Jõgeva linna ajalugu

JÕGEVA LINNA AJALUGU KIRJELDUSI, FAKTE JA STATISTIKAT 1901 – 1945 DOKUMENTIDEST JA AJAKIRJANDUSEST

SISUKORD Eellugu ............................................................................................................................................................................................... 18 Linna kujunemine ................................................................................................................................................................ 18 Areng taasiseseisvumiseni ............................................................................................................................................... 18 Tänapäev ................................................................................................................................................................................. 18 Üldandmed ja statistika .............................................................................................................................................................. 19 Jõgeva alevikust .................................................................................................................................................................... 19 Jõgeva alevik (1901) ........................................................................................................................................................... 20 Jõgeva alevi plaan (1921) ................................................................................................................................................. 20 Postiametkond (1938/39) ............................................................................................................................................... 20 Jõgeva alevik .......................................................................................................................................................................... 21 Liiklus Jõgeva linnas 1922 – 1940 ................................................................................................................................ 22 Laiuselt ..................................................................................................................................................................................... 24 Jõgeva alevikust .................................................................................................................................................................... 24 Jõgevalt ..................................................................................................................................................................................... 25 Jõgeva alev .............................................................................................................................................................................. 26 Jõgeva (Tartumaa)............................................................................................................................................................... 26 Suvepilte Jõgevalt (1927) ................................................................................................................................................. 33 Suvepilte Jõgevalt (1928) ................................................................................................................................................. 36 Praegu alev – varsti linn .................................................................................................................................................... 38 Jõgeva alevi elanike arv ..................................................................................................................................................... 39 Sügiskiri Jõgevalt (1933) .................................................................................................................................................. 39 Jõgeva talvel ........................................................................................................................................................................... 39 Jõgeva alevi pale. .................................................................................................................................................................. 40 Alevitest linnadeks (1938)............................................................................................................................................... 41 Eesti Entsüklopeedia artikkel ......................................................................................................................................... 41 Jõgevale laiemat arenemisruumi................................................................................................................................... 42 Kirjeldused ....................................................................................................................................................................................... 43 2

Päev kibedat askeldust (1)............................................................................................................................................... 43 Päev kibedat askeldust (2)............................................................................................................................................... 46 Sügiskiri Jõgevalt. (1934) ................................................................................................................................................. 48 Jõgeva aina kasvab .............................................................................................................................................................. 49 Kuidas elatakse Jõgeva linnas? ....................................................................................................................................... 50 Jõgeva elu ................................................................................................................................................................................ 51 Staatus ................................................................................................................................................................................................ 51 Siseministri määrus (1919)............................................................................................................................................. 51 Tartu maavalitsuse kiri Siseministeeriumile ........................................................................................................... 51 Äratõmbed vabariigi valitsuse protokollidest (Vabariigi Valitsuse otsus 30. septembrist 1919) ..... 52 Jõgeva alevi administratiivpiirkonda laiendati ....................................................................................................... 52 Vabariigi Valitsuse otsus ................................................................................................................................................... 53 Siseministeeriumi Omavalitsusasjade Peavalitsuse kiri Tartu maakonnavalitsusele 8. mail 1919 .. 53 Tartu Maakonna Nõukogu otsus 14 aprillil 1919 a. .............................................................................................. 53 Tartu maavalitsuse kiri Jõgeva ajutisele alevivalitsusele.................................................................................... 53 Jõgeva alevi piire laiendati. .............................................................................................................................................. 54 Jõgeva alevi laiendamine ei edene] .............................................................................................................................. 55 Piiride tüli lõppes (1934) ................................................................................................................................................. 55 Jõgeva linnaks?...................................................................................................................................................................... 55 Jõgeva (01.05.1938)............................................................................................................................................................ 55 Jõgeval olid suurejoonelised pidustused ................................................................................................................... 56 Jõgeva pühitses linna sündi. ............................................................................................................................................ 56 Jõgeva linnavolikogu õnnitlus Vabariigi Presidendile 1. mail 1938 ............................................................... 57 Vabariigi Presidendi vanema käsundusohvitseri vastus..................................................................................... 57 Jõgeva linnavolikogu õnnitlus Siseministrile, 1. mai 1938 ................................................................................. 57 Siseministri vastus Jõgeva linnavanemale, 8. mai 1938 ...................................................................................... 57 Richard Veermaa vastus Jõgeva linnavanemale ..................................................................................................... 58 Telegramm Eesti Linnade Liidult, 1. mai 1938, kell 9. 05 ................................................................................... 58 Telegramm Tartu maavalitsuselt, 1. mai 1938, kell 13.35.................................................................................. 59 3

Telegramm Jõgevalt valitud Riigivolikogu liikmelt Karl Roometilt, 1. mai 1938, kell 17.15 ................ 59 Vabariigi Presidendi otsus nr. 15. ................................................................................................................................. 59 Presidendi otsuse eelnõu.................................................................................................................................................. 60 I. Linna vapi ja lipu kuju ja värvide küsimus. ........................................................................................................... 60 III. Linna vapi ja lipu küsimus. ........................................................................................................................................ 61 Aadressid .......................................................................................................................................................................................... 61 Laisholm (1909) ................................................................................................................................................................... 61 Jõgeva keskjaama telefoniabonentide nimekiri (1937)....................................................................................... 62 Jõgeva juht (1938) ............................................................................................................................................................... 69 Jõgeva telefoniabonentide nimekiri (1940) ............................................................................................................. 70 Omavalitsus ..................................................................................................................................................................................... 78 Jõgeva alevivalitsuse ja –volikogu koosseis (1919)............................................................................................... 78 Volitus Ernst Seebergile .................................................................................................................................................... 79 Alevivolikogu ......................................................................................................................................................................... 80 Jõgeva alevivolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri (1924) .................................................................... 80 Jõgeva alevivolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri (1927) .................................................................... 81 Jõgeva alevivolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri (1930) .................................................................... 82 Jõgeva alevivolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri (1934) .................................................................... 83 Jõgeva alev (1934)............................................................................................................................................................... 84 Jõgeva aleviisad kohtu ees. .............................................................................................................................................. 84 Jõgeva sai uue alevivalitsuse. .......................................................................................................................................... 85 Selgituseks Jõgeva alevivalitsuse moodustamise asjus. ...................................................................................... 85 Jõgeva sai uued aleviisad (1934)................................................................................................................................... 86 Alevivanema kriis Jõgeval (1934) ................................................................................................................................. 86 Jõgeva alevivanem tagandati .......................................................................................................................................... 86 Jõgeva sai uue alevivanema ............................................................................................................................................. 86 Jõgeva alevi tulud ja kulud 1937/38............................................................................................................................ 87 Jõgeva linnavolinike nimekiri (1939).......................................................................................................................... 90 Jõgeval valiti linnavanem.................................................................................................................................................. 91 Jõgeva linnavolinike nimekirja muudatus (1940) ................................................................................................. 91 4

August Meose avaldus Siseministrile .......................................................................................................................... 92 Siseministeeriumi vastus August Meose avaldusele ............................................................................................. 92 Suuri muutusi omavalitsuse ametikohtadel. ............................................................................................................ 93 Alevivalitsuse teenistuskohtade koosseis (1937) .................................................................................................. 93 Jõgeva linnavanem lahkus. ............................................................................................................................................... 93 Jõgeva vabsid hädas. ........................................................................................................................................................... 94 Jõgevale valiti viinamüüja. ............................................................................................................................................... 94 Jõgeva alevivolikogule valiti juhataja. ......................................................................................................................... 94 J. Võsu uuesti Jõgeva linnavanemaks. .......................................................................................................................... 94 Jõgeva linnavalitsuse ametnike ja teenijate koosseis 19. novembril 1938. ................................................. 95 Tartu maavolikogu koosseis ........................................................................................................................................... 95 Jõgeva alevi eelarve............................................................................................................................................................. 95 Jõgeva aleviisade palk. ....................................................................................................................................................... 96 Jõgeva Linnavalitsusele elektri madalpinge võrgu korraldamiseks laenu andmine. .............................. 96 Trahterimaks Jõgeval ......................................................................................................................................................... 96 Jõgeva tuluhindamise komisjon..................................................................................................................................... 96 Tartumaal valimas kohati 90 prots. ............................................................................................................................. 97 Uusi makse Jõgeva alevis] ................................................................................................................................................ 97 Lõppev majandusaasta Jõgeva alevis .......................................................................................................................... 97 Jõgeva alevivalitsuses vähendati palka....................................................................................................................... 97 Jõgeva alevil trahterimaksu... .......................................................................................................................................... 97 Jõgeva alevivalitsus jääb ................................................................................................................................................... 98 Jõgeva alev võlgu korraldamas ...................................................................................................................................... 98 Maksud Jõgeva alevis ......................................................................................................................................................... 98 Jõgeva alevivalitsus saab nägusa hoone. .................................................................................................................... 98 Jõgeva alevivalitsuse tööruumid ................................................................................................................................... 99 Jõgeva alevivalitsus lahkus .............................................................................................................................................. 99 Jõgeva alevivolikogu koosolek ....................................................................................................................................... 99 Jõgeva alevivalimised. ........................................................................................................................................................ 99 5

Jõgeva alevivolikogu koosolek (29. jaanuar 1932) ................................................................................................ 99 Jõgeva alevivolikogu koosolek (1. aprill 1932) ..................................................................................................... 100 Omavalitsuse määrused............................................................................................................................................................ 100 Jõgeva linnaomavalitsuse määrused 16. juunil 1940 ......................................................................................... 100 Maksud ja taksid................................................................................................................................................................. 102 Tervishoid ............................................................................................................................................................................. 106 Ehitus ...................................................................................................................................................................................... 113 Muud määrused .................................................................................................................................................................. 117 Alevivolikogu otsused................................................................................................................................................................ 125 Jõgeva alevivolikogu otsused 14. maist 1919 ........................................................................................................ 125 Jõgeva alevivolikogu otsused 24. maist 1919 ........................................................................................................ 126 Jõgeva alevivolikogu otsused 4. juunist 1919 ........................................................................................................ 126 Jõgeva alevivolikogu otsused 15. juunist 1919 ..................................................................................................... 127 Omavalitsuse ettevõtted ........................................................................................................................................................... 127 Jõgeva muretseb viinakaste. .......................................................................................................................................... 127 Elektritaksid Jõgeva alevis. ............................................................................................................................................ 128 Jõgeva alevi elektrivalgustus......................................................................................................................................... 128 Elektritarvitamine ületab jõujaama. .......................................................................................................................... 128 Jõgeva elektrijaam töötab............................................................................................................................................... 128 Jõgeval kallis vooluraha .................................................................................................................................................. 129 Jõgeva soovib Ulilalt elektrit. ........................................................................................................................................ 129 Jõgeva pimedas. .................................................................................................................................................................. 129 Akkude laadimine Jõgeval odavamaks...................................................................................................................... 129 Hädad Jõgeva elektrijaamaga........................................................................................................................................ 130 Tartule 100.000 krooni laenu ....................................................................................................................................... 130 Jõgeva liin .............................................................................................................................................................................. 130 Ulila elektrivoolule ülemineku teadaanne .............................................................................................................. 130 Ulila elekter jõudis Jõgevale. ......................................................................................................................................... 131 Tervitusi ja õnnitlusi Vabariigi presidendile K. Pätsile. ..................................................................................... 131 Kõrged külalised .......................................................................................................................................................................... 131 6

Läti presidendi vastuvõtmine Jõgeval ....................................................................................................................... 131 Soome põllutöö juhid Eestis. ......................................................................................................................................... 132 Põllutööminister A. Tupits kõneles Jõgeval. ........................................................................................................... 132 Jõgeva tervitas Vabariigi Presidenti paraadiga. .................................................................................................... 133 Jõgeva tervitas Vabariigi Presidenti paraadiga. .................................................................................................... 134 President Jõgeva sordikasvanduses ja Jõgeva linnas. ......................................................................................... 135 Sõda ja riigikaitse ........................................................................................................................................................................ 136 Meie väerinna seisukord................................................................................................................................................. 136 Mälestused Jõgeva enamlastest ................................................................................................................................... 136 Õhukaitse manöövrid ....................................................................................................................................................... 137 Leegionäride lahkumine Jõgevalt................................................................................................................................ 138 Jõgeva malevkonna kontsert-ball................................................................................................................................ 138 Kontsert-ball Jõgeval ........................................................................................................................................................ 138 Kursusi Tartumaa malevlastele ................................................................................................................................... 139 Malevkonna päälikuks Richard Stahlberg ............................................................................................................... 139 Poliitika............................................................................................................................................................................................ 139 II – V Riigikogu valimised Jõgeva alevis 1923 – 1932......................................................................................... 139 Rahvahääletuste tulemused Jõgeva alevis 1923 - 1936 .................................................................................... 142 Jaan Tõnisson kõneleb Jõgeval. .................................................................................................................................... 143 Jaan Tõnissoni kõne Jõgeval. ......................................................................................................................................... 143 Jõgeva noorsotside pisaratega peoõhtu. .................................................................................................................. 144 Märgukiri riigivanemale noorsotsialistide peo pärast. ...................................................................................... 144 Avalik kõnekoosolek Jõgeval. ........................................................................................................................................ 145 Ka kooliteenija on võimumees. .................................................................................................................................... 145 Noorsotsialistliku usu- ja rahvuse vaenuliku propaganda vastu. .................................................................. 146 Sotsialistid jagavad vabadussõjalaste lendlehti. ................................................................................................... 146 Jaan Tõnissoni kõne Jõgeval. ......................................................................................................................................... 147 Vabadussõjalaste Päev Jõgeval..................................................................................................................................... 147 Jõgevale noorsotside "punakaart". ............................................................................................................................. 148 Jõgeval mälestati lõikust. ................................................................................................................................................ 148 7

Vabadussõjalaste inetu ülesastumine Jõgeval. ...................................................................................................... 148 Vabadussõjalaste mürgel Jõgeval ................................................................................................................................ 149 Jõgeva suurpäev ................................................................................................................................................................. 149 Arsti laimaja vangi ............................................................................................................................................................. 150 Jõgeva Teppich tahtis saada riigivanemaks. ........................................................................................................... 150 Jõgevale 50:1 vastu ........................................................................................................................................................... 151 Jõgeva pühitses A. Larka sünnipäeva ........................................................................................................................ 151 Jõgeval arreteeriti "propagandapäälik". ................................................................................................................... 151 Jõgeva end. alevivanem vangistatud. ......................................................................................................................... 152 Jõgeva vabs Tartumaalt välja. ....................................................................................................................................... 152 Isamaaliidu Jõgeva osakond valis peakoosolekul viieliikmelise juhatuse ................................................. 152 Rahvuspidustusi Tartumaal .......................................................................................................................................... 152 Rahvarikas lõikuspüha Jõgeval. ................................................................................................................................... 153 Tervitusi peaministri asetäitjale K. Eenpalule. ...................................................................................................... 153 Seltskondlikud komiteed tegevuses........................................................................................................................... 153 Jõgeval mitu kandidaati................................................................................................................................................... 153 Kandideerib ka õp. J. Järve ............................................................................................................................................. 154 Jõgeva ringkonnas valiti kirikuõpetaja J. Järve. ..................................................................................................... 154 Rohkesti põhiseaduse selgituskoosolekuid Tartumaal...................................................................................... 154 Tartumaa rahvasaadikud kõnelesid. ......................................................................................................................... 154 Jõgeval kandideerib K. Roomet. ................................................................................................................................... 155 Jõgeva pühitses uue põhiseaduse jõusseastumist................................................................................................ 155 Karl Roomet ......................................................................................................................................................................... 155 Jaan Järve............................................................................................................................................................................... 156 Jõgeval pühitsetakse vabariigi aastapäeva.............................................................................................................. 156 Riigivolikogu valimisteks................................................................................................................................................ 156 47. valimisringkond .......................................................................................................................................................... 157 Rahvarinde täielik võit Tartumaal. ............................................................................................................................. 158 Mürgel Jõgeval..................................................................................................................................................................... 158 8

Pidustused Jõgeval ............................................................................................................................................................ 158 Kontsertaktused Jõgeval ja Elvas ................................................................................................................................ 158 Politsei, Tuletõrje ja Kodanlik Õhukaitse .......................................................................................................................... 159 Jõgeva konstaabli enesetapmise põhjus - raharaiskamine............................................................................... 159 Jõgeva jaoskonna rahukohtunik .................................................................................................................................. 159 Jõgeva alevi konstaabel tööga ülekoormatud ........................................................................................................ 159 Tuletõrje kellatorn ............................................................................................................................................................ 160 Riigivanema otsus nr. 194. ............................................................................................................................................. 160 Jõgeva jsk. kohtunikuks O. Anton ................................................................................................................................ 160 Tuletõrje häire Jõgeval .................................................................................................................................................... 160 Jõgeva alevi tuletõrje aastapeakoosolek .................................................................................................................. 161 Tartumaa tuletõrjepere koguneb Jõgevale.............................................................................................................. 161 1500 tuletõrjujat Tartumaa brigaadi päeval. ......................................................................................................... 162 Jõgeva divisjon parimaks Tartumaa brigaadis. ..................................................................................................... 162 Uusi VKÕ ühinguid ............................................................................................................................................................ 163 Jõgeva tuletõrje orkester brigaadi orkestriks. ....................................................................................................... 163 Rahvastik ........................................................................................................................................................................................ 163 Rahvahääletuste tulemused Jõgeva alevis 1923 - 1936 .................................................................................... 163 1934. a. rahvaloenduse andmed Jõgeva alevi kohta ........................................................................................... 164 Abiellumus, sündimus ja suremus Jõgeva linnas 1938. a. ................................................................................. 173 Jõgeva linna rahvastik 1. V 1938 – 1. V 1940 ......................................................................................................... 182 Usuelu............................................................................................................................................................................................... 184 Viimsepäeva ootajad Jõgeva majandusühingu koosolekul. .............................................................................. 184 Kirik Jõgeva alevisse. ........................................................................................................................................................ 184 Kiriku mõte seisupunktil ................................................................................................................................................ 185 Jõgevale tahetakse kirikut ehitada ............................................................................................................................. 185 Jõgeva jääb kirikuta .......................................................................................................................................................... 185 Jõgeva kirikuehitamise nõukogu oli koos ................................................................................................................ 185 Tänavad, kinnisvara ja ehitus ................................................................................................................................................. 186 Jõgeva alevi majaomanikude Koosolek 13 Juunil 1919. .................................................................................... 186 9

Jõgeva alev saab elektrivalgustuse ............................................................................................................................. 186 Alevivanem ei vastuta alevivalitsuse eest ............................................................................................................... 187 Protsess Jõgeva alevi pärast .......................................................................................................................................... 188 Betoontee Jõgevale. ........................................................................................................................................................... 189 Ehituse järelevalve Jõgeval. ........................................................................................................................................... 189 Jõgeva alev planeeritakse ümber. ............................................................................................................................... 189 Jõgeval rauges ehitusepalavik ...................................................................................................................................... 190 Jõgeval korraldatakse tänavaid.................................................................................................................................... 190 Jõgeva hakkab teed sillutama ....................................................................................................................................... 190 Jõgeva alevit kaunistatakse ........................................................................................................................................... 190 Jõgeva „Härjapea” iluplatsiks ........................................................................................................................................ 190 Omanduseksandmise akt................................................................................................................................................ 191 Tänava äärte sillutamine Jõgeval ................................................................................................................................ 193 Jõgeva jatkab tänavate korrastamist ......................................................................................................................... 193 Maja- ja krundiomanikkude nimekiri........................................................................................................................ 193 Jõgeva tahab Ulila elektrit (1935) ............................................................................................................................... 201 Jõgeva alevi ehituskruntide suurus ja hind ............................................................................................................. 201 Ehituste järelvalve Jõgeval. ............................................................................................................................................ 202 Jõgeva seltside esindajad olid koos ............................................................................................................................ 202 Ümberkorraldusi Jõgeva alevis .................................................................................................................................... 202 Tartumaa väikelinnadele ühine arhitekt. ................................................................................................................ 203 Ostu-müügileping. ............................................................................................................................................................. 203 Jõgeva alevi kinnistusregistri kinnistute nimekiri ............................................................................................... 205 Jõgeva linnas natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestik .................................................................. 222 Haridus ja kultuur ....................................................................................................................................................................... 224 Seltsi avamise koosolek................................................................................................................................................... 224 Jõgeva alev tahab omale keskkooli. ............................................................................................................................ 224 Kõrts tähtsam kui kool? .................................................................................................................................................. 224 "Mary Dugani protsess" .................................................................................................................................................. 225 10

Noorte kontsert Jõgeval. ................................................................................................................................................. 225 Uisuväli Jõgevale. ............................................................................................................................................................... 225 Jõgeva lugemislaud ........................................................................................................................................................... 225 Politika koolist eemale! ................................................................................................................................................... 225 Laiuse võitis Jõgevat jalgpallis 4:1. ............................................................................................................................. 226 Jõgeva rahvamajal uus peremees ................................................................................................................................ 226 Vorstikursused Jõgeval .................................................................................................................................................... 226 Jõgeva suusaseppade kursused ................................................................................................................................... 227 Jõgeva Haridusselts ........................................................................................................................................................... 227 Näitekursused Jõgeval. .................................................................................................................................................... 227 Käsitöö kursused Jõgeval................................................................................................................................................ 227 Kas Jõgeva saab helikino? ............................................................................................................................................... 227 Uisuväli Jõgevale. ............................................................................................................................................................... 228 Helikino Jõgevale? ............................................................................................................................................................. 228 Näitus Jõgeval. ..................................................................................................................................................................... 228 Jõgeval tuleb näitus. .......................................................................................................................................................... 228 Laupäeval ja pühapäeval Jõgeva põllumajanduse ja käsitöö näitus. ............................................................ 229 Jõgeva näitus õnnestus. ................................................................................................................................................... 230 Jõgeva alev soovib keskkooli......................................................................................................................................... 231 Jõgeva alevivanem 15 a. seltskonnatöös. ................................................................................................................. 231 Põllumajanduslikud kursused ...................................................................................................................................... 231 Kangakudumise kursused Jõgeval .............................................................................................................................. 232 Üldlaulupeo kooride harjutused Jõgeval .................................................................................................................. 232 Asutati Jõgeva Perenaiste Selts .................................................................................................................................... 232 Keedukursused Jõgeva perenaistele .......................................................................................................................... 232 Uusi motoriste ..................................................................................................................................................................... 233 Jõgeval lõppesid kangakudumise-kursused ........................................................................................................... 233 Jõgeva alevi naised ei valmista rahvarõivaid. ........................................................................................................ 233 Jõgeva linnas lõppesid perenaistele korraldatud sissekeedu kursused. .................................................... 233 11

Jõgeva näitekunstiühing asutab jazzorkestri ......................................................................................................... 233 Naiskäsitöökursus Jõgeval ............................................................................................................................................. 234 Jõgeva kino algas tegevust ............................................................................................................................................. 234 Kasvatuspäev Jõgeval. ...................................................................................................................................................... 234 Jõgeva aianduse-mesinduse ring uutel alustel tööle. .......................................................................................... 234 Raamatunädal Jõgeval...................................................................................................................................................... 235 Noorte kotkaste salgapealikute kool Jõgeval ......................................................................................................... 235 Jõgeva perenaine ennast täiendamas. ....................................................................................................................... 235 Jõgeva Hariduse Seltsi juubel. ....................................................................................................................................... 236 Jõgeva linna algkool 1938/39....................................................................................................................................... 236 Jõgeval alustab lasteaed tegevust. .............................................................................................................................. 239 Euroopameister J. Kotkas maadleb Jõgeval. ........................................................................................................... 239 Jõgeva tervitas Euroopameister J. Kotkast .............................................................................................................. 239 Jõgeva linna avalik raamatukogu 1938/39. a ........................................................................................................ 240 Naiskodukaitse Jõgeva jsk. jõulupuu. ........................................................................................................................ 241 Käsitöökursus Jõgeval. ..................................................................................................................................................... 241 Malesimultaan Jõgeval. .................................................................................................................................................... 241 Tartu solistid esinesid ...................................................................................................................................................... 242 Majandus ......................................................................................................................................................................................... 242 Jõgevalt ................................................................................................................................................................................... 242 Turu asutamine .................................................................................................................................................................. 243 Jõgeva restoraan pannakse kinni. ............................................................................................................................... 243 Asutatakse põllutööriistade vabrikut ........................................................................................................................ 243 Jõgeva restoraan................................................................................................................................................................. 244 Jõgeva alevi tööstus........................................................................................................................................................... 244 Uued liikmed Tartu ärimaksu komisjoni. ................................................................................................................ 246 Sigade vastuvõtmine Jõgeval......................................................................................................................................... 246 Sigade vastuvõtmisest Jõgeva jaamas. ...................................................................................................................... 246 Jõgeva talupidajate mured. ............................................................................................................................................ 247 12

Jõgeva laadalt....................................................................................................................................................................... 247 Korralik tapamaja Jõgevale. ........................................................................................................................................... 247 Jõgeva haridusseltsi lasteaed ........................................................................................................................................ 247 Jõgeva turg 1932 ................................................................................................................................................................ 248 Jõgeva ühistegelased ........................................................................................................................................................ 248 Elav nisupakkumine Jõgeval ......................................................................................................................................... 248 Jõgeval algab rukki kokkuost ........................................................................................................................................ 248 Jõgeva turg ............................................................................................................................................................................ 249 Jõgeval anti kõrtsi lubasid. ............................................................................................................................................. 249 Hans Silbergleich 60-aastane........................................................................................................................................ 249 Jõgeva laat ............................................................................................................................................................................. 250 Venesse läks 28 hobust. .................................................................................................................................................. 250 Jõgeva majandusühisuse ärijuhi juubel. ................................................................................................................... 250 Jõgeva majandusühisuse ärijuhi juubel. ................................................................................................................... 250 Jõgeva Ühispank 15-aastane. ........................................................................................................................................ 251 Jõgeva majandusühisuse tegevus tõuseb................................................................................................................. 251 Jõgeva majandusühisuse äritegevuses hoogne tõus. .......................................................................................... 252 Väiketööstusettevõtete register .................................................................................................................................. 252 Jõgeva linna piires asuvate registreeritud käitiste nimekiri............................................................................ 253 Jõgeva Majanduse Ühisus paisub. ............................................................................................................................... 253 Rahvavaene sügislaat Jõgeval. ...................................................................................................................................... 254 Jõgeva turg 1938 ................................................................................................................................................................ 254 Raadio-agentide lai tööpõld Jõgeval........................................................................................................................... 254 Leib Jõgeval kallis .............................................................................................................................................................. 254 Jõgeva Ühispank uutes ruumides. ............................................................................................................................... 255 Jõgeva turg 1938 ................................................................................................................................................................ 255 Jõululaat Jõgeval ................................................................................................................................................................. 255 1937. a. majandusloenduse andmed Jõgeva linna kohta................................................................................... 256 Jõgeva turg on tühi. ........................................................................................................................................................... 260 13

Pühitseti Jõgeva pangamaja........................................................................................................................................... 260 Jõgeva põllumeeste Ühispank alustab tegevust. ................................................................................................... 260 Jõgeva turg 1939 ................................................................................................................................................................ 261 Jõgeva turg. ........................................................................................................................................................................... 261 Jõgeva turg 1939 ................................................................................................................................................................ 261 1939. a. põllumajandusloenduse andmed Jõgeva linna kohta ........................................................................ 262 Jõgeva Majandusühisus 20-aastane. .......................................................................................................................... 265 Jõgeva Põllumeeste Ühispanga aastapäev ............................................................................................................... 265 Jõgeva turg 1940 ................................................................................................................................................................ 266 Jõgeva Majandusühisus pidas 20. Peakoosolekut. ............................................................................................... 266 Jõgeva Majandusühisus pidas 20. peakoosolekut. ............................................................................................... 267 Ühistegeliste ettevõtete edu Jõgeval .......................................................................................................................... 267 Raudtee ............................................................................................................................................................................................ 268 Vabariigi Valitsuse otsus 26. märtsist 1921 ........................................................................................................... 268 Pajusi paas veetakse Järvakandi klaasivabrikusse. ............................................................................................. 268 Jõgeva jaamaülem 50-aastane. ..................................................................................................................................... 268 Tartu-Jõgeva mootorrongide sõiduplaani muutmine......................................................................................... 269 Tartu-Jõgeva mootorrongide sõiduplaani muutmine......................................................................................... 269 Jõgeval tüliküsimuseks mootori sõiduaja muutmine. ........................................................................................ 269 Sõiduplaani muutmine tekitab nurinat. ................................................................................................................... 269 Jõgevale „Balti ekspressi“ peatus. ............................................................................................................................... 270 Jõgeva vallas koguti 2 vagunit vanarauda ............................................................................................................... 270 Laiusel koguti 2 vagunit vana rauda .......................................................................................................................... 270 Reisirongide saabumis- ja väljumisajad Jõgeva jaamast 2. X 1938 – 14. V 1939 .................................... 270 Jõgeva jaamaülem A. Viirand 60-a. ............................................................................................................................. 271 Jõgeva raudteejaama tegevus 1938/39. a ............................................................................................................... 271 Tervishoid ja hoolekanne ......................................................................................................................................................... 272 Hoolekanne Jõgeval........................................................................................................................................................... 272 Vaeslastekohus Jõgevale. ................................................................................................................................................ 272 Kohtu- ja siseministeeriumi teadaanne .................................................................................................................... 272 14

Jõgeva alevisse vaeslaste kohus. .................................................................................................................................. 273 Salatapamaja Jõgeval. ....................................................................................................................................................... 273 Jõgeva lasteabikomitee lõpetas tegevuse. ............................................................................................................... 273 Jõgeva alev läheb kohtusse. ........................................................................................................................................... 273 Teadaanded koertemarutaudi kohta ......................................................................................................................... 273 Jõgeva vajaks teist arsti (1934).................................................................................................................................... 274 Teadaanded koertemarutaudi kohta ......................................................................................................................... 274 Arstlik kontroll Jõgeva pagariärides .......................................................................................................................... 274 Jõgeva alev 1938 ................................................................................................................................................................ 275 Lapse sünd Jõgeva jaama ooteruumis. ...................................................................................................................... 276 Õnnetused, kuritööd ja karistused ....................................................................................................................................... 276 Tulekahjust Jõgeva vaksalis........................................................................................................................................... 276 Puudulik juurdlus .............................................................................................................................................................. 276 Kaks tuleõnnetust .............................................................................................................................................................. 277 Murdvargus Jõgeval .......................................................................................................................................................... 278 Töösturi meeleheitlik olukord...................................................................................................................................... 278 Rahameister 4 aastaks sunnitööle .............................................................................................................................. 279 Rongi alla heitja Jõgeva jaamas. ................................................................................................................................... 279 Jõgeval leiti laip................................................................................................................................................................... 279 Liiklemisõnnetus Jõgeval. ............................................................................................................................................... 280 Tartu-Valga prefekt karistas. ........................................................................................................................................ 280 Tartu-Valga prefekt karistab. ........................................................................................................................................ 280 Autoohver Jõgeval. ............................................................................................................................................................ 280 Endine Jõgeva elanik salakuulajaks............................................................................................................................ 281 Kohtupristav tahtis tüssata panku.............................................................................................................................. 281 Leppimislepingust kriminaalkohtus ei saa üks pooltest loobuda. ................................................................ 282 Sõimas Jõgeva kooliõpetajat kommunistiks ........................................................................................................... 283 Kaks meest rongi all surma. .......................................................................................................................................... 283 Jõgeval propsikoorem rongi all. ................................................................................................................................... 283 15

Jõgeval jäi mees rongi alla. ............................................................................................................................................. 284 Tuli Jõgeva jaamahoones. ............................................................................................................................................... 284 Jõgeva advokaat võltsis 5000 krooni eest veksleid. ............................................................................................ 284 Tulemöll Jõgeva alevis. .................................................................................................................................................... 284 Munavagun jooksis rööpailt Jõgeval. ......................................................................................................................... 285 Jää kergitas vagunid rööbastelt ................................................................................................................................... 285 Jõgeva hobusevaras sai karistada. .............................................................................................................................. 285 Omnibus purustas kaitsepuu Jõgeval. ....................................................................................................................... 286 Vahialune põgenes. ........................................................................................................................................................... 286 Karistati vangimajast põgenejat .................................................................................................................................. 286 Need, keda karistati .......................................................................................................................................................... 287 Politseidirektor karistas Jõgeva rahurikkujat........................................................................................................ 287 Naine varastas pastori hobuse ..................................................................................................................................... 287 Jõgeva mees jäi veduri alla. ............................................................................................................................................ 288 Õnnetu hüpe liikuvalt rongilt Jõgeval. ....................................................................................................................... 288 2 tunni jooksul 4 vargust ................................................................................................................................................ 288 Jalgrattavargus Jõgeva jaamas...................................................................................................................................... 288 Raudteejaamast varastati jalgratas ............................................................................................................................ 289 Jalgrattavaras kaheks aastaks vangi. ......................................................................................................................... 289 Püss läks rees lahti. ........................................................................................................................................................... 289 Kummaline lugu rahakotiga. ......................................................................................................................................... 289 Mõrv Jõgeval. ....................................................................................................................................................................... 290 Varastati 1100-kr. sugutäkk. ......................................................................................................................................... 290 Varastati 1100-kr. sugutäkk. ......................................................................................................................................... 291 Laps jäi vankri alla. ............................................................................................................................................................ 291 Täitevkomitee otsused 1945 .................................................................................................................................................. 291 Rahvamaja juhataja määramine .................................................................................................................................. 291 Jõgeva linna lasteaia ja lastesõimele sobivate ruumide leidmine ................................................................. 292 sms Edg. Mägi aruanne ruumide leidmiseks linna laste aiale ja lastesõimele.......................................... 292 16

Jõgeva linnale määratud I kvartali metsaraie normi läbiviimine .................................................................. 292 Jõgeva linna avaliku raamatukogu juhataja määramine ................................................................................... 292 Linna täitevkomitee juure moodustatavate komisjonide organiseerimise küsimus. ........................... 292 Moodustatud komisjonide kinnitamine. .................................................................................................................. 293 Jõgeva linna täitevkomitee otsused 21. veebruarist 1945 ............................................................................... 295 Jõgeva linnas asuvate sepikodade mobiliseerimine trakrorite remontimiseks. ..................................... 295

17

EELLUGU

LINNA KUJUNEMINE Muinasajal kuulus Jõgeva Vaiga maakonda. On küllaltki tõenäoline, et Jõgeva küla oli olemas juba enne sakslaste tulekut. Sellele viitab küla soodne asend jõe ääres, mis andis olulise osa toidusest kala näol ning oli ühtlasi liiklustee. Küla esmamainimine toimus 1599. aastal Poola revisjonikirjas Jagiwa kujul. Jõgevast on juttu ka kõigis järgnevais Rootsi revisjonides. Põhjasõja ajal, 1701. aasta kevadtalvel, kui Rootsi kuningas Karl XII talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale täismõõdulise lumekindluse ja peeti maha suurejooneline sõjamäng: kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega. Elu Jõgeva külas kuni 19. sajandi lõpuni ei erinenud paljude teiste samasuguste külade elust tol ajal. Jõgeva sai omavalitsusõigused alevina 13. oktoobril 1919 ja nimetati ümber III astme linnaks alates 1. maist 1938.

ARENG TAASISESEISVUMISENI Teises maailmasõjas hävis ligi 60% linnast. Saksa okupatsiooni ajal hukati Jõgeva kruusaaugus ligi 80 nõukogude aktivisti ja sõjavangi. Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni juhtiv ja valitsev linn. Tartu-lähedus ja põllumajanduskesksus peegeldusid ka ettevõtluses: Jõgeval asusid Tartu Piimatoodete kombinaadi võitsehh, Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi nahavabrik, ETKVLi tööstuskoondisse kuuluv Jõgeva Leivakombinaat, tootmiskoondis "Jõgeva", trükikoda jm. Suured tööandjad olid Jõgeva KEK ja MEK. Alates 1960-ndatest on linna kerkinud hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal). 1976. aastal moodustasid Jõgeva noored Ants Paju eestvõttel oma klubi, mille nimeks pandi "Hekto" Koos ei käidud mitte ainult meelt lahutamas, vaid tehti ka tõsist tööd. "Hekto" eeskujul tekkis ulatuslik noorteklubide liikumine, mis levis nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. "Hektost" räägiti ja kirjutati, temast tehti 1981. a film pealkirjaga "Rong peatub kaks minutit" (stsenarist Rein Karemäe, rezissöör Kaljo Kiisk, operaator Arvo Vilu).

TÄNAPÄEV Pärast taasiseseisvumist on linna rahvaarv küll vähenenud (Elanikke on 2000. a Jõgeva linna elanikeregistri andmetel 6465, neist mehi 2877 ja naisi 3588), kuid Jõgeva välisilme on muutunud märksa kenamaks. Nüüd võib Jõgevast rääkida kui hubasest ja turvalisest rohelisest Eesti väikelinnast. 18

ÜLDANDMED JA STATISTIKA

JÕGEVA ALEVIKUST Nagu mõned lugejad ehk teavad, on Jõgeva raudtee jaam pääle Tappa üks suurematest Tallinna ja Tartu vahelisel raudteel. Jõgeva nimi on aga nii unustuse hõlma jäänud, et mitmel aastal temast ajalehe veergudel midagi leida ei ole olnud. Ja ometegi on temas niipalju tähtsust, et see kellegile ei tohiks teadmataks jääda. Tulevad ükskord ajad, kus Jõgeval oma ajalehed ilmuma hakkavad, elektri raudteel ühest kohast teise sõidetakse, vabrikud töötavad, ühe sõnaga suurelinna elu avaldused on. Temal saab ka oma kuulus nimi Jõgeva linn, või nagu saksad nimetavad Laisholm olema. Jõgeva on majorat-mõisa. Vaksal on valla krundi pääl, mõisast paar versta eemal. Mõis ja muidugi ka vald on krahv Manteuffeli sugukonna omandus. Jõgeva valla talupidajad olivad veel aastat viis tagasi kõik rentnikud. Krahv muretses selleks omale ülemalt poolt luba ja seda saades hakkas ta talusid pärisomanduseks müüma. Selle järele tekkis aga krahvile mõte Jõgevale linna asutama hakata ja valis selleks vaksali ümbruse. Et vaksali ümbrus aga valla maa oli, võtis mõisaomanik valla käest selleks otstarbeks vaksali ümbrusest mõnikümmend vakamaad põldu mõisa maaks ja andis, vallale mõisa küllest sedavõrd ääre maid asemele. Muidugi pidi selleks valla nõuukogu luba olema, mis aga selajal raske saada ei olnud, sest et nõuumehed kõik rendikohtade pidajad olid, sellega tahes ehk tahtmata kõrge herra soovi täitma pidivad. Kui asjad maa vahetamisega korras olivad, laskis krahvi herra vaksali ümbruses maa vakamaa suurustes tükkideks mõõta, iga vakamaa laiuse vahele uulitsate või teede jaoks ruumi jättes ja rendib seda neile, kes linna asutamisega nõuus on. Maa saab 30 aasta peale renditud. Rent on 30 rubla vakamaa peale aastas ja maa rendile võtja on kohustatud maa pääle paari aasta jooksul maja ehitama, mis mitte alla 400 rubla ei tohi väärt olla. Kolmekümne aasta pärast on aga maa peale ehitatud majad mõisa omandus. Viis aastat on sellest ajast mööda, kui sel teel maatükisid rentima hakati ja majad tõusevad iga aasta kui seened maa seest ülesse, nii et vaksali ümbrus, mis enne lage põld oli, juba kui veikene alevikene välja näeb. Ei ehitata mitte üksnes 400 rubla väärtuslisi majasi, vaid ka 8-10 tuhanda rubla väärtuslisi. Nimetatud alevikus on juba seitse kauplust, milledest neli rahvale kaupa välja müüvad, teised aga vilja, lina ja linaseemneid ülesse ostavad. Peale nende on kõrts, postkuntur, posthobuste jaam, kaks pagari äri, theemaja, vorsti tehas, paar võõrastemaja, paar uurmakri äri, raamatu kauplus, kingsepasid, sukakudujaid, sadulsepasid ja muid äri mehi. Ka loomaarst ja inimeste tohter ei puudu. Kõigil äridel näitab tegemist küllalt olema, sest raudtee jaama käib laialt rahvast kokku. Millas Jõgeva linnaks saab, on küll alles teadmata, aga ta edeneb sennapoole ometegi. Tuleva kevade tehakse jälle üle tosina majade ehitamisega algust. Vaksalist pool versta eemale ehitatakse suurt lauavabrikut, mille kaudu meiemaa metsad väljamaale hakkavad reisima. J. T. Vabadus, 4. detsember 1907, nr. 92. 19

JÕGEVA ALEVIK (1901) Jõgeva, alevik; Vene k. Лайсголмь, 2 v. rtj., 6 v. Laiuse kirikust. Alevikus on 200 elan. Alevik seisab mõisapolitsei all. Alevikus on: postkontor; telefon; vallakool; vaestemaja; mõned kauplused ja käsitöölised. Kord aastas peetakse laata. Uus Aastasada. Kalender 1902 aastaks. Jurjev-Tartu, 1901, lk. 129.

JÕGEVA ALEVI PLAAN (1921)

POSTIAMETKOND (1938/39) Postiametkonna tegevus Jõgeva linnas 1938/39.a Teenuse liik

Teenust osutatud 1 elanikule aastas

Elanike arv

1144

Lihtsaadetised

143.196

125,2

Ajalehed ja ajakirjad

801

0,7

20

Tähtsaadetised

4.000

3,5

arv

7.382

6,4*

summa

229.973

201,0*

arv

6.959

6,1*

summa

393.766

344,2*

arv

2.707

2,4

summa

520.972

455,4

229

0,2

kohalikud

41.878

36,6

kaugekõned

69.686

60,9

Telegrammid

364

0,3

Telefoniabonendid

115

10,5**

Raadio ringhäälingu abonendid

748

68,0**

Rahakaardid

Posti jooksvate arvete sissemaksukaardid:

Väärtkirjad

Pakid arv Telefonikõned

* Eesti kõrgeim keskmine ** 100 elaniku peale, Eesti kõrgeim keskmine Allikas: Post, telegraaf, telefon ja raadio 1938/39. a. Eesti Statistika 1939, nr. 215 (10), lk. 500 – 538.

JÕGEVA ALEVIK Jõgeva alevik, Лайсголмь, Balti raudtee ääres. Alevik seisab mõisapolitsei valitsuse all. Alevikus on: post-telegraafi-kontor; telefon; vallakool; raudteejaam; postijaam; mõned kauplused ja käsitöölised. Laata peetakse 2 korda aastas. Elan. arv on 200. 21

Kodumaa linnad, alevid ja alevikud. Uus Aastasada, Kalender 1905 aastaks, neljas aastakäik, Jurjev (Tartu), lk. 201.

LIIKLUS JÕGEVA LINNAS 1922 – 1940 Mootorsõidukite koosseis Jõgeva linnas Sõiduautod Autobused Veoautod Tuletõrjeautod Mootorrattad Järelvankrid 1. I 29

4

-

3

-

-

-

1. I 30

4

-

4

-

-

-

1. I 31

5

-

2

-

1

-

1. I 32

2

-

3

-

-

-

1. I 33

8

-

4

-

-

-

1. IV 35 6

1

9

-

1

-

1. IV 36 6

1

9

-

4

-

1. IV 37 10

2

10

1

6

1

1. I 39

13

2

17

1

18

4

1. I 40

16

-

12

1

21

1

Jalgrataste arv Jõgeva linnas Aasta

Jalgrattaid

1922

18

1923

20

1924

20

1927

41

1928

71

22

1931

91

1932

91

1933

85

1934

100

1935

102

1936

108

1937

133

1938

181

Tänavliiklusõnnetused Jõgeva linnas 1938. ja 1939. a 1938

1939

Surma

-

-

Kehavigastuse

1

1

Kokku

1

1

Õnnetused ilma kehavigastuseta

1

-

Üldse

2

1

1000 elaniku kohta

1,5

0,8

Õnnetused, mis tekitasid

Allikad: Mootorsõidukid 1. I 1929 a. Eesti Statistika 1929, nr. 91 (6), lk. 339 – 340. P. Semper. Mootorsõidukid 1. I 1930. Eesti Statistika 1930, nr. 104 (7) – 105 (8), lk. 408 – 410. P. Semper. Mootorsõidukid 1. I 1931. Eesti Statistika 1931, nr. 116 (7) – 117 (8), lk. 442 – 444. P. Semper. Mootorsõidukid 1. I 1933. Eesti Statistika 1933, nr. 137 (4), lk. 212 – 214. J. Kits. Mootorsõidukid 1. IV 1935. Eesti Statistika 1935, nr. 167 (10), lk. 482 - 484. J. Kits. Mootorsõidukid 1. IV 1936. Eesti Statistika 1936, nr. 176 (7) - 177 (8), lk. 399 - 401. J. Kits. Mootorsõidukid 1937. a. Eesti Statistika 1937, nr. 192 (11), lk. 603 - 608. J. Kits. Mootorsõidukid 1. I 1939. Eesti Statistika 1939, nr. 208 (3), lk. 156 – 161. J. Kits. Mootorsõidukid 1. I 1940. Eesti Statistika 1940, nr. 221 (4), lk. 198 – 203. Jalgrataste arv 1922 – 28 a. Eesti Statistika 1929,nr. 95 (10), lk, 575 – 577. J. Kits. Jalgrataste levik 1931 – 35. a. Eesti Statistika 1936, nr. 176 (7) - 177 (8), lk. 398. J. Kits. Jalgrataste arv 1936. a. Eesti Statistika 1937, nr. 185 (4), lk. 172 – 175. 23

J. Kits. Jalgrataste arv 1937. a. Eesti Statistika 1938, nr. 197 (4), lk. 162 – 164. J. Kits. Jalgrataste arv 1938. a. Eesti Statistika 1939, nr. 207 (2), lk. 74 – 76. J. Kits. Mootorsõidukid 1937. a. Eesti Statistika 1937, nr. 192 (11), lk. 603 - 608. J. Kits. Mootorsõidukid 1. I 1939. Eesti Statistika 1939, nr. 208 (3), lk. 156 – 161. J. Kits. Mootorsõidukid 1. I 1940. Eesti Statistika 1940, nr. 221 (4), lk. 198 – 203. K. Raud. Liiklusõnnetused 1938. a. Eesti Statistika 1939, nr. 209 (4), lk. 203 – 212. K. Raud. Liiklusõnnetused 1939. a. Eesti Statistika 1940, nr. 223 (6), lk. 301 – 310.

LAIUSELT Jõgeva raudtee jaama ümber on mõne aasta jooksul õige rohkesti uusi majasid juurde ehitatud, nii et kui see sel viisil ikka edasi läheb, varsti üks alevik kodumaal rohkem on. Et nimetatud jaam Tapa-Tartu vahel üks suurematest on, siis on sääl ka rahva tallitus suur. Et siit väga palju puid ja muud metsa saaduseid minema saadetakse, siis on siin, iseäranis talvel, elavamat liikumist märgata, kui Tartu vaksalis. Kui Jõgeva mõisa omanik umbes viie aasta eest vaksali ümbert maa tükkisid välja rentima hakkas, siginesivad kauplused ja käsitöö asutused üks tõise järele, kui seened sooja vihmaga, ehk küll rendi tingimised soolased olivad: 30 rubla vakamaa eest aastas ja kolmekümne aasta pärast jääb maja ka pealekauba mõisniku omanduseks. Jõgevalt 5 versta eemal, Laiuse kiriku juures, kus veel suurem alevik on, on ka suured kauplused ja asutused, kus peale muude ka mitu kullaseppa ja päevapiltnik elutseb. Nimetatud ümbruskonna elanikkudel ei pruugi palju linna sõita, sest et oma kihelkonnast kõiki saada on, mis tarvis, ka rehepeksu masinaid ja koorelahutajaid. Tihti jätavad pruut ja peigmees Emajõe linna sõitmata, sest et Laiuselt sedasama leidub mis linnastgi, kui aga rahakott sõna kuulab.

S. S.

Vabadus, 8. detsember 1906, nr. 97.

JÕGEVA ALEVIKUST Nagu mõned lugejad ehk teavad, on Jõgeva raudtee jaam pääle Tappa üks suurematest Tallinna ja Tartu vahelisel raudteel. Jõgeva nimi on aga nii unustuse hõlma jäänud, et mitmel aastal temast ajalehe veergudel midagi leida ei ole olnud. Ja ometegi on temas niipalju tähtsust, et see kellegile ei tohiks teadmataks jääda. Tulevad ükskord ajad, kus Jõgeval oma ajalehed ilmuma hakkavad, elektri raudteel ühest kohast teise sõidetakse, vabrikud töötavad, ühe sõnaga suurelinna elu avaldused on. Temal saab ka oma kuulus nimi Jõgeva linn, või nagu saksad nimetavad Laisholm olema. Jõgeva on majorat-mõisa. Vaksal on valla krundi pääl, mõisast paar versta eemal. Mõis ja muidugi ka vald on krahv Manteuffeli sugukonna omandus. Jõgeva valla talupidajad olivad veel aastat viis tagasi kõik rentnikud. Krahv muretses selleks omale ülemalt poolt luba ja seda saades hakkas ta talusid pärisomanduseks müüma. Selle järele tekkis aga krahvile mõte Jõgevale linna asutama hakata ja valis selleks vaksali ümbruse. Et vaksali ümbrus aga valla maa oli, võtis mõisaomanik valla käest selleks otstarbeks vaksali ümbrusest mõnikümmend vakamaad põldu mõisa maaks ja andis, vallale mõisa küllest sedavõrd ääre maid asemele. Muidugi pidi selleks valla nõuukogu luba olema, mis aga selajal raske saada ei olnud, sest et 24

nõuumehed kõik rendikohtade pidajad olid, sellega tahes ehk tahtmata kõrge herra soovi täitma pidivad. Kui asjad maa vahetamisega korras olivad, laskis krahvi herra vaksali ümbruses maa vakamaa suurustes tükkideks mõõta, iga vakamaa laiuse vahele uulitsate või teede jaoks ruumi jättes ja rendib seda neile, kes linna asutamisega nõuus on. Maa saab 30 aasta peale renditud. Rent on 30 rubla vakamaa peale aastas ja maa rendile võtja on kohustatud maa pääle paari aasta jooksul maja ehitama, mis mitte alla 400 rubla ei tohi väärt olla. Kolmekümne aasta pärast on aga maa peale ehitatud majad mõisa omandus. Viis aastat on sellest ajast mööda, kui sel teel maatükisid rentima hakati ja majad tõusevad iga aasta kui seened maa seest ülesse, nii et vaksali ümbrus, mis enne lage põld oli, juba kui veikene alevikene välja näeb. Ei ehitata mitte üksnes 400 rubla väärtuslisi majasi, vaid ka 8-10 tuhanda rubla väärtuslisi. Nimetatud alevikus on juba seitse kauplust, milledest neli rahvale kaupa välja müüvad, teised aga vilja, lina ja linaseemneid ülesse ostavad. Peale nende on kõrts, postkuntur, posthobuste jaam, kaks pagari äri, theemaja, vorsti tehas, paar võõrastemaja, paar uurmakri äri, raamatu kauplus, kingsepasid, sukakudujaid, sadulsepasid ja muid äri mehi. Ka loomaarst ja inimeste tohter ei puudu. Kõigil äridel näitab tegemist küllalt olema, sest raudtee jaama käib laialt rahvast kokku. Millas Jõgeva linnaks saab, on küll alles teadmata, aga ta edeneb sennapoole ometegi. Tuleva kevade tehakse jälle üle tosina majade ehitamisega algust. Vaksalist pool versta eemale ehitatakse suurt lauavabrikut, mille kaudu meiemaa metsad väljamaale hakkavad reisima. J. T. Vabadus, 4. detsember 1907, nr. 92.

JÕGEVALT Jõgeva alev on samanimelise jaama ümber tekkinud. Kaubandusliselt on ta üks tähtsamatest jaamadest Balti raudteel. Pea väljaveo aineteks on mets. Umbes verst maad jaamast eemal on kolm saeveskit, peale selle on Kurista metsas ka mitmed laualõikamise vabrikud, mis peaasjalikult väljamaale saatmiseks metsa ümber töötavad. Metsa väljasaatmise poolest on Jõgeva isegi Tartust ees. Peale metsa saadetakse veel õige rohkeste linu ja vilja välja kui ka Sise-Venemaa turgudele, millele Jõgeva hea geografialine seisukoht, nimelt on ta nelja suure post- ja hulga väiksemate teede keskkohas, rohkeste võimalust annab. Viljandi-Mustvee raudtee, mida ehitada plaanitseti, pidi Jõgeva jaamast läbi minema. Sellega oleks siis Jõgeva ka Mustvee ja Viljandiga otsekoheselt ühendatud. Jõgeva alevi elanikkude arv on aastaastalt tõusnud, nii et seda praegu 1000 peale võib lugeda. Iseäranis paaril viimasel aastal on alev jõudsaste kasvanud, tänavu aastal on ehitusel üle 10 maja. Alevis olev posti- ja telegrafijaoskond muudeti 1. maist iseseisvaks postkontoriks ja sellest ajast hakati ka korralikult kaks korda päevas posti kätte tooma. Peale postkontori on alevis postijaam, aptek, päevapilditöökoda, 3 võõrastemaja, 3 theemaja, 3 vorstivabikut, 2 saiapagarit, 1 aptekimagasin, 12 vähemat kauplust, 3 põllutööriistade ladu, Dr. Trüblati haigemaja ja nagu ülemal pool tähendatud 3 laualõikamisevabrikut, peale selle elab Jõgeval ka jaoskonna loomaarst Viidik.

Peterburi Teataja. 16. juunil 1912, nr. 70.

25

JÕGEVA ALEV Kes Jõgevalt aastat 15 ära olnud ei taha teda praegu enam ära tunda. Endise põllu ja lepiku asemel asub laialine majade-kogu, mida Põltsamaa aleviga või Paide linnaga julgesti võib võrrelda. Asub alevis 2 tohtrit, aptek, posthobuste-jaam, postitelegrafi kontor, üle 20 poe, 3 vorstivabrikut ja pääle selle hulk igat liiki käsitöölisi. Alev asub enamasti endise valla vakutalu „Hansu“ maa pääl, mis nüüd aga mõisamaa on. Umbes 20 aastat tagasi pani mõis vallavolikogule ette, seda talu ühe kõrvalise mõisa maatüki vastu ära vahetada. Paar aastat tagasi oli sellesama mõisniku päralt olevas naabrivallas Puurmannis samasugune vahetamise ettepanek. Vallavolikogu lükkas sääl selle aga kindlasti tagasi, mille karistuseks siis volimeestele kolmekordne rent peale pandi, nii et nad hulkuma läksid. Pärast anti aga kohad endise rendiga uutele peremeestele. Naabrivalla saatust tähelepannes vahetas Jõgeva vallavolikogu, olgu küll raske südamega, enda valla parema talu kõrvalise, vähese väärtusega mõisamaa vastu ära. 10. aastat tagasi mõõdeti see maa vakamaa suurusteks tükkideks ja anti inimestele rendi pääle, tingimisega, et igaüks peab sinna maja pääle ehitama ja maksab 30 rbl. aastas renti kuni 30 aastani, pääle selle tähtaja langeb krunt kõige majadega mõisa omanduseks. Oli juba enne mõis sinna maa pääle ühe kõrtsi ja kaupluse lasknud ehitada, mis nüüd mõisa omandus on ja mille eest ta 2000 rbl. renti saab. Nii teeb mõisale see endine 40 vakamaaline talu, mille eest ta 100 rbl. renti sai aastas üle 3000 rbl. sisse. Ja kui 20 aasta pärast kõik need majad mõisa omandiks saavad, siis peab vist küll aastast sissetulekut 30,000 rbl. peale arvama, kuna see vastusaadud maa mõisale vahest 100 oleks sisseteinud. Nüüd veel iseäraldi kõrtsist või trahterist, mida mõisnikkude päämees hiljuti riiginõukogus nii südakalt kaitses. On siit kõiki uimastavaid jookisid saada, olgu ta õlu, peenike või monopoliviin, kas lahtiselt või kinniselt, kuida kellegi süda kutsub. Selle järeldusel on ka joodikud iseäranis suvel iga kümne sammu peal kraavis näha, kuna talvel külmaga rohkem seinte taha varju poevad. Kiskumine ja nugadega löömine on siin igapäine asi. Nii sai siin aasta jooksul 7 inimest surma, langesid noa läbi või surid joonud pääst välja pääl külma kätte, või mõnel muul moel, mida aga kõik kõrtsi arvesse tuleb panna. Peale selle hulk raskelt haavatuid. Läinud suvel ühte surnut Tartu kliiniku viies avaldati sääl imestust, et suuremjagu surnuid ja raskelt haavatuid, mis kliinikusse tuuakse, Jõgevalt on. Kui palju vallale see kulu ja vaeva tegi. Kõiki neid surnuid valvata ja Tartu vedada, kuna see kõik mõisamaa peal sünnib. Kuna mõisal muud kohustust ei ole, kui aga 1000 rbl. renti kätte saada. Aga las tapetakse inimesi ehk kannatab vald selle all, kuid kõrtsi kinnipanemist paluda on ju mõisa õiguste kallale kippumine! Jõgeva valla täiskogu saatis möödaläinud sügise kõiki neid koledusi kirjeldades ülemale poole palvekirja paludes, et see röövliauk kinni pandaks. Oodatakse põnevusega, kas see palve täitmist leiab. Olevik, 10. aprillil 1914, nr. 41.

JÕGEVA (TARTUMAA) 1. Asend. Jõgeva (saksa keeli Laisholm) alev asub Põhja-Tartumaal, Tartu linnast 47,4 km raudteed ja 50,2 km postmaanteed mööda põhjaloodes (raudteejaama geograafilised koordinaadid 58° 44' 47" põhjalaiust ja 26° 24' 9" idapikkust Greenwichist; alev asetseb keskmiselt 72 m üle merepinna). Asub Laiuse kihelkonnas, osalt end. Jõgeva mõisa, osalt talude maa peal. Kuulub P.-Tartumaa koolinõuniku jaoskonda, Tartu-Võru Rahukogu Jõgeva (end. 5.) rahukohtuniku jaoskonda, Tartu maakonna politsei 4. 26

jaoskonda, ev.-lut. usuliselt Laiuse ev.-lut. usu kogudusse, apostl.-õigeusuliselt Laiuse apostl.-õigeusu kogudusse. 2. Arvustik. Pindala 34,4 ha alevimaad ja 26,6 ha Jõgeva mõisalt renditud maad, kokku 61 ha. Krunte 93, elamuid (rahvalug. andm.) 117, nendest 8 maja kahekordseid, 1 kolmekordne, 3 kivist, teised puust; kortereid 252. Elanikkude arv (alevivalitsuse teatel 18. okt. 1924): eestikeelseid 851 (m. 401, n. 450), venekeelseid 32 (m. 12, n. 20), saksakeelseid 25 (m. 15, n. 10), muukeelseid 12 (m. 7, n. 5), kokku 920 (mehi 435, naisi 485). Vt. ka lhk. 5. Rahvalugemise järele (28. XII. 1922. a.): eestikeelseid 840 (m. 382, n. 458), venekeelseid 43 (m. 26, n. 17), saksakeelseid 11 (m. 5, n. 6), muukeelseid 16 (m. 6, n. 10), kokku 910 (mehi 419, naisi 491). Elanikkude tihedus (aluseks rahvalug. andm.) 14.9 ühel ha:l., või 7.7 majas või 3.6 korteris. Tööstuslisi ettevõtteid 15: limonaditehaseid 1, nahaparkimis-kode 1, sadulsepatöökode 1, plekisepa-töökode 1, rätsepa-töökode 1, õmblus-töökode 1, sepikode 2, kingsepa-töökode 2, kudumiskode 1, villavabrikuid 1, villakraasimis- ja ketrusevabrikuid 2 (üks mootorijõuline, teine aurujõuline), elektrijaamu 1 ("Uku", rdtjaamast 2 km postmaanteed mööda Põltsamaa poole). Kauplusi 37, nende seas üks osaühisusline (majandusühisus) ja üks aktsiaselts; peale selle pagareid 2, lihapoode 6, restorane 2, piirituse-müügikohti 1, raamatukauplusi 2. Võõrastemaju 2 ("Laisholm" ja Moltšanovi), einelaudu 2 (tuletõrje-seltsi, rdtjaama). Laadapäevi aastas 5: 3. veebr., 1. märtsil, 26. aprillil, 15. sept. ja 15. dets.; turupäevi nädalas 2 korda – teisipäeval ja reedel. Rahvakoole 1: Jõgeva 6.-kl. kõrgem algkool, õpilasi 223, õpet. 6. Seltse ja ühinguid 13: haridusseltse 1 (as. 1913, liikm. 65, varand.: liikuvat 100 000 mk., oma maja, peab ülal lasteaeda), rahvaraamatukogu-seltse 1 (as. 1913), spordiseltse 1 ("Kalju" as. 1922, liikm. 48, varand.: 25 000 mk.), tuletõrje-seltse 2 (alevi; valla; alevi as. 1908, liikm. 215, varand.: tuletõrje-maja ja- riistad), tulekahju puhul vastastiku abiandm. seltse 1, tööliste ametiühisusi 1 (alevi ja valla ühine), kütirühmi 1, raha-asutusi 1 (ühispank as. 1920, liikm. 1922. a. 1. VI. 108, osakapital 106 000 mk., hoiusummad 3,5 milj. mk.) munamüügi osaühisusi 1, majandusühisusi 1 (as. 1920, liikm. ligi 500, varand.: oma maja, 1. VI. 1922. a. läbimüük 110 milj. marga väärtuses), piima- ja kontrollühisusi 2, (kontr.-ühisus; ühispiimatalitus as. 1910, liikm. 118). Arste 4 (Laiuse jaoskonna-arst ja 3 era-arsti), hamba-arste 1, ämmaemandaid 1, looma-arste 1. Apteeke 1, rohu- ja värvikauplusi 1. Haigemaju 1 (Dr. H. Dreybladti era-haigemaja 4 voodiga). Postkontoreid 1 (3. järgu, telegraaf, telefon (1924) 54 abonendiga, peale selle raudteejaama telefonil 6 abon.). Kirju tulnud (1921. a.): 312 187, pakke ja väärtsaadetisi 2098, ajalehti ja ajakirju 144 034, telegramme tulnud 3877, saadetud 3832. Nimetatud saadetised jagunevad alevi ja Härjanurme, Jõgeva, Laiuse ning Puurmani valla vahel, kes kõik Jõgeva kaudu posti saavad. Raudteejaamu 1, hobusepostijaamu 1. Tänavaid alevis 4.9 km, neist sillutatud 1.2 km. Peatänava laius 12.6 m, teised 6 m laiad. Riigikogu valimistel (1923. a.) said hääli: Iseseisvad sotsialistid 3.7%, E. sotsiaaldemokraadid 16.3%, Töö-erakond 10.3%, Töörahva ühine väerind (komm.) 13.0%, Rahvusvabameelne erakond 14.8%, Kristlik rahvaerakond 2.7%, E. Rahvaerakond 25.1%, Vene ühend. erakond 4.0%, Rootsi liit 0.2%, BaltiSaksa erakond 4.8%, E. demobil. sõjav. -, Majaoman. 2.5%, Põllumeeste kogud 2.3%, Asunikud, riigirentn. 0.3%, Majandusrühm -, Alevi volikogus on volinikke 15: majaperemeeste rühmast 3, vabameelsete rühmast 5, keskerakonnast 3, üürnikkude ja käsitööliste rühmast 4. 3. Loodus. Ase. Pinnaehitus. Jõgeva alev (175. joon.) asub samanimelise raudteejaama juures, P.-Tartumaa voorestiku loodeserval, mis alevist veel vähe põhja poole madaldub aeglaselt Endla ja Pedja jõe soisesse madalikku. Alev asetseb õieti kahel voorel ja nende vahelises moldorus. Idapoolne künnisvoor, alanud Eristvere ja Pedja jõe vahelisest soost, ulatub ainult oma loodeotsaga alevini. Idast piirab seda voort Pedja jõgi; see moodustab alevi kohal kõrgemad ja järsemad kaldad, mida mööda reastuvad Jõgeva küla 27

elamud. Läänes üle lamedama moldoru, mille põhjaosa kasutavad kultuurmaistud, alevi kohast lõunaosa aga hõredametsane puisniit, on teine, vähe kõrgem ja järsunõlvalisem voor, mis küünib sooserval asuvast Õuna talust kuni Mõisamaa külani, kus ta pikkamööda madaldub Kurista mõisa soisesse metsa. Nimetatud voor omab keskkohal silmapaistvat kõrgust (suhteline kõrgus 13 m) ja kaldenurki, mis lähenevad 10°. Alevist tulev maantee, nimetatud Suureks tänavaks, lõikab seda voort Kruusa talu all. Siin leiduva kruusaaugu tõttu on seda kohta nimetatud Kruusamäeks. Teine kõrgem koht on eelnimetatust vähe põhja pool ja kannab Kõrgmäe nime. Alevi hoonete rida, saates Suurt tänavat mõlemalt poolt, ulatub Kruusamäeni ja "Uku" villa- ja jahuveski ning ühispiimatalituse hoonete näol sellest isegi veel lääne poole. Suurem osa alevit asub aga idapoolsel voorel, poolitatud ülalnimetatud kiviteest. Kaugemal lääes kerkib silmapiirile põldudega kaetud Õuna (Eristvere) künnisvoor ja idas paistab üle madalapõõsalise, paiguti isegi lageda raba, järsunõlvaline Laiuse mägi, kirju mitmevärvilisist kultuurmaistute laikudest. Põhjast ja lõunast aga palistab vaatevälja sinetav lehtmetsa-viir, mille keskel asub alev, ümbritsetud põldudega. Aluspõhja moodustav Raiküla lade avaneb Pedja jõe kallastes ja naabruses olevais paemurdudes üsna pinna lähedal.

Veed. Alevi lähedaks suuremaks ja ainsaks veesooneks on Pedja jõgi, mis jookseb vooremaastikule üldiselt omases loode-kagu sihis, raudteejaamast umbes 1 km ida pool, kahe madala künnise vahel. Alevist lõunasse ja kakku ulatuval madalamal alal on ainult mõned kraavid, mis juhivad vett heinamailt Pedja jõkke. Taimkatte suhtes pakub alevi ümbrus vähe vaheldust, moodustades laia lageda metsatu ala keset ümbritsevaid suuremaid metsi. Selle lagendiku põhja- ja loodepoolne kõrgem osa ning kakku ulatuvate voorte laed on põldude all, kuna voorte vahelises lohus ja kagupoolsel madalal alal on heina- ja 28

karjamaad vähesearvuliste puude ja põõsastega. Rohkem metsa on alevi piirides, olgugi et korraldatud puiestikud puuduvad. Tihedamaid puudesalku näeme alevis raudteejaama taga ja mõne maja ümber. Raudteed piirab mõlemalt poolt pea katkestamatu kuusepõõsaste rida. 4. Inimene. Tänavastik ja hoonestik. Alevi keskuseks ja esimoodustuseks on raudteejaam, mille ümbruses on tekkinud esimesed ehitused ja laiali levinud peaasjalikult maantee ääri mööda. Ühelt poolt ulatub ehituste rida piki Põltsamaa ja Tartu poole viivat maanteed, mis on ühtlasi ka alevi suuremaks ja tähtsamaks tänavaks (nimi: Suur tänav, vt. 176. joon.), kuna teise peaharu moodustab raudteega rööbiti põhja poole kulgev jaama ja Jõgeva mõisa vaheline tee (alevis Jaama tänav). Nende kahe täisnurgi lõikuva peatänava vahel lõikuva peatänava vahel on mõned väiksemad ühendusetänavad: Suur tänava jätkuna raudteest idasse Pedja jõe poole ulatuv Jõe tänav, Jaama tänavat Suure tänavaga raudtee ülesõidukohal ühendav Vene tänav ja paar Suure tänavaga rööbiti jooksvat vähemat tänavat (Turu ja Aia tänav). Suure ja Turu tänava vahel, raudteest pisut läänes, on umbes ½ ha suurune turuväli. Pidev ehitustik ulatub piki Jaama tänavat põhja poole umbes ½ km ja piki Suurt tänavat läände pisut üle 1 km:i, kuna üksikud eraldi seisvad ehitused ulatuvad veel kaugemale moodustades ülemineku alevi ja ümbritsevate külade vahel.

Jõgeva alev ei ole harilik kiriku alev, vaid tema tekitajaks on olnud raudteejaam, mille ümber on kujunenud kõige esmalt ladud ja kauplused, nii raudteega toodava ja maale laialisaadetava kui ka maalt kokkuostetava ja raudteel edasitoimetatava kauba jaoks. Ainete osalise ümbertöötamise jaoks on asutatud mõned vähemad töökojad ja tehased. Lisaks on alevisse asunud veel käsitöölised alevi- kui ka ümbruskonna taluelanikkude tarvete rahuldamiseks. Seepärast näeme alevi ehituste seas peaasjalikult hooneid kaupluse- ja laduruumidega, mõnd tehast ja töökoda ning neis asutusis tegevuses olevate teenijate ja tööliste ning iseseisvate käsitööliste elamuid. Siis veel seesugused üldise tähtsusega ehitused, nagu raudteejaam, hobusepostijaam, koolimaja, tuletõrje-maja, seltsimaja jne. Majad on pea erandita puust, ühekordsed, lihtsa ehitusviisiga: lihtne nelinurkne põhijoon, täisviiluline laast-, sindel- või pappkatus, mõnel majal ülikud ja esiküljelt väljaulatuvad juurdeehitised. Majad asuvad enamasti küljega vastu tänavat, kõrvalt viib värav maja taga olevasse õue, mille ümber rida kõrvalhooneid ja püstlaud-tara. Jaama tänava äärsed majad, iseäranis alevi keskusest kaugemal olevad (ainult tänava idapoolel, läänes on raudtee ja seda piirav põõsaste rida), asuvad enamasti 20 – 30 m 29

tänavast eemal ja nende juurde viivad tänavalt rõht-taradega piiratud kitsad teerajad. Siia on koondunud peaasjalikult väiksemad ja lihtsamad tööliste elamud, kuna ärid asuvad Suure tänava jaamapoolses osas, turuväljaku ümbruses. Lihtsa ja ühetaolise ehitustiku seas paistavad silma ainult mõned suuremad ja nägusamad hooned, peaasjalikult Suure tänava ääres. Kõige pealt raudteejaama hooneterühm, selle taga väike puiestik ja hobusepostijaam. Turuväljaku lääneveerel on üle teiste ehituste paistva neljakandilise torniga punaseks värvitud tuletõrje-maja. Turuväljast pisut edasi lääne poole majandusühisuse kahekordne telliskivimaja, alevi ainuke suurem kiviehitus (177. joon.). Nägusama välimusega on ka Aiatänava ääres, tänavast pisut eemal seisev heleroheline avara-aknaline koolimaja.

Alevi väikese ulatuse ja võrdlemisi ühtlase üldise ilma peale vaatamata võib siin üksikasjalikumal vaatlemisel siiski eraldada mõned osised, milledel igaühel oma iseloomuline ilme. Seesuguseina on nimetada: 1) raudteejaama lähem ümbrus – raudtee, alevi muist ehitusist erineva välimusega jaamahooned, ümbritsev puiestik, 2) Suure tänava jaamapoolne osa ja turuväli – majad tiheda reana, enamais neist mitmesugused ärid, elavam liiklemine, 3) ja 4) alevi äärepoolsed osad (Suure tänava kaugem osa ja Jaama t) – väikesed ehitused hõreda reana, äride puudumine. Alevi sisemine korraldus. Alevi peatänavaiks on jaama ümbruskonnaga ühendavad maanteed, mis selle tõttu ka võrdlemisi liiklemishõlpsad ja korraspeetavad. Teised, kõrvalisemad tänavad on prügitamata ja halvas seisukorras, pehmed, auklised ja märjal ajal porised. Kõnniteed puuduvad, Suurel tänaval on ainult kahel pool muust teest kividega eraldatud veered jalakäijaile. Alevis on osaliselt elektrivalgustus, milleks saadakse voolu o.-ü. "Uku" veskilt. Tuletõrje eest hoolitseb vabatahtlik tuletõrjeselts, kellel oma maja tarvilise tuletõrje-varustusega. Alevi väikese ulatuse tõttu puuduvad muidugi sisemised ühendusabinõud; et aga Jõgeva jaam on Põhja-Tartumaa ja KirdeViljandimaa liiklemiskeskuseks, siis on siin korraldatud autoomnibuse-ühendus ühelt poolt Põltsamaa ja teiselt poolt Mustvee aleviga. Alevis on 3. järgu postkontor, telegraaf ja telefoni-keskjaam ning raudteejaam. Posti toob ja viib igapäevane Tallinna-Valga postirong ja post kantakse mööda maju laiali. Saadetava posti kogumiseks on alevis üles seatud kolm kasti. Majandusline elu. Jõgeva alev on oma soodsa asendi tõttu raudteejaaama ümber kujunenud PõhjaTartumaa kaubandusliseks ja tööstusliseks keskuseks. Tööstus on siin alguse saanud juba 30

mitukümmend aastata tagasi ja viimsel ajal tublisti arenenud. Siin on praegu kaks suuremat mehaanilist villakraasimis- ja ketramis-sisseseadet, ühispiimatalitus, nahaparkimis-koda, mõdu- ja limonaditehas ja muud vähemad ettevõtted. O.-ü. "Uku" aurujõuline jahu- ja villaveski ning elektrijaam asub alevi lääneserval, Kruusamäe kirdenõlval, umbes 2 km:i kaugusel raudteejaaamast. Villatööstuse alal tehakse kraasimis- ja ketramistöid. Sisseseadet on mitmeti täiendatud ja kraasimismasinad uute kraasidega varustatud. Nii võidakse päevas umbes 50 kg villu lõngaks töötada. Veskil on 5 kraasimismasinat, 1 villalahutaja ja 1 ketramismasin 180 pooliga. Jahuveski töötab kahe paari kividega ja siin on ka koorimis- ja ning püülitegemis-sisseseaded. Elektrijaam on asutatud 1919. a. ja annab 2 dünamoga 220-voldilise pingega voolu, valgustades alevit ja ka lähemaid talusid. Kõik kolm tööstusala asuvad ühes suures kahekordses majas ja pannakse käima 60-hobusejõulise aurumasinaga. Kütteks tarvitatakse puid ja turvast. Töölisi ligi 10. Teine villavabrik, A. Söödi oma, asub samuti Suure tänava ääres ja töötab 6- - 8-hobusejõulise masinaga. Tegevuses on 4 töölist. Jõgeva ühispiimatalitus, ümbruskonna põllumeeste asutatud, töötab praegu hobusejõul, võttes vastu keskmiselt 2600 kg piima päevas. Võitoodang on umbes 100 kg päevas. Vähemaist ettevõtteist võiks nimetada J. Nõmme rauatöökoda (asutatud 1913. a., käib tuulejõul, 2 töölist), J. Kõva nahaparkimiskoda (as. 1913. a., töötatakse käsitsi 5 töölisega) ja Ivanthali mõdu- ja limonaditehast. Tähtsalt arenenud on Jõgeval ka kauplemine. Sellena moodustab Jõgeva alev tihedalt asustatud ümbruskonnale õige tähelepandava keskuse, kuhu on koondunud mitmesuguste talu-majapidamises tarvisminevate kaupade müük niinim. talurahva-kaupluste kaudu, millede arv ulatub neljani; peale selle veel majandusühisus. Teiselt poolt on siia koondunud põllusaaduste ja suurelt osalt ka karjatoodete ost. Alevis on näiteks kolm lina- ja linaseemne- ning viljakauplust. Mitmetele alevi elanikest pakub teenistust ka päevatöö ümberkaudseis taludes ja Jõgeva mõisas kui ka parvetamine Pedja jõel. Kaubanduslisist ettevõtteist on tähtsamad lina-, seemne- ja viljakauplused (Ilves’e ja Leihberg’i) suuremate vastavate ladudega ja ühistegelise ettevõttena Jõgeva Majandusühisus. Viimane on lühikese ajaga õige jõudsasti arenenud. Praegu on ühisusel ligi 500 liiget ja kaupade läbimüük tõuseb üle 100 miljoni marga aastas. Majandusühisusega lähedas kokkupuutumises Jõgeva ühispank, mille bilansisumma tõuseb aastas juba üle 6 miljoni marga. Liikmeid umbes 100. Pangal on oma kahekordne kivimaja Suure tänava ääres. Rida vähemaid kauplusi alevi elanikkude ja ümbruskonna talurahva tarviduste rahuldamiseks on koondunud peaasjalikult Suure tänava jaamapoolsesse ossa ja turuvälja ümber. Vaimline elu. Alevi ainsaks kooliks on kohalik kõrgem algkool, kus õpib praegu üle 200 õpilase. Osa õpilasi on kogunenud ümbruskonna valla lapsist, misläbi eriti alevi koolilaste hulk suureks paisub. Suuri raskusi teeb koolile ruumide väiksus ja puudulikkus. Hädasti vajab kool omale suuremat ja ruumikamat maja; selle soetamise võimalusi on alevi volikogu ka igapidi kaalunud, kuid ilma küsimust lahendamata. Takistuseks on rahapuudus. Viimsel ajal on Jõgeva valla nõukogu pöördunud maakonnavalitsuse poole, et koolile ostetaks Kurista mõisa härrastemaja. Haridusliste eesmärkidega seltsidest töötavad alevis üle 20 aasta juba haridusselts ja rahvaraamatukogu-selts. Esimene neist peab ülal ka lasteaeda. Just nimetatud seltside kui ka tuletõrjeseltsi tegevus on koondunud ses sihis, et kohalikele elanikele pakkuda mõistlikku ajaviidet ja meelelahutust näitemängude ja koorilaulude näol kui ka hoolitseda nende hariduslise taseme tõstmise eest raamatukogu ja mitmesuguste kursuste kaudu. Nii näeb Haridusseltsi 1924. a. eelarve ette 30 000 31

mk. Raamatukogu, 40 000 mk. lasteaia ja 30 000 mk. loengute korraldamiseks. Seltsil on kavatsus ka lugemistuba avada. Usuliselt on elanikkude enamik luterlased, kes kuuluvad Laiuse kogudusse. Apostliõigeusulisi on üle 100 hinge. Tervishoiulised olud. Loodusliselt on Jõgeva alev oma geograafilise asendi tõttu rahuldavais tervishoiulistes tingimusis: alevi ase on sedavõrt kõrge, et kevadine suurvesi ega sajuvesi alevile liiga ei tee. Hulga aja jooksul pole alev seepärast kannatanud ka nakkusehaiguste all. Tervishoiulistes korraldustes märgime järgmist. Oma vee saab alev 90 erakaevust. Avalikud kaevud puuduvad. Kaevudest on suurem hulk (60%) kaevatud salvkaevud ja vähemus (35%) pumpkaevud. Puurkaeve on hoopis vähe (5%). Kanalisatsioon on lahtine, harilikud kraavid tänavte ääres. – Avalikke peldikuid on ainult üks turu ääres, teised on eramajades ja peaasjalikult välised. Mustus veetakse põldudele põllurammuks. Prügikastid puuduvad ja prügi heidetakse lautadesse ning tallidesse, kust ta sõnnikuga põllule viiakse. Tänavaid on majaperemehed kohustatud kord nädalas oma maja ees puhastama; kastmine puudub. – Toiduaineid turul müüakse talumeeste vankreilt ja lahtistelt laudadelt. – Avalikud saunad puuduvad, on ainult erasaunad. – Alevi haigemaja puudub. On olemas era-haigemaja 4 voodiga, mis alevi nõudeid küllalt suudab täita. Emade- ja lastekaitse puudub. Kooli-tervishoid jätab mõndagi soovida: kool asub kahes majas, mis ei vasta ruumide ega sisseseade poolest tervishoiulistele nõuetele. Uue koolimaja ehitus on kavatsusel. – Vaestemaja puudub alevil. – Alkoholi tarvitamine on võrdlemisi suur, viinatsekid võetakse kõik välja ja üle poole oma tuludest saab alev trahterimaksust. Erilisi kulusid tervishoiu peale alev ei tee, välja arvatud turuteenija palk. Ajalugu. Alevi tekkimisaeg langeb ühte aastasaja pöördega, mil hakati siia suuremal arvul majasid ehitama, kuna enne seda ainult mõned üksikud majad ja asutused leidusid: hobusepostijaam, kauplus, kõrts. Majad ehitati osalt Jõgeva mõisa, osalt ligidal olevate talude maale. Avati rida kauplusi ja käsitöökodasid, asutati apteek. Asus alevisse ka arst, hiljemini isegi mitu, ja looma-arst. Alevist mööda jooksva Pedja jõe äärde ehitatud lauavabrikud aitasid rahva-arvu kasvamiseks mõjuvalt kaasa, nii et ilmasõja alul loeti alevis juba ligi tuhat elanikku. Tööstuse-ettevõtteist tulid viimsel ajal juurde auruveski ja villatööstus. Administratiivselt kuulus alev Jõgeva vallavalitsuse alla kuni 1919. aastani, mil ta alevi õigused omandas ja enesele iseseisva omavalitsuse lõi. Alevi piirid kinnitati 1921. aastal. Seltskondlik elu hakkas Jõgeva alevis arenema uue aastasaja ja ka alevi esimese aastakümne lõpu poole. 1908. a. asutati Jõgeva Tuletõrje-selts ja samal ajal astus vähem kogu tegelasi kokku seltskondlikuks ühisuseks. Viimase nime all ehitasid üksikud isikud 1908. a. Jõgevale seltsimaja suurema saaliga, kus koosolekuid ja pidusid hakati pidama, kuna seltskondlik ühisus ise kui niisugune ise varssi jälle kadus. 1913. a. asutati Jõgeva Haridusselts, kelle tegevuse keskkohaks oli Jõgeva alev, kus ta 1905. a. kevadel lasteaia avas ja samal sügisel kaheklassilise emakeelse algkooli ellu kutsus; lasteaed asus seltsimaja ruumides, niisama ka osa algkooli klasse. Enne seda seltsimajas töötanud era-algkool lõpetas oma tegevuse, kuna teine erakool, samuti varemini avatud, jäi edasi töötama. Seltsidega ühenduses tekkisid laulu- ja mängukoorid, 1914. a. kevadel pandi seltsi korraldusel alevi ligiduses suurem kontsert toime, millest ümbruse koorid osa võtsid. Ühistegelisist asutusist kutsuti Jõgeval ellu ja teotsevad tagajärjekalt majandusühisus ja ühispank. Esimene ehitas 1922. a. omale suurema kivimaja, kus ka teised ühistegelised asutused ruumi leiavad. Saksa okupatsiooni-väeosade ilmumisel said Jõgeval paar eraisikut, kes rongist maha tulid, laskmisel surma, ka tungisid Saksa sõdurid Põltsamaa-Mustvee teel liikuvaile Vene väe-osadele Jõgeva kohal kuulipildujatega kallale,millel silmapaistvaid tagajärgi ei olnud. Vene enamlaste sõjasalkade sissetungimise ajal 1918. a. lõpul asus Jõgeva alevis enamlaste komandantuur. Suuremaid sõjalisi sündmusi Jõgeval aga ei olnud. Rändajaile. Vaatlemisvääriline rändajaile on pikk peaaegu nelinurkne alev, mille lühem külg on levinud rööbiti raudteega ja teine ulatunud kaugele läände mööda Suurt tänavat. Alevi tähtsamad ehitused on 32

seltsimaja ja majandusühisuse hoone. Kaugemal läänes, alevi piiril pakub huvi ka "Uku" villaketrus oma uute masinatega. Alevist tähelepandavam on alevi lähim põllurikas ümbrus. Sellega tutvumiseks algame raudteejaamast ja läheme mööda Suurt tänavat Kruusamäest (umb. 1 km raudteejaamast, kruusa-auk, tüübiline kodumaa voore paljastus!) mööda kuni teeristini (2 km rdtjaamast). Sealt kääne pahemat kätt vormilt vähe ebaselgesse ühe poolega Eristvere hagukülla (vallamajani 3 km rdtj.), mis asub liuska läände kerkiva voore jalal, vastu niisket hõreda metsaga kattunud moldlohku. Vallamaja juurest käik pahemat kätt Siimusti külla (Tiimanite savitööstus, 2 km vallamajast). Edasi Painkülla, mis jätkuks eelnimetatud külale. Pedja jõe ääres veski, mis nüüd varemeis (vallamajast jõeni 2 km). Üle jõe kääne pahemale poole, kus jõe kallast mööda läbi Ellakvere küla Jõgeva mõisa (6 km Painkülast, tee läheb kõik aeg mööda Pedja jõe paremat kallast, laias moldorus lookleb jõgi, üle jõe rahvarikas Jõgeva küla, ida pool kerkib üle lohkude Laiuse mäe imposantne turi). Jõgeva mõisa (178. joon.) all hargneb Pedja jõgi kaheks, harude vahel saarel asubki mõisa (park, Seemnevilja-ühisuse katsejaam, sordiparandus, mõlemad eriti soovitav vaadata!). Jõgeva mõisast mööda raudtee äärt alevisse (2 km). Kogu teekond on 14 km, kõrvalekäik Siimusti savitööstusse veel 4 km, kokku 18 km, mille ühe päevaga võib ära käia.

Kirjanduslised allikad. Kaartidest on tarvitatud üheverstalist topograafilist kaarti. [Kaastöölised: Prof. J. Kõpp (ptk. "Ajalugu"); üliõpil. J. Lind (toimetanud 1923. a. sanitaar-topograafilisi uurimisi); üliõpil. V. Matiisen (alevi plaan); üliõpil. J. Praam (toimkonna ülesandel teinud 1924. a. kevadel päevapildid); prof. A. Rammul (lubanud kasutada sanitaar-topograafilise uurimise andmeid); mag. geogr. J. Rumma (ptk.-d "Asend", "Arvustik", "Loodus", "Vaimline elu", "Tervishoiulised olud", "Rändajaile", kartomeetrilised andmed, toimetustöö); mag. geogr. A. Tammekann (ptk. "Inimene", valmistanud alevi plaani kavandi)]. Tartumaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartus, 1925. Lk. 549 – 558.

SUVEPILTE JÕGEVALT (1927) Suvitushooaeg on kena kogu võõraid siia kokku meelitanud. Mitte, et Jõgeva oma ümbrusega loodusarmastajale iseäralist naudingut pakuks, vaid idülliline rahu ja vaikus, millele juure tuleb suurepärane 33

suplemisvõimalus Pedja jões, see kütkestab. Raudteeühendus Tartuga 4 korda päevas. Post ja telefon. Raadio. Rändteater. Kortereid leidub alevi võõrastemajades ja pikku jõekaldaid asuvates taludes. Turg rikkalik. Hinnad Tartu omadest vähe kallimad. Supelusharrastajaid palju. Hea oleks kui jõekallaste omanikud laseks jõest pilliroo ja kõrkjad maha niita ja mõne supelusonni kaldale üles lüüa. Niisuguste kohtade eest võiks väikest tasu võtta, mis kulud tasub. Iseäranis rohke on suplejate hulk peale kella 6 õhtu, kui ärid suletakse. Muidu ei puudu terve päev otsa neid, kes kaldal päikesevanne võtavad ja jões karastust otsivad. Keegi Tartu kaupmees leidis Jõgeval suvituse meeleolurikkama, kui Elvas. Muuseas on siin näha Soome üliõpilasi, kes alevikus kostil ja oma vaba aja Eestis mööda saadavad. Üks neist, Turu ülikoolist, tõlgib prof. Suits’i lugemisraamatust peatükke soomekeelde. Teine „Suomi neiti“ kavatseb ülikooli lõpetades Aafrika, Soome asundusse töötama sõita. On arstiteaduse üliõpilane Helsingi ülikoolist. Õhtuseks kogumise kohaks jõgevlastele on rongide tuleku-mineku ajal raudteejaam. Kui tuttavat päeva jooksul kodunt kätte ei saa, siis võib teda raudteejaamas õhtul tingimata kohata. Alevi idüll. Viimased rongid on jaamast ära sõitnud. Alevi publik valgub laiali. Õhtu on vagune ja soe. Keegi ei taha koju minna. Lüüakse salkadesse ja jalutuskäik Pedja raudsilla poole algab. Teine osa võtab sihi Jõgeva mõisa poole. Viimase porgandi- ja heinaseemne põllud, aiaistandikud ja nöörsirged noorte puie read on vaatamisväärt. Jõgeva mõisa on seemnevilja ühisuse käes rendil. Hooned parandatud ja korda seatud. Igal pool teed koristatud. Väline mulje hea. Koorem sööda-rohtu tuleb väljast loomadele õhtuseks toiduks. Vankri ette on rakendatud suur tõmmu pull, kes liigub pikka, iseteadvalt, nagu poleks koormat olemaski. Tugeva looma juures pole tõepoolest ühtki pingutust veo juures märgata. Mõisaelanikud toimetavad viimaseid talitusi ja lõpetavad tegevuse. Alevikku tagasi jõudes võtab jalutajaid vastu iseäraline muusika. Aia tänaval nr. 1 tõmmatakse lõõtsmoonikut, ühe suure tänava maja ülemisel korral mängib kõva häälega grammofon, alevivalitsuse maja juures laulab segakoor. Kõik kolm musitseerivad korraga. Grammofoni mees on teistest tugevam ja kannab oma programmi veel kord ette. Temal on iseäraline viis üht tükki kiiresti ja teist pikka mängida. Teise marssi „Vanad sõbrad“ mängib ta kiirrongi, Eesti hümni koraali taktis. Kolmas lugu viiuli soologa läheb jälle ruttu. Ei saa aru, kust viiuli soolo algab ja tsello oma lõpeb. Läheb mööda noormees sarvprillides ja laias rohelistes pükstes. Tema laseb lehepilli. Sellele järgnevad kaks noort neidu, moodsas põlvkleitides ja neile salk noormehi, rühkides spordiplatsi sihis. Viimane asuv Kuristapoolsel alevi serval ja lõpeb karjamaa ja rukkipõlluga. Publik kasutab suvepäikest ja riietub kergesti. Daamide pere esitajaid on rohkem näha kui meespere omi. Üldiselt on riietus moodne ja jaama ees võib kohata õhtuti peenikesi kostüüme. Poisipea on siin ka läbi löönud. Mõni üksik käib veel soenguga. Noorrahvas kolab igal pool ringi. Palju leidub neid õhtuti piku vaksalipoolset jõekallast jalutamas. Vanemaid on vähem näha. Ilusat, sütitavat rahvalaulu, seda ei kuuldu kusagilt poolt. Kruntide õiguslik küsimus

34

on lahendamata. Alevik asub Jõgeva mõisa maal ja kuulub riigistamisele. Kuid tollest on loobutud, põhjusel et praegune alevimaa endise mõisaga orgaaniliselt seotud pole olnud. Sellest on tingitud ka majaomanikkude meeleolu. Uusi ehitusi ei taha keegi ette võtta enne, kui selgub küsimus, kas tulevad krundid müügile, või põlisele rendile. Üks julge mees on siiski paarimiljonilise maja raudtee äärde üles löönud ja selle isegi väikse torniga varustanud. Mõned on taludelt maad juurde ostnud. Hind kuulmata kallis: paarkümmend tuhat mk. vakamaa. Valgustusküsimus. lonkab. Paar eraettevõtjat seadsid elektrijaama sisse, aga töötasid korratult ja loobusid viimaks asjast. Alevivalitsus ostis tänavate valgustuseks lambid ja seadis nad üles. Elektri puudusel seisavad tarvitamata. Asjast saaks üle, kui alevivolikogu asja organiseeriks ja ettevõtjaga valgustuslepingu sõlmiks, garanteerides kindlat tarvitajate kogu. Uus lisarong Tartu vahel sõidab Jõgeva maa 55 minutiga ära. Suuresti tarvitatav liikumise vahend. Kohapeal nimetatakse seda Jõgeva ekspressiks. Piksevardaid puutub matkajale paljuis kohtades silma. Tõuget on selleks annud pikseõnnetus mineval suvel Eristvere külas, mis taluhooned maha põletas. Varraste väline ehituslaad on mitmesugune. Asjatundlikku kätt selleks suhtes oleks koha peal vaja. Muidu toob halvasti ülespandud piksevarras kasu asemel õnnetuse kaela. Alevivolikogul oleks siin jälle samm üldhuvide kasuks teha. Muude peale ei maksa loota, kuigi meil kõiksugu eriteadlasi ja komisjone ametis,nagu seda Painküla sisselangenud sild näitas. Tänavate sillutus peale peatänava oma, tõstaks alevi välist ilmet märksa ja kergendaks liikumist, mis iseäranis turupäevadel elav. Osa turu tänavat on prügitatud 1926. a. Tänavu suvel pole prügitamist jätkatud. Kohapeal selgub, et selleks pole ligidalt kruusa saada. Energilisem tegevus sellel alal oleks soovitav. Uus betoonsild endise postijaama õuest Mutso talu juurest viival teel on valmis. Avamine sünnib nähtavasti ligemal ajal. Ta on monumentaalne ehitus ja avaldab head mõju. Kõvasti parandada tuleks aga tee silla otsast Võikvere poole. Saab see korda, siis pääsevad Kuremaa, Roela, Kudina ja osa Kaarepere elanikke hõlpsasti Jõgevale. Uue silla ümbruses on tekinud uus eeslinn, algab „uus elu“. Seltsid. Vabatahtlik tuletõrje on neist kõige toekam. Liikmeid 200. Oma maja torniga, kõrvalised hooned ja riistakuur. Väga korralik ja täielik tuletõrje riistade kogu. Oma muusikakoor. Asub turu ääres, kergesti kättesaadav. Sisemine ja välimine korraldus jätab hea mulje. Meeskond on vahvalt harjutusel käinud. Hästi korraldatud sanitaar osakond, mis maal haruldane. Isegi tõrvikud, tarvilistel kordadel esinemiseks ei puudu. Vaatides on alaliselt vesi. Hädakorral tuleb ainult hobune rakendada ja kiire abi on korraldatud. Jõgeva tuletõrje on maal üks parematest. Veemuretsemise küsimus

35

teeb tulekahju korral muret. Raudteevalitsus on lahkesti lubanud jaama veekraanist vett võtta. Alevi õhtupoolsest osast asub aga raudteejaam paar kilomeetrit eemal ja õnnetuse puhul on veemuretsemine sinna tülikas. Siin oleks vaja uusi abinõusid veemuretsemiseks otsida. Hariduse selts ei ole saanud suuremat ära teha. Tema mureks peaks jääma Jõgeva seltsimaja korraldamine, mis juba kõdunemise tundemärke avaldab. Põllumeeste Selts on korraldanud ühes Laiuse põllum. Seltsiga ühisnäitusi. Viimasel ajal tegevus väike. Majaomanikkude selts, asutatud 1926. a., on noor ja alles organiseerimise ajajärgus. Asumisel on keelpillide orkester. Jõgeva alevikul on võimalus edeneda ja areneda.Selleks head püsivust ja tahet neile, kellest see ära ripub. Postimees, 28. juuli 1927, nr. 201, lk. 4.

