Logistika (aprill 2023)

Page 1

LOGISTIKA

CleverSystem hoolitseb selle eest teie asemel!
APRILL 2023 Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba 2008 aastast autode eest hoolitsemisele

Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba 2008. aastast autode eest hoolitsemisele. Kvaliteet on alati olnud meie prioriteet ja väärtuste kattuvuse tõttu ühinesime 2015. aastal

Kvaliteet on alati olnud meie prioriteet ja väärtuste kattuvuse tõttu ühinesime 2015. aastal Bosch Car Service võrgustikuga, et pakkuda ikka ja alati oma klientidele kõige paremat

Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba 2008 aastast autode eest hoolitsemisele

Loo Autokeskus OÜ on pühendunud juba 2008 aastast autode eest hoolitsemisele

Kvaliteet on alati olnud meie prioriteet ja väärtuste kattuvuse tõttu ühinesime 2015. aastal Bosch Car Service võrgustikuga, et pakkuda ikka ja alati oma klientidele kõige paremat.

Kvaliteet on alati olnud meie prioriteet ja väärtuste kattuvuse tõttu ühinesime 2015. aastal Bosch Car Service võrgustikuga, et pakkuda ikka ja alati oma klientidele kõige paremat

MIKS VALIDA MEID?

MIKS VALIDA MEID?

MIKS VALIDA MEID?

MIKS VALIDA MEID?

Oma valdkonna kogenuimad spetsialistid

Oma valdkonna kogenuimad spetsialistid

Oma valdkonna kogenuimad spetsialistid

Oma valdkonna kogenuimad spetsialistid

Kaasaegsed töövahendid, mis võimaldab tööd ka kõige moodsamate tehnoloogiatega

Kaasaegsed töövahendid, mis võimaldab tööd ka kõige moodsamate tehnoloogiatega

Kaasaegsed töövahendid, mis võimaldab tööd ka kõige moodsamate tehnoloogiatega

Kaasaegsed töövahendid, mis võimaldab tööd ka kõige moodsamate tehnoloogiatega

Garanteerime teenuste tur valisuse ja kõrgeima kvaliteedi

Garanteerime teenuste tur valisuse ja kõrgeima kvaliteedi

Garanteerime teenuste tur valisuse ja kõrgeima kvaliteedi

Garanteerime teenuste tur valisuse ja kõrgeima kvaliteedi

BRONEERI AEG JUBA TÄNA +372 600 0140, +372 5850 1188 Loo Autokeskus OÜ
OOTAME
TEID IGAL TÖÖPÄEVAL KELL 9-18 AADRESSIL KAEVU 2A, PILDIK ÜLA, JÜRI
TEIE AUTO PARIM KOOSTÖÖPARTNER
OOTAME
9-18 AADRESSIL KAEVU 2A, PILDIK ÜLA, JÜRI BRONEERI AEG JUBA TÄNA +372 600 0140, +372 5850 1188 Loo Autokeskus OÜ
TEID IGAL TÖÖPÄEVAL KELL
TEIE AUTO PARIM KOOSTÖÖPARTNER
OOTAME
9-18 AADRESSIL KAEVU 2A, PILDIK ÜLA, JÜRI BRONEERI AEG JUBA TÄNA +372 600 0140, +372 5850 1188 Loo Autokeskus OÜ
TEID IGAL TÖÖPÄEVAL KELL
TEIE AUTO PARIM KOOSTÖÖPARTNER
OOTAME
KELL 9-18 AADRESSIL KAEVU 2A, PILDIK ÜLA, JÜRI BRONEERI AEG JUBA TÄNA +372 600 0140, +372 5850 1188 Loo Autokeskus OÜ
TEID IGAL TÖÖPÄEVAL
TEIE AUTO PARIM KOOSTÖÖPARTNER

Eesti ettevõtjate loovus ja tugevus

Ettevõtjad on loova mõtlemisega rahvas ja logistikute tegevuse arengud väärivad kindlasti märkamist ja kiidusõnu.

Vaatamata viimaste aastate raskustele ning erinevatele kriisidele on leitud võimalused ellujäämiseks, arenguks ning töökohtade hoidmiseks ja loomiseks.

Logistikasektor hõlmab endas väga laia valikut erinevaid suuri ja väikeseid ettevõtteid – inimeste ja kaupade veost kuni laonduse ja pakenditeni.

Innovatsioon ja arengud toimuvad neis kõikjal. Rohetrepp ja digitrepp võivad sõnadena võõralt kõlada, kuid nende sisu on Eesti logistikasektoris ammu omaks võetud.

Ka meie riik on pidevas arengus. Hiljutise kosmonautikapäeva puhul – 12. aprill, mil kosmosesse lendas esimene inimene – rääkis Eesti kosmosevaldkonna juht Paul Liias, et enam ei saa kuidagi öelda, et piiriks on vaid taevas.

Kui 1961. aastal tegi kosmonaut Juri Gagarin 108 minutiga tiiru ümber Maa, siis tänapäeval oleme oma igapäevategevustes kõik kosmosega seotud –GPS on peal nii nutitelefonil, autol kui ka traktoril.

Eestis on loodud oma kosmosepoliitika, samuti oleme Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Liidu kosmoseprogrammi liikmete hulgas.

Paul Liiase sõnul võib Eestit kindlalt kosmoseriigiks nimetada. Meil on üleval kolm satelliiti ning ESA liikmelisus annab meile liigipääsu suurematele kosmoseprogrammidele ja partnerlussuhetele teiste kosmoseagentuuridega, samuti oleme osalised Euroopa kosmodroomis, mis asub Prantsuse Guajaanas. Kosmosevaldkond avab mitmeid uusi võimalusi ka Eesti ettevõtjatele.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Rain Prisk, rain.prisk@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber

Trükk: AS Printall

logistika
Anne-Mari Alver Toimetaja

„Inimkonna piirideks saavad olla vaid passiivsus, tagasihoidlikkus ja laiskus!“

Eestist kui edukast kosmoseriigist annab ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmoseekspert Paul Liias.

Kelleks te koolipoisina saada tahtsite?

Kooliajal oli minu üheks suuremaks huviks ja hobiks lennundus. Põhikooli lõpus ja gümnaasiumis tegelesin purilennuga ja soovisin ka tulevikus kindlasti lennundusvaldkonnas jätkata.

Millal hakkas kosmos teile huvi pakkuma?

