AS G4S Eesti ajakiri SENSOR mai 2015

SENSOR G4S EESTI INFOLEHT

MAI 2015 | NR 3 (123)

ANDRUS JAUK:

kui töö on ühtlasi ka hobi Turvalahendus 2015 annab kliendile konkurentsieelise

KOLLEEG SOOVITAB:

MINE REISILE!

Vahur Truupõld Parim turvateenindaja 2015

GALERII RAHVUSRAAMATUKOGUS TÄNATI PARIMAID 22. aprillil tänas G4S I kvartali parimaid turvatöötajaid ning esmakordselt tunnustati ka parimaid turvateenindajaid. Märtsis toimunud „Märka turvateenindajat“ kampaania raames sai G4S 216 kommentaari ning 24 enim häid sõnu saanud turvateenindajat kutsuti pidulikule autasustamisele Rahvusraamatukogusse.

Aitäh teile!

Tort parimatele

Õun on olnud Personaliosakonna assistent Eerikardiks, töötades tkaa visii a maj pea i 1,5 aastat G4S torina valvelauas turvatöötaja-administraa Üks Keila ekipaažidest: vasakul Rein Lindoja, paremal Aleksandr Šemanajev

tukogu katusel Kvartali parimate grupipilt Rahvusraama

2

Parimad turvateenindajad Maidu Kraak Lõuna piirkonna turvatöötaja Sten Ea Lõuna piirkonna turvatöötaja Vahur Truupõld Põhja piirkonna MV2 turvatöötaja Mariliis Mägi Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Darja Golubeva Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Viivi Trei Lõuna piirkonna turvatöötaja Aksel Hobta Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Anu Orav Lõuna piirkonna turvatöötaja Hannes-Paul Kirotar Lõuna piirkonna turvatöötaja Raimond Laats Lõuna piirkonna turvatöötaja Andrei Kuntsmann Lennundusosakonna turvatöötaja Dmitri Tarassenko Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Mati Mätlik Lõuna piirkonna turvatöötaja Margit Pihlamets Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötaja Steven Sedrik Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Kristo Kärblane Lõuna piirkonna turvatöötaja Merike Sika Lõuna piirkonna turvatöötaja Olaf Kingo Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Ene Tari Põhja piirkonna MV2 turvatöötaja Rein Lindoja Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötaja Arvo Tehver Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötaja Helen Kauksi Põhja piirkonna MV2 turvatöötaja Ilja Daškin Lennundusosakonna turvatöötaja Kristjan Suurkaev Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja

I kvartali parimad töötajad Aleksey Kamrysh VD Ida piirkonna turvatöötaja Toomas Voogne VD Põhja piirkonna turvatöötaja Aleksandr Jermakov VD Põhja piirkonna turvatöötaja Liivi Kalmu VD Põhja piirkonna turvatöötaja Siim Koobas VD Põhja piirkonna turvatöötaja Jüri Priilaht VD Põhja piirkonna turvatöötaja Eerika Õun VD Põhja piirkonna turvatöötaja Kristiina Korjas VD Põhja piirkonna turvatöötaja Aleksander Meigas VD Lennundusosakonna turvatöötaja Vladimir Batanov VD Lennundusosakonna turvatöötaja Aleksandr Šemanajev VD patrullteenistuse turvatöötaja Vahur Võsa VD patrullteenistuse turvatöötaja Piret Pihelgas Juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialist Aleksei Shmeljov Sularahadivisjoni turvatöötaja Andrei Kuznetsov Sularahadivisjoni turvatöötaja Elizabeth Ots Sularahadivisjoni vanemkassiir

G4S EESTI INFOLEHT MAI / JUUNI 2015 | NR 3 (123)

JUHTKIRI

SISUKORD 2 Parimad turvateenindajad selgunud 4 UUDISED: tutvustame innovaatilist neljarattalist parkimiskontrolöri, kutsume töiselt osalema suurüritustel, tervitame uusi töötajaid 6 ANDRUS JAUK: arendajana arendamisest 10 INNOVATSIOON Infokaitseteenus: teekond riigisaladustest küttegraanuliteni 12 TURVALAHENDUS: uudistame Eesti Turvaettevõttete Liidu tunnustuse pälvinud turvalahendust AS-ile Transiidikeskus 16 MEIE MEES Vahur Truupõld – Eesti Telekomi tööpere lemmik turvateenindaja 19 KOLLEG SOOVITAB: puhka soodsalt!

20 RISTSÕNA

SENSOR SENSOR

Toimetus:

G4S Eesti infoleht Ilmub aastast 1995 Telefon 651 1825

Julia Garanža Maria Šnaper Kristel Saarm Maarika Haavistu Esme Kassak Kristiina Makut Artur Aunapu Ene Raja Reiko Tääker Villu Õun

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus:

Hea lugeja

K

evad on talgute ja uute julgete algatuste päralt. Kogu Eesti leiab endas tahte ja väe, et panna õlad kokku ja üheskoos kraamida koduümbrus puhtaks. Selle sümboolse tegevusega tehakse ruumi kõigele, mis on uus ja puhas. Nii teeb ka G4S. Tänavu olime abiks Tallinna Loomaaial ja Ida-Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliinikul, võttes ette heakorratööd.

Kevadet saab tervitada ka teisiti – leides endale uue hobi, või planeerides ägeda reisi, täis avastusretki. Kolleegide reisisoovitusi leiad Sensori eelviimaselt leheküljelt.

Lisaks uutele muljetele ja mõtete korrastamisele annab kevadele hea hoo sisse ka tööelu juurde käiv korrastamine. Paljud ettevõtted teevad korda enda arhiivid, vabanedes aegunud dokumentidest ja muust enam mitte vajalikust kraamist. Ka siin on G4S abiks. Infokaitseteenus hävitab ajale jalgu jäänud ürikud, infokandjad ja muud kontorielu „ajaloo kihid“ roheliselt, turvaliselt ja kokkuhoidlikult. Lehekülgedel 12 ja 13 saad ülevaate, kuidas toimib see G4Si jaoks võrdlemisi uus teenuseliik, mille vastu tunneb huvi järjest rohkem ettevõtteid.

Et kord ja korrastatus on edu pandiks, kinnitab ka Eesti üks edukamaid firmasid AS Transiidikeskus. G4Si loodud turvalahendus annab Transiidikeskusele täpse ülevaate ettevõtte ligi 80hektarilisel territooriumil toimuvast, olles ühtlasi lisaväärtuseks Transiidikeskuse klientidele, kelle jaoks on samuti oluline, et kõik oleks kontrolli all. Transiidikeskuse konkurentsieeliseks olevast turvalahendusest saad lugeda lehekülgedel 14 ja 15.

Head lugemist!

JULIA GARANŽA

Menu Kirjastus OÜ

Trükk: Kroonpress Tiraaž: 1400

3

UUDISED KRAABITAVAD PARKIMISPILETID ASENDUVAD E-PILETIGA Millenniumi-ajastu parkimiskultuuri üks olulisemaid osi – kraabitavad piletid – kaovad ajalukku. Ühe uuendusena on sellest aastast kraabitavad parkimispiletid ja paberkandjal kuukaardid asendunud e-piletitega. Igal ettevõttel on nüüd võimalus müüa parkimispilet mistahes AS-i Ühisteenused poolt hallatavasse väliparklasse või linnaparkimisalale veebi vahendusel. Ainulaadses e-pileti keskkonnas saavad ettevõtted pakkuda või müüa neile sobivatel tingimustel parkimispileteid oma klientidele või töötajatele kiiresti ja mugavalt, olgu parkimise periood 15 minutit, 1 tund või koguni 1 kuu.

Punaste ringidega on tähistatud PARKATSI videokaamerad.

Erinevalt tavalisest parkimiskontrolörist on PARKATSIL tervelt neli silma.

ÜHISTEENUSED TOOB TALLINNA TÄNAVATELE E-PARKIMISKONTROLÖRI Maikuus alustab Tallinnas eraparkimisaladel tööd numbrituvastuskaameratega sõiduk, mis muudab mugavamaks ja oluliselt lihtsamaks parkimiskorraldajate töö. Kontrollauto on varustatud nelja numbrituvastuskaameraga, mis loeb ka 30 km tunnikiiruse juures veatult sisse parkivate sõidukite autonumbrid ja kontrollib reaalajas parkimislubade kehtivust.

Vastus, kas sõiduk pargib või mitte, tuleb ainult loetud sekundite jooksul.

Samuti vähendab numbrituvastuskaamerate kasutuselevõtt pea oluliselt parkimiskorraldajate eksimise võimalust autonumbrite sisestamisel.

Kuna AS-i Ühisteenused poolt hallatavaid parkimiskohti on üle mitmekümne tuhande, siis selleks, et kõiki neid kohtasid jõuaks reaalselt ka kontrollida, tekkis vajadus n-ö targa auto järele nimega PARKATS. Näiteks, kui tavapäraselt võtab parkimiskorraldajal ca 200-kohalise parkimisala kontrollimine aega ca 1,5 tundi, siis uus lahendus teeb selle töö tema eest ära ca 3–4 minutiga.

Selline lahendus ei ole väga laialdaselt levinud. Hetkel on parkimiskontrolli otstarbeks numbrituvastuskaameratega varustatud sõidukid kasutusel Venemaal, Hollandis ja ka Soome katsetab ühte sõidukit. Eestis on aga PARKATS-i tööks loodud kõik eeldused: lõviosa parkimisi teostatakse mobiilside, nutiparkimise või elektrooniliste piletite vahendusel, mis oluliselt hõlbustab automaatset parkimiskontrolli.