SUVEPILTE JÕGEVALT (1928) "Jõgeva ekspress," s. o. kahest vagunist koosnev mootorrong pidurdab sihinal-sahinal jaama ees. Rongil on vastas hulk publikut: ühed sõitjaid vastuvõtmas, teised ajalehte ostmas, kolmandad niisama rongi vaatamas. Rongiga Tartu poole minejad rühivad vagunisse. Ekspress ei oota. Juba on mootoriga varustatud vagun lahti haagitud ja tuleb pöörangu teedpidi tagasi teise vaguni Tartu poole otsa ja sõit algab jälle. Üks ütlemata hea ja mõnus asi on see „Jõgeva ekspress“. Välisvõõraid ja suvitajaid on tänavu Jõgeval vähepoole. Puuduvad muu seas Soome naisõpilased. Külmade ilmade tõttu on ka linnalasi vähevõitu. Uute hoonete ehitus on Jõgeval hoogu võtnud. Keset alevikku on kaks uut kahekordset maja katuseni valmis. Painküla poolsel serval on ehitusel mitu uut maja. Uue tee ääres, endise postijaama ja jõe vahel, on mitu maja ja üks suur kivi ait üleslöödud, mitme hoone alusmüürid täidetud ja ehitusplatsid aidadega piiratud. Uut maja tahab ehitada ühispank oma puumaja kõrvale. Käimas on ka alevi elektrivabriku ehitus. Teed on tükati halvad. Nimelt jaama ja Jõgeva mõisa vaheline raudtee osa, pikku raudtee äärt, mis mis keskelt augus ja vett pealt ärajooksta ei anna. Autod kardavad seda teed kui tuld ja sõidavad mõisasse Õuna kõrtsi kaudu, mis umbes paar kilomeetrit pikem, aga kõva ja tasane. Eriti halb on uus teeosa Mutso talust alevi poole, umbes 1 klm pikkuselt. Auto sealt läbi ei tule, vajub sisse. Hobusemees aga pikemat teed ei taha käia, rebib halvast kohast läbi ja kirub, miks tee halb. Pane teda aga parandama, siis viskab natuke kruusa halvemale kohale ja asi tehtud. Omad vitsad peksavad. 36

Teehöövel on Jõgeva jaama ja Jõgeva mõisa tee läbi sõitmata jätnud.Vist kartis, et jääb kinni. Võib rahustuseks ütelda, et kartus põhjendamata on. Tee just ootab höövlit. Liikumine on alevi ümbruses hoogne. Esimesed tulejad-minejad on meiereisse piimatoojad iga kaare poolt. Siis turul ja kaupluses käijad. Rohkesti on näha noorust jalgratastel sõitmas. Alevis on paar taksi- ja mõned eraautod. Tööd on kõigile. Administratiivsel alal on alev kujunenud keskkohaks, kus asuvad rahukohtunik, notar, 2 advokaati, politsei, kohtupristav ja alevivalitsus. Jõgeva meestel on kavatsus politsei komissari ka siia üle tuua ja nad ei luba seda asja jätta. Tervishoiu alal töötavad jaoskonnaarst, üks eraarst, kaks hambaarsti, loomaarst ja karjaravitsejanõuandja. Kõigil alal suur kergendus ümberkaudsetele elanikkudele, kellel sõit Tartu ära jääb. Kooliküsimus laheneb tunduvalt sellega, et vald alevi serva uue koolihoone ehitab ja alev oma koolilaste arvule vastavalt kulusid aitab kanda. Praegu on alevi koolid mitmes majas laialipillatud, missugune seisukord kooliasja kasuks ei räägi. Valla meestel on kava uue kooli ligidale ka edaspidi vallavalitsuse maja ehitada, seks endist koolimaja ümberehituse teel ärakasutades. See kõik annaks alevile hoogu kasvamiseks. Seltside tegevus on päris vaikne. Palju energiat kulub ära majandusliste ettevõtete juures, milledele ka Jõgeva kasvamine ja kosumine rajatud. Hariduslistes seltsides näeme ainult noori. Üheks moodsaks asjaks on sport. Spordiplats on suur mitu vakamaad. Tahab rohust puhas hoida ja tasandada. Treening sünnib vilunud juhataja õpetuse järele. Spordiplatsil on iga õhtu väike „lööming“ ükskõik missugusel alal. Elanikkude arv on tõusnud 1400 peale. Neist on suurem osa ärimehi, siis käsitöölisi, väiksemal arvul ehitustöölisi ja ametnikke. Jõgeva seltsimaja vajab sisemist ja välimist silumist ja kohendamist. Valgus nõrk, ruumid poolhämarad. See asi paraneks elektrijaama valmissaamisega. Etenduse hiljaksjäämise batsillus on siin elujõuline. Osa publikust on siin hästi "kultiveerunud". Naisperes leidub suitsetajaid, värvitud huulte ja kulmudega ringikäijaid ja silmatorkavaid tualette. Tuleviku väljavaated ei ole halvad. Geograafiline asend on hea. Veel 10 aastat edasi ja palju on muudetud ja kohendatud. Alevis on rohkesti intelligentsi ja sellese koondatud idealismi. Teostage seda, küll siis kasvab ja kosub Jõgeva. Postimees, 11. august 1928, nr. 216, lk. 7. 37

PRAEGU ALEV – VARSTI LINN See on Jõgeva. Mõne aasta eest oli ta alles väikene alevikene. Aga nüüd tahab vägisi linna nime teenida. Neli-viis aastat tagasi polnud Jõgeval korralikku kauplustki, kuid nüüd on neid üleöö üle liiagi siginenud. Siis muutus Jõgeva Põhja-Eesti liikumise ja elu keskjaamaks kui mõne aasta eest alevisse ehitati Majandusühisuse mitmekordne ruumikas maja, kus võtsid aset kolm inimestekoondajat asulat: pank suurkauplus ja kohus. Aasta varem ehitati Tuletõrje seltsi poolt nägus pritsimaja, milline oli hädatarvilikumaid ehitisi Jõgeval, sest Tuletõrje Ühing teotses juba ammu, kuid ei seltsil ega tema kinnisvaral polnud ulualust, mis lubamatu sellise kiire ja koondatud iseloomuga seltsi juures. Kaks aastat tagasi sai Jõgeva omale spordiplatsi. Läinud aastal lõpetati Tartu maavalitsuse poolt ehitatav sild üle Pedja jõe, mis lõi Jõgevale otseühenduse Mustvee maanteega. Kõige täbaram lugu on olnud kohaliku kõrgema algkooliga, kellel pole olnud oma ulualust. Siiani on kolitud ühe peremehe juurest teise juurde. Kord oldi seltsimajas, kord alevivalitsuse majas, vahest mõlemil pool korraga ja harukorril võeti lisa veel mõnest kolmandast alevi majast. Loomulik, et selle all kannatab koolitöö ja õpilaste isetegevus. Sai ometigi 7-8 praktika aasta kestel sellise asutuse ebaotstarbekohasus selgeks, kõneldi vallavalitsusega kokku ja läinud sügisel pandi uuele koolimajale nurgakivi. Isikumaks villiti veidi kõrgemale, iga kohapidaja aitas tasuta palke, kive ja liiva kohale vedada ning maja kerkib mühinal ülesse. Sügiseks on loota juba valmissaamist. Peab tunnistama, et kooli asukohal on olnud arukas valik: vagases, õhu ja muru küllases jõe ja jaama läheduses asulas – kas võib mudilastel veel mugavamat paika olla. Juba praegu nad piiluvad uhke ehituse ja selle ümbruse poole kui sealt teed käies mööduvad. Ja jõgevlased ise on uhked, et nad oskavad ellu rakendada elutarka öeldist: „ühenduses on jõud!“ Jõgevlased usuvad ise oma edenemisesse ja sellepärast plaanitsetakse edasi. Tahetakse ehitada jõe kaldale ilus tempel, kust vägev laul kõlaks taevasse ilul ja aul selle auks, kelle käsi inimesi õnnistab ja neid edule viib. Tervitatav nähtum kui Jõgeva omale kiriku saaks, sest kirik on neist kaugel, umbes 8 klm., mis vanadele ja väetitele mittevõidetav kaugus on. Samal ajal kui üldsus suuremaid ettevõtteid plaanitseb ja korraldab klopib siin-seal alevi servas üksik kehvik või päevatööline omale üksinda peavarju. Mõni ei jõua esimesel aastal sindlikatustki peale saada, senni käib õlgkatus küll. Nõnda see elu on: kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale. Aga elu käib oma rada. Mis Jõgeval vedu ei vea, on seltsi elu. Pearaskus seisab siin jälle ruumide puuduses. Suuremad ja vanemad seltsid on Tuletõrje Ühing ja Jõgeva Hariduse Selts. Viimane on üldulatuslikum – seega palju tähtsam kui esimene. Hariduse Seltsi hindamisväärsem ettevõte on suvise lasteaia korraldamine, millel ümbruskonna noorsoo kõlblises kasvatuses suur tähtsus ja seega ka lastevanemate täieliku lugupidamise teeninud on. Lasteaed algab varsti tegevust ka käesoleval aastal. Intensiivset tööd teevad kohalik Kaitseliit ja spordiselts „Kalju“. Eriti aga viimane, kellel tugev jalgpalli meeskond ja mõned lootustäratavad noored kergesportlased. Kui suudetaks soetada korralik seltside asupaik ja pidusaal, siis alles võib seltsielu pinda leida. Praegune seltsimaja on ainult nime poolest, kuid mitte rohkem. Tuleks uus ajakohasem ja otstarbelisem ehitada – ma arvan: siin tuleks jällegi jõgevlastel end tööle rakendada, sest mida varem, seda parem. Aeg ja olukord nõuavad. K. R. Pühapäevaleht, 26. mai 1929, nr. 21, lk. 1. 38

JÕGEVA ALEVI ELANIKE ARV Jõgeva alevi elanike arv on kasvanud 6 protsendi võrra, arvates eelmise aasta algusest. Käesoleva aasta 1. jaan. oli alevis kokku 1362 elanikku, 1932. a. samal ajal 1285. Postimees, 12. jaanuar 1933, nr. 9, lk. 5.

SÜGISKIRI JÕGEVALT (1933) Nüüd on vaibunud Jõgeval seegi vaikne ja tagasihoidlik elamine ja olemine, milline suvel üürikeseks nõrgaakordiliselt lõkkele lõi. Peab mainima, et Jõgeva alev pole kaugeltki mõni suvituskeskus, ent siiski olid üksikud linlased Jõgeval. Kodanikud elavad jälle oma tavalise tagasihoidlikkusega – noruspäi askeldades poristel tänavatel oma igapäevaste toimingute teenistuses. Tuleb tähendada, et kõikjal leidub igasuguseid seltskondlikke lõbustusvahendeid nagu kohvikud jne. Jõgeva põeb aga nende kriisi. Mõni kord kuus serveerib kohalik kinoteater kinosõpradele ka filme. Aga missuguseid ja kuidas. Kodanikkude meelelahutuse eest püüab võimeliselt ka kaasa aidata Jõgeva Muusika ja Lavakunsti Ühing, hakates viimasel ajal korraldama sagedamini rahvaetendusi, mis odavahinnaliste pääsmete juures kõigile kättesaadavad. Ka Jõgeva Haridusselts on elanikele igavuse peletamiseks vastu tulnud, avades Jõgeva rahvamajas lugemislaua. Hoopis enam võlgnevad alevi elanikud tänu Jõgeva alevivalitsusele, kes on hoolitsenud eeskujuliku tänavalgustese eest, mis kindlasti tagab hõlpsamat läbipääsu poriseist tänavaist. Kuid siiski muutuvad kõrvalisemad tänavad läbipääsematuks, kuid alevivalitsusel pole kõige parema tahtmise juures mingit võimalust avanenud krediidi puudusel midagi nende korrashoiuks korda saata. A. Postimees, 11. november 1933, nr. 265, lk. 6.

JÕGEVA TALVEL Jõgeva elab talvel samuti kui suvel. Ainuke vahe on see, et suvel on peale tööaja vabaaja möödasaatmine palju hõlpsam. Talvel teed oma töö ära, vaatad aknast välja ja ootad rongi, mil tuuakse vaimutoitu – ajalehti. Öeldakse sportige! Jõgevlane on ka seda hüüdu kuulnud, kuid tema ei spordi. Jõgevlane paneb Soome kelgu lume peale, hüppab tiritammi taga järele ja kujutab ette nagu ta suusataks. On sõõr ümber maja ära tehtud, sporditund ongi läbi. Ometi pakub ümbrus oma ette ilu kaugemal, kodust eemal. Jõgevlane on ehtne korporatiivse korra pooldaja: tema ei käi läbi muude kui omasugustega. Sellepärast ei harrasta ta ka kohvikukultuuri, vaid kutsub omasugused oma poole, võtab klaasi teed ja napsi, lööb laulu lahti ja kuulab maailmauudiseid samasuguse innuga kui kohvikurahvaski. Kuid vaatamata sellele, et seal ei harrastata kohvikukultuuri, ei arendata rahva juurdekasvu, vaid surevus käib eesrinnas. 39

Alev püüab kasvada: laiendab tänavaid, kõrgendab majakordi ja kuulab järele, kas veel vabu krunte saada oleks. Postimees, 18. jaanuar 1935, nr. 17, lk. 6.

JÕGEVA ALEVI PALE.

“Tartumaa Teatajale” kirjutanud Jõgeva alevivanem J. Võsu. Jõgeva alev asub Põhja-Tartumaal, Tartu linnast raudteed mööda 48 km. põhjaloode suunas. Raudtee läbistab alevi homikupoolse osa, mille piiriks on Pedja jõe parem kallas. Õhtupolseks piiriks on Tallinna-Tartu maantee, kuna põhja ja lõuna poolt piiravad Jõgeva valla talude maad. Jõgeva alev asub ühtlasi Tallinna-Tartu ja Põltsamaa-Mustvee maanteede ristkohal ja on oma asendi poolest saanud äriliseks tsentrumiks, mis annab selleks erilise soodustuse, et alevil on jõukas tagamaa. Aastal 1903 on selleaegne Jõgeva mõisa omanik krahv Ernst Mannteuffel Jõgeva mõisa maade vastu vahetatud talumaadest esimesed ehituskrundid välja rentinud Jõgeva-Põltsamaa maantee äärde raudtee lähedusse, kuhu hakkas arenema alev. Jõgeva alevi korraldamise Seltsi ettepanekul otsustas Tartu Maakonna Nõukogu 3. juunil 1919 a. ära lahutada Jõgeva alevi Jõgeva vallast, ja andis loa ajutise alevivalitsuse moodustamiseks alates 16. augustist 1919. Selle järele valiti esimene alevivolikogu, kelle koosseisu kuulusid 16 liiget. Jõgeva alevi lahutamine leidis kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt 30. sptembril 1919 ja Siseministri poolt 13. oktoobril 1919. Nõnda tekkis alev 95 maja ja 817 elanikuga. Siia hulka kuulusid raudteejaam, postkontor, apteek, jaoskonnaarst, villa- ja jahutööstus “UKU”, piimaühisus, rahvamaja, postijaam, 2 võõrastemaja, mõned tööstused, ärid jne. Kuna riigi maatagavarad juba 1921. aastal lõppesid, siis on sellest ajast peale alevi edaspidine arenemine kestnud talumaadele, kust on majade ehitajad ehituskrunte ostnud ja rentinud.

Esimesena andis alevile elektrivoolu O/Ü. “UKU” villa- ja jahutööstus 1919 kuni 1923, alates 1924 aastast A. Leihberg'i saeveski, mille tegevus lõppes tuleõnnetuse puhul 1926. a. 1926. aasta sügisel ja 1927. aastal andis alevile voolu Jõgeva linavabrik, mis samuti langes tuleõnnetuse ohvriks. Kõige püsivam on olnud alevivalitsuse poolt 1928. aastalasutatud elektrijaam, mis teotseb praegu 50 HPnaftamootori ja 32 kv. alalisvoolu dünamoga. Esimeseks alevivanemaks oli kooliõpetaja Villem Sikk, peale tema August Jõgar, Johannes Laur, Jaan Luha, August Meos ja praegu nende ridade kirjutaja. Esimeseks alevisekretäriks oli Valter Thalberg, kes 1921. aasta aprillil astus sõjaväeteenistusse. Tema järel valiti alevisekretäriks Osvald Paju, kes on ametis praeguse ajani. Käesoleval ajal on alevis 184 elamut ja 1472 elanikku. Alevis on 60 ärilist ja tööstuslikku ning umbes 100 käsitöölist. J. Võsu. Tartumaa Teataja, 8. aprill 1938, nr. 41, lk. 8.

40

ALEVITEST LINNADEKS (1938) Jõgeva linn asub Põhja-Tartumaal, Tartu linnast raudteed mööda 48 km põhja-loode suunas. Raudtee läbistab linna hommikupoolse osa, mille piiriks on Pedja jõe parem kallas. Õhtupoolseks linna piiriks on Tallinna-Tartu maantee, kuna põhja ja lõuna poolt piiravad teda Jõgeva valla talude maad. Jõgeva linn asub ühtlasi Tallinna-Tartu ja Põltsamaa-Mustvee maanteede ristkohal ja on oma asendi poolest saanud äriliseks tsentrumiks, mis annab selleks erilise soodustuse, et linnal on jõukas tagamaa. Aastal 1903 rentis selleaegne Jõgeva mõisa omanik krahv Ernst Mannteuffel Jõgeva mõisa maade vastu vahetatud talumaadest esimesed ehituskrundid välja. Uued rendikrundid asusid Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres raudtee läheduses, kuhu hakkas arenema alev. Jõgeva Alevi Korraldajate Seltsi esindajate ettepanekul otsustas Tartu Maakonna Nõukogu 3. juunil 1919. a. lahutada Jõgeva alev Jõgeva vallast, andes loa ajutise alevivalitsuse moodustamiseks, alates 16. augustist 1919. a. Selle järele valiti esimene alevivolikogu, kelle koosseisu kuulusid 16 liiget. Jõgeva alevi lahutamine leidis kinnitamist vabariigi valitsuse poolt 30. septembril 1919. a. ja siseministri poolt 13. oktoobril 1919. a. Nõnda tekkis alev 95 maja ja 817 elanikuga. Siia hulka kuulusid raudteejaam, postkontor, apteek, jaoskonnaarst, villaja jahutööstus "Uku", piimatalitus, rahvamaja, postijaam, 2 võõrastemaja, mõned tööstused, ärid jne. Kuna riigi maatagavarad juba 1921. a. lõppesid, siis on sellest ajast peale alevi edaspidine arenemine laienenud talumaadele, kust on majade ehitajad ehituskrunte ostnud ja rentinud. Esimeseks alevivanemaks oli kooliõpetaja Villem Sikk, pärast teda August Jõgar, Johannes Laur, Jaan Luha, August Meos ja praegu Johannes Võsu. Esimeseks alevisekretäriks oli Valter Thalberg, kes 1921. a. aprillis astus sõjaväeteenistusse. Tema järele valiti alevisekretäriks Osvald Paju, kes on ametis praeguse ajani. Käesoleval ajal on linnas 184 elamut ja 1480 elanikku. Linnas on 60 ärilist ja tööstuslikku ettevõtet ning umbes 100 käsitöölist. Kaitse Kodu! 21. juunil 1938, nr. 11/12, lk. 384.

EESTI ENTSÜKLOPEEDIA ARTIKKEL Jõgeva. 1) Alev ja raudteejaam Põhja-Tartumaal, Tallinna-Tartu raudteel, 47,5 km Tartust, 1224 el. (1931). Alev on kujunenud peam. jaama läänepoolele, Tallinna-Tartu maanteelt Mustveesse viiva tee äärde. Alevi keskuse moodustab nelinurkne turuväljak, mille ümber rühmituvad kauplused, vilja ja lina ülesostu ärid ning kus asetseb tuletõrjeseltsi maja. Alevi ehitistik koosneb peam. väikesist ühekordseist puuelamuist. – J. alev tekkis samanimelise mõisa maale raudteejaama läheduses 1870-ndail a-il, mil siia asutati rida kauplusi ja tööstusettevõtteid. 1908 asutati seltsimaja ja asutati tuletõrjeselts, 1913 J. Haridusselts. Alevi õigused sai J. 1921. - … A[ugust] T[ammekann] Eesti Entsüklopeedia IV. K./Ü. “Loodus”, Tartu 1934, v. 159. *Jõgeva. 1) J. alev muudeti 1. V 1938 linnaks; 1334 el. (1939). J. linnas on (1940) 1 algkool 274 õpilasega. Avalik rmtk (1350 k.) kuulub J. Haridusseltsile. J. on viimaseil a-il rikastunud algkooli, ühispanga jt. suuremate hoonetega. ... Eesti Entsüklopeedia Täiendusköide. 1940, v. 587. 41

JÕGEVALE LAIEMAT ARENEMISRUUMI Jõgeval ei ole looduslikke eeldusi areneda suvitus- ega turismilinnaks. Ent Jõgeva ei tarvitse kadestada suvitajate arvel laienevaid väikelinnu, sest viljakandev ja laialdane tagamaa muudab nii-kui-nii Jõgeva elutuike kiireks ja võimsaks. Tänu raudteele ja omnibuseliinidele on Jõgeval kiire ja lihtis ühendus välismaailmaga ning soodsad võimalused jõuka tagamaa varustamiseks kaupadega kui ka oma ümbruskonna põllumajandusliku produktsiooni realiseerimiseks. Erilise hoo sai Jõgeva areng omariikluse saavutamise järele. Nüüd ei ole ta enam tühipaljas peatuskoht Tartu-Tapa raudteel, vaid elujõuline majanduselu keskus. Järjest enam kerkib uusi ehitusi, järjest laienevad juba asutatud ettevõtted. Ka on pidevalt suurenenud Jõgeva elanike arv. Ei ole ette näha peatusi sellel arenemisteel. Ainsa pidurdava põhjusena ruumilises laienemises on linna administratiivpiiride kitsus. Jõgeva tahaks näha, et tema parema tuleviku pärast vähemat Jõgeva mõisa maad kuuluksid linna administratiivpiiresse. Linnavalitsus on täie innuga püüdnud tõsta Jõgeva heakorda. Lähema tulevikukavatsusena tahetakse linna elutuiksoon – Suur tänav muuta liiklemishõlpsamaks selle asfalteerimisega, milleks maavalitsus juba eeltöid teinud. Ja Jõgeva suur elujõud vallutab kord kõik takistused oma arenemisteel. Joh. Võsu, Jõgeva linnavanem. 42

Uus Eesti, 2. juuni 1940, nr. 145, lk. 6.

KIRJELDUSED

PÄEV KIBEDAT ASKELDUST (1) Linn, milline on saanud pealinnaks Jõgeva, Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa ja Kaarepere valdadele ning hõlmab ka Mulgimaa idapoolset nurka. Kohalikke elanikke sõnas ja pildis. Asukohta ei maksa kindlaks määrata. Sest juba koolipingis tehakse see selgeks, kus asub Jõgeva linn. Üht aga ei nimetata – sest seda pole maateaduse raamatusse sisse trükitud – et Jõgeva on omaette tervik ja elab, kaupleb, mõtleb, tegutseb, näeb ja kuulub samuti kui iga teine eesti suurim linn. Ja majanduslikult ületab ta paljud teised vanad linnad, uutest kõnelemata. Selleks kõigeks on tal mõnesugused soodustused. Juba asukoht garanteerib Jõgevale kindla läbikäigu – millest muidugi teatav protsent langeb Jõgevale puhtasissetulekuna, ja samuti ta on kadestamisväärselt hästi seoses raudteega. – Iga rong – tulgu see Riiast või Tallinnast, või otsaga Semgalist, peatub ikka Jõgeval. See on juba korra nii kindlaks määratud ja sellega ollakse nii harjutud, et teisiti seda ette ei oskagi kujutada. Tänu laialdasele ja jõukale ümbrusele – võib Jõgeva uhkeldada majanduslikkude ettevõtetega. Nagu juba alapealkirjas märgitud – on ta saanud pealinnaks kuuele vallale ja osale Viljandimaale. Need vallad – lugedes neid segamini või järjekorras – ei ole sugugi popsnike vallad, vaid nende piires elavad teovõimsad talurid hästi korraldatud taludes. Nende peamiseks keskuseks on aastate jooksul saanud Jõgeva ja järjest selle linna külastajate arv suureneb. Et Jõgeva on haaranud peagu kogu Tartumaa põhjaosa siis ei ole ta jätnud aegade jooksul mõju avaldamata ka Tartule. – Ta haaras Tartu tagamaad põhja küljest endale ja sellepärast külastatakse Põhja-Tartumaalt Tartut eriti vähe. Äride nihkumine ja linna juurdekasv Tartus kõnelevad selles osas kõige selgemat keelt. Üle kahe kilomeetriline linn – põhikuju saanud just Mustvee-Põltsamaa vahelise esimese klassi maantee järgi – nii võime juba kaardi järgi teda ette kujutada, kui teame, et üks Jõgeva ots lõpeb Tartu-Tallinna vahelisel maanteel ja teine – õieti hakatus – ulatub kaugele üle raudtee. Linnast läbi jooksev tänav on suurim ja tema ümber on koondunud ka suurimad ärid – igalt alalt. Tänav on vastavalt suurusele ristitud Suureks tänavaks ning varahommikust hilisõhtuni võib näha seal alalist liikumist ja askeldamist. Moodsama hoone nime pälvib auga ühispanga pooleldi kolmekordne ehitus. See maja – nii seest kui väljast on ehitatud ajanõuetele kohaselt ja nagu jutustas panga juhataja-direktor August Vares, saanud ka valmis alles 1938. aastal ning läinud maksma kuus milj. senti. See on ümbruskonna ja linna suurim krediitasutis ning ta ümber on koondunud ligi 1300 liiget, kellest ligi 1000 on põllumehed ja ülejäänud ärimehed, ametnikud, majaomanikud, käsitöölised, ettevõtted, ühingud, omavalitsused, kogudused ja kohalikud advokaadid. Möödunud tegevusaastal oli tulusid 73.716.08 kr., kulusid 61.012.22, seega puhaskasu kr. 12.703.86. Aasta lõpuks oli äriseis tasakaalus kr. 955.775.36. – Huvitav on märkida, et panga juhatusse kuuluvad mehed kannavad kõik Augusti eesnimesid. Nii on esimees August Vares, liikmed August Jukk ja August Poka. Asjaajajana töötab juba pikemat aega Karl Habicht. – Käesoleva aasta eelarve on koostatud 65.200.– kroonile. Panga operatsioonisaal asub hoone nurgatiivas ja pälvib eriti kiitust õhurikkuse ning valguse poolest.

43

Sama tänava ääres – peagu linna Põltsamaa poolses lõpus, on mitmealane tööstus. Juba kaugele paistab silt – “Uku” jahu-, villa- ja saeveski. See tööstus kuulub meie tuntud suurtöösturile – Hans Silvere, kelle õlut ja karastusjooke teab iga eestlane. – Jõudes varasel tunnil “Uku” kontorisse, teatati sealt, et peremees ise on tööstushoones ringkäigul. Veski ette veeresid järjest terakoormad. Masinad mürisesid ja saed vingusid. Töö käis täie hooga igal alal. Saeraamide juures veeretasid mehed täie hooga palke ette. Kõigil oli kiire. “Just praegu läks härra Silvere mootorite ruumi!” hõikas üks nendest üle müra, kui olin talle esitanud pärimise. “Juba läks siit ära,” kiitis mootorite ruumis tahmane mees. Küllap sammusin peremehest parkümmend meetrit taga ja nii oleks võinud see ringreis veel tükk aega kesta. “Läks elamusse!” vastas üks veskilistest. Seal oli tõesti peremees. Juba oli ta kuue varna riputanud ja töötas paberite kallal. “Kas iga päev nii varakult?!” “Peab. Ei saa muidu. Ajad muutuvad järjest kitsamaks!” vastatakse siiski küllalt lõbusalt. “Oma silm on alati kuningas!” “Tööd ikka jatkub?” “Senini küll!” Vestleme veel üht-teisest, peamiselt tööstusse puutuvaist küsimusist. Aeg lendas oma rada. Nagu eelpool nimetasin, on koondunud Suure tee ümber kõik Jõgeva suurärid ja suurettevõtted. Samuti on seal ka Jõgeva ümbruse piimatalitus. Ka seal mürisesid masinad ja läve ees ning sees sõelusid piimatoojad. Järjest laoti pangesid maha ja tõsteti vankritesse. Linna keskusest kihutas ette suur veoauto. Nikolai Ahi valges kuues ja mereväe kapteni mütsis tuli välja katlaruumist. Tal oli hirmus kiire. Seepärast tegime jutu päris lühikese. Selgus juba paarist sõnast, et ühing töötab laialt. Keskmine läbikäik on üle saja miljoni sendi. Piima toojaid on ümmarguselt 300. Päris kiire oli ka Paul Avil – Majandusühisuse juhatajal. Peremehed kauplesid põllurammu üle. Kaugekõned Tallinnast ja mujalt segasid omakorda. Äridest ja ladudest päriti üht-teist. “Kisu või lõhki!” hõikas Avi lustiliselt. “Päikene varjulises kohas kõrvetab omalugu, nii et nahk alati parasjagu soe!” – Lausa rõõm oli natukeseks seisatada ja jälgida selle suure ühingu tegevust. Hoovides kaaluti rauda ja tõsteti põllutööriistu. Talurid kolme-neljamehelistes rühmades seisatusid mitmel pool. Oldi omavahel elavas keskustelus. Peamiseks teemaks igal pool ja igamehe suus oli sõda. “Kas jatkub ka aega muuks kui ainult äritegemiseks?” “Siiski!” kinnitas Avi. “Saab ka mõnes seltskondlikus organisatsioonis jõudu mööda kaasa lüüa.” Paul Avi on Voore päritolu mees ja mitugi korda aastas käib ta sealseid inimesi vaatamas. Eriti kui seal kandis on midagi suuremat lahti – kas pidu või perekondlik õhtu. Turuplats Jõgeval on avar. Kuid munakivisillutis ei ole just kõige mugavam jalainimesele. Päeva jooksul käib sealt palju jõgevlasi läbi. Varahommikul juba kella kuue ajal, on näha maameeste vankreid korralikus rivis. Kaalud on tõstetud vankrite otstele ja kui hakatakse avama äride uksi, algab ka turul elavam tegevus. 44

Linnavanem hr. Johannes Võsuga Jõgeva asjadest juttu puhudes selgus, et tänavate sillutis ongi juba päevakorrale kerkinud. Ja ehk saab ka turg edaspidi siledama pinna. Siis on veel kavas linnale apteegi muretsemine. Selleks on läbirääkimised käimas ja apteek loodetakse linnale saada vahest lähemal ajal juba. Linnavanem Võsu – Jõgeva esimene kodanik, juhib linnavalitsust juba mitmendat aega. Kui Jõgeva oli veel alev, oli Võsu ka alevivanem. Seega tõuseb ta ühes oma ümbrusega. Ta maja kuulub nägusamate hulka. Omavalitsus-töö kõrval tegeleb ta ka ärindusalal, pidades riide-värvimis-tööstust Kesk tänaval. Linna asju on ta ajanud hoolega ja tema valitsemisajal on mitmeidki uuendusi ette võetud. Praeguse linnavalitsuse hoone esine on kodukaunistuste reeglite kohaselt kaunistatud ja maja esisele muruplatsid planeeritud. Mees ise on südamlik ja vastutulelik igaühele ja kuulub mitmesse organisatsiooni. Presidendi küsukirjaga anti talle valgerist. Ta abi Alfred Laur on samuti kauane omavalitsustegelane ning alevivanema abi ning nüüd juba teist aega linnavanema abi. Rassib sin ja seal ning näeb meeleldi, kui kohalik hariduslik organisatsioon tema eestvedamisel täidab endale võetud kohustusi ja ülesandeid ilusasti. Kõneldes Jõgeva omavalitsustegelastest, ei saa kuidagi mööda hiilida ka Osvald Pajust. On kauane linna sekretär ning tuletõrje esimees. Rohke töö tõttu ei olnud kaua mahti juttu ajada. Linna rajooni konstaabel hr. A. Laar kurtis, et tööd on mehe moodi. On praegu üksinda sellel ametil ja seepärast peab rassima nii mis jaksab. Sellegipärast võtab osa alati jõgevlaste seltskondlikust elust, olles organiseeritud kaitseliidus ja mitmes muus organisatsioonis. Et Jõgeva ümbrus on jõukas, seepärast on seal ka palju maamehele sobivaid ärisid. Mitmel pool on näha lina- ja viljakaupmehi. Külastasin Suurel tänaval August Vindi äri. “Kui on aega, ajaks meeleldi paar sõna juttu,” avaldasin soovi ärimehele. “Seda aega ikka saab,” pajatas ta kähku. August Vindi on ärialal tegutsema hakanud juba 27-aastaselt ja vaatamata sellele, et juba on mehel 62 aastat turjal, ei kavatse ta niipea veel loobuda. “On aja jooksul saanud põllumeestega nii harjuda, et kohe igav hakkab, kui neid ei näe ega saa nendega juttu ajada,” jutustas ta. Varemalt, nagu selgus jutuajamises, on ta olnud Narva linaketramisvabriku agent ja siis käinud töö üle riigi. Sellega olla arvestanud ka maailmasõja ajal vastavad võimud ja andnud talle ajapikendust sõttaminekuks. – Peale nim. ärinduse on tal pojaga kahepeale veel laua- ja mööblivabrik. “Kas majaomanik ka?” “Ennem oli neid tüki seitse, nüüd on aga viis!” kinnitas. Nooremast generatsioonist ärindusalal võiks nimetada pagaritööstust Karl Merimaad. Oli postkontori asja ja üksite möödudes nägusast pagariärist, astusin sisse. “Kui vaid saaks rasva vabamalt,” kõneles Merimaa. Praegus on säärane põud sellest, et muidu ei saa küpsiseid ja saia valmistada kui võiga... Ja kui või hinnas veel tõuseb, siis tuleb küll uksed kinni lüüa...” “Kes teil peamiselt ostjad on? Kas omad või läbisõitjad ka?”

45

“Enamasti ikka omad inimesed ümbrusest. Aga siiski käib ka palju läbisõitjaid, sest mu äri asub – nagu isegi leiate – jaamale päris lähedal. Vahest rongi peatuse ajal ka lippab mõni kähku sisse ja viib paki kaasa... Siis aga peab kiiresti tegema, sest rong ei jää inimest ootama.” “Hooaeg peaks vist varsti algama?” “Läheb veel mõni nädal aega, siis võib juba oodata suuremat läbikäiku...” Teine agar ärimees – nooruse peale vaatamata – on Põllumeeste Ühispanga majas töötav rätsep Joosu. Ta on õppinud ametit mitmel pool. Pärit on mees Võrumaalt ja lõpuks kinnitas kanna Jõgeval. “Kevad peaks end juba tunda andma sellel tööalal,” targutasin. “Juba annab küll tunda... Inimesed tellivad kergemat ja heledamat... Aga siingi on see häda, et igat kaupa nii palju ei saa, kui vaja... Ja hinnad on ka tõusnud...” (Järgneb.) Tartumaa Teataja, 6. mai 1940, nr. 52, lk. 2.

PÄEV KIBEDAT ASKELDUST (2) Mõni rida veel kohalikest tegelastest ja nende igapäevasest tegevusest Jõgeva Põllumeeste Ühispank on vana kõigest natukene üle aasta. Kuid sellegipärast pank on saanud juba ümbruskonnale ja laiemale ringile tarvilikuks ning tuntud krediit-asutiseks. Pangal oma maja veel ei ole – ja seda ei saagi nõuda nii noorelt pangalt nii kähku. Ruumid ta on leidnud vana jõgevlase August Tibari uues majas. Tibar ise on pangas juhatusliige ja kassapidaja. Samuti ta on tegev Jõgeva tuletõrjes, linnavolikogus, Majaomanikkude seltsis ja mujal. Üks tüsedamaid jõude pangas ja selle tegevuse korraldamisel on laialt tuntud Karl Roomet. Ta valiti Riigivolikokku suure häälteenamusega ja temagi võtab kohalikust seltskondlikust elust osa väsimatu energiaga. Panga asjaajajana töötab panga asutamisest peale Edgar Rõigas, kes varemalt tegutses kaitseliidus ja mitmes sportlikus organisatsioonis juhina. Juhatuse esimehe kohal seisab Jõgeval lähedusest Pakastelt taluperemees Jaan Kurik. Aastaid sellel härral on keskmiselt, kuid püsi ja tahet töös ülemääraselt palju. On Jõgeva vallavanem, kaitseliidu komp. pealik, Põllutöökoja kohaliku konvendi Jõgeva munaühisuse juhatusliige jne. Üksite juttu ajades Jõgeva Põllumeeste Ühispangale lähedastest inimestest, ei saa kuidagi vahele jätta samas majas elavat August Unti, kes on suure kindlustusseltsi “Polarise” kohalik inspektor. Mõni hek temaga kindlustustööst juttu puhudes selgus peagi, et ta on kohapeal töötanud kuus aastat nim. kindlustusettevõtte inspektorina ja kui algas tööd, oli Jõgevas ainult 15 prots. kindlustatud “Polarises” kuna ümbruses kuni 35-kilomeetrilises raadiuses peagu ühtegi kindlustust tehtud. Nüüd aga on Jõgeva linnast üle 85 prots. läinud üle “Polarise” juurde ja see arv üha eeldab tõusu. - Maal o aja jooksul saadud õige tublisti organiseerida agaramaid noori, kellest paljud on tõusnud headeks jõududeks kindlustustöö alal ja töötavad suure hoole ja energiaga. “Milline kindlustusala on sii kõige rohkem sööti jäänud?” esitasin küsimuse inspektor Undile. 46

“Senini küll elukindlustus!” vastas ta kõhklematult. “On see tõesti nii tarvilik?” “Kahtlematult! - Usun, et perekond, kelle pea ja toitja jätab oma elu kindlustamata, ei tee sugugi rõõmu lastele. Ei tea lõpuks ju keegi, kunas tuleb Liiva-Hannus ja kutsub ära enda poole. Kui aga pärivad järeltulijad poliisi vastu raha – ilmselt arusaadavam küll, et see ei asenda kaotatud isikut, kuid vähemalt majanduslikult on nad ikkagi kindlustatud murepäevadel ja nad võivad kerge südamega igapäevaseid toiminguid jatkata...” Üks iidne jõgevlane on ka M. Lall, vana fotomees, monopolisti seisukorras, kuid siiski äärmiselt sõbralik ja alati teenistusvalmis. Ta on Jõgeva tuletõrje suure orkestri suur ja vana juhataja ligemale kolmkümmend aastat. Eriti mille poolest Jõgeva on täiuslik ja suurlinnadele kindlalt järgisammuv – see on juuksetööstus. Üheks silmapaistvamaks sel alal on Hermiine Kask, kelle äri on esinduslikult asjakohane. Et ta asub veel Ühispanga moodsas majas, siis on avanenud soodne võimalus ka vaateakna kauniks dekoreerimiseks. Samas läheduses leidsin ka Karl Sirgo – ärimehe. Plaanitses ülekolimist rohkem linna südamikku. “Mina pole veel Jõgevaga saanud päriselt koduneda,” kõneles mees. “Varemalt töötasin Peipsi kaldal, Kallaste linnas ja seal võtsin osa igast üritusest ja plaanist. Eriti meeldis askeldada tuletõrjes... Varsti tahaksin ka siin hakata sellel, alal kaasa lööma...” Vaikses perekonnarahus elab Alfred Saks, lina- ja viljaäri omanik Jõe tänavas. Äriruumid, samuti ka elumaja, on koduselt puhtad ja nägusad. Kahjuks ei olnud selle kauni kodu peremeest kodus. Perenaine pr. Saks seepärast pidi ise õiendama äriasju ja vaatama ka laste järele. Kõneles, et elu Jõgeval meeldib küll. Mees olevat tagasihoidlik ja hea iseloomuga ning on seepärast suutnud luua palju sõbralikku meeleolu kodusesse ellu ja samuti igapäevasesse oma – ärimaailma. Võõrastemaju Jõgeval on üks. Seega on linn ka selle poolest esindatud. Praegu peab seda võõrastemaja restoraator August Asper. Tal ongi nii korraldatud, et hotell asub maja teisel korral ja einelaud alumisel. Kes Jõgevat külastavad, leiavad selle hotelli kergesti kätte, sest ta asub jaamale päris lähedal. Asper ise on tosin aastaid olnud restoraator. Hotelliga – nagu kõneles – rikkaks minna ei saa, sest oma igapäevased kulud neelavad tulud. Kuid välja tuleb ja nii on temagi Jõgevaga ja jõgevlastega rahul. Jaoskonnaarstiks on Eduard Teder. Jääb küll linna keskpunktist natukene kõrvale, aga et tal on oma auto ja telefon kabinetis, siis on ta alati kättesaadav. Suuremalt kui paljudes teistes sama elanike arvuga linnades töötab Jõgeval postkontor. Teda juhatab kauemat aega hr. Lehtmets, sõbralik ja üliviisakas mees. Kui kirjutada veel mõnest jõgevlasest, siis poetaksin siia paar rida Hans Kasest, kes elab peagu Suure tänava keskpaigas. “Ega pole muud, kui kaalu aga liha ja lõika rahvale vorsti!” pajatas ta leti tagant. “Viimaks on teil endal vorstitööstus?” “Peaaegu!” muigas Kask. “Nii et Tartust pole mõtet Jõgevale vorsti vedada?” “Seda küll!” 47

“Siis on tore. Ja lõpuks – mis linn see on, kui hakkab teisest linnast vorsti vedama.” Jõgeva on esindatud ka trükitööstuse alal. See küll ei ole suur, aga on siiski olemas ja selle ala esimesi vagusid künnab vana trükitööstur Jaan Päit. Praeguseni küll jumal teab mida ära ei ole tehtud. Sest ajalehti ja muid sääraseid suuremaid perioodilisi asju Jõgeval ei ilmu. Kuid selleeest jooksevad kokku igasugused kassa-aruanded ühingutelt, pankadelt ja asutustelt ning Jõgeva ja ümbruskonna organsatsioonide peokuulutused, müürilehed, peopääsmed j. n. e. Mehaanikutest tuleks kohe kõne alla Jaan Oja. Praegusel põllutöö hooajal on ta töökoja esisele platsile kokku veetud igasuguseid põllutööristu ja masinaid. Isegi heina- ja viljaniitjad olid remondiks juba kohale veetud. Oja viilis kruustangide juures jalgratta assi. Nurgas oli ka mootorratas ja rida mitmesuguseid muid peenesemeid, millede parandamine juba kinitab, et mees tunneb asja. Saapatööstustest sammub suunaandjana kohapeal Karl Kaselo. On ka kauane jõgevlane ja lendu lasknud palju paberitega selle ja õppinud töölisi. Parkimisalal töötab edukalt Peeter Sarapuu. Seda meest peab just nimelt kiitma selle eest, et ta on loonud endale tööstuse, milline ei jäta millegagi soovida – just enda kümne sõrmega. Isegi tööstuse hoone – milline ei ole sugugi popsnikku maja, on ehitatud nii, et võõrast jõudu ja abi tarvitati ainult poolteist päeva. “Ei saanud ju muidu kuidagi jalgu alla,” kõneles mees, kui jalutasime ka tööstuses ringi ja jõudsime lõpuks kuivatusruumi. “Kui oleks raha eest lasknud kõik teha, ei siis niipea asja poleks saanud. Siis anna viimne sent taskust ja kiratse veel võlgades.” Lisas veel juurde, et paljud inimesed, kes lasevad nahku parkida, jätavad nahad enne koju kuivama ja toovad ära alles sügisel, kui aega on. Suvel seismisega kaotavat aga nahad tublisti oma väärtusest ning võivad koguni rikneda. Jõgeva läheduses on vana surnuaed, milline kuulus sakslastele. Rahvas on hakanud seda kutsuma Kabelimäeks. Omapärane ja märkimise väärt ta on seepärast, et ta on loomadest maatasa tallatud. Pole seal enam haudu ega riste märgata, isegi hauakohti pole võimalik leida. Järgi jäänud ainult on vana kabelihoone, ja seegi on lagunenud katusega ning järjest variseva krohviga. Piilu. Tartumaa Teataja, 17. mai 1940, nr. 57, lk. 9

SÜGISKIRI JÕGEVALT. (1934) Kuigi Jõgeva ei kuulu meie suvituskohtade kilda, ent siiski olid möödunud suvel valinud mõned linlased ta endi residentsiks. Nüüd, sügise saabudes on seegi tagasihoidlik elamine-olemine, mis suvel üürikeseks lõkkele lõi, vaibunud. Kodanikud elavad jälle oma tavalise tagasihoidlikkusega – askeldades noruspäi mööda poriseid tänavaid oma igapäevaste toimingute keskel. Naaberalevites, Elvas ja Otepääl, hoolitsevad kohalikud organisatsioonid üsna tihti kodanike talvise elu mitmekesistamise eest, ent Jõgeva on selles suhtes tunduvalt taha jäänud. Üle mõne kuu serveerib kohalik kinoteater kinosõpradele ka mõne filmi, millised aga pärit ajastust, mil filmitööstus käis alles lapsekingades, mistõttu filmilindi alaliste katkemiste tõttu publikul tuleb enamik aega filmiõhtust nautida vaheaegu. Kodanike meelelahutuse eest hoolitseb vahetevahel harva ka Jõgeva muusika ja näitekunsti ühing, hakates viimasel ajal rohkem rõhku panema rahvaetendustele, mis hinna odavuselt kõigile kättesaadavad. Möödunud aastal avati ka kohaliku haridusseltsi eestvõttel Jõgevale lugemislaud. 48

Üheks tänuväärseks asjaoluks on Jõgeval korralik tänavavalgustus, mis kindlasti tagab hõlpsamat läbipääsu poriseist tänavaist. Sügiseste vihmaste ilmadega muutuvad kõrvalised tänavad tõesti läbipääsmatuiks, ent alevivalitsusel pole krediidi puudusel nende korraldamiseks mdagi ette võtta. Tartumaa Teataja, 14. november 1934, nr. 135, lk. 4.

JÕGEVA AINA KASVAB Oli raskusi linna nime tarvitusele võtmisega. - „Sinised“ pidid lähendama mõndagi küla uuele linnale. Populaarsemaid mehi Jõgevast on saanud linn. Võib-olla raskem kui teistel oli sellega harjuda jõgevlastel enestel. Veel praeguseni võib kuulda vastseid linlasi rääkimas: „lähen alevisse“, „alevis räägitakse“ jne. Raske oli jõgevlastel „linn“ öelda, kui aastaid ja aastakümneid oli lepitud tagasihoidliku „aleviga“. Juba liikus linnaks saanud Jõgeval kavatsusi – hakata võtma pisikest rahatrahvi neilt, kes edaspidi veel eksivad Jõgeva uue tiitli suhtes. Kui mõned Tartu asutised ja tudengite organisatsioonid oma sente vahelt selliste väikeste rahatrahvidega peletasid eemale „kurja“ sajatamise, miks siis Jõgeva ei oleks võinud sama teed käia „alevi“ käibelt väljalülitamisel. Kuid nüüd näib, nagu seda sunniabinõu ei olekski enam vaja, sest „linna“ nimetus on juba täiel määral läbi löömas. Linnaks saamisega kerkis üles muidugi fassaadiküsimus. Pisut kentsakas oleks olnud, kui Jõgeva linn oleks pidanud leppima alevivalitsuse majaga senisel kujul. See hall ühekordne majake ei oleks nagu väärinud raekoja nime, vaid ennem oleks meenutanud teemaja. Sellepärast ehitati majale teine kord peale ja nüüd võin mõnda aega läbi ajada, kuni kord lahedamad ajad tulevad tornidega kiviraekoja püstitamiseks. Esialgu ehitavad aga kivimaju kohalik pank ja üksikud kodanikud. Jõgeva ehitas juba enne linnaks saamist ja ehitab seda suurema hooga veel nüüd. Ent korterikriisist pole siiski veel üle saadud, sest Jõgeva üha kasvab. Kui Jõgeva oli juba alevina Põhja-Tartumaa ärikeskus, siis seda enam püüab ta seda olla linnana. Jõgeva ärilise tegevuse tagamaaks pole üksi lähem ümbruskond, vaid Jõgeva kaupleb välja Mustveeni, Põltsamaani, ligi Tapani ja üsna lähedale ka Tartule. Koguni paarikümne kilomeetri kaugusel Tartust asuv Voldi alevik on veel Jõgeva äritegevuse mõjupiirkonnas. Jõgeva võtab vastu raudteelt vagunite viisi igasugust kaupa: soola, suhkrut, heeringaid, kunstrammu, petrooleumi, bensiini jne. Ja levitab seda oma veoautodel eeltähendatud ärirajoonis. Jõgeva suuräride veoautod alatiselt sõidavad maakaupluste ukse ette ja pakuvad koormast igasugu poekaupa. Ja väikekaupmehel pole isegi tellimismuret. Kui Jõgeva ümbritseva maa eest nii hästi hoolitseb, siis pole midagi imestada ka selles, et üsna mitmeid ümbruskonna talumehi läks kelmi noota, et lubas neile Jõgevat lähendada uue rajatava tee kaudu. Alles hiljuti see juhtus, et käis Puurmani ja Jõgeva vahelises rajoonis ringi hästiriietatud noorhärra ja seletas, et tema olevat üks ehitatava Puurmanni-Jõgeva maantee sihimäärajaid. Noorhärra pilgutas seejuures kavalalt silma ja andis üsna selgelt mõista, et kui talumees pistaks talle pihku mõne „sinise“, siis võib tee mööda minna kas või taluniku õueväravast. Ei aeta ju iga päev teed ja vahest ainult kord elus avaneb võimalus endal ka kaasa rääkida sellise tähtsa tee sihi määramisel – mõtlesid peremehed ja maksid, kes ühe, kes kaks ja enam sinist kümnekroonist noorhärrale. Alles hiljem muidugi läksid kõigil silmad lahti ja saadi aru, et oli satutud kokku peenikese kelmiga. 49

Ei puudu Jõgevalgi populaarsed mehed. Linnavanem Võsu, läbi ja läbi karske mees, on juhtiv mitte üksi raekojas, vaid ka tuletõrjes, spordiseltsis ja mujalgi. On hoogne ja kergesti vaimustuv tegelane, kes varsti patsutab oma kämblaga teisele õlale, tähendades: „Vot, vot, see on alles täitsamehe jutt.“ Muidugi peab see jutt linnavanemale kindlasti meeldima, sest ega see saa olla täitsamehe jutt, mis linnavanemale ei meeldi. Praeguse linnavanema hoogsale tegevusele vaatamata liiguvad pisitasa ringi sepitsused ja kavatsused järgmistel linnavalimistel raekojas ette võtta kojarevolutsiooni. Leitakse, nüüd on Jõgeva linn ja linnale ei passi nagu hästi esemele [esimese?] kodan. kohale keegi muu, kui kõrgema haridusega mees. Ent rahva hääl on Jumala hääl ja nii on otsuse andjaks muidugi valijad. Linnavanema paremaks käeks linna asjade ajamisel on linnasekretär Paju. See on laialt tuntud ja lugupeetud mees, kes enesest kujutab õieti elavat seaduste- ja määrustekogu. Ta on igale valmis nõu andma paragrahvide rägastikus ja muidugi ta teeb seda täiesti tasuta. Töösse ülepeakaela uppununa pole ta saanud mahti oma perekonnaelugi korraldada, olgugi et ta sadasid teisi on registreerinud õnnelikku perekonnaellu. Üsna tuntud tegelane on koha peal ka endiste aegade „suurus“, kes juba tugevasti üle piiblis antud vanusepiirist – 70-est aastast, kuid kes ikka veel tunneb tarvidust kaasa rääkida maiste asjade korraldamisel. Kui mõne aasta eest rullus üle kodumaa õletulena süttinud poliitiline puhang, siis temagi lõi sellega kaasa. Pidas koguni oma koosolekuid vaatamata sellele, et saal haigutas tühjusest ja pinkidel tukkus ainult kaks-kolm inimest. Nüüd on ta jätnud küll poliitika, kuid tegeleb sootu „tähtsamate“ asjadega. Läkitab riigipeadele lähedale ja kaugele kirju ja näpunäiteid, kuidas vihma lasta sadada ja kuidas üldse parandada seda maist elu. Oma kirjade läbi on see mees tuttavaks saanud mõnes välisriigi saatkonnaski. Ajaratas on vajutanud küll kössi selle omaaegse toredakujulise „neatshalniku“, ent ideede lend on tal praegugi kõrge ja see ulatub koguni kuningakodadeni ja presidendilossideni. Jõgeval on teisigi tegelasi, kuid neist vahest kunagi edaspidi. -iksPostimees, 23. oktoober 1938, nr. 288, lk. 7.

KUIDAS ELATAKSE JÕGEVA LINNAS? Jõgeva elab peale linnakssaamist ehituste ja uuenduste tähe all. Nii valmis sügisel kohaliku ühispanga kahekordne kivimaja, millise peale võiksid olla uhked ka suuremate linnade rahaasutused. Lisaks sellele majale viidi veel ehitused lõpule kolme kivimaja juures. Ka kohalik majandusühisus laiendas omi ruume, mis võtavad nüüd oma alla terve majakorra ning on oma välimuselt nägusad ning eeskujulikud. Kõigele selle ehitustegevusele krooniks ehitati ka linnavalitsuse maja ümber, mis omab nüüd välimuselt ka tõelise “raekoja” ilme. Lisaks sellele tuleb 28. jaan. Jõgeval avamisele kohvik. Kohvik avatakse majandusühisuse puumajja ning võtab oma alla neli ruumi. See uus algatus tõotab tulla moodne ning mugav, olles ühtlasi esimeseks sellesarnaseks Jõgeval. 50

Tartumaa Teataja, 25. jaanuar 1939, nr. 10, lk. 9.

JÕGEVA ELU Arstiküsimus - päevaküsimus Juba kauemat aega puudub Jõgeva ringkonnas tervishoiuarst. Kohaliku jaoskonnarsti dr. Ed. Teder'i haigestumise järel pidi jaoskonnaarsti kohuseid täitma Palamuse jaosk. arst, kes aga töörohkuse tõttu ei saa Jõgevale tullagi. Nõnda on suur ja rahvarikas ümbrus arstita, mis annab end valusalt tunda. Abivajajad peavad Tartusse sõitma, mis aga sõiduolude tõttu on raskendatud. Oleks soovitav, et Jõgevale sõidaks mõni praktiseeriv arst, et abivajajaid rahuldada. Jõgeval 270 kooliõpilast Jõgeva linna 6-kl. algkool töötab käesoleval aastal 9 õpetajaga.Laste arv on 270 ümber, kuna kauge maa tõttu ja jalanõude kui ka riiete puudusel umbes 10% õpilastest puudub koolist. Paljudel õpilastel tuleb laia kooliringkonna tõttu 7 kuni 8 kilomeetri kauguselt koolis käia, mis mõjub koolitöö peale halvavalt.

STAATUS

SISEMINISTRI MÄÄRUS (1919) Siseministri määrus 13. oktoobrist 1919. a. Nuustaku alevi Pühajärve vallast ja Jõgeva alevi Jõgeva vallast äralahutamise asjus. RT 1919, 79/80. Tartu maakonna nõukogu otsus 3. juunist 1919. a. p. XI VII [XLVII!] Nuustaku alevi Pühajärve vallast ja Jõgeva alevi Jõgeva vallast äralahutamise asjus kinnitada. Alus: Vabariigi Valitsuse otsus 30. septembrist 1919. a. Siseminister: Hellat. Omavalitsuse asjade peavalitsuse juhataja eest: Valge.

TARTU MAAVALITSUSE KIRI SISEMINISTEERIUMILE Tartu Maakonna valitsus. 17. mail 1919. 51

Nr. 130. Tartus. SISEMINISTEERIUMILE. Kirjaga 8. maist s. a. Nr. 196. annab Omavalitsuse asjade Peavalitsus teada, et enne omavalitsuste üksuste kindlaks määramist Asutava kogu poolt, otsustamine alevite valdadest lahutamise asjus enneaegne on ja sellepärast Maakonna valitsuse ettepanekuid Jõgeva ja Nuustago alevite valdadest lahutamise pärast mitte võimalik toetada ei ole. Silmas pidades asja olu, et nende alevite ja kohalikkude valdade elanikkude vahekord niivõrd teravaks on läinud, et ühine asjaajamine võimata on, mille juures iseäranis raskusi sünnitab toitluse asja korraldamine ja tähele pannes, et edaspidi alevid ikkagi mõnesugusteks omavalitsuse asutuseks kujuneksid, nii et nende üksuste kindlaks määramine Asutava kogu poolt küllalt mõõduandev põhjus ei või olla asja enneaegseks tunnistamiseks, palub maakonna valitsus Jõgeva alevi elanikkude tungiva palve peale seda asja vabariigi valitsusele ette panna ja lubada selles alevi kuni sellekohase määruse maksmapanemiseni Asutava kogu poolt, alevi valitsust korraldada. Maakonna valitsuse Esimees: eest H. Priimägi Sekretär: eest Valge ERA f. 2974, n. 1, s. 4, l. 6.

ÄRATÕMBED VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLIDEST (VABARIIGI VALITSUSE OTSUS 30. SEPTEMBRIST 1919) RT 1919, 71. 30. sept. 1919. a, Otsustatakse: Kinnitada kohtuministri ettepanek selle kohta, et maakonna nõukogude otsuste kinnitamine alevite lahutamise asjus valdadest allub siseministeeriumile.

JÕGEVA ALEVI ADMINISTRATIIVPIIRKONDA LAIENDATI Jõgeva alevi administratiivpiirkonda laiendati. Viimase külge liideti järgmiste Jõgeva valda kuuluvate talude maid: Lello, Pärtli, Jaaniandrese, Otsa, Päido ja Kooli. Iga eeltoodu talu maa-alast vastavalt olukorrale. Kokku suurenes alevi maa-ala 59,33 vakamaa võrra. Tänini oli Jõgeva alevi administratiivpiirkond 151,925 vakamaa suurune. Eeltähendatud maa-alade liitmise tagajärjel tõuseb alevi maa-ala 211 vakamaa peale. Postimees, 30. oktoober 1932, nr. 255, lk. 5.

52

VABARIIGI VALITSUSE OTSUS Maakonna nõukogude otsuste kinnitamine alevite valdadest lahutamise kohta II. Anda siseministeeriumi võimkonda maakonna nõukogude otsuste kinnitamine alevite valdadest lahutamise kohta. Protokoll № 70. Vabariigi Valitsuse koosolek 30. septembril 1919 a. Vabariigi Valitsuse 1919. a. otsused.

SISEMINISTEERIUMI OMAVALITSUSASJADE PEAVALITSUSE KIRI TARTU MAAKONNAVALITSUSELE 8. MAIL 1919 Omavalitsuasasjade Peav. 8 mail 9 196. Tartu maakonnavalitsusele. Vastuseks Teie kirja peale 28 aprillist s. a. № 130, teatab Siseministerium, et enne omavalitsuste üksuste kindlaksmääramist Asutava Kogu poolt otsustamine alevite valdadest lahutamise asjus enneaegne on, mispärast siis ka ministerium ei leia võimaliku olevat ettepanekut toetada. Omavalitsuse asjade Peavalitsuse Juhataja E. Dolf Sekretär: [allkiri] ERA, f. 40, n. 1, s. 5923, l. 7.

TARTU MAAKONNA NÕUKOGU OTSUS 14 APRILLIL 1919 A. VII. Tähele pannes suuri vastuolusid Nuustaku ja Jõgeva alevite ja vallavalitsuste vahel ning raskusi, millega alevite elanikkudel ilma vastavate omavalitsuste asutisteta võidelda tuleb, tunnistati üleval nimetatud alevite lahutamine valdadest tarvilikuks. ERA f. 40, n. 1, s. 5923, L. 3.

TARTU MAAVALITSUSE KIRI JÕGEVA AJUTISELE ALEVIVALITSUSELE TARTU MAAKONNA-VALITSUS 53

Administrativ osakond. “20” Oktoobril1919 a. № 130 Tartus. Jõgeva aj. Alevivalitsusele. Siseministeeriumi Omavalitsuse asjade Peavalitsuse kirja järele 13 oktoobrist s. a. nr. 1595 järele on Tartu Maakonna Nõukogu otsus s. a. p. XLVII Jõgeva alevi Jõgeva vallast ära lahutamise asjus Siseministri poolt 13 oktobril s. a. kinnitatud. Selle otsuse elluviimiseks alevi seaduse § 4 põhjal Tartu Maakonna Valitsus 18 oktoobril s. a. otsustas: 1) Alevi valimise kommisjoni esimeheks kinnitada kodanik Villem Sikk. 2) Alevi valimise kommisjoni liikmete arv peale esimehe 4 peale kindlaks määrata, keda valimise kommisjoni esimees § 26 järele nimetab ehk § 5 järele poole Maakonna Valitsusel ja pool kohalistel seltskondlistel asutustel nimetada laseb. 3) Alevi nõukogu liikmete arv alevi seaduse § 17 põhjal 20 peale kindlaks määrata. 4) Valijate nimekirjade kokkuseadmise tähtpäevaks määrata 1 november 1919 a. 5) Valijate nimekirjade väljapanemise tähtpäevaks määrata 1 november 1919 a. 6) valimiste toimetamiseks määrata 14 detsember 1919 a. 7) Valimiste Kommisjoni esimehele kuulutada, et tema ja valimiste kommisjoni hooleks on valimiste korraldamine ja kõikide kohuste täitmine, mis alevivalitsuse seaduse ja Riigi Teatajas Nr. 2 1919 a. avaldatud Alevi volikogude valimiste määruses ettenähtud, kuna valimise kommisjoni esimees iseäraldi Alevivalitsuse seaduse § 7, 9-11 ja 26 tähele peab panema ja täitma. Siin juures 1 eks. alevi plaani ja 1 eks. alevi elanikkude nimekirja. Administratiiv Osakonna Juhataja H. Priimägi. Asjaajaja B. Mühlberg. 27/X 19. Nõukogule ette loetud. G. Thalberg. ERA f. 2974, n. 1, s. 4, l. 55.

JÕGEVA ALEVI PIIRE LAIENDATI. Läinud aastal alati juureplaneerimistöid Jõgeva alevile hommikupoolses osas kuni Pedja jõeni. Nüüd lõppesid planeerimistööd ja saadeti kavad kinnitamisele, millised tagasi tulemata. Juure planeeriti 54

alevile Jõgeva valla koolitalu ja Päidu talu maadest umbes 30 vakamaad. Juuresaadud maadest moodustati ehituskrundid 1 - 2,5 vakamaa suuruses. Osa maad jäi koolimaja alla. Hommikupoolses osas kujuneb uus alevi osa. Postimees, 2. juuli 1932, nr. 152, lk. 5.

JÕGEVA ALEVI LAIENDAMINE EI EDENE] Jõgeva alevi laiendamine ei edene. Juba kauemat aega on Jõgeva alevil oluliseks küsimuseks piiride laiendamine, mis alevi kasvamist soodustaks. Selles mõttes on alev palunud vallalt Mustvee maantee rajoonis asuvat maa-ala kuni Pedja jõeni, millega ka maavolikogu möödunud aastal nõustus. Samuti tegi vastava otsuse kohtu-siseminister. Kuid Jõgeva vald esitas ministeeriumi otsuse peale kaebuse, mis juba neil päevil riigikohtus arutusel oli. Kohus määras asja vormilistel põhjustel uueks otsustamiseks ministrile tagasi saata. Nii tuleb siis Jõgeva alevil piiride küsimusega uuesti otsast peale alata. Postimees, 5. mai 1933, nr. 104, lk. 5.

PIIRIDE TÜLI LÕPPES (1934) Jõgeva valla ja alevi piiride tüli lõppes Jõgeva vald ja alev käisid kohut piiride lahendamise asjus üle nelja aasta. Alevi ümbruskonnas valla maadele asunud majade omanikud avaldasid soovi alevi adm. piirkonda asuda, millega ka alevivalitsus, maksudevalitsus, maavalitsus ja maavolikogu nõus olid. Valla vastuvaidlusel rändas küsimus mitmel korral maanõukogusse, ministeeriumidesse ja riigikohtusse. Riigikohus otsustas lõplikult küsimuse alevi kasuks ja nõnda sai alev 22 ha maad, 26 elamut ja üle Kr. 1.000 tulukust aastas juurde. Vaba Maa, 16. veebruar 1934, nr. 39, lk. 6.

JÕGEVA LINNAKS? Praegu on Jõgeval tähtsamaks kõneaineks, kas alev saab kevadel linna nime ja õigused. Kui alev omale linna õigusi ei saa, siis kaotab ta senise aleviomavalitsuse, kuna uues omavalitsuste seaduses enam iseseisvaid aleveid ette pole nähtud. Kuid ka linna vastu valitseb teatud umbusk, kuna kardetakse kulude kasvamist ja maksude suurenemist. Vaba Maa, 4. märts 1938, nr. 53, lk. 6.

JÕGEVA (01.05.1938) Kõige väiksem, kuid kõige jõukam Tartumaa viiest uuest linnast on Jõgeva. Elanikke on seal praegu 1441, kuna 1931. a. oli seal 1224 elanikku, nii et juurdekasv selle aja kestes on 217. Jõgeva linn asub Tallinna-Tartu maantee ja raudtee vahel peamiselt kahel pool Mustvee poole minevat maanteed. Jõgeva alevik hakkas tekkima 1870. a. paiku, mil siia (Jõgeva jaama juurde) asutati rida kauplusi ja tööstuslikke 55

ettevõtteid. Jõgeva raudteejaam on praegugi laialdaste maa-alade, Põltsamaa ja Mustvee linna majanduslikuks baasiks. Kaupade läbikäik Jõgeva raudteejaamas on palju suurem, kui mitmeski vanemas maakonnalinnas. Jõgeva jõukus aga ei paista välja tema välimuses. Linna ehitistik koosneb peamiselt väikesist ühekordseist puumajadest. Jõgeva linna lähedal, endises Jõgeva mõisas, asub ligi paarisaja elanikuga Jõgeva sordikasvandus. Tartuga on Jõgeval õige tihe raudteeühendus. Täna sünnib 14 uut linna. Postimees, 1. mai 1938, nr. 117, lk. 3.

JÕGEVAL OLID SUUREJOONELISED PIDUSTUSED Jõgeval pühitseti linnakssaamist suure pidulikusega. Pidustused algasid ööl vastu 1. maid. Kell 24 ilmusid kohaliku kaitseliidu, politsei ja tuletõrje esindajad ühes Jõgeva kompanii orkestriga linnavanem J. Võsu juurde õnnitlusvisiidile. Peale mõneminutilist ühist vestlust linnavanema korteris veiniklaaside juures, sõideti ühes linnavanemaga linnavalitsuse ette, lus tervituskõne pidas K. L. Jõgeva kompanii pealik rvl. K. Roomet ja orkester hümni mängis. Edasi siirduti üheskoos seltsimajasse naiskodukaitse peole. Peol tervitas publik linnavanemat püstitõusmise ja elaguhüüetega. 1. mail oli juba varahommikul linn lipuehtes ja rahvast oli erakordselt palju tänavatel. Kell 14 toimus linnavalitsuses linnavolikogu pidulik koosolek, mida juhatas linnavanem J. Võsu. Kell 16 olid turuplatsile rivistatud tuletõrjujad, majaomanikkude seltsi liikmed ja skaudid, kust marsiti orkestri saatel ja lippude lehvides seltsimajasse pidulikule aktusele. Aktuse alguseks oli juba seltsimaja saal kogunenud rahvast täis, nii et rongkäiguga kaasa sammujad pidid enamuses jääma välja. Aktus algas jumalateenistusega õpetaja Järvelt. Jumalateenistuse järel avas aktuse linnavanem Võsu. Aktusekõne pidas õp. Järve, andes kujuka ülevaate Jõgeva rõõmudest ja muredest ning uutest kohustustest linnana. Järgnesid tervitused organisatsioonide esindajailt ja lõppsõna linnavanem Võsult. Aktuselt siirdusid linnavalitsuse liikmed ja kutsutud külalised linnavalitsuse ruumesse ühisele peosöögile. Tartumaa sai neli uut linna. Postimees, 2. mai 1938, nr. 118, lk. 4.

JÕGEVA PÜHITSES LINNA SÜNDI. 1. mai öösi, kell 00.05 austas esimesena Jõgeva alevi linnakssaamist K. L. Jõgeva malevkonna pealik koos juhatusega. Linnavalitsuse ees mängiti hümni ja tervitati linnavanemat. Kell 2 p. l. peeti linnavalitsuses esimene linnavolikogu koosolek, mis oli pidulikku laadi. Kell 15 kogunesid linnavolikogu liikmed ja kutsutud külalised turuplatsile, kust pidulikus rongkäigus liiguti rahvamaja juurde. Rahvamajas peeti jumalateenistus ja pidulik aktus. Jutlustas ja peo kõne pidas õpetaja J. Järve. Avasõna ütles linnavanem J. Võsu. Õhtul kell 7 oli linnavalitsuses väiksemale ringkonnale korraldatud koosviibimine. Tartumaa Teataja, 2. mai 1938, nr. 50, lk. 1.

56

JÕGEVA LINNAVOLIKOGU ÕNNITLUS VABARIIGI PRESIDENDILE 1. MAIL 1938 Kõrgeaulisele Eesti Vabariigi Presidendile. Jõgeva linnavolikogu olles omal pidulikul koosolekul alevi linnaksnimetamise puhul õnnitleb Teid kui Eesti riigi loojat ja suurt juhti ja avaldab südamlikku häädmeelt ning tänu omavalitsuse elu ümberkorraldamisel tehtud tõhusa töö eest. Jõgeva linnavolikogu ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 6.

VABARIIGI PRESIDENDI VANEMA KÄSUNDUSOHVITSERI VASTUS VABARIIGI PRESIDENDI VANEM KÄSUNDUSOHVITSER „20“ mail 1938 a. Nr. 40 TALLINN Jõgeva linnavolikogu Vabariigi President tänab 1. skp. läkitatud õnnitluste eest. Austusega H. Grabbi kolonelleitnant ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 10

JÕGEVA LINNAVOLIKOGU ÕNNITLUS SISEMINISTRILE, 1. MAI 1938 Härra Siseministrile Jõgeva alevi linnaksnimetamise puhul tervitame Teid kui suurimat omavalitsuste juhti ja avaldame Teile südamlikku tänu omavalitsuse elu arendamisel astutud sammude eest. Jõgeva linnavolikogu ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 8.

SISEMINISTRI VASTUS JÕGEVA LINNAVANEMALE, 8. MAI 1938 57

SISEMINISTER Härra Linnavanem Palun Jõgeva linnavolikogu võtta vastu minu südamlik tänu tervituste eest, mis ta saatis minule oma esimeselt koosolekult. Ühtlasi soovin Jõgeva linnale tema arengus kõige paremat edu. Tallinn, „8“ mai 1938 Austavalt K. Eenpalu ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 11.

RICHARD VEERMAA VASTUS JÕGEVA LINNAVANEMALE SISEMINISTER Härra Linnavanem, Palun Jõgeva linnavolikogu võtta vastu minu otsekohesem tänu õnnitluste eest, mis linnavolikogu saatis minule Jõgeva alevi linnaks saamise puhul. Soovin Jõgeva linnale ja ta kodanikele kõige paremat edu. Tallinn, “18” mail 1938. Austavalt Rich. Veermaa ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 12.

TELEGRAMM EESTI LINNADE LIIDULT, 1. MAI 1938, KELL 9. 05 Eesti linnadeliit läkitab paremaid õnnitlused alevi linnaks saamise puhul, soodustagu uus ajajärk Teie omavalitsuse elus tõhusasti senist viljakat ülesehitamistöös ja tulgu kasuks kohalikule elanikkonnale ja kogu meie kallile kodumaale Uesson esimees Tammaste sekretär ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 13

58

TELEGRAMM TARTU MAAVALITSUSELT, 1. MAI 1938, KELL 13.35 Olles teiega ühiselt rõõmus Teie suurpäeval Jõgeva alevi linnaks saamise puhul võtke vastu minu ja Tartu maavalitsuse parimad tervitused ja parimad õnnesoovid Teile linnavalitsusele linnavolikogule ja Jõgeva rahvale kasvage ning saage suureks ning tugevaks linnaks auks Tartumaale ja uhkuseks Eestile Lauri Tartu maavanem ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 14

TELEGRAMM JÕGEVALT VALITUD RIIGIVOLIKOGU LIIKMELT KARL ROOMETILT, 1. MAI 1938, KELL 17.15 Jõgeva Linnavalitsusele Alevi linnaks nimetamisel soovin õnnistusrikast tulevikku Linnavanemale Linnavalitsusele ja kõigile kodanikele K. Roomet Riigivolikogu liige ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 15

VABARIIGI PRESIDENDI OTSUS NR. 15. RT 1938, 51, 483. 19. mail 1938. Linnaseaduse (RT 1938, 43, 404) § 6 põhjal liigitada linnad elanike arvu järgi esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks järgmiselt: Esimese astme linn: Tartu. Teise astme linnad: Narva, Pärnu, Nõmme, Rakvere, Valga ja Viljandi. Kolmanda astme linnad: Antsla, Elva, Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kuressaare, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Otepää, Paide, Paldiski, Petseri, Põltsamaa, Sindi, Suure-Jaani, Tapa, Tõrva, Türi ja Võru. K. Päts Vabariigi President. K. Eenpalu Peaminister. R. Veermaa 59

Siseminister.

PRESIDENDI OTSUSE EELNÕU Vabariigi Presidendi otsus nr. … ... juunil 1940. Kinnitan linnade vapid ja lipud käesolevale otsusele lisandatud kujul järgmiselt: I. … 12. Jõgeva linna vapiks kilbi rohelise välja keskel horisontaalne, hõbedane lainespalk. Selle peal, kilbipäisel, kaks kõrvuti asetsevat ja all, kilbijalami keskel, üks kolmest lehest koosnev kuldne ristikheinaleht. Jõgeva linna lipuks neljast võrdsest, kollasest ja rohelisest laiast koosneva lipu, asetatuna vaheldumisi nii, et pealmiseks laiaks on kollane ja alumiseks roheline. … II. Lippude laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ja normaalsuurus 110 × 220 sentimeetrit. Vabariigi President. Peaminister. Siseminister. ERA f. 40, n. 1, s. 6505, l. 1, 5-6, 11.

I. LINNA VAPI JA LIPU KUJU JA VÄRVIDE KÜSIMUS. Linnavanem J. Võsu pani linnavolikogule ette Eesti Linnadeliidu poolt linnale soovitatud linna vapi kuju mis järgmine: rohelisest väljast läheb põigiti läbi hõbedane vöö, mis kujutab jõge. Ülevalpool vööd on kaks kuldset ristikheina lehte ja allpool vööd üks ristikheina leht. Peale selle tähendas linnavanem, et linnavolikogu 20. mai 1938 a. otsuse täienduseks tuleb linnavolikogul vastu võtta linna lipu kuju kirjeldus. Linnavolikogu arvesse võtnud, et Linnadeliidu poolt soovitatud linna vapi kuju on vastuvõtmatu, mispärast lahtisel hääletusel 7 häälega ühel häälel otsustas: 1) Jääda oma otsuse juurde 20. maist 1938 a. (prot. nr. 2 p. III) ja linna vapp määrata käesolevale otsusele lisandatud kujul järgmiselt: vapil on sinisel taeval kuldne tõusev päike. Päikese all kolm hõbedast lainjoont, mis kujutavad jõge. Allpool jõge roheline väljak, millel kolme kuldset viljapead kasvavas olekus. 60

2) Jõgeva linna lipuks on kuldkollane-roheline lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipul on kuldkollane lai üleval ja roheline lai all. Protokoll nr. 6 Jõgeva linnavolikogu koosoleku üle linnavalitsuse ruumes 13. Oktoobril 1938 a. Väljavõte. ERA f. 40, n. 1, s. 6510, l. 5.

III. LINNA VAPI JA LIPU KÜSIMUS. Linnavanem J. Võsu tegi linnavolikogule ettepaneku Linnaseaduse § 9 alusel kindlaks määrata linna vapi kuju ja linna lipu värvid. Peale läbirääkimisi linnavolikogu ühel häälel 10 häälega otsustas: a) linna vapp määrata järgmisel kujul: Vapil on sinisel taeval kuldne tõusev päike, päikese all kolm hõbedast lainjoont, mis kujutavad jõge ja vapi alumisel osal roheline väljak kolme viljapeaga kasvaval kõrrel. b) linna lipu värvideks määrata roheline ja kuldkollane. Protokoll nr. 2 Jõgeva linnavolikogu koosoleku üle 20. mail 1938 a. Väljavõte. ERA f. 40, n. 1, s. 6510, l. 3.

AADRESSID

LAISHOLM (1909) Hakelwerk, heißt russisch Лайсголмъ, ehstisch Jöggewa und liegt im Kreise Dorpat, Kirchspiel Lais, 2 Werst von der Station Laisholm (Walk-Tapscher Bahn), 47 Werst nördlich von Dorpat, 6 Werst von der Kirche Lais. Der Ort besteht seit 1898, ist auf dem Grunde des Gutes Laisholm erbaut, hat 1 Stein- und 31 Holzhäuser und etwa 280 Einwohner. Adressen und Verkehr. Adresse für alle Postsendungen Laisholm, Livland. Die Post trifft täglich ein und wird ebenso abgeschickt. Telegramm: Adresse: Laisholm, Livland. Telefon: Zentrale Laisholm. Pferdepost: Laisholm. Posthalter: Karl Wieckberg (12 Pferde). Gasthäuser: Krug, Inh. Frau Kabbal; 2 Theehäuser, Inh. I. W. Domnin u. D. Arrot. Reichsbehörden. Post- u. Telegrafen-Abteilung: Laisholm. Alle übrigen Behörden wie im Kirchspiel Lais, sieh LaisPastorat. 61

Ortsbehörden u. s. w. Verwaltung. Eine eigene Verwaltung hat Laisholm nicht. Vertreter der Gutspolizei: Verwalter J. Laidoner, wohnt auf dem Gute Laisholm. Gemeinde: Laisholm (Егевская), Gem.-Aeltester: Märt. Päll. Hauptrichter: M. Mutz, Schreiber: H. Luhha. Evang.-Luther. Kirche Lais. Sieh Lais-Pastorat. Schulen: wie beim Gute Laisholm. Gesundheitspflege: Dr. Dreiblatt, seit 1907. Tierarzt: Wiidik. Apotheke, Besitzer: Ludw. Jauker. Vereine. Feuerwehr, seit August 1908. Kaufleute. Bruno Jürmann und Leiberg handeln mit Bauernwaren. Kleinhändler: Ilwes u. Kabbal. Handverker. Bäcker: E. Kabbal, K. Lippikson. Fleischer: Jaan Joost. Gärtner: Mikk. Maler: Talwik, Martinson. Sattler: Hans Simmrot. Schmiede: Jaan Lätte, Jak. Laas, Juri Waltmann. Schneider: Joh. Lepp. Schuhmacher: Joh. Raud, Jüri Maasirg, Jul. Looper. Tischler: Pet. Escholz, Aug. Toug. Fotograf: Kiri [Johannes Kiwi?]. Betriebe. Sägemühle von Ed. Kuusik. Lederfabrik Bes. H. Reinberg. Wegen anderer Betriebe usw. sieh Gut Laisholm in der zweiten Abteilung dieses Buches. Adolf Richters Baltische Verkehrs- und Adressbücher, Band I. Livland. Riga 1909, S. 113.

JÕGEVA KESKJAAMA TELEFONIABONENTIDE NIMEKIRI (1937) 62

JÕGEVA. Aamisepp, Julius, Jõgeva sordikasvanduse osak. juhataja

3

Aas, August, jalgratasteäri omanik, krt., Suur 30

59

ADVOKAADID: Eglit, Osvald, Suur 6

78

Jukk, August, Turu 6

38

AKTSIASELTSID: “Paul Jürmann”, äri, Suur 12

17

“Savitööstus J. Timann”, Siimusti, Jõgeva

16

ARSTID: Peterson, Leonid, dr., Kesk 4

48

Teder, Ed., dr., Jõgeva jsk. arst, Jaama 10

15

Vestmaa, Nikolai, dr., Jõgeva jsk. loomaarst, Mustvee m. 4

68

Alber, Karl, Kraavi talu, Jõgeva v.

36d

Alevivalitsus, Suur 9

37

Annus, Aleksander, Suur 23

73

Anton, Karl, kauplus, Vaimastvere as., Pedja

65a

Apteek, Jauker, Margarete, Suur 2

42

AUTOJUHID: Hein, Jaan, Mustvee m. 3

95

Mõtte, Voldemar, Mustvee m. 15

67

Penner, Alfred, Suur 26-a

86

Sepp, August, Jaama 6

71

Autotransport Kangur, Ed., Jaama 15

87

Domnin, Vassili, Kesk 2

20

Dreybladt, Melanie, Aia 6

30

Eglit, Osvald, advokaat, Suur 6

78 63

Eiche, Elfriede, pagariäri, Suur 5

74

Endla postitalu, kõnepunkt, Pedja

65-I

Hein, Jaan, autojuht, Mustvee mnt. 3

95

Ilmoja, Aleksander, Kõola 6-kl. algk. juhataja, Pedja

63b

Jalgratasteäri oman. Aas, August, krt., Suur 30

59

Jaoskonnakohtuniku, Jõgeva, kantselei, Jaama 5

56

Jauker, Margarete, apteek, Suur 2

42

Jukk, August, adv., Turu 3

38

Jõgeva alevivalitsus, Suur 9

37

- alevi rajooni konstaabel, Aia 8

32

- jaoskonnakohtuniku kantselei, Jaama 5

56

- KL malevkonna pealik, Roomet, Karl, krt., Suur 18

29

- 6-kl. algk. Juhat. Terasmaa, Riho, Mustvee mnt. 2

35

- maatulunduskonsulent Viks, S., Suur 13

93

- majandusühing, Suur 11

34

Jõgeva majandusühingu kantselei ja ärijuhi krt.

7

- majandusühingu lihakauplus ja “Livoonia” õlleladu, Turu 4

99

- majandusühing, Pedja harukauplus, Pedja

63a

- mõisa valitseja Vester, Karl, Jõgeva

18

- piimaühing, Suur 78

24

- piirkonna teemeister Koplus, Oskar, Jaama 2

10

- rajooni (valla) konstaabel, Õuna kirjatalu

6

- raudteejaam

33

- revident-metsaülem, Pakaste, Jõgeva

14

- vabatahtl. tuletõrje ühing, Turuplats

66

- vaksal, kõnepunkt (automaat)

62

- vallavalitsus

8

- ühispank, Suur 11

45 64

Kaitseliidu ülem Orasmaa, Joh., kindr.-major, Võidu t., Kärde as., Pedja

65c

Kaljurand, August, potisepp, Kesk 7

58

Kangur, Ed., autotransport, Jaama 15

87

Karusoo, Jaan, pagariäri, Jaama 3

70

Kaselo, Karl, saapa- ja nahakauplus, Suur 15

96

Kissa, Alfred, notar, Kesk 4

80

“Koit”, piimaühing, Vaimastvere as., Pedja

65b

Konstaablid: Jõgeva alevi rajooni

32

Jõgeva rajooni (valla)

6

Vaimastvere rajooni

5b

Koplus, Oskar, Jõgeva piirkonna teemeister, Jaama 2

10

Kruup, Joh., Kirjase talu, Kurista

36b

“Kuldala”, kellasepa-, jalgrataste- ja raadioäri, Suur 25

31

Kuri, Jaan, Jõgeva-Mustvee autoliini korraldaja, Kesk 4

47

Kurista metskond: Metsaülem, Kurista as., Jõgeva v., Õuna kirjatalu

81

Metsaülema abi, Lentsi, Jõgeva

19

III jsk. metsnik, Ripoka as., Pedja

85a

Kurista vallamaja, kõnepunkt p.-ag.

36-I

Kuusk, August, Suur 31

46

KÕNEPUNKTID: Endla postitalus, Pedja

65-I

Jõgeva vaksalis (automaat)

62

Kurista vallamajas, postiagentuur

36-I

Kärde postitalus, Pedja

65-II

Painküla postitalus, Pedja

55-II

Pedja vaksalis (automaat)

63-I 65

Postkontoris

1

Siimusti postitalus, Jõgeva

55-I

Vaimastvere vallamajas, Pedja

85-I

Kõola 6-kl. algk. juhat. Ilmoja, Aleksander, Pedja

63b

Kõva, Joh., nahatööstus ja kauplus, Suur 49

57

Laanemäe, Ed., Söödi talu, Painküla

64

Laur, Alfred, Jõgeva postijaama rentnik, Jaama 2

12

Leivategija, August, lina- ja viljakaupmees, Suur 37

91

Lepik, Johannes, Vaimastvere v., Lepiku pood, Pedja

85c

Liigand, Jaan, rätsep, Suur 70

83

Lina- ja viljakaupmees Leivategija, August, Suur 37

91

Lomp, Vold., Suur 21-a

2

Lääne, L., pagariäri, Suur 16

97

Meos, August, Jõe 1

4

Mets, Harald, agronoom, postk. 34, Jõgeva

76

Mõtte, Voldemar, autojuht ja sepatööstus, Mustvee mnt. 15

67

Nahatööstus ja kauplus, Kõva, Joh., Suur 49

57

Notar Kissa, Alfred, Kesk 4

80

Nurmekunda piimaühing, Kurista v.

36a

Nuudi, Jaan, Mõtte talu, Jõgeva v.

27

Näkk, Verner, Sepa-Tõnni, Siimusti

55c

Nõmm, Jaan, sepatööstus, Suur 60

21

Orasmaa, Joh., kindral-major, KL ülem, Kärde as., Pedja

65c

Padil, Siim, Mustvee mnt. 11

79

PAGARIÄRID: Eiche, Elfriede, Suur 5

74

Karusoo, Jaan, Jaama 3

70

Lääne, L., Suur 16

97 66

Painküla postitalu, kõnepunkt

55-II

Painküla veski oman. Meos, Aug., Painküla

41

“Paul Jürmann”, a/s., äri, Suur 12

17

Pedja vaksal, kõnepunkt (automaat)

63-I

Peerand, August, Suur 3

53

Penner, Alfred, autojuht, Suur 26-a

86

Peterson, Leonid, dr., Kesk 4

48

PIIMAÜHINGUD: Jõgeva piimaühing

24

“Koit”, piimaühing, Pedja

65b

Nurmekunda piimaühing, Kurista v.

36a

Plekisepatööstuse omanik Sermat, Aleks., Suur 17

22

Postkontor ja postiülema krt.

52

Potisepp Kaljurand, Aug., Kesk 7

58

Raamat, Vilbert, Suur 40

94

Rehemaa, Jaan, Turu 3

9

Restoran-võõrastemaja, Asper, Aug., Jaama 4

69

Roomet, Karl, ühispanga juhataja ja KL Jõgeva malevkonna pealik, Suur 18

29

Rosenberg, Linda, ämmaemand, Turu 7

23

Saapa ja nahakauplus, Kaselo, K., Suur 15

96

Saks, Afred, lina- ja viljaäri omanik, Jõe 4

25

Sarapuu, Hilda, Õuna

36c

“Savitööstus J. Tiiman”, a/s., Siimusti

16

Schmidt, Voldemar, kaupmees, Suur 28

5

Sepp, August, autojuht, Jaama 6

71

Sepp, Johannes, Suur 54

61

Sermat, Aleksander, plekisepatööstus, Suur 17

22

Siimusti algkooli juhataja Uus, Mart

55b 67

Siimusti postitalu, kõnepunkt

55-I

Sillard, Paul, Suur 16

54

Silvere, Hans, “Uku” jahu-, villa- ja saeveski, Suur 75

75

Sordikasvandus, Jõgeva

43

Tartumaa t.-t. võrgu IV jsk. juhataja Vahter, O.

1 00

Tani, Aleks., limonaaditehase oman. ja a/s. A. Le Coq'i õlleladu, Suur 17

26

Teder, Ed., dr., Jõgeva jsk. arst, Jaama 10

15

Teder, Ed., Otsa talu

44

Telegraaf ja telefoni keskjaam

11

Telegraafi-telefoni mehaanik

50

- montöör

49

Terasmaa, Riho, 6-kl. algk. juhataja, Mustvee mnt. 2

35

Tiimann, August, Kõpu küla, Kurista v.

36e

Tiimann, Gustav, Otsa talu, Siimusti

55a

Truusmann, Gustav, Tiido talu, Võduvere

82

“Uku” jahu-, villa ja saeveski oman. Silvere, Hans, Suur 75

75

Uus, Mart, Siimusti algk. juhataja

55b

Vaimastvere rajooni konstaabel, Pedja

85b

Vaimastvere vallamaja, kõnepunkt

85-I

Valge, Peeter, Õpetajate kodu, Jõe tn.

