luuletus on eluks ajaks meelde jäänud" ("Vooremaa" nr 123 (6474) 18.10.1990)
Agnes Aru 1964. aastal, uue kooliaasta esimesel päeval Maateadust õpetas koolis Jenny Kerdi, kelle kohta kirjutas ajalehes "Vooremaa" nr 121 13.10.1990 aasta Koidula Nõmmik (Asson), et Jenny Kerdy on üks neist õpetajaist, keda ta austab oma elu lõpuni. Oma mälestustes „Punalipp” nr 28 07.03.1987 aastal kirjutab Koidula Nõmmik (Asson) järgmist: "Kord koolivaheajal juhtusin õpetaja Jenny Kerdiga viljaväljade vahel kõndima. ... "Saatus ei serveeri teenimatult midagi", armastas Jenny Kerdi korrata." Matemaatikaõpetajaks oli Eliise Mets, kelle kõrvalhobiks oli näidendite lavastamine. Mäletan koolis lavastatud Oskar Lutsu "Nukitsameest". Meelde on jäänud ka "Lumekuninganna" etendus. Oskar Lutsu "Tagahoovis" mängis Eliise Mets ise kingsepa eite. Laulmise tunde andis Herbert Kommussaar, kes kutsus mind laulmise tunnis vastama umbes nii: Noh väike Mihkelson, tule ja laula. Kuna mina olin oma pere viimane, so üheksas võsu ja õpetaja Kommussaar oli õpetanud laulmist ka minu suurtele vendadele siis ta teadis, et selle pere lapsed oskavad laulda. Kahjuks pidin 7. klassi lõpetamise järel asuma tööle, kuna isa oli juba kaks aastat tagasi surnud, ja ema oli töövõimetu. Tööd ei olnud tol ajal saada ja mida ma oskasingi. Kuulsin, et kooli moodustatakse raamatukogu ja võetakse tööle raamatukoguhoidja. Kuna ma olin alates 5. eluaastast lugenud kõike, mis kätte juhtus, olin sellest tööst vaga huvitatud. Kahjuks mul ei vedanud. Kool oli just kolinud Gagarini tänavale uude koolimajja. Direktoriks oli Vassili Sirotin. Pöördusin direktori poole sooviga raamatukogus tööle hakata. Algul direktor lubas, kuid ütles, et tulge paari nädala pärast uuesti. Hiljem 3
salgus, aga, et tollane raamatupidaja Leida Lõoke oli avaldanud soovi raamatukoguhoidjaks hakata ja nii see läks. Hilda Kuusik, kes töötas arveametnikuga, asus tööle raamatupidajana ja minule pakuti vabanenud arveametniku kohta. Mul tuli see vastu võtta. 16. veebruaril 1952 aastal algas minu töö kooli kantseleis arveametnikuna. Kuidagi on läinud nii, et koolist ei ole ma vabaks saanud tänaseni. Käesoleva aasta 16. veebruaril täitus mul seega 52 aastat Jõgeva koolis ilma, et oleks ühtegi päeva vahet olnud. Praegusesse kooli tulin ületoomise korras nii, et praktiliselt loen end nagu ühes kohas töötanuks. Selle 52 aasta sisse on mahtunud palju; kahju, et ei ole varem hakanud mälestusi kirjutama. Nüüd on palju ununenud. Alustasin tööd arveametnikuna, seejärel raamatupidajana – kuni raamatupidamine tsentraliseeriti, seejärel sekretär-masinkirjutajana ja üks aasta isegi majandusjuhatajana. See juhtus siis, kui minu abikaasa lahkus majandusjuhataja kohalt asudes tööle Jõgeva KEK-i. Direktor oli tollal Vello Namm ja tal ei olnud järsku kusagilt majandusjuhatajat võtta. Nii ta minu ära agiteeris, et võtsin selle koha vastu aastaks. Koolis töötamise ajal alustasin muidugi töö kõrvalt õppimist alates 8. klassist. 1956 aastast alates sai Jõgeva Töölisnoorte Keskkooli direktoriks Eino Veskis – tema oli ka ühtlasi ajalooõpetajaks. Käesoleval aastal palus Eino Veskis, et ma kirjutaksin mälestusi Töölisnoorte koolis õppimise ajast. Selle palve ma täitsin.
1957. aasta kevadel andis Eino Veskis mulle üle Jõgeva Töölisnoorte Keskkooli lõputunnistuse 1958. aastal abiellusin Jüri Pärnaga, kellega olime olnud tuttavad täpselt 5 aastat. 1953. kohtusime esmakordselt 2. mail ja 1958. aasta 2. mail abiellusime. Abielust sündisid tütar ja poeg. Poja matsin 5 aastat tagasi, mehe matsin 4 aastat tagasi. Tütar elab Tartus. 1970. aastal valmis Jõgeval uus koolimaja, kus praegu asub Jõgeva Gümnaasium. Sellest ajast alates töötasin seal. Nendest aastatest on tohutult armsaid mälestusi ja fotosid. Kui seda kõike sooviks kirja panna, võiks sellest raamatu saada. Kuna kool paisus liiga suureks (oli üle 1000 õpilase), oli selge, et maja jääb kitsaks. Nii ehitatigi uus koolimaja, mille ehitust juhatas ja ka direktorina tööle asus Vello Mäesepp. Millegipärast hakkas Vello Mäesepp mind kutsuma tööle uude majja raamatukoguhoidjaks. See oli suur kiusatus. Kahju oli aga lahkuda koolist, kus oli töötatud üle 30 aasta. Samuti oli hirm – kas tulen toime uue tööga. Maha jäi palju sõpru. Ka koolitädid tulid mind siia külastama. Nad kinkisid mulle froteerätiku ja ütlesid: "Kui märgi silmi kuivatad, siis meid meelde tuletad." Ei ütleks, et mul siin koolis oldud ajal oleks tulnud eriti märgi silmi kuivatada. Kõige raskem aeg oli vast see kui Vello Mäesepa lahkudes sai kooli direktoriks Hillar Tali. Alul oli kõik väga kena. Kui aga direktor soovis oma abikaasat raamatukogusse tööle panna, algasid ebameeldivused. See direktor laskus isegi võltsimiseni. Ta kutsus Tallinnast Kultuuriministeeriumist kontrollid raamatukogusse. Kuna kontrollid leidsid, et tööd oli 4
