Ehitus (märts 2023)

Page 1

EHITUS Aitame oma klientidel kasvada ja edu saavutada.

ISO 27001 on rahvusvaheline standard infoturbe juhtimiseks, mis aitab organisatsioonil tuvastada ja hallata IT-riske.

Paranda oma organisatsiooni konkurentsivõimet ja usaldusväärsust!

kpmg.ee

Lehe
ja sisuturunduse osakond
koostas Delfi Meedia erilahenduste

Me loome ehtsast puidust kestvaid lahendusi, mis kujundavad väärtusliku ja jätkusuutliku elukeskkonna.

Meie kiire kasvu ja arengu taga on igapäevane orienteeritud ja sihikindel töö oma eesmärgi suunas.

Meie tegevus algas 2014. aastal. Praeguseks oleme kasvanud Baltikumi suurimaks, olulisimaks ning eelistatuimaks katusefermide tootjaks.

Lisaks erinevat tüüpi katusefermidele valmistame puidust vahetalasid (Posi-Joist ehk puit-metalltala), seinakarkassi elemente, liimpuittalasid ning saalungeid ja raketisi betoonrajatistele.

Tehases toodetud fermid või vahelaetalad on projekteeritud spetsiaalselt teie hoonele mõjuvate koormustega (omakaal, kasuskoormus, tuul, lumi) ja vastavalt dimensioneeritud.

Seeläbi kulub vähem materjali kui kohapeal ehitades ning toodete paigaldamise aeg on kordades lühem. See võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka raha.

Kasutame tootmises millimeetritäpsusega lõikavat automaatset saeliini ning kolme pressliini, mida Eestis rohkem ei ole.

Tootmine toimub presslaual, millega saavutame olulise efektiivsuse. Maksimaalse tootekvaliteedi garanteerib Baltikumis ainulaadne lasersüsteem, mis kuvab tootmislauale toote valmiskuju.

Meie meeskond koosneb põhjaliku väljaõppega motiveeritud spetsialistidest. Iga meie projekteeritud ja valmistatud element, moodul, detail ning konstruktsioon on hoolega läbi mõeldud, valmistatud ning hiljem kontrollitud, et tagada parim tulemus. Kogu toodang valmistatakse tehases, kus ehitajal on parem töökeskkond kui objektil ning tulemus on puhtam ja kvaliteetsem.

TENTER OÜ ON BALTIKUMI SUURIM KATUSEFERMIDE NING POSI-JOISTI TALADE TOOTJA. KATUSEFERMID
POSI-JOIST PUITKARKASS-SEINAELEMENT, PRE-CUT LIIMPUITTALAD RAKETISED JA SAALUNGID TÜÜPPROJEKTID PROJEKTEERIME JA TOODAME. PAKUME TRANSPORTI JA PAIGALDUST.
JA SARIKAD
TEL 512 0800 | TENTER@TENTER.EE | TENTER OÜ | WWW.TENTER.EE

Keeruliste aegadega on suudetud adekvaatselt toime tulla

Ehitusturg vapub ka stabiilsematel aegadel, kuid viimased aastad on sundinud iga ehitusvaldkonnas töötavat inimest välja sellestki väiksest mugavustsoonist, mis tal enne ehk alles oli. Kuigi murenoote on viimasel ajal olnud õhus palju, võib sama öelda ka soovi kohta toime tulla, lahendusi leida ning seeläbi midagi head ja originaalset korda saata. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi

ikka saab ning ega see kardetud maailmalõpp õnneks ka nii kiiresti tulnud. Hoolimata alguses õhus olnud suurtest kartustest, mindi ka rasketel aegadel julgelt edasi eesmärgiga ehitada nii otstarbekalt, originaalselt ja kuluefektiivselt kui võimalik.

Statistikaamet toob välja, et esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2022. aastal Eestis

ja välisriikides kokku 1% vähem kui aasta varem. Ehitusettevõtted ehitasid 2022. aastal kokku 4,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 2,8 miljardi ja rajatisi 1,4 miljardi euro eest. 2022. ja 2021. aastat võrreldes on tegu esiteks äärmiselt väikese langusega ning teiseks, erinevalt idufirmadest ei peagi ehitusmahtude kasv olema eesmärk omaette, vaid loevad ka muud

näitajad. Oluline on muutuda paremaks ja targemaks ning seda nii ehitatavate hoonete kui ka tööriiete ja töövahendite osas. Ehituses nagu igas teiseski valdkonnas on ühtaegu oluline orienteeruda adekvaatselt tänases päevas ning teha minevikust saadud teadmistega prognoose tulevikuks. Võidab see, kes ei löö esimeste raskuste ilmnedes kohe käega.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber Trükk: AS Printall

EHITUS 3
Foto: Shutterstock

Tõnu Toompark:

pikemate kinnisvaraprognooside asemel püüame aru saada, kus täna oleme

Elame ebakindlal ajal, kus majandus teeb

äkilisi pöördeid ja Venemaa on rünnanud vaba maailma. Kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja Kinnisvarakooli koolitaja Tõnu Toompark nendib, et võrreldes rahuliku ja isegi igava 2019. aastaga, kus võis teha prognoose kolmeks aastaks, tal praegu sellist julgust pole.

Olete küll aastakümneid töötanud kinnisvarasektoris, aga mis eriala inimene hariduselt olete?

Olen põline Tallinna poiss, kes on käinud mitmes koolis, aga lõpetanud väheseid. Kui tõsiselt rääkida, siis 1994. aastal astusin Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima ja lõpetasin selle aastal 1999. Aga karjääri mõttes oli see oluline aeg, sest ühes mitte kõige mahlasemas loengus lobisesime pinginaabriga alati muudel teemadel ning tema oli see, kes mind kinnisvaravaldkonda meelitas. Aastatel 2002–2007 õppisin samas koolis magistriõppes ja ikka majandust. Diplomil seisab sõna „ökonomist“. See peaks olema inimene, kes teab rahast rohkem, kui tal seda endal on.

See on formaalne haridus, aga president Lennart Meri andunud fännina pean samuti väga oluliseks igikestvat õpet. See tähendab, et iga nädal pühendan mõne tunni õppimisele, mis ei tähenda küll koolipingis nühkimist, kuid põnevat lugemist ­ kuulamist näiteks Eesti või välismaa kinnisvara kohta. Ja elus on ka muid põnevaid asju peale kinnisvara, näiteks olen läbi kuulanud kõik Vikerraadio „Müstilise Venemaa“ saated ning jõudnud juba isegi teisele ringile. Mind huvitavad lähiajalugu ja poliitika.

Kuidas reaalselt kinnisvaravaldkonda jõudsite?

Tervitused ülikooliaegsele pinginaabrile Andrusele, kes rääkis, et tal on visioon end mingis vanuses kinnisvaraäris näha. Nii läks ja ta on seal tänaseni. Minul sellist visiooni polnud, nii et see on olnud pigem juhuste rada, et just siia olen jõudnud. Nimelt läksin pärast kõrgkooli tööle toonasesse

Rime Kinnisvarasse analüütikuks. Seal oli palju erinevaid ülesandeid, aga muu hulgas meeldis mulle teha avalikkusele suunatud kommunikatsiooni. Ega meediainimesedki soovi parema meelega saada infot müügiinimeselt kui analüütikult. Tänagi on mitmetes ettevõtetes kõne isikuteks just analüütikud. Analüütiku töökoht ei tähenda, et päev otsa tegeletakse ainult analüüsimisega, vaid tema töö on formuleerida infokilde arusaadavaks.

Osa noori tuleb kinnisvara ABC kolmepäevasele koolitusele, sest tahavad enne koduostu protsessi otsast lõpuni teada. Müts maha nende ees, kes oma kodu soetamist nii tõsiselt võtavad.

Ma ei oska öelda, kas ma olin toona esimene kinnisvaraanalüütik, aga see oli nii uus ala, mis nõudis kompetentsi kirjutamise osas, turu tundmist ja hindamist ning oskust analüütikat teha. Toona olid need head ajad, mil Äripäev ja Eesti Päevaleht maksid kirjutamise eest ka honorari. Aga eks tuleb

EHITUS 4
Tekst: GERLI RAMLER Foto: JANA LAIGO
Pelletid on tegelikult ainult natukene täiustatud küttepuud Päikeseenergia salvestamiseks ei ole siiani leitud paremat meetodit Efektiivsed ja ökonoomsed pelletikütteseadmed www.pelletikeskus.ee +372 6 775 222

tunnistada, et kui mul puuduks surmapatt nimega edevus, siis me praegu seda intervjuud ei teeks.

Mis on teie igapäevatöö?

Praegu kehtib see analüütikuamet muide märksa tõsisemalt, sest mässan paljude erinevate tabelite, numbrite ja tekstidega. Minu töö on anda teada, mis toimub elamispindade turul, millised tehingud toimuvad, kas neid tuleb juurde või jääb vähemaks, kuhu liiguvad hinnad ning millised on lühema­ ja pikemaajalised trendid. Neid, kes sellise informatsiooni vastu huvi tunnevad, on tegelikult omajagu, alates arendajatest, investoritest ja finantseerijatest kuni maaklerite ning algajate kinnisvarahuvilisteni. Minu klientide nimekirjas on mitukümmend börsiettevõtet, kellel on vaja kõrvalist teadmist ja vaadet, mis turul toimub. Selline kõrvalvaade on otsuste tegemisel väga oluline.

Lisaks olen alates 2000. aastate esimesest poolest seotud kinnisvaravaldkonnas koolitamisega. Praegugi olen konsultant ­ koolitaja ja lektor Kinnisvarakoolis, mille tegevjuht on minu abikaasa.

Mida Kinnisvarakoolis teie käe all õppida saab?

Eks teeme ikka kinnisvarakoolitusi, palju on maakleritele, kinnis­

varaarendajatele ja korteriühistutele suunatud nii majanduslikke kui ka juriidilisi koolitusi. Kinnisvaraturu ülevaated huvitavad professionaale, aga lisaks on mu hobi üürivaldkond, kus mul endalgi on isiklikud majanduslikud huvid mängus. Ehk siis teen huvilistele ka üüriinvesteeringute koolitusi ja õpetan, kuidas olla edukas üüriinvestor.

Minu kinnisvara ABC baaskoolitusele tulevad erineva taustaga inimesed ning ma ütlen

Minu karjäär on olnud kinnisvaravaldkonnaga seotud 25 aastat ja selle aja jooksul ei ole igavaid aegu olnud.

ikka, et koduostu ja omamise kümmet põhimõtet võiks igaüks teada. Näiteks millest tuleneb intressimäär, milliseks kujuneb laenu puhul konkreetne igakuine väljaminek, kuidas käib tagatiste andmine ja et käendamine tähendab kohustuste võtmist.

Kõike ei suuda ega peagi iga inimene endale selgeks tegema, ent on ka selliseid noori, kes tulevad kinnisvara ABC kolmepäevasele koolitusele, sest tahavad enne koduostu protsessi otsast

lõpuni teada. Müts maha nende ees, kes oma kodu soetamist nii tõsiselt võtavad. Ja see on tegelikult väga õige, sest kui õppida, kuidas keskmise Mustamäe paneelmaja korteri tehingult hoida kokku 1%, siis tähendab see neljakohalist numbrit. See on suur raha.

Miks on kinnisvara põnev valdkond?

Nüüdseks on minu vanus sealmaal, et vahel hakkan mõtlema, kas mingid elus tehtud sammud olid õiged või valed. Olen kindlasti oma valdkonna fänn, aga kui tee oleks läinud teistmoodi, siis oleksin tegelikult võinud samahästi tegeleda ka millegi muuga. Kindlasti ei ole kinnisvaravaldkond maailma kõige tähtsam asi, A ja O, mille ümber peaks päike tiirlema. Kinnisvara on saanud mulle kuidagi omaks – nagu armastus. See ei olnud armumine esimesest silmapilgust, aga tekitas huvi ning selle huviga saigi hakatud tegelema. Ma olen alati olnud seda meelt, et kui üldse midagi teha, siis teha seda hästi. Kui ma täna kinnisvarateemast lahti laseksin, tekiks küsimus, mida ma siis tegema hakkaksin, mida veel nii hästi oskaksin?