92

Vestmaa, Nikolai, dr., Jõgeva jsk. loomaarst, Mustvee mnt. 4

68

Viks, Sulev, maatulunduskonsulent, Suur 13

93

Vindi, Aksel, saeveski oman., Mustvee mnt. 12

72

Vindi, August, seemne- ja viljaäri om., Suur 34

51

Võsu, Johannes, värvimisetööstus, Kesk 4

39

Ämmaemand Rosenberg, Linda, Turu 7

23

Telefoniabonentide nimekiri. Andmeil 1. juuniks 1937. Tallinn 1937. IV jagu. Alevi- ja maakeskjaamad. Lk. 176-177.

68

JÕGEVA JUHT (1938) Jõgeva ja ümbruskonna juht Kaitseliidu Jõgeva malevkond Malevkonna koosseisu kuuluvad: Jõgeva, Laiuse, Kuremaa, Vaimastvere, Kaarepere, Laius-Tähkvere ja Härjanurme kompaniid. Malevkonna päälik Karl Roomet. Õppepiirkonna instruktor leitn. R. Kuura. Kohapealsed valitsusasutiste esindajad Jõgeva jaoskonnakohtunik O. Anton, Jaama tän. 5, telefon 56. Kantselei avatud igal äripäeval kella 9— 15. Erialade esindajad Põllutöökoja Jõgeva maatulunduskonsulent agr. S. Viks, Jõgeva, Suur tän. 13. Vastuvõtmine igal teisipäeval ja reedel ning Jõgeva laadapäevadel oma korteris kella 9—14. Telefon Jõgeva 93. Jõgeva jsk. arst dr. Ed. Teder, Jõgeval, Jaama tän. 10. tel. 15. Haigete vastuvõtmine igal päeval enne lõunat. Väljasõidud peale lõunat. Jõgeva jsk. loomaarst dr. N. Vestmaa Jõgeval, Mustvee mnt. 4, tel. 68. Kõnetunnid igal päeval k. 9—12. Väljasõidud peale lõunat. Jõgeva piirkonna teemeister O. Koplus Jõgeval, Jaama t. 2, telefon 10. Notar A. Kivimäe, Jõgeval, Kesk tän. 4, tel. 80. Omavalitsusasutised Jõgeva linnavalitsus, Suur tän. 9, tel. 37. Linnavanem J. Võsu, sekretär O. Paju. Kantselei avatud igal tööpäeval kella 9—14. Asjaajamise päevad teisipäeval ja reedel k. 10—14. Linna konstaabel A. Laar, Aia tn. 8, tel. 32. Eraarstid Dr. L. Peterson, Kesk tn. 4, Võsu majas, telefon 39. Sisehaigused. Vastuvõtt kodus enne lõunat. Pärast lõunat väljasõidud. Dr. R. Dobruškes Tšervinskaja, silmaarst. Jõgeva, Jaama tän. 8. (raudtee ülesõidukohal). Ämmaemandad Mihkels-Rosenberg, Jõgeva, Turu tn., II korral. Telefon 23. M. Hold, Suur tn. 16. Advokaadid A. Jukk, Jõgeval, Turu tn. 3, telefon 38. 69

O. Eglit, Jõgeval, Suur tn. 6, telefon 78. Allikas: Jõgeva Majandusühisuse kalender-käsiraamat 1939. VI aastakäik. Toimetanud Jul. Aamisepp. Jõgeva Majandusühisuse kirjastus. Jõgeval 1938. Lk. 53-60

JÕGEVA TELEFONIABONENTIDE NIMEKIRI (1940) Tuleõnnetuse korral kutsuda 39 Politsei kiire abi vajadusel kutsuda 32 Jõgeva A. Aamisepp, Julius, Jõgeva Sordikasvanduse osak.-juh.

3

Advokaat Eglit, Osvald, Suur 6

78

Advokaat Jukk, August, Turu 3

38

Advokaat Laja, L., Suur 13

97

Alber, Karl, Kraavi t., Jõgeva v.

36d

Annus, Aleksander, pärijad, Suur 23

73

Apteek, Jõgeva, Suur 2

42

ARSTID: Peterson, Leonid, dr., Kesk 4

48

Teder, Eduard, dr., Jõgeva jsk.-arst, Jaama 10

15

Vestmaa, Nikolai, dr., Jõgeva jsk. veterinaararst, Kesk 6

68

A/S "Paul Jürmann", äri, Suur 12-14

17

A/S "Savitööstus J. Tiimann", Siimusti, Jõgeva

16

Asper, August, restoran-võõrastemaja, Jaama 4

69

AUTOJUHID: Hein, Jaan, Mustvee mnt. 3

95

70

Kulm, Elmar, Kaljuranna m., Kesk 12

58

Mõtte, Voldemar, Mustvee mnt. 15

67

Nurk, A., veoauto-omanik, Suur 39

1 03

Oja, Ed., Jaama 7

1 02

Pruuli, Ed., Suur 1

92

Sepp, August, Jaama 6

71

D. Domnin, Vassili, Kesk 2

20

Dreybladt, Melanie, Aia 6

30

E. Eesti Sooparanduse Seltsi Tooma Sooinstituudi majapidamise juhataja, Kärde, Pedja

65b

Eesti Sooparanduse Selts ja Jõgeva sordikasvandus

43

Eglit, Osvald, advokaat, Suur 6

78

Endla postitalu, kõnepunkt, Pedja

65-I

H. Habicht, Karl, Jõgeva Ühispanga juh., Suur 18

89

Hambatehnik Toom, Alfred, ja hambaarst Tamm, P., Suur 1

40

Hein, Jaan, autojuht, Mustvee mnt. 3

95

I. Ilmoja, Aleks., Kõola 6-kl. Algkooli juh., Pedja

63b

Isotamm, Johannes, Villemi t., Vaimastvere v., Pedja

85e

J. Jukk, August, advokaat, Turu 3

38

Jõgeva apteek, Suur 2

42

71

- jaoskonnakohtuniku kantselei, Jaama 5

56

- 6-kl. Algk. juh. Terasmaa, Riho, Mustvee mnt. 2

35

- Linnavalitsus, Suur 7

37

- linna raj. konstaabel

32

- maatulunduskonsulent Viks, S., Suur 13

93

- Majandusühisuse kauplus ja kantselei, Suur 11

34

- Majandusühisuse ärijuhi kab. ja krt., Suur 11

7

- Majandusühisuse lihakauplus ja "Livoonia" õlleladu, Turu 4

99

- Majandusühisuse Vaimastvere harukauplus, Pedja

63a

- Metsk. praaker, Suur 54

88

- mõisa valitseja Vester, Karl, Jõgeva

18

- Piimaühing, Suur 78

24

- piirk. teemeister Koplus, Oskar, Jaama 2

10

- Põllumeeste Ühispank, Suur 20

90

- raj. (valla) konstaabel, Õuna kirjatalu

6

- raudteejaam

33

- revident-metsaülem, Pakaste

14

- Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Turuplats

66

- Vaksal, kõnepunkt (automaat)

62

- Vallavalitsus

8

- Ühispank, Suur 18a

45

- Ühispanga juh. Habicht, Karl, Suur 18

89

K. Kask, Hans, liha- ja vorstitööstus, Suur 46

60 72

Kauplus, Sirgo, Karl, Suur 65

1 05

Kivimäe, Alfred, notar, Kesk 4

80

KL Jõgeva Malevk. Pealik, Roomet, Karl, Turu 7

29

KL Jõgeva õppepiirk. Instruktor ltn. Kuura, Ravo, Aia 6

98

Kohvik-söögisali om. Mänd, Linda, Suur 13

97

KONSTAABLID: Jõgeva linna rajooni

32

Jõgeva rajooni (valla)

6

Vaimastvere rajooni

85b

Koplus, Oskar, Jõgeva piirk. teemeister, Jaama 2

10

Kruup, Joh., Kirjase t., Lustivere v.

36b

"Kuldala", kellasepa-, raadio- ja jalgrattaäri, Jõemets, E., Suur 25

31

Kulm, Elmar, autojuht, Kaljuranna m., Kesk 12

58

Kurista Metskond: metsaülem, Kurista as., Õuna, Jõgeva v.

81

metsaülema abi, Lentsi, Jõgeva v.

19

III jsk. metsnik, Ripoka as., Pedja

85a

Kuura, Ravo, ltn., KL Jõgeva õppepiirk. instruktor, Aia 6

98

Kuuse, Osvald, Kaave as., Jõgeva v.

36c

Kuusk, August, Suur 31

46

Kuusk, Gustav, kauplus, Jõe 7

53

Kuusk, Jaan, äri, Suur 18a

86

KÕNEPUNKTID: Endla postitalus, Pedja

65-I 73

Jõgeva vaksalis (automaat)

62

Kurista Postiagentuuris

36-I

Kärde postitalus, Pedja

65-II

Painküla postitalus

55-II

Pedja Vaksalis (automaat)

63-I

postkontoris

1

Siimusti postitalus

55-I

Vaimastvere vallamaja, Pedja

85-I

Kõola 6-kl. Algkooli juh. Ilmoja, Aleks., Pedja

63b

Kõva, Joh., nahatööstus ja-kauplus, Suur 49

57

L. Laanemäe, Ed., Söödi t., Painküla

64

Labidas, M., Lallu t., Võduvere k.

1 04

Laja, L., advokaat, ja Mänd, L., kohvik-söögisaali om., Suur 13

97

Laur, Alfred, Jaama 2

12

Leivategija, August, lina- ja viljakaupmees, Suur 37

91

Lepik, Johannes, kauplus, Vaimastvere as., Pedja

85c

Liigand, Jaan, rätsep, Suur 70

83

Lina- ja viljakaupmees Leivetegija, August, Suur 37

91

Linnavalitsus, Suur 7

37

M. Meos, August, Jõe 1

4

Merimaa, Karl, pagariäri, Jaama 3

70

Mets, Jaan, agronoom, pk. 34, Jõgeva

76

74

Mõtte, Voldemar, autojuht ja sepatööstus, Mustvee mnt. 15

67

Mänd, Linda, söögisaal-kohviku om. ja Laja, L., advokaat

97

N. Nahatööstus ja –kauplus, Kõva, Joh., Suur 49

57

Notar Kivimäe, Alfred, Kesk 4

80

Nurk, A., autojuht, veoauto-om., Suur 39

1 03

Nurmann, Otto, Nahkru t., Võduvere k.

1 01

Nurmekunda Piimaühing, Lustivere v., Kurista

36a

Nuudi, Henriette, Mõtte t.

27

Nõmm, Jaan, sepatööstus, Suur 60

21

Näkk, Verner, Sepa-Tõnni, Siimusti

55c

O. Oja, Ed., autojuht, Jaama 7

1 02

Olesk, Leo, kauplus, Vaimastvere as., Pedja

65a

P. Paas, Valli, Suur 30

59

Padil, Siim, Mustvee mnt. 11

79

Pagariäri Merimaa, Karl, Jaama 3

70

Pagariäri Romet, Edgar, Suur 16

28

Painküla postitalu, kõnepunkt

55-II

Painküla veski om. Meos, August, Painküla

41

"Paul Jürmann", A/S, äri, Suur 12-14

17

Pedja Vaksal, kõnepunkt (automaat)

63-I

Peterson, Leonid, dr., Kesk 4

48

75

Piimaühing, Jõgeva, Suur 78

24

- Vaimastvere, Pedja

63c

Plekisepatööstuse oman. Sermat, Aleks., Suur 17

22

"Polaris", Eesti Kindl.-a/s-I, inspektor Unt, Aug., Suur 20

77

Postkontor ja postkontori ülem Lehtmets, E., krt.

52

Pruuli, Ed., autoomanik, Suur 1

92

Põllumeeste Ühispank, Jõgeva, Suur 20

90

R. Raamat, Vilbert, Kesk 4

94

Rehema, Jaan, Turu 3

9

Restoran-võõrastemaja, Asper, Aug., Jaama 4

69

Romet, Edgar, pagariäri, Suur 16

28

Roodla, Linda, ämmaemand, Turu 7

23

Roomet, Karl, KL Jõgeva Malevk. pealik, Turu 7

29

S. Saks, Alfred, lina- ja viljaäri om., Jõe 4

25

Sarapuu, Hilda, Õuna, Jõgeva v.

85d

"Savitööstus J. Tiimann", A/S, Siimusti

16

Sepp, Aug., autojuht, Jaama 6

71

Sepp, Johannes, Suur 54

61

Sermat, Aleks., plekisepatööstus, Suur 17

22

Siimusti algkooli juh. Mart Uus

55b

Siimusti postitalu, kõnepunkt

55-I

Sillard, Paul, autotransport, Suur 16

54

76

Silvere, Hans, "Uku" jahu-, villa-, ja saeveski, Suur 75

75

Sirgo, Karl, kauplus, Suur 65

1 05

Sordikasvandus, Sordiaretuse- ja Katseinstituut, Jõgeva

43

Š. Šmidt, Voldemar, kaupmees, Suur 28

5

T. Tani, A., limonaaditööstuse om. ja A/S-i A. Le Coq õlleladu, Suur 17

26

Tartumaa Telegr.-Telefonivõrgu IV jsk. juh. Vahter, O.

1 00

Teder, Ed., dr., Jõgeva jsk-arst, Jaama 10

15

Teder, Ed., Otsa t., Jõgeva v.

44

Telegraaf ja postkontori ülema abi Põldme, Ed., krt.

11

Telegr.-telef.-mehaanik

50

Telegr.-telef.-montöör

49

Terasmaa, Riho, 6-kl. Algk. juh., Mustvee mnt. 2

35

Tiimann, August, Kõpu k., Lustivere v.

36e

Tiimann, Gustav, Otsa t., Siimusti k.

55a

Toom, Alfred, hambatehnik, Suur 1

40

Truusmann, Gustav, Tiido t., Võduvere k.

82

U. "Uku" jahu-, villa- ja saeveski om. Silvere, Hans, Suur 75

75

Unt, Aug., Eesti Kindl.-a/s-i "Polaris" inspektor, Suur 20

77

Uus, Mart, Siimusti algk. juh.

55b

V. Vaimastvere Piimaühing, Pedja

63c

77

Vaimastvere raj. konstaabel, Pedja

85b

Vaimastvere vallamaja, kõnepunkt, Pedja

85-I

Vaimastvere Vallavalitsuse sekretär

85f

Velling, Mihkel, tisleritööstus, Jõe 5

84

Vestmaa, Nikolai, dr., Jõgeva jsk. veterinaararst, Kesk 6

68

Viks, S., maatulunduskonsulent, Suur 13

93

Vindi, August, seemne-, vilja- ja linaäri om., Suur 34

51

Võsu, Johannes, värvimistööstus, Kesk 4

39

Ä. Ämmaemand Roodla, Linda, Turu 7

23

Telefoniabonentide nimekiri andmeil 15. veebruariks 1940. Ametlik väljaanne. Tallinn, 1940. Lk. 17-19.

OMAVALITSUS

JÕGEVA ALEVIVALITSUSE JA –VOLIKOGU KOOSSEIS (1919) Ametikoht

Nimi

Hääli

Alevivanem

Villem Hansu p. Sikk

valitud ühel häälel (47)

Alevivanema abi

August Meos

35

Kirjatoimetaja

Jakob Holdt

46

Kassapidaja

Ernst Konstantini p. Seeberg

40

Kassa revidendid:

Valter Eduardi p. Hoffmann

20

„

Karl Karli p. Rabison

46

„

Abraham Vidriku p. Laan

44

78

Volikogu liikmed:

Martin Jüri p. Lall

43

„

August Vindi

37

„

August Tõug

35

„

Jaan Jüri p. Luha

32

„

Elias Kristjani p. Mägi

30

„

Hermann Karli p. Dreybladt

28

„

Johann Reinu p. Jürmann

27

„

Jaan Jüri p. Lätte

26

„

Johann Jüri p. Kabel

26

Allikas: Protokoll № 1. Jõgeva alevi ajutise valitsuse valimise koosolek 13al Mail 1919 a. Jõgeva Seltsimajas, ERA, f. 2974, n. 1, s. 6, l. Ip.

VOLITUS ERNST SEEBERGILE E. W. R. Jõgeva alevi ajutine valitsus „15“ mail 1919 a. № 1. Jõgeval. Volitus. See volitus on välja antud Jõgeva alevi valitsuse kassapidajale Ernst Seeberg’ile selles, et temale on luba antud endise Alevi Korralduse Seltsi poolt kokku võetud raha, mis pr. Klaussoni käes hoiu all on, üle võtta alevi korralduse tarvis, mida oma allkirjadega tõendame. – Allakirjutan. Alevi vanem V. Sik. kinnitanud Sekretär Holdt. ERA f. 2974, n. 1, s. 4, l. 2

79

ALEVIVOLIKOGU 14. detsembril 1919 valitud Jõgeva alevivolikogu koosseis. 1) Dr. Dreybladt Herman Kaarli p. 2) Holdt Alexander Jaani p. 3) Holdt Jakob Mihkli p. 4) Jõgar August Jüri p. 5) Kangur Artur Jaani p. 6) Karheiding Johannes Kaarli p. 7) Karusson Jaan Jaagu p. 8) Kabbel Johan Jüri p. 9) Lõuend Mihkel Hansu p. 10) Lall Martin Jüri p. 11) Laan Abraham Vidriku p. 12) Luha Jaan Jüri p. 13) Madisson Jaan Jaagu p. 14) Meos August Jaani p. 15) Mürk Tõnis Nigula p. 16) Sikk Villem Hansu p. 17) Seeberg Ernst Konstantini p. 18) Tooming Hendrik Hendriku p. 19) Tomson Mart Eva p. 20) Vindi August Jaani p. Et Ernst Seeberg nimekirjast № 4 Tallinnasse elama asus, siis tema äraütlemise korral astub tema asemele ametisse, järgmine kandidaat Joost Rein Reinu p. ERA f. 2974, n. 1, s. 6, l. 14.

JÕGEVA ALEVIVOLINIKKUDE JA NENDE KANDIDAATIDE NIMEKIRI (1924) RT 1924, 31/32. Valitud 8. ja 9. detsembril 1923 a., volitused kestavad kuni 1. jaan. 1927 a. 80

Nr. 1. Majaperemeeste rühm. a) volinikud: 1) Jürmann, Paul; 2) Dreybladt, Hermann; 3) Luha, Jaan. b) kandidaadid: 1) Meos, August; 2) Mürk, Tõnis; 3) Hoff, Tõnis; 4) Luha, Hindrik; 5) Juck, Kristjan; 6) Domnin, Vassili; 7) Valdmann, Jüri; 8) Ilves, Jaan; 9) Nõmm, Jaan; 10) Kõva, Johan; 11) Mägi, Elias; 12) Maasik, Jüri. Nr. 2. Vabameelsete rühm. a) volinikud: 1) Vindi, August; 2) Kangur, Artur; 3) Holdt, Aleksander; 4) Lehtmets, Ernst; 5) Ottenson, Juhan. b) kandidaadid: 1) Laur, Johannes; 2) Annus, Aleksander; 3) Lääne, Orest; 4) Janson, Julius; 5) Miller, Karl; 6) Amann, August; 7) Kass, Martin; 8) Kuusk, August; 9) Luts, Jaak; 10) Kask, Mart. Nr. 3. Keskerakonna rühm. a) volinikud: 1) Stahlberg, Richard; 2) Laan, Abraham; 3) Karusson, Jaan. b) kandidaadid: 1) Visnapuu, Jaan; 2) Leimann, Johan; 3) Aro, August; 4) Ott, Hans; 5) Truus, Mart; 6) Heindrichson, Georg; 7) Pääro, August; 8) Pütsepp, Johannes; 9) Saar, Villem; 10) Rebane, August; 11) Arst, Adalbert. Nr. 4. Üürnikkude ja käsitööliste rühm. a) volinikud: 1) Jõgar, August; 2) Lall, Martin; 3) Mugra, Ernst; 4) Päid, Oskar. b) kandidaadid: 1) Paljak, Leonhard; 2) Jaanov, Gustav; 3) Tänav, Mihkel; 4) Sermat, Aleksander; 5) Sinka, Jaan; 6) Otsa, Gustav; 7) Domnin, Mihail; 8) Rebane, Karl. Tartu maakonna esimehe as. (allkiri) Sekretäär (allkiri)

JÕGEVA ALEVIVOLINIKKUDE JA NENDE KANDIDAATIDE NIMEKIRI (1927) RT 1927, 28. Valitud 18. ja 19. detsembril 1926 a., volitused kestavad kuni 1. jaan. 1930 a. 81

Nr. 1. Jõgeva alevi üürnikkude ja teenijate koondusrühm. Volinikud: 1) Lehtmets Ernst, 2) Kangur Artur, 3) Paljak Leonhard, 4) Martinson Arnold, 5) Pihlik Johannes. Kandidaadid: 1) Ottenson Johan, 2) Valge Aleksander, 3) Arst Adalbert, 4) Saar Villem, 5) Puu Johannes, 6) Lääne Orest, 7) Tänav Mihkel. Nr. 2. Jõgeva alevi parajusmeelne rühm. Volinikud: 1) Vende August, 2) Eglit Osvald. Kandidaadid: 1) Annus Aleksander, 2) Marjasaar Eduard, 3) Poom Villem, 4) Janov Gustav, 5) Kaik Voldemar, 6) Domnin Vassili, 7) Leivategija August, 8) Jürgenson Richard, 9) Paliale Jaan, 10) Rebane August, 11) Kask Mart, 12) Mägi, Kristjan, 13) Mägi Elias. Nr. 3. Jõgeva alevi majaperemeeste rühm. Volinikud: 1) Jürmann Paul, 2) Liigand Jaan, 3) Jõgar August, 4) Luha Jaan, 5) Lall Martin, 6) Päid Oskar. Kandidaadid: 1) Holdt Jakob, 2) Mürk Tõnis, 3) Meos August, 4) Heindrichson Georg, 5) Kõva Johan, 6) Rasin Kristjan, 7) Nõmm Jaan, 8) Soplepmann Jaan, 9) Valdmann Jüri. Nr. 4. Jõgeva alevi edumeelne keskrühm. Volinikud: 1) Stahlberg Richard, 2) Visnapuu Jaan. Kandidaadid: 1) Laan Abraham, 2) Laur Alfred, 3) Väärsi Rudolf, 4) Miitra Johan, 5) Eiche Rudolf, 6) Schmidt Voldemar, 7) Pääro August, 8) Treffner Hugo, 9) Sermat Aleksander, 10) Asper Eduard, 11) Volmer Charles, 12) Protz Arthur, 13) Pruul Voldemar. Alevivanem J. Luha Sekretär O. Paju

JÕGEVA ALEVIVOLINIKKUDE JA NENDE KANDIDAATIDE NIMEKIRI (1930) RTL 1930, 16. Valitud 8. ja 9. detsembril 1929; volituste kestus 1930 – 1932. a. 1. Üürnikkude ja teenijate koonduse rühm. Volinikud: 1. Kangur, Artur. 2. Jakobson, Richard. 3. Lehtmets, Ernst. 4. Guss, Joosep. Kandidaadid: 1. Pihlik, Johannes. 2. Valge, Peeter. 3. Erits, Hans. 4. Arst, Adalbert. 5. Tänav, Mihkel. 6. Ottenson, Johan. 2. Alevi kõigi kodanikkude huvide kaitse rühm. Volinikud: 1. Jukk, Kristjan. 2. Meos, August. 3. Jukk, August. 4. Pruuli, Voldemar. Kandidadid: 1. Kaik, Voldemar. 2. Lääne, Orest. 3. Paliale, Jaan, 4. Domnin, Vassili. 5. Laan, Abraham. 6. Jaanov, Gustav. 7. Nõmm, Jaan. 8. Pool, Villem. 9. Rebane, Karl. 10. Asper, August. 11. Otsa, Kusta. 82

3. Majaomanikkude ja kinnisvara pooldajate rühm. Volinikud: 1. Jürmann, Paul. 2. Luha, Jaan. Kandidaadid: 1. Kõva, Johan. 2. Jõgar, August. 3. Aben, Jaak. 4. Pastel, August. 5. Võsu, Johannes. 6. Karusson, Jaan. 7. Jauker, Harald. 8. Hold, Jakob. 9. Hindrichson, Georg. 10. Valdmann, Jüri. 11. Rasin, Kristjan. 4. Väikemajaomanikkude ja käsitööliste rühm. Volinikud: 1. Martin Lall. 2. Vindi, August. 3. Soplepmann, Jaan. Kandidaadid: 1. Pääro, August. 2. Tõug, August. 3. Vindi, Aksel. 4. Mägi, Kristjan. 5. Kuusk, August. 6. Alt, Gustav. 7. Holdt, Jüri. 8. Luts, Jaak. 9. Holdt, Jaan. 10. Maasik, Jüri. 11. Soo, Aleksander. 12. Kangur, Jaan. Väiketöösturite ja üürnikkude rühm. Volinikud: 1. Tani, Aleksander. 2. Eglit, Osvald. Kandidaadid: 1. Toom, Alfred. 2. Toel, Eduard. 3. Blum, Johannes. 4. Päär, August. 5. Madisson, Jaan. Alevivanem A. Meos Sekretär O. Paju

JÕGEVA ALEVIVOLINIKKUDE JA NENDE KANDIDAATIDE NIMEKIRI (1934) RTL 1934, 18. Valitud 14. ja 15. jaanuaril 1934, volitused kestavad kuni 31. detsembrini 1937. Alevi heakorra ja õigluse pooldajate valimisliit. Volinikud: 1) Valge, Peeter, 2) Lehtmets, Ernst, 3) Lääne, Orest. Kandidaadid: 1) Hoff, Tõnis. Ametnikkude, väikemajaomanikkude ja tööliste ühine kandidaatide valimisliit. Volinikud: 1) Jukk, August, 2) Kangur, Artur. Kandidaadid: 1) Laur, Alfred, 2) Avi, Paul, 3) Jukk, Kristjan, 4) Padil, Siegfried, 5) Rebane, Karl, 6) Abram, August, 7) Kustlov, Karl, 8) Ottenson, Johan, 9) Poom, Villem, 10) Tootsas, Karl. Jõgeva alevi majaomanikkude valimisliit. Volinikud: 1) Madisson, Jaan. Kandidaadid: 1) Liigand, Jaan, 2) Jõgar, August, 3) Luha, Jaan, 4) Karusson, Jaan, 5) Karelson, August, 6) Hold, Jakob, 7) Soplepmann, Jaan, 8) Joost, Jaan, 9) Leivategija, August, 10) Saaremaa, Jaan, 11) Sinka, Jaan, 12) Rebane, Leena. Vabadussõjalaste rahvaliikumise valimisliit. 83

Volinikud: 1) Hansson, Ernst, 2) Vindi, August, 3) Pruuli, Voldemar, 4) Tedre, Eduard. Kandidaadid: 1) Eglit, Osvald, 2) Schmidt, Voldemar, 3) Aben, Jaak, 4) Annus, Aleksander, 5) Marjasaar, Eduard, 6) Kuusk, August, 7) Kõva, Johan, 8) Domnin, Vassili, 9) Raamat, Vilbert, 10) Bruus, Albert, 11) Rasin, Kristjan. Väiketöösturite, kaupmeeste ja üürnikkude valimisliit. Volinikud: 1) Tani, Aleksander. Kandidaadid: 1) Pääro, August, 2) Blum, Johannes, 3) Teder, Karl, 4) Lall, Albert. Vaba ruutudega valitud volinikud: 1) Jürmann, Paul, 2) Meos, August, 3) Jakobson, Richard, 4) Võsu, Johannes. Jõgeval, 16, veebruaril 1934. Alevivanem A. Meos Alevisekretär O. Paju

JÕGEVA ALEV (1934) Jõgeval käis valimas 878-st hääleõiguslikust kodanikust 656. Hääli said vabadussõjalased – 125 h., heakorra pooldajad – 76 h., majaomanikud – 40 h., ametnikud – 64 h., väiketöösturid ja kaupmehed – 30 h., töölised, ametiteenijad ja üürnikud – 25 h. Erisedelitel on hääletanud 264 kodanikku. Valgete sedelitega on viidud muuseas läbi senine alevivanem Meos. Jõgeva volikogu on 15-liikmeline. „Postimehe” eriväljaanne, 15. jaanuar 1934.

JÕGEVA ALEVIISAD KOHTU EES. Kolmapäeva [17. jaanuari 1934] õhtupoolikul viibisid Tartu-Võru rahukogu süüpingil Jõgeva alevivalitsuse liikmed: alevivanem Aug. Meos, tema abid Aug. Vint ja Kristjan Jukk. Neid süüdistati selles, et nad ei võtnud alevi elektrijaama juures tarvitusele raadio ringhäälingu vastuvõttu segavate mõjude kõrvaldamist. Posti-telegrafi-telefoni valitsusele esitati 1932. aasta sügisel kaebus, et Jõgeva alevi elektrijaam segab raadio ringhäälingu kuulamist. Pärast kaebuse esitamist käis Jõgeval postivalitsuse elektriinsener Albrecht Põdrus raadio vastuvõttu segavaid põhjusi kindlaks tegemas. Selgus, et segavate mõjude tekitajaks oli alevi elektrijaamas töötav dünamo. Segamise suur tugevus olenes sellest, et dünamo kollektor ja harjad ei olnud korras. Elektrijaam asus Jõgeva posti-telegrafi-telefoni kontorist 2 kilom. raadiusega ringis, millises piirkonnas aga raadio määrustiku põhjal raadio ringhäälingu töötamise ajal on keelatud tarvitada nimetatud ringhäälingu kuulamist segavaid elektriseadeid. Teedeministeerium nõudis segavate mõjude kõrvaldamist hiljemalt 15. veebruariks 1933. a. Paar nädalat pärast seda tähtaega toimetati elektrijaamas järelevaatust, kus selgus, et segavmõjude kõrvaldamiseks polnud midagi ette võetud. 84

Selle peale tõsteti alevivalitsuse liikmete vastu süüdistus seadusevastases tegevusetuses. Alevivanem Aug. Meos seletas, et ei ole saadud parandusi elektrijaamas ette võtta vastava krediidi puudusel. Alevivalitsus oli pidanud läbirääkimisi ühe äriga. Selgunud, et segavmõjude kõrvaldamine läheb maksma vähemalt 400 kr., millist summat alevivalitsus pole lugenud vajalikuks välja anda ühe raadio aparaadi pärast. Rahukogu leidis, et aleviisade süü on üsna väike. Iga kaebealust karistati ainult märkusega. Postimees, 19. jaanuar 1934, nr. 18, lk. 3.

JÕGEVA SAI UUE ALEVIVALITSUSE. 7. veebruaril pidas Jõgeva uus alevivolikogu oma esimese koosoleku. Juba mõnda aega enne koosolekut oli volinikkude seas märgata elevust. Nimelt võitlesid seekord kaks voolu: endise alevivanema rühmitus, kuhu kuuluvad endised keskerakondlased ja sotsid, ja teise rühmitusena majaomanikud ja vabsid. Seekord pääses võidule teine rühmitus, s. o. majaomanikud ja vabsid. Volikogu esimeheks valiti P. Jürman ja abideks dr. Teder ja P. Valge. Alevivanemaks valiti adv. Aug. Jukk ja abideks Aug. Vindi ja J. Võsu. Palkade suhtes oldi kokkuhoidlik ja määrati alevivanemale 20 kr. ja abidele 10 kr. kuus. Kaja, 9. veebruar 1934, nr. 34, lk. 4.

SELGITUSEKS JÕGEVA ALEVIVALITSUSE MOODUSTAMISE ASJUS. Härra toimetaja. Teie lugupeetud lehes ilmus 9. skp. artikkel Jõgeva alevivalitsuse valimise asjus, kus oli muuseas tähendatud, et mina kui endine alevivanem olla sotsialistidega liitunud ja alevivanema valimistel vähemusse jäänud jne. asja selgituseks olgu tähendatud, et minu rühma kaaslastest raudtee jaamaülema abi O. Lääne, postkontoriülem E. Lehtmets, alevi konstaabel T. Hoff ja õp. Valge ei kuulu ükski sotside perre. Meid oli kahes kolmikus kokku 5 kandidaati ja viisime volikokku 4, kuna vabsid ja majaomanikud 30 kandidaadist viisid volikokku ainult 7, seega siis küllalt selge, missugune rahva poolehoid oli neile kui meile. Majaomanikkude nimekirja järele said volikogus kohti ainult 3, kuna nendest kolmest kuulus J. Võsu keskerakonda, kuna P. Jürmann on vabside revisjoni komisjoni liige ja endine abiesimees. Kolmas majaomanikkude volikogu liige J. Madisson kuulub oma meelsuse poolest sotside kilda seega ei läinud siis mitte mina koos sotsialistidega alevivalitsuse valimistele, vaid just vabsid ja majaomanikud, sest ilma sots Madissoni hääleta kartsid nad vähemusse jäämist. Austusega A. Meos. Jõgeva alevivanem. Kaja, 13. veebruar 1934, nr. 37, lk 6. 85

JÕGEVA SAI UUED ALEVIISAD (1934) 7. veebr. asus uus alevivolikogu kokku, kus valiti volikogu juhatajaks P. Jürmann (vabs), abideks dr. E. Teder (vabs) ja P. Valge. Alevivanemaks valiti A. Jukk (vabs) ja abideks A. Vindi (vabs) ja J. Võsu majaomanikkudest. Revisjoni-komisjoni valiti rahukohtunik E. Hansson (vabs), E. Lehtmets ja A. Kangur. Vaba Maa, 11. veebruar 1934, nr. 45, lk. 6.

ALEVIVANEMA KRIIS JÕGEVAL (1934) Teatavasti surusid vabadussõjalased Jõgeva alevivanemaks oma mehe adv. A. Jukk’i, kuid vannutatud adv. nõukogu oli teisel arvamisel ja omal koosolekul 11. skp. tegi adv. Jukk’ile teatavaks, et temal ei ole lubatud alevivanema kohta vastu võtta kui omavalitsuse tasulist teenistust. Adv. A. Jukk teataski 14. skp. alevivalitsusele, et tema on sunnitud alevivanema kohast loobuma ja nõnda ei saanud uus alevivanem ühtki päeva valitseda. Vaba Maa, 16. veebruar 1934, nr. 39, lk. 6.

JÕGEVA ALEVIVANEM TAGANDATI A. Tani ähvardas riigivõimu esindajaid. Sisekaitse ülema otsusega karistati Jõgeva alevivanemat Aleksander Tani't 100-kroonise rahatrahviga või maksujõuetusel 30-päevase arestiga. Ühtlasi tagandatakse Al. Tani Jõgeva alevivanema kohalt, arvates otsuse kuulutamise ajast. Karistuse määramise aluseks oli asjaolu, et alevivanem 15. märtsil s. a. kaitseseisukorra piirkonnas Rakke alevis viinapoe pidaja Karl Argki juures tegi lugupidamatust avaldavaid väljendusi riigivanema aadressil ja ähvardas riigivõimu esindajaid. Riigivaenuline alevivanem on 61 aastat vana. Tartumaa Teataja, 10. aprill 1934, nr. 41, lk. 3.

JÕGEVA SAI UUE ALEVIVANEMA Jõgeva alevivolikogu koosolekul valiti alevivanemaks tagasi senine, maavalitsuse poolt määratud ajutine alevivanem Johannes Võsu; abideks August Meos ja Jaan Madisson. Postimees, 21. aprill 1934, nr. 107, lk. 6.

86

JÕGEVA ALEVI TULUD JA KULUD 1937/38 Jõgeva alevi tulud ja kulud ühe elaniku kohta (sentides) 1937/38

Kulud

Tulud

Alevivolikogu

1

Maksud

1093

Alevivalitsus

494

Varandused

120

Sotsiaal-administratsioon

19

Kapitalid

1

Heakord

78

Aleviasutised

12

Haridus

132

Puhaskasu aleviettevõtteist

55

Tervishoid

13

Üldkulude tasud

0

Hoolekanne

135

Üldtoetused

-

Alevi üldvarandused

2

Mitmesugused tulud

1

Kapitalid

36

Laenude ja protsentide tasumine

164

Mitmesugused kulud

43

Kokku korralised kulud

1117

Kokku korralised tulud

1282

Erakorralised kulud

-

Erakorralised tulud

-

Kulud üldse

1117

Tulud üldse

1282

Jõgeva alevi tulud ja kulud (kr) 1. IV 1937 kuni 31. III 1938

Kulud

Tulud

Alevivolikogu

12

Alevivalitsus

5652

Maksud Kinnisvaramaks

87

12.503 1275

Sellest: personaalitasud

4145

Tulumaksu alevi osa

556

Sotsiaal-administratsioon

212

Isikumaks

3068

Üldkulud

-

Põhiärimaksu lisa

1140

Sellest: personaalitasud

-

Äripuhtakasumaksu lisa

1267

Vaeslastekohus

60

Trahterimaks

1836

Sellest: personaalitasud

60

Maks kuulutustelt ja reklaamidelt

351

Arestimaja

152

Maks turgude, tänavate ja platside tarvitamise eest

2063

891

Maks lõbustustelt

224

Üldkulud: personaalitasud

120

Maks eraisikute hobustelt ja sõiduriistadelt

-

Planeerimistööd ja plaanide valmistamine

30

Maks koertelt

120

Ehitiste püstitamise järelevalve

-

Maks jalgratastelt ja automaatsõidukitelt

268

Sillutamine ja sildade ehitamine

-

Maks suvitajatelt

-

Tänavate korrashoid ja valgustamine

432

Maks dokumentidelt

77

Parkide ja puiesteede ehitamine ja korrashoid

-

Naturaalkohustuste asemaks

-

Tuletõrje

234

Muud maksud

258

Muud

75

Sellest viivitus-%

194

Heakord

Haridus Üldkulud

1515 -

Varandused

1371

Riiklikust maatagavarast alevile antud maade 309 ja nende päraldiste sissetulekutest 25%

Avalik raamatukogu ja lugemislaud 80

Rendid ja üürid

1062

Sellest: personalitasud

-

Materjalide müügist

-

Koolid

1435

Vallasvara müümine

-

88

Sellest: personaalitasud Tervishoid

-

Muud

-

153

Kapitalid

10

Personaalitasud

144

Aleviasutised

132

Kaitserõugete panemine

5

Arestimaja

132

Haiguste vastu võitlemine

-

Avalik raamatukogu ja lugemislaud

-

Arstiriistad ja –abinõud

-

Koolid

-

Muud

4

Vanadekodu

-

1543

Lastekodu

-

Hoolekanne Lahtine hoolekanne

1543

Puhaskasu alevi ettevõtteist

627

Vanadekodu

-

Tapamaja

411

Sellest: personaalitasud

-

Elektrijaam

- 2038

Lasteaed

-

Viinakauplus

2254

Sellest: personaalitasud

-

Aiandus

-

Üldvarandused

19

Üldkulude tasud

2

Kinnisvarad

19

Sellest riigilt

-

Vallasvarad

-

Alevivalitsuse alal

2

Kapitalid

411

Sotsiaal-administratsiooni alal

-

Laenude ja protsentide tasumine

1879

Heakorra alal

-

Mitmesugused kulud

497

Hariduse alal

-

Tervishoiu alal

-

Hoolekande alal

-

Muud

-

Üldtoetused Riigilt 89

-

Mitmesugused tulud

17

Korralised kulud kokku

12.784 Kokku korralised tulud

14.662

Erakorralised kulud

-

Erakorralised tulud

-

Kinnisvarade soetamine

-

Kapitalidest tagasimaksuta

-

Laenude tasumine

-

Laenud

-

Heakorrakulud

-

Laenud kapitalidest

-

Kinnisvarade müümine

-

Toetused

-

Üldse kulud

12.784 Üldse tulud

14.662

Jõgeva alevi võlad 31. III 1938 Võlasumma 1000 kr

12,0

Võlasumma 1 elaniku kohta s

1049

Võla % korralisest tulust

47,8

Edasiantud riiklikku ehituslaenu

-

Allikas: V. Feldman. Linnade ja alevite tulud ja kulud 1937/38. a. Eesti Statistika Nr. 217 (12), 1939. Lk. 601 – 615.

JÕGEVA LINNAVOLINIKE NIMEKIRI (1939) Jõgeva linnavolikogu valimistel 15. ja 16. oktoobril 1939 valitud ja Tartu maavanema poolt 30. oktoobril 1939 kinnitatud Jõgeva linnavolinike nimekiri RTL 1939, 101. Alus: Linnavolikogude valimise seaduse (RT 1939, 41, 329) § 83. 1. Meos, August 2. Pruuli, Voldemar 90

3. Vestmaa, Nikolai 4. Võsu, Johannes 5. Jukk, August 6. Avi, Paul-Johannes 7. Liigand, Jaan 8. Laur, Alfred 9. Jürmann, Paul 10. Lehtmets, Ernst 11. Sagurski, Vladimir 12. Tibar, August Linnavanem J. Võsu Linnasekretär O. Paju

JÕGEVAL VALITI LINNAVANEM Tartu, 11.12. Täna õhtul peeti Jõgeva uue linnavolikogu esimene koosolek. Linnavanemaks valiti senine linnavanem Johannes Võsu ja abiks senine abi Alfred Laur. Revisjonikomisjoni valiti August Jukk, Ernst Lehtmets, Voldemar Pruuli ja Jaan Liigand. Linnavolikogu otsustas tõsta linnavanema ja ta abi palka kummalegi kümne krooni võrra. Seni sai linnavanem 40 kr. ja abi 20 kr. kuus. Päevaleht, 12. detsember 1939, nr. 338, lk. 5.

JÕGEVA LINNAVOLINIKE NIMEKIRJA MUUDATUS (1940) RTL 1940, 51. Jõgeva linnavolikogust, mis valitud 15. ja 16. oktoobril 1939 ja kinnitatud Tartu maavanema poolt 30. oktoobril 1939, on omal soovil lahkunud linnavolinik Nikolai Vestmaa, kelle asemele on kutsutud järgmine kandidaat Voldemar Schmidt. Jõgeval, 24. mail 1940. Linnavanem J. Võsu Linnasekretär O. Paju

91

AUGUST MEOSE AVALDUS SISEMINISTRILE SISEMINISTRILE Jõgeva linnavolinik August Meos Jõgeval Jõe tn. nr. 1. AVALDUS. Jõgeva linnavanem Juhan Võsu on praegust kohtualune kriminaalseaduse § 102 alusel, sest tema olevat ebaõiglaselt linnavanema kohale pääsenud. Kas J. Võsu kui kriminaalkohtualune keda valimiste seaduste rikkumises süüdistatakse, võib veel linnavanema kohuseid täita linnaseaduste alusel (RT. 38 a. Nr. 43.) Paljud Jõgeva kodanikud ei ole rahul sellega, et J. Võsu kui kriminaalkohtualune ajab linna asju ja ootavad selles küsimuses Teie lahendust. Austavalt A. Meos. [Saadud Siseministeeriumis 7. juunil 1940, nr. 325. Äärel: Insp. Teter'ile 7 VI 40 E. D. ] ERA f. 40, n. 1, s. 217, nummerdamata leht.

SISEMINISTEERIUMI VASTUS AUGUST MEOSE AVALDUSELE Omavalitsuste Talitus. 19. juunil 1940. 325 Härra August Meos'ele, Jõgeval, Jõe tän. 1. Vastuseks Teie poolt 6. juunil 1940 esitatud avaldusele Siseministeeriumi Omavalitsuste Talitus teatab järgmist. Linnaseaduse § 87, 65 ja 62 p. 2 põhjal lõpeb linnavanema ametivahekord, kui ta on eeluurimise või kohtu all süütegude pärast, mille eest seaduses on ette nähtud karistusena vangimaja või raskem karistus. Siinkohal peab aga märkima, et eeluurimise all olevaiks isikuiks tuleb lugeda ainult isikuid, kes on kohtuuurija poolt vastutusele võetud süüalustena KKS § 168 tähendatud määruse - nn. vastutusele võtmise määruse alusel. KKS § 169 alusel teatab kohtu-uurija omavalitsusteenija vastutusele võtmisest süüaluse ametisse määravale ülemusele või järelevalveasutisele. Kuni senini ei ole Kohtuorganite poolt Siseministeeriumile teatatud, et Jõgeva linnavanem Juhan Võsu oleks eeluurimise all KrS § 102 ettenähtud süütegude pärast. Sel põhjusel puudub Siseministeeriumil alus ja õigus selles küsimuses mingisuguseid konkreetseid toiminguid ette võtta. E. Dolf 92

Direktor. T. Teder Inspektor. ERA f. 40, n. 1, s. 217, nummerdamata leht.

SUURI MUUTUSI OMAVALITSUSE AMETIKOHTADEL. Jõgeva linnaomavalitsuse alal vabastati oma palvel abilinnavanema kohalt Alfred Laur ja määrati abilinnavanema asetäitjaks Erich Lill. Tartumaa Teataja, 12. august 1940, nr. 93, lk. 8.

ALEVIVALITSUSE TEENISTUSKOHTADE KOOSSEIS (1937) Jõgeva alevivalitsuse pensioniõiguslikkude teenistuskohtade koosseis ja nende teenistuskohtade järgi makstavad palgasummad alates 1. augustist 1937.

Järjek. nr.

Perekonna ja eesnimi

Teenistuskohtade palgasumma kuus

Teenistuskohtade nimetus

arv

Rahas

Natuuras

Kokku

1.

Paju, Osvald

alevisekretär

1

130.--

16.90

146.90

2.

Paju, Helene

raamatupidaja

1

80.--

10.40

90.40

3.

Liigand, Leho

lisatööjõud

1

10.--

4.

Kastan, Martin

käskjalg

1

60.--

5.

Peterson, Leonid

alevi tervishoiuarst

1

12.--

6.

Kurik, Eduard

elektrijaama juhataja

1

80.--

10.-7.80

12.-10.40

6 Saadetud Sotsiaalministeeriumi Tervishoiu ja Hoolekandevalitsusele 7. septembril 1937. ERA f. 2974, n. 1, s. 276, l. 11.

JÕGEVA LINNAVANEM LAHKUS. 93

67.80

90.40 417.50

Jõgeva linnavanem Johannes Võsu esitas siseministrile eile lahkumispalve, et teda vabastataks linnavanema kohustustest. Tartumaa Teataja, 1. juuli 1940, nr. 75, lk. 9.

JÕGEVA VABSID HÄDAS. Teatavasti surusid vabsid Jõgeval alevivanemaks oma mehe adv. A. Jukk'i, kuid vannutatud adv. nõukogu oli teisel arvamisel ja omal koosolekul 11. skp. tegi adv. A. Jukk'ile teatavaks, et temal ei ole lubatud alevivanema kohta vastu võtta kui omvalitsuse tasulist teenistust. Adv. A. Jukk teatas 14. skp. alevivalitsusele, et tema on sunnitud alevivanema kohast loobuma ja nõnda ei saanud uus alevivanem ühtki päeva valitseda. Vabsid on omaga hädas, sest ei leidu oma rühmast ega ka majaomanikest, kellega ühinesid, ühtki meest, kellel võimed oleksid alevivanema kohale. Kohalik kohtunik, kui vabside eestvedaja sondeeris pinda ja tegi ettepaneku 14. skp. õhtul kohalisele pagarmeister J. Karussonile, et astugu viimane nende toetusel väljastpoolt volikogu alevivanemaks. Tartumaa Teataja, 17. veebruar 1934, nr. 21, lk. 4.

JÕGEVALE VALITI VIINAMÜÜJA. Jõgeva alevi viinamüüja kohale oli esitanud sooviavaldusi Aug. Tibar, Jaak Aben, J. Hold, J. Madisson, E. Mitt, Martin Lall ja Aksel Vindi. Pärast alevivalitsuse poolt ülesseatud tingimuste teadasaamist loobus osa soovijaid. Volikogu poolt valiti viinamüüjaks Aksel Vindi, kes saab alevivalitsuselt palgaks 2,5 senti iga läbimüüdud liitri piirituse, viina ja denaturaadi eest. Tartumaa Teataja, 7. jaanuar 1935, nr. 3, lk. 4.

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGULE VALITI JUHATAJA. Viimasel Jõgeva alevivolikogu koosolekul toimetati alevivolikogu juhataja valimist. Kandidaatideks seati üles Peeter Valge ja Paul Jürman. Valituks osutus P. Valge, kes sai poolt 7 ja vastu 4 häält. Volikogu juhataja asemikuks valiti Ernst Lehtmets. Tartumaa Teataja, 7. jaanuar 1935, nr. 3, lk. 4.

J. VÕSU UUESTI JÕGEVA LINNAVANEMAKS. Esmaspäeval [10. detsembril 1939] peeti Jõgeva uue linnavolikogu esimene koosolek, kus linnavanemaks valiti tagasi senine linnavanem J. Võsu. Viimane sai poolt 7 häält, vastu 4, kuna üks oli erapooletu. Teine kandidaat, kes ka üles seati, A. Meos – keeldus. Linnavanema abiks valiti tagasi senine abi Alfred Laur. Linnavanema ja abi palka suurendati 10 krooni võrra. Linnavanema palk on nüüd 50 krooni ja abil 30 kr. kuus. 94

Revisjonikomisjoni valiti Aug. Jukk, Ernst Lehtmets, Vold. Pruuli ja J. Liigand. Tartumaa Teataja, 13. detsember 1939, nr. 144, lk. 2.

JÕGEVA LINNAVALITSUSE AMETNIKE JA TEENIJATE KOOSSEIS 19. NOVEMBRIL 1938. 1) linnavanem 2) abilinnavanem 3) linnasekretär 4) raamatupidaja 5) maksunõudja ja vooluraha kasseerija 6) kantseleiametnik 7) elektriliini järelevaataja 8) käskjalg 9) linnaarst 10) veterinaararst 11) arhitekt 12) viinamüüja linnavalitsuse viinakaupluses Allikas: ERA f. 2974, n. 1, s. 288, l. 118.

TARTU MAAVOLIKOGU KOOSSEIS Reedel [8. märtsil 1940] pidas Tartu maakonna valla- ja linnavanemate täiskogu oma koosolekut. Koos olid kõik valla- ja linnavanemad. Koosoleku avas Tartu maavanem H. Lauri. Häälteenamusega valiti maavolikokku järgmised 23 liiget: J. Amor Laiuselt, F. Ilves Kursist, J. Võsu Jõgeva linnast, J. Ansip Avinurmest, V. Meti Tormast, K. Lass Saarelt, A. Tõruvere Alatskivilt, F. Kisljäkov Peipsiääre vallast, K. Tobro Kaareperest, A. Kallas Saadjärvelt, M. Lõoke Kuremaalt, O. Luht Kavastust, M. Väärsi Tähtverest, E. Ojaveer Meeksist, A. Rootsmann Võnnust, A. Kulasalu Veski vallast, A. Kevend Kambjast, P. Luiga Ropkast, A. Tammiste Aakrest, V. Kasemets Pühajärve vallast, H. Pallon Rannust, L. Antik Puhjast ja E. Haljasmaa Elva vallast. Uued maavolikogud moodustati. Uus Eesti, 9. märts 1940, nr. 66, lk. 8.

JÕGEVA ALEVI EELARVE 95

Jõgeva alevi eelarve tuli volikogus teistkordsele arutusele. Kulude osas vähendati komisjonide tasu, päevarahasid, kantselei- ja kirjanduse-kulusid. Palgad jäid endisteks. Eelarve kinnitati tasakaalus 22.153 kr. Postimees, 13. aprill 1933, nr. 87, lk. 6.

JÕGEVA ALEVIISADE PALK. Jõgeva alevivolikogu viimasel koosolekul määrati kindlaks alevivalitsuse liigete palk eeloleva 4 aasta peale. Üksmeelselt otsustas volikogu palgasumma endiseks jätta, s. o. alevivanemale 20 kr. kuus ja abidele kummalegi 10 kr. kuus. Tartumaa Teataja, 16. detsember 1933, nr. 33, lk. 4.

JÕGEVA LINNAVALITSUSELE ELEKTRI MADALPINGE VÕRGU KORRALDAMISEKS LAENU ANDMINE. VII. Anda Rahvamajanduse elustamise fondist Jõgeva Linnavalitsusele elektri madalpinge võrgu korraldamiseks laenu Kr. 5.000.-- viieks aastaks, intressimääraga 3% aastas. Alus: Rahvamajanduse elustamise fondi seaduse (RT 1935, 32, 269) § 3 p. 2. (Majandusministri ettepanek 23. III 39. - Nr. 641-E.) Protokoll № 28. Vabariigi Valitsuse koosolek Toompea lossis 30. märtsil 1939. a. Vabariigi Valitsuse 1939. a. otsused.

TRAHTERIMAKS JÕGEVAL Trahterimaks Jõgeval. Viimane Jõgeva alevivolikogu määras 1935. aastaks trahterimaksu Jõgeva alevis asuvatele kõrtsidele järgmiselt: Jaan Saavo restoranile 60 kr. kuus, Jõgeva vab. tuletõrje ühingule 40 kr. kuus ja raudteejaama einelauale 10 kr. kuus.

JÕGEVA TULUHINDAMISE KOMISJON. Jõgeva alevi tuluhindamise komisjoni valiti E. Lehtmets, Alfred Laur ja Aug. Jukk. Tartumaa Teataja, 7. jaanuar 1935, nr. 3, lk. 4. 96

TARTUMAAL VALIMAS KOHATI 90 PROTS. Tartu maakonnas oli valimistest osavõtu protsent keskmiselt 60. Kuustes ja mujal see tõusis koguni 90le. Naisi pääses Tartumaal volikokku üks, nimelt Jõgeva linnas. .. Jõgeva linnas: P. Avi, A. Jukk, P. Jürmann, A. Laur, E. Lehtmets, J. Liigand, A. Meos, V. Pruuli, V. Sagurski, A. Tibar, N. Vestmaa, linnavanem J. Võsu. Valimas käis 78,5 protsenti. ... Tartu ja Tartumaa linnade uued volikogud. Tartumaa Teataja, 18. oktoober 1939, nr. 120, lk. 9.

UUSI MAKSE JÕGEVA ALEVIS] Uusi makse Jõgeva alevis. Alevivolikogu otsustas maksustada ärisildid vastavalt suurusele 25 sendist kuni 10 kr. ja ehitusplaanid korterite arvu järele 1 kr. - 10 kr. Seni nimetatud maksud puudusid. Postimees, 13. aprill 1933, nr. 87, lk. 6.

LÕPPEV MAJANDUSAASTA JÕGEVA ALEVIS Lõppev majandusaasta Jõgeva alevis näitab tegelikke ülekulutusi kokku kr. 469, millest lõviosa langeb tänavate ja platside korrashoiule, hoolekande alale, inventari muretsemiseks jne. Postimees, 29. märts 1933, nr. 74, lk. 5.

JÕGEVA ALEVIVALITSUSES VÄHENDATI PALKA. Alevivolikogu vähendas alevivalitsuse liikmete palka nende enese soovil järgmiselt: alevivanemal 15 kr. võrra ja kummagil abil 5 kr. võrra kuus. Sekretäri palka alandati 10 kr. võrra. Ühtlasi palgati ametisse raamatupidaja 59 kr. kuupalgaga. Senini täitis raamatupidaja aset sekretäri poolt palgatud kantselei abijõud. Käskjala palka suurendati 10 kr. võrra kuus. Postimees, 19. aprill 1932, nr. 90, lk. 4.

JÕGEVA ALEVIL TRAHTERIMAKSU... Jõgeva alevil trahterimaksu 1933. aasta peale kinnitati 1604 krooni. Alkoholsete jookidega trahtereile langeks siinkohal 1584 krooni ja tee- ning söögimajadele 20 krooni. Postimees, 27. oktoober 1932, nr. 252, lk. 6. 97

JÕGEVA ALEVIVALITSUS JÄÄB Jõgeva alevivalitsus jääb "kõrtsi". Jõgeva alevivalitsusel oli möödunud kevadel kavatsus ümber ehitada praegust alevivalitsuse hoonet, milleks ka projekt ühes eelarvega lasti valmistada. Nagu nüüd selgunud, jääb kavatsus teostamata vastavate summade puudusel. Praegune maja on end. kõrtsihoone. Postimees, 29. september 1932, nr. 228, lk. 4.

JÕGEVA ALEV VÕLGU KORRALDAMAS Jõgeva alev võlgu korraldamas. Jõgeva alevil on tekkinud võlg elektrijaama rajamisega 15.900 krooni suuruses. Hiljuti koostati kava, mille alusel võla tasumine toimuks 8 aasta jooksul. Laenu tasumis. saadakse summasid alevi omavalitsusele antud maade ja päraldiste kasutamisest ja võõrandamisest laekunud tuludest. Postimees, 27. oktoober 1932, nr. 252, lk. 6.

MAKSUD JÕGEVA ALEVIS 1932/33. a. peale määrati kindlaks viimasel alevivolikogu koosolekul. Isikumaks jaguneb järkudesse, nimelt: kellel tulumaksu ei ole või on, kuni 30 kr. – isikumaks 3 krooni, tulum. 60 kr. – isikum. 6 kr. ja tulumaks üle selle – 9 kr. Abielunaistelt võetakse maksu ühistel alustel meestega. Liha järelevaatuse maksu otsustati alevivalitsuse ettepanekul alandada 20 prots. ning liha järelevaataja arsti tasu 10 prots. Samuti alandati osaliselt laadaplatside maksu ruutmeetri pealt, kuna teised laadamaksud jäid endisteks. Kinnisvarade lisamaksu suurendati 0,75 prots. puhtakasu rubla pealt. Teised maksud, nagu jalgratta-, koera-, turu-, elektri- ja mitmed muud otsustati jätta üldjoontes muutmata. Postimees, 1. aprill 1932, nr. 75, lk. 5.

JÕGEVA ALEVIVALITSUS SAAB NÄGUSA HOONE. Juba mõnda aega tunneb alevivalitsus nõuet suuremate ruumide järgi, sest alevi kasvamisega on ka seletatav töö rohkus alevivalitsuses. Et vanad ruumid kitsad ja mitteotstarbekohaselt jaotatud, selleks kavatseti juba varem maja ümberehitusega algust teha, kuid vastavate summade puudusel jäi see teostamata. Nüüd on asjaga niikaugele jõutud, et sama maja ümberehituse ja teise korra peale ehituse projekt on valmis ja volikogu poolt vastu võetud. Uue projekti järgi ehitatakse praegusele majale teine kord peale, kuna tehakse ka vaheseinte ümberpaigutusi vanade ruumide juures, alumisel korral, et neid otstarbekohasemaks teha, vastavalt töönõuetele. Ümberehitus läheb maksma eelarve järgi üle 8000 krooni, kuid see summa jääb märksa vähemaks, sest osa materjali on juba koha peal olemas. Ümberehitusega kavatsetakse algust teha lähematel kuudel. Käesoleva ümberehitusega rikastub Jõgeva alev nägusa ja asjakohase ehituse võrra. Postimees, 9. jaanuar 1932, nr. 7, lk. 5. 98

JÕGEVA ALEVIVALITSUSE TÖÖRUUMID Jõgeva alevivalitsuse tööruumid olid seni väga kitsad, sest üksainus tuba pidi mahutama kõik: kantselei, ootetoa, volikogu koosolekute ruumi jne. Nende päevade sees vabanesid alevimajas seni üüril olnud äriruumid, milliseid nüüd enam edasi ei üürita, vaid väiksema ümberehituse teel ära kasutatakse alevivalitsuse ruumide laiendamiseks. Ümberehitus on seotud ainult väikeste kuludega ja jõuab lõpule juba paari päeva pärast. Postimees, 11. jaanuar 1933, nr. 8, lk. 5.

JÕGEVA ALEVIVALITSUS LAHKUS Jõgeva alevivalitsus lahkus. Viimasel volikogu koosolekul möödunud nädala lõpul esitas Jõgeva alevivalitsus volikogule mitu ettepanekut alevi tulude suurendamiseks. Kuna ees seisab uue eelarve tasakaalustamisel ligi 2000 kr. puudujäägi korraldamine, siis oli alevivalitsus oma ettepanekud põhjalikult kaalunud ja lootis volikogult nende vastuvõtmist. Üllatusena aga selgus, et volikogu seisukohad olid siin järsult vastupidised, mille järele alevivalitsus esitas volikogule lahkumise teate. Senine alevivanem A. Meos ühes abide A. Vindi ja K. Kukk’iga on alevivalitsuses neljandat aastat. Uues valimised tulevad ligemal ajal. Postimees, 21. märts 1933, nr. 67, lk. 6.

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGU KOOSOLEK oli 15. skp. õhtul. Peale muu kinnitati alevivalitsuse poolt koostatud eelarve 1932./33 aasta peale tasakaalus kr. 21.877,96. Ühtlasi võttis volikogu vastu sundmääruse jõuvankrite liikumise kiiruse kohta, millega piirati autode jne. kiirust 20 km ja käänakutel 15 kilomeetrit. Postimees, 17. aprill 1932, nr. 89, lk. 5.

JÕGEVA ALEVIVALIMISED. Alevivalimisi peeti siin 18. ja 19. detsembril. Valimistel võistlesid neli nimekirja. Kohti said: nr. 1. üürnikkude ja teenijate koondusrühm - 5 kohta; nr. 2. parajusmeelne rühm - 2 kohta; nr. 3. majaomanikkude rühm - 6 kohta ja nr. 4. edumeelne keskrühm - 2 kohta, kokku 15 kohta. Uus volikogu erineb vanast ainult nelja mehe võrra. Postimees, 24. detsember 1926, nr. 350, lk. 3.

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGU KOOSOLEK (29. JAANUAR 1932) 99

Volikogu koosolekul 27. skp. valiti juhatajaks endine P. Jürmann ühes abidega. Tuluhindamise komitee liikmeteks määrati volinikud Luha, Lall ja Tani. Muude küsimuste seas otsustati alandada alevi majas kaupleva pagari ruumide üüri 10 prots. võrra, arvates 1. aprillist. Alevi ehituspiirkonnas asuvad rendimaad hinnati ära, määrates ühe hektari maa hinnaks 650 – 1000 kr. Alevivalitsus on ostnud oma tulude suurendamiseks mitmesuguste äriruumide sisseseadet 190 kr. eest, millise tehingu volikogu heaks kiitis. Lõpuks kuulati ära revisjonikomisjoni ettekanne alevi rahasummade jne. suhtes, mis elavaid mõttevahetusi esile kutsus. Postimees, 29. jaanuar 1932, nr. 24, lk. 5.

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGU KOOSOLEK (1. APRILL 1932) Koosolekul määrati kindlaks maksud eeloleva aasta peale; kinnitati maavalitsuse nõudel ümbertöötatud 1930/31. a. aruanne ning alevi alkoholiliste jookide müüja palgatingimused. Otsustati ümber nummerdada alevi majad jne. Postimees, 1. aprill 1932, nr. 75, lk. 5.

OMAVALITSUSE MÄÄRUSED

JÕGEVA LINNAOMAVALITSUSE MÄÄRUSED 16. JUUNIL 1940 Maksud ja taksid Määrus

Avaldatud (Riigi Teataja aasta, number ja artikkel)

Kehtib alates

Juhtnöör kinnisvarade hindamiseks

1933, 99, 721

15. XII 1933

Sundmäärus lõbustusemaksu võtmise kohta

1924, 107

22. VIII 1924

Korstnapühkimise taks

1930, 28, 168

18. IV 1930

Avaldatud (Riigi Teataja aasta, number ja artikkel)

Kehtib alates

Tervishoid Määrus

Juukselõikamise ja habemeajamise töötubade määrus 1938, 97, 844

100

14. XII 1938

Sundmäärus loomade tapmise ja liha järelevaatuse kohta

1928, 60, 381

3. VIII 1928

Eelmise sundmääruse § 1 märkused

1933, 23, 166

25. III 1933

Sundmäärus vorsti ja konserveerimise töökodade kohta

1932, 95, 751

31. XII 1932

Sundmäärus uulitsate ja hoovide korrashoiu kohta

1924, 107

22. VIII 1924

Määrus

Avaldatud (Riigi Teataja aasta, number ja artikkel)

Kehtib alates

Alevi ehitusemäärus

1930, 90, 596

2. XII 1930

Määrus

Avaldatud (Riigi Teataja aasta, number ja artikkel)

Kehtib alates

Sundmäärus kauplemise aja kohta

1932, 95, 750

31. XII 1932

Alevi turukord

1920, 161/162

4. X 1920

Sundmäärus korstnapühkimise kohta

1926, 54

22. VI 1926

Ehitus

Muud määrused

Sundmäärus autode, mootor- ja jalgrataste pidamise ja nendega 1924, 107 sõitmise kohta

22. VIII 1924

Sundmäärus kuulutuste ja reklaamide väljajagamise kohta

1923, 35

9. III 1923

Elektrivoolu andmise tingimused

1933, 3, 28

20. I 1933

Allikad: Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht. Riigi- ja omavalitsustelt antud ja 1. jaan. 1940 kehtivate normide alal. Koostatud Kohtuministeeriumi korraldusel. Riigi Trükikoja väljaanne 1940. Riigi Teataja 1940. Märkus. Määrustes viidatud Rahukohtu Nuhtlusseaduse § 29-le vastab 1. veebruaril 1935 kehtima hakanud (RT 1934, 85, 704) Kriminaalseadustiku (RT 1929, 56, 396) § 122, mille tekst on järgmine: § 122. Süüdlast selles, et ta ei täitnud sundmäärust, kui selle määruse täitmatajätmise eest seaduses ei ole määratud erikaristust, karistatakse: 101

arestiga mitte üle ühe kuu või rahatrahviga mitte üle saja krooni. Allikas: K. Saarmann ja K. Matto. Kriminaalseadustiku kommenteeritud väljaanne. Autorite kirjastus. Tallinn 1937. Lk. 389.

MAKSUD JA TAKSID

SUNDMÄÄRUS LÕBUSTUSMAKSU VÕTMISE KOHTA JÕGEVA ALEVIS (1924) Jõgeva alevivolikogu poolt 13. veebruaril 1924 a. vastu võetud Sundmäärus lõbustusmaksu võtmise kohta Jõgeva alevis RT 1924, 107. [Antud 12. aprilli 1920 a. lõbustusmaksuseaduse § 7 põhjal (R. T. nr. 61/62 - 1920 a.)] § 1. Kõik lõbustusmaksu alla langevate pidude ja lõbustuste toimepanijad on kohustatud vähemalt 2 päeva enne lõbustuse toimepanemist sisseminekupiletite raamatud alevivalitsuses registreerima ja lõbustusmaksu alevi ja Punase Risti heaks kõigi piletite pealt ette ära maksma. Kohaliste seltside poolt toimepandavate pidude piletite pealt võetavat lõbustusmaksu võib ka peale pidu ära maksta, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul peale pidu toimepanekut. § 2. Piletid pidustustele ja lõbustustele pääsemiseks peavad olema kolmejärgulised (piletijuur, pilet ja kontramark), iseäralistesse raamatutesse köidetud, kontsude küljest rebitavad ja nummerdatud. Piletil ja selle kontsul peab ära tähendatud olema pidustuse aeg, pidustuse toimepanija nimi ja pileti hind. Piletite kontsud peavad olema nööritud ja viimase lehe tagumisel küljel raamatusolevate piletite arv ära tähendatud. § 3. Piletite kontsud ühes lahtirebimata müümata piletitega tulevad kolme päeva jooksul alevivalitsusele kontroleerimiseks ära tuua ning Punase Risti heaks minev lõbustusmaks ära õiendada, kui pidu toimepanija ettemaksust vabastatud oli. Müümata piletite pealt ettemakstud lõbustusmaks makstakse sama aja jooksul tagasi. § 4. Alevi lõbustusmaksu kontrolöril on õigus, peale politseivõimude, vabalt maksuliste lõbustuste kohtadele ilmuda ja piletite kontroleerimist kassa ja lõbustuste ruumides ette võtta. Lõbustuse toimepanijad ehk nende asemikud on kohustatud kontrolöridele kõik nende ametikohuste juures tarvisolevad teated ja nõuetavad raamatud andma. § 5. Kontrolöri poolt pidustuste ruumides ilma piletita leitud isikute pealt on pidu toimepanija kohustatud kahekordses suuruses lõbustusmaksu tasuma vastavalt platsile, kus ilma piletita isik istub, kui aga võimata kindlaks teha, missugune pilet tal olema peab, siis suuremahinnalise pileti järele. Pidutegelased peavad nimeliste kaartidega varustatud olema. § 6. Registreerimata piletite müügi korral nõutakse lõbustusmaks pidustuste ja lõbustuste toimepanijatelt viiekordses suuruses: a) kui piletid müüakse registreerimata raamatust - kõigi niisugustes raamatutes leiduvate piletite pealt, b) kui müüdavad piletid raamatusse köitmata - piletite 102

hinnale vastava registreeritud piletiraamatu pealt ja c) kui müügilolevad piletid kõik raamatusse köitmata ja registreerimata - kõigi müüdud ja müügilleiduvate piletite pealt vastavalt nende hinnale. § 7. Pidustuste ja lõbustuste ruumide omanikud on kohustatud seda sundmäärust pidustuste ruumidesse nähtavale kohale üles panema. § 8. Sellest sundmäärusest üleastujad võetakse vastutusele R. n. s. § 29 põhjal. § 9. See sundmäärus hakkab maksma "Riigi Teatajas" väljakuulutamise päevast. Alevivanem Laur Sekretär O. Paju

Korstnapühkimise taks Jõgeva alevis (1930) Jõgeva alevivolikogult 26. veebruaril 1930 vastu võetud

KORSTNAPÜHKIMISE TAKS JÕGEVA ALEVIS RT 1930, 28, 168. Kinnitatud Tartu maavalitsuselt 14. märtsil 1930 nr. 3216 all. Korstnapühkijad saavad majaomanikkudelt või nende asetäitjatelt tasu korstnapühkimise tööde eest alljärgnevate normide järgi: 1) Korstnapühkimise eest ühekordses majas, iga pühkimise korra eest 18 senti ühe suitsutoru pealt, kui aga korstnal rohkem suitsutorusid, tuleb iga järgneva toru pealt 9 senti juurde maksta. 2) Korstnapühkimise eest kahekordsetes majades, iga pühkimise korra eest 25 senti ühe suitsutoru pealt, juurde makstes iga järgneva suitsutoru pealt 10 senti. 3) Korstnapühkimise eest kolmekordses majas iga pühkimise korra eest 28 senti ühe suitsutoru pealt, juurde makstes iga järgneva suitsutoru pealt 12 senti. Märkus 1. Soojad seinad, mis eelpooltähendatud korstnate juurde kuuluvad, eraldi tasumaksmise alla ei käi. Märkus 2. Katusealuste ja pööningu toad loetakse üheks majakorraks. Alevivanem A. Meos Sekretär O. Paju

Juhtnöörid kinnisvarade hindamiseks Jõgeva alevis (1933) Jõgeva alevivolikogult 3. oktoobril 1933 protokoll nr. 7 p. I all vastu võetud ja Kohtu- ja siseministrilt 21. novembril 1933 kinnitatud 103

JUHTNÖÖRID KINNISVARADE HINDAMISEKS JÕGEVA ALEVIS RT 1933, 99, 721. Alus: Aleviseaduse § 112. I Üldmäärused § 1. Hindamise eesmärgiks on Jõgeva alevi piirides asuvate kinnisvarade (hoonete ja maa-ala) maksustamine. Hindamise sihiks on kinnisvarade väärtuse kindlakstegemine. § 2. Hindamisest ja maksust on vabad: a) Jõgeva aleviomavalitsuse päralt olevad kinnisvarad, sellest hoolimata, kas nad tulu toovad või mitte, b) vaimulikkude asutuste ja seltside varandused, mis otsekohe usulisteks tarveteks määratud, samuti kabelid, surnuaiad, palvemajad j.n.e., c) hariduslikuks, heategevaks ja arstimise otstarbeks olevad, niisama teaduslikkude seltside ja asutuste maad ja majad, kui neid ei kasutata tulu saamiseks, d) avalikuks kasutamiseks olevad spordi- ja mänguplatsid, niisama iluaiad tänavapoolse fassaadi ees, puiesteed ja maatükid, kui neid ei kasutata muuks otstarbeks või tulu saamiseks, e) raudteealune maa ja raudtee liikumise tarveteks kuuluvad majad, mida iseseisvalt ei kasutata tulusaamiseks, g) vähetulusad ja vähehinnalised varandused sellekohase alevivolikogu otsuse põhjal. § 3. Kõigi maksu alla käivate kinnisvarade üldine hindamine võetakse ette alevivolikogu otsuse järgi. § 4. Ajutist kinnisvarade hindamist paneb toime alevi kinnisvarade hindamiskomisjon alevivalitsuse otsuste järgi järgmistel juhtudel: a) peale alevivalitsuselt teada saamist uue ehituse või ümberehituse, samuti muutunud maa-ala üle, b) kui alevivalitsus mõnesugustel põhjustel arvab tarvilikuks ümberhindamist, c) kinnisvara omaniku palvel kui hindamiseks mõjuv põhjus on olemas. § 5. Hindamisel kindlaksmääratud kinnisvarade väärtus on aluseks iga-aastasel hindamismaksu määramisel ja on maksev uue hindamiseni. § 6. Kinnisvarade omanikudele või nende asemikkudele antakse hindamise tähtajast mitte hiljem kui 3 päeva enne seda teada. Teadaandes olgu tähendatud: a) et kinnisvarade omanik või tema asemik hindamise ajal oleks kohal ja ootaks komisjoni, varustaks end tarviliste tõendustega komisjonile ettenäitamiseks, b) tema äraolekul hindamine toimetatakse ilma tema seletuste kuulamiseta. § 7. Teadaanded hindamise üle saadetakse alevivalitsuse käskjalaga. Ei leita omanikku või tema asemikku kodu, antakse teadaanne viimase kodurahva või kojamehe kätte. On aga omanik alevi piirkonnast teisale asunud ja ei ole asemikku oma varanduse üle nimetanud, määrab komisjoni esimees uue tähtaja hindamiseks. Teistkordse hindamise tähtaja teadaanne, kui ühtki vastuvõtjat ei leidu, lüüakse hoone uksele või värava külge hiljem 6 päeva enne hindamise tähtpäeva. 104

§ 8. Hindamise akti sisu kuulutatakse kohapeal ilmunud kinnisvara omanikule või tema asemikule allkirja vastu. Ei ole omanik või tema asemik hindamisele ilmunud, toimetatakse hindamine ilma tema osavõtmata, mille kohta hindamisakti sellekohane märkus tehakse. II Hindamiskomisjon § 9. Kinnisvarade hindamist toimetab hindamiskomisjon, mis koosneb alevivanemast kui komitee esimehest ja alevivolikogu poolt valitud neljast liikmest. Viimastele valitakse kaks asemikku. Hindamiskomisjon valitakse alevivolikogu poolt kinnisel hääletamisel alevivolikogu kestvuse ajaks. § 10. Kinnisvarade hindamiskomisjoni ülesandeks on: a) kinnisvarade hindamine käesolevate juhtnööride, Aleviseaduse ja teiste maksvate seaduste alusel, b) komisjoni liikmed on kohustatud ilmuma määratud ajaks hindamise kohta, c) üle kuulama kinnisvarade valdajate vastulauseid hindamise kohta, tutvustama nende juhtnööridega ja seletama kaebuste andmise korda ja tähtaega, d) juhtnöörides mitte ettenähtud juhtudel esineda alevivolikogule ettepanekuga, nende muutmiseks või täiendamiseks, e) igal teisel poolaastal andmeid koguda, et kinnisvarades, mis täielikult või osalt maksust vabad olid, ei ole muudatusi ette tulnud mis maksust vabastamise kõrvaldavad. § 11. Hindamiskomisjoni koosolekud on otsustusevõimelised, kui koos on esimees ja vähemalt kaks liiget või asemikku. Komisjoni koosolekuid peetakse tarviduse järgi. Komisjoni liige võib oma lahkarvamisi märkida hindamise akti. Koosolekud kutsub kokku esimees. Esimehe puudumisel valib komisjon oma seast selleks korraks juhataja. § 12. Nende kinnisvarade hindamisest, millest on huvitatud komisjoni koosseisu kuuluv isik kui omanik, hooldaja või volinik, tähendatud isik osa ei võta. § 13. Hindamiskomisjon koostab aktid, mis kirjutatakse alla kõigi komisjoni koosseisu kuuluvate ja hindamisest osavõtnud isikute poolt. Hindamiskomisjonil on õigus tarviduse korral kutsuda oma koosolekutele väärtuste hindamiseks eriteadlasi ja asjatundjaid ning kuulata nende arvamist. III Hindamise alused § 14. Maad, elumajad, kaupluste ruumid, tööstusehooned ja kõik teised hooned hinnatakse nende tõelise väärtuse järgi. § 15. Maade hindamiseks jagatakse maad liikidesse asukoha järgi ja määratakse igas liigis maaväärtuse ruutmeetri hind. § 16. Maaliigid ja liikidesse määratud ruutmeetri väärtus läheb komisjoni ettepanekul alevivolikogule kinnitamiseks. Kinnitamise järgi arvatakse üksikute maaüksuste väärtus komisjoni poolt välja ning kantakse hindamisakti. § 17. Kõigi hoonete ja ehitiste tõelise väärtuse kindlakstegemiseks on komisjonil õigus peale seaduses ette nähtud andmete kasutada kõiki teisi andmeid, mis võivad tõendada nende varanduste väärtust, nagu seinte, põrandate, lagede ja katuste ruutmeetreid, akende, uste ja ahjude arvu, samuti sarnase varanduse müügihinda, ehitusmaterjali ja tööde hinda, ekspertide arvamist ning tulekindlustuse 105

andmeid j.n.e. On andmed mitmesugused ja lahkuminevad, siis määrab komisjon hoonete väärtuse kindlaks tarvitadaolevate andmete põhjal, mis komisjoni poolt usaldusväärilisteks tunnistatud. IV Protestide esitamise ja läbivaatamise kord § 18. Igal kinnisvara omanikul on õigus 14 päeva jooksul, arvates hindamise tagajärgedest teadasaamise päevast, hindamise vastu kaebust tõsta ja uut hindamist paluda. Kaebused antakse sisse alevivalitsusele kirjalikult. Õigus kaebuse andmiseks kustub, kui kinnisvara valdaja või tema asemik: a) tunnistas hindamise õigeks ja kirjutas aktile alla ilma protesti märkuseta ja b) laskis mööda 14-päevalise tähtaja. § 19. Põhjendatud kaebuse puhul toimetab ümberhindamist alevivalitsus. Kaebuse läbivaatamise tähtajad teatatakse kinnisvara valdajale või viimase asemikule, kellel on õigus suulist seletust anda ja tõendusi esitada. § 20. Iga kaebuse läbivaatamise ja otsustamise kohta tehakse protokoll ja kantakse märkus hindamisakti. § 21. Alevivalitsuse otsuse peale võib 14 päeva jooksul, arvates otsuse saamise päevast, esineda kaebusega alevivolikogule. § 22. Alevivolikogu otsuse peale võib kinnisvara valdaja kaebust tõsta administratiiv-kohtu korras. Alevivanem A. Meos Sekretär O. Paju

TERVISHOID

SUNDMÄÄRUS LOOMADE TAPMISE JA LIHA JÄRELEVAATUSE KOHTA JÕGEVA ALEVIS Jõgeva alevivolikogu poolt 29. märtsil ja 9. mail 1928 a. vastu võetud Sundmäärus loomade tapmise ja liha järelevaatuse kohta Jõgeva alevis RT 1928, 60, 381. Antud tapamajade ja liha järelevaatuse seaduse (R.T. nr. 108 – 1923) § 31 ja aleviseaduse § 62 põhjal. § 1. Igasugune Jõgeva alevi piirkonnas müügile tulev ja toiduksmääratud liha peab olema loomaarsti poolt järele vaadatud ja vastavate templitega märgitud. Märkus 1. Järelevaatusele kuulub ka looma-, lamba-, vasika- ja sealiha, kelle tapmine on toimetatud alevis tapmiskohtades ja missugune liha on määratud väljaveoks. RT 1933, 23, 166. Märkus 2. Alevi piirkonnas on lihakauplejatel keelatud hoida tembeldamata liha äri-, aida-, keldri-, või mõnes teises lihatööstuse ruumis. RT 1933, 23, 166. 106

§ 2. Lihakauplejad võivad alevis loomi tappa ainult alevivalitsuse ja loomaarsti poolt sündsaks tunnistatud ruumides kindlaksmääratud tundidel. § 3. Lihakauplejad on kohustatud igakord, looma tapmise korral, sellest loomaarstile teatama ja laskma enne elusat looma ning pärast tapmist liha järele vaatada ja igatpidi loomaarstile järelevaatuse juures abiks olema. Kõik looma sisikonna kui ka muud osad peab kuni liha järelevaatuseni alles hoitama ja loomaarstile nõudmise peale ette näidatama. § 4. Hädatapmisi on lubatud ka väljaspool tapakohti toimetada, kui karta on, et loom enne tapamajja jõudmist võib otsa saada kas õnnetu juhtumise või mõne ägeda iseloomuga haiguse tõttu. Niisuguste õnnetute juhtumiste hulka kuuluvad: pealuu, selgroolülide ja puusaluu murdmised, rasked haavad, raske verejooks, äge puhutushaigus, lämmatuse hädaoht, raske sünnitus ning muud sarnased juhtumised. Hädapärast tapetud looma ei ole lubatud enne loomaarstlikku järelevaatust tükkideks jagada ega kopsu, südant, maksa ja neere kehast eraldada. § 5. Tapakohad peavad tehniliselt ja tervishoidlikult tarvilikus seisukorras ja puhtad olema. § 6. Tapetult Jõgeva alevisse müügile toodav liha peab enne müümist alevivalitsuse poolt kindlaks määratud kohal ja ajal loomaarsti poolt järele vaadatama ja tembeldatama. § 7. Liha järelevaatamine, tembeldamine, kõlblikuks tunnistamine, kõlbmata liha hävitamine, tingimisi kõlbliku liha steriliseerimine, sünnib põllutööministri sellekohaste määruste põhjal (R.T. nr. 12/13 – 1924). § 8. Lihakauplejatel peab lihavedamiseks puhas tsinkplekiga seest löödud või õlivärviga valgeks värvitud veoabinõu olema. Liha peab valge puhta linaga kinni kaetama. § 9. Liha järelevaatuse kulude katteks võetakse tasu põllutööministri poolt kinnitatud takside järgi. § 10. Selle sundmääruse rikkujad võetakse vastutusele R. n. s. § 29 põhjal. § 11. Käesolev sundmäärus astub jõusse kahe nädala pärat peale avaldamist Riigi Teatajas. Alevivanem J. Luha. Sekretär O. Paju.

Sundmäärus uulitsate ja hoovide korrashoidmise kohta Jõgeva alevivolikogu poolt 13. veebruaril 1924 a. vastu võetud

SUNDMÄÄRUS UULITSATE JA HOOVIDE KORRASHOIDMISE KOHTA RT 1924, 107. [Antud 15. juuli 1917 a. ajutise aleviseaduse põhjal (Vene seaduste ja korralduste kogu leht 9. augustist 1917 a. nr. 187 § 1082)].

107

§ 1. Iga maja- ja krundiomanik ehk tema asemik on kohustatud oma krundi külge puutuvaid uulitsaid pooles laiuses puhtad hoidma, kusjuures tolmusel ajal pühkimine on lubatud õhtu kella 10-st kuni hommiku kella 6-ni. Märkus. Päeva ajal pühkides peab uulitsat niisutama. § 2. Veekraavid peab alati puhtad hoitama, et vesi võiks ära joosta. § 3. Kinniaetavad kraavid peab tsementtorudega torutatama. Märkus. Toru sisemine läbimõõt ei tohi olla alla 8 tolli. § 4. Keelatud on loomi ja kodulindusid uulitsa äärtes kraavides ja platsidel karjatada ehk köietada. § 5. Majade hoovid peavad olema puhtad. § 6. Prügikastid peavad olema kindla kaanega pealt kaetud. § 7. Igasuguste jätiste ja solgi loopimine uulitsatele ja kraavidesse on keelatud. § 8. Väljakäigukohad peavad olema puhtad, korras ja kaanega pealt kaetud. § 9. Loomade sõnnik olgu korralikult välja veetud ja koristatud, ega tohi hunnikutes talli- ja laudaseinte ääres seista. § 10. Väljakäigukoha mustuse väljavedu peab sündima ainult kinnistes kastides öösel. Mustuse laialilaotamine maa peale (aedadesse jne.) on keelatud. § 11. Käesoleva sundmääruse vastu eksijad võetakse vastutusele R. n. s. § 29 põhjal. § 12. Sundmäärus astub jõusse tema väljakuulutamise päevast "Riigi Teatajas". Alevivanem Laur Sekretär O. Paju

Sundmäärus vorsti ja konserveerimise töökodade kohta Jõgeva alevis Jõgeva alevivolikogult 30. septembril 1932 vastu võetud

SUNDMÄÄRUS VORSTI JA KONSERVEERIMISE TÖÖKODADE KOHTA JÕGEVA ALEVIS RT 1932, 95, 751. Antud Aleviseaduse § 62 põhjal. § 1. Vorsti ja konserveerimise töökojad võivad asuda ainult ruumides, mis käesoleva sundmääruse nõuetele vastavad. Nendes töökodades on keelatud tegevust alata enne, kui ruumid on alevivalitsuse poolt järele vaadatud ja otstarbekohaseks tunnistatud. § 2. Kõik seni töötavad vorsti ja liha konserveerimise töökodade omanikud on kohustatud kuue kuu jooksul, peale selle sundmääruse jõusseastumist, nendele kuuluvad vorsti ja liha konserveerimise töökojad selle sundmääruse kohaselt sisse seadma. 108

§ 3. Töökoja ruumid ei tohi olla eluruumiga ühenduses ja peavad olema pesuköökidest ja väljakäigukohtadest eraldatud. Töökoja juures peab olema töökoja saaduste alalhoidmiseks jääkelder ja kuiv puhta õhuga, tarviliselt valge, veekindla põrandaga ja puhta seintega kelder. § 4. Töökojaga ühel hoovil on keelatud loomi pidada. Loomalaudad ja -tallid peavad tööstuseruumidest vähemalt 20 meetri kaugusel asuma. Töökoja hoov peab olema kividega prügitatud ja alati puhtaks pühitud. § 5. Töökoja hoovil peab olema õhukindla kaanega ja veekindla seintega ning põhjaga töökojale vastava suurusega mustaveekaev. § 6. Töökoda peab koosnema vähemalt kolmest ruumist. Esimene – liha sorteerimise ja pudru valmistamise ja teine – vorstide täitmise ja keetmise ruum, kus ka suitsetamise ahi võib asuda, kuna kolmandas ruumis jõumasinad ja mootorid asuvad. Märkus. Kui töökoda jõumasinaid ei tarvita, võib ka kaks ruumi olla. § 7. Ruumide kõrgus peab olema vähemalt 2½ meetrit ja iga töölise jaoks peab jätkuma 40 kantmeetrit õhku. § 8. Töökoja põrandad peavad olema kindlast, vett mitteläbilaskvast materjalist, tsemendist või siledaks tahutud kividest tsemendiga joodetud vahedega ja tarvilise kallakuga mustaveetorude sihis, viimased peavad olema varustatud sisseseadega, mis takistab rikutud gaaside sissetungimist töökotta. § 9. Töökoja seinad peavad olema kas tsinkplekiga või klasuuritud kahvelkividega 1½ meetri kõrguselt kaetud või siledaks krohvitud ja üleni heleda õlivärviga värvitud. Mootori ruum peab olema krohvitud ja valgeks lubjatud. Märkus. Seinad ja laed võivad ka lubjatud olla, kuid paneel peab olema 1½ meetri kõrguselt õlivärviga värvitud. Mootori ruum peab olema krohvitud ja valgeks lubjatud. § 10. Akende pind peab vastama 1/10 põrandapinnale. § 11. Keetmise pliit peab olema pottkividest ja õlivärviga värvitud, kusjuures pliidil peab keetmise juures tekkiva auru ärajuhtimiseks vastav sissesead olema. Vask-keedunõud peavad seest tinutatud olema. § 12. Töökojas tarvitusel olevad lauad ja riiulid peavad olema heleda õlivärviga värvitud või tsinkplekiga kaetud. § 13. Metallist tarbenõud peavad olema üle tinutatud, puust nõud kindlate kaantega ja alati puhtad. § 14. Töökoja sissesead peab igakord kohe peale töötamist puhastatama. § 15. Töökojas peab olema kätepesemiseks nõu veega, seep ja puhas käepesemise hari, puhas käterätik ja süljekauss igas ruumis. § 16. Töökojas töötavate isikute riiete hoidmiseks peab olema eraldi ruum või hädakorral kinnine kapp, kuhu teisi asju peale riiete mahutada ei tohi. Riiete riputamine lahtiselt töökoja seintele on keelatud. § 17. Vorstideks ja konserveerimiseks võib ainult alevi loomaarsti poolt tembeldatud liha tarvitada, kusjuures töökojas ei tohi liha rohkem hoida, kui seda tarvis läheb ühekordseks päevaseks töötamiseks. § 18. Vorstide kui ka vorsti pudru värvimine on keelatud. 109

§ 19. Tooreste ja soolatud soolte hoidmine tagavaraks on töökojas keelatud, niisama ka asjade hoidmine, mis töötegemise juures tarvilikud ei ole. § 20. Töökoja jätised (kondid j.n.e.) kõrvaldatakse iga päev töökojast ja neid võib hoida kindlates kastides või tünnides töökoja hoovil mitte rohkem kui kaks päeva. Töökojast kogutud jätised veetakse välja alevivalitsuse poolt selleks määratud kohtadele. § 21. Vorsti ja liha konserveerimise töökodasid ei tohi teiseks otstarbeks tarvitada, kui ainult selleks milleks nad määratud, niisama ka töökoja sisseseadeid. § 22. Töökojas on keelatud tubaka suitsetamine ja alkoholiste jookide tarvitamine. § 23. Töökojas töötavad isikud peavad olema puhtalt riietatud ja kained ning kandma valgeid linaseid või puuvillaseid, kaenlani ulatuvaid põlli. Põlled võivad ka heledast vahariidest olla. § 24. Töökojas töötavad isikud peavad olema nakkavatest ja nahahaigustest vabad ja esitama iga kolme kuu tagant alevivalitsusele aleviarsti poolt välja antud tervise tunnistuse. Uuesti palgatud isikud võivad tööle asuda ainult siis kui nad alevivalitsusele tervise tunnistuse on esitanud. § 25. Kõrvalistel ja viinastanud isikutel on töötegemise ajal töökojas viibimine keelatud. § 26. Käesolev sundmäärus hakkab maksma viieteistkümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. § 27. Selle sundmääruse vastu eksijad võetakse vastutusele RNS § 29 põhjal. Alevivanem A. Meos Alevisekretär O. Paju

Jõgeva linna juukselõikamise ja habemeajamise töötubade määrus (1938) Jõgeva linnavolikogu poolt 30. augustil 1938 vastu võetud ja Tartu Maavanema poolt 7. oktoobril 1938 kinnitatud

Jõgeva linna juukselõikamise ja habemeajamise töötubade määrus RT 1938, 97, 844. Alus: Linnaseaduse § 165 p. 27. I Üldeeskirjad § 1. Juukselõikamise ja habemeajamise töötubade all mõistetakse käesolevas määruses töötube, kus tasu eest lõigatakse juukseid, aetakse habet, grimeeritakse, valmistatakse parukaid, värvitakse kulme ja ripsmeid, puhastatakse küüsi, kammitakse ja lokitakse juukseid. § 2. Töötoad võivad asuda ainult neis ruumes, mis vastavad selle määruse nõudeile ja on linnavalitsuse poolt tunnistatud kõlblisteks. II Ruumid ja sisseseaded

110

§ 3. Töötoa ruumid peavad olema kuivad ja õhupuhastuse seadmetega. Tubades peavad olema laed ja seinad krohvitud ning lubjatud, või värvitud heleda värviga, või kaetud heleda tapetiga, põrandad siledad ja pragudeta. Sissekäik töötuppa peab olema tänavalt. Töötoa sissekäigul peab asetsema silt töötoa omaniku või pidaja nimega. § 4. Töötoa ruume ei tohi tarvitada elamiseks ega muuks otstarbeks. Eluruumid peavad töötoast olema eraldatud kindla vaheseinaga, milles võib olla eluruumi viiv uks. § 5. Töötoa mööbel peab olema alati puhas ja korras ning värvitud õlivärviga, lakeeritud või poleeritud. Korvmööbel võib olla ka värvimata. Riidega kaetud mööbli pidamine töötoas ja publiku ooteruumis on keelatud. § 6. Igas töötoas peab olema: 1) kinnine joogiveenõu, 2) kätepesemise nõu – puhta jooksva vee ning seebiga ja kuivatusrätt nähtavas kohas, 3) süljekauss, 4) kinnine kapp või kast puhta pesu hoidmiseks, 5) kapp või kast tarvitatud pesu hoidmiseks, kui seda ei hoita kõrvalruumis, 6) kinnine puhas klaaspurk puhastatud puuvillaga, 7) kinnine klaasnõu piiritusega 70°. § 7. Töötubades ja ooteruumides ei tohi olla koeri ega kasse. III Tervishoiulikud nõuded tööruumide ja töötajate kohta § 8. Töötoad peavad olema alati puhtad ja tuulutatud, ning töötamise ajal hästi valgustatud. Töö juures põrandale langenud juuksed, tarvitusel olnud puuvill ja paber tulevad töötoast kõrvaldada töö lõpetamisel iga töötarvitaja juures. § 9. Töö juures peavad töötajad olema alati puhtalt ja korralikult rõivastatud, kandes valget pesuriidest varrukatega põlle või kuube. Töötajad peavad pesema käsi enne iga töötarvitaja juures tööle asumist, töötarvitaja nõudmisel – tema nähes. § 10. Kõik töötoas tarvitusel olevad tööriistad ja nõud peavad olema alati puhtad ja enne tarvitamist desinfitseeritud, töötarvitaja nõudmisel – tema nähes. Vahukausid ja pintslid tulevad pärast igakordset tarvitamist kuuma veega puhtaks pesta ja kasta desinfitseerivasse vedelikku (2% sapoformlahus, formaliinlahus). Habemenuge, juukselõikamise masinaid ja kääre tuleb pärast igakordset tarvitamist puhastada piiritusega (mitte alla 70°), kamme ja harju tuleb pesta hoolega kuuma 2%-lise soodavee või sapoformlahuse või 1%-lise sublimaadilahusega. Habemeajamise juures võib pühkida nuga ainult puhta paberi või vatiga, mida uuendatakse iga tarvitaja juures. § 11. Igas töötoas peab olema habemeajamiseks alati saadaval soe ja puhas vesi. Näo puuderdamiseks võib tarvitada ainult ligniini või puhastatud puuvilla. Tarvitatud puuvill ja ligniin tuleb hävitada. Teistkordne rättide tarvitamine pesematult on keelatud. § 12. Töö juures juhtuvate haavade puutumine kätega, samuti igasugune sõrmitsemine, kui see töötehniliselt pole tarvilik, on keelatud. Tekkinud lõikehaavade desinfitseerimiseks tuleb tarvitada joodtinktuuri. § 13. Nahahaige juures töötamisel peavad olema selleks eririistad, mis kohe peale tarvitamist tulevad desinfitseerida § 10 eeskirjade järgi, peale selle tuleb töötajal oma käed pesta ja desinfitseerida.

