Sensor aprill-mai 2021

Aprill-mai 2021 | NR 2 (158)

G4S EESTI AJAKIRI

ARVUTIKASUTAJA ABC

TÖÖOHUTUS.

ÕPETLIKUD LOOD

G4Si OSTIS ÄRA

USA TURVA­ ETTEVÕTE

TURVALISUS.

VINGUGAASI­ANDURITEST

Aleksei Otto – 25 aastat kogemust turvavaldkonnas

TERVIS

Vaktsineerides oleme tugevamad!

COVID-19 vastu vaktsineerides hoolid enda ja oma lähedaste tervisest ning aitad meil naasta tavapärase elu juurde.

Tutvu ametliku COVID-19 vaktsineerimise infoga: vaktsineeri.ee |2| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

JUHTKIRI

30 aastat kogemusi

SISUKORD 2 TERVIS. Vaktsiinist 3 JUHTKIRI. Reiko Tääker 4 UUDISED. Olulised teated. Tubli töö 6 IT-TEEMA. Arvutikasutaja ABC 7 SPORT. G4S 30 sportlik väljakutse 8 AJALUGU. Töötajate meenutused G4Sist 10 KAANELUGU. Aleksei Otto –

25 aastat kogemust turvavaldkonnas

13 KOGEMUSLUGU. Vaktsineerimisest 14 TÖÖOHUTUS. Õpetlikud lood 15 OMANIKUVAHETUS.

G4Si ostab ära USA turvaettevõte

16 TEHNIKA. Turvakaamerad 18 TURUNDUS. Kampaaniad 19 TURVALISUS. Vingugaasiandurid 20 VAIMNE TERVIS. Stress

K

äes on suur juubeliaasta – G4S sai 30aastaseks, mis tähistab kolme aastakümmet õnnestumisi, möödapanekuid, õppimist ja turvatunnet.

30 tegutsemisaastat on andnud ettevõttele piisavalt kogemusi, kuid visanud tee peale ette ka hulga väljakutseid.

Oleme läbinud aastatel 2007–2009 väldanud majanduskriisi, mida peetakse ka sajandi majanduskriisiks. Tänasel päeval seisame silmitsi hoopis tervishoiukriisiga, mille kõiki mõjusid me veel oma tervisele ega riigi majandusele hinnata ei saa ega oska. Siiski oleme varasemast kriisist palju õppinud ning tänu headele kogemustele püüame ka praegusest olukorrast väiksemate kaotustega võitjatena välja tulla.

Suurimaks õnnestumiseks saab meie pika ajaloo juures pidada kindlasti seda, et G4S on olnud kõik need aastad Eestis turvaturu liider! Liidril on alati kandev roll mistahes valdkonna kujundamisel, mis tähendab, et meil lasub turvaturu liidritena ka suur vastutus.

G4S on läbi käinud turvavaldkonnas pika teekonna, tegemist on ettevõttega, millel on olnud mitu omanikku ja erinevaid kaubamärke, mis on alustavates ja kiiresti kasvavates ärides muidugi üldiselt tavaline. G4Si fenomen peitub tegelikult inimestes, kes siin töötavad, ning kogemus näitab, et igal ajastul on äri natuke oma nägu.

Turvatunne kui emotsioon on ajas kindlasti muutunud ning see on ettevõtte pakutavaid teenuseid ja tehnoloogiad hoidnud omakorda pidevas muutumises. Jõuliselt arenevas keskkonnas, mida iseloomustab tehnoloogiate kiire areng, on muutus hädavajalik, et vältida mahajäämust ja säilitada konkurentsivõimet. Mind paneb tihti positiivselt üllatuma, kuidas me suure ettevõttena suudame siiski väga kiiresti reageerida nii sisemistele kui ka välistele mõjudele.

Kuna märts on ka hea teeninduse kuu, mida meie tähistame sel aastal küll aprillis, siis kutsun üles märkama enda ümber kõiki teenindajaid! Kiitke ja tänage neid nende väärtusliku töö eest. Mina tänan kõiki kliente, kes on meiega kõik need aastad koos olnud. 30 aastat turva­turul olemist on kindlasti väärt aeg, et uhkusega tänada kõiki ja õnnitleda üksteist ettevõtte juubeli puhul. Hetkel on küll keeruline aeg, kuid see on mööduv ja varsti saame jälle kokku.

Hoidke endid!

REIKO TÄÄKER teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor SENSOR

Seda ajakirja tegid:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Ann Marii Närska Reiko Tääker Karl-Erik Idasaar Reimo Raja

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja:

Kirjuta: kysimused@ee.g4s.com

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus ja toimetamine: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 800

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|3|

UUDISED

TUBLI TÖÖ Dagmar Übner ja Nublu päästsid mehe, kel kõrbes pliidil toit Patrulli turvatöötaja Dagmar Übner päästis Pärnumaal Tori vallas mehe, kes oli alkoholijoobes süüa teinud ja siis magama jäänud.Toidukõrbemisest teavitas turvaettevõtte juhtimiskeskust suitsu- ja vingu­ andur Nublu, mille valjule häiresignaalile magav mees ise ei reageerinud.

Reedel, 19. veebruari õhtul kell 20.37 sai G4Si juhtimiskeskus tulekahjuteate eramusse paigaldatud Nublu suitsu- ja vinguandurilt. Alarm tuli Tori vallast Tammiste külast.

Häirejuhtimisspetsialist Elina Baboško helistas kliendile, kuid kõnele keegi ei vastanud. Õnneks võttis telefoni vastu nimekirjas järgmine kontaktisik, kes palus G4Si patrulli olukorda kontrollima saata.

Elina saatis sündmuskohale patrulli turvatöötaja Dagmar Übneri.

Sündmuskohale jõudnud turvatöötaja uksekoputusele keegi ei reageerinud, kuid maja aknast oli näha, et diivanil magab inimene ja tuba on tossu täis. Aknakoputuse peale ärkas mees üles, köhis kõvasti ja avas siis Dagmarile ukse.

Selgus, et majaelanik oli süüa teinud ja ise magama jäänud. Toit läks pliidil kõrbema ja ajas toad tossu täis. Dagmar saatis mehe õue värske õhu kätte, võttis pliidilt kõrbenud toidu ja viis selle välja ning tuulutas toad. Majas olnud mees tunnistas turva­töötajale, et oli alkoholi tarvitanud ega mäletanud söögi­tegemisest midagi. Ta oli Dagmarile väga tänulik, et tuleohtu märgati, kohe reageeriti ja appi tuldi.

Dagmar kutsus kohale ka kiirabi ja päästjad. Meedikud vaatasid mehe üle ja lubasid tal koju jääda. Päästjad kontrollisid toad tuleohutuse mõttes igaks juhuks üle.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

TALLINNA SADAMA TURVAHANKE VÕITIS G4S Tallinna Sadama turvahanke võitis G4S ning jätkame sadama turvapartnerina vähemalt kolmel järgmisel aastal. „Strateegilise taseme väravad Eestisse on jätkuvalt meie valvata ja kaitsta,“ ütles G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Lisaks sadamale oleme ka Tallinna lennujaama turvapartner, samuti ehitanud turvalahendusi Eesti piirile.

Kolmeaastane hankeleping sadamaga võimaldab seda pikendada veel kahe aasta võrra. „Seega loodame olla taas viis aastat Tallinna Sadama turvapartner,“ ütleb selle peale Õun. „Lisaks on mul suur rõõm, et eduka pakkumise koostamisel osalenud kirglikud kolleegid meil olemas on. Meil on äge tiim.“ Kvalifitseerunud osalejaid oli hankes kaks, lisaks meile ka USS ja Securitas ühispakkumisega.

Erilised tänusõnad edastab Villu Õun hankevõidu eest Kristiina Eelmaale, Kaido Kalametsale ja Elvis Karulale, kes tegid suurepärast tööd hankepakkumise esitamiseks. „Samuti olen tänulik kõigile turvajuhtidele ja turvatöötajatele, kes Tallinna Sadama objektidel on siiani tublit tööd teinud ja loonud seeläbi hea aluse hankel osalemiseks.”

KAMPAANIA „MÄRKA TURVATEENINDAJAT!” TOIMUB SEL AASTAL APRILLIS Traditsiooniliselt on hea teeninduse kuu märtsis. Viimasele aastale on saanud iseloomulikuks ebatavalisus ja nii on sel aastal ka hea teeninduse kuuga, mis toimub meie jaoks hoopis aprillis! Ootame aprillis klientidelt ja kliendi klientidelt-partneritelt meie tublide töötajate kohta tagasisidet.

Selle põhjal valime omakorda tublimatest välja tublimad, keda tänada!

Kampaania „Märka turvateenindajat!“ infot jagame peamiselt sotsiaalmeediakanalites, samuti G4Si kodulehel. Tagasisidet saavad kliendid anda ka oma igapäevastele otsekontaktidele – sel juhul palume info saata ka kommunikatsiooniosakonda, et saaksime seda jooksvalt omakorda kõigi teistega jagada.