Minu karjäär on olnud kinnisvaravaldkonnaga seotud 25 aastat ja selle aja jooksul ei ole igavaid

• Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis

• Lihtne ja kiire karkassi ehitus

• Pikk sille – rohkem avatud ruumi

• Paindlik hoone põhiplaan kogu elutsükli vältel

• Säästab ehitise kõrgust – 10 korrust 9 asemel

• Lihtne paigaldada kütte-, ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteeme

EHITUS 6
Foto: Shutterstock

aegu olnud. Vastupidi – pidevalt on huvitav, palju on põnevust ja omajagu ka probleeme. Kogu aeg on kõik muutumises. Nagu ka täna, kui on puhkemas noor finantskriis ja euribor kerkib mühinal. Ja keegi ei tea, mis meid veel ees ootab.

On öeldud, et eestlased on kinnisvarausku. Kuidas seda oma igapäevatöös n äete?

Kinnisvara on kogu maailmas suurim investeerimise varaklass, kuigi selle kõrval on ka palju teisi varaliike, näiteks aktsiad ja krüpto. Läbi aegade kõige valusam majanduskriisi hetk oli aastal 2009, mil kinnisvaraturg oli jäätunult külm ja investoreid polnud. Nutikad ja julged hakkasid madala hinnaga kinnisvara ostma ja teenisid suure võidu. Sealt alates on kinnisvara väärtus aina kasvanud ja kui mingi kauba väärtus kasvab, jooksevad investorid ikka kaasa. Kinnis­

varasse investeerimine on tõesti populaarne ja eestlased on kinnisvarausku. Aastatel 2021–2022 tehti Tallinnas 20–25% korteriostudest lühema­ või pikemaajaliseks investeeringuks. Lühiajaline investeering on see, kui ostan kinnisvara, remondin selle ja müün. Pikemaajalise investeeringu puhul üürin kinnisvara välja.

Eelmisel aastal hakkas aga euribor jõudsalt kerkima ning laenuraha läks kalliks. Kui kauba hind nii järsult nii kõrgele kerkib, siis selle tarbimine väheneb.

Inimestel pole jõudu laenu võtta, investeeringuid kinnisvarasse tehakse vähem. Võib öelda, et praegu on keerukas võtta üürikorteri ostuks laenu ja loota, et see investeering jookseb plussi. Pilt on selgelt muutumas, mikrofinantskriis küpseb ning turg on mõjutatud intressimäära üles­alla muutustest.

Kel võimalik, see võiks muidugi ikkagi elamispinna osta. Laenumakse on tavaliselt suur esimesed 5–10 aastat ja siis langeb, aga üürimakse jääb kogu eluks kõrgeks.

Mis edasi saab?

Vaadates Lääne­ või Põhja­Euroopa poole, kuhu Eesti on ikka tahtnud liikuda, siis sealsed üüriturud on märksa laiemad kui Eestis. Miks?

Põhjus pole selles, et inimesed ei tahaks vara omada – ikka on ju parem olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Aga kinnisvarahind jookseb eest ära ja rahakott ei hakka lihtsalt peale. Üürituru laienemises on 99% süüdi inimeste majanduslik võimetus ja umbes 1% on neid, kes päriselt ei soovi kinnisvara, autot ega muud vara omada.

On näha, et töösuhted lühenevad ja maailmavaade muutub, aga ikkagi on põhilised üürituru laienemise põhjused majanduslikud. Kui rahakott koduostmisele peale ei hakka, tuleb elamispind üürida ja see ongi samm Lääne ­Euroopa suunas.

Kel võimalik, see võiks muidugi ikkagi elamispinna osta. Laenumakse on tavaliselt suur esimesed 5–10 aastat ja siis langeb, aga üürimakse jääb kogu eluks kõrgeks. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja on öelnud, et meie pensionäride enesega hakkamasaamine on suhteliselt normaalne seetõttu, et nad elavad endale kuuluvas kodus, mitte ei pea pensionist üüri maksma.

Mind tegid väga murelikuks erakondade valimislubadused, mis

EHITUS 7
akketgrupp@gmail.com Tel 5348 3299 | Akket Grupp OÜ
· Taluhoonete renoveerimine
· Palkmajade paigaldus
· Terrasside ehitus
· Katuste paigaldus

suuremas osas olid kantud soovist lihtsalt raha laiali puistata. Ainult mõned julgesid küsida, kust see raha tulema peaks, ning prognoosisid maksude tõstmist. Enne saab otsa maksumaksja raha kui sotsialistide ideed, kuhu raha jagada! Meie elukeskkonda ei tee paremaks see, kui meid harjutatakse riigi supipaja ääres istuma. Inimesed peaksid ikkagi suutma endaga ise hakkama saama. Lihtne on mõelda, et võtame ettevõtjatelt raha ära, aga kui nende raha ka otsa saab, mis me siis teeme?

Olen alati olnud seda meelt, et kui üldse midagi teha, siis teha seda hästi.

Elame huvitaval ajal. Mida veel kinnisvaraturul oodata võib?

Põnev on tõesti olnud. 2019. aastal olime jõudnud igavasse punkti, kus kõik oli selge ja ettemääratud. Ja siis tuli aasta 2020 ja koroona,

mis tõmbas hetkeks kinnisvaraturul kõri kinni. Ent juba suveks oli selge, et rahatrükk tuleb peale, ning targad inimesed mõistsid, et kui raha trükitakse juurde, siis tuleb seda juurde ka kinnisvarasse. Sügiseks oligi juba uute korterite turg taastunud ja aasta hiljem ka vanade korterite turg tagasi. 2020 pandi paljud kinnisvaraarendused seisma ja 2021 toodi kõik uuesti turule. Ühest väikesest paugust tekkis meeletu järellainetus.

Aastal 2021 müüdi Tallinnas

4140 uut korterit ning aasta lõpus sai alguse energiakriis, mis oli minu meelest Putini eelmäng sõjale. Suessi kanalisse kinni jäänud kaubalaev tõi kaasa materjalide kriisi ning logistikatõrked, mille lahendamine võttis omajagu aega. Aga 2022. aasta alguseks olid mured enamvähem lahendatud ning siis algas

sõda, mis muutis ka meie inimeste kindlustunnet ning tõi kaasa pagulaste laine. See omakorda muutis kardinaalselt meie üüriturgu. Ja kui

2021 osteti rekordarv uusi kortereid, siis 2022. aastal müüdi neid kolm korda vähem ehk 1264. Euribor kasvab ning selle mõjud ei kao mõne kuuga. Kohanemine võtab aega. Mina usun, et tänavune uute korterite müügiarv saab olema eelmisest oluliselt väiksem.

Puudus on kindlustundest. Poolasse kukkus sõja käigus

rakett, USA droon uppus merre –see tähendab, et NATO on sõjas ning meie ülesanne on ukrainlasi toetada. Relvad pole küll meie poole suunatud, aga oleme siiski sõjas ja see ei anna kindlustunnet. Samuti on keerukas teha prognoose. Majandusprognoosid aeguvad juba päevadega ning turuanalüütiku töö on muutunud tuleviku kirjeldamisest arusaamiseks, kus me täna oleme. Prognooside ümbertegemine on muutunud igapäevaseks, näiteks äsja ironiseeriti ühe kinnisvaraartikli üle, mis oli kirjutatud kaks päeva tagasi, aga juba aegunud. Hinnangud muutuvad iga päevaga 180 kraadi. Minu kui analüütiku missioon on anda oma hetkel parim teadmine – võrreldes aastaga 2019, kus võis teha prognoose kolmeks aastaks, mul täna sellist julgust pole.

Ütlesite, et olete ka ise aastate jooksul kinnisvarasse investeerinud?

Jah, olen mõnevõrra samuti investeerinud üürikorteritesse ja ka läbi väärtpaberite kinnisvaraga tegelevatesse ettevõtetesse. Kui enda nahk on mängus ja käed asja küljes, teeb see kõik minu jaoks põnevamaks ja sisulisemaks. Olen mõelnud, et võib­olla mingis vanuses oleksin võinud rohkem

TÕNU TOOMPARK

` Kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja.

` Tegelenud kinnisvarakoolitustega juba alates selle sajandi algusest. Korraldab koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg- kui ka ülikoolides, lisaks koolitusettevõtetes.

` Kinnisvarakooli kirjastatud käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor ja käsiraamatute „Kuidas müüa kinnisvara?“ ning „Nõuanded koduostjale“ autor.

` Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, kust sai teadusmagistri kraadi.

` Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige. Lisaks on Riigi Kinnisvara ASi nõukogu liige ja Eesti Kindlustusühistu ÜKS nõukogu liige.

riske võtta, aga täna on mul perekond ja olukord on teine. Nüüd ma enam ei julge liiga palju mängu panna.

Millise nõuande annaksite tänastele investeerimishuvilistele?

Kui keegi tahab praegu kinnisvarasse investeerida, et see osta ja välja üürida, siis oluline on pöörata tähelepanu rahavoole. Kolm olulist tegurit ongi rahavoog, rahavoog ja rahavoog. Olukorras, kus finantseerimine on läinud oluliselt kallimaks, peab arvutama välja, kas üüritulu katab ära laenu pluss laenuintressid pluss nende perioodide kulud, kus näiteks vahepeal üürnikud puuduvad või on vaja teha remonti.

Inimesed on erinevad: on ratsionaalsed Exceli ­ inimesed ja on kauneid sõnu kirjutavad Wordi­inimesed. Mina olen selgelt Exceli ­ inimene ja arvutan alati välja, kas äriplaan jookseb kasumisse. Kahjuks on väga vale joosta suure hurraaga peale ja arvata, et kinnisvara väärtus saab ainult kasvada, sest tegelikult saab see ka kahaneda. Ja ei maksa arvata, et asjad juhtuvad iseenesest, vaid ise peab ikka ka pingutama.

Elame ajal, kus majandus ise teeb pöördeid ning Venemaa on rünnanud vaba maailma. See nõuab riskide juhtimist. Seega – mina vaataksin rahavooge.

KATEPAL OY on 1949. aastal asut atud Soome juhtiv bituumenmaterjalide tootja.

Kummibituumenkatuse materjalide tootmisel on arvestatud põhjamaade kliima karme tingimusi.

Katepali tooted valmistatakse kvaliteetsest bituumenist.

Katepal tooted on CE märgistu sega ja vastavad ISO 9001 kvaliteedi süsteemi nõuetele.

• Viilkatusele

• Lamekatusele

• Terrassidele ja rõdudele

• Liikluspindadele

• Vundamentidele

EHITUS 8
Katusemaailm OÜ Reti tee 12, Peetri Rae vald, Harjumaa, Eesti Tel. +372 6776 135 katusemaailm@katusemaailm.ee www.katusemaailm.ee
Kvaliteetsed Soome katuseja hüdroisolatsioonimaterjalid

Baltikumi müügijuht: teeb rõõmu, et ehitajad panustavad aina enam kvaliteedile

ITW CONSTRUCTION PRODUCTSI KAUBAMÄRGID

on üle 100 aasta tegutsenud Taani ettevõte, mis on keskendunud kruvide tootmisele. Ettevõte on töötanud välja parima ilmastikukindla pinnakatte G3, patenteerinud palju erinevaid lisafunktsioone, mis aitavad kruvil paremini ja kiiremini materjali sisse minna.

on olnud alates 1949. aastast Euroopa juhtivaid kaubamärke betoonikinnituste alal ning ka gaasi- ja montaažinaelutite tootmise alal. Ettevõte pakub ehitus- ja üldehitusele laia valikut tüübleid, ankruid, betoonikruve, keemilist massi, samuti isolatsioonikinnitusi keerukamatele objektidele.

Olukorras, kus ehitusmaterjalide tarnetega on probleeme ning ehitushinnad tõusevad, otsivad ehitajad ja tellijad jätkusuutlikumaid lahendusi, sest hilisemad reklamatsioonid ja ümbertegemised lähevad kohe korralikult tegemisest kallimaks. „Selgelt on näha kvaliteedi eelistamist ka kinnitusvahendite valikul, millel on suur mõju ehitise elueale ja vastupidavusele,” ütleb professionaalidele suunatud kinnitusvahendite ja tööriistade maaletooja ITW Construction Products OÜ müügijuht Henry Tartes.

„Ehitajad ja tellijad on aastatega muutunud teadlikumaks, samuti on tugevnenud ehitusjärelevalve ning palju rõhutatakse roheliselt mõtlemist ja jätkusuutlikkust. Sellise suhtumise kasvamine teeb rõõmu,” tõdeb Tartes. „Oleme ka ise olnud alati valmis tehniliselt nõustama projekteerijaid, insenere, ehitajaid ja ehitusjärelevalvet, sest kinnitusvahendite puhul on palju nüansse, mida nende valikul tuleb jälgida. Meie eesmärk on ohutud ja kauakestvad ehitised ning oleme igati valmis sellealaseks koostööks.”