111

§ 14. Töötoas on keelatud töötada ilmselt nakkus- või nahahaigust põdevate isikute juures, kui nad ei esita arstitunnistust, et nende haigus pole nakkav. § 15. Müüdavad või tarvitamiseks üüritavad parukad, habemed, vurrud ja juuksepatsid peavad olema enne tarvitamiseks andmist puhtad ja desinfitseeritud. § 16. Töötoa omanik või vastutav juhataja peab selle järele valvama, et töötoas ei töötaks isikuid, kes põevad nakkus- või nahahaigusi. Töötoa omanik või vastutav juhataja on kohustatud kõiki töötoas töötavaid isikuid enne teenistusse võtmist ja teenistuse kestel iga kahe kuu möödumisel laskma omal kulul linnaarstil läbi vaadata. Läbivaatuse tagajärjed arst kannab raamatusse, mis peab olema igal töötoal. Raamatusse märgitakse: 1) järjenumber, 2) järelevaatuse aeg, 3) järelevaadatud isiku nimi ja perekonnanimi, 4) järelevaadatu vanus, 5) arsti märkused tervisliku seisukorra üle ja 6) arsti allkiri. Linnaarstil on õigus igal ajal kontrollida töötubades töötavate isikute tervislikku seisukorda. § 17. Iga töötoas tegevuses olev isik, olgu pidaja või tööline, kes jäänud nakkushaigeks, peab töötoast jääma viibimata eemale kuni arst pole lubanud uuesti asuda tööle, kusjuures töötoa pidaja igast seesugusest juhust peab teatama linnaarstile ühe päeva jooksul, arvates haigestumise ilmnemisest. § 18. Käesoleva määruse eeskirjad §§ 9–14 on kehtivad ka juhtudel kui tööd tehtakse tellimisel väljaspool töötoa ruume. IV Töötamise aeg § 19. Töötoad võivad olla avatud: a) äripäevil, peale laupäevade, kella 8 kuni 19, b) laupäevil kella 8 kuni 20, c) vaiksel laupäeval, jõululaupäeval, vana-aastal, nelipüha laupäeval ja võidupüha laupäeval kella 8 kuni 17, d) jõululaupäeval ja vana-aastal (31. detsembril), kui need päevad langevad nädalapühapäevile, kella 9 kuni 14, ülestõusmise teisel, nelipüha teisel ja jõulu teisel pühal kella 9 kuni 12. Punkt d all näidatud ajal on töötamine lubatud ainult äripidajail ja nende perekonnaliikmeil. § 20. On keelatud töötube pidada lahti: 1) nädalapühapäevil, arvatud välja § 19 tähendatud pühapäevad, 2) 1. jaanuaril, 3) 6. jaanuaril, 4) 24. veebruaril, 5) palvepäeval, 6) suurel reedel, 7) esimesel ja kolmandal ülestõusmise pühal, 8) 1. mail, 9) ristipäeval, 10) nelipüha esimesel päeval, 11) võidupühal, 12) jaanipäeval, 13) usupuhastuse pühal, 14) surnute pühal ja 15) jõulupühade esimesel ja kolmandal pühal. § 21. Töötamine erakorterites või väljaspool töötoa ruume käesoleva määruse § 1 tähendatud tööaladel, välja arvatud parukate valmistamine, on keelatud. V Lõppmäärused § 22. Käesolev määrus peab olema töötubades välja pandud nähtavale kohale. § 23. Süüdlasi käesoleva määruse rikkumises karistatakse KrS § 122 põhjal. § 24. Käesolev määrus astub jõusse viieteistkümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Linnavanem J. Võsu. 112

Linnasekretär O. Paju.

EHITUS

Jõgeva alevi ehitusmäärus Jõgeva alevivolikogult 5. aprillil 1930 (prot. nr. 8 p. I) ja 25. septembril 1930 (prot. nr. 15 p. I) vastu võetud

JÕGEVA ALEVI EHITUSMÄÄRUS RT 1930, 90, 596. (Antud Aleviseaduse § 62 põhjal.) § 1. Alevi administratiiv-piirkonnas sünnib ainult alevivalitsuse loal: a) uute ehituste püstitamine, b) ümberehituste teostamine, millega muudetakse ehituse olemasolevat välist kuju, või uute avauste juurde- või olevate ümbertegemine, c) juurde- ja pealisehituste täideviimine, d) kapitaalsete paranduste läbiviimine, s.o. ehituste kandvate osade, nagu: seinte, sammaste, lagede, võlvide ja katuste materjali osaline või põhjalik uuendamine või täiendamine, e) eesaedade kordaseadmine, f) tänavaäärsete piirete ehitamine, g) uute tänavate ja avalikkude platside rajamine; h) uute kõnniteede ehitamine, puude istutamine kõnniteedele, i) avaliku kanalisatsiooni maa-aluste ja lahtiste juhtmete ehitamine, k) tänavate ja avalikkude platside lahtikaevamine, l) maa-alade tükeldamine. § 2. Ehitustööde loa saamiseks tuleb alevivalitsusele esitada sooviavaldus, millel on märgitud: 1. omaniku ees- ja perekonnanimi ja elukoht, 2. tänav ja krundi number, 3. kavatsetavate tööde nimetus, 4. vastutava tööjuhataja ees- ja perekonnanimi ja elukoht. 113

§ 3. § 1 punktides a, b ja c tähendatud uute ehitiste püstitamine, samuti juurde-, peale- ja ümberehituste loa saamiseks tuleb ühes sooviavaldusega esitada: a) Alevi plaanile vastav krundi asendiplaan, millel näidatud kõik krundil asuvad ning ehitada või lammutada kavatsetavad ehitused, samuti ka kaevud ja mustuseaugud; tuleb tähendada plaanile ehituste omavaheliste, kui ka nende ja krundi piiride vaheliste kujete, sissesõitude krundile ning tänava laiuse mõõdud krundi kohal. Asendiplaanil olgu tähendatud alevi ehitusplaani kohaselt ehitusjoon (punane joon). b) Ehitusprojekt, millel näidatud: 1. Keldri ja kõigi kordade plaanid ühes treppide, korstnate, lõõride ja kollete äranäitamisega, 2. hoone läbilõiked treppide kohalt ja läbi klosettide kaevude, 3. tänavatelt ja avalikkudelt platsidelt nähtavad fassaadid. Projektil tähendatagu ära arvudega kõik ehituse välismõõdud ja ruumide kõrgused. Tarvilisel korral tuleb projektidele juurde lisada vajalikke detailjooniseid ning staatilisi arvestusi. § 4. § 1 punkt 1 avalikku kanalisatsiooni viivate maa-aluste ja lahtiste juhtmete ehitamise loa saamiseks tuleb ehitusloa nõudjal esitada: 1. krundi asendiplaan, millel näidatud kõik asuvad ehitused, projekteeritavad raiskvee juhtmed, kaevud ja raiskvee eelpuhastuse seaded, tänava laius krundi kohal, alevi raiskvee juhtme asukoht ja projekteeritava juhtme ühendus sellega. 2. raiskvee eelpuhastuse kaevu läbilõige, mõõdud 1:20. Projektil tuleb ära tähendada arvudega krundi suurus ruutmeetrites, elu- ja tööstushoonete aluspind ruutmeetrites ja nende hoonete kordade arv ja projekteeritud juhtmete seadete mõõdud. § 5. § 1 p.p. e, g, h ja ka tähendatud tööde korral tuleb ehitustööde loa saamiseks ühes sooviavaldustega esitada: a) eesaedade kordaseadmisel ja tänavaäärsete piirete ehitamise korral: 1. krundi asendiplaan, kuhu joonistatud eesaia või tänavaäärse piirde asukoht, ja 2. nende tänavapoolse vaate joonised, tarvilisel korral ka plaanid ja läbilõiked, b) uute tänavate ja avalikkude platside rajamise ja maa-alade tükeldamise puhul: 1. maa-ala plaan, kuhu joonistatud kavatsetavad tänavad, platsid ja krundid, ja 2. tänavate põik- ja tarviduse järgi pikiprofiilide joonised, d) uute kõnniteede ehitamise ja puude istutamise korral kõnniteedele: 1. maa-ala plaan, kuhu joonistatud kavatsetavad kõnniteed ja puud, ja 2. kõnniteede põiki läbilõige ühes juurdekuuluva tänavaga ja kõnnitee ehitusmaterjali kirjeldus, 114

c) tänavate ja avalikkude platside pinna lahtikaevamise korral: kirjeldus lahtikaevatava pinna asukoha ja suuruse kohta. § 6. Projektid, joonised ja arvestused tuleb esitada 2 eksemplaris ja nad peavad olema alla kirjutatud projekti omaniku, kui ka jooniste või arvestuste kutseõigustega kokkuseadja poolt. § 7. Ehitusprojekt tuleb koostada tihedal joonestuspaberil või läbipaistval lõuendil, formaadis 20×33 sm, kokkuvolditud ühte vihku. Projekti teine eksemplar võib olla positiivne valguskoopia eelmisest, riidega kleebitud paberil. Krundi asendiplaan peab olema mõõdus vähemalt 1:1000; ehituste plaanid vähemalt 1:200; lõiked ja fassaadid mõõdus vähemalt 1:100. Projektil tuleb tähendada katuse katte materjal. § 8. Alevivalitsusele tuleb ülevaatuse toimepanemiseks teatada: 1) kui alusmüürid rajatud, 2) kui toores ehitus püstitatud ja ehitus katuse all, 3) kui ehitus valmis. Nende teadaannete kohta tehakse märkused kinnitatud plaanile. Ilma alevivalitsuse ülevaatuseta ei ole ehituse kasutamisele võtmine lubatud. Ehitusprojekt peab hoitama kogu tööde täideviimise kestel ehitusplatsil. II Tänavate rajamine ja kruntide täisehitamine § 9. Seaduslikus korras kinnitatud alevi plaan jaguneb ehituste suhtes ehitusraioonidesse: I ehitusraioon: Suur, Jaama, Kesk tänavad ja Mustvee mnt. II ehitusraioon: Aia, Turu, Jõe ja Põik tänavad. III ehitusraioon: Roosi, Nurme, Lai ja Piiri tänavad. § 10. I ja II ehitusraioonis ei ole lubatud asetada ilma alevivalitsuse loata tööstusettevõtteid, mis tulekardetavad või müra, suitsu ja lõhnadega ümbruskonna elamist tülitavad. § 11. Igal õuel peab olema otsekohane vaba ühendus tänava või avaliku platsiga. Sissesõidud kivimajade all peavad olema vähemalt 2,70 m laiad ja 3 m kõrged. Mitte tulekindlalt kaetud sissesõidud puumajade all on keelatud. § 12. Tänavaäärsed hooned tuleb asetada ehitusjoonele alevi kinnitatud ehitusplaani kohaselt. § 13. Tänava või platsini ulatuvad hooned ja piirded ei tohi ehitusjoonest ette astuda. § 14. Kinnisehituse viisi juures ehitatagu hooned tulemüüriga naabri piirile. Lahtisehituse viisi juures on lubatud hooned ehitada kuni 4,30 m kaugusele naabri piirist, piiri äärde võib ehitada hooneid tulemüüriga. § 15. Tallide, looma- ja sealautade, pesuköökide ja igasugu kõrvalhoonete ehitamine tänava või avaliku platsi joonele on keelatud. 115

§ 16. Sõnniku ja raiskvee augud peavad olema ehitatud vähemalt 1,5 m naabri piirist ja 7 m kaevudest ja vastama § 33 nõuetele. III Määrused ehituste püstitamise kohta § 17. Eluhoonete alusmüüride põhi peab olema vähemalt 0,15 m maapinna külmetuse pinnast sügavam. § 18. Keldrikordade laed peavad ehitatud olema tulekindlast materjalist. § 19. Kõnniteedesse keldri sissekäikusid, treppisid ja luukisid ehitada on keelatud. § 20. Tulekindlast materjalist ehitatud hoonetel peavad kõik laed asuma tulekindlatel seintel. § 21. Ehitatavate eluruumide kõrgus põrandalt kuni laeni peab olema vähemalt 2,40 m. § 22. Aknad kuni 2,15 m kõrguseni ei tohi tänava poole avatavad olla. § 23. Tulemüüri paksus peab olema vähemalt 0,25 m. Tulemüürid peavad ulatuma üle ligioleva katuse pinna vähemalt 0,45 m ja mitte üle 0,75 m. Kui katus on kaetud mittesüttiva materjaliga, siis võib tulemüür ulatuda tihedalt vastu mittesüttivat katuse katet. § 24. Puust eluhoonetes peab puust trepid nii asetama, et iga teise korra korteril on kasutada vaba juurdepääs kahele eraldi väljapääsuga trepile. Väljapääsu treppe ei tohi asetada kõrvuti. § 25. Kahe elukorraga puust elumajades on lubatud kahe puust trepi asemele ehitada üks kivitrepp, mis ümbritsetud tulekindlast materjalist ehitatud seinte ja lagedega ja niiviisi asetatud, et igast teise korra korterist on otsekohene väljapääs trepi podestidele. Igale trepipodestile võib suubuda kõige rohkem nelja korteri või äriruumi ust § 26. Eluruumidesse viivate sunduslikkude trepiastmete kõrgus ei tohi üle 18 sm tõusta ja laius alla 25 sm minna. Trepid peavad olema varustatud käsipuudega. Trepikoja laius peab olema vähemalt 2,15 m. § 27. Sahvrite, käsikambrite ja klosettide ehitamine sisemiste puust treppide alla, mis üksikud ühe ja sama korteri osad ühendavad, on lubatud, kui nende ruumide seinad ja lagi on seestpoolt krohvitud või vooderdatud tulekindla materjaliga. Ülaltähendatud ruumide ehitamine treppide alla, mis viivad üksikutesse elukorteritesse, on lubatud, kui nende ruumide seinad ja lagi on tulekindlast materjalist. § 28. Eraldi seisvad korstnad peavad asetatud olema püstloodis ja tugema alusmüürile. Kaks või enam iseseisvat korstnat, kui nad ühe ja sama kallakuse all on, mis mitte 60° väiksem ei või olla, võib katusealuses ruumis ühendada üheks korstnaks niiviisi, et nad üksteisele toetuvad. Kivi või muust tulekindlast materjalist ehitatud seintes võivad suitsukanalid tõusta kuni 60° kallakusega. Veetavate lõõride ehitamine on pööningule keelatud, veetavad lõõrid eluruumides olgu kahekordsest plekist, isoleeriva vahetäitega. Korstna pinnad hoone sees kuni katuseni peavad olema krohvitud. Korstnad peavad varustatud olema keldris, või selle puudumisel hoone alumisel korral, puhastuse jaoks kättesaadavalt asetatud ja tihedalt sulutavate ustega. § 29. Pööningul peavad eraldi seisvad korstnad või müürides olevad suitsulõõrid, kui nende välisseinte paksus on pool telliskivi, hoone puuosadest olema vähemalt 0,13 m kaugel või isoleeritud sarnaselt, et suitsulõõridest puuosade süttimine võimatu on. 116

§ 30. Korstnad peavad olema puust lagedest, seintest ja põrandatest ning muudest hoone puust osadest 0,13 m paksuse tulekindlast materjalist kaitsevahega eraldatud. § 31. On keelatud ahjusid ja koldeid asetada puust seintele lähemale kui 13 sm. Ahju pealispinna ja krohvitud puust lae vahe peab olema vähemalt 0,30 m, ja 0,45 m, kui lagi on krohvimata. Ahjude ja kollete suude ette, kus põrand ei ole ehitatud süttimata materjalist, tuleb asetada 0,45 m laiuselt metall-lehed, mis kütte suust vähemalt 0,30 m kummalegi poole ulatuvad. § 32. Õhuklosetid elumajades peavad asuma välisseina ääres ja valgustatud aknaga. Veeklosette võib asetada ka mitte välisseina äärde, kui neis on ventilatsiooni sisseseade. Klosetiruum peab olema vähemalt 0,75×1,20 m ja kõrgus vähemalt 2 m. § 33. Mustuseaugu seinad ja põhi peavad olema betoonist või kivist, laotud tsemendisegu peal. Põhi ja seinad tuleb seestpoolt mitte vähem kui 0,15 m paksuselt tambitud saviga katta. Mustuseauk tuleb õhukindla kaanega katta ja ühendada korstnalõõriga. Mustuseaugud tuleb ehitada lahus maja alusmüüridest ja seintest. Solgiveekaevud, virtsa- ja sõnnikuaugud peavad olema kindla põhja ja seintega, et raisk- ja virtsaveed maasse ei imbuks. § 34. Koht, kus uusi ehitusi püstitatakse või vanu ümber ehitatakse, peab olema kuni tööde täieliku lõpetamiseni tänava poolt küljest ümbritsetud tiheda, vähemalt 1,80 m kõrge puust planguga. Plangud võivad politsei loal niivõrt tänavale ulatuda, kui nad tänava vaba läbisõitu ei takista. § 35. Käesoleva määruse vastu eksijad võetakse vastutusele R. n. s. § 29 põhjal. § 36. See ehitusmäärus astub jõusse kaks nädalat pärast tema avaldamist Riigi Teatajas. Alevivanem (allkiri) Sekretär Paju

MUUD MÄÄRUSED

JÕGEVA ALEVI TURUKORD (1920) Jõgeva alevi turukord RT 1920, 161/162. Alevivolikogu poolt vastu võetud 17. augustil 1920 a. ja Tartu maakonnavalitsuse poolt kinnitatud 8. septembril 1920 a. § 1. Jõgeva alevisse toodavate toiduainete, põllusaaduste, heinte, puude jne. müügikohaks on turuplats. Nende ainete müük ja ostmine on uulitsatel ja alevisse viivatel teedel keelatud, arvates alevi piiridest kolme versta kaugusel. 117

§ 2. Turupäevad on igal teisipäeval ja reedel, väljaarvatud nende päevade peale langevad pühad. § 3. Kauplemise aeg turupäevadel algab kell 6 homm. ja kestab kuni kella 1-ni p. l. Jällemüüjatel ja ülesostjatel on turuletoodava kauba ostmine enne kella 12 päeval keelatud. Märkus. Ülesostjateks loetakse kõik isikud peale kohalikkude tarvitajate. Kohalikkudest tarvitajatest tuleb ülesostjateks lugeda neid isikuid, kellest tähele on pandud, et nad turult aineid hangeldamise otstarbel üles ostavad. § 4. Kõik toiduained, mis turule müügiks tuuakse, peavad täiesti puhtad, mitte järeltehtud ega võltsitud olema, ja sellekohastele üldistele määrustele vastama. § 5. Isikud, kes külgehakkavates haigustes, ei või turul müüjateks olla. § 6. Keelatud on turule prahti ja jätiseid maha jätta. Keelatud on ka turuplatsil loomi karjatada. § 7. Keelatud on turuletoodavate loomade ja lindudega piinaval viisil ümberkäimine. § 8. Ühelgi ostjal ei ole õigust teise kauplemist segada, teist koha pealt ära ajada, ehk mõnel muul viisil takistada, kui kauplejad viie minuti jooksul oma kaubaga ei ole leppinud, on igal kolmandal luba ligi kaubelda. § 9. Mõõdu ja kaalu järele müüdavate saaduste müüjad peavad õige ja tembeldatud kaalude ja pommidega oma kaupa müüma, margapuude ja vedrukaalude tarvitamine on keelatud. § 10. Alalistele kauplejatele turu peal antakse alevivalitsuse poolt kindlaksmääratud taksi eest ühe aasta peale kauplemise plats välja. Iga platsi rentija on kohustatud peale kauplemise lõpetamise oma kaupluse lauad ära viima ja platsi ära koristama. § 11. Selle määruse täitmise järele valvab turuülevaataja ja üleüldise korra järele valvavad ametvõimud. § 12. Käesolev määrus hakkab maksma selle avaldamise päevast "Riigi Teatajas". Tartu maakonnavalitsuse abiesimees H. Priimägi. Asjaajaja B. Mühlberg

Sunduslik määrus kuulutuste ja reklaamide väljapaneku ja korra kohta Jõgeva alevis Jõgeva alevivolikogu poolt 27. juunil 1922 a. vastuvõetud

SUNDUSLIK MÄÄRUS KUULUTUSTE JA REKLAAMIDE VÄLJAPANEKU JA KORRA KOHTA JÕGEVA ALEVIS RT 1923, 35. § 1. Igasuguseid teatrite, seltside, äriliste ettevõtete jne. kuulutusi ja teadaandeid võib Jõgeva alevi piirkonnas välja panna ehk üles kleepida ainult alevivalitsuse poolt selleks määratud kohtadel. § 2. Kuulutustest ja reklaamidest peab üks eksemplaar enne ülespanemist alevivalitsusse toodama tembeldamiseks, mille juures nende eest ka volikogu poolt määratud maks ette tuleb ära tasuda. 118

Märkus. Riigi ja omavalitsuse ametlikud teadaanded ja kuulutused on alevimaksust vabad. § 3. Selle sundusliku määruse vastu eksijad võetakse vastutusele Rhk. tr.-seaduse § 29 põhjal. § 4. See sunduslik määrus astub jõusse peale tema avaldamist "Riigi Teatajas". Alevivanem A. Jõgar Sekretäär O. Paju

Sundmäärus autode, mootor- ja jalgrataste pidamise ja nendega sõitmise kohta Jõgeva alevis Jõgeva alevivolikogu poolt 13. veebruaril 1924 a. vastu võetud

SUNDMÄÄRUS AUTODE, MOOTOR- JA JALGRATASTE PIDAMISE JA NENDEGA SÕITMISE KOHTA JÕGEVA ALEVIS RT 1924, 107. [Antud 15. juuli 1917 a. ajutise aleviseaduse põhjal (Vene valitsuse korralduste ja seaduste kogu leht 9. augustist 1917 a. nr. 187 § 1082)]. § 1. Kõik Jõgeva alevis elutsevad autode mootor- ja jalgrataste pidajad, kellel eelnimetatud sõiduriistade alaline asupaik Jõgeva alevis, on kohustatud neid iga aasta 1. maiks alevivalitsuses registreerima. Märkus. Peale ülevaltähendatud tähtaja on nimetatud sõiduriistade omanikud kohustatud neid peale omandamist registreerima 7 päeva jooksul. § 2. Registrerimise korral on sõiduriista omanik kohustatud maksma sõiduriistamaksu, mis volikogu poolt kindlaks määratud. § 3. Registreerimise juures antakse autode, mootor- ja jalgrataste pidajatele sellekohane tunnistus sõiduriista registreerimise ja maksumaksmise üle, mida sõitudel alati kaasas peab kandma. § 4. Sõidukiirus ei tohi olla alevi piirkonnas üle 10 kilomeetri tunnis. § 5. Alevi piirkonnas on autosõit ilma sumbutajata keelatud. § 6. Nende määruste rikkujad võetakse vastutusele R. n. s. § 29 põhjal. § 7. Käesolev määrus hakkab maksma peale väljakuulutamist "Riigi Teatajas". Alevivanem Laur Sekretär O. Paju

SUNDMÄÄRUS KORSTNATE PÜHKIMISE KOHTA JÕGEVA ALEVIS Jõgeva alevivolikogu poolt 26. märtsil 1926 a. vastu võetud Sundmäärus korstnate pühkimise kohta Jõgeva alevis 119

RT 1926, 54. Välja antud aleviseaduse § 62 p. b põhjal. Kinnitatud Tartu maakonnavalitsuse otsusega 22. aprillist 1926 a. § 1. Tuleõnnetuste ärahoidmiseks on korstnate, lõõride ja truupide puhastus, järelevaatus ja tahmapõletamine Jõgeva alevi piirides sunduslik ja lubatud ainult korstnapühkijate kaudu, kellele selle ameti pidamiseks alevivalitsuselt sellekohane luba on antud. Märkus. Korstnate pühkimine tahmapõletamisega lubatakse igal üksikul juhtumisel kohaliku politsei ja Jõgeva vabatahtliku tuletõrje seltsi juhatuse teadmisel. § 2. Korstnapühkijad, kes korstnate pühkimise majades oma peale võtnud, on kohustatud: 1) Kõiki tarvituselolevaid korstnaid aasta jooksul 8 korda ning ahju- ja pliidilõõrisid vähemalt 3 korda puhastama. Märkus 1. Korstnad tulevad puhastada veebruari-, märtsi-, aprilli-, juuni-, juuli-, septembri-, oktoobri- ja detsembrikuus, ahju- ja pliidilõõrid: veebruari-, juuni- ja oktoobrikuus. Märkus 2. Ülemaltähendatud määrus ei käi vabrikute ja tehaste korstnate kohta. § 3. Ahjude- ja pliidilõõride puhastamise korral on korstnapühkija kohustatud allapühitud nõge korstnajalast ning ahju- ja pliidilõõridest välja võtma. § 4. Majaomanikud või nende asemikud on kohustatud §§ 2 ja 3 ette nähtud tähtaegadel korstnate ja lõõride puhastamist toimetada laskma ja selle järele valvama, et korstnapühkijad oma peale võetud kohustusi täpselt täidaksid, kusjuures igal majaomanikul või selle asemikul peab olema alevivalitsuse templiga raamat, kuhu korstnapühkija igakord toimepandud pühkimise kirjutab. See raamat tuleb sellekohasel nõudmisel alevivalitsusele kontroleerimiseks ette näidata. § 5. Majaomanikud või nende asemikud on kohustatud korstnapühkimisse puutuvaid asju, nagu redelid ja katuseluugid, korras hoidma, samuti peab tarvisminev savi majaomaniku poolt valmis olema. Muud pühkimisriistad peab korstnapühkija oma kulul muretsema. § 6. Korstnate, ahjude ja lõõride juures pühkimisel leitud vigastustest, millest tuleõnnetus võib tekkida, on korstnapühkijad viibimata kohustatud teatama majaomanikule või tema asemikule ja ka alevivalitsusele, kusjuures need vigastused tulevad majaomaniku poolt viibimata ära parandada. § 7. Keelatud on tuleasemete ja korstnate lähedusse asetada igasuguseid põlevaid ja kergesti tuld võtvaid aineid, nende leidmise korral on korstnapühkija kohustatud sellest viibimata teatama majaomanikule ja alevivalitsusele. § 8. Korstnapühkijad saavad korstnate ja lõõride puhastuse eest tasu majaomanikkudelt alevivolikogu poolt kindlaks määratud taksi järele, kusjuures majaomanikud iga puhastamise korra järele tasu peavad välja maksma, kui selles asjas majaomaniku ja korstnapühkija vahel eri kokkulepet ei ole tehtud. § 9. Selle määruse täitmise järele valvab alevivalitsus, politsei ja Jõgeva vabatahtliku tuletõrje seltsi juhatus, kelle liikmetel õigus on igal ajal kontroleerimist koha peal toime panna. § 10. Selle sundmääruse rikkujad võetakse vastutusele R. n. s. § 29 põhjal, välja arvatud raskemad eksimised, mille kohta maksvates seadustes suuremad karistused ette nähtud. § 11. See sundmäärus astub jõusse tema avaldamisega "Riigi Teatajas". 120

Alevivanem J. Luha. Sekretär O. Paju.

JÕGEVA ALEVI ELEKTRIVOOLU ANDMISE TINGIMUSED Jõgeva alevivolikogult 30. septembril 1932 vastu võetud Jõgeva alevi elektrivoolu andmise tingimused RT 1933, 3, 28. I Sisseseade ehitamise õigus § 1. Jõgeva alevi elektrijaama voolutarvituspiirkonnas võivad elektrisisseseadete ehitamise, laiendamise ja remonteerimise alal tegutseda voolutarvitaja hoones ja krundil ainult need isikud ja ettevõtted, kellele on välja antud alevivalitsuse poolt selleks kirjalik luba. Loasaamiseks tuleb pöörata alevivalitsuse poole vastava sooviavaldusega, ära näidates, et sooviavaldajal on elektrisisseseadete tööde tegemiseks ja juhtimiseks teoreetilised kui ka praktilised kogemused. § 2. Elektrisisseseadete ehitamisel tuleb sisseseadete tööde tegijal käsitada elektri tugevvoolu seadete ehitus-eeskirju, mis avaldatud RT 12, 13 ja 14 – 1923 ja § 1 nimetatud loa juurde antavaid kirjalikke juhtnööre. Märkus. Majaühendusi, voolumõõtjate ülesseadmisi kui ka plommide lahtivõtmist võib teha ainult alevi elektrijaama ametnik. II Elektrisisseseadete ehitamise kord § 3. Enne sisseseade tööde alustamist peab voolutarvitaja esitama alevivalitsusele kirjaliku palve loa saamiseks. Peale sellekohase loa ja juhtnööride saamist võib sisseseadmisele asuda. Elektrijaama ametnik määrab kindlaks majaomanikuga kokku leppides majaühenduse ja voolumõõtja asukohad. § 4. Peale sisseseade tööde lõpetamist vaatab sisseseade tööd alevi elektrijaama ametnik üle ja kui sisseseade on käesolevate tingimuste ja alevivalitsuse poolt antud täiendavate juhtnööride kohaselt ehitatud, seab elektrijaama ametnik voolumõõtjad ja majaühenduse ülesse ja ühendab sisseseade elektrijaama vooluvõrguga. Vastasel korral keeldub elektrijaam voolumõõtjate ning majaühenduse ülesseadmisest ja sisseseadet elektrijaama vooluvõrguga ühendamast, kuni sisseseade vastab täielikult nõuetele. Iga järgmise sisseseade vastuvõtmise juures võetakse elektrijaama ametniku aeg arvesse ja tasutakse sisseseadja poolt alevivalitsusele tasu normide järgi, mis määrab alevivolikogu. III Majaühendused ja elektrimõõtjad § 5. Tänava magistraalliinide ja maja ühendusliinide ehitamiseks, maja ühenduste ja voolumõõtjate ülespanemiseks, nende proovimiseks, plommimiseks, plommide lahtivõtmiseks j.n.e. on ainuõigus alevi elektrijaamal. § 6. Mõõtjaid võib üles panna ainult sarnastesse ruumidesse, kuhu on võimalik hõlpsasti juurde pääseda, ning kus ei ole karta kahjulikke mõjuavaldusi mõõtja mehhanismi ja käigu peale. Et võimalikke põrutusi ära hoida, tulevad mõõtjad kinnitada kindlate seinte külge, et nad oleksid kaitstud mehaniliste vigastuste eest.

121

§ 7. Mõõtja alus peab olema tulekindlast materjalist. Kõik mõõtja sisseminevad ja sealt väljatulevad juhed peavad olema kaetud kaitsekestaga. Elektrimõõtjate kaitsete avamine on keelatud. Üksikutel juhtudel, kus see hädatarvilik, on kaitsjate avamine lubatud, kuid sellest tuleb 24 tunni jooksul elektrijaama teatada. § 8. Mõõtjaid võib üles panna ainult peale kontrollimist, kas alevi elektrijaamas või riiklikus katsekojas. § 9. Elektrijaama juhatajal ja ametnikkudel on kahtluse tekkimise korral igal ajal õigus tarvitaja voolumõõtjat maha võtta ja elektrijaama proovimisele saata. § 10. Kui voolumõõtja proovimine avalikuks toob meelega või hooletuse tagajärjel sündinud vigastused, siis elektri voolumõõtja proovimise kulud kannab tarvitaja ja voolu suuruse määrab kindlaks elektrijaam tehniliste arvestuste põhjal. § 11. Kui voolumõõtja vale andmeid näitab või seisma jääb, ja kui proovimisel vigastused tarvitaja süüks ei lange, siis määratakse selle aja eest, mil andmed puuduvad, tarvitatud voolu hulk kindlaks elektrijaama poolt – tehniliste arvestuste põhjal. § 12. Voolumõõtjaid võib alevivalitsuselt üürile saada. Üüri võetakse alevivolikogu poolt kinnitatud takside ja tingimuste järgi. § 13. Toob üürile antud voolumõõtja proovimine avalikuks meelega või hooletuse läbi sündinud vigastuse, siis sünnib mõõtja parandus tarvitaja kulul. Niisama vastutab tarvitaja üürile antud mõõtja eest, kui viimane varguse tõttu või muul teel kaduma läheb. § 14. Elektrijaama ametnikkudel on õigus igal ajal voolutarvitaja ruumides voolumõõtjat ja lampide valgustust kontrollida. § 15. Voolumõõtjate vigastuste ärahoidmiseks peavad sisemise võrgu kaitsekorgid õiged olema. Iga leitud järeletehtud kaitsekorgi eest vastutab tarvitaja tekkinud kahjude eest. IV Voolu andmise tingimused § 16. Elektrivoolu antakse alevi elektrijaamast: 1) voolumõõtjate kaudu, 2) üksikute lampide järgi. § 17. Maja ühendusliinide materjali ja ehitusekulud kannab tarvitaja, kuna edaspidi see liin korras hoitakse alevivalitsuse kulul. Märkus. Kui on mõjuvaid põhjusi, võib alevivalitsuse otsuse põhjal erandeid teha. § 18. Tarvitaja kulul ühendatud majaühendusliinid langevad peale nende ülesseadmist alevivalitsuse omanduseks. § 19. Kui maja ümber- või juurdeehituse tõttu tuleb teha majaühenduse juures lisatöid, siis kannab kõik kulud tarvitaja. Niisama kannab tarvtaja kõik kulud kui majaühenduse juures tema enese nõudel tehakse ümberehitusi. § 20. Majaühendus elektrivõrguga tehakse elektrijaama ametnikkude poolt alevivalitsuse kulul. § 21. Kui üürnik soovib majaühendust vooluga, siis tuleb temal muretseda majaomaniku nõusolek. § 22. Voolu võib alevivalitsus anda ka teistel tingimustel, kuid seda ainult eralepingute põhjal.

122

§ 23. Elektrivoolu ühendused, mis kannavad ajutist iseloomu, tehakse alevivalitsuse loal täielikult tarvitaja kulul. Samuti kannab tarvitaja ajutise voolu ühenduste kõrvaldamise kulud, kui see eralepingus ei ole teisiti ette nähtud. V Elektrivoolu maksu ja mõõtjate üüri arvete tasumine § 24. Maksu elektrivoolu tasumise eest võetakse alevivolikogu poolt vastu võetud takside järgi. § 25. Tarvitatud elektrivoolu hulk määratakse kindlaks voolumõõtja abil ja lambitarvitajal lampide suuruse järgi. § 26. Tarvitatud elektrivoolu lugemist mõõtjatelt ja lampidelt toimetavad iga kuu üks kord alevivalitsuse ametnikud. Voolumõõtja näitamine kantakse voolumõõtja juures alalhoitavasse raamatusse ning tarvitajal on õigus raamatusse kantud andmeid voolumõõtja näitamisega ja temale esitatud maksuarvega võrrelda. § 27. Kui tuleb ilmsiks, et lambitarvitaja kasutab suuremat lampi, kui alevivalitsusele üles antud, määratakse tarvitatud voolu hulk kindlaks, kusjuures arvesse võetakse aeg viimasest kontrollimisest kuni suurema lambi tarvitamise ilmsiks tulekuni. Peale selle jääb alevivalitsusel õigus oma äranägemise järgi tarvitajat voolumõõtja sissepanemisele sundida või vooluandmist jäädavalt katkestada. § 28. Iga leitud tühi lambi koht, kui seda ka ei tarvitata, mis aga alevivalitsusele kinniplommimiseks üles ei ole antud, loetakse maksu alla, aluseks võetakse kõige suuremat lampi tarvitaja sisseseades. § 29. Voolumaks tuleb tasuda alevikassasse 14 tööpäeva jooksul peale kontrollimist, vastasel korral võetakse sunduslik võlgade sissenõudmine ette. § 30. Voolumõõtjate üür, kui nad on alevivalitsuse omandus, võetakse alevivolikogu poolt vastu võetud maksumäärade järgi. § 31. Voolumõõtja proovimise kulud kannab tarvitaja: a) kui mõõtja on tarvitaja omandus, b) kui proovimine tarvitaja nõudel ette võetud ning proovimisel mõõtja leiti olevat korras, d) kui proovimisel ilmsiks tulnud, et mõõtja on vigastatud tarvitaja poolt kas meelega või hooletuse tõttu. § 32. Kaebusi voolumõõtja näitamise valesti registreerimise kohta võetakse vastu ainult 7 päeva jooksul registreerimise päevast arvates. § 33. Maksude korraliku tasumise kindlustamiseks võib alevivalitsus tarvitajalt tagatist sisse nõuda. Tagatst võetakse sularahas ja selle pealt tarvitajale protsenti ei maksta. Tagatise ülemmäär võrdub kõige suurema kuu kahekordsele tarvitusele. VI Voolukatkestamine § 34. Voolutarvitaja lahkumise puhul oma senisest korterist või voolu tarvitamisest äraütlemise korral, on ta kohustatud sellest alevivalitsusele 7 päeva ette kirjalikult teatama, mille põhjal sisseseade vooluvõrgust eraldatakse ning lõpuks arve esitatakse, vastasel korral vastutab ta kõigi kahjude eest, mis selle tõttu tekivad. § 35. Vooluandmise katkestamiseks on alevivalitsusel õigus, kui tarvitaja: 123

a) oma maksukohustusi § 29 ette nähtud ajaks alevikassasse maksnud ei ole, b) omavoliliselt muudatusi elektriseadesse teeb, d) elektrijaama ametnikkudele seade ja mõõtjate kontrollimise tööd raskendab või ruumidesse sisse ei lase, kus elektrisisseseaded, e) kui vooluvargus avalikuks tuleb, f) kui elektriseade seisukord hädaohtlik või tuldkardetav on, g) juhuslikkude rikete tõttu jaamas või vooluvõrgus. VII Kuritarvitused ja omavoli § 36. Vooluvarguste avalikukstulekul antakse asjale seaduslik käik. Varguse teel tarvitatud voolu hulk määratakse kindlaks elektrijaama ametnikkude poolt tehniliste arvestuste põhjal. Vooluvarguseks loetakse: a) kui vooluvõrgust salaja ilma mõõtjata või elektrijaamale teadmata voolu võetakse, b) kui valgustuslambid kuritahtlikult tehniliseks otstarbeks määratud mõõtjatega ühendatakse, e) kui lampide tarvituse juures suuremaid lampe tarvitatakse, kui üles on antud, f) omavolilise ametlikkude plommide lahtivõtmine. § 37. Kuritarvituse ilmsikstulekul on alevivalitsusel õigus vooluandmist kas ajutiselt või jäädavalt lõpetada. VIII Kohtulik vahekord § 38. Kõik käesolevate tingimuste alusel tekkivad tsiviilnõudmised alluvad sellele kohtunikule või kohtuasutusele, kelle raioonis asub Jõgeva alevi elektrijaam. Alevivanem A. Meos Alevisekretär O. Paju

SUNDMÄÄRUS KAUPLEMISE AJA KOHTA JÕGEVA ALEVIS (1932) Jõgeva alevivolikogult 30. septembril 1932 vastu võetud Sundmäärus kauplemise aja kohta Jõgeva alevis RT 1932, 95, 750. Antud Aleviseaduse § 62 põhjal. § 1. Äripäevadel on kauplemine lubatud: a) võõraste-, tee-, kohvi- ja söögimajades ning seltside alkoholita einelaudades, kus sööke ja jooke müüakse kohaltarvitamiseks, kui ka karastavate jookide kioskites – kella 8 kuni kella 23; 124

b) kondiitri- ja pagariärides, lihakauplustes ja karnides, piimasaaduste kauplustes ning teistes ärides ja kauplustes, kus müüakse toiduaineid väljaviimiseks – kella 8 kuni 20; d) muudes kauplustes, ladudes, ärides ja ärikontorites – aprilli-, mai-, juuni-, juuli- ja augustikuul kella 8 kuni 17 ja teistel kuudel kella 9 kuni 18. Märkus. Seltside einelauad võivad pidude ajal kaubelda kella 12 päeval kuni kella 3 öösel. § 2. Nädalapühadel ja pühadel, mille kohta ei ole tehtud erandeid (§ 3), on kauplemine lubatud: a) võõraste-, tee-, kohvi- ja söögimajades ning seltside alkoholita einelaudades, kus sööke ja jooke müüakse kohaltarvitamiseks, kui ka karastavate jookide kioskites – kella 8 kuni kella 23; b) kondiitri- ja pagariärides, lihakauplustes ja karnides, piimasaaduste kauplustes ning teistes ärides ja kauplustes, kus müüakse toiduaineid väljaviimiseks – kella 9 kuni 14. § 3. Igasugune kauplemis- ja äritgevus on keelatud: uuelaastal, kolmekuningapäeval, iseseisvusepäeval, palvepäeval, suurel reedel, kevadepühade esimesel ja teisel päeval, esimesel mail, ristipäeval (taevaminemisepühal), suvistepühade esimesel ja teisel päeval, jaanipäeval ja jõulupühade esimesel ja teisel päeval. § 4. Kauplustes ja asutustes, kus kasutatakse palgatud tööjõudu, on kohustatud täitma Töökaitse seaduses ette nähtud nõudeid tööaja pikkuse ja puhkepäevade kohta. § 5. Käesolev sundmäärus ei ole maksev apteekide ja alkoholiste jookidega kauplevate asutuste kohta. § 6. Selle sundmääruse vastu eksijad võetakse vastutusele RNS § 29 põhjal. § 7. Käesolev sundmäärus peab olema igas kaupluses nähtavale kohale välja pandud. § 8. Käesolev sundmäärus hakkab maksma viieteistkümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Alevivanem A. Meos Alevisekretär O. Paju

ALEVIVOLIKOGU OTSUSED

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGU OTSUSED 14. MAIST 1919 1. Jõgeva alevi ajutise valitsuse valimiste üle teatada Tartu Maakonna valitsusele. Otsustati protokolli ärakiri alevivalitsuse ja volikogu likmete valimise üle Tartu Maakonna valitsusele teadmiseks saata. 2) Alevi puhtuse ja tervishoiu kommisiooni valimine: Tervishoiu ja puhtuse järel valvuse kommisiooni valiti volikogu liikmed Dr. H. Dreybladt, E. Mägi ja K. Rabison, kes tarvilised [sõna puudub, korraldused?] selles asjas teevad. 125

3) Otsustati Tallinna Sise Ministeeriumi alevi lahutuse asjus kolm liiget saata nimelt, hr. Meos, Sikk ja Vindi, kes mitte hiljem kui 18 mail s. a. selleks välja peavad sõitma. 4. Herra Ernst Seebergile kui alevi valitsuse kassapidajale tehti kohuseks endise Alevi Korralduse Seltsi poolt kokku võetud raha mis praegu pr. Klaussoni käes on üle võtta milleks hra Seebergile raha vastu võtmiseks volitus välja anda. ERA f. 2974, n. 1, s. 6, l. II.

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGU OTSUSED 24. MAIST 1919 Koosolekule olid ilmunud (peale hra Meose) kõik volikogu liikmed. Koosolekut juhatab Alevi vanem hra V. Sikk, kes koosolekule seletust andis Tallinnas, Siseministeriumis käigust ja säält saadud teadete üle Jõgeva alevi vallast lahutamise kohta. Et alevi lahutuse asjus seisakut ei tuleks ja asjale kiiremat käiku anda otsustati neid liikmeid, kes Tallinnas Siseministeeriumis käisid, Tartu Maakonna Valitsuse ja nimelt hra V. Sikk ja A. Vindi, kes Maakonna Valitsusele ette panevad praaegust alevi valitsuse seisukorda ja paluvad praegust ajutist alevi valitsust registreerida ja ametisse kinnitada, kuni Asutav Kogu selles asjas lõpuliku otsuse teeb. Alevi kodanikude kui ka alevivolikogu liikmete kokku (kutsumist) käsutamine saab alevi kümnikude pääle pandud I jaoskonnas Aug. Leivategija, II jaoskonnas August Tõug ja III jaoskonnas Tõnis Tepp. Et Jõgeva alevi valitsusel tarvilik stempel puudub otsustati luba paluda templi saamiseks Maakonna valitsuselt. Ette alevisse, kus käsuandmiste tarvis kümnik puudub, saab Eduard Kurs nimetatud 20 maist kuni 1se juulini s. a. Eesalevit tuleb IVks jaoskonnaks lugeda. Tervishoidliselt seisukohalt vaadates tehti otsuseks alevi turu platsi iga nädalas laupäeval üle pühkida ja puhas hoida. ERA f. 2974, n. 1, s. 6, l. IIp.

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGU OTSUSED 4. JUUNIST 1919 I Et kirjatoimetaja Jakob Holdt ametist tagasi astus aja puuduse pärast, siis arvas volikogu kutsuda ajutiselt alevi vanem Miilitsionääri Thalbergi, kes esialgu kirjatoimetaja kohuseid täidaks. Esimees Sikk sai Tartu Maakonna Miilitsa Ülemalt ka kirja 3 Juunist s. a. № 3938, kus öeldud, et tema poolt selleks takistusi ei ole. Thalberg võtis kohustused oma pääle. II. Otsustati: Alevi Ülemäe majad tulevad ära nummerdada ja majaomanikudelt allkirjad võtta, et nad valmis on alevi külge heitma, nagu nad enne olid juba otsustanud. Ühtlasi ka lapsed kuni 10 aasta vanaduseni üles kirjutada. III. 126

Et turuplats puhtusehoidmise mõttel kõigevähemalt ükskord nädalas puhastatud peab saama siis Otsustati: Georg Karin palgata turuplatsi korrashoidmise jaoks, kus juures turu plats igas laupäeval üle pühitud peab saama, niisamuti peab Karin ka turuplatsi välja-käigu koha korras hoidma igal ajal, mille eest ta kaheksa marka nädala eest palka saab. Karin on sellega rahul ja alustab ametit pääle 7 Juunil 1919. IV. Et iga tühja asja pärast nõukogul ei pruugiks kokku tulla, siis volitas nõukogu, et Esimees ja kirjatoimetaja üheskoos mõned vähema tähtsusega asjad ära võivad ja peavad toimetama, mille üle aga tagantjärele nõukogule teatada tuleb. Peale selle peab ka juures olema ja nõuus olema üks nõukogu liige, ükskõik kes juhtub. ERA f. 2974, n. 1, s. 6, l. IV.

JÕGEVA ALEVIVOLIKOGU OTSUSED 15. JUUNIST 1919 1., Otsustati: Et koosolekul 13 juunil s. a. endise Komandaturi uulits Kivi uulitsaks sai ümbernimetatud, mitmelt poolt aga hääli kuuldavale, et Kivi uulits ikka kohane ei ole meie kõige kitsamale uulitsale, siis sai nõukogu poolt nimetatud uulits nimetatud “Suur uulits”. 2., Uulitsa nimelaudade tegemine sai ära antud, tuleb teha 17 lauda, tiisler August Toug'ile, 10 marka 17 laua ees, millega Toug rahul on. Ka 20 numbri lauda võtab herra Toug oma teha. ERA f. 2974, n. 1, s. 6, l. IV.

OMAVALITSUSE ETTEVÕTTED

JÕGEVA MURETSEB VIINAKASTE. Viimasel Jõgeva alevivolikogu koosolekul tõsteti üles küsimus, et viinakaupluse jaoks oleks tarvis muretseda 60 viinakasti. Senini on alevivalitsus kasutanud riigi viinalao kaste, kuid sel korral, kui alevivalitsus teostab ise viinamüüki oma kastidega, makstakse viinamüügi komisjoni tasu 0,5 senti liitri pealt rohkem. Volikogu tegi alevivalitsusele ülesandeks 60 kasti muretsemisele asuda ja määras selleks otstarbeks 180 krooni. Tartumaa Teataja, 14. detsember 1933, nr. 32, lk. 4.

127

ELEKTRITAKSID JÕGEVA ALEVIS. Jõgeva alevis on palju voolutarvitajaid, kes elektrit kasutavad ilma voolumõõtjata. Viimasel alevivolikogu koosolekul määrati kindlaks nendele voolutarvitamise taksid, nimelt talvekuudel 5 – 7 snt. ja suvekuudel 2 – 4 snt. iga kv.-tunni pealt. Kes ülesantud määrast suuremaid lampe kasutab, maksab trahvikorras eeltähendatud taksi järele kahekordselt. Ühtlasi võetakse sarnastelt voolutarvitajatelt elektri kasutamise tagatisraha, mille suuruse määrab kindlaks alevivalitsus. Uued valgustusevoole taksid hakkavad maksma 1. veebr. Postimees, 29. jaanuar 1932, nr. 24, lk. 5.

JÕGEVA ALEVI ELEKTRIVALGUSTUS on juba pikemat aega täiesti rahuldavas seisukorras, mille tõttu on tõusnud ka voolutarvitajate arv. Elektrijaama uus sissesead on seni töötanud laitmatult. Talvekuudel kasutab alev umbes 160 - 170 kv.tundi päevas, missugune arv aga kevade- ja sügiskuudel tunduvalt kahaneb, näiteks mais ainult 15 kv.-t. päevas. Harilikult töötab jaam 1.aug. kuni 1.maini, kuna suvel vooluandmine täiesti katkestatakse. Uued masinad on senini, s.o. märtsi keskosani kokku andnud ümmarguselt 43.000 kvt.-t., mis on kasutatud ainult valgustuseks, sest elektrit vajavad jõuallikad puuduvad. Praegu on alevil voolutarvitajaid eraabonente 115. Arvestades aga masinate võimetega, on võimalik juurde võtta veel ainult 30 – 40 abonenti. Postimees, 16. märts 1932, nr. 64, lk. 11.

ELEKTRITARVITAMINE ÜLETAB JÕUJAAMA. Mõned aastad tagasi avas Jõgeva alevis elektrijaam oma tegevust 60 abonendiga. Esialul ei suutnud jaam küllalt korralikult nõudmisi täita, mille tõttu hiljem elektrijaama jõudu palju suurendati ja täiendati. Nüüd töötab jaam päris korralikult ja abonentide arv on tõusnud 120-le. Jõumasinaks on elektrijaamas nahvta Deutz-Diesel mootor 50 hobujõuline ja volta dünamo 23 kv., mis maksma läks 12.000 kr., peale selle liin ja hoone. Neil päevil katkestati vooluandmine masinate puhastamise tõttu kuni 15 augustini. Praegu on jõutagavara 1/3 kogu võimest kasutamata. Arvatavasti lähemal ajal lõpetatakse abonentide vastuvõtmine, sest jaama masinate koormatus on täiemääraliseks kujunemas. Postimees, 2. juuli 1932, nr. 152, lk. 5.

JÕGEVA ELEKTRIJAAM TÖÖTAB. Paar päeva tagasi algas Jõgeva elektrijaam voolu andmist täiel määral. Kuna masinad on alles uued, siis ei vajanud nad suvise seisaku ajal erilist remoti, küll aga tuli neid järele vaadata ja puhastada. Kevadest siiani on voolutarvitajate arv jälle suurenenud ja on ettenäha, et elektrivalgustuse soovijaid veelgi juurde tuleb. Arvestades masinate võimsusega on võimalik uusi abonente juurde võtta veel ainult 3040. Postimees, 19. august 1932, nr. 193, lk. 5. 128

JÕGEVAL KALLIS VOOLURAHA Jõgeval kallis vooluraha. Tõsisemat nurinat sünnitab elektrivoolu kallidus. Praegu nõutakse kilovatist 30 senti. Alevi elektriabonentidel on kavatsus lähemal ajal alevivolikogu ees esineda palvega, et volikogu vähendaks vooluhinda 5 sendi võrra. Postimees, 18. november 1933, nr. 271, lk. 6.

JÕGEVA SOOVIB ULILALT ELEKTRIT. See võiks teostuda 1935. aastal. Enna pühi pidasid Jõgeva alevivalitsuse esindajad Tartu elektrijaama juhtivate tegelastega nõu, kas ei oleks Jõgeva alevil võimalik saada Ulila elektrijaamast voolu, milline kavatsus Jõgeva alevivolikogul juba mõne aja eest üles kerkis, kuna alevi enese jaamast saadav vool kalliks läheb. Linna esindajate poolt tähendati, et ainuüksi Jõgeva alevi jaoks erilise vooluliini tõmbamine kauge maa tõttu end ära ei tasu. Kui selle liini ehitamisele asutakse, siis tuleb liin läbi tõmmata ka sarnastest kohtadest, kus leiduks suuremal hulgal voolu tarvitajaid. Linna poolt lubati vastav kava eeloleval suvel koostada, mille juures põhjalikult selgitatakse ka, kuipalju leiduks üldse sellel liinil abonente. Liini ehitamisele võidakse aga asuda alles 1935. aastal, kuna tuleva aasta peale on linna eelarve juba üldjoontes koostatud. Muuhulgas juhiti linna esindajate poolt ka sellele tähelepanu, et linna ääres asuv Raadi vald on suurel määral huvitatud voolu saamisest linnast, mille jaoks ka vastav kava on koostatud. Raadil tahetakse elektrit taludes võrdlemisi rohkel arvul tarvitusele võtta, muuhulgas on Karu talu omanikul kavatsus isegi veskit elektri peale ehitada. Raadilt on voolu võimalik edasi viia Vasulasse, kus asub kodumajanduskool ja sealt Sootaga mõisasse. Sootagalt võiks tulevane tõmmata läbi Voldi aleviku, kus samuti peaks leiduma elektrivoolu tarvitajaid. Tartumaa Teataja, 2. jaanuar 1934, nr. 1, lk. 3.

JÕGEVA PIMEDAS. Suurem rike jaamas. Jõgeva alevi elektrijaamas juhtus neil päevil mootori rike, mispärast katkestati voolu andmine. Selgus, et purunenud on üks mootori silindri osa, mida pole võimalik kohapeal parandada. Uue osa saamiseks on pööratud Tallinna, mispärast mõni päev pimeduses tuleb olla. Postimees, 16. jaanuar 1935, nr. 15, lk. 6.

AKKUDE LAADIMINE JÕGEVAL ODAVAMAKS 129

Akkude laadimine Jõgeval odavamaks. Jõgeva alevivolikogu otsustas alevi elektrijaamas laaditavate akkude laadimishinda senisest tunduvalt alandada. Uus Eesti, 20. detsember 1935, nr. 94, lk. 11.

HÄDAD JÕGEVA ELEKTRIJAAMAGA Hädad Jõgeva elektrijaamaga. Juba üle kuu kannatavad jõgevlased alevi elektrijaama streikimise üle. Vastav osa on ammugi Saksamaalt välja tellitud, kuid teadmata, millal see Eestisse saabub. Postimees, 4. märts 1935, nr. 62, lk. 6.

TARTULE 100.000 KROONI LAENU Otepää ja Jõgeva elektriliinide ehitamiseks Neil päevil otsustati Tartu linnale anda Rahvamajanduse Elustamise Fondist laenu 100.000 kr. elektriliinide ehitamiseks Otepääle ja Jõgevale. Tähendatud küsimus oli päevakorral juba varem. Peeti läbirääkimisi majandusministeeriumiga ja saadi sealt ka lubadus. Hiljuti viibis Tartus laenude büroo juhataja Rein Muremaa, kes pidas siin läbirääkimisi linnavalitsusega. Tulemuseks oli laenu lubamine majandusministeeriumi nõusolekul ja Vabariigi Valitsuse loal. Laen antakse 10 – 15 aastaks, mitte üle 3 protsendiga. Elektriliinide ehitamise küsimus tuleb otsustamisele esmaspäeva [27. juuni 1938] õhtul linnavolikogu koosolekul. Postimees, 25. juuni 1938, nr. 168, lk. 8.

JÕGEVA LIIN ehitatakse Sootaga mõisast kuni Jõgeva linnani ja oleks praeguse Sootaga liini pikenduseks. Liini kogupikkus on projekteeritud 37 km. Ehituskulud koos alajaama seadmega Jõgeval tõusevad 56.000 kroonini. Jõgeva aastane voolutarvitus on arvestatud 50.000 kv. Jõgevale nüüdava elektrivoolu hinnaks on arvestatud 17 s. kv. Jõgeva linnal tuleb anda tasuta krunt ja hooned kõrge- ja madalpingeseadmete paigutamiseks. Ulila elekter Otepääle ja Jõgevale. Postimees, 26. juuni 1938, nr. 169, lk. 5.

ULILA ELEKTRIVOOLULE ÜLEMINEKU TEADAANNE Jõgeva linnavalitsus teatab, et alates 29. oktoobrist s. a. läheb Jõgeva linn üle “Ulila” keerleva voolu tarvitamisele. Raadioaparaatide omanikel tuleb pidada silmas, et tähendatud päevast ei saa enam kasutada raadioaparaate, mis on ehitatud alalisvoolu kohaselt, sest voolu sisselaskmisel muutub aparaat kõlbmatuks. 130

Elektrivõrgu proovimiseks lastakse “Ulila” vool võrku juba 27. kuni 29. oktoobrini päeval, mispärast tuleb hoiduda aparaatide ühendamisest vooluga. Jõgeval, 25. oktoobril 1938. LINNAVALITSUS. ERA, f. 2974, n. 1, s. 288, l. 115.

ULILA ELEKTER JÕUDIS JÕGEVALE. Laupäeva [29. oktoobri 1938] õhtul kell pool 8 lasti Jõgeval Ulila elekter linna valgustusvõrku. Pidulikku sündmust jälgisid kutsutud külalised, eesotsas Majandusministeeriumi ja Rahvusliku jõukomitee esindaja ins. Veeruse, Tartu linnapea kindr. Tõnissoni, Tartumaa 1. jsk. politseikomissari Kolk'i j. t. Suursündmust jälgima oli kogunenud kestvast vihmasajust hoolimata ka umbes 500 jõgevlast. Ulila voolu laskis Tartu linnapea lühikese sõnavõtu järele alajaama transformaatorisse, kust Jõgeva linnavanem J. Võsu selle laskis linna valgustusvõrku. Järgnes tervituskõne ins. Veeruselt. Peale pidulikku talitust siirdusid külalised linnavalitsuse poolt korraldatud koosviibimisele ja jõgevlased kodudesse uut elektrit proovima. Tartumaa Teataja, 2. november 1938, nr. 126, lk. 7.

TERVITUSI JA ÕNNITLUSI VABARIIGI PRESIDENDILE K. PÄTSILE. Vabariigi Presidendile K. Pätsile on tulnud rohkesti telegraafilisi tervitusi. Jõgeva linnavalitsus oma telegrammis ütleb: “Jõgeva linn, üle minnes Ulila voolu tarvitamisele, tervitab Teid, kui suurt Eesti rahva juhti ja maa elektrifitseerimise algatajat.” ... Tartumaa Teataja, 4. november 1938, nr. 127, lk. 5.

KÕRGED KÜLALISED

LÄTI PRESIDENDI VASTUVÕTMINE JÕGEVAL 25. [23.!] veebr. hommikuse erarongi vastu, millega Läti president [Jânis Cakste] oma saatkonnaga Tallinna poole sõitis, kogus Jõgeva jaama kohalik kaitsemaleva ratsa rühm ja kohalik tuletõrjujate selts, et vastavate auavaldustega Läti riigi esitajaid vastu võtta.

131

Kaitsemaleva ja tuletõrje seltsi nimel tervitas külalisi hra Kangro, mille järele orkester marssi mängis ja Läti president vastukõnega esines. Eesti saadik Lätis hra Seljamaa tänas vastuvõtmise eest ja rong liikus muusika saatel Tallinna poole. Läti president külaskäigul Eestis. Postimees, 24. (11.) veebruar 1925, lk. 7.

SOOME PÕLLUTÖÖ JUHID EESTIS. Tutvunemiskäik Lõuna-Eesti taludesse. Soome põllumajandusliste keskkorralduste juhtivad tegelased, eesotsas Soome põllutööministri hra J. E. Sunila’ga, jõudsid neljapäeval [9. septembril 1926] pärast lõunat Tallinna. Eilne päev pühendati Tallinna ja Põhja-Eestiga tutvunemiseks. Lõuna-Eestis viibivad külalised kaks päeva – 11. ja 12. septembril. Külalised jõuavad täna hommikuse Tallinna rongiga Jõgevale ja jäävad sinna kuni kl. 7 vagunisse puhkama. Kl. 7.30 min. pakutakse neile jaamas kohvi Jõgeva ühistegeliste asutuste poolt. Järgneb Jõgeva linatööstuse, ühispiimatalituse, sordikasvatuse ja seemnevilja ühisuse seemnekasvatuse vaatamine. Kl. 10 on eine Jõgeva mõisas. ... Eestit külastavad peale Soome põllutööministri J. E. Sunila järgmised isikud: Edw. Björkenheim, J. Jännese, K. Ellila, E. Vesterinen (Eesti konsul Soomes), J. Pitkäniemi, E. Hynninen, T. Terho, E. Roosianen, S. Mattsson, J. Yyske, E. Hynninen, E. Sihvola, T. Nissinen ja O. Jääskelainen. Postimees, 11. september 1926, nr. 246, lk. 2.

PÕLLUTÖÖMINISTER A. TUPITS KÕNELES JÕGEVAL. Suur rahvamurd lõikuspeol. - Rohked austusavaldused Riigihoidjale ja valitsusele. - Õiged mehed õigel kohal. Pühapäeval, 24. oktoobril korraldasid Jõgeva ümbruse põlluharijad Jõgeva alevis suurejoonelise lõikuspeo. Pidu algas jumalateenistusega koolimaja avarates ruumides, mis olid viimase võimaluseni rahvast täis kiilutud. Jutlustas Laiuse õpetaja J. Järve. Aktuse avas Jõgeva põllumeeste seltsi esimees, kuulus kartulisortide aretaja J. Aamisepp, andes kujuka ülevaate, kui palju praegune valitsus on meie põllumajanduse kasuks korda saatnud. Selle järele esines pikema kõnega põllutööminister A. Tupits. Tema tõi Jõgeva rahvale tervitusi Riigihoidja ja valitsuse poolt ja tänas kõiki kokkutulnuid põlluharijaid selle raske töö eest, mis nad tänavuse lõikuse kasvatamisel ja koristamisel korda saatsid. Meie oleme oma põldudelt tänavu nii palju saanud, et sellest jatkub meie rahva toitmiseks uue lõikuseni ja saame muist isegi välismaale müüa. Meie põllu- ja karjasaaduste hinnad on praegu rahuldavad ja nüüd mõistame, kui tarvilik ja tähtis see oli, et kriisiaastatel põllumajandust toetati. 132

Nüüd võib põllumajandust täie jõuga produtseerida ja soodast turuolukorda ära kasutada. Edasi valgustas põllutööminister meie põllumajanduse lähemaid ülesandeid, toonitades, et meie peame püüdma suurendada maarahva sissetulekuid, et maaelu võiks muutuda sama kultuurseks kui linnades. Maatöö tegijad peaksid saama isegi suuremat sissetulekut, kui seda saadakse teistel aladel, siis püsiks rahvas maal, mis meie kui põllumajand. riigi seisukohalt ja samuti ka rahvaarvu kasvu huvides on ääretult tähtis. Sissetulekute suurendamiseks on vaja tõsta maaviljakust ja saakisid, mida saame kätte, kui harime üles oma poolmetsikus olekus püsivad heina- ja karjamaad, kui võtame külvi juures tarvitusele parema seemne jne. Siin minister tuletas kiitvalt meelde seda suurt tööd, mis Jõgeva Sordikasvandus on meie viljaseemne, sordikartuli jne. aretamisel korda saatnud. Teise tähtsama ülesandena märkis põllutööminister meie põllumajanduse suuremat mehhaniseerimist, milleks on praegu kavade koostamine käsil. Edasi siirdus kõneleja poliitilise olukorra vaatlemisele. Ta toonitas, et meie maarahvas pooldab ja toetab täies ulatuses Riigihoidja K. Pätsi poolt avaldatud seisukohti, et uue põhiseaduse elluviimine peab toimuma kodurahu õhkkonnas, ilma seesmiste võitlusteta ja rahva lõhestamiseta. See seisukoht, samuti kui kogu kõne, kiideti kuulajaskonna poolt heaks rohke käteplaksutamisega. Selle järele võttis sõna kohalik põllumees E. Laanemäe (Laanberg), kes toonitas, et põllutööminister A. Tupits on Jõgeva nurga mees ja tema sõnad tulid otse kui meie oma südamest. A. Tupits on meile kätte võidelnud teraviljakaitse ja parandas juba 5 a. eest Jõgeva ümbruse väikemaapidajate seisukorda. Palju täna temale selle eest. Tema nüüdsed kavad on jällegi tervitatavad. Praegune valitsus riigihoidja K. Pätsiga eesotsas on väga palju meie põllumajanduse kasuks korda saatnud. Meie võime öelda, et praeguse valitsuse liikmed on õiged mehed õigel kohal Ja kõneleja soovis, et nad võiksid jatkata oma tööd edaspidigi sama edukalt. Pärast aktust järgnes Jõgeva seltsimaja ruumides lõikuspeo koosviibimine, millest jällegi väga palju rahvast osa võttis. Siin kõnelesid veel kord põllutööminister A. Tupits, õpetaja J. Järve ja paljud teised. Õpetaja Järve oma kõnes maalis rahva silmi ette pildi sellest, kui palju Riigihoidja K. Päts on meie rahva heakäekäigu eest võidelnud ja kannatanud. Mitusada põlluharijat tõusid seepeale püsti ja laulsid vaimustatult meie Riigihoidja ja valitsuse auks: “Nad elagu.” Lõikuspeol arutati ka Jõgeva lähema aja ülesandeid – uue rahvamaja püstitamist ja Ulila elektri toomist Jõgevale, mis mõlemad tunnistati hädavajalikuks. Jõgeval viibides külastas põllutööminister A. Tupits ka Jõgeva Sordikasvandust, kus ta vaatas neid rohkeid katseid, mis seal tehakse seemnevilja aretamise, heina- ja kartulisortide, linaleotamise ja paljudel teistel aladel. Tartumaa Teataja, 25. oktoober 1937, nr. 125, lk. 1.

JÕGEVA TERVITAS VABARIIGI PRESIDENTI PARAADIGA. 133

Vabariigi President oma külaskäigul [4. septembril 1939] külastas ka Jõgeva linna, kuhu saabuti Jõgeva mõisast. Presidendi auks oli Jõgevas turuplatsil rivistatud paraad, millest võtsid osa kaitseliit, naiskodukaitse ja tuletõrje ning seltskondlikkude organisatsioonide esindajad oma lippudega. Peale paraadi vastuvõtmist ja seltkondlikkude organisatsioonide esindajate tutvustamist Presidendile, pöördus tervituskõnega Presidendi poole Jõgeva linnavanem J. Võsu, kes tõi Presidendile tervitusi Jõgeva linaomavalitsuse poolt. Jõgeva valla poolt tervitas Presidenti vallavanem E. Laanmäe. Jõgeva linnavanema poolt antakse Presidendile üle veel album ülesvõtetega Jõgevast. Pisikesed lapsed annetasid lilli ja nende poolt paluti võtta Presidendil vastu kõige paremaid tervitusi lastelt. Vabariigi President K. Päts pöördus sõnavõtuga Jõgeva elanikkonna poole, kus ta ütles järgmist: „Olen näinud sõidul maakonna siinses osas väga palju ilusat ja huvitavat. See siin on üks põllumajanduslikult kõige rohkem arenenud maanurk. See ei ole küll endise jõukuse poolest eeskujuks, vaid selle poolest, et siin tehakse palju uut tööd. Uuritakse ja haritakse uut maad ja igal pool käib rahulik töö noorsoo ettevalmistamiseks, sellega kindlustades meie tuleviku aluseid. See, et meie rahvas ülesehitamise töös suurt hoolsust on näidanud, ja et seda kõik ilma igasuguse lahkarvamiseta on tehtud suures ja visas edasirühkimises, see kõik on põhjuseks, miks meie riigielu viimasel ajal nii jõudsasti on edenenud. Meie oleme nüüd oma riigi ülesehitamise esimestest raskustest üle saanud. Meie riigikassa puudujäägid ja kitsas majanduslik seisukord, mis mõned aastad tagasi raskusi tekitasid, on üle läinud, ja riigil on nüüd jõudu küllalt, et rohkem majanduslikke ja kultuurilisi ülesandeid toetada saame. Meie riik kulutab viimasel ajal suuri summasid riigikaitsele. Sagedasti suuremaid, kui varematel aastatel. Meie oleme aga seda sunnitud tegema, sest teame, kuidas praegu rahvaste vahel äge võitlu käib, ja kuidas riikide ja rahvaste saatus kaalul on. Meie oleme aga oma riigi nii seadnud teiste hulgas, et meil pole karta sõjaleeridesse sattumist, sest tahame kõikidega rahus läbi saada. Võin öelda, et Vabariigi Valitsus on valvel selle eest, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult edasi töötada. Teie, lugupeetud kaaskodanikud, võtke kaasa see teadmine, et sel ajal, kui teistes riikides kutsutakse inimesi töö juurest ära lippude alla, ja kui mõnedes kohtades rasked maksud peale pannakse, siis meie ei ole tarvitsenud seda teha. Meie võime rahulikud ja julged olla, et meie riik jääb puutumata, sest oleme kõigi suutre ja väikeste naabritega niisuguses vahekorras elanud, et meil ei ole põhjust teistele vaenulikkust näidata ja seda neil karta.” Jõgevat külastades ei unustanud Vabariigi President ka lasterikkaid perekondi. Nii annetas ta Jõgeva lasterikkamale Pärtelpoja perekonnale, kellel on 14 last, 200 krooni ja Ann Lallile, kes on üksinda kasvatanud üles 6 last, 150 krooni. Peatus Jõgeva linnas ei olnud kuigi pikk. Tervitusmarsi helide ja paraadist osav. elavate kiiduavalduste saatel lahkub President Jõgevalt. Õpilaste spaleerid saadavad lippude lehvitamisega ja elagu-hüüetega Presidendi autot Jõgeva linna piirides. Päike oli juba looja läinud, kui President koos saatjaskonnaga alustas sõitu Jõgeva poolt Tartu. Sõideti Painküla ja Kursi kaudu Kärevere sillani ning sealt siis Tartu. Vaimustatud vastuvõtt Vabariigi Presidendile Tartumaal. Postimees, 5. september 1939, nr. 238, lk. 5.

JÕGEVA TERVITAS VABARIIGI PRESIDENTI PARAADIGA. Vabariigi President oma külaskäigul [4. septembril 1939] külastas ka Jõgeva linna, kuhu saabuti Jõgeva mõisast. Presidendi auks oli Jõgevas turuplatsil rivistatud paraad, millest võtsid osa kaitseliit, naiskodukaitse ja tuletõrje ning seltskondlikkude organisatsioonide esindajad oma lippudega. Peale 134

paraadi vastuvõtmist ja seltkondlikkude organisatsioonide esindajate tutvustamist Presidendile, pöördus tervituskõnega Presidendi poole Jõgeva linnavanem J. Võsu, kes tõi Presidendile tervitusi Jõgeva linaomavalitsuse poolt. Jõgeva valla poolt tervitas Presidenti vallavanem E. Laanmäe. Jõgeva linnavanema poolt antakse Presidendile üle veel album ülesvõtetega Jõgevast. Pisikesed lapsed annetasid lilli ja nende poolt paluti võtta Presidendil vastu kõige paremaid tervitusi lastelt. Vabariigi President K. Päts pöördus sõnavõtuga Jõgeva elanikkonna poole, kus ta ütles järgmist: „Olen näinud sõidul maakonna siinses osas väga palju ilusat ja huvitavat. See siin on üks põllumajanduslikult kõige rohkem arenenud maanurk. See ei ole küll endise jõukuse poolest eeskujuks, vaid selle poolest, et siin tehakse palju uut tööd. Uuritakse ja haritakse uut maad ja igal pool käib rahulik töö noorsoo ettevalmistamiseks, sellega kindlustades meie tuleviku aluseid. See, et meie rahvas ülesehitamise töös suurt hoolsust on näidanud, ja et seda kõik ilma igasuguse lahkarvamiseta on tehtud suures ja visas edasirühkimises, see kõik on põhjuseksmiks meie riigielu viimasel ajal nii jõudsasti on edenenud. Meie oleme nüüd oma riigi ülesehitamise esimestest raskustest üle saanud. Meie riigikassa puudujäägid ja kitsas majanduslik seisukord, mis mõned aastad tagasi raskusi tekitasid, on üle läinud, ja riigil on nüüd jõudu küllalt, et rohkem majanduslikke ja kultuurilisi ülesandeid toetada saame. Meie riik kulutab viimasel ajal suuri summasid riigikaitsele. Sagedasti suuremaid, kui varematel aastatel. Meie oleme aga seda sunnitud tegema, sest teame, kuidas praegu rahvaste vahel äge võitlu käib, ja kuidas riikide ja rahvaste saatus kaalul on. Meie oleme aga oma riigi nii seadnud teiste hulgas, et meil pole karta sõjaleeridesse sattumist, sest tahame kõikidega rahus läbi saada. Võin öelda, et Vabariigi Valitsus on valvel selle eest, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult edasi töötada. Teie, lugupeetud kaaskodanikud, võtke kaasa see teadmine, et sel ajal, kui teistes riikides kutsutakse inimesi töö juurest ära lippude alla, ja kui mõnedes kohtades rasked maksud peale pannakse, siis meie ei ole tarvitsenud seda teha. Meie võime rahulikud ja julged olla, et meie riik jääb puutumata, sest oleme kõigi suurte ja väikeste naabritega niisuguses vahekorras elanud, et meil ei ole põhjust teistele vaenulikkust näidata ja seda neil karta.” Jõgevat külastades ei unustanud Vabariigi President ka lasterikkaid perekondi. Nii annetas ta Jõgeva lasterikkamale Pärtelpoja perekonnale, kellel on 14 last, 200 krooni ja Ann Lallile, kes on üksinda kasvatanud üles 6 last, 150 krooni. Peatus Jõgeva linnas ei olnud kuigi pikk. Tervitusmarsi helide ja paraadist osav. elavate kiiduavalduste saatel lahkub President Jõgevalt. Õpilaste spaleerid saadavad lippude lehvitamisega ja elagu-hüüetega Presidendi autot Jõgeva linna piirides. Päike oli juba looja läinud, kui President koos saatjaskonnaga alustas sõitu Jõgeva poolt Tartu. Sõideti Painküla ja Kursi kaudu Kärevere sillani ning sealt siis Tartu. Vaimustatud vastuvõtt Vabariigi Presidendile Tartumaal. Postimees, 5. september 1939, nr. 238, lk. 5.

PRESIDENT JÕGEVA SORDIKASVANDUSES JA JÕGEVA LINNAS. Pärast Jõgeva mõisas korraldatud kohvi, sõitis President koos saatjaskonnaga tutvuma tööga sordikasvanduses. Presidendile anti ka proovida Jõgeval aretatud kartulisorte. Muide on märkida, et Jõgeval on kümne aasta jooksul aretatud kümme uut kartulisorti, milledele seni pole nime antud. Nagu kuulda, kavatsetakse nüüd üht sorti ristida President Konstantin Pätsi nime järgi. 135

Elagu-hüüete saatel lahkus President Jõgeva mõisast, et sõita Jõgeva linna. Kuna Kuremaa ja Jõgeva mõisade külastamine oli nõudnud rohkesti aega, hilines sõit Jõgeva linna. Seal aga rahvas ootas kannatlikult kogu aeg, sest igaüks tahtis oma silmaga olla suursündmuse kaasnägijaks. Ning tõesti – rahvast oli Jõgeval otse haruldaselt palju. Rääkimata rohkearvulisest paraadist osavõtjate perest, oli ka pealtvaatajaid kohal väga arvukalt. Presidendi saabumisel kostsid kestvad elagu-hüüded. Läbi spaleeride sammus kõrge külaline paraadiplatsile ning tervitas seal paraadi. Presidenti tervitasid linnavanem Võsu ja Jõgeva vallavanem Laanamäe. Lapsed ulatasid presidendile lilli. Seejärele kirjutas President paraadiplatsil oma nime Jõgeva linna külalisraamatusse. President Tartumaal. Tartumaa Teataja, 6. september 1939, nr. 102, lk. 9.

SÕDA JA RIIGIKAITSE

MEIE VÄERINNA SEISUKORD Peastaabi teadaanne. 9. jaan. õhtul. .... Jõgeva sihil võtsid meie väeosad täna Jõgeva raudteejaama ja mõisa ära. .... Päevaleht, 10. jaanuar 1919, nr. 7, lk. 1.

MÄLESTUSED JÕGEVA ENAMLASTEST 23. detsembril teatati, et Laiuse mäelt suurt enamlaste sõjavägi alla tulemas. Varsti oli meie sõjavägi võitlusevalmis. Pääle lõunat algas lahing, kus kuulipildujatest ja püssidest mõlemalt poolt tublisti tuld anti. Õhtu videvikus vaikis laskmine ja alev langes punaste kätte. Surma sai Eesti sõjaväest 1 ratsanik ja loomadest 1 kass, enamlastest 2 surma ja mitmed haavata. 24. detsembri hommiku vara algas sõjariistade, konjaki ja viina otsimine. Kust peremeest kodust ei leitud, murti uksed maha, kraam võeti ära, ja mis võtta ei kõlbanud, pekseti puruks. Hommiku läksid kohaliku enamlased oma ammu oodatud külalisi tervitama, saanud aga mehed mõne hää keretäie peksa.

Nüüd algas mõisate rüüstamine. Jõgeva ja Kurista mõisast viidi hobused, vili, mööbel, riided ja söögiriistad ära. Siin olid päätegelased Mustvee venelased. Viimaks tulnud ka parv mustlasi oma osa saama, saanud aga punaste käest tublisti kolki. Jõulupühad elasid enamlased lõbusalt, pidasid tantsupidusid, kus juures mehemoodi tülitseti. 136

Viimasel jõulupühal algas lahingusse minek Aidu pääle. Jõgeva ja Laiuse vallast oli ligi 200 küüdihobust tellitud. Iga voorimehe pääle mahutati 2-3 meest. Nii läks esimesse Aidu lahingusse umbes 500 ja 50 ratsameest. Lahingusse mindi kelkides: „Peaks me täna ometi valgeid jänesid näha saama. Narvast kuni siiamaani ei ole meie neid veel näinud.“ Sõjaväe ülem sõitis pärast järgi ja rääkis: „Täna võtame Aidu, õhtuks läheme Põltsamaale, homme Viljandi, ajame valged merde, siis läheme Soome ja sealt Petrogradi. Õhtul tagasi tulles ei lausunud Aidust enam sõnagi. Sõjavägi taganes korratumalt Aidust Jõgevale, kirudes ja vandudes. Esimesel lahingupäeval said enamlastest 10 jalameest haavata ja 5 surma. Ratsanikkudest puudusid 20 meest. Keegi voorimees jutustas punaste sõjapidamise viisist järgmist: „Hommiku umbes kella 10 aeg jõudsime Aitu, sääl otsis venelane suure kivi üles, seadis püssi kivinajale, nii et püssi ots taeva poole vahtis, ise kaapis lume sisse augu omale ja voorimehele, pani piibu suitsema, laadis püssi täis ja kõmmutas paukusid taeva poole, seni kui 149 pauku lastud olid, siis ütles voorimehele: „Пойдемь домой“, meie kaheksatunniline tööpäev on tehtud.“ Peale selle said enamlased Tartust abiväge ja suurtükka. Nüüd mindi ähvardades ja vandudes lahingusse; lubati Aidu mehed, naised ja lapsed maha tappa ja majad maatasa teha. Kesk päeva aeg kostis Jõgeva alevisse kole suurtükkide ja püssi paukude müra. Õhtu poole toodi juba palju haavatuid ja surnuid koormate viisi vaksali, kes rongiga edasi saadeti. Teisel lahingu päeval viidi veel 2 suuremat suurtükki lisaks. Ka see ei aidanud midagi. 5. jaanuari õhtul taganes enamlaste vägi korratumalt Jõgeva alevisse. Meeste meeleolu oli väga langenud; nad kaebasid: „Nad lasksid meid väga palju surnuks!“ Nende oma jutu järele olla nad umbes 100 jalameest surnutena, ja haavatutena 130 ratsameest kaotanud. Enamlaste sõjaväe vahel tekkis tüli. Peeti sõjameeste kinnine koosolek. Venelased süüdistasid Soome juhatajat, et ta olla lahingus äraandja osa mänginud ja teda tuleb maha lasta. Soomlased vaidlesid kõvasti selle vastu ja nõudnud, et nende juhataja peaks tänu saama. Talle kingiti elu. Soomlased vaidlesid venelaste vastu, et nemad enam venelastega ühes ei sõdi, sest venelased saata neid tule ette ja ise jääda kaugele sööma ja jooma. Nüüd lahutati soomlased venelastest, saadeti Tallinnamaale, nende asemele oodati Läti polkusid, aga asjata. Kuulu järele võidelnud esimeses Aidu lahingus kõigest 46 Eesti sõjameest. Õhtul sai enamlaste ülem Rakke jaamast hirmutava telefoni teate. Kohe algas põgenemine ülepääkaela. Kahe tunni jooksul oli staap Jõgevalt läinud. Nüüd algasid vargused ja röövimised. Suuremaid röövimisi pandi toime Leihbergi, Jürmanni, Mäe, Ilvese, Vindi, Jõgaari, seltsimaja pidaja Siku, Kabeli ja Painküla Mülleri juures.Vähemalt kannatada said veel palju perekondasid ja taluperemehi. 8. jaanuaril oli viimane enamlane Jõgevalt kadunud ja rahvas hingas vabalt ja ootasid Eesti sõjamehi. Postimees, 6. veebruar (24. jaanuar) 1919, nr. 20, lk. 3.

ÕHUKAITSE MANÖÖVRID Õhukaitse manöövrid käimas. Kaitseliit võtab suure huviga manöövritest osa. Neljapäeval [2. augustil 1934] jätkusid õhukaitse manöövrid Tartus ja Jõgeval. Tartu aerodroomil, kuhu olid kogunenud lennukeid nii Tallinnast kui Rakverest, anti seletusi kaitseliitlastele-õhuvaatlejatele. Samuti võtsid õppustest osa telegraafiametnikud-kaitseväelased. Osa lennukeid lendas õppeülesandel Jõgevale ja maandus seal, teine osa lennukitest tegi Tartust aegajalisi õppesõite Jõgevale. Jõgeval olid kohal kõik õhuvaatlejad-kaitseliitlased. Nendele seletati lennukeid ja õpetati neid lennukeid määrama 137

(tüüp, kaugus ja kõrgus). Kaitseliitlased, vaatamata kibedale tööajale, olid jätnud oma pered nurmedele ja tõtanud ise õppustest osa võtma, nii noored kui vanad. Õhukaitse manööver jätkub. Reedel sõidetakse Väimelasse, kust tehakse õppesõite Võrru ja Petseri. Ka seal võtavad õppustest osa kaitseliitlased-õhuvaatlejad. Õhumanööver on kestnud juba üle nädala. Manöövril kasutati ära ka Narva ja Narva-Jõesuu õhukaitse päevad, kust väga suure huviga osa võeti ja kus palju rahvast vaatamas oli. Manöövritest võtavad osa kõik õhukaitse kõrgemad ohvitserid, eesotsas õhukaitse ülem kol. Tomberg, kol. Vernik, kapten Ilves, kapten Andresen, kapten Isotamm, major Post, major Reissar, kes on ühtlasi ka manöövrit pidava õhuüksuse ülemaks. Õppustel kogenevad osavõtjad lendurid, vaatlejad, administratiiv-, transport- ja teised jõud. Kaitseliitlasi-õhuvaatlejaid huvitab manööver väga. Samuti on neist huvitatud rahvas, kes jälgib huviga lennukeid kohtadel, kus nad peatuvad. Seni on manööver igalpool hästi õnnestunud ja mingisuguseid viperusi ette tulnud ei ole. Postimees, 2. august 1934, nr. 208, lk. 7.

LEEGIONÄRIDE LAHKUMINE JÕGEVALT Ärasõitjaile kinnitati lilli rinda, neid oli saatma tulnud hulk kohalikke elanikke Neljapäeval [25. märtsil 1943] hommikuse rongiga lahkusid Jõgevalt linna ja ümbruskonna noored, kes möödunud nädalal Eesti Leegioni vastuvõtukomisjoni poolt Jõgeval E. Leegioni vastu võeti. Ärasõitjad kogunesid Jõgeva omakaitse ruumidesse, kust orkestri saatel ühises rongkäigus raudteejaama liiguti. Ärasõitjaid oli kogunenud saatma peale vanemate ja omaste väga rohkel arvul Jõgeva ja ümbruskonna elanikke. Tütarlapsed ehtisid noorte leegionäride rinda lilledega. Enne rongile asumist pöördus ärasõitjate poole lühikese tervitusega Jõgeva linnapea J. Sild, kes soovis leegionäridele õnne, au ja kuulsusrikast tegevust võitluses meie põlisvaenlase, kommunismi, vastu ja ütles nägemiseni vaprate kangelastena võitjatena tagasi tulles. Leegionäridele hüüti kokkukogunenud rahva poolt kolmekordne elagu. Orkestri marsihelide ja leegionäride laulu saatel hakkas rong liikuma. Veel kaua vahetasid viipavad käed vastastikuseid tervitusi. Postimees, 27. märts 1943, nr. 72, lk. 3.

JÕGEVA MALEVKONNA KONTSERT-BALL Kontsert-ball Jõgeval. Traditsiooniks kujunenud Jõgeva malevkonna suurettevõte - kinnine kontsertball - peetakse tänavu laup. 25. jaan. Jõgeva kõrgema algkooli ruumes. Tartumaa Teataja, 17. jaanuar 1936, nr. 8, lk. 8.

KONTSERT-BALL JÕGEVAL Kontsert-ball Jõgeval. Traditsiooniks kujunenud Jõgeva malevkonna suurettevõte – kinnine kontsertball – peetakse tänavu laup. 23. jaan. Jõgeva kõrgema algkooli ruumes. 138

Uus Eesti, 17. jaanuar 1935, nr. 16, lk. 10.

KURSUSI TARTUMAA MALEVLASTELE Kursusi Tartumaa malevlastele. Raskejõustiku kursused peetakse 26. ja 27. novembril Otepääl, 2. ja 3. detsembril Mustvees, 4. ja 5. detsembril Palal, 18. ja 19. detsembril Räpinas ja 8. ning 9. jaanuaril Jõgeval. Suuskade valmistamise kursus korraldatakse Tammistu seltsimajas 15. - 18. detsembrini ja Jõgeval 9. 13. detsembrini. Uus Eesti, 18. november 1935, nr. 62, lk. 10.

MALEVKONNA PÄÄLIKUKS RICHARD STAHLBERG Jõgeva malevkonna päälikuks on maleva staabi poolt nimetatud kaitseliitlane Richard Stahlberg, Jõgeva kõrgema algkooli juhataja. Nimetatud ametkoht seisis üle aasta vaba. Postimees, 6. oktoober 1932, nr. 234, lk. 5.

POLIITIKA

II – V RIIGIKOGU VALIMISED JÕGEVA ALEVIS 1923 – 1932 II – V Riigikogu valimistest osavõtt Jõgeva alevis 1923 - 1932 II Riigikogu

III Riigikogu

IV Riigikogu

V Riigikogu

Hääleõiguslikkude kodanikkude arv

572

714

844

738

Valimistest osavõtt

402

443

509

501

Maksvuseta hääli

3

-

2

-

Maksvaid hääli

399

443

507

501

II Riigikogu valimistulemused Jõgeva alevis 1923

139

Nimekiri

Hääli

%

Põllumeeste kogud

9

2,3

Sotsiaaldemokraadid

65

16,3

Tööerakond

41

10,3

Töörahva ühine väerind

52

13,0

Rahvaerakond

100

25,1

Kristlik rahvaerakond

11

2,7

Iseseisev sotsialistlik töölispartei

15

3,7

Rahvuslik-vabameelne partei

59

14,8

Vene ühendatud nimekirjad

16

4,0

Asunikud

1

0,3

Saksa-Balti erakond

19

4,8

Majaomanikud

10

2,5

Demobiliseeritud sõjaväelased

-

-

Rootsi liit

1

0,2

Majandusrühm

-

-

Maksvate häälte arv

399

100,0

Nimekiri

Hääli

%

Sotsialistid

125

28,2

Põllumeeste kogud

15

3,4

Asunikud

13

2,9

Tööerakond

52

11,7

III Riigikogu valimistulemused Jõgeva alevis 1926

140

Rahvaerakond

127

28,7

Eesti tööliste partei

14

3,2

Kristlik rahvaerakond

16

3,6

Venelased

11

2,5

Saksa-Balti erakond

15

3,4

Majaomanikud

29

6,5

Üürnikud

3

0,7

Rahvusvabameelsed

20

4,5

Töörahva liit

3

0,7

Maarahva liit

-

-

Maksvate häälte arv

443

100,0

Nimekiri

Hääli

%

Sotsialistid

214

49,6

Põllumeeste kogud

14

2,0

Asunikud

8

0,9

Tööerakond

32

95

Rahvaerakond

139

28,5

Eesti tööliste partei

8

2,8

Kristlik rahvaerakond

29

2,1

Saksa-Rootsi valimisblokk

13

1,9

Majaomanikud

46

2,3

Vene rahvuslik liit

3

0,2

IV Riigikogu valimistulemused Jõgeva alevis 1929

141

Töölised, üürnikud, kalamehed ja väikemaapidajad

1

0,2

Maksvate häälte arv

507

100,0

Nimekiri

Hääli

%

Põllumeeste kogud ja asunikud

16

3,2

Rahvuslik keskerakond

247

49,3

Sotsialistid

146

29,1

Pahempoolsed töölised ja kehvikud

55

11,0

Venelased

1

0,2

Saksa-Rootsi valimisblokk

13

2,6

Rahvuslik töökoondus

14

2,8

Vene sotsialistlikud tööliste ja talupoegade parteid

-

-

Põllumeeste ühing

9

1,8

Maksvate häälte arv

501

100,0

V Riigikogu valimistulemused Jõgeva alevis 1932

Allikad: II Riigikogu valimised 5. – 7. mail 1923. Tallinn 1923. Riigi Statistika Keskbüroo väljaanne. III Riigikogu valimised 15. – 17. mail 1926. Tallinn 1927. Riigi Statistika Keskbüroo. IV Riigikogu valimised 11. - 13. maini 1929. Tallinn 1929. Riigi Statistika Keskbüroo. V Riigikogu valimised 21. – 23. maini 1932. Tallinn 1932. Riigi Statistika Keskbüroo.