Tehniline lahendus sündis koostöös OÜ-ga Nordic Payments ja arendatakse välja, arvestades Ühisteenuste vajadusi. Süsteemi litsents kuulub AS-ile Ühisteenused.

Klient annab parkimise soovist teada ning ettevõte väljastab talle autonumbri põhise elektroonilise pileti soovitud parkimisalale, soovitud kuupäevaks ja soovitud kestvusega. Eriti mugav on süsteemi kasutada majutusasutustel ja restoranidel, kellel on alatasa palju välismaiseid kliente, kes ei saa oma sõiduki parkimise eest mobiilselt tasuda ja samuti ei pruugi läheduses olla parkimisautomaati kust pilet osta. Pileti väljastamistoimingu teeb näiteks majutusasutus kliendi eest, sealjuures on asutusel valikuvariant, kas ta maksab kliendi parkimise ise või näiteks lisab parkimisarve hiljem majutusarvele juurde. Teenus on mugav ka kliendile, kes ei pea enam midagi eraldi auto armatuurlauale viima, pilet hakkab kehtima elektrooniliselt ja on koheselt nähtav ka parkimiskorraldajatele.

Uus keskkond on ettevõtetele ääretult mugav ja lihtne kasutada. Kõikidest toimingutest jääb maha statistika, mida saab vastavalt vajadusele töödelta.

Samuti kaob ettevõtetel ära vajadus koguda parkimistšekke või arveldada paberkandjatel materjalidega, selle teeb kõik ära E-pilet.

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad intranetist: net.g4s.ee

Keila kool tuli G4Si valvesse Keila Hariduse SA kevadisel turvahankel osutus edukaks G4Si pakkumus. Kolmeks aastaks sõlmitud lepingu raames tulevad G4Si valvesse Keila kooli Ehitajate tee ja Pargi teel asuvad hooned. Ühte koolimajadest tuleb ka mehitatud valve post. Lisaks tehnilisele ja mehitatud valvele reageerivad koolidest tulevatele väljakutsetele ka turvafirma patrullid. Tehniline valve rakendub koolides juunist, mehitatud valve post asub tööle kooliaasta esimesel päeval.

Keila linna ja G4Si seob koostöö aastast 2012: linnas patrullib ööpäevaringselt üks patrullekipaaž, kes lisaks piirkonna klientide väljakutsetele hoiab silma peal kohaliku elu sõlmpunktidel. Keilakate tunnustuseks tuleb öelda, et tegu on ühe tegusama patrullipiirkonnaga, kus koostöö kohaliku kogukonna ja turvafirma vahel on aktiivne ja mitmetahuline. Esimese kvartali jooksul oli G4Si turvapatrull Keilas abiks ligi 20 avaliku korra rikkumisega seotud olukorra lahendamisel. Enamasti on tegu olnud kaaskodanikke häirivate joobes isikutega.

4

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

UUDISED Tervitame uusi töötajaid

Pärnu Muuseumis valvati Faberge munasid analüütilise videovalve abil Ülestõusmispühade paiku avas Pärnu Muuseum näituse „Vanim ja Kuulsaim“, mille tarbeks telliti spetsiaalne turvalahendus. Kaks nädalat kestnud näitusel sai näha ka kuulsaid, kalliskivide säras Faberge mune.

Maailma ühe tunnustatuima, Euroopa õukondade lemmikjuveliiri Peter Carl Fabergé isa Gustav sündis Pärnus. See on vaid üks seostest, miks hinnaline näitus Pärnusse toodi.

Näitus avati 5. aprillil, just selsamal päeval 750 aastat tagasi ülestõusmispühade ajal annetati Pärnule järjepidev linnaõigus.

Näituse tarbeks tellis Pärnu Muuseumi hoone omanikuks olev AS Riigi Kinnisvara G4Silt väärtuslike esemete analüütilise videovalve. "Näituse eksponaadil VD-0133“ hoidsid 24/7 luupe peal kaks Bosch videokaamerat. Hinnaliste inkrustatsioonidega munad seati sisse turvakiledega kaetud lihavõttemunade vitriinkappi ning pandi kaamerate valvsa pilgu alla ennetamaks vandalismiakte ja vargusi. Kõigi kaamerate sisenditesse olid ühendatud kõlarid, mille kaudu sai vajadusel edastada häälteateid, et kutsuda korrale väärtuslikke mune ohustavaid liiguudishimulikke külalisi. Peale Pärnu näitust viidi munad tagasi Eesti Kunstimuuseumisse.

Massiürituste kõrghooaeg vajab tegijaid Valvedivisjon annab teada eelseisvatest üritustest, kus vajatakse tublisid julgestajaid. 29.–30. mail toimub Eesti autospordi motospordivõistlus Harju Rally ning korra eest on valitud vastutama G4S Eesti. Kui 29. mail on ralli turvalisusega seotud ligi 30 ralli rajajulgestajat, siis järgmisel päeval tagatakse Harju rallil võistlejate ja pealtvaatajate turvalisus 120-liikmelise meeskonnaga.

G4Si ülesandeks on rallisõitjate ja tuhandete pealtvaatajate ohutuse tagamine kõikidel kiiruskatsetel. Lisaks vastutab G4S ka paljude muude kokkulepitud valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest. Ralli julgestustiimi on oodatud kandideerima kõik töötajad, kes valdavad eesti keelt vähemalt kesktasemel ning on vanemad kui 18 eluaastat. Maikuus toimub ralli rajajulgestaja koolitus, täpse koolitusaja edastavad töötajatele ralli katsete vanemad.

Mai algusest kuni sügiseni välja on veel teisigi suuri üritusi, mida G4S turvamas on.

Lõuna piirkonnas teeme koostööd Tartu Maratoni korraldusmeeskonnaga. Kokku tuleb kuus erinevat spordiüritust nii Tartu linnas kui ka maakonnas. Neist esimene, Tartu jooksumaraton, toimub juba 10. mail, jooksumaratonile järgnevad rattaralli, rulluisu maraton ning mitmed teised, samuti rahvarohked võistlused. 4.–7. juunil toimuvad Viljandis Rahvusvahelised Hansapäevad, kus samuti vajame abikäsi. Lisainfot suvel toimuvate massiürituste turvamise kohta jagab valvedivisjoni G4S Staff projektijuht Kristiina Eelmaa: kristiina.eelmaa@ee.g4s.com

Alates 1. aprillist töötab senine peamaja administraator Eerika Õun personalidivisjoni assistendina. Eerika on õppimas Tallinna Majanduskoolis kvaliteedijuhtimise eriala, mis on täiendamas tema varasemalt Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor omandatud ärijuhtimise kõrgharidust. Uues ametis tegeleb Eerika peamiselt koolitusvaldkonnaga, kuid on abiks ka divisjoni ürituste korraldamisel ning dokumendihalduse korrastamises. Eerika peamine vastutus koolituses on turvatöötaja kvalifikatsioonikursus ja ühe esimese projektina tegeleb ta patrullide täiendkoolituse korraldamisega. Eerika kuulub Kaitseliitu, huvitub meditsiiniteemadest ja on pühendunud mitmele heategevusteemale, samuti meeldivad talle koorilaul ja kergejõustik.

Eerika Õun

Veebruari lõpus alustas Põhja piirkonna müügidivisjoni projektlahenduste osakonnas müügijuhina tööd Gert Laanemaa. Gerdi peamiseks ülesandeks on suurhangetega tegelemine. Gert on varasemalt töötanud peaaegu 20 aastat Politsei- ja Piirivalveametis, olles juhtinud nii väiksemaid kui ka suuremaid meeskondi, aga ka erinevaid protsesse. Politseis on ta töötanud mitu aastat tehnikakeskuses, kus tema vastutusvaldkonda kuulusid nii mereturvalisusega seonduv, relvandus kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teemad. Vabal ajal armastab Gert sportida ja reisida, aga ka kokata tervele perele.

Kiiret sisseelamist ja põnevaid projekte!

Gert Laanemaa

5

PERSOON

6

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

PERSOON

ANDRUS JAUK

TÜÜRIB ARENDUSTÖÖD TASAKAALUKALT JA RUTIINIVABALT “KUI TÖÖ ON SINU HOBI, VÕI VÄHEMALT VALDKONNAPÕHISELT OMAVAHEL SEOTUD, ON KÕIK KORRAS,” KINNITAB ÄRIARENDUSE OSAKONNA JUHATAJA ANDRUS JAUK (47), KES ENDA SÕNUL NIISAMA OLLA EI OSKA. SOOV PIDEVALT MIDAGI TEHA ON PANNUD TEDA HOOGSALT ARENDAMA KA G4Si TEENUSEID. TEKST: SILJA PAAVLE, ÕHTULEHT FOTOD: AIVAR KULLAMAA

S

ee, kui kogu aeg on käsil midagi põnevat, peletab rutiini ning aitab meeskonnana edasi liikuda, usub Andrus Jauk (47), G4S äriarenduse osakonna juhataja. Mees sattus turvavaldkonda pärast ülikooli lõpetamist ja on sellesse püsima jäänud tänini. Põnevaid tegemisi on jagunud aga kõigisse aastatesse.

Andrus meenutab, et sattus Tallinna Tehnikaülikooli järgselt tööle turvafirmasse Akropol G. Sinna kutsus teda tööle üks tuttav, kes mehe võimeid teadis. “Läksin sinna tööle 4. novembril 1993. aastal,” on mehel oma turvatöö karjääri algus meeles kuupäevalise täpsusega.