Kampaania raames võtame arvesse kogu Kampaania tagasisidet, mis kestab tänavu meile klientidelt 5. aprillist 2. maini. eri kanaleid pidi Tagasisideankeet asub laekub. Kindlasti nii eesti, vene kui ka jälgime hoolega inglise keeles aadressil soovitusindeksit, www.g4s.ee/turvateenindaja. kuhu tuleb lisaks tehnikutele ja tehnilistele spetsialistidele ka kõigi teiste ametikohtade esindajate kohta sisukat tagasisidet.

UUDISED

Palju õnne, G4S! Palju õnne, G4S! Sai küpsemaks meie turvamees, Kes jälgib range pilguga ümbrust Ja mitte keegi objektil pahandusi ei teeks.

Sai kiiremaks G4S patrull.

Sõidab väljakutsele ta nagu kuul Ei ole tähtis, mis häirega tegu on Saab see professionaalselt tehtud.

On ka meil tublid naised Kes teevad oma tööd juhtimiskeskuses Jälgivad kaameratega objekte üle Eesti Saadavad abi, kui mingi mure tekkinud on.

Töötajate vahel on olemas suurepärane kommunikatsioon.

On meil olemas ka toredad juhid Kes teevad tööd super hästi Ja saavad uusi kliente meile ainult juurde.

Kui meil oli ESS Kõik pätid olid pinges Kui kõva oli meie turvamees.

Siis sai meist Falck Saime meie rahvusvahelist tuntust Kui Eurovisioon usaldati meile Ja saime tublisti seda turvata.

TUBLI TÖÖ Kert Klaasimägi nurjas Tartus teismelise poisi sissemurdmisplaanid

Ja siis saime meie nimetuseks G4S Kus siis töötavad tublid ja vaprad inimesed Turvatöötajad ja turvatehnikud Juhid, juhtimiskeskuse operaatorid Ja erinevate osakondade pädevad spetsialistid. Õnnitlen kõiki oma kolleege G4Si juubelil!

Oleme 30 aastat teinud Eestit turvalisemaks! ______________ Ruslan Perov Lõuna piirkond, Tartu mehitatud valve

Mis saab sel aastal parimate tänamise üritustest?

Tänavusel aastal on kombeks meid pidevalt üllatada ja mitte just positiivselt. Viiruserindel muutub olukord iga nädala, kui mitte päevaga. See on mõjutanud ka meie töötajate tänamise ürituste korraldamist. Nagu te teate, oleme pidanud edasi lükkama nii parimate tänuüritust kui ka staažikate tunnustamist. Esimese kvartali parimate turvatöötajate üritus jääb sel aastal ära ning tänuavaldused koos tunnustuse kilbiga saavad parimad oma otseselt juhilt.

Personalidirektor Indrek Sarjase sõnul on plaanis staažikate ja aasta parimate tänamise üritused siiski võimaluse korral päris elus korraldada. „Veebiüritusi kaalume vaid äärmisel juhul, kui olukord viiruserindel ei parane,“ sõnas Sarjas. Staažikate tunnustamine toimub praeguse plaani kohaselt 7.–8.juunil ning aasta parimate tänuürituse suhtes on plaanid veel selgumisel. „Loodame, et olukord normaliseerub ning staažikate tänuüritust saame pidada juunis, kuid kui see selleks ajaks ei õnnestu, siis kaalume veebiürituste korraldamist,“ lisab Sarjas.

8. märtsi õhtul tabas patrulli turvatöötaja Kert Klaasimägi Tartus asuva ettevõtte territooriumilt 15aastase noormehe, kes tunnistas, et plaanis seal kontor-töökotta sisse murda.

Kell 20.48 sai G4S juhtimiskeskus häireteate Tartus Ropkas asuva kontor-töökoja turvasüsteemilt.

Häirejuhtimisspetsialist Jelena Laane saatis olukorda kontrollima patrullekipaaži.

Mõne minutiga sündmuskohale jõudnud turvatöötaja märkas ühe ettevõtte territooriumil askeldamas tumedat kogu ja pidas selle isiku kinni. Selgus, et tegemist oli 15aastase noormehega. Poiss selgitas turvatöötajale, et tal oli telefon üle aia kukkunud ja tuli seda otsima.

Aed oli aga kaks meetrit kõrge, mistõttu tundus noormehe jutt kahtlane.

Turvatöötaja kutsus kohale valvataval territooriumil tegutseva ettevõtte esindaja, politsei ja appi veel ühe G4Si patrulli. Territooriumit kontrollides avastati, et hoone ümbrus, uste ja akende esine oli noormehe jalajälgi täis. Lõpuks tunnistas poiss ka üles, et oli kavatsenud sinna sisse murda.

Turvatöötajad andsid teolt tabatud noormehe üle politseile.

Läbi veebikeskkonnas uus e-koolitus!

E-õppes on saadaval tööohutuskoolitus meie ettevõtte töötajatele. Kursus on mõeldud nii meie turvatöötajatele, tehnikutele kui ka administratiiv­töötajatele. Tööohutuskoolituse kursuse eesmärk on tõsta töötajate teadlikkust ning selleks tutvutakse järgmiste teemadega: • G4Si tõekspidamised tervise ja ohutuse kohta, • ohud ja riskid, millega võid tööl kokku puutuda, • sinu rolli vigastuste või haiguste ennetamisel, • vastutus töökoha ohutusega seoses.

Koolituse maht on 8 tundi.

Hoia uudistel silm peal: siseveeb.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|5|

IT-TEEMA

ARVUTIKASUTAJA PROBLEEMIDE LAHENDAMISE

ABC

TEKST: ANNES LÕBUS, IT-SÜSTEEMIADMINISTRAATOR FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Olen praktika käigus avastanud, et meie ettevõtte töötajatele oleks hea meelde tuletada, mis on arvutikasutaja ABC, kui arvutis on midagi valesti.

ESMALT PROOVI OLUKORD ISE LAHENDADA

Kui avastad, et su arvuti käitub imelikult ning seal on midagi teisiti kui varem, siis esmalt paigalda arvutile kõik ootel olevad Windowsi uuendused. Aeg-ajalt tuletab Windows seda ka ise meelde, et oleks aeg uuendused paigaldada ja teha restart. Tihtipeale kipub aga olema nii, et tööpäeva sees pole võimalik seda teha ja uuenduste tegemist lükatakse pidevalt edasi. See omakorda tähendab, et lõpuks kuhjub neid päris palju. Windowsi uuendused on olulised ja nende paigaldamata jätmine võibki arvutis probleeme põhjustada.

Juhul kui oled kõik uuendused ära paigaldanud ja teinud arvutile ka restardi,

|6| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

siis kontrolli uuesti, kas probleem on lahenenud või mitte. Kui probleem jäi püsima, siis proovi aru saada, mis on valesti. Seejärel võta ühendust kasutaja­ toega ning kirjelda probleemi olemust võimalikult täpselt. Lisaks kirjelda ka seda, mida sa ise proovisid probleemi lahendamiseks teha.

KASUTAJATUGI AITAB

Kasutajatoega on kõige parem ühendust võtta eKontoris rakenduse iTugi kaudu.

Kiireloomulistes asjades aitab telefoni teel (651 1849) alati ka meie IT-tugiisik ­Evelina Žuravljova. Evelina võtab probleemi käsile esimesel võimalusel. Mõni küsimus võib olla aga oma loomult keerulisem ning selle lahendamine ei toimu väga kiiresti.

Esimesed sammud, mida teha, kui arvuti ei tööta nii nagu vaja 1.

Tee ära Windowsi uuendused.

2.

Tee arvutile restart.

3.

Kui see probleemi ei lahenda, pöördu rakendusse iTugi ja küsi abi.

ÜLE POOLE PÖÖRDUMISTEST TOIMUVAD PÄRAST TARKVARA PAIGALDAMIST Viimasel ajal paigaldab IT-osakond arvutitesse tarkvara keskhalduse kaudu.

Tihti on pärast uuendusi tarvis tehagi arvutile lihtsalt restart. Kuna meie kasutajad ei ole selliste uuendustega harjunud, siis üle poole pöördumistest tulevad meile just pärast uuendusi.

Enamasti on nende pöördumiste lahenduseks lihtsalt restardi või Windowsi uuenduste tegemine. Mis tähendab, et kui inimene oleks enne pöördumist proovinud olukorda ise nende lihtsate sammudega lahendada, oleks pöördumine IT-osakonda ära jäänud.

SPORT

Kõik osalema! „G4S 30“ SPORTLIK VÄLJAKUTSE G4Si 30. sünnipäeva puhul korraldame sel aastal kolm kuud järjest kestva sportliku väljakutse.