RAHVAHÄÄLETUSTE TULEMUSED JÕGEVA ALEVIS 1923 - 1936 I rahvahääletusel (17. - 19. II 1923) kehtestati koolides usuõpetus. II rahvahääletusel (13. - 15. VIII 1932) lükati tagasi Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu. III rahvahääletusel (10. - 12. VI 1933) lükati tagasi Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu. IV rahvahääletusel (14. - 16. X 1933) võeti vastu Eesti Vabadussõdalaste Liidu poolt algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu. V rahvahääletusel (23. - 25. II 1936) anti Riigivanemale luba kutsuda kokku Rahvuskogu kehtiva 142

põhiseaduse muutmiseks või uue vastuvõtmiseks. Rahvahääletuste tulemused Jõgeva alevis Rahvahääletus

I

II

III

IV

V

Hääleõiguslikkude kodanikkude arv

566

716

721

744

888

Hääletamisest osavõtnute arv (%)

403 (71,2)

673 (94,0)

541 (75,0)

597 (80,2)

808 (91,0)

Kehtivaks tunnustatud hääled

397

660

541

595

797

Poolt (%)

289 (72,8)

203 (30,8)

73 (13,5)

429 (72,1)

705 (88,5)

Vastu (%)

108 (27,2)

457 (69,2)

468 (86,5)

166 (27,9)

92 (11,5)

Kehtimatud hääled

6

13

-

2

11

Allikad: Esimene rahvahääletus Eestis 17. - 19. veebruaril 1923 a. Eesti Statistika 1923, nr. 14 (3), lk. 58 - 76. A. Tooms. Rahvahääletused Põhiseaduse muutmiseks. Eesti Statistika 1933, nr. 145 (12), lk. 605 - 617. V. Jõgi. Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Eesti Statistika 1936, nr. 176 (7) - 177 (8), lk. 402 - 407.

JAAN TÕNISSON KÕNELEB JÕGEVAL. Kõneleb 13. veebr. Pühapäeval, 13. veebr. s. a. kl. 10 homm. kõneleb Jõgeva seltsimaja ruumides meie omavalitsuse tähtsusest ja olevast politilisest seisukorrast härra Jaan Tõnisson. Avalikule kõnekoosolekule järgneb seal samas rahvaerakonna liigete omavaheline nõupidamine. Postimees, 12. veebruar 1927, nr. 42, lk. 1.

JAAN TÕNISSONI KÕNE JÕGEVAL. Pühapäeval, 13. skp. kõneles Jaan Tõnisson Jõgeval meie praegusest majanduspolitilisest seisukorrast ja omavalitsuse ülesannetest. Avar seltsimaja oli rahvast täis. Kõne võeti kuulajate poolt elavate kiiduavaldustega vastu.

143

Rahvakoosolekule järgnes erakonna liikmete koosolek, kus elavalt käsitati maaomavalitsuse ülesandeid. Postimees, 15. veebruar 1927, nr. 45, lk. 5.

JÕGEVA NOORSOTSIDE PISARATEGA PEOÕHTU. Sõjakas neiu kodanlist noormeest nuhtlemas. Jõgeva alevi rahuliku elu lõi veidi roopast välja Eesti Sotsialistliku Töölispartei Jõgeva Ühingu poolt pühapäeval [1. novembril 1931] korraldatud piduõhtu. Peo agaramateks korraldajateks olid kohalikud pahempoolsed noored, kes päeval alevi vahel veoauto punase lipuga liikuma panid. Sel kombel taheti juhtida üldist tähelepanu peoõhtule. Tegelikult kujunes see aga hobuste hirmutamiseks, kusjuures mõnegi sõitjaga peaaegu suurem õnnetus oleks juhtunud. Peoõhtu „revüü” osas mõnitati koraale ja isamaalisi laule sel kujul, et nende viisil lauldi labaseid vemmalvärsse. Säärase ülesastumise tagajärjel lahkus üks osa publikut, kes ei suutnud välja kannatada seni pühaks peetud laulude äärmist labastamist. Kuid ka kõik kohalejääjad ei pooldanud peokorraldajate teguviisi. Muuseas julges üks noormees sotsialistlikkude asjade pärast vaidlusse sattudes, pilgates sotsialistide punase kaelasideme kohta tähendada, et kust seda punast linti osta saab ja mis ta õige maksab. Sotsialistlik preili, kellele see öeldud oli, reageeris ütelusele kõrvalopsudega, mis langesid plaksatades pilkava noormehe põskedele. Kui eeskava läbi oli ja noorrahvas end jalakeerutusele seadis, oli keegi tükimees tantsuruumi pisargaasi pommi visanud. Ohtralt pisaraid valades, tormasid inimesed välja. Tüki aja pärast, kui ruume oli korralikult tuulutatud ja nutmapanev gaas välja lastud, kogunesid noored jälle tantsusaali ja jalakeerutus jätkus segamatult. Politseki kohalik konstaabel on koostanud protokolli gaasitamise kohta ja juurdleb seda asja, kuna sõjaka preili kõrvalopsude asi on asjaosaliste eneste vahel lahendatud. Et see sündmus üldist rahu ei seganud, siis ei olnud politseil ka põhjust omal algatusel protokolli kokkuseadma hakata. Postimees, 3. november 1931, nr. 299, lk. 3.

MÄRGUKIRI RIIGIVANEMALE NOORSOTSIALISTIDE PEO PÄRAST. Koraalide ja isamaalaulude mõnitamine Jõgeval. Küsimus tuleb vab. Valitsuses kõne alla. Teisipäeva [3. november 1931] õhtul riigikogu koosoleku ajal andis rkl. J. Järve (ühend. Rahvaerakondade rühmast) riigivanemale järgmise sisulise märgukirja: Pühapäeval, 1. novembril, on Jõgeva alevis noorsotsialistide poolt korraldatud koosolek, sellele järgneva piduõhtuga. Eeskavas on olnud ka mingisugune „revüü”, mis seisnud selles, et esinejad on laulnud rahvale üldiselt tuntud koraali-, samuti ka isamaa laulude viisidel lori- ja pilkelaule. Mõnitatud on niiviisi mitte üksi koraale ja üldtuntud isamaalaule, vaid isegi meie riigi hümni. 144

Propaganda päeva korraldajad ei ole leppinud üksi usu ja isamaatunde inetu haavamisega, vaid mõnitatud on ka kaitseliitlase vormi sellega, et on lastud näitelaval esineda kaitseliitlase vormis mehel, kelle osa on seisnud selles, et ta on pidanud taganema punase lipu meeste eest, kui kodanluse „kants ja kaitsja”. Kõik see on sündinud äärmiselt haavaval kujul meie kaitsemalevale ja igale isamaaliselt ja riikliselt mõtlejale kodanikule. Niisugune usu- ja riigivastane esinemine on riikliselt mõtlejates kuulajates välja kutsunud tõsise pahameeletormi ja osa kuulajaid on koosolekult lahkunud. Nagu mitmetest allikatest kuulda, korraldavad noorsotsialistid sarnaseid usu- ja isamaavastaseid etendusi ka mujal, üle terve riigi. Usuvastase propaganda otstarbel levitatakse lendlehti ja lüüakse isegi kirikuustele. See on sündinud alles neil päevil Tallinnas. Niisugused ülesastumised on kahjulikud ja hädaohtlikud meie riigi elu rahulikule arenemisele. Seda arvesse võttes olen oma kohuseks pidanud nendest küsimustes Teile, härra riigivanem, ette kanda. Tuleks tõsiselt abinõusid otsida niisuguste nähtuste vastu võitlemiseks ja nende kõrvaldamiseks. Ei saa kuidagi loomulikuks pidada, et meil avalikult ja takistamata haavata võidakse kodanikkude tundeid, kes oma rõhuvas enamuses seisavad riiklisel ja usulisel alusel, ega saa leppida sellega, kui nende usulisi ja isamaalisi tundeid inetult puudutatakse ja haavatakse. Kui vabariigi valitsus siin kodanikule tarvilikku kaitset pakkuda ei suudaks, siis võib see soovimata tagajärgi enesega kaasa tuua meie riigielus ja sunnib isamaaliselt ja usuliselt mõtlevaid kodanikke omal algatusel abinõusid ja teesid otsima kirjeldatud lubamata nähtuste ärahoidmiseks. Palun Teid, härra riigivanem, tarvitusele võtta kõik seaduslikud abinõud sarnaste väljaastumiste ärahoidmiseks. Kui maksvad seadused selleks täit võimalust ei paku, siis palun vabariigi valitsust vastava seaduseelnõu riigikogule vastuvõtmiseks esitada. Märgukirja üleandmisel juhtis rkl. J. Järve suusõnaliselt riigivanema tähelepanu tähendatud asjaoludele. Riigivanem lubas küsimuse vabariigi valitsuses kohe päevakorda võtta ja riiklikkudes huvides lahendada. Postimees, 5. november 1931, nr. 301, lk. 1.

AVALIK KÕNEKOOSOLEK JÕGEVAL. Kõneleb rkl. J. Järve. Pühapäeval, 8. nov. kl. 5 p. l. on Jõgeval kõrgema algkooli ruumes avalik kõnekoosolek, kus kõneleb rkl. J. Järve aine üle: „Kommunistlik ja noorsotsialistlik usu- ja rahvusevastane propaganda ning selle likvideerimise tarvidus”. Postimees, 5. november 1931, nr. 301, lk. 4.

KA KOOLITEENIJA ON VÕIMUMEES. See oli ajal, kui Jõgeva sai uue koolimaja ja koolile oli tarvis teenijat, siis valis vallavolikogu, hoolekogu puudumisel, teenijaks naise, kelle mees 149 kommunistide protsessil tegelasena süüpingis oli. 145

Vaatamata sellele, et lastevanemad juba ette ütlesid halbu tagajärgi, tuli valituga leppida. Kuid peagi hakkasid avalduma „poliitikamehest” tegeliku kooliteenija kalduvused: ta aitas kõigiti kaasa noorsotsialistlikule mürglile, mis aset leidis Jõgeval. Lastevanemates tekitas see pahameelt, et koolimajas elab inimene, kes südamest kaasa tunneb kõigele sellele, mis isamaalisi tundeid haavab ja lastevanemad võtsid selle küsimuse üles lastevanemate koosolekul, kuid seal ei saadud lõppotsust teha. Kuid mees on leidnud nüüd selle õige taktika ja tahab, selle asemel, et ise kaitsja osas seista, pealetungija ossa astuda, milleks on tõstnud süüdistusi koolijuhataja vastu, selleks kasutades isegi õpilaste abi. Kõik on sihitud sinna poole, et saada koolijuhiks teist isikut, kes poliitikategemisel koolimajas viibijatele takistusi ei teeks. Postimees, 16. aprill 1932, nr. 88, lk. 3.

NOORSOTSIALISTLIKU USU- JA RAHVUSE VAENULIKU PROPAGANDA VASTU. Kavatsetav algatus Jõgeval. Pühap. 8. nov. kell 5 p. l. oli Jõgeval kõrgema algkooli saalis kõnekoosolek, kus kõneles rkl. J. Järve kommunistlikust ja noorsotsialistlikust usu- ja rahvusevastasest propagandast ning võitluse tarvidusest selle vastu. Kõne järgnes jumalateenistusele, mida samas ruumis peeti. Avarad ruumid olid osavõtjaid tungil täis. Kõneleja selgitas usuvastast kihutustööd kommunistlikul Venemaal, kus isegi kiriku vastu surveabinõusid tarvitusele on võetud ja ristiinimesi taga kiusatakse. Kommunistlik usuvastane kihutustöö tungib ka Venemaalt kaugemale. Kommunistid näevad ristiusus oma suuremat vaenlast ja püüavad igatviisi seda hävitada. Ka meile on ulatunud see usuvastane kihutustöö. Nendega näivad viimasel ajal võistlevat meie noorsotsialistid. Isegi ususõbralikku Jõgevale on nad hiljuti oma propagandaga tulnud ja teotanud üldtuntud kirikulaule, nagu näit. „Ma tulen taevast ülevalt”, mis jõululauluna juba lapsepõlvest igaühele tuntud. Kõneleja peatub pikemalt ristiusu ja kommunistliku ilmavaate iseloomustamise juures ja jõuab otsusele, et kommunism ei ole suutnud ühiskonna heaolekut tõsta, vaid seisukorda halvendanud. Lubatud paradiisi asemele on nad lausa põrgu loonud. Kusagil maailmas ei ole töölise olukord nii vilets kui kommunistlikul Venemaal. Kommunistid oma mõttekaaslastega on rahvuse ja meie iseseisvuse vastu. Nad mõnitavad isegi isamaa laule, teotavad kaitseliidu ja kaitseväe vormi, nagu see noorsotsialistlikul koosolekul Jõgeval ja paljudes kohtades mujal on sündinud. Aga hädaohu korral ei põlga nad mitte kaitseliidu abi, kui nad lausa kommunistid ei ole. Kõnele pidid järgnema läbirääkimised, seda oleks võinud ka oodata, sest kuulajate hulgas oli mõnigi pahempoolne „tegelane”, kuid sõnavõtjaid ei leidunud. Jõgeva rahvas on pahane, et väljastpoolt tulnud noorsotsialistid nende usu- ja rahvustunnet on jämedalt haavanud. Nad kavatsevad niisuguste nähtuste ärahoidmiseks tarbekorral laiaulatuslikumat ülemaalist liikumist algatada. Postimees, 10. november 1931, nr. 306, lk. 2.

SOTSIALISTID JAGAVAD VABADUSSÕJALASTE LENDLEHTI.

146

Teatavasti teevad põhiseaduse muutmise vastu praegu kihutustööd pahempoolsed, sakslased ja osa vabadussõjalaste juhte Tallinnas. Kuna nende siht ühine, siis jagatakse ka töö omavahel, nagu seda arvama peab sellest, et Jõgeval jagasid sotsialistid vabadussõjalaste keskliidu lendlehti. Postimees, 10. august 1932, nr. 185, lk. 1.

JAAN TÕNISSONI KÕNE JÕGEVAL. Pühapäeval, 4. dets. kell 12 päeval kõneleb Jõgeva Seltsimaja ruumes avalikul kõnekoosolekul hra Jaan Tõnisson teemil: "Meie politilise elu tervendamise vajadus ja põhiseaduse muutmine." Sissepääs kõigile vaba. Postimees, 3. detsember 1932, nr. 284, lk. 1.

VABADUSSÕJALASTE PÄEV JÕGEVAL 8. jaan peeti Jõgeva EVL korraldusel suurejoonelist Vabadussõjalaste Päeva. Kell 11 hom. algas vabadussõjalaste kogunemine rahvamajas, et ühiselt raudteejaamas võtta vastu keskliidu abiesimeest A. Sirki. Päeva üldjuhiks oli Jõgeva EVL esimees A. Vindi. Rongikäigu üldkorraldajaks – ltn. A. Kriska. Täpselt kl. 12 liiguti rivikorras kompaniide viisi, kohaliku tuletõrje orkestri saatel, raudteejaama. Rongikäigust võtsid osa kutsutud külalised, kol Tartu EVL esitajat ja prof. Tenmann Tartust. Pärast keskliidu abiesimehe hra A. Sirki vastuvõtmist siirduti rivikorras tagasi rahvamajja. Kell 12.30 prof. Tenmann avas Vabadussõjalaste Päeva vaimuliku talitusega. Aktusele oli kogunenud üle 500 pealtkuulaja, avar saal ühes jalutusruumidega oli puupüsti rahvast täis. Pärast jumalateenistust järgnes ettekandeid orkestrilt. Selle järele asus kõnetooli A. Sirk. Kõneleja seletas meie praegust poliitilist olukorda. Ta leidis, et riigi valitsemise aparaat ei ole küllalt õiglaselt võimaldanud hoolitseda riigi ja kodaniku huvides. Sellepärast on vabadussõjalased võtnud oma pühamaks kohuseks maksva põhiseaduse alusel läbi viia rahvaalgatuse korras põhiseaduse muutmise, millise kava E. V. Keskliit esitas riigikogu juhatusele. Lõpuks kõneleja kutsus kõiki andma allkirju vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise kava heaks. Nii prof. Tenmanni jutluskõne kui ka A. Sirki kõne leidsid sooja poolehoidu kuulajaskonnas. A. Sirki kõnet katkestati alatasa elava käteplaksutamisega. Tartu EVL poolt tervitas liidu sekretär F. Leis. Aktuse lõpul orkester mängis riigihümni, rahvas laulis kaasa.'Lõpuks liidu esimees Vindi tänas vabadussõjalasi ja kõiki koosolejaid, kes rohkel arvul olid tulnud võtma Päevast osa, näidates seega poolehoidu vabadussõjalaste liikumisele. Võitlus, 14. jaanuar 1933, nr. 2, lk. 5. 147

JÕGEVALE NOORSOTSIDE "PUNAKAART". Jõgevale noorsotside "punakaart". Jõgeval organiseeritakse suure saladuse katte all noorsotside "punakaarti" ehk n. n. võimlemisrühma. Kuna aga soovijaid ei leidu, siis on hakatud üsna noori poisse petlike lubaduste ja ülespuhutud ettekäänetega liikmeks meelitama, kusjuures püütakse isegi koolilapsi ja noorkotkaid oma kilda ahvatleda ja ühtlasi viimaste perre lahkhelisid poetada. Kuna noorsotsid Jõgeval on järjekindlalt leidnud eitamist, siis arvatakse, et organiseeritava noorsotside võimlemisrühma käsi ka paremini ei käi kui eelmistel. Nii mitmedki kainemalt mõtlejad vanemad on tõsiselt pahandatud, ära nähes, missugusele libedale teele nende allealised lapsed on meelitatud. Kuuldub päris rohkesti õigustatud arvamusi, et sarnased asjad peaks kord ometi keelatama. Postimees, 18. juuni 1933, nr. 140, lk. 5.

JÕGEVAL MÄLESTATI LÕIKUST. Põllumeeste kindel meeleolu. Pühapäeval, 26. nov. korraldas Jõgeva põllumeeste kogu lõikuspeo, millest haruldaselt palju rahvast osa võttis. Lõikuspeo aktus peeti Jõgeva algkooli ruumides, mis viimase võimaluseni kuulajaid täis oli kiilutud. Lõikuspeo jumalateenistuse pidas Laiuse õpetaja J. Järve. Aktuse ilmaliku osa avas Jõgeva põllumeeste kogu esimees Kurrik lühikese avasõnaga. Sellele järgnes lõikuspeo kõne üleriikliku põllumeeste esituse peasekretärilt H. Oidermanilt. Tervitusi tõid M. Rõigas (Tartumaa põllumeeste esitus) ja K. Romet (Jõgeva ühispank). Kõikide esinejate kõned võeti kuulajate poolt vastu kiiduavaldustega. Aktusele järgneslõikuspeo koosviibimine hra Vindile kuuluvas seltsimajas, kus üle 250 inimese lauas istus. Osavõtta soovijaid oli hulga rohkem, aga kõigile ära tuli öelda, sest ruumid ei võtnud enam vastu. Rohkest osavõtust hoolimata tulid Jõgeva perenaised ja peretütred lauakatmise raske ülesandega hiilgavalt toime. Pidulauas valitses suurepärane põllumehelik ja isamaaline meeleolu. Lauldi ühislaule ja peeti terve rida vaimustavaid lauakõnesid. Aktust kui ka koosviibimist kaunistasid oma ettekannetega Jõgeva meeste laulukoor hra Stahlbergi juhatusel ja Jõgeva tuletõrje seltsi orkester hra Lalli juhatusel. Tartumaa Teataja, 30. november 1933, nr. 26, lk. 2.

VABADUSSÕJALASTE INETU ÜLESASTUMINE JÕGEVAL. Viinastanud olekus tuldi põllumeeste koosolekule. – Haavavad väljendused lugupeetavate tegelaste kohta. Ajalehtedes on kirjutatud palju tihedatest sidemetest vabadussõjalaste ja Hitleri meeste vahel, kusjuures kõigil on teada ka hitlerlaste omapärased väljaastumised oma vastaste kahjutuks tegemiseks. 148

Et meie eesti „vabadussõjalased” ka sellel alal truult hitlerlaste jälgedes sammuvad, seda näitas tegelikult Jõgeva vabadussõjalaste ülesastumine oma kohaliku juhiga eesotsas pühapäeval, 3-dal detsembril põllumeeste koosolekul. Tähendatud päeval oli kokku kutsutud põllumeeste koosolek eelolevate vallavolikogu valimiste puhul kandidaatide ülesseadmiseks. Kokku oli tulnud üle poolesaja põllumehe, kes asjalikult ja üksmeelselt seoses valimistega üleskerkinud küsimusi selgitasid, ilma ühtegi teist erakonda või rühmitust puudutamata. Koosoleku lõpupoole tuli korraga saali salkkond viinastanud vabadussõjalasi kohaliku kaupmehe ja vabadussõjalaste juhi A. Vindi juhtimisel ning hakkasid lärmitsema ja koosolijate kohta haavavaid ütelusi tarvitama. Kostsid hüüded, nagu äraandjad, isamaa vaenlased, piimahabemed jne. Koosoleku juhataja manitsused koosolekut mitte segada ei aidanud, ning koosolek tuli lõpetada. Põllumeeste meelepaha kutsumata külaliste omavolitarvitamise kohta oli väga suur. Paljud koosviibijad, kes ka vabadussõjast osa võtnud ja vabadussõjalaste liitu kuuluvad lubasid sealt otsekohe lahkuda. Iseäranis teravaid etteheiteid tehti ruumi omanikule A. Vindile, kes oma peremehe õigusi kasutades saali tuli selleks, et teiste tööd segada. See juhtum näitab väga kujukalt, missugused isikud vabadussõjalaste erakonda koondunud ja missugust taktikat seal teisitimõtlejate vastu tarvitatakse. Tartumaa Teataja, 7. detsember 1933, nr. 29, lk. 4.

VABADUSSÕJALASTE MÜRGEL JÕGEVAL Laupäeval [13. jaanuaril 1934] korraldas "heakorra ja õigluse liit" Jõgeva rahvamajas kõnekoosoleku. Seal organiseerisid vabsid inetu mürgli ja sõimasid alevi juhtivaid tegelasi. Kordnik oli sunnitud mitu meest koosolekult kõrvaldama. Mitmel korral püüti elektrivoolu katkestada. Koosoleku ajal katsed ebaõnnestusid, kuid koosoleku lõpul viidi elektri rikkumine läbi. Mürgeldajad on tuntud halva kuulsusega isikutena. Postimees, 15. jaanuar 1934, nr. 14, lk. 1.

JÕGEVA SUURPÄEV Pühapäev, 11. veebruar kujunes Jõgeva suurpäevaks. Nimelt toimus sel päeval EVL Jõgeva osakonna uue lipu õnnistamine. Ilusa talveilma tõttu oli kogu Jõgeva jalul. Kell 10 hommikul algas EVL Jõgeva osakonna liikmete kogunemine Jõgeva rahvamajja. Samal ajal toimus väljastpoolt sõitnud osakondade registreerimine, keda saabus õige rohkesti. EVL Põltsamaa osakonnast tuli näiteks kolme omnibusega üle 70 kaasvõitleja. Kell 11 oli rahvamajas EVL Jõgeva osakonna liikmete vandetõotuse andmine, mida toimetas kolonel E. Kubbo. Rahvamajast marssisid vabadussõjalased rivikorras suure rahvahulga saatel jaama vastu võtma EVL keskjuhatuse abiesimeest A. Sirki, kes jõudis kohale Tallinna rongiga. Jaamas võis olla üle 700 inimese, ees otsas kolonel Kubbo ja Jõgeva osakonna esimehe A. Vindiga. Väljudes vagunist hüüti A. Sirkile kolmekordne elagu. 149

Kell 4 p. l. läksid vabadussõjalased ühises rongkäigus orkestri saatel turuplatsile, kus toimus lipu õnnistamine. Rivis oli üle 400 vabadussõjalase. Järgnevat lipu õnnistamist toimetasid õp. R. Uhke Tallinnast ja õp. J. Järve Laiuselt. Peale õnnistamist andis naisdelegatsioon lipu, mis annetatud naiste poolt, üle A. Sirkile, kes ta edasi andis EVL Jõgeva osakonna esimehele A. Vindile, viimane andis tõotuse kaitsta seda lippu viimse veretilgani. Tervitusi tõi ja lõi naela lipu vardasse kindral A. Larka ja EVL keskjuhatuse nimel ksv. A. Sirk. EVL Tartu osakonna poolt lõi naela kol. Kubbo, kes ütles, et vajaduse korral saagu see lipp meie lahingulipuks välisvaenlaste vastu. Järgnesid tervitused EVL Laiuse, Laius-Tähkvere, Põltsamaa, Lustivere, Vaimastvere, Voldi ja Härjanurme osakondade poolt. Kohalikest organisatsioonidest tervitasid s. s. „Kalju”, Tuletõrje ühing, Küti Selts ja Majaomanike Selts. Järgnes ühine rongkäik rahvamajja. Ksv. Sirki ilmumisel mängis orkester tervitusmarssi. Saal oli rahvast viimase võimaluseni täis kiilutud, mahutades üle 1000 inimese. A. Sirk esines pikema kõnega, mida katkestasid sagedased kauakestvad aplausid. Kõne lõppedes kanti A. Sirki rahva poolt kätel. Ühisel lõunasöögil, mille korraldasid Jõgeva naised, toonitati lauakõnedes korduvalt, et riigivanemaks võib olla ainult kindral A. Larka. Võitlus, 13. veebruar 1934, nr. 19, lk. 1.

ARSTI LAIMAJA VANGI "Kaja" toimetaja Holberg vangi Kohtupalat karistas kogumehi Jõgeva jaoskonnaarsti laimamise pärast. Mõni aeg tagasi ilmus „Kajas” kirjutis, mis sisaldas teate, nagu olevat Jõgeva jaoskonna arstiks isik, kes oma eelmiselt kohalt olla vallandatud ebamoraalsete eluviiside pärast. Jõgeva jsk. arst dr. Teder nägi selles kirjutises enda vastu sihitud laimu ja võttis kohtulikule vastutusele „Kaja” vastutava toimetaja rkl. Holbergi ja kirjutise autori kogumees G. Ottase. Tartu-Võru rahukogu leidis mõlema mehe süü olevat tõestatud ja karistas neid – Holbergi 2-nädalase arestiga ja G. Ottast – 1kuise vangistusega. Kohtu otsuse peale andsid mõlemad süüalused edasikaebuse kohtupalatisse. Kuid see ei andnud tagajärgi ja kohtupalat kinnitas rahukogu otsuse. Võitlus, 27. veebruar 1934, nr. 25, lk. 6.

JÕGEVA TEPPICH TAHTIS SAADA RIIGIVANEMAKS. Teisipäeval [27. veebruaril 1934] valimiste peakomitee koosolekul kanti ette Jõgeval elutseva raudtee pensionäri Teppichi kiri, milles tema teatab, et seab end riigivanema kandidaadiks.

150

Kirjale on pensionär juure lisanud oma päevapildi. Teppich on lasknud enese pildistada dekoratsiooni ees, mis kujutab uhket lossi. See olevat tema valitsusloss, kirjutab mees. Kuna Teppichil polnud soovitajaid ega kautsjoni, siis valimiste peakomitee jättis tema kirja muidugi tähele panemata. Tartumaa Teataja, 1. märts 1934, nr. 25, lk. 1.

JÕGEVALE 50:1 VASTU Jõgeva alevis anti A. Larkale 50 allkirja, A. Reile 1 allkiri. Teised kandidaadid allkirju ei saanud. Tartumaa alevid, Võitlus, 5. märts 1934, eritelegramm.

JÕGEVA PÜHITSES A. LARKA SÜNNIPÄEVA Andres Larka 55. a. sünnipäeva puhul korraldati EVL Jõgeva osak. poolt oma liikmeskonnale ja kutsutud külalistele, vaikselt, ühine teelaud. Lauakõnedes toonitati, et kindral A. Larka kui riigivanema kandidaat on ainuke mees, kes suudab toime tulla riigi juhtimise tööga. EVL Jõgeva osak. juhatus avaldas kõigile südamlikumat tänu, kes aitasid kaasa selle ilusa õhtu kordaminekuks. Eriti naisperele ja Jõgeva spordiselts „Kaljule” ning J. V. T. S. puhkpillide puhujaile. Võitlus, 8. märts 1934, nr. 29, lk. 7.

JÕGEVAL ARRETEERITI "PROPAGANDAPÄÄLIK". Tõelised „führerid” veel vabaduses. Viimaste poliitiliste sündmuste tagajärjel lahkusid alevivolikogust vabside vaimlised ja aktiivsed juhid – rahukohtunik E. Hansson ja jaosk. arst E. Teder. Asemele astusid vabside rühmitusest nende Jõgeva osakonna abiesimees A. Schmidt ja adv. O. Eglit. Nagu kuulda, on rahukohtunik E. Hansson sunnitud lahkuma Jõgeva malevkonna pääliku abi kohalt, samuti ka malevkonna arst dr. E. Teder, juriskonsult adv. O. Eglit jt. Olgu tähendatud, et Jõgeva malevkonna juhatus pääliku B. Uus’iga eesotsas koosnes aktiivsetest vabsidest. 16. skp. areteeriti komissari korraldusel ja saadeti Tartu ülekuulamisele Jõgeva vabside „propagandapäälik” A. Kristjan, seesama mees, kes hiljuti korraldas „proovimobilisatsiooni”. Osakonna esimees ja alevivanema abi A. Vindi areteeriti juba varemalt, kuna aga teised vaimlised ja aktiivsemad juhid vabaduses viibivad, see äratab kohapeal tähelepanu ja sünnitab pahameelt. Postimees, 18. märts 1934, nr. 76, lk. 1. 151

JÕGEVA END. ALEVIVANEM VANGISTATUD. Kohtuvõimude korraldusel on vangistatud end. Jõgeva alevivanem Aug. Meos. Veel hiljuti valis alevivolikogu tema alevivanema abiks, kuid ministeerium jättis ta ametisse kinnitamata. A. Meost süüdistatakse allkirjade võltsimises ametiasutustele saadetud kaebustel. Postimees, 28. mai 1934, nr. 142, lk. 1.

JÕGEVA VABS TARTUMAALT VÄLJA. Reedel [8. juunil 1934] vabanes Tartu vanglast vabside tegelane August Vindi. Vabastatule tehti tingimuseks, et ta peab elama asuma väljaspoole Tartumaa piire. Postimees, 10. juuni 1934, nr. 155, lk. 1.

ISAMAALIIDU JÕGEVA OSAKOND VALIS PEAKOOSOLEKUL VIIELIIKMELISE JUHATUSE Isamaaliidu Jõgeva osakond valis peakoosolekul viieliikmelise juhatuse. Esimeheks sai kaubamaja omanik Paul Jürmann, abiesimeheks ühispanga juhataja Karl Romet, kirjatoimetajaks alevisekretär Osvald Paju, laekuriks koolijuhataja Riho Terasmaa ja ametita juhatuseliikmeks konsulent Heinrich Steinhaus. Revisjonikomisjoni valiti adv. O. Eglit, A. Laur ja A. Sermat. Neil päevil pidas oma avapeakoosolekut ka Tammistu osakond, kus osakonnale moodustati kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad: - koolijuhataja E. Vasar, sekretär – vallasekretär P. Kirsimägi ja laekur – talupidaja K. Kass. Revisjonikomisjoni valiti hrad R. Kuslap, J. Reisenbuk ja K. Kass. Uus Eesti, 14. november 1935, nr. 58, lk. 14.

RAHVUSPIDUSTUSI TARTUMAAL .... Kihelkondliku rahvuspäeva korraldab Isamaaliidu Jõgeva osakond koos Jõgeva põllumeeste seltsiga Jõgeva rahvamajas, pühapäeval [15. detsembril 1935] kell 2 p. l. Rahvuspäeva jumalateenistuse peab õp. J. Järve. Aktuse kõnedega esinevad Tartu linnapea kindral A. Tõnisson ja Isamaaliidu Tartu maakomitee sekretär M. Rõigas. .... Uus Eesti, 13. detsember 1935, nr. 87, lk. 5.

152

RAHVARIKAS LÕIKUSPÜHA JÕGEVAL. Pühap., 15. dets. s. a. korraldasid Jõgeva põllumeeste selts ja Isamaaliidu osakond koos kohaliku maanaiste seltsiga rahvus- ja lõikupeo. Rahvamajas korraldatud aktusel pidas vaimuliku talituse Laiuse õpetaja Järve, avasõna ütles Isamaaliidu poolt hra Roomet, peokõne pidas Tartu linnapea kindral Tõnisson, tervitusi Isamaaliidu Tartumaa komitee poolt tõi hra Meil, lõppsõna ütles Jõgeva põllumeeste seltsi poolt hra Laanemäe. Aktust ilustas Jõgeva meeskoor hra Terasmaa, segakoor pr. Tsoppi ja pasunakoor hra Lalli juhatusel. Aktusele järgnes ühine pidulaud koolimajas kohal. maanaiste seltsi korraldusel, kus tervituste kõrval lõikuspeo kõne põllumehe lõikuse edu alustest pidas Kuremaa seak. katsejaama juhataja L. Voltri. Koosviibimist ilustasid meeskoor, soololaulud hra Kommusaarelt, viiulisoolod hra Sööt’ilt ning mitmed üldlaulud. J. Aamisepa lõppsõnadega lõpetati lustilik jalakeerutus ning mindi heas tujus koju. Uus Eesti, 17. detsember 1935, nr. 91, lk. 13.

TERVITUSI PEAMINISTRI ASETÄITJALE K. EENPALULE. Lisaks senistele tuleb peaministri asetäitjale kui ühtlasi ka siseministrile ja sisekaitse ülemale iga päev tervitusi asutustelt, organisatsioonidelt ja eraisikutelt, kes kõik mõistavad teravalt hukka vapside 8. detsembri mässukatse. ... Endine Jõgeva alevivanem A. Meos perekonnaga saadab järgmise kirja: „Oleme südamest Teile tänulikud, härra peaminister, et suutsite õigel ajal takistada vapside mõrva tööd. Teame, et ka tulevikus valvab Teie silm riigi ja rahva rahuks, milleks Teile jõudu ja tervist soovime.” ... Uus Eesti, 23. detsember 1935, nr. 97, lk. 12.

SELTSKONDLIKUD KOMITEED TEGEVUSES Rahvahääletuse jaatavaks läbiviimiseks on loodud veel järgmised seltskondlikud komiteed, kes avaldanud üleskutse hääletada rahvuskogu poolt: ... Jõgeva alev: Juhatus – J. Võsu, K. Roomet, O. Paju, A. Jukk. Liikmed – P. Jürmann, J. Pihlak, P. Valge, J. Liigand, S. Padil, Laur, E. Lehtmets, dr. E. Teder, P. Arvi [!], V. Pruuli ja A. Tibar. Postimees, 27. jaanuar 1936, nr. 25, lk. 4.

JÕGEVAL MITU KANDIDAATI. 153

Rahvuskogu valimiste Jõgeva alevi seltskondlik komitee otsustas seada Rahvuskogu valimisteks kandidaadiks K. Roometi, kes on Jõgeva ühispanga asjaajaja, Jõgeva valla seltskondlik komitee aga otsustas esitada kandidaatideks Jõgeva vallavanema E. Laanemäe ja J. Aamisepa. Tartumaa Teataja, 30. oktoober 1936, nr. 127, lk. 7.

KANDIDEERIB KA ÕP. J. JÄRVE 47. ringkonnas seltskondlike komiteede poolt ülesseatud kandidaadil Karl Roomet'il on allkirjade norm käes. Tema kõrvale kerkis ka seltskondlike komiteede teine kandidaat, Laiuse kirikuõpetaja Jaan Järve. Viimasele on soovitusallkirjade kogumine käimas. Tartumaal allkirjade norm käes. Tartumaa Teataja, 9. november 1936, nr. 131, lk. 8.

JÕGEVA RINGKONNAS VALITI KIRIKUÕPETAJA J. JÄRVE. J. Järve sai hääli 2373. Jõgeva ühispanga asjaajaja K. Roomet 2240. Hääli said: Vaimastveres – Järve 182, Roomet 377; Laius-Tähkveres – Järve 321, Roomet 428; Laiuses – Järve 722, Roomet 246; Jõgeva vallas – Järve 438, Roomet 306; Härjanurmes – Järve 145, Roomet 248; Puurmannis – Järve 230, Roomet 457; Jõgeva alevis Järve 290, Roomet 178. Kolmkümmend Rahvuskogu liiget selgus. Tartumaa Teataja, 16. detsember 1936, nr. 147, lk. 5.

ROHKESTI PÕHISEADUSE SELGITUSKOOSOLEKUID TARTUMAAL. Eeloleval pühapäeval, 6. juunil s. a. toimub Tartumaal Isamaaliidu osakondade korraldusel rohkearvuliselt kõnekoosolekuid ja külvipidusid, kus Rahvuskogu senisest tööst ja hr. riigivanema poolt esitatud põhiseaduse eelnõust annavad ülevaate Tartumaa valimisringkondade Rahvuskogu liikmed. Selgituskoosolekud ja külvipeod toimuvad järgmistes valdades: ... Jõgeva seltsimajas kell 3 p. l. ja Puurmanni vallas, Tõrva koolimajas toimuvatel põhiseaduse selgituskoosolekutel kõneleb Rahvuskogu liige Jaan Järve. ... Tartumaa Teataja, 4. juuni 1937, nr. 65, lk.8.

TARTUMAA RAHVASAADIKUD KÕNELESID.

154

Möödunud pühapäeval, 6. juunil toimus Tartumaal rida kõnekoosolekuid, kus Rahvuskogu senisest tööst ja hr. riigivanema poolt esitatud põhiseaduse eelnõust kõnelesid Rahvuskogu Tartumaa saadikud. Koosolekud ja külvipeod toimusid järgmistes Tartumaa valdades: ... Rahvarohkemateks kõnekoosolekuteks möödunud pühapäval olid veel Jõgeva alevis ja Puurmanni vallas Tõrve koolimajas toimunud põhiseaduse selgituskoosolekud, kus kõneles Rahvuskogu liige Jaan Järve. ... Tartumaa Teataja, 9. juuni 1937, nr. 67, lk. 8.

JÕGEVAL KANDIDEERIB K. ROOMET. Rahvuskogu valimiste 47. ringkonna moodustavad Vaimastvere, Laius-Tähkvere, Laiuse, Jõgeva, Härjanurme ja ja Puurmanni vallad ja Jõgeva alev. Selle ringkonna seltskondlike komiteede üldkoosolek oli laupäeval, 31. oktoobril Jõgeva alevis algkooli ruumides. Kõik selle ringkonna komiteed olid esindatud täie arvu esindajatega. Kandidaadiks otsustati seada häälteenamusega Karl Roomet, kes on Jõgeva ühispanga juhataja. Kaalumisel oli ka Laiuse kirikuõpetaja J. Järve kandidatuur, kuid viimane loobus. Tartumaa kandidaate. Tartumaa Teataja, 2. november 1937, nr. 128, lk. 1.

JÕGEVA PÜHITSES UUE PÕHISEADUSE JÕUSSEASTUMIST Jõgeval pühitseti uue põhiseaduse maksmahakkamist pidulikult. Pidustused algasid vana-aasta õhtul J. V. T. peoga, kus päevakohase kõnega esines endine Rahvuskogu liige õp. J. Järve. Uusaasta-päeval oli seltsimajas jumalateenistus-aktus. Aktuse alg- ja lõppsõnad ütles alevivanem J. Võsu, kuna aktusekõne pidas õp. J. Järve. Õhtul korraldas Põhiseaduse Elluviimise Jõgeva Valla Rahvarinde vastmoodustatud juhatus alevi algkooli ruumes piduliku kontsert-aktuse, kus esinesid selgitavate kõnedega rahvarinde juhatusliikmed ning ütlesid tervitusi seltskondlikkude organisatsioonide esindajad. Kontsertosa eest hoolitses Jõgeva segakoor hr. Terasmaa ja k.-l. Jõgeva kompanii orkester hr. Sööti juhatusel. Publiku osavõtt nii aktustest kui ka raadio-ühiskuulamistest oli kõikjal väga elav. Postimees, 3. jaanuar 1938, nr. 2, lk. 7.

KARL ROOMET (42. [47!] valimisringkond – Vaimastvere, Laius-Tähkvere, Laiuse, Jõgeva, Härjanurme ja Puurmani vallad ning Jõgeva alev.) 155

Sündinud 2. sept. 1902. a. Tartumaal Vaimastvere v. põllumehe pojana. Lõpetanud 1925. a. gümnaasiumi, õppis Tartu ülikoolis, alul usu-, pärast õigusteadust. Pärast hariduse saamist siirdus ühistegevuse ja seltskonnatöö alale. Lõpetanud Tartu Ühistegelise Instituudi, oli ametis Tartus, Põllumajanduse Pangas. 1933. a. valiti ta Jõgeva Ühispanga asjaajaja-direktori kohale. Ühispanga juhatajana on suutnud selle rahaasutuse viia suuremaks ühispangaks maa ühispankade seas. Võtnud õpilasena osa Vabadussõjast, lõi kaasa hiljem ka Kaitseliidus Tartu ja Tartumaa malevates. 1935. a. alates Jõgeva malevkonna pealikuks. Peale selle on K. Roomet tegev Jõgeva Majanduse Ühisuse nõukogus, Põllutöökoja Jõgeva konvendis, esimehena Isamaaliidu Jõgeva osakonnas ja Noortekotkaste sõprade seltsi Jõgeva osak. jne. Tartumaa rahvarinde kandidaadid Riigikogu valimistel. Postimees, 12. veebruar 1938, nr. 42, lk. 5.

JAAN JÄRVE (47. valimisringkond – Vaimastvere, Laius-Tähkvere, Laiuse, Jõgeva, Härjanurme ja Puurmani vallad ning Jõgeva alev). Sündinud 7. oktoobril 1894. a. Puhjas taluomaniku pojana. Õppinud Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna cand. theol. astmega. Oli „Postimehe” vastutavaks ja tegevtoimetajaks 1920.-21. a. Laiuse koguduse õpetajaks on alates 1923. a. Olnud Asutava kogu, 1. ja 4. riigikogu liige. Tegev olnud ka kirjanduse alal. Kes kandideerivad veel Tartumaal. Postimees, 16. veebruar 1938, nr. 46, lk. 4.

JÕGEVAL PÜHITSETAKSE VABARIIGI AASTAPÄEVA Jõgeva alevis ja vallas pühitsetakse vabariigi aastapäeva ja aastapäeva eelõhtut suure pidulikkusega. Eelõhtu pühitsemine algab kell 17 Jõgeva vallamajas Vabadussõjas langenute mäletstustahvli juures, kus Naiskodukaitse Jõgeva jsk. korraldusel toimub pärjapanek kõne ja koorilaulude saatel. Kell 18 korraldatakse Jõgeva algkooli ruumes langenute mälestamise aktus ja jumalateenistus. Aktusekõne peab pr. L. Samkov. Aktust kaunistab noorte laulukoor. Aastapäeval korraldatakse kell 10 hommikul Jõgeva rahvamajas kontsert-aktus. Esinevad härrad Laanemäe ja Valge päevakohaste kõnedega ja ühendatud orkestrid muusikapaladega. Õhtul on samas ette nähtud pidu päevakohase sisuga. Postimees, 21. veebruar 1938, nr. 51, lk. 8.

RIIGIVOLIKOGU VALIMISTEKS Praegu teostatakse meil viimaseid ettevalmistusi Riigivolikogu valimiseks. Uue parlamendi ja teiste vastavate organite tegevusse astumisega lõpeb meil erakorralisist oludest tingitud ülemineku aeg ja hakkab uuesti kehtima normaalne olukord, kus rahval on võimalus oma usaldusmeeste kaudu pidevalt kaasa mõjutada ja kontrollida valitsuse poliitikat. See moment osutub kahtlemata pöördelise tähtsusega sündmuseks Eesti siseelus, kusjuures loodame, et uus rahvaesindus suudab oma kõrgeid ülesandeid hästi täita. 156

Valitsuse eesmärgiks on vahepeal olnud rahva ja riigi üldhuvid, tema ei võinud ajada ühekülgset „maa” ega sama ühekülgset „linna” poliitikat, mis ennast rahvamajanduslikult varem või hiljem valusalt kätte tasuks. Vastupidi, on püütud erapooletult silmas pidada niihästi tööstuse, põllunduse kui ka kaubanduse ja teisi rahvamajanduse kõrvalharusid. Niisuguste põhimõtete sihikindel elluviimine on lühikese aja kestel hulga positiivseid resultaate andnud. Produktsioon pea kõigil aladel on suurenenud, kvaliteet paranenud. Nüüd, kus valimised jälle ukse ees, on täiesti põhjendatud see soov, et kokkuastuv riigivolikogu taotleks samu sihte. Riigivolikogu peab silmas pidama kõikide kasu, südames peab tal olema oma rahva ja riigi tulevik. Eriti sünge välispoliitiline olukordkohustab meid unustama kõiki väiklasi isiklikke tülitsemisi, me peame oma kodumaa ja ühes sellega enda huvides alla suruma kõiki kitsarinnalisi ja egoistlikke tunge ja püüdeid. Peame liituma tugevamini kui kunagi varem, sest ainult sel teel võime väärikalt vastu astuda uutele tormidele, mis võivad äkki puhuma hakata. Häda meile, kui meie puhkeva tormi algul pole kindlail jalul, pole tema vastuvõtuks valmistunud, kui meid sisetülid ja vastastikune umbusaldus on nõrgestanud. On tarvis plaanikindlat ja ratsionaalset majandamist. Tuleb rakendada töötajad käed produktiivsele tööle ja olemasolevad kapitalid otstarbekalt ära kasutada. Selles suunas peab uus Riigivolikogu tööle asuma ning vlijatele näitama oma töövõimet. Riigivolikogu loosungiks saagu: Elamisvõimaluste laiendamine rahvale. Tööd kõigile kodanikele, tasu kõigile tehtud töö ja võimete kohaselt. Kindlustada põllusaaduste hinnad. Riigivolikogu peab hoolitsema, et meie loodusvarad muudetaks produktiivvaradeks, peavad selle eest hoolitsema, et meie majanduslikud ressursid õieti rakendatakse ja kõigi kodanike kasuks tarvitatakse. Need on suured ülesanded, mis tõesti peaksid ergutama Riigivolikogu liikmeid, et nad kogu jõudu pühendaksid nende eesmärkide saavutamise teenistusse. K. Roomet. Postimees, 22. veebruar 1938, nr. 52, lk. 7.

47. VALIMISRINGKOND Tähendatud valimisringkonnas on hääleõiguslikke kodanikke 8011, neist käis hääletamas 5893, osavõtu protsent 73. Antud häältest sai K. Roomet (R) 3085 ja J. Järve 2786 häält. Üksikute jaoskondade järgi kujunesid valimise tulemused järgmiselt: ... Jõgeva alevis on hääleõiguslikke kodanikke 795, neist käis hääletamas 637, osavõtu protsent 80,1. Antud häältest said K. Roomet 220 ja J. Järve 415. Kuidas hääletas Tartumaa. Postimees, 26. veebruar 1938, nr. 56, lk. 6.

157

RAHVARINDE TÄIELIK VÕIT TARTUMAAL. 47. ringkonnas oli hääleõiguslikke 8011; hääli anti 5893, s. o. 73%. Hääli said: K. Roomet 3085 ja J. Järve 2786. Valdade viisi anti hääli: Vaimastveres Roometile 385 ja Järvele 322. Laius-Tähkveres 594, 448. Laiusel 526, 632. Jõgeval 541, 494. Puurmannis 599, 241. Jõgeva alevis 220, 415. Rahva üksmeel võitis. Tartumaa Teataja, 28. veebruar 1938, nr. 25, lk. 7.

MÜRGEL JÕGEVAL. Laupäeval, 13. skp. korraldas “Heakorra ja õigluse liit” Jõgeva rahvamajas kõnekoosoleku. Koosolekule olid ilmunud täies koosseisus kohalikud vabadussõjalased oma esimehe V. ja juhatusliikme H. eesotsas. Viimane on tuntud kui kohapealse kõrgema võimu esindaja. Koosoleku lõpul oli lubatud küsimusi esitada, milleks ka sõna anti H.-le. Selle asemel, et küsimusi esitada, algas H. koosoleku korraldajaid ja seniseid alevi tegelasi materdama, mille tõttu juhataja V. oli sunnitud kõnelejalt sõna ära võtma ja koosoleku lõpetama. Vabadussõjalased oma juhtidega eesotsas tõstsid lärmi ja lasksid kuulda juba teist korda Jõgeva rahvasummas oma inetut sõimu ja lärmi. Esimene kord tehti seda Jõgeva põllumeeste esimehe K. vastu, kui põllumehed rahvamajas oma kosolekut pidasid. Võõrastav näha on see, et kõrgema võimu esindaja lubab endale sarnastest asjadest osa võtta, kuna tema peaks juba oma kõrge ameti tõttu erapooletu olema. Kuulaja. Tartumaa Teataja, 18. jaanuar 1934, nr. 8, lk. 4.

PIDUSTUSED JÕGEVAL Jõgeva linn pühitses vabaduspäeva koos Jõgeva vallaga. Kl. 14.30 asetati pärg langenud saksa sõdurite haudadele. Pärja asetas Jõgeva Omakaitse poolt major A. Kitsapea. Seejärel toimus jumalateenistus Jõgeva rahvamajas, mille pidas Laiuse koguduse õpetaja J. Järve. Edasi järgnes sealsamas aktus, mille avas Jõgeva linnavanem J. Sild. Aktusekõne pidas prokurör A. Paal Tartust. Sõna võttis veel Jõgeva vallavanem J. Kurik, kuna aktuse lõppsõnad lausus Tartumaa Rahvakasvatusameti instruktor A. Kuusk. Aktust sisustasid mees- ja naiskoori laulud ja orkestriettekanded. Rahvast oli aktusel rohkesti. Tartumaa vabaduspäeva tähe all. Postimees, 23. veebruar 1943, nr. 44, lk. 3.

KONTSERTAKTUSED JÕGEVAL JA ELVAS Tartu Rahvaülikool korraldab kontsert-aktused Jõgeval – 12. veebr. kl. 17 – hr. Vindile kuuluvas rahvamaja ja Elvas – 13. veebr. kl. 17 – Elva rahvamajas. Kõnedega esinevad Eesti Leegioni ohvitserid ja Tartumaa Rahvakasvatusameti lektor. Sissepääs tasuta. Postimees, 10. veebruar 1943, nr. 33, lk. 2. 158

POLITSEI, TULETÕRJE JA KODANLIK ÕHUKAITSE

JÕGEVA KONSTAABLI ENESETAPMISE PÕHJUS - RAHARAISKAMINE. Puudujääk 180.000 mk. Nagu nüüd ametlikul revideerimisel selgunud, on Jõgeva konstaabli K. Milleri enesetapmise põhjuseks olnud riigi raha raiskamine. Politseikomissari Anslangi poolt, kes parajasti kohale sõitis K. Milleri tegevust revideerima, on selgeks tehtud, et raisatud on üle 180.000 marga. Raiskamine on sündinud arvatavasti käesoleva aasta märtsikuul. Kuhu aga tal seda raha tarvis oli, ei ole seni selgunud. Perekond tal nii suurt summat lühikese aja jooksul ei võinud tarvitada ja ise ei ole ta Jõgeval ka kusagil näidanud, et tal suuri summasid käes oleks. Arvatakse, et ta raha kusagil linnas kergemeelselt läbi on löönud. Kahtlus K. Milleri tegevuse peale langes ülemuse silmis mitte ammu tagasi ja nimelt selle läbi, et juhuslikult oldi teada saadud, et kellegil Jõgeva kodanikul, keda kui jõukat meest tunti, konstaabli aruande järele mõned suuremad summad riigi maksud viimse ajani maksmata olid. Selle juures oli konstaabel Miller välja annud kodanikule raha saamise kohta kviitungi, kuid mitte ametlikust kviitungi raamatust. See ja veel mõned teised teated lasksid aimata, et siin tegemist on riigi raha raiskamise või vähemalt selle edasiandmise põhjuseta viivitamisega, sellepärast otsustati revideerimine ette võtta. Et revident sõidab, oli K. Milleril teada ja ta tappis enese juba enne, kui rong revidendiga kohale jõudis. Postimees, 27. mai 1926, nr. 138, lk. 1.

JÕGEVA JAOSKONNA RAHUKOHTUNIK Tartu maavalitsuse poolt on Jõgeva jaoskonna rahukohtunikule üürile antud 6 aasta peale Jõgeva hobuseposti jaamast 4 tuba kohtusaali ja kantselei tarvis. Kuna postijaama juures on suured ruumid ootajate hobuste majutamiseks, on see ümberkolimine suureks soodustuseks kohtuskäijatele. Postimees, 19. juuli 1928, nr. 193, lk. 3.

JÕGEVA ALEVI KONSTAABEL TÖÖGA ÜLEKOORMATUD Jõgeva alevi konstaabel tööga ülekoormatud. Nüüd, mil kaotati jaamast politseiametnik, kuulub ka raudteejaamas korrapidamine alevi konstaabli hoolde, mispärast möödub isegi päevi, kus tuleb järjest öö-päev vahetpidamata juurdlusi toimetada ja protokolle koostada. Peale selle annavad rohket tööd veel igasugused maksunõudmised. Töö ülekoormatuse vältimiseks on alevivalitsus juba paaril korral samme püüdnud astuda, et Jõgevale asuks politseikomissar, kuid seni ei ole sooviavaldused täitmist leidnud. Postimees, 18. november 1933, nr. 271, lk. 6. 159

TULETÕRJE KELLATORN Jõgeva tuletõrjele uus häirekella torn. Läinud aastal Jõgeva Vabatahtl. Tuletõrje Seltsi 25. a. juubeli puhul kinkis Jõgeva majaomanikkude selts tuletõrje ühingule uue häirekella. Nüüd ehitatakse kellatorni 4 meetri võrra kõrgemaks ja uus häirekell võetakse tarvitusele. Postimees, 19. mai 1934, nr. 135, lk. 7.

RIIGIVANEMA OTSUS NR. 194. RTL 1935, 17. 21. veebruaril 1935. Riigikohtu ettepanekul nimetan lisajaoskonnakohtuniku Osvald Anton'i Jõgeva jaoskonnakohtunikuks, vabastades teda lisajaoskonnakohtuniku ametist. K. Päts Peaminister Riigivanema ülesannetes.

JÕGEVA JSK. KOHTUNIKUKS O. ANTON Otsustatud: I. Võtta täitmisele Riigivanema otsused: A. ... 4.Riigivanema otsus 21. veebruarist 1935 a. nr. 194 lisajaoskonnakohtuniku Osvald Anton'i Jõgeva jaoskonnakohtunikuks nimetamise ning tema vabastamise kohta lisajaoskonnakohtuniku ametist. (Kohtuministri ettepanek 21. II 35 – Nr. 2220.) Protokoll № 17. Vabariigi Valitsuse koosolek 22. veebruaril 1935 a. Vabariigi Valitsuse 1935. a. otsused.

TULETÕRJE HÄIRE JÕGEVAL

160

Reedel [14. I] kell 15 korraldas Jõgeva alevi vabatahtlik tuletõrjeühing politsei soovil kustutusabinõude järelevaatuseks häire. 20 minuti jooksul kogunes ligi 75 prots. tuletõrjujatest kogunemiskohale. Järelevaatust toimetanud Jõgeva alevi rajooni konstaabel Laar leidis olevat kustutusabinõud töökorras. Postimees, 16. jaanuar 1938, nr. 15, lk. 4

JÕGEVA ALEVI TULETÕRJE AASTAPEAKOOSOLEK Jõgeva alevi tuletõrje aastapeakoosolek peeti eile Jõgeva seltsimajas. Ühel häälel võeti vastu möödunud aasta aastaaruanne ja 1938. a. eelarve. Loosi läbi väljalangenud juhatuseliikmed Paju ja Aunus valiti tagasi, kuna elukoha muutmise tagajärjel tagasiastunud juhatusliikme Valge asemele valiti Schmidt. Jõgeva divisjoni pealik P. Jürmann, kes on endisi J. V. T. Ü. peamehi, valiti auliikmeks. Postimees, 24. jaanuar 1938, nr. 23, lk. 6.

TARTUMAA TULETÕRJEPERE KOGUNEB JÕGEVALE Brigaadipäev 5. ja 6. aug. rohkete loengute, võistluste ja pidustustega. Tuletõrje Tartumaa brigaadi juhid – brigaadipealik P. Martmaa ja brigaadipealiku abi K. Brenner andsid “Tartumaa Teataja” kaastöölisele lähemaid seletusi eelseisva brigaadipäeva kohta, mis peetakse laup., 5. ja pühap., 6. aug. Jõgeval. Tänavune Tartumaa tuletõrje kokkutulek brigaadipäevaks on arvult teine; esimene oli paar aastat tagasi Elvas ja õnnestus igati. Järjekordne brigaadipäev Jõgeval tõotab kujuneda aga veelgi sisukamaks. Sellest võtavad osa nii mees-, nais- kui ka noortuletõrjujad. Praegu töötab Tartumaal 66 tuletõrje kompaniid. Brigaadipäevale saadavad kõik kompaniid oma esindused – kusjuures osavõtt kompaniidest on ette nähtud kuni 40 prots. koosseisust. Tõenäoliselt koguneb Jõgevale paartuhat tuletõrjujat. Brigaadipäeva üldjuhiks on brigaadipealik P. Martmaa, abideks brigaadipealiku abid K. Brenner ja L. Must, sisekorrapealikuks R. Riives, õppepealikuks instr. F. Kuljus, majanduspealikuks P. Jürman, naistuletõrje juhiks M. Martmaa, peale selle veel rida teisi pealikuid. Brigaadipäevale kogumine on ette nähtud laupäeva pärastlõunal. Laagri avamine toimub kell 5 p. l. Pärast seda on loeng ja kooliharjutus, millele järgneb õhtusöök, pärast seda peetakse seltsimajas brigaadi pealikutekogu koosolek. Kell pool 10 õht. algab seltsimajas kirev õhtu, mille kavas on muuseas Mait Metsanurga lõbus “Heinasao ääres”, balleti ja muusikalisi ettekandeid jne. Pühapäeva hommikul peetakse riviõppust, ennelõunal on loeng ja vähe enne kella 11 algab turuplatsil paraad. Viimane lõppenud, algavad kell 12 p. spordiväljakul võistlused. Kavas on pritsivõistlused, hüdropuldi üksikvõistlused, hüdropuldisalga võistlused jalgrattal, köieronimine ja köievedu ning rivivõistlus. Registreeritud on võistlustele 20 kompaniid ligi 500 üksikvõistlejaga. Muuhulgas võtavad võistlustest osa ka 7 naisüksust, nende hulgas 3 kõigil aladel. Kell 4 p. l. algab manööver ja kell 5 auhindade väljaandmine ning brigaadipäeva lõpetamine spordiväljakul. Seal toimub ka huvitav rahvapidu keskpäevast alates. Ette on nähtud rohkesti mitmesuguseid rahvalõbustusi, loterii-allegri jne.

161

Pühapäeva keskpäeval peetakse seltsimajas noortuletõrjujate ja nende pealikute koosolek, mille lõppedes algab koosolek naistuletõrjujaile ja nende juhtidele. Muide, vihma korral toimub rahvapidu seltsimajas. Tuletõrjujad ööbivad telkides laagriplatsil, kuna naistuletõrjujad paigutatakse ruumidesse. Kõigil üksusil tuleb kaasa võtta oma lipp. Sõit raudteel Jõgevale brigaadipäevale on tuletõrjujaile 33protsendilise hinnaalandusega. Paljudest paikadest korraldatakse veoautodel ühissõite brigaadipäevale. Brigaadipealik Martmaa poolt on määratud Jõgeva tuletõrjeühingu orkester Tartumaa brigaadi orkestriks ühe aasta peale. Brigaadipäevaks sõidab kohale rohkesti ka teisi orkestreid. Tartumaa Teataja, 31. juuli 1939, nr. 86, lk. 7.

1500 TULETÕRJUJAT TARTUMAA BRIGAADI PÄEVAL. Päeva külastas Jõgeval korpuse pealik kol. Vaharo. Tuletõrje Tartumaa 2. brigaadipäev peeti laupäev. ja pühapäeval [5. ja 6. augustil 1939] Jõgeval. Osavõtt kujunes brigaadipäevast elavaks, kohal oli poolteisttuhat mees- ja naistuletõrjujat. Kõrgema külalisena viibis brigaadipäeval tuletõrje korpuse pealik kol. Vaharo. Üldiselt õnnestus tänavune Tartumaa brigaadi kokkutulek igati. Pühapäeval juhtus küll Jõgeva lähedal Siimustis tuleõnnetus, kuid see ei seganud pidustusi, sest süttinud oli ainult turbaraba. Brigaadipäeva avamine toimus laupäeva õhtupoolikul Jõgeva spordiväljakul brigaadipealiku P. Martmaa poolt. Laupäeval peeti brigaadi pealikutekogu koosolek, kus juhatusse valiti tagasi R. Riives. Otsustati eeloleval aastal korraldada Elvas tuletõrje pealikuile ületartumaaline kokkutulek. Laupäeva õhtul oli veel seltsimajas korraldatud pidu, millest väga elavalt osa võeti. Pühapäeva hommikul algas brigaadipäeva tegevus lipu heiskamisega spordiväljakul, kus sõnavõttudega esinesid brigaadipealik P. Martmaa ja laagri sisekorrapealik R. Riives. Pärast loengut kogunes brigaad – nii mehed kui ka naised – Jõgeva turuplatsile, kus peeti paraad 1500 tuletõrjuja osavõtul. Brigaadi paraadi tervitas korpusepealik kol. Vaharo. Teisena võttis sõna tervituseks Tartu-Valga prefekt Roovere. Pärast paraadi algasid spordiväljakul tuletõrjevõistlused, millest ülielavalt osa võeti. Võistlesid nii mees- kui na naiskonnad. Üldse oli võistlejaid üle tuhande (mõned võistlesid ka mitmel alal). Võistluste ajal selgus, et 6 km Jõgevalt eemal põles Siimustis talu raba. Tuletõrje sõitis kohale, kus selgus, et tulele pole kerge piiri panna, kuid tuli polnud eriti ohtlik. Hiljem jätkati suuremate abijõududega kohapeal kustutustöid. Brigaadipäev lõpetati õhtupoolikul spordiväljakul auhindade väljaandmisega. Päevale oli registreeritud osavõtjaina 1200 mees- ja ligi 300 naistuletõrjujat. Meestuletõrje juhiks oli P. Martmaa, naistuletõrje pealikuks pr. M. Martmaa. Uus Eesti, 7. august 1939, nr. 211, lk. 9.

JÕGEVA DIVISJON PARIMAKS TARTUMAA BRIGAADIS. 162

Tuletõrje Tartumaa brigaadipäeval korraldatud tuletõrjevõistlustel lõppkokkuvõttes osutus parimaks divisjoniks Jõgeva, mille üksustest eriti hästi esinesid Kaarepere ja Saadjärve. Jõgeva divisjon omandas rändauhinna, mis välja pandud Eesti Tuletõrjeliidu poolt ja mille eelmisel brigaadipäval võitis Mustvee divisjon. Jõgeva divisjonile järgnesid Tartu ümbruse, Mustvee ja Elva. Ka majanduslikult õnnestus brigaadipäev. Sellest loodetakse ülejääki saada 300-400 krooni. Pääsmeid tuletõrjevõistlustele müüdi 1300. Tartumaa Teataja, 9. august 1939, nr. 90, lk.8.

UUSI VKÕ ÜHINGUID Siseministeeriumis on registreeritud 5 uut VKÕ ühingut: 19. detsembril 1939. a. Räpina ja Jõgeva VKÕ ühing; 17. jaanuaril k. a. Nissi ja Abja VKÕ ühing ning 20. veebruaril k. a. Jõhvi VKÕ ühing. Uued VKÕ ühingud asuvad kohe oma tegevuspiirkonnas kodanliku õhukaitse väljaõppe teostamisele. Nii on k. a. veebruarikuu lõpul ja märtsikuu algul ette nähtud KÕ üldettevalmistuskursused Nissi ja Räpina VKÕ ühingu korraldusel. Õhu- ja Gaasikaitse, 23. veebruar 1940, nr. 2 (20), lk. 60.

JÕGEVA TULETÕRJE ORKESTER BRIGAADI ORKESTRIKS. Tuletõrje Tartumaa brigaadipealiku P. Martmaa otsusega on määratud Tartumaa brigaadi orkestriks Jõgeva linna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu orkester. Määramine on toimunud ühe aasta khta. Tartumaa Teataja, 10. juuli 1940, nr. 79, lk. 10.

RAHVASTIK

RAHVAHÄÄLETUSTE TULEMUSED JÕGEVA ALEVIS 1923 - 1936 I rahvahääletusel (17. - 19. II 1923) kehtestati koolides usuõpetus. II rahvahääletusel (13. - 15. VIII 1932) lükati tagasi Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu. III rahvahääletusel (10. - 12. VI 1933) lükati tagasi Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu. IV rahvahääletusel (14. - 16. X 1933) võeti vastu Eesti Vabadussõdalaste Liidu poolt algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu. V rahvahääletusel (23. - 25. II 1936) anti Riigivanemale luba kutsuda kokku Rahvuskogu kehtiva põhiseaduse muutmiseks või uue vastuvõtmiseks. Rahvahääletuste tulemused Jõgeva alevis 163

Rahvahääletus

I

II

III

IV

V

Hääleõiguslikkude kodanikkude arv

566

716

721

744

888

Hääletamisest osavõtnute arv (%)

403 (71,2)

673 (94,0)

541 (75,0)

597 (80,2)

808 (91,0)

Kehtivaks tunnustatud hääled

397

660

541

595

797

Poolt (%)

289 (72,8)

203 (30,8)

73 (13,5)

429 (72,1)

705 (88,5)

Vastu (%)

108 (27,2)

457 (69,2)

468 (86,5)

166 (27,9)

92 (11,5)

Kehtimatud hääled

6

13

-

2

11

Allikad: Esimene rahvahääletus Eestis 17. - 19. veebruaril 1923 a. Eesti Statistika 1923, nr. 14 (3), lk. 58 - 76. A. Tooms. Rahvahääletused Põhiseaduse muutmiseks. Eesti Statistika 1933, nr. 145 (12), lk. 605 - 617. V. Jõgi. Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Eesti Statistika 1936, nr. 176 (7) - 177 (8), lk. 402 - 407.

1934. A. RAHVALOENDUSE ANDMED JÕGEVA ALEVI KOHTA Üldandmed Faktiline elanike arv 1. III 1934

1144

Üldpindala km2

0,90

Ehistatud pindala

0,88

Elanikke km2 peale

1300

Elanike jaotumine vanuse ja soo järgi Vanuserühm

M.

N.

Kokku

-4

52

29

81

5–9

39

36

75

10 – 14

37

33

70

164

15 – 19

36

30

66

20 – 24

53

41

94

25 – 29

56

62

118

30 – 34

48

56

104

35 – 39

43

67

110

40 – 44

35

39

74

45 – 49

36

45

81

50 – 54

30

35

65

55 – 59

34

38

72

60 – 64

17

22

39

65 – 69

12

29

41

70 – 74

10

17

27

75 – 79

5

9

14

80 – 84

2

9

11

Teadmata

1

1

2

Kokku

546

598

1144

Jõgeva alevi vanimad elanikud on 84 aastased: 1 mees ja 2 naist Elanike jaotumine rahvuse järgi M.

N.

Kokku

Eestlased

515

573

1088

Neist eestlased, kel tavakeel mitte eesti keel

-

1

1

Neist setud

2

-

2

Venelased

18

17

35

Sakslased

3

2

5

165

Lätlased

3

-

3

Juudid

2

3

5

Poolakad

3

2

5

Leedulased

1

-

1

Tatarlased

1

-

1

Teadmata

-

1

1

Üldse

546

598

1144

Elanike jaotumine riikkondsuse järgi M.

N.

Kokku

Eesti

541

597

1138

Vene

1

-

1

Riikkondsuseta

4

-

4

Teadmata

-

1

1

Üldse

546

598

1144

Elanike jaotumine perekonnaseisu järgi M.

N.

Kokku

Lapsed – 14 a.

128

98

226

Vallalised

170

173

343

Abielus

216

214

430

Abielus, kuid lahus elavad

11

7

18

Lesed

7

98

105

Lahutatud

9

7

16

Perekonnaseis teadmata

5

1

6

166

Üldse

546

598

1144

M.

N.

Kokku

Oskab lugeda ja kirjutada

446

519

965

Oskab lugeda

1

9

10

Ei oska lugeda ega kirjutada

8

5

13

Üldse

455

533

988

Kirjaoskus 10 a vanusest

Haridus 10 a vanusest M.

N.

Kokku

Pole koolis käinud

10

9

19

Lõpetatud algharidus

277

353

630

Lõpetatud keskharidus

13

29

42

Lõpetatud kõrgharidus

9

1

10

Lõpetamata algharidus

84

87

171

Lõpetamata keskharidus

50

45

95

Lõpetamata kõrgharidus

11

8

19

Teadmata

1

1

2

Üldse

455

533

988

Elanike jaotus tavakeele järgi M.

N.

Kokku

Eesti

530

578

1108

Vene

13

10

23

167

Saksa

3

8

11

Poola

-

1

1

Teadmata

-

1

1

Üldse

546

598

1144

Keelteoskus peale tavakeele M.

N.

Kokku

Eesti

15

17

32

Vene

177

112

289

Saksa

76

78

154

Inglise

13

4

17

Läti

10

6

16

Prantsuse

1

5

6

Soome

5

1

6

Poola

3

1

4

Esperanto

1

2

3

Juudi zhargoon

1

1

2

Heebrea

1

-

1

Ungari

1

-

1

Tatari

1

-

1

Ainult tavakeele oskus

337

452

789

Üldse keeleoskuse juhte

642

679

1321

Elanike jaotus uskude järgi M.

168

N.

Kokku

Ev.-luteri

487

525

1012

Ap.-õigeusu

43

49

92

Baptism

3

10

13

Evangelisti

1

2

3

Rooma-katoliku

4

2

6

Adventisti

2

4

6

Prii usk

-

1

1

Juudi

2

3

5

Muhamedi

1

-

1

Usuta

1

-

1

Üldse

546

598

1144

Ühiskondlik kiht ja töösuhe M.

N.

Kokku

Peremehed alaliselt palgatud töölistega

53

61

114

Peremehed oma perekonnaliikmetega

27

22

49

Peremehed, üksikud

102

120

222

Töölised ja teenijad

273

272

545

Ametnikud

52

55

107

Vabakutselised

9

2

11

Kihitud

26

62

88

Kiht teadmata

4

4

8

Üldse

546

598

1144

Elanike jaotus tööharude järgi

169

M.

N.

Kokku

Põllupidamine

33

69

102

Aiandus ja mesindus

4

15

19

Metsandus

15

9

24

Kalandus

-

1

1

Tööstus

224

183

407

Kaubandus

111

108

219

Transport ja side

66

72

138

Ühiskondlik tegevus

41

31

72

Maja- ja isikuteenimine

8

35

43

Väljaspool toodud tööharusid

25

60

85

Tööharu teadmata

19

15

34

Üldse

546

598

1144

Vigasused M.

N.

Kokku

Käe puudumine

1

-

1

Jala puudumine

-

1

1

Üldse

1

1

2

Majade, korterite ja eluruumide arv Elanikke keskmiselt Elumajad

174

6,6

Korterid

401

2,8

Eluruumid

967

1,2

170

Majad seinte ehitusmaterjali ja kordade arvu järgi Puuehitised

Tulekindlad

Segaehitised

Kokku

1

92

2

2

96

1½

45

2

-

47

2

25

2

-

27

2½

2

1

-

3

3

-

1

-

1

Üldse

164

8

2

174

Majad katusematerjali järgi Puu

120

Papp

12

Kivi

10

Plekk

31

Sega

1

Kokku

174

Elanikega korterid eluruumide ja elanike arvu järgi Elanike arv korteris

1 eluruum

2 ruumi

3 ruumi

4 ruumi

5 ruumi

Üle 6 ruumi

1

54

15

13

3

4

1

2

37

24

28

7

3

1

3

17

32

23

16

7

-

4

17

10

13

11

6

1

5

6

7

8

5

3

2

6

2

6

5

1

3

1

171

7

2

1

1

-

1

-

8 ja üle

1

-

-

1

1

1

Kortereid

137

95

90

44

28

7

Eluruume

137

190

270

176

140

54

Elanikke

316

277

268

149

103

31

Elanikega korterid eluruumide arvu, kasutamisviisi ja mõnususte järgi 1 eluruumiga korterid

2

3

4

5

6 ja üle

Korterite arv

137

95

90

44

28

7

Eluruumide arv

137

190 270 176 140 54

neist magamiseks kasutatavaid

137

115 123 73

52

19

Vann on

-

-

1

1

1

1

puudub

137

95

89

43

27

6

Klosett on veega

-

-

-

1

-

1

kuiv

17

18

39

22

17

6

puudub

120

77

51

21

11

-

petrooleum

89

59

49

16

6

-

elekter

48

36

41

28

22

7

ahjud

137

95

90

44

28

7

keskküte

-

-

-

-

-

-

Köök on

87

87

43

28

7

puudub

8

3

1

-

-

Valgustus:

Küte:

172

Allikad: 1. III 1934 rahvaloenduse andmed. Vihk II. Rahvastiku koosseis ja korteriolud. Tallinn, 1935. Riigi Statistika Keskbüroo. II Rahvaloenduse tulemusi. Vihk IV. Rahvastikuprobleeme Eestis. Tallinn, 1937. Riigi Statistika Keskbüroo.

ABIELLUMUS, SÜNDIMUS JA SUREMUS JÕGEVA LINNAS 1938. A. Abiellumus, elussündimus ja suremus Jõgeva linnas 1000 elaniku kohta. 1935

1936

1937

1938

Abiellumus

6,5

12,3

7,2

11,7*

Elussündimus

14,6

13,8

13,7

11,7

Suremus

11,5

13,0

11,5

9,5**

* Koos Mõisaküla linnaga Eesti kõrgeim keskmine ** Eesti madalaim keskmine

Abiellumised kuude järgi 1938. a. Jaanuar

2

Veebruar

-

Märts

1

Aprill

-

Mai

-

Juuni

3

Juuli

-

August

-

September

4

Oktoober

-

173

November

1

Detsember

5

Kokku

16

Abiellunute vanus ja endine perekonnaseis 1938. a. Vanus

Peigmehe

Pruudi

- 18

-

-

18

-

1

19

-

-

20 – 24

3

6

25 – 29

8

3

30 – 34

2

4

35 – 39

1

-

40 – 44

-

1

45 – 49

-

1

50 – 54

1

-

55 – 59

1

-

60 – 64

-

-

65 -

-

-

Vallaline

14

14

Lesk

-

2

Lahutatud

2

-

Üldse

16

16

Perekonnaseis

174

Sündimus ja suremus kuude järgi 1938. a. Sündinud

Surnud

M.

N.

M.

N.

Jaanuar

-

-

-

-

Veebruar

-

-

1

2

Märts

1

1

-

-

Aprill

-

-

2

-

Mai

2

2

2

1

Juuni

2

1

1

-

Juuli

1

1

-

1

August

1

1

-

-

September

-

2

-

-

Oktoober

-

-

1

1

November

1

-

-

1

Detsember

-

-

-

-

Kokku

8

8

7

6

Sündinute arv vanemate vanuse järgi 1938. a. Isa vanus

Ema vanus

M.

N.

M.

N.

- 18

-

-

-

-

18

-

-

19

-

-

20 – 24

1

-

4

3

25 – 29

4

3

2

1

175

30 – 34

1

4

1

2

35 – 39

1

-

1

1

40 – 44

-

-

-

1

45 – 49

-

1

-

-

50 – 54

-

-

-

-

55 – 59

-

-

-

-

60 -

-

-

-

-

Teadmata

-

-

-

-

Vallaslapsed

1

-

-

-

Kokku

8

8

8

8

Sündinute arv vanemate rahvuse järgi 1938. a. Isa rahvus

Ema rahvus

M.

N.

M.

N.

Eesti

6

7

6

7

Vene

1

1

1

1

Saksa

-

-

1

-

Vallaslapsed

1

-

-

-

Kokku

8

8

8

8

Sündinute vanemate abielu kestus 1938. a. Abielu kestus

M.

N.

Vallaslapsi

1

-

Enne abiellumist

-

-

Kuni 0,5 a.

1

1

176

6 – 8 k.

1

1

9 – 11 k.

1

-

1 a.

1

1

2 a.

2

1

3 – 4 a.

-

1

5 – 9 a.

1

2

10 – 14 a.

-

1

15 – 19 a.

-

-

20 – 24 a.

-

-

25 – 29 a.

-

-

30 ja üle

-

-

Kokku

8

8

Sündimise järjekord (mitmes laps emal) 1938. a. M.

N.

1

6

4

2

2

2

3

-

-

4

-

-

5

-

2

6

-

-

7

-

-

8

-

-

9

-

-

177

10

-

-

11

-

-

12 -

-

-

Teadmata

-

-

Kokku

8

8

Abiellunute tööharu ja ühiskondlik kiht 1938. a. Peigmehe Pruudi Põllumajandus kokku

3

3

Põllumajanduse, aianduse, kalanduse ja metsanduse ettevõtjad

1

-

Popsid, vabadikud, väikemaapidajad ja kalamehed (isetöötavad)

-

-

Töölised ja teenijad

2

3

Ametnikud

-

-

Tööstus kokku

5

1

Suurettevõtjad (palgatud tööjõuga)

-

-

Väikeettevõtjad (palgatud tööjõuta)

2

-

Töölised ja teenijad

3

1

Ametnikud

-

-

7

4

Kaubanduse, rahanduse, transpordi ja side suurettevõtjad (palgatud tööjõuga)

-

-

Väikeettevõtjad (palgatud tööjõuta)

2

-

Töölised ja teenijad

4

4

Ametnikud

1

-

-

2

Kaubandus kokku

Riigi- ja omavalitsusteenistus kokku

178

Ametnikud (politsei ja õpetajatega)

-

2

Sõjaväelased ja piirivalve

-

-

Töölised ja teenijad

-

-

-

-

Vabakutselised

-

-

Ametnikud

-

-

Töölised ja teenijad

-

-

1

2

Majateenijad

-

-

Püsiva tööharuta

1

2

-

-

Kapitalist elavad

-

-

Hoolealused

-

-

Deklasseeritud

-

-

Teadmata haru ja kihita

-

4

Üldse

16

16

Ühiskondlikul alal tegevad kokku

Majateenijad ja kindla tööharuta kokku

Väljaspool tööharusid seisvad isikud kokku

Sündinute isa (vallaslapsed ema järgi) ja surnute tööharu ja ühiskondlik kiht 1938. a. Sündinud

Surnud

M.

N.

M.

N.

-

-

1

-

Ettevõtjad

-

-

1

-

Popsid, vabadik., väikemaapid. ja kalamehed (iset.)

-

-

Töölised ja teenijad

-

-

Põllumajandus

179

Ametnikud

-

-

Tööstus kokku

3

4

1

1

Suurettevõtjad

-

1

-

1

väikeettevõtjad

1

2

Töölised ja teenijad

2

1

1

-

Ametnikud

-

-

Kaubandus kokku

3

2

1

-

Suurettevõtjad

-

-

Väikeettevõtjad

1

1

1

-

Töölised ja teenijad

1

1

Ametnikud

1

-

Riigi- ja omavalitsusteenistus

1

1

Ametnikud (ühes politseinike ja õpetajatega)

1

1

Sõjaväelased ja piirivalve

-

-

Töölised ja teenijad

-

-

Ühiskondlikul alal tegevad

-

-

1

-

1

-

Vabakutselised Ametnikud Töölised ja teenijad Majateenijad ja kindla tööharuta

1

1

1

1

Majateenijad

1

-

-

-

Püsiva tööharuta

-

1

1

1

1

-

Väljaspool tööharusid seisvad isikud Kapitalist elavad 180

Hoolealused

1

-

1

4

7

6

Deklasseeritud Teadmata haru ja kihita Kokku

8

8

Surnute vanus ja perekonnaseis 1938. a. Vanus

M.

N.

Alla 1 a.

1

1

1–4

-

-

5–6

-

-

7–9

-

-

10 - 14

1

-

15 – 19

-

-

20 – 24

-

-

25 – 29

-

-

30 – 39

1

1

40 - 49

-

1

50 - 59

1

-

60 – 69

1

-

70 – 79

2

2

80 – 89

-

1

90 – 99

-

-

Teadmata

-

-

Perekonnaseis

181

Kuni 14 a.

2

1

Vallalised

1

-

Abielus

2

2

Lesed

1

3

Lahutatud

1

-

Teadmata

-

-

Kokku

7

6

Surnute rahvus 1938. a. M.

N.

Eesti

6

6

Vene

-

-

Saksa

-

-

Rootsi

-

-

Läti

-

-

Soome

-

-

Poola

-

-

Juudi

-

-

Muud

1

-

Teadmata

-

-

Kokku

7

6

Allikas: A. Tomberg. Abiellumus, sündimus, suremus ja rahvastiku iive 1938. a. Eesti Statistika 1940, nr. 218 (1), lk. 8 – 44.

JÕGEVA LINNA RAHVASTIK 1. V 1938 – 1. V 1940 182

Sisseregistreeritud

Väljaregistreeritud

Registreeritud elanikkude arv kuu 1. päeval A.

Kuu

Sündinud Sissesõitnud Surnud Väljasõitnud K.

M.

N.

M.

N.

M.

N.

M. N. M.

N.

V

1471

702

769

-

2

21

17

1

1

20

27

VI

1462

702

760

1

-

11

14

1

-

88

65

VII 1334

625

709

2

-

9

12

-

1

11

15

VIII 1330

625

705

1

2

9

7

-

-

58

61

IX

1230

577

653

-

-

21

11

-

-

3

6

X

1253

595

658

1

1

17

19

-

1

18

13

XI

1259

595

664

-

-

19

15

1

1

9

6

XII 1276

604

672

1

-

6

16

-

-

17

7

I

1275

594

681

1

2

15

15

1

1

1

2

II

1303

608

695

-

1

12

11

2

1

16

15

III

1293

602

691

-

1

14

19

1

4

4

9

IV

1309

611

698

1

1

14

10

1

-

3

6

V

1325

622

703

-

1

10

13

1

1

12

24*

VI

1311

619

692

1

-

10

11

1

2

4

5

VII 1321

625

696

1

-

10

7

-

1

5

11

VIII 1322

631

691

1

1

9

12

-

-

12

10

IX

1323

629

694

1

1

24

21

2

3

17

18

X

1330

635

695

-

-

12

18

1

-

14

11

XI

1334

632

702

-

1

10

12

-

-

7

15

XII 1335

635

700

3

2

9

12

1

1

13

16

633

697

-

1

7

2

1

1

9

7

1938

1939

1940 I

1330

183

II

1322

630

692

-

1

9

11

2

1

11

10

III

1319

626

693

-

1

6

6

-

1

5

3

IV

1323

627

696

3

4

13

11

2

1

10

13

V

1328

631

697

.

.

.

.

.

.

.

.

* sealhulgas 2 naist väljaregistreeritud teadmata kuhu. Allikas: Eesti Statistika alaline tabel nr. 15.

USUELU

VIIMSEPÄEVA OOTAJAD JÕGEVA MAJANDUSÜHINGU KOOSOLEKUL. Ühing on hea eduga töötanud. Jõgeva on Tartumaal suurem äri- ja läbikäimise koht. Terve Põhja-Tartumaa kaubandusline läbikäik sünnib Jõgeva kaudu. Ei ole siis ime, kui Jõgeva alevik ja ärielu kasvab. Ka ühistegeliselt on Jõgeva maalasuvatest ühingutest esimesel kohal. Seal asuvad moodsad ühingud Jõgeva majandusühing ja Jõgeva ühispank. Mõlemad ühingud töötavad käsikäes ja peaaegu ühises ruumiski. Mõlemad on võrdlemisi noored ühingud, kuid tugevad ja eluvõimsad. Pühapäeval [20. märtsil 1927] pidas Jõgeva majandusühing oma aastapeakoosolekut. Ühenduses kokkuhoiu nädalaga peeti enne peakoosolekut seltsimaja ruumes rahvakõnekoosolek ära, kus instr. A. Mälberg kokkuhoiust riiklises, omavalitsuslises ja isiklises elus kujukaid näiteid tõi. Saal oli rahvast täis. Sellele järgnes peakoosolek. Aasta aruanne näitas, et ühing oma töö 1926. a. peale paarisaja tuhandelise ülejäägig lõpetas, kusjuures kaubad 7 prots. Juurehindamisega müüdi, mis praegusel ajal haruldane nähtus. Aruanne ja eelarve kinnitati ühemeelselt. Ette kanti ka välisrevisjoni protokoll, mille tervendavad märkused teadmiseks ja teostamiseks võeti. Rahuldusega ja käteplaginaga võeti ka hra J. Tiimanni uuesti juhatuse liikme kohale valimine vastu, kes ühingu algusest senini on juhatuse esimeheks olnud ja ühingu edu ja majaehitus temale lõviosana kuulub. Kui parajasti revisjoni komisjoni hakati valima, sündis saalis midagi arusaamatut: nagu voolav jõgi tungis uksest naisi sisse ja varsti täitus saal uutest osavõtjatest. Kõigil teistel vagad näod peas – just kui viimsepäeva ootel! Ja nii just oligi – pidi olema palvevenna tund – kõne viimsestpäevast. Ja hetkeks oleks nagu nii olnud, et mehed – terve koosolek oleks pidanud plagama panema – naiste eest – jättes pooleli valimised ja koosoleku. Seal leidus kange mees, kes mõjus ja soovitas naistele veel pool tundi oodata siin maises elus ja rahu pidada meestega. Ja naised taganesid, kuid mitte palju, ainult mõne pingi võrra. Seisukord oli päästetud. Postimees, 20. märts 1927, nr. 78, lk. 3.

KIRIK JÕGEVA ALEVISSE. 184

Kuna Jõgeva alev ja ümbruskond asub võrdlemisi kaugel kirikutest, siis on juba pikemat aega kohalikkudel tegelastel kõnelusi olnud oma kiriku ehitamise asjus. Möödunud talvel algatati kitsamas ringis rahaliste annetuste kogumist, mille tagajärjena summa on praegu umbes 500 kr. Kiriku asukohaks oleks mõeldav Jõgeva alev, kus mitmeid krunte on kaalutud riigi- ja eramaadel. Arvatakse, et eramaadest on võimalik soodne plats saada tasuta. Esialgsed arvamused aga näivad suunduvat kapitali hankimise vajadusele, kuna ei pooldata kiriku koormamist suurte võlgadega. Teiselt poolt aga rõhutatakse kiriku asemel suurema rahvamaja tarvet, kus ühtlasi võidaks ka jumalateenistusi pidada, sest senine seltsimaja hoone seisab erakätes ja ei rahulda mitmeti seltskonda ega kasutajaid organisatsioone. Postimees, 20. september 1931, nr. 255, lk. 5.

KIRIKU MÕTE SEISUPUNKTIL Jõgeva kiriku mõte on praegu seisupunktil. Mõni aeg tagasi lubas üks kohalik ärimees kirikule vastava maa-ala kinkida, kuid ootamata surm tõmbas heast kavatsusest kriipsu läbi. Ka kiriku mõtte algatajad ise pooldavad asja edasilükkamist lahedamate aegadeni, mil võimalus avaneks ehitust teostada ilma võlgadeta. Juba praegu on üksikute poolt kiriku heaks algsumma kokku pandud. Postimees, 8. veebruar 1933, nr. 32, lk. 6.

JÕGEVALE TAHETAKSE KIRIKUT EHITADA Jõgevale tahetakse kirikut ehitada. Jõgeva alev, mis Laiuse koguduse alla kuulub ja rahvastiku poolest küllaltki arenenud ning kasvanud, tahab omale ise kirikut ehitada. Kiriku ehitamiseks kogutakse korjanduse kaudu raha. Postimees, 24. juuni 1933, nr. 145, lk. 6.

JÕGEVA JÄÄB KIRIKUTA Mõni aeg tagasi kerkis Jõgeva elanikkonnas akuutselt päevakorrale Jõgevale kiriku ehitamise küsimus. Isegi korjandusi korraldati kiriku fondiks. Vaatamata, et Jõgeva alev oma ümbruskonnaga kujundaks isegi väga pereka koguduse, ei ole siiski praegusaja majandusliku surutise tõttu avanenud mingisugust võimalust kiriku ehitamiseks, mispärast viimasel ajal on ka see küsimus vaibunud. Postimees, 5. detsember 1933, nr. 285, lk. 6.

JÕGEVA KIRIKUEHITAMISE NÕUKOGU OLI KOOS Jõgeva kirikuehitamise nõukogu eesotsas nõukogu esimehe J. Võsuga pidas kirikuehitamise küsimuse lahendamise koosolekut. Kirikule on tehtud juba kingitusi maa-ala, ahjude ja ehitusmaterjali näol. 185

Praegu on kiriku fondi heaks kassas üle 1000 kr. Ühtlasi volitati J. Järve’t samme astuma vastavas ministeeriumis, et nõukogul võimaldataks korjanduslehtedega korjandusi korraldada. Postimees, 18. jaanuar 1934, nr. 17, lk. 6.

TÄNAVAD, KINNISVARA JA EHITUS

JÕGEVA ALEVI MAJAOMANIKUDE KOOSOLEK 13 JUUNIL 1919. Juhatas alevi valitsuse Esimees V. Sikk. - aj. kirjatoim G. Thalberg Ilmunud olid 43 majaomanikku. Päevakorral oli Alevi endiste Saksa aegsete nimede ümber nimetamine kõikide uulitsate jauks Häälte enamusel said uulitsad ümbernimetatud: Komandanturi uul. - Kivi uulitsaks Doctori uulits – Aia uulitsaks Jalgratta tee Turu uulitsaks Franz Kompas Vene uulitsaks Apeliuse tee Jõe uulitsaks Juudi uulits Juudi uulitsaks Rabisoni [loetamatu sõna] – Roosi uulitsaks Esimees V. Sik Kirjatoimetaja G. Thalberg [Osavõtjate allkirjad] ERA, f. 2974, n. 1, s. 6, l. IIIp – IV.