Andruse esimene ametikoht oli peainsener, kuid üsna pea sai temast tehnikadirektor. Siis liideti ettevõte ESS-iga, kus Andruse koordineerida oli Eesti, Läti ja Leedu turvatöö tehniline pool. Sellesse aega jääb ka liitumine Eesti Valvekoondisega, mis suurendas kliendibaasi märkimisväärselt. Falck Eesti ajal liideti turvafirmas IT ja haldusvaldkonnad, siis pidi Andrus tegelema paljude erinevate valdkondadega. See aeg tõi turvatöösse juba ka rahvusvahelist mõõdet.

Andrus usub, et on turvavaldkonda paarikümneks aastaks püsima jäänud just seetõttu, et tegemisi on palju ja erinevaid. Need on pakkunud arenguvõimalust talle endalegi.

Ta meenutab näiteks, kuidas oli G4Si uue peamaja projektijuht, alustades koostööst projekteerijatega ning lõpetades iganädalaste ehituskoosolekutega platsil. Alates 2012. aasta lõpust on tema põhitöökoht äriarendu-

se osakonna juhataja. Osakonna inimestest pooled tegelevad tehnilise arendusega, pooled teenuste arendamisega.

Seejuures on uued teenuste ja toodete arendusprojektid suunatud nii majast välja kui ka ettevõtte enda tagatuppa.

Mehitatud tegevused liiguvad tehnikapõhisteks Viimase ettevõttesisese projektina nimetab Andrus e-patrulli. Selle aasta algusest käivitunud teenuse ettevalmistamine võttis aega aasta. E-patrull tähendab üle Eesti tegutsevale 75 ekipaažile seda, et nende igapäevaseks töövahendiks on nüüd käsiterminalid.

Sinna laekuvad töökäsud ning töö tulemusedki tuleb nende vahendusel edastada.

Majast väljaspool oli Andruse sõnul huvitav projekt koostöös Kredexiga loodud Elmo elektriautode rendilahendus. “Seda teenust ei oska esmapilgul turvafirmaga seostadagi, kuid saime lahendust välja töötades ära kasutada needsamad lahendused,

Andrus Jauk: „Peame kogu aeg lahtiste silmadega ringi käima, aimamaks, mis turul toimub ja mille järgi võib olla vajadus.”

mis on kasutuses ettevõttesiseseltki, näiteks.

Näiteks autode asukoha jälgimisel,” kõneleb ta. Nii G4Si autopargi järelevalveprogrammi SeeMe ning elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku haldus toimivad veebipõhiselt ning nendega seotud klientide teenindamine võib jätkuda ükskõik kust, kus on internetiühendus.

Tulevastest projektidest kergitab Andrus saladusekaant niipalju, et mitmed seni mehitatud tegevused liiguvad rohkem tehnikapõhiseks ning on tulevikus seotud rohkem nutitelefonide või tahvelarvutitega. See võimaldab neid tegevusi reaalajas jälgida.

Näiteks on plaan seda rakendada sularahasaadetiste transportimisel. Ka kauplustes on plaan tulevikus praegu juhtmega ühendatud makseterminalid siduda mobiiltelefonide või tahvelarvutitega.

Uute lahenduste väljapakkumiseks peab äriarenduse osakond olema toimuvaga ning võimalike vajadustega hästi kursis. Ideed uuteks lahendusteks töötatakse välja aga teiste divisjonidega koostöös. “Peame kogu aeg lahtiste silmadega ringi käima, aimamaks, mis turul toimub ja mille järgi võib olla vajadus,” selgitab Andrus. Palju kasu on ka G4Si teiste riikide kogemustest ja lahendustest. Nendega tutvudes tuleb aga alati mõelda, kas soodsam on need lahendused teistest riikidest Eestisse üle tuua või ise midagi taolist kohapeal valmis teha.

Andruse sõnul peab kõige selle sujumiseks olema tugev valdkonnatunnetus, kõigi osapooltega arvestades peab suutma tegevusi õigesti planeerida ja teostada. Kõige raskem

7

PERSOON seejuures on Andruse arvates tähtajaliste hangetega, sest tähtajad sunnivad siis tööle karmilt takka. Kui aga projektid on valmis ja on näha, et töötavad lahendused on õiges kohas, teeb see Andrusele suurt heameelt.

Ei armasta töötegemise kõrvale pikalt seletada Töö raskuspunktideks nimetab Andrus,

Hea meeskonna toimimise võlusõna on Andruse sõnul rutiini puudumine.

“Meil on kõigil huvi uue vastu, rutiini vältimiseks mängime aeg-ajalt meeskonnas rolle ka ringi,”

8

et kohati on raske kõiki vajalikke osapooli edasiminekuks ühisesse paati tõmmata.

“Igaühel on ju oma igapäevatöö, fookus ja areng,” mõistab Andrus samas seda. Ja lisab, et tasapisi olukord siiski paraneb.

Kui rääkida trendidest turvamaailmas, siis on Andrus veendunud, et lähtuvalt üldistest tööturutrendidest suureneb tulevikus inimtööjõu kõrval tehnoloogiliste lahenduste osatähtsus. Videovalve on klientide seas populaarne juba praegugi.

Iseendast rääkides ütleb Andrus, et on rahuliku meele ja loomuga. Ta eeldab alati, et kui midagi on kokku lepitud, peetakse sellest ka kinni. “Meie osakonna inimesed hinda-

vad seda ning nii on meie koostöö sujunud,” märgib Andrus rahulolevalt. Seda kinnitab ka inimeste soov tema alluvuses tööd teha – äriarendusosakonna inimeste tööstaaž algab kolmest aastast.

Hea meeskonna toimimise võlusõna on Andruse sõnul rutiini puudumine. “Meil on kõigil huvi uue vastu, rutiini vältimiseks mängime aeg-ajalt meeskonnas rolle ka ringi,” kirjeldab ta tegevusi, mis aitavad ühise meeskonnana päev päeva haaval edasi liikuda.

Seejuures püüab Andrus oma alluvatele ise ka eeskuju näidata. Ennekõike selles osas, et alati pole vaja pikalt seletada, töö on

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

PERSOON Mida arvavad Andrusest kolleegid?

Andruse hobiks on analoog audiotehnika taastamine: "Vanad helimängijad pakuvad hoopis teistsugust, pehmemat, muusika kõla."

olulisim. Ta meenutab aastatetagust aega, mil alustas tehnika ja IT osakonna juhina.

“Kui ma tööle tulin, kuulsin pidevalt, kuidas seda ja teist ei saa. Kuid üsna ruttu lõppesid need jutud ära,” muheleb ta.

Elus olulisimaks peab Andrus tasakaalu.

See tähendab, et ta püüab töö- ja koduelu omavahel balansis hoida, et üks ei hakkaks teise üle domineerima. Kuidas seda saavutada? “Mina proovin kodus vähemalt tööasjadele mitte mõelda,” kostab mees.

Töö toetab hobisid – ideaalne kooslus!

Andrusel on kaks tütart ning perega veedetakse üheskoos niipalju aega kui võimalik. Andruse abikaasa töötab Luxemburgis Euroopa Komisjoni tõlkijana ning seetõttu on argipäeviti mehel kodus oluliselt suurem vastutus kui meestel tavaliselt. “Mulle sobib see. Kui ma midagi teen, tahan ka vastutada,” kinnitab ta. Kuid seda suurem väärtus on nendel hetkedel, kui puhkuse ajal üheskoos aega veedetakse.

Töiste ja koduste tegemiste kõrvalt on Andrusel aga ka suur hobi, millega ta on aastaid juba tegelenud. Selleks on tal garaažinurka sisse seatud oma töölaud, mida kutsub ise laboriks. Andrus huvitub nimelt analoog audiotehnikast, see tähendab siis, et talle meeldib taastada vanu helimängijaid. Näiteks vinüülimängijaid, lampvõimendeid, lint- ja kassettmakke. Taastamis-

protseduuri käigus viiakse kokku teooria ning praktika ja tulemust on võimalik seejärel head muusikat kuulates hinnata.

Andrusel kodus üle 500 vinüülplaadi.

“Praegu kuulavad ju kõik Spotify´d. Mina võtan selle asemel aga tagatoas plaadi ümbrisest välja ja panen plaadimängijasse,” kõneleb ta ja lisab, et vanad asjad on üldjuhul nii hea kvaliteediga, et neid lihtsalt tasub aeg-ajalt üle kuulata. Tõsi, Andrus muheleb, et tema lemmiktegevusel pole elu praktilise poolega midagi pistmist, pigem on see emotsionaalne hobi. See-eest aitab see mõnusalt muudest tegemistest end välja lülitada.

Andrus kinnitab, et igal inimesel peaks mõni hobi olema. “Me elame ju iseenda jaoks!” tuletab ta meelde. Eriti tore oleks, kui töö ja hobi käiksid käsikäes. “Mul on see vähemalt valdkonnapõhiselt nii,” kinnitab ta. Sest kõiksugu vana tehnika kõrval vaimustub mees ka ultramoodsast ning sellega kursis olla aitab tal just töine elu.

Andrus ei oska enda sõnul niisama olla, tal peab olema pidevalt midagi teha. “Kui aastaid tagasi ehitasime maja, siis leidsin ka mitu aastat hiljem veel pidevalt midagi, mida ümber teha, kuniks sundisin end sellele piiri panema,” naerab ta, et tema loomuses on asju pidevalt paremaks teha.

Seepärast unistab ta ärilahenduste osakonnaski veel oma meeskonnalt nii mõnegi põneva väljapigistamisest. “Võimekus on meil selleks igati olemas,” kinnitab ta. n

Kristjan Mikk, äriarenduse osakonna teenustejuht “Olen Andrusega samas ettevõttes töötanud neli aastat, ühes struktuuriüksuses kaks aastat. Andrus on koos töötatud aastate jooksul jätnud väga tasakaaluka inimese mulje, kes suudab oma emotsioone hästi kontrollida ja üritab ka teravaks kiskuvatele olukordadele leida rahumeelse lahenduse. Kolleegina on ta mõistev ja abivalmis ning oma tegemistes süsteemne ja põhjalik.”

Ene Raja, klienditeenindusdivisjoni direktor “Luurele läheksin Andrusega täiesti kindlalt. Olen varasemalt teinud palju koostööd erinevate ettevõtete sarnase positsiooniga heade juhtidega, kuid nii kliendikeskset ja koostööaldist, kui on Andrus, ei ole siiski kohanud. Olen selle üle sageli endamisi üllatunud.

Imetlen ja õpin Andruse tarka kannatlikkust ja sõbralikkust ja olen siiralt tänulik, et Andrus annab abikäe, kui vajan tööalast nõu, mis näitab ettevõtte huvide esikohale seadmist.

Tähistasime Andruse meeskonnaga koos jõule ja võtsime vastu suvepäevade väljakutseid.

See on olnud alati puhas lust. Ka möödunud aasta suvepäevade juhtkonna üllatusesinemise ettevalmistamisel pani Andrus toekalt õla alla ning oli ka meie ZZ Top show vahva baarimees.

Aitäh sulle, Andrus!”

9

MÄRKA TURVATEENINDAJAT

Turvateenindajates hinnatakse enim abivalmidust

MÄRTSIKUUS KORRALDAS G4S ESMAKORDSELT KAMPAANIA „MÄRKA TURVATEENINDAJAT!“, MILLEGA SOOVISIME AVARDADA AVALIKKUSE ARUSAAMU TEENINDUSSFÄÄRIST NING SUUNATA INIMESI MÄRKAMA JA HINDAMA KA TURVATEENINDAJATE HEAD TÖÖD. ALGATUSE RAAMES, MILLE PEAMISEKS REKLAAMKANALIKS OLI SOTSIAALMEEDIA, SAI G4S 216 KOMMENTAARI, NIMELISELT TOODI VÄLJA 55 TURVATEENINDAJAT. TEKST: JULIA GARANŽA FOTO: G4S

E

nim leidis äramärkimist turvateenindajate abivalmidus, hea suhtlemisoskus ja tähelepanelikkus, samuti tõsteti esile oskust anda spetsialisti nõu. Rekordiliselt suur arv toetavaid kommentaare tuli ühe staažika turvateenindaja, Vahur Truupõllu, kohta, kes igapäevaselt täidab turvatöötaja ja administraatori ülesandeid AS-is Eesti Telekom. Vahur Truupõld töötab turvavaldkonnas 13 aastat ning lisaks tur-

10

vatööle on ka Põhja piirkonnas töötajate usaldusisik. „Märka turvateenindajat!“ kampaania raames sai ta positiivseid kommentaare rohkem kui 130 inimeselt. Vahuri puhul tõsteti esile suurepärast suhtlemisoskust, head inimeste tundmist, empaatiavõimet ning abivalmidust.

Mitmeid kommentaare on tulnud ka Viljandis patrullekipaažis töötava Raimond Laatsi kohta.

Ka Raimondi puhul tõsteti esile, et teeb rohkem, kui oodata võiks.

Keila linna elanikud on kiitnud oma patrullekipaaže, leides, et linnapatrull on tegus ning oskab ise näha olukordi, kus nõu ja jõuga abiks olla.

Nimeliselt toodi välja Rein Lindojat ning Margit Pihlametsa.

Tartu Tasku keskuse turvateenistuse kohta tuli samuti toetavaid sõnumeid: märgiti bussijaamas joobes isikute rahumeelset taltsutamist ning mõistlikku ja abivalmist suhtumist. Nimeliselt toodi välja Kristo Kärblane.

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

MÄRKA TURVATEENINDAJAT Mõned „Märka turvateenindajat!“ kommentaarid Mariliis Mägi Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Mariliisi kohta saime mitu kommentaari: „Kui Pärnu Keskuses juhtus suur õnnetus ühe poisiga, kes oli teiselt korruselt alla kukkunud, siis see tüdruk oskas inimesele esmaabi anda."

Veel üks kommentaar: „Turvateenindajat pani märkama tema rõõmus ellusuhtumine. Viisakas, tubli ja aktiivne tööl.“

Darja Golubeva Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja Ülemiste kaubanduskeskuse administratsioonis töötav isik kirjutas Darja kohta järgmist: „Ta on alati hästi viisakas ja sõbralik.“

Rein Lindoja Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötaja Keila ekipaažis töötava Reinu kohta tuli põhjalikult argumenteeritud kommentaar: „A. Koolipäevade hommikul (ilmselt siis, kui tal on reidipaus) seisab ta algkooli juures ristmikul ja jälgib liiklust, vajadusel aitab väiksematel teed ületada ja üldiselt distsiplineerib liiklust.

B. Linnavalitsuse inimesed saavad talt pidevalt vihjeid, mida ja kus teha, et asi parem oleks.

C. Tunda on, et ta hoolib linnast rohkem, kui turvamehelt seda eeldatakse.“

TURVA VÕI TEENINDAJA? Maria Šnaper uuris „Märka turvateenindajat“ kampaania raames häid kliendisõnu kogunud kolleegidelt, kuivõrd nad tunnevad end teenindajatena, tehes turvatööd?

Olaf Kingo, turvatöötaja Kristiine Keskuse Prisma objektil

Kliendi teenindamine on ajapikku kasvanud meie töö üheks kesksemaks tegevuseks. Moel või teisel me kõik teenindame kliente ning sageli ollakse meile selle eest ka tänulikud. Lahke tunnustav sõna loeb palju.

Usun, et igaüks meist annab oma parima, et teha talle usaldatud töölõiku võimalikult hästi. Tööandja poolne tugi vastavate kursuste ja koolitustega oleks väga teretulnud. Pean silmas koolitusi, kus saaks õppida teenindust, võib-olla osaleda täiendõppes põhjanaabrite juures, keelekursused pakuksid samuti huvi.

Kampaania „Märka turvateenindajat“ aitas ehk mõneti laiendada nende inimeste mõttemaailma, kes ei ole turvaäris toimuvaga kursis ega oska lahterdada turvatöötajat mingisse kindlasse valdkonda. Kampaania tuletas meelde, et kiita võib igaühte, ning loodan, et G4S teeb seda ka järgmisel aastal.

Mariliis Mägi, turvatöötaja Pärnu Keskuse objektil

Tartu Magasini poe külastajalt saime järgmise kommentaari: „Väga abivalmis ja meeldivalt viisakas turvatöötaja. Olen seda poodi palju ķülastanud ja alati on sealsel turvatöötajal sära silmis ja näol naeratus:) Kuidas ta küll jõuab :)“

Töötan Pärnu keskuses ja paratamatult pean suhtlema palju klientidega, nii poekülastajate kui ka töötajatega. Külastajad otsivad reeglina kaduma läinud lapsi või mõnda poodi, töötajad pöörduvad küll spetsiifilisemate küsimustega, ent järjest enam peab tõdema, et turvatöötaja on ka teenindaja.

Olen täheldanud oma kogemusest, et teenindus on äärmiselt oluline. On olnud olukordi, kus klientide paindumatud ja teravad väljaütlemised on vahetunud vabanduste ja viisaka tooni vastu välja pelgalt sellest, et olen ise viisakaks jäänud. Empaatiavõime ja oskus asetada ennast kliendi „kingadesse“ aitab pakkuda paremat teenust ja murda iganenud stereotüüpe.

Kampaania „Märka turvateenindajat“ oli selles mõttes hea, et tõi rambivalgusesse turvatöötaja neid külgi, mida inimesed võtavad iseenesestmõistetavalt ega oska esmapilgul hinnata. Ka tutvusringkonnas tegi nii mõnigi inimene avastuse, et turvamees ei ole lihtsalt see, kes poelettide vahelt kuklasse hingab ja käed raudu paneb, kui talle midagi ei meeldi. Turvavaldkonnas töötavad inimesed, kes peavad kandma endas teatud väärtustepaketti ning vahel täitma ka selliseid ülesandeid, mida tavaline poekülastaja ei oskagi turvatöötajalt oodata. Mina isiklikult leian, et meil on juba ammu aeg tõmmata võrdusmärk turvatöö ja teeninduse vahel.

Helen Kauksi Põhja piirkonna MV2 turvatöötaja

Andrei Kuntsmann, lennueelse julgestuskontrolli turvatöötaja Tallinna Lennujaamas

Merike Sika Lõuna piirkonna turvatöötaja

Tallinnas Navigaatori maja administraatorina töötava Heleni kohta tuli pikem kommentaar: "Pidin peale väsitavat koosolekut minema arstile ning olin positiivselt üllatunud, kui mind rõõmsalt tervitanud noor tumedapäine turvaneiu majas orienteerumisega lahkelt abistama nõustus ning juhendas, millist lifti kasutada, et jõuda õigesse kohta. Sooviksin teda südamest tänada, et muutis mu veidi kehvasti alanud päeva palju rõõmsamaks. Olles ise aastaid kokku puutunud kõikvõimalike klientide (ja küsimustega), tean, kuivõrd väsitav ja raske antud töö olla võib. Usun, et teil on väga vedanud, et too neiu teid taolistes situatsioonides esindab.“

Eile olin julgestustöötaja, täna olen pigem klienditeenindaja. Olles töötanud turvavaldkonnas juba üle 15 aasta, olen täheldanud, et järjest rohkem nähakse mind teenindusala töötajana. Tõesti, ajad muutuvad: suhtlemisoskus ning hea teenindus kinnitavad järjest enam kanda ka turvatöös. Kogemus näitab, et kliendi meele teeb heaks, kui anname talle võimaluse end tühjaks rääkida ja näitame talle sõbraliku olekuga siirast huvitatust ning pakume ka ise lahendusi välja.

