Jahkedieđáhus 2007
Jahkedieđáhus 2007
1
Govasteami vuođđojurddá Finnmárkkuopmodat lea logostis válljen govasteami mii fátmmasta buot áiggiid ja álbmotjoavkkuid. Ivnnit leat vižžon sihke sámi ja norgga leavggas, mearkan ahte Finnmárkkuopmodat dovdá fuolkevuođa ovddasvástádusas sihke sámiide, kveanaide ja etnalaš norgalaččaide. Jorba hápmi lea okta váldoelemeanta logos. Dát čujuha lihka ollu sámi leavgga beaive-govasteapmái, go jorbbá nanu ja oadjebas birasteapmái. Jorbá lea Finnmárkkuopmodaga logos rabas, ja luoitá sisa norgga ja sámi leavgga ivnniid guovssahasa. Dát referánsa čujuha searvádahtti oainnuide mat Finnmárkkuopmodagas galget leat, ja doalvu maiddái jurdagiid buot dan fápmui mii polára luonddu ovddolaš fenomenain lea. Govasteamis ja ivnniin leat kultturhistorjjálaš referánssat, ja estetihkka almmustahttá fas ođđa áiggi. Mis lea historjá fárus, muhto geahččat boahtte áigái. Dohkohan mii galgat.
Finnmarkseiendommen / Finnmárkkuopmodat Poastaboksa 133, 9811 Čáhcesuolu post@fefo.no www.fefo.no Govat: s. 1, 2, 5, 10: Ola Røe s. 3: Studio Artico s. 5, 8, 11, 12: Sara Marja Magga Gráfalaš hábmen: Bjørkmanns, Alta
2
Jahkedieđáhus 2007
Ovdasánit Jahki 2007 lea leamaš gáibideaddji jahki ođđa organisašuvdnii. Leat leamaš ollu hástalusat sihke organisatoralaččat ja olggobeale máilmmi ektui. Earenoamážit lea leamaš hástaleaddji ođđa organisašuvdnii leat fáddan garra politihkalaš digáštallamii earret eará fylkka- ja gielddaválgga oktavuođas. Finnmárkku stuorámus eananeaiggáidis berre ja galgá leat hui guovddážis medias. Sávaldat boahtte áigái lea ahte digáštallan FeFo birra šaddá digáštallamin barggu birra maid bargat. Álbmoga beroštupmi lea deaŧalaš vai mii dahkat nu buori barggu go vejolaš, ávkin midjiide finnmárkolaččaide ja earáide geat man nu siva geažil leat fitname Finnmárkkus. Ulbmil dainna jahkedieđáhusain lea addit finnmárkolaččaide ja earáide dieđuid hástalusaid ja bargguid birra 2007:s. Dát jahkedieđáhus lea FeFo vuosttaš jahkedieđáhus olles jahkái. Buorre lohkamuš! Leavdnja 05.07.2008 Jon Meløy Direktevra
Jahkedieđáhus 2007
3
2007 jahkeraporta Mii lea FeFo? FeFo lea sierra riektessubjeakta man sadji lea Finnmárkkus mii galgá hálddašit eatnama ja luondduvalljodagaid jna. maid eaiggáduššá lága ulbmila ja finnmárkkulága njuolggadusaid mielde muđui. Ot.prp. nr. 53, siidu 7 dadjá juoidá dan birra mii FeFo lea: Finnmárkkuláhka siskkilda ahte Finnmárkolaččain dás duohko galgá leat oamastanráđđejupmi, ja gielddain ja stáhta eiseválddiin fas váldi. Oktavuođa váldimis Finnmárkku álbmogiin ja almmolaš váldeorgánaiguin lea dávjá dárbbašlaš deattuhit FeFo eananeaiggátrolla, go hirpmat oallugat oaivvildit ahte FeFo doaimmaha almmolaš hálddašeami ja almmolaš váldegeavaheami. Justisdepartemeanta digaštallá dán reivves 29.02.2008: Go Od.prp, s 107 geavaha dajaldaga «háldda šeapmi» man mearkkašupmi lea hálddašit árvvuid seamma láhkái go lága bajilčállagis ja §1,6, 9 ja 26 gč. dajaldagaid opmodathálddašeapmi, kapitálahálddašeapmi, ja oažžu lohkat «hálddašit mii lea háldosis» ja iige allatvuođa dahje válde doaimmaheami mearkkašumis.
FeFo lea iešruhtadeaddji iige oaččo makkárge doarjaga stáhtas. Dát ii mávsse dattetge ahte FeFos buot surggiin lea beroštupmi dinet nu ollu go vejolaš, muhto siskkilda ahte FeFo ferte dáhkidit ekono miijas. Go guoská ođasmahtti valljodagaid: vuovddi, fuođđuid, ja guoli hoittámii, ii leat FeFo ulbmil dinet nu ollu ruđa go vejolaš. Ulbmil lea doaimmahit dáid gosii ekonomalaččat dássáduvvon. Hálbbes/nuvttá muorat, bivdu, ja guolásteapmi finnmárkolaččaide jotkojuvvo. Dáid buktagiid divvagat/mávssut gokče 2007:s dušše osiid FeFo goluin hálddašit ortnegiid. Ovdamearkka dihte leat FeFo golut doaimmahit murrenlohpe-/sárggáortnega ollu badjelis go FeFo sisaboađut murrenlohpe-/sárggadivvaga sisaboađut. Eará surggiid siskkobealde nugo biegga- ja čáhce fápmu, čievra- ja minerálat ja opmodagat leat FeFos sisaboađut oktasašvuhtii guovddážis. Dat ahte FeFo lea árjjalaš eananeaiggát lea deaŧalaš F innmárkui, go árjjalaš eananeaiggát sáhttá leat veahkkin heiveheame ođđa bargosajiid ja báikkálaš árvo háhkama.
FeFo rolla lea áimmahuššat eananoamastanvuoigat vuođa buorrin fylkka ássiide ja earenoamážit sámi kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami, ealáhusaid ja servodateallima vuođđun. Dát máksá ahte FeFo ovdamearkka dihte sáhttá ja berre áŋgiruššat dienasláhkedoaimmaid nugo ovdamearkka dihte bieggamillohuksemiid, báktedoaimmahagaid dahje turistaealáhusa. Mearrideaddji gažaldat árvvoštal lamis lea leago áŋgiruššan ávkin Finnmárkku ássiide vai ii, ja muđui finnmárkkulága ulbmiliid mielde.
Jus lea mihkege mii ii ovddit ovdáneami Finnmárkkus de lea dát ealjohis eananeaiggát mii diktá ekonomalaš beroštumiid olggobealde fylkka váldit fylkka luondduvalljodagaid hálbái.
Ekonomiija
Eará surggiin lea FeFos viiddis ovttasbargu ollu almmolaš eiseválddiiguin, berošteaddjiorganisa šuvnnaiguin, báikkálaš organisašuvnnaiguin ja ealá husaiguin. Árjjalaš eananeaiggát ferte ovttasbargo šiehtadusaiguin ja servvoštallamiin sihkkarastit
FeFos lei 2007:s 10,6 miljovnna kruvnno badjelbáza ja mávssii 2,5 millijovnna kruvnno vearu. Deaŧalaš váikkuhus finnmárkkulágas ja luondduvalljodagaid
4
regionálalaš oamasteamis, lea ahte eananeaiggátdoaimma vejolaš badjelbáza bissu Finnmárkkus.
Ovttasbargu earáiguin FeFos leat hui ollu ovttasbargoguoimmit. Deaŧaleamos ovttasbargu lea almmatge gielddaiguin, main lea bajemus ovddasvástádus areálahálddašeamis plána- ja vistelága bokte.
Jahkedieđáhus 2007
«Finnmárkkuopmodat – oktasaš vejolašvuođat – oktasaš ovddasvástádus» Stivra mearridii čoahkkimistis 20.3.2007 strategija plána mas dát dajaldat lea FeFo doaimma višuvdnan. ahte valljodatávkkástallan ja árvoháhkan boahtá Finnmárkku álbmogii buorrin.
FeFo orgánaid barggut ja čoakkáibidju Dárkkistanlávdegotti čoahkkáibidju
Dárkkistanlávdegoddi lei ná biddjon čoahkkái 2007:s. Nammaduvvon AID’s: Kristin Normann, jođiheaddji - Hans Petter Graver lea peršovnnalaš várrelahttu
Dárkkistanlávdegotti barggut Dárkkistanlávdegoddi lea siskkáldas orgána FeFo’s mii galgá gozihit stivrra doaimma. Earret eará geahčada dárkkistanlávdegoddi vuogádatlaččat buot stivrra beavdegirjjiid, fuolahan dihte ahte stivrra mearrádusat leat finnmárkkulága ja eará lágaid siskkobealde. Dasa lassin galgá dárkkistan lávdegoddi dohkkehit FeFo jahkerehketdoalu, jahkečilgehusa ja revišuvdnačilgehusa. Dárkkistanlávdegoddi lea doallan 4 čoahkkima jagis ja gieđahallan 21 ášši.
Nammaduvvon Sámedikkis: 01.01.–31.05.: Ole Henrik Magga - Wiebke Slåttsveen lea peršovnnalaš várrelahttu 01.06. rájes: Jan Erik Henriksen - Wiebke Slåttsveen lea peršovnnalaš várrelahttu Nammaduvvon Fylkkadikkis: Eva Danielsen Husby - Einar Johansen lea peršovnnalaš várrelahttu
Jahkedieđáhus 2007
Dárkkistanlávdegoddi. Gurut bealde: lahttu Jan Erik Henriksen, jođiheaddji Kristin Normann ja lahttu Eva Danielsen Husby
5
Stivrra čoahkkábidju Stivrras lea leamaš čuovvovaččat biddjon čoahkkái 2007:s: Nammaduvvon Sámedikkis: 01.01.–31.09.: Egil Olli - Kristine Jørstad Bock peršovnnalaš várrelahttun 31.09. rájes: Josef Vedhugnes - Ingrid Smuk Rollstad peršovnnalaš várrelahttun Berit R. Nilssen - Lemet Jon Ivvár (Odd Ivar Solbakk) várrelahttun Per A. Bæhr - Inger Anita Smuk peršovnnalaš várrelahttun Egil Olli bivddii bidjat soapmasa eará stivraláhttun su sadjái go son šattai sámediggepresideanttan. Su sadjái bođii dalle Josef Vedhugnes. Nammaduvvon Finnmárkku fylkkadikkis: Erling Fløtten, jođiheaddj - Inger-Anne Dokken peršovnnalaš várrelahttun Inga Manndal, nubbinjođiheaddji - Knut Mortensen peršovnnalaš várrelahttun Tormod Bartholdsen - Randi Tennefoss peršovnnalaš várrelahttun Stivrra barggut Stivra lea doallan 7 stivračoahkkima ja gieđahallan 77 ášši. Deaŧalaš áššiin maid stivra lea gieđahallan 2007:s sáhttá namuhit strategalaš plána 2007–2010, smávvafuođđobivddu muddema njuolggadusaid, luossačážádagaid lihttoláigoheami njuolggadusaid, šiehtadus Báktemeašttáriin (Bergmesteren) minerála doaimmaid bearráigeahču birra, FeFo energiija AS’a ásaheapmi ja gulaskuddancealkámuš ođđa mohtorjohtolatláhkii.
servviiguin, fylkka eanandoallostivrrain ja Álttá gielddastivrrain. Stivračoahkkimiid oktavuođas leat stivrras leamaš čoahkkimat gieldda ja ránnjágielddaid sátnejođi heddjiiguin, doppe gos čoahkkin lea dollojuvvon. Leat čađahuvon čoahkkimat daid 3 regiovdnaráđii guin Finnmárkkus. 2007 čavčča čađahii stivra diehtojuohkinčoahkki miid iešguđet sajis fylkkas strategalaš plána birra maid FeFo lea mearridan. Iešguhtetge čoahkkimat leat leamaš áhpasat dainna lágiin ahte leat addán stivrii vejolašvuođa juohkit olggobeale máilbmái dieđuid barggus birra, seammás go leat addán FeFoi ollu konstruktiiva váikkuhemiid FeFo barggu hárrái. Dakkár ságatallančoahkkimat leat deaŧalaš oassi FeFo gulahallamis olggobeale máilmmiin ja addet buriid láidestusaid FeFo bargui. Stivra bovdejuvvo ollu iešguđelágán čoahkkimiidda iešguđetge dásis. Stivra lea vuoruhan deaivat regio nála ja gieldda politihkalaš orgánaid, muhto lea maiddái leamaš buorredáhtolaš earáiguin. Vuoruhuvvon barggut 2007:s Bargu strategalaš plánain Bargu FeFo strategalaš plánain áigodahkii 2007– 2010 loahpahuvvui stivrra mearrádusain njukča mánu 20.beaivvi 2007:s. Mearrádus lea viiddis proseassa loahpaheapmi ovdánahttit FeFo strate giijaid doaimma iešguhtetge suorggi siskkobealde. Plána ovdánahttima oktavuođas leat dollon álbmotčoahkkimat ja gulahallančoahkkimat poli tihkalaš organaiguin. Dasa lassin lea olles proseassa ja árvalus leamaš almmuhuvvon, nu ahte buohkat geat leat hálidan, leat sáhttán buktit árvalusaid ja
Dasa lassin dahkkui soabahus FeFo, boazodoallo orohaga 14A ja Pedersen bearraša gaskka nu gohčoduvvon Roži-áššis. Stivrra čoahkkimat earáiguin Sámediggái ja fylkkadiggái lea finnmárkkulágas addon mandáhta nammadit 3 miellahtu goappáge stivrii. 2007:s leat čađahuvvon guokte gulahallan čoahkkima Sámedikkiin ja Fylkkagielddain, gos FeFo hástalusat digáštallojedje.
a 2007-2010
Strategalaš plán
Áššiin mat digáštallojedje gulahallančoahkkimiin lei FeFo strategalaš plána. Stivra dahje oassi stivrras lea maiddái čoahkkinastan earret eará boanddaid
1
Strategalaš plána
6
ivvi 2007:s
kčamánu 20. bea
račoahkkimis nju
Merriduvvon stiv
2007-2010
Jahkedieđáhus 2007
oainnuid FeFo barggu vuoruhemiide ja strategiijade. Strategiijaplána mearridemiin lea FeFos dál nanu ja dovddusindahkkon vuođđu vuoruhemiide. Ođđa organisašuvnna huksen FeFo lea ain hui nuorra organisašuvdna. 2007 lei vuosttaš olles doaibmajahki. Jahkemolsumis lei ásahuvvon heivvolaš organisašuvdna mas lea váldokantuvra Leavnnjas, ossodatkantuvra Čáhcesullos, ekonomalaš ovttadat Álttás ja meahcástanossodat mii lea báikkálaččat oktiibuot 6 sajis fylkkas.
Direktevra John Meløy Veahkkedirektevra Søren Karlstrøm Oktasašdoaimmat
Serviceovttodat Ekonomijaovttodat Direktevrra bargoveahka
FeFo gal ain joatká stuorrume boahttevaš jagiid dađistaga ovttas ođđa bargguiguin ja gelbbolaš vuođadárbbuiguin, muhto organisašuvdna mas ledje 32 bargi jahkemolsumis ii jáhkkimis ii rastit 40 lagámus jagiid.
Meahcástanossodat Meahcástanhoavda Rolf E. Sch. Kollstrøm
Mielbargit
Opmodatossodat Opmodathoavda Sverre Pavel
Ealáhus- ja ovddidanossodat Ealáhus- ja ovddidanhoavda Søren Karlstrøm
Mielbargit
Mielbargit
FeFo doaibmasuorggit Doaibma lea juhkkojuvvon golbma váldosurggiide, mat leat ealáhus, opmodat ja meahcásteapmi. Dasa lassin veahkkedoaimmat nugo ekonomiija, perso nála, diehtojuohkin, IKT ja dulkon. Opmodat FeFos leagiddodatvuođđu (grunnbokshjemmel) ja hálddaša 46 600 km2 mii lea su 96 % Finnmárkku fylkkas. Doaibma mii lea čadnon daidda opmodagaide lea juhkkon čuovvovaš surggiide: – eananláigohanšiehtadusat – eananláigohanohcamat – opmodatvuovdin – opmodatovdánahttin – opmodat- ja riektesihkkarastin Ohcamiid gieđahallan Buot ohcamat láigohit eatnama ja gullevaš vuoigat vuođaid eaktudit gieđahallama finnmárkkulága mielde. FeFo ferte maiddái maŋŋil go ohcan lea boahtán mearridit mielddisbuktá go doaibma mii ohccojuvvo meahccegeavaheami earáhuhttima. Jus lea nu ferte ohcama árvvoštallat Sámedikki meahccegeavaheami earáhuhttima njuolggadusaid mielde. Dasto ferte FeFo dieđihit guoskkahuvvon vuoigatvuođalaččaide ovdal go addo lohpi doaim maide mat hui sakká gusket sidjiide. Dát áššemean nudeapmi mielddisbuktá ahte meannudanáigi sáhttá leat oanehet dahje guhkit áiggi. Seamma siva geažil eai gieđahallon ollu áššit mat álgga huvvo 2007:s ollásit dán jagi. Jahkedieđáhus 2007
FeFo organisašuvdnakárta
Eananláigohanšiehtadusat Suorgi fátmmasta buot doaibmi šiehtadusaid láigohit eatnamiid, oktiibuot badjel 12.000. Eananláigohanšiehtadusaiguin láigoha eananeaig gát FeFo areálaid viesuide-, ealáhusaide ja barttaide jna.. Buohkat geat láigohit eatnama mákset jahká saš láigodivvaga olles arerála láigoheamis. Bargu eananláigohanšiehtadusaiguin lea láigohandili sirdin vuovdima ja árbema oktavuođas, šiehtadus eavttuid čuovvoleami goziheapmi, láigoregistara ođasmahttin, oktavuohta opmodatsoabahalliiguin ja diggelogahusain. Ođđa eananláigohanšiehta dusaid ásaheapmi go ásahuvvojit ođđa láigodilit ohcamiiguin dahje plánaiguin. 2007:s bohte 365 ášši sirdit láigohanrievtti. 310 ledje loahpalaččat gieđahallon 2007:s. Ohcamat láigohit eatnama FeFo gieđahallá finnmárkkulága ja Sámedikki njuolggadusaid mielde ohcamiid láigohit eatnama iešguhtetlágán áigumušaide. FeFo hálida ahte dákkár ohcamat galget leat nugo gielddaid plánat leat, mii maiddái čuožžu čállon FeFo strategiijas. Jus gieđahallamis leat positiivvalaš bohtosat, dahkkojuvvo eananláigohanšiehtadus dahje ásahuvvo eará vuoigatvuođadokumeanta mii addá ohccái dan eatnama dahje vuoigatvuođa maid hálida. 2007 bohte ee. 47 ohcama láigohit eatnama vissui,
7
8
Jahkedieđáhus 2007
ja dáin ledje 21 mat gieđahallojedje loahpalaččat 2007:s. Buohtastahtti bohte bohte 122 ohcama láigohit eatnama bartii ja 73 gieđahallojedje gárvásit seamma jagi. Bohte 57 ášši mat guske eanandollui, sihke guohtumiidda ja lassieatnamiidda. 14 gieđa hallojedje loahpalaččat 2007:s. Opmodatvuovdin 2007:s bohte 65 ohcama oastit eatnama almmá ovdalaš ohcama haga láigohit eatnama. 20 ohcama ledje gárvásit gieđahallon 2007:s. Muhtun ohcamat hilgojuvvojedje. Eanas dáhpáhusain leat ohcamat oastit eatnama bartii biehttaluvvon, mas FeFo lea strategiijas mearridan ahte eai galgga vuvdojuvvot eatnamat barttaide. Dasa lassin dárkkuha eananláigohanláhka ahte ii sáhte oastit eatnama barttaide Finnmárkkuopmodagas. Bohte 200 ohcama oastit eatnama mat guske eanas viesuide. 83 dain áššiin mearriduvvo 2007:s. Guokte ášši mat ledje čadnon opmodatvuovdimii leat ožžon ollu almmolaš beroštumi 2007:s. Okta lea strategiija láidestusat mat lohket ahte opmodagaid vuovdima hattit galget márkanvuođustuvvot ja nubbi lea stivrra mearrádus stivračoahkkimis geassemánus 2007:s biehttalit vuovdimis eanandoallo eatnamiid. Opmodatovdánahttin Dassážii lea dát suorgi fátmmastan ođđa barta sajiid plánema. 2007:s lei dákkár plánen plánen jođus ollu surggiin. Lassin bartaguovlluide eaiggáduššá FeFo beroštahtti areálaid guovlluid gos huksenberoštumit leat stuorrát. Dán oktavuođas lea FeFo álggahan barggu árvvoštallat guhte areálat sáhttet leat áigeguovdilat FeFoi ovdánahttit ieš dahje ovttas earáiguin. Opmodat- ja riektesihkkarastin FeFo lei searvvis ollu Geovekst-prošeavttain 2007:s. Ulbmil Geovekst’ain lea oažžut buohkaid geaidda ođasmahtton kárttat leat ávkin veahkkin ja dainna lágiin kártet stuorát guovlluid go doaimmaheaddjit okto livčče veadján. Dán prošeavttas ovttasbarget ollu doaimmaheaddjit, stáhta kártadoaimmahat, gielddat, luoddadoaimmahat, fápmofitnodagat jna. sihke revišuvnna ja ođđasitkártemiid hárrái. Duogáš FeFo searvamii lea ahte mii sorjavaččat nu buriid kárttaiguin go vejolaš jus galgat sáhttit hálddašit daid áibmalaš areálaid maid FeFo oamasta. FeFo lei 2007:s oasehas 6 eananjuohkináššiin mat ledje Finnmárkku eananjuohkinrievttis. Oktiibuot Jahkedieđáhus 2007
bohte 19 ášši mat ledje rádjegažaldagaid ja eananjuohkima birra 2007:s. FeFo šattai dán jagi oasehas Norge Digitalt’ii, mii lea geodata i Norge čohkkema ja gieđahallama našunála bajilhuksehus. FeFos lea lagás ovttasbargu gielddaiguin opmodatdieđuid sihkkarastima hárrái GAB’as (grunneiendom-adresse-bygning). Ealáhus Strategiijamearrádusainis njukčamánu 20. beaivvi attii stivra čuovvovaš láidestusaid doaibmasuorgái ealáhus: • FeFo galgá leat árjjalaš ealáhus- ja gávpesuorggis ja galgá vuoruhit doaimmaid ja iežas valljodatdoaimmaid. • Lea eanas energiija (biegga-, čáhcefápmu ja bioenergiija) čievrras ja minerálaid, ja goahccevuovddi birra. • Stivrra ulbmil lea šaddat eambbo go dušše ávnnaslágideaddjin. Doaibma galgá leat veahkkin dagaheame ahte govttolaš oassi árvoháhkamis mii lea čadnon okta savuođa valljodagaide maid FeFo hálddaša, bohtet finnmárkku servodahkii buorrin. Biegga- ja gáhčahatvuoigatvuođat FeFos leat 2007:s 16 doaibmi šiehtadusa čadnon gáhčahatrivttiide, mii máksá gáhčahagat mat adnojit energiija buvttadeapmái. 2007:s leat ollu iešguhtetge fitnodaga mat hálidit hukset smávva fápmorusttegiid Finnmárkkus váldán oktavuođa FeFoin. Stivra lea dattege mearridan vuoruhit báikkálaš fápmofitnodagaid. Dáidda lea addon áigemearri jahkemolsumii 2008/09 árvvoštallat áigeguovdilis smávvafápmoprošeavttaid. Jus báik kálaš fitnodagat čájehit beroštumi, ožžot sii velá 2 jagi ovddidit konsešuvdnaohcama NVE’i. Eai leat dahkkon ođđa šiehtadusat 2007:s, muhto ollu pro šeavttat leat ovdánahttome ja vurdojuvvojit eanet šiehtadusráđđádallamat 2008:s. Lassin gáhčahatávkkástallama šiehtadusaide leat FeFos guokte doaibmi bieggafápmorusttetšiehta dusa jođus, okta Havøygavle’is Muosát gielddas ja nubbi Garteváris Davvisiidda gielddas. Maŋemusat namuhuvvon ii leat FeFo ovttaoaivilis huksejeddjiin Statkraftain buhtadusa dáfus maid FeFo galgá oažžut go huksejuvvo. Ášši lei árvvoštusrievttis borgemánus 2007:s ja árvvoštus celkui juovlamánu seamma jagi. FeFo ii leat duhtávaš bohtosiin ja lea danne guoddalan ášši. Dát boahtá bajás čakčamánu 2008:s.
9
Čievra ja minerálat Leat ásahuvvon ollu šiehtadusat luovomássa ávkkastallamii finnmárkkuopmodagas. Mesta lea stuorámus doaimmaheaddji. Viidáseappot gávdnojit šiehtadusat ollu báikkálaš mášiidnafitnodagaiguin. Lea álggahuvvon čorgenbargu mássaválddahagain ovttas Stáhta luoddadoaimmahagain geas lea ovddasvástádus sihke heaittihuvvon mássaváldda hagain ja mássaválddahagain mat leat doaimmas fylkkas. Dát čorgenbargu dáhpáhuvvá maiddái ovttas Báktedoaimmahagain. Leat álggahuvvon ságastallamat NGU’in divodit dálá čievra ja cuovkkageađgebása vuođđun gieldda plánabargui. Nákcaváilevuohta lea hehtten barggu doaibmasuorggis. FeFo áigu bidjat ođđa árjjaid suorgái boahttevaš jagiid. Eananeaiggáidin stivre FeFo buorre muddui mine rálaid maidda ii sáhte ohcat rogganlobi. Minerálaid maidda sáhttá ohcat rogganlobi stivre báktedoaimmahat. Minerálat maidda sáhttá ohcat rogganlobi leat visot metállat ja eará minerálat main lea stuorát iešdeaddu go 5. FeFo oažžu buot rogganlohpe
10
ohcamiid gulaskuddamii Báktedoaimmahagas. Beroštupmi ohcat rogganlobi lea lassánan maŋŋil go finnmárkkuláhka mearriduvvui ja FeFo ásahuvvui. Gitta 2007 lohppii eai leat registrerejuvvon gávdnosat mat leat buvttihan ođđa ruvkedoaimmaid plánema. Goahccevuovdi Lea vuoiggahuvvon bargu geahčadit fylkka goahc cevuvddiid árvvu meroštallamiid. Konkrehta guoská dát Álttá-vuvddiide mat gárvánit 2008:s. Árvomeroš tallan gáibida árjjaid. Vuvddiid árvvu meroštallan Kárášjogas ja Mátta-Várjjagis álggahuvvo nu jođánit go leat ođđa girdigovvamateriála guovlluin. Stivra lea viidáseappot ásahan FeFo Energi AS’a reaidun beaktilit sáhttit čađahit vuovdeávkkástallama bioenergiijabuvttadeapmái. Goahccevuovdi valljodahkan lea mávssolaš sihke huksenávnnasin ja energiijabuvttadeapmái (bioenergiija). Muora/dimbara vuovdin ruohttasiin Vuvdojuvvui 493 m3 beahcedimppár, 32 m3 Kárášjogas, 48 m3 Álttás ja 453 m3 Mátta-Várjjagis.
Jahkedieđáhus 2007
50
100
150
200
Áltá Bearalváhki Báhcavuotna Gáŋgaviika Kárášjohka Guovdageaidnu Fálesnuorri Davvisiida Unjárga Davvinjárga Porsáŋgu Mátta-Várjjat Deatnu Čáhcesuolu
Njeidon ealggat Finnmárkkuopmodagas 2007:s.
Erik Malterud, vuovdeentreprenevra Báhčeveaji Biovarme AS:as čilge máttanjáskama birra go FeFostivra lei guossis Báhčeveaileagis.
Juovlamuorat Vuvdojuvvo 600 juovlamuora ruohttasa alde, 300 Kárášjogas ja 300 Mátta-Várjjagis.
Bestandsplan
for elg i Finnm
2007 til 2010
ark
Vuovdekultuvra Oktiibuot 969 dekára meahccevuovdi lea njáskojuvvon, gaskamuddejuvvon ja máttanjáskojuvvon, mas lea med 213 dekára Álttás, 185 dekára Kárášjogas, 151 dekára Deanus, 170 dekára Porsáŋggus ja 250 dekára Mátta-Várjjagis.
Smávvafuođđobivdu Smávvafuođđobivdu fátmmasta ollu náliid bivdima. Rievssat, giron ja njoammil leat deaŧaleamos fuođđut smávvafuođđobivdiid logu mielde Finnmárkkus. Bivdoáigodaga 2006-2007 báhččojedje 77.747 rievssaha, 18.983 girona ja 2.338 njoamJahkedieđáhus 2007
Trykk: Fagtrykk
Stuorrafuođđobivdu FeFo ráhkadii ođđa máddodatplán áigodahkii 2007– 2010. Váldoulbmil ođđa máddodaplánas lea bissehit logu stuorruma ja čáhjehit ahte lea vejolaš dárkut logu bivdduin. Álttás ja Mátta-Várjjagis galgá lohku stuorrut. 2007 čavčča lei ođđa máddodatplánaáigodaga vuosttaš áigodat. Njeidojuvvo 804 ealgga earis mii lei 1198, mii lea njeaidinoláhus oktii vel fylkkas.
Idé as
Meahcci
Foto: Torkjell Morset
mila fylkkas. Sullii 35 proseantta buot rievssahiin mat báhččojedje Norggas bivdojagi 2006–07, báhččojedje Finnmárkkuopmodagas. Smávvafuođđobivddu ođđa njuolggadusat mearri duvvojedje geassemánu 14. b. 2007:s. Gárdut bes set dušše olbmot geat ásset Finnmárkkus. Álgga huvvo beaiveearit rievssahiidda Guovdageainnus dán geažil go ledje unnán rievssahat ja «boazo telefuvdna» váldui adnui vai smávvafuođđobivdu
11
500
1000
1500
2000
2500
Áltá Báhcavuotna Várggát Unjárga Mátta-Várjjat Gáŋgaviika Deatnu Kárášjohka Guovdageaidnu Láhppi Ákŋoluokta Hammerfeasta Fálesnuorri Porsáŋgu Muosát Davvinjárga Bearalváhki Čáhcesuolu Davvisiida Ii dieđihuvvon Olles Finnmarkkuopmodagas Olbmot geat ásset Finnmárkkus
muosehuhttá boazodoalu unnit. Boazotelefuvdna lea riidoeastadeadjji doaibma mii álo addá bivdiide dieđuid gos bohccot leat ain goas. Vuvdojuvvon smávvafuođđobivdokoartalohku Finnmárkkuopmodagas 2007:s Registrerejuvvojedje 7185 vuvdon bivdokoartta FeFo’s kaleanddarjagi 2007. Dát lea fuomášahtti niedjan 2006 rájes (8510 vuvdon koartta), muhto ain lea alimus koartalohku mii goassege lea vuvdon Statskog Finnmark/Finnmárkkuopmodagas. Eanemus koarttat vuvdojuvvo Inatur bokte. 3204 koartta vuvdojuvvo bissovaš ássiide Finnmárkkus ja 3981 finadeaddji bivdiide. Bivdokoarttat ledje juhkkojuvvon 4496 gielddakoarttaide ja 2689 koarttaide olles FeFos.
Olbmot geat ásset olggobealde Finnmárkkus
Vuvdojuvvon smávvafuođđobivdokoartalohku Finnmárkkuopmodagas 2007:s.
Sáivaguollebivdu Sáivaguollebivdu lei nuvtta finnmárkolaččaide. Olbmot geat orrot Norggas olggobealde Finnmárkku ja olbmot geat ásse olggobealde Norgga sáhtte nugo ovdal oastit guolástankoartta. Okta váikkuhus finnmárkkulágas lea ahte ii sáhte earuhit norgga ássiid olggobealde Finnmárkku ja olgoriikkalaččaid (EEO). Vuvdojuvvo oktiibuot 5548 guolástankoartta 2007:s, mii lea veaháš lassáneapmi diimmá rájes. Vuovdin neahttaportálas www.inatur.no’s (3197 koartta) lea lassáneame. Muhtun siseatnančázádagat leat lihttoláigohuvvon báikkálaš servviide. Ulbmil lihttoláigohemiin lea eanas kultiveren, mii máksá guollenáli buorideapmi loaktimiin dahje eará doaimmaiguin.
5000
4000
3000
2000
1000
1991 1992 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Oktiibuot
Olgoriikkalaččat
Olbmot geat ásset Norggas olggobealde Finnmárkku
Man galle olbmo oste guolástankoartta sáivaguollebivdui áigodagas 1991–2007. Direktevra ja stivrajođiheaddji digáštallaba ášši bivddu ja guolásteami birra.
12
Jahkedieđáhus 2007
Jahkedieđáhus 2007
Juolluduvvon luossasajit (FeFo-eatnamis) 2007:s juhkkojuvvon fylkka gielddaide.
1000 800 600 400
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
200
2000
Olgonastindoaimmat Stivra ásahii ortnega RUONÁ DOARJAGAT 2007:s. Dát FeFo ruhta galggai lassánahttit meahcásteami Finnmárkkus, ja doarjja addui meahccedoaimmaide. Doaimmat mat ovddidit bearašustitlaš ja beaivválaš olgonastima lagás guovlluin, vuoruhuvvojedje. Dasa lassin vuoruhuvvo doaimmat mat las-
17 15 14 11 9 7 7 6
1999
Finnmárku lea stuorámus luossafylka mearraluossabivddu hárrái.
31 26
1998
Luossasajit ođasmahttojit dábálaččat golmmá jahkái. Gielddat Hammerfeasta, Muosát, Porsáŋgu, Bearalváhki, Deatnu ja Mátta-Várjjat galge ođastuv vot juovlamánu 2007:s, muhto bohte luossasaji ohcamat olles 16 gielddain. Bohte oktiibuot 204 ohcama.
47 46 45 42 41
1997
Mearraluossabivdu Leat sullii 1600 luossasaji finnmárkkuopmodagas. Čujuhuvvon luossasajit leat unnon birrasiid 1000:s maŋemus lahkkis 1990-logus gitta 534:i 2007:s. Buohtastahtton lea luossasajiid lohku priváhta eatnamiin unnon 730:s 480:ái seamma áigodagas.
110 60
1996
FeFo juolludii 65 000 kr. doaimmaide lihttoláigohuvvon luossačázádagain. Doarjagat manne eanas bearráigehččui. Okta oaččui doarjaga doaibmaplánabargui.
Mátta-Várjjat Davvisiida Gáŋgaviika Davvinjárga Porsáŋgu Deatnu Áltá Muosát Láhppi Bearalváhki Čáhcesuolu Ákŋoluokta Fálesnuorri Báhcavuotna Hammerfeasta Unjárga Várggát
1995
FeFo stivra mearridii stivračoahkkimis njukčamánu 20.–21. b. ođđa njuolggadusaid luossajogaid lihttoláigoheapmái. Ođđa njuolggadusat adde eambbo ovddasvástádusa lihttoláigoheaddjái. Lihttoláigoheaddji galgá dál mearridit koartaortnegiid ja movt johka galgá doaimmahuvvot almmolaš njuolggadusaid siskkobealde oktan finnmárkku lágain. Ođđa njuolggadusat heivehuvvojit ođđa šiehtadusaide 2008 rájes.
sánahttet earenoamáš dárbbašeaddjiid olgonastima. 2007:s juolluduvvui 500.000 kr. ruoná doarjjan. Obbalaččat bohte 66 ohcama mat ledje oktiibuot badjelaš 3 millijovnna kruvnno. Ruhta juhkkojuvvui 34 iešguhtetge servviide ja ovttastusaide. Addojuvvui doarjja merket vázzinláhtuid, orienteremii, bivdin- ja guolástankurssaide jna. Álttá Orienterensearvi, Ávžži gilisearvi, Fálesnuori skuvla ja Ropelv gilisearvi ledje ohcciid gaskkas mat ožžo doarjaga olgonastinovddideaddji doaimmaidasaset.
1994
Jogaid lihttoláigoheapmi Finnmárkkuopmodaga luossajogat leat lihttoláigohuvvon. Dat mat eai leat leat smávva jogat main lea unnán guolli ja dávjá leat guhkin eret luottas. Odne leat 49 čázádaga lihttoláigohuvvon 36 báikkálaš servviide ja ovttastusaide. Dáid 49 iešguhtetge čázádagaid sturrodat ja dássi lea iešguđelágán. Eanas čázádagat lihttoláigohuvvojit danne go dát lea čázádagaid kultiverema ja orgaiserejuvvon bearrái geahču vuođđun. FeFo lea vuolggahan doaibma plánaid ráhkadeami barggu ollu čázádagain lávga ovttasbargguin lihttoláigoheaddji servviiguin.
Juolluduvvon luossasajit FeFo-eatnamis áigodagas 1994–2007, ja guolásteddjiid lohku áigodagas 2001– 2007 (rukses stoalpu).
13