JÕGEVA ALEV SAAB ELEKTRIVALGUSTUSE Jõgeva alevi viimasel volikogu koosolekul otsustati alevimaju ja tänavaid elektriga valgustada. Voolu sisseseadega on juba algus tehtud. 186

Postimees, 18. (5.) november 1921, nr. 267, lk. 5.

ALEVIVANEM EI VASTUTA ALEVIVALITSUSE EEST Protsess ühe "tähtsa asutuse" pärast Läinud aastal leidis politsei Jõgeva alevi turuplatsil asuva väljakäigukoha korratus seisukorras olevat. Politsei esitas Jõgeva rahukohtunikule süüdistuse alevivanema J. Luha, Aug. Jõgari ja Mart Kassi vastutusele võtmiseks. Rahukohtunik leidis, et lepingu järele pidi kohta puhastama käskjalg Kass. Kui Kass oma tegevusetusega lepingut rikkus, siis vastutab ta selle eest peremehe ees, mitte aga kriminaalkohtus, kus vastutust kannab ainult peremees, käesoleval juhul alevivanem Jaan Luha. Alevivanem oli küll annud oma abile Jõgarile eeskirja, et välistööde korraldamine on tema ülesanne. Rahukohtunik aga ei pidanud seda eeskirja seaduslikuks ja leidis, et alevivanema abi ei vastuta sarnaste eeskirjade täitmata jätmise korral kriminaali- ega ka muul teel. Alevivalitsuse liikmed ei olevat omavahel seaduslikus korras tööd jaotanud, mispärast kõik vastutus minevat alevivanemale. Lõpuks lausub rahukohtunik, et kui sarnast eeskirja andmist seaduslikuks tunnistada, siis ei või keegi alevivalitsuse liige julge olla, et ühel päeval alevivanem teda omale poest paberossi ehk muud ei saada tooma. Rahukohtunik jõudis otsusele, et ainuke vastutav isik on alevivanem, mispärast ta teda ka 10 kr. ehk 3 öö-päevaga karistas. Teised mõisteti õigeks. Selle otsuse peale andis Luha edasikaebuse rahukogusse. Rahukogu leidis, et seaduse järele vastutab igasuguste korratuste eest peremees ja käesoleval korral tuleb peremeheks lugeda alevivalitsust. Alevivanem on valitud ametnik ja tema kompetentsi ei kuulu väljakäigukoha puhtuse eest hoolitsemine, nii et teda kriminaal-kohtus vastutavaks isikuks ei saa teha. Rahukogu tühistas kaevatud otsuse ja mõistis alevivanema Luha õigeks. Postimees, 27. jaanuar 1929, nr. 26, lk. 2.

ÜHE HUVITAVA KOHTUPROTSESSI PUHUL. K. Kütt. 27. jaan. k. a. „Postimehe“ nr. 26. pealkirja all „Alevivanem ei vastuta alevivalitsuse eest“, on avaldatud kirjeldus huvitavast kohtuprotsessist, mille puhul kerkib esile mitmesuguseid mõtteid. On nimelt tulnud kohtul lahendada küsimus, kes on vastutav omavalitsuse valdamisel avalikus kohas asuva väljakäigukoha korrashoiu eest. Seda küsimust on kaalunud kaks kohtuinstantsi – rahukohtunik ja rahukogu – kuid lõpuks ei leidu rahuldavat vastust kummastki otsusest. Asja käik oli järgmine. Politsei, leides, et Jõgeva alevi turuplatsil asuv väljakäigukoht seisab koristamatus olekus, seadis kokku protokolli ja saatis selle Jõgeva jaoskonna rahukohtunikule, tõstes süüdistuse Jõgeva alevivanema, selle abi ja alevi käskjala vastu, kuna viimane oli võtnud enda peale väljakäigukoha korrashoiu kohuse, kaks esimest pidid olema selle otsekohesed järelevalvajad. Rahukohtunik leidis, et kui alevi käskjalg enda peale võetud kohuseid ei täida, siis selle eest kannab vastutust ainult teise kontrahendi, tööandja ees, aga mitte kriminaalkohtus, kus vastutav on peremees, käesoleval juhusel alevivanem. Viimane oli omalt poolt annud eeskirja oma abile alevi välistööde 187

korralikkuse järele valvata ja neid korraldada. Kohus leidis, et seda eeskirja ei saa pidada seaduslikuks, kuna alevivalitsuse liikmed ei olnud jaotanud tööd omavahel seaduslikus korras, mispärast kõik vastutus lasub alevivanemal. Seepärast rahukohtunik tunnistas süüdlaseks ainult alevivanema ja karistas viimast 10-kr. rahatrahviga ehk kahe öö-päevalise arestiga. Selle otsusega ei jäänud rahule alevivanem, esitades rahukogule apellatsioonikaebuse. Tartu-Võru rahukogu mõistis alevivanema ka õigeks, motiveerides oma otsuse jägmiselt: seaduse järgi vastutab igasuguste korratuste eest peremees ja käesoleval juhul tuleb lugeda peremeheks alevivalitsus; alevivanem aga on valitud ametnik ja tema kompetentsi ei kuulu alevi väljakäigukoha puhtuse eest hoolitsemine, nii et teda ei saa lugeda kriminaalkorras vastutavaks isikuks selles asjas. Võrreldes neid kaht otsust tekib küsimus kumb on õigem. Loomulikult peaks seda olema viimane, sest esimene on lükatud ümber kõrgema kohtu instantsi poolt. Siiski ei saa jääda rahule ka teise astme kohtu otsusega. Sest kui lugeda seda õiglaseks, siis kujuneb säärane olukord, et ühe- ja samasuguse süüteo eest karistuse määramisel toimitakse mitmet viisi: väljakäigukoha mittekorrashoiu eest, kui see kuulub eraisikule, määratakse karistus, kuna omavalitsuse päralt olev väljakäigukoht võib olla korratu, sest kellelgi pole tarvidust hoolitseda selle korrashoiu eest, kuna karistust ei ole. Käesoleval juhul on tegemist süüteoga, järelikult peaks olema ka süüalune. Kuidas aga leida süüalune? Selle küsimuse lahendame järgmiselt. Kõigepealt tuleb lahendada, et süüaluste leidmiseks on kirjeldatud juhul käidud vale rada juba algusest peale. Antud juhul on küll aset leidnud väärtegu, mille eest on karistus nähtud ette r. tr. s. § 55., missugust aga käesoleval korral ei saa käsitada, kuna nimetatud seaduse põhjal võetakse vastutusele eraisikuid. Käesolev väärtegu oma koosseisult aga sisaldab ametalalist süütegu, mida võiks nimetada hooletuks ametikohuste täitmiseks või lihtsalt hooletuseks, mis on nähtud ette n. s. § 411., mille eest võib määrata karistusi alates märkuse avaldamisega ja lõpetades teenistuskohalt tagandamisega. Aleviseaduse § 3. põhjal alevivalitsuse võimkonda kuulub: 1) alevi kasuks seatud maksude ning järgmiste naturaalkoormatuste valitsemine: mustuse väljaveo või selle kõrvaldamise alal kanalisatsiooni kaudu ja teede, uulitsate, platside, avalikkude aedade jne. ehituse ja korrashoidmise eest hoolitsemine. Järelikult mitte ainult alevi päralt oleva, vaid üldse kõikide alevi piirides asuvate avalikkude väljakäigukohtade korrashoiu eest on vastutav alevivalitsus. Ei ole aga viimane korralikult täitnud oma kohuseid, siis tuleb alevivalitsus võtta vastutusele kui ametiasutus, mille moodustavad alevivanem ja tema abi. Ei ole alevivalitsus jaotanud oma tööd seaduslikus korras, siis on ta igasuguste ametalaliste hooletuste ja tegevusetu oleku puhul vastutav terves koosseisus. Nii on kindel, et süüalustena eelkirjeldatud väärteos oleks võinud esineda alevivalitsus terves koosseisu, küll aga mitte alevi käskjalg, kes ei kuulu alevivalitsuse koosseisu. Mis puutub süüdistuse tõstmisse, siis ei kuulu see ametalaliste süütegude puhul mitte politsei, vaid prokuröri kompetentsi, kellest oleneb, kas esineda süüdistusega kohtus või lõpetada asi. Olgu tähendatud, et politsei, saades teateid mõnest ametalalisest süüteost, ei alusta oma initsiatiivil neis asjus juurdlust, vaid esineb ettekandega prokurörile, kes 11. aprilli 1917. a. seaduse põhjal annab asjale edaspidise käigu. Eesti Politseileht, 4. märts 1929, nr. 9 (375), lk. 121 – 122.

PROTSESS JÕGEVA ALEVI PÄRAST Krahvi pärijad Jõgeval majasid tagasi nõudmas.

188

Maaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse (R. T. nr. 95/96 – 1925. a.) alusel seletas Riigikohus 12. märtsil 1928. a., et E. Mannteuffel’i pärijatele tuleb Jõgeva alevis tagasi anda krunt nr. 69 ühes hoonetega, milles asub alevivalitsus. Kuna tähendatud hooned olid 1927. a. põllutööministeeriumi poolt kr. 3307.- eest alevivalitsusele ära müüdud, siis keeldus põllutööministeerium endist kõrtsihoonet ja pagariäri tagasi andmast ja otsustas hoonete hinda E. Mannteuffeli pärijatele välja maksta. Selle otsusega ei jäänud viimased aga rahule ja kaebasid riigikohtu. Asi oli 28. skp. arutusel. Kaebajad nõudsid ostu-müügilepingu tühistamist ja tegelikku hoonete tagasiandmist. Jõgeva alevivalitsus võttis asjast osa kolmanda isikuna ja tõi ette, et hooned on ümber ehitatud ja juure ehitatud kivi elektrijaama-hoone. Hoonete tegeliku tagasiandmise korral saaks kaebajad alevivalitsuse arvel rikastatud, kuna eeltähendatud seaduse par. 6 alusel tuleks ostumüügileping jõusse jätta. Riigikohus leidis põllutööministeeriumi otsuse õige olevat ja jättis E. Mannteuffeli pärijate kaebuse tagajärjeta. Postimees, 30. jaanuar 1930, nr. 28, lk. 5.

BETOONTEE JÕGEVALE. Jõgeva alevi käidavamaid ja suuremaid tänavaid on harilik liivaga kaetud killustiktee, mis kuival ajal eriti rohket tolmu annab, kuna kevadel ja sügisel on ta erakordselt porine. Alevivolikogu otsustas pöörduda maavalitsuse poole, et viimane 1932. a. kestel nimetatud tee betoneeriks ühe kilomeetri pikkuselt. Postimees, 29. jaanuar 1932, nr. 24, lk. 5.

EHITUSE JÄRELEVALVE JÕGEVAL. Viimane alevivolikogu koosolek otsustas maavalitsuse ettepanekul alevi ehtuste järelvalvajaks palgata vähema tasu eest maavalitsuse arhitekti. Sellega ei ole siis alevi kodanikel enam võimalusi ehitusi oma äranägemise järele teostada, mille tõttu senine alevi ehituste korralikkus ja läbiviimine on osaliselt soovida jätnud. Postimees, 19. aprill 1932, nr. 90, lk. 4.

JÕGEVA ALEV PLANEERITAKSE ÜMBER. Käesoleval suvel tuleb Jõgeva alev ümberplaneerimisele, mille kuludeks volikogu määras 1000 kr. Alevi piiride laiendamine on hiljuti maavolikogu poolt otsustatud jaatavalt ning praegu kohtusiseministeeriumis kinnitamisel. Peale piiride laiendamise kinnitamist valmistatakse uus aleviplaan ja koostatakse planeerimise kava. Postimees, 19. aprill 1932, nr. 90, lk. 4.

189

JÕGEVAL RAUGES EHITUSEPALAVIK Jõgeval rauges ehitusepalavik. Läinud aastal alati juurdeplaneerimisetöid Jõgeva alevile hommikupoolses osas kuni Pedja jõeni. Juure planeeriti alevile Jõgeva valla koolitalu ja Päidu talu maadest umbes 30 vakamaad. Peale planeerimist algas vastsaanud maa-alal kibe ehitusehooaeg. Sügise tulekuga ei jõutud maju rohkem valmis teha kui katuse alla. Hoolega valmisid nüüd sel suvel endisel aastal poolelijäänud elamud, kuhu elanikud sisse kolisid. Postimees, 17. september 1932, nr. 218, lk. 5.

JÕGEVAL KORRALDATAKSE TÄNAVAID Jõgeval korraldatakse tänavaid. Käesoleva sügise tulekuga algas Jõgeva alevis tänavate kordaseadmine. Nimelt laseb alevivalitsus vedada prügitamatta porisematele kõrvaltänavatele kiviprügi. Postimees, 21. oktoober 1932, nr. 247, lk. 5.

JÕGEVA HAKKAB TEED SILLUTAMA Teedeministeeriumi poolt on Jõgeva alevivalitsusele lubatud 1933./34. bensiini ja jõuvankrite maksu 1934,40 krooni. Seda summat lubatakse kasutada alevit läbistavate teede korrashoiuks. Alevivolikogu omal maikuu koosolekul on otsustanud suvel sillutada Suure tänava ääre. Postimees, 12. mai 1933, nr. 110, lk. 5.

JÕGEVA ALEVIT KAUNISTATAKSE Jõgeva alevit kaunistatakse. Organisatsioonid ja isikud on algatanud puiestiku istutamist. Puiestik rajatakse spordivälja otsas asuvale maa-alale, nii et ta ei takistaks välja kasutamist. Kava on koostatud ja esimesed tammed, arvult paarkümend juba kohale paigutatud lisaks spordiseltsi poolt istutatud välja piiravatele kasvudele. Ka Kesk tänava äärde on käesoleval kevadel rohkesti puid istutatud. Sügisel kavatsetakse puiestikku suuremal määral tammedega täiendada. Peale selle on veel mõtteid liikumas püstitada Jõgevale vabadussõjas langenute mälestussammas, mille nurgakivi panek kavatsetakse teostada juba eesoleval suvel. Mälestussamba asupaigaks oleks asutatav puiestik, kuhu selle eesmärgiga planeeritud avar väli. Postimees, 20. mai 1933, nr. 117, lk. 7.

JÕGEVA „HÄRJAPEA” ILUPLATSIKS Jõgeva „Härjapea” iluplatsiks. Jõgeva postijaama krundil Mustvee maantee ääres asub suur süvend, mis igal kevadel ja sügisel kogub rohkesti seisvat roiskvett, rikkudes selle tõttu eriti ümbruskonna õhupuhtust ja välist nägusust. Jõgeva alevivolikogu otsustas paluda kohtu-sisemin., et postijaama 190

krundist eraldataks nimetatud süvendiga koos umb. 0,25 vakamaa suurune maa-ala ja antaks see alevile, et võimalik oleks tervisevastane auk kinni ajada ja maatükile rajada nägus iluplats. Postimees, 11. juuli 1933, nr. 159, lk. 5.

OMANDUSEKSANDMISE AKT Omanduseksandmise akt. Käesolev akt on allakirjutajate Eesti Vabariigi esindaja Põllutööministri kui omanduseksandja ja Jõgeva aleviomavalitsuse, kui omandaja vahel tehtud järgmises: § 1. Põööutööminister Eesti Vabariigi nimel annab ja Jõgeva aleviomavalitsus võtab vastu omanduseks Linnade ja alevite maaga varustamise seaduse (RT 113 - 1927) ja selle seaduse muutmise seaduste (RT 57 - 1930 ja 1 - 1931) alusel samades seadustes ja esimesena nimetatud seaduse elluviimise määruses (RT 42 - 1928) ette nähtud ning edaspidi vastavate seaduste või määrustega maksmapandavate või muudetavate kohustustega ja tingimustega Tartumaal, Jõgeva mõisast, kinn. Nr. 86, Jõgeva alevi planeerimise kava kohaselt eraldatud "Jõgeva alevi maaala" ühes päraldistega, mis asub Jõgeva alevi administratiiv-piires ning maamõõtja A. Toom'i poolt 1933/34. a. valmistatud ja Põllutööministeeriumi Katastriameti poolt 31.augustil 1934. a. Nr. 2221 - 411 all õigekstunnistatud plaani järgi sisaldab kakskümmend neli ja kolmsada kuuskümmend kaheksa tuhandikku (24,368) hektaari enam ehk vähem looduses tähistatud piires. § 2. Käesoleva aktiga Jõgeva aleviomavalitsusele omanduseks antud maade ja päraldiste kohta on Põllutööministeeriumil õigus võtta ette muudatusi, mis tingitud nende varanduste tagasi- ehk omanduseksandmisest Maaseaduse täiendamise ja muutmise seaduste (RT 95/96 - 1925, 52 - 1927 ja 3 - 1928) ja nende muutmise seaduste alusel. Need maatükid eraldatakse tarviduse korral riigimaade planeerimise korras ja Jõgeva aleviomavalitsus kohustub need andma tagasi- ehk omandusekssaajate valdusesse Põllutööministeeriumi sellekohaste tunnistuste põhjal ning nendega sõlmima vajaduse korral vastavad aktid, lubades neid maatükke ühes päraldistega lahutada alevi maast ja kinnistada tagasi- ehk omandusekssaajate nimele erinumbri all ilma igasuguse eritasuta, arvatud välja ainult need kulud, mis otsekohe tingitud aktide sõlmimisest. § 3. Käesoleva aktiga Jõgeva aleviomavalitsusele antud maa-ala ja päraldiste tarvitamisest ja võõrandamisest eelmise aasta jooksul saadud summadest tasub aleviomavalitsus 40% iga aasta hiljemalt 15. veebruariks Eesti Maapanka asunduskapitali arvele. Samuti on kohustatud aleviomavalitsus maaala ja päraldiste tarvitamisest ja võõrandamisest sissetulevate summade kohta seadma sisse eriarve, millest saadab aruanded Eesti Maapangale iga aasta 1. märtsiks. § 4. Käesoleva akti põhjal Jõgeva aleviomavalitsusele omanduseks minevaid maid, mis § 1. tähendatud plaanil märgitud ning Linnade ja alevite maaga varustamise seaduse § 6. ette nähtud korras 191

väljaandmisele kuuluvad, ei tohi Jõgeva aleviomavalitsus Põllutööministeeriumi loata pantida ega koormata võlgadega ja muude kohustustega kolmandate isikute kasuks. § 5. Omanduseksantud maad ja päraldised on aktiga 16. juulil 1928. a. Jõgeva aleviomavalitsuse valdusesse koha peal üle antud, arvates 1. maist 1928. a. ja viimasele on maaala asend looduses tegelikult teada piirimärkide ja piirisihtide kaudu. § 6. Linnade ja alevite maaga varustamise seaduse § 5 põhjal on käesolev akt vaba tempelmaksust ning kinnistamise puhul kinnistusmaksust. Kõik teised kinnistamisega seotud kulud kannab Jõgeva aleviomavalitsus. § 7. Käesolev akt kuulub sissekandmisele Tartu-Valga Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse, eraldades aktis tähendatud "Jõgeva alevi maaala" Jõgeva mõisast, kinn. Nr. 86, avades sellele kinnistusregistris uus osa, ning kandes avatud osas aktis §§ 2., 3. ja 4. tähendatud kitsendused ja koormatised Eesti Vabariigi kasuks. "27" septembril 1934. a. (P.) R. Allmann Põllutööminister.i eest. Tartus, 3. novembril 1934. a. Jõgeva aleviomavalitsuse nimel ja volitusel: Johannes Peetri p. Võsu (P.) Osvald Jüri pg. Paju. Not. reg. Nr. 4455. - Tuhande üheksasaja kolmekümne neljandal aastal novembri kuu kolmandal päeval on minule, Tartu-Valga Kinnistusjaoskonna Sekretärile Jüri Ots'ale, nimetatud kinnistusjaoskonnas Tartus, Veski Nr. 32., käesoleva omanduseksandmise akti avaldanud ja oma käega alla kirjutanud minule isiklikult tuntud õigus- ja teguvõimsad Eesti Vabariigi kodanikud: Johannes Peetri poeg Võsu ja Osvald Jüri poeg Paju, - elukoht esimesel Kesk uul. nr. 4. - ja teisel Suur uul. nr. 7. Jõgeva alevis, kusjuures mõlemad toimivad Jõgeva aleviomavalitsuse nimel ja volitusel ning esitasid minule Jõgeva aleviomavalitsuse poolt 1934. a. 31. oktoobril nr. 526. all väljaantud ärakirja Jõgeva alevivolikogu 1934. a. 10. oktoobri koosoleku protokollist nr. 10 p. II., millest näha, et alevivolikogu on ühel häälel otsustanud volitada alevivanem Johannes Võsu ja alevisekretäri Osvald Paju ajama Jõgeva aleviomavalitsuse asju Tartu-Võru Kinnistusjaoskonnas ja ja ametiasutustes Jõgeva alevis olevate riigistatud maade kinnistamise asjas aleviomavalitsuse nimele, selleks alla kirjutama omanduseks andmise akte, maa plaane ja igasugu dokumentening ajama kõiki sellega ühenduses olevaid aleviomavalitsuse asju; eelnimetatud ärakirjale Jõgeva aleviomavalitsuse poolt tehtud pealkirjast on näha, et Jõgeva alevivolikogu otsus selles asjas on täitmisele lubatud Tartu maavalitsuse administratiivosakonna kirjaga 1934. a. 23. oktoobrist nr. 1872.Käesolev omanduseksandmise akt on tempelmaksust ja kinnistuslõivust vaba Linnade ja alevite maaga varustamise seaduse (RT 113 - 1927) § 5. põhjal. Aktilõiv viis (5) krooni on kustutatud kohtumarkides käesoleval aktil. (P.) Sekretär: Ots. 192

TÄNAVA ÄÄRTE SILLUTAMINE JÕGEVAL Jõgeva alevivalitsus on asunud käesoleva aasta bensiini ja jõuvankrite fondist saadud summadega tänavaid sillutama, vähemal määral kui eelmisel aastal. Sillutamisele tuleb eelmisel aastal pooleli jäänud Suure tänava ääred kuni Turu tänava nurgani. Liiva ja kiviprahiga täidetakse tänavu eriti korralikult kõrvaltänavaid, mis on muutunud auklisteks ja takistavad liiklemist. Postimees, 21. juuni 1934, nr. 167, lk. 6.

JÕGEVA JATKAB TÄNAVATE KORRASTAMIST Jõgeva jatkab tänavate korrastamist. Jõgeva alevivalitsus jatkab möödunud aastal pooleli jäänud tänavate prügitamist. Tarvismineva sillutusmaterjali ostmine on juba alanud, kusjuures maksetakse raudkivide ruumimeetrist 2,5 krooni. Postimees, 18. veebruar 1935, nr. 48, lk. 4.

MAJA- JA KRUNDIOMANIKKUDE NIMEKIRI Nimekiri Jõgeva alevis asuvate maja- ja krundiomanikkude ja kasutajate kohta, kellel on valimisõigus alevivalitsuse valimisel. Koostatud 25 mail 1935 a. Kinnisvaramaksu omavalitsuse kasuks

Omaniku või Jär. kasutaja nr. perekonnanimi ja nimi

Maja või maa asukoht ja Maja või maa omaniku kinnistu nr. elukoht.

1.

Johanson, Erich

Aia 4

Oma maja rendi maa peal

1,38

1,80

1889 a

2.

Dreybladt, Melanie

„6

-„-

5,25

14.--

1886 a

3.

Naarits, Hans

„8

-„-

3,03

8,60

1870 a

4

Leppik, Eduard

„ 10

-„-

0,67

1,60

1905

5

Sagurski, Marie

„ 10-a

-„-

1,63

1,60

1900 a

193

maadelt hoonetelt Kr. Kr.

Märkused. Sünniaeg

6

Heindrichson, Georg

„ 12

- „ – lihtrent

2,51

2,60

1867 a

7

Kask, Mart

„ 14

-„-

2,61

2.20

1865 a

8

Kilk, Emmeline

„ 16

-„-

2,62

2,40

1855 a

9

Amann, August

„ 18

-„–

2,67

1.00

1876 a

10

Mägimann, Siim

„ 20 eluk. Jõgeva vallas

- „ – põline rent

2,54

0,80

1882 a

11

Luha, Jaan

Jaama 1

5048

2,79

3,80

1865 a

12

Jõgeva postijaam

„2

Riigi maa ja majad

- --

- --

Postijaama pidaja Alfred Laur. s. 1887 a

13

Karusoo, Jaan

„3

Oma maja rendi maa peal

2,47

15.00

1880 a

Karusoo, Jaan

Mustvee 4

8,21

3,00

14

Naidenkov, Sergei

„4 eluk. 5155 Kasepää val.

3,56

7,80

1869 a

15

Mägi, Elias

Jaama 5

5083

3,62

9,00

1872 a

16

Valdmann, Jüri pär. „6 Elisabet Valdmann

Oma maja rendi maa peal

3,72

1,60

1880 a

17

Tepp, Tõnis

„7

-„-

1,86

1,40

1876 a

18

Dobruskes, Chaim

„8 5001 eluk. KilingiNõmmel

3,66

2.00

1889 a

Kose, Johannes

Jaama 9

Oma maja rendi maa peal

1,16

1,40

1894 a

20

Paavel, Andres

„ 10

-„-

2,67

2,60

1872 a

21

Mägi, Kristjan

„ 11

5042, 5046

4,41

2,00

1869 a

22

Lõoke, Peeter

„ 12

Oma maja rendi

1,30

1,00

1867 a

19

194

maa peal 23

Tepp, Anna

„ 13

5245

1,95

1,00

1873 a

24

Õunap, Mart

„ 14 eluk. Esna val.

5244

2,60

5,00

1871 a

25

Pikat, Jaan

Jaama 15

5012

2,60

4,10

1878 a

26

Meos, August

Jõe 1

4531, 4683

15,04

6,70

1886 a

6

1,30

- --

Uusehitus, maksustamata. 1882

„4

Oma maja rendi maa peal

3,72

2,60

1901 a

Stepanov Nadesda

Kesk 1

-„-

1,38

1,60

1873 a

30

Domnin Vassili

„2

-„-

2,06

2.00

1890 a

31

Domnin Mihail

„3

-„-

2,06

4,10

1883 a

32

Võsu Johannes

„4

-„-

- --

16.00 20.--

1887 a Tööst. hoone

33

Tamm Anna

„5

-„-

1,36

1.00

1886 a

34

Hõrrak, Luise

„6

5015

3,87

3.00

1881 a

35

Lääne Orest

„7

2 2879?

2,04

- --

Hooned ehitamata. 1888 a

36

Veinbaum Anna

„8

3

1,34

1,20

1883 a

37

Vilde, Karl pärijad Adele Vilde

„9

Oma maja rendi maa peal

1,30

1,00

1897 a

38

Simeon Pauline

„ 10

-„-

1,30

1,40

1872

39

Lõoke, Liisa

„ 11

-„-

1,30

1,40

1859.

40

Karelson August

„ 12

5082 4108

2,63

1,40

1889.

27

Koorits, Jaan

„3

- „ – J.

„5

28

Saks, Alfred

29

195

„ 13

Oma maa rendi maa 2,60 peal põline rent

1,00

1884.

42. Ottenson, Johan

„ 14

-„-

1,30

1,40

1864

43

Melesk Marie

Mustvee 3

-„-

5,57

4,00

1891.

44

Moor Johannes

„5 eluk. Jõgeva val.

-„-

1,86

- --

Ehitus pooleli.

45

Kirs, Osvald

Mustvee 7 Eluk. Valga postkont.

- „ – põline rent

3,72

0,60

1884

46

Padil Siim

Mustvee 11

-„-

3,69

7,00

1902

47

Guss, Anna

„ 13

-„-

0,93

1,40

1877

48

Mõtte Voldemar

„ 15

-„-

1,86

1,20

1905

49

Paliale Jaan

Nurme 2

-„-

2,53

1,80

1876

50

Maasen Marie

„6

-„-

2,70

1,20

1886

51

Totsas Karl

Päido nr. 31 talu

4112

9,28

2,00

1864

Totsas Karl

Suur t. 13

Oma maja rendi maa peal

1,37

12,00

-„-

52

Totsas, Sohvi

Päido talu

-„-

0,64

0,10

1858

53

Kuusk Gustav

„„

4

1,30

2,00

1880 a

54

Saar Marie

„„

Oma maja rendi maa peal

0,64

0,40

1889 a

55

Volkmanson Gustav Roosi 2

5084

3,94

1,50

1861

56

Kruus Liisa

„4

Oma maja rendi maa peal

1,25

0,40

1878

57

Rosenkrants Leonhard

Suur t. 1

4745

7,21

19,00

1886.

41

Karelson Alide

196

Jauker Margarete

„2

Oma maja rendi maa peal obrok

3,44

19,00

1877

Jauker Margarete

Aia tän.

Rendi maa

2,13

-- --

Hooned ehitamata -„–

59

Müller Elsa

Suur t. 6 eluk. Tartu Turu 11

Oma maja rendi maa peal

3,56

6,00

1882

60

Rosenstein Emilie

Suur t. 8

-„-

3,79

7,00

1858

61

Jõgeva Majandusühisus.

„ 11

nr. 1

1,74

50,00

62

Jürmann Paul

„ 12

Oma maja rendi maa peal

3,82

25,60

1876.

63

Luts Adele

„ 15

-„-

1,49

5,00

1883

64

Joost Jaan

„ 16

- „ – eramaa?

3,84

7,40

1875

65

Sermat Aleksander „ 17

-„-

1,47

11,00

1897

66

Jõgeva Ühispank

„ 18

-„-

3,81

40,00

67

Nahkur Liine

„ 19

-„-

3,92

2,00

1873.

68

Toots Amalie ja Sei Ferdinand

„ 20

-„-

3,81

1,00

1876 1909

69

„ 22 Truusmann Gustav eluk. Jõgeva val.

-„-

3,81

5,00

1872

58

70

Lomp Voldemar

Suur t. 21-a

-„-

1,68

- --

Hooned pooleli ehitamata 1907

71

Annus Aleksander

„ 23

-„-

2,40

4,00

1886

72

Mitt Ernst

„ 25

-„-

1,56

4,60

1889

73

[Lätte Miina] Pill Aleksander

„ 26

- „ – põline?

2,78

2,00

[1865] Ankeet 1890.

74

Saks Jaan

„ 26-a

-„-

1,25

0 60

1892

197

75

Past Marie

„ 27

-„-

0,98

1,00

1877

76

Schmidt Voldemar

„ 28

-„-

2,03

5,00

1896.

77

Pastel August

„ 29

-„-

2,14

3,40

1887.

78

Tõug August

„ 30

-„-

2,44

9,00

1875

79

Kuusk August

„ 31

-„-

0,89

9,00

1889.

80

Maasik Jüri

„ 32

-„-

5,91

3,00

1865

81

Sinka Jaan

„ 33

-„-

0,56

3,00

1893.

82

Vindi August

„ 34

-„-

2,99

6,20

1878.

Vindi August

„ 39

-„-

4,01

3,50

-„-

Vindi August

Mustvee mnt. -„12

10,22

5,00

-„-

83

Kruup Johannes

Suur t. 34 Oma maja rendi eluk. Kurista maa peal val.

3,72

1,00

1876

84

Madisson Jaan

Suur t. 35

-„-

0,63

1,60

1875

85

Leivategija August

„ 37

-„-

4,37

2,00

1877.

86

Lepp, Jaani pärijad Osvald Lepp

„ 38

-„-

0,99

1,40

1910 a

87

Rebane Leena

„ 40

-„-

2,12

2,00

1876 a

88

Seppo Kristjan

„ 42 Lõune 13/2 Tallinn

-„-

3,24

2,00

1881 a

89

Rasin Emilie

„ 43

-„-

1,06

4,64

1869

90

Kangur Jaan

„ 44

-„-

0,75

1,00

1869

91

Hold Jüri

„ 45

9

92

Hold Jakob

„ 45

Oma maja rendi maa peal

8,65

4,30

1874

198

93

Abram Matsi pär. „ 46 Helmi AbramVIII.35

-„-

3,25

3,30

1908 a

94

Aben Jaak

„ 47

15

3,94

3,00

1883 a

95

Õun Eduard

„ 48

-„-

3,10

0,80

1879

96

Kõva Johan

„ 49

8

12,84

12,70 20,00

Tööst. hoone 1883

97

Soo Aleksander

„ 50

Oma maja rendi maa peal

3,23

2,20

1877

98

Alt Gustav

„ 52

-„-

1,79

2,40

1879

99

Rasin Kristjan

„ 53

13

3,72

5,00

1882

100 Sepp Johannes

„ 54

5313, 5

2,04

8,40

1893

101 Jürgenson Karl

„ 55

11

3,71

8,00

1869

102 Soplepmann, Jaan

„ 57

14

3,64

6,00

1890

103 Nõmm Jaan

„ 58

Oma maja rendi 2,03 maa peal põline rent

11,00

1891

104 Vassil Jüri

„ 59

-„-

6,86

9,00

1869

105 Jürgenstein Karl

„ 61

-„-

3,79

3,00

1877

106 Marjasaar Eduard

„ 62

-„-

3,72

6,00

1889.

107 Braats Johannes

„ 63

12 3823?

3,74

4,00

1890

108 Oja Jaan

„ 64

Oma maja rendi maa peal

2,79

3,00

1900

109 Peterson Amalie

„ 65

-„-

3,72

5,00

1891.

110 Vares Aleksander

„ 66

-„-

3,72

2,40

1879

111 Puusepp Johannes

„ 67

-„-

2,49

1,00

1875

112 Kokuta Marie

„ 68

-„-

4,65

6.00

1896

113 Kroon Elmar

„ 69

-„-

2,55

1,50

1898.

199

114 Liigand Jaan

„ 70

-„-

3,75

6,00

1883.

115 Nigol Anna

Suur t. 71

Oma maja rendi maa peal

0,90

0,40

1864

116 Saaremaa Jaan

„ 72

-„-

3,53

5,00

1872

117 Kurs Eduard

„ 73

-„-

3,56

0,60

1877

118 Mõtte Mart

„ 74

-„-

5,53

0,50

1863.

119 Silvere Hans

„ 75

4680

19,13

10,40

1873

120 Mägi Jüri

„ 76

Oma maja [rendi]obrokimaa peal

4,13

0,50

1878.

121 Jõgeva Piimaühisus „ 78

-„-

3,95

7,00

122 Jõgi Eva

„ 80

-„-

3,86

0,60

1853.

123 Poom Villem

„ 82

-„-

1,86

2,00

1892

124 Mägi August

„ 84

-„-

4,11

2,00

1877

125 Jõgar August

Turu t. 1

-„-

3,71

2,20

1880

„2

-„

0,69

- --

Hooned maksust vabad

127 Toming Mart

„3 eluk. Laiuse vallas

-„-

0,93

12,00

1881

128 Jukk August

Turu t. 4

-„-

2,29

4,20

1897

129 Tõnts Marie

„5

-„-

2,74

4,60

1866

130 Tibar August

„6

-„-

3,92

6,00

1873

131 Madisson Julie

„8

rendimaa

2,67

0,80

1891

132 Pihlik Emilie

„7

-„-

1,79

7,00

1893

133 Rebane Liisa

„9

-„-

1,80

1,60

1879

134 Tõruke Liisa

„ 11

-„-

3,79

1,00

1868

126

Jõgeva Vabat. Tuletõrje ühing

200

„ 13 eluk. Jõgeva val.

-„-

3,28

5,40

Eisenberg Otto

Nurme 1

-„-

2,58

1,20

Janov, Gustavi pär. Anna Janov

Turu 15

-„-

3,42

3,00

1894.

137 Otsa Gustav

„ 17

-„-

3,54

1,60

1875

138 Sepp August

„ 19

-„-

3,64

1,40

1891.

139 Lill Mihkel

„ 21

-„-

3,87

2,60

1867

140 Tõnts Johannes

„ 25

-„-

3,04

- --

Uus ehitus, maksustamata. 1890.

3,00

Majaomanik asub Venemaal. 1883 a.

135 Eisenberg Otto

136

1878.

Majade ja maade kasutajad:

141 Lukk Rudolf

Suur t. 21

Maja rendi maa peal 1,82

J. Võsu Alevivanem O. Paju Alevisekretär Saadetud Jõgeva alevivalitsuse poolt Majaomanikkude koja Elluviimise Komiteele 11. juunil 1935.

JÕGEVA TAHAB ULILA ELEKTRIT (1935) Jõgeva tahab Ulila elektrit. Jõgeva alevivolikogu otsustas uuesti pöörduda Tartu linnavalitsuse poole Ulila elektrijaamast elektri saamiseks. Alevivolikogu palub liini ehitamisega alustada juba sel suvel. Omalt poolt on alevimehed nõus andma tasuta 450 liiniposti, millest jatkuks liini ehitamiseks Jõgevalt Tabivereni, s. o. 25 klm. ulatuses. Vaba Maa, 26. juuni 1935, nr. 148, lk. 6

JÕGEVA ALEVI EHITUSKRUNTIDE SUURUS JA HIND IX. 201

Kinnitada Linnade ja alevite maaga varustamise seaduse § 11 (RT 113 – 1927) põhjal Jõgeva alevis ehituskruntide suuruseks ja müügi hinnaks Jõgeva alevivolikogu poolt 20. aprillil 1937 (prot. nr. 1. p. 1) vastuvõetud suurused ja hinnad, mis märgitud juuresolevas alevivolikogu nimetatud protokolli väljavõttes. (Siseministri ettepanek 24. V. 37 – Nr. 142.) Protokoll № 43. Vabariigi Valitsuse koosolek 28. mail 1937 a. Vabariigi Valitsuse 1937. a. otsused.

EHITUSTE JÄRELVALVE JÕGEVAL. Jõgeva alevivolikogu otsustas palgata alevi ehituste järelvalve eriteadlaseks maavalitsuse arhitekti arvates 1. aprillist. Tasuks makstakse 10 krooni ning 3 krooni päevaraha. Tartumaa Teataja, 11. märts 1935, nr. 34, lk. 4.

JÕGEVA SELTSIDE ESINDAJAD OLID KOOS Jõgeva seltside esindajad olid koos. Jõgeva Seltside vaheline Ühtluskomisjon otsustas 24. veebr. korraldada Jõgeva rahvamajas aktuse. Pikemaid mõttevahetusi kutsus esile Vabadussõjas langenute monumendi püstitamise küsimus. Otsustati aktiivselt toetada monumendi püstitamise aktsiooni. Ühtlasi tuldi üksmeelsele arvamisele, et sobivamaks asukohaks osutub spordiplats, kuna sinna mõni aasta tagasi rahvapargi ja puiestee otstarbeks istutati ilupuid. Postimees, 12. veebruar 1936, nr. 41, lk. 6.

ÜMBERKORRALDUSI JÕGEVA ALEVIS Ümberkorraldusi Jõgeva alevis. Siseministri otsusega on Jõgeva postijaam määratud sulgemisele 1. maist, mispärast jäävad vabaks alevis asuvad postijaama hooned ühes krundiga. Viimasel Jõgeva alevivolikogu koosolekul oli kaalumisel postijaama hoonete ja krundi kasutamise küsimus; neid soovisid saada Jõgeva malevkond ja alevivalitsus. Volikogu otsustas, arvesse võttes, et Jõgeva malevkond on lubanud ehitada rahvamaja, anda temale rahvamaja ehitusplatsiks tühi ehituskrunt, mis asub põhjapool Mustvee maanteed ja sama maantee ääres olev põllukivist elumaja ühes endise linavabriku ruumiga ja kivimüüriga. Tähendatud kivihoone ja müür tulevad kaitseliidul maha lõhkuda ja rahvamaja ehitusplatsile ära vedada hiljemalt 6 a. jooksul. Peale selle antakse malevkonnale õppeplatsina kasutada lõunapool Mustvee maanteed olevast postijaama krundist 800 ruutmtr. Suurune maa-ala. Ülejäänud osa sellest krundist ühes pargiga, siis postijaama elumaja, aidad, tallid, sepikoda ja vanu kuure soovitakse saada alevivalitsusele, et sinna paigutada alevi asutusi. Park võetakse kasutamisele avaliku pargina. Tartumaa Teataja, 20. mai 1936, nr. 59, lk. 8.

202

SISEMINISTRI 31. MÄRTSI 1936 OTSUS JÕGEVA POSTIJAAMA SULGEMISEKS RTL 1936, 30. Alus: Postijaamade seaduse muutmise seaduse § 9 (RT 24 – 1933) Vaadanud läbi Tartu ajutise maavalitsuse ettepaneku Jõgeva postijaama sulgemise kohta otsustasin: määrata sulgemisele Jõgeva postijaam 1. maist 1936. Siseministri eest Ministri abi E. Maddisoo. Omavalitsuste osakonna direktor E. Dolf.

TARTUMAA VÄIKELINNADELE ÜHINE ARHITEKT. Tartumaa väikelinnadele (Elvale, Jõgevale, Kallastele, Mustveele ja Otepääle) palgatakse ametisse ühine arhitekt. Viimane võetakse ametisse maavalitsuse poolt ning linnad maksavad arhitekti palga maavalitsusse. Seni oli igal linnal eraldi ametisse palgatud arhitekt, kes käis vajaduse järele kohapeal. Elva linnavolikogu määras omapoolse palgana arhitektile 30 kr. kuus. Uus Eesti, 16. märts 1940, nr. 73, lk. 7.

OSTU-MÜÜGILEPING. Jõgeva linnaomavalitsus kui müüja ja Johannes Võsu kui ostja on sõlminud alljärgneva ostumüügilepingu: § 1. Jõgeva linnaomavalitsus müüb Linnade ja alevite maaga varustamise seaduse alusel temale kuuluvast Jõgeva linnas kinnistu nr. 10 all asuvast kinnisvarast „Jõgeva alevi maa-ala“ uueks iseseisvaks hüpoteegiüksuseks eraldatava krundi nr. 48a, mis asub Kesk tänaval ja mille suurus vannutatud maamõõtja L. Jacobsenn’i poolt 25 veebruaril 1937 a. õigekstunnistatud ja Jõgeva linnavalitsuse poolt 30. märtsil 1940. a. nr. 1027 all registreeritud plaani järgi on nelituhat kuussada viis ja kaheksa kümnendikku (4605,8) ruutmeetrit, ühes kõigi päraldistega kui ka ühes kõigi õigustega, eesõigustega ja kohustustega, pärisomanduseks Johannes Võsu’le ostu-müügi hinna neljasaja kuuekümne (460) krooni 58 sendi eest, arvates ruutmeetri hinnaks 10 senti. Märkus: Müüdud krundil asuvad hooned on ostja omandus ja seepärast ostu-müügiobjekti koosseisu ei kuulu. § 2. Eeltähendatud ostu-müügi hind 460 krooni 58 senti on ostja poolt müüjale enne käesoleva lepingu allakirjutamist täielikult juba tasutud. § 3. 203

Jõgeva linnaomavalitsusel on õigus müüdud krundile ehitada veejuhtimise kanalisatsioone ja elektriliine, ilma et ostjal oleks õigust selle eest kahjutasu nõuda, samuti on müüjal õigus nõuda ostjalt tänava äärde ilupuude istutamist. § 4. Ostu-müügiobjekt on ostjale juba üle antud enne käesoleva lepingu allakirjutamist. § 5. Käesoleva lepingu sõlmimise ja kinnistamise kulud kannab ostja. § 6. Lepingutegijad avaldavad oma nõusoleku käesoleva lepingu ja selle lepingu § 3 ettenähtud eritingimuste kinnistamiseks Tartu Kinnistusametis ja volitavad Jõgeva notar Alfred Kivimäe’d seda lepingut nimetatud Kinnistuametile kinnistamiseks esitama ja väljaantavat kinnistusakti vastu võtma. J. Võsu Abilinnavanem: A. Laur O. Paju Linnasekretär:. 1940 aasta maikuu 8 päeval. Not. Reg. nr. 377. – Mina, allakirjutanu, notar Alfred Kivimäe Jõgeval, kelle kontor Kesk tän. nr. 4, tõendan, et eelseisva lepingu on minule tõestamiseks esitanud ja oma käega alla kirjutanud mulle isiklikult tuntud õigus- ja teovõimsad Eesti kodanikud: Johannes Võsu, elukoht Jõgeval, Kesk tän. nr. 4, ja Jõgeva linnaomavalitsuse nimel Jõgeva abilinnavanem Alfred Laur, elukoht Jõgeva vallas, ja linnasekretär Osvald Paju, elukoht Jõgeva linnas, kusjuures nimetatud linnavalitsus toimis minule algkirjades ettenäidatud: 1) Jõgeva linnavolikogu otsusvõimsa koosoleku protokolli põhjal 11 detsembrist 1939 a nr. 9, millest näha, et Jõgeva linnavanemaks on valitud Johannes Võsu ja abilinnavanemaks Alfred Laur, kes Siseministri käskkirjaga 11. jaanuarist 1940 a. nr. 145 on ametitesse kinnitatud, mis nähtub Siseministeeriumi Omavalitsuste Talituselt 12 jaan. 1940 a. vahekirjaga nr. 1297 Jõgeva linnavalitsusele saadetud Siseministri eelnimetatud käskkirja väljavõttest, ja 2) Siseministeeriui Omavalitsuste Talituse 27 juuni 1938 a. nr. 373 vahekirja põhjal Jõgeva linnavalitsusele, millest nähtub, et Osvald Paju on Siseministri poolt kinnitatud Jõgeva linnasekretäriks arvates 1. juulist 1938. Ühtlasi tõendan, et Jõgeva linnavalitsus esitas minule veel algkirjades: a) Jõgeva alevivolikogu otsusvõimsa koosoleku protokolli 10 novembrist 1937 a. nr. 3, millest näha, et Jõgeva alevivolikogu on otsustanud müüa omanduseks krundi kasutajale Johannes Võsule selles lepingus tähendatud hoonestatud krundi nr. 48a hinna eest 460 krooni 58 senti, kuna lepingu muud tingimused vastavad täpselt sama alevivolikogu koosolekul vastuvõetud ostu-müügi lepingu kavale, milline alevivolikogu otsus kruntide müügi suhtes on järelevalve korras Tartu ajut. Maavalitsuse poolt täitmisele lubatud, mis näha Tartu ajut. Maavalitsuse administratiivosakonna 29 novembri 1937 a. nr. 1457 kirjast Jõgeva alevivalitsusele, ja b) Jõgeva alevivolikogu otsusvõimsa koosoleku protokolli 20 aprillist 1937 a., millest näha, et käesoleva lepinguga müüdud ehituskrundi nr. 48a suurus ja lepingus tähendatud hind on kooskõlas sellel alevivolikogu koosolekul kindlaksmääratud summa ja krundi suurusega, milline 204

alevivolikogu otsus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 28 maist 1937 a., mis näha Siseministeeriumi omavalitsuste osakonna kirjast 9 juunist 1937 a. nr. 142 Jõgeva alevivalitsusele. 19 aprillil 1938 a. antud Linnaseaduse järgi täidab linnavolikogu otsuseid linnavanem ja linnavanema äraolekul asendab teda abilinnavanemPitsat. A. Kivimäe. Notar. Sellelt lepingult on tempelmaksu 6 kr. 06 senti, kinnistuslõivu 27 kr. 64 senti, riigikaitsemaksu 5 kr. 54 senti ja aktilõivu 5 kr., kokku 44 krooni 24 senti Eesti Panga Tartu osakonda riigituludesse 14 mail 1940 a. kv. nr. 4080 vastu sissemakstud. Pitsat. A. Kivimäe. Notar. Parandatud: „1940. a.“ ja „Kinnistusametile“. – Algkirjaga õige. Abisekretär [allkiri] Vaata päevaraamat 1940. a. № 3513. J. a. 66. EAA f. 2381, n. 2, s. 3240.

JÕGEVA ALEVI KINNISTUSREGISTRI KINNISTUTE NIMEKIRI Nr.

Krundi nimetus.

Koosseis

Omanik, ostuhind

Koormatise d

Võlad

1

Jõgeva mõisast eraldatud Jõgeva alevivalitsus e krundist nr. 69 (M.l.ü. 8138) eraldatud krunt nr. 69a, Suurel ja Turu tänaval

3. XI 1933 nr. 6248: 0,174 ha

Jõgeva Majanduse Ühisus

-

8. XI 1935 nr. 6304:

Jõgeva „Pärtli nr. 29“ talust (T.m. 4110) eraldatud ehituskrunt

9. II 1934 nr. 807:

2

Kr. 1750

pandiõigus Jõgeva Ühispanga kasuks Kr. 45.000, 7% aastas (obligatsioon 29. X 1935)

(ostu-müügi leping 28. X 1933)

2919 m2

9. II 1934 nr. 807: Orest Andrese p. Lääne Kr. 250 (ostu-müügi leping 26. I 1934) 10. III 1939 nr. 1333: Johannes Martini p. Mitnits,

205

„Pärtli nr. 29“ talu (T. m. 4110) koormatise d

23. II 1940 nr. 904: pandiõigus Jõgeva Ühispanga kasuks Kr. 1500, 8% aastas

Kr. 1250

(obligatsioon 22. II. 1940)

(ostu-müügi leping 8. III 1939) 3

Jõgeva „Pärtli nr. 29“ talust (T.m. 4110) eraldatud ehituskrunt

9. II 1934 nr. 808: 1917 m2

9. II 1934 nr. 808: Anna Jüri t. Veinbaum Kr. 250

„ Pärtli nr. 29“ talu (T. m. 4110) koormatise d

-

„Päido nr. 31“ talu (T.m. 4112) koormatise d.

1.VI 1934 nr. 3334:

(ostu-müügi leping 26. I 1934) 28. I 1938 nr. 549: Voldemar Mardi p. Lõhmussaar Kr. 1500 (ostu-müügi leping 15. I 1938)

4

Jõgeva „Päido nr. 31“ (T.m. 4112) eraldatud krunt „Nurga“

27. IV 1934 nr. 2672: 0,186 ha

Gustav Jüri p. Kuusk Kr. 700 (ostu-müügi leping 21. IV 1934) 18. X 1940 nr. 4063 - 4068: sissenõudmine Kr. 1672 ühes %% ja kuludega surnud Gustav Kuusk’i päranditombult Natsionaliseeritud Tartu Linnapanga kasuks 15. XI 1940 nr. 4184 - 4187: sissenõudmine Kr. 2500 ühes %% ja kuludega Natsionaliseeritud Tartu Linnapanga kasuks

pandiõigus Kr. 1500, 7% aastas, Karl Madise p. Tootsase kasuks 21. IV 1939 nr. 2163: pandiõigus Kr. 2.000, 8% aastas, Jõgeva Ühispanga kasuks 26. IV 1940 nr. 1951: kohtulik pandiõigus: kapitaalvõlg Kr. 500, kulud Kr. 21.71 kogusumma Kr. 521.71, 6% kapitaalvõla pealt arvates 17. IV 1940,

206

Jõgeva Ühispanga kasuks 24. V 1940 nr. 2413: kohtulik pandiõigus: kapitaalvõlg Kr. 250, kulud Kr. 15.03 , kogusumma Kr. 265.03, 6% kapitaalvõla pealt arvates 31. III 1940, Tartu Linnapanga kasuks 24. V 1940 nr. 2414: kohtulik pandiõigus: kapitaalvõlg Kr. 500, kulud Kr. 24.76 kogusumma Kr. 524.76, 6% kapitaalvõla pealt, arvates 29. III 1940, Tartu Linnapanga kasuks 24. V 1940 nr. 2415: kohtulik pandiõigus: kapitaalvõlg Kr. 230, kulud Kr. 14.10, kogusumma Kr. 244.10, 6% kapitaalvõla pealt arvates

207

22. IV 1940, Tartu Linnapanga kasuks 5

Jõgeva "Kruusa nr. 42" talust (T.m. 4121) eraldatud ehituskrunt nr. 19

20. VII 1934 nr. 4250: 2043 m2

Johannes Johani p. Sepp Hindamisväärtus Kr. 200. (kinkeleping 5. VII 1934)

"Kruusa nr. 42" talu (T. m. 4121) koormatise d

20. VII 1934 nr. 4250: Jõgeva "Kruusa nr. 42" talu (T. m. 4121) obligatsiooni võlg Mk. 250.000, 10% aastas, Johan Kaarli p. Sepp'a kasuks 17. VIII 1934 nr. 4774: Pandiõigus Kr. 3.000, 7% aastas, Robert Sepp'a kasuks

6

Jõgeva „Päido nr. 31“ talust (T.m. 4112) eraldatud krunt „Kooritsa“

28. IX 1934 nr. 5570: 0,186 ha

28. IX 1934 nr. 5570: Jaan Hansu p. Koorits Kr. 500

„Päido nr. 31“ talu (T. m. 4112) koormatise d

-

-

-

(ostu-müügi leping 7. IX 1934) 6. V 1938 nr. 2895: Karl Madise p. Tootsas Kr. 3.000 (ostu-müügi leping 23. IV 1938)

7

Jõgeva mõisast (R.m. 86) eraldatud koht „Õuna nr. 40“

5. X 1934 nr. 5716: 5,855 ha 12. VII 1934 nr. 5771 – 1.VII 1938 nr. 3936:

5. X 1934 nr. 5716: Johannes Jaani p. Inn (Põllutööministeeriumi tunnistus 19. IX 1934 nr. 1/15539)

eraldatud kinnistud nr. 89, 11-15, 40-41,

208

jääk 1. VII 1938: 1,29201 ha. 8

9

Kinnistust nr. 7 (J.a.) eraldatud ehituskrunt Suurel uulitsal

12. X 1934 nr. 5771:

Kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt Suurel tänaval

2. XI 1934 nr. 6211: 8467 m2

12840,3 m2

12. X 1934 nr. 5771:

-

-

-

13. XI 1939 nr. 6543:

Juhan Jaani p. Kõva Kr. 700 (ostu-müügi leping 6. X 1934)

2. II 1940 nr. 583:Puust ehitised: elumaja; ait; pesuköök, saun, tall ja puukuurid ühe katuse all; saun ja ait ühe katuse all ja heinaküün

2. XI 1934 nr. 6211: Jüri Mihkli p. Hold

Jakob Hold'i pärandustom bu nõudmine Jüri Kaljuste (endise nimega Hold) vastu Kr. 5766.15 suuruses

Kr. 200 (ostu-müügi leping 27. X 1934) 26. I 1934 nr. 319: Jüri Hold'i uus perekonnanimi "Kaljuste" [Jõgeva alevi perekonnaseisuametniku otsus 30. VII 1935 (RTL 1935, 62)]

5. V 1939 nr. 2406: Jakob Hold'i päranditomb u kasuks kohtulik pandiõigus: kapitaalvõlg Kr. 5586, kulud Kr. 612, kogusumma Kr. 6198, 6% kapitaalvõla pealt, arvates 2. XI 1936

16. II 1940 nr. 749: Võlgnik on kohustunud ilma Eesti Hüpoteegipanga nõusolekuta mitte võõrandama tervelt või osalt panditud kinnisvara, sellel asuvaid ehitusi, samuti ka mitte seda kinnisvara rendile andma

10

Jõgeva mõisast (R.m. 86) eraldatud Jõgeva alevi maa-ala

9. XI 1934 nr. 6306: 24,368 ha 22. IV 1938 nr. 2535 – 9. VIII 1940 nr. 3626: eraldatud kinnistud nr. 2527, 39-37, 39, 42-49, 51-58, 60-61, 64-68,

9. XI 1934 nr. 6306: Jõgeva aleviomavalitsus(omandusek sandmise akt 27. IX/3. XI 1934) Põllutööministeeriumil on õigus maaüksusest anda maatükke tagasi või omanduseks endistele omanikkudele või nende õigusjärglastele, Jõgeva aleviomavalitsus ei tohi ilma Põllutööministeeriumi loata maaüksust pantida ega

209

iga aasta 15. veebruarik s Eesti Maapanka esinduskap itali arvele 40% tuludest; iga aasta 1. märtsiks aruanne Eesti Maapangal

kokku 96.038,4 m 2;

koormata võlgadega ega muude kohustustega

e

23. IX 1934 nr. 6654:

23. IX 1934 nr. 6654: Karl Jüri p. Jürgenson

-

-

3710 m2

Kr. 200

-

21. IV 1939 nr. 2200:

jääk 9. VIII 1940: 14,76416 ha. 11

Jõgeva alevis asuvast kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt nr. 111a Suurel uulitsal

(ostu-müügi leping 13. XI 1934) 4. VI 1937 nr. 3555: Kaarel Jürgenson ’i uus perekonnanimi „Jõesuu“ [Jõgeva alevi perekonnaseisuametniku otsus 27. I 1937 (RTL 1937, 13) ]

12

13

14

Jõgeva alevis asuvast kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt Suurel uulitsal

22. II 1935 nr. 1206:

Jõgeva alevis asuvast kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt, Suurel uulitsal

12. IV 1935 nr. 2321:

Jõgeva alevis asuvast kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt

12. IV 1935 nr. 2322:

3742,7 m2

Johannes Jakobi p. Braats Kr. 200

Pandiõigus Jakob Jakobi p. Praatsi kasuks

(ostu-müügi leping 15. II 1935)

Kr. 4.000, 8% aastas

3757,7 m2

Kristjan Jaani p. Rasin

-

Kr. 100 (ostu-müügi leping 2. IV 1935)

Pandiõigus Eesti Hüpoteegipa nga kasuks

26. I 1940 nr. 467: Omanik on kohustunud ilma Eesti Hüpoteegipanga nõusolekuta mitte võõrandama tervelt või osalt panditud kinnisvara, sellel asuvaid ehitusi, samuti ka mitte seda kinnisvara rendile andma

3724,2

m2

Jaan Ado p. Soplepmann Kr. 100 (ostu-müügi leping 2. IV 1935)

210

26. I 1940 nr. 467:

Kr. 2.000, 6% aastas, kustutusmak s, panga valitsemiskul ud -

-

Suurel uulitsal 15

16

17

18

Jõgeva alevis asuvast kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt , Suurel uulitsal

23. VIII 1935 nr. 4747:

Jõgeva „Pärtle nr. 29“ talust (T. m. 4110) eraldatud ehituskrunt, Kesk uulitsal

21.VIII 1936 nr. 4944:

Jõgeva "Pärtle nr. 29" talust (T. m. 4110) eraldatud ehituskrunt Kesk uulitsal

21. VIII 1936 nr. 4960

Jõgeva "Päido nr. 31" talust (T. m. 4112) eraldatud eluasemekru nt nr. 31E

22. I 1937 nr. 393:

3941,8 m2

1618,2709 m2

2294,5912 m2

0,174 ha

Jaak Jaagu p. Aben

Pauline Mardi t. Simeon Kr. 230 (ostu-müügi leping 6. VIII 1936)

Johannes Jaani p. Nahkur Kr. 250 (ostu-müügi leping 6. VIII 1936)

22. I 1937 nr. 393: Tõnis Tõnise p. Elbing Kr. 250 (ostu-müügi leping 5. X 1936)

Kr. 2850 (ostu-müügi leping 20. IV 1939) 19. II 1937 nr. 1136: 940

m2

„Pärtle nr. 29“ talu koormatise d

-

"Pärtle nr. 29" talu koormatise d

11. IX 1936 nr. 5272:

(ostu-müügi leping 7. VIII 1935)

Alma Jaani t. Täht

Jõgeva "Kruusa nr. 42" talust (T. m. 4121) eraldatud krunt nr. 89 Suurel tänaval

-

Kr. 100

28. IV 1939 nr. 2225:

19

-

Emilie Rasin Kr. 50 (ostu-müügi leping 2. II 1937)

211

"Päido nr. 31" talu koormatise d

pandiõigus Kr. 750, 7% aastas, Jõgeva Ühispanga kasuks

20

21

22

23

24

25

Jõgeva "Lello nr. 30-A" talust (T. m. 4111) eraldatud ehituskrunt

5. XI 1937 nr. 6732:

Jõgeva "Lello nr. 30-A" talust (T. m. 4111) eraldatud ehituskrunt Kesk tänaval

19. XI 1937 nr. 7090:

Jõgeva "Lello nr. 30-A" talust (T. m. 4111) eraldatud ehituskrunt Kesk tänaval

19. XI 1937 nr. 7091:

Jõgeva "Petaania" Baptisti Usuühing

1810 m2

Kr. 450

Jõgeva "Otsa nr. 27" talust (T. m. 4108) eraldatud ehituskrunt Kesk tänaval

3. XII 1937 nr. 7425

Jõgeva „Pärtle nr. 29“ talust (T. m. 4110) eraldatud krunt Kesk tänaval

14. I 1938 nr. 247:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 79 Turu ja Põik tänaval

22. IV 1938 nr. 2535:

2197,2 m2

2488,9 m2

Margarete Lehtmets Kr. 250 (ostu-müügi leping 4. IX 1937

Artur Kalmet Kr. 300 (ostu-müügi leping 2. IX 1937

"Lello nr. 30-A" talu koormatise d

"Lello nr. 30-A" talu koormatise d

"Lello nr. 30-A" talu koormatise d

(ostu-müügi leping 28. IX 1937)

3797,6796 m2

1873 m2, millest asub 1721 m2Jõgeva alevis ja 152 m2 Jõgeva vallas(„Väljaotsa nr. 140“, T.m. 4110)

3421 m2 6. V 1938 nr. 2942: eraldatud 1240,38 m2 (J. a. 28); jääk 2180,62 m2

Johan Jakobi p. Ottemägi Kr. 300 (ostu-müügi leping 31. VIII 1937)

Aleksander Kangur Kr. 200 (ostu-müügi leping 15. V 1937)

22. IV 1938 nr. 2535: Peeter Sarapuu ja Anna Janov võrdsetes mõttelistes osades Kr. 342.10 (ostu-müügi leping 2. III 1938) 6. V 1938 nr. 2942: Anna Janov

212

"Otsa nr. 27" talu koormatise d

Obligatsiooni võlg Rbl. 1500 ilma protsentideta Terese Nieländer'i kasuks

„Pärtle nr 29“ talu koormatise d

-

*

-

hindamisväärtus Kr. 2500 (ühisvara jagamise leping 30. IV 1938); 26

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 41a Aia tänaval

29. IV 1938 nr. 2708: 968

m2

29. IV 1938 nr. 2708: Eduard Leppik

*

15. III 1940 nr. 1241: Mart Lindmäe nõudmine Johannes Lindmäe vastu Kr. 9.000

Kr. 96.80 (ostu-müügi leping 4/21. IV 1938) 8. IX 1939 nr. 4674: Johannes Lindmäe Kr. 2600 (ostu-müügi leping 25. VII 1939)

27

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 63 Suure ja Turu tänava nurgal

6. V 1938 nr. 2936: 977 m2 29. VII 1938 nr. 4648:

Marie Past

*

Kr. 195.40

29. VII 1938 nr. 4649: pandiõigus Jõgeva Ühispanga kasuks Kr. 1.000, 8% aastas

(ostu-müügi leping 30. IV 1938)

ühekordne puust elumaja, sindli katusega

30. IX 1938 nr. pandiõigus Jõgeva Ühispanga kasuks Kr. 1.000, 8% aastas

28

Kinnistust nr. 25 (J. a.) eraldatud krunt nr. 79a

6. V 1938 nr. 2942: 1240,38 m2 29. VII 1938 nr. 4650: kahekordne tsementkivist nahaparkimise tööstus hoone ühes eluruumidega,

6. V 1938 nr. 2942:

*

Peeter Sarapuuhindamisväärtus Kr. 2500 (ühisvara jagamise leping 30. IV 1938)

(üle võetud kinnistust nr. 25)

9. II 1940 nr. 671: võlgnik on kohustunud ilma Eesti Hüpoteegipanga nõusolekuta mitte võõrandama tervelt või osalt panditud kinnisvara, sellel asuvaid ehitusi, ka mitte seda

213

29. VII 1938 nr. 4651: Pandiõigus Kr. 5.000 8% aastas aktsiaseltsi "Kauba Pank" kasuks 9. II 1940 nr. 671: pandiõigus Kr. 2500, 6%

29

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 27 Turu ja Suurel tänaval

plekk katusega

kinnisvara rendile andma

13. V 1938 nr. 3123:

Leena Soodla ja Otto Annus, võrdsetes mõttelistes osades

2116 m2

Kr. 211.60

2. II 1940 nr. 541:

(ostu-müügi leping 30. IV/2. V 1938)

aastas, kustutusmak s, panga valitsemiskul ud, Eesti Hüpoteegipa nga kasuks *

eraldatud 913 m2(J. a. 63)

võlg kustutatud 5. I 1940 nr. 12

jääk 1203 m2

30

31

32

33

Jõgeva alevi maa-alast (J. a.10) eraldatud krunt nr. 75a Turu tänaval

13. V 1938 nr. 3124

Jõgeva alevi ma-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 58 Suurel ja Aia tänaval

13. V 1938 nr. 3157: 1838 m2

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 31 Turu, Piiri ja Nurme tänaval

20. V 1938 nr. 3267:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 57 , Suurel ja Aia

20. V 1938 nr. 3268:

926 m2

29. VII 1938 nr. 4652:mansardko rraga puust elumaja, plekk katusega

3689 m2

1407 m2

Pandiõigus Kr. 140, 4,5% aastas Jõgeva aleviomavalit suse kasuks krundi ostuvõla kindlustamis eks -

Mart Tooming

*

-

*

29. VII 1938 nr. 4653:

Kr. 185.20 (ostu-müügi leping 30. IV 1938)

Voldemar Schmidt Kr. 367.60

pandiõigus Kr. 4950, 8% aastas aktsiaseltsi "Kauba Pank" kasuks

(ostu-müügi leping 7. V 1938)

Anna Veinbaum

*

Pandiõigus Kr. 100, 4,5% aastas Jõgeva linnaomavalit suse kasuks

*

Pandiõigus Kr. 180, 4,5% Jõgeva linnaomavalit suse kasuks

Kr. 184.45 (ostu-müügi leping 30. IV 1938)

Jaan Saks Kr. 281.40 (ostu-müügi leping 30. IV 1938)

214

tänaval 34

35

36

37

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 83 Turu tänaval

20. V 1938 nr. 3269

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 64, Suurel ja Turu tänaval

3. VI 1938 nr. 3498

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 67 Suurel, Põik ja Turu tänaval

3. VI 1938 nr. 3499

Jõgeva alevi maa-alast (J. a., 10) eraldatud krunt nr. 32

3. VI 1938 nr. 3576:

3040 m

2276 m2

1492

m2

3856 m2 26. X 1938 nr. 6423:

Johannes Jaani p. Tõnts

*

Kr. 304

Kr. 200, 4,5% aastas

(ostu-müügi leping 30. IV 1938)

Aleksander Annus

Pandiõigus

Jõgeva linnaomavalit suse kasuks *

-

*

-

*

3. VI 1938 nr. 3576:

Kr. 455.20 (ostu-müügi leping 13. V 1938)

Adele Viik Kr. 298.40 (ostu-müügi leping 9. V 1938)

Marie Maasen Kr. 192.80

krundi ostuvõlg Kr. 110, 4,5% aastas, Jõgeva linnaomavalit suse kasuks

(ostu-müügi leping 20. V 1938)

ühekordne puust elumaja sindli katusega

28. X 1938 nr. 6424: pandiõigus Jõgeva Ühispanga kasuks

38

Jõgeva "Eluasemekr undist nr. 31H" (T. m. 5083) eraldatud eluasemekru nt nr. 31-HI

18. VI 1938 nr. 3685 0,1187 ha

Ernst Lehtmets Kr. 300 (ostu-müügi leping 3. VI 1938

215

"Päido nr. 31" talu (T. m. 4112) koormatise d

-

39

40

41

42

43

44

45

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 67a, Suur, Põik ja Turu tänaval

18. VI 1938 nr. 3852: 1466 m2

Jõgeva linnas asuvast kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt nr. 113

1. VII 1938 nr. 3936:

Jõgeva linnas asuvast kinnistust nr. 7 (J. a.) eraldatud ehituskrunt nr. 113a,

1. VII 1938 nr. 3936

Jõgeva alevi maa-alast (J. a.10) eraldatud krunt nr. 42 Aia tänaval

1. VII 1938 nr. 3959

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 42a, Aia tänaval

1. VII 1938 nr. 3959

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 29 Nurme, Lai ja Turu tänaval

15. VII 1938 nr. 4472

Jõgeva alevi maa-alast (J.

12. VII 1938

26. VIII 1938 nr. 5095:

Aleksander Sermat

*

Kr. 293.20 (ostu-müügi leping 2. VI 1938)

kahekordne puust elumaja, plekk katusega, ja kivist ait, plekk katusega

6861,2

m2

841 m2

1547 m2

2721 m2

3915 m2

26. VIII 1938 nr. 5096: pandiõigus Kr. 7500, 8% aastas, Jõgeva Ühispanga kasuks

Hilda Jüri t. Tamm

-

Kr. 250 (ostu-müügi leping 3. VI 1938)

Hilda Jüri t. Tamm

-

Kr. 50 (ostu-müügi leping 3. VI 1938)

Hans Naarits

*

-

*

-

*

-

*

-

Kr. 154.70 (ostu-müügi leping 7. VI 1938)

Hans Naarits Kr. 272.10 (ostu-müügi leping 7. VI 1938)

August Tibar Kr. 391.50 (ostu-müügi leping 21. VI 1938)

Kristian Sepp

216

46

a. 10) eraldatud krunt nr. 26 Suurel, Piiri ja Turu tänaval

nr.4902 m2

Kr. 323.60

3236

(ostu-müügi leping 4. VII 1938)

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 44 Aia tänaval

2. IX 1938 nr. 5187

2. IX 1938 nr. 5187

1966 m2 12. I 1940 nr. 97 puust elumaja ühes kõrvalhoonetega

*

Frank-Hermann Jauker

August Meos'e nõudmine FrankHermann Jauker'i vastu Kr. 159

Kr. 196.60 (ostu-müügi leping 24. VIII 1938) 23. III 1940 nr. 1266: Evald Kasesalu

47

48

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 48 Kesk ja Aia tänavas

2. IX 1938 nr. 5188:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 49

2. IX 1938 nr. 5189

1543,6 m2

3209 m2 1. III 1940 nr. 995:

22. XII 1939 nr. 6574:

Kr. 4500

9. II 1940 nr. 712:

(ostu-müügi leping 16. XII 1939/10. I 1940)

märkus kustutatud

Harald-Hugo-August Jauker

*

-

*

-

*

-

Kr. 154.36 (ostu-müügi leping 24. VIII 1938)

Harald-Hugo-August Jauker Kr. 641.80 (ostu-müügi leping 24. VIII 1938

puust apteegihoone, hoovipealne puust elumaja kivist keldriga ja pesuköök, aidad ja tall ühe katuse all, puust ehitised 49

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 54

2. IX 1938 nr. 5190 3577 m2

Jõgeva Ühispank Kr. 715.40 (ostu-müügi leping 23. VIII 1938

217

50

Jõgeva "Päido nr. 31" talust (T. m. 4112) eraldatud ehituskrunt nr. 31g

30. IX 1938 nr. 5811 0,377 ha

August Sepp Kr. 700.00 (ostu-müügi leping 7. IX 1938)

"Päido nr. 31" talu koormatise d

-

*

-

*

-

*

28. IV 1939 nr. 2368:

6. X 1939 nr. 5171: eraldatud 0,1760 ha (kinnistu nr. 59); jääk 0,201 ha

51

52

53

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 51 Suurel ja Aia tänavas

7. X 1938 nr. 5905:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 40 Aia ja Põik tänavas

16. XII 1938 nr. 7702:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 68 Suurel tänaval

17. II 1939 nr. 925:

3792

m2

3590 m2

Emilie Rosenstein Kr. 758.40 (ostu-müügi leping 17. IX 1938)

Georg Friedrichi p. Heinrichson (Hindrichson), Kr. 359 (ostu-müügi leping 26. XI 1938

1293 m2

Jõgeva Majandusühisus Kr. 258.60

pandiõigus Kr. 15.000, 8% aastas Eesti Panga kasuks

(ostu-müügi leping 31. I 1939)

28. IV 1939 nr. 2368: kahekordne puust elumaja kivist katusega ja puust katusekivi tööstusruum

54

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 68a Suurel ja Turu tänaval

17. II 1939 nr. 925: 2134 m2

Jõgeva Majandusühisus Kr. 426.80 (ostu-müügi leping 31. I 1939)

28. IV 1939 nr. 2369: 1) ühekordne telliskivist elumaja ühes vorstitööstusega

218

*

28. IV 1939 nr. 2370: pandiõigus Kr. 25.000, 8% aastas Eesti Panga kasuks

, kivi katusega 2) kahekordne kivist ait puust katusega 55

56

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 74 Turu tänaval

4. VIII 1939 nr. 4115:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 41 Aia ja Põik tänaval

18. VIII 1939 nr. 4326:

3705 m2

1753 m2 8. IX 1939 nr. 4675: ühekordne puust elumaja sindli katusega

57

58

59

60

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 85a Suurel tänaval

18. VIII 1939 nr. 4327:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 78

22. IX 1939 nr. 4876:

Eluasemekr undist nr. 31g (J. a. 50) eraldatud eluasemekru nt nr. 31-gI

6. X 1939 nr. 5171:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 77

20. X 1939 nr. 5403: 3791 m2

555 m2

3283 m2

1760/10.000 ha

August Jõgar

*

-

*

5. IV 1940 nr. 1492:

Kr. 370.50 (ostu-müügileping 8. VII 1939)

Marie Sagurski Kr. 175.30

Pandiõigus Kr. 1500, 6% aastas, kustutusmak s, panga valitsemiskul ud, Eesti Hüpoteegipa nga kasuks

(ostu-müügi leping 8. VIII 1939) 5. IV 1940 nr. 1492: võlgnik on kohustunud ilma Eesti Hüpoteegipanga nõusolekuta mitte võõrandama tervelt või osalt kinnisvara, sellel asuvaid ehitusi, samuti ka mitte seda kinnisvara rendile andma Jaan Sinka

*

-

*

-

"Päido nr. 31" (T. m. 4112) talu koormatise d

-

*

-

Kr. 55.50 (ostu-müügi leping 8. VIII 1939)

Otto Rauamägi Kr. 328.30 (ostu-müügi leping 26. VIII 1939) Jenni-Johanna Eglit Kr. 100 (ostu-müügi leping 23/27/30. IX 1939) Liisa Tõruke Kr. 379.10 (ostu-müügi leping 2. X 1939)

219

Turu tänaval 61

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 50 Aia tänaval

27. X 1939 nr. 5565: 3555 m2 19. I 1940 nr. 290: eraldatud kinnistu nr. 62, jääk 1929 m2

Elsa Müller

*

-

Karl Kaselo

*

-

Kr. 3750

J. a. 61 koormatise d

Kr. 711 (ostu-müügi leping 13. X 1939) 19. I 1940 nr. 5565: Gustav Trusmann Kr. 10.250 (ostu-müügi leping 29/30. XI 1939)

62

63

64

Jõgeva linnas asuvast kinnistust nr. 61 (J. a.) eraldatud kunt nr. 50a

19. I 1940 nr. 289:

Jõgeva linnas asuvast kinnistust nr. 29 (J. a.) eraldatud krunt nr. 27a, Suurel ja Turu tänaval

2. II 1940 nr. 541:

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 75 Turu tänavas

2. II 1940 nr. 607:

1634 m2

913 m2

2744 m2

(ostu-müügi leping 29/30. XI 1939)

Ludvig Kalda Kr. 200 (ostu-müügi leping 22. IV 1939)

2. II 1940 nr. 607: August Jukk, Helene Lambert, Olga Lõhmus, Alma Tõnts, Alide Tõnts, Olga Pihtje võrdsetes mõttelistes osades Kr. 548.80 (ostu-müügi leping 26. I 1940) 12. IV 1940 nr. Hilda Mardi t. Reid Kr. 6660 (ostu-müügi leping 22. II/2/8. III 1940)

220

Kinnistu nr. 29 koormatise d

-

*

-

65

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 28 Suurel ja Turu tänaval

1. III 1940 nr. 982: 986 m2

Osvald Lepp, Artur Lepp, Linda Aru (sünd. Lepp), Leonhard Lepp võrdsetes mõttelistes osades

*

-

Kr. 98.60 (ostu-müügi leping 8. VI 1939/17. II 1940) 26. IV 1940 nr. 1952: Anna Hansu t. Tamm Kr. 3.000.00 (ostu-müügi leping 14. III 1940)

66

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 48a Kesk tänaval

24. V 1940 nr. 2513: 4605,8 m2

Johannes Võsu , Kr. 460.58 (ostu-müügi leping 8. V 1940)

*

-

67

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 43 Aia tänaval

14. VII 1940 nr. 2828:

Rita Matiisen

*

14. VII. 1940 nr. 2828

7471 m2

Kr. 747.10 (ostu-müügi leping 8. VI 1940)

Pandiõigus krundi ostuvõla kindlustamis eks Kr. 480, 4,5% aastas, Jõgeva linnaomavalit suse kasuks

14. VII. 1940 nr. 2862: 1) ühekordne puust elumaja teise korra väljaehitamisega ,

14. VII. 1940 nr. 2863:

2) puust ühe elukorteriga kõrvalhoone,

pandiõigus Kr. 3.000, 8% aastas, Ühistegeliku Kindlustussel tsi „Eesti“ kasuks

3) põllukivist kelder 4) laudadest puukuur – kõik sindli katusega 68

Jõgeva alevi maa-alast (J. a. 10) eraldatud krunt nr. 52 Suurel ja Aia tänaval

9. VIII 1940 nr. 3626: 3594 m2

Paul Jürmann Kr. 718.80 (ostu-müügi leping 27. VII 1940)

221

*

-

69

Jõgeva mõisa maast (R.m. 86) eraldatud krunt nr. 108/109

6. IX 1940 nr. 3814: 1,9819 ha

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

-

-

* „Tänasel päeval nr. … all kinnistatud lepingu § ... põhjal on Jõgeva linnaomavalitsusel õigus sellele krundile ehitada vee juhtimise kanalisatsioone ja elektriliine, ilma et krundi omanikul oleks õigust selle eest kahjutasu nõuda; samuti on Jõgeva linnaomavalitsusel õigus nõuda krundi omanikult tänava äärde ilupuude istutamist.“ Alevite kinnistusraamatu „Jõgeva alevi“ kinnistusregister avatud Tartu-Valga kinnistusjaoskonna ülema otsusega 3. XI 1933 nr. 6247. Varem loodud kinnistud, mis jäävad Jõgeva linna administratiiv-piiresse, on sisse kantud Maaseadusega loodud üksuste või Talumaade kinistusraamatusse. Allikas: toimikud Jõgeva linna kinnistutele, EAA f. 2381, n. 2, s. 3175 – 3243.

JÕGEVA LINNAS NATSIONALISEERIMISELE KUULUVATE MAJADE NIMESTIK ENSV Teataja 1940, 73, 1023. Kinnitatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt 30. detsembril 1940. Alus: Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus suurte majade natsionaliseerimise kohta (ENSV Teataja 1940, 37, 433). Jrk. nr.

Maja asukoht (tänav ja maja nr.)

Kinnistu nr.

Omaniku või valdaja nimi

1.

Aia 6

J. l. 67

Matiisen, Rita

2.

Aia 8

J. l. 42/43

Narits, Hans

3.

Jaama 3

Kinnistamata

Karusoo, Jaan

4.

Jaama 4

Tm. 5155

Naidenkov, Sergei

5.

Jaama 5

Tm. 5083

Mägi, Elias

6.

Jaama 15

Tm. 5012

Moora, Harri

7.

Jõe 1

Tm. 4531

Meos, August

8.

Kesk 4

J. l. 66

Võsu, Johannes

222

9.

Mustvee mnt. 3

Kinnistam.

Melesk, Marie

10.

Mustvee mnt. 4

Kinnistam.

Karusoo, Jaan

11.

Mustvee mnt. 7

Kinnistam.

Kirs, Osvald

12.

Mustvee mnt. 9

Kinnistam.

Kirs, Osvald

13.

Suur 6

J. l. 61

Trusmann, Gustav

14.

Suur 8

J. l. 51

Rosenstein, Emilie, pär. tomp

15.

Suur 10

J. l. 51

Rosenstein, Emilie, pär. tomp

16.

Suur 12/14

J. l. 68

Jürmann, Paul

17.

Suur 17

J. l. 39

Sermat, Aleksander

18.

Suur 20

Kinnistam.

Lall, Albert

19.

Suur 21-a

Kinnistam.

Lomp, Voldemari pärijad

20.

Suur 28

J. l. 31

Schmidt, Voldemar

21.

Suur 30

Kinnistam.

Aas, August

22.

Suur 39

Kinnistam.

Vindi, August

23.

Suur 41

Kinnistam.

Vindi, August

24.

Suur 46

Kinnistam.

Pruuli, Voldemar

25.

Suur 45

J. l. 9

Kaljuste, Jüri

26.

Suur 47

J. l. 15

Aben, Jaak

27.

Suur 49/51

J. l. 8

Kõva, Juhan

28.

Suur 53

J. l. 13

Rasin, Kristjan

29.

Suur 63

J. l. 12

Praats, Johannes

30.

Turu 6

J. l. 44

Tibar, August

31.

Turu 7

Kinnistam.

Pihlik, Emilie

Rahvakomissaride Nõukogu Esimees J. Lauristin. Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitseja H. Haberman. 223

HARIDUS JA KULTUUR

SELTSI AVAMISE KOOSOLEK Jõgevalt. Seltsi avamise koosolek. Laiuse õpetaja J. Kõpu eestvõttel ja mõnede Jõgeva tegelaste poolt saadeti möödunud aastal Jõgeva hariduseseltsi põhjuskirjad kinnitusele, kust nad juulikuul kinnitatult tagasi jõudsivad. Pühapäeval, 4. augustil oli Jõgeva seltsi saalis hariduseseltsi avamise koosolek. Enne koosolekut pidas õpetaja Kõpp rahvaharidusest kõne. Rahvast oli õige palju kokku tulnud, nii et suur saal kõiki enesesse ei jõudnud ära mahutada. Peale kõnet võeti seltsiliikmeid vastu. Liikmeks astusivad asutajatega kokku 92 isikut. Peale selle peeti seltsi esimene koosolek ära, kus eestseisuse liikmeteks valiti: esimeheks õp. Kõpp, abiks J. Inn, kassahoidjaks kaupmees A. Tiimann ja kirjatoimetajaks J. Kalamees. Koosolek tunnistas tulevast töökava läbi harutades tarvilikuks Jõgeval kooli avada, missugust nimelt, jäi eestseisuse otsustada. Eestseisuse koosolek otsustati pühapäeval, 11. augustil ära pidada. pvl. Olevik, 14. (27.) august 1913, nr. 61, lk. 484-485.

JÕGEVA ALEV TAHAB OMALE KESKKOOLI. Jõgeva valla ja alevi hariduskogu palunud haridusministeeriumi, et Põhja-Tartumaal asutada kavatsetav keskkool saaks Jõgeva alevis ellu kutsutud. Mainitud palve saadetud haridusministeeriumi poolt Tartu maakonna koolivalitsusele seisukoha võtmiseks. Nagu nüüd kuulda, asunud maakonna koolivalitsus ühes maakonna haridusnõukoguga Jõgeva alevis keskkooli avamise asjus täiesti eitavale seisukohale, sest et Jõgeva alevis sündsad ruumid keskkooli jaoks puuduvad, samuti ka õpilaste ja õpetajate jaoks korterid võimalik saada ei ole. Peale selle asub Jõgeva alev maakonna põhjapoolse osa ühel serval, keskkooli on aga tarvis avada maakonna põhjapoolse osa keskpaika ehk selle lähedale. Pins. Postimees, 18. august 1921, nr. 185, lk. 2.

KÕRTS TÄHTSAM KUI KOOL? Jõgeva kõrgem algkool on laiali pillatud mitmesse majasse. Sarnane seisukord raskendab koolitööd. Paremate ruumide saamiseks pöörati maakonnavalitsuse poole ja paluti koolile hobuse-postijaama hoones olevaid vabu ruume. Vastus oli eitav. Nüüd kavatseb aga Jõgeva tuletõrje selts samas postijaamas oma alkoholiga einelauda avada. Kohalik alevivalitsus on seks juba oma loa annud, olgugi et Jõgeva alevis praegu isegi juba kaks joogikohta – restoraan ja tshekiviina-müük olemas on. 224

-iPostimees, 23. september 1921, nr. 219, lk. 6.

"MARY DUGANI PROTSESS" Pühapäeval, 27. skp. kell ½9 õht. kantakse Jõgeva alevis ette Veilleri kriminaaldraama "Mary Dugani protsess". Tegevad muude hulgas Jõgeva rahukohtunik, kohtupristav, notar, advokaadid, arstid, alevivanem, pangategelased, jaamaülem, postkontoriülem jne. Lavastus E. Loogalt. See on siinpool esimene katse - tõmmata ka vanemaid seltskonnategelasi näidendisse kaasa. Sissetulek läheb kirjanduse muretsemiseks raamatukogudele. Postimees, 25. juuli 1930, nr. 198, lk. 5.

NOORTE KONTSERT JÕGEVAL. Pühapäeval, 2. nov. on Jõgeva seltsimajas Tartu kõrg. muusikakooli õpilaste kontsert, kus esinetakse nii kodumaa kui ka välismaa komponistide töödega. Noored on õpilasõhtutel juba mitmeti tähelepanu äratanud. Heaks tagatiseks on noortele nende õpetajad: Emma Luha, prl. Mahotina laulukl.; Wilhelm. Tilting - pr. Brosse klaveriklass ja Ferdinand Arand - hra Peenemaa viiuliklass. Postimees, 1. november 1930, nr. 297, lk. 6.

UISUVÄLI JÕGEVALE. Jõgeval puudub täielikult uisuväli. Nüüd on uisuplatsiks valitud ja ka lahkesti tasuta lubatud raudteeäärne vaba maa-ala, kuhu vesi saadakse raudteevalitsusega kokkuleppel, ligidal asuvast jaama veevärgist. Uisutee korraldamise on enese peale võtnud kaitseliidu tegelased ja teised asjahuvilised. Postimees, 16. jaanuar 1932, nr. 13, lk. 4

JÕGEVA LUGEMISLAUD ühes avaliku rahvaraamatukoguga on üle viidud uude korterisse seltsimajja. Ruumid iseenesest on avaramad ja otstarbekohasemad, ainult ajalehed ja ajakirjad on senini tellimata, nii et lugemislaud seisab alles tühi. Postimees, 16. jaanuar 1932, nr. 13, lk. 4.

POLITIKA KOOLIST EEMALE! Jõgeva lastevanemate koosolek. 225

Jõgeva sotsialistlikud tegelased koolist ja väljastpoolt kooli olid juba ammu pidanud tarvilikuks lahti kangutada igasuguste abinõudega praegune kõrgema algkooli juhataja, kes oma ametis ja seltskonnategevuses tuntud kui tüse töömees ja riikliselt mõtleja kodanik ja kes ei luba koolitöösse tuua politikat. Kuid just see viimane on sotsidele vastuvõtmatu ja sellepärast siis pandi liikuma kõik rattad, et koolijuhataja tgandataks ja tema asemele saaks määratud teine, kes politikat soodustaks. Selleks koostati mitmesuguseid salakaebusi ja kirju ning saadeti neid haridusministeeriumi (endise ministri ajal) ja korduvalt koolivalitsusele. Peale salakaebuste loodi meeleolu lastevanemates koolijuhataja vastu, milleks ohtralt kasutati valeandmeid ja sihilikult moonutatud fakte. Loomulikult ei annud sarnane talitusviis kainelt mõtlevate lastevanemate juures mingit tagajärge. Kõik süüdistused, mis üles tõsteti koolijuhataja ja kahe naisõpetaja tegevuse vastu, lükati pühapäeval [17. aprillil 1932] 200pealisel lastevanemate koosolekul ümber ja koosolek võttis 200 häälega poolt, 2 hääle vastuseismisel vastu ettepaneku, milles koolijuhatajale avaldati täit usaldust ja tema vastu tõstetud süüdistused tunnistati põhjendamatuiks. Ühtlasi otsustati astuda samme, et kooliteenija, kelle mees aktiivselt teeb poliitikat ja mõjub halvasti õpilastele, vallandataks. /.../ Postimees, 19. aprill 1932, nr. 90, lk. 3.

LAIUSE VÕITIS JÕGEVAT JALGPALLIS 4:1. Pühapäeval mängis Laiuse sp.-s. "Tasuja" meeskond Jõgeval sealse "Kalju" meeskonnaga. Esimene poolaeg lõppes Laiuse kasuks 2 - 1. Teisel poolajal oli vahekohtunik sunnitud 10. minutil mängu katkestama, kuna üks jõgevlane tungis kätega Laiuse meeskonna meestele kallale. Üldtagajärjeks jäi seega 55. minut. mängu järele Laiuse meeskonna kasu 4:1. Postimees, 10. august 1932, nr. 185, lk. 5.

JÕGEVA RAHVAMAJAL UUS PEREMEES Jõgeva rahvamajal uus peremees. Teatavasti puudus Jõgeva organisatsioonidel seni oma rahvamaja, mille tõttu seltsid peavad alaliselt kasutama omal ajal eraisikute poolt selleks otstarbeks ehitatud hoonet. Nende päevade sees on rahvamaja senistelt omanikelt J. Joostilt ja F. Jürmannilt ostu-müügi teel üle läinud kohalise alevivanema abi August Vindi kätte. Uus omanik kavatseb rahvamaja põhjalikumalt remonteerida ja täiendada mõningate juurdeehitistega. Ka on uuel peremehel kavatsus rahvamajas ulualust anda kõigile suurematele Jõgeva organisatsioonidele. Seni olid seal haridusseltsi lugemistuba ja raamatukogu ja spordiselts "Kalju". Postimees, 6. oktoober 1932, nr. 234, lk. 5.

VORSTIKURSUSED JÕGEVAL Vorstikursused Jõgeval. Jõgeva maatulundusnõukogu korraldab 9., 10. ja 11.dets. Jõgeva alevis loomalihast toitude valmistamise kursuse. Kursuse juhatajaks on kutsutud vilunud majapidamise õpetaja pr. Heinrichson Kuremaalt. 226

Postimees, 6. detsember 1932, nr. 286, lk. 6.

JÕGEVA SUUSASEPPADE KURSUSED Jõgeva suusaseppade kursused, mis algasid 12. dets. seltsimajas, lõppesid neljapäeva [15. detsembri 1932] õhtul. Kursustest oli osavõtjaid 13 üksusest kokku 30, kes suuski valmistasid ligi 40 paari. Ka eraisikuid - puumeistreid oli suusatööd õppimas, muist osavõtta soovijaid tuli ruumi puudusel tagasi saata. Värsked suusameistrid kavatsevad nüüd omas ümbruskonnas suuremal arvul suuski valmistada, kusjuures tõrvatud ja keppidega varustatud suusapaar tuleks maksma: 1. sort - 5 kr., 2. sort - 4 kr. ja 3. sort - lastele - 3 krooni. Postimees, 17. detsember 1932, nr. 296, lk. 6.

JÕGEVA HARIDUSSELTS Jõgeva haridusselts otsustas oma avaliku raamatukogu ja lugemistoa endiselt jätta seltsimajja, kuigi aasta alul kavatseti neid ühiselt paari teise kohalise organisatsiooniga paigutada südaalevisse, end "Kaitseliidu Kodu" ruumesse. Peakoosolekute hooajal. Maa seltsid mõlgutavad muremõtteid. Postimees, 27. jaanuar 1933, nr. 22, lk. 4.

NÄITEKURSUSED JÕGEVAL. Jõgeva muusika ja lavakunsti ühingu korraldusel algasid 28. oktoobril Jõgeva koolimaja ruumes 18päevalised näitekunsti kursused, mida juhatab E. haridusliidu näitekunsti konsulent hra H. Vaks. Kursustest osavõtt on võimaldatud ka neile, kes pole mitte seltsi liikmed. Tartumaa Teataja, 11. november 1933, nr. 18, lk. 4.