Inimestele meeldib saada enam, kui nad on eeldanud. Arvan, et aeg-ajalt kuluks meie töötajatele ära meeldetuletus „heast ja halvast“ teenindusest. Samuti tuleksid kasuks lisainfo ja koolitused, võib-olla isegi meistriklassi näited! „Märka turvateenindajat’’ kampaaniat peaks kindlasti kordama. Hea teenindus on edu pant ka turvaäris. Kui teenindusse panustada ning teha seda järjepidevalt, ei jää see kliendil märkamata. Rõõmus ja rahulolev klient oskab hinnata nii teda teenindanud inimest kui ka ettevõtet laiemalt.

11

INNOVATSIOON

Infokaitseteenus mis peitub G4Si kõige salajasema teenuse taga?

KUI PALJU TEAD SA G4SI INFOKAITSETEENUSEST? ILMSELT PIIRDUVAD ENAMIKU TEADMISED SELLEGA, ET TEGU ON TEENUSEGA, MILLE SISUKS ON KONFIDENTSIAALSETE DOKUMENTIDE JA ANDMEKANDJATE ÄRAVEDU NING HÄVITAMINE. VÕIKS NAGU ROHKEM TEADA, SAMAS JUSTKUI EI TOHIKS KA. KÜSIMUSED NAGU „KUIDAS TEENUSE OSUTAMINE VÄLJA NÄEB?“ VÕI „MIS SAAB PURUSTATUD JÄÄTMETEST?“ JÄÄVAD TÕENÄOLISELT ARGLIKULT VASTUSEID OOTAMA. VÕTAME SIINKOHAL JULGUSE KOKKU JA ÜRITAME LOOSSE VEIDI SELGUST TUUA. TEKST: KRISTIINA MAKUT FOTO: JULIA GARANŽA

Ü

ks, mis paljudel G4Si infokaitseteenusega ilmselt seostub, on selle särasilmne müügijuht Vivika Kendra. Vivika toimetab mitmel rindel, alates lepingute sõlmimisest kuni veoringide koostamiseni. Tema oli ka see, kelle kirjelduste põhjal valmis see artikkel.

MITTE AINULT VEDU JA HÄVITAMINE

Vivikal on G4Si infokaitseteenuse korraldamisel abiks kliendihaldur ja neli autojuht-kullerit, kes koguvad kaubad klientidelt kokku ning veavad need turvaliselt ära. Kolm kullerit tegutseb Tallinnas ja selle ümbruses, sõites vajadusel ka kaugemale saartele või hoopiski Ida-Eestisse. Neljanda tööpiirkonnaks on Lõuna-Eesti.

Infokaitseteenuse osutamine algab hetkest, mil klient pöördub müügijuht Vivika poole sooviga konfidentsiaalsetest dokumentidest turvaliselt vabaneda. Siinkohal on väga oluline teha kindlaks täpne kogus, mis kliendi juurest ära viia tuleb.Vivika sõnul kipuvad kliendid seda sageli nii üle- kui alahindama. Mõni suurustleb oma dokumendikuhjaga, mis mahub tegelikult kõige väiksemasse, 50-liitrisesse kogumiskasti, teisel jälle ootab äraviimist viis alusetäit, millele viidatakse kui „sutike paberit“.

KUI PALJU ON „SUTIKE PABERIT“?

Õnneks on Vivikal välja kujunenud teatud meetodid, mille abil dokumentide mahtu kindlaks teha.

Näiteks üritab ta kliendilt uurida, kas dokumendid on lahtiselt või kaustades. Kaustade puhul saab pilt selgeks, kui on teada nende paksus, näiteks 2 cm või 5 cm. Selle põhjal saab kindlaks teha kausta keskmise kaalu ning korrutades selle läbi kaustade arvuga, saab juba küllaltki täpselt määrata kliendi

12

juurde saadetava koguja suuruse. Sellisel moel info kogumine on Vivika jaoks tavaline protsess.

Olles kindlaks teinud äraveetava koguse, tuleb otsustada, mitu autojuhti ja autot veosele järele saata. Nagu öeldud, toimetab G4Si infokaitseteenuse lipu all neli meest, kõik G4Si vormirõivais ja varustatud töötõenditega. Nende käsutuses on neli kaubabussi. Väiksema koguse puhul saab hakkama ühe mehe ja bussiga, suurema koguse puhul tuleb neid kliendi juurde saata rohkem. Kõik dokumendid lähevad spetsiaalsetesse kogujatesse, mis seejärel plommitakse. Kui tegu on eriti suuremahulise kaubaga, mis asub kas lahtiselt või alustel, läheb selleks vaja haagisega veoautot. Sellisel juhul ei teostata vedu enam infokaitseteenuse bussiga, vaid kasutatakse koostööpartneri abi.

Veoringe planeerib üldjuhul kliendihaldur, kuid vahel abistab teda selles ka Vivika, võttes aluseks teatud regulaarveod ja täiendades neid juurde tekkinud ühekordsete vedudega. Kui uued veod olemasolevasse veograafikusse ei mahu, koostab Vivika täiesti uued veoringid. Üldreegel on see, et kõik kliendipunktid saavad vähemalt kord kuus läbi käidud ja liigsetest dokumentidest vabastatud.

Raido Pappel on üks nendest vähestest, kes on oma silmaga näinud, kuidas riigisaladustest saavad küttegraanulid.

Dokumendid rändavad kliendi juures seisnud spetsiaalsest kastist Infokaitse autosse kinnises pakendis.

TURVALISUS IGAS LÜLIS

Kui G4Si infokaitseteenuse auto saabub kliendi juurde, vormistatakse selle kohta akt. Üks akt koosneb neljast lehest. Esimene täidetakse siis, kui klient on kauba veoks üle andnud, ja see jääb talle. Ülejäänud lehed liiguvad koos hävitamisele mineva kaubaga tehasesse ning täidetakse siis, kui kaup saab nõuetekohaselt hävitatud. Neile lüüakse peale ka nn hävitustemplid, misjärel saadetakse üks lehtedest kliendile, tõendiks audiitorite ja teiste kontrollijate jaoks. Ülejäänud kaks jäävad G4Si infokaitseteenuse arhiivi.

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

INNOVATSIOON

–

Mis aga juhtub konfidentsiaalsete dokumentide või teiste andmekandjatega tehases? Kõigepealt tervitavad saabujaid usinad kaamerad, kelle valvas pilk hoiab silma peal absoluutselt kõigel, mis tehases toimub, alates laekunud kauba lahtiplommimisest kuni selle lõpliku purustamiseni. Kaamerapilt jookseb tehase kontori ekraanidele ning see ka salvestatakse.

Soovi korral saavad kliendid tagantjärele vajalikke salvestisi välja võtta. Kindlust lisab asjaolu, et kaamerad on kontrollitud ja heaks kiidetud tehase üldise turvaauditi käigus, mille viis läbi G4S ise.

Tehases ootavad hävitatavat materjali mitu erinevat sorteerimisliini ja purustit. Vanapaberi jaoks on oma liin, dokumendipaberi jaoks teine ning esindatud on ka elektroonika liin. Kogu saabunud kaup sorteeritakse, võetakse vajadusel juppideks (elektroonika) ning purustatakse. Destruktiivse loomuga masinast väljub materjal alati ühel ja samal kujul – kandiliste plokkidena, mis koosnevad kas paberi-, metalli-, plastiku- või muudest jääkidest. Et hävitusprotsess kulgeks plaanipäraselt, jälgib seda otsast lõpuni G4Si töötaja.

HÄVITATUD KAUBA UUS ELU

Kogu purustatud materjal suunatakse taaskasutusse.

Prügina ei ladestata midagi, see on lausa seadusega keelatud. Kogu asja juures on natuke kurb see, et pea kõik jääkmaterjal eksporditakse – Eestis taaskasutatav osa on kaduvväike. Meil tehakse paberimassist enamjaolt tselluvatti, mõningal määral kasutatakse seda ka loomade allapanuks.

Vivika sõnul saab paberit taaskasutada 7–10 korda, elektroonika on aga kõigest 17–18 protsendi ulatuses taaskasutatav. Nii väike protsent on selgitatav seadmete koostisosade üksteisest eraldamise keerukusega. Selles valguses tasub tõsiselt järele mõelda, kas viimasel ajal propageeritav paberivaba asjaajamine on ikka nii keskkonnasäästlik nagu räägitakse. Eriti arvestades asjaolu, et tehniliste vidinate tootmiseks kulub palju rohkem ressursse ja energiat kui vana hea paberi puhul.

G4Si infokaitseteenuse seisukohast ei ole aga vahet, kas hävitada paberil või muul kujul olevaid konfidentsiaalseid andmeid. Turvalisus on tagatud kõigil juhtudel, ökoloogilise jalajälje suurus aga jäägu kliendi enda südametunnistusele. n

Klient allkirjastab üleandmise akti.

Dokumentide teekond hävitusse võib alata.

Dokumendid tõstetakse laaduriga hävitusmasinasse, kust nad väljuvad küünesuuruste helvestena.