ITW Construction Products

OÜ , mis tähistab Eestis tänavu 28. sünnipäeva, kuulub rahvusvahelisse, üle 100­aastase kogemusega kontserni Illinois Tool Works, mille eesmärgiks on välja töötada ja luua kohalikele oludele sobivamaid ning kõigile rahvusvahelistele serti fikaatidele vastavaid kinnituslahendusi. Tegemist on enam kui 50 riigis tegutseva kontserniga, kus töötab kokku üle 40 000 inimese ja mille aastane käive ületab 14 miljardit dollarit.

Tartese sõnul on vähe kinnitusvahendeid, mida ITW ei tooda.

„Meie portfellis on üle 20 000 erineva toote, et võimaldada klientidele ühest kohast võimalikult laia valikut, olgu tegemist kivist, puidust või betoonist ehitisega. Meie eripäraks on, et toodame kõik tooted ise ega esinda teisi tehaseid. Vaatame pidevalt huviga ringi uute kaubamärkide järele, sest börsiettevõttena on ITW­ l soov kasvada. Ka vaatamata vahepeal aset leidnud kriisidele ning ootamatule sõja Ukrainas oleme oma käivet ning tootmismahtu kasvatanud ning viimati kaasasime Baltikumi turule uue kaubamärgi NKT.”

KESKKONNASÕBRALIKULT

TOODETUD KRUVID

TAANI FIRMALT NKT

NÜÜD KA EESTIS

SAADAVAL NKT on üle 100 aasta tegutsenud Taani ettevõte, mis on keskendunud kruvide tootmisele.

Valik on suur: näiteks terrassi, betooni­, fassaadi­, pleki­, puiduja katusekruvid ehk igale mater­

jalile leidub oma kinnitusvahend. Kruvide valikus leidub

erinevat värvi peadega kruvisid ning saadaval on ka roostevabad

ja happekindlad kruvid. Lisaks on ettevõte patenteerinud palju erinevaid lisafunktsioone, mis aitavad kruvil paremini ja kiiremini materjali sisse minna, tänu millele hoiab ehitaja kallist aega kokku.

„ NKT puhul on veel oluline märkida, et toodetel on olemas kõik vajalikud kinnistusvahendite serti fikaadid ning väga suurt tähelepanu pööratakse rohelisele jalajäljele. Näiteks kasutatakse juba ammu papist FSC­tähisega pakendeid, mitte plastikust karpe,” tutvustab Tartes. Samuti on ettevõte toonud turule uusi efektiivseid tooteid, mille pinnakatted mõjutavad vähem loodust.

„Osa tootjaid paneb serti fikaatidesse kirja, millise kiirusega tohib kruve sisse keerata, et hõõrdumisel tuliseks muutudes kruvi pinnakate kahjustada ei saaks,” toob ta näite. „Aga olgem ausad – keegi ei jõua kiire töö juures kruvide kasutusjuhendeid põhjalikult lugeda. ITW toodete puhul sellist asja kartma ei pea, sest meie tooted on loodud kestma.”

Väga mugav on NKT uudne terrassirakis, mille abil terrassilaudadesse kruve keerata. NKT rakisega saab kruvida suure amplituudiga 80–150 mm laiusega terrassilaudu, samas kui teiste ettevõtete lahenduste puhul peab selleks kasutama kahte erinevat rakist.

KINNITUSVAHENDITE

PAIGALDAMINE PEAB

OLEMA KIIRE JA LIHTNE

ITW on kindel ja suur partner, kelle tootmine ja tooted on serti fitseeritud ning vastavad parimatele tugevusnäitajatele. Tootmine toimub Euroopas ning ettevõttele on omane jätkusuutlik ja roheline mõtlemine ning oma tegevustes keskkonnaserti fikaatide jälgimine. ITW lahendused võimaldavad ehitada vastupidavaid ja

töökindlaid ehitisi, garanteerides, et kinnitusvahendid peavad hästi vastu veel kaua pärast ehitise valmimist, sest nende valmistamisel on arvesse võetud temperatuurikõikumisi ja muid tehnilisi tingimusi.

„Meie lahendused hõlmavad nii seinte kinnitamist betoonvundamentidele, puitdetailide, akende ja uste kinnitamist kui ka katusetöid,” räägib Tartes. „Oleme kinnitusvahendite arendamisel seda meelt, et ka kõige tugevamate kinnitusvahendite paigaldamine peab olema kiire ja lihtne. Samuti oleme suurt rõhku pannud toodetavate naelte, klambrite, kruvide ja poltide serti fitseerimisele, sest see on oluline meie klientide, eriti näiteks puitmajatootjate ja betoonehitiste rajajate jaoks.”

ITW ­ le kuulub enam kui 20 000 patenti ning ettevõtte tootearendusosakond panustab pidevalt uute toodete väljatöötamisse. Lisaks kinnitustarvikutele pakub ettevõte pro fitööriistu, nagu Hauboldi ja Paslode suruõhutööriistad, Paslode ja Spiti gaaslahendusega impulsstööriistad ning padrunite peal töötavad Spiti montaažitööriistad betooni ja raua sisse naelte laskmiseks. Samuti pakub ITW Construction Products tööstuste tootmisliinidele automatiseeritud naeluteid ja klammerdeid firmalt Toolmatic.

ITW Construction Productsi toodete kvaliteeti tõestab asjaolu, et lisaks paljudele kaubamärkidele müüb ITW ettevõtetele üle maailma private labe l’i ehk omamärgitooteid. ITW tooted on esindatud Eesti suuremates ehituskauplustes.

Rohkem infot ITW kinnituslahenduste kohta: www.itwconstruction.ee

on tuntuim kaubamärk impulssnaelutite (gaasiga töötavate naelutite) tootjate seas. Paslode valikust leiab pneumaatilised ja mehaanilised tööriistad igale valdkonnale. Paslode tööriistadele on lai valik kinnitustarvikuid, naelu, klambreid ja kruvinaelu, mida saab peale sisselaskmist hiljem välja keerata. Ettevõte arendas ja patenteeris esimesena 1986. aastal impulssnaeluti (gaasinaeluti), mis on endiselt üks enim müüduid ja töökindlamaid maailmas.

pakub ainulaadset reguleeritavat kinnituslahendust akende ja uste paigaldamiseks.

toodab tootmisliinidele klammerdeid, trummel-, karkassi- ja liistunaeluteid.

KLIENDI KOMMENTAAR:

„Kasutame oma majade ehitamisel ITW kinnitustarvikute täislahendusi alates aastast 2012. Meie jaoks on koostööpartneri valikul oluline terviklik kontseptsioon alates toodete valikust ja kvaliteedist kuni tarnekindluse ja tarneaegadest kinnipidamiseni. ITW puhul on tegu tööstuskliendile ja professionaalsele ehitajale mõeldud kinnitusvahendite, tööriistade ning tarvikute esindajaga, kes katab oma tootevalikuga enamiku majatehases vajaminevatest kinnituslahendustest. Kinnitusvahendite kvaliteet omab suurt tähtsust ehitatavate hoonete elueas ning vastupidavuses. Samuti on tähtis, et kinnitusvahendid oleksid sertifitseeritud vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele nõuetele. Lisaks kinnitusvahenditele kasutame ITW profitööriistu, mis on ennast igapäevases tehase töös tõestanud usaldusväärsete ja vastupidavatena.”

EHITUS 9
ITW CONSTRUCTION PRODUCTS
Timbeco Woodhouse OÜ ostujuht Urmas Trumsi

VEEVABAD PISSUAARID

säästavad raha ilma kvaliteedis kompromissi tegemata

Eesti turule erinevaid santehnilisi tooteid ja lahendusi loov Ecosan Eesti OÜ on eelkõige keskendunud veevabade pissuaaride müügile, mis ilma kvaliteeti ja funktsionaalsust langetamata säästavad suures koguses vett ning aitavad hoida madalana ka hooldus-, tööjõu- ja teeninduskulud.

Puhtast veest tähtsamat ressurssi maailmas ei ole ning Ecosani soov selle säästmiseks tõsine panus anda ongi saanud funktsionaalsete ja rohelist mõtteviisi kandvate veevabade pissuaaride loomise põhjuseks ja aluseks. Veevabade ja mikrobioloogilise hooldussüsteemiga pissuaaride regulaarsed hoolduskulud on madalamad kui tavalistel pissuaaridel, sest nende hooldus on kerge ning polükarbonaadist pissuaaridel on väga pikk eluiga. Pahatihti ei pööra inimesed väikestele aspektidele suures pildis tähelepanu, sestap ei ole sellised säästmisvõimalused tootjate seas veel sugugi levinud ning ka eestlaste

seas on tegu veel pigem uudistootega. Säästmisvõimalused, teadlik uuenemine ja ajaga kaasas käimine on ühtlasi investeering oma hoone või veel paberil oleva projekti tulevikku. Seetõttu sobivad veevabad pissuaarid ideaalselt äri­ ja büroohoonetesse ning kaubanduskeskustesse ehk suure külastatavusega kohtadesse. Keskmiselt säästab üks veevaba pissuaar 100 000 liitrit puhast joogivett aastas, mis vähendab keskkonda ladestuvaid heitgaase 17,5 kg võrra. Suure rahasumma ja veehulga säästmise tõttu on sellisel käitumisviisil tähtis roll rohelise mõtteviisi arendamises ning keskkonnasõbralikuma maailma loomises.

Veevaba pissuaar eeldab vaid toimivat äravoolu, veeühendus ei ole vajalik. Ei tasu lasta end eksitada – see ei tähenda grammigi järeleandmist hügieenis. Kroonijuveeliks on patenditud tehnoloogiaga trapp, mis kogub endasse vedeliku ning suunab selle otse kanalisatsioonisüsteemi, kaotades seejuures ka ebameeldivad lõhnad. Trapis asetsev mikrobioloogiline puhastusplokk ennetab jääkainete ladestumist nii trappi endasse kui ka kanalisatsioonisüsteemi. Kerged neljakilosed pissuaarid on valmistatud tugevast polükarbonaadist, mistõttu on nende purunemine välistatud. Samuti aitab Ecosani veevabade pissuaaride kasutamine hoones kaasa BREEAM-i ja LEED-i sertifikaatide taotlemisele. Veevabad pissuaarid võivad aidata saada kuni 6–11 punkti vee efektiivse kasutamise kategoorias. Ecosan Eesti OÜ on maailma juhtiva veevabade pissuaaride tootja URIMAT toodete ametlik maaletooja Eestis.

EHITUS 10 ECOSAN EESTI
ecosan.ee info@ecosan.ee +372 5373 0163

HARJUMAA UUS KUUM PIIRKOND.

Arendaja hakkab Keilat uueks looma

Arendaja plaan luua n-ö uus Keila on ainult üks näide sellest, kuidas pealinnast 30 minuti autosõidu kaugusel asuv koht tuleb aina enam Tallinnale lähemale.

Tekst: TANEL SAARMANN

Fotod: HARJU KEK

Praegusel keerulisel ajal on edukad need ettevõtjad, kes näevad kriise võimalusena ja teavad, et langusele järgneb tõus. Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets just nii mõtleb. Kolm aastat kriise ei ole neid suurest plaanist loobuma pannud, pigem vastupidi – 2023. aastal lüüakse kopp maasse. Miks just nüüd?

„Igale kriisile ja mõõnale järgneb tõus. Usume, et elu jätkub nii Keilas kui ka laiemalt. Millal ikka teha ettevalmistusi kui keerulisel ajal? Võib­olla on siin peidus ka matemaatiline edu, mida hakkame nägema alles kevadel, suvel ja sügisel, kui jõuame ehituseni,“ räägib ta. Lehtmets arvab, et ehitusturul katkenud buum jahutab turgu ja nad võivad teha ehitajatega paindlikumaid lepinguid.

Teda ei häiri ka teadmine, et euribor on tõusnud kiirelt ja peatumismärke veel ei ole. „Rahale on hind tekkinud. Jah, see loomulikult mõjutab meie äriplaani, aga selles ei ole midagi enneolematut.

Kummaliseks saab pigem nimetada viimased kümme aastat kestnud aega, kui rahal ei olnud hinda,“ on tema seisukoht.

Suure tulevikuga kant

Harju KEKi õnn on tegevjuhi sõnul olnud see, et nad on Keila kogukonnakeskust projekteerinud vajaduspõhiselt. Nad täidavad sellega lünka. Toovad piirkonda seda, mis praegu on puudu ja millest kohalikud puudust tunnevad.

Lehtmets on mitmel põhjusel kindel, et Keilal ja kogu piirkonnal on nii täna, homme kui ka ülehomme väga palju võimalusi. Ja enamgi kui mõnel teisel Tallinna lähedal asuval vallal või linnal. Peale pealinna läheduse on sel eeskujulik ühistranspordiühendus. Isegi Harjumaal ühistransporti korraldav Põhja ­ Eesti Ühistranspordikeskus ütleb, et see on regiooni parim. Ühendused maanteed pidi

Kummaliseks saab pigem nimetada aega, kui rahal ei olnud hinda.

on samuti heal tasemel, rääkimata rongiliiklusest. Ei ole kaugel aeg, kui Tallinna ja Keila vahel hakkab liikuma ekspressliin. Arendajaid rõõmustavad ka Paldiski oma arendustega.

„Me ei tee seda tühja koha peale. Keila on järjest kasvava elanikkonnaga paik. Meie tööstuspargis toimetab enam kui sada ettevõtet ja igapäevaselt käib pargis

tööl üle 2000 inimese,“ loetleb ettevõtte müügi­ ja turundusjuht Andre Poopuu. Park asub tulevase keskuse vahetus läheduses.

Keila uue ärikvartali loomise alus on olnud aastatepikkune piirkonna seire ja dialoog kogukonnaga. Arendaja on analüüsinud kitsamalt Keila turgu ja laiemalt Keila võimalusi Harjumaal. See kõik on andnud neile vajaliku teadmise ja julguse, mida enne projektiga alustamist ei olnud. Keilal on kindel positsioon ja tugev tulevikupotentsiaal nii elamiseks kui ka äri tegemiseks, arvavad nad.

Piirkond saab uue näo

Aga nüüd plaanidest lähemalt.

Harju KEK on keset linna betoonaia taga omanud suurt kinnistut juba aastakümneid. See on olnud tööstusala, kuid tööstusi soovib Harju KEK pigem linna südamest välja viia. Asemele tuleb üheksa hektari suurune nüüdisaegne ärikvartal.

Küsimuse peale, kas nad lähevad pealinna servas asuvatelt kaubanduskeskustelt ostjaid ära meelitama, ütleb Janek Lehtmets, et see ei ole olnud kunagi nende eesmärk.

„Uut keskust planeerides oleme kontseptsiooni väljatöötamisel oma fookuse seadnud just

Keilal ja kogu piirkonnal on nii täna, homme kui ka ülehomme väga palju võimalusi. Ja

enamgi kui mõnel teisel Tallinna lähedal asuval vallal või linnal.

kodu ­ ja töökoha lähedal paiknevatele teenustele ja äridele. Me ei tee Rocca al Marele, Ülemistele konkurenti, vaid keskendume piirkonna positsiooni tugevdamisele,“ selgitab ta.

Ehitusõigust on neil sel üheksal hektaril kokku 42 000 ruutmeetrit. See on võrreldav Kristiine keskuse mahuga. Kuid idee ei ole mitte luua suurt kaubanduskeskust, vaid terviklikku äri­ ja teenuskvartalit. Esimeses etapis rajatakse 13 000 ­ ruutmeetrine kogukonna keskus, mis on plaanis avada 2025. aasta esimeses pooles.

EHITUS 11
Janek Lehtmets usub, et Keilal on suur potentsiaal meelitada ettevõtteid ja uusi elanikke. Kokku arendab Harju KEK üheksat hektarit. Lähiaastatel muutub linna süda märgatavalt.

Üks Keila fenomene tundub olevat ka ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse tugev koostöö.

praegu väga suur. Tuleks kinni püüda osa nendest, kes hommikuti mujale tööle lähevad. See on Keila võimalus. Ainuüksi arendatav keskus toob Keilasse juurde 150–200 töökohta. Seda ettevõtted ka otsivad – tööjõudu,“ toob Lehtmets esile.

Keskuse mõjualaks hindavad nad aga poolt Sauet, poolt Sakut ja ala kuni Paldiskini välja. Rääkimata ümbruskonna väiksematest asulatest.

Elanikud andsid ideele sisu

Teenuste puhul said arendajad mandaadi elanikelt. 2019. aastal tehti nimelt Keilas küsitlus, kus sooviti ka teada saada, mis on piirkonnas puudu. Seda aluseks võttes

Harju KEK toimetama hakkaski. Olulise koha saavad meelelahutus, vaba aja veetmine ja sport. Linna tuleb esimene tänapäevane spordiklubi ja ka kahe saaliga kino. Lapsed jällegi saavad eri võimalusi pakkuva moodsa mänguala. Kindlasti ei puudu keskusest suur supermarket ja spordipood koos teenustega.

Oleme kontseptsiooni väljatöötamisel oma fookuse seadnud just koduja töökoha lähedal paiknevatele teenustele ja äridele.

Poopuu toob esile, et Keila linna tunnuslause on „Terve elu keskkond!“ ja siin asuvad Tallinna järel Harjumaa populaarsemad terviserajad. Küll aga on sise ruumides vaba aja ja spordi tegemine olnud piiratud. Ülejäänud kvartalis näevadki nad suuremas mahus n­ö katusealuseid vaba aja veetmise võimalusi.

„Keskus ei teki tühja koha peale. Me integreerime selle olemasoleva üksteisele sünergiat loova kesk­

konnaga. Lähedal on nii terviserajad kui ka tervisekeskus,“ toob Lehtmets esile.

Kui muidu on keskus kahekordne, siis torniossa on plaanis luua majutus, mis pakub nii lühikui ka pikemaajalist majutamise võimalust.

„Me läheme arendama uut Keilat. Samas peame endale aru andma, et see on olnud betoonaiaga piiratud tööstusterritoorium.

Peame uues Keilas tekitama uued liikumis ­ ja ostlemisharjumused,“ nendib Lehtmets.

Loomulikult täidab see kõik suuremat eesmärki, milleks on piirkonna atraktiivsuse suurendamine ning Keila elu ­ ja töökeskkonna kvaliteedi kasvatamine. Keilasse uute töökohtade toomine ja linnaruumi arendamine on tähtis nii juba seal elavatele kui ka tulevikus sinna kolivatele inimestele. Ka seetõttu, et olemasolevad inimesed leiaks rohkem põhjust linnas ringi liikuda.

Olulise koha saavad meelelahutus, vaba aja veetmine ja sport.

Tehased Aasia asemel Keilasse Harju KEK, millele kuulub muu hulgas ligi kolmandik Harju Elektrist, elab väga kaasa ka kogu piirkonna arengule. See, mida omavalitsus ja teised erafirmad teevad, on tähtis ka nende plaanide kontekstis. Neid rõõmustab, et mitte kunagi varem ei ole Keilasse ehitatud nii palju kortereid ja eramaju kui viimastel aastatel. Buum jõudis ka sinna.

Tehti ka rekordilisi tehinguid. 1600 lapsega koolimaja sai aasta­poolteist tagasi järjekordse maja juurde. 72 hektaril laiuvad juba eelmainitud Keila terviserajad, mida kasutas 2022. aastal üle 250 000 inimese. „Alles sai linnas valmis väga ilus keskpark koos purskkaevudega. Terviseradade haldushoone ootab eurorahastuse otsust. Alustati Keila lauluväljaku ehitusega, mis saab uue kontseptsiooni ja oluliseks maamärgiks

Keilas – puhkeala, laululava ja muud atraktsioonid. See kõik suhestub meie aladega,“ räägib Lehtmets.

Ettevõtjad kiidavad samuti. Nad näevad plusse nii Keilal kui ka Lääne­Harju vallal. Harju KEKi enda tööstuspargis on kogu infrastruktuur olemas, et ettevõtteid meelitada. Koroonakriis ja tarneraskused toovad Aasiast tööstusi tagasi ja Keila võiks olla ideaalne paik.

„Keila kasutamata potentsiaal on pendelränne. See on

Fenomenaalne

rajameister ja korvpall Seejuures ei soovi arendajad hakata näiteks toitlustuse puhul konkureerima seni tublilt toimivate kohalike kohtadega, kuid tahavad neid meelitada nüüdisaegsematele pindadele enda juurde. Keskuses võiks olla võimalusi einestamiseks nii hommikul, lõunal kui ka õhtul. Uue keskusega soovitakse aidata arendada kohalikku väikeettevõtlust.

„30 minuti autosõidu kaugusel on 150 000 inimest (Tallinna elanike arv – toim). Suuremad ankurrentnikud on mõistnud seda. Keskuse tulevik on helge,“ usub tegevjuht. Ta hindab kõrgelt ka tervise keskuse tegemisi ja seda, et korvpalliklubi sai kõrgemasse liigasse. „Need toovad tuntust ja külastajaid. Ja siis veel rajameister Raido Notton, kes sai just kultuurkapitalilt preemia. Kui keegi seda väärt on, siis just Raido. See, mida ta igapäevaselt terviseradadel teeb, on fenomenaalne.“

Poopuu ja Lehtmets elavad Tallinnas, mis omakorda annab väljast tulija sõltumatu vaatenurga, et hinnata Keila potentsiaali. Ringtee esimene etapp tõi Tallinna veelgi lähemale. Teine etapp on paraku pandud ootele – valitsus otsustas pidurit tõmmata.

Üks Keila fenomene tundub olevat ka ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse tugev koostöö. Lehtmets kiidab seda väga. Regulaarsetel kohtumistel arutletakse, kuidas arendada piirkonda ja suurendada kogukonna ühtsust. „Siiralt tuleb seda koostööd kiita. Meie kogemus näitab, et omavalitsus on motiveeritud piirkonda ja ettevõtlust hoidma ning arendama. Koostöö on konstruktiivne. Igas omavalitsuses me seda ei tunneta,“ sõnab Lehtmets.

EHITUS 12
13 000 ruutmeetrit on üksnes esimene etapp. Kohalikel on aina vähem põhjust pealinna minna. Keila keskusesse tuleb nii kino kui ka spordiklubi.

VÄHEM KIHTE, SOOJEM TULEMUS!

Ecopaneli paneelid annavad olulise võidu energiakuludelt ning lisaks võidate sama ehitusaluse pinna puhul 5–6% rohkem netoelamispinda.

Tüüpiline puitkarkassseinakonstruktsioon, mida paljud majatehaseid element- ja moodulmajade tootmisel täna kasutavad, on koos kõikide kihtidega 380 mm paksune seinaelement, mille soojustuseks on 300 mm vill.

Ecopaneli PUR-paneel saavutab sama U-arvu aga juba 170 mm soojustuskihiga.

Paneelis olev kinnise pooriga vaht tagab nii tuuletõkke kui ka aurutiheduse, seega tüüpilised lisakihid ei ole vajalikud ning juhul kui kommunikatsioonid on juba paneeli sisse paigaldatud, võib sisepinnal olevale OSB-plaadile ilma roovituseta paigaldada kipsplaadi või sisevoodrilaua.

Lihtne arvutus näitab, et samaväärse U-arvuga seinaelemendi puhul on PUR-paneeli kogupaksus 245 mm, mis tähendab 13,5 cm lisaruumi iga välisseina pikkuse ulatuses.

100 m2 maja puhul tähendab see villaelemendiga võrreldes sama ehitusaluse pinna ja katuse all mahutatuna 5,4 m2 enam kasulikku elamispinda, mis on tänase 3000eurose ruutmeetri hinna puhul tohutu võit.

Lisaks on villa elemendi suureks miinuseks pidev soojapidavuse vähenemine. Aasta ringi kütmata või miinimumküttel hoitavate majade, väikemajade ja suvilate puhul on väga suur oht hallituse ja seene tekkeks – need saavad alguse konstruktsioonidesse kogunenud niiskusest.

Kuna Ecopaneli PUR-elemendi puhul ei pääse õhk ja niiskus läbi soojustuse, siis kõik eelnevalt kirjeldatud probleemid on välistatud ning te ei pea muretsema, kui jätate enda suvekodu talvepuhkusele ja lülitate küttesüsteemi miinimumile või sootuks välja.

5629 8534  info@ecopanel.ee www.ecopanel.ee Ecopanel
Tel

Ärikinnisvaraturul on eelistatud asukohad tugevalt muutunud

Büroopindade turul algas muutuste aeg juba enne pandeemiaperioodi, märgib Arco Vara OÜ kutseline hindaja Mihkel Eliste. Viimaste aastate sündmused on neid muutusi süvendanud.

Ärikinnisvaraturul toimuvast

rääkides toob Mihkel Eliste korduvalt võrdlusi USAga – Eestis on sarnaseid tendentse, kuid viitajaga ja vähemal määral. Nii näiteks jättis pandeemia Ameerikas maha hulga tühje büroopindu, Eestis aga pole kesklinna piirkonnas suurt pakkumiste ja tühjade pindade lisandumist märgata.

A ­ klassi büroopindadele on endiselt suur nõudlus, kuid nn Bja C ­ klassi pinnad, mida iseloomustab varasem ehitusaasta ning vähem atraktiivne asukoht, kipuvad küll tühjaks jääma – kasutajad eelistavad üha paremaid büroosid. Kodus töötamise võimalus ärikinnisvaraturule väga suurt mõju ei avalda, sest bürood on ikka alles ja neid kasutatakse aktiivselt.

„Asukohtade eelistuste muutus on märksa pikema aja teema kui pandeemia,“ märgib Eliste ja viitab, et veel 2000ndate alguses oli Tõnismäe märksa atraktiivsem asukoht kui Ülemiste, praegu on aga olukord vastupidine.

Mihkel Eliste toob välja ka Ukraina sõja mõjutused meie büroopindade turule: „Kohalikud arendajad on teinud kesklinna mitmeid projekte, kuid praegu on

need seiskunud. Ka välisinvestorid pelgavad hetkel siinkandis turul osaleda, sest nad on keskendunud oma koduturgudele. Langusajal on keerulisem minna kuskile väikeriiki tootlust kasvatama.“

Räägitakse ka, et välismaised investorid müüvad Eestis kinnisvara, et oma äritegevusega siit lahkuda. Mihkel Eliste ütleb, et selliseid tehinguid on, kuid kõigi tehingute koguhulgast on see väike osa ja enamasti puudutab see elamispindade turgu. Pealegi

ei jää need pinnad üle, sest siinsed omamaised investorid ostavad need ära.

Keskused elavad väikepoodidest paremini Kaubanduspindadest rääkides toob Mihkel Eliste välja, et siingi on eelistatud asukohtade hulgas olnud muudatusi, praegu aga uusi suuri kaubanduskeskuseid tulemas ei ole.

„Jälgitakse, mis toimub T1­ ga. Uus omanik on mõnevõrra kontseptsiooni uuendanud, aga praegu pole veel selge, mis edasi saab. Lisaks on valmimas Porto Franco kaubanduskeskus, mis pidi ammu valmis saama, kuid mille valmimist on pidurdanud erinevad takistused. Lasnamäele plaanisid uut ja väga võimast kaubanduskeskust Tallinki omanikud, kuid ka see projekt praegu seisab, samuti

võtab veel aega Rocca al Mare keskuse laiendamise projekti elluviimine.

Kui võrrelda USAga, siis seal on kaubanduspindade likviidsus kõvasti alanenud, sest laenuraha on senisest kallim ja suurte kaubanduspindade järele vähenes nõudlus juba enne koroonakriisi. Eestis on laenuraha samuti kallinenud, kuid kaubanduskeskused on seni olnud üks paremini tootvaid varasid – praegu on raske näiteks Ülemiste või Kristiine või Rocca al Mare kaubanduskeskuse eest vaba parkimiskohta leida.

Kui nendes keskustes jääb mõni kaubanduspind vabaks, täitub see kiiresti. Seda vaatamata sellele, et aasta algul tõusid paljud üürisummad – tõsi küll, enamasti mitte 20% inflatsiooni jagu, sest omanikud on reeglina huvitatud oma üürnike heast käekäigust ega taha seepärast nende kulubaasi liiga suureks ajada.

Samas on selge, et iga uus pind saab oma üürnikud mõne vana pinna arvelt ja kaubanduskeskustega võrreldes on näiteks kesklinna esimeste korruste kaubanduspinnad märksa keerulisemas olukorras. Tallinnas pole ka ajalooliseid kaubandustänavaid nagu mõnedes teistes Euroopa pealinnades ja varasemad eelistatud piirkonnad, näiteks Narva maantee või Gonsiori kant, kipuvad praegu pigem raskustes olema. Ka vanalinn pole näidanud kasvumärke – hooajaliselt läheb seal hästi, muul ajal mitte eriti,“ selgitab Mihkel Eliste.

ETTEVÕTJAD TUNNEVAD SUURT HUVI ENERGIATÕHUSUSE VASTU

Ka rohepöörde teemad pole ärikinnisvaraturult kusagile kadunud. Kui mainida uuenduslikke energialahendusi, mõtlevad paljud vaid päikesepaneelidele katusel. Lähemal uurimisel on aga ettevõtetel mitmeid energiasäästu, -tootmise ja -salvestamise võimalusi: tõusnud kulude valguses võiksid ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võtta luubi alla oma valgustuse, ventilatsiooni, soojustuse ning mõelda ka automaatika peale, mis vastavalt vajadusele neid süsteeme juhiks. Energia- ja ressursitõhususe täislahendusi pakkuva DeltaE Inseneribüroo juhatuse liikme Marti Araku sõnul ongi kõige tasuvamad valdkonnad energia kokkuhoiuks valgustuspaigaldiste renoveerimine, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide uuendamine ning hooneautomaatika väljaehitamine. Suurim efekt uutest tehnoloogiatest tuleb juhul, kui läheneda strateegiliselt. Süsteemid on omavahel seotud. „Tihtipeale võib nimetatud valdkondadest tulla 80% energiakuludest,“ ütleb Arak. „Suurim märksõna on süsteemide vajaduspõhine juhtimine. Pole vaja 23kraadist õhutemperatuuri või täisvõimsusel ventilatsiooni, kui ruumis kedagi ei viibi, valgustuspaigaldiste puhul aitab automaatika kuni 90% kokku hoida,“ tõi Arak näite.

Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse investeerimine ei tasu end ära. Selle arvamuse lükkab Arak ümber. Kuigi palju sõltub konkreetsest objektist, annab ta üldised rusikareeglid uuenduste tasuvuse hindamiseks: valgustuse uuendus tasub end ära 3–5 aastaga, automaatika ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide renoveerimine 2–4 aastaga, suruõhusüsteemide tasuvusaeg on alla 1,5 aasta, päikeseenergialahendustel olenevalt elektrihinnast 6–14 aastat.

„Kokkuvõtvalt on kõige paremini tasuvad tehnosüsteemidega seonduvad investeeringud. Me räägime raha tootlusest üle 20% ja olukorrast, et paranevad nii haldussuutlikkus, sisekliima, pikeneb süsteemide eluiga, kasvab töötajate motivatsioon. Positiivset on selles oluliselt rohkem, kui esmapilgul paistab,“ räägib Arak.

EHITUS 14
Tekst: ANNE-MARI ALVER Fotod: SHUTTERTSOCK

Tööriided muutuvad tehnilisemaks ja targemaks

Ehitusvaldkonnas on riskid kõrged. Ettevõte peab töökeskkonna ohutegurite hindamiseks tegema töökeskkonna riskianalüüsi, mille üks osa on tööriided, turvajalatsid ja isikukaitsevahendid. Eesmärk on kaitsta töötajat tööõnnetuste, vigastuste ja külmetushaiguste eest ning teha töötegemine ilmast sõltumata võimalikult mugavaks ja tõhusaks.

Nii juhatab tööriiete teema sisse

ASi Stokker tootejuht Egert

Pedastsaar, kes lisab, et võimalustest tasub teadlik olla ja tervisele mõelda.

„Tööriided ja kaitsevahendid on olulised. Hea tööandja tahab oma inimesi hoida töö juures efektiivsena. Kui hoolid töötajatest, siis teed juba iseenesest kõik õigesti ja hästi. Regulatsioonid on vaid kinnituseks,“ ütleb Tamrex Ohutuse OÜ personali­ ja kommunikatsioonijuht

Diana Karmo.

Tööõnnetused juhtuvad tema sõnul inimeseks olemise tagajärjel – eksimused, lohakus. Probleem on tööandjates, kes ei hooli, ja selle tagajärg on nõiaring – töötaja, ehitusettevõtte ja kliendi ehk kõigi rahulolematus. Kui varem ei olnud tipptehnoloogilisele töörõivastusele piisavalt ostjaid, siis nüüd on olukord muutunud – tööaega, tööd ennast, töömeest ­ naist hinnatakse kõrgelt ja tema mugavus tagatakse. Odav ja lihtne tööriie hakkab professionaalide kasutusest kaduma.

„Tööriiete valdkond liigub üha edasi mugavuse, kerguse, hingavuse ja parema liikumisvabaduse poole. See tagatakse 3D­lõigete ja erinevate kangaste kombineerimisega. Mängitakse detailidega, et funktsionaalsust tõsta,“ ütleb Karmo. „On selge trend, et paljud ostavad tööriideid ka igapäevaseks kasutamiseks, sest need näevad välja stiilsed, on funktsionaalsed ning kestavad kaua,“ tõdeb Pedastsaar.

Nähtavus

„Riskide vähendamiseks tuleb ehituses kanda kõrgnähtavaid tööriideid, et paraneks riiete kandja nähtavus ja seeläbi suureneks ohutus. Tee­ehitus on näiteks väga kõrge riskiga. Kõrgnähtavus on jagatud kolme kaitseklassi vastavalt standardile EN ISO 20471. Klass 3 on

kõige kollasem või oranžim, kõige kõrgema nähtavusega – kõrgnähtavat kangast peab olema vähemalt 0,8 m 2 ja helkureid 0,2 m 2 Tavaline on, et ehitajad kannavad kollast ja tee-ehitajad oranži, aga mõlemad on kõrgnähtavad ja kõikidele sobivad. Oluline on, et riided ei oleks määrdunud, et erk riie ja helkurid oleksid nähtavad,“ annab

Pedastsaar ülevaate.

„Kõrgnähtavad riided on klientide seas kõige populaarsemad ja teadlikkus erinevatest kõrgnähtavuse klassidest kasvab. Loeb

aastaaeg: suvel kõrgnähtavad

T­särgid ja lühikesed püksid, jahedamal ja külmal ajal pikad tööpüksid, pusad, vihma ­ , talvejoped jne. Tööriided muutuvad tehnilisemaks ja targemaks. Hiljuti tuli HH välja UC­ME seeria kõrgnähtavate riietega – nendele toodetele on lisatud valgust neelavad ribad VisLite DT, mis helendavad hämaras ja pimedas. Valguse „laadimiseks“ kulub 5–10 minutit ja riba helendab kuni 8 tundi. See suurendab töötaja nähtavust ja ohutust,“ ütleb Pedastsaar.

Töömugavus

„Eesti ehitajate tööriietuse puhul on üks selge suund: mugavus, mugavus, mugavus! Kõige populaarsem on ühtlasi ka kõige mugavam. Kõrvalseisja võib ju arvata, et tööriietuse peamine ja olulisim omadus on vastupidavus, kuid sellest veelgi olulisem on töömugavus – mistahes asendis, mistahes ilmaga, mistahes aktiivsustasemega,“ kinnitab Karmo ja selgitab: „Saad üleni ja täielikult keskenduda käsil olevale tööle ja see on tähtis nii tööefektiivsust silmas pidades kui ka ohutuse vaates. Näiteks on külmetav inimene oma reaktsioonides­otsustes aeglasem.

Kui sa kükakil või põlvedel põrandat paned ja tööpüksid sinu asendiga kaasa ei veni, on sul terve päev tööl ebamugav, tuju on halb ja asjad ei

suju. Töömugavus tähendab, et sa ei pea kükitades pükse kergitama või et sul ei jää selg ega kõht paljaks, kui pead käsi tõstma, et midagi kõrgel üleval käsitseda. Kui töötad ühel põlvel, siis püksid venivad kaasa. Kusagilt ei pitsita, kusagilt ei hõõru, ei lotenda. Kui sa töötad palavaga päikese käes, siis sul on hästi hingavad, kiiresti kuivavad ja UV­kaitsega riided. Need tunduvad pisiasjad seni, kuni pead igapäevaselt seda ebamugavust taluma.“

„Materjalitehnoloogia areneb pöörase kiirusega ja praegu suudetakse pakkuda 100% veekindlat, ent hingavat ja elastset kangast, õhukesi ja vastupidavaid kangaid,“ ütleb Karmo ja lisab: „Funktsionaalsed materjalid on liikumisvabadust eeldavast spordi­ ja vabaajarõivastusest tulnud ka tööriide­jalanõu maailma. Näiteks 100% veekindel, kuid hingav Core­Tex™ membraan on jopedel, softshell’idel, jalanõudel.

Kunagine vihmariie PVC ­ keep hoidis keha ummuksis. Töötaja hakkas kiiresti higistama ja sai ikkagi märjaks – küll seespidiselt omaenda kehaniiskusest.“

Pedaststaar ASist Stokker toob välja, et materjalidest hakkavad tänu kandmismugavusele domineerima venivad ehk stretšmaterjalid. Lähiajal tulevad turule stretšriided keevitajatele – need taluvad ka keevituspritsmeid. Pedaststaar:

„Jätkuvalt on oluline, et kõik tööriiete komponendid oleksid kandjale ohutud (OEKO ­TEX® STANDARD 100) ning kangatootmisel oleks arvesse võetud inimesi, keskkonda ja ressursse (bluesign®).“

Karmo kirjeldab dünaamilist termoregulatsiooni tehnoloogiat, mis vallandub niiskuse mõjul –37,5® tehnoloogiaga kangas hoiab riidekihtide vahel optimaalset mikrokliimat ja reguleerib olusid vastavalt vajadusele. Eesmärk on

hoida 37,5 °C ja 37,5% niiskustaset – numbrid, mis on asjatundjate rohkete testide ja katsete tulemusena parim võimalik keskkond meie kehale, et säilitada mugav enesetunne, ergas meel ja tegutsemistahe. Ehitusel on tähtis ka õige kaitsekategooriaga turvajalats – S3 ja S5. Tamrex pakub kaubamärki, millel on erinevate funktsioonidega tallad töösaabastele, ­kingadele ja ­sandaalidele.

Kolme kihi süsteem

Ehitaja tööriietus peab Eesti ilmaolusid arvestades olema talvel külma­, vee­ ja tuulekindel, suvel on vaja kaitset UV, palavuse ja ülekuumenemise eest. Seetõttu rõhutatakse tööriiete hankimisel ja kasutamisel kihilise riietumise tähtsust: alus ­ , vahe ­ ja kaitsekiht. „Tuleb meeles pidada, et ükski riideese ei anna sooja. See ahi, mis kütab, on keha liikumine. Kihilise riietumisega saame talvel hoida soojust riidekihtide vahel, aga mitte nahapinnal, ja suvel soovime tekkinud soojusest võimalikult kiiresti lahti saada,“ selgitab Karmo.

Riietuse aluskiht puutub kokku nahaga. Pedastsaar: „Nahk peab olema kuiv, et vältida külmetumist. Märg keha jahtub 20 korda kiiremini. Hea on kasutada termopesu.“ Karmo: „Puuvillane T­särk on aluskihiks kõige ebapraktilisem valik üldse, olgugi naturaalne ja naha vastas meeldiv – olles juba higiseks saanud, ei kuiva see ka päeva lõpuks ära. Kui töö on väga aktiivne, tuleks eelistada tehnilist või villasisaldusega tööpesu. Kui on vahelduv aktiivsus ehk kiiremad episoodid vahelduvad paigalseisuga külmas, võiks kasutada meriinovillast aluskihti, mis hoiab sooja ka märjaks saades. Tehniline pesu juhib kehaniiskuse edasi järgmistesse kihtidesse, kus hakkab toimima soojusisolatsioonina ega ole enam nahapinnal.“

Tööriietuse vahekiht hoiab keha tekitatud soojust: fliis, meriinokampsun, dressipluus, pusa, tööjakk. Karmo: „Viimane kiht on ilmastikukindel kiht: talvejope, parka, softshell, vihmajope ja soojad või vihmapüksid. Eesmärk on mitte lasta tekkinud kehasoojusel kaduda ja hoida välistingimused (lumi, vihm, külm ja tuul) kindlalt väljas.“ Pedaststaar: „Kaitsekihina tasub eelistada veekindlaid ja hingavaid kangaid – näiteks membraankangast. Kokkuvõtvalt tuleb sõltuvalt ilmast ja töö aktiivsusest kihte kombineerida.“

EHITUS 16
Tekst: KADRI HURT Foto: Tamrex Foto: Stocker

Muudatused riigihangete seaduses

loovad õigusselgust ja vähendavad kulusid

2022. aasta aprillis võttis riigikogu vastu riigihangete seaduse muutmise ning sellega seonduvalt ka halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusregistri seadustiku muutmise seaduse. Advokaadibüroo Sorainen advokaat ja riigihangete ekspert Mario Sõrm ütleb, et lõviosa muudatusi küll igapäevaseid hankimisega seotud põhimõttelisi protsesse ei mõjuta, kuid on õigusselguse ning seaduse direktiividega kooskõlas hoidmiseks siiski vajalikud ja kasulikud.

Advokaadibüroo Sorainen advokaat ja riigihangete ekspert Mario Sõrm ütleb, et riigihangete seaduse 300 muudatusest ligi 70­80% puhul oli tegu eelkõige vajadusega õigusselguse ning Euroopa direktiividega kooskõla tagamise järele, mis võimaldab praktikas esinenud probleeme

edaspidi paremini vältida. „Hankimise igapäevale see iseenesest väga suurt mõju ei avaldanud.

Küll aga oli aastatepikkune praktika teinud oma töö ning varasem riigihangete seaduse versioon oli kohtutes ja riigihangete vaidlustuskomisjonis saanud konstruktiivset tagasisidet, seega viidi

paljud asjad haldus­ ja kohtupraktikaga paremini kooskõlla, et vältida tarbetuid probleeme tõlgendamises,“ ütleb Sõrm ja lisab, et sarnaselt sellega ei toonud ka halduskohtumenetluse ja karistusregistri seadustiku täpsustamine igapäevaelus kaasa drastilisi muutusi.

Suurenenud õigusselgus ja täpsustatud tähtajad

Oluliste asjadena toob Sõrm riigihangete seaduse muutmise puhul

välja nii pakkumuse esitamise täht­

aegade kui ka ooteaja täpsustumist. „Täpsustati pakkumuse esita­

mise tähtaegu teatud spetsiifilistes menetlustes, mis varem seaduses

kirjas polnud ning mida pidi seetõttu hoopis halduspraktikast tuletama hakkama. On normaalne, et osapooled vaatavad seadustele otsa ja saavad aru, milline on minimaalne pakkumuse esitamise tähtaeg, mida võib mingis konkreetses riigihankes määrata. „Selles võtmes on oluline tähtsus ka ooteajal. Ooteaeg tähistab perioodi, kui kaua hankija ja pakkuja pärast otsuse tegemist ning menetluse lõpusirgele jõudmist enne lepingu sõlmimist ootama peavad. Ooteaeg on loodud selleks, et anda otsuse õigsuses kahtlejale võimalus see vaidlustada,“ selgitab advokaat. Kui varasemalt varieerus ooteaeg 10 ja 14 päeva vahel,

ühtlustati see muudatusega läbivalt 14 päeva peale. „Tekkisid teatud markantsed olukorrad, kus ooteaja lõpp langes nädalavahetusele, kuid vaidlustus esitati näiteks sellele järgneval tööpäeval. Vaidlustuse esitamise reegel on, et kui tähtaeg langeb kokku nädalavahetusega, võid vaidlustuse esitada vaidlustuskomisjoni või kohtusse nädalavahetusele järgneval tööpäeval. Samas võis ooteaeg ka nädalavahetusel lõppeda ning see tähendas seda, et hankija ja pakkuja võisid lepingu juba nädalavahetusel või esmaspäeva hommikul ära sõlmida ning isegi kui vaidlustus esitati õigeaegselt, polnud sellest õiguslikult enam kasu. Ehk siis seaduse järgi oli justkui õigus hankija otsuse üle vaielda, aga teatud juhtudel polnud sellest reaalselt juba eos kasu.“ Kokkuvõtvalt ütleb Sõrm, et tegu oli muudatuste paketiga, mis hankimise igapäevapraktikasse suuri muutusi ei toonud. Tegevus toimub samamoodi edasi, on samasugused eesmärgid, kasu­

• Puitfassaaditööd

• Sisetööd

• Vannitubade remont

• Korterite remont

• Maja kapitaalremont

• Majade ja aiamajade ehitus

EHITUS 18
Advokaat Mario Sõrm Foto: Advokaadibüroo Sorainen Tekst: UKU ADRIAN ILVES Fotod: HARJU KEK
∙ LAMEKATUSTE EHITUS ∙ ∙ BITUUMENSINDELKATUSTE EHITUS ∙
KATUSTE HOOLDUS ∙ ∙ MÖÖBLI MONTAAŽ JA PAIGALDUS ∙ ∙ REMONDITÖÖD ∙ ∙ EHITUSTÖÖD ∙ Tel 5688 7045 info@peritek.ee PeriTek Paigaldus
Katusetööd
TEEME EHITUSTÖID KAGU- JA LÕUNA-EESTIS (VALGA-, VÕRU-, TARTUMAA): Arroc OÜ Tel 5363 0802 Broneeri tööd varakult!

tatakse samasuguseid dokumente ning osapooltel on samasugused õigused ja kohustused, kuid praktikas tekkinud või direktiividest valesti üle võetud üksikud kitsaskohad said likvideeritud.

„Makrotasandil saab öelda, et mõned ebamõistlikud regulatsioonid on vähemaks võetud ning kõikidel osapooltel on oma õiguste ja kohustuste osas rohkem selgust. Ebaselgus tähendab riigihangetes suurt kulu. Uued regulatsioonid võimaldavad kõikidel osapooltel seadust lugedes sellest paremini aru saada. Enam ei tunne hankija ja pakkuja nii suurt ebakindlust, et tehakse vale valik ja jäädakse halvimal juhul veel oma õigustest ilma ning ollakse sunnitud pöörduma õigusnõustaja poole, mis tekitab omakorda kulu.“

Ühetaolisus Euroopa Liidu direktiividega Sõrm selgitab, et rahvusvahelised lepingud määratlevad riigihangete üldised põhitõed laial rahvusvahelisel areenil ära ning oluline osa põhitõdesid, regulatsioone ja paljuski ka tähtaegu tuleb Eestile just Euroopa Liidu direktiividest. Eesti on ajalooliselt olnud direktiivide täpne ülevõtja ning siseriiklikku ruumi on riigihangetes otsustamiseks tänu rahvusvahelistele piirmääradele üsna vähe.

„Kõige madalamad piirmäärad on mingite esemete puhul 150 000 eurot ning suuremad küündivad 5,5 miljoni euroni. Üldistatult

võib öelda, et direktiivide mõte ja eesmärk kohaldub kõige selgemalt riigihangetes, mille eeldatav maksumus ületab seda rahvusvahelist piirmäära. See tähendab omakorda, et isegi kui meie riigi seadusandjad tahaksid Eestile teist suguseid reegleid, oleks see üksnes teoreetiliselt võimalik vaid selliste riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära. Neid hankeid ei ole palju ja need pole ka kuigi olulised.

Praktikas on välditud olukorda, kus meil oleks justkui kaks riigihangete seadust: üks, mis kehtib piirmäära ületavate hangete puhul, ning teine sellest alla jäävatele hangetele. Eesti seadusandja jaoks pole sellel mõtet. Meil on univormne lahendus.

Meil võib teatud juhtudel küll tekkida soov asjadele teisiti läheneda, aga laiemalt kaaludes on siiski leitud, et ühetaolisus on väärtus.“

Tänu korralikule eeltööle sujus kogu protsess ladusalt

Sõrm ütleb, et tänu kolm aastat kestnud eeltööle ei meenu talle riigihangete seaduse muutmisega tegelenud osapoolte vahel

ühtegi fundamentaalset erimeel ­

sust. „Töötasin ise sel ajal rahandusministeeriumis. Suhtlesime personaalselt rohkem kui paarikümne suurema organisatsiooni ja huvigrupiga. Kuulasime osapooled ära, vahetasime kirju, fikseerisime kõik murekohad ning hindasime ja arutasime need igas suhtes ka valitsuse tasandil läbi. Ma julgen öelda, et see eelnõu kulges ilma suuremate vaidluste ja viperusteta ning erimeelsused olid pigem väikesed.“

Veel rõhutab Sõrm, et riigihangete seadus tähendab kompro ­

misside kunsti, kuna selles saavad kokku nii hankijate, pakkujate kui ka Eesti ja Euroopa Liidu rahastajate huvid. Veidi vähem kui aastasele perioodile tagasi vaadates tõdeb Sõrm, et intriige ning probleeme on seaduse rakendamises olnud tänaseks vähe. „Iga osapool võib vahel arvata, et teine teeb midagi valesti, ning riigi ülesanne ongi siin tasakaal leida. Sellele aitas kaasa pikk, põhjalik ja kaasav eeltöö ning minu arvates on tegu musternäitega sellest, kuidas üht suurt muudatuste paketti peaks ellu viima. Kui

minult küsida, mis vajaks hetkel riigihangete seaduses veel muutmist, peaksin ma hakkama mingeid nišiteemasid välja mõtlema.“

Siiski lisab Sõrm, et näeb pikemas perspektiivis murekohta riigihangete institutsionaalsel poolel ehk riigihangete vaidlustuskomisjoni tulevikus. „Võtaksin asja kokku nii, et kuna Eestis saab riigihangete mahtu mõõta miljardites, on ka jätkusuutliku vaidlustamisorgani olemasolu seda tähtsam. Meil on Euroopa kõige kiirem, parem ja lihtsam vaidlustusmenetlus ehk komisjon, kuhu on hankevaidluses kohustuslik pöörduda. Viimaste aastate protsesside jälgimine teeb murelikuks, sest sinna on väga raske uusi kohtunikke ehk vaidlustuskomisjoni liikmeid leida. Oma ala professionaalide huvi on väike. Juba eelmine ja üle­eelmine kord oli raske leida inimesi, kes üldse kandideeriksid. Riik peaks palju rohkem ette mõtlema, et institutsionaalset reformi ka hankevaidluste puhul teha. Vastasel korral võime mõne aasta pärast seista silmitsi olukorraga, kus keegi ei taha komisjoni liikmeks astuda, kuid vaidlusi peab ikkagi lahendama. Siis oleks juba institutsionaalne kriis, kuid selle peale tuleb mõelda täna, et ka hankevaidluste institutsionaalse mudeli jaoks eksisteeriks pikk plaan,“ võtab Sõrm mure kokku.

EHITUS 19 Foto: Shutterstock
Tel 5305 9135 • info@irseesti.ee • IRS Eesti OÜ • ARMATUURTERASE HULGIMÜÜK • ARMATUURVÕRGUD • RANGIDE PAINUTAMINE • TERASPROFIILID • ARMATUURTERASE LÕIKAMINE • ARMATUURKARKASSID

OHUTUS ALGAB TEADLIKKUSEST

Ehitus- ja kasutusloa taotluste levinumad vead

Ligikaudu 35% ehitus- ja 46% kasutuslubadest ei saanud 2022. aastal Päästeametilt esimesel läbivaatamisel kooskõlastust. Puudused esinesid nii ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojektides, kasutusloa taotlemiseks esitatud dokumentides kui ka valminud ehitistes.

Päästeameti Ida päästekeskuse peainspektor Alar Tetting toob esile kõige levinumad põhjused, millele Eestis ehitusluba taotlev projekti koostaja ja ehitisele kasutusluba taotlev ehitaja peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Tetting julgustab projekteerijaid ja ehitajaid kindlasti kasutama Päästeameti kodulehelt leitavaid juhendmaterjale, sest tema sõnul on enamikule puudustest sealt lahendused leitavad.

Ehitusprojektide kõrvalekalded tuleohutusnõuetest

` Kütteseadmete tuleohutuse põhimõtted

Taotlemisel ei kirjeldata hoonesse paigaldatavaid küttesüsteeme. On vajakajäämisi ohutute kauguste tagamisel küttesüsteemide ümbruses ja korstnate läbiviikudel nii vahelagedest kui ka katusest.

` Ehitusmaterjalide ja -toodete tuletundlikkus Tuletundlikkus on kasutatava materjali või toote omadus süttida, levitada suitsu ja eraldada põlevaid tilku. Sageli jäetakse nii ehitise seintes ja lagedes kui ka välisseintes kasutatavate ehitusmaterjalide ja ­toodete tuletundlikkus kirjeldamata. Esineb ka juhuseid, kus nimetatakse kasutusotstarbele mittesobiliku tuletundlikkusega materjale.

` Ehitise kustutamiseks ettenähtud veevõtukoha lahendus ei vasta nõuetele 2023. aasta algusest hakkas kehtima määruse muudatus, mis reguleerib hoonetele vajaliku tulekustutusvee kaugust. Peamiseks puuduseks on seni olnud veevõtukoha kauguse ja kustutamiseks vajaliku veevooluhulga määramine. Projekti koostajatel on jäänud kahe silma vahele määruse üks viimastest olulistest muudatustest, mille kohaselt ei pea kinnis tule veevõtukohta rajama, vaid võib esitada lähima nõuetele vastava

veevõtukoha, kui naaberkinnistutel paiknevad üksikelamud omavahelise kaugusega 40 meetrit.

` Tule leviku takistamine ühelt hoonelt teisele

Minimaalseks tuleohutuks kauguseks hoonete vahel ehk tuleohutuskujaks loetakse

8 meetrit. Selle tagamisel ei ole üldjuhul vajadust rakendada ehituslikke meetmeid tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele.

Küll aga peab ohutu kaugus olema projektis kirjeldatud ja asendiplaanil näidatud, kuid pahatihti jäetakse see tegemata. Päästeameti inspektor teeb märkuse, kui ohutu kaugus või ehituslik tule leviku takistus – näiteks tulemüür või tuletõkkesein – puudub.

` Tuletõkkesektsioonide moodustamine ei vasta nõuetele

Tuletõkkesektsioonid moodustatakse selleks, et takistada tule levikut ühest ruumist või ühest hooneosast teise. Projektides kirjeldatud info on tihti selles osas puudulik. Osaliselt on esitatud enim levinud tuletõkkesektsioonid, nagu erinevad korrused, evakuatsioonitrepikojad ja korterid. Esitamata jäävad tihti ruumid või hooneosad, kus sektsiooni määramisel on vaja lähtuda pindalast, kasutusotstarbest ja eripõlemiskoormusest.

Päästeamet teeb märkusi ka tuletõkkesektsioonidele tulepüsivusaja määramise kohta – näiteks mitu

minutit peab tule levik olema takistatud. Seda ka avatäidete puhul.

Peamised puudused kasutusloa menetluses ` Ehitisregistrisse ei ole kasutusloa taotluse juurde lisatud vajalikke tuleohutuse dokumente

Seda esineb praktikas rohkem kui pooltel kasutusloa taotlustel. Üldiselt on jäetud esitamata paigaldus­, kasutus­ ja hooldusjuhendid, kaetud tööde aktid, fotod, teostusjoonised, kasutatud toodete tuleohutusomadusi iseloomustavad dokumendid, nagu sertifikaadid ja deklaratsioonid. Dokumentide esitamata jätmist esineb rohkem üksikelamute puhul. Ühiskondlike hoonetega on olukord parem, sest ka ehituslik järelevalve on õigusruumiga rohkem reguleeritud. Seal kasutatakse projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve teenuseid ning ehitusalased teadmised, sealhulgas ehitise dokumenteerimine, on professionaalsem.

Tehnosüsteemide läbiviigud ei ole tulepüsivalt tihendatud

Valminud ehitiste ülevaatamisel tuvastatakse tihti, et tehnosüsteemide, nagu vee­, kanalisatsiooni­, ventilatsiooni ­ ja küttetorustike läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonidest ei ole rajatud tule leviku tõkestamise nõuete kohaselt. Paigaldamata on jäetud näiteks tuletõkkeklapid, ­mähised või ­mansetid. Läbiviikude tihendamisel on kasutatud selleks

mittesobivaid tooteid ja materjale või ei ole nende paigaldamisel järgitud tootja paigaldusjuhiseid –näiteks tuletõkkevahtu kasutades.

Vahtude valmistajad on toodetele lisanud selged paigaldus­ ja kasutusjuhised, mille järgimata jätmisel ei tagata kasutuskoha nõuetelevastavust.

` Tulekoldega küttesüsteemi ehitamisel esinevad puudused Sage puudus on olukord, kus vahelagedest ja katusest läbiviikude juures on põlevmaterjalist ehitise osad tuleohtlikult lähedal. Korstnad on kaetud ehitusplaatidega selliselt, et nende vaadeldavus vähemalt kahest küljest puudub, ning korstna hooldamiseks vajalik katuseredel on jäetud paigaldamata.

` Tuleohutuspaigaldiste paigaldamisel esinevad puudused Tuleohutuspaigaldisteks loetakse tuleohutuse seaduse alusel tulekahjusignalisatsiooni, vingugaasiandurit, evakuatsioonivalgustust, suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestikku, piksekaitset, tulekustutussüsteemi ja tuletõrje voolikusüsteemi. Tuleohutuspaigaldiste kasutuselevõtmisel esinevad puudused on üldjuhul seotud seadmetootjate paigaldus­, kasutus­ ja hooldusjuhiste eiramisega. Esineb ka olukordi, kus paigaldajaks on isik, kellel puudub õigus töid teostada. Pahatihti tuvastatakse ebakompetentse isiku töös puudused alles ehitise kasutusele võtuks korraldatud ülevaatuse käigus. Enim levinud puuduseks võib lugeda tulekahjusignalisatsioonisüsteemide paigaldamise nõuete

eiramisi, kuna süsteem hakkab edastama valjuhäälselt valehäireid. Evakuatsioonivalgustuse osas on peamiseks puuduseks see, et ei ole tagatud nõutav valgustihedus. ` Evakuatsiooniuste paigaldamisel esinevad puudused Evakuatsiooniteel paiknevate uste puhul tuvastatakse tihti valede suluste kasutamine ehk kasutatud on võtmega avatavaid uksi. Suluste paigaldamisel ei ole arvestatud ehitusprojektis esitatud inimeste arvuga.

Tuleohutuse seadus on muutunud

2022. aastal oli Eestis ligikaudu 70% ehitus ­ ja kasutusloa taotlustest seotud elamutega. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Erti Suurtalu juhib tähelepanu tule ohutuse seaduses paar aastat tagasi kehtima hakanud muudatusele, et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud esimese kasutusviisiga hoonete, nagu üksikelamute, suvilate, aiamajade või nende teenindamiseks rajatavate abihoonete loamenetluste puhul Päästeametit enam kaasama. KOVi üksus võib nii ehitus­ kui ka kasutusloa kooskõlastusmenetluse viia läbi iseseisvalt. Mõned omavalitsused seda võimalust kasutavad, teised kaasavad ikkagi Päästeameti. Suurtalu hinnangul võib põhjus olla see, et ei soovita võtta vastutust ning paljudel ehitusnõunikel puuduvad ka vastavad teadmised. Samas julgustab ta KOVi ehitusnõunikke lihtsamaid objekte ise menetlema.

EHITUS 20
Tekst: KADRI HURT, PÄÄSTEAMET Fotod: PPA
SieviTrac onProlamelltalla ga jalatsitega püsid mugavalt ja ohutultrajal

STATISTIKAAMET: ehitusettevõtted ehitasid mullu vähem kui aasta varem

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted

2022. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui aasta varem.

Toimetas: UKU ADRIAN ILVES

Foto: SHUTTERSTOCK

Ehitusettevõtted ehitasid kokku 4,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 2,8 miljardi ja rajatisi 1,4 miljardi euro eest. Võrreldes 2021. aastaga ehitati hooneid 6% vähem ja rajatisi (nagu teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side ­ ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 9% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul iseloomustab 2022. aasta ehitusturgu kiire ehituskulude kasv, samuti klientide kindlustunnet mõjutav üleüldine majanduskeskkond ja pangapoliitika, mis määrab, millise intressiga laenu saab. „Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti hoonete remondi­ ja rekonstrueerimistöid.

Hoonete uusehitus jäi aasta varasemaga samale tasemele. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondi ­ ja rekonstrueerimistööde tõttu, rajatiste uusehitus aga vähenes,“ ütleb Sinisaar.

Samuti täpsustab ta, et võrreldes 2021. aastaga vähenesid ehitusmahud eelkõige väikestel ehk kuni 20 hõivatuga ehitusettevõtetel.

Suurtel ehk 20 ja enam hõivatuga ettevõtetel mahud suurenesid.

Kõige rohkem (ligi neljandiku võrra) vähenesid mahud 10–19 ja 50–99 hõivatuga ettevõtetel.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid eelmise aastaga võrreldes

5%. Hoonete ehitustöid tehti vähem ja rajatisi ehitati rohkem.

Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli nii 2022. aastal kui ka aasta varem 5%.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 6521 uut eluruumi ehk

3% vähem kui aasta varem. Suurem osa (65%) uutest eluruumidest asub korterelamutes. Populaarseim elamutüüp oli 3–5korruseline korterelamu. „Kuigi mullu nende osakaal pisut vähenes, on see levinuim elamutüüp juba mitu aastat.

Kõige rohkem valmis kahe­ ja neljatoalisi eluruume. Kui neljatoalised eluruumid on olnud ülekaalus

EHITUSMAHUINDEKS: II KVARTAL 2010 – III KVARTAL 2022

Kasutusse lubatud eluruumide arv

2022. aasta 6521

Muutus võrreldes eelmise aastaga -3,2%

Kasutusse lubatud mitteelamute suletud netopind

2022. aasta 666,8 tuhat m²

Muutus võrreldes eelmise aastaga 4,5%

Ehitusloa saanud eluruumide arv (uusehitus)

2022. aasta IV kvartal 1927

Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga -6,6%

Ehitusmahuindeks

2022. aasta IV kvartal 154

Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga -8,8%

Ehitusloa saanud mitteelamute suletud netopind (uusehitus)

2022. aasta IV kvartal 293,0 tuhat m²

Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 9,5%

Omal jõul tehtud ehitustööd Eestis ja välisriikides kokku

2022. aasta IV kvartal 1 089,7 miljonit eurot

Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 6,0%

Allikas: statistikaamet

aastaid, siis mullu suurenes enim just kahetoaliste eluruumide osa,“ räägib Sinisaar.

Uute eluruumide pind oli keskmiselt 87 ruutmeetrit. Suurem osa valminud eluruumidest asub Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Mullu väljastati ehitusluba 6763 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi neljandiku võrra vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu (kokku 3941 eluruumi, sh 3–5korruselistes korterelamutes 2119 eluruumi).

Kasutusse lubati 977 mitteelamut kasuliku pinnaga 666 800 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao­, tööstus­ ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2022. aasta neljandas kvartalis 1,1 miljardi euro eest, mida oli 2021. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 9% vähem. Hooneid ehitati 15% vähem ja rajatisi 7% rohkem.

Allikas: Statistikaamet

• Ehitusmahuindeks on indeks, mis iseloomustab omal jõul tehtud ehitustööde maksumuse muutust püsivhindades. Indeksi arvutamisel on kasutatud ehitushinnaindeksit.

2010 – III KVARTAL 2022

Allikas: statistikaamet

EHITUS 22
EHITUSMAHUINDEKS: II KVARTAL
Indeks 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 50 75 100 125 150 175 200 EHITUSMAHUINDEKSI MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA % Eh tu smah u in deksi mu u tu s võrreldes ee m se aastaga 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 - 10 - 5 0 5 10 15 20 25 Allikas: statistikaamet

LAMEKATUSTE põhilised vead ja enneaegse vananemise põhjused

Paljude katuste probleemiks on tehniliselt nõrgad liited või niiskustehniliselt sobimatud lahendused.

Nõukogudeaegse hüdroisolatsiooniga katuseid on alles üksikuid ja needki enamasti tühjalt seisvatel hoonetel. Kasutuses olevad hooned on enamasti kaetud uue kaasaegse hüdroisolatsiooniga või koguni lisasoojustusega.

Üheksakümnendatel ja sajandi esimesel kümnendil ehitatud ja renoveeritud katuste hüdroisolatsiooni ressurss on ammendunud või ammendumas, samuti sajandi esimestel kümnenditel väga madalakvaliteediliste odavmaterjalidega kaetud katuste. Selle aja katused vajavad kindlasti põhjalikku ja asjatundlikku ülevaatust.

Lamekatused, mis võiksid kesta 40 –70 aastat, kestavad säästumaterjalide ja lahenduste tõttu 15–30 aastat.

Põhilised probleemikohad

Bituumenrullmaterjali (MBR) ülespöörded vertikaalpindadele peaksid olema kahekihilistes lahendustes kahekordsed. Paljudel vanematel katustel on need ühekordsed.

MBR­i kahekihilised lahendused ja nende kahekordsete ülespöörete kihid ei ole omavahel ja alusega kontaktnakkes ja kihtide vahele satub niiskus ja vesi.

Plastrullmaterjalidega (näiteks PVC, TPO) kaetud katustel on probleemiks samuti tehniliselt nõrgad liited.

Paljude katuste parapetid projekteeritakse ja tehakse märgadest materjalidest (kergplokid), soojustatakse niiskustundliku mineraalvillaga ja kaetakse OSB-plaadiga Hüdroisolatsiooni ülespöörded parapetile lõpetatakse välisservas servaplekiga, mida ei aktsepteeri ei üldtuntud standardid, kvaliteedinõuded, rakendusjuhised ja tehnilised reeglid ega rullmaterjali tootjad.

Paljud rullmaterjalist hüdroisolatioonide ülespöörded vertikaalpindadele on ülaservas kindlustamata ja tihendamata. Meil kindlustatakse ülespöörete ülaserva sageli õhukese plekiribaga, mis kinnitatakse iga 500 – 1500 mm järel, ülaserv „tihendatakse“ kättejuhtuva pealemääritud silikooniga. Kesk­Euroopas tehakse seda vähamalt 1,5 mm surveliistu ja spetsiaalse mastiksiga.

Läbiviikude veetiheduse tagamiseks ei kasutata spetsiaalseid tihendeid, vaid tehakse need veetihedaks hüdroisolatsiooniribadega.

Katuse ehitusel ja renoveerimisel kasutatakse odavaid nn idaplokis toodetud tarvikuid, ka katuselehtreid, mille kvaliteet ja seda enam kestvus jätavad soovida. Osa neist tuleb välja vahetada ammu enne katuse ressursi lõppu. Sama kehtib odavate katuseluukide, suitsueemaldusluukide ja katuseakende kohta.

Läbiviigud on sageli improviseeritud (näiteks sisekanalisatsiooni torudest) ega talu UV kiirgust, kasutada tuleks spetsiaalseid tööstuslikult toodetud läbiviike.

Kommunikatsioonišahtid ehitatakse odavust taotledes niiskustehniliselt ebapädevalt puidust, vineerist või OSB­plaadist. Sageli tuleb sellised šahtid lammutada ja uuesti ehitada juba 5–10 aasta jooksul.

Kõik eeltoodud nõrkade tehniliste lahenduste vead ja puudused ei avaldu kahjuks kohe, vaid aastate jooksul.

Ei ole midagi haruldast, kui ulatuslik remont tuleb ette võtta juba esimesel 5 – 15 ekspluatatsiooniaastal. Korralikult ehitatud lamekatus kestaks aga üle 50 aasta ja vajaks vaid hooldust ning selle käigus vähest remonti.

Katuse remondi või uuendusega venitamine Katuse remondi või renoveerimisega venitatakse Eestis lubamatult kaua.

Vananenud katuse all tegutsemine ja elamine on väga kõrge riskiastmega tegevus. Ulatuslike probleemidega vananenud kattega katustel, mis sisuliselt karjuvad vähemalt uue hüdroisolatsiooni järele, piirdutakse aastaid lappimisega.

Kõige markantsemad on juhud, kus piirdetarindite remondiga venitatakse nii kaua, et töövõtjad keelduvad mõttetut lappimist ja parandamist jätkamast. Kindlustusfirmad keelduvad kahjude hüvitamisest, kuni katus on korda tehtud, omanikud aga otsivad endiselt odavalahendusi ja võimalusi, kuidas remondilahendus edasi lükata.

Kuidas katust remontida või uuendada Pärast katuseuuringuid tuleks koostada asjatundjate poolt projekteerimise lähteülesanne.

Täiendavad kihid ja pindpaigaldised muudavad katuse niiskusrežiimi, mida tuleks enne remondilahenduse andmist kontrollida vähemalt 1 D staatilise niiskusrežiimi arvutusega.

Kui katusel muudetakse tehnilisi parameetreid (näiteks paigaldatakse

lahendusi ja materjale ning teavad nende orienteeruvat kestvust. Tavaprojekteerija või arhitekt vajab selleks asjatundjast konsultanti. Suure kestvusega materjalide nõudmine projektides ja nende jõudmine reaalsesse ehitusse eeldab mahuka ja tehniliselt põhjaliku seletuskirja koostamist. Valmisprojekt tuleks üle vaadata samuti eriala asjatundjate poolt, mitte üldehituse projekti ekspertidel, kes kipuvad teadmatusest heaks kiitma puudulikud (koguni ebapädevad) lahendused või oskavad hinnata vaid nende vastavust/mittevastavust suhteliselt nõrgale, oma turule orienteeritud ja vähe võimalusi pakkuvale Soome oskusteabele.

Remont ja renoveerimine Katuseremondi tegijaks tuleks valida pikaajaliste kogemustega, tugeva insener­tehnilise personaliga ja hea väljaõppega töömeeste/­naistega katuseehitusettevõte, kes on orienteerunud just lamekatustele ja kellel võiks tänasel päeval olla enam kui 10­aastane erialane kogemus.

lisasoojustus), tuleb tellida renoveerimisprojekt asja tundvalt projekteerijalt, mitte üldehitusega tegelevalt projektbüroolt, ammugi mitte arhitektilt. Pädeva remondi või renoveerimisprojekti saab koostada vaid piirdetarindeid hästi tundev projekteerija, keda Eestis on väga vähe.

Kui katuse tehnilisi parameetreid oluliselt ei muudeta, tuleks tellida asjatundjatelt tööde teostamise tehnilised tingimused, mille kooseisus oleksid tööde loetelu, tööde teostamise üksikasjalik tehniline osa, materjalide kvaliteedinõuded ja hooldusjuhend.

Meie renoveerimislahendustele orienteeritud nn projektikombinaadid, kes ei ole tegelikult piirdetarindite alal eriti pädevad, produtseerivad massiliselt odavlahendusi koos odavmaterjalidega, mida ehitajal on küll mugav ja soodne ehitada, kuid need ei ole orienteeritud kestvusele.

Elamute, büroohoonete ja ühiskondlike hoonete katused tuleks projekteerida ja ehitada kestvusega vähemalt 50 aastat. Tööstusja ärihoonetel vastavalt kavandatud hoone elueale. PP koormatud katused peavad kestma vähemalt 30 aastat. Suure kestvusega katuseid saavad projekteerida vaid eriala spetsialistid, kes tunnevad erinevaid

Aastaid tegutsenud katuseehitusettevõttel on olemas nii nõukogudeaegsete kui ka taasiseseisvumise järel valminud hoonete ja uusehituste erinevate katuste ja lahenduste ehitamise kogemus, samuti erineva kvaliteediklassiga materjalide ning tarvikute kasutamise kogemus.

Katuse remondi ja renoveerimise üle peaks järelevalvet teostama erialase ettevalmistusega spetsialist, kes oskab võimalikud üllatused kohapeal lahendada, mitte üldehituse universaalne järelevalve, kes „tunneb ehitust vundamendist võtmeni“ ja peab probleemid delegeerima projekteerijale, kes on sageli samuti üldehituse konstruktor või koguni arhitekt.

Kogu vajaliku teabe lamekatuste ja meie aastakümnetepikkuse kogemuse kohta leiad kodulehelt evari.ee.

EHITUS 23 EVARI EHITUS
Halvasti renoveeritud ja hooldamata katusel on kihtide vahel vesi. Selline hüdroisolatsioon tuleb eemaldada. Lohakalt ja ebapädevalt tehtud hüdroisoleerimine ei taga liidete veetihedust. Katusesse ja allaolevatesse ruumidesse sattub vesi. Selline katus vajas vähemalt uut hüdroisolatsioonikihti juba enam kui 5 aastat tagasi. Sellise katuse puhul ei tea kunagi, kuna ja kustkohast see järgi võib anda. Alo Karu – ehitusekspert hoone piirdetarindite alal koostöös OÜ Evari Ehitus. Fotod: Alo Karu

Ehitus e peatöövõt t ja pr ojek tijuhtimine P r ojek te er imis- ja ehitus töövõt t Hoonete ehitus K innis v ar aar endus

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

ehitustrust.ee

Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.