Tööstus (oktoober 2022)

Erksad sähvatused tumedal kangal

Eesti tööstus on olnud läbi ajaloo üks meie majanduse lipulaevu. Polegi tingimata vahet, kas toodetakse oma tooteid või tehakse all hankeid – mõlemal juhul on tehased head tööandjad ja palgamaks jad, samuti laekub arvestatav osa riigi SKPst just tööstussektorist.

Alati on mõnel osal tootjatest läinud paremini, mõnel halvemini. Turg mängib, tarbijate eelistused kõiguvad, tööturg lisab oma ...

Praegu aga on keerulises olukorras praktiliselt kõik tootjad. Pan deemiajärgsele ajale ja sõjale Ukrainas on lisandunud elektrihinnad, mis paratamatult mõjutavad ka toodangu hinda. Tarbijad lasid esmalt käiku parematel aegadel kogutud säästud, siis aga hakkasid tarbimist piirama.

Kui varem oleks võinud öelda, et kui siin ei tarbita, tuleb rohkem toodangut eksporti suunata, siis praegu on ka sellega keeruline –Eesti toodangu hinnaga enam läbi ei löö.

Muidugi ei saa öelda, et tööstussektoris üksnes minoorsed noo did kõlaksid. Edulugusid leidub majanduses alati ja osa neist on kät ketud ka siinsesse väljaandesse. Aeg soosib innovatsiooni ja nn tule vikuteadmisi – ainult et praegu on õige rääkida juba olevikust.

Ka Instrutecil vaadatakse tulevikku julge pilguga ning püütakse leida muredele innovaatilisi lahendusi – tuul puhub, päike paistab ja haritud inimestel on palju võimalusi oma teadmistele väärikat raken dust leida. Üha ja üha muutub olulisemaks ka digitaalsete lahen duste loomine, et kasutada ära võimalikult palju seda, millega tehisintellekt töös kaasa saab aidata.

Anne-Mari Alver

TÖÖSTUS

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Anne-Mari Alver

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek

Trükk: Printall

Mait Klaassen näeb tööstust keskkonnakaitse ühe osana

VKG keskkonnapäeval oli üks populaarsemaid ülesastujaid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, kes näeb arukas metsamajandamises ja puidu väärindamises märkimisväärset osa Eesti kliimaeesmärkide täitmises.

Anne-Mari Alver

Oma ettekande algul viitas Mait Klaas sen David R. Montgomery raamatule „Muld – tsivilisatsioonide areng“, mis on ka eesti keeles ilmunud ja kus tuuakse välja, miks tsivilisatsioonid iga kahekolme tuhande aasta järel reeglina välja surevad. Põhjuseks saab proosaline ressursside nappus.

„Kes on seda raamatut lugenud, sellel ilmselt ei teki küsimust, miks me peame keskkonnaküsimustesse tõsi selt suhtuma,“ ütles ta ja lisas, et tege mist on sõna otseses mõttes ellujää mise teemaga.

Maa nagu õun ja mullakaart kui lapitekk Enne selle väljaande ilmumist rää gime me Mait Klaasseniga keskkon nakaitsest täiendavalt. Globaalse test ressurssidest rääkides kasutab Mait Klaassen näitliku õppevahendina õuna – ilusat ja ümmargust ja tinglikult natuke meie planeedi moodi. Maakera elanike arv kasvab, kuid maad, mis tagab inimkonna toitmise ja katmise, juurde ei tule.

„Kui see õun oleks maakera ...“ alus tab Klaassen ja jätkab: „... siis esmalt tuleks siit 70% eemaldada. Selline kogus planeedist Maa on vee all. Tõsi küll, veest saab kalu, teisi mereloomi ja veidi ka muud, aga pindala arvesta des siiski väga vähe. Nüüd, kus meil on õunast alles 30%, teeme selle omakorda pooleks – maismaast pool on kõrbed, jää ja mäed, kus maad harida ei saa. Järelejäänud 15% on kõik, millele me Maa elanikkonnana loota saame. Sinna mahuvad põllu- ja karjamaad, metsad ja troopika. Haritavat maad on sellest 11%, karjamaid 10%.“

Metsa süsinikuringe puhul on tegemist sama loomuliku protsessiga, nagu on inimese elukaar.

mullatüüpide kaart meenutab peale vaadates lapitekki – sedavõrd palju on erinevaid mullatüüpe.

„Taas õunaga võrreldes tuleks nüüd ettevaatlikult koorima hakata. Mulla kihi paksuseks arvestatakse enamasti meetrijagu, aga süsiniku ja toitainete rikkaim osa on mullast ülemine 20 cm. Just see on meid toitev pinnasekiht,“ märgib Mait Klaassen.

Kõige lühemalt öeldes on see üli malt piiratud pind- ja ruumala peamine ressurss, mis peab tagama inimkonna toimetuleku. Siit edasi mõeldes ei teki ilmselt kellelgi küsimust, miks keskkon nakaitse vajalik on.

Metsa elukaar sarnaneb inimese omaga

Inimkonna areng ja üha suurenevad vajadused on kaasa toonud CO2 emis siooni märkimisväärse kasvu. Kliima muutus mõjutab kogu maakera. Euroo paski muutuvad üha sagedasemaks äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu põud, kuumalained, tugevad vihmasajud, üleujutused ja maalihked. Kii resti muutuva kliima tagajärgedeks on ka merevee taseme tõus, ookeanide hapestumine ja elurikkuse kadumine.

Selleks et üleilmne soojenemine ei ületaks 1,5 °C (valitsustevahelise klii mamuutuste rühma (IPCC) soovita tud ohutu lävi), on CO2-neutraalsuse saavutamine 21. sajandi keskpaigaks ülioluline. Vastav eesmärk on seatud ka Pariisi kliimakokkuleppega, mille on allkirjastanud 195 riiki, sealhulgas Euroopa Liit. Ka Eestil on siin oma roll kanda ja kui hakkama ei saada, siis oma trahvid maksta.

Mait Klaassen nendib, et võetud kohustus pole Eestile kerge ja et sellega toime tulemine nõuab omajagu pingu tust. See, milline tee valida ja mida täna päevane keskkonnakaitse tähendab, tekitab aga palju vaidlusi ning kütab üles hulgaliselt emotsioone.

on inimese elukaar,“ selgitab Mait Klaas sen. „Tihti öeldakse, et noor mets pole päris mets. Aga kui samale ütlejale näidata aastase lapse pilti, ei vaidle ta vastu, et tegu on inimesega. Metsaga on samamoodi. Väga noor mets on nagu väike laps. Tema eest tuleb hoo litseda. Kui ta kasvab, hakkab ta n-ö tagasi andma, metsa puhul on selleks andmiseks süsiniku sidumine. Vana mets enam ei seo ning kui puu hakkab mädanema, liigub süsinik atmosfääri tagasi. Süsiniku sidumiseks tuleb puit väärindada, olgu siis mööbliks või pui dukeemiaks.“

Süsiniku sidumiseks tuleb puit väärindada, olgu siis mööbliks või puidukeemiaks.

Viimast peab ta väga oluliseks tee maks – metsa raiumisel on alati raid meid, mis pole kvaliteetne puit, kuid mille biomassina kasutamine tööstuses tooks süsiniku metsast välja.

Raiekeelud raskendavad kliimaeesmärkide täitmist Mait Klaassen kiidab RMK metsama jandamist – sedavõrd nagu raiutakse, istutakse ka uut metsa. Probleeme võib tema sõnul tekitada aga see, kui raiepiirangute hulka suurendatakse ja üha rohkem metsa jääb süsinikurin gesse.

Kui aga suure maakera-õuna ase mel väikest maarjamaist pindala vaa delda, juhib ta tähelepanu sellele, et ehkki meil kõrbe ega mägesid pole, on suur osa Eesti maismaast liigniiske ja

Mait Klaassen juhib siinjuures tähe lepanu metsade majandamisele: „Eesti metsade arengut ei saa vaadata lahus Eesti ajaloost. Enne teist maailmasõda oli meil põllumaid märksa rohkem kui praegu ning neid hariti peamiselt hobu sega. Sõda ja küüditamine vähendasid rahvaarvu ning osa põlde metsastus. Kolhooside ajal hakati maad harima traktoriga ja need põllusiilud, kuhu trak toriga ei pääsenud, lasti samuti metsa kasvada. Praeguseks on need metsad raieküpsed ning kui neid ei raiuta, ei seo nad enam süsinikku.“

„Metsa süsinikuringe puhul on tege mist sama loomuliku protsessiga, nagu

„Kui me võtame raiemahud maha, tähendab see muu hulgas ka seda, et noori ja keskealisi metsi jääb vähemaks, mis omakorda vähendab süsiniku sidu mist,“ põhjendab ta ning lisab, et liigirik kust toetavad ürgmetsad on meil ole mas, kuid argument, et 130-aastane männimets on ilus vaadata ja seal on hea seenel käia, ei peaks olema argu ment, et seda inimeste kasvama pan dud metsa raiuda ei tohiks.