Kolme kuu jooksul ehk aprillist juunini on meil kolm erinevat sportlikku väljakutset.

Esimesel kuul, aprillis, me jookseme. Teisel kuul ehk mais kogume samme ning kolmandal kuul, juunis, sõidame rattaga, rulluisutame ja matkame. Osaleda võib nii kõigis kolmes väljakutses kui ka ainult ühes või ka kahes ja loomulikult ka kõigis kolmes – valik on Sinu!

Milles väljakutse seisneb?

Väljakutse algab aprillis, kus meil on eesmärk saada 03.–30.04 kõikide osalejate peale kokku 3000 jooksukilomeetrit. Premeerime esikolmikut ja loosime kõikide osalejate vahel välja kaks auhinda. Paneme kõikidele osalejatele siinkohal südamele, et jooksu­ kilomeetrid võiksid jääda normaalsuse piiridesse ja tervisele ei tohi liiga teha!

Teine kuu on sammuvõistlus, kus eesmärk on individuaalne. 03.–30.05 tuleb kõndida 300 000 sammu. Viis auhinda loosime välja kõikide osalejate vahel, kes täidavad individuaalse eesmärgi ehk 300 000 sammu.

Kolmandal kuul saavad osalejad kilomeetrite läbimiseks liikuda väga mitmekülgselt.

Seega lähevad arvesse nii rattasõit, rulluisutamine kui ka matkamine. Selle väljakutse raames peame pingutama kõik koos, et 3.–30.06 teha kõikide osalejate peale ära 30 000 km, mis on paras väljakutse! Valida saad kolme spordiala vahel ja harrastada võid ka kõiki kolme – valiku teed Sina ise!

Loosime kõikide osalejate vahel välja kolm vinget auhinda. Auhinnad panevad välja meie head koostööpartnerid Matkasport, MyFitness ning Kalev Spa / Terviseparadiis / Aura veekeskus!

Kindlasti tee sportimisest ka pilte ning saada need kommunikatsiooniosakonnale aadressil kysimused@ee.g4s.com, seda ikka selleks, et motiveerida ka teisi kaasa lööma!

OSALEMISEKS

1.

2.

3.

4.

5.

tõmba telefoni Google Playst või App Store’ist alla rakendus MapMyRun, registreeru kasutajaks,

klõpsa all menüüs kõige vasakpoolsemal ikoonil ja seejärel valikul „Add friends“, sisesta nimi „Sergei Karelin“,

klõpsa tema profiilil ja vajuta „Add“.

Seejärel saab meie spordiklubi juhataja Sergei kutsuda Su väljakutsest osa võtma.

Tähelepanu, valmis olla, SPORTIMA!

AJAKAVA

Aprill

Mai

Juuni

Jooksuvõistlus Ajavahemik: 3.–30. aprill Eesmärk: 3000 km meeskonna peale

Sammuvõistlus Ajavahemik: 3.–30. mai Eesmärk: 300 000 sammu inimese kohta

Rattasõit, rulluisutamine ja matkamine Ajavahemik: 3.–30. juuni Eesmärk: 30 000 km meeskonna peale

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|7|

AJALUGU

MILLINE OLI TURVATURG JA

G4S 30 AASTAT TAGASI?

TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTOD: AIVO KALLAS JA ERAKOGU

G4Si 30. sünnipäeva puhul palusime eelmises Sensoris kolleegidel ennustada, milline võiks olla G4S ja turvaturg 30 aasta pärast.

Selles numbris jagame teiega kolleegide meenutusi G4Si 30aastase ajaloo kohta. Loe täpsemalt, millisena kirjeldavad meie ajalugu Villu Õun, Reiko Tääker ja Marek Ottson.

VILLU ÕUN

juhatuse liige, valvedivisjoni direktor Minu staaž algab 2003. aastast, seega saan võrrelda praegust nullindate algusega. Seda tehes ei tuvasta ma muid suuri erinevusi kui see, et meil on praegu kasutusel rohkem digilahendusi – Login mehitatud valves, ePatrull tehnilises valves, enam automatiseeritust häiretöötluses ja infoedastuses.

Analüütilist videot Milestone’i (vm alternatiivse lahenduse) näol ei olnud toona veel olemas – nüüd on see järjest populaarsust koguv asendus klassikalistele turvateenustele. Ja muidugi Nublu!

Täiesti teistsugune teenusega liitumine, müügi­tegevus, elutähtsa teenuse vajaduse tabamine.

Kui olime veel eelmises kontoris, siis oli meil majas hunnikutes kumminuiasid ja kaitsekilpe. Kumminuiasid oli nii palju, et nendest moodustus riit. Kui 2007. aastal oli pronksiöö mäss, siis olime valmis minema oma töötajate ning nende nuiade

|8| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

ja kilpidega tänavatele korda looma.

Pärast pronksiööd andsime kõik nuiad ja kilbid kaitseväe Rapla malevale, kus need teenivad riiki praeguseni.

Vanasti oli ikka nii, et mida ­macho’likum välimus, seda kõvem

turvamees oled. Tänapäeval nii ei ole.

Nüüd ei pea hea turvatöötaja olema heade füüsiliste omaduste ja oskustega, vaid peab oskama korda luua sõnadega. Füüsilisi oskusi kasutatakse vaid äärmisel juhul.

Villu Õun

AJALUGU Reiko Tääker

Selleks, et näidata ka tuttavatele ja sõpradele, et oled osa meie meeskonnast, kasuta Facebookis meie uut profiilipildi raami!

Mine Facebookis lingile

www.facebook.com/ profilepicframes/?selected_overlay_ id=198346695408906 Marek Ottson

REIKO TÄÄKER

teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor 1990. aastate alguses liikusid turvamehed ringi musta värvi riietes ja musta värvi suurtes maasturites. Turvatöötajatele olid kehtestatud väga ranged sportlikud nõuded, mis tähendas, et nii välimus kui ka vastupidavus pidid vastama teatud standarditele. Turvamehel võis olla küll võimas välimus, kuid selle taga peitus tihti noor ja kogenematu mees.

Nüüd tundub endalegi veider sellele tagasi mõelda ning veel uskumatum, et niimoodi toimetati.

Sajandivahetusel puudusid turvatöötajatel nii GPS- kui ka mobiilside. Kasutusel olid raadiosaatjad ning väljaprinditud Regio kaardid. Autod muutusid linnapildis heledamaks ja malbemaks ning turvamehed asjalikumaks, sest tekkisid nii turvatöötaja kui ka abipolitseiniku kvalifikatsioon.

Klientide ootused turvatöötajatele muutusid aina enam, kui avanes aken Euroopasse. Muutus ka meie ettevõte, sest omanikud hakkasid juurutama uut kultuuri.

2010. aastate alguses soovisid kliendid aina rohkem teada, millised on teenused, mille eest nad maksavad. Samuti suurenes klientide nõudlus turvatöötajate n-ö pehmemate ülesannete järele, nagu haldus- ja kullerteenusega seotud ülesanded. Turvateenus muutus üha rohkem valve- ja ennetusteenuseks. Samuti suurenes klientide kontroll ja otsustamine teenuse üle. Muidugi toimus sel ajal ka tiigrihüpe tehnoloogias – valvesüsteemid, autotehnika, relvad jms muutusid moodsamaks. Suure innovatsiooni on teinud läbi juhtimiskeskus, kus paberid asendati digiandmete ladudega. Samuti on analoogvideod muutunud HD-ks ning ülitäpseks ja kvaliteetseks kliendi tööriistaks.

Alates 2010. aastatest on turvaette­ võtted hakanud üha enam tajuma, et nad on teenindusettevõtted, mitte korrakaitse­organid, mis tähendab, et turva­töötajad on tegelikult samuti kliendi­teenindajad.

MAREK OTTSON

teenindus- ja juhtimiskeskuse vahetuse juht 30 aastat tagasi oli neli juhtimiskeskust.

Operaatori töö oli häirete teenindamine ning patrullide ja mehitatud valve töö koordineerimine. Töövahenditeks lauaarvuti, raadioside, lauatelefon, klotsi meenutav nuppudega mobiil, paberil blankett ja primitiivne piipar.

Nüüd on juhtimiskeskuseid üks, töö iseloom ja vahendid jäänud enamjaolt samaks, kuid tehnoloogiliselt on toimunud peadpööritav arenguhüpe. Kui 1990. ja 2000. aastate alguses võttis poole töölauast kineskoobiga monitor, siis praegu võid lauale panna kolm LCD-monitori ja ruumi jääb ülegi.

Kuni 2015. aastani vormistasid ekipaažid väljasõite paberist aktidel. Infot objektide ja kellaaegade kohta edastasid operaatorid telefoni teel. Seega põhilised töövahendid olid paber, pastakas ja telefon.