13

TRANSIIDIKESKUS

TURVALAHENDUS

ANNAB TRANSIIDIKESKUSELE KONKURENTSIEELISE TEKST: JULIA GARANŽA FOTO: AIVAR KULLAMAA

K

aks aastat tagasi alanud koostöö G4Si ja Eesti ühe suurima stividoriteenust osutava firma, Transiidikeskuse ASi vahel sai tänavu aprillis tunnustatud turvaturu aasta olulisema auhinna, turvalahenduse tiitliga.

Koostöö nurgakiviks sai G4Si lubadus, et pakutav lahendus viib Transiidikeskuse valve ja kaubavoogude turvamise uuele tasemele.

Jõudsalt laieneva Transiidikeskuse jaoks on tõhus järelevalve ja usaldusväärsus rahvusvahelist klientuuri silmas pidades äriliselt võtmetähtsusega.

Transiidikeskusele turvalahenduse projekteerimine algas turvaauditist. G4S analüüsis keskuse senist turvasüsteemi, tõi välja kitsaskohad ning tegi ettepanekuid nende parandamiseks. Koostöös Transiidikeskusega töötati välja lahendus, mille märksõnadeks said terviklikkus ja arenguvõimekus. Oluliseks peeti, et turvalahendus oleks suuteline kasvama koos kliendi

14

vajadustega. Üheselt mõisteti, et lahend peab tagama terminali turvalisuse ning andma teenuseid jõudsalt arendavale Transiidikeskusele tervikliku ülevaate territooriumil toimuvast, võimaldades seejuures teiste tööprotsessidega integreerimist.

KORRALIK TURVALAHENDUS TOETAB KASUTAJA ARENGUT

Lisaks logistiliselt väga soodsale asukohale – Stockholmini ja Peterburini võrdselt 300 kilomeetrit, Helsingi kiviviske kaugusel – on Transiidikeskusel ka muid trumpe. Nende hulgas tugev taristu, mille arengusse panustab Transiidikeskus igal aastal, nüüdisaegne masinapark ning Läänemere parimaks peetav kai. 370 meetrit pikk ja 14,5 meetrit sügav, on kai võimeline vastu võtma kuni 10 000 konteinerit mahutavaid ookeanilaevu. Kõik need tugevused tervikuna toetavad Transiidikeskuse aren-

guplaani saada regionaalseks konteinerite jaotuskeskuseks ehk HUBiks.

Selle ambitsioonika plaani A ja O on usaldusväärsus, turvalisus ja protsesside läbipaistvus. Alternatiiviks mereveole alustab Transiidikeskus tänavu kevadel põhja-lõunasuunalise raudteeveoprojektiga, millega loodab viie aasta jooksul kaubamahte kahekordistada. Geopoliitilistest tõmbetuultest sõltuvas logistikaäris on oluline arendada uusi kaubaveosuundi ning ühe perspektiivika võimalusena näeb Transiidikeskus selleks eksporti läbi Soome.

Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee toob välja, et kaupade väärtus, mille eest ettevõte vastutab, ulatub miljarditesse eurodesse. „Ootused turvalahendusele olid kõrged. See peab tagama kaupade säilimise ning andma ülevaate personali ja autode liikumise kohta Transiidikeskuse territooriumil,“ ütles Laidvee. Tema sõnul on seegi oluline, et Transii-

G4S EESTI INFOLEHT MAI / JUUNI 2015 | NR 3 (123)

TRANSIIDIKESKUS Aleksei Konstantinov ja Sergei Grigorjev jälgivad terminalis toimuvat mitmekümne kaamera abil.

Fakte 2014. AASTAL OLI TRANSIIDIKESKUSE AS TERMINALIDE KOGUKAUBAKÄIVE LIGI 2,9 MILJONIT TONNI.

•Terminali tehnoloogiline tootmisvõimsus on 600 000 TEUd aastas (TEU on 20-jalase konteineri tingühik – toim).

• Transiidikeskus hõlmab Muuga sadama territooriumist ligi viiendiku ehk u 85 000 hektarit.

• Suurematest Eesti sadamatest on G4Si valvata ka Ida piirkonda jääv Sillamäe sadam.

Transiidikeskuse turvalahendus • 16 turvatöötajat • ATS-süsteem kõikidel hoonetel • Automaatne numbrituvastussüsteem sõidukite sujuvaks liikluseks ja konteinerite liikluse haldamiseks

• Raudteel asuv tuvastusportaal siseneva raudteeliikluse ja konteinerite andmete automaatseks registreerimiseks

Villu Õun, AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor: Transiidikeskus on hea näide ettevõttest, kus teadvustatakse turvariske strateegilise ohuna ja panustatakse süstemaatiliselt uute lahenduste kasutuselevõttu. Niisuguses koostöös valmivadki kõige paremini toimivad turvalahendused, mis on kliendi jaoks efektiivsed nii sisu kui ka kulude mõttes.

dikeskuse kliendid saavad iga hetk ise veenduda, et nende kaupadega on kõik korras. „Tõhus turvalahendus tagab Transiidikeskusele konkurentsieelise,“ lisas Erik Laidvee. Ühe kõneka näitena toob ta koostöö Mitsubishiga, kes veab detaile oma Venemaal asuvasse Kaluuga koostetehasesse Muuga kaudu. Enne tulevase transiidipartneri valimist soovisid jaapanlased saada ülevaadet Transiidikeskuse tööprotsessidest ja asjaajamisest. Jaapanlaste usaldus, keda ärimaailmas peetakse heas mõttes pedantideks, on ühtlasi ka kompliment turvalahendusele, mis tagab kaubavoogude läbipaistvuse.

KONTROLLITUD „BROWNI LIIKUMINE“

Muugal asuva Transiidikeskuse kontorihoone katuselt avanev vaade nuumab silma. Ühel pool laiub meri, mida valvavad laeva ootuses

kõrged kraanad, teisel pool laotakse vilkalt konteinereid. Kogu maastik meenutab hiiglaslikku legode komplekti. „Kõikidest liikumistest Transiidikeskuse territooriumil jääb jälg maha: kaupade vedu, sõidukite, veokite ja rongide liikumine – kõik on kontrollitav. Ülevaate täpsuse tagab terviklahendus, mis hõlmab mehitatud valvet ning omavahel suhtlevat videovalvet ja läbipääsu kontrolli,“ selgitab turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson. Transiidikeskuse territooriumi seiratakse ligi 120 videokaamera abil, mis moodustavad analüütilise videovalvesüsteemi. Raudteega piirnevat ala kontrollitakse termokaamera abil. Videovalve on pandud „suhtlema“ läbipääsusüsteemiga: integratsiooni abil juhitakse üle 20 läbipääsupunkti. Sõidukite sujuvaks liikluseks ja konteinerite liikluse haldamiseks on kasutusel spetsiaalne automaatne numbrituvastussüsteem, mis on samuti osa turvalahendusest. Raudteel asuv tuvastusportaal registreerib siseneva raudteeliikluse ja konteinerite andmeid automaatselt.

Pääslas näitavad turvatöötajad, kuidas toimib elektroonset luupi meenutav konteinerite numbrite tuvastussüsteem. Paar hiireklikki ning number konteineri küljel on suurelt arvutiekraanil. „Kontroll ja täpne ülevaade toimuvast on olulised mitmest aspektist vaadatuna. Esiteks peame tagama, et inimesed saaksid siin teha tööd turvaliselt ning ohutusnõuded oleksid täidetud. Vastutame kliendi ees tema kaupade säilimise eest ning lisaks varguste ennetamisele on oluline täpne logistika, et iga veos saaks õige suuna,“ selgitab Transiidikeskuse AS juhatuse esimees.

Transiidikeskuse juhi sõnul tulevikus on plaanis saavutada parem kontroll töötajate liikumise kohta territooriumil ja hoonetes ning täiustada tehnika kasutamise arvestust.

Näiteks on töötajal, kes ei oma vastava laadimistehnika kvalifikatsiooni võimalust seda tehnikat käivitada, kuna tema isikustatud läbipääsuluba seda ei võimalda. Sama puudutab ka personali ja külaliste liikumist ladudes ja muudes ruumides. n

15

MEIE MEES

SUUREPÄRANE TEENINDAJA

VAHUR TRUUPÕLD HEA TEENINDUSE KUUGA KÕRVU OTSUSTAS G4S OMALT POOLT TÄHELEPANU TÕMMATA TURVATÖÖTAJATELE, KELLELT KORRAKAITSJA ROLLI KÕRVAL OODATAKSE ÜHA ENAM HÄID TEENINDUSOSKUSI JA SUHTLUST. MILLIST TAGASISIDET SAIME, VÕTTIS OMAMOODI TABAVALT KOKKU ÕHTULEHT: „SELMET KIITA KAHEMEETRIST KAPPI, KELLENA TURVAMEHI ETTE KUJUTATAKSE, MÄRKAS HOOPIS ÜHT VÄIKEST KASVU PUNAPEAST TURVAMEEST ERAKORDSELT PALJU TÖÖTAJAID ASUTUSEST, MILLE VALVELAUAS TA TÖÖTAB.“ TEEMEGI LÄHEMALT TUTVUST SELLE PUNAPEAGA. TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, ERAKOGU

L

oo kirjutamiseks lähen ühel reedesel pärastlõunal Vahur Truupõllule külla otse tema tööpostile kliendi juures, et saada oma silma ja kõrvaga osa igapäevasest suhtlusest, millest Eesti Telekomi töötajad „Märka turvateenindajat!“ kampaania raames aktiivselt teada andsid. Astun maja taga välja taksost ja asun otsima peaust, kui juba tulebki Vahur küljeuksest, mille juurde parasjagu jõudnud olen, mulle vastu. Administraatori vastuvõturuum on võrdlemisi valge ja avar, kuna selle tagaseinas on aken. Minu tulekuks on Vahur katnud laua küpsiste ja kommidega, mida ma esialgu ei panegi tähele, kuna see tundub kuidagi kuuluvat tema juurde. Koos märkamise ja külalislahkusega.