Pärast kooli läksin Tallinna tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat õppima. Mõte oli sealt edasi liikuda ja lennukiehitust õppida. Noore üliõpilasena külastasin 2008. aasta kevadel Euroopa suurimat lennundusmessi ILA Berlin, et Euroopas mõni sobiv praktikavõimalus leida. Messil hakkas silma ka kosmosevaldkond ning see tundus väga põnev. Rääkisin paljude ettevõtetega, aga praktika jaoks olin liiga noor ja suuremate ettevõtete silmis puudus mul eelnev kogemus. Seega sain aru, et pean Eestis ülikooli kõrvalt midagi praktilist tegema. Samal suvel sai alguse Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 projekt, kuhu hakati liikmeid otsima. ESTCube-1 projekti algus oli tõesti suurepärase ajastusega ning ma võtsin meeskonnaga ühendust, et liituda. Satelliidi ehitusest ei teadnud ma loomulikult midagi, aga tuli välja, et keegi projekti liikmetest väga ei teadnud. Ühesõnaga, see oli suurepärane võimalus koos teistega õppida ja areneda. TTÜ-s hakkasin koordineerima Tallinna meeskonda ja mida kauem projektis osalesin, seda rohkem kohustusi tekkis. Satelliidi ehitusega tegelesin kuni projekti lõpuni.

Milline on olnud teie teekond Eesti kosmosevaldkonna juhiks?

See on olnud väga pikk ja raske teekond. ESTCube-1 projektiga liitumine oli kindlasti üks olulisemaid samme. Projekti käigus tekkisid juba oskused, kogemused ning mitmed kontaktid välismaal, mille tulemusena sain ilma pikema jututa Saksamaa kosmoseagentuuri praktikale. Näha, kuidas selline suur organisatsioon töötab ja mismoodi päris kosmosemissioone arendatakse, oli väga huvitav kogemus.

Vahetusõpilasena õppisin pärast ka RWTH Aachenis, mis on Saksamaal üks kõrgemalt tunnustatud inseneri-

kallakuga ülikoole. Eriti just lennunduse ja kosmosetehnoloogia valdkondades. RWTH-s õppimine andis tugevad teoreetilised teadmised, mis täiendasid oluliselt ESTCube-1 projektist saadud praktilist kogemust.

Magistriõpingute ajal hakkasin vaikselt ettevõtlusega tegelema ja aitasin teisi kosmosevaldkonna ettevõtteid projekteerimise ja tootmisega. Ettevõtjana kosmosevaldkonnas tegutsemine laiendas omajagu silmaringi. Selgemaks said ka kitsaskohad, mis valdkonna kasvu pidurdasid. Näiteks sõltub kosmosevaldkonna edu väga palju just avaliku ja erasektori koostööst. See oli ülipõnev aeg, aga turg oli aeglane ja väikesatelliitide kasv alles kogus hoogu. Ühel hetkel tuli otsustada, mis suunas ettevõtlusega edasi liikuda.

Samal ajal otsis majandusministeerium endale kosmosevaldkonna eksperti. Sain mitu soovitust kandideerida, sest mul on kosmoseettevõtluse kogemus, võrgustiku kogemus ja praktilised ning teoreetilised teadmised. Algul kahtlesin, aga lõpuks otsustasin kandideerida, et kosmosevaldkonna arengule Eestis kaasa aidata ja lahendada kitsaskohti, mida ettevõtjana ise näinud olin.

Anne-Mari Alver
APRILL 2023 • 5 logistika
Foto: erakogu

Eesti delegatsioon möödunud aasta sügisel toimunud ESA ministeriaalil, kus muu hulgas valiti uusi ESA astronaute. Foto: erakogu

Riigitööst ei teadnud ma alguses väga midagi, kuid kohanesin kiirelt. Viimaste aastate jooksul olen saanud panustada oluliselt kosmosevaldkonna arengusse Eestis. Näiteks olen koostanud Eesti kosmosepoliitika, edendanud satelliitside kasutamist Eestis, loonud Eesti majandusüksustele võimalusi Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) ägedates hangetes osalemiseks, algatanud Eesti kosmoseseaduse arengu ja palju muud. Tõsiselt hea tunne on näha, kuidas aastatepikkuse töö tulemusena valdkond kasvama on hakanud. Ettevõtted palkavad töötajaid, kaasavad investeeringuid ja teevad käivet.

Lisaks riigisisestele tegevustele olen ka aktiivne ESA-s ja EL-i suunal. Kolm aastat tagasi valiti mind ESA administratiiv- ja rahanduskomitee asejuhiks, mis on avanud parema vaate ühe rahvusvahelise organisatsiooni sisse. Asejuhina olen juhtinud töögruppe ja ka näiteks ESA pensionifondi.

Võib öelda, et olen kosmosevaldkonnas tegutsenud erinevatel positsioonidel ja oman väga unikaalset kogemust.

Mida teie igapäevatöö täpsemalt sisaldab?

teadusasutuste koostöö, mis tähendab pidevat suhtlemist ja koordineerimist.

Suur osa tööst sisaldab ka rahvusvahelist suhtlust, mis on eelkõige ESA ja EL-i suunal, eesmärgiga leida Eesti majandusüksustele uusi võimalusi.

Kas Eestit saab nimetada kosmoseriigiks? Mis selle määrab?

Kosmoseriigi mõistele ametlikku definitsiooni ei ole, aga Eesti on täna kindlasti kosmoseriik.

Esiteks on Eestil tänaseks orbiidil kolm satelliiti ja nende arv kasvab lähiaastatel veelgi, sest mitmed meie ettevõtted plaanivad oma satelliidi ehitada. Ettevõttete vaatest on satelliit nagu andmevabrik, mille andmeid väärindada, et nii mõnelegi Maal olevale väljakutsele lahendust pakkuda. Eks lähiajal räägivad meie ettevõtted oma plaanidest ise täpsemalt.

Teiseks on Eesti ESA liikmelisus viinud meid Euroopa kosmoseriikide kogukonda. ESA-l on vaid 22 liikmesriiki. ESA liikmelisus annab meile liigipääsu suurematele kosmoseprogrammidele ja partnerlustele teiste kosmoseagentuuridega, samuti oleme osalised Euroopa kosmodroomis, mis asub Prantsuse Guajaanas.

Milline on Eesti kui kosmoseriigi ajalugu?

Kõige olulisemaks sammuks on kindlasti olnud ESTCube-1 projekti algus 2008 ja start 2013, sest see andis tõuke mitmele järgnevale tegevusele ning koolitas välja inimesed, kes neid ellu viivad.

Tõsiselt hea tunne on näha, kuidas aastatepikkuse töö tulemusena valdkond kasvama on hakanud.

Kosmosevaldkonna juhi töös rutiini ei eksisteeri. Iga päev ja aasta on täis uusi väljakutseid. MKM-is saab mul kohe seitse aastat täis, aga töö sisu ja tegevused on aja jooksul omajagu täienenud. Suures pildis võib jaotada töö kolmeks: Eesti kosmosepoliitika arendamine, elluviimine ja koordineerimine, Eesti liikmelisus ESA-s ja Eesti osalus Euroopa Liidu kosmoseprogrammis.

Kosmosevaldkonda tuleb tunda väga hästi ja arengutega kursis olla. On päevi, kus tuleb tegeleda nii kosmoseseaduse, satelliitside, eelarve, ESA liikmelisuse ja kosmosetööstuspoliitika teemadega. Laialdased teadmised valdkonnast ja kohenemisvõime tulevad siin ainult kasuks.

Suures pildis on töö eesmärgiks luua Eesti tehnoloogiaettevõtetele uut turgu. Mulle meeldib luua nullist midagi uut, see on väga palju seotud tootearendusega, mida algselt TTÜ-s õppisin.

Igapäevatöös on äärmiselt oluline riigi, ettevõtluse ja

2010. aastal liitus Eesti ÜRO avakosmose leppega, mis on alus kosmosevaldkonna poliitikakujundusele ja seadusandlusele.

2010 sai alguse ka Eesti ja ESA vaheline koostöö, mis viis liitumiseni 2015. aastal. 2020 valmis Eesti kosmosepoliitika ja -programmi dokument, mis annab Eesti kosmosevaldkonnale pikema ja selgema perspektiivi ning teemad, millele kosmosevaldkonnas keskendume. Samal aastal algas töö Eesti kosmoseseaduse koostamisega. Tulevikus on ees veel mitmed suured sündmused.

Kas kosmoseteenustest rääkides räägime rohkem teadusest või ärist?

Ajalooliselt on kosmosevaldkonnas tegeletud väga palju teadusmissioonide ja tehnoloogia arendamisega. Suurema kasvu on toonud aga ettevõtluse areng ehk rõhuasetus ärile. Üheks olulisemaks kosmosevaldkonna vedajaks on olnud just satelliitsidevaldkond – algselt satelliittelevisioon ja täna satelliitinternet.

Kui räägime tänapäeval kosmoseteenustest, siis on need kõik ärilise suunitlusega, mis tähendab teaduse kommertsialiseerimist. Ehk kosmosevaldkonda arendades tuleb tegeleda nii teaduse arendamise kui ka äripoolega. Mõlemad tegevused peavad olema omavahel hästi tasakaalus.

6 • APRILL 2023

Miks on Eestile kasulik kosmosesse investeerida? Kosmoses ei ole täna veel ühtegi panka, seega investeeritud raha jääb ikka maapealsesse majandusse.

Riigid investeerivad kosmosevaldkonda, et tõsta oma tehnoloogiaettevõtluse konkurentsivõimet. Eesti senine kogemus on näidanud, et ESA projektid aitavad Eesti ettevõtetel arendada uusi tooteid, pääseda tarneahelatesse ja kaasata täiendavaid investeeringuid. Kokkuvõttes tõuseb Eestis ettevõtluse konkurentsivõime ja me liigume kõrgema lisandväärtusega toodete ning teenuste poole. Kokkuvõtvalt tekibki siit majanduskasv.

dada huvi loodus- ja täppisteaduste vastu kosmosevaldkonna populariseerimise teel.

Kosmoseriigi

Tehnoloogiavaldkonna järelkasvu toetamiseks on MKM algatanud eraldi meetme, et edendada üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojekte. Nimetatud meede aitab kindlasti kaasa uute ambitsioonikate tudengiprojektide kasvule ja annab noortele praktilise kogemuse.

Eesti noortel on võimalik minna ka ESA-sse praktikale või stažööriks, selle kohta leiab rohkem infot Eesti kosmosebüroo ja ESA kodulehelt.

Senine Eesti kogemus näitab, et meie ettevõtted suudavad rakendada kosmosetehnoloogiaid maal, näiteks kosmoseandmeid. Ja viia ka maapealseks kasutuseks mõeldud tehnoloogiad, näiteks küberturbe valdkonna, kosmosesse.

Kuidas on Eestis lood kosmoseharidusega? Kas uusi spetsialiste on peale kasvamas?

Eesti kosmosehariduse aluseks on eelkõige tudengisatelliidi projektid. Lisaks pakuvad ülikoolid ka täiendavaid õppeaineid. Tartu observatooriumi juures tegutseb näiteks ESERO ehk ESA ja kohalike partnerite ühine üldharidust toetav projekt, mille eesmärk on suuren-

2008. aastal oli kosmosevaldkonnas töö leidmine väga eksootiline, aga tänaseks on see muutunud. Ainuüksi Eesti ettevõtted otsivad kosmosevaldkonnas rohkem töötajaid, kui meil neid on. Ise olen reeglina andnud aastas ühele praktikandile võimaluse kosmosevaldkonna poliitikakujundusega tegeleda.

Kas kosmoseteenuste kasutamine seab ka näiteks turvalisusteemad uude valgusesse?

Kosmoseteenused on lahutamatu osa meie igapäevaelu toimimisest ja julgeolekust. Satelliitide abil on võimalik tuvastada muutusi ja sellest tulenevalt teha järeldusi või otsuseid.

mõistele ametlikku definitsiooni ei ole, aga Eesti on täna kindlasti kosmoseriik.
logistika

Kui palju mõjutab kosmosega seotud tegemisi sõda Ukrainas?

Sõda Ukrainas on muutnud kosmosevaldkonda ja selle olulisust väga palju. Sõda on mõjutanud tarneahelaid ja pannud Euroopat rohkem sõltumatuse peale mõtlema. Enim on sõda mõjutanud kanderaketisektorit.

Kosmoseteenused, nagu näiteks satelliitside ja kaugseirerakendused, on tõestanud end selle lahutamatu osana ja valdkonnas tegutsevate ettevõtete käive on kasvamas.

Sellest tulenevalt on kosmosetaristu muutunud ka sõjaliseks sihtmärgiks ja Venemaa on korraldanud mitmeid küberrünnakuid näiteks satelliitsidetaristu vastu – tuntuim on Viasati rünnak.

Suures pildis on sõda Ukrainas teinud paljudele inimestele selgeks kosmosevaldkonna olulisuse, seda ka siin Eestis.

Kosmose küberturvalisus on Eesti kosmosepoliitika üks olulistest teemadest. 2019. aastal, kui kosmose -

poliitikat arendasime, üritati selgitada, et kosmose küberturvalisus ei ole probleem – nüüd ei kahtle selles enam keegi ja Eesti ettevõtluse väljavaated on suurepärased.

Eestis korraldame kord aastas toimuvat konverentsi Software Defined Space (estona.ee/sdsc2023), mis käesoleval aastal toimub 31. oktoobrist 2. veebruarini Tallinnas ning keskendub paljuski kosmose küberturbele.

Kus on Eesti kosmosearengu piirid? Enam ei saa ju öelda, et piiriks on vaid taevas … Kosmoses puuduvad piirid ja kosmosest vaadatuna puuduvad piirid ka Maal. Kosmosevaldkond areneb kiirelt ja pakub võimalusi kõigile. Kõik täna Maal olulised valdkonnad, nagu energeetika, transport, ehitus, tööstus jne, on tulevikus suured ka kosmoses. Ainsaks piiriks inimkonnale on passiivsus, tagasihoidlikkus ja laiskus. Teemad, mida Eesti lähitulevikus veab, on kindlasti kosmose küberturve ja sellega seotult ka kosmoseliikluse korraldamine. Aga võimalusi on kindlasti palju rohkem.

Millised on teie maised huvid ehk millega teile meeldib tegeleda, kui te kosmoseteemadest ei mõtle?

Kosmosega seotud teemad võtavad tõesti väga suure osa minu ajast. Igapäevatööst väljalülitumiseks meeldib mulle kõige rohkem läbida pikki vahemaid suusatades ja jalgrattaga sõites.

RASKETEHNIKA

PUHASTUSTEENUSED:

• veoautode valispesu

• veoautode sisepesu

• sõidukite kaalumine

Oleme maanteeameti poolt tunnustatud süiduki tuhimassi mootjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse

• veoki kabiinide poleerimine

• vanade kleebiste ja liimi eemaldamine

• busside koristus ja keemiline pesu

TEOSTAME TÖID KA

VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE

logistika Pesula avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid TRUCKWASH OÜ | Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 |e-post info@truckwash.ee www.truckwash.ee
Euroopa kosmodroomi külastus mais 2013 – siis oli ka ESTCube’i start. Foto: erakogu

CleverSystem automatiseerib väiketarvikute logistikat

Ferrometal Oy välja töötatud lahendused on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma põhitegevusele keskenduda ning automatiseeritud tellimis- ja tarneahelast võimalikult palju kasu saada.

Täiendustellimused saadetakse ennetavalt Ainulaadne Soome innovatsioon kasutab esemevõrgupõhist tehnoloogiat ja vabastab ressursse. Ennetav tellimissüsteem muudab tegevuse tõhusamaks, tehes täiendustellimuse enne toodete lõppemist. Kõigil Cleveri lahenduste rakendustel on nutikas optiline andur, mis jälgib toote kogust. Tooted võivad olla vastuvõtukastis, sest süsteem loeb tooteid ka ühikutena. Pole tähtis, kas tegemist on karpide, pudelite, ketaste, komponentide või kasvõi kaubaalustega. Süsteem on ka asukohast sõltumatu ja töötab näiteks paigalduskohas või paigaldusautos. Kui tellimispiir jääb määratletust allapoole, genereerib süsteem ostutellimuse automaatselt ettevõtte ressursside planeerimise (ingl enterprise resource planning, ERP) süsteemis mobiilside kaudu. Ferrometal või mõni muu tarnija tarnib lisapartiid ja ladustamine toimub kokkuleppe kohaselt.

Nutikas lahendus kõrvaldab viivitused ja vead „Kõiki tooteid, mida saab tootmiskeskkonnas hallata imujuhtimissüsteemiga, saab hõlpsasti ühendada ennetava CleverSystemiga. Süsteem tagab, et toodet on piisavalt, kuid mitte liiga palju,“ kirjeldab tegevjuht Mika Brandt CleverSystemi eeliseid. „Tänu ennetavale süsteemile on võimalik kahe- või mitmekastijuhtimisest üle minna ühekasti- ja tellimispiirijuhtimisele, säästes seeläbi ruumi. Samal ajal väheneb laovaru, kuna ei ole enam vaja hoida suurt puhvervaru.

Traditsioonilises vöötkoodilugemises ja ka raadiosagedustuvastuses (ingl radio-frequency identification, RFID) on alati olemas inimlik element – keegi peab meeles pidama, et tal tuleb midagi kuhugi panna või koodi lugeda. Cleveri süsteemi puhul on inimlike vigade võimalus minimeeritud,“ rõhutab Brandt.

CleverSystem toimib kaugjuhtimisel

CleverSystemi monitooring on haldus- ja interaktsioonitööriist, mille abil on võimalik programmeerida andureid ja muuta mõõtmiskaugust. Monitooring toimib lihtsalt selge kasutajaliidesega veebibrauseris. „Andureid saab määratleda ühikute suuruse järgi, mis võimaldab arvutada ühikute hulka ja selle muutust. Kui tellimispiir jääb

FERROMETAL 10 • APRILL 2023 logistika
CleverBin sobib kasutamiseks ka laohaldusautomaatides. Lugemine algab otse automaatidest.

määratletust allapoole, teeb andur automaatselt täiendustellimuse,“ ütleb Brandt.

„Monitooringus saab määrata piirväärtused nii kiiresti kui ka aeglaselt ringlevatele toodetele. Kogunenud andmete põhjal saab vajaduse korral muuta piirväärtusi ja seada soovi kohaselt laovarude rotatsiooni.“ Brandt juhib tähelepanu sellele, et tegelikult ei kirjelda sõna „monitooring“ enam päris täpselt kõiki funktsioone, kuna CleverSystem on monitooringust juba kaugemale arenenud. „Monitooring muidugi toimib, kuid on ka uusi innovaatilisi funktsioone, nagu interaktiivsus ja süsteemi täpne kaugjuhtimine.

Andurid on väga töökindlad. Umbes kahe aasta jooksul oleme teinud sadakond kliendirakendust tuhandete anduritega. Tehnika on töötanud laitmatult.“

CleverSystem kohandatakse kliendi vajadustele

CleverSystemist huvitatud võivad võtta ühendust Ferrometali müügiosakonnaga (eesti@ferrometal.ee), kus on alati olemas asjatundja, kes aitab koostöös kliendiga süsteemi rakendamise läbi mõelda. „Kõigepealt selgitame välja kliendi protsesside hetkeolukorra, seejärel hakkame kavandama optimaalset lahendust. Peab arvestama, millist layout’i ja tegevust klient soovib ja millised on toodete ringluseesmärgid. Selgitame välja, millised on praegused kitsaskohad. Koos kliendi tootmise ja arendamise eest vastutavate isikutega määratleme eesmärgid, töötame välja uue tegevusmudeli ja lepime kokku selle rakendamise teekaardi.“

Kiire areng alates 2020. aastast

Esimene samm 2020. aastal oli nutika CleverBini vastuvõtukasti turuletoomine. Sellest ajast alates on Ferrometal teinud suuri edusamme ja ehitanud terve Cleveri taristu. „Asjade interneti tehnoloogiat ja andureid saab kasutada kliendi kogu tootmiskeskkonnas. Tarbimist ja toote koguste muutusi on võimalik jälgida riiulitel, põrandakohtadel, vastuvõtukastides – kõikjal! CleverSystem skaleerib isegi suurtes mahtudes ja töötab kulutõhusalt ka väiksemates mahtudes,“ kirjeldab Brandt. „Esialgses etapis on Cleveri lahendustele seatud tegevuslikud eesmärgid täidetud: me suudame pakkuda kliendile reaalajas tõelist kestlikku lisaväärtust ning tänu läbipaistvusele ja ennetavusele on võimalik usaldusväärselt vähendada laovaru, ilma et tooted lõpeksid.“

Kliendi huvides

Eelkõige on Ferrometali eesmärk tarnida klientidele kvaliteetseid tööstuslikke kinnitustarvikuid ja väikekomponente, kuid pakkuda ka lisaväärtusega teeninduslahendusi. „Sel viisil tahame aidata oma klientidel edu saavutada. Otsime pikaajalisi partnerlussuhteid, et saaksime koos areneda, õppida ja edu saavutada. Meie jaoks on tähtis, et meie kliendid usaldaksid meid nii praegu kui ka aastate pärast,“ rõhutab Brandt. „Kuigi globaalsel hanketurul on praegu keerulised ajad, oleme klientidele tarnimisel olnud siiski väga edukad. Oleme tuntud kui kiire ja usaldusväärne partner ning CleverSystem rõhutab veelgi meie tugevaid külgi.“

Automaatsed ja tõhusad protsessid on konkurentsieelis Ferrometal annab oma panuse, et Soome tööstusel läheks võimalikult hästi. Brandti sõnul on automatiseerimine tähtis edutegur kodumaise tööstuse ja riigi konkurentsivõime jaoks tulevikus. „Meile ei piisa sellest, et me oleme kliendi jaoks tõhusad tarnijad, vaid peame olema tõhusad kogu tellimis- ja tarneahelas, alates tootjast kuni kliendi tootmiseni. Kogu ahela tõhustamine on lähituleviku põhiteema. See aeg paneb meid kõiki proovile, kuid Ferrometal on ettevõttena selleks hästi ette valmistatud. Meie strateegilised valikud on osutunud õigeks. Me vaatame julgelt tulevikku.

Arutame hea meelega süsteemi kohandamist teie vajadustele.“

Ferrometal Baltic OÜ, Varre 1, EE-10138 Tallinn, tel +372 699 0470, eesti@ferrometal.ee, www.ferrometal.fi

FERROMETAL APRILL 2023 • 11 logistika
* Kas oled valmis logistika viima uuele tasemele? * Teie vajadustele vastav logistikahaldus * Lugege mobiiltelefoniga QR-kood i * * *

Logistikasektor võtab

kursi kriisi möödumisele

Tugevad ettevõtted on leidnud kriisiaegadel võimalusi investeeringuteks. Majanduskasvu lootus annab julgust nendega edasi liikuda.

Anne-Mari Alver

Viimastel aastatel hoogsalt kasvanud rongireisijate arv on tekitanud vajaduse suurendada ettevõtte rongiparki. Elron allkirjastas Škoda Grupiga lepingu kümne täiendava rongi valmistamiseks ning rongide tootmist on juba alustatud.

„2022. aastal tõusis rongireisijate arv võrreldes aasta varasemaga enam kui miljoni võrra. Täna teenindatakse reisijaid 37 koosseisuga, kuid on selge, et tarbijate ootustele vastamiseks ja transpordisektori tulevikule otsa vaadates vajab Elroni rongipark olulist täiendust,“ räägib Elroni uute rongide projektijuht Viljar Luhthein.

Ta ütleb, et sügisene valitsuse otsus võimaldas realiseerida lisaks 2020. aastal sõlmitud kuue Škoda elektrirongi tellimusele ka optsioonilepingu ning suurendada aastaks 2027 Elroni rongiparki kümne täiendava kahesüsteemse elektrirongiga. Kahesüsteemsete elektrirongidega on võimalik sõita nii olemasoleva kontaktvõrgu kui ka uue ehitatava kontaktvõrgu piirkonnas.

Uutest optsiooniga tellitavatest rongidest viis tulevad erineva sisustuslahendusega ning hakkavad reisijaid teenindama linnalähirongidena.

Leping Škoda Grupiga täiendavate rongide ehituseks on sõlmitud ning rongide tootmine on alanud ettevõtte Ostrava üksuses.

„Kuna Eesti asub võrreldes muu Euroopaga külmemas kliimas, peavad rongid taluma kiiresti muutuvaid temperatuure ja ilmastikutingimusi, eriti talvel. Detsembris algas rongi jämekonstruktsiooni tootmise ettevalmistamine, mis tähendab, et keevitamistööd on algfaasis ning mõne nädala pärast on rong kokkupanekuks valmis. Rongid ehitatakse RegioPanteri platvormile, mida kasutatakse ka Tšehhis ja Slovakkias,“ selgitab projektijuht.

Uued rongid tulevad kolmevagunilised koosseisud kogupikkusega 83,18 meetrit (võrdluseks: praeguste neljavaguniliste rongide pikkus on 75 meetrit). Rongidesse on kavandatud laiemad sisenemisalad, rohkem ruumi ratastele ja lapsevankriga reisijatele. Samuti on märgistatud kohad ratastooliga reisijatele. Uutes rongides on kõik istekohad nummerdatud ning lisaks on eraldi söögi-joogiala meelepäraste suupistete ja kuuma joogi soetamiseks.

Kokkulepitud ajakava kohaselt jõuab esimene Škoda rong Eestisse 2024. aasta esimeses kvartalis ning siis alustatakse selle seadistamise ja testimisega. Esimene uus rong läheb liinile 2024. aasta detsembris.

Omniva laiendab logistikakeskust

Posti- ja logistikaettevõte Omniva kuulutas välja hanke oma logistikakeskuse laiendamiseks. Rae vallas paiknev keskus suureneb pea 11 000 ruutmeetri võrra,

logistika
Foto: Pexels

muutudes Baltimaade üheks suuremaks, moodsamaks ja keskkonnasäästlikumaks logistikakeskuseks. Projekteerimishanke võitja ülesandeks on koostada logistikakeskuse laienduse põhiprojekt.

Omniva juhatuse liikme Kristi Undi sõnul on logistikakeskuse laiendamine ettevõtte lähiaja üks suurematest investeeringutest. „Tegemist on tulevikku vaatava ja pikaaegse investeeringuga. Loome tervikliku keskuse, kus on kasvavate pakimahtude juures ligi 24 000 ruutmeetril piisavalt ruumi ja kõik vajalik saadetiste kiireks ning automaatseks sorteerimiseks. Oleme planeerinud laienduse ehituse nii, et see oleks jätkusuutlik ka aastate pärast.“

Rukki tee logistikakeskus valmis 2018. aasta lõpus ning seal on pakkide sorteerimiseks tootmis- ja laoruumid koos abiruumidega ca 13 000 ruutmeetril, kus üle 90% pakkidest sorteeritakse automatiseeritud sorteerimisliinil. Laiendus on vajalik, et tuua praegu Tallinnas, Pallasti tänava vananenud hoones töötavad perioodika, kirjade ja reklaami sorteerimisliinid Rukki tee logistikakeskusse. „Tootmisüksuste ühendamisega saame luua sünergia tööprotsesside ja tegevuste vaates ning kasvatada nende efektiivsust. Lisaks loome oma töötajatele paremad ja nüüdisaegsemad töötingimused koos puhkeruumidega, sh liikumispuudega inimestele,“ lisab Unt. Logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elektrienergiast päikesepaneelide vahendusel. Keskuse katusele on paigaldatud kokku 1667 monokristallidega paneeli, mis võtavad enda alla ligi pooleteise jalgpalliväljaku suuruse

ala (10 000 m²). „Süsteemide projekteerimisel tuleb arvestada energia ja teiste ressursside säästliku kasutamise nõuetega nii ehitamisel kui ka hoone kasutamisel. Meie ootus on, et laienduse kütte-, elektri-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemidele pakutakse välja võimalikult keskkonna- ja energiasäästlik lahendus,“ rõhutab Omniva operatsioonide juht Evert Rööpson.

Hoone juurde on kavas projekteerida ka elektriautode laadimistaristu, sest Omniva plaanib kasvatada oma elektriautode arvu lähiaastatel märkimisväärselt. Keskkonnasäästlikuks posti- ja pakiveoks suureneb tänavu elektriautode arv 50-ni.

Tallinna Sadam tahab tuua linna sadamasse

Tallinna Sadam kuulutas 15. märtsil välja A-terminali kvartali arhitektuurivõistluse. Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida parim arhitektuuriidee Tallinna Vanasadama uue A-terminali, AS-i Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksile ning sellega piirnevale avalikule linnaruumile.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on Tallinna Sadam seadnud eesmärgiks tuua linn sadamasse. „See tähendab ajaloolist läbimurret, millega loome üha enamatel Vanasadama aladel linnakodanikele ja meid külastavatele turistidele võimaluse veeta kvaliteetaega kesklinnas mere ääres. See on linn oma parimal kujul – mitmekülgne uudne külalislahke koht, mis pakub mõnusat ajaveetmist põnevas linnaruumis, aga ka

Foto: Facebook Ominva Foto: Anni Õnneleid Omniva postkontor Foto: Kiur Kaasik
APRILL 2023 • 15 logistika
Tallinna Sadam

silmapaistva arhitektuuriga hoonete külastuselamust. Meritsi saabujale on see pilkupüüdev värav Eestisse ja maalt minejatele sõbralik värav maailma.“

DPD ja Clevon katsetavad „viimase miili“ robotkullerit

Logistikaettevõte DPD Eesti testib Tallinnas Peetri elamurajoonis täiselektrilist robotkullerit CLEVON 1, mis varasemaga võrreldes võimaldab tarnida mitme kliendi pakke korraga. Pilootprojekti eesmärk on mõista, millised on võimalused autonoomsete sõidukite integreerimiseks tavapäraste logistikalahenduste hulka.

DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss selgitab, et robotkulleri uus pealisrakendus MultiBox suurendab eelkõige efektiivsust, sest võrreldes varasema lahendusega, kus robot toimetas saadetisi ühe kliendi kaupa, saab uue pealisrakendusega toimetada kohale kuue kliendi pakid. „Eelmisel aastal katsetasime ühe suure kaubaruumiga moodulit ning testperioodi käigus andsime arendajale sisendi, et kasutegur saaks mitme lahtri puhul olla oluliselt suurem,“ sõnab Kirss. Ta lisab, et käesoleva pilootprojekti eesmärk on aru saada, mida on vaja teha kullerettevõttel ja kaubasaajal, et tulevikus saaksid autonoomsed pakirobotid teatud ulatuses pakikullereid toetada.

Clevon töötas pakirobotile välja pealisrakenduse MultiBox eesmärgiga laiendada robotkulleri funktsionaalsust. MultiBoxi kõigis kuues eraldatud sahtlis on saadetised turvaliselt ja ilmastikukindlalt kaitstud ning sarnaselt pakiautomaadi tarnetega saab klient paki saabumise kohta SMS-teavituse koos uksekoodiga. Kui robotkuller on ukse ees, peab klient minema välja ja sisestama uksekoodi, misjärel avaneb just see uks, mille taga on tema pakk. DPD pilootprojekti raames teeb robotkuller esialgu kaks veoringi päevas.

„Täidame Jüri sorteerimiskeskuses kuus pakikappi, robot läheb viib need kohale ning tuleb seejärel tagasi sorteerimiskeskusesse. Logistikakeskuselähedasi tarneid tehes saame ühest küljest hoida efektiivsust ja teisalt

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks. 2023. aasta vältel liigub SKP tõusujoones, ent kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks. Järgmistel aastatel tugevneb majanduskasv 3% lähedale. Sellele aitavad kaasa välisturgude taastumine, odavam energia, aeglasem tarbijahinna kasv, tarbijate ostujõu suurenemine ja nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunde paranemine, mis loob paremad eeldused uute investeeringute tegemiseks. Kerkinud intressimäärade tingimustes kujuneb laenude ja investeeringute kasv siiski aeglasemaks kui enne mitmikkriisi ning sellest tulenev tugi majandusele jääb tagasihoidlikumaks.

koguda olulist informatsiooni edasiste arendustööde jaoks,“ kirjeldab Remo Kirss. Ta toob näite, et Ülemiste Citys läbi viidud testfaasist õpiti, et ärilinnakus on robotkulleri teenuse tarbimise osas mõningaid kitsaskohti, näiteks kodukontoripäevad, mil ettevõttes pole kedagi, kes paki vastu võtaks. Seetõttu leiti DPD-s, et sellisel viisil sobib robot pigem erakliente teenindama.

Kuigi praeguses faasis juhib pakirobotit kaugjuht, on Clevoni juhatuse liikme Arno Küti sõnul plaan, et tulevikus sõidavad robotkullerid enamiku ajast teedel iseseisvalt ning küsivad teleoperaatorilt ehk kaugjuhilt abi vaid keerulisemates olukordades, mida nad ise lahendada ei oska. Sellisel juhul saab teleoperaator jälgida korraga 5–10 sõiduki liiklemist, mis omakorda aitab vähendada viimase miili tööjõukulusid.

DPD Eesti tegevjuht selgitab, et robotkullerite lisamine DPD masinaparki on üks osa nende targa linnalogistika plaanidest, mis muudavad keskkonna oluliselt puhtamaks, vähendades nii süsinikuheidet kui ka liiklusmüra. Kui pilootprojekt Jüri piirkonnas end tõestab, siis on ettevõte huvitatud uue robotkulleri testimisest ka teistes eramurajoonides.

Cleveron Mobility tutvustas autonoomseid sõidukeid. Foto: Tiit Blaat
16 • APRILL 2023 logistika
Eesti Pank prognoosib majanduskasvu taastumist
TEL 5866 8999 E-POST: REHVI.KAUPMEES@GMAIL.COM REHVIKAUPMEES | WWW. REHVIKAUPMEES.EE Rehvikaupmees.ee on rehvide ja varuosade jaemüügiga tegelev internetikauplus. Tegutseme Eesti turul alates 2015. aastast. REHVID IGALE SÕIDUKILE • Rehvid • Veljed • Varuosad • Autotarvikud • Akud • Akuladijad • Õlid

TARGAD AUTOD vajavad tarka taristut

Tallinna tehnikakõrgkooli transpordi ja liikluskorralduse õppekava juht Sven Kreek räägib põnevast tulevikualast.

Anne-Mari Alver

„Transpordivaldkond on aastatega tohutult muutunud,“ märgib Sven Kreek ning meenutab, et algselt õpetati liiklust lisaerialana, kuid aastal 2018 avati Tallinna tehnikakõrgkoolis transpordi ja liikluskorralduse eriala, kus õpitakse juhtima moodsaid transpordisüsteeme. Tulevane liikuvusinsener loob uut liikluskeskkonda ja juhib tänapäevaseid liiklussüsteeme.

IT muutub liikluses üha olulisemaks

Kreek toob välja, et ka liikluskorralduses muutuvad aina olulisemaks IT-teadmised.

„Tark auto on tänapäeva reaalsus, nüüd aga tuleb luua targad taristud, sest muidu pole tarkadel autodel mõtet,“ selgitab ta. Esimesed näited tarkadest teedest on meil juba olemas – näiteks Tallinna–Tartu maantee neljarajaline osa või Tallinna Ülemiste City targad ülekäigurajad.

„Tee ja auto peavad omavahel suhtlema, kasutades seejuures erinevaid programme,“ selgitab Kreek ja lisab, et programmid on siiski inimeste loodud ning liikluskorralduses on vaja inimesi, kes neid luua suudaksid.

„Bakalaureusetasemel on võimalik ärinduse õppekaval spetsialiseeruda logistikale ja tarneahelale – valida logistika ja tarneahela peaeriala.

Magistritasemel on eraldi logistika õppekava, kus on võimalik valida kas logistika ja tarneahela juhtimise peaeriala või viimasel ajal väga populaarseks kujunenud liikuvuskorralduse peaeriala,“ räägib TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Kati Kõrbe.

Bakalaureuseõppes saab valida ärinduse õppekavas peaerialaks logistika ja tarneahelad.

Erialal omandatakse põhjalik ülevaade logistikategevuste kavandamisest ja korraldusest, seda nii vahetu transpordi kui ka laonduse, ostutegevuse, tootmiskorralduse, mitmesuguste logistikatehnoloogiate ja infolahenduste aspektist. Sellised osategevused võtab viimasel semestril kokku logistikaettevõtte juhtimise aine, mille rolliks on kaasata praktikutest valdkonnajuhtide isiklikku kogemust ja vaatenurki.

Magistriõppes keskendutakse logistikale ja tarneahela juhtimisele ning digitaliseerimisele, ostujuhtimisele ja laondusele, transpordi juhtimisele, transporditehnoloogiate ja ekspedeerimise valdkondadele, aga ka ettevõtetevaheliste suhete haldamisele.

Olulised erialaained on näiteks hanke ­ ja ostujuhtimine, majanduskeskkond ja logistika, tarneahela digitaliseerimine ja strateegia, transport tarneahelas.

„Parimatele tudengitele makstakse tulemusstipendiumi ning Arengufondi kaudu pakutakse mitmeid stipendiume, mille hulgas on ka logistikatudengitele suunatuid,“ lisab Kõrbe.

Foto: Pexels
logistika
TalTech võimaldab logistikat õppida mitmel tasemel

„Inimese roll liikluses on samuti muutumas – kui varem oldi autojuht, siis nüüd ollakse ka operaator,“ arutleb Kreek.

Verivärske ainena õpetatakse transpordi ja liikluskorralduse erialal nüüd ka asjade internetti – kuidas seadmed ja sõidukid omavahel suhtlevad.

„Autotootjad rõhuvad aina enam tehisintellektile, seepärast on tehisintellekt üha rohkem ka taristute, parkimise ja liikluskorralduse teema,“ lisab ta.

Liikluskorraldus hõlmab ka õhuliiklust

Kreek räägib, et kui me oleme harjunud liikluskorraldust nägema eelkõige maapealse teemana, siis lisandumas on ka vajadus vaadata kõrgemale.

„Võtame kasvõi drooniliikluse. Kui droon lendab, on see lennukorralduse teema, aga kui droon on tõusmas, laskunud või laadimisel, on see liikluskorralduse valdkond,“ märgib ta.

Jutuks tulevad ka lendavad autod: tulevik on juba kohal ning testlende on tehtud mitmes Euroopa riigis.

Kreek on kindel, et lendavate autode Eestisse jõudminegi on vaid aja küsimus – mõelda vaid, kui mugav oleks näiteks Virtsust Kuivastusse sõita! „Meie lapselaste jaoks on see ilmselt reaalsus,“ muigab ta ja lisab veel ühe juba olevikus olemas oleva tulevikuteema –droonitaksod. Taas üks lisavaldkond liikluskorraldajatele.

CF&S Estonia juhatuse liige ja müügidirektor Hannes Mänd on logistikavaldkonnas tegutsenud üle 20 aasta ning põhjendab CF&S ­i otsust logistikaeriala stipendiumide loomiseks sooviga nii valdkonda toetada kui ka kogemusi jagada. „CF&S tegutseb juba 25 aastat, olles selle ajaga tõusnud selgelt üheks tugevamaks Eesti kapitalil põhinevaks logistikaettevõtteks. Oleme tänaseks laienenud juba kümnesse riiki. Meie edu taga peituvad kindlad praktikad, mis on seni töötatud aastate jooksul välja kujunenud. Otsustasime oma kogemusi jagada, et panustada logistikaala arengusse. Püüame luua muutusi ja näidata noortele, et ka logistika võib olla sama äge ja seksikas kui IT­sektor, kuhu suurem osa tänastest noortest pürgib. Koostöös noortega sünnivad huvitavad muutused, seega tuleb panustada tulevikutegijatesse.“

Logistika on sama äge nagu IT
logistika
Foto: Pexels

Itella Estonia personalijuht Marita Kaidme ütleb, et ettevõttes hinnatakse kõrgelt nii oma töötajate arendamist kui ka valdkonna tutvustamist laiemalt.

Näiteks saavad kõik logistikatöötajad koostöös Valgamaa kutsehariduskeskusega tööajast ja töökohal omandada logistiku­veokorraldaja 4. ja 5. kutsetaseme. Õpe kestab aasta aega ning on töötajate isikliku logistika seisukohalt tehtud võimalikult mugavaks.

Lisaks oma töötajate arendamisele ja toetamisele suhtub Itella missioonitundega kogu logistikasektori arengusse ning on loonud ettevõtte stipendiumi Tallinna tehnikakõrgkoolis õppivale andekale noorele logistikule. Sel aastal olid aga stipendiumitaotlused nii tugevad ja motiveeritud, et ühe stipendiumi asemel otsustati välja anda kaks.

Itellat teatakse peamiselt pakiautomaatide järgi, kuid tegelikult on ettevõtte töömaa märksa laiem – pakutakse maantee ­, mereja lennutransporti, Itella ladudes liigub palju erinevaid kaupu ja materjale. Itella on heaks logistika täislahenduse partneriks paljudele ettevõtetele, kellest suuremate hulgas on näiteks Kaubamaja, Telia ja ABB.

Itella pakub nii töökohal õppimist kui ka stipendiume
logistika Rahvusvahelised veod Saksamaa ja Hollandi suunal / LTL ja FTL saadetised
Foto: Priit Simson

E-kaubandus vähendab pakendeid

Keskkonnasäästlikumate pakendamisviiside kasutuselevõtt on e-kaupmeeste jaoks muutunud aina olulisemaks.

Anne-Mari Alver

E-prisma alustas selle aasta veebruaris uue pakendusviisi kasutamist – tellitud kaup pakendatakse hulga paberkottide asemel taaskasutuspapist pappkasti. Korduvtellijad saavad pakendikasti kullerile tagasi anda, kui kuller on tulnud uut tellimust kohale tooma.

„Soovime vähendada pakendite hulka ja tõsta efektiivsust – kui ühe keskmise 50-eurose tellimuse kohta kulus varem 4–6 paberkotti, siis nüüd saab hakkama ühe pappkastiga. Prisma emafirma Soomes kasutab sarnaseid kaste e-poes juba paar aastat ja tagasiside on hea,“ selgitab Prisma Peremarketi e-kaubanduse juht Antto Pajulahti.

EPrisma alustas pappkastide kasutamist esialgu ühes üksuses, kuid nüüdseks on see laienenud kõigisse ePrisma teeninduspiirkondadesse.

Kasutatavad pappkastid on toodetud taaskasutuspapist ning need saab lihtsalt kokku voltida ja viia paberikonteinerisse. Mõistagi võib neid taaskasutada nii koduses majapidamises kui ka muuks otstarbeks.

Pakendite ringlussüsteem

Jaanuaris esitlesid Eesti ettevõtted Tallinnas uudset e-kaubanduse pakendite ringlussüsteemi, mille eesmärk on vähendada e-poodidest ostmisel tekkivate ühekordsete pakendijäätmete hulka. Süsteemiga liitunud e-kaupluste klientidel tekib võimalus tellida oma kaupa korduskasutatavas pakendis ja saada pakendi tagastamise järel pandiraha tagasi.

E-kaubanduse pakendite ringlussüsteem kannab nime Tango ja selle algatajad ning edasiarendajad on Eesti üht suuremat pakiautomaatide võrgustikku Smartpost haldav logistikafirma Itella Estonia ja roheidufirma Ringo Eco, mis on edukalt käivitanud sarnase tagastussüsteemi korduskasutatavate toidunõude valdkonnas.

E-poodide korduspakendeid toodavad juba täna ringmajandusettevõtted Low imPACK, Re-Pack ja Pakoo. Kõik e-poed saavad nendelt ettevõtetelt tellida omale pakendeid, aga võivad ka ise tuua turule uusi ringluspakendeid. Uutesse Tango tagastuskastidesse saab tagastada ainult tühje pakendeid ja selliseid e-kaubanduse pakendeid, mis on liitunud Tango platvormiga. Kauba tagastamine e-poodidele jätkub ikka nii nagu seni. Määrdunud toidupakendeid tagastatakse endiselt Ringo kastidesse.

Uue materjali töötasid välja teadlased Tekstiilijäätmetest ringluspakendeid tootva ettevõtte Low imPACK asutaja ja tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere kirjeldab, et nende toodetud taaskasutatavad pakendid leevendavad korraga kaht keskkonna valupunkti: aitavad uue prügi teket vähendada ja taaskasutavad tekstiilitööstuses juba tekkinud jäätmeid. „Low imPACK-i ringluspakendite materjal töötati välja TalTechi laboris ja pakendid ise valmivad Eestis. Low imPACK-i pakendid on hea alternatiiv pappkarpidele: need on vastupidavad, niiskuskindlad ja kuni 20 korda taaskasutatavad.

Võrreldes klassikalise pappkarbiga ei kulu pakendi tootmiseks vett, ei kasutata kemikaale ega pea puid maha võtma, nii on tootmisprotsessi CO2 jalajälg 72% väiksem,“ selgitab Kaas-Ojavere.

22 • APRILL 2023 logistika
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.