Imago teemal tundub, et kuni 2000. aastani oli turvatöötajaamet tubli keskmine. Pärast seda oma töökohta vaba­ tahtlikult reklaamida ei soovitud (tegija oli siis hoopis ehitaja Soomes). Nüüd oleme jõudnud ühiskonnana kasvada ja küpsemaks saada, mis tähendab, et turvatööd võetakse nagu iga teist tööd.

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|9|

KAANELUGU

Aleksei Otto – 25 AASTAT KOGEMUST

TURVAVALDKONNAS TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTOD: ANN MARII NÄRSKA

Aleksei on mees, kel töökogemust turvavaldkonnas 25 aasta jagu. Ta jagas lahkesti mälestusi oma pikaajalisest karjäärist G4Sis ning avaldas ka oma vahva hobi, millega talle meeldib vaba aega sisustada.

|10| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

KAANELUGU

K

ohtume Alekseiga intervjuu müügi­osakonnas,“ räägib Aleksei. Tema tarvis, nagu praegusele ajale mäletamist mööda asus töökoht aadresomane, veebikeskkonnas. sil Tartu maantee 54. Praegu asub sel Mõte temast natuke rohkem aadressil aga uus korterelamu. teada saada tulenes kolleegide Aleksei meenutab, et kui ta alguses kiitvast jutust. Tegu olevat ühe imetlusmüügiosakonnas tööd alustas, oli kõik väärse vanema härraga, kel turvavaldhoopis teistmoodi. „Müügiosakond konnas pikk tööstaaž ning kes suudab koosnes ainult kahest inimesest. Klienkõikide tehniliste lahendustega alati did seisid koridoris järjekorras ja sisse kaasas käia ja teenuseid suurepäraselt ka tulles küsis neilt abistav personal, kas klientidele müüa. teenust soovitakse firmale või eraisikule.

Aleksei ootab mind juba Google Vastavalt soovile suunati nad ühes või Meetis, kui mina piinlikult paar minutit teises suunas,“ räägib Aleksei. „Klient pidi hilinen. Ka tema töötab kodukontoris. objekti võimalikult täpselt kirjeldama, Täpsemalt maakodus, nagu hiljem selgub. hinna puhul saigi määravaks objekti Pidime intervjuuks leppima aega suurus ja see, mitu tundi ööpäevas valvet kokku mitu korda, sest ühe terve nädala sooviti. Pärast seda tuli kliendile kohe oli Aleksei hõivatud kampaaniaga. Ta vormistada ka leping ja sellele allkirjad seletab lähemalt, et see oli G4S 30. sünni­ alla panna. Hiljem läksid tehnikud objekpäeva kampaania. Huvi oli väga suur – tile ja paigaldasid seadmed.“ päevad möödusid kiirelt klientide päringutele vastates, neile helistades ja lepinguid sõlmides.

Meie pakume teenust, klient Uurinud lähemalt, millega valib ja ostab. Siin midagi uut Aleksei G4Sis tegeleb, saan vasilmselt välja ei nuputa.“ tuseks, et ta on hetkel müügijuht ning staaži on tal meie ettevõttes ligikaudu 25 aastat. „Müügiga olen tegeleTa naeratab ja ütleb, et see kõik on nud juba alates Valvekoondise aegadest,“ nüüdseks muidugi kauge ajalugu. Praegu ütleb Aleksei. on Aleksei sõnul kõik teisiti – tema ümber on suur meeskond, kes tegeleb müügiga, TÖÖTANUD KÕIKIDE G4Si ja inimesed ei käi kontoris kohapeal EELKÄIJATE BRÄNDIDE ALL järjekorras seismas, rääkimata seadmeAleksei on nimelt töötanud kõikide test, mida klientidele pakutakse ja mis on G4Si kaubamärkide all. Ta mäletab hoopis võimsamad. väga täpselt, kuidas tema teekond algas Valvekoondisest, millest sai EVK Grupp.

TULEVIKKU ON KEERULINE „Seejärel tuli ESS Grupp, misjärel sai tööd ENNUSTADA teha Akropoli ja Falcki firmamärgi all.

Räägime ka veidi tulevikuteemadel Enne G4Si oli veel Group 4 Securicor ning ning Aleksei usub, et tehnika areng on nüüd teada-tuntud G4S.“ Aleksei märgib edaspidi üsna kiire. Algselt edastati ka ära, et G4S ei ole sugugi viimane häireinfo telefoniliini kaudu, siis tulid kaubamärk, sest teadupärast vahetus paralleelselt saatjad. Vahepeal on meil omanik ning tulevikus võime kanda olnud väga palju eri tüüpi saatjaid ja hoopis Allied Universali nime. nüüd on hoopis uus süsteem. Nimelt Enne turvaturukarjääri töötas Aleksei käib kogu infoedastus GSM-modemi hoopis pangas, tehes seal turvajuhi ja SIM-kaadi võrgu kaudu. Ta usub, et abina spetsialisti tööd. „Seal toimus aga kui infoedastamiseks leitakse veel mõni koondamine, pärast mida soovitas üks parem lahendus, siis läheb see käiku ka tuttav mulle töökohta Valvekoondise turvavaldkonnas.

Kolleeg Artur Aunapu: Aleksei Otto on legendaarne müügiosakonna töötaja. Esimest korda puutusin temaga kokku ilmselt 1998. aastal, kui toonane Eesti Valvekoondis liideti ESSiga.

Uskumatu kuidas 70+ härra suudab tänapäevases kiiresti muutuvas (digi)maailmas kohaneda ja nooremate kolleegidega kohati samas tempos püsida.

Aleksei on tõeline härrasmees. Alati abivalmis, viisakas ja korrektne, nii suhtluses kolleegidega kui ka klientidega. Klienditeeniduse tüdrukud teavad ilmselt minust paremini, et kui enam kusagilt abi ei saa, siis Aleksei ikka aitab.

Aasta oodatuim kolleegi sünnipäev on kindlasti oktoobri lõpus, siis on Aleksei tähtpäev. Sel puhul on puhkenurga laud alati kaetud Aleksei ja tema „Nooriku“ poolt ise Laitse suvekodus (datšas) kasvatatud ja/ või valmistatud koduste saadustega, mis ei jäta kedagi külmaks. Oleme poistega Alekseile ikka pakkunud, et tuleme appi kasvõi maad kaevama, aga siiani saavad oma „Noorikuga“ kenasti hakkama ja ei ole abi vajanud.

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|11|

KAANELUGU

Kolleeg Urmas Tammerik: Aleksei Otto kohta võin ma öelda küll ainult head! Ta on väga sõbralik, abivalmis, tark ja muhe kolleeg.

Aleksei käest võib alati kõike küsida ja kui ta ei tea kohe vastust, uurib selle ikkagi välja! Ta on alati esimesena tööl ja lahkub viimasena, tõeline maja hing.

selgeks õppida, ega siin pääsu ei ole,“ naerab Aleksei.

Uurin, kas ta on tänu sellistele oskustele ka sotsiaalmeedias tegutseja. Aleksei sõnab, et Facebooki tal kahjuks ei ole, ta ei pea seda lihtsalt vajalikuks. Ta usubki, et tema tehnoloogias orienteerumine ja selle kasutamine on heas tasakaalus – ta teab ja õpib täpselt nii palju, kui on vaja, ning Facebooki ta selle vajaliku alla ei liigita.

VABAL AJAL TOIMETAB MAAKODUS Kliendisuhtluse ja lepingute suhtes on Aleksei aga üsna veendunud, et mingit suurt muutust oodata ei ole. „Meie pakume teenust, klient valib ja ostab.

Siin midagi uut ilmselt välja ei nuputa,“ sõnab ta.

FACEBOOKI EI OLE, AGA TEHNIKA ARENGUGA ON KURSIS

Uurin Alekseilt, kust pärineb tema tahtmine ja ka oskus õppida selgeks uued tehnoloogiad. On üsna tavapärane, et mida vanem inimene, seda vähem ta igasugusest tehnikast aru saab. Paljudel tekib seoses tehniliste lahendustega ka soovimatus areneda ja sellega tutvust teha. Aleksei leiab, et suuresti on see

|12| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

seotud siiski tema tööga. Tal on lihtsalt tööalane vajadus kõik süsteemid endale selgeks saada. „Muidu ei oskaks ma ju klientidele tooteid müüa, kui ma nendest ise aru ei saaks,“ selgitab Aleksei.

Tema sõnul saavad ka kõik uued asjad ühel hetkel igapäevaseks. Näiteks olid ka GSM-modemid täiesti uudne lahendus, kuid nüüd enam mitte. Ta ennustab, et varsti kaob saatjatel infoedastus täiesti ning lahendus peitubki GSM-­ modemites.