tehtud hästi ja kohati väga hästi, võltsis ta akti – kirjutades juurde lause: "Annab tunda erihariduse puudumine". Jõgeva Keskraamatukogu direktor Vaike Oro on minu kunagine pinginaaber, tema tõi Tallinnast akti, milles see lause puudus. Kontrollijad olid öelnud, et see ei oma mingit tähtsust. Hillar Tali tunnistas, et trükkis selle ise juurde. Õpetajad kirjutasid direktorile nõukogule pöördumise, kus nad teatasid, et ei soovi sellise direktorida koos töötada, kes laskus isegi nii madalale. Nii soovitati Hillar Talil anda lahkumisavaldus. See on ka ainus ebameeldiv mälestus minu koolis töötamise ajast. Väga südamelähedane oli mulle töö raamatusõpradega. Lapsed ise avaldasid soovi saada raamatusõpradeks. Tööst raamatusõprade ringiga on peetud kroonikat, mida ilmestavad rohkearvuliselt fotod. Lisan siinjuures Ajaleht "Punalipp" nr 143 07.12.1935 aasta väljavõtte, milles on küllaltki üksikasjalisalt kirjeldatud töö alustamist Jõgeva 2. Keskkoolis. Ajalehe väljalõikes on viimasena juttu kavandatavast raamatusõprade klubi õhtust. See sai teoks 13. detsembril. Külaliseks oli palutud Eino Veskis, kes rääkis 4 – 6 klassi õpilastele väga huvitavalt Suurest Isamaasõjast. Seejärel esinesid IV klassi õpilased (raamatusõprade klubi liikmed) pantomiimiga, mis kujutas vanaeitesid kes klatšisid noort sireliõiega unistavat tütarlast. Sellise pantomiimiga olin ma ise esinenud töölisnoorte koolis õppides. Järgnesid ettekanded eesti, vene ja saksa keeles. Et õhtu toimus pioneeriealistele, korraldasime ka viktoriini Arkadi Gaidari loomingust. Võistlused ja mängud toimusid vaheldumisi. Lõpuks esines 8. klassi õpilane Meljo Kaaviste Anne Veski repertuaari kuuluvate lauludega. See oli siis esimene klubiohtu, seepärast peatusin sellel pikemalt. Raamatusõpradega tähistasime kõik nääripeod, kõikide raamatusõprade sünnipäevad. Sünnipäevalapsele kinkisime kollase karvase orava. Laual oli trühvlitort, võileivad, maiustused ja morss, õhtut sisustasime mängude ja lauludega. Peale Ira Lemberi, Ellen Niidu, Mauri Rausi kohtusid meie kooli õpilastega veel kirjanikud Hendrik Relve, Heino Kiik, Juhan Saar, Jaan Rannap, Mats Traat, Ott Arder, Juhan Viiding, Arvo Valton, tolleaegne "Loomingu" peatoimetaja Kalle Kurg, kunstnik Heino Hiibus, kriitik Linnar Priimägi. Viimane rääkis õpilastele, mida kriitik elus ja kirjanduses armastab, mida hindab, mille eest ta võitleb, mida ta ei salli, mida ta vihkab ja mille vastu ta välja astub. Külas on viibinud ka endine noorsooteatri näitleja Anni Kreem. 15. novembril 1989 rääkis linna raamatukogu juhataja Sirje Narits teemal "Üks nädal Soome raamatukogudes". Kaasas oli rohkearvuliselt värvifotosid. Kirjanike küllasõidud maksis kinni Jõgeva Näidissovhoosi klubis töötav proua Leesment. Minu tütar õppis koos Elina Leesmendiga keskkoolis. Seetõttu olime tuttavad Elina emaga, kes tasus kirjanike tuusikud kahekordselt. Päeval esines kirjanik koolis ja õhtul näidissovhoosi rahvale. Kohvilaua külalisele sättisin ise oma kuludega, kuna mingi kook küpsetada ja kohvi pakkuda ei olnud tollal just suur kulu. Nüüd on see kõik minevik. Ei maksa meil keegi enam kinni kirjaniku küllatulekut. Raamatusõpradega korraldasime ka matku. Näiteks läksime jalgsi Kassinurme mägedesse. Tutvusime Kalevipojaga seotud paikadega, mängisime ja korjasime sinililli. Tagasi tulime rongiga. Peale tundide lõppu läksime bussiga Siimustisse. Korjasime metsaande ja valmistasime neist ikebanad laululava astmetele, žürii hindas need. Tagasi tulime jällegi jalgsi. Meid külastasid Jõhvi linnaraamatukogu raamatusõbrad (kes olid ainult poisid). Nendega koos käisime Palamusel muuseumis. Ka Tartus käisime muuseumides: Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis ja Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis. Asta Paeveeriga koos külastasime Paduvere Talumuuseumi. Asta Paeveer aitas meil ka näidendeid lavastada. Esimene suurem näidend oli Maršaki muinasjutt "12 kuud". Kõigepealt mängisime näidendi oma kooli õpilastele, 5
hiljem ka linna lasteaia lastele. Detsembrikuul käisine sama näidendiga Vägeva Eriinternaatkoolis esinemas. Seal võeti meid vastu peolauaga. Tüdrukud olid valmistanud võileivad ja küpsised. Kui näidend oli mängitud, tantsisid Vägeva kooli ja meie kooli õpilased läbisegi. Asta Paeveer mängis tantsuks muusikat. Suurematest näidenditest vöiks veel nimetada. Kitzbergi "Kurja kuningatütart". Sellega esinesime ka Jõgeva Pioneeride Majas. Sai ka tehtud väike video. Raamatusõprade klubi presidendiks valisime alul Hannes Märtini, kuid peagi selgus, et sama klassi õpilasel Meljo Kaavistel on palju suuremad organiseerimisvõimed. Nii valisimegi siis Meljo Kaaviste Hannese asemel presidendiks. Temast sai salle klubi hing kuni klubi lõpuni. Kahjuks tegi direktor mulle ülesandeks töövihikute müügi. See ei kuulu tegelikult raamatukoguhoidja tööülesannete hulka (on eraldi tasustatav lepinguline töö). Mina teen seda tasuta ja kuna see on täiesti suur töö, ei jää enam aega raamatusõpradega tegelemiseks. Soovijaid kindlasti leiduks õpilaste hulgas. Käesoleva aasta sügisel saab meie kool 20-aastaseks. Toimuvad muidugi pidustused. Loodan kohtuda oma endiste raamatusõpradega. Vaike Pärn 2004. aastal Elukoht Rohu 4-74, Jõgeva linn
MÕNDA AJALOOST Punalipp nr 42, 07.04.1988
Emmeline Kilgi erakool aastal 1907 Samal, 1908. aastal asutatigi Jõgeva Tuletõrjeselts. Kõigepealt oli vaja muretseda tulekustutusvahendid. Raha selleks saadi korjandustest, näitemüükidest ja pidudest. Kaks käsipritsi kinkis tulekindlustuse selts. Peale otsese tuletõrjetöö asus selts korraldama ka Jõgeva kultuurielu (tolleaegses sõnastuses seltskondlikku elu), mis seni oli täiesti korraldamata. Lauluhuvilisi oli, need käisid koos Painküla ja Jõgeva küla koolimajas. Jõune koolmeistri ja seltskonnategelase Villem Siku eestvõttel jõuti Jõgeva 6
seltsimaja ehitamiseni. Kuid selleks oli raha vaja. Suure keelitamisega sai Villem Sikk nõusse Jõgeva rahamehed Jürmanni ja Joosti. Nad andsid raha (võlgu), kuid ehituse kogu asjaajamise ja arvepidamise pidi Villem Sikk enda peale võtma. Seltsimaja ehitamiseks moodustati kolmemeheline (Sikk, Jürmann, Joost) osaühisus.