Objekti silmad ja süda Ajame juttu ning täheldan, kuidas Vahuri silm aeg-ajalt ekraanile põikab, sõrm avab-suleb uksi. Kuulen ruumi nurka peitununa siiraid ja sõbralikke tervitusi ja nädalalõpusoove. Saan teada, et Vahur on sel objektil töötanud selle suurrenoveerimisest saati – kokku 13 aastat – ja tänu sellele tunneb ta nii maja kui selle inimesi ja põhimõtteid väga hästi.

16

„Kunagi töötasid selles majas ka avatud poe klienditeenindajad ja siis oli minu ülesandeks nendegi turvalisuse tagamine, kuid nüüd on seevastu tehnilisi operatsioone juures. Siin majas on koos büroo ja tehnika. See on huvitav iseenesest – saab kõigega tegeleda. Tehnika ja klienditeeninduse osakaalud on õnneks pooleks. Kui klienditeenindust ei oleks ülesannetes, siis ma kratsiks kukalt,“ tunnistab asjaosaline ise.

Kui Vahur räägib lugu, kuidas ta turvasalvestiste järgi aitas ühel emal tuvastada, kas lapse kaisukas kukkus autost välja või mitte, taban ent mõttelt, et see on nagu meelerahuteenus.

Tõsi, sellest ametist paistab välja eelkõige klienditeeninduslik pool, kuid tegelikult on Vahuri põhiülesanneteks ennetada kriitilisi olukordi, häiretele reaegeerida ja hoida silma peal tehnilisel korpusel. Salvestistelt on tulnud aja jooksul välja peilida kaisujänestega võrreldes ka märksa tõsisemaid tegelasi. Ometi on teenindusel selles pealtnäha infosekretäri töös väga suur roll. „Klienditeenindusega saab palju ära teha inimese turvatunde tagamisel. See töö ei ole tähtis mitte üksnes korrakaitse vaatest, vaid ini-

Vahur Truupõld: „Lapsepõlves oli meil aastaid üks prügimees, kelle suu oli alati kõrvuni. Ootasin seda päeva, mil ta tuli prügikaste tühjendama.

Tõi vahel koerale kontigi. Ootasin teda, sest ta tegi terveks päevaks tuju heaks. See sõbralikkus on midagi, mis on lapsepõlvest meelde jäänud ja ma pean seda oluliseks”

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

MEIE MEES

mene peab end ka hästi tundma seejuures: rahulikumalt ja rõõmsamana,“ leiab Vahur.

Klienditeenindus veres Nende sõnade kinnituseks võin mitte üksnes lugeda Eesti Telekomi tagasisidet, vaid ka oma kõrvaga kuulda neid kommentaare. „Kui ma tulin siia tööle, oli Vahur esimene, kes mind tervitas ja mulle naeratas. Ta on nagu meie visiitkaart ja sellepärast meeldib see maja nii mulle kui ka paljudele teistele,“ jutustab büroojuht Merily Aare. Mis on siis Vahuri saladuseks?

Vahur läheb mitu aastakümmet tagasi ja pajatab ühe loo: „Lapsepõlves oli meil aastaid üks prügimees, kelle suu oli alati kõrvuni. Ootasin seda päeva, mil ta tuli prügikaste tühjendama.

Tõi vahel koerale kontigi. Ootasin teda, sest

ta tegi terveks päevaks tuju heaks. See sõbralikkus on midagi, mis on lapsepõlvest meelde jäänud ja ma pean seda oluliseks.“ Ta lisab selgituseks, et igas valdkonnas, kus on vähem või rohkem inimestega kokkupuudet, seal on juba tegemist klienditeenindusega ning teenindus eeldab, et sinuga räägitakse vähemalt normaalselt. Üks, mis on telekomi inimestele väga korda läinud, on Vahuri fenomenaalne mälu nimede peale, mis väljendab äärmist tähelepanelikkust. Omakeskis tunnistab ta mulle, et tegelikult tunneb ta osad inimesed suisa lõhna järgi ära.

Lõhnademaailm huvitab Vahurit ja ükskord tegi ta väikse eksperimendi ning pani vähemalt poolte inimestega täkke. Naljaga pooleks võib öelda, et ka selline pisike nüanss mõjutab tur-

vatunnet. Mälust rääkides meenutab Vahur veidi lõbustatult, et tal on siiani meeles kunagiste aserbaidžaanidest sõjaväekaaslaste keerukad nimed. Kuid mitte alati pole Vahur oma säravat mälu klienditeeninduses ja turvavaldkonnas kasutanud.

Kaotsi läinud meelelahutaja?

Ma oletan, et Vahuri hästi hoitud saladus on see, et ta on kunagi nukunäitleja olnud ja mänginud Eesti Nukuteatri grand old lady Helle Laasi käe all nukurahvateatris „Käpik“.Vahur tegeles näitlemisega juba kooliajast ning ühel hetkel oli tal isegi oma paroodiakava, kuid siis tuli sõjavägi vahele. Nukunäitlemine on talle aga siiani kuidagi südamesse jäänud. „Mängukavas oli „Muinasjutt äpardunud draakonist“ ja mi-

17

MEIE MEES

VAHURI TARKUSETERAD

• Igas valdkonnas, kus on vähegi inimestega kokkupuudet, on tegemist klienditeenindusega.

Vahur armastab vabal ajal väga ka reisida: möödunud suvel Pariisi metroo Stalingradi peatuses.

na mängisin draakoni kolmest peast kõige hajameelsemat. See sobis mulle, sest olen ka ise vahel hajameelne, näiteks tehnikaga, aga hoopis teises valdkonnas. Mulle õudselt meeldis,“ meenutab Vahur neid aegu. Eriti huvitavaks peab ta seda nukunäitleja sulandumisprotsessi, kus korraga sulguvad nii näitleja kui nuku silmad, korraga ka naeratatakse. Just nii nukule elu sisse puhutakse. „Mul oli küll lavaka mõte, kuid nagu paljudel poistel, nii ka minul tuli pärast laiskus sisse,“ räägib Vahur kroonust naasmisest. „Plaanisin hoopis Pedasse sotsiaaltööle sisse astuda, teemaks „Lapsed ja ühiskond“. Üks punkt jäi puudu.“ Pärast seda juhendas ta mõnda aega Nõmme noortemaja näitestuudiot, kuid erinevatel põhjustel jäi see ühel päeval katki. Olgu öeldud, et oma tööd tegi Vahur sealgi kogu hingega ning lastel oli tema lahkumise pärast väga kahju. Tagantjärele arutleb ta, et näitleja töös ei ole kindlaid elurütme ja on suht sigrimigri nädalad. „Tahan teha üht asja korraga vastavalt oma oskustele ja hästi,“ võtab ta kokku oma soovi korrastatuse ja selguse järele.

Põhjalik kõiges Vahur tunnistab, et on kõiges, mida teeb, enda suhtes nõudlik, kuid vähemalt pedantsusest on jagu saanud. „Ma nõuan endalt väga palju, aga samas ei ole pedant. Ka sellises jäigas tööprot-

18

• Kui klient on rõõmus, oled ise ka. See on selline eluterve lähenemine. sessis võib olla mõneti loominguline. Minu üks kreedodest on see, et ma püüan vahel teha mitte millestki midagi. Ma võin seista keset tühja välja ja mu ümber pole midagi, aga ma püüan seal midagi luua ja see on niivõrd põnev,“ toob Vahur piltliku näite sellest, kuidas töökeskonda muuta. Muide, Eesti Telekomi hoones on tal isegi DJ roll, kuna osadel korrustel mängib muusika. Aga põhiline on, et asjad oleksid korras, nii et ka töölt minnes oleks alati hea ja kindel tunne.

Usaldusväärsus, sõbralikkus ja täpsus asjades on omadused, mis on pannud ka kolleegid Vahurit märkama ja nii on ta juba kaheksandat aastat üks G4Si usaldusisikutest. Kuigi alguses ta tõrkus, siis pärast väljavalimist on ta ameti hästi omaks võtnud. „Usaldusisikuna saan ma toetada inimesi, kellel on mured. Mõnikord need mured lahenevad lihtsalt väljendades ära kuulamise ja soovituse andmisega – sellest on abi, kui saad end avada kellegi ees ja võid teda usaldada, ilma et see jutt küla peale läheks,“ räägib ta. Kui algusaastatel tormas ta aga kohe võimalikke probleeme lahendama, siis nüüd üritab ta esiti ise kaleidoskoobi killud kokku panna ja vastavalt sellele siis pakub lahendusi.

Kuidas aga Vahur kõige selle juures ennast laeb? „Mulle meeldib väga muusikat kuulata ja olen ka suur saunasõber. Kui maailmas ei oleks sauna, siis oleksin küll väga õnnetu – seal saa-

• Asendamatuid inimesi ei ole, aga on hea, kui satud õigetel aegadel õigetesse kohtadesse.

• Öeldakse, et on hea, kui sa lähed hea meelega tööle ja koju. See on vastastikune ja igaüks saab sellesse oma panuse anda. Ükskõik, mis keskkonnas olla, seda on võimalik ise paremaks ja inimlikumaks muuta.

• Sõbralikkus on tähtis, kuid see peab jääma hoolivatesse piiridesse.