Seega, kui ta ei oleks sellist uut süsteemi endale selgeks teinud, siis oleks tema teadmised saatjate kohta tulevikus täiesti kasutud, sest kogu süsteem ongi üles ehitatud uuemale tehnoloogiale. „Kui tuleb mingi uus asi, siis lihtsalt tuleb see

Kuna praegu elab Aleksei hoopis suvilas, siis seal on tegemist küll ja veel. „Siin on meil puuküte, mis vajab tegelemist, muidugi veevarustus ja kanalisatsioon, see on igapäevane töö ja toimetamine,“ jutustab ta elavalt.

Noorusaegadest meenutab Aleksei, et talle meeldis väga suusatamine. „Lapse­ põlves olin ma ka raadioamatöör,“ jutustab ta. „Mitu-mitu korda olen käinud Punases meres ka sukeldumas ja see on mul suur huvi! Praegu seda muidugi teha ei saa.“ Aleksei räägib, et on Sharm el Sheiki külastanud lausa neljateistkümnel korral! Kui uurin, kas sukeldumine hirmus ei ole, on ta imestunud, et ma seda üldse hirmsaks saan pidada. Tema seda hirmsaks ei pea ja lemmikosaks on snorgeldamine, mida ta alati reisile minnes ka harrastab.

KOGEMUSLUGU

Koroonavaktsiini

Kas Astra­ Zeneca vaktsiini saanutel on kõrgem trombi­ oht? Millise Kahe G4Sika, kommunikatsioonijuht näitaja Reimo Raja ja alusel kommunikatsioonispetsialist Ann Marii Närska trombiohtu koroonavaktsiinikogemust hinnatakse? saad kuulata meie

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Küsimustele on vastanud Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.

Kas COVID-19 vastased vaktsiinid on ohutud?

Vaktsiinide eesmärk on imiteerida viirust. Me peame vaktsiiniga organismi ära petma, jätma talle mulje, nagu teda ründaks SARS-CoV-2 viirus. Immuunsüsteem õpib vaktsiini abiga viiruse ogavalke tundma ja õpib nende najal viiruse vastu tõhusamini võitlema. Ükski ravim või vaktsiin ei ole sada protsenti ohutu. Küll aga saab täie kindlusega öelda, et oht saada vaktsiinist raskeid kõrvaltoimeid on sadu, kui mitte isegi tuhandeid kordi madalam kui oht jääda raskesse COVID-isse.

Vaktsiinide kõrvaltoimed on ajutised, siiani ei ole tuvastatud pikaajalisi kõrvalnähte. Küll jätab aga COVID-19 tihti pikaajalisi kahjustusi. Seega on uute vaktsiinide kasutamine kaalutletud risk, mis on väga selgelt vaktsiinide kasuks.

Miks võiksid inimesed ennast ­vaktsineerida?

Siin on kasu nii sulle kui ka ülekoormatud meditsiinisüsteemile. Vaktsiiniga väldid rasket haigestumist ja surma.

Vaktsineerituna on sul väiksem risk ka kergelt haigestuda, sõltuvalt vaktsiinist ja individuaalsetest näitajatest on tagatud immuunsus 70–95% vahemikus.

Kui oled vaktsineeritud ja juhtud haigestuma, siis tänu vaktsiinile on sul COVID-19 vastased antikehad ja keha on viiruse vastu paremini kaitstud. Viiruse tase sinu organismis on madalam, su keha eritab vähem viiruseosakesi ning šanss lähedasi nakatada madalam kui mittevaktsineeritud haigel.

Vaadata tasub ka suuremat pilti. Ajapikku tekib ühiskonnas laiem immuunsus ning nii saame koolid ja majanduse kiiremini käima tõmmata, väldime seeläbi haiguse pikaajalisi mõjusid ja langetame karmimate tüvede tekkimise tempot.

24. märtsi taskuhäälingust, mis on leitav siseveebist.

Millist vaktsiini eelistada?

Vaktsiinide puuduse tõttu ei saa me nagunii eelistatud vaktsiini valida. Tegelikult ei ole ka vahet, kas saame Pfizerit, AstraZenecat või Modernat. Kõige tähtsam on, et me võimalikult ruttu vaktsineeritud saaksime. Immuunvastuse tekitamiseks on hulk eri viise.

Miks põhjustab AstraZeneca vaktsiin rohkem kõrvalnähte kui teised?

Pfizeri ja Moderna puhul pidavat teise süsti järel süstijärgseid reaktsioone rohkem olema. See on ka loogiline, kuna selleks hetkeks on immuunsüsteem juba õppinud ogavalgu vastu võitlema ja asub täisrünnakule. Arvatakse, et AstraZeneca sagedasemad reaktsioonid pärast esimest vaktsineerimist on põhjustatud just adenoviirusest. Looduslikud adenoviirused põhjustavad üldjuhul kergeid külmetushaigusi. On võimalik, et meie immuunsüsteem tunneb AstraZeneca adenoviiruse näol ekslikult ära mõne varasema haigustekitaja ja asub vasturünnakule.

TÜ rakubioloogia teadur Signe Värv: Endiselt pole vaktsineeritutel trombe rohkem, kui võiks oodata üldpopulatsiooni põhjal. Näiteks beebipillide puhul on trombioht 1/1000, AstraZeneca praeguse vaktsineeritute arvu puhul peaks olema neid siis umbes 3000, on aga ainult 22.

TÜ peremeditsiini kaas­ professor Kadri Suija: Tromboosiohu hindamiseks arvestatakse inimese kaasuvaid haigusi, kasutatavaid ravimeid, hiljutisi meditsiinilisi protseduure. Konkreetse otsuse isiku tromboosiohust teeb patsiendi raviarst.

Ida-Tallinna Keskhaigla kardio­vaskulaarkirurg Veronika Palmiste: Inimestele, kellel on kõrgendatud tromboosihirm, soovitan pigem mõelda sellele, milline on nende elustiil. Näiteks suitsetamine on üks kõige olulisemaid tromboosi riski­ faktoreid tavalistele inimestele.

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|13|

TÖÖOHUTUS

Kolm surmaga lõppenud tööõnnetust G4Sis. KUIDAS SELLISEID OLUKORDI VÄLTIDA? TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT JA ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

S

elleks, et töökeskkonnas potentsiaalseid ohukohti teadvustada ja õnnetusi ennetada, on G4Sil valminud uus töökeskkonna ja töökohtade riskianalüüs. Mõnikord ei pane inimesed töökeskkonnas varitsevaid ohte tähele ning muutuvad hooletuks. Toome siinkohal kolm näidet surmaga lõppenud tööõnnetustest. Ükski neist pole toimunud Eestis, kuid kirjeldab ohte, mis varitsevad töökohal pea igat töötajat olenemata riigist, kus parasjagu töötatakse.

tud kastide hunnik. Töötaja oli üritanud kastide liigutamisel abiks olla, kuigi see polnud tema tööülesanne.

Meetmed sarnaste sündmuse ärahoidmiseks. Igal objektil peavad turvatöötaja ülesanded olema kirjeldatud ja neid tuleb täita vastavalt tööjuhendile.

Viga ei seisnenud mitte selles, et turvatöötaja oma abi pakkus, vaid selles, et ta ei tea selle tööga seonduvaid ohutusreegleid. Ümber kukkuvaid esemeid ei tohi hakata püüdma, vaid tuleb tagada enda ohutus.

OHTLIKUD TÕSTUKSED

Juhtum. Sularaha vedav turvatöötaja jäi kaubiku ja seina vahele, kui kaubiku juht oli sõidukil kogemata sisse lülitanud tagurpidikäigu ning alustas sõitu.

Meetmed sarnaste sündmuse ärahoidmiseks. Kui jalakäijad peavad liikuvate sõidukite ümber töötama, tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Sõiduki juht peab enne liikumise alustamist veenduma ohutuses.

Juhtum. Turvamees suri vigastustesse, kui automaatse tõstukse süsteem rikki läks ja uks talle peale kukkus. Hiljem selgus, et sarnaseid olukordi oli ka varem ette tulnud, kuid siis polnud keegi vigastada saanud.

Meetmed sarnaste sündmuste ärahoidmiseks. Selle loo puhul oli ohtlik olukord muutunud tavapäraseks ning töötajad ohtu ei tajunud. Automaatselt sulguvad väravad ja tõstuksed on alati potentsiaalseks ohuallikas, isegi kui tegemist on töökorras süsteemiga. Kui turvatöötaja oma töös nendega kokku puutub, peab olema kindlus, et need on regulaarselt hooldatud ja kontrollitud.

Rikete korral ei tohi neid ise parandama asuda, vaid selle kohta tuleb teha teavitus.

KUKKUVAD ESEMED

Juhtum. Turvatöötaja sai surmavalt vigastada, kui talle kukkus peale virnasta-

|14| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

JALAKÄIJAD JA SÕIDUKID

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS

Töökeskkonnaspetsialisti Artur Rinne sõnul oli töökoha riskianalüüsi koostamine vajalik, et välja selgitada kõikvõimalikud ohud, millega töötaja võib kokku puutuda. Sealt edasi hinnati ohtude mõju tervisele ja koostati soovitused töökeskkonna parandamiseks. „Tööõnnetuste vältimiseks on ennekõike oluline, et töötaja mõtleks ka ise

enda tervisele, peaks kinni ohutusjuhistest ja annaks teada, kui märkab mõnda ohtlikku olukorda,“ rõhutas Rinne.