KÄSITÖÖ KURSUSED JÕGEVAL. Jõgeva maanaiste seltsi korraldusel algavad alates 13. nov. kuni 19. nov. Jõgeva koolimajas vartega kudumise ja heegeldamise kursused, millest osavõtmine on võimaldatud seltsi liikmeile kr. 1 ja mitteliikmeile kr. 1.25 eest. Kursusel koetakse mütse, salle, kampsuneid jm. Ülesandmisi võetakse vastu Jõgeva ühispangas prl. Mutso poolt ja Jõgeva külas pr. Riives’e poolt. Tartumaa Teataja, 11. november 1933, nr. 18, lk. 4.

KAS JÕGEVA SAAB HELIKINO? 227

Kas Jõgeva saab helikino? Jõgeva kinopublikule tekitab muret ajakohase kino puudumine. Varemalt peeti üksikuid kinoetendusi ainult tummfilmide näol, kuid see ei jõua kinosõprade poolehoidu võita. Vaid on kerkinud päevakorrale helifilmide demonstreerimise küsimus. Vastav sisseseade on juba muretsetud. Postimees, 2. jaanuar 1935, nr. 1, lk. 6.

UISUVÄLI JÕGEVALE. Mõni aeg tagasi võeti Jõgeva sportlaste ringkonnas kaalumisele küsimus, kuidas ehitada alevisse alevisse uisuvälja. Esialgu oli takistuseks veesaamine, kuna kohalikul spordiväljal pudub kaev. Küsimusest saadi sel moel üle, et kaevu ehitamise enda peale võttis s.-s. “Kalju”. Nüüd on kaev juba enam-vähem valmis, mille peale võidakse asuda uisuvälja korraldamisele. Tartumaa Teataja, 4. jaanuar 1935, nr. 2, lk. 4.

HELIKINO JÕGEVALE? Jõgeval on praegu kaalumisel helikino sisseseadmine, kuna tummfilmide näitamine enam publikut ei rahulda. Tartumaa Teataja, 4. jaanuar 1935, nr. 2, lk. 4.

NÄITUS JÕGEVAL. Käesoleval sügisel 22. ja 23. augustil korraldab Jõgeva põllumeeste selts Jõgeva alevis põllumajanduse ja käsitöö näituse. Viimane näitus peeti Jõgeval 12 aastat tagasi. Käesolev näitus tahab pakkuda pilti Jõgeva arenemisest selle aja jooksul. Tartumaa Teataja, 3. august 1936, nr. 89, lk. 7.

JÕGEVAL TULEB NÄITUS. 22. ja 23. augustil peetakse Jõgeval põllumajanduse ja käsitöö näitust.Näitus kujuneb väga huvitavaks ja mitmekesiseks. Nii esinevad näitusel uudisena Ranna vankriratta ja Avinurme puutööd ning Vaimastvere kardinatööd. Peale nende on hulk väljapanekuid põllu-, aia- ja sookultuuri- ja looma- ning linnukasvatuse alal. Näituse sisukust aitavad tõsta hulgalised toetused omavalitsuselt ning seltskondlikkudelt organisatsioonidelt.

Näituse ajal on korraldatud odavahinnalised huvirongid, mis väljuvad Talinnast ja Rartust pühapäeva, 23. aug. hommikul, jõudes Jõgevale 9 ja 10 vahel. 228

Samal päeval korraldatakse ringsõit omnibustel katsejaamadesse ning ümbruskonna vaatamisväärsetesse kohtadesse. Tartumaa Teataja, 17. august 1936, nr. 95, lk. 8.

LAUPÄEVAL JA PÜHAPÄEVAL JÕGEVA PÕLLUMAJANDUSE JA KÄSITÖÖ NÄITUS. Näitus toob käsitöö alal erilist uut. – Külastajaile hulk huvitavaid ringsõite. Homme, 22. aug., avatakse Jõgeva kolmas põllumajanduse ja käsitöö näitus Jõgeva seltsimaja ruumes ja platsil. Viimane näitus Jõgeval peeti 12 aastat tagasi. Nüüd on tegevusse rakendunud uued jõud, kes oma igapäevaste tööde kõrval ajavad energiliselt ka Jõgeva põllumeeste seltsi näituse töid. Praegune plats on üüritud ja sellepärast on püstitatud vaid ajutised ehitused, mis muidugi suure raskusena lasub seltsi tegelaste õlgadel. Kuid tööd tehakse teadmises, et järgmise näituse peab selts juba omal platsil, mis asub alevi külje all, endise postijaama krundil. Uus näituse plats on juba välja mõõdetud ja antakse lähemal ajal seltsile üle. Seltsi tegelased hellitavad lootust, et käesolev näitus peaks uuele platsile jätma väikese hambaraha. Mida siis pakub Jõgeva näitus erilist? Kõigepealt tahtis ta tavaliste väljapanekute kõrval välja tõsta Põhja-Tartumaal leiduvaid käsitööharusid, nimelt: Vaimastvere aknakardinate, Avinurme puunõude ja Ranna vankrirataste tööstusi, millega tegelevad sajad perekonnad ja mis annavad väikese maalapikese kõrval täieliku ülalpidamise. Need käsitööharud on Eestis kõige suuremad ja ka ainsamad, mis on suutnud aastakümnete jooksul edukalt võistelda vabriku saadustega. Meil pole ühelgi näitusel senini need käsitöö eriharud veel iseseisvalt esinenud, otsides endale turgu vaid mööda kodumaa laatasid. Ainult Vaimastvere aknakardinad on teed leidnud meie tarvitajate juurde linna kaupluste kaudu “Soome kardinate” nime all. Kuid laadakaup pole kvaliteedilt kuigi kõrge, mis eriti tähtis vankrirataste juures. Nii siis on Jõgeva näituse juhatus tahtnud neid käsitööharusid esmakordselt kutsuda näitusele võistlema, et põllumeestele ja teistele tarvitajatele võimaldada kõrgema kvaliteediga kauba saamist. Kuna aga tänavu näituse eeltööde kestvus lühike oli (teadaandmine toimus kevadel), siis ei saanud Ranna vankrirattad üldse välja tulla, sest ettevalmistuse aeg oli liig piiratud. Edasi korraldab näituse juhatus kaugematele külastajatele (linlastele, kes saabuvad huvirongidega Tallinnast ja Tartust) ringsõidud omnibustel ümbruskonna tähtsamatesse kohtadesse (Jõgeva sordikasv., Laiuse voor, Laiuse losivaremed, Kuremaa järv j.n.e.) andes iga omnibusele kaasa seletuseandja. Sellega on odava tasu eest linlasel võimalus käia näitusel ja külastada Kesk-Eesti tähtsaaid kohti ja asutusi. See moodus on esmakordselt tarvitusele võetud just Jõgeva näituse puhul. J. A. Tartumaa Teataja, 21. august 1936, nr. 97, lk. 1.

229

JÕGEVA NÄITUS ÕNNESTUS. Hulk tüsedaid väljapanekuid. - Ei puudunud ka kitsetall ja meresead. 22. ja 23. augustil Jõgeva põllumeeste seltsi poolt korraldatud kolmas põllumajanduse ja käsitöö näitus Jõgeval õnnestus kõigiti hästi. Eriti suur oli rahva vool näitusele pühapäeval [23. augustil], kuna sel päeval olid käigus ka huvirongid. Mis puutub väljapanekutesse, siis oli neid küllaldaselt. Seakasvatuse osakonnas oli Kuremaa seakasvatuse katsejaamal head väljapanekud, mispärast ta päris ka kõrgema auhinna. Samuti olid selles osakonnas head väljapanekud D. Jaagundil Kaareperest ja O. Pedriksil Siimustist. Edasi ei puudunud loomade osakonnas ka lambad ja noorkari. Avurikkalt oli esindatud kodulindude osakond mitmete kanasortidega, kusjuures ei puudunud ka kalkunid. Eesti seemnevilja ühisuse poolt oli väljas kodulindude toidunõude kogu, mille eest ta sai 1b auhinna. Põllusaaduste osakonnas võttis enese alla suure osa Jõgeva sordikasvandus, kes tutvustas põllumehi uute kartulisortidega ja väljaveo seemnekartulitega, kuid ei puudunud ka muid artikleid. Torma riigimõis oli välja toonud peete, suinisu, kaera jne. - sai 1. auhinna. Arvukalt oli selles osakonnas ka teisi esinejaid. Tooma sookultuuri ja maaparanduse kool selgitas näitusel põhjalikult keeduvilja aia tulemust madalsool, mille vastu põllumeeste keskel suurt huvi tunti ja rohkesti küsimusi esitati. Kool päris esimese auhinna. Meeskäsitöö osakonnas paistis silma A. Karm Kaareperest oma peene ja maitseka puunikerdustööga. Ei puudunud ka Avinurme mehed oma saadustega, millede hulgast erilist väljatõstmist vajaksid J. Kalause puutünnid kui avinurmelaste uudisartiklid. Kuremaa riigimõisa poolt oli esitatud juustu ja Kuremaa karjakasvatuse koolilt mitmesuguseid praktilisi näpunäiteid põllumeestele. Naiskäsitöö alal oli esitatud maitsekaid väljapanekuid. Siin olid eriti head tööd Jõgeva maanaiste seltsilt, kuid täiesti rahuldavad eraisikute omad. Kiitvalt tuleb Jõgeva maanaiste seltsi kohta öelda tema väljapanekute suhtes keediste alal, kus oli suur töö tehtud ja erakorraliselt mitmekesiselt alalt saadusi esitatud. Jõgeva metskond oli oma väljapanekutega rohket vaeva näinud,esitades siin arvukalt metsa kultuure, millised olid istutatud peenardele. Natuke eemal asusid kännud ja selle juurija ning väljapaneku keskel näituse huvikeskus – kitsetall, kes oli paigutatud traataeda. Üheks suuremaks näitusel esinejaks oli Kaarepere raudteelaste kodu, mis näitab, et seal tõsiselt põllumajanduse alal tegeletakse. Isegi meresigu oli nende poolt välja toodud. 230

Jõgeva majandusühisus, suurem näitusel esineja, oli rajanud oma väljapanekute jaoks eripaviljoni, kus mitmesuguseid tarbeid oli maitsekalt välja pandud. Suur kogu oli sama ühisuse poolt esitatud veel põllutööriistu – nende eest sai ta 1. auhinna. Nõuetavamaks ajaleheks näitusel oli “Uus Eesti”, kuna ta oli omalt poolt kirjutustega näituse heaks kordaminekuks kaasa aidanud. Seoses näitusega võeti ette ka mitmeid väljasõite. Suuremaks huvipunktiks oli Laiuse mägi. Käidi vaatamas Laiuse kirikut jne. Ilusa ilma puhul pidas sel pühapäeva õp. J. Järve jutluse kirikuesises pargis. Tartumaa Teataja, 24. august 1936, nr. 98, lk. 6.

JÕGEVA ALEV SOOVIB KESKKOOLI. Hiljutisel Jõgeva alevivolikogu koosolekul tõsteti üles alevisse keskkooli asutamise küsimus. Volikogu leidis keskkooli asutamise vajaliku olevat ja otsustas esitada sellekohase ettepaneku haridusministrile. Tartumaa Teataja, 11. detsember 1936, nr. 145, lk. 7.

JÕGEVA ALEVIVANEM 15 A. SELTSKONNATÖÖS. Jõgeva alevivanemal Johannes Võsul möödub neil päevil 15 a. tegevusest kohapealsetes organisatsioonides, seltsides ja seltskonnatöös. J. Võsu, omades Jõgeval riidevärvimise-, vanutamise- ja pressimise tööstuse, ei ole piirdunud üksi oma kutsealase tööga, vaid löönud agaralt kaasa kõigis kohapealseis algatusis. Nii on ta Jõgeva ühispanga asutaja ja majandusühisuse vundamendi rajaja. Käesoleval aastal möödub tal 15 aastat teotsemist tuletõrjes peamehe abina ja Jõgeva s. s. “Kaljus” esimehena. Peale selle on ta tegev haridusseltsis, majaomanike seltsis ja mujal. Alevivanemaks on ta neljandat aastat, olles võitnud üldise lugupidamise. Tartumaa Teataja, 17. veebruar 1937, nr. 21, lk. 5.

PÕLLUMAJANDUSLIKUD KURSUSED Põllumajanduslikud kursused jaanuarikuus Jõgeva konvendis. Jõgeva konvendi töökava kohaselt peetakse konvendis põllumajanduslikud kursused järgmistes kohtades: Algusega 15. jaan. Jõgeva alevis traktorijuhtide-motoristide kursused. Õppemaks 15 krooni. ... Postimees, 7. jaanuar 1938, nr. 6, lk. 4. 231

KANGAKUDUMISE KURSUSED JÕGEVAL Jõgeva Maanaiste Seltsi korraldusel toimuvad 17. jaan. kuni 12. veebr. Jõgeva vanas hobusepostijaama ruumes kangakudumise, käsitöö ning rahvariiete valmistamise kursused. Kursustel käsitatakse nimetatud alasid nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Lektoriks ja tegelikuks tööde juhatajaks on palutud Eesti maanaiste keskseltsist vastava ala konsulent. Kursustest osavõtt on võimaldatud ka mitteliikmetele. Postimees, 14. jaanuar 1938, nr. 13, lk. 6

ÜLDLAULUPEO KOORIDE HARJUTUSED JÕGEVAL Pühapäeva [16. jaanuari 1938] hommikul kell 10 kogunes Jõgeva koolimajja ümbruskonnast 11 laulukoori ligi 180 lauljaga üldlaulupeo laulude kokkuharjutuseks. Kogunenud koore juhatama oli sõitnud üldlaulupeo koorijuhte prof. J. Aavik. Harjutused kestsid kuni kella 3-ni p. l. Selgus, et kõigis koores on tehtud tõhusat tööd. Eriti ladusalt läksid segakoori laulud, kuna naiskoori laulud nõuavad rohkem harjutusi. Prof. J. Aavik jäi lauljate ja koorijuhtide poolt tehtud tööga rahule. Postimees, 17. jaanuar 1938, nr. 16, lk. 4.

ASUTATI JÕGEVA PERENAISTE SELTS Asutati Jõgeva Perenaiste Selts. Jõgeva alevi perenaised tundsid juba ammu tarvet seltsi järele, mille ülesandeks oleks perenaiste ühine enesearendamine mitmesug. loengute, kursuste ja muu sarnase kaudu. Möödunud pühapäevaks [16. I] olid alevi energilisemad perenaised kokku kutsutud ning pandi alus Jõgeva Perenaiste Seltsile. Võeti vastu 30 liiget ja valiti 7-liikmeline juhatus. Eesti Naisliidu juurest oli sel puhul kohale sõitnud prl. Imokaevu, kes andis tulusaid juhtnööre uue seltsi asutamiseks. Teisipäeva [18. I] õhtul pidas vastasutatud seltsi juhatus esimese koosoleku, kus jaotati ametid üksikute juhatusliikmete vahel järgmiselt: Esinaine pr. Jürmann. Abid prouad Anton ja Teder. Kirjatoimetaja pr. Lehtmets ja abi pr. Sarv. Kassapidaja pr. Karusoo. Proua Võsu jäi esialgu ametita juhatusliikmeks. Postimees, 20. jaanuar 1938, nr. 19, lk. 6.

KEEDUKURSUSED JÕGEVA PERENAISTELE Keedukursused Jõgeva perenaistele algavad 6. veebruaril Jõgeva Perenaiste Seltsi korraldusel seltsi esinaise pr. Jürmanni korteris pr. O. Kesk’i juhtimisel ja kestavad 2 nädalat. Et võimaldada laiematele hulkadele osavõttu, siis toimuvad kursused õhtuti. 232

Postimees, 4, veebruar 1938, nr. 34, lk. 8.

UUSI MOTORISTE 5. veebruaril lõppesid Jõgeva alevis Põllutöökoja korraldusel peetud motoristide-traktorijuhtide kursused. Kursust juhatas konsulent L. Ilves ja kestuseks oli 3 nädalat. Osavõtjaid oli 23, kes kõik said vastavad tunnistused. Postimees, 8. veebruar 1938, nr. 38, lk. 6.

JÕGEVAL LÕPPESID KANGAKUDUMISE-KURSUSED Jõgeva Maanaiste Seltsi korraldusel toimunud kangakudumise ja rahvarõiva valmistamise kursused lõppesid. Pühapäeval [13. II] oli korraldatud Jõgeva koolimajas kursustel valmistatud esemete näitus, mis väljapanekute rohkuse ja mitmekesisusega meelitas palju külalisi näitusele. Kursused kestsid ligi kuu aega. Järjekindlalt võttis osa 18 kursuslast. Postimees, 15. veebruar 1938, nr. 45, lk. 7.

JÕGEVA ALEVI NAISED EI VALMISTA RAHVARÕIVAID. Jõgeva alevis tegutseva perenaiste seltsi korraldusel algas 14. märtsil rahvarõivavalmistamise kursus. Kursuse algusel selgus, et Jõgeva alevis pole ühtegi naist, kes sooviks endale valmistada rahvarõivaid. Nii kujunes kursus harilikuks rõivaõmblemise kursuseks. Uudiseid Jõgeva põllumeeste konvendist. Tartumaa Teataja, 21. märts 1938, nr. 33, lk. 9.

JÕGEVA LINNAS LÕPPESID PERENAISTELE KORRALDATUD SISSEKEEDU KURSUSED. Jõgeva linna perenaiste seltsi korraldusel toimusid linnas 10-ne päevased sissekeedu kursused. Kursusi juhatas pr. O. Kask, kelle juhatusel töötas ligi 20 perenaist. Kursuselt viidi kodudesse uusi toiduvalmistamise võtteid ja vaimustust perenaisetöö vastu. Tartumaa Teataja, 26. september 1938, nr. 111, lk. 9.

JÕGEVA NÄITEKUNSTIÜHING ASUTAB JAZZORKESTRI Jõgeva näitekunstiühing asutab jazzorkestri. Jõgeva näitekunstiühingu juhatus otsustas alata ühingus sügisese hooaja algusega energiliselt tegevust. Lavale kavatsetakse tuua ainult hästi kätteõpitud näidendeid, et parandada jõgevlaste senist halba suhtumist kohalike tegelaste mängule. Esimese tükina 233

otsustati lavastada valgalase A. Tamme “Naabrid”. Ühtlasi otsustati asutada ühingu juurde oma jazzband orkester, mis on Jõgeval uudiseks. Tartumaa Teataja, 19. oktoober 1938, nr. 121, lk. 9.

NAISKÄSITÖÖKURSUS JÕGEVAL Naiskäsitöökursus Jõgeval. Jõgeva perenaiste seltsi korraldusel algas pühapäeval [16. oktoobril 1938] Jõgeval pr. Võsu ruumes naiskäsitöökursus. Kursuse tegelikuks juhiks on Tartu naisühingu kutsekooli õpetaja prl. E. Lindmäe. Kursus peetakse kaks korda nädalas, iga esmaspäeva ja kolmapäeva õhtupoolikul. Tartumaa Teataja, 19. oktoober 1938, nr. 121, lk. 9.

JÕGEVA KINO ALGAS TEGEVUST Jõgeva kino algas tegevust. Jõgeval algas “suveunes” viibinud kino uuesti tegevust. Kinoetendusi kavatseb omanik korraldada esialgu lau- ja pühapäeviti, kuid kui edaspidi uue voolu juures on võimalik pilte paremini näidata, siis võimaluse korral ka kolm korda nädalas. Tartumaa Teataja, 19. oktoober 1938, nr. 121, lk. 9.

KASVATUSPÄEV JÕGEVAL. Soovitakse koduse kasvatuse konsulente. Pähapäeval [23. oktoobril 1938] korraldati Jõgeva linna ja Laiuse kihelkonna esimene kasvatuspäev, mis kujunes kohalikuks suursündmuseks. Kasvatussisulised jumalateenistused peeti Laiuse kirikus ja Jõgeva rahvamajas. Rahvamajas peeti ka kasvatuspäeva töökoosolek, millest võttis osa üle 300 inimese. Kasvatuspäeva nimel saadeti tervitustelegrammid Vabariigi Presidendile K. Pätsile ja haridusminister A. Jaaksonile. Töökoosolekul avaldati soovi korraldada üleriigilisi kasvatuspäevi ning panna ametisse koduse kasvatuse konsulente. Tartumaa Teataja, 26. oktoober 1938, nr. 124, lk. 6.

JÕGEVA AIANDUSE-MESINDUSE RING UUTEL ALUSTEL TÖÖLE. Seniajani töötas Jõgeva aianduse-mesinduse ringis poole tööjõuga kohalik aednik Rein Keerd, mille tõttu kannatas ringi töö. Hiljuti peetud ringi koosolekul otsustati alates 1. aprillist 1939. a. palgata ametisse uus assistent, kes saab korraliku palga. Kuna ring üksi ei suuda vajalist tasu maksta, siis maksab assistendi palgale lisa kohalik konvent 20 kr. ulatuses kuu, mille eest on assistent konsulendi 234

käsutuses, kes tema vaba aja kasutab konvendi töös, eriti aga maanoorte organiseerimisel ja nende töö korraldamisel. Tartumaa Teataja, 7. november 1938, nr. 128, lk. 9.

RAAMATUNÄDAL JÕGEVAL. 15. nov. peetud Jõgeva linna organisatsioonide esindajate koosolekul otsustati pidada Jõgeva linnas 4.11. dets. raamatunädal. Raamatunädala avamist peetakse 4. dets. Kohalikus rahvamajas suurema pidulikkusega. Peale kohalikkude kõnelejate võtab pidustusest osa ka kõnelejaid väljastpoolt. Sündmusi Jõgevalt. Tartumaa Teataja, 18. november 1938, nr. 133, lk. 9.

NOORTE KOTKASTE SALGAPEALIKUTE KOOL JÕGEVAL Noorte kotkaste salgapealikute kool Jõgeval. K.-l. Jõgeva malevkond korraldab eeltuleval talvel malevkonna noorte kotkaste salgapealikute kooli, millest loodetakse umbes 30 noore osavõttu. Töö koolis kestab kogu talve, 2 päevakaupa korraga, teatavate vaheaegade järele. Koolivanemaks on malevkonna vanema abi koolijuh. R. Terasmaa ja pealikuks vallasekretär J. Tamm. Lektoriteks on maleva pealiku abid E. Vardja ja V. Hiir, instr. M. Maran jt. Esimesed koolipäevad peetakse 26. ja 27. skp. Jõgeval. Tartumaa Teataja, 23. november 1938, nr. 135, lk. 10.

JÕGEVA PERENAINE ENNAST TÄIENDAMAS. Jõgeva linnas töötab juba teist aastat Perenaiste Selts, kes enda ümber on seniajani koondanud linna agaramat ja ettevõtlikumat naist. Selts on oma nooruse peale vaatamata võitnud suure poolehoiu nii linnas kui ka kaugemas ümbruskonnas. Pärides lähemaid andmeid seltsi tegevusest abiesinaise proua A. Antoni käest, seletab proua lahkelt järgmist: Seniajani on selts püüdnud tõsta oma liikmete oskusi, korraldades rahvarõiva, õmblemise, sissekeedu, toiduvalmistamise j. t. kursusi, mis on leidnud sooja poolehoiu nii seltsi liikmete kui ka väljaspoololijate poolt. Kursuste ja selgituste tagajärjel on tõusnud armastus oma kodu vatu ning levinenud ka laiem mõtlemisviis toiduvalmistamise alal. Seltsi järgnevaks ettevõtteks on loterii korraldamine, mille ettevalmistamine praegust on käsil. Iganädalastel tööõhtutel valmistatakse hulk väärtuslikke esemeid, mis lähevad loteriile. Lisaks kõigele sellele on töökavas ette nähtud terve rida kursusi ja kõneõhtid. Seltsi juhatusse kuuluvad prouad E. Jürmann, A. Anton, E. Teder ja M. Lehtmets. Tartumaa Teataja, 2. detsember 1938, nr. 139, lk. 9.

235

JÕGEVA HARIDUSE SELTSI JUUBEL. Käesoleva aasta kevadel möödus 25 a. Jõgeva Hariduse Seltsi asutamisest. Veerandsaja aasta juubelit tähistatakse tagasihoidlikult 4. dets. raamatunädala puhul korraldatud aktusel. Selts asutati 1913. a. algul Jõgeva Rahvahariduse Seltsi nime all ja kinnitati 30. mail samal aastal. Seltsi ülesandeks oli ümbruskonna noorsoo kasvatuse ja hariduse eest muretsemine. Esimeseks sammuks jäi puht emakeelse kooli avamine Jõgevale. Juba 1913. a. sügisel võeti seltsi juhatuse poolt kavatsetava kooli põhikiri vastu ja saadeti kinnitamisele, kuid luba kooli avamiseks saadi alles 1915. a. sept. kuul. Kool töötas seltsi kulul kuni 1919. a., millal see võeti üle avalikkude koolide hulka. Seltsi juhtkonda juubeliaastal kuuluvad: P. Valge – esim., J. Võsu – abiesimees, L. Paju – kirjat., M. Lehtmets – abikirjat., L. Liigand – asjaajaja, O. Paju – kassap. ja E. Rannit – abikassap. Tartumaa Teataja, 5. detsember 1938, nr. 140, lk. 9.

JÕGEVA LINNA ALGKOOL 1938/39 Üldandmed Klasside (õ.-a.) arv

7

Klassikomplektide arv

7

Neist 1. õppeaastaga

7

Puudumispäevi 1 õpilase kohta

14,8

Klassikursuse lõpetanud (% õpilaste üldarvust õ/a. lõpul)

73,9

Õpetajate arv õ/a. algul

7

Õpilasi klassikomplektile

39

Kooli ülalpidamiseks kulutatud kr

15.141

Ühele õpilasele keskmiselt kr

55

Õpilaste arv 1. detsembril 1938 Klass

P.

T.

Kokku

I

21

26

47

neist ei osanud lugeda ega kirjutada

16

20

36

236

neist oskasid ainult lugeda

-

1

1

II

24

21

45

III

17

23

40

IV

33

25

58

V

22

24

46

VI

19

19

38

Kokku

136

138

274

Õppetegevuse algul ei ilmunud kooli

4

6

10

Enne õppetegevuse lõppu jäid koolist ära

10

3

13

Puudumispäevade arv

1873

2185

4058

Õpilaste arv vanuse järgi P.

T.

Kokku

6 ja 7

-

2

2

8

13

17

30

9

16

12

28

10

20

16

36

11

23

30

53

12

14

17

31

13

30

19

49

14

13

18

31

15 -

7

7

14

Kokku

136

138

274

Õpilaste edasijõudmine

237

Õpilaste üldarv õ/a. lõpul

Klassikursuse lõpetanud

Teiseks aastaks klassi jäetud

Järelkatsed määratud

P.

20

18

2

-

T.

25

23

2

-

P.

21

15

6

-

T.

21

18

3

-

P.

16

12

4

-

T.

22

17

5

-

P.

33

20

9

4

T.

25

14

7

4

P.

20

12

6

2

T.

23

16

4

3

P.

16

13

-

3

T.

19

15

-

4

P.

126

90

27

9

T.

135

103

21

11

I kl.

II kl.

III kl.

IV kl.

V kl.

VI kl.

Kokku

Allikas: A. Lepp. Alg- ja keskkoolid ning gümnaasiumid 1938/39. õ.-a. Eesti Statistika 1939, nr. 217 (12) 238

JÕGEVAL ALUSTAB LASTEAED TEGEVUST. Juuni keskpaiku alustab Jõgeva linnas tööd lasteaed, mida korraldab kohalik perenaiste selts. Kuna ametisse palgatakse kutseline lasteaednik, siis on loota lasteaiast suurt osavõttu. Tartumaa Teataja, 9. juuni 1939, nr. 65, lk. 7.

EUROOPAMEISTER J. KOTKAS MAADLEB JÕGEVAL. Pühapäeval [2. juulil 1939] peetakse Jõgeval K. L. Jõgeva malevkonna korraldusel suur spordipäev Tartu s.-s. Kalevi külaskäigu puhul, millest osa võtab ka Euroopa meister Johannes Kotkas. Spordipäeva kavas on maadlus, tõstmine, poks ja kergejõustik. Maadlusvõistlustel maadleb Euroopa meister J. Kotkas kahe vastasega: Kohaliku raskekaallase Lippardi ja kalevlase Voitkaga. Ka kergejõustiku võistlused, mille kavas on 100 ja 3000 m. jooksud, kuulitõuge, kettaheide, kõrgus- ja kaugushüpe ja 4x100 m. teatejooks, tõotavad üsna pinevateks kujuneda. 3000 m. konkureerivad internatsionaalid Saar ja Anier, kalevlaste Perv'i ja Palustega, kuulitõukes ja kettaheites Michelson-Heimre konkureerib Eesti mängude noorte meistri H. Kasakuga. Peale nende võtab võistlusist osa rohkel arvul kohalikke võistlejaid koos Tartu Kalevi suvekooli noortega. Tartust saabujad võetakse Jõgeva jaamas pidulikult orkestriga vastu. Pühapäeval peetakse Jõgeval ka jalgpallivõistlus – kohaliku s.-s. “Kalju” jalgpallimeeskond kohtub Tartu “Raudlaga”. Tartumaa Teataja, 30. juuni 1939, nr. 73, lk. 9.

JÕGEVA TERVITAS EUROOPAMEISTER J. KOTKAST Õnnestunud spordipäev Jõgeval. - Jõgeva sportlaste häid saavutusi. Pühapäev [3. juuli 1939] möödus Jõgeval spordivaimustuse tähe all. K.L. Jõgeva malevkonna korraldusel peeti suur spordipäev Tartu Kalevi külaskäigu puhul, millest osa võttis endine kalevlane Euroopamameister Johannes Kotkas. Euroopameistri saabumist tervitas suur rahvahulk ja temale annetati lilli. Võistlused viidi läbi Jõgeva spordiplatsil, kus saavutati rida häid tulemusi. Eriti võiks välja tõsta jõgevlasi: Asperit, Erimaad ja Reidlat Torma ÜENÜ-st, kes võites tartlasi saavutasid halbadele võistlustingimustele vaatamata üsna häid tulemusi. Võistluste tulemused kujunesid järgmisteks: 100 m: 1:Asper (Jõgeva) -11,0, 2. Maimre (Kalev) – 11,6, 3. Kaseorg (Kalev) – 11,8. Hilisemal kontrollimisel selgus, et 100 m. võistlusmaa pikkus oli tegelikult 97,6 m., kuid sellele vaatamata on aeg üsna hea. 3000 m.: 1. Reidla (Torma ÜENÜ) – 10.42,0, 2. Perv (Kalev) – 10.46,8, 3. Paluste (Kalev) – 10.56,0; ketas: 1. Erimaa (Jõgeva) – 41,45, 2. Lall (Jõgeva) – 39,85, 3. Kajak (Trt. Sõprus) – 39,39, 4. Tamm (Jõgeva) – 37,40; kuul – Kajak (Sõprus) – 14,11, 2. Maimre (Kalev) – 13,66, 3. Lall (Jõgeva) – 12,12, 4. Tamm (Jõgeva) – 11,54; kaugushüpe: 1. Asper (Jõgeva) – 6,05, 2. Kaseorg (Kalev) – 5,95, 3. Kuusk (Jõgeva) – 5,51. Maadlsvõistlustest võttis osa ka Euroopameister Kotkas, kes võistles jõgevlase Lippardi ja kalevlase Voitkaga. Euroopameister tegi oma töö kiirelt ja seljatas Lippardi 1 min. 20 sek. ja Voitka 3 min. 7 sek. 239

Teised tulemused maadluses kujunesid järgmisteks – kärbeskaalus Kool (Kalev) seljatas Hammer'i (Jõgeva) 8 min. 30 sek.; sulgkaalus kalevlaneVolt seljatas Raudsepp'a (Jõgeva) 7 min. 11 sek., kergekaalus Maltela (Jõgeva) võitis raske heitluse järele esivõistlustel 3. kohale tulnud kalevlane Rähni seljatas 2:1 [!]. Kergekaalus kalevlane Rähni seljatas jõgevlase Aidla 5 min. 19 sek. Tõstmises jäid tagajärjed keskpäraseiks. Sulgkaalus Laas (Kalev) saavutas kogusummas 235 kg, jättes teiseks jõgevlase Alaperti 215 kg; kergekaalus J. Vaikma (Kalev) saavutas 24,5 kg, kuna Raja (Jõgeva) sai ainult 125 kg, sest üks tõste ebaõnnestus. Keskkaalus kalevlane Riivik tõstis 285 kg, kuna teiseks jäänud Kase (Jõgeva) kogusumma oli 235 kg. Raskekaalus Laine (Kalev) tõstis 320 kg. Veel peeti võrkpallivõistlus Jõgeva ja Kursi võrkpalli nais- ja meeskondade vahel. Ilusa mängu juures tuli meeste võrkpallis võitjaks Kursi meeskond, võites Jõgevat 2:0, geimid 15:13 ja 17:15, kuna naiste võrkpallis osutusid tublimateks Jõgeva naised, kes võitsid Kursi naiskonda 2:1, geimid 15:6, 9:15, 15:3. Päeval peeti ka jalgpallivõistlus, kus Jõgeva s.-s. “Kalju” võitis Lõuna-Eesti ringkonna B klassi tsüklis Tartu “Raudla” 2. meeskonda 3:1, poolaeg 3:0. Tartlased saavutasid auvärava 2. poolajal 11 m karistuslöögist. Ehkki vihm ähvardas lõunapaiku spordivõistlusi segada, siiski lakkas sadu võistlusteks ja võistlused viidi poole tuhande pealtvaataja juuresolekul hästi läbi. Tartumaa Teataja, 5. juuli 1939, nr. 75, lk. 10.

JÕGEVA LINNA AVALIK RAAMATUKOGU 1938/39. A Raamatute arv 31. III 1939 Keskmiselt 100 elanikule Raamatute arv

1351

118,0

Laenutatud raamatuid

1839

160,8

Laenutajaid

62

5,4

Raamatute sisu ja keel % üldarvust 31. III 1939 Laenutatud Sisu järgi: Ilukirjandus

69,4

94,5

Teaduslik kirjandus

29,8

5,5

Lastekirjandus

0,8

-

240

Keele järgi: Eesti

95,9

.

Vene

4,1

.

Jõgeva raamatukogu tulud ja kulud (kr) 1938/39. a Kulud

Kulud

Uued raamatud

161

Haridusministeeriumilt

48

Ajalehed ja ajakirjad

-

Omavalitsuselt

120

Köitmine

20

Eraasutisilt ja –isikuilt

114

Palgad

60

Muud

27

Muud

63

Kokku

304

Kokku

309

Allikas: A. Tuisk. Avalikud raamatukogud 1938/39. a. Eesti Statistika 1940, nr. 221 (4), lk. 161 – 166.

NAISKODUKAITSE JÕGEVA JSK. JÕULUPUU. Naiskodakaitse Jõgeva jsk. korraldab Jõgeva rahvamajas täna jõulupuu teelaua ja ettekannetega. Esitatakse soololaule, koorilaule ja kodutütardelt võimlemise ettekandeid. Jõuluvana jagab kingitusi ja muusikaliste ettekannetega esineb KL. Jõgeva kompanii orkester. Tartumaa Teataja, 5. jaanuar 1940, nr. 2, lk. 9.

KÄSITÖÖKURSUS JÕGEVAL. Jõgeva Perenaiste Selts korraldab Jõgeva Tuletõrje Ühingu majas 2-nädalase käsitöökursuse prl. H. Mölder'i, Tallinnast, juhatusel. Kursuse algus 21. jaan. kell 4 p. l. Osavõtt liikmeile tasuta, mitteliikmeile 1 kr. Tartumaa Teataja, 15. jaanuar 1940, nr. 6, lk. 10.

MALESIMULTAAN JÕGEVAL. 241

Pühapäeval, 21. jaanuaril Maleklubi instruktor H. Jõgi andis Jõgeval Kaitseliidu kodus simultaani, kus võitis 16 partiid ja kaotas 6 partiid. Kaitseliidu Jõgeva kompanii maleringist tulid simultaanil võitjateks K. Kabel, Edgar Mägi, Martin Mägi, Eino Jõemets, Oskar Lall ja V. Muusikus. Tartumaa Teataja, 24. jaanuar 1940, nr. 10, lk. 9.

TARTU SOLISTID ESINESID Tartu solistid esinesid. Pühapäeval [21. märtsil 1943] andsid helikunstnikud R. Peenemaa, L. Milk ja G. Barrot-Milk Jõgeval algkooli saalis kontserdi. Kontserdi kavas olid Chopini, Griegi, Puccini, Schuberti, Lemba, Oja jt. helindid. Kokkukogunenud muusikahuviliste poolt said kunstnikud teenitud aplausi osaliseks. Postimees, 27. märts 1943, nr. 72, lk. 3.

MAJANDUS

JÕGEVALT Käesoleva aasta tähtsam uudis on siin: kivitee tegemine Jõgeva vaksalist Tallinna-tee peale. Liiv ja osalt ka kivid veeti, juba talvel juurde mis ligiolevale rahvale tüki teenistust andis, niisama ka rohke puude väljavedu vaksali juurde mis siit liipritena ja papivabriku puudena raudteel välja saadetakse. Viljaseemne muretsemise on meil kaupmehed, iseäranis hr. Müller, oma peale võtnud. Viimane on oma Venemaa viljaga, nii ütelda, siit ümberkaudse rahva ülevalpidaja. Ja kus vili, vennike. Nisud, rukkid, mis helendavad, kui loetud, missuguseid meie omal maal palju näha ei saa, sedamööda on ka jahud head ja tarvitajaid palju. Kui palju siin Venemaa vilja ära pruugitakse, on raske arvata. Hiljuti tähendas hr. Müller, et tema oma veskist iga päev umbes 300 puuda jahu välja annab, ise veel herned, kaerad ja odrad, mis siit osalt söögi, osalt seemne tarvis viiakse. Selle juures tuleb küsida: Mis kasu on meil oma magasi-aitadest, mille ülevalpidamine suurt tulu nõuab, aga häda ajal ometi kellegile suuremat abi ei anna? Palju otstarbekohasem oleks vili rahaks muuta ja häda ajal raha abi anda. Kes magasi viljaga talitust on näinud ja raha asjandust vähegi tunneb, see võib kergesti arvata, kui väga palju ja mitmet viisi parem on raha hoida kui vilja. Raha kannab intressi, vili nõuab intressi. Magasi-aidad võiks vahest veel seal olla, kus vee- ja raudteed kaugel on, nii et vilja kättesaamine väga raske, ehk koguni võimata on. Kus aga raudtee ligidal ja masin kõik, mis tarvis, ruttu kätte toob, seal ei ole viljamagasi-aitasid tarvis, vaid raha.

242

Nii ei ole siis vilja poolest suurt muret; palju enam on aga raha tarvis. Seda nõuutavad siin paar väikest piimatalitust, sest nende ümberkaudne rahvas korjab piimaga oma kulukopikaid ning see on ka ainus asi, peale lina purude, millest talukohas veidi raha võib saada, ja mille peale edaspidi rohkem lootusi tuleb panna. Nii mitmeski asjas hakkavad siin muudatused silma paistma. Näituseks oli linamasindamine siiaajani kõik käsitsi, nüüd ei taha seda keegi enam muidu teha kui hobusega. Niisama nõuutatakse hark-adra asemele ratas-sõrad ja seemendamise-adrad, millega töö nagu masinaga läheb. Ja mis veel kõik teha ei võiks, kui raha ei puuduks. Raha paneb küll kõik rattad käima, aga teda ennast on raske kätte saada, pealegi sellel, keda sadanded tähtajad ootavad ja kellel suured maksud maksta on. Kui raha paremate tööriistade jne. ostmiseks puudub, siis ei ole neid nagu olemaski. Sellest siis ka tuleb, et meil elu väga pikkamisi edeneb, ja kes küllalt kindel ja tubli ei ole, see langeb, nagu neid küll ja küll on olnud. Olevik, 2. aprill 1903, nr. 14, lk. 320.

TURU ASUTAMINE Turupäevade pidamiseks iga teisipäev ja reede Tartumaal Jõgeva alevis on Jõgeva mõisaomanikule krahv Manteuffelile Liivi kuberneri poolt luba antud. Meie Aastasada, 7. märts 1912, nr. 19, lk. 8.

JÕGEVA RESTORAAN PANNAKSE KINNI. Jõgeva alevi volikogu erakorralisel koosolekul 24. skp. otsustati ühel häälel alevis asuvat restoraani sulguda, põhjendades, et selle lühikese ajaga, mil see alevis asunud, tema tõttu mitmesuguseid tülisid, rahurikkumisi, vargusi ja lõhkumisi ette on tulnud. Postimees, 26. november 1920, nr. 299, lk. 2.

ASUTATAKSE PÕLLUTÖÖRIISTADE VABRIKUT Kuidas meil tööstust edendatakse. Jõgevale asutatakse põllutööriistade vabrikut. 28. nov. oli nimetatud vabriku asutajate aktsia-seltsi tehnika-liidu peakoosolek. Uus koosolek peeti kuba mitte kui asutajate vaid kui aktsionääride koosolek. Valiti 5-liikmeline ajutine eestseisus hra insener Maistega eesotsas ja 3-liikmeline revisjoni-kommisjon. Aktsiaid müüakse Tallinna ja Tartu Põhja Pangas ja ka teistes erapankades. Nagu näha, tunnevad meie põllumehed suurt huvi uuesti asutava vabriku vastu: 1½ nädala jooksul on juba mõned sajad aktsiad ära müüdud. Mitmelt poolt on aga nüüd sisse tulnud järelpärimised, mispärast vabrik seni veel oma tegevust ei ole alanud. 243

Asjaolud on järgmised. Alguses lubas rahvaerakondline valitsus kõige jõuga asutajatele vastu tulla ja abirahana kolm miljoni marka laenata. Aga just enne põhikirja kinnitamist lahkus endine valitsus ja uus tööerakondline valitsus arvas paremaks nimetatud vabrikule abi mitte anda. Loodame, et meie arusaajad ja karske mõttega põllumehed nõnda ruttu kui võimalik ise koonduks eelnimetatud aktsia-seltsi ümber ja ostaksid aktsiaid ja kasvataksid kapitali, sest tali jõuab kätte ja töö aeg läheb jällegi mööda. Lilge. Postimees, 15. detsember 1920, nr. 317, lk. 2.

JÕGEVA RESTORAAN on mõnede pealekaebamiste tagajärjel ajutiselt kinni. Pealekaebajad on nimelt välja uurinud, et restoraani hoone raudteele tervelt 2 jalga lähemal seisvat, kui see seaduse järele lubatud on. Restoraani sulgumist põhjusmõttelikult ei nõua need seaduse austajad aga mitte. -s. Postimees, 4. aprill (22. märts) 1921, nr. 72, lk. 6.

JÕGEVA ALEVI TÖÖSTUS. Jõgeva alev asub Tartu-Tallinna vahelise laiaroopalise raudtee ääres, umbes 45 versta Tartust. Siit läheks läbi ka kavatsetav Põltsamaa-Jõgeva-Mustvee maantee. Esimesed alevi alla kuuluvad majakesed on ehitatud umbes 40 aatat tagasi, peaaegu samal ajal, kui ehitati Tallinna-Tapa-Tartu-Valga vaheline raudtee. Nende kümnete aastate jooksul on siia ehitatud juba üle saja elumaja ja sündinud niiviisi alev, missugused õigused anti talle ka 1920 aastal. Alevi õigusline ajalugu on küll lühikene, kuid tööstuse ajalugu on palju vanem. Tööstus on siin alguse saanud juba mitukümmend aastat tagasi ja viimase ajani väga tähelepanuvääriliselt välja arenenud.

Meil oli võimalus Jõgeva alevi tööstuse ja selle praeguse seisukorraga lähemalt tutvuneda, mispärast toome siia kokkuvõtliku ülevaate alevi suuremate tööstusettevõtete kohta: Osaühing „Uku”. Osaühing „Uku” asub umbes kahe versta kaugusel Jõgeva jaamast, Tallinna-Tartu maantee ääres. Osaühingu sihiks oli kohalikkudele elanikkudele elektri muretsemine. Selle kõrvale seati sisse ka vilja jahvatus ja villatööstus. 244

Esialgu oli ettevõte tehniliselt väga halvasti sisseseatud, mille tõttu elektrijaam palju kannatada sai. Sellepärast on siis praegu täielik remonteerimine käsile võetud. Villatööstuse alal tehakse kraasimiseja ketramise töid. Sisseseadet on mitmeti täiendatud ja kraasimismasinad uute kraasidega varustatud. Nii võidakse päevas umbes 100 naela villu lõngaks töötada, varem ligi 70 naela. Kraaside laius 40 tolli. Villatööstus asub kahekordses majas: kraasimine alumisel ja ketramine ülemisel korral. Masinate arv: kraasimise masinaid – 5, villalahutajaid – 1 ja ketruse masinaid – 1. Ketrusemasina peale läheb 180 pooli. Jahuveski töötab kahe paari kividega. Tänavu on juure ehitatud koorimise ja püülitegemiseosakonnad. Elektrijaam on asutatud 1919 aastal ja andis voolu 1 dünamoga 110 volti suuruses kuni 1921 aasta sügiseni. Madala voolu pinevuse tõttu oli kaugemal valgus väike, nii et tuli muretseda veel teine dünamo lisaks. Nüüd on siis voolu tugevus 2×110 volti. Ka juhtus õnnetusi sel teel, et majadesse minevad juhed olid isoleerimata ja tuul paiskas neid segi. Nüüd püütakse seda kõrvaldada. Elektrivoolu hinnad: kilovatttund – 30 m. ja küünlavalgus – 6 m. Kõik need kolm tööstusala asuvad ühes suures kahekordses majas ja pannakse käima 60 hobusejõulise aurukatlaga. Kütteks tarvitatakse puud ja turvast. Töölisi ligi 10. Tööd on tublisti, eriti villatööstuse osas. Remonditöödega jõutakse lõpule umbes 15. augustiks, kui Tartu streik ei takistaks, sest aurumasin on Tartus parandusel. Jõgeva ühispiimatalitus. Asutatud 1910 aastal. Asutajateks olid ümbruskonna karjakasvatajad põllumehed. Esimestel aastatel toodi pima kuni 10.000 naela päevas, kuna viimastel aastatel arvud õige muutlikud olid. Praegu tuuakse piima keskmiselt 6500 naela päevas. Või saak on mitmesugune: mineva nädala keskel saadi 6589 naelast piimast 255 naela võid. Töötatakse igapäev. Ettevõte käib hobuste jõul, milleks kõik talud, kes liikmed, järgimööda iga päev ühe mehe ja 2 hobust annavad, hommiku kella 3 – 1 päeval. Nüüd on kavatsus ettevõtet laiendada jaujõul käima panna. Piimatoojatele makstakse hinda rasvaprotsendi järele. Läbiaetud piim viiakse tagasi. Liikmeid oli varem 100, praegu 118. A. Sööt’i villavabrik on asumisel. Masinad on Saksamaalt varem tellitud ja kõik kohale jõudnud, peale ketramisemasina. Kraasimismasinate laius on 46 tolli. Ettevõtte käimapanemiseks 0n 6 – 8 hobusejõuline naftamootor. Töölisi saab olema 4. Tööd on tublisti loota. J. Nõmm’e rauatöökoda. Asutatud 1913. aastal. Tehakse mitmesuguseid lihtsepatöid ja parandatakse ka suuremaid masinaid. 245

Masinaid 3 – 4, mille käimapanemiseks on tuulemootor, mis ligi 1½ hobusejõudu annab. Töölisi 2. J. Kõva nahavabrik. Asutatud 1914. aastal. Pargitakse igasugu nahku, peale kroom- ja tallanaha. Tooresnahad ostetakse mitmelt poolt kokku ja võetakse ka ümbruskonnast parkimiseks vastu. Praegu töötatakse käsitsi, kuid kavatsus on ettevõtet uuema aja nahatööstuse nõuetele vastavalt sisse seada. Ettevõte on teiste maa-ettevõtetega võrreldes kaunis eeskujulik ja suur. Töölisi 5 inimese ümber. Jõgeva mõdu- ja limonaaditehas täidab enam-vähem lähema ümbruskonna nõudeid. Üleüldiselt kokku võttes, tuleb Jõgeva tööstuse kohta tunnistada, et selle seisukord võrdlemisi hea on ja ka tulevikus väljavaated paljutõotavad. Siinses tööstuses on märgata igalpool suurt edu; püütakse ettevõtteid laiendada ja täiendada vastavalt viimase ja tehnika nõuetele. Nähtavasti ei sünnita ka turgude küsimus algval ja hästi edeneval tööstusel kuigi suurt muret, sest alev asub maa keskel ja on rahvarikas. Nii et asukoht on igatepidi soodne tööstuse arenemiseks. Ülevalpool on nimetatud ainult suuremad ettevõtted, kuna siin leidub ka palju väiksemaid ettevõtteid mitmesugustel aladel. Üldse on tööstusettevõtteid üle 40 ja kauplusi sama palju. -ooPäevaleht, 1. august 1922, nr. 181, lk. 4.

UUED LIIKMED TARTU ÄRIMAKSU KOMISJONI. Kaubandus-tööstuskoja Tartu osakonna poolt on Tartumaa ärimaksu komisjoni liikmeteks üles seatud Joh. Võsu Jõgevalt, Aug. Laumets Kudinalt ja Joh. Kõva Jõgevalt. Nimetatud isikud on üles seatud kolme vanuse läbi välja langenud ja äritegevuse lõpetanud liikme asemele. Postimees, 23. juuli 1930, nr. 196, lk. 5.

SIGADE VASTUVÕTMINE JÕGEVAL. Eksportsigade vastuvõtmist Jõgeva jaamas toimetatakse nüüdsest peale endise kolmapäeva asemel igal esmaspäeval. Esimene vastuvõtmine oli 29. detsembril. Võetakse vastu ka suuremaid siseturu sigu ja antakse välja suguemiseid. Vastuvõetud sigade eest makstakse suurem osa sea väärtusest kohe välja. Lõpuarve õiendatakse hiljemalt 7 päeva jooksul. Postimees, 30. detsember 1930, nr. 353, lk. 5.

SIGADE VASTUVÕTMISEST JÕGEVA JAAMAS. 246

Jõgeva jaamas võetakse sigu vastu Tapa ja Tartu eksporttapamajadele. Kuid vastuvõtmise kord on kujunenud viimasel ajal niisuguseks, et maamehele hirm peale tuleb Jõgevat juba eemalt nähes. Jõudes alevi vahele, asuvad sulle ümber salkkond mehi, mõned sõidukile ronides, teised jälle hobuse juhtimist enese kätte püüdes saada ja siis läheb see lahti: "Lase Tapa kaalu juurde, seal maksetakse rohkem, sorteeritakse paremini ja tehakse õigust" - Tartu eksporttapamaja mehed: "Ära usu nende juttu, puha vale!" – lase aga Tartu kaalu juurde, seal tehakse kriipsu peal õigust.” Oleks aeg anda vabadust ka põllumehele oma äranägemise järgi toimetamiseks. Postimees, 28. jaanuar 1932, nr. 23, lk. 6.

JÕGEVA TALUPIDAJATE MURED. Jõgeva valla talupidajad müüvad oma saadusi Jõgeva alevis. Ühenduses sellega on alevi läheduse tõttu möödunud aastal talude puhtakasu rublad suurendatud. Jõgeva alevis on turustamise maksud liigagi suured. Lihamüügi järelvalve määruse alusel läheb maksuks praeguste hindade juures kuni 25% saadavast rahast. Vallavolikogu palub alevivalitsust vastavat sundmäärust muuta, kusjuures maks peaks alanema kuni pooleni senisest. Postimees, 11. veebruar 1932, nr. 35, lk. 5.

JÕGEVA LAADALT. Teisipäeval [1. märtsil 1932] oli laat Jõgeva alevis. Ilusa ilma tõttu kogunes laadale palju rahvast. Eriti palju oli müügil hobuseid. Headest hobustest küsiti kuni 280 kr., kuid ostjaid neile ei leidunud. Keskmistest tööhobustest makseti 80 - 180 kr., halvematest 60 - 80 kr. Veised puudusid pea täiesti. Lüpsmatulevaid noori loomi osteti 40 - 50 kr. eest. Linu oli müügil vähe; 8 kg-st makseti 1 - 3 kr. sordi järgi. Palju tegemist oli viinapoes ja kõrtsides, kuid korrarikkumisi ei olnud. Postimees, 3. märts 1932, nr. 53, lk. 5.

KORRALIK TAPAMAJA JÕGEVALE. Viimasel alevivolikogu koosolekul tuli arutusele K. Jukki'i palve, milles viimane soovib asutada alevisse tapamaja. Kuna aga kavatsetav loomade tapmise koht on alevi südames, nimelt Suur tän. nr. 5, mille tõttu võib kannatada ümbruse puhtus ja tervishoid, otsustas volikogu K. Jukk'i palve eitavalt. Alevivalitsusel on kavatsus ligemas tulevikus ehitada oma tapamaja, milleks vastav krunt ettenähtud alevi ääres spordiplatsi lähikonnas. Tapamaja ehitusfondi on kokku tulnud ümmarguselt 2300 kr., mis saadud liha järelvaatuse tuludest. Volikogu koosolekul avaldati arvamist, et juba lähemal ajal tuleks alata tapamaja eitamise eeltöödega. Postimees, 1. aprill 1932, nr. 75, lk. 5.

JÕGEVA HARIDUSSELTSI LASTEAED 247

algab oma suvist tegevust 20. juunil. Seekord töötab lasteaed seltsimajas, kuna üle raudtee koolimaija käimine elava liiklemise tõttu on ehk mudilastele tülikas ja ohtlik. Lasteaedu juhatab endiselt pr. V. Tsopp. Postimes, 17. juuni 1932, nr. 139, lk. 5.

JÕGEVA TURG 1932 mis asub raudteejaama läheduses, leiab kaupmeeste ja alevi rahva poolt elavat kasutamist. Eriti viimasel ajal valgub kaupmehi turule Viljandimaalt, Mustveest ja Pärnust kaladega. Nii maksavad Jõgeva turul silgud 8 s., kiisad 10 s., ahvenad 15 s. ja havid 20 s. kg, suitsusilgu kümme 5 senti. Peale kala, mida kõige rohkem, toovad talumehed müügile põllusaadusi, mille hinnad järgmised: või kg 75 – 80 s., sealiha 40 – 50 s. kg, vasikaliha 20 s. kg, rukkijahu 240 – 250 s. puud, seajahu 150 s. puud, redised 5 s. kimp, värsked kurgid 1 – 10 s. tükk, rabarberid 10 – 15 s. kimp, porgandid 10 s. kimp, munad 4 – 5 s. paar, kanad 75 – 80 s. tükk, kartulid 90 – 100 senti vakk. Värske aeviljaga varustab turgu Jõgeva mõis, kus rohkesti aedvilja kasvatatakse. Postimees, 30. juuni 1932, nr. 150, lk. 6.

JÕGEVA ÜHISTEGELASED korraldavad alevis oma ümbruskonnale 2. juulil kell 18.30 üleriikliku ühistegevuspäeva puhul aktuse, kus kõnelevad prof. P. Kõpp ja Jõgeva jsk. konsulent K. Tarik. Postimees, 2. juuli 1932, nr. 152, lk. 5.

ELAV NISUPAKKUMINE JÕGEVAL Elav nisupakkumine Jõgeval. Läinud nädalal võttis Jõgeva Majandusühisus Jõgeva raudteejaamas vastu Jõgeva ümbruskonna põllupidajailt uudse nisu. Pakkumine oli elav ning kokku osteti kolm vagunit vilja. Raha makseti kohapeal põllumeestele välja kogusummas üle poole miljoni sendi ümber. Kuna tänavu üldiselt ilus ja puhas nisu, siis said enamikus müüjad kilost 22 senti, sest nisu hollandi kaal kõikus 128 133 vahel. Postimees, 11. september 1932, nr. 213, lk. 5.

JÕGEVAL ALGAB RUKKI KOKKUOST Jõgeval algab rukki kokkuost. Jõgeval algab rukki kokkuost 16. novembril ja kestab kuni 2. detsembrini. Paljud Jõgeva ümbruskonna põllumehed on rukkeid juba rahapuudusel realiseerinud Rottermannile ja Puhk ja Poegadele Jõgeva raudteejaamas kohe maksetava raha eest, kus kokkuostu toimisid Jõgeva Majandusühisus ja teised. Need samad ülesostjad on nisu mitmel korral mitmed vagunid saatnud suuräridele. Selle tõttu pole loota, et kokku tuleks nii suurt rukki arvu, mis põllupidajatel teatelehtedel märgitud. 248

Postimees, 11. november 1932, nr. 265, lk. 5.

JÕGEVA TURG Jõgeva turg. Viimasel ajal on Jõgeva turul hindade kallinemist märgata. Nii maksis: või 400 gr. 50 - 55 senti, munapaar 11 - 13 senti, piim 6 - 7 senti liiter. Rukkijahu 215 - 245 s. puud, kaerajahu 120 - 130 s. puud, odrajahu 288 s. puud, püülijahu 30 s. kg. Kartulid: veiksedpunased 125 s. vakk ja topaasid 1 kr. vakk. Et Võrtsjärvel praegu rääbiseid püütakse, siis on nende päevade sees siia isegi rääbiseid toodud, mille kg nõutakse 30 - 32 senti. Liha hinnad on langenud. Postimees, 26. november 1932, nr. 278, lk. 5.

JÕGEVAL ANTI KÕRTSI LUBASID. Viimasele Jõgeva alevivolikogu koosolekule esitasid Jaan Saavo ja kohalik tuletõrje ühing palved, et alev neile annaks eeloleva 3 aasta peale restorani loa. Volikogu nõustus ka sellega. Ühtlasi määrati kindlaks eelolevaks aastaks trahterimaks järgmiselt: J. Saavol tuleb kuus maksta 80 krooni, tuletõrje ühingul 40 krooni ja raudteejaama einelaual 10 kr. Kohvikute ja teemajade pealt otsustati võtta aastas 20 krooni. Tartumaa Teataja, 12. oktoober 1933, nr. 5, lk. 4.

HANS SILBERGLEICH 60-AASTANE. Pühapäeval, 3. skp. õlletehas „Livonia” omanik Hans Silbergleich pühitses oma 60-aasta sünnipäeva. Hans Silbergleich on sündinud 1873. a. Virumaal, Simuna kihelkonnas, Rahkla külas taluperemehe pojana, lasterohkes perekonnas. Tema isa Mart Silbergleich oli üks esimesi talupoegi, kes mõisalt end vabaks ostnud. Äriellu viis Hanssu isa, kes tegutses lubjapõletamisega ja müümisega. 23 aastasena jättis Hans isekodu ja asus vennaga Tartu, kus kauples puude ja lubjaga. Aasta järele vennad siirdusid Valguta, mõisa õllevabriku rentnikkudeks. Hiljem Hans töötas iseseisvana kuni 1913. aastani, mil avanes võimalus juurde rentida teine õllevabrik Võrumaal, nimelt Krüüdneri mõisa õllevabrik. Ilmasõda, tolleaegsete seadustega keelas õlletagavarade müügi. Seda H. S. ei jäänud tegevusetult pealt vaatama, vaid tuli tagasi Tartu, kui kinnisvara omanik, 1914. a. jõuluks, kus järgneval aastal avas limonaaditehase. 1916. a. Hans Silbergleich omandas ostuteel Jannau „Livonia” õllevabriku Tartus, Kalda uul. 5. Tolleaegsete maksvate seaduste järele võis õlut teha kuni 1½%-di alkoholi sisaldavusega. Samasse aega kuulub ka „Livonia” kohvivalmistamise algus, esialgu ainult viljakohvi näol, hiljem oa-viljakohvina. Aastal 1926 novembrikuul õlletehas „Livonia” sai pikema ootamisaja järele loa valmistada ja müügile lasta kõrgena alkoholi %-di sisaldavusega õlut. Siit peale „Livonia” õlletehas on tootnud turgu kvaliteet õllega. Peale isikliste ettevõtete on juubilar kaasa töötanud Jõgeva ühingu „Uku” vilja- ja jahuveski rajamistöödel. „Uku” ettevõte oli kuni 1930. aastani vaheldumisi osanikkude ja rentnikkude käes, siit peale sai aga H. S. üheks uuemaks ja pärastiseks omanikuks, arendades ja uuendades tööstust, villa-, vilja-, jahu- ja saeveskiteni. 249

Isa Hanssu abistavad tema laialdasel ärialal pojad: Albert ja Uudo, neist esimene Tartus, õlletehases „Livonia”, noorem poega aga Jõgeval. Tartumaa Teataja, 5. detsember 1933, nr. 28, lk. 4.

JÕGEVA LAAT Esmaspäeval [18. VI 1934] peeti Jõgeva alevis laata, mis kujunes ilusa ilma tõttu kauba- ja rahvarohkeks. Kuna põllutöö hooaeg möödunud, siis oli laadal ohtrasti hobuseid, millised hinnas märksa odavamad kui kevadel. Paremad hobused maksid 150 – 250 kr., keskmised 90 – 140 kr. ja halvemad 30 – 70 kr. Lehmadest nõuti: keskmistest 50 – 65 kr., parematest kuni 80 kr. ja halvematest 30 – 45 kr. Sead olid üsna kallid. Neljanädalastest põrsastest nõuti 6 – 8 kr., kümnenädalastest kuni 10 kr., kahekuistest kuni 15 kr. tükk. Vanemad sead maksid maksid 25 – 38 kr. Postimees, 19. juuni 1934, nr. 165, lk. 5.

VENESSE LÄKS 28 HOBUST. Jõgeva raudteejaamast Venemaale saadeti 18. detsembril 28 hobust, mis venelaste poolt olid tõuloomakasvatajate ühingu vahetalitusel meie hobusepidajailt ostetud. Venelased ostsid küll tegelikult meilt 31 hobust, kuid 3 neist jäeti karantiini toomata. Hobusteostul oli venelaste poolt maksetava hinna alammääraks 425 kr., kõrgemaks hinnaks osutus 850 kr. hobuse eest. Uus Eesti, 19. detsember 1935, nr. 93, lk. 17.

JÕGEVA MAJANDUSÜHISUSE ÄRIJUHI JUUBEL. Jõgeva majandusühisuse ärijuht Paul Avi võib täna tagasi vaadata oma 10-aastasele viljakale tegevusele ühiskaubanduse alal. Paul Avi on sündinud 6. okt. 1902. a. Roela vallas Tartumaal. Tööd algas ta 8. veebr. 1926. a. Tartu Roela tarvitajateühingus äriteenijana. 1. märtsil 1928. aastal siirdus Jõgeva majandusühingusse, alguses müüjana ja alates 1932. a. tõusis ärijuhi kohale, kus püsib senini. P. Avi on oma asjaliku tööga väga suuresti kaasa aidanud Jõgeva majandusühingu tõusule ja just P. Avi teenete tõttu on Jõgeva majandusühing tõusnud paremini juhitud ühingute ritta. Oma tõhusa tööga on P. Avi võitnud üldise lugupidamise ühingu liikmeskonnas kui ka ühistegelaste peres. Uus Eesti, 8. veebruar 1936, nr. 38, lk. 2.

JÕGEVA MAJANDUSÜHISUSE ÄRIJUHI JUUBEL. Jõgeva majandusühisuse ärijuht Paul Avi'l täitus 8. skp. 10 aastat tegutsemist ühistegevuse alal. 250

Paul Avi on sündinud 6. okt. 1902. a. Roela vallas Tartumaal. Tööd algas ta 8.veebr. 1926. a. Tartu Roela tarvitajateühingus äriteenijana. 1. märtsil 1928. aastal siirdus Jõgeva majandusühingusse, alguses müüjana ja alates 1932. a. tõusis ärijuhi kohale, kus püsib senini. P. Avi on oma asjaliku tööga väga suuresti kaasa aidanud Jõgeva majandusühingu tõusule ja just P. Avi teenete tõttu on Jõgeva majandusühing tõusnud paremini juhitud ühingute ritta. Oma tõhusa tööga on P. Avi võitnud üldise lugupidamise ühingu liikmeskonnas kui ka ühistegelaste peres. Tartumaa Teataja, 10. veebruar 1936, nr. 18, lk. 8.

JÕGEVA ÜHISPANK 15-AASTANE. 16. aprillil k. a. möödub 15 aastat ajast, millal Jõgeva Ühispank pidas oma esimese peakoosoleku ja alustas sellega oma tegevust. Ühispanga juubelikoosolek peeti laupäeval, 14. märtsil Jõgeva algkooli ruumes. Koosolekut juhatas Ühispanga jur. konsult adv. V. Siil Tartust. 15 aasta tegevuse kohta andis ülevaate Ühispanga asjaajaja K. Roomet, kes diagrammides näitas tähtsamate arvete liikunmist 15 aasta jooksul. Juhatusse valiti ühel häälel tagasi vanuse järgi väljalangenud juh. esimees hr. Joh. Paju ja sekr. A. Porgasaar ning revisjonikomisjoni Jul. Aamisepp. Juhatusse kuuluvad praegu: esimees A. Vares Kuremaa v., liikmed Joh. Leppik Härjanurme v. ja Aug. Pokka Pajusi v.; nõukogusse: esim. Joh. Paju Härjanurme v., sekret. A. Porgasaar Puurmani v., liikmed: K. Pedriks Jõgeva v., M. Puusepp (juh. I aset.) Kaarepere v., Jüri Tamm Vaimastvere v. ja Aug. Haan L.Tähkvere v.; rev.-komisjoni Jul. Aamisepp Jõgevalt, E. Hanson Tartust ja Ed. Laanemäe Jõgevalt. Koosolek otsustas saata tervitus- ja tänutelegrammi riigivanemale härra K. Pätsile. Pärast koosolekut oli ühine koosviibimine Jõgeva rahvamajas liikmeteleja kutsutud külalistele, millest võttis osa üle 200 inimese. Tartumaa Teataja, 20. märts 1936, nr. 34, lk. 7.

JÕGEVA MAJANDUSÜHISUSE TEGEVUS TÕUSEB. Ühisuse äsja peetud aastapeakoosolekul selgus, et majandusühisus on läinud aastal tegutsenud väga edukalt. Kauba läbimüügi rohkuse poolest on ühisus tõusnud meie kõige suuremate ühiskaupluste ritta. Ka tänavuse esimese veerandaasta tegevus näitab jällegi tunduvat suurenemist, nimelt 35% võrra. Praegu on väga elav kunstväetisaineteja riigi jõusöötade ostmine. Samuti on ühisuse peaäri tublisti täiendatud uute kaubaartiklitega, sellepärast võib ta nüüd rahuldada ka nõudlikumate tarvitajate vajadusi. Kuid suureneva kaubaläbimüügi kõrval on ka ühisuse muu tegevus õige hoogne. Läinud aastal asutati juurde 2 uut harukauplust (Kuremaa ja Lustivere), kuna varem oli neid 3, mis kõik on töötanud küllalt edukalt. Samuti osteti juurde 2 naabruses asuvat kinnisvara, sest ühisuse peakaupluse hoov ja kaubalaod jäid äritegevuse kiire tõusu tõttu kitsaks. Tänavu on ette näha uue harukaupluse avamine Puurmanni,kust ühisusele saadetud vastav sooviavaldus üle 100 allkirjaga. Praegu on see küsimus veel kaalumisel. Aastapeakoosolekul otsustati asutada ühisuse juurde noorteringid, mis on esimesed sellesarnased Eestis. 251

Tartumaa Teataja, 17. aprill 1936, nr. 45, lk. 8.

JÕGEVA MAJANDUSÜHISUSE ÄRITEGEVUSES HOOGNE TÕUS. Põhja-Tartumaa põllumeeste suurimaks ühistegelikuks ettevõtteks kaubanduse alal on Jõgeva majandusühisus, mis oma arvukate harukaupluste võrguga haarab oma tegevusrajooni Jõgeva, Laiuse, Kuremaa, Kaarepere, Härjanurme, Puurmanni, Lustivere, Kurista, Pajusi, Vaimastvere, Laius-Tähkvere, Torma-Roela ja Kudina vallad, milliste valdade talupidajad on Jõgeva majandusühisuse igapüevased kaubatarvitajad. Kuna peakauplus asub Jõgeva alevis, ühingu juhatus, vastu tulles kohalike põllupidajate palveile, on avanud harukauplused Aidus, Laiusel, Kuremaal, Puurmannis, Vaimastveres ja Lustiveres. Harukaupluste korraliku kaubaga varustamise eest hoolitsevad ühingule kuuluvad kaks veoautot, täites sealjuures ka kohalike erakaupmeeste tellmisi. Jõgeva majandusühisuse aruanded näitavad ühingu tegevuse järsku tõusu, eriti sellest ajast, kui ühingut asus juhtima praegune ärijuht Paul Avi. Kuigi käesoleva aasta lõpuni ligi kuu aega, näitab läbimüük tõusu 700.000 kroonilt 1935. a. 12 kuu jooksul 850.000 kroonile 1936. a. 11 kuu jooksul. Käesoleval aastal omandas ühing oma naaberkrundi, millele ehitas varjualused hobuste paigutamiseks ja hoovi laiendamiseks, kuna ärilise tegevuse tõusuga senine hoov liig kitsaks muutus. Ühingu lähematest kavatsustest oleks nimetada 1937. a. oma lihakaupluse avamist, kuhu siis põllumeestel oleks võimalik soosdamalt oma saadusi edasimüümiseks tuua. Senini on ühing kogu aeg tegutsenud kohapeal suurema põllumajandussaaduste kokkuostjana põllupidajailt, makstes aasta läbi kõrgemat päevahinda. Ühingu juhatusse kuuluvad praegu härrad Aug. Koll, Jul. Aamisepp ja Aug. Tiimann. Üldärijuhina tegutseb hr. Paul Avi viiendat aastat. Tartumaa Teataja, 11. detsember 1936, nr. 145, lk. 8.

VÄIKETÖÖSTUSETTEVÕTETE REGISTER Lisa § 41 juurde (RT 1937, 25, 216) Jõgeva Linnavalitsus Väiketööstusettevõtete register Loasaaja Järje perekonnanimi nr. ja nimi

Tööstusettevõtte nimetus (tegevusala)

Tööstusettevõtte Tööliste asukoht arv

Jõuallikad ja Loa nr. nr. ja nende võimsus kuupäev

1.

seina- ja betoon Jõgeva katusekivide Majandusühisus tööstus

Suur 11

2

käsipresse 4

2.

Mihail ja Agu

Jõe nr. 5

võõras 1. petroolimootor 468 – 20

Mehaaniline

252

437 – 10. sept. 1938.

Viling’ud

puutööstus

omanik 2. 3,5 HP

sept. 1938.

Kompveki tööstus

Suur 47

omanik 1. kaks (2) käsi võõras 1. pressi

№ 227. 4. oktoob. 1938.

Suur 45

2 ei ole omanikku

504 – 13. okt. 1939

Kesk 4

1

№ 376 – 11. juuli 1940

3.

Ida Vatter

4.

Viktor Veenpere mööblitööstus ja Rudolf Kalm

5.

Ots Johannes

mootorsõidukite parandustöökoda

ei ole. -

ERA f. 2974, n. 1, s. 291

JÕGEVA LINNA PIIRES ASUVATE REGISTREERITUD KÄITISTE NIMEKIRI Käitise omaniku nimi

Käitise nimetus

Asukoht

Täisühisus „Uku“ Ants Silvere ja Pojad

Jahuveski

Suur 75

-„-

Saeveski

„ 75

-„-

Villatööstus

„ 75

Kõva, Juhan

Nahatööstus

„ 51

Tani, Aleksander

Karastusjookide tööstus

„ 16

Sermat, Aleksander

Plekisepatööstus

„ 17

Jõgeva Majandusühisus

Liha- ja vorstitööstus

Turu 4

Vindi, Aksel

Saeveski

Mustvee mnt. 12

Võsu, Johan

Riidevärvimisetööstus

Kesk 4

Saadetud 15. juulil 1938 Jõgeva linnavalitsuse poolt 5. jaoskonna tööinspektorile Tartus. Allikas: ERA, f. 2974, n. 1, s. 291.

JÕGEVA MAJANDUSE ÜHISUS PAISUB. 253

Jõgeva Majanduse Ühisus algas oma tegevust 1919. a. Väikesest algatusest on võrsunud nüüd tugev ettevõte. Praegu omab Jõgeva Majanduse Ühsus 10 kauplust, neist 6 väljaspool Jõgevat, kuna Jõgeval on peale peakaupluse veel 6 harukauplust ja nimelt koolitarvete osakond, liha- ja vorstitööstus ning tsement katusekivide ladu. Jõgeva Majanduse Ühisuse juhatusse kuuluvad A. Koll, Aamisepp ja Tiimann. Ärijuhiks on P. Avi, kes ühisuses üle 10 aasta on töötanud, sellest 7 aastat ärijuhina. Käesoleval aastal on ühisuse läbikäik veerandaasta kestel 40 protsenti mullusest suurem. Tartumaa Teataja, 8. aprill 1938, nr. 41, lk. 7.

RAHVAVAENE SÜGISLAAT JÕGEVAL. Neljapäeval [15. septembril 1938] peetud laat kujunes kibeda tööaja tõttu rahvavaeseks. Müügile oli toodud loomadest enam põrsaid ja lehmi, kuna hobuseid ja lambaid oli vähe. 5-6-näd. põrsastest nõuti 6-8 kr., 2-3-kuistest 10-25 kr. Paremad piimalehmad maksid 100-120 kr., vanematest lehmadest nõuti 60-90 kr. Keskmised tööhobused maksd kuni 350 krooni. Tartumaa Teataja, 16. september 1938, nr. 107, lk. 1.

JÕGEVA TURG 1938 Turul maainimesi vähevõitu. Seega ka kauba pakkumine tagasihoidlik. Nõudmine elav õunte jt. puuviljade järele. Hinnad: või 1.50 kr. kg, hapukapsa liiter 13-15 senti, kartuli vakk 2 kr. (väike verev), tomatid 20-25 s. kg, õunad 4-5 s. tükk ja 25 s. matt. Kalad: ahvenad 20-30 s. kg, särjed 15 s. kg. Tartumaa Teataja, 23. september 1938, nr. 110, lk. 9.

RAADIO-AGENTIDE LAI TÖÖPÕLD JÕGEVAL. Ulila elektri jõgevale jõudmisega on tekkinud raadio-agentidele õige lai tööpõld, sest peaaegu igas majas muretsetakse uusi aparaate ning uuendatakse vanu. Agente on igalt poolt Jõgevale kogunenud ning sageli leidub ühes korteris 4-6 aparaati, mis on toodud mitmete agentide poolt. Teenistuse üle ei või agendid nuriseda. Tartumaa Teataja, 16. november 1938, nr. 132, lk. 9.

LEIB JÕGEVAL KALLIS Leib Jõgeval kallis. Peagu igas linnas langes uudse-rukki turule ilmumise järele leiva hind 1-2 sendi võrra kg, kuid Jõgeval püsib hind endisel tasemel, s. o. 19 s. kg. Tartumaa Teataja, 2. detsember 1938, nr. 139, lk. 9. 254

JÕGEVA ÜHISPANK UUTES RUUMIDES. Jõgeva Ühispank asus senini kohaliku Majandusühisuse majas üüriruumides, mis jäid jäjest laienenud panga tegevuse tõttu kitsaks. Nii asutigi k. a. kevadel uue ja moodsa pangamaja ehitamisele, mis hiljuti valmis. Uutesse ruumidesse kolimine toimus 29. skp [29. novembril 1938?]. Uued ruumid, mis on avarad ja võtavad oma alla terve ülemise majakorra, on eeskujulikud ning sobivad pangaruumid. Tartumaa Teataja, 2. detsember 1938, nr. 139, lk. 9.

JÕGEVA TURG 1938 Turg oli üldiselt vaikne, nii ostjaid kui ka müüjaid vähe. Põllusaadustest oli müügil: rukkijahu 17,5 snt. kg., püüli 30-35 snt. kg, odratangud 25 snt., kruubid 25 snt., herned 20 snt., oad 25 snt. ltr. Aiasaadustest: õunad 20 s., jõhvikad 20 s., sibulad 35-40 snt. kg. Kalaturg, mis mõni turupäev tagasi oli kalakoormatega kuhjatud, on kokku kuivanud. On vaid mõni kast rääbiste ja väiksemate ahvenatega. Rääbised 40 s., ahvenad 15 s. kg., suitsuräimi rohkesti – 7-9 snt. kümme. Oli veel müügil tapetud parte, mille hind 2,5 kr. tükk. Põrsaid oli vähe müügil ja nõuti 4-5-nädalaste põrsaste eest 8-8,5 kr. tükk. Tartumaa Teataja, 16. detsember 1938, nr. 145, lk. 7.

JÕULULAAT JÕGEVAL 15. dets. Jõgeva linnas peetud laat kujunes külma ilma peale vaatamata õige rahvarohkeks. Õige suur oli hobuste turg ning just heade hobuste osas. Hobuseid oli toodud müügile õige kaugelt – Põltsamaalt, Tormast ja isegi Virumaalt. Ostjaid oli aga vähe ja selletõttu jäi enamik loomi müümata. Veiseid oli vähe, häid piimaloomi ei olnud ühtegi laadale toodud. Põrsaste turg oli samuti väheldane, mis oli tingitud külmast ilmast. Rikkalikult oli Avinurme puunõusid ja regesid. Hobuste eest nõuti: noored hobused 2-5 aastat vanad, 500-600 krooni, 5-7 aastat 400-500 kr., 10-14 aastat 250-300 krooni, sälud 130-180 kr. Nõutud hinnast jäeti müümisel 20-50 krooni maha. Veised 70-90 krooni, lambad 12-14 krooni, põrsad: 4-5 näd. 6-10 krooni ja 6-8 näd. 10-13 krooni tükk. Puunõud: vannid 1.50-4, toobrid 2.50-3.50, lihanõud 5-10, kolmjalad 4-7, sõelad 0.50-1 ja tammepuust õlleankrud 10-22 krooni tükk. Reed: - rautatud 30-35 ja rautamata 15 kuni 20 krooni. Saanid rautatud 50-65 kr.

255

Kaladest oli paarkümmend koormat ahvenaid ja räimi, kuna teisi kalu ei olnud. Väikesed ahvenad 10 senti kg. ja suuremad 25 senti kaks kg. Räimed 20 senti kg. Tartumaa Teataja, 21. detsember 1938, nr. 147, lk. 12.

1937. A. MAJANDUSLOENDUSE ANDMED JÕGEVA LINNA KOHTA Tööstusettevõtete ja töötajate arv ning brutotoodang ja varade väärtus 1936 Suurtööstus

Kesktööstus

Väiketööstus

Kokku

Ettevõtete arv

-

2

7

9

Töötajate arv

-

22

16

38

Brutotoodang (1000 kr)

-

61

34

95

Varade väärtus (1000 kr)

-

91

40

131

Töötajate arv ettevõtete suurusrühmade ja tööstusharude järgi 31. V 1937 Suurtööstus

Kesktööstus

Väiketööstus

Kokku

Murrud ja kaevandused

-

-

-

-

Mineraalide töötlemine

-

-

-

-

Metallitööstus

-

-

6

6

Keemiatööstus

-

-

-

-

Nahatööstus

-

3

-

3

Tekstiilitööstus

-

3

3

6

Puutööstus

-

10

-

10

Tselluloosi- ja paberitööstus

-

-

-

-

Polügraafiatööstus

-

-

-

-

Toidu-, maitseainete ja jookidetööstus

-

-

6

6

Kehakattetööstus

-

-

-

256

Pudukaubatööstus

-

-

-

-

Elektri- ja gaasijaamad

-

-

-

-

Üldse

-

16

15

31

Suurtööstusse kuuluvaks loeti kõik tööstusettevõtted, kus töötas 20 ja rohkem töölist. Kesktööstusse – tööstusettevõtted, kus töötas 5 – 19 töölist. Väiketööstusse – tööstusettevõtted, kus töötas 1 – 4 töölist (ka osaline tööjõud alla 1 töölise) ning kasutati mehaanilist jõudu (üle 1 HJ). Allikas: 1937. a. Majandusloenduse andmed. Vihk I. Tööstusloendus. Tallinn, 1939. Käsitööliste arv tööharude järgi 31. V 1937 M.

N.

12

-

Plekisepatöökojad

5

-

Kella- ja kullassepatööstus

2

-

Sepa- ja lukussepatöökojad

5

-

Nahatööstus:

3

-

Tekstiilitööstus:

-

6

Riidekudumistööstus (segamaterjal)

-

2

Silmkoe- ja trikotaazhitööstus

-

4

3

-

3

-

Polügraafiatööstus:

1

1

Päevapilditööstus

1

1

1

1

1

1

19

17

8

2

Metallitööstus:

Puutööstus: Mööblitööstus

Toidu-, jookide ja maitseainetetööstus: Karastusjookide tööstus Kehakattetööstus: Rätsepa- ja köösneritöökojad

257

Pesu- ja õmblustöökojad

-

11

Kübaratöökojad

-

1

Jalanõutööstus

11

3

-

14

Juukselõikus

-

10

Pesupesemine

-

3

Muud

-

1

39

39

Teenused:

Kokku Allikas: 1937. a. Majandusloenduse andmed. Vihk II. Käsitööstus. Tallinn, 1939. Ettevõtete ja töötajate arv, läbimüük ning laoseis (jaekaubandus) 1936. a. tegutsenud ettevõtted Ettevõtete arv

31

Töötajate arv 1936. a.:

94

M.

51

N.

43

Neist palgalised:

50

M.

31

N.

19

Töötasu 1000 kr

36,2

Läbimüük 1936. a. (neto) 1000 kr

1030,5

Laoseis 31. XII 1936 1000 kr

222,1

1937. a. ja 1936. a. dets. asutatud ettevõtted Ettevõtete arv

8

Töötajate arv 31. V 1937:

15 258

M.

8

N.

17

Neist palgalised:

6

M.

4

N.

2

Ettevõtete ja töötajate arv, läbimüük ja laoseis (tänava-, turu- ja rändkauplejad) 1936. a. tegutsenud ettevõtted Ettevõtete arv

7

Töötajate arv 1936. a. üldse:

9

M.

4

N.

5

Neist palgalised:

-

M.

-

N.

-

Töötasu 1000 kr

-

Läbimüük 1936. a. (neto) 1000 kr

14,4

Laoseis 31. XII 1936 1000 kr

1,5

1937. a. ja 1936. a. detsembris uusi tänava-, turu- ja rändkauplemisettevõtteid ei asutatud. Veoettevõtete arv 1936. a Veoettevõtted sõiduautodega

Veoettevõtted veoautodega

Kokku

Ettevõtete üldarv

4

1

5

Ettevõtted, kellede pidajail veoäri on ainsaks sissetulekuallikaks

1

-

1

Ettevõtted palgalise tööjõuga

-

1

1

259

Allikas: 1937. a. Majandusloenduse andmed. Vihk III. Kaubandus ja transport. Tallinn, 1939.

JÕGEVA TURG ON TÜHI. Kui suvekuudel leidus Jõgeva turul natukenegi kaupa, siis peab talvel tunnistama, et turult ei saa perenaised peale kalade mitte midagi. Kõige selle tõttu jääbki Jõgeval turulkäimine järjest vähemaks, sest vähese ja ühekülgse kauba tõttu pole mõtet sinna minna. Ostud teostatakse äridest. Nagu alati, nii oli ka turg 31. jaan. äärmiselt väike. Müügil oli kalu – enamjagu ahvenaid, mis maksid 1315 senti kg, värsked räimed 25 sent kg ja suitsuräimed 10 senti kümme. Puud: kased – 7-7,50 kr. ja lepad – 5-5,50 krooni koorem. Ühe vankri peal leidus ka võid, mis maksis 1,70 kr. kg. Tartumaa Teataja, 3. veebruar 1939, nr. 14, lk. 9.

PÜHITSETI JÕGEVA PANGAMAJA. Jõgeva ühispanga uue pangamaja pühitsemine toimus pühapäeval, 12. skp. kl. 11 päeval. Pühitsemistalituse pidas Laiuse õp. mag. theol. J. Järve. Järgnevas aktuseosas J. Aamisepp andis ülevaate panga tegevusest 18 a. jooksul, millest 16 a. on töötatud Jõgeva Majandusühisuse ruumes. Hiljem tuli paratamatult asuda oma maja ehitamisele. Ehitus algas tegelikult 21. apr. 1938 ja valmis juba sama aasta detsembris nii, et panga asjaajamine uude majja üle viidi. Järgmisena pikemas sõnavõtus hr. Reinaste ühistegevuskojast rõhutas suuri edusamme Jõgeva ühistegevuse alal. Kõneleja ütles tervitusi Ühisteg. Kojalt, Eesti ühistegel. liidult, Eesti Rahvapangalt ja “Ühistegeliste Uudiste” toimetuselt. Järgnes rida tervitusi paljudelt kõnelejatelt. Meeleolurikas aktus lõppes rev.-kom. esimehe J. Aamisepp'a lõppsõnaga, millele järgnes hümn. Tartumaa Teataja, 15. veebruar 1939, nr. 19, lk. 9.

JÕGEVA PÕLLUMEESTE ÜHISPANK ALUSTAB TEGEVUST. Laupäeval [18. märtsil 1939] alustab Jõgeval tegevust Jõgeva põllumeeste ühispank. Uue panga nõukogu esimeheks on valitud Jõgeva seltskonnategelane ja ärimees Paul Jürman, abiesimeheks Kaarepere vallavanem Karl Tobro ja liikmeteks Jaan Vaim – taluomanik Vaimastverest, Joh. Rätsep taluomanik Härjanurmest, Riigivolikogu liige K. Roomet ja Vold. Tiks – taluomanik Kuristast. Juhatusse valiti esimehena Jõgeva vallavanema abi ja taluomanik Jaan Kurik, abiesimehena taluomanik Juhan Poom Vaimastverest ja majaomanik A. Tibar Jõgevalt. Revisjonikomisjoni on valitud Jõgeva vallavanem E. Laanemäe esimehena, ja liikmeteks Jõgeva linnapea [!] J. Võsu, ning taluomanikud K. Alber Jõgevalt, Osk. Annus Vaimastverest ja A. Rõõmusoks Kaareperest. 260

Tegevuse alustamise päevaks oli uue panga liikmeks vastu võetud juba sadakond ümbruskonna põllumeest. Pank asub Jõgeval Lai tn. 20. Tartumaa Teataja, 17. märts 1939, nr. 32, lk. 8.

JÕGEVA TURG 1939 Kuna taludes on enamik välistöid lõptatud ning põllupidajatel endisest rohkem aega, siis võis turul näha rohkesti maainimesi, kes olid turule toonud rohkesti kaupa, eriti aga põrsaid. Turul nõuti 3-4-näd. põrsast 4-6 krooni, 4-5-näd. 6-8 krooni ning 6-8-nädalasest kuni 15 krooni. Ostjaid oli vähe ja selletõttu jäid põrsad enamikus müümata. Aiasaaduste turul maksid õunad 10-15 senti mõõt, suuremad ja korralikud õunad 2 senti tükk. Porgandid 15 snt. kg, kapsad 6-12 snt.pea, sibulad 25 senti kg, tomatid 20-25 senti kg, kartulid valged 2.30 ja väiksed sinise[d?] 3 kr. vakk. Kalaturul maksid rääbised 60 senti kg, ahvenad 20-30 senti kg, tursad 40 senti kg, suitsuräimed 10 senti kümme ja suitsu kilud 8 senti kümme. Lihaturul lambaliha kg viisi ostes 60-65 senti kg, sealiha 95-110 senti kg, loomaliha 60-75 senti kg. Tartumaa Teataja, 9. oktoober 1939, nr. 116. lk. 12.

JÕGEVA TURG. Jõgeva turul oli möödunud nädalaga võreldes elavam ostmine. Nii sooritati möödunud nädalaga võrreldes rohkem müüke aedvilja ja põrsaturu osas. Aiasaaduste turul maksid õunad 10-15 senti mõõt. Suuremad ja paremad õunad müüdi tükiviisi 1-3 senti tükk. Sibulad 25 senti kg. Ploomid 40 senti liiter. Kapsad – peakapsas 8-12 senti pea. Kartulid 2-3 kr. vakk. Porgandid 15 senti kg. Kalaturul olid peamiselt ahvenad, mille eest maksti – vähemad 2 kg 35 senti, suuremad 25 senti kg. Suitsutursk 40 senti kg. Lihaturul maksis sealiha 95 kuni 110 senti kg, lambaliha 60 senti kg, loomaliha 60-75 senti kg. Põrsaid seekord möödunud nädalast vähem. 3-4-näd. põrsad maksid 7-9 kr. tükk. Tartumaa Teataja, 16. oktoober 1939, nr. 119, lk. 10.

JÕGEVA TURG 1939 Maainimesi turul keskmiselt. Ostude teostamine elav.

261

Aedviljaturg: Õunad 13-15 snt. mõõt, suuremad 3 snt. paar, lauaõunad 20-25 snt. kg. Värske kapsas 818 snt. pea, hapukapsas 15 snt. liiter, porgandid 15 snt. kg., kaalikad 10 snt. kg., sibulad 25 snt. kg.,tomatid 25 snt. kg. Lihaturg: sealiha 95-105 snt. kg, pekk 120 snt. kg, loomaliha 45-60 snt. kg, lambaliha 60 snt. kg. Tapetud kanad 70-100 snt. tükk. Kalaturg: Ahvenad 15 snt. kg, tursk 40 snt. kg, suitsusilgud 6-8 snt. kümme. Põrsad 7-10 krooni tükk. Tartumaa Teataja, 30. oktoober 1939, nr. 125, lk. 10.

1939. A. PÕLLUMAJANDUSLOENDUSE ANDMED JÕGEVA LINNA KOHTA Talundite rahvastik Kokku talundites rahvastikku

6

Rahvastikust töötajaid

6

Talundipidaja perekonda kuuluvaid

5

Palgalisi

1

Maapidamine Talundite arv

Pindala suurus ha

Talundite maapidamise suurus kokku

3

6,8

Ainuomandi alusel

2

5,5

Raharendi alusel

1

1,3

Maakasustus Pindala suurus ha

%

Talundite maapidamise suurus kokku

6,8

100,0

Põllu-aiamaa

6,2

91,2

Heinamaa

-

-

262

Karjamaa

-

-

Metsamaa

-

-

Muu pindala

0,6

8,8

Põlluviljade kasvupindalad talundeis ha Tali- ja suvirukis

0,7

Segavili

0,3

Ristikhein

0,3

Kartul

0,4

Köögivili

0,7

Teised kultuurid

3,8

Kokku põllu-aiamaa

6,2

Viljapuude arv Jõgeva linnas Talundeis

Väljaspool talundeid

suvisordilised

19

611

sügissordilised

63

878

talisordilised

221

563

Pirnipuud

23

71

Ploomipuud

40

295

Kirsipuud (ka murelid)

10

220

Õunapuud

Marjapõõsaste arv Jõgeva linnas

Karusmarjad

Talundeis

Väljaspool talundeid

394

1830

263

Mustad sõstrad

370

1692

Punased sõstrad

221

1710

Vaarikad (pindala 100 m2)

20,0

15,3

Maasikad (pindala 100 m2)

20,0

3,7

Köögiviljade kasvupindala (100 m2) Jõgeva linnas Talundeis

Väljaspool talundeid

Söögikapsad

39,5

38,2

Sigurid

0,1

0,9

Kurgid

0,6

6,0

Sibulad

0,5

6,0

Söögiporgandid

0,5

8,1

Tomatitaimed (arv)

1008

1064

Loomade arv Jõgeva linnas Talundeis

Väljaspool talundeid

Hobused

1

11

Veised

1

17

neist lehmi

1

15

Sead

5

72

Lambad

-

4

Kitsed

-

-

Kanad ja kuked (6 kuud ja vanemad)

40

751

Haned

-

12

Pardid

-

11

264

Kalkunid

-

1

Mesilasperede arv

6

16

Allikas: III Põllumajandusloendus. Vihk I. Talundite arv, rahvastik, maapidamine, maakasustus, põlluviljade kasvupindalad, viljapuud, marjapõõsad, köögiviljad ja loomad. Tallinn, 1940. Riigi Statistika Keskbüroo.