1907. aastal osteti Jõgeva küla Madise talu peremehelt Mart Mutsolt talu põldude kaugemas servas Kivitee ääres odava hinnaga vakamaa suurune võsane heinamaatükk. 1908. aasta kevadel algas seltsimaja ehitamine ja sama aasta sügiseks oli maja valmis. Avapidu oli suurejooneline, selle korraldasid Jõune koorid ja näitering. Tuletõrjeselts pani 1912. aastal käima laulu- ja mängukoori. Orkestrijuht oli päevapiltnik, endine sõjaväeorkestrant Martin Lall. Seda aastat loetaksegi Jõgeva puhkpilliorkestri asutamise aastaks. Orkestris mängis 10-12 pillimeest, nende seas raudteejaama teemeister Mart Alver ning Eristvere mees, pärastine «Estonia» teatri ooperilaulja Martin Taras. 1914. aasta suvel toimus Villem Siku eestvõttel õuna küla Elia talu kaasikus Jõgeva esimene laulupidu. Esinesid Jõgeva meeskoor ja pasunakoor ning Tabivere ja Vaimastvere segakoor, kokku umbes 160 lauljat. Seltsimaja jäi sõjas terveks ja praegu asub selles Jõgeva kino. HARIDUSELU Ümbruskonna külades (Jõgeval, Painkülas, Mõisamaal ja Võduveres) töötasid koolid, kuhu pidid käima ka aleviku lapsed. Sajandi esikümnel asutati Jõgevale mõned erakoolid. Need olid paarikolmeklassilised ja tegutsesid lühikest aega, kuid neil oli oluline osa Jõgeva hariduselus. Neist kõige kauem (1906-1917) töötas Emmeline Kilgi erakool Aia tänavas (praegu J. Gagarini tn. 22). 1908. aastal lahkus Palamuselt, olles tülli läinud pastoriga, sealse kihelkonnakooli kauaaegne juhataja Aleksander Georg Nieländer, Lutsu-aegne Julk-Jüri. Ta asus Jõgevale ja asutas erakooli. Kool üüris vastvalminud seltsimajas kaks ruumi. Et Nieländer vene keelt ei osanud, palkas ta abiõpetaja. Ühe Õppeaasta, 1912—1913, töötas siin noore õpetajana hilisem akadeemik ajaloodoktor Hans Kruus. Jõgevale tuli ta Viru-Jaagupist, kus oli aasta pärast Tartu õpetajate Seminari lõpetamist koolmeistriametit proovinud. Soov Jõgevale asuda tuli sellest, et isakodu Jõune oli lähedal, ja samuti Tartu, kuhu noormehel oli kavatsus edasi õppima minna. 1913. aastal asutati Jõgeva Rahvahariduse Selts ja Raamatukoguselts. Ka seda Jõgevale nii vajalikku ettevõtmist toetasid rahaliselt J. Jürmann ja J. Joost. Vastasutatud seltsi üheks esimeseks ülesandeks oli Jõgevale emakeelse rahvakooli asutamine. 1915. aasta sügisel alustaski kool tegevust, kasvades välja Nieländeri erakoolist. Käsutati samu ruume seltsimaias. Helve Anton
ÕPETAJA JENNY KERDI MÄLESTUSEKS Vooremaa nr 121, 13.10.1990
7
Elu lõpuni austan oma õpetajaid. Üks neist, Jenny Kerdi, lahkus neil päevil toonela hämaratele aasadele. Koos 20. sajandiga Tartus sündinud, enamiku elueast Jõgeval veetnud, osa saanud aastatesse 1900 1990 mahtunud ilmasündmustest, leidis eakas pedagoog viimse puhkepaiga Tartu kalmuaia mulla rüpes. Kahekümnendatel aastatel olid nad noored ja lootusrikkad: Eesti Vabariik. tema õpetajaskonna uued esindajad ning nende hoolel sirguv sugupõlv. Ent ükski ametitee ei ole kivide ja kibuvitsadeta. Kes oskaks nüüd veel öelda, kuivõrd korvasid Jenny Kerdi töö- ja isikliku elu rõõmud kannatusi ja kibestumist. Õpetajakutse nõuab sageli enese ärasalgamist, sunnib häälestuma ajastu ebakõladele, meeltesse ladestub mõrkjas umbusk. Õpilastena peame kombekaks kooli lõpupäeval õpetajatele lilli anda, nende kätt suruda. Siiralt sooja aitäh oskame lausuda ehk alles siis, kui seisame oma õpetaja sarga kõrval. Koidula Nõmmik
RAAMATUKOGU LUGU Punalipp nr 143, 07.12.1985
8
Va klassi õpilased Tiina Andron, Kaili Tooming ja Saima Sellak koos Vaike Pärnaga näidendit õppimas. Ardi Kivimetsa foto Algul polnud muud kui üks tühi tuba, veidi raamatuid ja teadmine, et siia peab tulema kooliraamatukogu. Teab mis kirjandustagavara päris uues koolis ju ei saagi olla. Polnud möödunud aasta sügisel Jõgeva 2. keskkooliski. Aga neil oli selle eest Vaike Pärn, kellel tõsine tahtmine peaaegu mitte millestki raamatukogu kokku panna. "Meil oli palju õnne," meenutab juhataja ise. "Kuulsime, et endise "Estonia" kolhoosi raamatukogu Eristveres on päris saatuse hoolde jäetud. Läksin asja vaatama. Jõudsime keskraamatukoguga kokkuleppele ja tõime selle peremeheta varanduse endale. Üksjagu seadmist ju oli. Aga oma raamatukogule panime aluse." Oli teisigi aitajaid. Lapsed ja õpetajad vaatasid Kaarel Tetsmanni ergutusel oma koduse raamatuvara hoolega üle. Paljud leidsid mõne raamatu, millest enda arvates juba üle kasvatud või mida juhuslikult oli kaks. Niiviisi sai hulga peale koolile toodud tervelt 160 raamatut. Oma lasteraamatuid loovutasid kogule ka vanad õpetajad Agnes Aru, Eiiise Mets ja Aliide Käru. Haridusosakonna metoodikakabinet andis palju geograafia- ja bioloogiaalast kirjandust, ajalehti, ajakirju, pildimaterjali. Nüüd tulevad ka esimesed Tallinnast tellitud raamatud. Tasapisi ikka koguneb. Ukselt tervitavad sisseastujat Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi, kõik kenasti paberist välja lõigatud ja kardina küljes - rõõmsat ringmängu löömas. Samas laual näitus. Sel külaskäigupäeval leiva saamise loost. Aga kõrval üks ime, mida juba igal pool ei kohta: kaks peenikest kasetüvede moodi mustavalgekirjuks värvitud metalltoru, mille iga oksaharu hoiab lillepotti. See on Vaike Pärna abikaasa kätetöö (mida muide võib leida mujaltki raamatukogutoast). Niimoodi lilleehtes kasepuuke loob omamoodi puhta ja helge meeleolu. Seinal valges kirjas sõnad: "Raamatud on kogutud tarkuse igavesti põlevad lambid." Tarkusevara ise on pruunidel riiulitel reas, igal pool parasjagu ruumi uute jaoks. Nüüd on olemas ka stend ja riiulid ajakirjade-ajalehtede tarvis. Kartoteegikastid on tegemisel. Kogu selle varanduse hoidjat Vaike Pärna mäletab iga viimase kolmekümne aasta jooksul Jõgeval kooliskäinu kindlasti kui tädi Vaiket . kantseleist Aga nüüd on ta ennast sisse seadnud raamatukogus ja tundub, nagu olekski ta alati siin olnud. "See mu noorpõlveunistuse teostus. Pärast kooli lõpetamist tahtsin kõhe raamatukokku, aga seal oli inimene juba olemas. Nõnda ma, kantseleis tööle hakkasingi. Nüüd aga hakkab pensioniaeg lähenema. Kutsuti raamatukokku tööle, ja ma tulin. Oma kirjatöö kõrvalt olin vahel ka raamatukoguhoidjat asendanud, aga kogemusi oli algul ikka ääretult vähe." 9
Neid kogemusi sai varumas käia küll Tallinnas kursustel, küll teistes raamatukogudes. Peaaegu igalt poolt jäi midagi silma, mida oleks tahtnud katsetada ka oma raamatukogus. "Esialgu seadsin raamatukogus sisse õpetajate nurga, panin sinna laua ja mugava tugitooli, et õpetajad saaksid vahetunni ajal tulla ja raamatuid sirvida. Aga ei nad tulnud. Mitte huvipuudusest. Lihtsalt aega jääb napiks, vaja klassis järgmiseks tunniks valmistuda. Siis istusin ise selle laua maha, laenutan seal raamatuid. Terve ruum on nüüd nagu peopesal: näen kohe, kui mõni üleannetu laps riiulite vahel pahandust tegema kipub. Mõnikord ikka tuleb ette." Lapsi käib vahetundide ajal palju. Nõnda palju, et igale klassile on määratud oma raamatukogupäev. Eks see ole nii ka seepärast, et ruum väikesevõitu. Poisse näib lugejate hulgas olevat rohkemgi kui tüdrukuid. Küsitakse muidugi kohustuslikku kirjandust, aga ka "Maailma ja mõnda" sarja raamatuid, jutte loomadest ja loodusest, ajaloolisi romaane, seiklusjutte. Tüdrukud jälle tunnevad rohkem huvi inimsuhete vastu, seepärast on nende lugemisvaras esikohal raamatud armastusest, perekonnast, sõprusest. Laenutamine on tegelikult üks piisake raamatukoguhoidja suurest tööst. "Algul mõtlesin, et hea rahulik töö. Pole ühti." Kõikvõimalike kaartide, tabelite ja raamatute täitmine ning kartoteegipidamine on selle töö üksluisem pool. Selle lihtsalt peab ära tegema, kuigi nii mõnegi tabeli puhul hakkad kahtlema tema mõttekuses. Omajagu vaeva saab näha näituste ülesseadmisega. Igal pool on küll ka lapsed abis. Raamatukoguhoidja ülesannete hulka kuulub ka lugemiskultuuritundide läbiviimine igas klassis: ühe neist annab ta ise, teise sisustavad kirjandusõpetajad. Ise annab Vaike Pärn IV klassis loodusõpetuse tunde. Üks suur ettevõtmine on veel, mis tasub päris lähemat juttu. Nimelt kutsuti möödunud aasta sügisel ellu raamatusõprade klubi. "Algul oli meid 18 raamatusõpra, praegu oleme viieteistkümnekesi. Presidendikohuseid täidab üheksanda klassi poiss Hannes Martin, kultuuritöö peal on Meljo Kaaviste ja majandusasju ajab Margus Saar. Nii et päris poiste valitsus." Raamatusõprade klubi tegevust jäädvustab päevik, kust võib kõigi tähtsamate kohtumiste ja kirjandusõhtute kohta teadust saada. Pildidki on juures. Esimene etteaste oli Mira Lobe raamatu "Hiir kipub välja" järgi tehtud näidendiga. See oli nukunäidend, kus kõik tegelased enda valmistatud. Külakosti pakuti 6-aastastele ja ka I-II klassi lastele. Kust see julgus ise näidendit lavastada? "Hakkasime tegema ja imestasime isegi, et midagi välja tuli." See kordaminek andis julgust edasiseks. Üksteise järel said teaks mardikarneval ja nääripidu, peeti koos kõik üheksateist (Vaike Pärna oma ka) sünnipäeva. Külas on käinud kirjanikud Ira Lember ja Ellen Niit. Jessenini-õhtu Mauri Rausiga peaosas oli samuti raamatusõprade ettevõtmine. Siis veel matkad Siimustisse ja Kassinurme. Praegune täispinges raamatukogukuu tõotab 2. keskkoolis lõppeda raamatusõprade klubi õhtuga, miile puhuks õpitakse S. Maršaki raamatu "Kaksteist kuud" põhjal tehtud näidendit. Muud huvitavat tuleb ka, aga sellest on veel vara rääkida. Olgu ikka saladusi ka. Nii, nagu neid on küllaga raamatutes, mille kohta Vaike Pärn ütles: "Lugemise varal olen elanudki." Anne Päid