Sama kehtib kõikvõimalike kutse­ haiguste ennetamisel. Töökeskkonna riski­analüüsist leiab ka soovitused näiteks õige istumisasendi leidmiseks.

KAUGTÖÖ RISKID

Pandeemia ajal teevad paljud inimesed võimaluse korral tööd hoopis kodust. Ka kaugtöökeskkonnas ehk kodus varitsevad töötajaid ohud!

Et hoida oma kaugtöökeskkonnas ohud kontrolli all, • tutvu kaugtöö keskkonnast tingitud ohtudega (leitav siseveebis), • tee kõik endast olenev, et muuta töötingimused võimalikult ohutuks, • suhtle kolleegidega ja jaga nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, • palu tööandjalt abi, et leida lahendusi võimalikele probleemidele, • teavita töökeskkonnaspetsialisti Artur Rinnet (artur.rinne@ee.g4s.com) kohe, kui kaugtööl on juhtunud tööõnnetus või muu ohtlik olukord.

Täpsemalt tutvu töökeskkonna ja töökohtade riskianalüüsiga siseveebis.

Puuduste märkamisel, ettepanekute ja küsimuste korral pöördu töökeskkonna­ spetsialisti Artur Rinne poole, kirjuta keskkond@ee.g4s.com või helista 651 1728.

OMANIKUVAHETUS

G4S GRUPI UUS OMANIK ON USA TURVAETTEVÕTE

Allied Universal Turvaettevõte Allied Universal (edaspidi Allied) teatas, et enamik G4Si aktsionäre on vastu võtnud nende pakkumise osta aktsiad hinnaga 2,85 eurot aktsia kohta. See tähendab, et USA turvafirma Allied Universal ostab G4S grupi ära. Tehingu maksumuseks on 4,4 miljardit eurot.

16. märtsiks sai Allied aktsionäridelt kinnituse 1 227 301 154 G4S aktsia kohta, mis on 79% G4Si emiteeritud aktsia­ kapitalist. Enamusosaluse omandamine jõudis lõpule 6. aprillil 2021. Sellega seoses lahkub aprillikuu jooksul G4S ka Londoni börsilt. „G4Si ja Alliedi liitumine teeb meist ülemaailmse turvaturu liidri, kelle tulud ületavad 15 miljardit eurot. Usume, et suudame klientidele pakkuda erakordset teenindust ning töötajatele põnevat ja väljakutseid täis tulevikku,“ teatas rahvusvahelise äri tegevjuht Ashley Almanza. „Oleme pühendunud sellele, et uus, laienenud ettevõte ehitab üles organisatsiooni, mis tugineb nii Alliedi kui ka G4Si kolleegide annetele, oskustele ja kogemustele,“ lisab Almanza. Lähiajal plaanitakse tutvustada ka Alliedi tegevjuhti Steve Jonesi. „Tänan kõiki, kes on G4Sis väsimatult töötanud, et tagada meie ettevõtte jätkusuutlik toimimine, mis on kogu pandeemia vältel olnud märkimisväärne,“ kirjutas Almanza oma pöördumises.

Hoiame teid jätkuvalt kursis, kui tehing on lõpule viidud ja ettevõtete liitmine algab. Seniks on väga oluline, et me kõik keskenduksime jätkuvalt suurepärasele klienditeenindusele ning turvalisele ja usaldusväärsele teenusepakkumisele.

G4Si soovis osta ka Kanada turva­ ettevõte GardaWorld, kuid nende lõplik pakkumine ei saanud aktsionäridelt nõusolekut ja on seega aegunud.

Allied Universal on 1957. aastal loodud turvaettevõte. Töötajaid on firmas üle 265 000 ning aastatulu 7,9 miljardit eurot.

Ettevõte tegutseb kogu ­Põhja-Ameerikas:

USAs, Kanadas ja Mehhikos. Samuti on neil rahvusvaheline baas Suurbritannias, kus töötab enam kui 700 inimest.

Mis muutusi toob uus omanik Allied Universal?

Millal sõlmitakse lõplik ostu-müügitehing?

6. aprillist on on Allied Universal ja G4S üks organisatsioon. Plaanide kohaselt lahkub G4S Londoni ja Kopenhaageni börsilt aprilli lõpuks.

Millal selgub liidetud ettevõtete struktuur?

Grupi uus struktuur määratakse kindlaks liitmise planeerimise käigus. Allied säilitab Põhja-Ameerika (USA, Kanada, Mehhiko) peakontori Californias ja rahvusvahelise peakontori Londonis,

mis hõlmab kõiki ettevõtteid väljaspool Põhja-Ameerikat.

Allied ei ole varem tegutsenud Suur­ britannias, Euroopas, Aafrikas ega Aasias ning suure tõenäosusega ei mõjuta ettevõtete liitmine väga palju nendel turgudel tegutsevaid organisatsioone.

Mis saab ettevõtte nimeks?

Kõik plaanid seoses ettevõtte nimega tehakse kindlaks ettevõtete liitmise käigus ja arvesse võetakse kaubamärkide tugevusi kogu maailmas. Esialgu tehakse kindlaks kaubamärgi ja nime tulevik Põhja-Ameerikas. Eelduste kohaselt jõutakse ülejäänud riikide kaubamärgi ülevaatamiseni alles 2022. aastal ja kuni selle ajani midagi ei muutu.

Kas Allied säilitab G4Si ettevõtted kõikides riikides?

Allied tõi oma pakkumises välja, et kavatseb hinnata võimalust väljuda „Care & Justice Services“-ärist. See puudutab näiteks erinevaid kinnipidamis- ja rehabilitatsiooniasutusi, mida G4S haldab.

Eestis sellise valdkonnaga ei tegeleta.

Lisaks kaalutakse väljumist osast piirkondadest, nagu Iraak, Afganistan, Sudaan ja Uganda.

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|15|

TEHNIKA

Turvakaamerate raudvara:

MIDA ENNE OSTMIST KINDLASTI TEADMA PEAKS? TEKST: KARL-ERIK IDASAAR FOTOD: G4S

Turvakaameraid võime tänapäeval kohata peaaegu igal nurgal ning neil on nii eraisikute kui ka ettevõtete turvalisuse loomisel mängida oluline roll. Turvasüsteemi paigaldades kiputakse turvakaamerast sageli aga liiga palju lootma või tehakse vigu, mis selle tõhusust pärsivad.

TURVAKAAMERAT PIMESI OSTA EI TASU

Üldtõde on, et kui tahta head ja odavat, siis tuleb soetada kaks asja – nii odav kui ka hea. „Selliseid imesid, et odavama otsa kaamera hea on, naljalt ei juhtu. Ka Hiina tootjad ei müü häid kaameraid odavalt, rääkimata siis veel Euroopa kaameratest,“ ütleb G4S Eesti projektlahenduste osakonna juht Mart Veebel.

Natuke tüssata võib saada ka kõige kallimate, lipulaevamudelitega, sest nende edastatav pilt võib olla suhteliselt samaväärne keskmise hinnaklassi kaameratega. Veebel lisab, et tavaliselt viib hinna kõrgele just detailide lihvimine ning väikesed asjad. Äärmusi aga kindlasti võrrelda ei saa.

Turvakaamerat ei tohiks kindlasti minna ostma pimesi ja vaid internetist leitud spetsifikatsioone uskudes. Selle asemel on targem uurida ülevaateid, vaadata Youtube’ist, millist pilti turvakaamera näitab, või kõige parema variandina

|16| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

minna müüja juurde kohapeale ja ise järele katsetada. Spetsialistiga konsulteerimine võib säästa hilisematest lisakuludest või muusugusest peavalust.

Kaamerad peavad kindlasti olema eesmärgipärased. „Kui tahta numbrimärki või nägu tuvastada, siis tuleb ka selleks loodud seadeldis osta. Kui tahta üldpilti, siis on parimaks lahenduseks lainurk, sealt aga detaile loota ei saa,“ ütleb Veebel. Üks suuri komistuskive kaamerate ostmisel on ka tehnika suhestumine eri valgustingimustega. Kaamera, mis päeval tundub olevat terav ning asjalik, võib öösel osutuda täiesti kasutuks.

Pimedas töötamiseks kasutavad tänapäeva turvakaamerad integreeritud LED-infrapunavalgusteid. See valgus on inimsilmale aga nähtamatu. „Pimedate tingimuste jaoks soovitakse tihti osta just neid kaameraid, ent ka neil on nõrku kohti. Suvel toovad need objektiivi ette alati palju putukaid, ämblikud

kipuvad sinna näiteks neist õhkuva soojuse tõttu võrku kuduma,“ seletab Veebel.