Liigne omamehelikkus piirab inimese vabadust. vad kokku miljöö, inimesed ja leilist rääkimata. Ma teen iga aasta ka ise vihtasid, Pääsküla mets on kohe kodu lähedal. Mulle meeldib ujumas käia ning ega koduaias ka tööd kunagi otsa saa.“ n

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

REISISOOVITUSED

REISILE? REISILE! Uurisime töötajatelt reisimise kohta ja palusime neil jagada näpunäiteid, kuidas ise organiseerides soodsalt reisida. Reisimise muljeid jagavad valvedivisjoni turvajuht Kalev Kalde, turvatehnikadivisjoni hooldusjuht Andres Peilman ja kliendihaldur Viktoria Kossenkova.

REISIMULJEID KOGUS MAARIKA HAAVISTU

KALEV: Soovitan külastada Nizzat! „Oleme naisega reisinud seljakotiga Lõuna-Prantsusmaale Nizzasse juba 5 aastat. Ka selle aasta augustis lähme taaskord sinna. Soovitan alustada ettevalmistustega võimalikult varakult, kasvõi aasta ette! Jälgi internetis hindasid, et saada võimalikult soodsad lennupiletid. Broneerimisel tasub olla tähelepanelik, mis sisaldub hinnas ja mille eest tahetakse lisatasu. Tavaliselt ostan lennupiletid 3–4 kuud enne ning eelistan otselende, kus on pagas hinna sees.

Kohapeal kasutame liikumiseks ühistransporti, linnadevaheliste bussipiletite hinnad on soodsad, näiteks Nizzast Cannesesse või Monacosse maksab pilet vaid 1.50 eurot. Bussiga liikumisel tasub siiski aega varuda. Kiiremini saab rongiga, kuid piletite hinnad on kallimad. Kogu 20–30-päevase reisi vältel ööbime

telkides kämpinguplatsil, mis on 300 meetri kaugusel vahemerest. Kõik on käeulatuses, poodidest saab vajalikku kraami, kämpinguplatsil on aga pesemisvõimalused ja grillimistarvikud.

Tegevustest soovitan külastada ranniku äärde jäävate linnade vanalinnu, vanaaja kindlusi, väikesi mägikülakesi ja teha mõni väike laevareis Vahemere saartele ning mägedes matkamas käia. Võta kaasa piisavalt joogivett, külmasprei, päiksekreem, pähe pane müts ja päikseprillid ning naudi kaunist loodust.

Reisisihtkoha matkaradade ning sobivate tegevuste kohta leiad infot internetist ja kohalikest turismikioskites saadavatest brošüüridest. Meie loobusime internetist, teleka vaatamisest ning muudest meedia väljaannetest. Vaikus ja rahu :)"

Kalev Kalde

ANDRES: Autoga reisides näed rohkem! „Veebruaris käisime 5-liikmelise perega Šveitsis Anzères suusatamas. Kaalusime lennu- kui ka autoreisi, valik langes viimase kasuks.

Auto rentisime Eesti firmast A-Rent, kus on hea teenindus ja võimalus hinna osas kokkuleppele jõuda. Samuti rentisime suusavarustuse Andres Peilman Eestist, tuleb mitmeid kordi soodsam, kui kohapeal rentida. Maksad vaid mäel olemise päevade eest, näiteks kui reis kestab kokku 10 päeva, aga mäel oled vaid 6, siis maksadki 6 päeva eest. Saime öömaja kingituseks,

kuid soovitan vaadata pakkumisi mägimajakeste rentimiseks tripadvisor.com kaudu. Teekonna planeerimiseks kasutasin viamichelin.com rakendust, reaalajas jälgisin liiklusummikuid aga waze.com kaudu. Arvesta, et rakendused kasutavad andmete uuendamisel mobiilset internetti. Minul kulus reisi vältel välismaal helistamise ja interneti peale kokku umbes 50 eurot.

Kokku sõitsime edasi-tagasi 5200 km, üheotsapikkuseks teeb see 2600 km, kuid kahe autojuhiga sõitsime Eestist sihtpunktini välja tehes vaid tankimispeatusi. Soovitan pika autosõidu tarbeks väiksematele pereliikmetele nutiseadmetes mõned offline-mängud ja multikad alla laadida, samas aga internet välja lükata.

Söögipoolist ei ole mõtet väga palju kaasa vedada, mõned küpsisepakid ja batoonid tagavaraks aja-

vad asja ära. Lätis, Leedus ja Poolas on kiirteeäärne toitlustus samas hinnaklassis, mis Eestis. Joogijanu kustutamiseks aga varu piisavas koguses vett, mul oli 15L kanister kodu kraaniveega kaasas. Kindlasti pööra tähelepanu kiirteemaksudele, näiteks Poolas ja Tšehhis ei ole maksud suured, kuid trahvid päris kopsakad. Maksustatavaid kiirteid tuleb muidugi iga aastaga juurde. Kahtlemata näed autoga reisimisel rohkem kui lennates, huvitavat märgates võid teha peatuse ning marsruuti jooksvalt muuta. Poolas avastasime näiteks ööpäevaringse kaubanduskeskuse tesco.pl, jõudsime sinna kell 3 öösel ja saime rahulikult oste teha, Eestis ei kujutaks seda ette. Tagasi tulles otsustasime aga Tšehhi kaudu minna.“

VIKTORIA: Reisiklindlustus on oluline! „Reisikogemus on erinevate lennufirmadega, enim meeldivad Finnair ja Lufthansa. Lennupileteid tasub vaadata nii vahendajate lehtedel (nt lennujaam.ee, sky24, lendama.ee) kui ka lennufirma enda kodulehel.

Enamasti saab lennufirmast soodsamalt. Sama põhimõte kehtib majutuse kohta. Kui pead ümber istuma, siis broneeri sama vahendaja kaudu jätkulend, see tagab, et ühe lennu hilinemise korral arvestatakse ka sinuga. Hotelli broneerimisel arvesta asukohaga, näiteks jala liikudes, kui kaugel on ühistransport, ning loe tingimusi, näiteks kui pika aja jooksul saad broneeringu tasuta tühistada. Samuti olen reisinud bussiga Venemaale, kasulik on omada PINS-kaarti, millega saab bussisõidul soodustusi.

Meenub kurioosne lugu: tulles mõned aastad tagasi Itaaliast AirBalticuga Riiga, jäi lennuk hiljaks ja pidin ümber istuma Tallinna lennule. Mulle pakuti uut lendu ootama jääda või taksot. AirBaltic maksis takso kinni, ühe suuna arve oli ca 3000 krooni. Soovitan teha alati reisikindlustuse, milles on nii tõrke- kui pagasikindlustus. Kord ei jõudnud pagas tagasilennul Eestisse, järgmine päev helistati ja öeldi, et pagas leiti üles, kuid koti lukud on lahti. Pagasi ülevaatamisel olid osad reisilt kaasa ostetud asjad puudu, mis mulle kompenseeriti.

Neile, kes ihkavad päikest ja sooja, soovitan ajastada reisi Euroopas suvisele perioodile, alates maist kuni oktoobrini.“

Viktoria Kossenkova

19

RISTSÕNA E RV U 31

BIITLITE LIIGE

Sheet1

VÄGA HELE

VÕRGUNÕEL

Sheet1

BOOR

KITARRIST

RAHVUSPARK

LINN PORTUGALIS

KIHNU KAMPSUN

GALLIUM RUTTU! TLN KAUBAMAJA

SPORDI VAHEND

REKL (LÜH) LINN

VÄSINUD VÕÕRAMAINE TAIM

RAIVO

INGL. NAISNAISE NÄITLEJA DETSI,NIMI

SUURRIIK

KOHT HARJUS

PEALEPANIJA NOOT

ALKOHOL VANAROOMA RÕIVAS

LINN AM-S NAISE NIMI

MÕNE LOOMA KEHAOSA

ASESÕNA LOOM KIRJANIK VAIKO EPLIK

SELJATAGUNE RALLI-

KOHT SAAREMAAL OSMIUM

HOLLYWOODI NÄITLEJA

GAASIPUHASTUSSEADE

1000 LOOM

KÄÄNE

GRAMM INIMARENGU INDEKS

SÕITJA RALLISÕITJA RIIA RIIA KOSSUTIIM KOSSUTIIM

MINU KOHT RAPLAS

VÄÄVEL LUULETAJA

2X KONS

LAULJANNA AJAÜHIK

EDITOR KILO,END KORVPALLUR

SUVEPÄEVAD 2015: Page 1 GRILL ON TŠILL!

BULEKI VEND (MULTIK) EUROOPIUM

Page 2

14. ja 15. augustil Toosikannul toimuvad G4Si Suvepäevad tulevad grillimaitselised, selles pole enam kahtlust. Tänavuste suvepäevade motoks on „Grill on tšill“, mis tähendab, et lisaks traditsioonilistele tegevustele, võistlustele, kolleegide etteastetele ning õhtusele meeleolukale kavale, tulevad ka kulinaarsed töötoad ja liha grillimise võistlused. Ära maga registreerumist maha: suvepäevadeks saad end kirja panna alates 11. maist. Informeerime Sind registreerimise algusest uudiskirjaga. Oled väga oodatud!

Eelmise ristsõna õige lahendus oli "Julgete päralt on maailm" ja pilt oli tehtud G4S Eesti peamaja 6. korrusel seoses Spordiklubi tutvustava videoklipiga. Õige vastuse saatnutest osutus loosi tahtel võitjaks Raul Menind, kes saab auhinnaks G4Si logoga saunalina. Uue ristsõna lahendus koos fotol toimuva tegevuse asukoha ning oma kontaktandmetega saada enne 10. juunit e-posti aadressile kysimused@ee.g4s.com. Õige vastuse saatnute vahel loosime taas välja auhinna.