10
ESIMENE ABC ÕHTU Punalipp nr 132, 11.11.1986 Noorte vaba aja sisustamine peaks suuresti olema ka komsomolialgorganisatsioonide ülesanne. Nii on see Jõgeval noorte ABC õhtutega. Alguse said need möödunud aastal ja on mõeldud ainult kommunistlike noortele. Eelmised õhtud olid komsomoli rajoonikomitee organiseerida, edaspidi aga valmistab ürituse ette üks rajooni koolidest. Selle õppeaasta esimene ABC oli Jõgeva 2. keskkooli organiseerida. Õhtu avas 2. keskkooli ansambel "Junkop". Ansambli esinemise aegu sai selgeks, et ei vihmased ja külmad sügisilmad ega kiire kooliaeg pole suutnud kustutada suvemälestusi. Laul "Üks suvepäev" pani paljud vaikselt kaasa laulma. Tervitussõnad olid ELKNÜ Jõgeva Rajoonikomitee I sekretäri Udo Zibulski poolt, ühtlasi tutvustas ta ka õhtu kava. Järgmisteks esinejateks olid III klassi õpilased, kes kandsid ette õpetaja Gaja Mäesepa poolt koostatud kava. Õhtu üllatus oli Tõnu Ots. Tema sõnade järgi oli restoranis noorte ees esinemine talle esmakordne. Tantsule kutsus seekord EPA klubi diskor Kalle Müller. Järgmine ABC õhtu on Jõgeva 1. keskkooli õlul. Jana Jõgeva
MIDA TEHTI JÕGEVAL Punalipp nr 132, 11.11.1986 Noorsookirjanduse päevade raames 20. – 30. oktoobrini toimus rajooni kultuurimajas kuhtumine kirjanik Jaan Rannapiga, millest võtsid osa Jõgeva 1. ja 2. keskkooli õpilased. Kohtumiseks õppisid jõgeva 2. keskkooli. raamatusõbrad selgeks J. Rannapi "Agu Sihvka lugudest" loo "Kuidas ma sain rühmapäevikusse kütuse". Sellega esineti veel rajooni pioneerimajas poistepäeval. Jõgeva 2. keskkoolis olid dekaadi ajal mitmes klassis lugemiskultuuri tunnid. III a ja b klassi tunni teemaks oli "Tutvumine raamatuga". Samuti käisid III a klassi õpilased ekskursioonil Jõgeva lasteraamatukogus. Raamatusõpradele korraldati 2. keskkoolis temaatiline hommik, viktoriin "Leiva tõeline hind" ja ekskursioon koos X a ja b-klassiga Mihhailovskojesse. Viimase üritusena toimus VI a ja b klassile temaatiline hommik "Ajaga käime sammu". Võeti osa ka Eesti NSV Raamatuühingu Jõgeva rajooniorganisatsiooni VI, konverentsist. Linna õpetajatele oli Jõgeva 2. keskkoolis kohtumine "Loomingu" toimetaja Kalle Kurega, kes rääkis kirjanike kongressidest. Väike Pärn, Jõgeva 2. keskkooli raamatukogu juhataja 11
PIPI KÄIS KÜLAS Punalipp nr 141, 01.12.1987 Raamatukogukuu üritused lähevad kõikjal täie hooga. Meie rajooni tublimad õpilastest raamatusõbrad ja nende juhendajad, raamatukoguhoidjad kogunesid 24. novembril keskraamatukogu, haridusosakonna ja raamatuühingu kutsel Jõgeva 2. keskkooli kirjandushommikule. Saalitäie laste ette astus kõigepealt haridusosakonna juhataja asetäitja Katrin Kelder, kes andis üle tänukirja ja lilleõie. Asta Suvile, Alja Kivile, Ene Vähile, Mare Nahale, Asta Leitenile, Vaike Pärnale, Kaie Põdrale, Riina Reinthalile, Siiri Öunapile, Tiina Kullile, Sirje Naritsale ja Jana Kübarsepale. Ikka selle eest, et nad on raamatukogukuul lastega agaralt kirjandusõhtuid, näitusi, kohtumisi ja esinemisi korraldanud. Et kirjandushommik oli ühtlasi pühendatud lastekirjanik Astrid Lindgreni 80. sünnipäevale, siis oli Katrin Kelderil laste jaoks ka mõistatus varuks. Ilma nime nimetamata jutustas ta lühidalt tüdrukust, kellel kirjatükid koolipõlves hästi välja tulid ning kellele tema õpetaja seetõttu kirjanikutulevikku ette, ennustas. Ka Astrid Lindgreni raamatute tegelased said meelde tuletatud, aga nõnda, et ühtki raamatu pealkirja ei öeldud. Küsiti hoopis õpilastelt. Et, A. Lindgren on meile kõigile tuntud kirjanik, siis polnud mõistatamisega loomulikult raskusi. Nüüd läks õige põnevaks. Saali jooksis tõeline, punaste patsi juppidega ja tedretähniline Pipi Pikksukk. (Nagu pärast selgus, "Estonia" solist Liidia Roos.) Jälle kord võisime Gerda Heinmaa klaverimängu saatel kuulata Pipi laule, nautida tema vallatuid jutte haruldasest putukast Spungist, sellest, kui halb asi on valetamine, kuivõrd priimasid pannkooke ta küpsetada oskab, ja et ka koolis on vaja käia, kui muudest toimetustest aega üle jääb. "Mina saan alati hakkama, ärge minu pärast muretsege," arvas Pipi lõpuks. "Ja teie peate ka hakkama saama!" Selliste optimistlike soovidega saadeti kirjandushommikul osalejad koduteele. Jääb vald öelda niipalju, et 1. ja 2. detsembril Tallinnas toimuvale ülevabariigilisele kooliraamatukoguhoidjate konverentsile on kutsutud ka meie rajooni parimad raamatukoguhoidjad. Anne Päid
KÜLAS OLI MATS TRAAT Punalipp nr 2, 06.01.1987 Seekord oli Jõgeva 2. keskkoolis külaliseks kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik Mats Traat. Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim. kolhoosi keskuses Pajustis pjedestaalil aurukatel, premeeritud teose peategelane. Kirjaniku kuulajateks olid seekord Jõgeva. rajooni eesti keele õpetajad, kellel sel päeval oli eesti keele ainesektsioon. Vähesel määral mahtus kohtumisele ka keskkooliõpilasi. 12
Kirjanikule esitati ohtrasti küsimusi, sest Mats Traadil on Jõgeval väga palju austajaid. Enely Kasemägi, Jõgeva 2. keskkooli raamatusõprade klubi liige, XI a klassi õpilane
NOORTELAAGER PAEKÜLAS Punalipp nr 110, 17.09.1987 19. – 21. augustini peeti Rapla rajoonis Märjamaa lähistel Paekülas noorte raamatusõprade suvelaager. Et laager oli ülevabariigiline, pidi osavõtjaid olema igast rajoonist ja linnast. Kahjuks aga oli kohalejõudnuid väga vähe. Ilmselt hirmutasid külmad ja kõledavõitu ilmad. Meie rajoonist oli ainult kaks osavõtjat: Rein Talvik ja allakirjutanu, mõlemad Jõgeva 2. keskkoolist. Mõni rajoon jäi hoopis esindamata, näiteks Võru, Hiiumaa jt. Imeks tuli panna ka seda, et suurel Tallinnal polnud kedagi välja panna. Kuid nii vähe kui meid oligi, ei vandunud me keegi ilmale alla. Laager avati 19. augusti keskpäeval. Pärast avamist oli lõunasöök, seejärel tutvusime koolide noorteringide kroonikatega. Vestlust juhtis Evi Piskunovä. Samal õhtul oli veel Leelo Tungla lasteraamatu "Kirju liblika suvi" arutelu, mille viis läbi Luule Joost. Arvati, et peategelasega sarnaseid lapsi on praegugi olemas. Ja üsna palju. Õhtul lõkketule juures vestles meiega psühholoog Tõnu Ots. Järgmise päeva hommikul sõitsime Mahtra talurahvamuuseumi. Sealt sõitsime Vorbuse linnusesse, kus korraldasime väikese luulekonkursi. Pärast lõunasööki laagripaigas algas järjekordne töökogemuste vahetamise tund. Õhtul olid lõkketule äärde külalisteks palutud Sirje Endre, Katrin Saukas ja Jaak Johanson. Nad rääkisid meile eesti kultuuriloost. Tule ääres kohtusime ka näitleja ja kirjaniku Helle Laasiga. Tema oskas ka vihmased hetked kogu laagri jooksul rõõmsaks muuta. 21. augusti hommik. Laager pakib asju. Hakkab lõppema selleaastane kokkutulek. Autasustatakse osavamaid ja silmapaistvamaid osalejaid. Tort koos lille, märgi ja kaardiga antakse meie kooli raamatusõpradele. Viimased minutid. Laagri lipu langetamine. Veel hüvastijätusõnad ja ongi laager läbi. Kõigi osavõtjate sooviks on kohtuda järgmisel aastal uuesti, aga siis juba rohkearvulisemalt. Meljo Kaaviste, Jõgeva 2. keskkooli XI a klassi õpilane, noorte raamatusõprade klubi president
Jälle Rannal Punalipp nr 110, 17.09.1987 4. ja 5. septembril sai teoks Jõgeva 2. keskkooli traditsiooniline komsomolilaager Rannal. 13
Pärast tavapärast algust, kus iga rühm pidi esitama ka soovid eelolevaks komsomoliaastaks, läks lahti köievedu, mis oli eelsoojenduseks rahvastepallivõistlustele. Seejärel toimus mälumäng ja kõnevõistlus. Viimaselt oleks oodanud rohkem kaasaelamist ja ägedamaid vaidlusi, sest teemad olid ideaalsed. Võitjateks tunnistati Aare Tšerkassov ja Veigo Tumaševski. Lauluvõistluse puhul polnud kellelgi kahtlust – X b klass oli selle võitja. Nende esitatud kolmele laulule (nõutud oli kaks) võrdväärseid ei leitud. Taidluses oli suur üllataja XI b klass, kes oma kavaga. "Parem varblane peos kui tuvi katusel" pani rahva tükiks ajaks naerma. Neile ei jäänud palju alla ka X b klass kavaga. "Kus suitsu, seal tuld". Enne päeva viimast ala, tantsuvõistlust, toimus ajurünnak, mis kujunes õpilaste ja õpetajate vaheliseks avameelseks vestluseks. Õpilased tegid ettepanekuid kabinetisüsteemi kaotamise, laupäeval 40minutiliste tundide jm. kohta. Tantsimises jäid pärast pikka arupidamisi: I ja II kohta jagama X b klassi noormeeste paar ja XI b segapaar. Kolmandaks jäid õpetajad. Olgu siinkohal öeldud, et meie õpetajatel oli oma võistkond ja nad tegid vapralt kaasa kõikidel aladel. Õhtu lõppes Tartu noortemaja "Sõprus" diskorite hoogsa muusika saatel. Hommikul laagri lõpetamisel selgusid parimad rühmad. Üld-järjestuses saavutas I koha XI b. II koha X b ja III koha VIII a klass, õpetajate võistkond jäi üllatuslikult neljandaks. Ja alles siis võis kergendusest ohata – korda läks! Seda enam, et see oli esimene uue komsomolikomitee korraldatud üritus. Merle Maidla, Jõgeva 2. keskkooli komsomolikomitee liige
OIVIKUTE PÄEVALT Punalipp nr 55, 12.05.1988 Meie rajooni Koolide oivikute austamise päevast võttis osa ligi 200 õpilast, Need olid aineolümpiaadide rajoonivoorude edukamad ja õpilased, kellel olid kolmel veerandil klassitunnistusel kõik viied või nende seas üks neli. Oivikute päeva avas haridusosakonna juhataja asetäitja Katrin Keider. Oivikuid tervitas EKP Jõgeva Rajoonikomitee instruktor Pille Maasen. Esimesena autasustati käesoleva õppeaasta kõige edukamat õpilast aineolümpiaadidel Anti Käru Jõgeva 1. keskkooli VIII klassist. A. Käru võitis rajooniolümpiaadidel 1 koha matemaatikas, füüsikas, bioloogias ja emakeeles ning II koha keemias. Vabariiklikul emakeele olümpiaadil saavutas ta III köha ja matemaatikas V koha. Aineolümpiaadide vabariiklikes voorudes jõudsid esimese kümne hulka veel kolm õpilast, kahte märgiti ära konkurssidel. V kohale tuli eesti õppekeelega koolide X klassi vene keele olümpiaadil Põltsamaa keskkooli noormees Urmas Jerimov, VII – VIII kohale tuli VIII klassi inglise keele olümpiaadil Jõgeva 1. keskkooli õpilane Aile Ruussaar. VII – VIII kohale tuli emakeele olümpiaadil Põltsamaa keskkooli X klassi noormees Tanel Tamm. Hea esinemise eest emakeele olümpiaadi uurimuslike tööde konkursil pälvis ENSV Haridusministeeriumi diplomi Tiina Joosu Põltsamaa keskkoolist. NSV Liidu relvajõudude 70. 14
aastapäevale pühendatud kirjandite konkursi vabariiklikus voorus märgiti 198 osavõtja hulgas ära Jõgeva 8-kl. kooli V klassi õpilase Sergei Zadera töö. Haridusosakonna tänukirja anti üle õpilaste kodu-uurimusliku töö aktiivsele juhendajale õpetaja Eino Veskisele Jõgeva. 1. keskkoolist ja noorte raamatusõprade hea juhendamise eest Vaike Pärnale Jõgeva 2. keskkoolist. Kümme õpilast olid edukad rajooniolümpiaadidel kan alal Kuno Rääk (Jõgeva 1.), Ivo Vikmann (Jõgeva 1.), Karina Järviste (Põltsamaa), Tarmo Kase (Põltsamaa), Hannes Jukk (Põltsamaa), Dagmar Järvise (Põltsamaa), Made Teder (Palamuse), Ludmilla Sarina (Mustvee 2.), Ainar Juht (Jõgeva 1.) ja Liia Tooming (Mustvee 2.). Haridusosakonna asejuhataja Katrin Kelder andis üle aukirja ja meened ka neile õpilastele. Kes rajooniolümpiaadidel oid võitnud ühel alal või õppinud viitele. Aino Ehala
TULGE JÕGEVA 2. KESKKOOLI KEVADKONTSERDILE! Punalipp nr 55, 12.05.1988 Kooli klassivälise töö peaülesanne on igati arendada õpilaste huvisid, kalduvusi ja võimeid. Selles on tähtede seis 2. keskkooli suhtes olnud tänavusel õppeaastal armuline. Nii tulid vabariiklikeks laureaatideks III a klassi sõnakunstiring õpetajate Aime Visnapuu ja Kersti Varraku juhendamisel, kammerkoor rahulaulude festivalil õpetaja Kaarel Tetsmanni juhtimisel, vokaal-instrumentaalansambel "Vauk" Tiit Käosaare juhendamisel Tartus koolinoorte piirkondlikul ja Paides ülevabariigilisel koolinoorte VIA-de võistlus-kontserdil ning Võnnus üle-eestilisel VIA-de võistluskontserdil. Esmakordselt käidi meie koolist võistutantsimisel "Noorus tantsib", millega sai hakkama Csegarahvatantsurühm õpetaja Andi Einaste juhtimisel. Peale nn. majakate laulavad paljud meie õpilased koorides ja ansamblites, tantsivad rahvatantsu- ja liikumisrühmades, etlevad. Kõik ikka selleks, et koolipäevadesse päikesepaistet tuua, et laste silmis oleks sära. Kas see kõik nii on, selles saab veenduda 13. mail kell 18 toimuval kooli, kevadkontserdil Jõgeva kultuurimajas. Head jõgevlased, 2. keskkooli lastevanemad, vanaemad-vanaisad, meie pidupäevast saab ülev ja rõõmus sündmus vaid teie kohalolekuga. Kohtumiseni peol! Helge Maripuu, Jõgeva 2. keskkooli klassi- ja koolivälise töö organisaator
NÜÜD ON TUNDUVALT LAHEDAM Punalipp nr 69, 14.06.1988 Kooli välimust peetakse õigustatult tema visiitkaartiks. Palju vaeva on nähtud selle heaks, et Jõgeva 2. keskkool muutuks hubaseks. 15
Et kooli raamatukogu nimetatakse viimasel ajal kõikjal kabinetiks nr 1, siis on arvatavasti selge, et raamatukogu juures on hädavajalik ka lugemistuba. Ometi projekteeritakse uusi koolimaju, kus puudub raamatukogu juures lugemistuba. Kuigi meie koolis on ruumipuudus väga suur, leidis direktor siiski võimaluse lugemistoa sisustamiseks. Koos sellega lahenes ühtlasi õpikute hoidmine ja avanes võimalus raamatukogusse seitse riiulit, juurde paigutada. Nii muutusid töötingimused tunduvalt paremaks. Ammu on tahtmine olnud tänada kõiki neid inimesi, kes on aidanud kaasa sellele, et ruumist, kus koolimaja valmides oli ainult neli tühja seina, on tänaseks kujunenud juba midagi väikese raamatukogu taolist 11 500 köitega. Esmalt tahaksin tänada lapsevanemaid, kes aitasid korrastada ruumi ja olid abiks ka mööbli kokkupanekul. Kui ruum oli mingil moel sisustatud, siis kõigepealt häirisid tühjad riiulid. Õpilane tuleb ju raamatukogusse, et leida sealt vajalik raamat lugemiseks. Küll on halb vastata: meil ei ole seda raamatut. Tuli pöörduda vahetusfondide poole. Väga. suureks abiks olid ka 160 raamatut, mis raamatusõbrad juba esimesel aastal tõid. Hiljem on mõned lapsevanemad helistanud kooli ja pakkunud raamatuid, mida peres enam ei vajata või mida on ostetud mitu eksemplari. Siinkohal on palve, et väärtuslikke raamatuid ei viidaks makulatuuriks. Meil on väga palju veel puudus kohustusliku kirjanduse raamatutest nii suurtele kui väikestele. On õnnestunud osta hädavajalikku kirjandust ka Jõgeva raamatukauplusest. See tee on keeruline, kuid tänu kaupluse töötajate ja haridusosakonna pearaamatupidaja Leili Tederi vastutulelikkusele oleme saanud siiski raamatuid ka kauplusest osta. Arusaamatu on ainult, miks peab käima mööda keerulisi teid? Miks ei või kauplusest osta ülekandega ka muud kirjandust peale poliitilise? Pöördun palvega lastevanemate poole, et aidataks kodudes selgitada, mis on üldse raamatukogu ja milleks õpilane sinna läheb. Leidub õpilasi, kes arvavad, et raamatukogu on koht, kus võib veidi nalja teha: tõsta raamatuid ja lipikuid ühest köhast teise, pillata maha kommi-paberit, leivatükki või päevalilleseemneid. Et raamatukogutöötajate arvu on viimastel aastatel mitmel korral vähendatud, siis ilma raamatusõprade abita vahetundide ajal laenutamisega ja korra järele vaatamisega üksinda üldse toime ei tuleks. Sellest hoolimata alati korrarikkujaid ei märka. Nüüd on meil siiski olemas tilluke lugemistuba, mille remontimiseks ja sisustamiseks kulus terve koolivaheaeg. Ajalehed, ajakirjad ja teatmeteosed on nüüd tõstetud raamatukogust ara lugemistuppa. Kellel on vaja töötada perioodikaga või koostada referaati, saab seda lugemistoas teha rahulikult iga päev. Raamatukogu peaks nüüd kujunema kohaks, kuhu tullakse sooviga raamatuid laenutada ja neid ka tagasi tuua. Raamatute tagastamisega ei saa aga praegu veel sugugi rahule jääda. Siit jällegi palve lapsevanematele: palun kontrollige aeg-ajalt, kas ei ole teiegi kodus raamatukogu templiga raamatuid, mille tagastamise tähtaeg ammu möödas. Mõni sõna ka klassivälisest tööst. Neljandat aastat käib meil koos raamatusõprade ring, mille tööd aitab juhtida praegune XI a klassi õpilane Meljo Kaaviste. Tänu temale on seda tööd olnud mul poole kergem teha. Meil on olnud palju toredaid üritusi, matku, sünnipäevade tähistamisi, mänge, kuid oleme teinud ka väga palju ühiskondlikku tööd. Ürituste läbiviimisel oleme leidnud alati toetust ja sõbralikku nõuannet kooli- ja klassivälise töö organisaatorilt Helge Maripuult. Samuti on olnud väga hea koostöö meie kooli eesti keele õpetajatega. Teisiti see ei saakski olla, ei saakski üritusi korraldada ega külalisi vastu võtta. Mis puutub külalistesse, siis siin on meie kool palju tänu võlgu Jõgeva näidissovhoosile ja eeskätt H. Leesmendile. Nelja aasta jooksul on meie kooli külastanud väga palju kirjanikke ja teisi kuulsaid 16
inimesi. Et raamatuühingu summad on väga piiratud, siis võib arvata, et ilma Jõgeva näidissovhoosi abita ei oleks meie õpilastel olnud võimalik nii paljude kirjanikega kohtuda. Praegustest raamatusõpradest on väga tublid ja alati abivalmis VII a klassi õpilased Ülli Hein-mann, Heli Kakko, Pille Otsalt ja Tiina Andron. Isegi III b klassi õpilane Maive Lääne on õppinud raamatute laenutamise täiesti selgeks. Vaike Pärn, raamatukogu juhataja
KALEVIPOJA RADADEL Punalipp nr 133, 15.11.1988 Käesoleval õppeaastal on paljud Jõgeva 2. keskkooli õpilased avaldanud soovi kuuluda raamatusõprade perre. Praegu on meid 28. Selle aasta esimese suurema üritusena otsustasime tutvuda põhjalikult Kalevipoja muistenditega. Palusime külla rajooni pioneerimajast Asta Paeveeri, kelleit saime teada palju uut ja huvitavat meie rahvuseepose kangelase kohta. Otsustasime korraldada ka ekskursiooni Kalevipoja radadele. 1. novembril viisime oma plaani ellu. Oleme tänulikud Jõgeva metsamajandile, kes võimaldas meile autobussi. Samuti täname Asta Paeveeri ekskursiooni juhendamise eest. Nüüd oleme oma silmaga näinud, kus on Laiusel Kalevipoja künnivaod, teame, kuidas tekkis Emumägi ja kus ta asub. Tutvusime legendidega Siniallika ja Laiuse kiriku kohta. Käisime Kassinurmes Kalevipoja silmapesukaussi ja sängi vaatamas. Novembrikuu teisel poolel on plaanis korraldada Kalevipoja õhtu. Maive Lääne, Jõgeva 2. keskkooli Vb klassi õpilane
17