LED-valgustid hakkavad ka lumelt ja vihmalt valgust peegeldama. „Tegelikult ei ole pimedas hea pildi saavutamiseks alati vaja LED-valgusteid, tuleb lihtsalt vaadata, kas territooriumil, majahoovis on valgustust. Infrapuna­ põhiseid seadmeid läheb tavaliselt vaja siis, kui kaamera on paigutatud tõepoolest kottpimedusse,“ lisab ta ning ütleb, et õue paigutatud kaamerale langeb alati mingisugune valgus, ka selline, mida palja silmaga ei pruugi tabada. „Näiteks infrapunavalgus, mida silm ei näe, kuid mis kasutatava kaamerapildi saavutamisel aitab palju kaasa,“ selgitas Veebel.

FILMIDEST PÄRIT VÕTTED REAALSUSES EI AVALDU

Suurimad vead turvakaamerate paigaldamisel tehakse kaableid vedades. „Tavaliselt võetakse valed kaablid ja veetakse need valesti. Vahel on ka öeldud, et kaabeldus on tehtud, ent lähemalt uurides on inimene paigaldanud erinevad kaablid,“ teab Veebel oma kogemusest.

Selliste olukordade vältimiseks tasub nõu ja abi küsida turvaettevõttest, kes igapäevaselt turvatehnika projekteerimise ja paigaldamisega tegeleb.

Suureks komistuskiviks on kaamera vale asukoht ning maskeerimine. Seaduse alusel ei tohi turvakaamera filmida välja-

TEHNIKA poole selle omaniku territooriumi, olgu see siis naabri hoov, maantee või mõni muu koht. „Tavaliselt jäetakse need alad maskeerimata või siis paigutatakse kaamera eeldatavast tööpiirkonnast liiga kaugele. Ühtlasi loodetakse kaamerast liiga palju, tuginedes tehnilistele näitajatele, mis reaalsuses ei avaldu,“ räägib ta.

Kaamerast peaks võimaluse korral näha olema vaid valvatav territoorium.

Full-HD või 4K kvaliteedimärgis ei tähenda, et saja meetri kauguselt on võimalik auto number või inimese nägu kätte saada, kui kaamera objektiivi nurk on lai. Piisavalt kitsa nurga korral seevastu saab vajalikud detailid kätte ka kaugemalt kui 100 meetrit. Ta jätkab: „Tegu pole võlusõnaga. Kaamera kvaliteedist sotti saamisel tasub enne ostmist minna ja asi oma silmaga korralikult üle vaadata.“ Mõistlik on kaamerat tellides teha veel taustauuringut, et kust tehnika ikkagi pärineb. Tükk aega kusagil laos seisnud odava hinnaga LED-valgustusega kaamerad ei ole võrreldavad uuema põlvkonna

kaameratega, sest ka kaameramaailmas käib kiire arendustegevus.

KA KAAMERAD VAJAVAD HOOLAST KÄTT

ning kas info saadetakse ikka turvalisse serverisse. Oma interneti teenusepakkujaga võib samuti ühendust võtta, sest ka see võib sõltuvalt valitud paketist või pakkujast olla kolmandatele osapooltele avastatav ja seega ka ligipääsetav.

Sissetungimiste ning häkkimiste tõenäosus on aga väga väike, isegi Hiina kaamerate puhul, kui tarkvara ja paroolid

Eduka toimimise nimel tuleb turvakaamerate eest hoolt kanda ka pärast selle ostu. Tänapäeval on levima hakanud trend, kus paljusid kaameraid müüakse kas akude või patareidega, mis vajavad iga paari kuu tagant kas täislaadimist Tavaliselt on turvaaukudes või väljavahetamist. „Kaugele ja ning probleemides süüdi teravalt need üldjuhul ei näita, ent kasutusmugavuse poolest on neil kaamerate kasutajad ise. eelis,“ sõnab Veebel.

Veebel soovitab kindlasti teha paar on uuendatud ning võrk turvaline. „Tavakorda aastas üks korralik objektiivi­ liselt on turvaaukudes ning probleemides puhastus, sest tolmu lendleb olenemata süüdi kaamerate kasutajad ise,“ nendib asukohast igal pool ning puhas objektiiv spetsialist ja lisab, et sellest hoolimata on tõhususe nimel hädavajalik. „Aastas loovad kaameratootjad pidevalt uusi on mõistlik paar korda üle kontrollida, lisameetmeid. ega kaablid pole pragunenud või korpused kogemata vee ja tuule koosmõjul vett MIDA PEAKS TEADMA kogunud,“ ütleb ta. Objektiivide fikseeriSALVESTITE KOHTA? mine ning autofookuse ülevaatamine on Enamik turvakaameraid on oma salvestisamuti mõistlik oma hooldusgraafikusse tega ühendatud juhtmete ja kaablite abil, sisse kirjutada. ent ka nende puhul tasub eelistada vastuÕue jäetud turvakaamerad peavad pidavamaid ja kvaliteetsemaid variante. kindlasti olema ilmastikukindlad. Mis aga Kehv ühendus võib viia videopildi aeg-ajalt unustatakse teha, on kaamera halvenemiseni, mispärast soovitatakse juhtmestiku isoleerimine. Seade võib eelistada puhtast vasest juhtmeid. edukalt vihma ja tuult trotsida, aga kui Sõltuvalt kaamera ning salvesti vahelisest selle juhtmed on kuni salvestini ripakil ja distantsist eksisteerivad veel eraldi abivalahtiselt, on oodata kiireid kahjustusi. hendid ja seadmed, mis tagavad pikemate Kui turvasüsteem sisaldab juba mitut vahemaade korral pädeva kiiruse. kaamerat, siis enamasti tellitakse hooldus Turvakaamera salvesti on ühine turvaettevõttelt, kelle tehnikud tegelevad nimetaja, aga tegelikult on nende igapäevaselt nii kodudesse kui ka ettekasutusfunktsioonid erinevad. Salvestid võtetesse paigaldatud turvasüsteemide võivad erineda nii mahu kui ka näiteks ülevaatamise ja hooldamisega. operatsioonisüsteemi poolest.

Veebeli sõnul võivad odavad salvestid KAS TURVAKAAMERAD ISE küll asja ära ajada, ent arhiivist millegi ON TURVALISED? otsimine võib nende puhul väga aeglane Kuigi tehnoloogia areneb meeletu kiiruolla. Tihtipeale ei saa neil ka salvestatud sega, jäävad kompromissid ja mingisuguvideopilti tagurpidi mängima panna. sed turvaaugud alati eksisteerima. Seda ka „Kui soovid otsida mõnd konkreetset turvakaamerate puhul – teoreetiliselt on ajahetke, näiteks seda, kui keegi parklas võimalik igale poole sisse häkkida. „Tähtis prügikasti ümber ajas, pead alustama on aga see, mida võimalike ohuolukorumbmäärasest kuupäevast ning kõik dade tarbeks tehtud on. Kas salasõna on päevad kuni juhtumini läbi vaatama,“ vahetatud ning kas eksisteerivad veel ütleb ta. täiendavad turvameetmed,“ arutleb VeeNende kõrval on olemas serveripõhibel.Kõige tähtsam on hoida oma turvaseadsed salvestid, mis lubavad, nagu filmidest mete tarkvara uuendatuna. Näiteks G4S nähtud, pilti kiiresti edasi-tagasi kerida. teeb videovalve teenuse kasutajatele sellised Alati on neil olemas ka pildijagamise tarkvarauuendused automaatselt ise. võimalus ja kiire arhiveerimissüsteem.

Julgeolekukaalutlustel kasutavad teatud „Eriti kasulikud on serveripõhised asutused ja teadlikumad kasutajad turva­ salvestid suurte ettevõtete juures, kus kaameraid võrkudes, millest välismaakaameraid võib käigus olla sadu. Kui ilma ei pääse, ja ka sisevõrk on ehitatud tekib intsident, mida on vaja otsida, võib seadmetega, kus on võimalik igasugune kehva salvesti tõttu võtta selle otsimine mittevajalik liiklus avastada ja keelata. tunde või terve päeva. Aeg on inimese Kaamerasüsteemi paigaldamisel tasub kõige kallim vara ning selle arvelt möönka üle vaadata, kui turvaline on salvesti dusi teha ei tasuks,“ lõpetab Veebel.

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|17|

TURUNDUS

TURVATEENINDAJAT MÄRGATI! G4Si töötajad teevad tööd selle nimel, et Eesti oleks turvalisem ja meie kõikide tervis oleks hoitud. Ootame klientidelt asjakohast tagasisidet mitte ainult kampaania „Märka turvateenindajat“ raames, vaid kogu aasta vältel. Jagame teiega klientidelt märtsikuus laekunud kiitusi ja märkamisi! Jooksvalt saad neil silma peal hoida siseveebis.