JÕGEVA MAJANDUSÜHISUS 20-AASTANE. Jõgeva Majandusühisuse korraldusel ja teiste ühistegeliste organisatsioonide osavõtul toimus Jõgeva rahvamajas kohalik ühistegevuse päev, millel ühtlasi tähistati ka Jõgeva Majandusühisuse 20-dat aastapäeva. Ülevaate Jõgeva Majandusühingust andis asjaaaja-juhatusliige J. Aamisepp, kuna pikema kõnega ühistegevuse sektsioonist esines Ühistegevuskoja peasekretär A. Ekbaum. Teemal: “Ühiskaubandus rahva varustajana” kõneles ETK sekretär E. Timusk, kuna lõppsõna lausus Jõgeva Majandusühisuse ärijuht P. Avi. Jõgeva Majandusühisuse juhatusse kuuluvad A. Koll (esimees), A. Tiimann (laekur) ja J. Aamisepp (asaajaja). Nõukogu liikmeteks on A. Meos, A. Sall, R. Läti, J. Stamm, Johannes Kask, Joann Kask, J. Pruuli, J. Matson ja K. Roomet. Tartumaa Teataja, 6. märts 1940, nr. 28, lk. 9.

JÕGEVA PÕLLUMEESTE ÜHISPANGA AASTAPÄEV Pangal juba üle 200 liikme. 18. märtsil s. a. saab täis aasta, mil Jõgeva Põllumeeste Ühispank alustas oma tegevust. Vaatamata üldiselt raskele ajale, on Jõgeva Põllumeeste Ühispank tegutsenud tulemusrikkalt. Äsjapeetud ühispanga aastapeakoosolekul kinnitatud aruandest, mis näitab ainult esimese üheksa kuu tegevust, selgub, et oma-kapitalide summa on tõusnud Kr. 9433.00 peale, mida kokku on pannud 185 ühispanga liiget. Hoiusummasid on hoiule toodud Kr. 61493.00 ja laenusid välja antud Kr. 74505.00 vääruses. Äriseis oli aasta lõpul Kr. 61493.61, kusjuures üldine läbikäik oli aga Kr. 1182770.33. Kulud-tulud olid tasakaalus Kr. 4185.99, näidates ülejääki 9 kuu eest Kr. 232.98. Praegu kuuluvad ühispanga juhatusse: esimehena: - Jõgeva vallavanem ja K. L. kompanii pealik Jaan Kurik ja liikmetena – taluomanik ja tuletõrje Jõgeva divisjoni pealiku abi, Joh. Poom – Vaimastverest ja majaomanik ning linnavolikogu liige August Tibar – Jõgevalt. Nõukokku kuuluvad: esimehena - suurärimees Paul Jürman – Jõgevalt, abiesimehena vallavanem Karl Tobro – Kaareperest ja liikmetena Riigivolikogu liige Karl Roomet – Jõgevalt, kes ühtlasi on ka ühispanga juhatuse liikme asemikuks, vallavanem Ferdinand Ilves – Kuristast, põllumehed Jaan Väine – Vaimastverest, Voldemar Tiks – Lustiverest ja Joh. Rätsep – Härjanurmest. 265

Revisjonikomisjoni kuuluvad: esimehena – Jõgeva linnavanem Johannes Võsu ja liikmetena – põllumehed E. Laanemäe, K. Alber – Jõgevalt, O. Annok – Vaimastverest ja Aleksander Rõõmusoks – Kaareperest. Peakoosolekul liisu läbi väljalangenud liikmed: juhatusest – Johannes Ploom ja nõukogust K. Roomet ja Voldemar Tiks valiti kõik ühel häälel tagasi. Samuti valiti tagasi ühel häälel revisjonikomisjon terves koosseisus. Puhaskasust määrati tagavarakapitaliks 20 prots., liikmetele dividendiks 4 prots. ja Riigikaitse fondi Kr. 25.00. Praegu on ühispangal juba üle 200 liikme ja samuti on tõusnud hoiuste summa. Kõigest eeltoodust võib järeldada, et Jõgeva Põllumeeste Ühispanga asutamine, mida nõudsid laialdased põllumeeste ringkonnad, on osutunud tarvilikuks. Noor rahaasutis on võitnud enesele usalduse lühikese ajaga ja jääb vaid soovida, et see kestaks ja Jõgeva Põllumeeste Ühispank suudaks koondada enese ümber ikka rohkem ja rohkem tublisi, edumeelseid ja edasipüüdlikke põllumehi. Tartumaa Teataja, 18. märts 1940, nr. 33, lk. 9.

JÕGEVA TURG 1940 Kalaturul maksavad räimed 35 s., ahvenad 18-75 s. ja tindid 25 s. kilo. Lihaturul sealiha väikemüügil 100-120 s., lambaliha 75-100 s., loomaliha 65-75 s. kg. Elusad vasikad suuruse ja vanuse järele 8-12 krooni tükk. Hapud kapsad 10 s. ltr., värske kapsapea 5-11 s. tükk, sibulad 3 s. tükk, kaalikad 6 s. kg., kartulid 115130 s. vakk. Munade hind on langenud 7 sendile paar, mis näib olevat tingitud munade rohkest pakkumisest. Taluvõi maksab 170 s. kilo. Tartumaa Teataja, 28. märts 1940, nr. 36, lk. 9.

JÕGEVA MAJANDUSÜHISUS PIDAS 20. PEAKOOSOLEKUT. Jõgeva Majandusühisus pidas oma peakoosolekut, mis tähistas ühtlasi ka äritegevuse 20-t aastat. Aruandest nähtus, et äritegevus on sammunud järjest tõusuteed. Ühisusel on praegu 453 liiget, kellest on 386 põllupidajat. Läbikäik aasta jooksul oli 9 806 164 krooni, kusjuures äriseis aasta lõpul oli 561 093,43 krooni. Aruandeaastal oli tulusid 139 032,94 krooni ja kulusid 122 523,59 kr. ning puhaskasu 16 509 kr., mis on suurem kui kunagi varem. Jõgeva Majandusühisusel on lisaks peakauplusele 6 harukauplust, oma katusekivide tööstus, lihaäri ja õlleladu. Juhatusest väljalangenud kauaaegne juhatusliige A. Koll valiti tagasi. Nõukokku valiti R. Läti, A. Sall, S. Viks ja M. Puusep, kellest kaks viimast on uued. Revisjonikomisjoni valiti A. Poka, J. Paju, R. Terasmaa, J. Tamm ja V. Tamm. Uus Eesti, 2. aprill 1940, nr. 87, lk. 9. 266

JÕGEVA MAJANDUSÜHISUS PIDAS 20. PEAKOOSOLEKUT. Jõgeva Majandusühisus pidas oma peakoosolekut, mis tähistas ühtlasi ka äritegevuse 20-t aastat. Aruandest nähtus, et äritegevus on sammunud järjest tõusuteed. Ühisusel on praegu: 453 liiget, kellest on 386 põllupidajat. Läbikäik aasta jooksul ol 9 806 164 krooni, kusjuures äriseis aasta lõpul oli 561 093,43 krooni. Aruandeaastal oli tulusid 139 032,94 krooni ja kulusid 122 523,59 kr. ning puhaskasu 16 509 kr., mis on suurem kui kunagi varem. Majandusühisusel on lisaks peakauplusele 6 harukauplust, oma katusekivide tööstus, lihaäri ja õlleladu. Tartumaa Teataja, 3. aprill 1940, nr. 39, lk. 8.

ÜHISTEGELISTE ETTEVÕTETE EDU JÕGEVAL Jõgeva oma laialdase ja jõuka tagamaaga on üks suuremate arenemisvõimalustega Tartumaa linnu. Ta varustab tervet rida Tartu- ja Viljandimaa valdu kõige tarvisminevaga, vahendadas ühtlasi nimetatud maakohtade põllumajandusliku toodangu turustamist. Tänu osavale juhtimisele, Jõgeva ühistegelised ettevõtted on omandanud linna majanduselus määrava tähtsuse. Nii Jõgeva Majandusühisus kui ka Jõgeva Ühispank oma tegevusega tõestavad ühistegevuse mõtte väärtust ja rakendamiskõlbulikkust. Majandusühisus on töötanud juba 20 aastat. Kuigi ühisuse tegevust halvasid majanduskriisi aastad ja ebakindel juhtimine esimesel kümnel tegevusaastal, algas ühisuse tegevuses järjekindel tõus praeguse ärijuhi Paul Avi ametisseastumisega. Kümne aastaga on Jõgeva Majandusühisuse tegevust jälginud pidev edu. Ühingul on oma peakauplus koolitarvete ja ilukirjanduse osakonnaga esinduslikus majas, kuus harukauplust ümbruskonna valdades, lihakauplus, vorstitööstus ja tsementkivide tööstus. Kokkuleppel „Eesti Lihaeksport’iga” ostab Jõgeva Majandusühisus põllumeestelt tapaloomi, aidates nii kaasa põllusaaduste turustamisele. Hiljuti sõlmis Majandusühisus kokkuleppe ka Jõgeva Piimaühinguga, mille järgi Piimaühing hakkab Majandusühingut iga päev varustama väärtusliku rõõskpiima, koore, või, keefiri ja kultuurhappepiimaga. Piimasaaduste müügiks on Majandusühingul valmimas sellekohased eriruumid. Nii hakkab ka Jõgeva lähemal ajal teiste suuremate linnade eeskujul saama head ja tervislikku piima ning piimasaadusi. Kahekümne aasta jooksul on Jõgeva Majandusühisus oma tegvusse hõlmanud kuusteistkümmend jõukamat valda, mis moodustavad 30-kilomeetrilise raadiusega maa-ala ümber Jõgeva, ning on tõusnud 1.317.715 kr. aastaläbimüügiga ettevõtteks, olles tunnustuseks kogu Jõgeva ümbruskonnale. Teine suur Jõgeva ühistegeline asutis – Jõgeva Ühispank – omab samuti mõõduandva tähtsuse PõhjaTartu ja -Viljandimaa majanduselus. Ühispank asutati 1921. a. Majandusühisuse noorema sõsarana. Ühispanga tegevus on olnud võrdlemisi stabiilne, isegi majanduskriisi aastad ületati eriliste tulehaavadeta. Varem asus pank Majandusühisuse majas. Mõne aasta eest, kui ühisuse järjest kasvav äritegevus tekitas ruumikitsikuse sõsarettevõtete ühises korteris, otsustasid Ühispanga juhid asuda oma pangamaja ehitamisele. 1938. a. valmiski moodne ja esinduslik hoone, kus peale pangale vajalikkude ruumide leidub veel mitmeid äriruume. Panga juhatuse esimeheks on A. Vares, asjaajajadirektoriks Karl Habicht. Uus Eesti, 2. juuni 1940, nr. 145, lk. 6. 267

RAUDTEE

VABARIIGI VALITSUSE OTSUS 26. MÄRTSIST 1921 [End. Jõgeva raudteejaama ametnikule A. Tiidt'ile 1. II 19 a. - 1. X 19 a. väljamakstud palga kinnitamine] VI. Kinnitada end. Jõgeva jaama kontori ametnikule stud. jur. Alfred Tiidt'ile Teedeministeeriumi arvel Riigiraudteede Valitsuse poolt 1. veebruarist 1919 a. kuni 1. oktoobrini 1919 a. väljamakstud palk Mk. 3.875.-- suuruses summas, peale palga, mida A. Tiidt samal ajal Jõgeva jaamas raudtee politseikordnikuna teenides Siseministeeriumi arvel saanud. (Teedeministri ettepanek 19. III 21.) Protokoll № 29. Vabariigi Valitsuse koosolek 26. märtsil 1921 a. Vabariigi Valitsuse 1921. a. otsused.

PAJUSI PAAS VEETAKSE JÄRVAKANDI KLAASIVABRIKUSSE. Juba suvest saadik tarvitab Järvakandi klaasivabrik Pajusi paasi klaasi valmistamiseks. Paasi veetakse sealt, kus arvatakse olnud ka marmori. Paemurd paistab suure tööstusena, isegi kõva pakasega kestab töö. Töötab 20-30 meest ja 10-15 pesijat. Paas asub päris maapinnal, lõhutakse kangide ja lõhkeainega suured lahmakud lahti, mida kohe pestakse traatharjaga, et kõrvaldada igasugu mustus ja praht. Igapäev veavad ümbruse põllumehed pae 20 km kaugusele Jõgeva raudteejaama, saades puudalt 10 senti veoraha. Seal laaditakse paas vagunisse ja saadetakse Järvakandi. Postimees, 14. jaanuar 1932, nr 11, lk 5.

JÕGEVA JAAMAÜLEM 50-AASTANE. Täna, 30. juulil pühitseb Jõgeva jaamaülem Artur Kangur oma 50. sünnipäeva. Juubilar on sündinud Võrumaal Otsamõisas valitseja pojana, Võru linnakooli lõpetades hakkas 1900. a. raudteel teenima. Esiteks telegrafistina Pukas, siis Keilas, Ülemistel, Sangastel, kust siirdus Vene-Jaapani sõja ajal Mandshuuriasse Tšita jaama ülema abiks, olles nii mõnegi heitluse keerises. 1908. a. saabudes kodumaale tagasi, määrati Puka jaamaülema abiks, kust 1912. Jõgeva jaamaülema abiks tuli ja 1918. jaamaülemaks sai, olles vahepeal vabadussõja päevil Tartu-Petseri jaoskonna liikumise revidendi vastutusrikkal kohal. Teenistuse kõrval on mahti leidnud ka seltskonna tegevusest osavõtmiseks. 268

Postimees, 30. juuli 1933, nr. 176, lk. 3.

TARTU-JÕGEVA MOOTORRONGIDE SÕIDUPLAANI MUUTMINE. Vastu tulles Tartu-Jõgeva ümbruskonna elanike soovidele ja kooliõpilaste hõlpsamaks kooli sõiduks alates esmaspäevast, 22. jaanuarist muudetakse Tartu-Jõgeva mootorrongide nr. 166 ja 165 sõiduplaan järgmiselt: rong nr. 166 Tartu minek kell 4.31, jõuab Kärkna 4.50, Tabiverre 5.08, Kaareperre 5.37 ja Jõgevale 6.00. Tagasi rong nr. 165, Jõgevalt minek 6.20, Kaareperest 6.41, Tabiverest 7.02, Kärknast 7.18 ja jõuab Tartu kell 7.35. Need rongid peatuvad reisijate igakordsel nõudel kõigis mootorrongide peatuskohtadel, s. o. Vorbuses, Sootaga, Mullaveres, Naval, Kalevis ja Söödis. Tartumaa Teataja, 20. jaanuar 1934, nr. 9, lk. 4.

TARTU-JÕGEVA MOOTORRONGIDE SÕIDUPLAANI MUUTMINE Vastu tulles Tartu-Jõgeva ümbruskonna elanike soovidele ja kooliõpilaste hõlpsamaks kooli sõiduks, alates esmaspäevast, 22. jaanuarist, muudetakse Tartu-Jõgeva moottorrongide nr. 166 ja 165 sõiduplaan järgmiselt: rong nr. 166: Tartu minek kell 4.31, jõuab Kärkna 4.50, Tabiverre 5.08, Kaareperre 5.37 ja Jõgevale 6.00. Tagasi rong nr. 165: Jõgevalt minek 6.20, Kaareperest 6.41, Tabiverest 7.02, Kärknast 7.18 ja jõuab Tartu kell 7.35. Need rongid peatuvad reisijate igakordsel nõudel kõigis moottorrongide peatuskohtades, s. o. Vorbuses, Sootagas, Mullaveres, Naval, Kalevis ja Söödis. Vaba Maa, 21. jaanuar 1934, nr. 17, lk. 6.

JÕGEVAL TÜLIKÜSIMUSEKS MOOTORI SÕIDUAJA MUUTMINE. Tartu-Jõgeva vahel käigusoleva hommikuse mootorrongi sõiduaja varasemaks muutmine on alevi kui ka ümbruskonna elanikkude seas rääkimata pahameelt ülestõstnud. Muutmist põhjustas ühe õpilase poolt kogutud 3-40 allkirja, Tartus kooliskäivail õpilastele parajaks ajaks koolijõusmise soodustamist. Nagu nüüd selgunud, ei sõida sugugi Jõgevalt Tartus koolis käivaid õpilasi igapäev koju, vaid seda teeb ainult paar õpilast. Väga võõrastavana paistab, et paari õpilastele mugavuste loomiseks peab kannatama kogu elanikkond. Eriti pahameelt sünnitab see ümbruskonna põllupidajaile ja alevi kaupmeeskonnale. Kaarepere ümbrus kuulub Jõgeva jaosk. Rahukohtuniku piirkonda ja uue sõiduaja järele saabuvad nad Jõgevale kell 6, kus tuleb külmetades raudteejaamas oodata 4 tundi, enne kohtusse etekutsumist. Tartumaa Teataja, 15. veebruar 1934, nr. 20, lk. 4.

SÕIDUPLAANI MUUTMINE TEKITAB NURINAT. 269

Tartu-Jõgeva mootorrongi hommikuse sõiduplaani muutmine on kutsunud esile pahameele kohalikus elanikkonnas. Näib, et see on muudetud vaid kümmekonna raudteelaste kooliealiste laste pärast. Kaugemalt kooliõpilased seda kasutada ei saa, sest siis tuleks neil juba kell 4 üles tõusta. Kaarepere vallavolikogu otsustas esitada palve raudteevalitsusele, et hommikune mootorrong pandaks käima vana sõiduplaani järele, mis rahuldab enamuse huve. Tartumaa Teataja, 27. veebruar 1934, nr. 24, lk. 4.

JÕGEVALE „BALTI EKSPRESSI“ PEATUS. Rahvusvahelisel raudteekongressil Königsbergis võeti vastu meie raudteevalitsuse ettepanek – kevadest peale teha Tallinnast Berliini minevale Balti ekspressile peatus ka Jõgeva jaamas. Puka jaamale peatuse andmine tuleb kaalumisele teisel kongressil Krakovis. Praegu läheb „Balti ekspress“ Tallinnast Berliini 26 tundi, Berliinist Tallinna aga sama rong tuleb 32 tundi. Rong kaotab oma kiiruse Leedu ja Läti piirides. Krakovi kongressi kavas on selle rongi kiirendamine. Võimalik, et ka Eesti piires jäetakse Berliinist Tallinna tuleval rongil mõned peatused ära. Uus Eesti, 10. detsember 1935, nr. 84, lk. 3.

JÕGEVA VALLAS KOGUTI 2 VAGUNIT VANARAUDA Jõgeva vallas koguti 2 vagunit vanarauda. Kolmapäeval [4. mail 1938] toodi Jõgeva vallas seni kogutud vanametall Jõgeva raudteejaama kokku Tallinnasse saatmiseks. Kokku toodi umbes 10.500 kg rauda, mis laaditi kahte vagunisse. Jõgeva vallal on ette nähtud koguda 12.000 kg, missugune norm loodetakse sügiseks kaugelt ületada. Postimees, 6. mai 1938, nr. 122, lk. 6.

LAIUSEL KOGUTI 2 VAGUNIT VANA RAUDA Laiusel koguti 2 vagunit vana rauda. Pühapäeval [29. mail 1938] ja esmaspäeval [30. mail 1938] veeti Laiuse vallas kogutud vana raud Jõgevale, kus see vagunitesse laaditi ja Tallinnasse saadeti. Postimees, 31. mai 1938, nr. 147, lk. 4.

REISIRONGIDE SAABUMIS- JA VÄLJUMISAJAD JÕGEVA JAAMAST 2. X 1938 – 14. V 1939 Reisi nr. Lähte- ja sihtjaam Märkused S 14

Valga - Tallinn

Saabub Väljub

Segarong (kuni Tartuni reisirong), 2 - 3 kl, magamisvagun 0.52 270

0.56

R 13

Tallinn-Valga

2 - 3 kl., magamisvagun

4.00

4.05

Rm 114 Tartu - Jõgeva

Mootorrong, 3 kl

5.58

-

Rm 113 Jõgeva - Tartu

Mootorrong, 3 kl

-

6.08

E2

Valga - Tallinn

Ekspressrong, 1 - 3 kl, magamisvagun

6.43

6.44

K 11

Tallinn - Valga

Kiirrong, 2 - 3 kl, vagun-restoran

9.18,5

9.19,5

Rm 112 Tartu - Jõgeva

Mootorrong, 3 kl

15.30

-

K 12

Kiirrong, 2 - 3 kl, vagun-restoran

15.52,5 15.54

Rm 111 Jõgeva - Tartu

Mootorrong, 3 kl

-

16.00

K 15

Tallinn - Valga

Kiirrong, 2 - 3 kl

18.42

18.45

E1

Tallinn - Valga

Ekspressrong, 1 - 3 kl., magamisvagun

23.46

23.47

Valga - Tallinn

Allikas: Rongide sõiduplaan. Kehtiv 2. oktoobrist 1938. a. kuni korralduseni. Raudteede Talituse väljaanne, Tallinn 1938.

JÕGEVA JAAMAÜLEM A. VIIRAND 60-A. 4. nov. pühitseb oma 60. sünnipäeva Jõgeva jaamaülem August Viirand. Juubilar on sündinud 1878. a. Virumaal Kohtla vallas. Hariduse omandas Jõhvi ministeeriumikoolis. Raudteeteenistust alustas 1895. a., teenides mitmetes raudtee jaamades telegrafistina, jaamaülema abina. 1. maist 1921. a. määrati ta Nõmme jaamaülemaks ja sealt 1. veebruaril 1937. a. Jõgeva jaam. Juubilari tuntakse kohusetruu, õiglase ja vastutuleliku ametnikuna. Ta on võitnud üldise lugupidamise nii kaasteenijaskonnas kui ka mujal. Oma töö kõrval võtab A. V. aktiivselt osa ka seltskondlikust tegevusest. Tartumaa Teataja, 4. november 1938, nr. 127, lk. 9.

JÕGEVA RAUDTEEJAAMA TEGEVUS 1938/39. A Teenijate arv

13

Müüdud piletite arv

44.626 271

Vastuvõetud kaubasaadetiste arv

8.968

Väljastatud kaubasaadetiste arv

11.014

Vastuvõetud pagasisaadetiste arv

5.460

Väljastatud pagasisaadetiste arv

6.648

Allikas: Raudteede tegevus 1938/39. a. Eesti Statistika 1939, nr. 216 (11), lk. 553 – 586

TERVISHOID JA HOOLEKANNE

HOOLEKANNE JÕGEVAL. Nende päevade sees avati Jõgeval puudustkannatajatele lastele igapäevased tasuta lõunasöögid alevivanema majas. Lõuna on valmistatud ajaks, mil lapsed vabanevad koolist. Esimestel päevadel oli lõunatamas 15 lapse ümber, kuid oodata on neid üle 20. Lisaks haridus-sotsiaalministeeriumist saadud 250 kroonile ja 60 puudale tasuta rukistele on toiduaineid juurde hangitud seltskonna toetusel. Keetmas käivad alevi perenaised järjekorras. Lõunasöögid kestavad 1. aprillini. Kohaliku naiskodukaitse korraldusel jagati tööjõuetutele vanadele välja 34 kr. väärtuses üle 20 toiduainete paki ning korraldati neile jõulupuu vaestemajas. Lisaks sellele on ka üksikute inimeste lahkel käel jagatud toetusi vanadele ja lastele. Postimees, 13. jaanuar 1932, nr. 10, lk. 5.

VAESLASTEKOHUS JÕGEVALE. Viimasel volikogu koosolekul otsustati Jõgevale asutada iseseisev vaeslaste-kohus, sest elanikkude arv on tõusnud üle 1200. Seni oli see ühine Jõgeva vallaga. Postimees, 19. aprill 1932, nr. 90, lk. 4.

KOHTU- JA SISEMINISTEERIUMI TEADAANNE RTL 1932, 46. 272

Tartu-Võru rahukogu koosoleku otsuse põhjal 2. juunist 1932 on asutatud Jõgeva alevis Tartumaal iseseisev vaeslastekohus. 7. juunil 1932.

JÕGEVA ALEVISSE VAESLASTE KOHUS. Tartu-Võru rahukogu kinnitas Jõgeva alevivolikogu otsuse alevisse iseseisva vaestelaste kohtu asutamiseks, mis seni oli Jõgeva vallaga ühine. Lähemal ajal tuleb alevivolikogus päevakorda kohtu koosseisu valimine. Postimees, 1. juuli 1932, nr. 151, lk. 6.

SALATAPAMAJA JÕGEVAL. Jõgeva alevis töötab alevivolikogu loal kolm ametlikku tapamaja, milline on Jõgeva alevi kohta küllaltki suur arv. Läinud aastal esines keegi lihunik alevivolikogu ees palvega, lubada ehitada juure veel üht tapamaja, mis aga volikogus eitavalt otsustati. Isegi politsei võttis allkirja, et lihunik alevisse tapamaja ei asutaks, millest hoolimata on hakanud Jõgeva alevis tegutsema salatapamaja, mille vastu politsei huvi tunneb. Postimees, 2. juuli 1932, nr. 152, lk. 5.

JÕGEVA LASTEABIKOMITEE LÕPETAS TEGEVUSE. Jõgeva alevis töötas lasteabikomitee, andes lõunatoitu lastele ja leiva näol toetust töötuile ja puudustkannatajaile. Kehakattega varustati 20 last. Toidustamiseks ja varustamiseks kulus ära 270 kr. ja 2100 kg rukkeid. Peale laste anti toetust 40 töötule, milleks riiklikku abi kasutati ära 160 kr. ja rukkeid. Abiandmiseks pandi toime korjandus. Komitee tegutses hra Meose ruumes, kes ruume tasuta kasutada andis. Postimees, 2. juuli 1932, nr. 152, lk. 5.

JÕGEVA ALEV LÄHEB KOHTUSSE. Mõni aeg tagasi esitas Jõgeva vallavalitsus [!] ministeeriumile palve, et alevil lubataks avada alates 1. jaan. 1934. a. 2. järgu apteek. Kuna selle palve peale on ministeeriumilt tulnud eitav vastus, otsustati viimasel alevivolikogu koosolekul selle peale kaebus riigikohtusse esitada. Tartumaa Teataja, 30. november 1933, nr. 26, lk. 4.

TEADAANDED KOERTEMARUTAUDI KOHTA 273

RTL 1934, 12. Loomataudide vastu võitlemise seaduse § 27 (RT 60 – 1923) ja määruse §§ 77 – 79 (RT 62/63 – 1924) põhjal kuulutan Jõgeva alevi ja Laiuse, Vaimastvere, Jõgeva, Kaarepera, Kuremaa, Kudina, Elistvere, Saadjärve, Saare ja Roela vallad kuni 15 km kauguseni, arvates Laiuse valla Lõpe külast ja Kuremaa valla Süvalepa külast, marutaudikahtlaseks piirkonnaks kuni 3. maini 1934. Kõik koerad ja kassid tuleb eelpooltähendatud piirkonnas kinni hoida kuni 3. maini 1934 ja ümberhulkuvad koerad ja kassid politsei ja eraisikute poolt hukata. Tartus, 8. veebruaril 1934. Nr. 2766. Tartu-Valga prefekti eest kom. (allkiri). Sekretär E. Puidak.

JÕGEVA VAJAKS TEIST ARSTI (1934) Jõgev kui rahvarikas alev ühes jõuka ümbrusega, vajaks hädasti teist arsti. Praegune jaoskonnaarst on tööga niivõrd üle koormatud, et haigetel tuleb päevade viisi oodata, kui arst juhtub sõitudel olema. Varemalt töötas Jõgeval alaliselt kaks arsti ja tööd oli mõlematel küllalt. Möödunud suvel määrati dr. J. Guss Torma jaoskonnaarstiks ja nõnda jäi Jõgeva ühe arstiga. Vaba Maa, 11. veebruar 1934, nr. 35, lk. 6.

TEADAANDED KOERTEMARUTAUDI KOHTA RTL 1934, 815. ... Loomataudide vastu võitlemise seaduse § 27 (RT 60 – 1923) ja määruse §§ 77 – 79 (RT 62/63 – 1924) põhjal kuulutan Jõgeva alevi, Jõgeva, Saadjärve, Kaarepera, Kuremaa, Laiuse, Vaimastvere, Härjanurme ja Puurmani vallad kuni 15 km kauguseni, arvates Jõgeva vallast, marutaudikahtlaseks piirkonnaks kuni 13. juunini 1934. Kõik koerad ja kassid tuleb eelpooltähendatud piirkonnas kinni hoida kuni 13. juunini 1934 ja ümberhulkuvad koerad ja kassid politsei ja eraisikute poolt hukata. Tartus, 10. aprilil 1934. Nr. 2766. Tartu-Valga prefekt (allkiri). Sekretär E. Puidak.

ARSTLIK KONTROLL JÕGEVA PAGARIÄRIDES Neil päevil lõpetas Jõgeva alevi usaldusarst dr. L. Peterson tervislise kontrolli Jõgeva pagariärides teeniva personaali juures, kus leidis kõik korras olevat. 274

Postimees, 18. veebruar 1935, nr. 48, lk. 4.

JÕGEVA ALEV 1938 Bourg de Jõgeva - Flecken Jõgewa Jõgeva alev asetseb Tartumaa loodeosas 54 km Tartust; ta on tähtsaks P.-Tartumaa ja KirdeViljandimaa liiklemiskeskuseks. Alev on tekkinud ühenduses laiarööpmelise raudtee ehitamisega Jõgeva raudteejaama lähedusse. Enne käesoleva sajandi algust oli siin vaid paar hoonet (hobustepostijaam, kõrts ja 1 kauplus). 1919. a. oli ta juba nii suureks kasvanud, et talle anti alevi õigused. Alev võtab enda alla 56,460-ha-lise maa-ala, millest riigimaad 24,474 ha, eramaad 31,986 ha. Maa-ala on jagatud kruntidesse, kokku on 135 krunti, millede suurus kõigub 0,37 ja 0,74 ha vahel. Maa-alast on ehitiste all 13 ha, aedade all 36,460 ha, tänavate all 5 ha, platside ja puiestikkude all 2 ha. Tänavate üldpikkus on 5 km, sellest killustiku ja munakividega sillutatud 3 km, ja nimelt Suur, Jõe, Jaama ja Vene tänav, sillutamata 2 km. Tänavate laius on 10-12 m, kõnniteed on olemas ainult Suure tänava ääres. Pinnavete äravoolamiseks on enamasti lahtised kraavid mõlemal tänavaäärel, ainult Suurel tänaval on maa-alust torustikku 100 m ulatuses. Reovete-kanalisatsiooni pole. Tänavad on valgustatud pimedatel öödel pimeda tulekust alates kuni kella 24-ni elektrilampidega. Valgustuspunkte on 75. 1922. a. oli Jõgeval 117 elumaja 252 korteriga, neist 108 ühe-, 8 kahekordset ja 1 kolmekordne. 1934. a. oli 174 elumaja 401 korteriga. Sellega on elumajade arv 12 a. jooksul suurenenud 57 võrra ehk 48,7% ja korterite arv 148 võrra ehk 58,7%. Ehitustegevus on reguleeritud sellekohase määrusega 25. IX 30 a (RT 1930, 90, 945). See ehitusmäärustik on õige üksikasjaline (teistel Tartumaa alevitel puudub üldse ehitusmäärustik) ja sisaldab õige mitmeid punkte, mis tähtsad tervishoiulisest seisukohast, nagu: mustuse, sõnniku ja reovee-aukude, klosettide kohta jne.; ka eluruumide minimaalkõrgus on ette nähtud (lähemalt vt. vastav määrus). Elanikkude arv on Jõgeval 1922. a. kuni senini pidevalt kasvanud, nii oli elanikke 28. XII 1922. a. 910 (419 meest ja 491 naist), 1. III 1934. a. 1 144 (546 meest ja 598 naist), seega juurdekasv 12 a. jooksul 234 isikut ehk 25,7%. Väljakäigukohad on iga elumaja juures, suuremalt osalt elumajaga ühise katuse all. Suurematel majadel on mitu kuiva, kütmata klosetti, enamasti aga on väljakäigukoht kogu maja elanikkude tarvis. Mustust väljakäigukohtadest ei tohi aedadesse laotada (RT 1924, 107, 623). Avalikke väljakäigukohti on 3. Prügi kogutakse kindla kaanega prügikastidesse ja veetakse välja. Jätiseid ja solki ei tohi kraavi ega tänavale visata. Alevis on 30 erasauna ja 1 maksuline avalik saun. Viimane on betoonehitis ja teda võib tervishoiuliselt rahuldavaks pidada. Supluseks kasutatakse Pedja jõge. Joogivee võtavad Jõgeva elanikud umbes 100 erakaevust. Neist on raketega kaevusid umbes ¼ , pumpkaeve 80 ja puurkaeve 4. Jõgeva kaevuvetest on uuritud 9.-11. VIII 1933. a. 24, milledest oli hea 6, kahtlasi 13 ja halbu 5. Tööstusi on alevis üldse umbes 10 ümber. Kauplusi ja ärisid 35, neist toiduainetekauplusi 9. Toiduainetekaupluste järelevalvet teostab tervishoiukomisjon, mille koosseisu kuulub ka aleviarst. Turupäevi on nädalas kaks. Turukord on ette nähtud RT 161, 162. 1920. a. 275

Liha järelevaatus on korraldatud vastava määrusega (RT 60, 1928. a.), vorsti- ja konservitööstuste kohta kehtib ka vastav määrus (RT 95, 1923. a.). Alevis on 2 söögimaja, 2 restorani, 1 kohvik ja 2 öömaja. Tervishoiulisest personaalist töötavad alevis 2 arsti, 1 hambaarst, 1 ämmaemand, 1 loomaarst. Haiglaid praegu alevis ei ole. Apteeke on alevis 1, rohukauplusi 1. Muudest asutistest oleksid mainida postkontor, raudteejaam, ühispank, 6-kl. algkool ja rahvamaja. Prof. dr. med. A. Rammul ja Dots. dr. med. M. Kask. Tartumaa tervishoiuline kirjeldus. Tartus, 1938. Lk. 149-150.

LAPSE SÜND JÕGEVA JAAMA OOTERUUMIS. Jõgeva jaama 2. klassi ooteruumi naistetoas sünnitas Tartumaalt, Kuremaa riigimõisast pärit abielunaine E. V., 30 a. vana, kes oli reisil, esmaspäeva [14. veebruari 1938] õhtul k. 10 ajal tütarlapse. Arstiabi andis emale Jõgeva arst dr. Teder, kes läkitas ema ühes lapsega rongiga Tartu naistekliinikusse. Tartumaa Teataja, 16. veebruar 1938, nr. 20, lk. 7.

ÕNNETUSED, KURITÖÖD JA KARISTUSED

TULEKAHJUST JÕGEVA VAKSALIS Tulekahjust Jõgeva vaksalis kirjutatakse Rish. Vestnikule: 11. vebr. kell 5 hom. hakkas teadmata põhjusel vaksalis hoone põlema, kus vaksali hoiukamber, kirjakogu, alamteenijate eluruumid jne. olivad. Kui vaksali ülem nägi, et oma jõuga tuld kustutada võimata oli, palus ta telegrafi teel Jurjevist tuletõrjujaid appi. Tunni aja pärast jõudsivad Jurjevi tuletõrjujad erarongiga ja kõigi riistadega pärale. Ühisel jõul läks korda tule laiali lagunemist takistada ja viimaks tuld kustutada. Majaga ühes põles üle 2000 laua ära, mis lähedale maha olivad laotud. Teenijatele, kes eluruumidest ilma jäivad, anti III kl. vagunid ajutiselt tarvitada. Kahju 15,000 rubla ümber. Iseäranis saivad töölised kahju, kellede terve varandus tuleroaks jäi. Uudised, 17. veebruar (1. märts) 1904, nr. 23, lk. 2.

PUUDULIK JUURDLUS 24. novembril 1920. aastal sai Jõgeva valla vanem politseikordnik Jüri Nigul teada, et tagaotsitav röövmõrtsukas Ernst Plaks ühes oma kahe kaaslasega sel päeval Jõgevast rongiga Tartu tahab sõita. Nigul ilmus raudteejaama, et Plaksi tabada. Plaks avas revolvrist tule politseiniku peale ja ise põgenes 276

Kaarepera jaama sihis, kuhu temale politseinik Nigul rongiga järele sõitis. Kaarepera jaamas avas Plaks uuesti tule politseiniku peale ja põgenes, kuid nähtavasti sai vastastikuse laskmise juures Plaks ise ja üks tema kaaslastest haavata. 25. novembril 1920. a. trehvas Alfred Pensa kedagi Karl Bergmanni ühes Ernst Plaksiga. Viimasel oli käsi kinni seotud. Pärast rääkinud Karl Bergmann Pensale, et Plaksil olnud Jõgeva politseinikuga laskmine, mille juures Plaks käest haavata saanud. Plaks olnud peale selle Bergmanni korteris ajutiselt varjul ja tema kätt olevat keegi üliõpilane sidumas käinud. See üliõpilane elanud Plaksi ema juures korteris. Eeluurimisel selgus, et see üliõpilane August Raska oli, kes Plaksi Sõbra tän. nr. 8. elutsevate Karl, Eugenie ja Marie Bergmann’ide korteris ravitses. Süüdistusalusena vastutusele võetud August Raska ennast süüdi ei tunnistanud Ernst Plaksi varjamises ja seletas, et tema üürinud Juuli Plaksi korteris ühe toa. Tema saanud ka teada, et Juuli Plaksil poeg Ernst Plaks olnud, keda kui väejooksikut taga otsiti. Röövmõrtsuka töödest aga pole tema midagi teadnud. Kord novembrikuul kutsunud Armilda Plaks teda, Raskat, arstiabi andma oma vennale, kellega õnnetus olla juhtunud. Tema läinud kuhugile majasse, kus ühel noomehel käe kinni sidunud. Seal korteris olnud veel mitu temale tundmata isikut. Kas Karl, Eugenie ja Marie Bergmann’id sidumise juures olid, seda tema ei pannud tähele. Karl, Eugenie ja Marie Bergmann’id ennast süüdi ei tunnistanud Ernst Plaksi varjamises ja seletasid, et nemad Ernst Plaksi ei tunne ja et nende korteris kunagi kellegi haava seotud pole. Tartu-Võru rahukogu, tähelepannes, et Karl, Ernst ja Marie Bergmann’i ja August Raska süü käesolevas asjas mitte kindlaks tehtud ei ole, mõistis nad Krim.-kohtupid.-seaduse § 771 p. 1 põhjal kohtu poolt õigeks. Karl Bergmannil on Sõjaringkonna kohtus seitse süüdistusasja riisumises ja röövimises, mis osalt otsustud ja osalt otsustamata. Eesti Politseileht, 3. detsember 1921, nr. 1, lk. 9.

KAKS TULEÕNNETUST Jõgeval ühel ööl kaks tuleõnnetust. Põlenud elumaja, rehi, laut, ait, töötuba, saun ja pesuköök. Kahju summa 1 miljon. 18. skp.öösel umbes kella poole ühe ajal pääsis tuli lahti Jõgeva alevis Suur tän. nr. 24. August Jüri p. Tõug’i majas. Ära põles puust hoone, kus asusid laut, ait, tisleri töötuba, saun ja pesuköök. Hoone väärtus 500.000 marka, kuna kinnitatud oli ainult 100.000 marga eest. Tulle jäi kolm siga ja palju vallasvara, kokku umbes 300.000 marga väärtuses. Esimesena märkas tuld hambaarst Paula-Amanda Mettikas, kes samas majas elab, kuid siis oli tuli niivõrd suur, et kustutamise peale koduste abinõudega enam mõeldagi ei võidud, vaid tuli ainult kraami elumajast välja tassida, sest karta oli, et ka see tuld võtab. Juurerutanud kohalised tuletõrjujad suutsid aga siiski tulele piiri panna ja hooneid tule eest ära hoida. Kas siin on tegemist süütamise või õnnetujuhtumisega, näitab ehk juurdluse tulemus, mida toimetab kriminaal-politsei. 277

Olgu tähendatud, et hambaarst P. Mettikasel on kraami väljakandmisel kaduma läinud käekott, milles peitus umbes 10.000 marka rahaga, kuld naisterahva uur ühes ketiga. Hiljem on leitud küll käekott üles, kuid raha ja uur olnud seest kadunud. ... Postimees, 20. september 1926, nr. 255, lk. 1.

MURDVARGUS JÕGEVAL Murdvargus Jõgeval. Ööl vastu 6. skp. on Jõgeval, Suur tän. 88, Liisa Abrami lihakarni aken lahti murtud ja umbes 13.000 marga väärtuses sinke, vorsti, võid ja mett ära viidud. Seda vargust jälgides võttis kriminaal-assistent kellegi A. P. käest Jõgeval 10 naela taimevõid ja 20 karpi kilu ära, mis arvatavasti kusagilt ka varastatud. Postimees, 8. oktoober 1926, nr. 273, lk. 4.

TÖÖSTURI MEELEHEITLIK OLUKORD Jõgeva töösturi meeleheitlik olukord. Tuli pidi võlgadest päästma. Jaanuarikuu keskpaigas ühel ööl põles maha Jõgeva alevis Suur tänaval asuv Kondi kuur, milles asus Robert Angervaksa vildivabrik. Endise tööstuse asemele jäid vedelema raudosad ja mootor, mis tules tugevasti rikutud. Tulekahju põhjuste selgitamisel jõuti otsusele, et tuli võis tekkida ainult süütamise teel ja et süütajaks ei võinud keegi muu, kui tööstuse omanik Angervaks ise olla. Angervaks oli ülekuulamise alguses väga rahutu. Lõpuks, kui ta üles oli tunnistanud, et tuli tõesti tema käe läbi tekkinud, jäi ta üsna rahulikuks. Antud seletuste põhjal selgus, et Angervaksal oli tulnud suures viletsuses töötada. Mootori ja teised vabriku sisseseaded muretsenud ta võlgu. Tööstuse sissetulekud olnud äärmiselt väiksed. Raha tulnud sedavõrd vähe sisse, et õieti süüagi pole saanud. Summade puudumise tõttu läinud ta vekslid protesti. Täielikust kokkuvarisemisest pääsmiseks oli Angervaksil idee tulnud kõrge kinnituspreemia läbi raha hankida. Kolm päeva enne tulekahju oli ta oma tööstuse kinnitusselts „Eelsis” ["Eestis"?] 135 tuhande marga eest kinnitanud. Omas seletustes ei olnud Angervaks järjekindel, sest kohtu-uurija poolt ülekuulatuna oli ta oma süüdi täielikult salanud, kujutades ennast vaimliselt ebanormaalselt. Tartu-Võru rahukogus, kus ebaõnnestunud karjääriga tööstur neljapäeval [9. juunil 1927] ees oli, tunnistas ta end jälle puhtsüdamliselt süüdi. Rahukogu määras Angervaksile minimaalse seaduses ettenähtud karistuse 4 aastat vangiroodu ühes õiguste kitsendusega. Eelvangistus 4½ kuud võeti arvesse. 278

Postimees, 10. juuni 1927, nr. 153, lk. 5.

RAHAMEISTER 4 AASTAKS SUNNITÖÖLE Laupäeval [13. VI 1931] oli rahukogus arutusel noormehe Johannes Kikase protsess valeraha valmistamise pärast. Vastutusele võetu oli joonistanud käsitsi viiekümnekroonise ja selle Jõgeva alevis käiku lasknud. Raha oli võrdlemisi hästi järele tehtud ning kaupmees andis J. Kikasele selle eest paha aimamata 45 kr. tagasi. Poiss tunnistas enese puhtsüdamlikult süüdi ja kohus määras talle kergema karistuse – 4 aastat sunnitööd. Paragrahv, mille alusel ta vastutusele võetud, nägi ette 6 – 8 aastat sunnitööd. Kaebealust kaitses adv. J. Viik. Võltsimine oli toime pandud Torma vallas Jaagu talus. Postimees, 15. juuni 1931, nr. 158, lk. 4.

Jalgratta varguse eest 4 kuud aresti. Möödunud suvel varastati Jõgeva valla kodanikul Aug. Päärenil Jõgeva alevis viibides tuletõrje pritsimaja hoovist jalgratas. Juurdlusel osutus rattavargaks Laiuse vallas elutsev J. Joosti, kes ka kohtus end puhtsüdamlikult varguses süüdi tunnistas. Kohtuniku küsimusele „miks toimisite nii mõtlematult, olete alles 19-aastane ja eluga alles ees?” „Nägin, et kõigil sõpradel olid rattad. Mul oli kohe niisugune haigus, et pidin sõita saama ja sellepärast varastasin,” vastas kaebealune andekspaluvalt. Kohtunik arvestades Joosti otsekohese ülestunnistamise ja noorusega, määras Joostile 4 kuud aresti tingimisi. Tartumaa Teataja, 2. november 1933, nr. 14, lk. 4.

RONGI ALLA HEITJA JÕGEVA JAAMAS. Reede [17. augusti 1934] lõuna ajal heitis Jõgeva jaamas kaubaplatvormi ees manööverdava kaubarongi alla end üks noormees, kes sai silmapilkselt surma. Rinnakorv muljuti puruks. Enesetapja osutus Tapalt pärit olevaks maalriselliks Eduard Traksiks, 25 a. vana, eluk. Lai uul. nr. 16. Ta oli viimasel ajal töötanud Jõgeval. Surmamineja oli enne rongi alla heitmist end purju joonud – nähtavasti julguse kogumiseks. Laip lähetati Tartu lahkamisele. Tartumaa Teataja, 20. august 1934, nr. 98, lk. 1.

JÕGEVAL LEITI LAIP. Teisipäeva [18. detsembri 1934] hommikul leiti Jõgeva alevis turuplatsi juurest Jõgeva vallas elutseva talusulase Daniel Kuklose laip. Tema läheduses oli verelomp. Alul arvati, et Kuklos on tapetud ning kahtlusalusena võeti vahi alla keegi venelane, kuid hiljem selgus, et siin tegemist on õnnetu juhuga, kuna Kuklos, kes oli joobnud, oli raskesti vastu kivi maha kukkunud. 279

Kuklos oli tuletõrje seltsi einelauas sattunud sõnavahetusse venelase Makevitschiga, kellega oli saapaid vahetanud ning siis einelauast lahkunud. Tartumaa Teataja, 19. detsember 1934, nr. 150, lk. 3.

LIIKLEMISÕNNETUS JÕGEVAL. Tartu ülikooli haavakliinikusse toimetati neljapäeval [25. aprillil 1935] Jõgeva aleviku elanik Aleksander Tani, kellel olid vigastatud mõlema jala luud. Tanile oli neil päevil aleviku vahel peale sõitnud mootorrattaga Siimusti elanik Kruup, kes sõitnud valekätt. Tartumaa Teataja, 26. aprill 1935, nr. 48, lk. 1.

TARTU-VALGA PREFEKT KARISTAS. ... Oskar Karli p. Pedriks, 31 aastat vana, elukoht Jõgeva vallas Siimuste külas, oli Jõgeva alevis joobnud olekus lärmitsenud, roppe laule laulnud ja purjuspäi tsikliga sõites kodanikele hädaohtlik olnud. Temale määrati karistuseks 100 krooni või 30 päeva aresti. Tartumaa Teataja, 22. juuli 1935, nr. 85, lk. 4.

TARTU-VALGA PREFEKT KARISTAB. Valentin Aleksejev, elukoht Pärnus, Karuselli 111, ja Heinrich Pulga, Tartust, Kivi uul. 53, olid kahekesi Jõgeva alevis “Savo” restoranis joobnud olekus mürgeldanud, kõiki “vagaseks teha” ähvardanud ja restorani ukse klaasi puruks löönud. Trahviks määrati kummalegi 50 krooni või 30 päeva. Tartumaa Teataja, 5. august 1935, nr. 91, lk. 4.

AUTOOHVER JÕGEVAL. Mees jooksis veoautole ette. Esmaspäeva [12. augusti 1935] hommikul kella 7 ajal jäi Jõgeva alevis veoauto alla alevi elanik Peeter Pruus. Temal murdusid rangluud. Pruus oli püüdnud viimasel hetkel läbi joosta mõõduka kiirusega sõitva auto eest, kuid see “ruttamine” lõppes õnnetult. Veoauto kuulus Aksel Vindile. Tartumaa Teataja, 14. august 1935, nr. 95, lk. 1. 280

ENDINE JÕGEVA ELANIK SALAKUULAJAKS. Tuli üle piiri Venest ja tabati Petserimaal. 18. mail s. a. [1935] kella 4 ajal p. l. pidas raudteeteenija kinni Petserimaal Vilo vallas mööda raudtee äärt liikuva meesisiku, kes kõnetamisel avaldas, et ta on tulnud salaja üle piiri N. Venemaalt. Mees toimetati piirivalve kordoni, kus ta nimetas end N. Venemaa kodanikuks Eduard Tolgaks ja seletas, et elab Pihkva linnas, kust tulnud salaja üle piiri, et külastada oma ema, kes elavat Tartumaal Kaarepera vallas. Hiljem toimetatud ülekuulamisel lisas Tolga juurde, et elanud kuni 1919. aastani Jõgeva alevis ning läinud siis Venemaale, kus 1935. a. maikuu algul Pihkva GPU ametnik Lifshits teinud ettepaneku, minna salaja Eestisse ja koguda andmeid teede, sildade ja ehituste kohta Ruuda puustuse, Vashina-Gora küla ja riigipiiri vahel ning selgitada Ruuda puustuse kohal piiril asuvate piirivalve avalikkude ja salajaste valvepostide asukohad. Tolga pole algul nõustunud, kuid kui paar nädalat hiljem korratud ettepanekut, annud oma nõusoleku. 17. mail saanud ta eelnimetatud Lifshitsi käest korralduse sõita piiri läheduses asuvasse Tokareva külla ja minna sealt üle piiri. Tokareva külas saanud Tolga kokku Lifshitsiga, kes saatnud teda piirivalvuriga piirile, kus ta ööl vastu 18. maid kättejuhatatud kohast üle piiri tulnud. Ühtlasi lisas ta juurde, et pidanud üle piiri tuleku hädasunnil ette võtma, kuna muidu oleks ähvardanud vangistamine. Tunnistajana ülekuulatud Grigori Ptselovodov seletas, et 18. mail tulnud metsast välja keegi tundmata mees ja pärinud, kus on Vashina-Gora küla, mitu klm. saab Petserisse, kui kaugel on lähem peatus Petseri sõiduks, kas rongil nõutakse ka isikutunnistusi ja kas teesildadel on valve väljas. Nagu hiljem selgus, oli järelepärijaks E. Tolga. Tabatu Tolga on 41 aastat vana. Sõjaringkonnakohus mõistis reedel Ed. Tolga 3 aastaks vangimajja. Uus Eesti, 18. oktoober 1935, nr. 31, lk. 15.

KOHTUPRISTAV TAHTIS TÜSSATA PANKU. Jõgeva endine kohtupristav 1 aastaks vangi. Kolmapäeval [6. novembril 1935] arutas riigikohus Jõgeva endise kohtupristavi Aleksander Pikati vekslioperatsioonide lugu. 1932. aastal võttis Jõgeva kohtupristavi sugulane Eduard Pikat Jõgeva ühispangas üle oma õe võla 1250 krooni suuruses. Pangale antud vekslil olid kohtupristav Aleksander Pikati, Ferdinand Pikati ja Rudolf Priski allkirjad. Hiljem sai Eduard Pikat Aleksander Pikati shiiro pealkirjaga varustatud vekslite vastu veel laenu Jõgeva ühispangast 409 krooni ja 250 krooni, Tartu Põllumajanduse pangast 920 krooni ja Tartu Majaomanikkude pangast 545 krooni. Eduard Pikat pikendas korduvalt neid veksleid, mil puhul ikka figureeris Aleksander Pikati shiiro. Hiljem läksid kõik need vekslid protesti. Nüüd teatas Eduard Pikat pankadele, et neil pikendusvekslitel Aleksander Pikati nimelised shiirod ei ole kohtupristav Aleksander Pikati omad, vaid tema, Eduard Pikati, venna Aleksander Pikati omad, kes elab Tallinnas ja kel mingisugust varandust ei ole peale väikesepalgalise koha Eesti Maapangas. Sedasama seletas ka kohtupristav Aleksander Pikat. 281

Pangad aga tõendasid, et algvõla tegemisel olevat kohtupristav Aleksander Pikat ja Eduard Pikat korduvalt isiklikult kinnitanud, et shiiro pealkirjad „A. Pikat” on kohtupristav Aleksander Pikati omad. Kohtupristav Pikat olnud pankadele tuntud kui jõukas isik, ja sellepärast olnud pangad Eduard Pikatile eriti vastutulelikud. Asi anti uurimisele ametivõimude kätte. Nüüd seletas Eduard Pikat, et kohtupristav Aleksander Pikat tahtnud vabaneda oma shiirodest. Ta teinud ettepaneku Eduard Pikatile, et viimane võtaks oma vennalt, kes on ka Aleksander Pikat, shiirod tema shiirode asemele. Pankadele aga ärgu sellest midagi teatagu. Eduard Pikat vaielnud algul vastu ettepanekule, sest leidnud, et selline tehing on kuritegu, kuid lõpuks nõustunud sellega kohtupristav Pikati pealekäimisel, kes seletanud, et see ei olevat üldse kuritegu, kuna siin ei olevat tegemist võltsimisega. Nii sõitnudki ta koos kohtupristav Aleksander Pikatiga ja viimase kulul Tallinna, kus võtnud vennalt shiirod pikendusvekslitele. Vend pole teadnud, et need vekslid kelmuse toimepanemiseks lähevad. Samuti pole teadnud teised shirandid, et kohtupristavi shiirode aemele on võetud teise samanimelise isiku shiirod. Ringkonnakohus leidis mõlemad kelmuses süüdi ja mõistis Eduard Pikati 8 kuuks ja kohtupristav Aleksander Pikati 1 aastaks vangimajja, arvesse võttes kummalegi 6 kuud eelvangistust. Kuna Eduard Pikat jäi selle otsusega rahule, protestis Aleksander Pikat edasi kuni riigikohtuni. Riigikohus aga otsustas Aleksander Pikati edasikaebuse tagjärjeta jätta. Uus Eesti, 7. november 1935, nr. 51, lk. 8.

LEPPIMISLEPINGUST KRIMINAALKOHTUS EI SAA ÜKS POOLTEST LOOBUDA. Riigikohtu otsus. Erakaebaja Marie Müllerson ja kohtualune Osvald Tooming andsid Tartu ringkonnakohtule ühise palve, jätta täitmata Jõgeva jaoskonnakohtuniku otsus karistuse suhtes, sest nad olevat ära leppinud. See palve tuli Tartu ringkonnakohtus arutusele, kus Marie Müllerson avaldas, et ta kohtualuse Osvald Toomingaga ei soovi leppida, sest viimane polevat neid kohustusi täitnud, mis ta enda peale nendevahelisel kokkuleppel võtnud. Tartu ringkonnakohus otsustas M. Müllersoni ja O. Toominga palve tagajärjeta jätta, sest pooled pole enda vahel leppinud. Selle otsuse peale andis Osvald Tooming erikaebuse riigikohtule, paludes Tartu ringkonnakohtu määrust tühistada, sest Marie Müllersonil polevat õigust olnud ühekülgselt nende vahel sõlmitud leppimis-lepingust loobuda ja kohus oleks pidanud määruse tegemisel arvestama nende poolt sisseantud ühise palvega, millele tulevat vaadata kui lepingule. Riigikohus asja arutanud ja prokuröri arvamuse kuulanud, leidis, et Osvald Tooming tähendab õieti, et tema ja Marie Müllersoni poolt kohtule saadetud leppimispalve aluseks on nende vahel sõlmitud leping, millest Marie Müllerson ei saa ühekülgselt loobuda. Kriminaalkohus kutsub pooled kohtusse vaid seks, et tõeks teha, kas leppimispalve kannab leppinute allkirju. On aga leppimispalvele antud allkirjad seatud korras tõestatud, siis ei kutsu kriminaalkohus pooli kohtusse ja lõpetab asja ära leppimispalve põhjal. Käesoleval juhtumil Marie Müllerson pole kohtus salganud, et leppimispalve kannab tema allkirja, mispärast kohus oleks pidanud palve rahuldama. Ei täida üks pooltest nende vahel sõlmitud lepingu tingimusi, siis võib vastaspool leppimislepingu täitmist nõuda tsiviilkohtu korras. Neil põhjustel riigikohus otsustas Tartu ringkonnakohtu määruse tühistada ja asja anda uueks otsustamiseks samale kohtule. 282

Uus Eesti, 28. jaanuar 1936, nr. 27, lk. 6.

SÕIMAS JÕGEVA KOOLIÕPETAJAT KOMMUNISTIKS Sõimas Jõgeva kooliõpetajat kommunistiks. Jõgeval tuntud kooli- ja seltskonnategelane Peeter Valge olles Vabatahtl. Tulet. Ü. kirjatoimetajana ühingu kantseleis omi ametikohuseid täitmas, ilmus sinna joobnud olekus koha peal õllelao pidaja Nikolai Lindemann ja nimetas Valge aadressil lubamatuid ütlusi: kommunist jne. V. leidis sellise lubamatu väljenduse enese kohta haavavaks ja võttis L. kohtulikule vastutusele. Erakaebaja oli põhimõttelikuks nõusolekuks leppimiseks, aga tingimusil: maksku Lindemann Jõgeva Skaudi rühmale 50 kr., vabandagu „sõna tõsises mõttes” veel kord L. tema ees ajakirjanduse kaudu ja andku välja need isikud, kes V. aadressil niisuguseid väljendusi Lindemannile ütelnud. Lindemann põhjendab ütlust puhtmõistelise joobnud olekuga ja nõustub maksma 30 kr. ja 5 kr. kohtukulu. Ühtlasi vabandab avalikult ka ajakirjanduse kaudu. Postimees, 12. veebruar 1936, nr. 41, lk. 6.

KAKS MEEST RONGI ALL SURMA. Jõgeval sõitis sulane rongile vastu. – Tallinnas kukkus tööline lumerongi alla. Silmapilkset surma leidis Jõgeva jaama ja Söödi peatuskoha vahel neljapäeva [20. veebruari 1936]] õhtul k. 10.15 ajal Jõgeva vallas ja samanimelises külas elutsev Otsa talu sulane Richard Oja, 35 a. v. Ta käis hobusega Jõgeva alevis ja oli õhtupimeduses kojusõidul. Milgi põhjusel liikus ta otse mööda raudteed. Võimalik, et mees oli jäänud tukkuma või viibis ta viinastanud olekus, et ei märganud vastusõitvat rongi ega käänanud raudteelt kõrvale. Kui vedurijuht märkas teel takistust, oli juba hilja, ning vedur tormas hobusemehele otsa. Nii mees kui ka hobune said silmapilkselt surma, regi purustati täielikult. Rong peatus õnnetuskohal 10 minutit. Mehe laip toimetati Jõgevale surnukuuri. ... Uus Eesti, 21. veebruar 1936, nr. 51, lk. 2.

JÕGEVAL PROPSIKOOREM RONGI ALL. Esmaspäeval, 9. skp. kella 12 paiku päeval jäi Jõgeval raudtee ülesõidu kohal Tallinna poolt tuleva kiirrongi alla Viljandimaalt, Pajusi vallas, Lahavere külas “Juhani” talu pidaja Juliane Pürkovski hobune propsikoormaga. Regi pilbastus ja sellel lasuvad propsid paisusid kokkupõrke momendil kõrgele õhku, kusjuures hobune sai niivõrd raske vigastuse, et hiljem tuli maha lasta. 283

Tartumaa Teataja, 11. märts 1936, nr. 30, lk. 3.

JÕGEVAL JÄI MEES RONGI ALLA. Murdusid jalaluud. Jõgeva jaamas jäi pühapäeva [15. märtsi 1936] õhtul k. 6.52 ajal mootorrongi nr. 169 alla Jõgeva valla , Pärtli talu elanik Kristjan Tõnts, 36 a. vana, kellel murdusid sääreluud. Õnnetu võeti sama rongi peale ja sõidutati Tartu haiglasse. Rong peatus 23 minutit õnnetusekohal. Õnnetus tekkis viinastunud mehe ettevaatamatusest. Tartumaa Teataja, 16. märts 1936, nr. 32, lk. 3.

TULI JÕGEVA JAAMAHOONES. Kustutati koduste abinõudega. Jõgeva jaamahoone teise korra koridoris tekkis kolmapäeval [16. detsembril 1936] k. 5 ajal p. l. tuli, mis sai alguse valgustuseks seatud laterna kukkumisest ja purunemisest. Tulest saadi jagu koduste abinõudega. Põles söele seinanurk ja osa põrandat. Kahju on vähene. Tartumaa Teataja, 18. detsember 1936, nr. 148, lk. 2.

JÕGEVA ADVOKAAT VÕLTSIS 5000 KROONI EEST VEKSLEID. Tunnistas ise oma süü üles. Ta vahistati. Vannutatud advokaadi abi Otto Karro, kes tegutses advokaadina Jõgeval, ilmus laupäeval [16. jaanuaril 1937] Tartu kriminaalpolitseisse, kus teatas, et tema on umbes kümne aasta jooksul võltsinud vekslitel, arvult umbes 20, nii käemeeste (shirantide) kui ka veksli väljaandjate allkirju. Võltsimist on ta alanud juba üliõpilase põlves. Tuntud Tartu advokaatide ja teiste tegelaste võltsitud allkirjadega vekslid on ta diskonteerinud peamiselt Tartu rahaasutustes. Peale protokolli koostamist O. Karro vangistati. Tartumaa Teataja, 18. jaanuar 1937, nr. 8, lk. 7.

TULEMÖLL JÕGEVA ALEVIS. Hävisid kolm elumaja ühes kõrvalhoonetega. Tartumaal, Jõgeva alevis juhtus pühapäeva [13. juuni 1937] õhtul suurem tulekahju, mis hävitas kolm elumaja ühes kõrvalhoonetega, majakraamiga ja ühes majas asunud kauplustega. 284

Tuli sai alguse, nagu juurdlusel selgunud kell 7 õht. Suur tn. 20 elutsenud Aug. Pääro 10-a. poja Sulevi käest, kes oli mänginud tuletikkudega ühes omavanuse kaaslase Karl Piipiga sama maja hoovil asuva kuuri lakas. Poiste käest süttis kuur, kust tuli kiirelt edasi kandus kahekordsele elumajale nr. 20, mille omanikuks oli Albert Lall. Varsti süttisid ka mansardkorraga elamu nr. 22 ja ühekordne maja nr. 24. Viimased kaks maja kuulusid Jõgeva vallas elutsevale Gustav Truusmanile. Majas nr. 20 asus ka A. Lalli pudukauplus ja A. Pääro saapakauplus, millistest esimeses kaup kõik sisse põles, kuna teise kaupluse kraam päästeti. Truusmani majade elanikud suutsid välja kanda ka oma majakraami. Hävinud varandusest olid tule vastu kindlustatud A. Lalli elamu 5000 kr. ja kaupluse kraam 3000 kr. eest. G. Truusmani majad olid kindlustatud 7000 kr. väärtuses. A. Pääro saapakaupluse kaup oli kindlustamata. Tulele pani piiri Jõgeva tuletõrje, kellele abiks kutsuti ka Tartu ja Põltsamaa tuletõrjujaid. Tartumaa Teataja, 14. juuni 1937, nr. 69, lk. 7.

MUNAVAGUN JOOKSIS RÖÖPAILT JÕGEVAL. Jõgeva jaamas pöörangu nr. 2 kohal jooksis rongi nr. 162 koosseisst üks vagun, mis laaditud puuvilja ja munadega, kahe paari ratastega roopailt maha. Süüdi oli äparduses roopaseadja, kes pöörangut seadis liig hilja. Kõveraks paindusid pöörangul üks roobas ja siderauad. Tartumaa Teataja, 22. oktoober 1937, nr. 124, lk. 7.

JÄÄ KERGITAS VAGUNID RÖÖBASTELT Esmaspäeva [24. jaanuari 1938] õhtul kella 11 ajal rongi nr. 156 manööverdamise ajal Jõgeva jaamas jooksis rongi koosseisust ülesõidukohal kaks kaubavagunit rööbastelt maha ja tõugati vedurist umbes 25 meetri ulatuses maad mööda edasi. Vagunid vigastada ei saanud. Õnnetuse põhjustas ülesõidukohal rööbaste vahel olev jää, mis kergitas vagunid rööbastelt välja. Allohvitser, kooliõpilane ja mustlane rongi all. Vaba Maa, 25. jaanuar 1938, nr. 20, lk. 3.

JÕGEVA HOBUSEVARAS SAI KARISTADA. 14. jaanuaril s. a., Jõgeva valla laadapäeva õhtul umbes kella 20 ajal läks Jõgeva küla peremees August Tõnts Jõgeva alevis Asperi restorani, sidudes oma hobuse restorani ette lasipuu külge, kus oli ka teisi hobuseid. Hobusel oli järel peale Tõntsi enese saani veel tema naisevenna saan, kes oli oma hobuse laadal ära müünud. Umbes veerand tunni pärast restoranist väljudes Tõnts oma hobust enam restorani eest ei leidnud. Kui ta seda ka oma lähidalasuvast kodust ei leidnud, tekkis tal kahtlus, et hobune on varastatud. Asudes hobuse otsimisele, nägi Tõnts väljuvat Jürmani kaubamaja hoovist kedagi meest tema hobusega, kes asus kihutama Põltsamaa poole. Tõntsul, kes oli eespool, läks korda hüpata saani, mispeale varas saanist maha hüppas ja püüdis põgeneda, kuid Tõntsul õnnestus teda lõpuks tabada, kes osutus Jõgeva alevi elanikuks Oskar Pärnaks. Selgus, et Pärn oli vabastanud restorani ees seisvalt 285

Gustav Tõntsi hobuselt ka ühe karvateki, mille oli peitnud August Tõntsi saani karsi alla. Varas anti kohaliku konstaabli korraldusse, kes paigutas ta Tartu vangimajja. Jõgeva jaoskonnakohtuniku juures, kus asi tuli kohulikule arutusele, vahi all ettetoodud kohtalune Pärn end süüdi ei tunnistanud, seletades, et olnud niivõrd joobnud, et midagi ei mäletavat. Kahjusaaja seletusel olnud Pärn tabamisel kaines olekus. Jaoskonnakohtunik leidis Oskar Pärna süüdi olevat Tõntsi hobuse varguses ja karistas teda ühes õiguste võtmisega pooleteiseaastase vangimajaga. Pärn on varem kahel korral varguste eest karistatud. Tartumaa Teataja, 4. veebruar 1938, nr. 15, lk. 14.

OMNIBUS PURUSTAS KAITSEPUU JÕGEVAL. Jõgeva jaamas ajas laadalistega sõitev omnibus puruks kaitsepuu, mis oli alla lastud. Omnibus kihutas kohalt minema. Arvatakse, et süüdlaseks oli Võru omnibus O-204. Tartumaa Teataja, 29. aprill 1938, nr. 49, lk. 5.

VAHIALUNE PÕGENES. Jõgeva alevis asuvast arestikambrist oli 19. märtsil 1936. a. põgenenud Aleksander Velve. Velve oli mõni päev varemalt Tartu vangimajast Jõgevale ümber paigutatud, et teda 20. märtsil Jõgeva jaoskonnakohtuniku juurde kohtuistungile toimetada. Vaatlusel selgus,et põgenemiseks arestikambri aken eest ära võetud ning väljapoole maha tõugatud. Akna avause tõkkeks ees oleva püstraua alumine parempoolne haru oli pooleldi läbi saetud ja kõveraks painutatud. Sel viisil oli tekitatud avaus, mis võimaldas akna kaudu välja pääseda. Aleksander Velve tunnistas kohtus end süüdi. Tartu ringkonnakohus karistas teda 8-kuise vangistusega. Tartumaa Teataja, 2. mai 1938, nr. 50, lk.10.

KARISTATI VANGIMAJAST PÕGENEJAT Jõgeva alevis asuvast arestikambrist oli 19. märtsil 1936. a. põgenenud Aleksander Velve, keda vahi all peeti Jõgeva jaoskonnakohtuniku määruse põhjal. Vahialune A. Velve oli mõni päev varemalt Tartu vangimajast Jõgevale ümber paigutatud, et teda 20. märtsiks Jõgeva jaoskonnakohtuniku juurde kohtuistungile toimetada. Vaatlusel selgus, et põgenemiseks oli arestikambri aken eest ära võetud ja väljapoole maha tõugatud. Akna avause tõkkeks ees oleva püstraua alumine parempoolne haru oli pooleldi läbi saetud ja kõveraks painutatud. Tartu ringkonnakohus karistas A. Velvet 8-kuise vangistusega. 286

Postimees, 7. mai 1938, nr. 123, lk. 8.

NEED, KEDA KARISTATI Tartu-Valga prefekti poolt on administratiivkorras karistatud: ... Ilmar Rudolfi p. Roos, elukoht Jõgeva alevis, Aia t. 6, on karistatud 40-ööpäevase arestiga ja Endel Rudolfi p. Roos, elukoht Jõgeva alevis, Aia tän. 6 on karistatud 30-ööpäevase arestiga sellepärast, et nad 25. veebr. Jõgeva alevis, Turu t. 2 asuvas restoranis joobnud olekus valju häälega lärmitsesid, norisid tüli restoranis viibivate külalistega, ähvardades neid vägivallaga. Löönud restoranis kabinetis viibivat A. L.-d. Peale väljumist restoranist on nad lõhkunud restorani uste ja akende taga. Eduard Gotliebi p. Siirak, elukoht Härjanurme vallas, Lombi talus, on karistatud 50 kr. või 30-ööpäevase arestiga sellepärast, et ta 7. märtsil Jõgeva alevis, Turu tän. nr. 2 asuvas restoranis noris tüli restoranis viibivate külalistega, kakeldes kellegi restoranis viibiva isikuga. ... Postimees, 9. mai 1938, nr. 125, lk. 7.

POLITSEIDIREKTOR KARISTAS JÕGEVA RAHURIKKUJAT. Politseidirektori otsusega keelati Kuulo Jakobi poeg Aruorg'il, 26 a. vana, elukoht Jõgeva linnas, viibimine Tartu maakonnas ja seal asuvates linnades ja Tallina linnas ning Harjumaal ühes linnadega kuni kaitseseisukorra kestvuseni. Kuulo Aruorg on halbade elukommetga isik, kes tarvitab liialt alkoholi, julma käitumisega terroriseerib oma ema ja korra- ning rahurikkumistega ohustab avalikku korda ja julgeolekut. Tartumaa Teataja, 8. juuni 1938, nr. 65, lk. 8.

NAINE VARASTAS PASTORI HOBUSE Jaan Järve hobuse varas vahistati Tartu kriminaalpolitsei tabas üleriiklikult tagaotsitava naisvarga Armilda Metsamärdi, kelle pattuderegistris seisab ka õpetaja Jaan Järve hobuse vargus. Naine varastas pastori hobuse ja ree märtsikuus Jõgeva jaama juurest. Politsei sai hobuse ja ree kätte Võhmast, asunik Kontsi käest, kuid varas ise jäi esialgu tabamata. Konts tegutses varemalt koos Armilde Metsamärdi mehega, kes praegu istub hobusevarguse pärast trellide taga, Viljandi vanglas. Kui mees pandi kinni, jätkas naine tema ametit. Viimasel ajal varjas ta end Laheste nime all Kanepis. Sealt sõitis ta neljapäeval [16. juunil 1938] omnibusega Tartu ja sattus varsti peale linna jõudmist kriminaalpolitsei näppu. 287

Postimees, 17. juuni 1938, nr. 162, lk. 9.

JÕGEVA MEES JÄI VEDURI ALLA. Sai peast vigastada. Jõgeva jaamas jäi neljapäeva [6. oktoobri 1938] õhtul k. 9 ajal manööverdava veduri ette Jõgeval, Suur t. 72 el. Jaan Mardi p. Saaremaa, 66 a. vana, kes sai pähe haava, tal on veresoon katkenud. Esimest arstiabi andis kohalik arst Peterson. J. Saaremaa oli läinud raudteest üle läbi seisva kaubavaguni rõdu, kuid astunud trepist alla ettevaatamatult, sattudes kõrval teel manööverdava veduri ette. Tartumaa Teataja, 7. oktoober 1938, nr. 116, lk. 3.

ÕNNETU HÜPE LIIKUVALT RONGILT JÕGEVAL. Ööl vastu teisipäeva [11. oktoobrit 1938] sai Jõgeva jaamas liikuvalt rongilt mahahüppamisel vasakust jalast vigastada Karl Johani p. Päid, 33 aastat vana. Vigastus tunnistai raskeks ning Päid toimetati Tartu haiglasse ravimisele. Päid teenis ametnikuna Rakke postkontoris ning ööl vastu teisipäeva sõitis ta kiirrongiga Jõgevale. Enne rongi seismajäämist hüppas ta maha, kuid sedavõrd õnnetult, et libises vagunitrepi ette. Rong lohistas teda umbes 3 meetrit edasi, kusjuures sai ka jalast muljuda. Tartumaa Teataja, 12. oktoober 1938, nr. 18, lk. 2.

2 TUNNI JOOKSUL 4 VARGUST 2 tunni jooksul 4 vargust. Esmaspäeval [17. oktoobril 1938] pandi Jõgeva linnas ühe isiku poolt kahe tunni jooksul terve rida vargusi toime. Ära varastati Kesk tän. nr. 6 Jakob Lauli sissesõiduhoovist Torma valla elanikul Erich Soodlal kasukas 20 kr. väärtuses, samal hoovil asuvast lukustamata aidast J. Lauli jalgratas 60 kr. väärtuses, Suur tän. nr. 16 maja najalt Jõgeval elutseva E. Rootsi jalgratas 100 kr. väärtuses ja Suur tän. nr. 64 kaks auto kuullaagrit 25 kr. väärtuses. Vargused oli toime pannud Torma vallas elutsev Karl Raudsepp, kes ka tabati. Ta on neli korda karistatud ning vabanes vanglast viimati 19. augustil s. a. Tartumaa Teataja, 21. oktoober 1938, nr. 122, lk. 7.

JALGRATTAVARGUS JÕGEVA JAAMAS. Teisipäeva [25. oktoobri 1938] hilisõhtul k. 11.30 ajal varastati Jõgeva jaamas ära seina najale asetatud lukustatud jalgratas, mis kandis Tartumaa numbrit 5620 ja kuulus Jõgeva elanikule Heino Pannelile. Ratta varastas keegi tundmatu mees, keda nähti lohistamas lukustatud jalgratast mööda linna. 288

Tartumaa Teataja, 28. oktoober 1938, nr. 125, lk. 7.

RAUDTEEJAAMAST VARASTATI JALGRATAS Raudteejaamast varastati jalgratas. Teisipäeva [1. novembri 1938] õhtul varastati Jõgeva raudteejaamast jaama einelauateenijale kuuluv jalgratas. Einelauapreili, kelle elukoht maal, oli teisipäeval tööle sõites asetanud ratta jaama seina najale. Õhtul kella 9 paiku aga selgus, et ratas varastatud. Tartumaa Teataja, 2. november 1938, nr. 126, lk. 11.

JALGRATTAVARAS KAHEKS AASTAKS VANGI. Ööl vastu 16. sept. 1938. a. varastati Jõgeval, Aia tän. nr. 6 elavalt Harald Roosilt elumaja lukustamata koridorist jalgratas 50 krooni väärtuses. Samal ööl nägi Jõgeva konstaabel jaama einelaua ruumis lausa joobnud olekus meest, kes konstaabli nõudel seletas, et ta on Paasvere vallas elutsev Johannes-Friedrich Mikson, et ta ootavat rongi ja tal olevat jalgratas pagasis. Samas aga seletas mees kohkunult, et temal üldse jalgratast ei ole. Asi äratas kahtlust. Konstaabel otsis mehe taskud läbi ja leidis pagasikviitungi. Selgus, et jalgratas oli sama, mis oli Roosilt varastatud. Tartu ringkonnakohus arvesse võttes, et kaebealune on ka varem varguste pärast kohtu poolt karistatud, mõistis Joh.-Fr. Miksoni 2-a. vanglasse. Tartumaa Teataja, 18. november 1938, nr. 133, lk. 9.

PÜSS LÄKS REES LAHTI. Jõgeva mees sai reejalastel seistes jahipüssist surmavalt haavata. Tartu erakliinikus suri Jõgeva linnast päritolev Voldemar Lomp, kes oli saanud raskesti jahipüssist haavata. V. Lomp oli tulnud koos Jõgeva linnas eluts. August Holtmanniga reel Jõgeva poolt. A. Holtmann oli Kuremaa metsas jahil olles asetanud laetud püssi reele raua suudmega tahapoole. Reejalastel sõitnud V. Lomp. Teadmata põhjusel läinud püss lahti, kusjuures laeng tunginud Lompile kubemesse. Haavatu toimetati Tartu erakliiniku, kus ta suri. A. Holtmanni vastu on tõstetud süüdistus püssiga hooletus ümberkäimises. Tartumaa Teataja, 1. veebruar 1939, nr. 13, lk. 8.

KUMMALINE LUGU RAHAKOTIGA. 289

Jõgeval Aia tänaval elutsev Marie Maasik avaldas politseile, et 31. aug. ostis [ostes?] Suurel tänaval nr. 45 asuvas kaupluses kleiti läinud tal kaduma poe letile asetatud väike rahakott 15 krooniga. Jõgeval elutsev Linda Päid (en. Sabal), kes olnud kaupluse omaniku abikaasa Alma Abeni juures õpilaseks, seletanud talle, et A. Aben jutustanud, nagu oleks ta varastanud Maasiku rahakoti. Samuti seletanud L. Päid, et A. Aben lasknud temal rahakoti ära põletada. Ülekuulamisel seletas L. Päid, et A. Aben rääkinud nagu võtnud ta rahakoti seepärast, et Maasik ei olevat tasunud oma võlga. Täiendavalt seletas M. Maasik, et tema Abenile võlga ei olevat. A. Aben end rahakoti varguses süüdi ei tunnistanud ja väitis, et Maasik võlgnevat talle 6 krooni. Tunnistajad seletasid, et Maasik hakanud oma rahakotti otsima esiteks taskust ja et ta oleks selle enne pannud letile, ei olnud keegi näinud. Rahakotti otsitud kaupluses ja Maasik kes ise nähtavasti ei teadnud, kuhu ta rahakoti kaotas, oli seda ka väljas otsinud. Süüasi tuli arutusele Jõgeva jaoskonnakohtuniku juures. Linda Päid seletas, et A. Aben käskides teda rahakotti põletada, ühtlasi lisanud, et ta andvat selle raha, mis 15 kroonist pärast võla mahaarvamist järele jääb, Maasikule tagasi. Jaoskonnakohtunik mõistis kaebealuse A. Abeni õigeks. Tartu ringkonnakohus veel kord asja arutades jättis kahjusaaja kaebuse tagajärjeta. Tartumaa Teataja, 6. oktoober 1939, nr. 115, lk. 9.

MÕRV JÕGEVAL. Raudteelane tulistas naist ja laskis endale kuuli pähe. Jõgeva raudteetööline Reinhold Miller haavas neljapäeval [4. veebruaril 1940] umbes kella ½1 paiku päeval raskelt oma vabaabielunaist Aliide Neiderit ning võttis seejärel ka endalt elu. Haavatu toimetati Tartu ravimisele. Reinhold Miller, 39 a. vana, oli kutsunud oma vabaabielunaise Aliide Neideri pühapäevaks Tallinnast Jõgevale. Seal tekkinud neil lahkarvamisi, mis aga hiljem likvideeritud. Keskpäeval pidanud mõlemad minema R. Milleri vanemate juure Põltsamaale ning kui A. Neider hakanud botikuid jalga panema, löönud R. Miller teda haamriga pähe. Naine põgenenud kapi taha voodisse, kuhu mees talle nööri kaela heitnud, millest tal aga õnnestunud vabaneda. Kogu pealetungi ajal tulistanud ka mees oma naist, lastes tema pihta kolm lasku; kuulidest tunginud kaks pähe, kolmas aga paremasse õlga. Selle järgi lasknud R. Miller omale kuuli pähe, mis toonud talle silmapilkse surma. Tartumaa Teataja, 7. veebruar 1940. nr. 16, lk. 9.

VARASTATI 1100-KR. SUGUTÄKK. 1. märtsil, Jõgeva laadapäeva ajal, varastati Jõgeva jaoskonnakohtu hoovist Lustivere vallast päritoleva Karl Mihkli märgitud sugutäkk ühes rakmetega. Omaniku kahju 1100 krooni. Uus Eesti, 3. märts 1940, nr. 60, lk. 1.

290

JÕGEVAL VARASTATUD KALLIHINNALINE SUGUTÄKK SAADI KÄTTE KUREMÄELT. Pühapäeval [10. märtsil 1940] said ametivõimud andmeid, et Virumaal Illuka vallas Kuremäe lähedal kohaliku taluniku M. Kluugi talus viibib kallihinnaline Tori tõugu sugutäkk, mis 1. märtsil varastati Jõgeva laadalt Lustiveres elutsevalt talupidajalt K. Mikkerilt. 5-aastase täku väärtust hinnatakse 1100 kroonile. Nagu selgus, oli talupidaja M. Kluug hobuse 350 kr. eest 4. märtsil Jõhvi laadalt ostnud ühelt tundmatult mehelt. Kuna müüjal polnud hobusepassi kohe ette näidata, siis lepiti kokku nii, et peale rahamaksmist korraldatud liikude joomisel müüja pidi muretsema passi. Võõras müüja, saades raha kätte, oli läinud siis viina tooma ja jäänud sellest ajast kadunuks. Uus Eesti, 11. märts 1940, nr. 68, lk. 3.

VARASTATI 1100-KR. SUGUTÄKK. 1. märtsil, Jõgeva laadapäeva ajal, varastati Jõgeva jaoskonnakohtuniku hoovist Lustivere vallast päritoleva Karl Mihkli märgitud sugutäkk ühes rakmetega. Omaniku kahju 1100 krooni. Tartumaa Teataja, 4. märts 1940, nr. 27, lk. 9.

LAPS JÄI VANKRI ALLA. RASKE ÕNNETUS JÕGEVA LINNAS. Teisipäeva [7. mai 1940] hommikul sõitis Tartumaal Jõgeva linnas Suurel tänaval Laiuse valla Hansu talu perenaine Marta Kase hobuse ja vankriga peale Laiuse vallast päritolevale Ilma Leidmaale, 7 a. vana, kes sai elukardetavaid vigastusi. Esimest abi andis Jõgeva jaoskonnaarst dr. Peterson, mille järgi vigastatu toimetati Tartu haiglasse. Sündmuse kohta alustas politsei juurdlust. Esialgsetel andmetel näib tegemist olevat ettevaatamatu sõiduga. Uus Eesti, 8. mai 1940, nr. 122, lk. 4.

TÄITEVKOMITEE OTSUSED 1945

RAHVAMAJA JUHATAJA MÄÄRAMINE Läbivaadates sms. Johan Kaup’i avalduse, koosolek otsustas määrata Jõgeva Rahvamaja juhatajaks sms. Johan Kaup’i alates 1 jaan. 1945 a. 291

Protokoll nr. 1. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 2. I 1945. JOMA f. 10, n. 1, s. 4, l. 1.

JÕGEVA LINNA LASTEAIA JA LASTESÕIMELE SOBIVATE RUUMIDE LEIDMINE Koosolek otsustas Jõgeva linna kommun. sektori majadevalitsejale sms. Edg. Mägi’le teha ülesandeks leida sobivad ruumid linna lasteaiale ja lastesõimele ja sellest täitevkomiteele ette kanda. Protokoll nr. 2. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 6. I 1945. JOMA f. 10, n. 1, s. 4, l. 1p.

SMS EDG. MÄGI ARUANNE RUUMIDE LEIDMISEKS LINNA LASTE AIALE JA LASTESÕIMELE. Koosolek ära kuulates sms E. Mägi ettepaneku otsustas laste aia ja lastesõime alla võtta Jõgevs linnas Turu tn. nr. 2 asuva maja ja otsekohe asuda ülalnimetatud maja kordaseadmisele ja lastesõim avada 1 aprilliks 1945 a. Protokoll nr. 3. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 10. jaanuaril 1945. JOMA f. 10, n. 1, s, 4, l. 2-2p.

JÕGEVA LINNALE MÄÄRATUD I KVARTALI METSARAIE NORMI LÄBIVIIMINE Ärakuulates sekretäri k-t. M. Saks'i aruannet, et Jõgeva linnas ei leidu vabu inimesi metsatöödele rakendamiseks, koosolek otsustas määrata igale meeskodanikule ameti pääle vaatamata üles töötada hoogtöö korras 5 tihumeetrit metsa materjali Protokoll nr. 4. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 15. jaanuaril 1945. JOMA f. 10, n. 1, s, 4, l. 2p-3.

JÕGEVA LINNA AVALIKU RAAMATUKOGU JUHATAJA MÄÄRAMINE Koosolek, läbivaadates sms. Õie Augusti tr. Täpsi avalduse asuda Jõgeva raamatukogu juhatajaks, otsustas vabastada (vabastada) senise raamatukogu juhataja sms. Elsa Jaasna raamatukogu juhataja kohalt, tema enese soovil, ja määrata uueks raamatukogu juhatajaks sms. Täpsi, Õie Augusti tr. alates 1 veebr. s. a. Protokoll nr. 5. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 3. veebruaril 1945. JOMA f. 10, n. 1, s, 4, l. 3-3p.

LINNA TÄITEVKOMITEE JUURE MOODUSTATAVATE KOMISJONIDE ORGANISEERIMISE KÜSIMUS. Koossolek, läbiarutades ja ärakuulates sms. Paavel Karl'i ettekande komisjonide moodustamise tähtsusest linna täitevkomitee juure, otsustas teha T. K. Esimehele sms. H. Kasele ülesandeks organiseerida ülaltähendatud komisjonid kiiremas korras ja sellest ettekanda Tartumaa täitevkomiteele. 292

Protokoll nr. 6. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 8. veebruaril 1945. JOMA f. 10, n. 1, s, 4, l. 4-4p.

MOODUSTATUD KOMISJONIDE KINNITAMINE. Koosolek ärakuulates sms H. Kask'i ette kande organiseeritud komisjonide kohta, otsustas kinnitada alljärgnevad komisjonid järgmises koosseisus. 1. Kultuurikomisjon [maha tõmmatud Virulane Oskar] Rebane Vold. – esimees 1 Meos Anna, aianduse juh – aseesimees 2 Eglit Jenny, õpetaja – sekretär 3 Kaup Johan rahvam. juhat. - liikmed [Kärje Liidia] plaanikom. - - “ Pruunsild Mare [Maasalu Paul] autojuht - - “ Kiis Ernst. 2. Kommunaalkomisjon 1 Tamm Voldemar, tööbrigaad – esimees 2 Sagurski Voldemar - “ - aseesim 3 Täär Regina, viljasalv sekretär 4 Mägi Edgar, majadevalits. - liige 5 Tamm Aleksander, kooperatiiv - “ 3. Tervishoiu ja heaolukomisjon 1 Kask Hermine, sanitaarnõun. - esimees 2 Rosin Liidia, Uku käitis – aseesim. 3 Jaasna Lea, T. K. ametn. - sekretär 4 Jakobi Vassa, sanitaarvol. - liige 5 [maha tõmmatud Kadastik Hulda, kindlustusam.] - - “ Kadakas Elfriide rahvakohtunik 4. Kaubandus varumis komisjon 1 Raukel Hugo, tervailjasalv – esimees 293

2 Hein Jaan, Uku direktor – aseesimees 3 Sarnet Oskar, Kooperatiiv – sekretär 4 Domaschkin, Ismail, Kõva nahat. - liige 5 Lomp Eduard, Uku käitis - - “ 6 Terve Johannes, - “- - “ 5.Kohaliku tööstuse komisjon 1 Väljaots Aleksander, Uku – esimees 2 Mõtte Valdem, sepp ises. - aseesim. 3 Reisa Olga, Krediitpank – sekretär 4 Pruus Abert, Kõva nahat. - liige 5 Ostrat Paul, Kindlustusinsp. - - “ 6 Müürsepp Karl, Panga direkt. - - “ 6. Linnaümbruse majapidamiste ja aianduse komisjon 1 Oras Aleksander, aednik – esimees 2 Pärtelpoeg Elmar, Uku toot. - aseesimees 3 Kommussaar Herbert, õpetaja – sekretär 4 Pill Marie, aednik – liige 5 Lall Albert, tööbrigaad - - “ [7. Sõjaväelaste perekondade eest hoolitsemise komisjon] [1 Jürisoo Valdemar, aktivist, - esimees] [2 Tammeorg Ida, kohtutäitur] [3 Koern Johanna, õpetaja – sekretär] [4 Täpsi Õie, raamatukogu juh. - liige] [5 Janov Aino, Uku - - “ -] [Roos Magdalina, Kooperatiiv - - “ -] Muudetud! 8. Ühistoitlustamise komisjon 1 Kusik Hilda, Uku käitis – esimees 2 Peterson August, - “ - – aseesimees 294

3 Pruunsild Mare - “ - - sekretär 4 Jõger Gustav, - - “ - - liige 5 Väljaots Lilli, - “ - - “ 6 Mihkelson Eduard tööline - - “ 9. Rahanduskomisjon 1 Abner Heinrich, Kooperatiiv – esimees 2 Paavel Karl, parteiorganisaat. - aseesimees 3 Avi Meeta, Kooperatiiv – sekretär 4 Noormägi Richard, maksuinsp. - liige 5 [Vuks Gerhar, Teraviljasalv] - “ 6 Rajaste August, Uku - “ Protokoll nr. 7. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 9. veebruaril 1945. JOMA f. 10, n. 1, s, 4, l. 4p-7.

JÕGEVA LINNA TÄITEVKOMITEE OTSUSED 21. VEEBRUARIST 1945 1.Täitevkomitee koosseisu laiendamine 2.Linna küttepuudega varustamine. I Pääle T. K. Esimehe H. Kase sõnavõttu määrati täitevkomitee koosseisu täiendavalt Dr. Eduard Teder jsk arst, [Virulane Oskar,] koolijuhataja, Paavel Karl, partorg, [Jurts Erich] komsorg ja valimise teel kinnisel hääletusel sms. [Kadakas Elfriede], rahvakohtunik ja Väljaots Aleksander meister Uku käitises. Kandidaadiks jäid Tamm Voldemar ja Kaup Johannes. II Läbiarutades linna asutuste varustamist küttepuude alal koosolek otsustas läbiviia kohapealne rahva loendus et väljaselgitada iga vähegi vaba tööjõud ja neid siis mobiliseerida metsa töödele, ülejäänud osa metsamaterjali jagada elanike vahel proportsionaalselt ülesöötamiseks. Rahvaloenduse läbiviimiseks jagati linna rajoonidesse ja iga rajooni pääle määrati 2 aktivisti töö kiireks läbiviimiseks. Protokoll nr. 8. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 21. veebruaril 1945. JOMA f. 10, n. 1, s, 4, l. 7-8.

JÕGEVA LINNAS ASUVATE SEPIKODADE MOBILISEERIMINE TRAKRORITE REMONTIMISEKS. 295

Koosolek läbiarutades põllutööriistade ja traktorite paranduse suurt tähtsust otsustas kõik Jõgeva linnas asetsevad sepikojad mobiliseerida selleks otstarbeks. II Nagu hiljem selgus on remonttöökoja omank Villem Poom on sõlminud Raudteevalitsusega töölepingu ilma täitevkomiteele sellest teatamata. Koosolek otsustas tühistada V. Poomi ja Raudteevalitsuse vahel sõlmitud tööleping ja V. Poom'i remont töökoda rakendada traktorite remontimiseks. Jõgeva linna täitevkomitee koosolek 23. veebruaril 1945. JOMA f. 10, n. 1, s, 4, l. 8p-9.

296