Mõelda tuleks Klaasseni sõnul selle legi, et metsi Eestisse eriti juurde ei tule. Valglinnastumine ja teedeehitus võta vad oma ning ilmselt ei hakka keegi ka põllu- ja karjamaid metsastama, sest süüa on samuti vaja.

„Küsimused, mis Eesti ees seisavad, on väga keerulised ja mitmetahulised ning erimeelsused tuleb rahulikult läbi arutada, et mitte uusi piiranguid seades keskkonnale kasu asemel kahju teki tada,“ arutleb Mait Klaassen.

Foto: Raivo Tasso

SINU

PARTNER

Kas rohepööre ja ökonoomsus mahuvad ühte tegevuskavasse?

Rohepööre ei tähenda alati vaid suuri investeeringuid ja kulusid. Läbimõeldud majandamise korral võib see tähendada ka hoopis kokkuhoidu või mugavamat töökorraldust.

Puidutööstuse üks suuri uudiseid on Lüganuse valda rajatav biotoodete toot miskompleks. Viru Keemia Grupi bio toodete arendusjuhi Lauri Raidi sõnul on see väga vajalik samm, väljumaks Eestis kasutamata puiduressursi eks portimise ja põletamise sõltuvusest, võimaldamaks fossiilsete toorainete asendamist ning toomaks piirkonda uut majandustegevust ja töökohti.

Septembris Viru Keemia Grupi kor raldatud keskkonnapäeval arutlesid teadlased, keskkonnaeksperdid ja polii

tikud, millised võimalused on Eesti ühe suurima loodusressursi, puidu väärin damisel. Arutelus osalenud ettevõt lus- ja infotehnoloogiaminister Krist jan Järvani sõnul tuleb puidu senisest suuremasse väärindamisse kindlasti panustada. „Nii saaksime samade raie mahtude juures rohkem väärtust. Siin on riik abiks näiteks suurinvestori toe tusega ja rakendusuuringute prog rammiga, et uute investeeringute toel panustada teadusarendusse või puidu väärindamisse,“ märkis minister.

Puit väärtustub, töökohti tuleb juurde

Lauri Raid selgitab, et seoses tootmis kompleksi planeeringuga on sellel aas tal alustatud keskkonna strateegilise hindamisega. Detailne keskkonnamõ jude hindamine on veel valmimas, kuid teadlaste antud hinnangud on piirkon nas jätkusuutlikul vee- ja puidures sursi kasutamisel vägagi paljulubavad. Tema sõnul ongi hetkel suuremad riskid pigem õiguslikus keskkonnas, kus raie mahtude põhjendamatu piiramine ja ebamõistlikult kõrged LULUCFi eesmär gid võivad muuta investeeringu teosta matuks. Euroopa Liidu poliitika surve asendada fossiilsed toorained taastu vatega on suur, mille üheks lahendu seks on kindlasti metsamajandus. Het kel toimuv metsanduse arengukava uuendamise protsess on olnud keeru

Anne-Mari Alver

Fotod: Shutterstock

Ursula von der Leyen: rohepöördest saadav tulu on suurem kui kulutused!

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütleb ro helepet tutvustades, et Euroo pa roheline kokkulepe on uus majanduskasvu strateegia, millest saadav kasu kaalub üles tehtud kulutused.

„Rohelepe näitab, kuidas me saame oma elu ja tööd ning tootmist ja tarbimist üm ber kujundada nii, et elaksime tervislikumalt ja muudaksime oma ettevõtted innovaatili seks. Esimesena ja kiiresti tegutsedes aitame oma ma jandusel tõusta maailmas juh tivale kohale.“

line ja puidusektori arendamise vajadus seetõttu selgelt määratlemata.

Raidi sõnul arvestab plaanitav toot miskompleks praegu metsanduse aren gukava 2030-s kokkulepitavate raie mahtudega ja eesmärgiga väärindada paberipuitu Eestis. „Kavandatava toot miskompleksi toormevajadus on 2–2,3 miljonit tihumeetrit männi-, kuuse- ja kasepaberipuitu aastas. Võrdluseks, Eesti raietest tekib aastas üle 5 miljoni tihumeetri tselluloositööstuse jaoks sobilikku tooret, mida ilma lisandväär

tust andmata eksporditakse toormena, põletatakse koos energiapuiduga või väärindatakse madalalt,“ ütles Raid.

„Ida-Virumaa vajab põlevkivitöös tuse kahanemisel uut tööstust sot siaalmajanduslikuks tõusuks ja vähe malt 1000 kaudset ning 250 uut otsest töökohta, mida kompleks aitab toot misahelasse juurde luua. Lisaks 250 miljonit eurot lisandväärtust, mille paberipuidu kohapealse väärindamise puudumise tõttu anname skandinaav lastele,“ lisas ta.

Päikeseelekter aitas kasumile kaasa Metallifirma Radius Machining asutaja ja omanik Veljo Konnimois ütleb rohe lise mõtteviisi kohta esmalt, et on asju, millel hinnalipik küljes ei käigi – tervist ju näiteks ei osta! „Sama mõtteviis keh tib ka ettevõtluses – kui säästad näi teks kvaliteedi arvelt, võid hiljem kanda märksa suuremaid kulusid,“ arutleb ta ja lisab, et ka ilma rohepöördeliste kam paaniateta tegutseb suur osa masina tööstusest nii, et tootmisjäätmeid ei

Ringmajandusega saab vähendada tekstiilitööstuse kulusid

Euroopa tööstusettevõtetel läheb 40% kuludest materjalide hanki misele. Kui seda osakaalu vähendada, on sel ka majanduslik kasu, tootmine ei sõltu nii palju toormehindadest ning tekib uusi töökohti –näiteks parandamises ja jagamismajanduses. Oluline on ka taaskasu tus – praegu tuuakse ainult 12% teisestest materjalidest majandusse tagasi.

Keskmine eurooplane tarbib aastas 26 kg tekstiili ja prügisse läheb aastas 11 kg tekstiili, see on n-ö kiirmoe fenomen. Ülemaailmselt taas kasutatakse vaid 1% tekstiilist. Aastaks 2025 tuleb ELis tekstiiliprügi eraldi koguda, et seda saaks taaskasutusse suunata. Samuti käib töö sellega, et rõivatööstus oleks keskkonnasõbralikum. Esiteks tootedi sain – et riided, mida me ostame, oleksid kauem kasutatavad. Näiteks et neid oleks võimalik parandada, et kehtiksid normid pesus värvi või suuruse muutumise kohta jne.

Teiseks keskkonnasõbralikkus – tekstiilitööstuses on oluline osa kemikaalidel, millest paljud on ka tervist kahjustavad, nende osa on vaja jõuliselt vähendada. EL on koroonakriisist väljatulekuks pannud kokku suure taastefondi, milles eelistatakse kestlike ja innovaatiliste lahen duste rahastamist – oma võimalus on seal ka rõivatööstusel. See on ELis oluline tööstusharu, mis annab tööd 1,5 miljonile inimesele põhili selt väikeettevõtetes.

Allikas: Vivian Loonela, Euroopa Komisjon

teki, enamik jääke sulatatakse uuesti toormeks.

Paar aastat tagasi tehti Radius Machiningus suur investeering ja inves teeriti kahte päikeseenergiajaama –toona oli see keskkonnasertifikaadi enesearengu üks eesmärke.

Nüüd ütleb Veljo Konnimois, et tegu oli lausa saatuslikult hea otsusega –suvised kõrged elektrihinnad ettevõttele väga palju liiga ei teinud, üleliigset ener giat müüdi isegi võrku. „Kui me poleks neid investeeringuid teinud, poleks meil sel suvel eriti kasumit olnud,“ nendib ta

ja ütleb veel, et tänu sellele säilitati ole masolev preemiasüsteem. „Mida tulevik toob, näitab sügis,“ lisab Konnimois.

Elektriarved olid mullusest väiksemad

Premia tegevjuht Aivar Aus ütleb, et jää tisetööstuses on rohepööre tegevus kava kindel osa. „Juba eelmisel aas tal võtsime vastu otsuse, et kasutame tootmiseks eranditult rohelist energiat. Tegime lepingu ja fikseerisime hinna aastani 2027,“ ütleb ta ning on ülikal lite elektrihindadega suvele tagasi vaa

Toiduliit: riik peab kehtestama energiahinna piirmäära

„Energiahindade tõusust tingitud metsik inflatsioon nullib juba täna riigi si semajanduse kogutoodangu kasvu ning vähendab Eesti inimeste ostujõudu, millele oma hoogu lisab ka intressimäärade kasv. Me siseneme majandus languse tsüklisse, kuid seni ei ole meil arusaamu, kuidas kavatseb valitsus tarbijaid kaitsta ohjeldamatute lõpphindade eest?“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Potisepa sõnul ainuüksi eratarbijatele energiahinna kasvu kompenseeri mine olukorda ei päästa, sest muude kaupade ja teenuste hinnad, eelkõige toiduhinnad, süstivad lähiajal stratosfääri.

„Sügis on saabunud seekord vist väga ootamatult, kuna seni ei näe me riigipoolset kriisijuhtimise ja kriisist väljumise plaani. Meie ettepanek on lihtne – toiduainetööstus kui üks riigi julgeoleku alustala vajab viivitamatult ener giahindade piirmäära kehtestamist. Vastasel juhul ei jõua varsti Eesti elani kud lihtsamaidki toite kinni maksta ning jõulud tulevad mustad,“ on tööstused seisukohal.

Toiduainetööstused on valitsusele oma kriisiettepanekud korduvalt edas tanud, kuid seni pole tuleviku osas selgust tekkinud. „Ootame valitsuselt konkreetset kriisist väljumise abimeetmete paketti ja kiiret otsustamist. Aega ei ole rohkem jäänud,“ räägib Potisepp ning resümeerib, et katastroofilise hin natõusu lõpptarbijale aitab ära hoida tööstustele energiahindade piirmäära kehtestamine.

dates otsusega rahul – arved olid aasta varasemaga võrreldes pigem väikse mad. Otsus energiahinna fikseerimiseks oli põhjalikult läbikaalutud – enne võeti sõltumatu eksperthinnang Skandinaa viast ja jõuti tõdemusele, et elektriener gia alla 60 euro mWh eest maksma ei hakka, seega on hinna fikseerimine aru kas.

Aivar Aus ütleb, et kasutatavast energiast on praegu kõrge hind gaa sil, kuid sellega juba tegeletakse – ette võte valmistub üle minema LPG gaasile, mida hakatakse ostma Alexelalt. Ülemi nekuks vajalik investeering plaanitakse tagasi toota 6–7 kuuga. „Kui aga juh tub ime ja maagaas on odavam, saame kerge vaevaga sellele üle minna,“ märgib Aus.

Võrdluseks – kui energiatootmi ses saab investeeringuid tehes hilise maid kulutusi säästa, siis tootmiseks vajaliku tooraine puhul see ei õnnestu. Premia toodab jäätist rõõsast koorest, selle hind on aga aastaga tõusnud kaks korda.

Samas on leitud nutikas lahendus turundusvaldkonnas – pakendi muut mine oli ühtaegu nii keskkonnasõbralik kui ka säästlik lahendus.

„Otsustasime olla rohelisemad ja loobuda kuldsest triibust pakendil ning võtta kasutusele endise sinivalge pakendi. See on ilus ja – erinevalt kuld sest – võimaldab ka taaskasutamist,“ põhjendab Aivar Aus. Boonus ka – ilma kuldse ribata muutus pakenditarne seni sest kiiremaks.

Täiendavate säästusoovitustena toob ta veel välja LED-lampide kasutuse – juba 7–8 aastat tagasi vahetati halo geenlambid nende vastu välja.

„Oluline on ka digitaliseerituse tase. Kui kaasata rohkem arvutiprogrammide tööd, säästame nii aega kui ka inimeste tööd,“ märgib Aus.

Foto: Tiit Blaat

Aivar Aus, Premia

Foto: Raul Mee

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp

FOOKUS SUUNATAKSE teadlaste ja töösturite koostööle

12.–14. oktoobril toimuvad Eesti Näituste messikeskuses tööstus- ja tehnoloogiamess Instrutec 2022 ning taastuvenergia mess Greenexpo 2022.

vähendada energiakulusid ja CO2 kogu seid, ning pikendada seadmete eluiga,“ kirjeldab Herkel.

Instruteci korraldava Eesti Näitused ASi projektijuhi Kristiine Herkeli sõnul on see 26-aastase ajalooga business to business (B2B) mess, kus valdkonna ettevõtted saavad võimaluse tutvus tada oma uusimaid tooteid ja teenu seid, kohtuda klientidega ning leida uusi koostööpartnereid. Esimest korda toimub Eestis taastuvenergia mess Greenexpo.

„Messilt leiab tööstus- ja tehnoloo giaettevõtteid, erialaliite ning osa saab võtta seminaridest ja töötubadest. Suuremate väljapanekutega on messil esindatud Beckhoffi automatiseerimis süsteemid, plastist pumplaid, mahu teid, septikuid ja suuremõõtmelisi toru sid tootev Innovative Water Systems ja tööstuslikke viimistlustehnoloogiaid kasutav Metalfors. Sähkölehto pakub produktiivseid lahendusi ühendussüs teemidele, releedele ja muunduritele.

Terviklikke ja paindlikke IT-lahen dusi tööstusele tutvustavad näiteks tööaja arvestuse tarkvara pakkuv Begin ning tootmist kaardistav ja efek

tiivsust mõõdistav Flowbase.io. EMJ Metals pakub allhankena lehtmetalli lõikamis- ja painutamisteenust, Salija on tõsteseadmetele spetsialiseerunud, GPS Partners müüb mõõdistussead meid ning Weicon toodab tööstus valdkonnale keemiatooteid. Messil on väljas Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Eesti Leiu tajate Liit.

Messilt leiab ka nutikaid ja töökind laid päikeseseadmeid, Huawei Fusion Solari akuga Luna2000 energiasalves tuslahendusi, nutikaid päikesepaneele, kvaliteetseid elektrirattaid, jalgrattatarvi kuid, varuosi, nutikaid visiitkaarte, mis vii vad su kontaktivahetuse järgmisele tase mele.

Messile on tulemas LainePoiss. Realtime wave data on innovaatiline lainepoi, mis mõõdab merel, järvel ja ookeanil laine kõrgust, suunda, perioodi ja spektrit.

Kutun Automotive’i eesmärk on aga aidata autotööstust ületada praegune murdepunkt – parandada esinduste, töökodade ja tehaste energiatõhusust,

Seminarid, teabeprogramm ja töötoad Messi tähtsad osad on ka teabeprog ramm ja töötoad. Neljapäeval toimub Hollandi-Eesti tööstusseminar „Homse vägi“. Seminari korraldavad Eesti Masi natööstuse Liit ning EASi ja KredExi ühendasutus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetusel. Seminari fooku ses on Eesti masina- ja metallitööstuse potentsiaali ühendamine meretööstuse, avamere tuuleparkide ja vesinikutehno loogia kiire arenguga. Vaheajal on või malik osa saada seminarist „Kuhu tõt tad, Eesti tööstus?“, kus arutatakse, mida on teadlastel Eesti tööstusele pakkuda.

Reedel on rohepäev. Toimub konve rents „Roheline eluliin“, kus tutvutakse päikeseenergia ja elektrituru olukorraga ning uuritakse, mis hakkab juhtuma edasi, kui 2035. aastal lõpeb sisepõle mismootoritega autode finantseerimine.

Eesti Leiutajate Liit ja MTÜ Piloot kor raldavad iga päev Tööstus 4.0 ja Tööstus 5.0 sünkroniseerimise seminari „Tootmis korralduse rakendamise mõtestamine –organisatsioonitehniline lahendus“ toot mise ettevalmistamise otsustajatele ja tootmiskorralduse juhtidele.

Fotod: Rauno Volmar

Kadri Põlm

Päikesepaneelid muutuvad järjest populaarsemaks ja põhjusega

Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikeseelektrijaamu. Rohepöörde ning pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu aina kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Päikesepaneele saab paigaldada nii kald- kui ka lamekatustele. See artik kel keskendub lamekatusele. Lame katustel saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lame katustele hakatud looma terveid päike seelektrijaamu, mille fotosid on näha ka netiavarustes ja ajakirjanduses.

Millega arvestada?

Päikesepaneelide katusesõbralik pai galdus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ja osku seid ning paljude nüansside tundmist.

Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohustaks kogu hoone konst ruktsioone, katuselahendust, ei segaks katuse sademevee äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui ka paneelide hoolduseks. Lameka tusele saab päikesepaneele paigaldada sisuliselt kogu katuse pinnale. Meil kipu takse katusele paigaldama päikesepa neele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.

Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus, mida peab arves tama juba projekteerimisel. Uusehitistel teevad seda ehituskonstruktorid, projek

teerijad. Vanadel hoonetel tuleks enne päikesepaneelide kavandamist teha hoone konstruktsioonide kontroll.

Enamik meie lamekatuseid on pro jekteeritud ja ehitatud ainult lume koormuse ja tavapärase hoolduskoor muse talumiseks. Sellised katused ei ole ette nähtud suurte lisakoormuste ja täiendava hoolduskoormuse talu miseks. Kuigi näiliselt ei juhtu panee lide paigaldamisega midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust ja võib häirida selle toimimist ning hool dust. Näiteks võivad pindpaigaldised oluliselt häirida sademevee äravoolu katuse pinnalt.

Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust Katuse remont, uue kattega katmine või koguni tervenisti uuendamine on pärast päikesepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam, aeganõudvam ja kulukam.

Päikesepaneelide jm pindpaigaldis tega koormatud katustel suureneb olu liselt hoolduskoormus ja sellest tulene vad liikumised katusel. Päikesepaneelid ja kommunikatsioonide agregaadid ise vajavad hooldust.

Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, tolmu ja liiva, mistõttu suureneb ka katuse enda hool dusvajadus. Kui katusele tekivad lisa raskuste tõttu soovimatud lohud, hak kab sinna kiiresti tekkima raskesti eemaldatav praht, mis on kasvulavaks kõikvõimalikule orgaanikale.

Kõik see mõjutab ka katusekonstrukt siooni kihte ja nende kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust, kal dekihti ja aurutõket.

Madalama paigaldussüsteemiga katusekattele lähedal olevad päikese paneelide lahendused hakkavad panee lide ja nende aluste alla koguma prahti ja tolmu, mille eemaldamine on väga raske. Eriti aktuaalne on see piirkon dades, kus hoone ümber on palju kõr geid puid, kust eralduvad lehed ja okkad moodustavad paneelide alla valle, mille eemaldamine on ebamugav, aeganõu dev ja raske.

Päikesepaneelide planeerimine katusele –katuse turvavarustus Enne päikesepaneelide paigutuse lahen dust katusele tuleb paika panna katuse äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katu selepääsu- ja suitsueemaldusluukide, katuseakende ning kommunikatsioo nišahtide asukohad.

Seejärel tuleb määratleda ohualad ja koostada turvavarustuse või piirete projektlahendus, mis meil üldjuhul ära jäetakse. Ilma turvavarustuse, vähemalt

Lattrauast paneelide alus on kohati otse katusekattel. Kinnitused läbivad katusekatet. Selline paigaldusviis on katusekattele kahjulik. Foto: Alo Karu

Modifitseeritud bituumenrullmaterjali (MBR) peale MBR lappidega paigaldatav päiksepaneeli alus. Sellise lahenduse kasutamine eeldab katuse kinnituse arvutusi. Foto: Alo Karu

1100 mm kõrguste piirete või parapetti deta ei tohiks päikesepaneelidega katu seid planeerida.

Turvavarustus on tootjakeskne süs teem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema poolt aktsep teeritud. Mingit omaloomingut selle pro jekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse kui ka tur vasüsteeme. Lisaks ka selliseid, mis kin nituvad päikesepaneelide alustele. Näi teks on sellised Saksa tootjal ABS Safetyl (maaletooja Eestis OÜ Katusemaailm).

Turvavarustuse kavandamiseks ja projekteerimiseks peaks olema läbi tud vastavad erialakoolitused.

Sageli ollakse olukorras, kus turva varustust ei ole enam võimalik nõue tekohaselt paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päikesepaneele täis pro jekteeritud ja nende vähendamine mõju taks hoone energiamärgist. Siis ollakse dilemma ees, kas maksta lõivu energee tikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse, kuhu mahub, arvestamata selleks vaja liku ruumi või paigalduslahendustega, või jäetakse see hoopis ära.

Päikesepaneelide paigaldus olemasoleva hoone lamekatusele

Olemasolevale katusele päikesepa neelide paigaldamisel tuleks alustada konstruktsioonide kandevõime hinda misest.

Kui see on tehtud, tuleks tellida eri ala asjatundjalt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eriala eksper did oskavad hinnata paneelide mõju sid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahen duste võimekust lisakoormuste talumi seks, samuti turvavarustuse lahendusi.

Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuen damist. Enamasti saab siiski olemas oleva katuse säilitada. Mõnel katusel saab piirduda vaid uue katusekatte pai galdamisega.

Päikesepaneelide paigalduslahendused lamekatustele

Päikesepaneelide paigaldusel lameka tusele saab kasutada kolme erinevat kinnitusviisi:

 aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega;

 katusekatte pinnale ballastiga;

 katusekatte külge.

Kõikidel kinnitusviisidel on omad head ja vead.

Pollaritele võib päikesepaneele pai galdada ka siis, kui katus ise on arvesta tud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab hõlpsalt nende alt katuse puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha kor rektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist.

Hea näide on TalTechi Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame.

Katuse peale ballastiga paigaldata vate paneelide aluste puhul tuleb katu sekatet kaitsta. Selleks sobivad spet siaalsed kummimatid, mis mõnedel aluste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBRi kummimatte.

Päikesepaneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tava liselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Seepä rast tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega. Lisaks tuleb katusekatte kinnituse lahendus teha, arvestades päikesepaneelidest tekki vate tuulekoormusutega.

Alo Karu, tehnikamagister, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal koostöös OÜ-ga Evari Ehitus

Katusekatte külge paigaldatavad päikesepaneelide alused Saksamaal. Eeldab korralikku katuse kinnituslahendust.

Foto: Alo Karu

Kaablid ja juhtmed on paigaldatud vett läbilaskvatele renni dele, mis toetuvad katusele spetsiaalsetele alustele. (Eesti). Kaablirennid võiks olla pealt kaetud. Foto: Alo Karu

TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust. Foto: Alo Karu

Parim alternatiiv kallile gaasile on kohalik põlevkiviõli

Ajal, mil gaasi hind muutub kallimaks juba iga päevaga, on kõige õigem lahendus üle minna kohalikule põlevkiviõlile.

Tarbijad on siiani eelistanud põlevkiviõlile maagaasi, kuna on loodud kuvand, et gaas on keskkonnasõbralik ja murevaba kütus. Mõned arvavad, et see ongi roheline kütus. Mõlemad on tegelikult fossiilsed kütused ja muude võrdsete tingimuste puhul võiks meie kohalik tarbija valida siiski Eestile sood sama kütuse ehk põlevkiviõli. 2050. aasta kliimaeesmärkide kohaselt tuleks Eestis loo buda mõlemast. Pole vahet, kas kasutame seni ühte või teist fossiilset kütust – maa gaasi kasutamine katlamajades ei vii meid eesmärgile kuidagi lähemale.

Gaasi ja põlevkiviõli hinnad soojatootmi ses olid kuni 2021. aasta sügiseni väga pikka aega võrreldavad. Siis aga kallines gaasi MWh hind mõne kuu jooksul neli-viis korda. Alates oktoobrist on olnud gaas põlevkivi õliga võrreldes üle kahe korra kallim. Hinna vahe jäi isegi 2022. aasta suvel väga suureks. Kui juuli lõpus oli maagaasi börsihind (Dutch TTF) pea 200 €/MWh, siis augusti lõpuks üle tas see 300 €/MWh piiri. Nendele hindadele lisandub veel aktsiis, võrguteenus ja müüjate marginaal. Septembris oli gaasi lõpphinnaks veidi alla 300 €/MWh ja kütteperiood polnud veel alanudki ... Võrreldav põlevkiviõli hind on üle kolme korra soodsam.

Võrreldes suurte tööstuste gaasi- ja õli katlamaja, siis erinevusi on vähem, kui arvata võiks. Gaasikatlamaja põlevkiviõlile ümber ehitamiseks kulub spetsialistidel umbes kaks kuni neli päeva. Edasi saate nautida kordi odavamat soojust, mille tootmisel hoitakse 24/7 silma peal. Praegu on SW Energias kat lamajade ümberehitamise järjekord umbes kaks kuud. Üleminek gaasiküttelt põlevkivi õlile on otstarbekas ja tehniliselt võimalik ala tes 100 kW võimsusega kateldest. Mõistlik on mõelda ette ning vabaneda Vene gaasist lihtsalt ja stressivabalt, olles seejuures eesku juks kogu Euroopale.

SW Energia ehitas ümber ka kõik oma seni maagaasi peal olevad kaugküttevõrgud. Miks? Sest see on imelihtne ja proovime tar bijat kaitsta ülikõrgete soojahindade eest! Lisaks on praeguseks SW Energia abil roh kem kui kümne tööstusettevõtte katlamajad üle viidud maagaasilt põlevkiviõlile ja veel üle viie objekti on töös.

SW Energia OÜ on võimeline kõikides Eesti kaugküttevõrkudes ja tööstustarbijate kasutuses olevad gaasikatlamajad õlikatla majadeks ümber ehitama kahe kuu jooksul. Seejuures ei ole seadmeid vaja isegi omada. Neid on võimalik (veel) rentida. Me ei tea, kui pikaks ajaks õli ja gaasi hinnavahe selliseks jääb, kuid pärast mahuti ja põleti vahetust jääb tulevikus mõlema kütuse kasutamise võimalus. Kokkuvõttes paraneb ja suureneb varustuskindlus. Klient võib vastavalt oma soovile igal hetkel üle minna teise kütuse peale. Ümberehituse kulud jäävad enami kus kohtades mõne tuhande euro piiresse ning puuduva põleti ja mahuti rent on kuni mõnisada eurot kuus.

SW Energia OÜ pakub lahendust alates mahutite ja põletite rendist kuni kütuse tarne ja katlamajade hoolduseni. Kõik asjad ühest kohast!

Tarmo Saarts

SW Energia OÜ tegevjuht, dipl soojustehnika tase 8 insener soojusmajanduse erialal

Vadim Nogtev dipl soojustehnika tase 8 insener soojusmajanduse ja soojusseadmete käidu korraldamise erialal

Küsi lisa telefonil +372 5668 6539 või kirjuta aadressil vadim.nogtev@swenergia.ee

Tööstus ja eksport määravad suuresti kogu Eesti majandust

Pankade analüütikud toovad välja, et Eesti tööstusel – ja ettevõtlusel üldse – on praegu käsil päris raske aeg.

Anne-Mari Alver

Septembri lõpul esitles Eesti Pank majandusprognoosi, mida tugevasti lihtsustades võiks öelda, et keeruline on, aga väga tasapisi läheb kergemaks.

„Eesti majanduse väljavaade sõltub kõige enam edasisest hinnakasvu tem post. Kuna Eesti on kiireima hinnakas vuga riik euroalal, seavad nii tootmise kallinemine kui ka elukalliduse tõus riigi majanduse vastupanuvõime märksa suurema surve alla. Valdavalt ener gia kallinemise tõttu prognoosib kesk pank selle aasta hinnatõusuks ligi 19%. Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu

aeglustumist 7% lähedale ja 2024. aas tal 2% juurde. Hinnatõusu prognoos võtab arvesse, et Euroopa Keskpank on rahapoliitikat karmistamas ja see muudab laenuraha kallimaks. Lisaks on valitsusel kavas reguleerida ener giahindu, mis alates oktoobrist kärbib mõnevõrra üldist hinnatõusu,“ põhjen dab Eesti Panga president Madis Mül ler ning lisab, et Eesti majanduse suure avatuse tõttu on tähtis eksportiva sek tori käekäik.

Järgmisel aastal on oodata

Lisaks eksporditurgude nõrge male seisule suureneb sanktsioonide mõju kaubandusele ja tootmisele, mis pärsib majandusaktiivsust. Eks porditellimused on juba vähenenud ning oluline on, et samal ajal kui kogu Euroopas töötatakse välja abipakette energiakriisiga toimetulekuks, ei jääks siinsed ettevõtted välismaistega võr reldes kehvemasse konkurentsiposit siooni.

Eelarve ja tööturg annavad mõtteainet

Madis

Eesti Panga majandusprognoosi koos tajad Madis Müller ja prognoosimees konna juht Rasmus Kattai toovad välja, et riigi eelarvepoliitikal on oluline roll hin nasurve vähendamisel: „Energia kalline misest põhjustatud majanduslanguse tingimustes ei lahenda riigi kulutuste suurendamine majandusele takistuseks olevaid probleeme, vaid lisab hinnakas

Eesti alusinflatsioon on euroala kõige kiirem ning seda näitajat mõjutavad otseselt eelarvepoliitika ja tarbimise maht majanduses.

Madis Müller

vule veelgi hoogu. Energiakriisi mõju ajutine leevendamine ja pikaajaline lahendamine nõuavad valitsuselt täien davaid kulutusi, samuti sõjapõgenikud ja riigi kaitsevalmiduse suurendamine. Eelarve on aga sügavas puudujäägis ka ilma nende erakorraliste kulutusteta ja seda hoolimata maksutulude väga kii rest kasvust. Kui Eesti jätkab samal kur sil, siis järgmistel aastatel eelarvepuu dujääk süveneb ja ergutab täiendavalt hinnakasvu. Eesti alusinflatsioon, mis jätab arvesse võtmata energia- ja toi duhinnad, on viimastel kuudel ületanud aastavõrdluses 10% taset. Eesti alusinf latsioon on euroala kõige kiirem ning seda näitajat mõjutavad otseselt eelar vepoliitika ja tarbimise maht majandu ses. Seega on oht, et lisaks kõrgetele energiahindadele võib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet hakata vähendama ka täiendav hinnasurve, mis tekib riigi rahanduses tehtud valikutest,“ hindab Madis Müller.

Veidi parema uudisena tuuakse välja, et tööturu seis püsib vaatamata majanduslangusele küllaltki hea. Palga kasv jääb sel ja järgmisel aastal tuge vaks hoolimata sellest, et tööturg mõne võrra jahtub, sest töökätest on endiselt

puudus ja tõusevad nii alampalk kui ka hinnad. Sel ja järgmisel aastal suureneb keskmine brutokuupalk väga kiiresti, enam kui 10%, kuid reaalpalga ostujõud taastub 2021. aasta tasemel alles 2024. aasta lõpuks. Tööpuudus jääb tänavu eeldatavasti 6,5% tasemele ja peaks tuleval aastal tõusma 8,6%le. Prognoos eeldab, et arvestatava osa tööpuuduse kasvust annab tööd otsivate Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturu sta tistikasse.

Töötleva tööstuse lisandväärtus vähenes Swedbanki peaökonomist Tõnu Mert sina analüüsib teise kvartali tulemusi ja tõdeb, et 0,6% SKP kasv aastases võrdluses oli veidi alla ootuste. „Tuleks aga arvestada, et tegemist on esialgse numbriga ja Statistikaamet võib seda hiljem palju parandada. Praegu teada oleva info põhjal on see Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige nõrgem tulemus. Samas kasvas Eesti majandus jook sevhindades 17,8%, mis näitab, et raha liselt suurenes see väga kiiresti,“ mär gib ta.

„Enam kui poolte tegevusalade lisandväärtus teises kvartalis vähenes,

KONVEIERLINDID

TULEME KOHALE!

KIIRE TARNE!

Madis Müller Foto: Henri-Kristian Kirsip

Välisnõudluse

nõrgenemine käesoleva aasta teisel poolel ja ka järgmisel aastal süveneb, mis tähendab viletsamaid ekspordivõimalusi.

Tõnu Mertsina

kuid suurima negatiivse panuse SKP kasvu andsid töötlev tööstus ja kinnis varaalane tegevus. Töötleva tööstuse lisandväärtus vähenes aastaga lausa 9%. Kuna alles hiljuti avaldatud tööstus statistika näitas töötleva tööstuse toot mismahtude ligi 1% aeglustumist, on selle tööstusharu tootmiskulud teinud suure tõusu. Töötlev tööstus on teata vasti suurim kaupu eksportiv majan dusharu ja selle käekäik sõltub paljuski välisnõudlusest.

Pärast seitse kvartalit kestnud tõusu läks langusesse ka kaupade eksport. Kuigi mõningane mõju oli ka aastatagusel kõrgel võrdlusbaa sil, on ekspordi vähenemise taga nõr genenud välisnõudlus. Teenuste eks pordikasv küll veidi aeglustus, kuid oli jätkuvalt väga tugev – nii suure nes kaupade ja teenuste ekspordikasv teises kvartalis 5%,“ resümeerib Tõnu Mertsina.

Suuremad varud, kuid pingelisem eksport

„Kuigi kaupade ja teenuste import vähe nes veidi, suurenes puhasekspordi puu dujääk. Samas oli see puudujääk selle aasta teises kvartalis ligi poole väiksem

kui aasta tagasi. Välisnõudluse nõr genemine käesoleva aasta teisel poo lel ja ka järgmisel aastal süveneb, mis tähendab viletsamaid ekspordivõima lusi. Samuti on sel aastal vähenenud Eestist eksporditud kaupade turuosa euroalal, mis võib viidata meie ekspordi konkurentsivõime halvenemisele,“ hin dab Tõnu Mertsina.

Tähelepanuväärne on tema sõnul ka see, et ettevõtete varud on tõusnud Eesti taasiseseisvumise aja kõrgeimale tasemele.

„Koroonakriisi aastatel hakkasid suurenema ettevõtete varud. Sel aastal on varude kasv veelgi tõusnud ning tei ses kvartalis ulatusid need püsivhinda des 21%ni SKPst, mis on Eesti taasise seisvumise aja kõrgeim näitaja. Varude kasv on toimunud paljudes Euroopa rii kides ja selle taga on ühelt poolt ette tootmine tootmissisendite kättesaa davuse ebakindluse tõttu või siis toot missisendite tarnehäired, samal ajal aga nõrgenenud nõudlus ja ka tellimus test loobumine. Lähiajal peaksid suured varud püsima, kuid eeldame, et ettevõt ted hakkavad järk-järgult neid vähen dama, kohanedes välisnõudluse muu tusega,“ arutleb ta.

Tõnu Mertsina Foto: Sven Arbet

Avasta Ida-Virumaalt oma uus äriidee

Olgu selleks kinnistu leidmine, kvalifitseeritud tööjõu palkamine või lisavahendite taotlemine –Ida-Virumaalt leiab ettevõtja väga palju võimalusi. Tutvume lähemalt Ida-Viru potentsiaaliga!

Toetame Ida-Viru majanduse mitmekesistamist Kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab Eestis enim Ida-Viru maakonda. Julgustame ettevõtteid oma ärite gevust mitmekesistama. Toetuse abil on võimalik teha uusi töökohti loovaid investeeringuid.

Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äri ühingud, kelle tegevusala ja projekt kuulub järgmiste valdkon dade hulka:  mäetööstus;  töötlev tööstus;  elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;  info ja side ettevõtlus;  kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima kohustus liku eelnõustamise.

Eelnõustamise kokkuleppimiseks võta ühendust oma kliendihalduriga või täida EASi lehel vorm „Eelnõustamisele“.

Tööstuspargid, kus on ettevõtjal võimalus omandada kinnistu

Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on välja arendanud tööstuspargid, kus on ettevõtjal võimalik omandada kinnistu, mis on varustatud infrastruktuuriga.

130 ha suurune arendusprojekt Narva linna tööstuspiirkonnas

 Kinnistute hind alates 15 €/m2, hinna sisse kuuluvad liitu mised järgmiste kommunikatsioonidega: vesi, kanalisat sioon, gaas/keskküte ja side.

 Tootmisettevõtetele personaalne hinnapakkumine lähtu valt planeeritavatest investeeringute mahust ja töökoh tade arvust.

Lisaks on Narva tööstuspargisja Kohtla-Järve töös tuspargis võimalik liituda elektri otseliiniga tootja juurest (Enefit Power või VKG Energia) ja tarbida elektrienergiat ilma võrgutasudeta.

Tööstusparkide kohta on võimalik infot leida siit: ivia.ee/toostuspargid/narva-toostuspark Uuri lisaks ka IVIA kohta: entrypoint.ee/En

Ida-Virumaal on kõige lihtsam kvalifitseeritud tööjõudu värvata Töötukassal on olemas info vakantside kohta, samuti erine vad tugimeetmed töötajate värbamiseks ja koolitamiseks.

E-töötukassa on lihtsaim viis leida töötaja

Üle 100 000 unikaalse külastaja kuus.

50% kõikidest Eesti tööpakkumistest on siin.

Tehisintellekt aitab leida sobivad kandidaadid.

Kohene võimalus võtta kandidaatidega ühendust.

Kõik see on tasuta.

Ülevaatlik info meetmete kohta: tootukassa.ee/et/tootaja-leidmine-ja-koolitamine

Säästlikum tootmine tähendab kaitstumat keskkonda

Energia säästmine on muutunud tööstuses üheks oluliseks märksõnaks. Oluline on säästa nii ettevõtte ressursse kui ka keskkonda.

Anne-Mari Alver

Energiasäästu teema puudutab tööstusettevõtteid nii Eestis kui ka üle Euroopa Liidu. Tegu on keerulise ja paljutahulise probleemistikuga, mille lahendamist üksikettevõttelt oodata ei saagi. Rah vusvahelise Energiaagentuuri värske „Maailma energeetika ülevaade 2021“ tõdeb, et ka Glasgow’s novembris 2021 toimunud ÜRO kliimakonverentsi (COP26) eel riikide antud uutest luba dustest ei piisa, et hoida kliimasooje nemist soovitud piirides (IEA 2021). Nii toimub aastal 2021 hoolimata taastuvenergia ja elektriautode kasutuselevõtu kasvust ka ajaloo suuruselt teine hüpe emissioonide kasvus.

Samuti on riikide taastepakettides keskmiselt vaid ligi üks kolmandik vaja minevatest investeeringutest puhas tesse lahendustesse ning energeetika

sektori heitmete vähendamise kaaluvad üles suuremad heitmekogused tööstu ses ja rasketranspordis.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA, International Energy Agency) rõhu tab ka, et IEA tee soovitud rajal püsimi seks on väga kitsas – selleks on vaja kii relt üle minna puhtale elektritootmisele, investeerida energiasäästu kaks korda kiiremas tempos, vähendada aastatel 2020–2030 igal aastal keskmiselt neli protsenti majanduse energiamahukust, samuti vähendada oluliselt metaani emissioone õli- ja naftatööstuses ning investeerida rohetehnoloogiate arenda

misse, mis aitaks probleeme lahendada juba järgmistel kümnenditel.

Sama sõnumit kordas ka värske ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) ana lüüs „Heitmete puudujäägi raport 2021“, mis tõdes, et mitte ainult rakendatavad poliitikameetmed ei ole ebapiisavad, vaid isegi lubadused on kaugel 1,5 kraadi ees märgist (hetke lubaduste põhjal pigem 2,7 kraadi kursil) ning ainus viis säilitada lootust eesmärgi täitmiseks on liikuda kiirendatud tempos kliimaneutraalsuse poole (UNEP 2021).

Keskkonnajuhtimise meistriklass eeldab ranget auditit

Kundas asuv haavapuitmassi tehas Estonian Cell kuulub Austria kontserni Heinzel Group ja on teinud olulisi inves teeringuid energiakulude vähenda misse. Vastavalt Estonian Cellile väl jastatud keskkonnakompleksloale nr 1 rakenduvad ettevõttele ranged keskkon nanõuded.

Sel suvel sai Estonian Cell AS oma valdkonnas nii Eesti kui ka Baltimaade esimese EMASi sertifikaadi, mille saa vad vaid need ettevõtted, kes teevad

oma keskkonnamõju vähendamiseks rohkem, kui nõutakse.

Estonian Celli keskkonna- ja kvali teedijuhi Kersti Lužkovi selgitusel tähen dab EMASi sertifikaadi saamine seda, et ettevõte on võtnud endale vabataht likult rohkem keskkonnalaseid kohus tusi, kui seadused ette näevad. „EMASi sertifikaadi olemasolu annab garan tii, et selles ettevõttes on kõik protses sid kontrolli all,“ ütles Lužkov. „EMAS on keskkonnajuhtimise meistriklass.“

EMASi sertifikaadi saamise kritee riumiteks on keskkonnaalaselt oma ettevõtte tegevusse suurem panus tamine, kui on õigusaktidega nõutud, neisse tegevustesse aktiivselt oma töö tajate kaasamine, säästlik suhtumine looduvaradesse, ausa ja avatud suht luse praktiseerimine ning oma kesk konnategevuse tulemuslikkuse pidev parendamine.

Sertifikaadi saamiseks viis serti fitseerimise valdkonna juhtiv ettevõte maailmas Bureau Veritas Estonian Cel lis läbi põhjaliku auditi. Bureau Veri tase juhtaudiitori Andres Martma sõnul tehti EMASi määrusele vastavuse hin damiseks põhjalik keskkonnajuhtimis süsteemi audit, mille käigus kontrolliti Estonian Celli tegevuse keskkonnamõ juga seonduvat ja keskkonnaalast aru andlust. „Keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed olid usaldusväärsed ja õiged ning tõendavad ettevõtte kesk konnaalast pühendumust,“ kinnitas Martma.

Estonian Cell on viimastel aasta tel teinud suuri investeeringuid tehase keskkonnamõju vähendamisse. 2020. aasta sügisel kuulutati Estonian Cell Keskkonnaministeeriumi eestvedami sel korraldatava konkursi „Aasta kesk konnasõbralik ettevõte“ võitjaks. Selle tiitli andmisel tõstis auhinnažürii esile investeeringut aeroobsesse veepuhas

tusjaama, mis tagab senisest efektiiv sema puhastusprotsessi ja puhtama heitvee ning annab olulise elektrienergia kokkuhoiu. Lisaks veepuhastusjaamale märgiti ära tootmise ressursisäästliku maks muutmine ning juba varem raja tud Eesti suurim uuenduslik biogaasi tootmise kompleks.

Tulu kestab

laenuperioodist kauem „Roheline investeering on väga paljude ettevõtete jaoks samal ajal ka investee ring oma efektiivsuse kasvatamiseks,“ nendib LHV ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa. Enamasti

katab investeeringujärgne energiasääst laenu tagasimakse, ent investeeringuga soetatud seadmed kestavad kõvasti kauem kui tagasimakse periood. Laenu tasumise järel jääb kogu võit ettevõttele ning kasvavad kasumlikkus ja efektiiv sus.

„On täiesti reaalne panna roheline investeering enda eest laenu tasuma,“ tõdes Kiisa. „Ma toon ühe näite Ees tist: üks suure laopinnaga ettevõte investeeris energiasäästlikku valgus tussüsteemi ning uuendas kütte- ja ventilatsiooniseadmeid. Investeeringu suurusjärk oli 300 000 eurot ja selle tasuvusaeg oli kolm aastat, aga need ostetud seadmed kestavad 12–15 aas tat,“ rääkis Kiisa. „See on väga mõtlema panev näide ja neid on palju. Siis tekibki küsimus, et kui selline efektiivsus vede leb Eesti majanduses maas, siis miks nii vähesed seda kasutavad. Ettevõttel on väga keeruline kasvatada ärilise tegevu sega oma kasumlikkust 300 000 euro võrra kuus, kuid selleks on muid võima lusi.“

Kiisa sõnul on roheinvesteering võit nii ettevõtte energiakasutusele ja kon kurentsivõimele, kuid eeskätt ka üha soojenevale kliimale. „Me näeme, et ei ole võimalik edukalt ja pikaajaliselt äri ajada, kui seda ei tehta jätkusuutlikult,“ ütles Kiisa. „See käib nii panga, tööstusettevõtte kui ka pesumaja kohta.“

Kui tahta konkurentsi pakkuda ka pikemas plaanis, näiteks enam kui viis aastat, tuleb Kiisa sõnul tegeleda oma ettevõtte tekitatud keskkondlike ja sot siaalsete mõjudega ning juhtimise läbi paistvusega, vastasel juhul ei ole ette võte varsti enam edukas. „See on LHV tõdemus ja meie enda teadlik valik ning üleskutse ka teistele,“ sõnab Kiisa.

On täiesti reaalne panna roheline investeering enda eest laenu tasuma. LHV ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa

Foto: Shutterstock

Shutterstock

OUMAN esindab uut ja nutikat juhtimistehnoloogiat!

A203 on kolmeahelaline kütteregulaa tor, mida saab kasutada kahe kütte juhtimisahela ja ühe kuuma vee juhti misahela reguleermiseks. See, mida näidatakse kontrolleri ekraanil erineva tes tööolukordades, sõltub ühendustest ja kasutuselevõtu valikutest.

Seadet on võimalik kasutada kahe eraldi kütteahela juhtimiseks ja seda üksteisest sõltumatult. See suurendab energiatõhusust ja hoone kasutusmu gavust.

Kasutusmugavuse parandamiseks on kontrolleril kaasaegne tarbevee küt mise algoritm. Ennetav reguleerimine ja kiirenduse funktsioon parandavad tem peratuuri reguleerimise kvaliteeti kiirete tarbimismuutuste ajal.

Kontrolleri mitmekülgsus, intelligent sus ja avatus muudavad selle veeringlusel põhinevatele küttesüsteemidele suurepä raselt sobivaks juhtseadmeks. Valikus on kaasaegsed kaughaldamise võimalused.  Ouneti pilveteenus  Sisemine veebiserver  GSM-modemil põhinev kaugjuhti mine

Tänu kontrollerisse sisse ehitatud veebiserverile saab seadet kaughallata ka pilveteenuseta. See uudne lahen dus sobib ideaalselt hoonetesse, kus on kasutusel üks energiaallikas, nt kaug küttel soojussõlm.

Alternatiivsete energiaallikate lisa misel ja süsteemi keerukuse kasvami sel on võimalik minna üle pilveteenu sele.

Põhilised eelised võrreldes vanema põlvkonna kontrolleritega

 Internetist juhtimiseks ja jälgimi seks pole vaja täiendavaid sead meid

 Lai valik funktsioone võimaldab sea det kasutada erinevat tüüpi kütte süsteemides

 Saab juhtida relee väljundeid aja ja/või temperatuuri alusel

 Oumanile omane mugav kasutaja liides

 Võimalus liita Oumani juhtmevaba toatemperatuurimõõtmise süstee miga

Pilvesüsteemi eelised lokaalse veebiliidese ees

 Kuluarvestite liidesatamine ja auto maatsed raportid energia tarbimise kohta

 Elektribörsi hinna alusel soodsaima kütteallika valik. Sobilik soojuspum padega süsteemidele

 Ilmaennustuse kasutamise võimalus

 Kaheaastane trendiajalugu

 Võimalik hallata mitut hoonet ühest keskkonnast

Küttesüsteemi ülevaade sinu telefonis!

Kontrollerit saab juhtida telefoni teel GSM-modemi abil. Alarme saab edas tada viiele erinevale numbrile ja neid saab kinnitada tekstsõnumiga.

Lai valik erinevaid alarme ja para meetreid tagab kiire ja ennetava süstee mihäiringu tuvastuse.

 Ala- ja ületemperatuurid süsteemis

Andurite rikketuvastus

 Temperatuurihälbe tuvastus süstee mis  Külmumiskaitse funktsioonid  Küttesüsteemi rõhu languse tuvastus  Küttepumba rikete tuvastus

Lisaks on olemas topeltpumba funktsioon, mis võimaldab küttekontuu ris vaheldumisi kasutada kahte pumpa nii, et üks käivitub siis, kui teisel pumbal tekib tõrge.

Põhjalikuma konsultatsiooni saamiseks võta ühendust:

Aleksander Liin Ouman Estonia OÜ

OUMAN A203 esindab uut ja nutikat juhtimistehnoloogiat. Sellel on arvukalt reguleerimist parandavaid ja energiasäästlikke funktsioone, samuti professionaalide soovitud automaatseid funktsioone.

OPTIMAALSED L AHENDUSED PL ASTIDE TÖÖTLEMISEKS

Masinatööstus heitleb ühe väljakutsega teise järel

Eesti masinatööstuse ettevõtete praegusest seisust annab ülevaate Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Raul Kütt. Vaatamata sellele, et parajasti on ta koos ettevõtjatega teel Tampere messile, kisuvad meie juttu varjutama üsna tumedad toonid.

Anne-Mari Alver

Raul Kütt kinnitab, et käesolev aasta on olnud Eesti metallisektorile enam kui keeruline. COVIDi-järgne periood ja Ukrainas peetav sõda mõjutavad kogu Euroopas nii ettevõtteid kui ka inimesi, ent lisaks on metallitööstusel veel ka mitmeid spetsiifilisi probleeme.

„Möödunud kevadel oli üheks selli seks metallipuudus. Senised tarneko had Ukrainas ja Venemaal kadusid meie jaoks päevapealt, ent tootmine pidi jät kuma,“ meenutab Kütt.

Kiiresti leiti uusi lahendusi – näiteks sai üheks uueks suuremaks metallitarni jaks Türgi, samuti toodi erinevaid metalle erinevatest Euroopa riikidest.

Raul Kütt meenutab, et kuigi hinnad olid tavapärasest kõrgemad, panid mit med Eesti ettevõtted oma vaba raha metallivarudesse. Tänu sellele saavu tati suveks töökindlus, kuid täiendavad kulud olid suured – lisaks kõrgemale hinnale ja suurematele tarnekogustele

ka vajadus ostetud metalli siin ladus tada.

„Masinatööstuses pole korraga vaja minevad kogused alati suured, ent sageli on tegu spetsiifiliste sulamitega,“ räägib Kütt ja lisab, et praeguseks on metalli hinnad langenud, kuid tarne on kallim. Varasemate rongivedudega Venemaalt ja Ukrainast seda võrrelda ei saa.

Energiahinna tõus lööb konkurentsivõime pihta

Suvel kerkis töötleva tööstuse jaoks järgmine suur probleem – energiahinna märkimisväärne suurenemine. Pole vahet, millist energialiiki tootmisel kasu tatakse, hinnad on ikka oluliselt kõrge mad kui varem.

Raul Küti sõnul on ettevõtjad energiahindadest rääkides öelnud, et varem pole tavaliselt pidanud elektri või gaasi hinda eraldi toote lõpphinna määramisel sisse arvestama, praegu

on see paljudele aga kujunenud para tamatuseks.

Ettevõtted satuvad seetõttu keeru lisse olukorda – kas leppida vähema tee nistusega või tõsta toodete hindu. Hea lahendus pole kumbki, sest esimesel juhul muutub raskeks ettevõtet majan dada ja töötajatele palka maksta, teisel juhul aga kaob konkurentsieelis.

Raul Kütt

„See lööb valusalt nii neid ettevõtjaid, kes valmistavad omatoodangut, aga eriti neid, kes pakuvad allhanketeenust – ja neid viimaseid on Eesti tööstusmaasti kul väga palju,“ räägib Kütt ning lisab, et mõlema suuna esindajatel on praegu tõsine oht oma tellijate kaotamiseks.

Siin näeb Eesti Masinatööstuse Liidu juht, et pall peaks olema riigi käes. „Ettevõtjatel on vaja kas fikseeritud hin

Pole vahet, millist energialiiki tootmisel kasutatakse, hinnad on ikka oluliselt kõrgemad kui varem.

Foto: Shutterstock

naga universaalteenust, nagu kehtes tati kodutarbijatele, või mõnda muud lahendust, mis peab hõlmama kogu tootvat tööstust – alates mikroettevõ tetest kuni suurtootjateni,“ arutleb ta ja lisab, et kui Eesti tööstusettevõtted pea vad oma tegevuseks börsihinnaga ener giat ostma, kahandab see olulisel määral nende konkurentsivõimet.

Muidugi on selle ettepanekuga ka riigi poole pöördutud. Raul Küti sõnul on majandusministeeriumis sellest rääki mas käinud kõigi tööstusliitude esinda jad. Vastuseks on praegu aga saadud, et riik tegeleb sellega, aga milline lahendus välja pakutakse, seda veel ei tea.

Töötajate olukord muutub pingelisemaks

Kõrged energiahinnad löövad tööstuset tevõtjaid ka teisest suunast. Vahepealne jõuline töötajatepoolne palgasurve on praeguseks küll veidi vaibunud, kuid selge on, et tööandja ei saa lasta tekkida olukorral, kus heal spetsialistil napib raha oma igakuiste arvete tasumiseks.

Raul Kütt märgib, et kui masinatöös tus on olnud erinevatele raskustele vaa tamata siiski tõusvas trendis, siis praegu see nii ei ole – teise kvartali tulemused näitasid seisakut.

„Tean, et ettevõtjad on valmis pingu tama ja koondamisi püütakse vältida,“ märgib Raul Kütt, kuid lisab, et kui olu kord veelgi pingestub, siis on seda kee ruline tagada.

Samas on tööjõu teema metallitöös tuses läbi aastate olnud küllalt tundlik –erineval tasemel spetsialiste on olnud vaja rohkem, kui neid koolidest tuleb. See kehtib nii kõrg- kui ka kutsekooli tase mega spetsialistide kohta.

Raul Kütt rõhutab, et tänapäevases metallitööstuses ongi õige rääkida mitte töölistest, vaid spetsialistidest – suurem osa tööst toimub automatiseeritud pinki del, mille käsitsemine eeldab korralikku ettevalmistust. Ilmselge on, et väljaõp pinud töötajatest loobuda ei taha ükski ettevõtja, sest vajadusel uusi spetsialiste leida oleks keeruline.

Instrutecil korraldatakse tulevikuenergia seminar

Kuigi meie vestluses kipuvad messi eel domineerima pigem nukrad teemad, toob Raul Kütt välja ka tugevusi.

„Metallisektor on arengus ja pidevalt otsitakse uusi võimalusi paremaks aren guks,“ märgib ta ning lisab, et peagi alga val Instruteci messil peetakse ka tulevi kuenergiatele pühendatud seminar, mille

Millega tegeleb Eesti Masinatööstuse

Liit?

Eesti Masinatööstuse Liit (EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaa ditööstuse arendamise ning selle ettevõtete ühiseid huve esindav or ganisatsioon, kes ühendab põhilise osa vastava tööstusharu tootmis potentsiaalist.

Eesti tööstusettevõtjad on osa nud ja tahtnud läbi aja kokku hoida ning koos töötada. Eesti Masina tööstuse Liidu eelkäijaks peetakse 23. aprillil 1936 asutatud Üleriiklik ku Eesti Metallitöösturite Liitu.

Esimese maailmasõja järgsele laastatud majanduse ja tööstuse ümberehitamisele noores Eesti Vabariigis andis suure panuse juba veebruaris 1917 asutatud Eesti Vabrikantide Ühisus. Kümme aas tat hiljem asutati Tallinna Metalli töösturite Ühing (TMÜ). Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liidu jt ühin gute likvideerimisele järgnes ligi 50 aastat kestnud Eesti teaduslik-teh niliste ühingute (ETTÜ) periood.

Koos Eesti Vabariigi taasise seisvumisega 1991. aastal otsusta ti asutada ka Eesti Masinatööstuse Liit. Tänapäevane Eesti Masina tööstuse Liit MTÜ on erialaliit, mis ühendab ca 142 liiget, kelle ühine huvi on edendada Eestis insenee riat ning masina- ja metallitööstust. Liikmeskonda kuuluvad kõik, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel panustada Eesti suurima töös tussektori arendamisse – tootjad, inseneribürood, müügiettevõtted, teenusepakkujad, aga ka kõrg- ja kutsekoolid.

peaesinejad on Hollandist, kuid paneeli des osalevad Eesti ettevõtjad.

„Eesmärgiks on tuua välja erinevaid võimalusi, kuidas siinsed ettevõtjad saaksid kasu taastuvenergia arengu test ja osaleda vajalike seadmete toot mises,“ selgitab Raul Kütt ning lisab, et seminari teemade hulka on plaanitud tuulepargid, meretööstus ja vesinikuelektri tootmine.

Foto: Rauno Volmar

Foto: Shutterstock

Nehatu Logistikapark

Üha

olulisemalt mõjutab toodete ja tee nuste omahinda tootmis-, lao- ja äri hoonete rajamise logistiline asukoht. Nehatu Logistikapark on selleks ideaal ne, asudes Tallinna piiril Tallinna-Nar va maantee ning Tallinna ringtee ääres. Loo aleviku, Lasnamäe ja Maardu lähedus lihtsustab uute töötaja te leidmist. Piirkonnas elavate inimeste arv on ca 130 000. Logistikapargi kõrval on ühistranspordi peatu sed, mis tagavad hea juurdepääsu.

Oma klientide jaoks rajasime ca 14 ha suurusele territooriumile neli kaasaegsetele nõuetele vastavat tootmis- ja ärimaa kinnistut koos sinna juurde kuu luvate tehnovõrkudega.

31. augustil lõppesid Nehatu Logistikapargi II etap pi teede- ja kommunikatsioonide ehitustööd. Täna seks allesjäänud kolme krundi vee liitumisvõimsus on 360 m3 päevas, gaasi 12 kW ning elektrivõimsust on kokku 1400 A. Liitumisvõimsusi on võimalik paindli kult kruntide vahel ümber jagada vastavalt vajadusele.

Nehatu Logistikapark sobib ideaalselt firmadele, kelle tegevus on suunatud ka Tallinnast kaugema le. Selle tõestuseks on tänaseks edukalt realiseeritud 10 krunti I etapis.

Kaks raudteeäärset krunti (nr 2 ja 3) asuvad Rail Balticu tulevase Eesti-Soome vahelise meretunne li ehituskoridoris ning seal kehtib 5aastane ehitusõi gus koos automaatse pikendamisega kuni tunneli ra jamise otsuse langetamiseni.