BIRGIT MÜÜRISEPP „Täna, 2. märtsil, külastasin ma ­Uuemõisa Konsumit ning kaotasin poes ära oma võtmed. Siiras tänu ja sügav kummardus seal töötavale turvatöötaja Birgit Müürisepale, kes oskas mind üles leida ja mulle võtmed tagastada. Olge kõik terved! Haapsalus elav vanaproua.“ IGOR SHULTS, DENIS BARTOŠ ja VLADIMIR LUCHEZARNY Igor Shults, Denis Bartoš ja Vladimir Luchezarny olid märtsis abiks Narva tanklates, kus paistsid silma hea tööga.

Narva teenindusjaamade töötajad palusid edastada tänusõnad nädalavahetusel neil abis olnud turvatöötajate kohta. „Kõik sujus suurepäraselt ja meie töötajad olid väga õnnelikud tublide turva­ töötajate abi eest! Püstitatud ülesanded olid

|18| G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

täidetud eeskujulikult ning suheldi viisakalt. Palun andke tänusõnad neile edasi!“

MARK TARTÕNSKIHH „Seoses intsidendiga korteris 101 soovin korteriühistu nimel tänada G4S patrulli Mark Tartõnskihhi, kes oma oskusliku käitumise ja politsei kutsumisega tagas korra majas.“ Katuse IP-sissetungihäirele reageerides palus klient patrullil ühtlasi kontrollida, kas 5. ja 6. korrusel on mingit müra kuulda. Korterist 101 oli kuulda valju müra, uks avati koputamise peale ja korter oli alaealisi täis ning käis pidu. Korteri omanikku ega ürituse jaoks korteri rentinud isikut kohal ei olnud. Kuna toimus öörahu rikkumine ja korter oli ülemeelikuid alaealisi täis, otsustas turvatöötaja kutsuda asjaolude välja­selgitamiseks

kohale politsei. Politsei tuli kohale ja hakkas kohal viibijate dokumente kontrollima ning nende vanematele helistama, seltskond lahkus politsei korraldusel.

ENE TARI „Turvatöötaja märkas regulaarsel ring­ käigul katuse läbijooksu hoone 5. korrusel suure sula tõttu ning tegutses vastavalt juhistele, hoides sellega ära suurema kahju tekkimise. Ene teeb oma tööd hingega ning märkab alati detaile!“ KALLE KIVRO Ettevõttest Estonian Cell edastati tänu­ sõnad G4Si meeskonnale ja teenistus­ juhile Kalle Kivrole: „Omalt poolt kiidan G4Si meeskonda, kes töötab meie peaväravas. Väga asjalikud ja korrektsed töötajad ning teenistusjuht samuti.“

TURVALISUS

Vingugaasiandur ON NÜÜD KOHUSTUSLIK KA MAJADES, KUS AHJUD, KAMINAD JA PLIIDID TEKST: ANN MARII NÄRSKA JA REIMO RAJA FOTO: G4S

KOGEMUS

„Nublu haugub põhjusega!“

Selle aasta 1. märtsist kehtib uus tuleohutusseadus.

Kõigis puuküttega ahju, pliidi või kaminaga ruumides on vingugaasiandur nüüd kohustuslik. Vinguandur tuleks sellistesse hoonetesse paigaldada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2022.

Vingugaas on ülimürgine ja eluohtlik nähtamatu gaas, mis on lõhnatu ja värvitu.

Kuna inimene seda ise ei taju, siis ongi vinguandur ainus, mis seda tuvastada suudab. Varem oli vinguandur kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Nüüd laiendati kohustust kõikidele hoonetele (ka suvilad, saunamajad, kõrvalhooned), kus on tahkeküttel ahjud, kaminad, pliidid, katlad jms kütteseadmed. Suitsuandur on igas kodus kohustuslik olnud üle kümne aasta, olenemata kütte liigist.

Nublu täidab mõlemat nõuet – on samal ajal nii suitsu- kui ka vinguandur.

Kuhu tuleks vingugaasiandur ­paigaldada?

Vingugaasiandurile sobivaim koht sõltub mitmest asjaolust: kütteseade, ruumide planeering, ventilatsioonisüsteem, ümbritsev keskkond jms. Isegi tuleohutusspetsialistid

on vinguandurite paigaldamise teemal jaganud vastuolulisi soovitusi. Seetõttu tuleb nende paigaldamisel alati lähtuda konkreetse anduri kasutusjuhendist. Tootja teab, kuidas tema toodetud andurit paigaldama peab. Näiteks Nublu on nii suitsu- kui ka vinguandur ning paigaldama peab selle lakke või lae lähedale seinale.

Tähtis on mõista, kuidas vingugaas ruumis levib. Tavaliselt tekib vingugaas ruumides, kus on kuumi gaase eritavad kütte- või gaasiseadmed. Vingugaas seguneb sellises olukorras kuuma õhuga ja liigub lae alla.

Andurit ei tohi paigaldada otse seadme kohale, kuna vastasel juhul lüheneb anduri eluiga ja suureneb valehäirete oht.

Ilma gaasi- või kütteseadmeteta ruumis on vingugaas toaõhuga ühtlaselt segunenud, mistõttu ei oma vingugaasianduri paigaldamine seinale eeliseid lakke kinnitamise ees.

Meiega jagas uskumatut vingugaasi­ lugu Nublu klient Kalli Lomp.

Kolisime 2020. aasta alguses uude ahjuküttega üürikorterisse. Loomulikult võtsime kaasa oma Nublu.

Kogenud ahjukütja ja turvatöötajana olin hästi kursis kõikide ohtudega, mis võivad kütmisel ette tulla. Kuid Nublu annab mulle siiski lõpliku turvatunde ja nii ta meie perre tuli. Ühel ilusal keskpäeval tuli mulle SMS ja kõne juhtimiskeskusest, et palun vaadake oma küttesüsteem üle ja tuulutage tuba. Olin üllatunud, sest ma polnud isegi tuld alla teinud.

Mõtlesin, et ju siis Nublul esines väike rike, ikka võib tehnikaga ju juhtuda. Aga! Enne ja pärast Nublu häiret olin vannitoas käies tundnud korduvalt veidrat pearinglust ja -valu. Olin kindel, et mõtlen üle ja kujutan seda lihtsalt ette.

Möödus paar päeva, kordus sama asi ja sain juhtimiskeskuselt taas kõne. Helistasin selle peale sõbrale, kes töötab päästjana, ja kurtsin talle muret. Ta tuli kohale, uurisime koos põhjust. Vannitoas avastasime, miks Nublu nii närviline oli.

Korteris olevast ventilatsioonitorust tulid minu elamisse naabrite kütmise jäägid, sest ventilatsiooni korsten ja küttesüsteemi korsten olid kõrvuti ning kui oli väheke tuult, keerutas see suitsu minu ventilatsiooni. Kiirelt sai augud suletud ja korteriomanikule teavitus saadetud, et ventilatsiooni­ süsteem vajab parandamist.

Olen tänulik, et Nublu tegi kõik, et hoida mind suurest õnnetusest. Ühel päeval oleksin ehk võinud sinna vanni igaveseks uinuda, kui ta poleks mulle märku andnud, et midagi on valesti. Nublu niisama ei haugu, vaid ikka põhjusega.

G4S EESTI AJAKIRI | aprill-mai NR 2 (158)

|19|

VAIMNE TERVIS

Kuidas COVID-19 puhangu ajal stressiga toime tulla?

Kriisi ajal on loomulik, et olete kurb, segaduses, hirmunud või pahane.

Abiks võib olla jutuajamine inimestega, keda te usaldate. Võtke ühendust sõprade ja sugulastega.

Kui peate jääma koju, hoolitsege oma tervise eest – sööge korralikult , magage, olge füüsiliselt aktiivne ja suhelge pereliikmetega ning e - posti ja telefoni teel sõprade ja sugulastega.

Ärge püüdke oma tundeid maha suruda tubaka, alkoholi ega muude meelemürkide abil.

Kui tunnete, et olete emotsionaalselt ülekoormatud, rääkige tervishoiutöötaja või nõustajaga. Koostage kava, kuhu minna ja kuidas otsida abi füüsilise ja vaimse tervise probleemide korral, kui seda peaks vaja olema.

Tehke faktid selgeks. Koguge teavet, mis aitab teil õigesti hinnata riske, et saaksite võtta mõistlikud ettevaatusabinõud.

Leidke usaldusväärne allikas, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni veebileht või riiklik Terviseamet.

Et mitte liialt muretseda või ärrituda, vaadake ja kuulake vähem selliseid meediakajastusi, mis teis muret tekitavad.

Kasutage oskusi, mille abil olete minevikus ebameeldivate olukordadega toime tulnud, et haiguspuhangu raskuste ajal oma emotsioone ohjata.

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor